Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Nagu ikka, kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 60 Riigikogu liiget, puudub 41. 

Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole.

Saame minna tänase päevakorrapunkti juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 298 (usaldusküsimusega seotud eelnõu) teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kliimaminister Kristen Michali.

Ja nii kaua, kui Kristen tuleb, võtan ühe küsimuse istungi läbiviimise reeglite kohta. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Mul on teile sama küsimus, mis mul eile oli teie heale kolleegile, Riigikogu esimehele. See puudutab selle nädala tööplaani. Mitmel päeval ikkagi sellel nädalal Riigikogu koguneb istungitele? On teil mingit infot? Mis seal salata, ringlevad jutud, et tuleb ka reedel ja võib-olla laupäeval veel siin aega veeta. Äkki te avaksite natukene [seda ja tooksite asjasse] selgust? Meil on advendiaeg, inimesed peavad oma töö- ja pereelu ühitama, asju planeerima. Millal me saame sellise kinnituse ja selguse, et töönädal lõpeb ära neljapäevaga, järgnevad komisjoni istungid ja muu selline? Või on alust arvata, et me istume siin rõõmsalt koos ja arutame valitsuse usaldamist või umbusaldamist ka reedel ja laupäeval?

Aitäh, lugupeetud kolleeg! See, millises tempos me suudame menetleda selle nädala päevakorda, ei sõltu rohkem mitte kellestki teisest kui opositsioonist endast. Koalitsiooni valmisolek ja suutlikkus on kogu see päevakord neljapäevaks ära menetleda. Kui teie võtate vähe aeglasema tempo, siis me ei pruugi suuta seda neljapäevaks ära menetleda ja siis ei saa loomulikult välistada täiendava istungi kokkukutsumist. Kui see peaks juhtuma sellel reedel, siis tuleb selle kohta uudiseid tänase päeva jooksul. 

Aga nüüd kliimaminister Kristen Michal, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teise lugemisega. 

Mõni sõna ka eelnõust endast, ehkki üldiselt teisel lugemisel seda nii palju ei peagi tegema, aga siiski. Eelnõu eesmärk on maismaatranspordis ajakohastada 2009. aastast muutumatuna püsinud riigilõivumäärasid. Et luua väike selline võrdlusbaas: samal ajal on tarbijahinnaindeksi kasv olnud umbes 73% ja keskmine brutokuupalk on kasvanud kaks ja pool korda. See annab ülevaate, kuidas tööjõukulud on muutunud sellel perioodil. Raudteega seotud määrad on 2016. aastast muutumatuna püsinud. Lisaks uuendame selle eelnõuga merendusvaldkonna riigilõivumäärasid. Keskkonnavaldkonnast lisandub uus riigilõiv metsateatise esitamisel ja ajakohastatakse keskkonnakaitselubade teenustega seotud riigilõivumäärasid. Keskkonnakaitselubade riigilõive ajakohastati viimati 2020. aastal ja seda tehti 2018. aasta teenuste kulupõhise analüüsi põhjal. 

Eelnõu vastutav komisjon oli rahanduskomisjon. Rahanduskomisjon saatis eelnõu valdkonnapõhiselt arvamuse avaldamiseks ka keskkonnakomisjonile ja majanduskomisjonile. Eelnõu teiseks lugemiseks esitati hulganisti muudatusettepanekuid, need on kõik siin seletuskirjas olemas, aga käin nad selguse huvides üle. 

Muudatusettepanekud 1–400 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed. Nende muudatusettepanekud puudutavad ökomärgise kasutamise taotlemisel ja ökomärgise tootel kasutamise õiguse eest riigilõivumäära muutmist ühe euro kaupa. Sisus on tegemist obstruktsiooniliste ettepanekutega ja neid Vabariigi Valitsus ei toetanud. 

Muudatusettepaneku nr 401 on esitanud Isamaa fraktsioon ja soov on välja jätta eelnõu §-st 1 punktid 1–17. Muudatusettepaneku nr 406 puhul on soov eelnõu §-st 1 jätta välja punktid 19–119. Muudatusettepanekuid Vabariigi Valitsus ei toetanud, kuna neil puudub põhjendus. 

402. muudatusettepaneku esitas Eesti Jahi[meeste] Selts, et tõsta jahiseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärasid, kuna viimased kulupõhised piirmäärad on aastast 2013. Eesti Jahimeeste Seltsi hinnangul vajavad asjakohased riigilõivumäärad teenuse kvaliteedi edasiarendamise eesmärgil ajakohastamist, kuna kümne aasta jooksul on riigi osutatavate teenuste kulud tõusnud. Vabariigi Valitsus toetas ettepanekut ja tegi eelnõus vastavad muudatused. 

403. muudatusettepaneku esitas EKRE. Selle ettepanekuga sooviti metsateatise riigilõivu punkti kustutamist eelnõust. Valitsus ei toetanud ettepanekut, sest tasu loomine on vajalik, et arendada metsaregistrit ja katta Keskkonnaameti menetluskulusid. Raiele kuni 20 tihumeetrit aastas pole metsateatist vaja, seega on see jätkuvalt tasuta – oma metsas kuni 20 tihumeetri küttepuude tegemine ei muutu tasuliseks. 

404. muudatusettepaneku esitas keskkonnakomisjon. Keskkonnakomisjoni ettepaneku esimese lõike kohaselt tuleb raadamise ja uuendusraie kohta esitatava metsateatise läbivaatamise eest tasuda riigilõivu 30 eurot. Ettepaneku teise lõike kohaselt tuleb riigilõiv maksta metsateatise esitamisele järgneva kuu 10. kuupäevaks. Vabariigi Valitsus arvestas esimest lõiget, teise lõike asemele tuli alternatiivne sõnastus 405. muudatusettepanekus. 

405. muudatusettepanek tugineb keskkonnakomisjoni, Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti ettepanekutele. Muudatusettepaneku esimese osa kohaselt tuleb raadamise ja uuendusraie kohta esitatava metsateatise riigilõivu tasuda 30 eurot, nagu oli ka eelnevas muudatusettepanekus. Ettepaneku teine osa oli, et ilma riigilõivu maksmata ei saa metsaraiet alustada ja riigilõiv tuleb tasuda seitsme päeva jooksul pärast metsateatise registreerimist metsaregistris. Metsaregistris on kavas arendada selline [rakendus]: kui 7. päevaks ei ole riigilõiv tasutud, saadab metsaregister 8. päeval automaatteavitusena meeldetuletuse riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu mittetasumisel ka peale meeldetuletust muutub metsateatis kehtetuks pärast 10 päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris ja raietöid alustada ei saa. Valitsus arvestas täielikult ettepanekut ehk muudatuse teine osa oli asendusettepanek 404. muudatusettepaneku teisele osale. Pakutud alternatiivne sõnastusettepanek oli parem, kuna sellisel juhul ei saa raiet alustada enne, kui riigilõiv on tasutud. 

Muudatusettepanekud 407, 408, 409, 412 ja 413 on esitanud rahanduskomisjon. Muudatusettepanekud tuginevad Kliimaministeeriumi ettepanekutele. Neid ettepanekuid arvestas Vabariigi Valitsus täielikult. 

407. muudatusettepanek puudutab eelnõust välja jäetavat teksti. Kuna vedurijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest kehtestatakse täiendav lõiv, siis vedurijuhiloa taotluse läbivaatamise lõivu tõstmine enam põhjendatud ei ole ja see peaks jääma praegu kehtiva 26 euro tasemele. 

408. muudatusettepanekuga tõstetakse vedurijuhiloa uuendamise taotluse läbivaatamise riigilõiv 26 euroni. Kuna vedurijuhiloa esmakordne andmine ja uuendamine eeldavad mõlemad samade nõuete täitmist, ei ole nende taotluste läbivaatamise eest erinevate lõivude kehtestamine põhjendatud, seega on otstarbekas vedurijuhiloa taotluse ja uuendamise taotluse läbivaatamise lõivud ühtlustada. 

409. muudatusettepanek täpsustab meresõiduohutuse seaduse § 20 lõike 7 sõnastust tulenevalt riigilõivuseaduse muutmisest. Täpsustuse kohaselt hõlmab kutseeksami vastuvõtmine ka kutseeksamile registreerimist. Lisaks sätestatakse veeteetasu maksmise erisused 2024. aastal. Tasumisele kuuluvat veeteede tasu vähendatakse 15% võrra. Sellega jätkatakse olemasoleva meetmega, mis aitab parandada kriitilisse seisu sattunud sektori – laevandusettevõtted, sadamad, kaldasektor – ettevõtete konkurentsitingimusi. 2024. aasta riigieelarves on meetme jaoks ette nähtud umbes 1,6 miljonit eurot, mis on hinnanguliselt umbes 15% veeteetasu aastasest kogulaekumisest. Siia lisan märkuse, et eelarve menetlemise käigus otsime täiendavaid võimalusi veeteetasu jätkuvaks alandamiseks või selle sektori konkurentsivõime toetamiseks ja see töö praegu käib. 

412. muudatusettepaneku kohta ütlen, et see muudab raudteeseadust, mille viide riigilõivuseadusele vajas täpsustamist. 413. muudatusettepanek täiendab eelnõu jõustumissätet, mille kohaselt jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril sõidukite registreerimisega seotud riigilõivu muudatused, kuna selleks vajalikku arendust ei ole võimalik varem rakendada. 

Keskkonnakomisjon esitas veel kaks muudatusettepanekut. 410. muudatusettepanek sätestas, et metsateatise läbivaatamise eest tasub metsateatise esitaja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja korras. See tuleneb riigilõivuseaduses sätestatud nõudest, mille järgi nõude alus peab olema eriseaduses ja määr riigilõivuseaduses. Vabariigi Valitsus arvestas muudatust täielikult. 

Ja 411. muudatusettepaneku kohaselt võib metsaomanik teha raiet 24 kuu ehk kahe aasta jooksul pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris. Muudatusettepaneku eesmärk on pikendada metsateatise alusel raie tegemise aega ühelt aastalt kahele aastale. Sellisel juhul jääb metsaomanikele rohkem võimalusi enda raietööd planeerida lähtuvalt nii metsamaterjali hinnast kui ka ilmastikuoludest. Vabariigi Valitsus arvestas muudatust täielikult. 

Tänan kuulamast ja vastan küsimustele.

Aitäh, härra minister! Eraldi tänan muudatusettepanekute väga põhjaliku tutvustamise eest. Aga nüüd küsimused. Martin Helme, palun!

Aitäh! Eesti Vabariigi põhiseaduse peatükis VIII "Rahandus ja riigieelarve" on § 113, kus on kirjas: "Riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab seadus." Eestis on juba pikka aega olnud põhimõte, mis muide tuleneb Riigikohtu lahendist, et maksude tõstmisest tuleb ette teatada vähemalt pool aastat. Maksud on meil samas paragrahvis koormiste, lõivude, trahvide, sundkindlustusmaksetega. Kuidas on niimoodi võimalik, et me maksud pidime ära menetlema siin saalis enne jaanipäeva, et oleks ikka pool aastat ette teatatud, aga nüüd meil toimuvad 100‑ või isegi 1000%‑lised lõivude tõusmised ja see hakkab kehtima juba mõne nädala pärast?

Aitäh! Riigilõivud on siiski kulupõhised, nii-öelda tasud teatud toimingute eest. Riigilõivu olemus, miks neid üldse tõstetakse – seda ma siin kirjeldasin ja sellele teie ka viitate –, on selline, et mõni konkreetne lõiv tõuseb päris suure protsendi võrra, just sellepärast, et aeg on edasi läinud, mingil ajal on lõivud jäänud tõstmata. Eeskätt on jah tegemist, ütleme, kulupõhiste maksetega iga toimingu eest. Nii et maksud on veidi teised asjad kui lõivud.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma jätkan teiega debatti sealt, kus me jäime pooleli äkki eelmisel kuul või isegi enne seda. Parlamenti on jõudnud väga palju erinevaid maksutõuse, riigilõivutõuse, tasude tõuse ja muud taolist. Ma tundsin juba varem huvi, kas võiks teilt kui valitsuse esindajalt saada tagasisidet, et kas see selline reha, mis on tehtud, või see ülevaade, mis on tehtud kõikvõimalike tasude, riigilõivude ja maksemäärade tõstmise vaates, on terviklik ja täielik või olete siiski leidnud, et vahepeal on mõni tasu, mõni maksemäär või mõni riigilõiv jäänud veel muutmata. Äkki on veel mõni asi, mida on võimalik tõsta? Te ütlesite toona, et te ei oska teiste ministeeriumite kohta öelda, aga ma vaatasin, et nüüd tuli muudatusettepanekutega veel ettepanekuid juurde. Kas nüüd on see tervikpilt saabunud ning kõikvõimalikke tasusid ja määrasid tõstetakse või on oodata, et valitsus leiab enne jõule midagi veel ja tuleb siia veel mõne maksutõusu ettepanekuga?

Aitäh! Nagu ma kirjeldasin, põhjus lõivude tõstmiseks on eeskätt see, et need lõivud on püsinud aastaid muutumatuna. Ma arvan, et ka teie peate kodus hommikul peegli ette minnes endalt küsima, miks need on vahepeal muutumatuna püsinud. Ju siis pole lihtsalt seda tööd vahepeal ära tehtud. Sest printsiibis peavad riigilõivud olema siiski kulupõhised. Ja nagu ma kirjeldasin näiteks ka maismaatranspordi puhul neidsamu riigilõive – tarbijahinnaindeks on kasvanud üle 70% ja brutokuupalk 2,5 korda. Nii et see kirjeldab, kui palju kulusid iga toimingu menetlemiseks kulub. Nüüd, kui küsida, kas see on ammendav loetelu ja kas tulevikus ükski lõiv ei alane, ära ei kao, ei kasva – seda ma ju kindlasti öelda ei saa, sest elu muutub ja tuleb uut informatsiooni peale. Praegu on see parim teadmine, mis meil on, ja sellest me lähtume.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Me püüdsime rahanduskomisjonis, kus olid ka Kliimaministeeriumi esindajad ja Rahandusministeeriumi esindajad, tõesti aru saada, kust see tuli, et nüüd on äkki tuli takus. Põhjendused kõlavad nii, et see ei vasta menetlemise kuludele ja mõned aastad on jäetud [lõivud] tõstmata, aga kui vaadata lihtsalt kas või tarbijahinnaindeksit või menetluskulusid, siis me saame seal jah 60–70%, teatud lõivud tõusevad 10 korda või 20 korda. Ja põhiline etteheide oli see – meil olid seal ka sektorite esindajad ja ettevõtlusorganisatsioonide esindajad –, et arvamust sai selle kohta avaldada kaks või kolm päeva. Ka ministeeriumid avaldasid kahetsust, et ei ole saanud pikemalt läbi rääkida, selgitada. Nüüd tuleb viil viilule – küll tulevad riigilõivud, siis tulevad keskkonnatasud ja nii edasi. Ma küsisin, millest see protsess lahti läks. No ju ta ikka riigieelarve koostamisest lahti läks ja oli vaja kiiresti leida raha. Siis võeti nii-öelda üle põllu. 

Aeg! 

Aga niisugune, ütleme, põhjalikum analüüs selle mõju kohta on tegemata. 

Aitäh! 

See on see etteheide.

Aitäh! No ma siiski julgen öelda seda, et riigilõivud on eeskätt ikkagi kulupõhised, see on see printsiip, mille baasil tehakse. Nagu ma viitasin, esimesel lugemisel me käsitlesime seda põhjalikult. Loomulikult, esimest lugemist ei pea Riigikogu liige ju ometi meeles pidama, erinevalt Tanel Kiigest, kes seda teeb. Aga ütleme nii, et näiteks keskkonnakaitselubade riigilõive ajakohastati viimati 2020. aastal, tuginedes 2018. aasta otsestele kuludele. Selleks tehakse ka teatav analüüs, mõõdetakse ära kulud, kaudsed kulud, otsesed kulud – otseste kulude all on tööjõukulud, transpordikulud, konkreetse teenusega seotud tellimus, kaudne kulu on majanduskulud, kinnistukulud, adminkulud ja nii edasi. Kui need kulud muutuvad, siis tegelikult on loogiline, et ka lõiv muutub. 

Tempo. Loomulikult, ma olen öelnud siin ka teiste eelnõude menetlemise puhul, et kui keegi küsib minu käest, kas oleks parem pikemalt selliseid asju arutada, siis mina hea meelega oleksin nõus, aga riigieelarve tempo on, nagu ta on. Nüüd kahjuks on küsija saalist lahkunud – ilmselt oli tempo ka tema jaoks liiga aeglane.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma saan aru, et terve rida huvigruppe esitas eriarvamuse nende erinevate maksutõusude ja lõivude tõusude kohta. Ma toon nüüd näiteks, et Eesti Toiduainetööstuse Liit saatis lausa kirjaliku arvamuse, ta ei toeta keskkonnakaitselubade riigilõivumäärade tõstmist ja palub esitada konkreetsemad selgitused. Ma saan aru, et te olete arvestanud kulude kasvuga, aga miks te ei ole arvestanud sellega – toiduainetööstuse liit on hea näide sellest –, et juttu on ka toidujulgeolekust ja meie kodumaise, eriti põllumajandusega seotud tegevuse tõttu ka toidu kallinemisest? Miks see valdkond välja jäi? See on väga …

Aeg!

… tõsine aspekt.

Aitäh! Ta ikkagi otse välja ei ole jäänud. Jah, ütleme nii, et kui näiteks vaadata, lihtsalt tuua näiteid, mis võib ju puudutada ka suuremaid põllumajandustootmisi, siis eks ta puudutab eeskätt näiteks kompleksloa taotlusi, ja see kompleksloa esmataotluse riigilõivu tõus on tõesti suur. See on vahemikus ligi 700–1172%, see on see kõige suurem number, mis siin on. Aga kui nüüd küsida, palju selliseid esmataotlusi on, siis [vastus on, et] neid on aastas keskmiselt kuni kolm. Kui me vaatame, kuhu see määr läheb, siis on näha, et need on kümned tuhanded eurod versus see, et tõenäoliselt, kui keegi rajab uue tootmistehase, näiteks Paide piimakombinaadi, mille investeeringute maht on üle 100 miljoni, või biotoodete tehase, mille investeeringud on 800 miljonit eurot, siis keerulisemate komplekslubade tõusud on kindlasti suuremad. Lisaks võib ära mainida, et põllumajandusvaldkonna lubade määr on ju ka 50% sellest. Nii et teatud erisused siiski toidu tootmisel ja põllumajandusel on.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Jaa, mul on ka esimene lugemine meeles. Aga eelmisele küsimusele vastamisega minu meelest läks asi rohkem rappa, kui enne oli. Ma küsisin selle kohta, et põhiseadus käsitleb lõivusid ja maksusid samas paragrahvis, maksude puhul on meil selge printsiip, et vähemalt pool aastat tuleb ette teatada nende tõusudest, ja siis vastuseks sain: aga pole ammu tõstetud ja nüüd me tõstame sellepärast, et need on kulupõhised. Esimesel lugemisel sai selgeks, et siin ei ole kulupõhisusega mingit arvutust tehtud. On lihtsalt lakke vaadatud ja öeldud, et võiks nüüd nii palju tõsta ja võib-olla siis veel natuke rohkem. Kulupõhisust ei ole suutnud ära põhjendada ei ministeerium ega ka keegi teine. Aga ma ikka küsin üle. Kulupõhisus kulupõhisuseks, kuid miks sellest pool aastat ette ei teatata?

Mulle tundub jah, et te nopite endale vastuseid võib-olla enda kõnest, mitte minu sõnumitest. Proovime siis vahetada neid kuidagi. Kulupõhisus eeskätt ikkagi põhineb sellel, mis on analüüs. Keskkonnakaitselubade puhul, nagu ma kirjeldasin, keskkonna valdkonnas arendatakse kulumudelit ja tegelikult selles kulumudelis hinnatakse ära erinevad otsesed ja kaudsed kulud. Ütleme niimoodi, et kulumudeli puhul on arvesse võetud näiteks Keskkonnaameti erinevad põhiteenused, selle alusel jaotatakse kulud ressurssideks, nagu tööjõukulud, majanduskulud, kinnistu ja transport. Nagu ma kirjeldasin, otsene kulu on näiteks tööjõukulu ja transpordikulu ning kaudne kulu on majanduskulu, kinnistukulu ja mis iganes selle juurde tuleb. Mõõdetakse ära just seesama, et milline see kulu on. Otsesed kulud moodustavad sellest lõivust 85% ja kaudsed kulud umbes 15%. Seal on tegelikult ikkagi täitsa põhjalik arvutus taga. Seetõttu, jah, kui teil on huvi, te kindlasti saate sellega eraldi tutvuda, aga ma pigem kahtlustan, et see huvi on teil eeskätt retooriline. Mis puudutab näiteks metsateatisi, siis need jõustuvad 1. juulist 2024, nii et ka siin on üleminekuaeg olemas.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Minu huvi on just nimelt sisuline, mitte retooriline. Ja küsingi asja kohta, millest ise ei tea, aga tark minister ilmselt oskab selgitada. Võib-olla sissejuhatuseks, konteksti loomiseks ma mõtlen tagasi nooruspõlvele, kui sai tehtud autojuhiload. See eksam koosneb, eks ole, teooriast ja [praktikast], hiljem tuleb linna vahel ringi sõita ja siis inimesed vaatavad, et sa kõike õigesti teed, kontrollivad teste, ja pärast vormistatakse sulle juhiluba. Te olete siin palju kulupõhisusest rääkinud. Nüüd, võib-olla te räägite lahti selle vedurijuhiloa teema. Varem eksami eest üldse raha ei võetud, võeti ainult loa vormistamise eest. Minu loogika ütleb, et inimtööjõudu kulub palju rohkem eksamiga seotult ja vähem loa vormistamiseks. Nüüd küsitakse eksami eest 30, loa vormistamise eest 26 [eurot]. Ikka pole proportsioonid paigas. Aga võib-olla seal vedurijuhtide eksamitel ja lubade vormistamisel ongi nii, et luba vormistada on hästi keeruline, see võtab palju aega …

Aeg!

… aga eksami tegemine on kiire ja lihtne. Rääkige see protsess ja need kulud lahti.

Aitäh, hea küsija! Ma olen nõus teile hiljem kirjalikult seda selgitama, sest mul on mõningane protsessikirjeldus olemas, aga ma ei hakka teie ega enda aega siin [raiskama] selle ettelugemisele, kuidas seda luba menetletakse.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Reformierakond tõstab tohutus koguses makse, tulevad uued maksud, tõstetakse riigilõive. Ma natuke vaatasin ka huvi pärast, mida meie naabrid siis teevad samal ajal, kui Eestis on tõeline maksuralli käima läinud. Vaatame Läti poole: absoluutselt maksutõuse ei tule. Vaatame üle mere Soome ja Rootsi poole ka: pigem langetatakse makse. Ja vaatame siis üle Peipsi järve ida poole: vaat seal on ka nüüd maksude ja riigilõivude tõusud tulemas uuel aastal. Minu küsimus on, miks Reformierakond ajab sellist idaorientatsiooniga poliitikat. Eesti ja Venemaa on kaks ainsat riiki naabruskonnas, ümbruskonnas, kes praegu on läinud maksude ja lõivude tõstmise teed. Kas te äkki natuke avate seda tausta?

Aitäh! No vot, see on veider, et te suudate isegi riigilõivude teemal justkui otsida abikätt sealt ida poolt. Mina ei otsiks. Mina räägin Eesti asjadest ja sellest, et meie riigilõivud on kulupõhised. See tähendab seda, et kui nad on liiga kõrged, tuleb neid madalamaks tõmmata, ja kui nad on liiga madalad, aastate vältel tõstmata jäetud ja toimingud jäävad seetõttu tegemata, tuleb neid kahjuks tõsta. Kui keegi arvab, et seda tehakse külmast südamest või mingist muust mustast motiivist, siis [ütlen, et] kindlasti mitte. Fakt on ju see, et riik peab teatud toiminguid menetlema. Kui keegi tahab mingit toimingut menetleda, siis on loogiline, et ta selle toimingu eest ka maksab.

Head kolleegid! Kuna mulle jäi mulje, et Rain Epleril on küsimus istungi läbiviimise tehniliste küsimuste kohta, siis palun mikrofon Rain Eplerile.

Aitäh sõna andmast! Tõesti, küsimus on sellega seoses, et sama minister oli meil puldis – ma tõesti enam ei mäleta, oli see kevadel või sügise alguses – ja ühe küsimuse juures selgus samuti, et tema ettevalmistus ei ole piisav, ja ta lubas mulle kirjalikult vastuse järgi saata. Ma ei ole ühtegi meili tolle eelmise küsimuse vastuseks saanud. Kuidas me fikseerime selle, et kui ta ütleb mu [küsimusele] vastuseks, et ta saadab mulle kirjalikult info järgi, siis see pärast ka sünnib niimoodi? Kas siin juhatus kuidagi märgib endale üles, juhib ministrite tähelepanu sellele, et nad lubasid siin kokku maad ja ilmad, või jääme ministrite peale lootma? See on täitsa otseselt seotud praegu konkreetse menetlusega ja ka ministri vastusega ja varasema kogemusega.

Aitäh! Juhatus otse loomulikult märgib kõik need üles, aga veel parem dokument on stenogramm. Stenogrammist on täpselt näha, kes mida lubas, ja selle abil saab sõrmega järge pidada. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Hea meel on, et te ei kinnita ega lükka ümber võimalust, et lisaks kõikvõimalikele tõusudele võib ka sellel valitsusel ühel hetkel inimestest ja ettevõtetest kahju hakata ning võidakse ka mingisuguseid kulusid, riigilõive langetada, kui selgub näiteks, et ei olegi tegemist kulupõhise vajadusega, vaid hoopiski eelarve täitmisega. See on väga positiivne, ja loodan, et valitsus nende reaalsete ettepanekuteni ka jõuab. Seni on näha olnud, et ainuke asi, mida vähendatakse, on peretoetused. Aga ma tean, et te ei luba mul rahvastikukriisist rääkida muude punktide ajal, nii et ma pikemalt siin ei peatu.

Aga mu küsimus teile on lihtne. Te ütlesite õigesti, et siin on üle 400 erineva muudatusettepaneku. Ma küsin teilt sama mida eile, olen ka järjepidev. Kas lisaks sellele, et te arvestate valitsuse enda ja mõne huvirühma [ettepanekuid], te kaalusite ka varianti, et istuks ka opositsioonierakondadega maha, vaataks nende ettepanekud üle ja arutaks need läbi, sest võib-olla seal on siiski mõni mõistlik ettepanek või selline, mida saaks osaliselt arvestada, et näidata natuke sellist heas mõttes dialoogikultuuri?

Aitäh! No ma arvan, et ma olen korranud siin juba päris mitu korda seda: mina ei ole nii uhke, arvamaks, et meie lahendused on ainsad õiged. Kui kellelgi on argumenteeritud sisend või parem lahendus, siis me kindlasti kasutame seda, olenemata, kas see tuleb koalitsioonist, opositsioonist, sidusrühmalt või kuskilt mujalt. Loeb ju tegelikult lahenduse kvaliteet. Sellest me püüame lähtuda. Kõnealuse eelnõu ja paljude teiste eelnõude puhul on opositsioon minu meelest ise teinud vea. Te ei ole esitanud sisulisi ettepanekuid, mille üle koalitsioon ja opositsioon peaksidki olema omavahel debatis – paha koalitsioon versus hea opositsioon – ja mida [koalitsioon] peaks maha hääletama. Aga te olete teinud selle taktikalise vea, et te olete esitanud lihtsalt kõik umbe, ja nüüd me oleme olukorras, kus teisiti ei saa. Seetõttu peate ilmselt opositsiooni nõukojas seda olukorda arutama, kuidas nii viltu läks.

 Jaak Valge, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Osaühisus Multiland on oma arvamuses eelnõu kohta öelnud, et eelnõu tekitab hulgaliselt küsimusi ja näha on mitmeid võimalikke negatiivseid mõjusid metsandusele. Kahetsusväärselt anti siis eraomanikele ainult kaks päeva oma arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks. Küllap te olete nõus, et ega kahe päevaga ei ole tõepoolest võimalik mingit analüüsi teha. Küll aga võib tekitada kahju see, kui eelnõusid võetakse vastu ilma analüüsimata, ja loomulikult tekitab kahju ka see, kui riik niimoodi võõrandab iseendast ettevõtjaid, eks ole, kui sisuliselt nende arvamust tegelikult kuulda ei taheta. Mu küsimus on selline: kui palju oleks see riigieelarve rahaliselt kaotanud, kui seda eelnõu oleksid käsitletud reeglipärases korras? Ja kas olete kindel …

Aeg!

… et see kahju oleks suurem kui see, kui oleksite teinud korraliku analüüsi ja kaasamise?

Aitäh!

Aitäh! Ma siiski julgen öelda mõningase parlamendikogemuse baasilt, mida mul vist mõned koosseisud on, et on ka varem juhtunud nii, et täitevvõimul kaasamise protsess jääb lühemaks, kui sooviks. On see objektiivne, subjektiivne, headest või halbadest kaalutlustest lähtuvalt, aga kahjuks nii ta on. Tihtipeale teeb parlament selle kaasamise töö ära, milleks ka parlament ju on tegelikult otsustajana. Olen ise nii opositsioonis kui ka koalitsioonis olles sidusrühmadega suhelnud, komisjonis komisjoni liikmena või komisjoni esimehena seda tööd teinud. Tihtipeale isegi mitte sellepärast, et valitsus ei oleks olnud suuteline, vaid lihtsalt sellepärast, et aega on napilt, parlament võtab otsustaja rolli ja kaasaja rolli enda peale ning teeb ka muudatused. 

Nii et tegelikult ka nende eelnõude puhul ma saan aru, loomulikult, et opositsioonil on praktiline keskenduda retooriliselt lühikesele kaasamisajale, aga seda me oleme siin käsitlenud. Kui te minu arvamust küsite, siis alati on parem pikem menetlusaeg, alati on parem rohkem seletamist ja rohkem arutamist. Aga kui see on napiks jäänud, siis saab seda teha siin. Minu kurvastus pigem tuleb sellest, nagu ma ka enne Tanel Kiigele vastasin, et ei ole valitud mitte sisuliste ettepanekute esitamist, mille üle me siin täna debatti peaksime, vaid on otsustatud see toru umbe ajada, ja selle tagajärg on tegelikult see, et sisulist retoorilist debatti toimub oluliselt vähem, kui me tahaksime.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! On näha, et Reformierakonnale on südamelähedane tegevus idasuunal, ja sellepärast minister ei saa sellest kuidagi üle ega ümber. Aga minu küsimus on, kas on üldse olemas veel mõni maks, mida see valitsus tõsta ei kavatse. Kas üldse on sellist maksu, mida te veel tõsta ei kavatse ja mida te juba tõstnud ei ole?

Aitäh! Kõigepealt see väide idasuunast. Selle muidugi tõi teie kolleeg Siim Pohlak, peate temaga vestlema. Ma saan aru, et me oleme veidi ühte nägu, aga me oleme siiski erinevad inimesed. Seda, miks ta idasuunajutu sisse tõi, küsige tema käest. 

Ja teiseks, makse ja lõive vaatab riik perioodiliselt üle, sest lõppkokkuvõttes kõik need kulud, mida me teeme, lähevad haridusele, riigikaitsele, sotsiaalvaldkonnale ja muudeks riigikulutusteks. See raha on tegelikult ikkagi maksude ja lõivudena kokku kogutav raha.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus on võib-olla mõnevõrra tehniline. Siin riigilõivuseaduse lisas 3 ehk "Riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest" punktis 10, mis on 14. leheküljel, on kirjas: "Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale või komplementaarsele maakomponendile üheks aastaks tasutakse riigilõivu [‑‑‑]". Ja siin paistab silma rida 10.5: "sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam – 7552 eurot". Kui vaatame neid teisi lõivumäärasid, siis me näeme, et see on mitu korda suurem kui suuruselt järgmine, ehk siis siin on näiteks 2841 eurot ja [7552] eurot teine pool. Millest see tuleb, et just sellel sagedusel on niivõrd palju suurem lõiv kui teistel?

Ma ütlen siin kahte asja. Esiteks, kontrollin kindlasti üle, et kolleeg Rain Epler oma vastused saaks, sest mind üllatab, et ta ei ole oma varasemale küsimusele vastust saanud. Aga ta saab ka selle kohta, mida ta täna küsis. Ja teiegi saate selle kohta kirjaliku vastuse, sest ma kindlasti ei hakka tegema siin nägu, et ma tean täpselt nende sageduste kohta. See on TTJA pädevuses ja eks nad siis kirjeldavad täpselt seda, miks sellel sagedusel selline lõivumäär on.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud minister! Mul on hea meel näha, et te olete sooja kampsuni maha visanud ja vapralt peate siin külmas saalis vastu. Eks see kliima läheb külmemaks küll, jah. Nii varast lund pole ammu olnudki ja 60%-lise katvusega lumevaipa pole ka Euroopas 13 aastat näha olnud. Nii et enne ikkagi jälle mõelge, uurige kriitilisi allikaid, kas ikka tasub seda kliimavärki teha või hukkub teie partei kliimalainetes lõplikult. 

Aga kui juba teie vaatenurgast vaadata, siis mind huvitab see, et miks te siis üldse tõstate lõive näiteks raudtee[valdkonnas]. See peaks olema kliimasõbralik. Jätaks need rahule, teeks neile erandi, igasuguseid riigilõivuerandeid on olemas. Miks mitte vabastada sellised naftatsisternide vedamiseks mõeldud raudteed?

Aeg!

Aitäh! Ma nüüd teie küsimusest ei saanudki lõpuni aru. Aga kui selle küsimuse mõte oli see, et miks raudteelõive on vaja tõsta, siis ütlen, et kõikides valdkondades on vaja teha teataval määral järelevalvet. Nagu ma kirjeldasin, vahepeal on kasvanud tarbijahinnaindeks ja palgad järelevalve tegijatel. Nii et kui on mingit toimingut vaja teha, siis lihtsalt selle toimingu lõivustamine peab olema kulupõhine, ega seal muud printsiipi ju tegelikult ei olegi. 

Ja siiski ma juhiks ka teie tähelepanu sellele, et kahetsusväärselt sellest hoolimata, et meil on ilus talv, on see aasta planeedil ikkagi üks soojemaid, kui mitte kõige soojem läbi aastasadade. Ma arvan, et me mõlemad peaksime olema mures selle pärast, mis toimub kliimaga. Kas ühel hetkel hakkavad miljardid inimesed liikuma, sest nad ei saa [enam oma kodumaal] kuskil magada, töötada ega olla, sellepärast et on nii kuum? Nii et ma soovitaks teilgi kliima peale mõelda.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea minister, te olete täna siin korduvalt väitnud, et valitsuse kehtestatavad uued riigilõivud on kulupõhised ja seetõttu neid tuleb tõsta. Aga isegi kui see nii on, ei tähenda see seda, et neid tõstetakse sellisel kombel, järsult, kõiki korraga, ilma mõjuanalüüsideta ja vaid täiesti näilise võltskaasamisega. Seda enam, et Reformierakond lubas oma valimisprogrammis, et tagame ärikeskkonna etteaimatavuse, ettevõtjate sidusrühmade sisulise kaasamise regulatsioonide muutmisse ning maksumuudatuste jõustumise minimaalselt kuuekuulise etteteatamisega. Minimaalselt kuuekuulise etteteatamisega. Kas te peate loomulikuks, et teie erakond valetas nii valimistel, koalitsioonileppes kui ka igapäevaselt, nagu me näeme? Kas see ongi teie uus normaalsus ehk siis kindlates kätes Eesti?

Aitäh, hea küsija! Teie küsimus teeb ikka alati maakerale tiiru peale ja täitsa kindlalt vales suunas, minu hinnangul vähemalt. Riigilõivud, nagu me oleme tuvastanud, on aastate vältel muutumatuna püsinud ja tegemist on ju kulupõhiste tegevuste eest lõivudega. Nagu ma olen kirjeldanud, näiteks maismaatranspordi valdkonnas on need 2009. aastast püsinud paigal. Sellel ajal on tarbijahinnaindeks kasvanud 73%, brutokuupalk 2,5 korda. Raudteega seotud määrad on 2016. aastast muutumatuna püsinud. Keskkonnakaitselubade riigilõivu ajakohastati viimati 2020. aastal ja see põhineb 2018. aasta teenuste kulupõhisel analüüsil. 

Ma olen peaaegu kindel, et läbivalt on Eesti riigis eri koalitsioonide puhul – kahtlustan, et isegi teie koalitsiooni puhul – kehtinud põhimõte, et riigilõivud on kulupõhised. Nii et siin, ma arvan, ei ole ei valemängu ega valeinfo andmist.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister, ma tänan eelmise küsimuse vastuse eest, aga ma siiski päriselt ei ole sellega nõus. Te ütlesite, et on arvestatud riigikaitselisi aspekte, kuid kahjuks eelnõu seletuskiri seda ei kinnita. 

Ja ma küsin sarnaselt, nagu oli eelmine küsimuski. Kallimaks lähevad riigilõiv, ka sadamarajatised, mis on kriitiline infrastruktuur, meresõiduspetsialistide load, veokid ja haagised, mis on tõenäoliselt koormisega seotud, kui näiteks mobilisatsioon tuleb. Kas see nüüd läks juhuslikult niimoodi või jäeti teadlikult selline riigikaitseline aspekt nende summade tõstmisel välja?

Aitäh! Jah, ma teie eelmisest küsimusest sain aru, et te mõtlesite eeskätt toidujulgeolekut. Seetõttu ma viitasin ka näitena sellele, et sea‑, veise‑ ja linnukasvatuses ja põllumajanduses on esmataotluse ülevaatamise riigilõiv 50%, tegelikult pool sellest määrast, ja kui on keerulisemad väljad, siis tegelikult tuleb see lihtsalt sellega läbi korrutada. 

Laiemalt ma julgeks öelda, et kulupõhised riigilõivud ja korrektselt tehtud järelevalve on osa julgeolekust, sest kui meil on maismaatranspordis on kvaliteetne järelevalve, raudteega seonduv järelevalve on kvaliteetne ja tagatud on ohutus ja raudteel toimivate asjade ohutus, keskkonnavaldkonnas on tagatud mis tahes käitiste ohutus, ja ütleme, ühiskonna vastuvõtt sellele, teadmine, et järelevalve on adekvaatne, siis ma arvan, et see panustab ka kaudselt sisejulgeolekusse. See tegelikult ju vastab sellele, et kui järelevalve toimib, siis inimesed teavad usaldada oma riiki.

 Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Ma teise küsimuse küsin selle kohta, mida te kogenud poliitikuna kindlasti hästi teate, siis te ei pea kahte küsimust kirjalikult vastama. Teie koalitsioonikaaslane, nüüd erakonna juhtimise taagast vabanenud mees, lubas keskenduda selle saali töö paremale organiseerimisele, ta kutsus kokku ekspertkogu ja nüüd ütleb, et ekspertkogu öeldust arusaamiseks oleks töögrupp vaja kokku kutsuda. Teie saatsite selle seaduse ekspertidele kahe päeva jooksul kooskõlastamiseks, saite vastused, kirjutasite "mitte arvestatud" ja lähete eluga edasi. Kuidas see asi siis teie hinnangul on? Kas need koalitsioonipartnerid ongi nii aeglased ja vähem võimekad, et nad ei suuda asjadest aru saada, ja see annab teie erakonnale võimaluse tuua valitsuse usalduse küsimus siia saali isegi peale seda, kui peaminister on käinud endast pilti tegemas koos vaenuliku naaberriigi diktaatoriga, ja te loodate, et siit tulevad need jah-hääled, enne kui koalitsioonikaaslased arugi saavad? Kas te mängitegi selle peale, et nad on sellised aeglased ja tihti ei saa asjadest aru?

Aitäh! No ma siiski julgeksin täheldada seda, et näiteks need tagasihoidlikud 400 muudatusettepanekut, mida ma siin üsna põhjalikult tutvustasin, on esitanud teie fraktsioon. Need puudutasid ökomärgise tootel kasutamise õiguse eest riigilõivumäärade muutmist ühe euro kaupa. Nende muudatuste tegemiseks oli täitsa piisavalt aega. Kindlasti oleks olnud aega ka sisuliste muudatuste tegemiseks. Viitasin ka muudatusettepanekule, mille esitas jahiselts ja mille me võtsime arvesse. Viitasin ka muudele muudatustele, mis tulid komisjonidest, mida me tegelikult menetluse käigus arvesse võtsime. 

Tulles tagasi sellesama vastuse juurde, mis ma andsin teie kolleegile Jaak Valgele, ehk siis kaua see kaasamine peaks käima – kui täitevvõimu juures on kaasamine olnud lühem, siis saab parlament selle ära teha. Ma väidan, et tegelikult on ka parlamendis selle eelnõuga päris kõva sisuline töö ära tehtud. Nii et seetõttu, kui te nimetate ennast, oma kolleege või mis tahes fraktsiooni aeglaseks, siis see jääb teie südametunnistusele, kui tahate. Mina väidan, et siin on kõvasti tööd tehtud.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete siin põhjendanud, et muudatusi tehakse, kuna riigilõivud ei kata enam nende tegemiseks vajalikke kulutusi. Aga samas lisatakse uusi riigilõive meil näiteks metsateatise esitamisel. Kas te ei ole kaalunud, et hoiaks parem kulusid kokku ja jätaks mõne riigilõivu tegemata?

Aitäh! No minu meelest väga hea küsimus. Kohe, kui loodi Kliimaministeerium – ma arvan, et teie fraktsioon armastab seda samamoodi palavalt nagu meie –, oli selge, et meiegi üks ülesanne on oma valdkonnas kärpida. Esitasime eri ametitele ja ametnikele palve, et nad käsitleksid seda kärpeaega ikkagi võimalusena loobuda nendest tegevustest, millega avalik võim ei peaks tegelema, mis võiksid olla need asjad, kus me saame vähendada bürokraatiat. Juba mõni eelnõu hiljem – ilmselt täna me selleni ei jõua, kui ma siin seda järjekorda vaatan ja veidi sündmusi suudan prognoosida, aga homme jõuame – me võtame maha osa selliseid tegevusi, millega ei peaks tegelema.

Ma tõin ka varasemates debattides selle kohta näite, ja see on oluline, et igast kärpest, mis võib olla ainult mõni tuhat eurot, on lõppkokkuvõttes ikkagi kasu – isegi kui on väike majakas, ei sõida keegi karile. Seesama näide, et Keskkonnaamet peab kooskõlastama – ma jõuan seda näidet veel tuua – Kuressaare pargis toimuvat viiulikontserti. Selle ärajätmine on päris põhimõtteline küsimus. Kas Keskkonnaamet peaks sellega tegelema? No tegelikult ei peaks. Nii et kui te küsite, kas me kärbime: loomulikult. Meie sõnum on olnud, vähemalt meie valdkonnas, selline: otsige kõiki võimalusi, kus on võimalik bürokraatiat vähendada ja midagi kärpida. Samamoodi on antud ülesanne kärpida oma kulutusi ja töökohtade arvu.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul on päris konkreetne küsimus. Te olete tõesti täna ju mitmel-mitmel korral rääkinud sellest, et põhiline on kulupõhisus ja seetõttu tulevadki erinevad lõivud ja maksud. Ja kõike, mida inimeste käest võtta annab, tuleb tõsta. Mul on konkreetne küsimus, mis puudutab korteriomandi- ja korteriühistuseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmist. See on siin eelnõus leheküljel 9, alapunkt 123, ja selle all on § 2. Ja seal on märgitud, et riigilõivuseaduse § 59 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses: "(6¹) Korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 25 eurot esitatud nõuete arvust olenemata."

Aeg!

Minu küsimus: kas te selle muudatuse mõju olete ka omanike keskliidule selgeks teinud? Milline vastus neile oleks?

Aitäh! Mul ei ole siin kaasas omanike keskliidu seisukohta. Ma ei tea, kas meil see seisukoht on. Täpsustan selle üle ja saate samamoodi kirjaliku vastuse.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Ma tulen selle rahanduskomisjoni arutelu juurde tagasi, lugupeetud minister. Tegelikult ju ka ministeeriumi ametnikud möönsid, et konkreetne sisend tuli siis, kui hakati ette valmistama järgmise aasta riigieelarvet. Ma ei tea, kuidas see käsuliin toimis – kas valitsuskabinet otsustas, et nüüd peame igalt poolt raha otsima? Rahandusministeerium muidugi kuidagi seda protsessi vedas. Nii et ma ei tea, kes siis äkki andis käsu kõik riigilõivud üle vaadata – kas seda tegi rahandusminister, Rahandusministeeriumi eelarveosakond või tegi seda kliimaminister ise. See, et nad peavad vastama kuludele ja nii edasi – ka tolle arutelu käigus, mis oli põgus, need 20 ettevõtlusorganisatsiooni, kes olid kohal, ei saanud selle kohta sisulist arvamust avaldada, nad olid lihtsalt veidi nördinud, et see niimoodi üleöö käib, ilma mõjuanalüüsita. Kes andis konkreetse korralduse selle eelnõu väljatöötamiseks? Selline on küsimus.

Aitäh! No ma pean teid kurvastama, selles võtmes, et ega siin nüüd suurt vandenõu ei ole. Riigilõivude kulupõhisust on vaadatud üle läbivalt kõikide valitsuste jooksul. Näiteks keskkonnavaldkonnas, mis tuli ka Kliimaministeeriumi alla, nagu ma kirjeldasin, vaadatakse keskkonnakaitseload üle – seal samamoodi riigilõivud tõusevad – kulumudelist lähtuvalt, hinnatakse otseseid ja kaudseid kulusid. Ja tegelikult vastavalt sellele, kuidas otsesed ja kaudsed kulud muutuvad ja mis tegevused on lõivustatud, ka lõivude hinnad tõusevad. Nii et nagu ma olen kirjeldanud, ühes osas on tööjõukulud, teises on majanduskulud ja nii edasi. Samal ajal tegelikult on tarbijahinnaindeks kasvanud, keskmised palgad on kõvasti kasvanud. Nii et sellest tulenevalt elu ise on, ma arvan, vastus teile.

Kert Kingo, palun! 

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Erinevad liidud tegid ka teile ühispöördumise seoses selle eelnõuga ja on öelnud, et eelnõu koostamisel ei ole piisavalt analüüsitud lõivude kasvu mõju ettevõtete konkurentsivõimele või lihtsalt igapäevasele toimetulekule. Samal ajal on Eesti Panga ökonomist 30. novembril öelnud, et kolmandas kvartalis süvenenud majanduslangus peegeldab tänavu Eesti ettevõtete konkurentsivõime taandumist. Seletage nüüd siin ära, kuidas teie hinnangul need riigilõivude tõusud konkurentsivõimet mõjutavad. Ma ei imestaks muidugi, kui te arvate, et positiivses suunas. Või äkki läheb see ikkagi pigem negatiivses suunas?

Aitäh! No ma olen nüüd keerulises olukorras – kas öelda, et arvasite ära, või siis öelda, et ei arvanud ära. Lõivud on oma olemuselt siiski teatud toimingute eest küsitavad tasud. Kui hinnata nii, et need toimingud saavad läbi viidud kvaliteetselt, need toimingud on kiiremad, need ei põhjusta hilisemaid vaidlusi ja kogu selle paketi ülevaatamise käigus saame, nagu ma ka teie kolleegile Evelin Poolametsale kirjeldasin, osa toimingute puhul bürokraatia maha lõigatud, siis ma väidaksin, et see mõjub konkurentsivõimele hästi. Sest lõivu tuleb maksta ikkagi sellisel juhul, kui keegi midagi tahab. Ma ei hakka siin sedasama üles otsima, mis meil siin esimesel lugemisel arutelul oli, aga kui keegi tahab ikkagi näiteks erilist numbrimärki ja kui selle lõiv tõuseb – no kuulge, see ei ole kindlasti kuidagi konkurentsivõimele mõjuv probleem. 

Loomulikult, komplekslubade lõivud tõusevad märkimisväärselt, aga samas, kui nad saavad menetletud korrektselt ja kiiresti, siis arvestades jälle, mis käitisega nad suhtes on, kui investeering on 100 või 500 miljonit, siis kompleksluba kindlasti ei mõjuta sellest suurt osa. Loeb tegelikult see, et asi tehakse tempokalt ja kvaliteetselt ära. Eeskätt sõltub kõik ikkagi sellest, mis on tegevuse [tulemus]. Kui tempo on kiire ja töö on kvaliteetne, siis ma arvan, et see ei mõju negatiivselt Eesti ettevõtluse käekäigule. Pigem on teada, et riiklik järelevalve töötab. Sellega peaks kaasnema ka teine pool: me võtame maha neid tegevusi, millega riik ei pea tegelema. 

Anti Poolamets, palun!

Hea ettekandja! Te annate siin tublisid standardvastuseid. Aga nagu ma eile ütlesin, kui te ikkagi meie ühiskonna täitsa trotskistlikult ümber kujundate, toidulauast kuni veoautodeni, 15 minuti linnadeni ja milleni veel, siis te peate tegelema ka mikrojuhtimisega, mõtlema iga riigilõivu peale ikka korralikult kohe. Te ütlesite, et raudtee riigilõivusid peab ju tõstma, sellepärast et tarbijahinnaindeks on tõusnud. Aga vaadake, siin on terve peatüki jagu riigilõivust vabastusi, nende hulka kuulub näiteks kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registritoimingute eest riigilõivu tasumisest vabastamine. Miks me ei võiks teatud erandeid teha selliste keskkonnasõbralikumate transpordiliikide nagu raudtee jaoks?

Aitäh küsimuse eest! Üldiselt lõivud, nagu me oleme jõudnud järeldusele, on kulupõhised. Ehk need toimingud, mis on keerulisemad ja millel on suurem võimalik jalajälg, on ka mõnevõrra kallimad. Seda tuleb mõõta ja hinnata. Me oleme siin kirjeldanud mitme väljaga kompleksluba – kahe-, kolme- või neljaosaline kompleksluba on ikkagi mõnevõrra kallim. Jah, seal on soodustus, mis puudutab sea-, veise- ja linnukasvatust. Nii et seal on tehtud teatud erandeid, näiteks põllumajandusele. Aga mis puudutab järelevalvet erinevate tegevuste üle raudteevaldkonnas, siis veel kord: tegemist on eeskätt kulude tõusust [tingitud] järelevalvekulude [suurenemise] ülekandumisega lõivudesse.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ettepanekuid muidugi tuli hästi palju ja muudatusi üldiselt ei arvestatud. Aga ma vaatan, et siin on erilist kirge kütnud metsateatis ja see, mismoodi seda on planeeritud. Erametsaliit ja Võrumaa Metsaühistu on saatnud oma arvamuse, et nad ei toeta riigilõivu kehtestamist. Nad on seda ka põhjendanud ja see põhjendus on väga loogiline: kuna metsateatis antakse metsaregistri kaudu, siis sinna kantud andmed metsa inventeerimise kohta on omanik juba esitanud oma kulu ja kirjadega ja oma initsiatiivil. Ja nüüd, kui nendesamade andmete põhjal antakse välja metsateatis, siis tuleb teist korda maksta. Kas menetlemise aeg nüüd ikkagi selle võrra kiireneb? Ja kui palju suureneb siis ametnikkonna arv, kui palju ametnikke hakkab sellega toimetama?

Aitäh! Tegelikult seda kõike, metsateatise kulupõhisust, kui palju sellele kulub, me esimesel lugemisel põhjalikult käsitlesime. Esimese ja teise lugemise vahel selles informatsioonis palju ei ole muutunud. Võin lihtsalt tuua näite. Aastal 2022 oli metsateatiste menetlemise kulu ligi 1,8 miljonit eurot, see koosnes tööjõukuludest, transpordikuludest, järelevalvekuludest ja tugiteenuste kuludest. 2022. aastal menetles Keskkonnaamet kokku natukene üle 120 000 metsateatise. Selle kulu menetlemine oli pea 15 eurot, see tuleneb kulumudelist. Riigikogu menetluse käigus otsustati see muuta 30 euro peale ja pikendada kahe aasta peale, nii et tegelikult see annab välja sellesama numbri. Tegemist on täiesti kulupõhise tegevusega. Siinjuures ma juhin siiski tähelepanu, et alla 20 tihumeetri puhul metsateatist ei pea võtma. Metsateatis tuleb võtta ikkagi toiminguteks, mis on üle 20 tihumeetri. Nii et veel kord: see on tegelikult üsna mõistlik kulupõhine toimingute katmise kulu.

Jaak Valge, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma oma eelmisele küsimusele vastust ei saanud. Ma ei taha olla ebaviisakas, aga ütleme nii, et samas on mu kohus olla järjekindel, muidu te võib-olla mõtlete, et mul oligi ebasisuline küsimus. Kordan siis: kui palju oleks riigieelarve rahaliselt kaotanud, kui seda eelarvet oleks käsitletud reeglipärases korras? Ja kas te olete kindel, et see kulu oleks suurem kui siis, kui oleks välditud võõrandumist ja tehtud korralik analüüs? 

Aga mul on veel aega ka lisaküsimuseks ja see on selline: miks need lõivud on olnud pikka aega muutumatud, kui Reformierakonna valitsus on olnud võimul varsti juba kolm aastat? Ütlesite, et mingit vandenõu ei ole. Mul oleks hea meel seda uskuda. Aga kuidas siis juhtub selline protsessi ebaloogilisus, et äkitselt hakkab nii kiire?

Aitäh! No see esimene küsimus – ma ikkagi püüdsin vastata teie küsimusele nii viisakalt või sisuliselt, kui ma suutsin, aga püüan siis uuesti, äkki saab paremini. Võib-olla ei saa ka. Ühesõnaga, ega see, kui seda eelnõu oleks menetletud kauem või mitte obstruktsiooni tingimustes, ei oleks muutnud selle eelnõu mahtu. Me ju tegelikult seda ei tea. Võib-olla oleks eelnõu maht muutunud suuremaks, võib-olla väiksemaks. Veel kord: me seda ei tea. Minu hinnangul, nagu ma ka teie kolleegidele vastates kirjeldasin, jätsite te ju kas taktikalistel või mingitel muudel kaalutlustel selle võimaluse kasutamata. Me oleksime täna võinud olla olukorras, kus me oleksime arutanud 5–15 sisulise ettepaneku üle, ja teie oleksite saanud argumenteerida selle üle, kuidas paha koalitsioon ei arvesta heade opositsiooniliste ettepanekutega. Aga olukorras, kus aetakse toru umbe 400 ettepanekuga, ei ole mis tahes sisulist debatti enam võimalik pidada, kui me tahame eelarve aluseks oleva seaduse vastu võtta. 

Kui me neid riigilõive ei tõstaks toimingute eest, mis on juba läinud kallimaks ja mille eest kõik maksumaksjad peale maksavad, siis oleksime me sisuliselt olukorras, kus me [samal ajal kui] otsime näiteks õpetajate palgaraha, riigikaitsele raha ja nii edasi, maksame peale mingite toimingute eest, mis on kulupõhiselt kallimad, kui toimingute sooritajad tegelikult maksavad. Nii et see ei oleks ka hea olukord. 

Seetõttu ma arvan, et praeguses olukorras veidi peate ikka ise ka vist peeglisse vaatama. Eks opositsioon on viinud selle sinnani, et seda ei ole võimalik enam sisuliselt rohkem arutada, kui seda komisjonis tehti. Veel kord: ma juhin tähelepanu, et mitmes komisjonis tehti korralikku, kvaliteetset tööd ning erinevaid ettepanekuid, nagu ma enne viitasin, näiteks jahimeeste seltsi ettepanekuid ja nii edasi, on siin ka arvesse võetud.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Ka minu järgmine küsimus on tehniline ja puudutab sedasama riigilõivuseaduse lisa 3 ehk "Riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest", konkreetselt punkti 8, mis kõlab niiviisi: "Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 381 eurot." Mu küsimus on tegelikult lihtne. Kuna siia alla lähevad ka mereseire‑ ja õhuseireradarid, mis on õhuväel ja mereväel, nüüd merevägi on need Siseministeeriumilt üle võtnud, siis kas Kaitseministeeriumi valitsemisala on sellest lõivust vabastatud?

Aitäh! Üldiselt riigikaitselised objektid tihtipeale on vabastatud. Aga ma kontrollin selle kindlasti üle. Eks see on ikkagi eeskätt suunatud turule ja tsiviilkasutusele, aga kontrollime üle ja kirjalikult täiendan. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Oleks te nõus dialoogiga, siis ei oleks muudatusettepanekute hulk üldse mingisugune takistus, neid saab alati kokkuleppel tagasi võtta. Aga te ei vastanud mu küsimusele, miks Reformierakond ja teie valitsus peavad valetamist normaalseks. Te lubasite oma valimisprogrammis, et tagate ärikeskkonna etteaimatavuse, ettevõtjate sidusrühmade sisulise kaasamise regulatsioonide muutmisse ning maksumuudatuste jõustumise minimaalselt kuuekuulise etteteatamisega. Kuuekuuline etteteatamine ja sisuline kaasamine. Kaks päeva arvamuse avaldamiseks on kõike muud kui kaasamine ning jutt kuuekuulisest etteteatamisest on lihtsalt järjekordne vale, sest seda pole te teinud mitte ühelgi korral. Kas te tõesti – teie isiklikult, teie valitsus ja koalitsioon – peate auasjaks minna ajalukku valetajate valitsusena?

Aitäh! Te jälle eksite, aga see muidugi ei vähenda teie küsimuse hoogsust. Sellega ma olen nõus. Nagu ma enne mainisin, näiteks metsateatise puhul, mis jõustub 1. juulist, merenduses ja diplomeerimise puhul lõivud jõustuvad 1. juulist ja nii edasi. Nii et üleminekuaegu on ju selle eelnõu tagumises osas kenasti kirjeldatud. Seda esiteks. 

Teiseks, seda, et riigilõivud on kulupõhised, on öelnud valitsused läbi aegade. Selleks on näiteks keskkonnavaldkonnas, nagu ma enne olen kirjeldanud, ka kulumudel, mille alusel mõõdetakse otseseid ja kaudseid kulusid ning hinnatakse, kui palju mis tahes toimingu eest riigilõivu peaks küsima, et maksumaksja ei peaks nende toimingute eest, mida keegi soovib teha, täiendavalt peale maksma. Kui maksumaksja maksaks peale, siis me jõuaks täpselt sellisesse olukorda, nagu ma enne kirjeldasin: seesama raha, mida me otsime õpetajatele palgaks, riigikaitseks, sotsiaalvaldkonda ja paljudesse veel väga olulistesse valdkondadesse, läheks meil ära hoopis nende toimingute eest tasumiseks, mida teeb kas mõni ettevõtja investeeringuks – see iseenesest on hea, annab hiljem tööd – või mõni eraisik enda toreduse näitamiseks hangib endale numbrimärgi. Sellisel juhul, jah, pigem peaks olema ikkagi kulupõhine. 

Nii et siin ei ole vastuolu ühegi valitsuse ajal, läbi Eesti ajaloo on olnud riigilõivud kulupõhised, ja siin, ma arvan, te seda valetamise kaarti kasutate tühja.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma loodan, et ma sellele küsimusele saan vastuse suuliselt, mitte kirjalikult. Eelnõu seletuskirjas on põhjendatud selle sidumist usaldusküsimusega ja kinnitatud kooskõla põhiseadusega, kuna eelnõu on seotud 2024. aasta riigieelarve menetlusega ning mõjutab riigieelarve laekumisi. Edasi järgneb muidugi viide põhiseaduse §‑le 118, aga sellega on teadupoolest seotud ka § 119, mis annab lõpptähtaja, millele mittevastavuse korral tuleb kuulutada välja erakorralised valimised. Minu küsimus on see: milline on teie ministeeriumi ja teie kui valitsuse liikme eesmärk selle kuupäeva mõttes – [mis ajaks] te soovite eelarve ja eelarvega seotud eelnõud Riigikogus läbida?

Aeg!

Aitäh! Kui ma olen õigesti aru saanud, siis eesmärk on ikkagi läbida eelarveprotsess ja eelnevalt eelarvega seotud eelnõude menetlemine sellisel viisil, et Eesti riigil ja Eesti riigi jaoks kriitilistel valdkondadel, olgu haridus, sotsiaalkaitse, riigikaitse või ka kliimavaldkond ja keskkonnakaitse, oleks järgmiseks aastaks olemas eelarve. Nii et see on meie eesmärk. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuulates siin seda diskussiooni, ma mõtlesin korduvalt selle peale, et oleks väga huvitav kuulda, kuidas teie selgitaksite kontseptuaalset vahetegu ühelt poolt maksude ja lõivude vahel. No printsipiaalsel tasandil ma saan sellest isegi aru, et kui me räägime lõivust, siis me räägime mingisugusest tasust menetlustoimingu tegemise eest konkreetse isiku kasuks. Aga teiselt poolt mind huvitaks see, et kuidas te teete kontseptuaalselt vahet selliste toimingute vahel, mille eest peab maksma lõivu, ja selliste toimingute vahel, mille eest ei pea maksma lõivu. Mis see teoreetiline kriteerium on, millele tuginedes seda vahetegu tehakse? Näiteks, kui inimene pöördub avaldusega politsei poole, et menetletaks mingisugust väärtegu või kuritegu, siis tehakse ju menetlustoiminguid, ilma et ta peaks selle eest tasu maksma. Samamoodi, kui inimene pöördub prokuratuuri poole, siis ta ei pea maksma mingisugust lõivu, või kui ta pöördub haiglasse tervishoiuteenuse saamiseks, siis ta ka ei pea maksma lõivu. Ometi teiste puhul peab. Kuidas see kontseptuaalne vahetegu käib?

Aitäh! No see on võib-olla pigem teise debati küsimus. Aga üldjoontes on ikkagi nii, et kui inimene on haavatavas positsioonis ja ta läheb kuriteost teatama, siis kindlasti lõivu ei rakendata. Aga näiteks terviseasutuse külastamisel on tihtipeale ka visiiditasu, just sellepärast, et kui inimene tuleb, siis ta ikkagi teatud oma osa kannab. See ei kata küll palju terviseasutuse kuludest, arstide palkadest ja õdede palkadest või tervishoiutöötajate palkadest, seadmete ja mis iganes pargi soetusest, aga üht-teist siiski. Eks ta on valitud just selle järgi, vähemalt need eelnõud. 

Veel kord: nagu ma kirjeldasin, kui keegi läheb tegema eksamit, endale juhiluba hankima, keegi vahetab numbrimärki või keegi hakkab raudteevaldkonnas mingit rajatist tegema või keegi otsustab teha investeeringu mõne suurema keskkonnakompleksluba vajava käitise tegemiseks – "käitis" iseenesest pole teab mis ilus sõna, aga kasutame seda parema puudumisel –, siis on üldiselt loogiline, et sünnib lisaks ühiskondlikule ootusele inimesele isiklik kasu või on see tema isiklik huvi rohkem kui ühiskonna huvi. Kuriteost teatamine kannab siiski, ma julgen arvata – te vist olete ka hariduselt jurist [ja teate] –, eeskätt üldisemalt ühiskonna õiguskuulekuse huve. 

Nii et see ilmselt on kaalumise moment. Aga üldjoontes, jah, siin on ikkagi kõik sellised lõivustatud tegevused, millel on kas mingi konkreetne suund, eesmärk ja positiivne [tulemus] või kellegi üksikisiku huvi, mis ületab ühiskondlikku huvi. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Metsaregister on olulises osas kõigile huvilistele vabalt ligipääsetav. Enamik inimesi, kel on jupike metsa, teab, milline metsa kokkuostjate telefoniterror läheb lahti, kui metsateatis raie kohta on registrisse kantud. Samas te just ütlesite, et maksta tuleb siis, kui keegi midagi tahab. Aga miks ei võetud arvesse Eesti Erametsaliidu soovitust muuta metsaregistri kasutamine kolmandatele isikutele tasuliseks?

Aitäh! See ei ole muidugi selle eelnõu skoobis. Seda arutelu, kas registri kasutamine peaks olema tasuline või peaks see olema kuidagi piiratud, võime jätkata kuskil teises foorumis. Selles eelnõus me puudutame just metsateatisi ehk neid teatisi, mida keegi [esitab] metsas raiete tegemiseks, kui need ületavad 20 tihumeetrit. See on ikkagi päris suur kogus. Ja nagu me siin oleme menetluse käigus näinud, komisjonid on otsustanud, et metsateatis kehtib 24 kuud ehk kaks aastat ja see maksab 30 eurot. See ei ole just teab mis suur kulu, kui sa otsustad üle 20 tihumeetri puhul metsa minna midagi toimetama. Metsaregistri menetlus on aga teise debati teema.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mina väidaks praegu niimoodi, et teie esitatud riigilõivuseaduse muutmine on seadusvastane ja põhiseadusvastane. Nimelt on asi selles, et riigilõivu eesmärk on väljendatud riigilõivuseaduse § 4 lõikes 1, mille kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Ja kulud on loetletud §‑s 3, need on avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise, dokumendi väljastamise või muu toimingu eest. Ja riigilõivuseaduses on välja toodud põhimõte, et riigilõiv peab katma üksnes nõndanimetatud lõivustatud toimingud – see on kirjas §-s 3, mida ma eelnevalt lugesin. Aga ma ei näe siin praegu ühtegi analüüsi selle kohta, kui palju need kulud toimingute eest on tõusnud. Ja kuna seda ei ole, siis ma väidan, et see [eelnõu] on põhiseadusvastane ja seadusvastane.

Aitäh! No Riigikogu liige, nagu te teate, on vaba oma sõnas. Nii et soovin teile edu. Ja nagu te teate, te võite ju esitada seda väidet mis tahes viisil, nagu te soovite. On mõneti ka loogiline, et opositsioon koalitsiooni tegemiste kohta sellist väidet esitab. Siin me ilmselt üksteist liigselt ei üllata. 

Ma esimesel lugemisel muidugi tõin ka põhjalikumalt välja, kui palju on need kulud aja jooksul muutunud. Aga näiteks maismaatranspordi puhul, veel kord, on riigilõivumäärad 2009. aastast püsinud muutumatuna, tarbijahinnaindeksi kasv on olnud 70% ja üle selle, keskmine brutokuupalk on kasvanud kaks ja pool korda. See kirjeldab tööjõukulude kasvu selles valdkonnas. Näiteks keskkonna valdkonnas on samamoodi tegemist kulumudeliga, mille alusel arvutatakse kokku otsesed ja kaudsed kulud. Ja selle alusel juba on eri aastate jooksul ajakohastatud ka neid keskkonnakaitselubade riigilõive, just otsestest kuludest lähtuvalt. Otsesed kulud on tööjõukulud, transpordikulu ja konkreetse teenusega seotud tellimus. 

Nii et ma siiski ütleksin, et kulumudelid on olemas, neid on kirjeldatud, neid on ka komisjonides põhjalikumalt kirjeldatud debattide käigus. Seetõttu ma julgen öelda, et teie väitel, et sellel pole alust – aeg pole muutunud, hinnad pole tõusnud ja palgakulud pole muutunud –, ei ole alust, ja seetõttu ka see põhiseaduslikkust kahtluse alla seadev väide ei oma minu hinnangul alust.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tõtt-öelda, ma mõtlesin küsida millegi muu kohta, aga nüüd tekkis endal huvi, tõukudes teie vastusest eelnevale küsimusele. Printsiibis te ju tunnistate seda, et Kalle Grünthalil oleks õigus, kui vastaks tõele see, et lõivudeks nõutakse reaalselt suuremat summat, kui on tarvis nende kulude katmiseks, mis tehingu või protseduuriga päriselt kaasnevad. Printsiibis on ju see positsioon õige, et kui see nii oleks, et lõivudega nõutud summa on suurem, kui kulude katmiseks tarvis, siis see on ebaseaduslik. Nüüd järgmiseks, sellisel juhul peaksimegi küsima, kuidas on võimalik kontrollida seda, et need summad, mis on ette pandud, ka päriselt vastavad nendele kuludele, mis konkreetsete toimingutega kaasnevad. Te siin nimetasite neid kulumudeleid. Aga kas need kulumudelid on ka avalikult kättesaadavad? Kas Riigikogu liikmed saavad neid ise vaadata ja kontrollida, et tõesti tulevad sellised summad nende pinnalt kokku?

Aitäh! No loomulikult saab nendega tutvuda. Komisjonis minu hinnangul neid ka kirjeldati ja kui ei ole seda tehtud, saab seda kindlasti teha. Seda võib näiteks keskkonnakomisjonis võtta rahulikult arutelule, sest ma saan aru, et see kulumudel on näiteks Keskkonnaametil olemas ja ka Rahandusministeeriumi kehtiv kulumudel on nendega kooskõlastatud. See on mul ka siin materjalides kirjas. See kirjeldab tegelikult, kuidas keskkonnakaitselubade puhul on kulud nende läbiviimiseks tõusnud. Kindlasti suudavad ka teised valdkonnad kirjeldada enda tegevusteks kuluvaid aegu ja rahalisi vahendeid.

Loomulikult, mida täpsemad need mudelid on, seda täpsema lõivu vastavuse reaalsetele kuludele me saame. See peakski olema riigilõivude printsiip, et me teame ka ise, et nad on võimalikult lähedased nendele kuludele, mis [kaasnevad] menetlemisega. Sest nagu me enne ka siin tuvastasime või vähemalt nagu ma kirjeldasin, eesmärk peaks ju olema see, et me ei maksa ühiskonnana sellest kassast, kus meil, nagu me teame, on raha niigi napilt, veel peale üksikuteks toiminguteks, kui tegelikult võiks toimingu tegija või sellest kasusaaja selle ise kinni maksta, vähemalt selles määras. Nii et mida paremad need mudelid on ja mida paremini need mis tahes arukale kriitikale vastu peavad, seda parem riigile tervikuna. Ma eeldan, loomulikult, et need mudelid võib komisjonis või kuskil lahti võtta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Muidugi, kui siin välismaa sõnu kasutatakse, siis ma pean küsima tõlget. Meil stenogramm küll tuleb, aga mina ei saanud aru, mis see sõna "skoop" tähendab. Aga noh, see selleks. Ju siis ma saan tõlkida ise selle. 

Aga nüüd siin näppu viibutada, et miks me neid ettepanekuid nii tegime – te saate ju aru, et obstruktsioon ei ole hetkel mitte põhjus, vaid on tagajärg, mis sai alguse kevadise maksuralliga, kui kaheksa eelnõu [võeti vastu] usaldushääletusega. Aga nüüd ma vaatan neid seletuskirju ja siin on hästi olulisena kirjas, et riigilõiv on reguleerimisvahend sotsiaal-majanduslike ja muude õiguspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks, näiteks tõstetavate keskkonnalubade riigilõivumäärade kontekstis, saastaja-maksab-printsiibi [valguses]. Ma küsin selle saastamise kontekstis, mida te siin kirjeldate: kui palju on teil prognoositud tulevikus menetlemiste vähenemist, näiteks [seetõttu], et seda raha ei laeku?

Aitäh! Kõigepealt, jah, "skoop" on muidugi tõepoolest kole laensõna. Õige väljend oleks "ulatus" või "valdkond", kui seda tõlkida. Seda esiteks. Teiseks, vähenemist ei ole me täpselt prognoosinud. Vähenemine või toimingute hulk sõltub ikkagi eeskätt selle valdkonna üldisest olukorrast, kui palju näiteks on neid käitisi, kes tahavad kompleksluba. Nagu ma tõin siin enne näite, varasematel aastatel on esmataotlusi väga keeruliste komplekslubade puhul olnud keskmiselt kuni kolm. Mootorsõiduki- või maismaatranspordis on lõive ja tegevusi oluliselt rohkem. See kõik sõltub sellest, kui palju on inimesi, kes neid toiminguid teevad: kes teeb eksameid, kes hangib numbrimärke, kes teeb keerulisemaid asju. Nii et see pigem sõltub põlvkondade mahust ja majanduse üldisest olukorrast.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Meeldetuletuseks: ma viitasin sellele, et teie kehtestatud eelnõu on põhimõtteliselt riigilõivuseadusvastane. Ja viitasin ka sellele, et puuduvad reaalsed kuluartiklid, mille kohta need toimingud tehakse. Teie vastasite selle peale, et ma võin ju arvata, mida tahan, põhimõtteliselt. 

Aga ma siiski väidan seda, et minu väide ei tule päris tühjast kohast. Nimelt on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kohtuasjas 3-4-1-32-15 andnud 9. veebruaril 2016 väga resoluutse hinnangu riigilõivudele, mis olid näiteks kohtuasja menetluses, ja öelnud niimoodi, punktis 23: "Kolleegium leidis selles otsuses, et vaidlustatud lõivumäärad kuni 3400 euroni ulatuvas osas ilmselgelt ei ületa tsiviilasja lahendamise tegelikke kulusid tsiviilkohtumenetluses." 

Ehk siis …

Aeg!

… riigilõiv ei tohi olla riigikassa täitmise vahendiks. Kuidas kommenteerite?

Aitäh! No see puudutas kohtumenetlust. Kohtumenetluse lõive me siin selles eelnõus ei puuduta. Sellega, et Riigikogu liige on vaba arvama ja esitama oma mõtteid ja sõna mis tahes moel, on kõik kursis. Ja ma arvan, et see viide on alati asjakohane.

Nüüd see, et riigilõiv peab olema kulupõhine ja püüdlema nende toimingute reaalsete kulude katmise poole, nii täpselt kui see on võimalik – sellegi tuvastasime siin kolleeg Varro Vooglaiuga vesteldes. Nii et ma kahtlustan, et me ei ole siin erineval leheküljel.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kui riigilõivude kulupõhisusest rääkida, siis tõesti tekib mitmeid küsimusi. Näiteks numbrilubade pikendamine – kolmekohalise numbriloa üheaastase pikendamise eest 15 000 eurot. See ei saa mitte kuidagi olla kulupõhine. Olen ka varem selle kohta küsinud, aga täpset vastust ei ole saanud. Mis siis ikkagi on see kulu, et valmis, juba antud numbriloa üheaastane pikendamine kolmekohalise lühinumbri puhul maksab 15 000 eurot? See ei ole ju mitte kuidagi adekvaatne ega kulupõhine.

Aitäh! Ma ei saanud nüüd päris täpselt aru, millisest numbriloast jutt on, aga ma hea meelega täpsustan seda pärast ja panen teid siia kirja [nende hulka], kes saavad kirjaliku vastuse. 

Nii. Aga härra minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Suur tänu! Küll on aga küsimus istungi juhatajale. Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Vot eile olin ma täpselt samasuguses kimbatuses ja pidin teilt küsima, mis teha, kui minister ei vasta küsimusele, mis talle esitatakse. Nüüd oli täpselt samamoodi. Küsisin, miks minister ei pea kinni oma erakonna valimislubadusest, kus on öeldud selgelt, et viiakse läbi sisuline kaasamine ja kõikidest muudatustest teatatakse minimaalselt kuus kuud ette. Ja vastuseks sain hoopistükkis pika jutu sellest, kuidas riigilõivude tõstmine on kulupõhine, ehkki seda ma üldse ei küsinudki. Aga siin mitmete näidete juures tuleb välja, et tegelikult ei ole see sugugi kulupõhine, vaid lihtsalt riigieelarve täitmise vahend. Mida ikkagi teha? Mõni minister meil siin tuleb ja räägib täiesti adekvaatset ja selget juttu, vastab konkreetsetele küsimustele konkreetselt, aga täna, sellel nädalal juba teist päeva oleme me kimpus minister Michaliga, kes lihtsalt ei vasta küsimustele ja räägib täiesti suvalist juttu.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa küll nende märkustega kuidagi nõus olla. Kristen Michal ajas väga selget ja adekvaatset juttu. Tal jätkus julgust öelda ka seda, et mitmele küsimusele ta ei olnud valmis sisuliselt vastama. See on täiesti arusaadav, sest me ei suuda välja mõelda kõiki küsimusi, mida teie tahate ministrile esitada. Täiesti arusaadav. Ma tunnustan ministri julgust see välja öelda ja hiljem kirjalikult vastata. 

Ja mis puudutab konkreetset küsimust, siis tegelikult minu jaoks oli see küll vastus: maks ja riigilõiv on erinevad asjad, riigilõivu tekkimise alus on seesama kulupõhisus, ja see annabki nii‑öelda indulgentsi kehtestada neid lõive mitte kuus kuud varem, vaid ka hiljem. Nii et see oli tegelikult vastus minu jaoks. Kas vastus meeldib või mitte, on juba hoopis teine asi. Aga ministrile ette heita, et ta ei olnud konkreetne või täpne, ei ole põhjust.

Aga nüüd, head kolleegid, saame minna läbirääkimiste juurde. Palun Riigikogu kõnetooli Kersti Sarapuu.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Meil on ees usaldushääletusel olev seaduseelnõu erinevate riigilõivude tõstmiseks. Nimelt plaanib riik tuleva aasta suvest tõsta oluliselt mitmete keskkonnaalaste toimingute riigilõivusid. Ühed nendest on saastetasud, mille puhul anti sektorite esindajatele tagasiside andmiseks aega vaid kaks päeva: 5. septembrist kuni 7. septembrini. 

Arusaadav, et sektorite esindajad ootasid analüüsi ning tasumäärade tõstmise põhjendusi. Seda Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets tegigi, tuues tasude kiire tõusu põhjuseks, et saastetasud ei ole alates 2015. aastast tõusnud, kuigi inflatsioon on selle ajaga [kasvanud] ja olnud üle 50%. Eelnõu kiire tempo pidavat aga olema seotud riigieelarve koostamisega, et uued tasumäärad saaksid hakata kehtima järgmise aasta suvest.

Toiduliit aga väidab, et menetluskulude kallinemise selgitused on vastukäivad ja pole arusaadavad. Selge on ka see, et lisaks paljudele teistele maksudele mõjutab eelnõu ettevõtete kulubaasi ja seda pikas ajaraamis. Tõdetakse, et toiduainetööstust enim mõjutavad keskkonnaload, nagu vee erikasutusluba ja saasteaine viimine paiksest saasteallikast välisõhku, kallinevad ligi neli korda. Miks? On ju keskmine tööjõukulu samal perioodil suurenenud veidi üle kahe korra ning kuidagi ei ole põhjendatud lubade kallinemine üle nelja korra. 

Keemiatööstuse liit arvab samuti, et kogu sellest protsessist saab välja lugeda, et riigilõivude tõstmisega kiirustamine, riigieelarve menetluse ajakavaga sidumine ning eelnõu seletuskirjas toodud põhjenduste analüüs näitab selgelt, et tegemist on fiskaaleesmärkide täitmisele suunatud muutusega ning eelnõul puudub otsene seos eelnõus kirjeldatud keskkonnaeesmärkidega. Mida rohkem saastatakse ja mida kõrgemalt seda maksustatakse, seda rohkem laekub riigieelarvesse tulusid. Tuleb välja, et saastamine raha eest on riigile jätkuvalt kasulik, mis sest, et see tuleb ettevõtete konkurentsivõime languse hinnaga. 

Mitmed ettevõtteid esindavad kojad kutsusid iga riigilõivumäära tõstmist veenvalt põhjendama. Kui aeg-ajalt on riigilõivumäärade tõstmine vajalik, siis ei tohiks igal juhul olla tõstmine suuremas ulatuses kui viimaste aastate inflatsioon või palgakasv. 

Kohtudes rahanduskomisjonis nende liitude esindajatega, koorus selgelt välja, et eelnõu on valminud kiirustades, riigieelarve tulude suurendamise valguses ja ilma mõjuanalüüsideta. Talupidajate keskliit ning Eesti Metsa‑ ja Puidutööstuse Liit tõid välja, et planeeritava riigilõivuseaduse muudatuste mõju tööstus‑ ja põllumajandussektorile on tohutu, kuna eelnõus muudetakse oluliselt erinevate keskkonnakaitsealaste lubade taotlemisel ja muutmisel võetavaid riigilõivumäärasid. "Selle järgi suureneksid näiteks tööstus- ja tootmisettevõtete komplekslubade eest võetavad riigilõivumäärad järgmise aasta 1. juulist 695–1490% võrra ja põllumajandusettevõtetele 297–695%. Kui täna kehtiv riigilõivu määr on kõikidele ettevõtetele 1240 eurot, siis seaduse kehtima hakkamise puhul oleksid need maksimaalselt 19 720 eurot tööstus- ja tootmisettevõtetele ning 9860 eurot põllumajandusettevõtetele. Eelnõu kohaselt suureneksid ka keskkonnaloa taotluse läbivaatamise eest võetavad riigilõivud peaaegu neli korda. Nii suurel määral riigilõivude tõstmine on igasuguse hea halduspraktika vastane ja ka sisuliselt põhjendamata."

Meie ettevõtete maksukoormus ning ka elanikkonnale suunatud maksud liiguvad tõusvas joones. Seetõttu on ettevõtetel raske püsida konkurentsis, meie inimeste sissetulekud vähenevad ja Eesti riigi majanduskasv langeb jätkuvalt. Majanduslangus on kestnud alates eelmise aasta teisest kvartalist. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes augustis 21%, tööstusettevõtted tootsid 12% vähem toodangut kui aasta tagasi ja ka töötuse määr on alates aasta esimesest kvartalist tõusnud. 

Valitsus tõstab eelarve tasakaalu saavutamise ja riigikaitsekulude katmise põhjendusel mitmeid makse ja kehtestab uusi. Eelarve tasakaalu eesmärk ei saa olla ülimuslik ega saa tugineda püüetele koguda rohkem maksutulu läbi maksumäärade tõstmise või uute maksude kehtestamise, mille tagajärjel liigub jahtunud majandusest veelgi rohkem raha välja. Julgeoleku kõrval on äärmiselt oluline ka majanduse tervis ja konkurentsivõime. Eesti iseseisva kaitsevõime hoidmise kõrval peab riigi prioriteet olema ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime parandamine või vähemalt selle säilitamine. Aitäh!

Suur tänu! Kert Kingo, palun! (Kert Kingo palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea üks koalitsioonisaadik on saalis, täpsustan ära. Hea Juku-Kalle Raid, kes te ainukese koalitsiooni esindajana siin saalis istute ja osalete siin eelnõu arutelul! Ei ole vist eriti neid Eesti inimesi, kes ei mäletaks seda legendaarset lauset: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli [liiga keeruline]?" See läheb ajalukku. Ja kogu see valitsus, praegune valitsus, läheb ajalukku. See läheb ajalukku valetamisega, massiliste maksutõusudega, seaduste ja põhiseaduse väänamisega, rikkumisega, tühistamisega põhimõtteliselt, läheb ajalukku ka parlamendi tasalülitamisega ja eelkõige sellega, et saabus see niinimetatud uus poliitkultuur, mis tähendab seda, et parlamentaarset debatti ei ole, parlamendil pole mingit rolli. 

Mäletame ka neid ilusaid lauseid, kui oli energiakriis, nagu "Saite aastaid nautida odavat elektrit ja nüüd siis tuleb lõivu maksta." Samamoodi on nüüd ilustatud neid maksutõusude eelnõusid ilusate lausetega. Täna ütles minister, et lõivud on püsinud aastaid muutumatutena. Kas saame järeldada, et nüüd peame hakkama ka maksma selle pealt oma kümnist? Korraga kõikvõimalike maksude tõstmine, mida praegune valitsus on teinud, pluss veel loomulikult inflatsioon, mõjutab väga tugevalt Eesti majandust, ettevõtete eluvõimet ja inimeste igapäevast toimetulekut. 

Sellele, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, turbaliit, mäetööstuse ettevõtete liit, ehitusmaterjalide tootjate liit ja paljud teised ühendused on eelnõu koostamisel esitanud oma seisukoha nimetatud riigilõivude tõstmise, selle kasvu mõju kohta ettevõtete konkurentsivõimele ja igapäevasele toimetulekule, ei pööratud tähelepanu. Kui ma täna küsisin selle kohta, siis minister väitis koguni, et tõuseb konkurentsivõime. No ma ei tea, nüüd me oleme jälle selles hetkes, kus me elame tõenäoliselt erinevates maailmades. Kui asjad lähevad liiga kalliks, siis inimesed hakkavad valima, milliseid kulutusi nad saavad teha, milliseid on võimalik teha, milliseid ei ole. Mina kindlasti nii optimistlik, naiivselt optimistlik ei oleks, nagu siin räägitakse, nagu minister väitis. Aga niimoodi nad sõnastavad enda [tegevust]: mitte ei ole järsud maksutõusud, vaid on – kuidas siin eile nimetati seda? – üleminek ja tasandamine, kõik sellised tühjad laused. 

Lugesin siit seletuskirjast, et nende riigilõivude muudatuste aluseks on põhimõtteline otsus viia keskkonnalubadega teenustega seotud riigilõivude määrad seadusega kooskõlla. Riigilõivu määr kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest. Täna siin saalis küsiti üsna mitmeid kordi, kuidas need kulud on kujunenud ja kuidas neid on arvutatud ja kust võiks selle kohta [rohkem] teada saada. Aga me ei ole vastuseid saanud. Siin seletuskirjas on toodud liidud ja ühendused, kes on samasuguseid küsimusi esitanud, aga ka nemad ei ole piisavaid vastuseid saanud. 

Iga kord me siin eelarvete menetlemisel eraldame suuri summasid IT-lahenduste tarbeks. Ja nüüd minister rääkis, kuidas inimesed teevad tööd, see töökulu on väga suur ja seetõttu ongi vaja tõsta neid tasusid. Siin on loogikaviga, milleks me midagi teeme. Räägitakse üht, aga tehakse teist. Räägitakse, et maksud ei tõuse, aga me menetleme siin juba ma ei tea mitmekümnendat maksutõusu eelnõu, kusjuures see eelnõu näeb ette sadakonna erineva riigilõivu tõusu. 

Eelnõu [seletuskirja]st lugesin ka: "Usaldusküsimusega sidumise põhjuseks on opositsiooni poolt kasutusele võetud obstruktsioonitaktika, mis takistab eelnõu menetlemist." Minister on ise olnud Riigikogu liige päris pikka-pikka aega ja temale peaks olema teada, et on olemas selline seadus nagu Riigikogu kodu- ja töökorra seadus, mis näeb ette ka obstruktsiooni vahendid. Ja see obstruktsiooni taktika on valitud seetõttu, et selle valitsuse ajal ei ole saanud siin pidada põhjalikku arutelu ühegi eelnõu üle, ei komisjonides ega ka siin saalis. See ongi selle valitsuse käekiri, eelkõige see asjaolu, et on valetatud ja jätkatakse valetamist. 

Ma ütlen veel kord, et see valitsus läheb ajalukku oma tegevusega, millega hävitatakse Eesti riigi majandust, Eesti ettevõtlust ja Eesti inimeste hakkamasaamist. See, kuidas nad naerusuiselt ise õigustavad ja põhjendavad seda ja toovad laest toodud õigustusi, mis on täiesti tühised, näitab nende ülbust ja üleolekut, hoolimatust ja ükskõiksust. Sellega ei saa leppida. Ja kogu see riigilõivude kobar – siin on erinevaid lõive ligemale sadakond, võib-olla veidi rohkem, mille puhul ei ole tõusud mitte 1%- või 10%-lised, vaid sadades protsentides –, kunagi vaadatakse ajaloos sellele … Jah, väga tore, et minister ka pildistab, saame selle ajaloo juurde panna, sellise eelnõu. Kunagi vaadatakse ja mõeldakse, et olid alles ajad ja see Eesti hävitaski. 

Kõikidel nendel põhjustel ei ole kuidagimoodi võimalik seda eelnõu toetada. See on eelnõu, mis teeb kõik halvemaks, aga ei tee mitte midagi paremaks. Aetakse lihtsalt oma juttu eelarve tasakaalust. Tegelikult on see lihtsalt farss, see on formaalsus, ainult paljad sõnad. Tegusid me ei näe, sest miljoneid jagatakse igale poole üle maailma laiali. See eelnõu on ju selleks, et nende laiali jagatud miljonite asemel riigieelarvesse mingidki summad leida, ja seda tehakse loomulikult meie oma ettevõtjate, oma inimeste arvel. Seda eelnõu meie ei saa toetada. Aitäh!

Aitäh! Hea kolleeg Kert Kingo! Kõik kolleegid koalitsioonist ja opositsioonist, kordan palvet mitte lugeda [üles] koalitsiooni- või opositsioonisaadikud siin saalis. Me kõik teame, et istungit on võimalik jälgida ja kuulata ka kabinetis. Veelgi enam, istungit on võimalik kuulata ja jälgida ka nutiseadmes. Nii et siin saalis olevate saadikute arv ei määra seda hulka inimesi, kes istungit jälgivad. Ma siiralt seda palun. Ja seda enam, Kert Kingo, et koalitsioonisaadikuid oli saalis kaks korda rohkem kui see arv, mida sa ütlesid. Juku-Kalle Raid ja Toomas Kivimägi on mõlemad koalitsiooni liikmed jätkuvalt. Aitäh! Aga nüüd Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma küsin, kuidas siis korrektne on. Kas ma tohin öelda, et siin saalis on kaks koalitsioonisaadikut ja üks minister, või peaksin ma viitama ka sinna juurde selle ääremärkuse, et on ka ilmselt telekate ees? Kuidas korrektne oleks alustada?

Ma arvan, et sellele ei olegi vaja tähelepanu pöörata. Nagu ma ütlesin, veel kord, Riigikogu istungit on võimalik jälgida nii siin saalis kui ka oma kabinettides. Me kõik teame seda. Head kolleegid, see oli mul öeldud selles võtmes, kus mina täna istun. Ma arvan, et see oleks väga hea komme ja tava, milles me kokku lepime, et me ise ei loe. Kui ajakirjandus teeb seda, siis las nemad loevad. Aga me ise ei loe [üldse üles] neid, kes siin on, kui palju ühtesid või teisi parasjagu saalis on.

Hää küll! Saan ma nüüd oma minuti ka tagasi?

Jah, saad. Üks minut juurde, palun!

Aitäh! Hää küll, lugupeetud juhataja! Head rahvateenrid! Austatud minister! Räägime taas usaldusküsimusega seotud eelnõust ehk fookus on sellel, miks tänast valitsust usaldada ei saa. 

Maksutõusud, riigilõivude tõstmine – tüüpiline Reformierakonna [käitumine]. Proovisid 2008. ja 2009. aasta masu ajal majandust maksutõusudega ravida – no ei õnnestunud. Tagajärg oli enneolematu tööpuuduse tase ja ettevõtete pankrotid. Ei õnnestu ka sel korral. Aga kannatajateks jäävad Eesti ettevõtjad ja meie inimesed, kes töökohad kaotavad. Mitte ükski riik ei ole ennast rikkaks maksustanud ja ka Eesti ei saa siin erand olla. Nii selle eelnõu kui ka laiemalt maksutõusude puhul on ettevõtjad ja esindusorganisatsioonid jäänud kaasamata, dialoogi pole olnud ja ettevõtjate ettepanekutega tegelikult ei arvestata. Kui aus olla, siis ei ole neid isegi kuulatud. Kaasamine on olnud täiesti formaalne, kaasa arvatud see, mis toimus komisjonis. 

Täpselt sama formaalne on viimastel aastatel olnud ka opositsiooni kaasamine kogu parlamendi töös. Opositsiooni muudatusettepanekuid ei arvestata, käsitletakse täiesti formaalselt, valitsemine toimub põhimõttel, et koalitsioonil on jõud ehk hääled, järelikult ka õigus. Muudatusettepanekute mõte on ju see, et neid päriselt kaalutakse, võib-olla võetakse midagi arvesse ka. Siin sellist asja ei toimu ja seetõttu on ka silmakirjalik kurbade oravasilmadega räägitav jutt, kuidas paha opositsioon takistab debatti ja kaasamist oma suure hulga muudatusettepanekutega. Teil on tegelikult ju meie muudatusettepanekutest kama, olgu neid 20 või 2000. Senine tegevusmuster näitab, et Reformierakonna valitsuse tegelik huvi ei ole debatt. Tegelik huvi on lihtsalt eelnõude ja maksutõusude läbisurumine ning kogu see kaasamise jutt on vale, silmamoondus, mida rääkijad on kahjuks ise ka uskuma jäänud. 

Märgiline on, et Reformierakond võtab maksupoliitikas šnitti suurelt idanaabrilt. Kui vaatame naabruses toimuvat, siis Läti, Soome ja Rootsi säilitavad majanduse jahtumise tingimustes praegu oma maksude ja riigilõivude seniseid tasemed või hoopistükkis langetavad makse. Viimaste kriiside ajal on ka britid ja sakslased langetanud näiteks ajutiselt käibemaksu, põhjendades seda vajadusega säästa ja toetada oma majandust ning sisetarbimist, ja see on töötanud. Majanduse jahtumise ajal makse ei tõsteta. Minu meelest võiks öelda, et see on isegi läänelik majanduspoliitika. 

Samal ajal on Reformierakonna juhitavas Eestis ja ka Venemaal tulemas järgmisel aastal suured maksutõusud, riigilõivude tõstmine. Reformierakonna selgelt idapoolsele eeskujule toetuv majanduspoliitika hävitab meie ettevõtlust ja teeb vaeseks Eesti inimesed. Valitsus, kes läheb lihtsama vastupanu teed ning ei suuda eelarve täitmiseks teha paremat plaani kui massilised maksutõusud, ei vääri usaldust. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon hääletab valitsuse usaldamise vastu. Ma usun, et opositsioon on selles küsimuses ühtne. Kutsun üles ka Reformierakonna koalitsioonipartnereid tõsiselt kaaluma, kas nad soovivad osaleda sellises majanduslikus ja rahanduslikus avantüüris, mida Reformierakond korraldab. Majanduskriisi ei ravita maksude ja riigilõivude tõstmisega. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg Siim Pohlak! Ja tänan ka aja säästliku kasutamise eest. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head saalisolijad! Head ekraanide taga olijad! Selles suhtes tundub istungi alguse kohaloleku kontroll natuke teistmoodi. Siis võiks ju tuppa ka panna nupu ja [parlamendiliige saaks] ennast seal ära registreerida. Aga see selleks. 

Räägime alustuseks sellest eelnõust 298, riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust, mis on seotud valitsuse usaldushääletusega. Ütlen kohe ära, et see eelnõu on järjekordne näide sellest, kuidas praegune koalitsioon tegutseb. Nii nagu eelkõneleja ütles, ei ole oluline, mitu muudatusettepanekut esitatakse, on see 2, 20, 200 või 2000, niikuinii mitte ühtegi ei arvestata ja kaasamine on silmakirjalik. Kahepäevase teatamisega on vaja teha muudatusettepanekuid, on suured tabelid, kus on kirjas "mitte arvestatud", aga tegelikult on ainult üks siht: sellega tahetakse riigieelarvet täita. Selle täitmise kohta käivad ka Võrklaeva kuulsad sõnad, et raha läheb vaja igale poole, olgu digiühiskonna toetamiseks Aafrika mandril või kuhu iganes.

Aga ministri sõnavõtust. Obstruktsioon mitte ei ole põhjus, vaid tagajärg sellele, mida alustati kevadel maksuseaduste läbi rammimisega ja homoseaduse vastuvõtmisega. Kõik eelnõud olid seotud usaldushääletusega. Kokku oli kevadel kaheksa sellist seaduseelnõu ja räägiti ilusalt, kujundlikult, pisarsilmil, kui hästi või halvasti on neid seaduseid tehtud ja et koalitsioon otsib kompromissikohta. Tegelikult sisuliselt soovi koalitsioonil selleks ei ole. Seda näitab ilmekalt ka see riigilõivuseadus, mis on praegu muutmisel. Selle loomist alustati alles 25. septembril, põhjendusega, et eelnevate pikkade aastate jooksul ei ole muudetud riigilõivusid. See on aga ainult ettekääne, et seda kiirendatud korras läbi rammida. Ja mõjuanalüüside puudumine annab selge signaali: eesmärk on ainult riigieelarvet täita ja eelarves pseudotasakaalu otsida.

Iga maksu või riigilõivu suurendamine kajastub lõpphindades ja lõppkokkuvõttes selle peab kinni maksma tarbija, olgu transport, töötlev tööstus või põllumajandus, kus maksude ja riigilõivude tõusud leiavad kohe kajastamist. 

Nüüd, toiduainetööstuse liit on teinud väga korrektse kirjaliku avalduse, milles on öeldud, et ei toetata keskkonnakaitselubade riigilõivumäärade tõstmist, kus põllumajanduses tõusevad need alates 300%-st kuni 700%-ni. Rääkida siin kulupõhisusest on ka natuke ennatlik. Siim Pohlak küsis konkreetselt, miks see sagedusloa üheaastane pikendamine maksab 15 000 eurot. Minister jäi vastuse võlgu, see tähendab seda, et see on analüüsimata ja selles ei ole põhimõttelist selgust. 

Mitmed arvamuse avaldajad näevad, et mõju ei ole piisavalt analüüsitud nende lõivude kehtestamisel. See näitab seda, et ettevõtjad on mures. See vähendab nende konkurentsivõimet ja võib viia ka ettevõtted kinnipanekuni.

Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Nüüd on välja toodud see, et on kulupõhisus. Kulude puhul on arvestatud seda, et taotluste arv kasvab aasta-aastalt. Eks ettevõtjad täpselt samamoodi vaatavad oma rahakotti. Kindlasti võib ju maksustada ja riigilõivustada igat tegevust. On arvestatud, et igal aastal kasvab taotluste arv ja see tähendab, et iga-aastased riigilõivud laekuvad paremini riigieelarvesse. Sellest tulenevalt on arvestatud, et võiks lisada riigilõivu veel metsateatisele, kusjuures metsateatise saamiseks paneb iga metsaomanik andmed metsaregistrisse ise ja selleks ta teeb eelnevalt juba kulutusi. Nii et metsaomanikele on järjekordselt tõus. Jah, küll mööndusega, et kuni 20 tihumeetrit on riigilõivust vaba. Aga veel oli erisusena pakutud, et riigilõivu ei peaks maksma ka siis, kui on metsateatis metsakahjustuse ja sellise raie kohta, mis metsaomanikele tulu ei too. Praegusel juhul on nii, et seda ei ole valitsus arvestanud.

Ja nagu ikka, põhjendatakse sellega, et 2024. aasta eelarvesse on planeeritud rahastamine, ilma riigilõive tõstmata ei saa kuidagi eelarvet tasakaalu ja jooksma. Eriti huvitav on see, et riigilõivud on reguleerimisvahend sotsiaal-majanduslike ja muude õiguspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks, siin on ka maailmavaatelised eesmärgid rohepesu ja rohepöörde kontekstis. Siis keskkonnalubade riigilõivude kontekstis tõstetakse keskkonnalubade määra. See [põhineb] sellisel arusaamal nagu saastaja-maksab-printsiip. 

Nagu enne sai öeldud, ei ole arvestatud ka lubade taotlemise vähenemist, riigieelarve laekumise vähenemist ei ole arvestatud. Transpordivahendite registreerimisel on samamoodi riigilõiv. Ja ärme unustame, et valitsus planeerib ka automaksu, kus on lisaks registreerimismaks. Nii et lõppkokkuvõttes võib olla nii, et selle eelnõuga meie lisamaksustame veel kord kaudselt ettevõtteid ja eraisikuid. Lahendus ei saa olla valitsuse pakutav mõte "Minge kohaliku omavalitsuse inimeste juurde, sotsiaalabi peale" ja ettevõtjad lähevad kahjuks pankrotti. Aga sellega ei saa Eesti Konservatiivne Rahvaerakond nõustuda …

Aeg! 

… nii et meie ei toeta seda. Aitäh!

Aitäh! Alar Laneman, palun! (Hääl saalist: "Käsi püsti.") Kas on tehniline küsimus? (Hääl saalist: "Üsna!" Juhataja naerab.) Alar Laneman, palun! (Hääl saalist.)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma pean kõigepealt siiski kahjuks kommenteerima seda saalisoleku mainimist või mittemainimist. Asi on nimelt selles, et selle kohta tuleb valijatelt regulaarselt tõsist tagasisidet, sest inimestele tundub, et päris töö on saadikul siiski peamiselt saalis. See on selles mõttes arusaadav, nagu nad seletavad, et siin on saadik nende silme all, on näha, millega ta tegeleb ja kas ta tegeleb ka õige asjaga. Kui ta on oma toas, kabinetis või nutiseadmetes, siis valija seda ei näe. Sealt ka see tunnetus, et see ei ole nagu päris keskendumine. Ma arvan, et see kirik keset küla oleks selline, kui nimetadagi, nagu praegu, et saalis on nii mitu saadikut, kaks koalitsioonist ja opositsioonist natuke rohkem. Aga kui palju on meil nutiseadmetes või tubades, on hetkel teadmata. Ja minu seisukohta kinnitab ka see, et vaadake, kui me registreerime ennast kohalolijaks, siis seda saabki ju teha ainult siin saalis. Sisuliselt kohalolek on siin saalis, me ei saa ennast registreerida kohalolijaks oma kabinetis, me ei saa registreeruda ka nutiseadmetes. Nii et me ei saa kuidagi ignoreerida seda, et valijatelt selliseid kommentaare tuleb. 

Nii, aga eelnõust. Eelnõus on muidugi olemas ilmselge loogika. Teatud tasud ja lõivud on olnud pikka aega samas suuruses. Ei saa eitada, et elu on vahepeal läinud kallimaks, kõikide tegevuste hinnad on tõusnud. Aga sellega nõustumist segavad kaks asjaolu. Esiteks, sidumine usaldusega, sest see tähendaks automaatselt ka valitsuse kogu poliitika heakskiitmist. Ja teine põhjus on tehniline. Kuigi ma aktsepteerin ministri vastuseid, et siiski kaudselt arvestati riigi julgeoleku ja riigikaitse vajadusega – loomulikult, kui asutused ja riigi funktsioonid toimivad, siis see on juba iseenesest turvalisuse moment, seda saab täiesti aktsepteerida –, on meil ju tänaseks täiesti selgelt selline vaikiv arusaamine, et kahjuks on kõik meie ühiskonna aspektid rohkemal või vähemal määral seotud julgeolekuga ja riigikaitse laia mõistega. Ja seda me näeme pidevalt, peaminister on ka korduvalt deklareerinud, et me oleme sõjas. Me aitame Ukrainat, aitame sõdijaid, aitame neid, kes on olnud sunnitud oma riigist põgenema. See kohustab meid tegelikult oma igapäevatoimetusi vaatama läbi selle luubi. 

Mõnes mõttes on see seaduseelnõu näide sellest, kuidas ei ole alati lihtne ega võimalik ühendada üksikut tervikuga. Me peaksime edaspidi olema tublimad. Ja ma toon mõned näited. Sadamad, rajatised, need on oluline infrastruktuur, kas riikliku või kohaliku tähtsusega, merendusega seotud valdkond, asutused ja spetsialistid on oluline meie riigi jaoks, maastikusõidukid, järelhaagised ja nendega seotud kallinemine, nagu eelkäijagi nimetas, automaksu tingimustes – see kõik nõrgendab tegelikult oluliselt meie riigikaitsesse panustamist. Kõige tõsisem valdkond on aga toidujulgeolek ja kõik, mis on seotud kodumaise toidu tootmisega. Me peaksime edaspidi siiski oma seda formaati muutma ja riigikaitselisi aspekte tõsiselt arvestama ning siduma iga üksikjuhtumi väga selgelt terviku külge. Aitäh!

Aitäh Alar Lanemanile samuti aja säästliku kasutamise eest! Küll pean tegema ikkagi repliigi saalis mitteolemise kohta. Head kolleegid, see on iga Riigikogu liikme valik, kas ta on saalis, ei ole saalis, on kabinetis, on nutiseadmes või mida iganes. See on igaühe enda valik. Ega mina otse loomulikult ei keela, igaüks otsustab selle üle ise. Püüan veel kord selgelt öelda: minu palve, rõhutan, on see, et me ei loeks ise saadikutena, kui palju meid parasjagu siin saalis on, teades seda, et on terve rida teisi võimalusi, kus ja kuidas saab istungit jälgida. See, millised järeldused valija sellest teeb, on loomulikult tema otsus. Nii et neil, kes tahavad valijale meeldida, on kindlasti paslik siin saalis istuda. 

Ja teine on see, et me ikkagi eksime [saalis olijate] kokkulugemisega. Hea kolleeg Alar, meil oli taas kaks korda rohkem koalitsioonisaadikuid saalis kui see number, mis sa välja ütlesid. Ja meil on veel kolleege, kelle puhul me ei teagi, kuhu poole neid lugeda, kas koalitsiooni või opositsiooni poole peale, siis läheb asi veel keerulisemaks. 

Aga nüüd, kuna lubasin repliigi, siis Rain Epler, üks repliik, palun! (Rain Epler räägib, aga midagi pole kuulda.) Palun mikrofon Rain Eplerile!

Aitäh! Ma nüüd alustan tõesti täitsa tehnilise küsimusega. Üks kord varem te ütlesite, et kui on küsimused ja protseduurilist ei saa, kutsuge virgats. Peale seda, kui ma ütlesin enne, et on osaliselt tehniline, sest ta ei olnud mikrofoniga seotud, siis selles mõttes see oli osaliselt tehniline, aga mul oli täitsa sisulis-tehniline küsimus. Mu küsimus oli see, et kui ma olen kõnejärjekorras viimane ja ka fraktsioon on palunud ja volitanud mind kõnet pidama, siis kuidas seda teha – kas kohe enne kõnet küsida kaheks kõneks võimalus või pidada rahulikult oma kõne ära ja siis vaadata, kas keegi on järjekorda registreerunud, ja kui ei ole, siis sealt kõnetoolist küsida teie käest võimalust fraktsiooni nimel kõne pidada? Selles mõttes see oli protseduurilis-tehniline, aga mitte mikrofoniga seotud küsimus. Aga missugune see õige käitumine siis oleks? Ma jõudsin selle nüüd ka kirjalikult valmis kirjutada, aga siis ei olnud jälle virgatsit, kellega see teile saata. Aga mis see sisu on, kuidas ma peaksin käituma? Nüüd ma enam ei ole viimane, aga mõnikord siin võib juhtuda näiteks nii.

Aitäh, hea kolleeg! Minu arusaama järgi läbirääkimistel ei ole määratud kellelegi prioriteetsust, kas fraktsiooni esindajana on enne või hiljem. Seda praegu selle eelnõu menetlemise juures määratud ei ole. (Hääl saalist.) See tähendab seda, et kellelgi prioriteetsust ei ole. Ja sellisel juhul, kui sinu nime ette jõuab nr 2, kui me jõuame sinu kõneni nr 2, sa peadki eeldama, et sa saad pidada fraktsiooni nimel kõne, kui sinu esimene kõne oli sinu kui Riigikogu liikme kõne. Ehk siinkohal on küll kolleegidele selline palve, et kui keegi esineb esmalt fraktsiooni nimel, siis ta ka ütleks pulti tulles, et tema kõne on fraktsiooni nimel, siis ma tean, et järgmise kõne ta peab Riigikogu liikmena. Aga veel kord: kui jõuame järjekorras sinuni ja kui sa oled juba ühe kõne pidanud, siis ma küsin, kas järgmine kõne on fraktsiooni nimel või mitte. Ja kui sa tahad ka kaks kõnet järjest pidada – ma arvan, et väike puhkepaus peale kaheksat minutit kuluks meile siin ära, saab mõtteid koguda vahepeal, muidu me peame hakkama siin 16-minutilisi kõnesid tekitama. 

Palun hetkeks veel mikrofon Rain Eplerile, siis läheme edasi. 

Küsimus on selles, [mis saab siis,] kui ma olen näiteks viimane kõnepidaja, pean kõne ära ja hakkan kõndima siia, et panna sisse fraktsiooni kõne, aga siis teie, austatud [ase]esimees, kes te peate aja efektiivsest kasutusest lugu, jõuate selle aja peale läbirääkimised sulgeda. Vaat see oli see minu mure. Sellel hetkel, kui mul küsimus oli, olin ma viimane [kõnepidaja]. See oli just selline, ma ütleksin, osaliselt tehniline – see on võib-olla õige määratlus selle kohta.

Asi väga selge. Väga protseduuriline küsimus, kõige protseduurilisem küsimus üldse, mis täna siin saalis on olnud. Ma arvan, et lahendus on see, et kui olete lõpetanud kõne kui Riigikogu liige ja soovite pidada veel ühe kõne fraktsiooni nimel, siis tõepoolest te ütlete siinsamas puldis, et te sooviksite nüüd pidada kõne ka fraktsiooni nimel. Siis, et olla aja säästlik kasutaja, me ei eelda, et te lähete koha peale, vajutate vastavat ikooni oma ekraanil ja tulete tagasi ning seejärel saate jätkata [ja rääkida] teise kaheksa [minutit]. See erand on kindlasti võimalik ja lubatud.  

Jaak Valge, palun!

Palun siis kolm lisaminutit.

Kolm lisaminutit.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Eks ma peangi sellega alustama, et pöördun austatud istungi juhataja poole, nimelt sellise üleskutsega, et sellised klassijuhatajalikud manitsused ja kommentaarid selle kohta, kas rahvaesindaja on hästi või halvasti käitunud ja mida ta siit puldist ütleb või kuidas ta loeb rahvaesindajaid kokku, on minu arust kohatud, ebaviisakad ja omased mingile parteikoosolekule. Ja ma väga kutsun austatud juhatajat sellisest Louis XIV toonist või klassijuhataja toonist loobuma. Isegi õppejõud ülikoolides ei kasuta enam sellist tooni. Palun muutke seda. Sel juhul minu austus lugupeetud istungi juhataja vastu ei kao, vaid suureneb veelgi.

Hea kolleeg, kuna vahetub juhataja, siis ma annan selle aja juurde, mis ma repliigina siinkohal ütlen. Ma olen olnud väga viisakas ja väga väljapeetud, ma ei ole hinnanud kellegi sõnavõttu, on see hea või halb. See, mida ma ütlesin – ma rõhutasin väga selgelt: mul on palve. See, kuidas iga Riigikogu liige siin käitub, kas ta loeb [kedagi üles] või mitte, on iga Riigikogu liikme enda otsus. Ma rõhutasin, et see on minu palve, mida oleks paslik järgida meil kõigil ühtemoodi, see on nagu kirjutamata reegel. Sellesse, kas Jaak Valge loeb [saalisolijaid] kokku või mitte, mina loomulikult ei saa sekkuda ega keelata seda. See oli lihtsalt minu palve. Jätkem see ajakirjanduse ja võib-olla ka nende inimeste lugeda, kes seal üleval on. Me teame, et neid, kes meid loevad siin kokku, on rohkem kui küll. 

Aga nüüd, palun Jaak Valgele kaks minutit aega juurde. Kuna tõesti toimub ka juhataja vahetus, siis ma tahan selle debati ära lõpetada. Vabandust, lugupeetud ettekandja! Kui te lubate, siis Varro Vooglaiul on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Suur tänu võimaluse eest küsida! Vabandust ettekandja ees, et ma vahele segan, aga tegelikult on meil nüüd tõsine tehniline probleem, kõik ekraanid on pimedad. Siin oli just juttu sellest, millesse puutus ka teie enda kriitiline kommentaar, et võib-olla paljud kolleegid jälgivad [istungit] hoopis kabinetist telekate vahendusel. Aga kui telekad on ka pimedad, siis kas neil üldse ongi võimalik praegu midagi jälgida? Minu meelest täiesti põhjendatud küsimus: kas niimoodi me saame seda tööd siin praegu teha või peaks kuidagi üritama mingi vaheaja võtta, et need ekraanid ikka korda saaks?

Aitäh, hea kolleeg! Märkus on igati asjakohane. Juhataja vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud, aga kuna meie ekraanid jätkuvalt ei tööta ja meie infosüsteemi turgutamisega tegeldakse, siis võtan veel juhataja vaheaja 15 minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud ja hea meel on tõdeda, et kõik ekraanid meie istungisaalis töötavad. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi hea kolleegi Jaak Valge, meil jätkuvad läbirääkimised. Jaak Valge, palun! 

Aitäh! Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on au …

Vabandust, hea kolleeg Jaak Valge, kuna meie ekraanid on uuesti sinised, siis mul on väga kahju, aga ma pean katkestama teie sõnavõtu. Ma võtan viis minutit juhataja vaheaega. 

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Me peame vahetama ühe juhtme välja ja siis me saame ekraanid tööle, aga ma võtan veel juhataja vaheaja viis minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! Kaks ei jää ilma kolmandata. Mul on hea meel öelda, et juhataja vaheaeg on läbi saanud, ja ma palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi hea kolleegi Jaak Valge. Palun! Jätkame istungit.

Austatud istungi juhataja! Noh, ega ma ei teagi sellist juhtumit, kus mõni rahvasaadik on kolm korda järjest saanud õiguse pulti tulla. Ma loodan, et kõik need minu kolm kõnet on registreeritud minu kõnedena. Ma usun, et osal saadikutest on tekkinud juba see ootus – õiguspärase ootuse printsiip –, et niipea kui ma pulti tulen, nii tehnika untsu läheb. Vabandan nende ees, et seekord on nii juhtunud. 

Nii, aga tulen nüüd eelnõu juurde. Need eelnõus kirjeldatud muudatused tehakse eesmärgiga ajakohastada keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonnaga ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumäärasid, samuti raudteeseaduse ja ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavate toimingute eest võetavaid riigilõivumäärasid, mis on püsinud samal tasemel aastaid. Samuti kehtestatakse riigilõivud mõningatele seni lõivustamata toimingutele.

Seda eelnõu ei käsitleta mitte tavapäraselt, vaid see on seotud usaldushääletusega. Ega ma ei saanud lugupeetud ministri vastustest, ma pean möönma, küll selgust, miks see nii ilmtingimata peab olema. Ja ega ma ei saanud vastust ka selle kohta, miks selle eelnõu puhul ei toimunud analüüsi koos erialainimestega. Lugupeetud minister põhjendas seda eelnõu kiiret menetlust küll obstruktsiooniga. Aga ikkagi, obstruktsioon on opositsiooni viimane instrument selleks, et valitsus parlamentarismi põhimõtet rakendaks. Ja tegelikult ei saa ju erialainimeste ja ettevõtjatega mitte konsulteerimise põhjuseks olla küll obstruktsioon. See ei saa selle põhjuseks olla. Ühesõnaga, nendele [küsimustele] ma vastuseid ei saanud ja ma ei tea, miks see nii on.

Küll aga tean seda, et kui me usaldushääletusega seotud eelnõude vastuvõtmise muudame tihedaks, nagu see on juba toimunud, või koguni reegliks, kuhupoole me teel oleme, siis see tähendab Eesti parlamentarismi lõplikku kokkuvarisemist. Aga tavaliselt iga protsess … Noh, ei ole niimoodi, et mingil hetkel algab. Igal protsessil on oma põhjused ja on eeldused, mis on juba kujunenud varem. 

Nüüd, mõned istungid tagasi ma alustasingi Eesti uuema aja parlamentarismi allakäigu põhjuste analüüsi. Algatuseks tõin tsitaadi August Mälgult, mis ta oli öelnud autoritaaraja parlamendi kohta. Kordan seda siin: "Võisin ka ise sõna võtta või niisama hästi jätta võtmata – see ei muutnud midagi. Suur masin liikus omasoodu nagu vabrikus käimapandud kangasteljed, kududes vastavamustrilisi seadusi. Ma muutsin neis vahel tähti ja asetasin komasid ühest paigast teise. Palk ja komisjonide tasu selle eest olid rahuldavad." Noh, see kirjaniku värvikas kirjeldus minu arust sobib väga hästi ühe praeguse keskmise koalitsiooniliikmest rahvaesindaja kohta. Tema tegevus ei muuda mitte midagi, heal juhul saab muuta mõnda koma või mõnda tähte, aga sisu ei ole võimalik muuta.  

See on praegune olukord, aga pole kahtlust, et see olukord on hakanud järk-järgult kujunema juba varem ja eelkõige üleilmastumise ja bürokraatia võimu suurenemise tingimustes. See on igal pool. Parlamenti valitud rahvaesindajate tegelik võim on vähenenud vähemalt Euroopa Liidus igal pool. Ja seda on Eestis, kus me seda kogeme, seda negatiivset tendentsi on nimetatud ametnike võimuks. Veel 2019. aastal Keskerakonna, Isamaa ja EKRE võimuleppes oligi deklareeritud, et tugevdatakse parlamentaarset demokraatiat ja suurendatakse Riigikogu võimekust. Aga mulle tundub, et toona sellega väga kaugele ei jõutud ja praegu pole seda eesmärki üleüldse teadvustatudki. Ühelgi Kaja Kallase valitsusel pole minu teada selliseid eesmärke olnud.

Nii. Ma arvan, et kui tuleviku ajaloolased hakkavad Eesti parlamentarismi uurima, siis ühe rajajoone Eesti parlamentarismi allakäigust nad leiavad kusagilt sealt, kui Eesti astus Euroopa Liitu. Aga see on selline laialivalguv rajajoon ja tegelikult, ega Eesti astumine Euroopa Liitu iseenesest veel parlamentarismi allakäiku ei pidanud tähendama. Parlamentarismi allakäiku tähendas see, kui Euroopa Liit hakkas föderaliseeruma, ja meie rahvuskonservatiivid, toonitan, on alati selle vastu olnud. Föderaliseerumine tähendab rahvusriikide suveräänsuse vähenemist ja kui väheneb suveräänsus, riigi suveräänsus, väheneb ka seadusandja esinduskogu ehk siis meil Riigikogu tähtsus.

Ma loodan, et kunagi tehakse üks teadustöö, mille käigus uuritakse ka seda, kui suur osa õigusaktide algatustest on erinevatel aegadel tulnud Euroopa Liidu institutsioonidest. Ja ma püstitan hüpoteesi, et see osakaal on pidevalt ja järsult suurenenud. Olen nõus kihla vedama, et see hüpotees peab paika. Kui ma nüüd isiklikule tasandile tulen, siis minul lõi esimene häirekell sellest parlamentarismi allakäigust siis, kui meie Riigikogu hakkas menetlema neid pikaajalisi valdkondlikke arengukavasid. Ma arvan, jälle, et kui need tuleviku ajaloolased seda protsessi käsitlevad, siis nad leiavad, et 2014 oli üks oluline aeg. Siis, kui Andrus Ansipi valitsuse ajal vastu võetud seaduse kohaselt defineeriti arengukavad dokumentidena, millega määratakse ühe või mitme poliitikavaldkonna üldeesmärgid ja mida tegelikult Riigikogu vastu võtma ei peagi. See tegelikult tähendas seda, et ametnikud defineerisid …

Aitäh, hea kolleeg! Teie aeg!

… valdkonna põhieesmärgid ja Riigikogu pidi sellega nõus olema. Nii ja nüüd …

Teie aeg!

… käesoleva eelnõu kohta siis lõpetuseks ütlen, et seda ei saa heaks kiita juba kas või sellepärast, et see on seotud usaldusküsimusega. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid! Istungi juhatajale on laekunud ettepanek pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Alla on kirjutanud Erkki Keldo, Reformierakonna fraktsiooni esimees. Head kolleegid, ma panen nüüd selle ettepaneku hääletusele. Ja enne kui ma … 

Siim Pohlak, kumb nüüd?

(Algust ei ole kuulda.) … mis tujus te olete, mida te võtate parajasti, kas musta kätt või "Sõna"?

Selles mõttes, et te soovite nii protseduurilist küsimust kui soovite ka sisulist küsimust. Kumb siis?

Jah, see ongi nii protseduuriline kui ka sisuline korraga. Selles mõttes, et kuna sellised usaldushääletused ei ole hea praktika, siis see on sisuline. Protseduuriline pool on see, et sooviks EKRE fraktsiooni nimel võtta 10 minutit vaheaega, et selle vastu protestida.

Selge. Head kolleegid, me asume hääletuse ettevalmistamise juurde, aga enne hääletust EKRE fraktsioon on palunud 10 minutit vaheaega. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud, järgnevalt asume hääletuse juurde. Ma panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Head kolleegid! Ettepaneku poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 25, ettepanek leidis toetust.  

Jätkame läbirääkimisi. (Saalis on sumin.) Head kolleegid! (Helistab kella.) Ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun! Henn Põlluaas, palun! (Henn Põlluaas palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun! Head külalised rõdudel ja head kolleegid, palun vaikust, et Henn Põlluaas saaks pidada oma kõnet!

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Käsitleme järjekordselt maksutõusude eelnõu, seekord riigilõivuseaduse muutmise eelnõu. Tegelikult on see lihtsalt üks väike osakene kogu sellest suurest paketist, erinevatest maksutõusudest, lõivudest ja nii edasi, millega koalitsioon kallab meie ühiskonna, meie inimesed ja meie ettevõtted üle. Selle lõpptulemus on sellises majanduskriisis, nagu me oleme, sõna otseses mõttes katastroofiline. 

Eelnõuga muudetakse keskkonnakaitselubade, ökomärgise, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud toimingute, raudteeseaduse ja ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise, elektroonilise side seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivu määrasid, kehtestatakse lausa uus riigilõiv metsateatise esitamisel, muudetakse ka korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutavat lõivu ja nii edasi ja nii edasi. Ma huvi pärast lugesin üle, kui mitu erinevat lõivu tõusu meil selles ühes eelnõus on. Sain kokku 286 lõivu, mida tõstetakse. Võib-olla neid oli rohkemgi, võib-olla jäi mul mõni kahe silma vahele, aga siin on ligi 300 lõivu, ja see ei ole normaalne. 

Minister räägib meile, et kõik lõivud on kulupõhised, neid ei ole pikka aega tõstetud ja seetõttu on viimane aeg seda teha. Aga samas, kui me vaatame väidetavat mõju eelarvele, siis, kui see tõele vastab, on see niivõrd marginaalne, et minus tekitab küll väga sügavat imestust, miks selline eelnõu tuleb siduda usaldushääletusega. Aga kui me vaatame natukene neid lõivude tõuse – toon ainult mõned näited –, siis minul ausalt öeldes tekib väga suur kahtlus, kas on ikkagi tegemist väikeste muutustega. Kõige suurem kahtlus tekib sellega, kas tegemist on tõepoolest kulupõhiste riigilõivudega, nii nagu minister väidab, sest terve mõistus kinnitab küll hoopis midagi muud. 

Võtame näiteks väikelaeva registreerimise, see on odavam kui natukene suurema, üle 12-meetrise laeva registreerimine. Olen ka ise registreerinud sellise väikelaeva. See võtab võib-olla kümme minutit aega, vahet ei ole, kas laev on alla 12 meetri või üle 12 meetri, täpselt samamoodi tuleb pabereid täita, aeg on sama. Aga hind on millegipärast erinev. Tekib küsimus, et kui täpselt samasugust tööd tehakse, siis miks [on hind nii erinev]. Tehnilise ülevaatuse eest sellisel puhul makstakse 100 eurot iga töötunni eest. Kui ta on kulupõhine, siis ma ei kujuta ette, kas see on tõesti kulupõhine või mitte, sellepärast et natukene suuremal laeval näiteks elamistingimuste ülevaatamise eest küsitakse lausa 220 eurot tunnis. Ma arvan, et ametniku töötunni hind on sama, ükskõik, kas ta vaatab väikest laeva või vaatab suuremat. Kui suurem võtab rohkem aega, siis riik saaks niikuinii rohkem tulu, igal juhul. 

Vaatame näiteks raadiosageduslubade andmist või nende pikendamist, sagedusalas 30 megahertsi maksab riigilõiv 28 eurot, aga 174 megahertsi sagedusalas lausa 947 eurot. Kas paberite täitmine on siis 20 korda keerulisem ja raskem? Seal on vahe ju ainult ühes numbris, selles megahertsis. Aga vaatame raadiovõrgu kehtivusaja pikendamist aasta võrra või sagedusloa andmist, seal on vahe veelgi suurem. Näiteks 10-gigahertsises [sagedusalas] ribalaiusega kuni 500 kilohertsi on 38 eurot, aga ribalaiusega kuni 100 megahertsi on juba ligi 2000 eurot. Täpselt sama asi, täpselt sama dokument tuleb täita, lihtsalt üks number on teine, aga hinnavahe on kolossaalne – kas 40 eurot või 2000 eurot. Kulupõhisusest rääkida on minu meelest naeruväärne. 

Aga vaatame edasi, näiteks numbri andmise eest, millega antakse õigus kasutada lühinumbrit, või selle pikendamise eest üheks aastaks, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist, makstakse 770 eurot, kui see koosneb neljast numbrimärgist, siis 1540, ja kolmest numbrimärgist, siis juba üle 15 000. Nii et see jutt, et tegemist oleks mingi kulupõhisusega, on umbluu, ja täpselt samasugune on olnud umbluu Reformierakonna valimislubadused, kus nad lubasid sisulist kaasamist huvigruppidele ja maksude, lõivude tõusust etteteatamist minimaalselt kuus kuud. Ei leidnud me ka nende lõivude ja maksude tõusu kohta koalitsioonileppes mitte poolt sõnagi. 

Nii et tegelikult meid kõiki, tervet ühiskonda, kõiki ettevõtjaid, kõiki inimesi petetakse valitsuse poolt kõige jõhkramal kombel ja tõepoolest midagi ei ole teha. Nii nagu rahvas on nimetanud selle valitsuse ja selle koalitsiooni valetajate valitsuseks ja valetajate koalitsiooniks, nii nad lähevad ka ajalukku. Mina ei tea, kelle huve nad siin ajavad. Aitäh!

Enne, kui ma kutsun Rain Epleri siia Riigikogu kõnetooli, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaks natuke selgust saada. Asi on selles, et meie kodu- ja töökord ütleb seda, et Riigikogu töö ajagraafiku muutmine on võimalik kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud otsusega, välja arvatud teistel juhtudel. Kaks kolmandikku, see eeldaks, et istungi pikendamise poolt oleks pidanud olema vähemalt 75 inimest. No 25, 25 ja nii edasi, eks. Teie viitasite sellele, et on nõutav häälteenamus. Kommentaarides on toodud ka selle § 78 juhul kahekolmandikulise häälteenamuse mõiste, et poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu. See definitsioon, millele praegu viidati, ütleb seda, et ei ole mitte kaks kolmandikku, vaid on poole rohkem. Ehk mitte kaks kolmandikku. Ma ei tea, kas mu mõttekäik on praegu arusaadav.

Jaa. Aitäh!

Sest kahte kolmandikku ei tulnud ju selle istungi pikendamise hääletusel kokku, tuli ainult poole rohkem kokku.

Aitäh! Seda, millest me praegu räägime, ehk siis Riigikogu töö ajagraafiku muutmist, reguleerib meie kodu- ja töökorra seaduse § 48, mis ütleb, et Riigikogu töö ajagraafikut võib Riigikogu muuta kahekolmandikulise häälteenamusega vastu võetud otsusega. Ja antud juhul seda, kuidas see otsus sündis, reguleerib meil ka § 78. On üsna haruldane, et meil on täpselt sellised piiripealsed hääletused, aga selle kohta ütleb § 78 kommentaar väga selgelt: kahekolmandikuline häälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu. Siin on toodud ka konkreetne matemaatiline valem: P ≥ 2 × V, P on kas suurem või võrdne kui kaks korda V. Sellest lähtuvalt istungi juhataja väljendas väga selgelt, et ettepanek leidis toetust. Me räägime siin hääletanutest, mitte koosseisu häälteenamusest. Selles mõttes on meil väga selgelt täidetud kõik need tingimused. 

Hea kolleeg, ma hea meelega ei jätkaks seda diskussiooni siin enam, sellepärast et kõik on ju täiesti selge. Aga veel, Kalle Grünthal, teine küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Ma saan aru. Aga ma juhin tähelepanu sellele, et see kaks kolmandikku ei ole tulnud ju praegu täis. Asjaolu, et see on lahti kirjutatud siin kommentaarides … Eelmises Riigikogu töö- ja kodukorra [kohta kirjutatud] kollases raamatus ei olnud seda täheldatud. Lähtudes ka, ütleme, sellest praktikast, mis on olnud, tegelikult kahekolmandikulist häälteenamust ei tulnud, see oli pool häälteenamusest. Me peame kas tegema uue hääletuse või midagi sellist, aga praegusel juhul on patiseis. Me ei saa praegu asjaga edasi minna. 

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma eelnevalt väljendasin, meie istungi pikendamise puhul eeldatakse häälteenamust, mitte koosseisu häälteenamust, ja sellest lähtuvalt see otsus ongi langenud. Aitäh teile! 

Aga nüüd, hea kolleeg Rain Epler, palun! Riigikogu kõnetoolist. Jätkame läbirääkimisi.

Hea Riigikogu esimees! Austatud kolleegid nii saalis kui ka mujal! Austatud minister! Enne kui ma kõne juurde lähen, markeerin ära, et huvitav oli kuulata, kuidas kaks humanitaari ja endist ajakirjanikku siin matemaatika üle arutasid. Mina oma koolis käivatele lastele ütlen: "Hakka tulevikus kunstnikuks või keevitajaks, aga arvutamine peab sul ikka selge olema, siis on elus lihtsam läbi saada." Aga see oligi hea illustratsioon sellele, et matemaatika on tähtis.  

Teiseks, enne kui ma kõne juurde lähen, või pigem kõne sissejuhatuseks, tulen ikkagi tänase arutelu juurde. Haruldane juhtum, positiivne üllatus minu jaoks toimus – ja nüüd tänusõnad lähevad küll eelmisele istungi juhatajale, härra Kivimäele –, ma sain protseduuriliseks küsimuseks sõna siis, kui mul protseduuriline küsimus tekkis. Ja juhtus veel teinegi märkimisväärne asi: härra Kivimägi ütles, et minu protseduuriline küsimus on tänase päeva kõige protseduurilisem küsimus üldse. Nii et püüan selles ka edaspidi hoida head joont ja lisaks oma kõnes samuti hoida seda joont, et puudutada nii eelnõu sisu ja seda arutelu siin kui ka seda aspekti, et asi on seotud usaldusega. Mine tea, võib-olla läheb teine kordki hästi – saad näiteks protseduuriliseks sõna siis, kui protseduuriline küsimus tekib.  

Aga nüüd siis eelnõu juurde. Siin minister osava poliitikuna loomulikult tõi esile seda, kuidas on toimunud hea kaasamine. Ei saa vastu vaielda, tõesti, mõne punkti taha on kirjutatud "Arvestatud". Väga paljude punktide taha – kui sisendid on tulnud inimestelt, keda seadus puudutab – on kirjutatud "Selgitatud", ja väga paljude kohta on kirjutatud "Mitte arvestatud". 

Ja kuna need tabelid tihtilugu jäävad ainult menetlusosaliste silme ette ja laiem avalikkus nii kaugelt ei jaksa neid materjale sealt veebist välja otsida, siis ma mõne ettepaneku või tähelepanuosutuse tooksin esile. Näiteks Eesti Erametsaliit, [Eesti] Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit ning Eesti Metsa‑ ja Puidutööstuse Liit on ühiselt öelnud, et soovitakse rõhutada: "metsateatise menetlemine ja metsaregistri kasutamine ei ole tasuta, vaid see on olnudki riigi ülesanne ja selle ülesande täitmise kulud on täna nii omanike [metsaomanike – R. E.] kui riigi kanda. Riik haldab registrit ja tagab selle toimimise." Aga mis mõte oleks registril, kui seal ei oleks häid andmeid? Ja need andmed tekivad selliselt, et maaomanikud tagavad registrisse vajalike andmete [esitamise]. Ja tõepoolest, maaomanikele väikest toetust makstakse nende metsade andmete kvaliteetseks kogumiseks ja registrisse sisestamiseks, aga see moodustab marginaalse osa sellest kulust. Ja seepärast ütlevad need arvajad: "Meile tundub kummaline seletuskirjas argument, et korduvaid teatiseid esitatakse, sest ka kehtiv metsaseadus ütleb, et teatis esitatakse kavandatud raiete kohta. Ehk ka seadus ei eelda, et teatise kavatsus igal juhul realiseeritakse." Ja nagu me teame, see korduvus jällegi sisu ja kulu mõttes ei tohiks olla probleem, sest neid teatisi menetleb infosüsteem. Arusaadavalt on mingisugused püsikulud infosüsteemi ülalpidamiseks, aga siiski, minu arust see tasakaal ja selline vaikiv kokkulepe metsaomanike ja riigi vahel, et ühed tagavad andmed, teised tagavad nende andmete käsitlemise, võiks kehtida ka edaspidi.  

Nii. Ma palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun! 

Eesti Metsa‑ ja Puidutööstuse Liit on toonud esile: kui riigi jaoks on registri pidamine osutumas kulukaks vaatamata asjaolule, et valdavalt analüüsib metsateatist arvutisüsteem, siis oleks ilmselt põhjendatud küsida riigilõivu metsaregistrisse sissepääsu eest ainult kolmandatelt isikutelt. Ministeerium vastab, et see on mitte arvestatud ja seda on selgitatud ühes teises punktis. Selgitus kõlab järgmiselt: avaliku teabe seaduse § 28 lõike 1 punkt 30 sisaldab kohustust avaldada andmekogudes sisalduv teave ning seaduse § 4 lõike 4 kohaselt tuleb juurdepääs teabele võimaldada üldjuhul tasuta. Ma ütleksin, et see on selline demagoogiahõnguline põhjendus, sest see, millele Eesti Metsa‑ ja Puidutööstuse Liit siin viitab, on tegelikult see, et metsaregistris metsaomanike andmetele, nii andmetele nende omandi kohta kui ka isikute andmetele, saavad kolmandad isikud tõepoolest väga lihtsasti ligi. See on see koht, mis tekitab olukorra, kus inimesed, kellel on isegi väike metsatükk, saavad tihtilugu – ma ütleksin oma kogemuse pealt, et korra kuus, ilmselt suuremate ja väärtuslikumate metsatükkide omanikud tihedamini – kõnesid erinevatelt mesikeelsetelt noormeestelt ja neiudelt, kes pakuvad neile võimalust oma mets näiteks maha müüa või tulla sinna raiet teostama. Ja sellest tekkivad probleemid on need, mida me ka ajakirjandusest loeme, kus jälle keegi, kellele lubati midagi, on sellest lubatust ilma jäänud. Nii et sellises kolmandate isikute käest raha küsimises – ja seal, ma usun, et ka sektor ei oleks vastu, kui need summad võiksid olla sellised, mis katavad nende metsateatiste menetlemise ja registri ülalpidamise kulud – ei oleks midagi halba. Aga ettepanekut ei ole arvestatud. 

Kui nüüd minister toob põhjenduseks, et ettepanekuid oli liiga palju, et nendega sisuliselt tegeleda, siis tulen tagasi jälle selle juurde, et obstruktsioonil on põhjus ja see põhjus on laiemalt selles, et mitte ainult see seadus, vaid valdav osa tänaselt valitsuselt tulnud algatusi ei ole mõistlikud. Nii et kui seal veidike pidurit tõmmata, siis ma arvan, sisulisemate asjade arutamiseks leiaksime aega küll ja veel. 

Nüüd, mis puudutab usaldusega sidumist, siis ühtpidi me peaksimegi olukorras, kus peaminister, kes on kõvasti tuntust – aga seda mitte positiivses võtmes – kogunud nii Eestis kui ka laiemalt seoses sellega, et tema perekonnaäri Venemaal on käinud edasi, siis me peaksimegi siin Riigikogu saalis küsima, kas me usaldame seda valitsust, ja minu arust siin Riigikogus võiksime saavutada ka enamuse, et ei usalda. Nüüd tuleme sellel nädalal värskelt usaldusküsimusega seotud eelnõude juurde. Mäletatavasti Kaja Kallas käis ja tegi pilti Valgevene diktaatoriga. Kui selle kohta küsiti, siis ta kohe valetas: seisin nurgas, siis seisin pikkade meeste taga, Lukašenka tuli viimasel hetkel. Me ei saa ju usaldada sellist valitsust, mida juhib selline peaminister. Nii et seda seadust ei saa toetada. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Aitäh heade sõnade eest! Nagu näha, võib ka humanitaaridel matemaatikaga kõik korras olla. Aga järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rain Epler juba rääkis siin valetamisest. Aga vahel võib valena välja kukkuda olukord, kus ei teata tõde. Eelnevalt Riigikogu [ase]esimees Kivimägi ütles, et ei ole vaja lugeda saalis olevate inimeste arvu, sest need, kes on telerite taga, näevad isegi. Selle peale tuli mulle kõne, öeldi, et Kivimägi kas valetab või ei tea tõde, aga telekas otsepildis ei ole võimalik näha, mis saalis toimub. Aga see selleks. 

Räägime siis sellest järjekordsest maksutõusust. Looduses on amokijooks äkiline märatsushoog, mis avaldub püüdena surmata ettejuhtuvaid inimesi või hävitada ettejuhtuvaid asju. Majanduses toob maksuamokk kaasa ettevõtete surnuks maksustamise, konkurentsivõime vähenemise, töökohtade kaotuse ja normaalse majanduskeskkonna hävimise. See eelnõu on järjekordne näide valitsuse tegevusest, mille peamine eesmärk on rahva arvel kiiresti täita riigikassat. Kiireloomulisust põhjendati riigieelarve menetlusega, mistõttu enne seaduseelnõu ja seletuskirja koostamist ei tehtud ka väljatöötamiskavatsust. Ehk ilma tungiva vajaduseta visati aknast välja hea õigusloome tava. Samas on õiguskantsler korduvalt selgitanud, et kiireloomuliseks saab pidada olukorda, kus vajadus uue õigusliku regulatsiooni järele ilmneb ootamatult erakorraliste asjaolude kogumis, näiteks pandeemia või looduskatastroofid. Raske uskuda, et riigieelarve koostamine tuli valitsusele ootamatult. 

Eelnõuga tõstetakse keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud toimingute, raudteeseaduse, ehitusseadustiku, kutsekvalifikatsiooni tunnustamise ja elektroonilise side seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõive. Komplekslubade riigilõiv tööstuses ja tootmises suureneb kuni 1172%, samalaadne luba põllumajanduses kuni 536%. Metsateatised muutuvad tasuliseks, lisandub raadamisõiguse tasu, mille tariifid algavad 4000 eurost hektari kohta. Maismaatranspordis muudetakse lõive, mis puudutavad sõidukite registreerimist, registreerimismärgi väljastamist, registriandmete muutmist, juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist ja palju muud. Raudtee uute riigilõivumäärade rakendamisel on plaanitav lisatulu ligikaudu 150 000 eurot. Merenduse valdkonna riigilõivude tõstmisel oodatakse riigieelarvesse ligikaudu 86 500 euro [lisandumist]. Need on vaid mõned näited. 

Nende eelnõude kooskõlastamisel ületati ilmselt nii mõnedki kiirusrekordid. Näiteks saatis Rahandusministeerium riigilõivuseaduse muutmise eelnõu kaubandus-tööstuskojale arvamuse avaldamiseks 5. septembri pärastlõunal, vastust nõuti juba 7. septembriks. Sellise ajaga ei ole võimalik sisulist kaasamisprotsessi läbi viia ega anda eelnõu kohta sisulist tagasisidet. Näib, et valitsusel ongi kujunenud uueks praktikaks, et kaasamist isegi ei teeselda.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Tegelikkuses vajavad nii inimesed kui ka ettevõtjad kindlustunnet ja stabiilset majanduskeskkonda. Tarka majanduspoliitikat ajavad riigid tegutsevad majanduskriisi ajal, kui vähegi võimalik, kontratsükliliselt, langetades makse või stimuleerides majandust. Maksud, mille ainus eesmärk on täita auklikku riigieelarvet, ei motiveeri, vaid vastupidi, vähendavad investeerimisvõimekust. Kaja Kallase valitsuse maksuamokk, millele võrdset ei ole nähtud taasiseseisvumise järel ühegi valitsuse ajal, ei ole veel lõppenud. Selle hulka kuulub eelarvestrateegiasse kirjutatud 400 miljoni jagu veel teadmata makse, mida on vaja lähitulevikus kätte saada. Uute maksude mõju kumuleerub nii leibkonna kui ka ettevõtete tasemel. Ei Rahandusministeeriumil, ei Kliimaministeeriumil ega peaministri bürool pole maksude kompleksset mõjuanalüüsi. 

Reformierakond reklaamis end kunagi ettevõtjasõbraliku erakonnana, ent tegelikkus on vastupidine. Ettevõtjatest hindab valitsuse viimase kolme kuu tegevust positiivselt vaid 2% vastanutest, samal ajal kui 52% andis negatiivse hinnangu. Praeguses majandusolukorras tuleks kogu tähelepanu koondada majanduskasvu taastamisele, kuid selleks puudub strateegia. Jääb ainult tuim kärpimisjutt, mis keskvalitsust puudutab minimaalselt, aga majanduse stimuleerimist, tee‑ehitust, investeeringuid, ehitust, regionaalpoliitikat väga teravalt. 

Riigikontrolli andmetel on Eesti augusti lõpu seisuga perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika 3,4 miljardi euro suuruse fondi mahust kohustusi võtnud ainult 26% ulatuses, väljamakseid on tehtud 1,4% ulatuses. Taasterahastu ja õiglase ülemineku fondi rahastuse kasutamisega ei ole olukord parem. Eestil on nappinud võimekust fondide eraldisi sihtotstarbeliselt kasutada, mistõttu eurotoetuste kulutamine on muutunud omaette eesmärgiks. Ei olegi enam oluline, kas kulutame selle raha mõistlikult või lihtsalt panustame mingisse tegevusse, mille vajalikkus on küsitav. Praegused maksutõusud ei aita kuidagi Eesti majandusel langusest välja tulla. Käibemaksutõusude ja aktsiiside mõju alles hakkab avalduma. Kõik need maksutõusud on lõpuks surmahoop Eesti majandusele. Nii et seda eelnõu ei saa sugugi toetada. Aitäh!

Suur tänu, hea kolleeg! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Me räägime täna riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, mis tõstab ligi 300 riigilõivu hinda. Mind paneb imestama, kui räägitakse, et kõik hinnad peaksid olema seotud sellega, kui palju tegelikult mõne toimingu tegemiseks aega kulub. Praegusel hetkel loen, et laeva turvaplaani ja selle muudatuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 220 eurot Transpordiameti järelevalveametniku iga tunni eest. Ehk päevas 1760 eurot ja kuus peaks ta teenima riigile üle 35 000 euro.

Vaatan ettevõtjana seda numbrit, see tähendab seda, et üks ametnik, kui ta oleks eraettevõtja, saaks ühe kuuga täis selle summa, mis oleks ettevõtluses käibemaksuvaba, ehk peaaegu 40 000 eurot. Ta peaks juba käibemaksukohuslaseks minema. Päris huvitav on see, mis kulud on selle summa taga, 220 eurot tunnis, ja milline on selle ametniku palk. Oluline on see, miks me peame üldse täna rääkima sellest, et peaks mingisuguseid riigilõive tõstma. Loogiline on see, et kui on inflatsioon, majandus kasvab ja hinnad tõusevad, siis toimub ka riigilõivude kallinemine, aga tavaliselt räägitakse 5%-st, äärmisel juhul 10%-st, me räägime siin kordadest.

Kõik see tuleneb sellest, et Kaja Kallase juhitavad valitsused on teinud mitmeid väga valesid otsuseid. Viimane teema on, et peab raudteel [rongi]pileti hinda tõstma. Aga unustatakse ära, et eelmisel aastal anti Operailile käsk müüa kiirkorras ära 2500 vagunit. Kui need 2500 vagunit oleks müümata, siis teeniks Operail nüüd iga päev 100 000 eurot. Ma rõhutan: iga päev, renditulu. Praegu teenitakse iga päevaga ainult miinust. Ja see oli kiire otsus, siinsamas koridoris andis peaminister selle kohta intervjuu. Kuu ajaga tuli vagunid maha müüa. Sel hetkel oleks vagunite müügist saadud raha saadud suurusjärgus 200 miljonit, kui seda lauset poleks öeldud. Ja loomulikult, enamik ettevõtteid ei jõua selle lühikese ajaga auditit teha ega arvestada, mis hinnaga osta. Soome firma sai väga odavalt endale vagunid. Järgmisel päeval börsil üle 30% aktsiate hind tõusis. Aga seda kõike meie arvel. 

Riigiettevõtted on Eesti riigi kodanike vara. See ei ole ühe ega teise ametniku või [kõrgel] positsioonil oleva isiku oma. Ma saan aru, räägitigi, et vagunid sõidavad Venemaal. Jah, nad sõitsid läbi Venemaa Kasahstani. Kõik kliendid olid neil Kasahstanis. Ei olnud mingisugust vajadust kiirmüügina vaguneid müüa. Samal ajal peaministri perefirma tegutses rahulikult transpordiga Venemaal ja teenis, nagu me oleme ajakirjandusest lugenud, kümneid ja kümneid miljoneid. Ja siis me tuleme siia saali ja püüame … 

Palun kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… inimeste ja ettevõtjate taskutest viimast raha ära võtta.  

Me oleme seitse kvartalit järjest majandusega olnud miinuses. Viimase kvartali miinus on palju suurem, kui keegi oskas prognoosida. Majandustõusust ei ole juttu kusagil. Kui me võtame ajalehed lahti, siis me näeme peaaegu iga päev uudiseid selle kohta, kuidas meie ettevõtjad kas lõpetavad tegevuse või viivad oma tegevuse Eestist välja. Meie naabrid vähendavad inimeste ja ettevõtete koormust, aga meie oleme nüüd jõudnud ajajärku, kus praktiliselt iga nädal tuleb mingi uudis, kuidas me peame jälle mingeid makse tõstma. Aga me unustame ära, et need, kes makse maksavad, lihtsalt ei jõua enam selle koormusega toime tulla.

Kõik see on ühe lihtsa teguri taga. Majanduse langus algas ju kõik energeetikahindadest. Energeetikahindade tõusu põhjus oli lihtne: Eleringi endise juhi ja peaministri otsused, sinna vahele jäävad ka majandusministeeriumi endise juhi ja asekantsleri otsused. Kui ei oleks takistatud LNG‑terminali rajamist, oleks meie gaasi hind olnud tippkoormuse hinnast kuus korda madalam. Ka praegusest gaasi hinnast oleks see olnud kolmandiku odavam. Kui me ei oleks avanud kolmandat kõrgepingeliini Läti ja Leedu vahel, siis oleks Eestis elektri hind kordades odavam. Aga kõik need otsused on tehtud ühe ja sama peaministri otsustena. Jah, kindlasti tuleb öelda, et ka valitsuse, mitte personaalselt ühe [inimese] otsustena. Aga uskumine ühte inimesse on olnud nii suur, et tänane majandusminister, keda ma väga hindan, ehk kliimaminister või kuidas keegi täna teda kutsub, on pidanud tulema siia meie ette ja rääkima, kuidas on väga hea ligi 300 riigilõivu tõstmine ja mitte protsentides, vaid lausa kordades.

Aga ma nüüd kordan [enda juttu], kuna minister tuli ka siia. Ma alustasin sellega, et siin on ühe riigilõivu arvutamine: laeva turvaplaani ja selle muudatuse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 220 eurot tunnis. Ehk 1760 eurot päevas on võimalik teenida selle ametnikuga ehk üle 35 000 euro kuus. Ma ettevõtjana ütlen, et kui sihukest äri saaks pidada, no vot, küll see oleks alles tõesti positiivne kasuminumber. Jõudu ja jaksu ministeeriumile! Selle kasumi võiks jagada siis meie, Eesti inimeste vahel, sest meie eesmärk on ikka toetada Eesti inimesi. Aitäh! Aga Isamaa Erakond seda eelnõu loomulikult ei saa toetada.

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Palun kohe ka kolm minutit lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Mul on raske midagi lisada eelkõneleja headele näidetele, kes selgitas seda sisulist poolt asjalikult. Tõesti, paljude lõivude tõus ületab mitmeid kordi selle, mis kulub nende lubade või muu vastava menetlemiseks. On selge, et selles kontekstis ei ole mul võimalik seda eelnõu toetada, nii nagu ei tee seda ka meie fraktsioon, ei selle eelnõu sisu tõttu ega ammugi mitte selle tõttu, et see eelnõu on seotud valitsuse usaldusega. 

Aga tegelikult ma lähen tagasi selle juurpõhjuse juurde, miks siis on vaja nii paljusid lõivusid tõsta, miks on vaja makse tõsta ja miks on vaja peretoetusi vähendada. Juurpõhjus peitub tegelikult selles maksuküüru kaotamises – loomulikult, Reformierakonnale on see tähtis lubadus –, see on lihtsalt selle lubaduse täitmise hind. Muidugi ma ise praeguses julgeolekuolukorras kõigi nende kriiside ja kehva majandusolukorra tõttu ei oleks seda otsust teinud, kindlasti mitte. Ma arvan, et ka valija oleks andeks andnud, sest kõik ju näevad, et julgeolekuolukord on tõsine ja kusagilt on meil vaja raha leida. Kui eelarve on niigi miinuses, siis loomulikult maksuküüru kaotamine – niinimetatud maksuküüru kaotamine – eelarve tasakaalu poole liikumisele kaasa ei aita. Vastupidi, see tekitab sinna suure augu. 

Seetõttu, vaatamata sellele, mida proua peaminister ja valitsusliikmed ütlevad, et mis on nende prioriteedid, ma ise näen neid prioriteete küll hoopis teistmoodi. Praeguse valitsuse esimene prioriteet ongi tegelikult olnud maksuküüru kaotamine, see on olnud kõige tähtsam otsus, võtmeotsus, mille tõttu on tulnud teha terve hulk teisi otsuseid. 

Valitsus on palju toonitanud, et julgeolek on prioriteet, kuid mul on raske seda uskuda, eelkõige praktiliste tegude valguses. Me leppisime 3%‑listes kaitsekulutustes siin kokku juba eelmise Riigikogu ajal, veebruaris me kõik hääletasime, kõik fraktsioonid hääletasid selle poolt, et tõstame 3%‑ni [SKT-st], ja selle läbiviimiseks oli tehtud mitmeid otsuseid. Kolm eelmist valitsust on teinud terve rea otsuseid, mida praegune valitsus ellu viib. 

Aga mul ongi küsimus: kus on praeguse valitsuse uued julgeolekupoliitilised otsused? Sest on ju selge, et selles olukorras on sellest vähe. Me ei saavutanud siin paraku laiapõhjalise riigikaitse kokkulepet, et määrata mingi kindel protsent ka mittesõjalisele riigikaitsele, kas või tagasihoidlik 0,5%, mida sotsiaaldemokraadid välja pakkusid ja mis on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmis. Eesti 200 pani oma programmi lausa 3% SKT-st. Aga tegelikkus on ju see, et kui meil käis uus Päästeameti peadirektor Margo Klaos rääkimas, mida laiapõhjaline riigikaitse saab, siis kõigepealt oli juttu sellest, et kõige hädavajalikumad kulud neljaks aastaks oleks umbes 180 miljonit ja see tuleks panna kirja riigi eelarvestrateegiasse järgmiseks neljaks aastaks, 2024–2027. Aga sinna pandi lõpuks kirja 80 miljonit, sellest 14 miljonit kuuele ministeeriumile, millest kõige suurem osa oleks tulnud Siseministeeriumile, oleks pidanud olema järgmise aasta riigieelarves. Aga mida me kuulsime Päästeameti peadirektorilt? Kuulsime seda, et see tagasihoidlik 14 miljonit on pandud ka Vabariigi Valitsuse reservi. See tähendab, et ei ole üldsegi kindel, et see just selleks otstarbeks läheb. Siis on ju raske uskuda, et julgeolek on prioriteet. 

Jaa, seda ma näen küll, et kliimaeesmärkide saavutamine on prioriteet, see võikski olla maksuküüru järjel teine eesmärk, mis praegusel valitsusel on. Aga nagu ma ütlesin, julgeolekut ma seal ei näe. Kui ma ise oleksin valitsuse liige ja peaksin seadma neid prioriteete, siis ma seaksin need prioriteedid järgmises järjestuses. Number üks: rahvastikukriis. Sündimus on kahanenud üle 10% viimase paari aastaga. Nii halvas olukorras me ei ole olnud sellest ajast peale, kui sündimusandmeid kogutakse. Siis peaksime me selles valguses ju asutama rahvastikuministeeriumi ja panema sinna ressursse. Sest kui meil pole inimesi, siis meil pole ka ju kedagi, kellele seda riiki pärandada. See on prioriteet, mille ma ise paigutaksin kõige ette. Teine oleks julgeolek ja kolmas oleks haridus. 

Haridusega me oleme nüüd ju nii kaugel, et õpetajad on valmis streikima. Eesti inimene ei ole üldiselt selline, kes väga lihtsalt hakkaks streikima või teeks midagi sellist. Aga inflatsioon on olnud nii suur, et õpetajad on selleks sunnitud. Ja valitsus ei ole leidnud seda tagasihoidlikku 10 miljonit, et nende palgad vähemalt inflatsiooniga suudaks mingilgi määral kaasas püsida. Ega siis see, et inflatsioon sellel aastal on alla 5%, ei kaota ära eelmise aasta 17%‑list inflatsiooni. Siin tuleb teemaks selline nähtus nagu liitprotsent. See 5% ju arvutatakse juurde sellele summale, millele on 17% pandud eelmisel aastal juurde. See on ju see tegelikkus. Ja see on põhjus, miks on vaja palku tõsta. Ja kõige selle taga loomulikult omakorda on reageerimatus energiakriisile. 

Valitsusel on väga tõsised juhtimisprobleemid. Opositsioonis olles [võin öelda, et] need on nii tõsised, et me oleme mures selle pärast, kuidas seda riiki suudetakse üldse adekvaatselt juhtida ja kuidas sedasama Riigikogu siin suudetakse juhtida. Kui valitsuse ja Riigikogu juhtimine seisneb selles, et nähakse ainult üks käik ette, malemängu termineid kasutades, siis ei ole ju võimalik adekvaatselt ja korralikult juhtida. 

Vaatamegi seda obstruktsioonilist olukorda, mis praegu on. Mis on lahendused? Mis on valitsuse ja mis on koalitsiooni järgmine käik? Mis te järgmisena teete, kevadel? Nii nagu teil oli suveks ette mõeldud üks käik, et me ei tea, mis sügisel juhtub – sügisel juhtuski see, mis praegu juhtus. Aga mis on nüüd teie järgmised käigud? Kuidas te kavatsete riiki juhtida ja kuidas te kavatsete seda Riigikogu juhtida? Need on need suured küsimused, millele meil on vaja vastust. 

Loomulikult, opositsioon on alati kompromissiks valmis. Aga me ei ole siiani näinud kõige vähematki tahet üldse mingeid kompromisse saavutada, sest neil on hääled, neil on jõud, neil on võim. Aga kas nii saab juhtida tegelikult? Ma arvan, et mitte, sest selline kummitempli Riigikogu ajajärk on igaveseks möödas, see ei tule kunagi enam tagasi, ühegi valitsuse ajal. Aitäh!

Teie aeg! Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli, Varro Vooglaid. Palun! (Varro Vooglaid palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Täna arutame me siin seaduseelnõu 298, mis puudutab peaasjalikult erinevate riigilõivude määrade suurendamist. Siin käib jutt keskkonnakaitselubadest, merendusvaldkonnast, maismaatranspordist, raudteeseadusest, ehitusseadustikust ja nii edasi. Suure hulga riigilõivude tõstmisest käib jutt. 

Aga mina oma kõnes ei kavatse keskenduda selle eelnõuga seonduvatele küsimustele sisulises plaanis, vaid kavatsen keskenduda sellele, mida ma pean praeguses olukorras palju olulisemaks, nimelt aspektile, mis seondub tõsiasjaga, et valitsus on sidunud selle eelnõu menetlemise usaldusküsimusega. Ehk teisisõnu, meie Riigikogu liikmetena oleme pandud sellisesse olukorda, kus meil ei ole isegi võimalik anda hinnangut eraldi sellele, kas me pooldame seda seaduseelnõu või mitte, vaid tahes-tahtmata me anname hinnangu sellele, kas me põhimõtteliselt üleüldse seda valitsust usaldame või ei usalda. Ja usaldada seda valitsust muidugi ei saa, see on täiesti selge. Nagu me teame arvamusküsitlustest, suurem osa Eesti Vabariigi kodanikke sooviksid praeguse peaministri tagasiastumist ja ka erakorraliste valimiste toimumist.  

Aga kui me räägime usaldusest, siis peaksime ka küsima, mida see üleüldse tähendab. Ma võtsin siin oma sõnavõttu ette valmistades lahti seletava sõnaraamatu ja vaatasin, mis seal on kirjutatud sõna "usaldus" kohta. Ja seal on antud kolm vastet: esiteks, kelleski kindel olema, mitte kahtlema kellegi aususes, heatahtlikkuses, tarkuses ja nii edasi, selles kõiges veendunud olema; teiseks, millegi peale kindel olema, midagi püsivaks, tugevaks, heaks või muuks selliseks pidama, millegi tõepärasuses veendunud olema; ja kolmandaks, kellegi hoolde, kätte, hoitavaks, kasutatavaks, tehtavaks ja nii edasi jätma või andma.  

Ja neid määratlusi silmas pidades võiksime küsida, kas Vabariigi Valitsus, mis praegu ametis on, kujutab endast midagi sellist, milles me saame kindlad olla, milles me ei pea kahtlema, mille aususes me ei pea kahtlema, mille heatahtlikkuses me ei pea kahtlema, mille tarkuses me ei pea kahtlema ning me võime kõiges selles veendunud olla. Kas valitsus on midagi sellist, millele me võime kindlad olla, mida me võime pidada püsivaks aluseks Eesti tulevikule ja heaolule, tugevaks, heaks vundamendiks, millele ehitada Eesti tulevikku? Ja noh, minu kindel vastus sellele küsimusele on eitav. Ei, ei ole nii.  

Neid põhjuseid, mille tõttu võiks asuda seisukohale, et see valitsus ei vääri usaldust, on eraldi võetuna väga palju. Ükspäev siin mõtlesime kolleegidega, et võiks nimetada vähemalt, ma ei tea, mitukümmend eraldiseisvat punkti, mida üksindagi arvestades peaks asuma seisukohale, et see valitsus ei vääri usaldust. Ja kuigi näiteks see, mida koroonakriisi ajal tehti, ei jää selle valitsuse ametiaega, jääb see praeguse peaministri ametiaega. Võtame näiteks selle: Kaja Kallase käitumine koroonakriisi tingimustes eraldi võetuna juba oli ilmselgelt niisugune, mille tõttu tema vastu valitsusjuhina enam usaldust olla ei saa.  

Aga ärme räägime sellest, mis jäi eelmise valitsuse ametiperioodi. Räägime sellest, mis on toimunud selle valitsuse ametiajal. Toon üheainsa punkti siin esile. 16. jaanuaril 2023 avaldati ERR-i portaalis uudis, mis kandis pealkirja "Eestis sündis mullu rekordvähe lapsi". Ja selles uudises on esile toodud, et 100 viimase aasta jooksul ei ole Eestis kordagi ühe aasta vältel sündinud nii vähe lapsi kui mullu. Nüüd, aasta jooksul avaldatud uudistest, mis toovad esile statistilisi andmeid, on selgunud, et sel aastal tuleb uus rekord ehk sünnib veelgi vähem lapsi, kui mullu sündis, kusjuures kukkumine on olnud väga suur, võiks isegi öelda, et drastiline.  

Nüüd, kui meil oleks ametis valitsus, mis tõesti hoolib Eesti tulevikust, tegutseb põhiseaduse vaimus – põhiseaduse preambul teatavasti ütleb, et Eesti riigi üks peamisi ülesandeid on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade – ja kui me peame silmas, et ilma selleta, et sünniks lapsi ehk meie rahvas taaslooks ennast, ei ole see võimalik, et eesti rahvus, keel ja kultuur jääks püsima, siis kuidas peaks käituma selline valitsus, mis tõesti selles vaimus tegutseb. Ta peaks ju ütlema, et meil on kriitiline olukord, 100 aasta jooksul kõige madalam sündide arv üldse, drastiline kukkumine, tarvis on erimeetmeid olukorra parandamiseks. 

Kas keegi oskab mulle nimetada üheainsa meetme, üheainsagi meetme, mille valitsus on võtnud, kantuna eesmärgist parandada seda olukorda, luua eeldusi rohkemate laste sündimiseks? Täitsa siiralt, ka kõik koalitsioonisaadikud, kes te vaatate seda istungit telekast – sest siin saalis teid ju eriti ei ole –, kas te oskate nimetada üheainsagi meetme? Selliseid ei ole, mitte ühteainsat sellist meedet pole rakendatud. 

Küll aga on võetud vastu seadus, millega on väärastatud abielu tähendust ehk mindud abielu ja perekonna kultuuri aluste kallale. Küll aga on tagasi pööratud paljulapseliste perede toetused, mis muuseas eelmise koosseisu lõpus anti, kaasa arvatud Reformierakonna osalusel. Küll aga on kaotatud ära täiendav tulumaksuvabastus abikaasa ja laste pealt. Ja nüüd, nagu me oleme viimastel nädalatel kuulnud, mõeldakse üha varjamatumalt ka selle peale, et tuleks minna vanemahüvitise süsteemi kallale.  

Ehk teisisõnu, ma tõin terve rea näiteid sellest, kuidas on astutud samme, mis on perekonna suhtes vaenulikud. Aga samal ajal ei ole astutud ühtegi sammu vastupidises suunas. Ma hiljuti küsisin peaministri käest, kas neil on mingisugunegi plaan demograafilise kriisi leevendamiseks või ületamiseks. Ja peaminister sisuliselt vastas nii: "No ei ole, aga ega teil ka ei ole." Vaat selliselt mõtlevat ja tegutsevat valitsust tõepoolest usaldada ei saa, mistõttu ei saa ka seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli, Ants Frosch. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid, saalis viibijad ja inimesed, kes seda ülekannet jälgivad! Küsimuste voorus õnnestus ministrilt ühte-teist teada saada. Ja õnnestus ka teada saada tegelikult kõige suurem eesmärk, mis oli kõigi nende usaldushääletuste taga, mis meil juba seljataga on, eelarvega seoses, aga ka ees seisavad. Ja see eesmärk on see – lugupeetud härra Michal ütles selle välja –, et aasta lõpuks peab olema eelarve purgis. See peab olema Riigikogus ära koputatud, et [valitsus] saaks järgmisel aastal rõõmsalt ja omatahtsi riiki valitseda. Minu küsimus on härra Michalile: kuhu nii kiire on? Tegelikult on ju piirangud siiski seotud ainult põhiseaduse §-dega 118 ja 119. Tõepoolest, sellest lähtuvalt tooks eelarve kinnitamata jäämine veebruarikuu lõpuks kaasa ennetähtaegsete parlamendivalimiste, Riigikogu valimiste väljakuulutamise. Need on põhiseaduse sätted ja on selge, et nendest ei saa üle ega ümber. Aga põhiseaduses ei ole siiski mitte kusagil öeldud, et eelarve peab olema vastu võetud aasta lõpuks. See on lihtsalt selline eesmärk, mille valitsuskoalitsioon on endale püstitanud, ning ta hoiab sellest küünte ja hammastega kinni. Tegelikult võiks asju arutada rahulikumalt. 

Täna pidas meie kolleeg Varro Vooglaid väga põhjaliku kõne sellest, miks ei saa valitsust usaldada, ja ega sinna midagi lisada ei olegi. Paraku on koalitsioon ennast ise sellesse olukorda mänginud, see algas ju kevadsuvel usaldusega sidumistega ja läheb nüüd samu rööpaid mööda edasi. Minu küsimus puudutab ühte momenti, mis täna jäi kulupõhisuse kõrval siiski avamata. Jutt on nimelt kaasamisest. Nii nagu on olemas ametniku eetikakoodeks – see on alati väga lihtsalt leitav Riigikantselei koduleheküljelt –, on Riigikantselei koduleheküljelt samamoodi igale inimesele kättesaadav kaasamise hea tava. On täiesti ilmne, et puudujääke selle kaasamise hea tava järgimisel on ka konkreetse eelnõu puhul piisavalt. 

Ma tsiteeriksin väga konkreetselt selle kaasamise definitsiooni, mille on andnud valitsusasutused koostöös kodanikuühenduste ja ettevõtjatega juba aastaid tagasi. Aga praegu on ta 2020. aasta redaktsioonis Riigikantselei kodulehel olemas. "Kaasamine kaasamise hea tava mõistes seisneb otsuste kujundamisel huvirühmade ja avalikkuse informeerimises ja nendega konsulteerimises. Informeerimine seisneb huvirühmadele ja avalikkusele tasakaalustatud ja objektiivse informatsiooni edastamises, mis võimaldab mõista otsuse tegemise eesmärki ja lahendusvõimalusi. Avalik konsulteerimine seisneb huvirühmadelt ja avalikkuselt tagasiside küsimises poliitikakujundamise kõigis etappides, sealhulgas probleemide püstitamisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel."

Ma palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

On täiesti selge, et needsamad nõuded kehtivad ka ministeeriumidele. Ja kõige tähtsam, milles on mööda pandud, on see, et ei ole menetlusetappe välja toodud. Ja selle eelnõu väljatöötamise ajal toimunud nõndanimetatud kaasamisüritused ja kaasamised on tegelikult valskus ja petmine, sest ka varem kõnelnud kolleegid on siin viidanud, et tõesti paari päeva jooksul oleks tulnud anda arvamusi väga mitmetel liitudel, ühendustel. 

Mina mainiksin siin konkreetselt omanike keskliitu, kes oleks pidanud [tähelepanu juhtima] näiteks eelnõus esitatud lausele "Korteriühistu avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 25 eurot esitatud nõuete arvust olenemata." Vaadake, ma ei ole juristina praktiseerinud enam aastakümneid, aga ma olen töötanud advokaadina. Ja kui ma vaatan, millist seadust avalikkusele presenteeritakse … Seesama 298 SE – isegi kui jurist võtab kätte selle seaduseelnõu ja proovib seda mõistusega lugeda, siis mõistusega seda lugeda on väga keeruline. Selleks tuleks endale võtta, ma ei tea, täiskohaga konsultant, kes tegeleks selle seaduseelnõuga nädalaid ja kuid, et lõplikult aru saada, millega tegemist on. 

Teine variant on see, et me arutame asju siin Riigikogu saalis ja selle protsessi käigus tõesti ka need inimesed, kellel ei ole võimalik kasutada ministeeriumide ekspertiisi ja kõike muud, saaksid asjale pihta, sest seaduste puhul on väga oluline see, et need peavad olema ka arusaadavad. 

Ma ei hakka kordama neid argumente, mida on täna välja toodud väga erinevates aspektides. Aga selge on see, et seadusloome puhul, mis on täpselt samasugune nagu muu looming – sellest ka nimetus "seadusloome" –, ei päde tegelikult vana sentents, et kordamine on tarkuse ema. Tegelikult tuleks sinna lisada veel ka teine pool: kordamine on tarkuse ema, aga loomingu surm. Ja mulle tundub, et see, kuidas valitsus seob eelnõusid usaldushääletusega, surmab selle loomingu-, seadusloomeprotsessi siin Riigikogu saalis. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun! (Hääl saalist.) Jaa, ma jõuan ... Anti Poolamets tuleb pulti, aga palun kiire protseduuriline küsimus. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea Riigikogu juhataja! Mu mure on seotud sellega, et kui ma mõtlen tagasi infotundidele, siis vahel on juhtunud nii, et kolm minutit on infotunni lõpuni ja ma olen lootnud, et äkki saan küsimuse küsida, aga siis te olete katkestanud. Nüüd eelmine nädal juhtus see, et vist oli Arvo Aller, kolleeg, kes läks pulti …

Rain Epler, see ei ole praegu protseduuriline küsimus.

On küll, sest …

Kuulame Anti Poolametsa ära ja siis lõpetame selle protseduurika ära …

Siis võtame protseduurilise … 

Selge. Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud kuulajad televiisorite ja arvutite taga ehk kõige tähtsamad inimesed, meie valijad ja teie valijad! Lugupeetud koalitsioonisaadikud, keda siin on seekord lausa kolm! Lugupeetud opositsioonisaadikud! Jah, täna on usaldushääletus järjekordselt. Vanasti oli – vanasti tähendab, et eelmise koosseisu ajal – usaldushääletus ikkagi suur sündmus. See oli tugeva laenguga sündmus. Aga praegu seda laengut enam ei ole, isegi saadikuid ei ole kuigi palju saalis. Ja see on mõtlemapanev. Kas see instrument jääb samas mastaabis kasutusele?

Muidugi põhjendab teine pool seda obstruktsiooniga. Aga tõepoolest, obstruktsioon tähendab seda, et pettustel on tagajärjed. Suurejoonelised valed maksude mittetõstmise kohta, e-valimise kontrollimatus, mida ma tahan rõhutada ka riigikohtunikele, kes ei suutnud teemat isegi menetleda. Te lammutate oma mittetegemisega valijate usaldust riigi vastu. Nii madalat usaldust valimiste aususe suhtes ei ole veel olnud. Aga Reformierakonnale see ilmselt sobib, sest teate … Jah, on hulk teenekaid partorge, kes on käinud läbi tulest ja veest, võiks öelda, nõukogude võimu teeninud palehigis. Nad on näinud kahte süsteemi ja nad on, ma arvan, küllaltki küünilised, et mitte muretseda mingi riigivõimu usalduse pärast. Nende jaoks on võim puhas tehnoloogia. Kas see on suvaline valimiste manipuleerimine või muu, see ei huvita neid lihtsalt.  

Ma arvan, et nõukogude parteikooli väljaõpe ja elukogemus on teinud puhta töö südametunnistusega. Kuigi ma loodan, et Reformierakonnas on neid, kes on ka siirad oma tegevuses. Aga seda lootust jääb üha vähemaks, sellepärast, et nii nagu meie minister on kunagi olnud töökas turumajanduse propageerija, liberalismi propageerija ja seda [teemat] võtnud suhu korduvalt, on ta tänaseks üle võtnud vasakäärmuslaste ideoloogia, ja sellel on tagajärjed. Ja ma arvan, et selle tagajärg on teie jaoks päris hirmus. Reformierakond kui liberaalne partei hävib, sest enam ei ole vahet, kas padupunane marksist Kreekas, see 10%, kes kommuniste valib ja teeb samamoodi rohepööret, või Reformierakond Eestis. Kõik teevad ühte ja sama asja marksistlike loosungite all. Nii et väga ohtlik on see, mida te teete.

Nii et revolutsiooni tegemisel on tagajärjed. Meie oleme kindlasti kontrrevolutsiooni pool, nagu vanasti öeldi, ja teeme teie elu keerulisemaks. Läheme praegu tagasi detailide ehk riigilõivuvabastuste juurde. Ma olen täna mitu korda öelnud, et vaadates teie enda pilguga, kuna te olete seda rohelist teemat muutnud lihtsalt vasakäärmuslikuks totalitarismi sisseviimiseks, moodsa totalitarismi sisseviimiseks ... Muidugi ta ei ole päris sama, mida me kusagilt kolmekümnendatest mäletame, vaid on moodne totalitarism …  

Ma palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

… siis te oleksite võinud oma mõtlemises süsteemne olla ja näiteks raudteetranspordi lõivudest vabastada, nii nagu riigilõivuseaduse 3. peatükis, kus on hulk vabastamisi. Nende hulgas on vabastamised kasvuhoonegaaside heitkoguste ühikutega kauplemisel, Eesti Kaitseväel mitmes valdkonnas, Siseministeeriumi valdkonnas, veesõiduki raadioloal mitmes valdkonnas. Mis puudutab raudteed, siis siin, ma arvan, on teha küll. Ja see võiks olla koalitsiooni ja opositsiooni ühine ülesanne. Ehk raudteetranspordi arendamine, näiteks Haapsalu raudtee taastamine, lõpuni ehitamine – oleks, mida teha. Ma arvan, et meil tekiks suur konsensus. Rakvere–Kunda reisirongiliikluse taastamine – ma arvan, et meil oleks konsensus. 

Ehk tuleks selliseid kohti otsida, siis saalis kohe pinged leeveneksid. Aga ei, on vaja teha revolutsiooni, on vaja põhiseadusvastast tegevust arendada, selleks on teil aega küll, on aega tsensuuriseadus sisse viia ja on aega moonutada abielu mõistet. Siis on põhiseadus täiesti lepaleht. Ma ütlen seda täie tõsidusega: täiesti lepaleht. Ja siin on minu arvates väga suur vastutus ka õiguskantsleril, kes on teie valitud. Paistab, et ta maksab seda lõivu sellega, et ta põhiseadusvastasusele [tähelepanu ei juhi]. Ta ei võta isegi seda ette, et anda üle see teema käsitlemiseks Riigikohtule. Nii ustav oma valijatele.

Aga jah, härra minister, kutsun teid tagasi tulema – ma ei mõtle saali, vaid tuleks tulla tagasi raamatute ligi ja lugeda, mis on liberalism. See ei ole vasakäärmuslus. See ei ole siin pateetilise kõne pidamine: kas teie ei austagi, kas teie ei kardagi maailma lõppu, kas teie ei kardagi kliima ränka kuumenemist, kas teie ei kardagi miljardilisi horde liikumas maailmas? Ma arvan, et teil on ees väga raske ülesanne. See, et teil on veel 17% toetust, hoiab võib-olla teie moraali üleval veel paar-kolm kuud. Aga varsti, kui [teie toetus] on seal Keskerakonnaga ühel pulgal, vabandage, siis on jama. Aga ma ütleksin, et Kristen Michalist pole enam Kaja Kallase asendajat, sest ta on vasakäärmuslastega ühte paati läinud. Ma ei tea, kes tuleb päästma teie erakonda. Ma vaatan siin saali, ma ei näe kedagi. Aidake mind, võtke või mõni must hobune väljastpoolt, siis on lootust. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Meie tänane istungi aeg on [läbi ja istung on] lõppenud. Me kohtume jälle homme. Heal kolleegil Rain Epleril oli mulle enne küsimus. Aga ma tulen, Rain, sinu juurde ja kirjeldan sulle ära, mis erinevus on infotunnil ja täiskogu istungil. Head kolleegid, kohtume homme.