Tere päevast, head kolleegid! Rõõm teid kõiki siin saalis näha. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30.  

Jätkame täiskogu istungit eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Seda soovi ei ole. 

Teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis keskkonnasõbraliku toidu toetusrühma moodustamise koosolek. Kokkukutsuja on Hanah Lahe. 

Nüüd, head kolleegid, saame minna tänase päevakorra juurde. 

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 341 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 341 lõpphääletus. Asume lõpphääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 341. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Eelnõu 341 on seadusena vastu võetud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 354 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Kadri Tali!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon algatas Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamine" 354 eelnõu seoses rahvusooperi nõukogu liikme Ester Karuse omal soovil nõukogu liikme kohalt tagasiastumisega, mistõttu lõpevad tema volitused ennetähtaegselt. Kultuurikomisjon nõustus Keskerakonna ettepanekuga ja otsustas konsensuslikult teha täiskogule ettepaneku nimetada rahvusooperi nõukogu liikmeks Aleksei Jevgrafovi. Ühtlasi määras kultuurikomisjon konsensuslikult mind, Kadri Tali, juhtivkomisjoni esindajaks. 

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Fraktsioonidel on võimalus läbirääkimisteks. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 354 lõpphääletus. Asume hääletust ette valmistama.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Rahvusooperi nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 354. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 76 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 354 on otsusena vastu võetud.

Saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Toomas Kivimägi, Igor Taro, Kersti Sarapuu, Martin Helme, Annely Akkermanni, Anti Haugase, Jürgen Ligi, Kalev Stoicescu, Anti Allase, Priit Lombi, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Eerik-Niiles Krossi, Pärtel-Peeter Pere, Katrin Kuusemäe, Timo Suslovi, Juku-Kalle Raidi, Marko Mihkelsoni, Tõnis Lukase, Irja Lutsari, Toomas Uibo, Liina Kersna, Hanah Lahe, Õnne Pillaku, Karmen Jolleri, Mait Klaasseni, Vilja Toomasti, Kristina Šmigun-Vähi, Maria Jufereva-Skuratovski, Kristo Enn Vaga, Andres Suti, Margit Sutropi, Vadim Belobrovtsevi, Meelis Kiili, Erkki Keldo, Pipi-Liis Siemanni, Siim Kallase, Maris Lauri, Mati Raidma, Andrus Seeme, Rain Epleri, Riina Solmani, Eero Merilinnu, Andres Metsoja, Tanel Kiige, Tõnis Möldri, Jaanus Karilaidi, Leo Kunnase, Jaak Aabi, Alar Lanemani, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Marek Reinaasa, Henn Põlluaasa, Lauri Laatsi, Peeter Tali, Tarmo Tamme, Valdo Randpere, Tanel Teini, Aivar Sõerdi, Reili Ranna, Priit Sibula, Luisa Rõivase, Eduard Odinetsi, Yoko Alenderi ja Raimond Kaljulaidi esitatud Riigikogu avalduse "Iisraeli rahva ja riigi toetuseks" eelnõu 355 esimene lugemine. 

Tutvustan mõne sõnaga selle otsuse eelnõu menetlemise korda. Kõigepealt on eelnõu esitaja esindaja ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Seejärel on läbirääkimised, kus saavad osaleda fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Seejärel vaatame läbi muudatusettepanekud ja viime täna kõige lõpuks läbi lõpphääletuse. 

Palun Riigikogu kõnetooli eelnõu esitajate esindaja, Riigikogu liikme Eerik-Niiles Krossi!

Head kolleegid! Mul on hea meel 66 Riigikogu liikme nimel esitleda teile tänast avaldust. Ma ei kavatse rääkida 20 minutit, proovin kiiremini hakkama saada. Aga sellega ma ei taha alatähtsustada seda avaldust kui sellist. 

Lennart Meri ütles kunagi, et Eestil ja Iisraelil on palju ühist, ja üks ühine asi on see, et eestlased ja juudid olevat mõlemad sõnarahvad. Kui me mõtleme Eesti-Iisraeli viimase 30 aasta suhetele, siis ülemäära palju sõnu ei ole me väljendanud. Nii et ammu oleks aeg, et ka Riigikogu teeks ühe sellise alusavalduse Eesti-Iisraeli suhete kohta. 

Meri käis riigivisiidil Iisraelis 1994. aastal, see oli märtsis. See oli aeg, kui me üritasime venelastelt saada vägede väljaviimise lepingut. Jeltsin sugugi ei tahtnud vägesid välja viia. Sellel visiidil Iisraeli juhtkond väljendas väga selget toetust Vene vägede lahkumisele. Kui Meri [lõpetas] selle visiidi, siis peatus ta järgmiseks visiidiks Ukrainas. Oli üks selline huvitav diplomaatiline telg: Tel Aviv – Kiiev – Tallinn. Ukraina suhtumine ja Iisraeli suhtumine tollal meisse olid väga sarnased. Nii et ajalugu on teinud ühe sellise huvitava ringi. 

Riigivisiidil Iisraelis käis ka president Ilves, see oli aastal 2010. Tema on ühte ja teist Iisraeli kohta ütelnud. "Sarnane ajalooline kogemus totalitaarsete režiimide ning pimeda, inimvaenuliku vihaga on meile, nii eestlastele kui ka juutidele õpetanud, et kurjusel ei tohi olla kasvupinda. Me teame liiga hästi ja väga lähedalt, mida see endaga kaasa toob ja kuhu see võib lõpuks viia. Vaba, tolerantne, salliv ühiskond ei lase sellel kõigel uuesti sündida." 

Täna tuleb kahjuks öelda, et Iisraeli rahvale on see pime kurjus taas näidanud oma tõelist palet. See on ka põhjus, miks me just täna seda avaldust siin arutame. Mul on hea meel, et selle teksti sünni juures olid tõesti kõikide fraktsioonide esindajad, kes leppisid selles ühiselt kokku. On selge, et mõnele fraktsioonile sai see tekst ehk natukene liiga pehme, mõnele ehk natukene liiga tugev või jõuline, aga eks sellise, ütleme, ühisosa leidmise ilu ja valu selles ju seisnebki. 

Kindlasti ei lahenda see avaldus Iisraeli-Palestiina konflikti. Loomulikult ei ole sellest palju kasu – alati ju küsitakse, et mis kasu me sellest saame. Me ei saa sellest otsest kasu, aga seda avaldust on sellele vaatamata väga vaja. Miks? Esiteks sellepärast, et Riigikogu ei ole varem üldse Iisraeli ega ka Palestiina küsimuses oma arvamust avaldanud. Meil on [Iisraeliga] diplomaatilised suhted 4. septembrist 1991. Iisrael oli esimene riik, meenutan, kes müüs Eestile relvastust 1990. aastate alguses, kui keegi teine seda ei teinud, kui Vene väed olid veel Eestis. Meil on nendega olnud väga head kaubandussuhted, väga head kultuurisuhted ja üldine teineteise mõistmine on aastatega süvenenud. 

Aga täna, nüüd, kui maailmas üha intensiivistub vastasseis ühelt poolt autokraatsete režiimide ja terroriorganisatsioonide ning teiselt poolt demokraatiate vahel, sunnib see meid selgemalt pooli valima. Eesti on pidanud viimase kahe aasta jooksul korduvalt väga jõuliselt väljendama ja kinnitama oma liitlassuhteid. Iisrael on selle sõjaga, Hamasi sõjaga Iisraeli vastu – nii see asi algas, meenutan – tulnud tükk maad meile lähemale. 

Me teame oma ajaloost väga hästi, kui hukatuslik ja kui ohtlik võib olla autokraatsete vastaste vastu üksi jääda. Me eeldame ja loodame, et meie liitlased ja sõbrad tulevad meile appi, kui meil on häda käes. Aga me oleme sageli liiga ettevaatlikud tegema sama oma sõprade jaoks. Eesti ja Iisrael on ajalooliselt sõbrad ja sõpru tuleb toetada. Ja siin, nagu sai öeldud, on sõna samuti väga tähtis. Sõnast on abi. Iisrael on täna, jah, mõnel määral tulenevalt oma ajaloohädadest, tulenevalt nende enda sisepoliitika eripäradest jäämas maailmas rohkem üksi, kui nad on ära teeninud. Eriti Euroopas. Me tajume, Euroopa tajub palestiinlaste hädasid teisiti, kui neid tajutakse kohapeal. Ja see on pannud paljud unustama Iisraeli hädasid. 

Nagu öeldud, Iisrael vajab praegu sõprade toetust ja ainult sõbrad saavad ka kriitikat, ausat kriitikat endale lubada. Nad saavad endale lubada sellist kriitikat, mis võiks avaldada konstruktiivset mõju. Väga võimalik, et me peame edaspidi ka Iisraeli suhtes seda kriitikat senisest rohkem harrastama. Aga kõigepealt peame selliseks kriitikaks looma lähtealuse ja panema paika oma fundamentaalsed suhted Iisraeliga, mida mõnel määral see tänane avaldus ka teeb. Nii et ajalooliselt on oluline, et Riigikogu võtab selle meie kõigi ette valmistatud avalduse täna vastu just sellises sõnastuses, nagu see on ette valmistatud, sest see on sõbra sõna. Ja need sõnad jäävad ajalukku. 

Mult on juba küsitud, et kas tänane avaldus tähendab, et Eesti Riigikogu ei toeta rahu Iisraelis ja Palestiinas. Olen vastanud neile küsijatele nii, et Eesti Riigikogu toetab kõiki lahendusi, mis viivad kestliku rahuni. Aga me oleme seisukohal – vähemasti selle avalduse tekstis –, et nii kaua, kui Iisraeli ja palestiinlaste suhetes domineerib Hamasi näol jõud, mille eesmärk on teine pool hävitada, ei ole kestlik rahu võimalik. Loomulikult oleks relvarahu Iisraelis tore, aga relvarahu, mille puhul on põhjust eeldada, et üks konflikti osapool kasutab seda ainult ettevalmistuseks sõda jätkata, on väga kaheldava väärtusega. Täpselt sama loogika kehtib ka Ukrainas. Me oleme korduvalt näinud neid vaherahu õhutajaid ja teame, mis on nende tegelik agenda. 

Meie avaldus loomulikult kutsub Iisraeli üles järgima sõjaõigust, järgima rahvusvahelist humanitaarõigust. Me loodame, et see sõda lõpeb võimalikult kiiresti, lõpeb Iisraeli võiduga ja lõpeb ka tõeliste rahuläbirääkimistega Iisraeli ja Palestiina rahva legitiimsete esindajate vahel. Kui ma küsisin ühe oma juudist sõbra käest nädal pärast Hamasi rünnakut, et kas talle tundub, et Euroopa mõistab Iisraeli, siis ta ütles umbes nii, et 6 miljoni juudi tapmine andis 25 aastat antisemitismist vaba aega, tuhande juudi tapmine annab üheksa päeva. Ta väga palju ei eksinud. Ma loodan, et täna saame me näidata, et eestlaste mälu on pikem. Aitäh! 

Väga suur tänu, ettekandja, sisuka ettekande eest! Üks täpsustus: sa oma sõnavõttu alustades rääkisid 66 Riigikogu liikme algatusest. Et olla täpne selles detailis, siis mina lugesin ette 65 nime. Lugesime koos …

Parandan: 65.

Et kui me läheme hääletama, siis on 65. See on numbrimaagiat harrastavatele inimestele ka vähe parem number.

666 oleks veel parem.

Aga suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni aseesimehe Henn Põlluaasa!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Tõepoolest, 65 Riigikogu liiget esitasid 14. detsembril Riigikogu avalduse eelnõu "Iisraeli rahva ja riigi toetuseks". Riigikogu juhatus võttis selle menetlusse. Juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. detsember. 

Nimetatud tähtajaks esitas Sotsiaaldemokraatlik Erakond ühe muudatusettepaneku. Seda arutati 18. detsembri istungil. Muudatusettepanekut tutvustas fraktsiooni liige Raimond Kaljulaid. Muudatusettepanek pandi hääletusele. Juhtivkomisjon otsustas jätta muudatusettepaneku arvestamata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu ettepanek siin suures saalis hääletamisele.

14. detsembril toimunud istungil otsustas väliskomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta avalduse eelnõu 355 täiskogu päevakorda 19. detsembril ehk täna ning viia läbi lõpphääletus. Juhtivkomisjoni esindajaks nimetati väliskomisjoni aseesimees Henn Põlluaas. Aitäh!

Suur tänu, auväärt ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kas te võiksite komisjoni ettekandjana siiski ka tutvustada seda muudatusettepanekut, mille sotsiaaldemokraadid tegid? Nimetasite küll paragrahvi, aga millised olid hääletustulemused selles küsimuses? Millised olid selle muudatusettepaneku arutelul poolt- ja vastuargumendid?

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku [Erakonna] fraktsiooni muudatusettepanekuga sooviti täiendada avalduse eelnõu teksti lõiguga: "Avaldab toetust humanitaarkaalutlustel relvarahu kehtestamisele kooskõlas ÜRO Peaassamblee 12. detsembri 2023. aasta resolutsiooniga." 

Muudatusettepaneku tutvustaja Raimond Kaljulaid sõnas, et fraktsiooni muudatusettepaneku esitamise põhjuseks on humanitaarolukord Gaza sektoris ja teiseks peamiseks põhjuseks on Eesti välispoliitika ühtsuse hoidmine. Nimelt toimus 12. detsembril ÜRO Peaassambleel hääletus resolutsiooni üle, milles nõuti kohest humanitaarrelvarahu kehtestamist Gaza sektoris. Lisaks Eestile toetas resolutsiooni vastuvõtmist enamik Eesti liitlasi. Kaljulaid rõhutas, et resolutsiooniga ei toetata Hamasi ega pooldata terrorismi. 

Urmas Reinsalu märkis selle peale, et 2 Euroopa Liidu liikmesriiki hääletasid ÜRO Peaassambleel resolutsiooni vastu, 10 Euroopa Liidu liikmesriiki jäid erapooletuks, samuti jäi erapooletuks Ukraina ning resolutsiooni vastu hääletasid Ameerika Ühendriigid. 

Eerik-Niiles Kross rõhutas, et avaldus ei käsitle sellest vaatevinklist otseselt olukorda Gaza sektoris, vaid see on toetusavaldus Iisraelile. Ta arvas, et kui avaldusse tuuakse juurde vaherahuküsimus, siis muudaks see avalduse mõtet, ning oli seetõttu sotsiaaldemokraatide esitatud muudatusettepaneku vastu. Ta sõnas, et vaherahu pikendaks konflikti. 

Urmas Reinsalu märkis, et Eesti ei ole tunnustanud ka Palestiina riiki ning see on olnud kaalutletud välispoliitiline valik. Raimond Kaljulaid rõhutas, et välispoliitiline ühtsus on oluline, ja hoolimata Palestiina riigi mittetunnustamisest, elavad Gazas inimesed, kes vajavad abi. 

Marko Mihkelson lisas, et aastate jooksul on kujunenud hea tava, et avalduste osas otsitakse võimalikult suurt konsensust ja toetust avalduse teksti koostamisel fraktsioonide esindajatest moodustatud töörühma tasandil. Tõepoolest, see avaldus koostati kõikide fraktsioonide esindajate koostöös. Ta märkis ka, et seni pole sõltumatut statistikat konfliktis kannatanute arvu kohta ja et avalduses on humanitaarkriisi leevendamise punkt täiesti olemas. Seda humanitaarkriisi ja selle leevendamist rõhutatakse seal ning see avaldus ei vastandu mingil määral ÜRO resolutsioonile. Raimond Kaljulaid kinnitas, et tal ei ole fraktsiooni volitusi selle muudatusettepaneku tagasivõtmiseks. 

Toomas Uibo lausus, et Eesti 200 toetab seda, ja nende seisukoht on, et juhul kui väliskomisjonis konsensust muudatusettepaneku suhtes ei leita, siis täiskogu istungil ei peaks seda arutama. Urmas Reinsalu lausus, et koalitsiooniliikmete vahel tuleb leida konsensus, ja hea praktika on olnud see, et kui ettepanek ei sobi, siis tuleb see avaldusest välja jätta. 

Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et SDE muudatusettepaneku probleem on, et olukorra lahendamiseks kutsutakse üles relvarahule, kuid selle üleskutsega ei saavutata Hamasi hävitamise eesmärki. Ta arvas, et muudatusettepaneku lisamine tooks avaldusse uue dimensiooni, praegune sõnastus puudutab humanitaarolukorda piisavalt. 

See ongi kokkuvõtlikult kogu arutelu, mis meil komisjonis toimus. Seejärel pandi muudatusettepanek hääletusele. Komisjon ei toetanud seda, tegi otsuse jätta see arvestamata. Muudatusettepaneku poolt oli Reili Rand, vastu olid Maria Jufereva-Skuratovski, Ester Karuse, Eerik-Niiles Kross, Henn Põlluaas, Luisa Rõivas ja Toomas Uibo ning erapooletud olid Marko Mihkelson ja Anti Poolamets.

Tänud põhjaliku selgituse eest! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. 

Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta esitati üks muudatusettepanek. Selle esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. See muudatusettepanek ei kuulu ka hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja saame minna eelnõu 355 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde, mis on ka juhtivkomisjoni ettepanek. Asume selle ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen lõpphääletusele 65 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Iisraeli rahva ja riigi toetuseks" eelnõu 355. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 78 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 355 on vastu võetud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 338 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 338. 

Eelnõuga muudetakse Eesti Kultuurkapitali seadust ja hasartmängumaksu seadust, et luua võimalus eraldada investeeringutoetust peale Riigikogu kinnitatud pingereas olevate objektide veel ühele riikliku tähtsusega kultuuriehitisele, täpsustada, millisel kujul esitatakse teave erinevatest võimalikest ehitistest Riigikogule ja Eesti Kultuurkapitali nõukogule enne konkreetse ehitise osas otsuse tegemist, ning toetada eesti kultuuri säilimisse ja arendamisse oluliselt panustavate loovisikute toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Selleks antakse Eesti Kultuurkapitali nõukogule juurde täiendav ülesanne, muudetakse hasartmängumaksust laekunud vahenditest rahastatavate tegevuste osakaalu ning muudetakse loometöötoetus loometöötasuks. Viimane annab loomeinimestele sotsiaalkaitse. Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu kultuurikomisjon koostöös Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Eesti Kultuurkapitaliga. 

Niisiis, seaduseelnõu esimene eesmärk on anda õigus Eesti Kultuurkapitali nõukogule otsustada piisavate rahaliste vahendite olemasolul lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas olevatele ehitistele kultuuriministri ettepanekul ja kultuurikomisjoni heakskiidul veel ühe kultuuriehitise toetamise üle. Seda muidugi siis, kui ei [ohustata] Riigikogu otsuses nimetatud kultuuriehitiste valmimist. Toetatav kultuuriehitis peab olema kultuurivaldkonna strateegilisi eesmärke täitev. 

Kultuurkapitali nõukogu peab kultuuriehitise rahastamise otsuse vastu võtma nõukogu koosseisu kolmeneljandikulise häälteenamusega. Seaduses piiritletakse ühtlasi, et kultuurkapitali nõukogu võib uue otsuse teha ainult juhul, kui kõik eelmised sama lõike alusel otsustatud kultuuriehitiste valmimiseks ette nähtud väljamaksed on tehtud. Seda loomulikult jällegi siis, kui ei [ohustata] Riigikogu otsuses nimetatud kultuuriehitiste valmimist. 

Riigikogu 13. septembril 2021. aastal vastuvõetud otsusega "Riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine" on paika pandud pikem vaade. Aga Eesti Kultuurkapitali nõukogu saab toetada ühe kultuuriobjekti täiendavat rahastamist kiiremini olukorras, kus Eesti Kultuurkapitalil on selleks vahendeid. Eesmärk on, et kultuurkapitali rahalisi vahendeid saaks kasutada mõistlikult. Riigikogu otsusega kehtestatud nimekirjas ehitamist vajavate kultuuriobjektide valmimine on küll seatud prioriteediks, aga nende valmimisel tuleb arvestada ka valmisolekut objektide [ehitamiseks]. 

Need objektid on Tartu südalinna kultuurikeskus … Ütleme, need Riigikogu otsusega kinnitatud viis objekti on Tartu südalinna kultuurikeskus, Narva Kreenholmi kultuurikvartal "Manufaktuur", Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres, rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus ja Tallinna filmilinnak. 2023. aastaks on olnud näha, et mitmed kavandatud tegevused Riigikogu nimetatud kultuuriehitiste ehitamiseks on põrkunud erinevate takistustega, millest tulenevalt on ajagraafikud loomulikult nihkes. 

Nüüd lühike ülevaade, kuidas on nende kultuuriehitistega ja milline on nende käekäik. Ma loen ette, kus on nende ehitusjärk hetkel. Tartu südalinna kultuurikeskus. Kui algselt oli kultuurkapitali esimene makse planeeritud aastasse 2022, siis esimese väljamakseni summas 167 000 eurot jõuti sel aastal. Saab öelda, et maksegraafik on aasta ja paari kuu võrra nihkes. 

Arvo Pärdi [nimeline] muusikamaja Rakveres. Tänaseks on edukalt lõppenud hange ehitaja leidmiseks ning leping ehitajaga on sõlmitud. Ehitustööde reaalne algus on 2024. aasta märtsis-aprillis ning tööde lõpp on kavandatud 2026. aasta esimesse kvartalisse. Algselt sellesse aastasse kavandatud väljamakseid ei toimu, reaalne rahastus algab 2024. aastal. Ehitaja on lubanud saata tööde täpse ajagraafiku ja sellest tuleneva finantseerimisgraafiku, aga seda pole tänaseks tehtud. Esialgsete juttude põhjal vajavad nad 2024. aastal 8 miljonit, 2025. aasta jooksul 9 miljonit ja 2026. aastal viimast osa ehk 4 miljonit eurot. 

Nüüd Tallinna filmilinnak. Leping Tallinn Film Wonderland OÜ-ga on valmis ja ootab allkirjastamist. Kuna on puhkenud teatud segadus filmitootjaid ühendava Eesti filmiklastri ja Tallinn Film Wonderlandi vahel, ei ole kultuurkapital siiani lepingut allkirjastanud. Oodatakse, kuni erinevad filmitootjad jõuavad omavahelisele kokkuleppele. Tõenäoliselt jõutakse lepinguni 2024. aasta esimestel päevadel. Loomulikult järgneb sellele lepingute sõlmimine Tallinna Linnavalitsusega ning alles siis saab hakata tegelema ehitushangete ja muuga. Tõenäoliselt jõutakse esimese väljamakseni 2024. aasta teises pooles, ehk jällegi, rahastamisgraafik on ühe aasta võrra nihkes. 

Nüüd rahvusooperi juurdeehitus. Kultuurkapitali nõukogu on Rahvusooper Estonia juhtkonda teavitanud sellest, et toetab iga arengut, mis aitab juurdeehituseks loa saamist, ning on valmis omalt poolt rahastama uuringuid ja arhitektuurikonkurssi.

Ja viies objekt, Narva Kreenholmi kultuurikvartal. Kultuuriministeerium on teatanud, et riik algselt kavandatud sihtasutuse moodustamises ei osale. Narva linnapea on kohtumisel kultuurkapitali juhatajaga kinnitanud, et linnal puuduvad vahendid kultuurikvartali väljaehitamiseks ja ka hilisemaks tegevustoetuseks. Linn investeerib teatud ulatuses kultuurikvartali kommunikatsioonidesse, kui see peaks vajalikuks osutuma. 

Selleks, et säilitada Riigikogu kaasatus riiklikult oluliste kultuuriehitiste ehitamisse ja veenduda, kas erinevaid ehitisi ehitatakse nõuetekohaselt ja Riigikogu otsust arvestades, esitab edaspidi Eesti Kultuurkapitali nõukogu Riigikogule igal aastal sellekohase aruande. See on ka eelnõus välja toodud. 

Eelnõuga muudetakse ka hasartmängumaksu seaduses sätestatud kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks eraldatavate vahendite määra 3,8%-lt 2%-le. Nimelt, hasartmängumaksu seaduse § 7 lõike 2 punktis 1 nähakse ette, et hasartmängumaksust laekuvast tulust läheb 47,8% Eesti Kultuurkapitalile, millest omakorda 60,6% eraldatakse kultuuriehitistele ning 3,8% kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö programmiks. Ülejäänud osa, see on 35,6%, läheb jagamisele 15 maakondliku ekspertgrupi ja 8 sihtkapitali vahel. 

Õppejõudude loometöötoetusest vabanev summa, 1,8% Eesti Kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust, suunatakse sihtkapitalide ja ekspertgruppide käsutusse ning toetatakse loomeinimeste toimetulekut. Kui ajaloos veel tagasi minna, siis 2018. aastal suurendati just Eesti Kultuurkapitalile laekuvat hasartmängumaksu osa 46%-lt 47,8%-le. Antud kasvu arvelt lisati Eesti Kultuurkapitalile kohustus eraldada kunstide ja rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometegevuse edendamiseks 3,8% hasartmängumaksust laekuvatest summadest. Selleks on loodud oma stipendiumiprogramm, mille eesmärgiks on toetada avalik-õiguslike ülikoolide ning riigi rakenduskõrgkoolide kunstide ja rahvakultuuri loomeerialade õppejõudude loometegevust ja seeläbi loomeerialasid õpetavate kõrgkoolide konkurentsivõimet ja edukat akrediteerimist. Kõnealuse stipendiumi saamise tingimus on, et ülikoolides looverialasid õpetavad õppejõud oleks vähemalt poole koha ulatuses ülikoolis alalise töölepinguga tööl. 

Muudatuse kavandamisel 2018. aastal loodeti välja jõuda kuni 50 õppejõule määratava stipendiumini ning ühe stipendiumi suuruseks arvestati 10 000 eurot. Käesoleval aastal maksab kultuurkapital välja 90 stipendiumit. Võiks maksta ka rohkem, aga Eesti Kultuurkapitalile rohkem taotlusi ei esitatud. Kui me vaatame tulevikku ja maksumuudatusi, siis 2025. aastal saaks õppejõududele määrata juba circa 120–130 stipendiumit. See oleks 2,5 korda rohkem, kui algselt kavandati. Muudel eesmärkidel ei saa Eesti Kultuurkapital toetusteks eraldatud raha kasutada ning see jääks Eesti Kultuurkapitali kontole nii-öelda seisma. Võib-olla on oluline veel ära märkida, et algselt kavandatud 50 stipendiumi väljamaksmine on tagatud ka pärast toetusprotsendi vähendamist. 

Eelnõu teine ja väga oluline eesmärk on toetada eesti kultuuri jaoks oluliste loovisikute toimetulekut. Edaspidi nimetatakse loometöötoetus loometöötasuks ja tasu maksmine vormistatakse käsunduslepinguga. See tagab tasu saajale kõik sotsiaalmaksu alusel kaasnevad sotsiaalkaitsed, see tähendab ravi-, pensioni- ja töötuskindlustuse. Praegu makstav loometöötoetus on küll töötamise iseloomuga ja see tähendab, et tulebki sellele määrata vastav ja sobiv tegutsemisvorm. 

Loometööks ettenähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse. Loometöötasu puhul on oluline, et ühe kuu summa peab olema selline, et sotsiaalmaksu miinimum oleks makstud. Eestis summeeritakse sotsiaalmaksu kuupõhiselt ja 2024. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 725 eurot.

Loometöötasu ja sellega inimestele kaasnevad sotsiaalgarantiid lahendavad kultuurivaldkonna väga terava probleemi: vabakutseliste loomeinimeste mure sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse üle. Nimelt, paljudel kultuurialadel ei ole loomeinimestel palgalisi töökohti ja tööandjat ning seetõttu on tulu loometegevusest ebaregulaarne ja tihti väike. Sageli on töö rahastajaks peamiselt Eesti Kultuurkapital, kes toetab loovtööd maksuvabade toetuste ja stipendiumidega. Võib öelda, et see ei ole küll suur samm, aga on oluline samm loomeinimestele sotsiaalsete garantiide tagamisel. Kuskilt peab alustama.

Nüüd stipendiumidest. Stipendiumid võimaldavad jätkuvalt teha loometööd enesearenduslikul eesmärgil. Preemiate, stipendiumide ja tasude maksmise alused on samuti kultuurkapitali enda kehtestada. Võib-olla on oluline veel rõhutada, et makse ei maksta toetuste ja stipendiumide arvelt. 2023. aasta loometöötoetusteks väljamakstav summa on suurusjärgus 1 miljon eurot ja kui sinna lisanduksid maksud, siis oleks lisa 730 000 eurot. 

Kavandatava seadusemuudatusega on seotud ka teised maksumuudatused, mis hakkavad kehtima 2024. aastal. Nimelt, hasartmängumaksu määra ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus, loomulikult ka õppejõudude loovtegevuse summa muudetav protsent. Nende muudatuste arvelt lisandub järgmiseks aastaks 2,1 miljonit eurot ning lähema nelja aasta jooksul jõuab see summa 4 miljonini. Seni on kultuurkapitali makstud keskmine loometöötasu summa olnud vahemikus 2000–3000 eurot. Kõige väiksem on olnud 350 ja kõige suurem 10 000 eurot. Kultuurkapitali juhataja sõnul on plaanis ka neid summasid tõsta. 

Kokkuvõtvalt võib öelda, et seadus muudab paindlikumaks riiklikult oluliste kultuuriehitiste rahastamise võimaluse, samas luuakse Riigikogu järelevalve. Muutes Eesti Kultuurkapitali kasutatavate rahaliste vahendite osakaalu erinevate ülesannete vahel, ei kahjustata ühegi grupi õigusi. Võib öelda ka seda, et praktikas on jäänud õppejõudude toetuse fond täies mahus kasutamata. Loometöötasu kasutuselevõtuga sisustatakse töötamise iseloomuga tegevus sellele vastava õiglase sisu ja vormiga. Inimestega sõlmitakse käsundusleping, millega kaasneb sotsiaal-, tulu- ja töötuskindlustusmaksu tasumise kohustus. Maksude ja maksete tasumisega tekivad inimesele vastavad tagatised. Sellisel kujul on lahendus kooskõlas üldiste kõikides valdkondades kasutatavate lahendustega. Võib öelda ka seda, et see lahendus ei vaja Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ega Tervisekassa infosüsteemide muutmist. 

Komisjonis võeti vastu ka otsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. detsembril käesoleval aastal, tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja [tehti ettepanek] määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heljo Pikhof. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Aitäh!

Aitäh! On aeg küsimusteks. Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Antud seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Riigikogu kultuurikomisjon üpris suures üksmeeles. Kui rahvusringhäälingu stuudiote kompleksi ehitamise vajaduse suhtes diskussiooni peaaegu ei tekkinud, siis loovisikuid puudutavad muudatused vajasid laiemat arutelu. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia rektor tõid välja mõistete ebaselguse eelnõu seletuskirjas ja mure ülikoolide autonoomia pärast. Minu küsimus on: millal ja kuidas saab komisjon need ebakõlad eelnõus parandada?

Aitäh! Nagu sa juba nimetasid, EKA ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on saatnud oma ettepanekud. Kindlasti me komisjonis neid arvestame. Ja oli ka selline, kuidas ma ütlen, omamoodi vasturääkivus seaduses selles suhtes, mida kultuurkapital ootas ja mida ülikoolide rektorid ootasid. Margus Allikmaa, kes on kultuurkapitali juhataja, lubas muuta protseduuri lihtsamaks. Sellisel juhul oleks kultuurkapital vaid stipendiumi teenindavas funktsioonis. Seal tekkis terve rida küsimusi.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus selle kohta, millele viitas hea kolleeg Signe Kivi, et komisjonis oli üksmeel rahvusringhäälingu uudistemaja kontekstis, aga siiski ma seda objekti siit eelnõust ei leia. Millegipärast täna me ministri ettepanekul delegeerime otsustamisõiguse kultuurkapitali nõukogule. Miks selline lahendus leiti? Kui varem on parlament nimetanud konkreetsed objektid, siis nüüd me kõik räägime objektist, aga seda objekti me ei nimeta, vaid selle nimetab teatud tingimustel, mida te siin mitmel korral rõhutasite, kultuurkapitali nõukogu. Miks selline lahendus teile praeguses kontekstis mõistlik tundub? Mäletatavasti mõni nädal tagasi ma kultuuriministriga suhtlesin siin [teemal], et rahandusminister on teinud talle salajase kirjaga ettepaneku finantseerida kultuurkapitali vahenditest ka rahvusraamatukogu. Kas see objekt, mis puudutab uudistemaja, on ainus, ja see objekt saab rahastatud sellest?

Suur tänu! Seletuskirjas on kirjutatud, et see annab võimaluse ERR-i maja ehitamiseks. Aga me oleme seadusesse pannud täiendavad, kuidas ma ütlen, mitte tõkked, vaid sellised protseduurid, mida kultuuriminister peab täitma. Ütleme nii, et meil on ette nähtud, et kultuuriminister vaatab välja objekti, tuleb selle [ettepanekuga] kultuurikomisjoni. Kui ta saab kultuurikomisjoni heakskiidu, siis alles läheb see ehitis arutamisele kultuurkapitalis. Ja seal on ka vajalik kolmeneljandikuline häälteenamus, et see otsus vastu võtta. Aga milline see ehitis saab olema, seda me öelda ei oska. See seaduseelnõu on algatatud ERR-i … Kuidas ma ütlen? Augustis käisid ERR-i esindajad meil kultuurikomisjonis ja rääkisid murest oma kompleksi ehitamisel. Sellest tulenevalt algatati seaduseelnõu. Jah, see on lühidalt kõik. Ühesõnaga, ei ole nii, et Riigikogu on siin kõrvale jäetud ja kultuurkapital otsustab omasoodu. Kultuurkapitali nõukogul on loomulikult ka õigus otsustada, kas ta toetab seda eelnõu või mitte, neil on ju autonoomia.

Aitäh! Eelnõu üle nad muidugi otsustada ei saa. Kristo Enn Vaga, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus riiklikult tähtsate kultuuriehitiste pingerea kohta. Kas teie arvates võiks tulevikus selles pingereas olla ka riiklikult tähtis spordiobjekt sees? Või vajaks see täiesti omaette pingerida, et ka riiklikult tähtsad spordiobjektid saaksid sellise tähtsa rahastuskindluse?

Ma saan aru su murest. Kui me räägime sellest, mis on Riigikogu otsusega paika pandud, siis on nii, nagu Riigikogu otsustab. Kui kultuurikomisjonis jõutakse selgusele, et on vaja just üks või teine spordiobjekt panna sinna nimekirja, siis loomulikult ei ole välistatud.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te oma ettekandes viitasite sellele, et riiklikult tähtsate kultuuriobjektide ehituste lepingute tähtajad on natukene viibinud ja tõenäoliselt tuleb selliseid asju veel ette. Minu küsimus on võib-olla natukene hinnangu andmise küsimus: kas on kindel, et need objektid valmivad kõik nende summadega, teades, et ehitused lähevad järjest kallimaks ja kõiksugused muud majandusfaktorid on mängus?

Mina ei ole, kuidas ma ütlen, õige inimene seda ütlema, sest see on kultuurkapitali otsustada, aga nad on pannud teatud piirid. Näiteks ma tean, võib-olla toon ühe näite, et Tartu Süku puhul on see küll 62 miljonit, aga kui ehitushinnaindeks tõuseb ja intressid on ka, siis kuni 67 miljonit, rohkem kultuurkapital ei pane. Samamoodi on Arvo Pärdi muusikamajaga Rakveres: siin on ette nähtud 23 miljonit ja praegu tundub, et sellest piisab, et see valmis saaks. Aga mis puudutab Rahvusooper Estoniat, ma olen siin kultuurkapitali juhatajaga konsulteerinud, siis ta arvas, et see võib üsna kalliks minna. Ma ei hakka siin praegu numbrit ütlema, aga üsna kalliks.

Katrin Kuusemäe, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minul on küsimus Rakvere Pärdi maja kohta. Kas Rakvere linn on esitanud kultuurkapitalile planeeritavad majanduskulud, personalikulud ja ka maja täpsema sisu? Kui me räägime, et siiamaani pole tulnud ka ehitajalt pakkumist, siis kas need põhilised andmed on Rakvere linn juba esitanud?

Aitäh küsimuse eest! Mul on väga kahju, aga ma tõesti ei oska sellele küsimusele vastata. See on kultuurkapitali nõukogule teada, aga mitte minule.

Marek Reinaas, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma sain aru, et loovtöötajatele, kes kuskil tööl ei ole, kes on vabakutselised, hakatakse maksma loovtegevuse tasu kultuurkapitalist. Ma küsin niipidi: kes valib välja need vabakutselised, kes seda tasu saama hakkavad ja mis tingimustel?

Ütleme nii, et siin on otsustavaks vahelüliks sihtkapitalide ekspertgrupid ja kultuurkapitali nõukogu. Inimesel on võimalus loometöötasule konkureerida. Kui eksperdid arvavad, on seisukohal, et see on igati õigustatud, siis ta seda loometöötasu saab. Nii nagu ma enne juba ütlesin, stipendiumid jäävad ja neid ei maksustata, samuti kõik muud toetused ja preemiad ja nii edasi. Ainuke, mida me muudame, on see, et loometöötoetus muutub loometöötasuks.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tegelikult ei saanud vastust, miks komisjon ei teinud konkreetset ettepanekut täiendava objekti lisamiseks, vaid tegi sihukese keerulise juriidilise konstruktsiooni. Äkki te aitate? Ma võtsin selle eelnõu ja seletuskirja ette, aga ma ei suutnud esimese hetkega leida rahvusringhäälingu uudistemaja markeeringut selles eelnõu seletuskirjas. Ma tunnistan, et ma alles praegu vaatasin, kiirkorras püüdsin diagonaalis vaadata, aga neid sõnapaare ei leidnud. Mis kujul see otsus oli? Kas teie hinnangul võib tulla kaalumisele kultuurkapitali nõukogu poolt ministri ettepanekul ka teisi objekte, või see on ikkagi üksmeel, nagu Signe Kivi alguses ütles?

Võib-olla ma loen selle koha ette, seletuskirjas lehekülg kolm. Ma loodan, et kõigil on see samamoodi leheküljel kolm, enne seda graafikut. "Käesoleva eelnõuga luuakse võimalus Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja ehituseks." See on seatud eesmärgiks ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis 8.2. 

Ma veel kord rõhutan seda, et kultuuriminister valib välja objekti, kuna tema on kõige pädevam ütlema, milline peaks olema see objekt, millega edasi liikuda. Ta tuleb selle [ettepanekuga] kultuurikomisjoni. Ma võin öelda seda, et kultuurikomisjonis on siiamaani jäänud küll ühtne arusaam, jäänud mulje, et enamus, ütleme, kõik toetavad telekompleksi ehitise ehitamist. Võib-olla on olnud siin teema, et mis rahadest, kuigi seda on ainult, ütleme, põgusalt puudutatud, et kas riigieelarvest või kultuurkapitali poolt, ja milline objekt peaks olema eespool, milline tagapool. Sellised teemad on olnud arutusel. Ma usun küll, et see on kindlasti ERR-i maja. Aga ei oska [kindlalt] öelda, seda otsustab komisjon, kui minister tuleb oma ettepanekuga, ja siis läheb see kultuurkapitali ja kultuurkapital ütleb oma lõpliku sõna. 

Sa küsisid, et miks see süsteem on nii keeruline. Me ei tahtnud teha paralleelset nimekirja, et on üks nimekiri, mis on Riigikogu kinnitatud, see viis objekti, ja siis, kui me ütleme ühe konkreetse nime välja, see tähendab, et me peaksime uue pingerea tegema, mille Riigikogu kinnitab. Me peaksime kuulutama välja konkursi, aga kui me teame juba, et see on ERR-i maja, siis on see nagu, kuidas ma ütlen, ei ole viisakas teiste suhtes.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan kolleeg Kristo Enn Vaga küsimust. Kuna olen ka ise olnud kultuurikomisjonis, siis tean, et see eelnõu puudutab ainult kultuuriobjekte, aga teie vastusest jäi kõlama see, nagu ka spordiobjekte võiks sinna pingeritta panna ja neile oleks võimalik rahastust saada kultuurkapitali kaudu. Kas ma sain teist õigesti aru?

Mina sain aru, et Kristo Enn Vaga küsis selle pingerea kohta, mis on, nagu sa ise väga hästi tead, Riigikogu otsusega kinnitatud 2021. aastal, et kas sinna pingeritta võib [spordiobjekte] sattuda. Ta ei küsinud konkreetselt selle seadusemuudatuse kohta.

Kristina Šmigun-Vähi, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma veel täpsustan. Kas ma saan õigesti aru, et spordiobjekte ei saa sinna pingeritta panna?

Kui see on strateegilise tähtsusega ja oluline kultuuriobjekt, siis miks mitte. Mina siin ütlema ei hakka, kas võib või mitte.

Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Tänud! Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Jaak Valge, palun!

Palun igaks juhuks kolm minutit juurde.

Igaks juhuks kolm minutit juurde, palun!

Hea juhataja! Head kuulajad! Selle eelnõu tuum on uue rahvusringhäälingu maja ehituse rahastuseks võimaluse loomine. Mina ei ole a priori selle eelnõu vastu ja ma usun, et ka meie saadikud mitte. Loomulikult pole mingit kahtlust, et ka ajakirjanikud vajavad paremaid töötingimusi. 

Küll aga lubaksin endale mõne arvutuse ja sellise pealiskaudse analüüsi. Nimelt on Eesti Rahvusringhäälingu leivakirjas 1254 töötajat ja uue maja ehitus läheks hinnanguliselt maksma 65 miljonit eurot ehk 52 000 eurot ühe töötaja kohta. Sellest saaks viie aasta jooksul tõsta kõigi töötajate palka 866 euro võrra kuus ja kümne aasta vältel 433 euro võrra kuus. Toonitan, et see on viie ja kümne aasta vältel. 

Kui ma natukene jätkan seda mõttemängu ja oletan, et me küsime rahvusringhäälingu töötajate käest, mida nad eelistaksid, kas seda uut 65-miljonilist maja või olemasolevate ruumide kohandamist, oletades, et selleks kulub näiteks viis korda vähem ehk 13 miljonit, ja seejuures lisanduks keskmisele palgale viie aasta vältel 693 eurot, siis ma millegipärast eeldan, et nad eelistaksid seda viimast – palgalisa ja ruumide kaasajastamist. Ja ma oletan, et seda eelistaksid ka Eesti maksumaksjad, sest nii saaksime kvaliteetsema ajakirjanduse.

Ma toonitan, et see on praegu mõttemäng. Küll aga ma tean väga hästi, et rahvusringhäälingu töötajad ei tahaks sellist seisu, et nad jääksid mõlemast ilma – nii uuest majast kui ka palgalisast. Praegusel juhul oleks just nii, sest kui rahvusringhääling uut maja ei saa, ei tähenda see, et rahvusringhäälingu töötajad saavad palgalisa. 

Toon enne seda üldistust näite ka teisest valdkonnast. Meie ülikoolid on aastaid kurtnud rahapuuduse üle, ja seda asjakohaselt. Õppejõudude palk on tõesti väga madal isegi meie kõrghariduse lipulaevas Tartu Ülikoolis. Ometi kavandatakse Maarjamõisa väljale Tartu Ülikoolile uut õppehoonet, mille eeldatud maksumus on 60 miljonit. Ma ei hakka seda siin õppejõudude palkadeks ümber arvutama. Ma olen Tartu Ülikooli patrioot, aga poliitikuna pean ma seisma eelkõige Eesti riigi kui terviku eest ja teen teistsuguse arvutuse. Nimelt oleks nüüd valitsusel vaja 10,7 miljonit eurot, et õpetajate palga alammäär tõuseks järgmisel aastal õpetajate soovi kohaselt 5%, streik jääks ära. Sellest ühest õppehoonest jätkuks õpetajate viie aasta palgatõusurahaks. 

Ja nüüd toon veel ühe näitena ka Tartusse kavandatava südalinna kultuurikeskuse ehituse oludes, kus Tartu laste- ja peretoetused on Eesti väikseimate hulgas. Pealegi, tartlaste enamus ilmselt seda kultuurikeskust sellisena ei soovigi. 

Jaak Aaviksoo tõi hiljuti välja, et sel taustal, kui Eesti valitsussektori suhtelised kulud haridusele on ühed kõrgeimad Euroopa Liidus, saaksime kokku hoida just hoonete pealt, et seda raha palkadeks kasutada. Tsiteerin Aaviksood: "Kululiikide osas, mis läheb majade, mis inimeste palkade peale, on selgeid aastaid, isegi aastakümneid investeeringute osakaal hoonetesse ja rajatistesse kaks korda suurem kui mujal. Keskmine on 8, meil 15 protsenti. Kordan üle: meie haridusvaldkonnas on kulud betooni kaks korda suuremad kui mujal Euroopa Liidus. Probleem pole mitte numbrites, vaid selles, et palgarahade üle otsustatakse ühes, investeeringurahade üle teises, jooksvate kulude üle kolmandas kohas ja vastutust lõpptulemuse eest ei ole kuskil." 

Praegune juhtum on sada protsenti just taoline. Siit üldistaksin: meie riigi üheks fundamentaalseks veaks ongi süsteemse poliitika puudus igal pool, eriti nähtavalt majandus- ja rahvastikupoliitikas, aga ka kõikides poliitikates. Praegune valitsus on seda fundamentaalset viga võimendanud. Lisaks sellele fundamentaalsele veale on ta ka muutnud seadusandliku ja täidesaatva võimu tasakaalu. 

Ma arvan, et selle kõige üle tasub mõelda, sõltumata sellest, kuidas me täna hääletame. Kvaliteetset ajakirjandust – toonitan, kvaliteetset ajakirjandust – ja ka Eesti loomeinimesi tasub igal juhul toetada. Küsimus on selles, kuidas seda kõige paremini teha. Tänan tähelepanu eest! 

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Jaak Valge analüüs oli hoogne ja paeluv nagu alati. Tegelikult seal hargnes mitu teemat, millega tahaks kohe kaasa minna, aga küllap me jõuame neis diskussioonides neil eraldi peatuda.  

Praeguse eelnõu puhul ma tahaksin esile tuua kaks momenti, mis on siin saalis erakordsed. Need ei ole esmakordsed, aga need on ikkagi erakordsed, kui vaadata meie muu töö iseloomu. Esiteks, komisjon algatab seaduse eelnõu. See ei ole otsuse või avalduse [eelnõu], see on seaduse eelnõu. Seda juhtub meie Riigikogu praktikas praegu väga vähe ja on äärmiselt kiiduväärne, et üks komisjon sellise initsiatiiviga esineb. 

Teiseks tegeleme me sellega, et kuskil riigi nurgas on raha justkui üle. On, ma ei taha öelda, häda, aga nagu eestlastel ikka, mure raha pärast. Raha on jäänud üle ja kultuurkapitali kahes rahakotisopis on raha justkui üle. Üks on investeeringuteks mõeldud summa ja teine on seesama loomevaldkonna õppejõudude eraldi pajuk, mis on ära määratud ja kus maksulaekumise suurenemisega on tekkinud teatav, ütleme, ei saa öelda ülejääk, sellepärast et miski ei sega seda raha välja maksta, aga teatud mõtteline ülejääk või kellegi jaoks konkurentsipuudus, ja ettepanek on seda raha paremini kasutada. Sellist kahte diskussiooni siin saalis väga tihti ei ole.  

Lühidalt ma jõuan rääkida, kuidas Riigikogu kultuuriinvesteeringuteni üldse jõudis. Kultuuriinvesteeringutega hakati tegelema 1995. aastal, 1996. aastal võeti seadus vastu. Sellega tegeles kultuurikomisjon, mina olin kultuurikomisjoni esimees. Ja ütlen teile ausalt, et see nimekiri, mis on praeguseks peaaegu et institutsionaalne, tähendab, millest kõik järgnevad initsiatiivid on tulnud – et oli üks niisugune nimekiri, mille Riigikogu ise koostas, mitte valitsus, aga Riigikogu ise koostas, kultuuriobjektide nimekiri –, lähtus murest Eesti Rahva Muuseumi ehitamise pärast. Muusikaakadeemia ehitus oli juba alanud, initsiatiiv oli olemas, sealt seda ära võtta ei saanud niikuinii. Ja on väga hea, et sellele objektile oli kindlus antud. Raha veel ei olnud, aga vähemalt temaga tegeleti, ta oli esmajärjekorras. 

Niisugune Tallinna kõrgkultuuri esindus oli kindlalt Kumu ehk kunstimuuseumi laiendamise taga. Kõige kaugemal otsustajatest oli Eesti Rahva Muuseum. Aga tol hetkel oli võimalik Eesti Rahva Muuseumi nii-öelda jõud koondada ka siin Riigikogus. Otsustus teha nimekiri, kus kaks juba meelega mõista objekti oleks sees, aga sinna kolmandana lülitada ka Eesti Rahva Muuseum, tekkis just nimelt sellest, et Eesti Rahva Muuseumile anda kindlust tulevikuks. Ja see nimekiri tekkis kolmest objektist.  

Nüüd me võtame sellest eeskuju ja see on väga hea. Kuid jah, siin oli ka küsimusi, et miks edasised initsiatiivid ei tule enam siia Riigikogu saali, edasised objektid. Võib öelda jah, et Riigikogu saali ei tule nad sellepärast, et siis oleks avatud kogu nimekiri uuesti ja saaks teha ettepanekuid ja neid ettepanekuid oleks siin igasuguseid. Rahandusminister tegi ka siin ettepaneku ühe või teise objekti suhtes, räägiti juba kolmandast, see asi oleks kiskunud laiali ja selle tõttu Riigikogu kultuurikomisjon otsustas, et läheme ühe objekti kaupa edasi.

Palun kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit lisaks. 

Antud juhul on rahvusringhäälingu hoone loomulikult üks niisugustest objektidest, mille puhul lubadusi on andnud valitsus. Nüüd on leitud, et need lubadused saab välja lunastada kultuurkapitali laekuvatest vahenditest. Lõpuks, mis seal siis ikka.

Aga ma toonitaks nii spordiobjektide toetajatele kui ka teiste kultuuriobjektide jälgijatele, et nii see lõputult käia ei saa. Tegelikult valitsuse kujundatavast riigieelarvest peab kultuuriinvesteeringutega jätkama, sest kultuurkapital ei ole põhjatu ja kultuurkapital ei ole loomupärast loodud ainult investeeringutega tegelemiseks. Tegelikult on ta loodud kultuurirahvale võimaluste andmiseks. 

Nüüd teine osa sellest puudutabki sotsiaalseid garantiisid. Ma lihtsalt ütlen siia juurde, et ega see ei ole nii ühemõtteline, et teeme stipendiumitest palgad ja rahuldame nii-öelda kõik vabakutselised ära. See on tegelikult sellest vabakutseliste teemast ainult ühe pisku lahendamine. 

Ma natuke kaitseksin kirjanike liitu, keda on siin pisut nüpeldatud, et kuidas nad ei saanud aru, et siin saab kultuuriinimeste sotsiaalseid garantiisid ja tervisekindlustust tagada ja nii edasi. Neil oli oma mure ja see mure on selles mõttes ka olemas, et näiteks sponsorite eraldi fondid, mis ongi selleks, et näiteks anda välja mõni tõlkeraamat – niikuinii muide kultuurkapitali annetus ei taga mingit maksusoodustust –, kui sinna laekub mingi summa, millel ei ole ainult selle nii-öelda eesmärgini jõudmist, see tähendab, ei ole ainult see konkreetne honorar või stipendium, vaid tulevad ka muud kulud sinna juurde, siis see tükkide arv või raamatute arv, mis seal välja antakse, võib väheneda ja sponsorite huvi võib ka väheneda. Seal on nihukesed spetsiifilised kanalid. Ma ei halvustaks seda sugugi, ka sellist lähenemist. Aga me oleme leidnud siin üksmeele ja selles mõttes on see seaduse eelnõu hea.

Üks asi, mida ma tahan veel lisada. Jah, tõesti, alguses oli see lähtepunkt, et anda üldse valitsusele ja kultuurkapitali nõukogule see [õigus] kuuenda objekti otsustamiseks, aga minu ettepanekul on see antud, vähemalt kinnitamine või nõusolek, kultuurikomisjonile, mis seda parlamentaarset vaimu natukenegi hoiab. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kas ma nüüd just kellegi nimel esinen, aga ma tahtsin … Jaak Valge on küll praegu seljaga …

Hea kolleeg, formaalselt on õigus … Sotsiaaldemokraatliku [Erakonna] fraktsiooni nimel saab olla sõnavõtt, aga sa võid rääkida millest iganes, ma ei saa sind takistada.

Okei. See, et töötajate palku tõsta. Kui see ettepanek tuleb järgmisel aastal riigieelarvesse, siis loomulikult sotsiaaldemokraadid toetavad seda. Aga mida ma tahan öelda? Rahvusringhäälingu töötajad ootavad pikisilmi Eesti Rahvusringhäälingu uut telemaja. Sellepärast käisid nad kultuurikomisjonis, sellepärast algatati seadusemuudatus. See on hästi oluline aspekt, muidu poleks see seaduseelnõu üldse ilmselt teie ees täna. Ja ma veel kordan üle, et tegelikult sotsiaaldemokraadid – kuna ma räägin sotsiaaldemokraatide nimel ka praegu – toetavad ERR-i uue telemaja ehitamist. See on ülioluline. Kes on seal käinud, teab väga hästi, millised need töötingimused on. Me kõik tahame töötada heades töötingimustes. 

Tänu sellele, et ERR-i esindajad tulid kultuurikomisjoni, kiirenes ka see muudatus, mis võimaldab loometöötoetuse saajatel tulevikus loometöötasu saada. On hea meel, et loomeinimeste sotsiaalsed garantiid saavad mingil moel tagatud, just vabakutseliste loovisikute. Ma tean ka seda ja ütlen siin ära, et nii kultuuriminister, terviseminister kui ka sotsiaal[kaitse]minister on saanud kokku, et rulluva sotsiaalmaksuga lahendada ära väga paljude inimeste toimetuleku ja ravikindlustuse [probleem]. See tähendab seda, et sotsiaalsed garantiid oleksid olemas nii projektipõhiselt kui ka [alaliselt] kultuurivaldkonnas töötavatel [loovisikutel] – neid on kuskil 5000–6000. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem läbirääkimistel soovi esineda ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 338 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 5. jaanuar 2024 kell 16. Head kolleegid, istung on lõppenud. Olge terved!