Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele.
Esimene küsimus: "Seoses demograafilise kriisiga on rahvusriigi jätkusuutlikkuse tagamine üks meie kõige olulisemaid ülesandeid. Kuidas valitsus kavatseb toetada suuremat sündivust ja väiksemat sisserännet, et vältida elanikkonna vähenemist ja vananemist, samas säilitada rahvusriik sellisel kujul, nagu on kirjas meie Põhiseaduses?" Sündide vähenemisega kohanemine on väljakutse kõigi Euroopa riikide jaoks. Eesti ei ole siinkohal erandlik. Rahvastikus toimuvad muutused väga aeglaselt ja muutuste mõju on seetõttu tuntav läbi mitme põlvkonna. Üldiselt on varasemast teada, et ebakindlatel aegadel lükkavad inimesed laste saamist edasi. Olukorras, kus üks kriis pole veel lõppenud ja uus juba koputab uksele, on peredel kindlasti ebakindel periood. Kriisid, mis meil on olnud: koroona, Ukraina sõda, inflatsioon. Valitsus tegutseb selle nimel, et vähendada kriiside mõju ja taastada inimeste turvatunnet ja stabiilsust ühiskonnas. Varasema statistika järgi saab eeldada, et kui kriis taandub, kasvab ka sündimus, sest mõned sünnid on ebastabiilsel ajal lihtsalt edasi lükatud.
Rahvastiku vaates on oluline luua lisaks sündimuse kasvu ja lastega perede toetamisele ka paindlikkus tööturupoliitikas, et võimalikult suur osa rahvastikust oleks tööga hõivatud. Vanemaealise elanikkonna hulgas on hõivatute osatähtsus aasta-aastalt kasvanud. Rahvastiku tervikvaates kompenseerib sündimuse arvu langust mingi aja inimeste pikem eluiga, sealhulgas ollakse tööturul kauem aktiivne, kuid pikemas perspektiivis hakkab rahvaarv ja tööealine elanikkond ikkagi vähenema. Seetõttu on väga oluline, et tänane töötav põlvkond muretseks vanaduspõlve pärast ja koguks ka sääste.
Me oleme kokku leppinud järgmised tegevused. Peretoetuste ja vanemahüvitise tervikanalüüs, et parandada toetuste ja teenuste eesmärgipärasust. Muutsime juba lapsehoolduspuhkuselt tööle naasnud vanemale haigus- ja hoolduspäevade hüvitamise vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Perepoliitikas jätkame meetmeid, mis võimaldavad lapsevanematel paremini ühildada töö- ja pereelu, sealhulgas soosides kodutööde ja perega seotud kohustuste võrdsemat jagamist.
Regionaalpoliitikasse panustame, soodustades maapiirkondade arengut nii, et need muutuks peredele ligitõmbavamaks elukohaks. Eesmärgid on vähendada piirkondlikku mahajäämust ja suunata senisest rohkem investeeringuid väikepiirkondade konkurentsivõimesse. Lisaks oleme kokku leppinud järgmised tegevused, mis aitavad luua kindlust noortele pere loojatele. Seisame Eesti julgeoleku eest, tõstes riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3%-le SKP-st. Rohereformidega anname kindluse, et tulevastel põlvedel on keskkond, kus elada. Soodustame kodulähedaste lasteaed-algkoolide ja kuni teise kooliastmega koolide pidamist. Vaatame üle ka hariduslike erivajadustega laste õppekorralduse, tugiteenuste põhimõtted ja otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse korraldamist. Samuti loome üksikvanematele tervikliku toetuspaketi. Tagame peredele, kes võtavad enda kasvatada vanemliku hooleta lapse, tugiteenuste riikliku rahastuse. Suuname lisaraha ka erivajadusega laste rehabilitatsiooni ja tugiteenustesse. On kavatsus jätkata juba varasemalt käima lükatud tegevusi. Nendest suur osa toetab lastega peresid, võimaldab suurema hulga inimeste kaasamist tööturul ja parandab vaimse ja füüsilise tervisega seotud teenuste kättesaadavust.
Mis tegevused jätkuvad? Heaolu arengukavas on seatud eesmärgiks jätkusuutlike, säästlike, uuenduslike lahenduste leidmine selleks, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine, väärtustamine ja et vähendada survet sotsiaalkindlustussüsteemile. Laste ja perede programmi eesmärk on, et Eesti oleks hea paik pere loomiseks, laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid õnnelikud, kasvaksid hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas.
Rahvastiku tervise arengukava üheks eesmärgiks on pikendada tervena elatud eluiga, vähendada ebavõrdsust. Hea tervis on oluline eeldus ka heaolu kasvuks, Eesti rahva säilimiseks.
Rahvastikuteemade terviklikuks käsitlemiseks on 2021. aastal loodud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, mida veab sotsiaalkaitseminister. Komisjoni eesmärk on koordineerida koos valdkonnaekspertide ja eri ministeeriumide esindajatega riigi tegevust rahvastikupoliitika kujundamisel. Valitsus jätkab kontrollitud rändepoliitikat. Valitsus lähtub välismaalaste seaduses kinnitatud põhimõttest, et aastane Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv ei tohi ületada 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast.
Teine küsimus: "Hariduse tähtsus rahvusriigi tulevikule on vaieldamatu. Kuidas kavatsete suurendada hariduse kättesaadavust ja kvaliteeti, et tagada nooremate põlvkondade edukas panus majandusse ja ühiskonda?" Kõigepealt on mul hea meel tõdeda, et Eestis on maailma ühed paremad koolid, õpetajad ja õpilased. Kui me võtame PISA haridusuuringu järgi, siis see tõi taas rõõmustava sõnumi, et meie põhikooliõpilaste teadmised on maailma tipus nii matemaatikas kui ka loodusteadustes. Aga me ei jää kuidagi loorberitele puhkama. Kvaliteetse hariduse kättesaadavuse oluline komponent on koolivõrk. Arenguseire Keskuse analüüsi kohaselt asub kehtiva koolivõrgujaotuse korral 50 kooli piirkondades, kus on kool, aga pole lapsi. Lisaks jäävad lähiaastatel mitmed tänased keskkoolid või üheksaklassilised põhikoolid piirkondadesse, kus jätkub õpilasi vaid kolme- või kuueklassiliste koolide jaoks.
Selleks, et tagada kvaliteetne haridus kodule lähedal, on riik, omavalitsused ja teised koostööpartnerid arengukavas kokku leppinud selged suunad: alushariduse ning esimese ja teise kooliastme tagamine lapsele võimalikult lähedal; kolmanda kooliastme koondumine valla või linna piirkondlikesse keskustesse; keskhariduse õppekohtade tagamisel riigi suurema vastutuse võtmine. Sellest kokkuleppest kavatseme ka kinni pidada. Täiendavalt on toetusmeede väikeste koolide toetamiseks hajaasustusega piirkondades. [Need on koolid,] kus 1.–6. klassis statsionaarses õppes on õpilaste arv suurem kui 19 ja väiksem kui 90.
Hariduse kvaliteedi oluline komponent on ka eestikeelne haridus. Sellest me oleme täna juba pikalt rääkinud, ma ei hakka seda üle uuesti kordama.
Kolmas oluline komponent on loomulikult õpetajad. Me oleme seadnud eesmärgiks, et nelja aastaga tõuseks õpetajate palk 120%-ni keskmisest palgast, sealhulgas tahame suurendada diferentseerimisfondi osa. Õpetajate järelkasvu tagamiseks teeb riik koostööd ülikoolidega, et suurendada õpetajaks õppivate tudengite arvu. Nimelt on halduslepingus õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolidega õpetajate ja tugispetsialistide õppekohtade arvu suurendatud: Tallinna Ülikoolis on 155, Tartu Ülikoolis 262 täiendavat õppekohta. Samuti on meil stipendiumifond õpetajakoolituse ja tugispetsialistikoolituse tudengitele. Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb ka õpetajate karjäärimudeli arendamisega, mis toetab igapäevaselt õpetaja professionaalset arengut, et see oleks seotud palga ja koolitusvõimalustega ning suurendaks õpetajate professionaalset kindlustunnet.
Kolmas küsimus: "Millised on teie konkreetsed meetmed ja plaanid, et toetada suuremat sündivust ning vältida elanikkonna vähenemist ja vananemist?" Ma juba loetlesin esimeses vastuses need tegevused. Veel kord hästi lühidalt. Kõigepealt, et vähendada kriiside mõju ja taastada inimeste turvatunnet ning stabiilsust ühiskonnas, on [eesmärk] perede töö- ja pereelu ühildamise paindlikumaks muutmine, toitjakaotuspensioni süsteemi muutmine, peretoetuste ja vanemahüvitiste tervikanalüüs, õiglasem haigus-hooldushüvitis, lastekaitsetöö korralduse muutmine, erivajadusega laste senisest parem toetamine.
Neljas küsimus: "Kuidas kavatsete toetada rahvuskultuuri arengut ja vältida emigratsiooni, eriti noorte inimeste lahkumist välismaale?" 2024. aasta eelarves on Kultuuriministeeriumi valdkonnas kultuuriprogrammi maht võrreldes varasemaga kasvanud 2%. Detailsemalt vaadates kasvab näiteks kirjanduspoliitika kujundamise ja rakendamise eelarve 19%. Samuti kasvab 19% audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine. Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine kasvab 6%.
Mis veel toetab eesti kultuuri arengut? See ei ole muidugi kõik, aga ma toon välja järgmised tegevused. Kultuuriministeerium loob ja rakendab toetusmehhanisme, mis toetavad eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse populariseerimist ja kättesaadavust. Riigipalka saab 2024. aastal 15 kirjanikku. Autorihüvitusfondi maht kasvab. Lastekirjanduse keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa lastekirjanduse ja lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile. Ja Sihtasutus Kultuurileht annab välja Eesti tähtsaimaid kultuuriajakirju ja -ajalehti.
Mis siit veel välja tuua? Eesti Filmi Instituuti rahastatakse, millega toetatakse mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide arendamist, tootmist ja turundamist. Filmitootmise toetuste eelarve tõusis samuti. Ma ei hakka ette lugema kõike, mis siin veel on, aga saame teile muidugi kirjalikult esitada, mida kõike me eesti kultuuri jaoks veel teeme.
Oluline on veel see, et meil kindlasti ei ole plaani taastada sellist Nõukogude-aegset süsteemi, mille korral inimesed ei tohtinud riigist lahkuda. Samuti ei ole meil plaanis viljeleda vaenavat poliitikat, mis lükkaks noored Eestist eemale. Tänapäeva noored suunduvad välismaale eelkõige sooviga õppida, saada elukogemusi. Pikemas vaates nad toovad uued kogemused Eestisse tagasi, mis on ühiskonna arengu seisukohalt tegelikult positiivne. Tähelepanuväärne on ka statistika, mis näitab, et viimase viie aasta jooksul on olnud rändesaldo suurelt negatiivne aastal 2020 – võite arvata, kes siis oli võimul –, aga muus osas on see olnud positiivne. Eriti positiivseks keeras see 202[2]. aastal, kui Eesti kodanike rändesaldo oli 1629 inimest. Aitäh!