Tere päevast, head kolleegid parlamentäärid! Ma just eile lugesin, et sõna "parlamentäär" on igati kohane nüüd juba kasutada ka meist endist rääkides. Varem see nii ei olnud. Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 1. töönädala kolmapäevast istungit. Ja kõigepealt kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22. 

Nüüd võiks minna eelnõude ja arupärimiste üleandmise juurde, aga ma näen, et on kärsitust esitada ka mõned küsimused istungi läbiviimise reeglite kohta. Eerik-Niiles Kross, palun!

Aitäh! Ei ole päris protseduuriline, aga meie kolleege Keskerakonnast ja tegelikult ka kõiki teisi parlamendiliikmeid on vahepeal tabanud valus kaotus. Nimelt, Aadu Must, meie hea kolleeg, suri suvel ja mulle tundub, et me oleme jätnud tegemata kombekohase leinaseisaku talle.

Aitäh, hea kolleeg! See oleks olnud igati kohane, aga ma arvan, et täna, kui me juba kolmandat päeva peame täiskogu selle [istungjärgu] istungit, on see natukene hilja. Ent igal juhul ma arvan, et meil kõigil on põhjust mäletada Aadu Musta kõige paremas tähenduses, nii et olgu muld talle kerge. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Mul on mure. Võib-olla teie saate mind aidata. Nimelt, eile oli põhiseaduskomisjoni istung ja meie erakorraline istung on määratud neljapäeva hommikuks kella poole üheksaks. Teie kolleeg, hea Lauri Hussar, kinkis meile üleeile suure raamatu ja seal on kirjas, et tegemist [võib olla] istungi ajaga. Ma palusin juhatusel anda mingisugust tagasisidet selle praktika kohta, aga ei tulnud kahjuks mingit tagasisidet. Kas teie oskate nõu anda, kas komisjonide istungite ajad võivad kokku langeda suure saali istungiga?

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole protseduuriline küsimus. Me räägime täiskogu istungi korraldamisest, mitte komisjonide tööst, ja selle kohta võib esitada protseduurilisi küsimusi. Teie pöördumine juhatuse poole oli igati asjakohane, aga vähemalt eilsel juhatuse koosolekul sellest juttu ei olnud. Järgmine juhatuse koosolek on neljapäeval, võib-olla tuleb see siis päevakorda. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Mul oleks ikkagi sama ettepanek, mis (Juhataja helistab kella.) Eerik-Niiles Kross esitas. Tegelikult parem hilja kui mitte kunagi. Selline leinaseisak oleks igati kohane. Kui esmaspäeval jäi see tegemata, siis ei ole põhjust seda ka nüüd ära jätta. Seda esiteks. 

Ja teiseks, kui ma juba sõna võtsin, siis küsiksin ära, kas tänane istung kestab vajadusel kuni neljapäeva hommikuni. See on tõesti seotud ka selle põhiseaduskomisjoni küsimusega. Või on tegelikult arvata, et me lõpetame töö näiteks keskööl? Vahepeal oli Riigikogu vanematekogus arutelul, et istungeid ei tehta enam läbi öö. Mis see teie praegune teadmine ja plaan on? Aga [põhiline] eesmärk on, et esmalt teeks selle leinaseisaku ära, kuna auväärt professor Must on selle kindlasti ära teeninud.

Aitäh, hea kolleeg! Mina saan lähtuda sellest kollasest raamatust, mis värskelt teile esmaspäeval laudadele jagati. Seal on selgelt kirjas, kui kaua tänane tööpäev [võib] kesta. Teadupärast on loomulikult Riigikogu liikmetel võimalik teha ka ettepanekuid istungi tööaja muutmise kohta. Kui selline ettepanek tuleb, siis loomulikult läheb see hääletusele ja siis saab hinnata, kas see leiab toetust või mitte. Ma lihtsalt möönan ja tunnistan, et juhatus on seda teemat arutanud ka isekeskis ja mina ei häbene ega karda öelda, et päevakorda kokku pannes juhatus on lähtunud eeldusest, et töötamine kolmapäeva öösel vastu neljapäeva ei peaks saama normiks. Kindlasti on erandeid, aga päevakorda kokku pannes on meie seisukoht olnud, et see ei peaks saama normiks.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Minu eelmine küsimus puudutas just tänast istungit, mis võib kesta kuni neljapäeva hommikuni. Ja sellele ajale on kahetsusväärselt pandud komisjoni istung. See on väga raske valik, mõlemad päevakorrad on hästi põnevad. Põhiseaduskomisjon kavatseb arutada uurimiskomisjoni moodustamist. Nii et seda valikut teha on tegelikult päris raske. Kuhu ma teie arvates võiksin siis hommikul minna, kas komisjoni istungile osalema või saali?

Aitäh, hea kolleeg! Prioriteet on ikkagi täiskogu istung, nii et sellisel juhul, kui ikkagi täiskogu istung kestab, siis sel ajal komisjonid oma istungeid korraldada ei saa. Sellisel juhul põhiseaduskomisjoni istungit ei toimu sel ajal, kui ta on välja kuulutatud. Nii et täiskogu istungi ajal komisjonid oma istungeid korraldada ei saa.

Head kolleegid! Aadu Must on seda väärt tõesti, et vähemalt kolm päeva hiljem saame teda mälestada. Ma arvan, et ta on kolleeg, keda me kõik oleme hinnanud, ja mälestagem teda minutilise leinaseisakuga.

(Leinaseisak.) Aitäh!

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Täna tuli mõte tulla vastu koalitsiooni soovile töötada efektiivselt. Seetõttu ütlen lühidalt, et annan üle käibemaksuseaduse muutmise eelnõu. Ma parandan kuupäeva ka kohe ära.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Käesolevaga annan üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse, millega püüame aidata Eesti rahvast, kes kannatab reformierakondliku maksumürgeldamine tagajärjel, ja toome tulumaksu alla. Algatajateks on Riigikogu liikmed Siim Pohlak, Henn Põlluaas ja Rain Epler. Aitäh!

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Minul on üle anda Riigikogu liikmete Rene Koka, Leo Kunnase, Evelin Poolametsa, Siim Pohlaku ja Martin Helme koostatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu. Eesmärk on tulla appi meie inimestele läbi selle, et vähendada tulumaksu. Me teame kõik, millist hinnatõusu ja inflatsiooni me oleme pidanud kogema. Nii et loodame, et me koos saame tulla vastu meie inimestele ja vähegi leevendada olukorda.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid saalis! Rõõm on näha, et meid nii palju siin on ja kõik tahavad aktiivselt tööd teha. Aga tahan üle anda tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, kus me teeme muudatuse selliselt, et inimeste elu läheks paremaks ja sellega seoses ka kohalike omavalitsuste elu. Nii et siin on kolme Riigikogu liikme – Arvo Aller, Kert Kingo ja Evelin Poolamets – allkirjadega eelnõu. Aitäh!

Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Tore näha kolleege ka teistest erakondadest siin saalis. Annan iseenda, Martin Helme ja Rene Koka nimel üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu], mille eesmärgiks eelkõige, arvestades tänaseks kujunenud olukorda, on Eesti elanike toimetulek ja ühtlasi vähendada vaesusriski võimalust.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Jaa, valitsus tegeleb praegu meil eelarvega, aga muidugi valest otsast. Võrklaev teatas täna, et tuleb veel 200 miljoni euro jagu makse tõsta. No hullumeelsus! Meil on omajagu erinevaid maksueelnõusid siin menetluses, eile saatis rahanduskomisjon umbes paarkümmend maksueelnõu saali. Ei saa aru neist inimestest, kes räägivad, et Riigikogu ei tee tööd. Aga hoiaks ikka teemat üleval ja et pakkuda võimalust ka pikemate juhtmetega inimestel Eesti majandus uuesti tõusule pöörata, on mul siin veel üks tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Rain Epler, palun!

Aitäh, lugupeetud [ase]esimees, istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna töö on täna tempokalt edenenud, siis otsustasin, et täna mahub ilusti ajaraami, kui annan ka üle ühe tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Aitäh!

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kolleegide Alar Lanemani ja Ants Froschi ning enda nimel üle käibemaksuseaduse muutmise eelnõu. Hetkel ei kuluta rohkem sõnu.

Aitäh, head kolleegid! Sellega oleme eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise lõpetanud. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaheksa eelnõu. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. 

Head kolleegid, nüüd väike päevakorra täpsustamine. Me jätkame täiskogu eilsel istungil pooleli jäänud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 4 läbirääkimisi. Me küll ei alustanud neid, aga kuna ma need avasin, siis seepärast on sõnakasutus "jätkamine". Ja järjekorras oli härra Anti Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna me räägime Vene kodanike hääleõigusest kohalikel valimistel ja ka mittekodanike valimisõigusest kohalikel valimistel. Kui nüüd ei ole aeg sellega tegeleda, siis millal veel? Väga hea on võrrelda ennast Läti riigi ja Läti rahvaga, kes väärtustab kodakondsust oluliselt rohkem, mõistab kodakondsuse sisu oluliselt paremini ja on tegelikult eeskujuks vähemalt meie eelnõule ja meie vaatenurgale. 

Kodakondsus ei ole miski, mis on lihtsalt paberil. Kodakondsus on riigi ja kodaniku tugev õiguslik suhe. Ja kui me tuletame meelde, kuidas Põhiseaduse Assamblees kehtestati kodakondsuse põhimõtted, siis võib öelda, et kohalikel valimistel selle [õiguse] vaba jagamine on sellest loogikast hälbimine. Kodanikud peavad saama valida ja otsustada selle riigi saatuse üle nii parlamendi tasemel kui ka kohalike omavalitsuste tasemel. Miks Läti läks teist teed? [Põhjuseks] oli ka ohutunne, sest lätlased olid sel ajal oma pealinnas vähemusrahvus, aga ka arusaam, mida see tähendab, kui okupatsiooni ajal piire ei ole ja toimub massiline sisseränne. 

Kahetsusväärselt on Lääne-Euroopa riike ja Põhja-Euroopa riike tabanud massiline sisseränne ka tänapäeval. Aga meie kogemus on valus. Me jäime ka oma pealinnas ju vähemusse. Pole siis ime, et täna otsustavad jälle võimu üle Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, Venemaa kodanikud. Nemad on kaalukeel. Ma tuletan teile meelde, milline on nende hoiak siis, kui nad lähevad Vene Riigiduuma valimistele Vene saatkonnas, [seistes] pikkades järjekordades. Üle 90% valib Vladimir Putinit, agressorriigi jõhkrat juhti. Kas see ongi selline valik, kuidas Eesti Vabariigi pealinna juhtida, selle mentaliteedi alusel? Minu jaoks on mõistatuslik, kuidas see üldse on saanud varem teisiti olla. 

Aga sellegipoolest, kunagi ei ole hilja. Venemaa agressioon Ukraina vastu on paljude silmad avanud. Ja kui me piirame valimisõiguse Eesti kodanikega, siis see tegelikult peaks stimuleerima edukalt mittekodanikke, ka Venemaa kodanikke taotlema Eesti kodakondsust kõigi reeglite kohaselt: keeleeksami kaudu, põhiseaduse eksami kaudu. See on õige tee valimisõiguse omandamiseks. See on aus ja korrektne tee. Mitte nii, et ei ole astutud samme eesti keele õppimiseks, ei ole tehtud kodakondsuse eksamit. 

Palun kolm minutit juurde. 

Palun, kolm minutit lisaks! 

Ehk nüüd on aeg teha õige otsus, parandada see viga ja väärindada meie kodakondsust nii, nagu see peakski olema. 

Mõned näited, millised kohustused kaasnevad kodakondsusega ka Vene kodanikele. See on ehmatav avastus – ehmatav avastus meile. Venemaa konstitutsiooni järgi on Venemaa kodanikel kohustus osutada igakülgset abi Venemaale. See tähendab, et need 67 000 Vene kodanikku Eestis on kohustatud Vene riigi põhiseaduse järgi Venemaale abi andma. Väga üldine põhimõte, aga see tähendab kohustust, väga tugevat õiguslikku seost riigi ja tema kodanike vahel – [meil on] 67 000 inimest, kes on kohustatud Vene riigile abi andma. 

Septembris 2022 kuulutas Venemaa president Vladimir Putin välja osalise mobilisatsiooni. Tekkis küsimus, kas see võib hõlmata ka Eestis elavaid Vene kodanikke. Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar andis mõista, et kui inimestel, Vene kodanikel on tõesti soov Ukraina sõja rinnetele minna, siis Eesti neid ei takista. Eesti ei ole kehtestanud Venemaa Föderatsiooni kodanikele piiranguid Eestist lahkumiseks. Kui aga teada saame, et nad läksid sõdima, siis tagasiteed neil Eestisse ei ole. Aga samal ajal hääletavad [sellised] inimesed Tallinnas linnavõimu, Narvas ja mujal linnavõimu. Kas see on adekvaatne? Kas see on õiguslik side meie elanike ja riigi vahel? Ma leian, et see on vale, et inimesed ei tee pingutusi selle nimel, et omandada valimisõigus kodakondsuse kaudu. 

Yana Toom vaidles sellele muidugi vastu: Vene kodanikud ei ole kuidagimoodi mobiliseeritavad Vene sõjaväkke, ei ole ja pole kunagi olnud ka. Aga Yana Toom on hõivatud Eestist välja saadetud isikute õiguste eest seismisega. Kahjuks on tema väide vale. Vene riik võib teatud tingimustel oma tahet kehtestada. Muidugi see eeldab ka siinsete Vene kodanike vastutahet alluda mobilisatsioonikutsele. Siinses administratiivses ruumis on võimalik jah sellest kõrvale hiilida. Aga põhimõtteline kohustus Vene kodanikel kaitseväeteenistuseks on. Ja vabatahtlikult on seda ju ka tehtud. 

Aeg!  

Nii et oht on tõsine. Kutsun üles seda tähele panema. Aitäh!

Aitäh! Eduard Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Mina vastupidi eelkõnelejale kutsun üles seda eelnõu mitte toetama, ja seda kõigepealt lähtudes suurtest küsitavustest selle mõtte põhiseaduslikkusega seoses. Olen sellel teemal siin kõnelenud ja ka kirjutanud korduvalt, tsiteerides meie põhiseadust, mis ütleb, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud. Minu arvates me peame lähtuma kõigepealt sellest põhimõttest. 

Jah, võib kritiseerida ja arvata, mida mõtlesid põhiseaduse autorid ja nii edasi, aga just niimoodi see kirja läks. Teisisõnu, Eestis püsivalt elavatel välismaalastel on samuti hääletamisõigus ja seda sõltumata nende päritolumaast või sellest, mis kodakondsus neil on. Mina isiklikult nõustun nende õigusteadlaste ja teiste ekspertidega, kes ütlevad, et ilma põhiseadust muutmata ei saa püsivalt Eestis elavate välismaalaste valimisõigusi peatada või tühistada. 

Ilmselt teate, head kolleegid, et me oleme koalitsioonis kokku leppinud, et enne, kui me teeme valimisõiguse teemal edasisi samme, me ootame ära ekspertide analüüsi nende sammude põhiseaduslikkuse kohta. Alles siis saab pidada diskussiooni, kui analüüs on käes ja me oleme sellega tutvunud. Samas jällegi põhidiskussioon käib siin selle üle, mis on suurem julgeolekuoht Eestile, kas valimisõiguse äravõtmine või valimisõiguse mittepiiramine. Tulles isiklikult sellest piirkonnast, kus elab väga palju neid mittekodanikke, kes hääletavad kohalikel valimistel, arvan, et suurem oht on see, kui me selle valimisõiguse ära võtame. 

Ligi 70 000 hääleõiguslikku Venemaa kodanikku on valinud oma kodukohaks Eesti. Nad on sidunud oma elu Eestimaaga, täites kõik vajalikud eeldused, et olla käsitletud püsielanikuna. Suurem osa neist on Eestis sündinud, kogu elu siin elanud, panustanud kohalikku ellu, laiemalt ka riigi arengusse oma töömaksude kaudu. Kas see annab neile õiguse osaleda kohaliku esinduskogu valimistel ja selle kaudu mõjutada oma linna või valla elukorraldust? Isiklikult arvan, et annab. Siin on räägitud personaalselt nende inimeste võimalikust julgeolekuohust Eestile, aga ma arvan, et te olete kõik märganud viimastel aastatel sagenenud uudiseid selle kohta, kuidas Eesti Vabariik tühistab elamislubasid ja saadab Eestist välja neid Venemaa ja teiste riikide kodanikke, kes on reaalne julgeolekuoht. Ja sellega ma olen täiesti nõus, niimoodi tulebki toimetada. Mina usun meie teenistusi, kes on võimelised selekteerima, kes Venemaa kodanikest on Eesti Vabariigile oht ja kes ei ole. 

Jah, poliitiline olukord on muutunud, Venemaa on agressorriik. Kuid kas kuritegeliku naaberriigi režiimi tegude eest peaksime käsitlema kaasvastutajatena kõiki, kelle taskus on sellesama agressorriigi pass? Kas naturalisatsioonile ja lõimumisprotsessile Eestis aitaks tõesti kaasa kollektiivse süü veeretamine kõigile, kelle passil on agressorriigi vapp? Või, head kolleegid, me käivitame hoopis vastupidise efekti, kui piirame kümnete tuhandete siinsete püsielanike õigusi poliitilisele eneseteostusele? Minu hinnangul oleks [vale] õhutada sellist rahulolematust, mis lainetena tekib mitte ainult mittekodanike seas, vaid ka nende sõprade, sugulaste, kolleegide, kodanike seas. Sellise rahulolematuse õhutamine on Eesti jaoks suurem julgeolekurisk kui kohalike omavalitsuste valimised [nende] osalusel. Mõtleme selle peale, millised on võimalikud valimisnimekirjad järgmistel valimistel ja kuidas käituvad muukeelsed elanikud! Mina väidan, et sellised otsused tooks nimelt selle tagajärje, mida vaenulik naaberriik taotleb Ukraina sõja kõrvalmõjuna: destabiliseerida lähinaabruses olevaid riike. Sellist kinki, head kolleegid, pole mõtet Kremlile teha. Aitäh!

Aitäh, head kolleegid! Sellega on läbirääkimised lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu nr 4 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde, aga enne sõna Helle-Moonika Helmele. Palun!

Jaa, aitäh! Veel kord, kuna peaminister on teeninud Putini Venemaaga ärisidemete kaudu raha ja see asjaolu on ka kõigile koalitsioonipartneritele teada, siis võtaks kümme minutit vaheaega, et nad saaksid võimaluse üles leida oma moraalne kompass, mis loodetavasti hoiab ikka pigem Eesti, mitte koos peaministriga Putini Venemaa poole, ja et nad saaksid aru, et me ei tohi enam anda jätkuvalt võimalust meie elu üle otsustada Putini-meelsetel või siis ei tea kust tulnud inimestel, siia sisse imbunud kontingendil, vaid ainult Eesti inimestel.

Aitäh, head kolleegid! Kordan veel kord, et vaheaja võtmist ei pea põhjendama. EKRE fraktsiooni palvel vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, jätkame istungit. EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu nr 4 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 58 Riigikogu liiget, vastu 18. Eelnõu nr 4 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Liigume teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 11. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks, Riigikogu liige Tõnis Lukas!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eestis on kohalike omavalitsuste töökeeleks eesti keel, aga kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei näe ette, et kandidaat peaks oskama volikogusse kandideerimisel töökeelena nõutavat keelt. Käesoleva seaduseelnõu eesmärk on see puudus kõrvaldada. Sellega me sätestame kandideerimisel lisanõude ehk eesti keele oskuse nõude, samuti näitame ära selle keelenõude sisu, [keeleoskuse] tõendamise korra ning ka järelevalvega seonduvad sätted on siinsamas eelnõus sees. 

Kavandatud muudatustega me parandame kindlasti töökvaliteeti kohaliku omavalitsuse volikogudes, sest on ilmne, et kui kõnealust nõuet ei ole ja on teada, et mitmetes volikogudes on liikmeid, kellel on tegelikult nii dokumentide sisust arusaamisega kui ka volikogu töös osalemisega olnud suuri raskusi, siis kui need raskused kõrvaldada, kui needsamad inimesed on valmis eesti keelt paremini omandama või siis valitakse inimesed, kes saavad töös osaleda, siis ka kogu volikogu töö kvaliteet paraneb. 

Mõnes mõttes on ju keelt mitte valdavate või mitte piisavalt valdavate inimeste kandideerimine ja volikogu töös osalemine valijate petmine, sest lubatakse seista aktiivselt oma valijate eest, aga tegelikult ei suudeta neid piisavalt esindada. Lisaks, volikogu liige ju näitab eeskuju. Ja kui me tahame, et kõik siin oleks valmis ühiskonnaelus riigikeeles osalema ja et kõigil oleks õppimis- ja töövõimalused ning nad oleksid võrdväärselt ühiskonnas kaasarääkijad, siis kahtlemata see, kelle järgi nad juhinduvad, on tähtis. Kui inimesed näevad, et isegi võimuorganitesse valitakse inimesi, kes ei valda eesti keelt piisavalt, siis ei tähtsusta ka valijad laiemalt eesti keele oskust. Eelnõu laiem eesmärk on aidata kaasa eesti keele kasutamisele suhtluskeelena ja seeläbi ka tugevdada eesti keele kui riigikeele rolli avalikus ruumis. 

Kokkuvõtvalt eelnõuga kavandatud muudatustest. Kohaliku omavalitsuse volikogusse kandideerimisel kehtestatakse eesti keele valdamise nõue. Kehtestatakse keelenõue volikogu liikme eesti keele oskusele, mille kohaselt peab volikogu liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus võimaldama tal osa võtta volikogu tööst. Sätestatakse keelenõude tõendamise kord volikogusse kandideerimisel. Kandidaat peab kandideerimisavalduses kinnitama eesti keele valdamist ette nähtud tasemel ning esitama andmed eesti keele oskust tõendava dokumendi kohta. Sätestatakse selgelt Keeleameti pädevus riikliku ja haldusjärelevalve teostamisel kohaliku omavalitsuse keelenõude ja keelekasutuse nõuete täitmise üle. 

Eelnõu eesmärk on võimaldada volikogu töös osaleda. Võib öelda, et selle taustal, nagu me juba laiemalt rääkisime, on ka põhiseaduse täitmine, eesti keele, kultuuri ja tegelikult kogu riikluse tugevdamine. 

Eelnõu sisu võrdleva analüüsi puhul on tarvis tutvustada paari punkti. Nimelt muudetakse eelnõu §-ga 1 kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust. Eesti keele oskuse nõude kehtestamine kandideerimispiiranguna vastab põhiseaduse eesmärkidele – seaduse puhul on oluline, et ta nendele vastaks. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse [seadust] volikogu liikmelt nõutava eesti keele oskuse kirjeldusega ning lisatakse seadusesse loetelu isikutest, kelle puhul tuleb eeldada keeleoskust. Loetelu kehtestamisel on lähtutud keeleseadusest. Nendeks on esiteks isikud, kes on sooritanud keeleeksami vähemalt tasemel B2. Eelduslikult B2 on kaasa töötamiseks elementaarne tase. B2 on ka tase, millele me nüüd oma haridussüsteemis suuname põhikooli lõpetajad. Nii et sellel tasemel, võib öelda, on arusaamine volikogus toimuvast oluliselt parem kui madalamatel tasemetel. 

Lisaks sellele on keeleseaduse §-s 26 loetletud [asjaomased] tõendid ja siin seaduseelnõus on ka üles loetud, milles seisneb lisaks eksami sooritamisele oma keeleoskuse tõendamine. See on nagu ikka lisaks tasemeeksami tunnistusele põhihariduse ja keskhariduse või kõrghariduse omandamise dokument või eestikeelse kutseeksami sooritamist tõendav dokument. 

Eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 näevad ette, et kandidaat peab kandideerimisavalduses kinnitama vajalikul tasemel eesti keele oskust ning lisama eesti keele oskust tõendava dokumendi andmed, näiteks haridusasutuse nime, lõpetamise aasta, lõputunnistuse numbri. Ja seaduse kohaselt on vaja esitada täpsed dokumendi põhiandmed. 

Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse keeleseadust. Punkti 1 kohaselt lisatakse keeleseadusesse selgesõnaline pädevusnorm Keeleametile kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel seaduses sätestatud keelenõuete ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohalike omavalitsuste keelekasutuse nõuete täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamiseks. Asjaajamine kohalikes omavalitsustes toimub eesti keeles ning volikogu istungid toimuvad eesti keeles. Seega peetakse silmas vajadust osaleda ametlikus suhtluses. Õigusselguse eesmärgil lisatakse seadusesse, et haldusjärelevalve teostamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse seaduse § 75³ sätestatut, kus veel on erandi korras erinevad komisjonid, kes võivad kontrolli läbi viia. See kontrollimehhanism on siin selgelt Keeleameti käes, teisi organeid selleks ei ole. 

Kui Keeleameti järelevalvemenetluses selgitatakse välja, et isiku keeleoskus ei vasta nõutud tasemele, edastab Keeleamet oma hinnangu Vabariigi Valimiskomisjonile. Vabariigi Valimiskomisjonil on õigus esitada Riigikohtule protest, et tühistataks valla või linna valimiskomisjoni otsus, millega registreeriti isik volikogu liikmeks, juhul kui on ilmnenud, et see isik ei vasta meie seaduseelnõus ette pandud keelekvalifikatsioonile. See õigussuhe on oluline, et me juba enne ei laseks kandideerida inimestel, kes elementaarsetki keeletaset ei oma. On ju ilmne, et volikogu liikmeks valimise järel valitu staatust vähendada või seda õigust ära võtta ei ole võimalik. Nii et selle tõttu peab olema juriidiline mehhanism, et keeleoskamatu inimene ei saaks üldse volikogu liikmeks saada. 

Paragrahvi 2 punktis 2 on seatud eesmärgiks laiendada Keeleametile antavaid volitusi järelevalve teostamisel. Kuna kehtiva seaduse ammendav loetelu ameti õigustest võib osutuda järelevalve teostamisel liialt piiravaks, siis on see konkreetne säte ka, et just nimelt volikogu kandidaatide keeletaset kontrollida, vaja siin seaduses üle rõhutada. 

Lisaks muidugi on oluline arvestada, et keelt õpitakse, et suuta ühiskonnas kaasa rääkida. Ikkagi inimene peab tundma, et ta saab oma keeleoskust rakendada, kui tal on seda praktiliselt vaja. Selle tõttu tegelikult laiem foon on üldse eesti keele rolli tugevdamine Eesti ühiskonnas, et ka muukeelsetest perekondadest inimesed juba maast madalast saaksid aru, et see on oluline. Siis ei teki ju ka volikogu kandidaate, kes on ühtepidi kodanikud, aga teistpidi ei oska kaasa rääkida volikogu töös. Nii et üldine foon siia juurde. Aga Isamaa on esitanud ka keeleseaduse muudatuste laiema paketi, mille kohaselt avalikus ruumis keele rolli tugevdatakse. See konkreetne seaduseelnõu näeb ette kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muudatused just kohalikes omavalitsustes riigikeelt mõistvate inimeste kaasamiseks. Aitäh!

Väga suur tänu, ettekandja! Väga põhjalik oli, aga kolleegidel on siiski mõned täpsustavad küsimused või mõned uued toredad mõtted lisada. Andres Metsoja, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kindlasti on tegemist olulise eelnõuga, sest eesti keeles on Eesti riigis mõistlik asju ajada juba selles mõttes, et eesti keele areng oleks pidevalt tagatud meie emakeelena. Aga ma saan aru, et selle eelnõu võib tegelikult lüüa kaheks. Üks on valimiseelne periood, kus justkui tuleb kontrollida tausta, ja teine on periood, kui volikogu tuleb kokku ja asub tööle. Samas me teame, et Eesti riigis on olemas olukorrad, kus koolijuhid ei oska või õpetajad ei oska nõutud tasemel eesti keelt. Ja tegelikult ega väga sanktsioonide võimalust ei ole. Kui koolipidaja ikkagi õpetajat ei vallanda, siis ettekirjutusi võib teha, aga seda probleemi lahendada on keerukas. Kui nüüd selles kontekstis tekivad olukorrad, et kandideerimisel küll kinnitad, et [oskad riigikeelt], aga tööle hakanuna tegelikult ei oska, kas siis on üks lahendus see, et volinik peatab oma volitused?

Ei, seda, et juba omandatud volituse saaks ära võtta või kellelgi oleks kohustus seda peatada, see seaduseelnõu praegu ette ei näe. Kuna meil on eesmärk anda selle seaduseelnõuga praktilisi lahendusi ja ka muudest seadustest tulenevalt õiguslikke lahendusi ja unistustega me siin ei tegele, siis võib öelda, et kui inimesel on tema mandaat kinnitatud, ta on volituse saanud, siis on juba hilja. Aga keeleoskuse nõude kontrollimise protsess peab olema eelnevalt läbi viidud, eelnevalt peab olema tuvastatud, kas volikogu kandidaat on andnud valeütlusi, kas dokument on kuidagi mittepädev. Tegelikult pärast volikogu mandaadi saamist volikogu töös toimuvat meie siin selle eelnõu kohaselt ei reguleeri. Võib öelda küll, et volikogudes on ametlik asjaajamiskeel ju eesti keel, dokumentatsioon peab olema eesti keeles ja erinevad volikogud on lahendanud selle asja erinevalt. Ma ei hakka praegu volikogude siseasjadesse tungima, aga mis on selge ja ilmnenud ka avalikust meediast: on näha, et osale inimestest asju tõlgitakse, mis on kindlasti volikogule koormav. Kujuneb välja aktiivsemate volinike grupp, kes võtab tööst rohkem osa, kes keelt valdab, ja teised on rohkem statistid. Aga seda, et valijaid esindaks suur osa inimesi, kes reaalselt töös ei osale, me ju keegi ei taha. Ent veel kord: selle seadusemuudatusega me olukorda pärast mandaadi saamist ei reguleeri.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud eeskõneleja! Rahvaesindajad peavad oskama eesti keelt, see on nüüd täitsa selge. Ja ma saan aru, et see eelnõu seda ka kenasti reguleerib. Aga ka mujal sfäärides peaks kõlama Eesti riigis eesti keel, nagu keeleseadus ütleb, näiteks ka teenindussfääris. Kuidas sellega on lood? Võib-olla te kirjeldate, kuidas on plaanis seda osa korrastada või mida te mõtlete selle all täpsemalt? Ma toon ühe näite, näiteks sõidujagamisteenus Bolt. Paljud lapsevanemad kurdavad, et jagamisteenuse osutajad ei räägi sõnagi Eestis kõneldavaid keeli. Me räägime muidugi, et me eeldame, et eesti keeles meid teenindatakse, aga nad ei räägi ka meile lähedal olevaid keeli. On väga palju arusaamatusi olnud.

Jah, tõepoolest, 2016. aastal valitses tohutu entusiasm platvormiteenuse erireeglite sätestamisel. Ja võib öelda, et Bolti roolis te ei näe Eesti seaduste järgi taksojuhte, vaid need, keda te näete seal rooli keeramas, on infoühiskonna töötajad. Aga on selge, et platvormitöö reguleerimine on tulevikus üha olulisem, sest teenindust nii-öelda platvormi põhimõttel toimub järjest rohkem. Kõigisse teenindussfääridesse tungib see sisse. Ja mis me räägime siis nõudest riigikeelset teenindust saada, kui platvormitöötajad või platvormiteenindajad ei pea seda keelt valdama. Nii et see on kindlasti valdkond, kus avalikus ruumis eesti keele rolli tugevdamine on hädavajalik. Eesti keele roll väheneb teeninduses ju nähtavalt mitmetes piirkondades. Aga seadust tuleks täita ja kui elu muutub, peab seadusandlus sellega kaasas käima.

Avalik ruum on laiemalt üldse see, mida me kasutame. Ametiasutustel, riigiasutustel on ju domeeninimesid, mis on tuletatud mitte eesti keelest, vaid teistest keeltest. Küsimus ei ole selles, kas välissuhtluses peaks kasutama teiste keelte platvorme. Loomulikult! Aga küsimus on selles, et kui juba riigiasutuste keelekasutus ei ole baasilt eestikeelne, siis mida me muudelt nõuame. 

Kui rääkida audioreklaamidest, mis avalikes kohtades kõlavad … Ma ei pea siin silmas võistlusi ja kõike muud, millega on naeruvääristatud meie ettepanekuid, et nüüd tahate välisvõistlustel, näiteks Rally Estonial ja igal pool, et kõik reklaamid oleks ainult eesti keeles. Ei, see on ka praeguses seaduses ettenähtud, et teatud juhtudel, kui on tegemist mingi üritusega, ürituse korraldaja tagab ka eestikeelse info, kuid seal võivad vabalt olla ka muukeelsed nii reklaamid kui üldse muu keelekasutus. 

Aga meie avalikus ruumis, kaubandusvõrgus – igal pool on kindlasti vaja, et seal kõlaks eesti keel. Esiteks on see paljude inimeste jaoks arusaadavuse küsimus, kui on rohkem vene- ja ingliskeelset infot. Aga teiseks ei ole see meie üldise riigi mõttega kooskõlas, kui eestikeelset infot on mõnes avalikus ruumis vähem kui muukeelset infot. Ja on valdkondi, mis keeleseaduses vajavad täpsustamist: näiteks avalik-õiguslikes asutustes tuleks asjaajamiskeelena vormistada eesti keel. See on tähelepanu alt välja jäänud. Erakõrgkoolides peab see nii olema, aga avalik-õiguslikes koolides näiteks ei pea. Jällegi ei tähenda see seda, et ei tohiks välissuhtlust pidada muudes keeltes. Loomulikult tohib, ma ei arvagi, et eesti keelega saab välissuhtlust pidada ja muid asju ajada. Aga mõistate, et eesti keele rolli peame meie siin Eesti parlamendis kaitsma. Vastav seaduseelnõu on meil Isamaa antuna menetluses ja loodan, et see jõuab lähiajal saali.

Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No ma remargina märgin, et keeleoskusest sõltumata on ikka aktiivsemaid volinikegruppe ja on statiste. Ausalt öelda ka eesti emakeelega volinike seas on – teie eelnõu terminoloogiat kasutades – neid, kes isegi üldjoontes ei mõista õigusaktide sisu. Nii et keeleoskus kindlasti ei ole siin ainus kriteerium ja kui valija on neid inimesi usaldanud, siis küllap on valijal olnud omad põhjused, on ta siis oma otsuseid õigesti teinud või mitte. Eesti keele oskuse parandamine loomulikult on oluline, selles ei ole mingit kahtlust. See konkreetne lahendus minu meelest jätab siiski soovida. Aga küsimus on, kuidas te suhtute Riigikogu valimiste kandidaatide küsimusse. Põhiseadus nimelt ütleb, et igaüks võib kandideerida. Kas te ei leia, et see võib-olla on riigivõimu teostamise mõttes tähtsam küsimus? Äkki algatate ka põhiseaduse muutmise, et ka Riigikogu kandidaatide ringi koomale tõmmata? Kuidas teile tundub?

Aitäh! Selles konkreetses eelnõus me nii ambitsioonikad ei ole, sest sellel on konkreetne mõte ja põhiseaduse muutmine võtab rohkem aega. Küll aga võin öelda, et kui te siin arutelude käigus jõuate koalitsioonis selleni, et jumala pärast ei tohi ilma põhiseadust muutmata Vene ja Valgevene kodanikelt kohalike omavalitsuste valimistel valimisõigust ära võtta, siis kindlasti, kui muud lahendust ei ole, me toetame teie algatust muuta selles valdkonnas ka põhiseadust. Aga tõepoolest, põhiseadus [on selline] ja kui Eesti riigis asjad keelega hullemaks lähevad ja kui tõesti avalikus tegevuses ja ka Riigikogus on oht, et inimesed ei tööta kaasa ja ei oska [riigikeelt] – õnneks me oleme näinud, et siin saab käia ka puldis harjutamas ja tegelikult Riigikogu liikmete keeleoskus on kindlasti parem kui kohalikes volikogudes päris mitmel juhul –, siis kindlasti oleme valmis kõigil tasemetel seadusemuudatusi algatama.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Kahtlemata väga asjalik ja äärmiselt hädavajalik eelnõu. Kunagi kaotati meie kohalike omavalitsuste seadusest see säte ehk keeleoskuse säte ja asendati sättega, et töökeel volikogudes on eesti keel. Paraku me näeme, et kahjuks see olukorda sugugi ei ole parandanud ja siiamaani on meil volikogudest palju näiteid, et volinikud lihtsalt ei saa tööst osa võtta oma umbkeelsuse tõttu. Aga mul on küsimus selle kohta, et teil on siin öeldud, et keeletaseme eksam peab olema sooritatud vähemalt B2-tasemel. Miks just see, aga mitte näiteks C1, mis võimaldaks tegelikult ka sisukamaid, ka seadusandlikke tekste läbi töötada?

Mõnel määral peab lähtuma ka olemasolevast reeglistikust ja haridussüsteemist. On õige, et eeldatavasti gümnaasiumi lõpuks ja ka kõrghariduse omandamiseks on inimesel juba kõrgtasemel, C1-tasemel keeleoskus. Ja kui mõelda, kas kehtestada ka haridustsensus kohalike omavalitsuste volikogude valimisel, siis meie, nagu ma juba ütlesin, sidusime [keeleoskuse nõude] põhikooli lõpetamiseks vajaliku tasemega. Ma arvan, et alustada võiksime kindlasti siit, see on juba hüpe praegusest olukorrast paremuse poole. Nii et me tegime jah selle valiku ja ei pannud kohe ette sisuliselt maksimumtaset.

Züleyxa Izmailova, palun! Loodan, et olin nime hääldamisel korrektne. 

Aitäh! Austatud Tõnis Lukas! Mina eesti keelt emakeelena kõneleva isikuna kindlasti toetan seda, et eesti keelt oskaksid võimalikult paljud inimesed Eestis, ja eriti, kui nad tahavad osaleda Eesti elukorralduses. Selle eelnõu seletuskirja lugedes panin küll tähele, et selles on mitmeid kirjavigu. Aga see selleks, kõigil võib juhtuda. Minu küsimus on selline. Te toote siin välja Keeleameti, kes peaks tegema järelevalvet keeleoskuse üle. Kui palju on Keeleametis praegu töötajaid? Ja kas olete analüüsinud, kui palju selle seaduse jõustumisel tuleks Keeleameti eelarvet suurendada selle järelevalve tõhusaks teostamiseks?

Aitäh! Keeleameti töötajate arvu hetkel ma ei oska täpselt öelda, aga see on 20 ja 30 vahel. Mis puudutab seda koormust, mis tuleb, siis see on perioodiline koormus. Eks siis hinnatakse ära, kui suur see koormus hakkab olema. Ega me ju ei eelda, et nüüd tuleb pooled ja rohkemgi volikogu liikmeid järgi katsuda. Tegelikult ei pruugi see number lõppkokkuvõttes suur olla, kuna dokumendid on paljudel [inimestel] olemas. Ma ütlen veel kord, et kui dokumendid on olemas, siis täiendavat keelekontrolli, kõnekontrolli ei tehta. Seda siin ettepanekus ei ole. Nii et see koormus väga suur ei tule, aga see on perioodiline ja küllap siis see vajadus kaetakse valimiste korraldamisega seotud summadest.

Aitäh, austatud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjonipoolse ettekandja, põhiseaduskomisjoni liikme Katrin Kuusemäe. 

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja andis Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse [ja keeleseaduse] muutmise seaduse eelnõust ülevaate ja vastas ka seaduseelnõu puudutavatele küsimustele. Seetõttu piirdun mina lühiülevaatega põhiseaduskomisjonis toimunust. 

Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu käesoleva aasta 5. juunil. Arutelu ei olnud kuigi pikk, kuna samal istungil oli pikema arutluse all ka eelnõu nr 2, mis paljuski kattus käesoleva eelnõuga. Tõdeti, et kehtivas regulatsioonis on olemas säte, mis nõuab volikogu töö läbiviimist eesti keeles, ja praktika on see, et inimesed pingutavad selleks, et volikogu tööst osa võtta. Oma seisukohas ütles Vabariigi Valitsuse esindaja, et nõue, mille kohaselt peab asjaajamine toimuma eesti keeles – ning volikogu istungid toimuvadki eesti keeles –, sisaldub juba kehtivas õiguses. Need on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse sätted ja volikogu esimees peab tagama nendest nõuetest kinnipidamise volikogu istungitel. Volikogusse kandideerivad isikud peavad olema võimelised osalema volikogu töös, mis muu hulgas tähendab ka eesti keele valdamist, ning seda peab realistlikult hindama eelkõige iga kandidaat ise.

Tulenevalt eeltoodust otsustas Vabariigi Valitsus 11. mai istungil eelnõu 11 mitte toetada. Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused: seoses sellega, et elementaarsed keelenõuded sisalduvad kehtivas õiguses, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, ja määrata põhiseaduskomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Riina Solman, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid siin saalis ja kes te meid jälgite internetikanalite vahendusel! Ma ei viida teie aega üldse pikalt, aga erinevalt eelkõnelejast, kes juhtivkomisjoni nimel tegi ettepaneku see seadus tagasi lükata, mina, vastupidi, ütlen, et mõelge enne järele, kui te lähete seda tagasi lükkama. See ei ole õige mõte, see ei ole õiglane mõte. 

Ka siin saalis kõlanud argumentide põhjal ei ole eesti keele seaduse täitmisega Eesti Vabariigis asjad korras ja see asi vajab suuremat regulatsiooni. Ehk siis see eelnõu, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu – ma teen ettepaneku, et me seda siiski tagasi ei lükka, vaid toetame. Kas või seesama näide, et meie enda laste turvalisus on löögi olla seatud, kui lihtsa sõidujagamisteenuse korral sohver ei oska ühtegi keelt, milles laps kõneleb. Laps ei pruugi turvaliselt sihtkohta jõuda. See on üks näide teenindussfäärist. 

Aga palju hullem on olukord meie volikogudes, meie rahvaesinduskogudes. Võib-olla volikogu liikmed on juba nii palju survestatud, et nad on keele ära õppinud, aga kuidas on töö komisjonides, nendes kohalike omavalitsuste komisjonides? See asi ei ole korras ja teie kõik tegelikult seda teate. Nii et ma kutsun teid siiski üles, koputan teie südametunnistusele, et ärge lükake seda eelnõu hääletusel tagasi. Aitäh!

Järgnevalt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Olen eelkõnelejaga vastupidisel arvamusel ja kutsun üles toetama põhiseaduskomisjoni seisukohta see eelnõu tagasi lükata. Proovin selle aja jooksul, mis mulle antud, ka põhjendada oma seisukohta. Ma alustan sellest, et nii mina isiklikult kui ka, usun, kogu minu fraktsioon oleme kindlal arvamusel, et kohalike omavalitsuste volikogude liikmed peavad oskama eesti keelt. Siin ei ole mingit küsimust. Küsimus on selles, milliste meetmetega me selle eesmärgi saavutame. Kas me saavutame selle eesmärgi, piirates inimeste kandideerimist või saates volikogu istungile keeleinspektori, kes selekteerib volikogu liikmete seast, kes sobib ja kes ei sobi, tehes oma järelevalvet?

Siin on märgitud, et tuleb esitada tõend, et sa oskad B2-tasemel keelt. Ma ei tea, kui paljud teist, head kolleegid, on kursis Euroopa Nõukogu keeleõppe raamdokumendiga ja nende tasemetega A1 kuni C2. C2 on kõige kõrgem, B2 on natukene madalam. Minul on tõend, et ma oskan C1-tasemel, ainult sellepärast, et C2-taseme tõendi saamiseks ei ole Eestis võimalik eesti keele eksamit teha. Ilmselt teeksin ka ära.

Minu väide on see, millele juhiti siin samuti tähelepanu, et tegelikult ka B2-tase ei taga seda taset, mida me volikogus tahaksime näha. Ka B2-tase ei võimalda täiel määral aru saada kõikidest nendest asjadest, mida me eeldame. Aga ma tahan teile väita, et ka C1 mõnikord ei taga arusaamist kõikidest asjadest. Nii kõnelemine kui ka kirjalik väljendusoskus jätab [paljudel] soovida. Ma usun, et te olete siin saalis seda korduvalt näinud.

Teine nõue on see, et võib esitada paberi, et oled saanud hariduse – põhihariduse, keskhariduse, kutsehariduse, näiteks kutseeksami sooritanud – eesti keeles. Jah, väga hea nõue. Aga me teame väga hästi, et haridussüsteem veel kahjuks ei taga eesti keele oskust. Meil on juba aastaid ja aastaid kõik Eesti gümnaasiumid olnud eestikeelse õppega, eesti keel on õppekeel. Seega on nii, et kõik need inimesed, kes on lõpetanud selle uue seaduse järgi 60 : 40 süsteemis eestikeelse gümnaasiumi, automaatselt sobivad selle seaduseelnõu alla. Aga me teame väga hästi reaalses praktikas, ega nad eesti keelt sellel tasemel ei oska.

Aga mida teha nende eestlastega, kes on hariduse omandanud välismaal? Saadame nad B2-taseme eksamile, sest nende haridus kahjuks ei sobi selle seaduse mõttes? Ja mida teha Euroopa Liidu kodanikega, kellel on õigus kandideerida meie kohalike omavalitsuste volikogudesse? Saadame nad enne B2-taseme eksamile? Mida teha noorte inimestega, kes ei ole veel oma kooligi lõpetanud? Me räägime siin, eriti üks fraktsioon meil siin Riigikogus, et võiks noorte poliitikas osalemise eapiiri võimalikult alla tuua, ja võib-olla mitte ainult hääletada, vaid ka kandideerida. See on diskussiooni küsimus. Aga ka praegu kandideerivad kohalikel valimistel noored, kes alles õpivad gümnaasiumis. Mõni neist saab isegi, me teame, kõrgesse riigiametisse tööle. Aga see on teine teema. Samas me piirame ka nende õigusi, eks ju, sest nad ei ole veel saavutanud seda tulemust, mis võimaldaks neil volikogu töös täiesti osaleda. Ehk me piirame ja kitsendame päris paljudel Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu kodanikel neile põhiseadusega antud õiguste realiseerimist.

Siin juba kõlas kolleegi küsimus, kuidas Riigikogu kandidaatidega on. Täiesti reaalne [probleem]. Me oleme siin saalis aastate jooksul näinud inimesi, kes ei saa mitte muhvigi eesti keelest aru. Oli üks proua, kui te mäletate, kelle poolt hääletas ainult tema Mustamäe korrusmaja trepikoda ja ta sai Riigikogu liikmeks. Pärast muudeti seadust ja seati miinimumpiir, kui palju hääli sa pead saama – niinimetatud Võssotskaja muudatus. Meil on neid inimesi olnud ja miski ei välista, et neid ei tule ka tulevikus. Aga me teeme vahet …

Palun lisaaega kolm minutit.

Palun, kolm minutit lisaks!

Aga me teeme vahet: kohalikku omavalitsusse sa ei sobi, aga Riigikogusse kandideerima sobid. Võrdne kohtlemine on see teema, mille ma siinjuures tõstatan.

Mina isiklikult, võib-olla teate, olen Kohtla-Järve Linnavolikogu esimees. Ma olen Kohtla-Järve Linnavolikogu liige praeguseks olnud 27 aastat. Kohtla-Järvel! Mitte kordagi, mitte kunagi, mitte ühtegi istungit, dokumenti, arutelu, kõnet või mida iganes ei ole Kohtla-Järve Linnavolikogus 27 aasta jooksul olnud muus keeles kui eesti keeles, sõltumata sellest, kes kui palju seda keelt oskab. Mina väidan, et keeleoskuse paberi esitamine keeleinspektorile ei tähenda veel normaalset osalemist volikogu töös. Mõnikord need saadikud, kes ei oska piisavalt eesti keelt, on palju põhjalikumad saadikud, sest nad süvenevad, nad tõlgivad, nad üritavad kõikidest nüanssidest aru saada. Ja nad töötavad palju paremini kui mõned eestikeelsed saadikud, kes lasevad niisama, kuigi nad niikuinii saavad ju kõigest aru. Seda ma olen aastate jooksul näinud.

Ja teine asi, mis ma näen: ma näen progressi, kuidas iga aastaga saadikud, kes on tulnud volikogusse väga puuduliku keeleoskusega, arenevad, kuidas nende eesti keele oskus paraneb, kuidas nad peavad eestikeelseid kõnesid, parandavad komakohti dokumentides, mis on eestlaste koostatud. Sest nad pingutavad, sest nad tahavad olla kvaliteetsed rahva esindajad. Küsimus ei ole, head kolleegid, keeleoskuses, küsimus on töhe suhtumises.

Ja viimane asi, millest ma tahtsin rääkida: mis on meie ülesanne. Meie ülesanne on neidsamu saadikuid motiveerida, mitte represseerida. Ma olen siit kõnepuldist juba korduvalt rääkinud instrumentaalsest ja integratiivsest keele õppimisest ja motivatsioonist keeleõppeks. See, millest me praegu räägime, on instrumentaalne keeleoskus, instrumentaalne motivatsioon. Keegi käsib, sa pead minema, see on sinu instrument, sa teisiti ei saa – ja see tekitab ainult negatiivseid tundeid. Kui me räägime integratiivsest motivatsioonist, siis see parandab ka meie suhtumist üldiselt keelde, kultuuri, riiki, teistesse eestlastesse. Ja seda me peame üritama saavutada, mitte represseerima.

Aga eesti keelt loomulikult saadikud peavad oskama ja tahavad osata. Ja mõtleme, head kolleegid, nende lahenduste peale, mis aitavad neid inimesi, mis toetavad neid inimesi, mitte ei tõuka neid eemale sellest, et oma küla või linna elus kaasa lüüa. Sotsiaaldemokraadid on täiesti võimelised ja valmis osalema selles töös ja pakkuma lahendusi. Elagu eesti keel!

Aitäh! Kas kolleeg Tõnis Lukasel on vasturepliik? Ma küll ei jälginud väga teraselt, kas teid nimetati. (Tõnis Lukas selgitab saalist.) Palun, Tõnis Lukas!

Ma ei arva muidugi, et me nüüd üldse pole näinud selle 30 aasta jooksul tulemusi, mida niisugune mõnus ja isevoolu [kulgeda] laskmine toob. Me räägime praegu haridussüsteemist, räägime muudest asjadest, kus me oleme palju pehmemalt kui mõned teised riigid neid asju käsitlenud, aga ei ole saavutanud häid tulemusi. Mõnikord on nõuete kehtestamine ka keeleküsimustes siiski oluline. Aga selle retoorilise ime peale, mida me praegu kuulsime, ma ütlen siiski, et siin utreeriti väga selgelt ja mitte ei tõlgendatud, vaid lausa sisuliselt tsiteeriti mind valesti, sest ma ei nimetanud seda, vastupidi, ma isegi rääkisin sellest ühe küsimuse peale, et meie muudatusettepanek ei puuduta seda, mis toimub volikogu saalis. Nii et kujund, kuidas me selle seaduseelnõu kohaselt saadame keeleinspektorid volikogu istungeid kontrollima, oli kindlasti pahatahtlik, üle võimendatud ja seaduseelnõu naeruvääristav.

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma pikka kõnet ei plaani pidada, sest eile siinsamas kõnetoolis ma pidasin sellel teemal juba kõne, kui meil oli menetluses Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud peaaegu analoogiline ja eesmärgilt täiesti analoogiline eelnõu. 

See väide, justkui piisaks seaduses sätestatuna, et volikogude töö peab toimuma eesti keeles, on iseenesest ju normaalne ja õige. Aga me teame kõik, et tegelikult see ei taga volikogudes tööd eesti keeles. See, et volikogudesse kandideerijad peavad oskama eesti keelt, ära võeti seadusest, oli väga suur viga ja meil on viimane aeg see viga korrigeerida. 

Tõesti hämmastama panev on komisjoni otsus eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja samal ajal räägitakse, kuidas tõepoolest kõik peavad eesti keelt oskama, töö peab käima eesti keeles nii volikogu saalis kui komisjonides, kõik-kõik-kõik volinikud peavad seda oskama. Aga me ju teame, et ei oska. Ja selle [muutmiseks] ei taheta absoluutselt ühtegi sammu astuda. 

Eelmine aasta käis peaminister Kaja Kallas Narva Linnavolikogus. Ja selleks, et volinikud tema kõnest ja muust jutust aru saaksid, oli tõlk saalis, kes tõlkis eesti keelest vene keelde, mida meie austatud peaminister rääkis – kõik küsimused ja vastused ja nii edasi ja nii edasi. Kas tõesti koalitsioon peab seda normaalseks ja samal ajal räägib, et jaa, me peame eesti keele [oskust] süvendama, seda oskust suurendama, kõik peavad oskama? Ühtegi sammu selleks astuda ei taheta. Ja silmakirjalikkuse tipp oli sotsialisti eelnev kõne siin. Ta rääkis ju täpselt samamoodi: jaa, eesti keelt peab oskama, aga me ei tohi ühtegi sammu selleks astuda, me ei tohi kehtestada mingisuguseid nõudeid selleks, et eesti keelt ka kasutataks. Andke andeks, see on ju täiesti absurdne! 

Jah, loomulikult tuleks sisse viia keeletsensus ka Riigikokku kandideerimisel. Jah, ka selleks tuleb muuta põhiseadust. Tänasel hetkel meil on 200 000 teiste riikide kodanikku, kolmandate riikide kodanikku ja mittekodanikku, kellel põhimõtteliselt on õigus ju valida kohalikke omavalitsusi. Ja loomulikult nad valivad ju neid isikuid, keda nemad soosivad, kes kõige enamal määral kannavad neidsamu ideid, neidsamu aateid. Kui me vaatame, kuidas need kolmandate riikide kodanikud näiteks Venemaa presidendi valimistel hääletavad, siis toetus Putinile on suurem kui Venemaal. Toetus Krimmi sõjale või Krimmi annekteerimisele ja sõjale Ukraina vastu on täpselt samamoodi suur ja kõrge. 

Ja keel on kahtlemata üks osa lojaalsusest sellele riigile, kus sa elad. Kui sa oled 30 aastat elanud siin, kui sa oled sündinud siin ja sa ei oska eesti keelt, siis see ei ole kindlasti mitte puhtalt lolluse asi ja rumaluse asi, mis mõnel võib ka nii olla, aga [üldiselt] see on suhtumise asi. Kes vähegi tahab, oskab eesti keelt, õpib selle selgeks. Me teame ja oleme kõik näinud inimesi, kes on selle poole aasta või aastaga selgeks saanud. Ja siis keegi ei saa 30 aastagagi selgeks ja nendelt selle küsimine ja nõudmine – see olevat ebavõrdne kohtlemine, diskrimineerimine, ma ei tea, mis. 

Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaks!

Nii et selles suhtes tänase koalitsiooni silmakirjalikkus, need jutud, et läheme üle eestikeelsele haridusele, eestikeelsele asjaajamisele, et eesti keel on oluline ja tähtis – see on ju ainult tühi poos, tühi õhuvõngutamine selleks, et valijaid endale saada. Ja siis petetakse nende valijate usku ja lootust, tehes tegelikult risti vastupidiseid asju nii selle keele osas kui ka kõikide muude asjade osas. Kui öeldakse ikkagi, et lugege mu huultelt ja kas te lihtlausetest saate aru, ja siis tehakse midagi muud – see on ülimalt küüniline, ülimalt häbematu ja ülimalt moraalitu. 

Kõik, mis me teeme siin, nii koalitsioon kui ka opositsioon, peab lähtuma meie põhiseadusest, põhiseaduse preambulis sätestatust, et Eesti riikluse ülim ülesanne ja imperatiiv on hoida, säilitada ja kaitsta eesti keelt, kultuuri ja rahvust – ükskõik mis tasandil, alates lasteaiast, koolist ja nii edasi ja nii edasi omavalitsuste, valitsuse ja Riigikoguni välja. Ja kui me tahame, et eesti keel säiliks, kui me tahame, et riigikeel Eestis oleks eesti keel, siis loomulikult me peame astuma selleks vastavaid samme. 30 aastat lihtsalt lootmist ja ootamist, et äkki iseenesest lähevad asjad korda – see on ju olnud mõttetu. Te teate kõik väga hästi, et seda ei juhtu. Ja arvestades seda meeletut sisserännet, mis aastast aastasse on kasvanud, seda väiksemaks see lootus läheb. 

Nii et, head Riigikogu kaaslased, rahvasaadikud, ma palun teid kõiki toetada seda eelnõu. See on väga vajalik, see on hädavajalik, see on väga asjalik. See võiks olla veelgi karmim, võiks mitte piirduda B1-ga, vaid peaks olema C1-tase see keelenõue, aga olgu niigi. Seegi oleks kas või väike sammukene õiges suunas. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond toetab seda eelnõu. Ja tõepoolest, kellel vähegi, killukenegi sinimustvalget südames tuksleb, toetage ka! Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Henn Põlluaasa sõnavõtus oli selgelt äratuntav kolleeg Eduard Odinetsi mainimine, nii et sul on õigus vastusõnavõtuks, nagu sa seda soovid. Palun!

Aitäh, härra aseesimees! Ma esiteks õiendaksin, et ma ei ole sotsialist, vaid sotsiaaldemokraat. Härra Põlluaas võiks selle pähe õppida ja seda teada, kui ta järgmine kord mind mainib. Teiseks, selle eelnõu vastu seismine või selle konkreetse sõnastuse tagasilükkamine mingil juhul ei tähenda, et minul või kellelgi teisel, kes selle eelnõu vastu hääletab, ei oleks sinimustvalget südames. Kindlasti on ja ma usun, et nii mõnelgi meist on seda rohkem kui mõnel teisel.

Kindlasti ei jaga ma härra Põlluaasa seisukohti, mis puudutavad pessimismi eesti keele säilimise ja eesti rahva püsimise suhtes. Mina olen väga optimistlik, et eesti keel säilib ja areneb. Eesti rahvas areneb. Ei juhtu sellega midagi ka siis, kui Kaja Kallas korra käib Narvas ja tema jutt tuleb vene keelde tõlkida. See ei ohusta kuidagimoodi eesti keele püsimajäämist. Ja kindlasti ei saa ma nõustuda sellega, et me seisame vastu igasugustele lahendustele, mis suurendaksid eesti keele oskust kohalike omavalitsuste volikogudes. Kindlasti mitte! 

Minu kõne sisu oli selles, et pakutav lahendus kuidagimoodi ei aita sellele kaasa, sest see ei tööta. See lihtsalt ei tööta! Me lihtsalt tõukame kümneid inimesi kohaliku elu üle otsustamise juurest eemale. Päriselt töötavad kandidaadi personaalne vastutus ja tema valija hinnang kandidaadi oskustele ja võimetele. Sellele tuleb rohkem tähelepanu pöörata. Aga volikogud töötavad eesti keeles, jätkavad eesti keeles töötamist, ja ilma igasuguste repressiivsete meetmeteta.

Aitäh! Hea kolleeg Mart Maastik, mina ei märganud teie mainimist üheski läbirääkimistel osalenud kolleegi kõnes, nii et ma ei saa kahjuks ... (Saalist selgitatakse midagi.) See on natukene liiga abstraktne.  

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 11 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 11 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid 0. Eelnõu 11 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 225 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Edukat ja töist sügishooaega meile! Täna on esimesel lugemisel Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga kavandatud muudatused on seotud järgmise aasta 1. jaanuaril jõustuvate käibemaksudirektiivi muudatustega, mille eesmärk on tuvastada maksupettuseid e-kaubanduses. Tegemist ei ole käibemaksu sisulise muudatusega, vaid infokohustuse seadmisega.

Pingelise eelarve taustal on täna eriti oluline, et maksuhalduril oleksid adekvaatsed tööriistad, kogumaks kokku maksud, mis seaduse kohaselt maksmisele kuuluvad. Arutlusele tulev eelnõu on selleks oluline samm. Eelnõu kohaselt seatakse infokohustus makseteenuste pakkujatele Euroopa Liidus. Makseteenuse pakkujad peavad välja selgitama piiriülesed maksed maksesaajate lõikes ja edastama need andmed kord kvartalis maksuhaldurile. Maksuhaldurid omakorda edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabesüsteemi CESOP. Efektiivne maksupettuste tuvastamine on võimalik ainult Euroopa Liidu üheselt kogutavate makseandmete analüüsi tulemusel. CESOP-i abil on võimalik sellist analüüsi teostada ja maksuhalduril tekib võimalus saada infot Eestisse kaupa müüvate e-poodide käivete kohta. Täna meil selline info puudub. Ja selle info alusel omakorda saame täiendavat käibemaksu küsida.

Ühtlasi muudetakse maksukorralduse seadust, et laiendada maksuhalduri pädevust teostada järelevalvet makseteenuste pakkujate aruandluskohustuse täitmise üle. Ja pigem tehnilist laadi muudatusena täpsustame ka nõudeid, mis kehtivad maksuesindaja ja vahendaja määramisel imporditud kauba müügi käibemaksustamise erikorra rakendamiseks. 

Sellised muudatused. Ootan küsimusi! Aitäh!

Aitäh ettekande eest! On aeg küsimusteks. Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kas on ka teada prognoositav rahaline nii-öelda täiendav tulu, mis võib hakata meil eelarvesse laekuma, kui see direktiiv vastu võetakse? Ja kas sa oskad välja tuua, kui suur on see kulu? Siin seletuskirjas on välja toodud, et tõenäoliselt suureneb töökoormus, võib-olla on vaja palgata uusi ametnikke. Kui palju meil tekib eelarvesse kulusid juurde ja kas on loota mingit tulu sellest uuest süsteemist?

Kulude vaates: maksuhalduri IT-arenduse kulu 2023. aastal on 1,5 miljonit. Nagu ikka, kui me muudatusi teeme riigi sees või Euroopa-üleselt, on meil selliseks põhikuluks saanud IT-kulud, kuna me e-vahendeid kasutades seda teeme. Aastane jätkuarenduse ja hoolduskulu on umbes 40 000 eurot. Need on hetkel teada olevad kulud. 

Nüüd, see igal juhul peaks olema tulumeede. Eks see on mõlemat pidi. Nende puhul, kes müüvad meile kaupa välismaalt, tekib, eks ju, võimalus käibemaksu saada. Ja vastupidi, eks ka meie e-poodidelt võidakse küsida. Aga e-kaubanduse liit on hinnanud e-kaubanduse alalaekumisest tuleneva käibemaksuaugu 150 miljoni suuruseks. Maksuhalduri arvates ehk riigi arvates see nii suur ei ole, see on tugevalt üle hinnatud, kuna aluseks on võetud kõik Eesti pangakaartidega välisriigis makstud summad, sealhulgas reisidel tehtud krediitmaksed ja nii edasi. Ehk nii suurtest summadest me siin rääkida ei saa, aga eeldada võib, et see ikkagi tulumeede on. Kuid konkreetseid numbreid on täna keeruline öelda. Aga igal juhul me avastame neid kohti, kus käibemaksu ei maksta, ja toome selle raha riigieelarvesse ära. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! E-kaubanduse alla lähevad ju ka meie Osta.ee-sarnased ja eBay ja muud sellised, noh, kuidas seda nimetada, ehk avatud turul [tegutsejad]. Seal lisaks ettevõtetele peamiselt ikkagi eraisikud müüvad kõikvõimalikku kaupa – küll antiiki, küll autosid, mida iganes. Kuidas siis läbi selle eBay ostlemine ja müümine hakkab minema? Kas tõepoolest iga inimene, kes vähegi soovib sealt endale kas või mingit ilusat särki või kingi osta või mis iganes, peab hakkama tegelema sellega, et välja selgitada müüja või ostja kõikvõimalikke andmeid, aadresse ja mida siin kõike nõutakse?

Ei, midagi sellist ei nõuta. Võib Eesti ostja osta ja võib välismaa ostja meilt e-poest osta neid asju, mida ta tahab, täpselt samas vormis, nagu ta seni seda teinud on. Seda aruandlust hakkab pidama ikkagi makseteenuse vahendaja, on see siis pank või … Noh, makseasutus ehk pank. Näitena võibki tuua, et kui nüüd ühte siin tegutsevasse Eesti panka laekub ühelt ja samalt saajalt üle 25 makse, siis tuleb see deklareerida. Ja siis maksuhaldur saab sellega edasi tegeleda. See toimub selles mõttes kõik automaatselt ja kliendile nähtamatult. Ja see peab olema püsiv tegevus, et kui on üle 25 makse, siis need andmed edastatakse ja siis maksukohustus tekib. Nii-öelda tarbija vaadates ei muutu seal midagi keerulisemaks ega ka bürokraatlikumaks, küll on aga võimalus, et riigile tuleb raha.

Hea kolleeg Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! "Küll on aga võimalus, et riigile tuleb raha." See ei kõla küll väga täpse, kiretu, ratsionaalse raamatupidamisliku hinnanguna. Ma loengi seda eelnõu seletuskirja, tulud ja kulud. Siin on tegelikult öeldud, et algul oli Eesti seisukoht, et andmebaasiga ja puhtbürokraatliku menetlemisega seotud kulud selle eelnõu rakendamiseks on suuremad kui laekuvad tulud. Aga hiljem Eesti muutis oma seisukohta, kuna hinnangud võimaliku tulu ja kulu kohta olid ebatäpsed ning ülehinnatud. Ja sellest tulenevalt muudeti Eesti esialgset seisukohta. Aga kõige salapärasem on, et selle kohta, mis puudutab raha, reaalset prognoositavat raha, ei ole ühtegi numbrit. Minu küsimus nüüd on, härra Võrklaev: kui palju selle eelnõu jõustumisel täiendavat käibemaksutulu Eesti Vabariik prognoosib? Vähemalt on selge, et mingid hoiakud on muutunud, aga need on seletuskirjas väga belletristlikus stiilis väljendatud. 

Jah, meie nii-öelda uue majanduse vaates, mida võib ka e-kaubanduseks nimetada, ongi, et kui meil ei ole olnud selgeid reegleid ega maksukohustust, siis me täpselt ei tea, mis selles maailmas toimub. Nagu ma ütlesin, kui e-kaubanduse liit on hinnanud seda mahtu, siis on ta jõudnud 150 … Härra Reinsalu, kas te kuulate minu vastust ka või ma ei vasta?

Austatud ettekandja, vastake ikka. Ei saa käskida ega kohustada. Olge hea!  

Mind lihtsalt segas natukene see …vestlus. Ma hea meelega vastan, aga kuna see on siin kõrval, siis see lihtsalt segas nagu mõtet natukene. Ühesõnaga, e-kaubanduse liit on hinnanud 150 miljonile, nagu ma ütlesin. Seal sees on ka kõik pangakaartidega tehtud maksed. Ehk väga suur see kaubandus ei ole. Meil puudub sellest täielik ülevaade, küll aga me teame, et e‑kaubandusega Eestis tegeletakse, need tehingud on. Nii et positiivne mõju eelarvele sellel on. Kuna me aga ei tea selle täpset mahtu ja seda ei ole võimalik praegu ka täpselt mõõta, siis seda täiendavalt laekuvat summat me öelda või kinnitada ei oska.

Aivar Kokk, palun!

Jaa, aitäh! Ma pean sulle ütlema aitäh. Tegelikult on jama selles, et su eelkäijad ei ole seda seaduseelnõu siia laua peale toonud. Nüüd jõuab see läbi eurodirektiivi siia laua peale – lõpuks ometi. Tegelikkuses see 150 miljonit on arvutatud ainult Euroopa Liidu [kohta]. Me teame, et enamus suuremaid e-kaubanduse kette on mujal registreeritud: võtame Hiina, Ameerika, Lõuna-Korea ja nii edasi. See 150 miljonit … Kas sa oskad öelda, kas ametnikud on sulle ministeeriumis ka põhjendanud, miks nad selle eelnõuga nii pikalt on venitatud? See oleks võinud kolm-neli aastat tagasi siin laua peal olla ja oleks iga aasta riigieelarvesse, ma arvan, ilma mureta 100 miljonit tulnud.

Kõigepealt aitäh, Aivar, tunnustuse eest! Aga ma ei oska seda öelda. Küll on see nüüd seotud direktiiviga ja ilmselt ilma direktiivita oleks meil olnud keerulisem neid andmeid väljastpoolt saada, et siis ka seda maksu küsida. See käib niimoodi, et need, kes kannavad siia e‑poodidele raha meie pankadesse, meie maksevahendajate juurde, saavad andmed meilt, ja meie saame teistelt. Ma väidan, et suure tõenäosusega ainult Eesti seadusega ei oleks võimalik olnud seda rakendada, sest me ei oleks saanud andmeid teistelt Euroopa Liidu maksevahendajatelt. Tervikuna tehes on see tõhusam. See eeldab ka keskset andmevahetussüsteemi, mis nüüd Euroopas luuakse. Sinna tulevad need andmed kokku ja info läheb liikmesriikide maksuhalduritele laiali. Eks see ootas oma aega ja ühtset reguleerimist. 

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! See on kindlasti väga vajalik direktiiv ja ma loodan, et me võtame selle direktiivi käesoleva seadusega edukalt üle. Aga tõepoolest, see probleem on suur. E-kaubanduse liit tõepoolest on hinnanud saamata käibemaksu mahtu 150 miljonile aastas ja nad on sellel teemal ka palju kirjutanud. Aga kui nüüd Rahandusministeerium ei aktsepteeri seda hinnangut, siis milline selle maksuaugu suurus maksuhalduri hinnangul on? Kui palju maksuhalduri hinnangul käibemaksu sellest valdkonnast laekumata jääb? Ja ma küsin veel juurde, me arutasime seda ka komisjonis. Mul on meeles, et IT‑kulu tuleb juurde 1,5 miljonit ja 40 000 aastas, aga kas ka täiendavaid ametnikke on vaja tööle võtta, et seda seadust rakendada?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, maksuhalduri andmeid, kuidas riik täpselt hindab, mul hetkel ei ole. Võin üle küsida ja järgmistes menetlusetappides saame siis seda infot vahetada. Ma olen väga nõus, et see on asjakohane küsimus, eriti kui me seame kahtluse alla teiste hinnangud. Kahjuks hetkel jään vastuse võlgu. Kulude osas on praegu planeeritud ainult IT arendus- ja halduskulud. Ehk siis võiks eeldada, et täiendavaid ametikohti ei looda ja selle töö teeb ära suuresti IT‑süsteem. Ülejäänud töö teevad ära olemasolevad inimesed.

Hea kolleeg Aivar Kokk, palun!

Jaa, aitäh! Ma natukene annan sulle veel informatsiooni selle koha pealt, et tegelikult selle seaduse eesmärk on võrdne kohtlemine. Praegusel hetkel Eestis tegutsevad e‑kauplused ja ettevõtted maksavad kõik makse, seal ei ole mingit muret. Aga kõik, kes väljaspool on, nende puhul on nõue, et peaks maksma hakkama siis, kui 10 miljonit või rohkem on käive. Nad jätavad lihtsalt maksmata. Selle direktiivi vastuvõtmisel on ka see plusspool ja minu arvates meil Riigikogus on kohustus kõiki ettevõtjaid võrdselt kohelda. Ja veel kord ütlen: ma tänan, et see lõpuks siia jõudis, aga ma olen kurb, et kuskil ministeeriumide ametnike ridade peal on seda eelnõu kinni hoitud. Ma ütlen, et viimased kolm-neli aastat on siin saalis sellest räägitud korduvalt. Aga veel kord: aitäh!

Aitäh! Meie võimalus on see siin ühiselt kiiresti vastu võtta ja siis seda tulu hakata järgmisest aastast kenasti riigieelarvesse tooma.

Aitäh, ettekandja! Urmas Reinsalu, teine küsimus, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister, aitäh teile asjatundliku osunduse eest, [mis on] huvirühmade ja ettevõtjate seisukoht. Jäi kõlama üks number: 150 miljonit eurot. Aga millist tulu, kui üldse – aga tulu ju peab olema, nagu väidab see seletuskiri –, te pärast seaduse jõustumist eelarvesse prognoosite? [Kui palju] täiendavat käibemaksu laekumist? Või te tegelikult käsitlete seda eelnõu arvestuslikult nii-öelda tuluneutraalsena? Te ütlesite huvirühma seisukoha. [Mida ütleb] Rahandusministeeriumi ekspertiis?

Nagu ma juba kolleeg Aivar Sõerdile ütlesin, mul hetkel seda konkreetset teadmist ei ole. Küsin selle üle ja annan vastuse hiljem. Antud juhul me eelnõus ei ole seda täpset prognoosi toonud sel põhjusel, et need mahud ei ole lõpuni teada ja see oleks selline suhteliselt hinnanguline summa. Aga küsin detaile maksuhaldurilt ja vastan teile tagantjärgi.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud ettekandja! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Marek Reinaasa.

Tervist, austatud kolleegid! Rahandusminister härra Võrklaev, ma arvan, selgitas väga kenasti, mis on selle seaduseelnõu sisu ja mis on selle järelmid. Mina hea meelega tutvustaksin teile 12. juunil peetud rahanduskomisjoni istungit, kus seda eelnõu arutati. Komisjonis tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. septembril ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks rahanduskomisjoni liige Marek Reinaas. Siin Riigikogu saalis juba kõlasid mitmed küsimused, mis olid ka komisjonis. Aga ma arvan, et on väga praktiline need üle käia.

Üks küsimus oli see, et kui me tõepoolest räägime eelkõige ettevõtetest ja e‑kaubanduse ettevõtetest, siis kas need tehingud puudutavad kaupade ja teenuste pakkumist ka eraisikute poolt. Ja ma arvan, et hästi loogiline vastus oli see, et makseandmeid esitavad makseasutused ehk pangad olenemata sellest, kas need maksed on tehtud ettevõtetele või eraisikutele. Loogika ütleb, et kui on mingeid eraisikuid, kes usinalt Eesti Vabariigis äri ajavad, ise asudes võib-olla mõnes kolmandas riigis, siis me saame sellest teada. Iseenesest hea teadmine.

Ka see oli teemaks, et kui palju siis selle seaduseelnõu kohaselt võiks potentsiaalselt raha riigieelarvesse tulla. Optimistlikud hääled ennustasid 150 miljonit, aga tegelikult Rahandusministeeriumi poolt oli arvamus, et me ei oska seda öelda. See, et eelnõu kohaselt laekub riigieelarvesse rohkem käibemaksu, on ilmne. Võib-olla üks number, mis võiks olla või mida tasuks tähele panna, on seaduseelnõu seletuskirjas olev [number], et pangaliidu andmetel hinnatakse, et selliseid tehinguid, mida vastavad makseasutused peavad hakkama deklareerima, on umbes 500 000. Kui me kujutame ette 500 000 tehingu pealt laekuvat käibemaksu, siis kindlasti see väike summa ei ole.

Ja kolmandaks arutati teemat, et kui tegelikult see kaup üle piiri tuleb, siis seal toimuvad teatud tolliprotseduurid ja kas eelnõu võiks ka seda reguleerida. Jõuti ilmselgele järeldusele, et tolliprotseduuridest see eelnõu ei räägi, neid puudutas e‑kaubandust käsitlev eelnõu, mis jõustus seadusena juba 2021. aastal.

Ühesõnaga, rahanduskomisjonis oli mitte ülemäära pikk ja väga üksmeelne arutelu. Tõepoolest, see eelnõu oleks väga mõistlik vastu võtta. See korrastaks e‑kaubandust ja seda konkurentsiolukorda ja tooks riigieelarvesse raha juurde. Seega langetas komisjon otsuse teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja minna selle eelnõuga edasi. Siinkohal ongi mõistlik paluda kõigil Riigikogu liikmetel toetada seda eelnõu.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Siim Pohlak, palun, EKRE fraktsiooni nimel.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid, kes saalis on ja ekraanide taga! See eelnõu on järjekordne peenhäälestamine, järjekordne eurodirektiiv lõputus direktiivide meres. Ajal, kui riigi majandus on viimase kümne aasta suurimas languses, eelarve on suures miinuses, peaksime siin saalis eelisjärjekorras arutama riigieelarvesse kindlalt tulu toovaid asju, mitte direktiive, mille eelarvemõju on tegelikult teadmata, nagu täna kuulsime. Me saaksime ära jätta olulise osa Eesti inimesi ja ettevõtteid vaeseks tegevatest maksutõusudest, kui valitsus tuleks siia saali eelnõudega, mis maksustavad suurte sotsiaalmeedia- ja veebikorporatsioonide Eestis teenitava sadadesse miljonitesse küündiva tulu, mis praegu riigist välja rändab. Täpselt sama lugu on suurte välispankadega, kes teenivad Eesti laenuvõtjate pealt intressitõusude abil megakasumeid. Ja need numbrid, erinevalt sellest eelnõust, on reaalselt prognoositavad. Praegu ei ole kindlasti õige aeg peenhäälestuseks ja teadmata eelarvemõjuga asjade tegemiseks. Praegu on vaja tegeleda olulisega. Kui me ei tea isegi, kas selle eelnõu plusspool eelarves ületab miinuspoolt – me saime teada, et vähemalt 1,5 miljonit on ühekordne kulu ja järgnevad ka püsikulud –, siis teen EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel kõnelema Urmas Reinsalu. (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks! Ma loodan, et sellest piisab.

Kus ta pääseb, härra istungi juhataja. Lugupeetav rahandusminister! Isamaa fraktsioon toetab seda eelnõu. See on mõistlik, sest see on tegelikult Eesti ettevõtluse huvides ja ongi sellest initsiatiivi saanud. Selle koha pealt me kindlasti tagasilükkamist ei toeta. Ma pean siin isiklikult tänama Aivar Kokka, kelle aastatepikkuse töö tulemusena, selge, ühemõttelise sõnumi tulemusena on see saanud seaduseks. Ja ma arvan, et prognoos, mis on ettevõtlusorganisatsiooni analüüsi põhjal tehtud, see 150 miljonit eurot, on, me tahaksime loota, relevantne suurusjärk. Jääb ainult avaldada kahju, et rahandusministri vastused olid, ütleme, rohkem nagu kirjanduslikud, mitte finantsisti kategooriasse kuuluvad, mis puudutab prognoositavat eelarvelaekumist selle seaduse jõustumisel. Nii palju käibemaksust.

Kuid haruldast resoluutsust ja täpsust ilmutab meie rahandusminister nendes küsimustes, mis puudutavad näiteks automaksu. Seal on kohe seatud rahaline eesmärk maksulaekumiseks enne, kui maks ise on paika pandud: 120 miljonit eurot Eesti autoomanikelt. Eelmisel reedel andis Eesti Autoomanike Liit üle 77 000 allkirja, mis olid kogutud Eesti inimestelt automaksu vastu. Suurim allkirja kogumise kampaania kaasaegses Eestis! 

Esmaspäeval korraldas Isamaa Erakond automaksu vastu meeleavalduse. Automaksu vastu on avaldanud oma protesti kaubandus-tööstuskoda, pensionäride ühenduste liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda – erinevad organisatsioonid alates lasterikaste perede liidust. Ja kõigi sõnum on ühemõtteline: Eestile ei ole seda maksu vaja. 

Aga automaksule suudame pidurit tõmmata üheskoos, siin Eesti rahvaesinduse saalis. Ja mul on rahandusministrile ka meeldiv üllatus. See kärsitu initsiatiiv maksutõusude eest võitlemisel ja automaksu läbisurumisel ei ole jäänud Eesti rahva jaoks tähelepanuta. Mul on hea meel kasutada parlamendisaali meeldivaks üllatuseks ja kuulutada Eesti Autoomanike Liidult saadud volitusega välja, et esmaspäeval pälvis rahandusminister Mart Võrklaev 2023. aasta summutaja tiitli. Ja härra Mart Maastikul on praegu see summutaja autasu …

Head kolleegid! Hea kolleeg, ma siin praegu sekkun …

… ja me anname selle summutaja autasu pidulikult siin rahvaesinduse saalis nende 77 000 inimese nimel, Eesti Autoomanike Liidu nimel, rahandusministrile üle ühe selge sõnumiga: laureaat väärib seda auhinda. Ja meie teade on üks ja selge: automaksule pidurit! 

Hea kolleeg Urmas Reinsalu ja Mart Maastik, need ei ole kohased käigud tuua mingeid esemeid siia saali. See, mis te oma sõnavõtus kasutate, on teie vaba voli, sinna ma ei sekku, aga me ei ole toonud siia saali teatud esemeid. Ja ma arvan, et kindlasti Mardil ei ole põhjust seda vastu võtta. (Sumin saalis.) See on kohatu. 

Sellega on läbirääkimised lõppenud, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 225 esimene lugemine lõpetada, ent on laekunud ettepanek EKRE fraktsioonilt, kes teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 225 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 225 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 13 Riigikogu liiget, vastu 69. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 225 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. september kell 17.15.

Head ametikaaslased, oleme jõudnud järgmise seaduseelnõu juurde, see kannab numbrit 223. See on neljas päevakorrapunkt ja selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli, terviseminister Riina Sikkut. Palun! Hea meel teid tervitada siin Riigikogus.

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on sisuliselt direktiivi ülevõtmine. Aga tegelikult on see muudatus, mida me oleme Eestis soovinud pikalt teha, ja meie jaoks on ainuõige teha seda Euroopa Liidu turul tervikuna, et vältida näiteks piirikaubanduse teket. 

Aga lühidalt. Me võtame Eesti õigusesse üle komisjoni delegeeritud direktiivi, mis tegeleb tubakatoodete siseturu toimimisega, võtab aluseks tervisekaitsenõuded, arvestab noorte jaoks tekkinud riskidega ja käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikide turge ühtemoodi. Erinevad reeglid põhjustavad piirikaubandust ja kui me kehtestame tubakatoodetele piiranguid, siis me teeme seda ühtmoodi kõigis liikmesriikides. 

Miks see muudatus praegu tehakse? Tubaka tervisekahjust on pikalt räägitud, aga kuumutatud tubakatooted – see on nii-öelda uus või kaasaegne tubakatoode, kus tubakas ei põle, vaid seda kuumutatakse, ja mida, ma ei tea, müügiargumente esitades teistsuguselt käsitletakse –, ei ole meie tubakaseaduses käsitlemist leidnud. Ka Euroopa Liidu üleselt ei ole piirangud maitsete ja lõhnade osas seni kehtinud, erinevalt tavalisest sigaretist, sest turuosa on olnud väga väike. 

Direktiivi tasandil on kirja pandud, et kui uue tubakatoote puhul täidetakse sellised tingimused, et vähemalt viies liikmesriigis selle tubakatoote müügimaht suureneb vähemalt 10% aastas ja jaemüügi tasandil selle kogu turuosa Euroopa Liidu turul on juba üle 2,5%, siis on tegemist tubakatootega, mis läheb üldise regulatsiooni alla. Kuumutatud tubakatoodete [kasutus] Eestis on küll hinnanguliselt tagasihoidlik. Küsitlusuuringute järgi 0,2% täiskasvanud elanikkonnast 2022. aastal tarbis neid igapäevaselt, nüüd see on tõusnud 1%-ni. Meil on see turuosa väike, aga paljudes teistes Euroopa Liidu liikmesriikides on need kasvud olnud väga kiired, väga jõulised. Ka need tingimused, et saaks kehtestada täiendavaid piiranguid kuumutatud tubakatoodetele, on nüüd direktiivi jaoks täidetud. Ja seega ka meie võtame tubakaseaduses kasutusele uue mõiste – kuumutatud tubakatoode – ja kehtestame nõuded nende koostisele, märgistamisele ja pakendamisele. 

Nüüd, kõige rohkem kõneainet ongi tekitanud see koostis, lõhna ja maitse keelustamine. Ta peab ikkagi olema midagi, noh, tahaks öelda mittesuitsetajana, ebameeldivat. See ei saa olla noorte jaoks atraktiivne. Nii et tõepoolest ei tohi olla eristavat maitset või lõhna mis tahes koostisosades: filtrites, paberis, pakendis, kapslites. Nii et kõik see, mis tubakatoote loomulikku lõhna muudab, on nüüd keelustatud. Ja vaatamata sellele, et täiskasvanute puhul apelleeritakse ka väiksemale tervisekahjule võrreldes tavasigaretiga, on eesmärk selle regulatsiooni puhul ikkagi noorte tervisekäitumise mõjutamine. Käesoleval aastal Baltikumis läbi viidud tubaka- ja nikotiinitoodete tarvitamise uuring leidis, et nende toodete valikul lähtub maitsest kaks kolmandikku õpilastest. Nii et noorte jaoks on maitse ja võimalik, et ka lõhn olulised argumendid tarvitamisel, tarvitama hakkamisel ja tarvitamise koguse puhul samamoodi. 

Nüüd, lisaks sellele, et kuumutatud tubakatooted lähevad seaduse regulatsiooni alla ning keelatakse lõhnad ja maitsed, täpsustatakse ka elektroonilise sigareti mahuti mahtu. Veel täiendatakse seadust karistustega, kui on rikutud tubakatoodetest ja tubakatoodetega seonduvast tootest teavitamise, näiteks reklaamimise nõudeid. Seoses uue regulatsiooniga karistatakse tootest teavitamata jätmise eest edaspidi rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Ja kui juriidiline isik on rikkuja, siis on summa kuni 32 000 eurot. Koostisosade kohta teabe esitamine on vajalik, need nõuded kehtivad. Ja kõik need pakendi märgistamise nõuded sõltuvad tootest, kas tegemist on suitsetatava või suitsuvaba tootega. Nende nõuetega, mis hakkavad kehtima 23. oktoobril käesoleval aastal üleeuroopaliselt, tuleb arvestada. 

Meie siin oleme eelnõu menetlemisel mõnevõrra aeglased olnud, kuigi erinevalt tavapärasest on antud küsimuses olnud Euroopa Liidu tasandil otsustamine ja kokkuleppele jõudmine erakordselt kiire. Tegelikult ka teised liikmesriigid on selle aasta jooksul järjest direktiivi üle võtnud. Meie esitasime kevadel eelnõu Riigikogu menetlusse, praegu oleme jõudnud esimese lugemiseni. Loodetavasti jõuame 23. oktoobriks eelnõu vastu võtta. Kui mitte, siis tuleb Euroopa Komisjonile teada anda, mis põhjusel see viivitus on ja mis on siis, ma ei tea, tõenäoline seaduse jõustumise aeg. Ja seda me oleme sotsiaalkomisjoniga ka läbi rääkinud, et kui vajadus tekib, siis reeglite kohaselt me selle teavituse esitame.

Nüüd eelnõuga kaasnevatest kuludest. Terviseametile, kes hakkab järelevalvet teostama, on täiendavate kulude katmiseks ette nähtud järgmiseks aastaks 85 000 eurot. See hõlmab nii töökohta kui teatud, ma ei tea, uuringuid või teste, mis tuleb teha, ja esitatud teavituste hindamisega seotud kulusid. Ja ettevõtete jaoks, kes kuumutatud tubakatooteid toodavad ja turustavad, nende jaoks samamoodi tekivad kulud seoses märgistamise muutumisega. 

Iseenesest eelnõu ja seletuskiri on napid. See on muudatus, mida me oleme soovinud erinevate tubakatoodete maitsete ja lõhnade keelustamisega proovinud aastaid teha, et neid noorte jaoks vähem atraktiivseks muuta. Meie jaoks on tegelikult väga tähtis, et see muudatus jõustub üleeuroopaliselt, kehtib kõigi jaoks ühtemoodi ja seeläbi on piirikaubanduse risk maandatud.

Hea meelega vastan küsimustele. Ja tõesti, palun kiiret menetlust selle eelnõu puhul, et võimalusel saaksime 23. oktoobriks oma siseriiklikku seadusesse need muudatused üle võtta. Aitäh!

Austatud minister, ma tänan teid. Küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Ja nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Karmen Jolleri. 

Tere, lugupeetud istungi juhataja! 

Tere!  

Head kolleegid ja kõik teised, kes meid jälgivad! Komisjon oli üsna üksmeelne, kuid tekkisid ka mõned arutelu küsimused. Näiteks uuriti, mil moel Terviseamet plaanib seirata nende tubakatoodete, kuumutatavate tubakatoodete käitlust. Näiteks kas ka riigisiseselt uuritakse, kas noored omavahel kauplevad nendega kuidagi, ja nii edasi. Seda ei plaanita teha, kuna see ei ole praegu väga suur probleem. Ja uuriti ka erinevate kulude kohta, milleks täpselt [need lähevad]. Ja seda minister ka selgitas. Plaanis on just nimelt Terviseametisse võtta juurde tööjõudu ja lisaks on mõned menetluskulud, mis on seotud selle eelnõu vastuvõtmisega. Järelevalve on oluline sellise teema puhul. Seda ma arstina võin julgelt öelda. 

Minu enda küsimus oli, mil moel ennetustööd on plaanitud teha, kas sellesama toote puhul eraldi. Inimeste seas levib nimelt uskumus, et kuumutatavad tubakatooted on ohutud. Tegelikult arstide ühine arvamus on, et need siiski tervist kahjustavad. Ja minister selgitas, et seda ennetustööd on plaanis teha nii nagu igasugust muud ennetustööd tervisliku eluviisi hoidmiseks. 

Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 13. septembriks 2023 – see oli konsensuslik otsus –, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Karmen Joller – samuti konsensuslik otsus – ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – poolt 6, vastu 1, erapooletuid 1. Muudatusettepanekute tähtaeg on kümme tööpäeva pärast esimese lugemise lõpetamist, nagu ikka. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Suur tänu! Kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi on. Avan need. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Siim Pohlaku. See tubakatoodete asi siis on meil.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Jah, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond jätkab endiselt obstruktsiooni ja sellest tulenevalt teeme ettepaneku ka see direktiiv esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja kui ma kohale jõuan, siis ma palun veel kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Aitäh! Te ei pea jooksma, ma arvestan teie plaaniga, nii et minge mõistlikul kõnnakul, pärast kukute veel. Nii, kas on veel läbirääkimiste soove? Jah, te tegelikult mainisite ennast siit Riigikogu kõnetoolist. Saate vasturepliigi. (Naerab.) Nii, Siim Pohlak, palun, kohapealt sõna!

Tegelikult vasturepliiki pole, aga soovitan siiski valitsusel hoolikalt järele mõelda, kas need maksutõusud ja kõik see Eesti rahvast kurnav, Eesti ettevõtlust vaesusse viiv poliitika on seda väärt. EKRE poolt palun ka kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Selge! Ma püüan nüüd kõik asjad ära teha. Me oleme läbirääkimiste juures. Kas on kõnesoove veel? Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Ja on tulnud ettepanek Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, et eelnõu 223 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut … Jah? Palun Siim Pohlakule mikrofon!

Ma võib-olla nüüd üllatan teid, aga ma paluks, lugupeetud juhataja, kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Jah. Mul ei ole võimekust öelda niimoodi nagu lause kaht osa korraga, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt on tulnud ettepanek eelnõu 223 esimesel lugemisel tagasi lükata ja enne hääletust on palutud kümme minutit vaheaega. Neid kahekesi nagu korraga ei saa öelda. Nii et vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 223 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 11, vastu 61 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 223 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. september kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja neljanda päevakorrapunkti menetlemine samuti. 

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 18 esimene lugemine. (Saalis räägitakse.)

Palun mikrofon korraks – oluline informatsioon – Tõnis Lukasele. Palun, Tõnis!

Jah, Helir-Valdor Seeder on edasilükkamatutel asjatoimetustel ja mina esindan siin praegu fraktsiooni fraktsiooni otsusega.

On see teie tahe ka, te vastu ei ole sellele fraktsiooni otsusele? Ei ole, selge. Palun teid siis Riigikogu kõnetooli, et seda eelnõu tutvustada. Nii et ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Tõnis Lukase.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Isamaa fraktsioon on tõepoolest esitanud menetlemiseks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. See puudutab teemade ringi, mida on siin päris-päris pikalt, mõtteliselt ju põhiseaduse loomisest peale, aga hooti ka järgnevatel perioodidel käsitletud. Eriti siis, kui meie riiki [ähvardavad] välispoliitilised ohud ja kui olukord ei ole ühemõtteline. Tegelikult on tegemist põhimõttelise demokraatia küsimusega, mille üle võib laiemalt arutleda. Arutelude jaoks on suuremad foorumid, aga siia Riigikogu kõnetooli tulen ma ikkagi väga konkreetsete ettepanekutega.

Nimelt on käesoleva eelnõu eesmärk tunnistada kehtetuks Eestis elavate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute hääletamisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16‑aastaseks ning kelle püsiv elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas.

Nüüd, miks kolmandate riikide kodanike hääletamisõigus on mitmetel juhtudel halb? Nimelt, kui need riigid, kelle kodanikud meil siin on ja meie seaduse järgi võivad hääletada, on agressorriigid, agressiivsed mitte ainult teiste riikide suhtes, vaid ka Eesti suhtes, siis arvestades seda, et kohalikul tasemel siiski otsustatakse kohaliku elu ja seega ka riigielu olulisi küsimusi, on nende [kodanike] osalemine üleliigne. Sest kui te kujutate ette, et näiteks kolmandate riikide kodanikud – hakkan nüüd juba jõudma kitsenduse juurde –, agressorriikide Venemaa ja Valgevene kodanikud valivad Eestis kohalikke omavalitsusi, siis nad kaudselt osalevad presidendivalimistel valimiskogu kaudu, juhul kui see kokku tuleb. Selliseid juhtumeid on Eesti ajaloos olnud. Näiteks võtavad nad ka seisukohti meie jaoks okupatsiooni ja Nõukogude sümbolite suhtes. Näiteks otsustavad suure osa üle meie hariduspoliitikast, sest kohalike omavalitsuste jaoks on hariduspoliitiline funktsioon üks olulisemaid. Seega on paljuski ka nende otsustada, kas me soovime Eestis üle minna täielikule eestikeelsele õppele koolides ja lasteaedades või mitte. Ei ole ju juhus, et vastuseis eestikeelsele õppele üleminekule on tihti just nendes omavalitsustes, kus Venemaa ja Valgevene kodanikel on valijaskonnas roll. Tegelikult valija tellib muusika, aga me ei tohiks lasta agressorriigi kodanikel tellida meie poliitikaid, kaasa arvatud hariduspoliitikat.

Kui me kujutaksime ette, et Riigikogus me ei oleks seda veelahet teinud ja Riigikogu valimistel oleksid osalenud ka teiste riikide kodanikud, siis me ei oleks kindlasti selline ja praegusel juhul enam nii iseseisev riik oma väljendustes, kui me oleme, sest juba esimestel valimistel oleksid asjad läinud teisiti. Aga Riigikogu valimised toimuvad kodanikkonna baasil ja see on andnud meile võimaluse oma iseseisvust tugevdada.

Kui kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta Eesti elanikel on õigus osaleda hääleõigusega kohalikel valimistel, tähendab see seda, et kaudselt osalevad nad Vabariigi Presidendi valimisel. Seda ma rääkisin, rääkisin mõnest poliitika osast veel. Aga see, kui kohalikud inimesed tahavad tõepoolest osaleda kohalikus elus aktiivselt ka valijatena, annab neile täiendava stiimuli Eesti kodakondsuse taotlemiseks, keele õppimiseks ja et [võtta] meie kodakondsus ja tulla Eesti riigi poolele üle. Venemaa ja Valgevene konfliktis vaba maailmaga, kaasa arvatud Eesti riigiga, on poolte jaotus täiesti õigustatud.

Teadaolevalt ei ole 13‑s Euroopa Liidu riigis kolmandate riikide kodanikel kohalikel valimistel hääletamisõigust. Selliste riikide hulka kuulub Läti, kus kolmandate riikide kodanike osakaal elanikkonnas on suurem kui Eestis, aga kuuluvad näiteks ka Prantsusmaa ja Saksamaa. Nii et sellist välispoliitilist survet ja häbimärgistamist, mille eest meid siin hakatakse hoiatama, ei ole karta, sellepärast et see, et kolmandate riikide kodanikud ei osale hääletajatena kohalikel valimistel, on suhteliselt levinud.

Eelnõu sisu on natuke veel detailsem. Eelnõu §‑ga 1 muudetakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lõiget 2 ja sätestatakse, et hääleõigus on ka nendel kolmandate riikide kodanikel, kes vastavad järgmistele tingimustele: nende riikidega on Eestil selleks sõlmitud kahepoolsed lepingud, mille Riigikogu on ratifitseerinud; nad vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele; nad elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel. See tähendab, et kui on kolmandate riikidega normaalsed suhted, siis nende kodanikke see mittehääletamise punkt ei puuduta.

Seega on siin ka õgvendus olemas ja see võimaldab Eestil sõlmida sõbralike kolmandate riikidega kahepoolseid lepinguid, mis annaksid vastastikku [Eesti ja nende kodanikele] hääleõiguse kohalikel valimistel. Eelnõu kohaselt kuuluksid sellised lepingud ratifitseerimisele Riigikogu poolt. Seadusemuudatus ei puuduta Euroopa Liidu kodanikke, nende valimisõigus jääb jõusse, kuna see on fikseeritud Euroopa Liidu aluslepingutes, mille Eesti Vabariik on ratifitseerinud.

Nii et seaduseelnõu on tasakaalukas ja kajastab väga selgelt nii üldist põhimõtet kui ka praegust situatsiooni, kus meil tuleb riigi tasemel, aga ka kohalike omavalitsuste tasemel lahendada konfliktseid küsimusi ja kus meil ei ole vaja luua agressorriigi esindajatele platvormi ja positsiooni, [mille abil nad saaksid] suure häälesaagiga tulla ja hakata Eesti poliitikat mõjutama. Ma ei ole puudutanud veel – kuna tahan teha kaunis rahumeelset ettekannet – seda, mis paneb meid uskuma, et Valgevene ja Vene kodanikud ei ole valimistel oma valikutes alati eestimeelsed, neid märke me oleme näinud Ida-Virumaal ka Riigikogu valimistel. Sellest on Ida-Virumaa puhul palju räägitud sellel aastal, kui selgelt Eesti riigi vastaste ja Ukraina sõda või selle tähtsust ja jõhkrust alahindavate seisukohtadega saadikud või saadikukandidaadid said palju hääli. Aga seda on selgelt näha ka Venemaa sisevalimistel, kus Venemaa kodanikud, kes on käinud Eestis saatkonnas ja esindustes hääletamas, on selgelt toetanud Venemaa praegust põhiliini, mis on Eesti suhtes agressiivne. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Anti Allase.

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu 18 tänavu [5.] juunil. Algataja, Isamaa fraktsiooni esindajana tutvustas eelnõu Helir-Valdor Seeder. Valitsuse poolt osales Justiitsministeeriumi esindaja. Komisjon tegi kaks konsensuslikku otsust. Kõigepealt selle, et võtta [eelnõu] Riigikogu täiskogu päevakorda 14. juunil – aga oleme jõudnud sellega tänasesse päeva –, ja määras mind, Anti Allast, juhtivkomisjoni esindajaks siia saali.

Kuna me eile arutasime seaduseelnõu 4, mis on väga sarnane tänasele seaduseelnõule 18 teatud väikeste mööndustega, siis kõik need põhjendused, mille ma siin eile esitasin, on asjakohased ka täna. Kuna me arutasime neid komisjonis järjestikku, siis mitmed need kommentaarid, mis paljuski käisid 4 SE kohta, jäid 18 SE puhul välja ütlemata, aga nad käisid ka selle kohta. Ma püüan tuua välja need põhilised, millest jutt käis.

Ka selle eelnõu puhul oli väga oluline teha selgeks, kes selle konkreetse sihtgrupi esindajad on. Esialgu võis jääda mulje, et kõik välismaalased, kes Eesti riiki tulevad, saavad kohe osaleda kohalike omavalitsuste valimisel. Seda oli lihtsalt vaja selgitada. Tegelikult saavad ikkagi valimistel hääletada need, kellel on pikaajaline elamisluba, ja selleks tuleb täita rida tingimusi. Nad peavad olema Eestis elanud viis aastat tähtajalise elamisloa alusel enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist, peavad olema kantud ilusasti Eesti rahvastikuregistrisse, neil peab olema legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks, ravikindlustus Eesti haigekassalt ja nad peavad täitma integratsiooninõuet ehk [oskama] eesti keelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B1-tasemel või sellele vastaval tasemel.

Samuti on asjakohane – mõlemad eelnõud olid kõrvuti – ütelda, milline on praktika teistes riikides, kas kohalike omavalitsuste valimistel saavad teiste riikide kodanikud osaleda. Konstateeriti, et seda on nii ja naa. Samuti arutleti selle üle, kas valimisõigus parandab pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõigusega inimeste integreerimist ühiskonda ja kogukonda või hoopis halvendab. Täna siin saalis on seda korduvalt samamoodi arutatud nagu ka meil komisjonis ja tõesti arvamused lahknesid. Loomulikult peamine, mis põhiseaduskomisjonis on väga asjakohane, on see, et eelnõu vastavus põhiseadusele tuleb selgeks teha, ja selle üle arutelu käis. Ka eelnõu ettekandja komisjonis ütles, et on väga mõistlik, et Vabariigi Valitsus on võtnud eesmärgiks [eelnõu] põhiseaduspärasuse analüüs läbi viia, ja uuris ka selle kohta, millal see võiks valmis saada.

Nagu ma eile siin kõnetoolis 4 SE puhul ütlesin, põhiseaduse viiendas kommenteeritud väljaandes on [kirjas:] "Erinevalt Riigikogu valimistest ei määrata KOV volikogu valimistel legitimeerivat subjekti PS-s kodakondsuse kriteeriumi alusel. Selline lähenemine PS koostajate poolt on olnud taotluslik. Elektoraadi laiendamist võrreldes Riigikogu valimistega motiveeriti Põhiseaduse Assamblees vajadusega arvestada Eestis reaalselt kujunenud olukorda. Seega määrab käsitletav regulatsioon omavalitsusliku halduse subjektiks territoriaalse kogukonna (püsielanikkonna) vastava KOVü haldusterritooriumil, eristades omavalitsuslikku haldust selgelt riigivõimu teostamisest."

Vahepeal arutelu käigus nagu unustati, mille kohta eelnõu täpselt käib. Siis markeeriti ära, et valituks osutuda ja seega otseselt võimu teostada KOV-tasandil saavad vaid Eesti Vabariigi kodanikud, teiste riikide kodanikel ei ole seda võimalust. Reaalselt valituks osutuda saavad vaid kodakondsusega isikud.

Võib-olla konkreetselt 18 SE arutelu käigus selline täiendav punkt, mida 4 SE puhul ei arutatud, oli see, et kui palju oleks siis tegelikult valijaid mõnes omavalitsuses, kui seaduseelnõu leiaks heakskiidu, ehk kui väike protsent elanikest otsustaks kogu omavalitsuse elanike elukorralduse üle. Minu arvates neid selgeid numbreid ei esitatud, mingeid protsente öeldi, aga numbrid puudusid. Seetõttu lõppes arutelu valdavalt retoorilisel pinnal.

Kuulati ära ka Vabariigi Valitsuse seisukoht. See oli täpselt sama nagu 4 SE puhul ehk valitsus andis teada, et valitsusel on plaanis analüüsida koostöös riigiõiguse ekspertidega, kas on võimalik välja töötada õiguslik raamistik Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata. Enne, kui seda analüüsi pole valminud, ei saa sellesisulisi otsuseid toetada.

Kokku võttes, nagu ka 4 SE puhul tehti komisjoni poolt ettepanek – poolt 8, vastu 3 – eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Juba eile te väitsite siin saalis, et probleemi ju ei ole, et siin alaliselt elavatelt välismaalastelt on [pikaajalise elaniku elamis]loa saamiseks nõutav eesti keele oskus ja kõik olevat justkui tipp-topp korras. Kas te ise ka saate aru, et te tegelikult valetate meile siinsamas? Statistikaameti eelmise aasta andmetel oskab [eesti keelt] siin olevatest välismaalastest – põhiliselt ongi nad just venelased ja ukrainlased ja valgevenelased, pluss terve rida muid väiksemaid rahvusi – alla 50% umbes, heal juhul 40% nendest välismaalastest, ja nemad on pikaajalised elanikud. Miks te valetate meile siin, et probleemi ei ole?

Aitäh küsimuse ja seisukoha eest! Kahjuks ma ei saa teie seisukohaga nõustuda, ma ei ole sellist asja väitnud. Ma esitan siin komisjoni seisukohti ja ma ei saa seda kuidagi teistmoodi teha kui nii, kuidas need täpselt olid.

Mart Helme, palun!

Jah, ma tahaks küsida lugupeetud härra Allaselt, temalt kui Võru linnapealt, kas ta saab aru, et sellise lähenemisega, sellise liberaalse suhtumisega poliitilistesse protsessidesse ja demograafilistesse protsessidesse tuleb tal varsti vastata küsimusele "Do you speak english?": "Spiikaju, spiikaju." Te saate ju aru, et meid lämmatab immigratsioon ja poliitiliste õiguste andmine kõigile, kes Eestis jala maha panevad, tähendab seda, et meil ei ole varsti enam Eestit, eesti keelt ja meie põhiseadus muutub mingisuguseks ajalooliseks dokumendiks, millel ei ole praktikas mingit väärtust. Kas te mõistate seda?

Nii stenogrammi, protseduuri kui ka korrigeerimise huvides: teie ees on Anti Allas, Riigikogu liige, aga tõsi, ta on töötanud kunagi Võru linnapeana. Anti Allas, palun!

Aitäh aseesimehele täpsustuse eest! Eile oli täpselt sama [olukord], aga siis ei leidnud kajastamist. Aga igal juhul, aitäh ka küsimuse eest ja seisukoha eest! Tegelikult on nii, et meil on ikkagi vaba Eesti, kus kõik seadused peavad lähtuma põhiseadusest ja nende muudatused peavad ka loomulikult sellest lähtuma. Ja kui meil ei ole see selge, siis … Isegi, ma arvan, teie EKRE fraktsiooni ühe liikmena ei saa põhiseadusele vastu astuda. Mina andsin ülevaate sellest seisukohast, mis oli komisjonis, tõstatunud murest, ja enamus sai sellest aru. Kõik ei saanud. Mis teha?

Tõnis Lukas, palun!

Austatud ettekandja! Oma ettekande alguses te pisendasite justkui selle probleemi ulatust, öeldes, et nii palju tingimusi on niikuinii nendele valijatele seatud, et nende arv on kaunis väike. Siis lõpuks ütlesite, et komisjonis jäädi vastus võlgu, kui palju neid osalejaid tegelikult on. On omavalitsusi, kus võimalik osalus on ligi 40%, osaleb 20%. See on päris suur osa. Te ütlesite, et nad ei osale ise poliitilises protsessis. Aga nende valitud isikud ju osalevad. Teie ju teete ometi seda, mida te oma valijatele lubate. Ka nemad. Mul on selline küsimus teile: kas üldine seisukoht oli, et kui on põhiseaduspärane see valimisõiguse äravõtmine, siis te olete valmis algatama põhiseaduse muudatuse? Või tähendab, kui ei ole põhiseaduspärane, siis te olete valmis algatama põhiseaduse muudatuse?

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh küsimuse eest! Seda ei arutatud komisjonis.

Hea ettekandja, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimised? Läbirääkimised soovitakse avada. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Rene Koka.

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud saadikud ja kõik, kes meid vaatavad! Kõigepealt muidugi peab ütlema, et hämmastav on see, et siin saalis ei peetud vajalikuks kehtestada kohalike omavalitsuste volikogu liikmetele keelenõuet. Mul on siin kaasas põhiseadus ja põhiseaduse § 6 ütleb selgelt, et Eesti riigikeel on eesti keel. Ma arvan, et ei ole vaja väga suurt pingutamist, et saada aru sellest, et ka töö volikogudes peab käima eesti keeles, ja kõik, kes on volinikud, peavad sellest aru saama nii kõnes kui ka kirjas. Kahju, et seda ei toetatud. Ma saan muidugi aru nendest motiividest, mis on mõnedel gruppidel siin Riigikogus, aga ehk kunagi õnnestub ikkagi see seadus vastu võtta. 

Nüüd selle seaduseelnõu juurde, millest praegu juttu on. Jah, on tõsi, et eile oli ka EKRE eelnõu 4 põhimõtteliselt sama temaatikaga siin ja see lükati tagasi. Ei arvatud, et tuleks edasi minna sellega, et mitte lubada Eesti Vabariigi kodakondsuse[ta] inimestel omavalitsuste valimistel valida. See on täiesti kummastav. Ma olen sellel aastal käinud kahel korral kaitseliitlase ja reservväelasena reservõppekogunemistel. Ikka tuleb seal ette vestlemist nendega, kes üritusel osalevad, ja on tulnud teemaks ka see, mida arvavad inimesed sellest, kas oleks elementaarne, et meie omavalitsusi valivad inimesed, kes on Eesti Vabariigi kodanikud või Euroopa Liidu kodanikud. See tundub kõigile täiesti elementaarne ja üheselt mõistetav. Suur osa inimesi isegi üllatub, kui nad kuulevad, et on ka teisi lahendusi, et meil saavad täna valida omavalitsusi inimesed, kes seda ei ole. 

Edasi [tahan] rääkida sellest, et me kuuleme seda igapäevast juttu, kuidas Venemaad tuleb sanktsioneerida ja nii edasi – mis on ju õige –, rääkimata sellest, et peaminister annab meile eeskuju, et need reeglid Venemaa kaubavahetuse osas kehtivad ainult ühele grupile inimestele, osale ei kehti, nagu peaministrile endale ja tema perekonnale. Siis ei ole imestada, et me siin arutleme üldse selle üle, kas eesti keelt peaks oskama volikogus või kas volikogu liige peaks olema Eesti Vabariigi kodanik. 

Siit edasi, nagu täna eelnõu tutvustaja juba välja tõi, on ju täiesti elementaarne, et me teame, et järgmine samm volikogu liikmete puhul on kaudselt ja tegelikult ka üsna otseselt presidendi valimine läbi valijameeste. Me teeme palju sõnu, me oleme palju võtnud vastu erinevaid Riigikogu otsuseid siin, viidanud asjaoludele ja toetanud Ukrainat. Aga teisest küljest me ei taha kuidagi praktilisi samme astuda. Ei taha võtta nendeltsamadelt agressoritelt ära võimalust hääletada, valida meie volikogusid. Miks me seda teeme? Me toodame väga kahepalgelist poliitikat siin. Katsuks ikkagi ühte joont hoida. 

See ei ole ju ka pretsedent. Ma saaksin aru, kui me oleksime kuidagi täiesti erandlikud, aga see on täiesti mõistlik. Ka siin eelnõus on välja toodud 13 riiki Euroopa Liidus, siin on näidetena nii Läti meie lähinaabrina kui ka Prantsusmaa ja Saksamaa, kes ei pea seda olukorda normaalseks, et mittekodanikud saavad valida omavalitsusi. Aga meil on see jõud siin ikkagi nii tugev, et suudetakse ära väänata kogu muu seltskond. 

Enne muide, kui me tulime siia saali, ma kuulsin, kuidas inimesed Reformierakonnast arutasid: "Mille pärast me peame olema vastu, hääletama selle eesti keele nõude vastu, me ju tegelikult tahame?" Just saalis, koos siia tulles kuulsin omavahel rääkimas inimesi, kes olid väga hapu olemisega, sest nad tegelikult ise ka ei tahtnud olla selle vastu, et eesti keel oleks elementaarne volikogu töökeel. Aga näete, suruti ära, sellepärast et küünte ja hammastega on vaja seda koalitsiooni kuidagi koos hoida. Eks järgneva siia pulti tuleva inimese suust me kindlasti kuuleme, kuidas ma rääkisin väga valet juttu ja kõik on väga hea, kui kõik saavad kandideerida, olenemata keeleoskusest ja kodakondsusest. 

Minu ettepanek ja soov on, et seda eelnõu tuleb toetada. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eduard Odinetsi.

Aitäh, härra aseesimees! Tugev kiusatus on lugeda ette enda kaks tundi tagasi siinsamas peetud kõne, aga ma arvan, et see ei ole otstarbekas ja mõistlik, igaüks saab sellega tutvuda meie stenogrammist. Igaks juhuks ütlen samamoodi stenogrammi jaoks, et mitte keegi siin saalis ei ole täna väitnud, et eesti keelt ei pea oskama. Keegi siin ei ole väitnud, et kohalike volikogude liikmed ei pea [eesti keelt] oskama. Keegi siin saalis ei ole täna väitnud, et mitte Eesti kodanikel võiks olla õigus kandideerida kohalikel valimistel, välja arvatud Euroopa Liidu kodanikud. Ei ole mõtet siin levitada valejutte nendest diskussioonidest, mis Riigikogu saalis kõlavad. 

Me räägime väga palju sellest, kui mitmes riigis mittekodanikel õigus kohalikel valimistel hääletada puudub või ei ole seda kehtestatud. Millegipärast me ei räägi sellest, kui mitmes riigis see õigus on. Me oskame arvutada, head kolleegid, eks ju. Kui palju riike Euroopa Liidus on? 13 riigis on see keelatud, no oskame arvutada, kui mitmes riigis on lubatud. Ilmselt see ei ole mitte ilmaasjata ja ilmselt see ei ole asjata ka meie põhiseadusesse kirjutatud. 

Ma arvan, et selle paari tunniga, [mis on möödas] minu viimasest kõnest, ei ole põhiseadust vahepeal muudetud. Muidu ma oleks märganud ilmselt. See [eelnõu] on jätkuvalt vastuolus meie põhiseadusega, mida on välja toodud nii komisjoni istungil kui on välja toonud päris paljud tuntud ja austatud ja tunnustatud Eesti õiguseksperdid. Ka kolleeg Allas tsiteeris põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. See eelnõu on vastuolus kehtiva põhiseadusega. Sellist eelnõu ei saa edasi lasta. 

Sellepärast sotsiaaldemokraadid toetavad juhtiva komisjoni seisukohta see eelnõu tagasi lükata. Juhul kui valitsuse plaanitav põhjalik põhiseaduspärasuse analüüs väidab, et see on teoreetiliselt võimalik või selleks on vaja muuta põhiseadust või midagi [muud], on need järgmised jutud, järgmised diskussioonid, järgmised arutelud, võib-olla isegi järgmises parlamendi koosseisus. Aga praegu see seaduseelnõu ei vasta põhiseadusele. Õigus hääletada kohalikel valimistel on põhiseadusesse sisse kirjutatud. Head kolleegid, ma arvan, et meil ei ole mõistlik enam neid eelnõusid siia esitada, hoiame üksteise aega kokku ja oleme üksteise aja suhtes lugupidavad. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Tõnis Lukase. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja väitis väga enesekindlalt, et see eelnõu, mille me esitasime, on põhiseadusevastane. Ometi on koalitsioonileppes kokku lepitud, et kõigepealt uuritakse ja analüüsitakse, kas seda saab ellu viia – agressorriikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmist kohalike omavalitsuste valimisel – ka praeguse põhiseaduse piires. Seda üksmeelt ei ole ei valitsuskoalitsioonis ega ka Eesti ühiskonnas, kas see on seaduspärane, ei ole seaduspärane, kas see on põhiseaduspärane või mitte. Nii et kõva väide, et see kindlalt nii on, on kindlasti ühe inimese arvamus, aga see ei pruugi veel tõele vastata, ootame need analüüsid ära. 

Teiseks, ma olen kuulnud, et ei ole mingit probleemi, sest kõik ju saavad siin ühiskonnas aru ja möönavad, et eesti keelt tuleb osata. Aga see ei tule ju iseenesest. Kui me selle teadmisega, et kõik me saame millestki aru, laseme asjadel allavoolu minna ja selle nimel tööd ei tee, et tegelikult seadust täidetaks ja seaduse sätet ja mõtet täidetaks, siis ühel hetkel on ka volikogudes samasugune seis, nagu meil on teeninduses. Kõik me saame aru, kõik rahvaesindajad vähemalt Riigikogus kinnitavad seda, et jah, seaduse järgi peab olema eestikeelne teenindus igal pool tagatud, aga ei ole. Me näeme seda. Me näeme Keeleametisse tehtud kaebuste järgi, me teame seda ise, oleme kogenud, see ei ole nii. Kuigi jah, me mööname, et see on normaalne. 

Nii et see, et seaduste [täitmine] tagada, nõuab ka tööd ja mehhanisme selleks, et see oleks tagatud. See ei tule iseenesest ja iseenesest ei juhtu see just nimelt ühe väikse rahva ja riigi puhul, mis on avatud ja kus me peame arvestama, et kõike, ka meie majanduses, meie elanikkonnas, kõike, mis siin toimub, ei määra meie. Tingimused, olukorrad muutuvad. Mõnikord tuleb võtta vastu ka raskeid otsuseid, kui me peame oma riiki ja oma põhiseaduses kokkulepitut kaitsma. 

Me ju näeme, et väga selgelt on hakanud poliitikud, Eesti kodanikest poliitikud ka Riigikogu valimistel Eesti kodanikest valijaskonnale esitama riigivastaseid seisukohti. Ja riigivastaste seisukohtade esitamisel saavad nad palju hääli. Miks te arvate, et platvormi andmine läbi valitute valijatele, kes tegelikult tunnustavad agressorriigi presidenti tema agressioonide eest, tugevdab väga Eesti demokraatiat ja riiki? Lisaks sellele on migratsioonilaine, uus migratsioonilaine. Me tunnemegi erinevalt: mõned ironiseerivad selle üle, aga suur osa inimesi tunneb muret, tunneb muret eesti keele ja kultuuri säilimise pärast. See ei olegi omane kõigile, see mure südames. See ei ole kõigile omane, aga selle suhtes ei tasu olla üleolev. 

Nii et meie ettepanek on jõus. Ma loodan, et Riigikogu seda toetab. Vähemalt toetab seda Mart Maastik, ma näen tema žestidest. Me peame sellele diskussioonile ükskord joone alla tõmbama, sest see diskussioon ei kao kuhugi, isegi siis, kui üks rahvasaadik või kaks rahvasaadikut kinnitavad, et see on nende meelest põhiseadusevastane. Ei ole! Meie meelest ei ole see põhiseadusevastane, kui teha seda põhjusel, et meie riigi pinnal on agressorriigi kodanikud ja meid ähvardatakse, kas nüüd nende poolt, aga nende iidolite poolt vahel ikkagi.

Aitäh! Nüüd tulevad mõned vastusõnavõtud [neilt], keda mainiti sisu pärast, keda mainiti sellise, noh, kehahoiaku pärast. Vaatame, mis inimestel öelda on. Päris huvitav. Eduard Odinets, palun! Vastusõnavõtt koha pealt.

Aitäh, härra aseesimees! Ei tea, kui huvitav see on, aga ma siiski tahaksin õiendada härra Lukasega: valitsuskoalitsiooni leppes ehk valitsuse tegevusplaanis ei ole plaani analüüsida valimisõiguse äravõtmist, mis on teie eelnõu sisu. Meie plaan on analüüsida selle ajutist peatamist. Seda peatamist ongi vaja analüüsida, kuivõrd selle õiguse ajutine äravõtmine on põhiseadusega kooskõlas. Oma kõnes rääkisin ma totaalsest keelust kolmandate riikide kodanikel osaleda kohalikel valimistel, mis on meie põhiseaduses olnud algusest peale.

Ja nüüd Mart Maastik, sõnavõtt koha pealt.

Aitäh! Tõnis Lukas tõesti luges mu kehakeelt õigesti ja ma tahan kinnitada, et ma olen selle poolt, et võtta Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõigus ära. Ma tahan öelda ka seda, et eelmise valitsuse koalitsiooniläbirääkimistel, kus ma ka laua taha sattusin, olid sotsiaaldemokraatide poolt härra Odinets ja Jüri … Indrek Saar, vabandust. Meie tolleaegse ettepaneku kohta – mille poolt oli ka Reformierakond –, et me peaksime nendelt ära võtma selle õiguse, tähendab venelastelt ja valgevenelastelt, ütles Indrek Saar, et see on punane joon sotsiaaldemokraatide jaoks.

Seda on väga oluline märkida, sest tundub, et praeguse koalitsiooni kavasse see ongi pandud lihtsalt sellise hüpoteetilise punktina ja tegelikult on teada, et üks pool seda niikuinii ei toeta. Ja mind üllatab härra Odinetsi suhtumine. Kas Riigikogu keel peaks olema siis vene keel? Te enne mainisite, et Kohtla-Järvel need venekeelsed saadikud, kes eesti keelt ei oska, tõlkides saavad paremini aru dokumentidest. Kas me peaksime siin ka hakkama vene keeles dokumente jagama, sest siis tõlkides saame ka meie paremini aru Eesti riigis toimuvast ja nendest dokumentidest, mis me siin vastu võtame?

Aitäh! Mulle tundub, et te tahtsite kõigepealt Jüri Saart mainida – Indreku isa vist oli. (Saalis räägitakse.) Ma mõtlesin, et saadame siit tervituse Saaremaale Jürile ka, ei ole paha asja. 

Aga Henn Põlluaas, mis teie soov on? Henn Põlluaas! (Hääl saalist.) Kõne? Peaksime siis kodu- ja töökorra seadust muutma, sest kodu- ja töökorra seadus ütleb, et esimese lugemise ajal [peab kõne] ainult fraktsiooni esindaja. Juba on seda tehtud teie fraktsiooni poolt. Minu meelest EKRE oli kõige esimene. (Henn Põlluaas kohalt: "Aga sellisel juhul soovin repliiki." Naer saalis.) Te olete kaval, aga repliiki te ei saa, sest teid ei ole mainitud. Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun! (Henn Põlluaas kohalt: "Mind mainiti, härra Odinets mainis oma kõnes.") Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma äkki jälle tõttasin ette. Tahaks hirmsasti vaheaega võtta, aga vist juba kiirustasin.

Te olete, jah, liiga kiire. Ärge veel siin midagi võtke. Siin on veel teha, mul on vaja õiendada veel härra Põlluaasaga. Nii et Henn Põlluaas, palun!

Aitäh!

Vabandust! Aga mis küsimus teil on, härra Põlluaas?

Selle kohta, mida Odinets mainis, justkui me oleks siin väitnud, et justkui keegi siin saalis ... Kas ma saan mikrofoni? Mul on mikrofon.

Aga härra Odinets ei maininud teid ju.

Mainis! Sotsialist Odinets väitis, et siin saalis – ja ta väitis seda ka eile – me süüdistaks justkui …

Selge! Aitäh teile! Nii kaugele … Ma palun nüüd mikrofon … Härra Põlluaas!

… justkui tema või keegi oleks öelnud, et …

Härra Põlluaas! Te teete trikki siin praegu. Vastusõnavõtus me ei saa minna tagasi üle-eelmisesse aastasse, kui teid mainiti. (Henn Põlluaas protesteerib kohalt.) Läbirääkimised on lõppenud. Nüüd, juhtivkomisjoni seisukoht on esimesel lugemisel 18 SE tagasi lükata. Ja nüüd, härra Pohlak, teil on sõna. Palun! (Hääl saalist.) Ei, siin on üks juhataja korraga. Siim Pohlak, on teil sõnavõtt või ei ole? (Hääl saalist.) Mikrofon Siim Pohlakule, palun! Palun mikrofon … Siim, palun! Teil on mikrofon.

Aitäh! Nüüd on vist … Hallo-hallo, kas mind on kuulda?

Teid on väga hästi kuulda. 

Kõigepealt aitäh, lugupeetud juhataja! Ma kinnitan, et Henn Põlluaasa mainiti ka tänases kõnes. Teiseks, ma ikkagi palun nüüd kümme minutit vaheaega enne hääletust EKRE fraktsiooni nimel.

Selge. Härra Põlluaas, teil on protseduuriline küsimus.

Miks austatud esimees ei anna mulle võimalust vasturepliigiks? Sotsialist Odinetsi ettekandest või sõnavõtust oli selgelt äratuntav, et tema piik oli suunatud minu vastu. Täpselt nii nagu eilegi.

Aitäh! Ma vaatan läbi, kas teid mainiti või mitte. Ja teiseks, mina ei ole esimees, aga tervitame teda. EKRE palutud vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud, oleme eelnõu 18 juures. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 18 tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Panen selle hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 55, vastu 18 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 18 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Protseduuriline küsimus, Tanel Kiik, palun!

Väga vabandan, austatud Riigikogu aseesimees! (Juhataja helistab kella.) Pean tunnistama inimlikku eksimust. Ma istusin kogemata ühe rea võrra tahapoole, hääletasin härra Jaanus Karilaidi eest praegu tagasilükkamise poolt. Kas on võimalik see tagantjärgi kuidagi korda teha? Tegelikult Tanel Kiik hääletas. Lihtsalt inimlik eksimus, istusin vale istme peale.

Aitäh! Ma arvan, et ... Isegi jah, ma ei tea, et sellist probleemi … Vähemalt see on stenogrammis kirjas. Kas seda on kuidagi võimalik tagasi võtta? Minu teada hetkel ei ole. Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Te olete nüüd väga keerulises seisus.

Olen küll, jah.

Ega Riigikogu kodukord seda olukorda täpselt ei reguleeri, aga minul on küll teile siiras ettepanek teha kordushääletus, sellepärast et praegu toimus hääletus nii, et üks inimene hääletas teise eest, ja me ei saa seda pretsedenti kuidagi luua. Isegi siis, kui ta on stenogrammi järgi nüüd suusõnaliselt midagi öelnud – ma ei tea, kas see vastab tõele või mitte. Aga kui ta on hääletanud valesti teise isiku eest, siis ma kuidagi ei saa sellega leppida, et nüüd Jaanus Karilaid ja Tanel Kiik on segi läinud. Jaanus Karilaiul, arvestades ka viimaseid sündmusi Keskerakonnas, võib olla hoopis teistsugune seisukoht. Nii et minu siiras ettepanek teile on tühistada see hääletus ja teha uus hääletus.

Hea ametikaaslane Helir-Valdor Seeder! Ma mõtlesin, et te pakute mulle hääd lahendust. Teil on ka päris pikaajaline kogemus Riigikogu juhatuse liikmena. Tõesti, mulle ei meenu hetkel sellist olukorda. Te teate väga hästi, et ma ei saa seda hääletust tagasi võtta, sest kui see [haamer] on kolksatanud vastu lauda, siis ei ole võimalik seda tegevust tagasi võtta. 

No proovime, äkki hea ametikaaslane Urmas Reinsalu tuleb appi. Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Probleem on märksa ulatuslikum kui ainult … (Naer saalis.) Nimelt, minu andmetel hääletas valesti terve Reformierakonna fraktsioon. Kalle Laanet võitleb nagu husaarikapten sotsidega praegu, mis puudutab valitsuses seda, kas kolmandate riikide kodanike valimisõigus ära võtta, ja see informatsioon ei jõudnud tegelikult Reformierakonna fraktsioonile. Ma tahan ka neile anda õigust. Nii et tuleb teha kordushääletus, et Reformierakonna fraktsiooni hääled tagurpidi läheksid. Aitäh!

Aitäh! Ma … Jah, aitäh! Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! No seda mastaapi, mille nüüd Urmas tõstatas kolleegina, seda me võib-olla isegi ei taju mitte, see on väga-väga suur ja lai. Aga on küll pretsedent ja ma võin kinnitada, et on olnud päris mitu korda, kus peale haamrilööki on hääletamine tühistatud. Võite välja võtta ja vaadata, kui seda on võimalik kuidagi tehniliselt taastada, aga mina oma päris pika parlamendis [töötamise] ajaloo jooksul olen mitu korda tõdenud seda, et kui haamer on langenud ühel või teisel põhjusel, on siiski … On olnud kas mingi tehniline takistus, näiteks hääletusel, kus üks või teine ei ole saanud hääletada, aga vahepeal on haamrilöök tehtud; ja kaugistungi puhul on toimunud mitmel korral see, kui on haamriga löödud ja erinevatel põhjustel on hääletus tühistatud ja tehtud uuesti. Nii et see ei ole pretsedent. Küll aga on pretsedent see, kui me lepime olukorraga, kus üks Riigikogu liige hääletab teise eest. Vaat seda ma küll ei mäleta ja veel, et seda oleks aktsepteeritud. Nii et ma jään oma ettepaneku juurde.

Aitäh! Head ametikaaslased, ma võtan juhataja vaheaja viis minutit. Aitäh! Vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Kogunesime Riigikogu juhatuse liikmega ja juhatuse tunnetus on järgmine. Jutt on sellest viimasest hääletusest, mis puudutab eelnõu 18. Hääletusele pandi küsimus, juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 18 esimesel lugemisel tagasi lükata, ja tulemus oli 55 poolt, 18 vastu ja 0 erapooletut. Peale seda ütles juhataja välja, et selle tulemusega on eelnõu 18 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja, ja oli haamrilöök. Siis selgus probleem, mille Tanel Kiik tõstatas protseduurilise küsimusega. Ta ütles, et ekslikult ta istus valele kohale, kohaks oli Jaanus Karilaiu koht, ja hääletas Jaanus Karilaiu eest, keda ei olnud saalis. Juhatuse arutelu järgi on õige lahendus see, et me ei arvesta seda hääletust – ma pean silmas seda, mida tegi Tanel Kiik Jaanus Karilaiu koha pealt – ja tulemus on 54 poolt, 18 vastu ja 0 erapooletut. 

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma ei tea, kas Tanel Kiige hääletamine oli juhuslik või mitte või oli see uus meetod obstruktsiooniks, aga mulle tundub siiski, et Jaanus Karilaid ei pruukinud juhuslikult saalis mitte viibida ja mitte hääletada, et see võis olla tema tegelik tahe, ja samal ajal Tanel Kiik väljendas oma tahet. Nüüd selle juhatuse otsusega hakatakse saalis toimunud hääletuse tulemust muutma, kusjuures me ei tea nende hääletajate tegelikku tahet. Minu arvates on see võimalikest variantidest kõige halvem ja kõige ebaõigem lahendus üldse olukorrale. Me saame kas aktsepteerida seda, mis hääletustulemus tegelikult oli, ja stenogrammi jääb maha Tanel Kiige ülestunnistus, või me tühistame hääletuse ja teeme selle uuesti ja korrektselt, nii nagu kodu- ja töökorra seadus ette näeb. Aga see, et me hakkame siin tõlgendama, liitma ja lahutama hääletustulemust pärast tegelikult toimunud hääletust, on minu arvates karjuvas vastuolus kodu- ja töökorra seadusega. Mina selle igal juhul protestin.

Aitäh! Ma saan protestist aru ja minu lahendus protestile on hetkel järgnev: kodu- ja töökorra seadus [ütleb], kui on Riigikogu juhataja haamrilöök käinud, seda protseduuri kuidagi tagasi võtta ei saa. Te eelnevalt ütlesite, (Hääl saalist.) te eelnevalt ütlesite, et on võetud. Tõsi, ametnikud ütlesid, et üks kord tõesti on võetud. Aga ma lähtun enda tõlgendusest, minu meelest ei saa seda tagasi võtta. Kui haamrilöök on löödud, siis seda tagasi võtta ei saa. Nüüd sellest tahtest, kes tahtis siin saalis olla, kes ei tahtnud siin saalis olla, selle üle võib juurelda palju, aga selge on see, et selle koha peal, kus hääletus toimus, see Riigikogu liige tegelikult ei istunud. Ma arvan, et see on hetkel selles keerukas olukorras kõige mõistlikum lahendus. 

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Stenogrammi huvides, kuna härra Seeder viitas, et me ju ei tea, kas see oli kogemata või meelega, kordan igaks juhuks veel, et kuna Jaanus Karilaid istub täpselt minu taga ja ma tõesti saabusin hilinemisega saali, siis see oli ekslik hääletus. Ma arvan, et see Riigikogu juhatuse otsus just nimelt kustutada üks hääl ära on ainumõeldav ja ainuõige selles vaates, et muidu tõesti tekib moment, kus läheb stenogrammi ja maailma ajalukku kellegi teise eest antud hääl, mis ei ole korrektne. Kuna mina olin see, kes tegi eksimuse, siis on õiglane, et minu hääl jääb antud juhul lugemata. Püüan järgmine kord olla tähelepanelikum ja loodan, et saame selle istungiga edasi minna. Vabandan kõigi kolleegide ees ja kena päeva jätku!

Aitäh selle selgituse eest! Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kuna ma olen esimest koosseisu Riigikogus, siis on hea need asjad selgeks saada. Teie sõnastus oli see, et haamrilöök on absoluutne, aga võib-olla kellegi arvates, ma utreerin, aga tegelikult täna realiseerus see olukord, kus Tanel Kiik võib tormata mööda saali ja vajutada nuppe. Aga mis siis on, kui Tanel – noh, kes tal seal vasakul istub, härra Stoicescu, jah – vajutab seal seda [Stoicescu] nuppu ja mina märkan, aga te olete juba haamriga löönud? Kas siis ka, kuna haamrilöök on kõlanud, ei saa hääletust ringi teha? Või siis me hääletaks uuesti?

Aitäh! Vastus teile: see on uus kaasus, tuleb siis arutada. Kuna inimene on öelnud, et ta tegi seda kogemata ja mitte nagu tuulispask ei pannud siin ringi ja ei vajutanud kõiki nuppe, siis see teie kaasus ja konstruktsioon ei päde hetkel. Inimene on öelnud, et ta istus valesse kohta, ja vabandas. Nii et kui juhtub selline olukord, mida te kirjeldasite, siis tuleb seda uuesti arutada. 

Palun, protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Kõigepealt ma tänan väga Tanel Kiike puhtsüdamliku ülestunnistuse eest. Selle aususe hind on praegu see, et meil on probleem. Kui Tanel Kiik ei oleks üles tunnistanud oma eksimust, siis probleemi ei oleks ju olnud. Aga siiski ma tulen selle konkreetse tõlgenduse juurde, millega me loome praegu pretsedenti, ja ma tõesti ütlen, et see on asi, mille peame väga põhjalikult läbi rääkima.

Ma saan aru, et juhataja tõlgendus on praegu niisugune, et pärast haamrilööki ei ole võimalik enam hääletustulemust ega hääletust tühistada, küll aga on võimalik hääletustulemust pärast haamrilööki muuta. Vaat see on väga huvitav lähenemine. Mina ütlen, et see on väga ohtlik pretsedent, mida te loote. Mõelge juhatuses väga tõsiselt [sellele otsusele]. Te väidate, et haamrilööki ei saa tagasi võtta, kuigi me kõik teame, et on toimunud valehääletus, aga [tulemust] võib muuta. Ma ütlen, et see on karjuvas vastuolus nii kodu- ja töökorra sätte kui põhimõttega ja sellist õigust juhatajal ega juhatusel ei ole.

Aitäh teile! Ma olen sellega nõus, et me oleme tõesti väga keerulise küsimuse ees ja kuidagi tuleb see olukord lahendada. Me arutasime teise juhatuse liikme Toomas Kivimäega, kuidas seda lahendada, ja me leidsime, et see on parim lahendus hetkel. Nii et see on kahe juhatuse liikme konsultatsiooni käigus sündinud otsus. See, kes hääletas vales kohas, ütles, et ta tegi seda kogemata, see on inimlik. Jah, ma tõesti ei näe võimalust, et me hakkame peale haamrilööki otsuseid tagasi võtma. Minu tunnetus on olnud see, et seda ei saa teha. Selle kohta, mida ütles eelnevalt Rain Epler, et kui haamrilöök on kõlanud, siis on see kõik lõplik, võin kokku võttes öelda, et Eesti on õigusriik, nii et selles mõttes see ei ole lõplik, sest kui keegi tahab protestida, siis seda saab teha. Aga siin saalis seda [otsust] tagasi võtta küll ei saa. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mulle veidikene jääb see nii-öelda mineviku ümberkirjutamine praegu sellises loogikas segaseks. Millise otsustuse alusel see aset leiab? Tegelikult hääletusel osaleb ju parlamendi täiskogu ja parlamendi täiskogus ühtepidi hääletas 55 saadikut, sealhulgas Tanel Kiik väljendas oma tahet – tõsi küll, mitte õiges dislokatsioonis. Ja 55 saadikut ju hääletas õigupoolest. Nüüd on tegelikult – kui nii-öelda selektiivselt öelda – nii, et kõlanud informatsiooni alusel juhataja võtab ühe hääle maha.

Minu küsimus on, et mis toiming see tegelikult parlamendis on. Võib-olla oskaksite seletada, millist tüüpi otsustus see iseenesest on, sest istungi juhataja korrektselt viitas – tõsi küll, ühe erandiga – sellele, et senine käsitlus on olnud, et haamrilöök sulgeb hääletuse, nii nagu ta on olnud. Hääletuses võivad esineda ka pärast tehiolulised eksimused, võib-olla on süsteem vigane, võib olla mingisuguseid muid, kolmandaid eksimusi. Aga selle loogika järgi peaks muutma ju tühiseks hääletuse kui niisuguse. Selles mõttes see loob pretsedendi, kus, ütleme, et ratsionaalsuse loogika järgi võib istungi juhataja käsitleda ka minevikus toimunud hääletust – mis on olnud kaks kuud tagasi, võib-olla eelmisel istungjärgul, võib-olla selle loogika järgi on juba kehtiv seadus Eestis – nii, et tegelikult see ei olnud asjakohane.

Kas meil ikkagi ei oleks mõistlikum valida üks tee kahest: a) öelda, et see hääletus oli haamriga [kinnitatud] ja see toimus nende häälte numbritega, nagu see siis oli; või b) viia läbi kordushääletus? Praegu me nagu valime selle, et ütleme, et hääletus oli pädev, aga keegi muudab istungi juhataja loogika järgi seda hääletustulemust. Mis otsus või toiming see õigupoolest on?

Aitäh! Väga lühidalt: eks Riigikogu istungi juhataja peab ju istungit juhatama ja kui tekivad probleemid, siis istung peab edasi minema, need probleemid tuleb kuidagi lahendada. Selleks tuli kokku Riigikogu juhatus. Need olidki need kaks toimingut. Ma olen nõus, et siin ei ole mustvalget lahendust, aga ma [ütlen] veel kord, et sellest põhimõttest ma hoian kinni, et kui on haamrilöök käinud, siis otsuseid tagasi võtta ei saa. Samas ma arvan, et see ei ole ka õige, et kui tõesti inimene kogemata on istunud valele kohale ja viinud läbi toimingu, milleks on olnud hääletus, siis me loeme seda hääletust õigeks, kuigi see ei olnud ju selle rahvasaadiku soov, kes tegelikult siin saalis ei olnud. Nii et selge on see, et siin on erinevaid mustvalgeid lahendusi, aga juhataja peab tagama, et Riigikogu istung edasi läheks ja see on tänane otsus.

Helir-Valdor Seeder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Selline lahendus on tõesti esmakordne minu teada meie Riigikogu töö ajaloos ja seetõttu pretsedent. Kui te ütlete, et kui Riigikogu liige eksib oma hääletusel, siis on Riigikogu juhatajal õigus [hääletus]tulemusi tagantjärele muuta, siis kustmaalt see eksimuse piir läheb? Kas ainult siis, kui ma istun valele kohale oma reas või ma istun kõrvalritta või ajan segi kollase, punase ja rohelise nupu, mida on Riigikogu liikmed korduvalt teinud, nad tõepoolest on eksinud ja tunnistanud seda? See on samavõrd eksimine. Kust läheb see eksimise piir, millal Riigikogu liikme tahet arvestatakse ja millal ei arvestata? Kui ta tunnistab, et ta eksis, siis kordushääletust ei tule. Aga tulevikus näiteks, kui mina olen teie asemel, lähtudes sellest pretsedendist, ma muudan [hääletus]tulemusi tagasiulatuvalt ja käitun samamoodi kui teie, tõlgendan [samamoodi] kodukorra seadust. Ma ütlen teile veel kord: see on ülimalt ohtlik tee ja see ei ole kooskõlas kodukorra seadusega ja see paneb meid tulevikus veel väga keeruliste olukordade ette. Ma palun seda mitte teha.

Aitäh! Ma olen nõus, et see on – ja ilma naljata – keeruline hetk ja see loob pretsedendi, olen ka sellega nõus. Aga kuidagi tuleb see küsimus lahendada ja ma arvan, et see on hetkel minu tunnetuse järgi, me rääkisime teise aseesimehega, meie tunnetuse järgi kõige parem lahendus selles keerulises olukorras. Olukord, mida me hetkel lahendame, on see, et inimene ei ajanud sassi, kas ta on poolt, vastu või erapooletu, vaid ta istus inimliku eksituse tõttu valele kohale. Ütles, et ta istus inimliku eksituse tõttu valele kohale. Seda küsimust, ma arvan, on nii kõige õigem lahendada, nagu ma teie ette tõin. Võib olla teisi arvamusi. Ma aktsepteerin, et on teisi arvamusi, aga minu kohustus on täna, et see istung läheks siit kuidagi edasi. Kas ta loob pretsedendi? Jah, me saame öelda, et see on mingi pretsedent, aga kindlasti see ei anna pretsedenti [olukorraks], kui ma olen hääletanud poolt, tõstan käe ja ütlen, et ma tegelikult tahtsin vastu hääletada. Minu arvates see ei ole võrreldav.

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud Riigikogu aseesimees! Mul on kahju, et selline pretsedent loodi, aga eks ta on selles vaates vältimatu, et me oleme siin järjest neid pretsedente loonud, viimasel ajal palju. Mis ma tahtsin ütelda, on see, et teie tõlgendus, juhatuse tõlgendus, kui nüüd rahulikult mõelda nii-öelda talupojamõistusega, jättes õiguslikud nüansid isegi kõrvale, on loogiline. Sest see on täpselt nagu päris valimistel: kui näiteks keegi hääletab kogemata valesti, rikkudes hääletamisprotseduuri, siis tema sedel on kehtetu. Põhimõtteliselt see on see käsitlus, nagu te praegu tegite: minu sedel loeti kehtetuks, mina ei hääletanud. Küll aga ei ole mõeldav, eks ole, et minu hääl läheks kellegi teise eest, sest see oleks ju ilmselgelt vastuolus Riigikogu igasuguse tööloogikaga, et kellegi teise eest saab hääletada. 

Nii et selles valguses mulle tundub teie tõlgendus mõistlik. Mina eksisin protseduuri vastu, seetõttu minu hääl ei läinud lihtsalt arvesse. Kui keegi hääletab valesti, täpselt nagu päris valimistel, kogemata pannakse teise kandidaadi poolt linnukene, siis see hääl läheb arvesse. Aga antud juhul ei ole selles küsimus, et ma oleks kogemata hääletanud poolt või vastu või olnud erapooletu, vaid kuna ma viisin selle konkreetse hääletamise ebakorrektselt läbi – vabandan veel kord –, siis on loogiline, mõistlik, et seda häält ei loeta. Läheme palun istungiga edasi. Meil on palju tähtsaid päevakorrapunkte, me hakkame pensionit tõstma, me hakkame haigushüvitise süsteemi soodsamaks muutma. Kõik need teemad ootavad arutlemist. Palun ka teistelt opositsioonikaaslastelt mõistlikku lähenemist, ega meil pole siin tervet päeva aega, meil on vaja need pensionitõusud ja muud olulised otsused ära teha.

Aitäh selle selgituse eest ja väikese kommentaari eest! Ma siis kommenteerin vastu. Ma tahan öelda, et head ametikaaslased, kõik te, vähemalt 100 Riigikogu liiget, olete siin väga nutikad ja püüate seda situatsiooni parimal võimalikul moel lahendada. Aitüma teile selle eest! 

Protseduuriline küsimus, Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Kas tõesti täna leidis esimest korda 32 taasiseseisvumisjärgse aasta jooksul aset selline intsident, et üks kolleeg vajutas kogemata teise kolleegi nuppu? Kas varem on neid intsidente olnud ja kuidas need on lahendatud siis? Seda on raske uskuda, et tõesti täna esimest korda selline asi juhtus.

Aitäh! Noh, et vastata teile lõplikult, peaks võtma juhataja vaheaja. Ma arvan, et me peaksime hakkama kaevama erinevates stenogrammides, ja sellest on vähe, ma arvan, et siis tuleks helistada endistele ametikaaslastele Riigikogu Kantseleis. Ma niipalju ütlen, et minule vähemalt 16 aasta jooksul, kui ma olen töötanud Riigikogus, ei meenu sellist hetke. See ei tähenda, et seda ei ole olnud, aga mulle tõesti ei meenu praegu sellist hetke. See on inimlik eksitus. Elus juhtub inimlikke eksitusi. Nii et vastus on: minule ei meenu. Kas seda pole kunagi olnud? Ma seda kindlasti nii absoluudis ei julge öelda. 

Mart Helme, palun protseduuriline küsimus!

Jah, ma mõtlesin siin natukene, analüüsisin seda olukorda, mis on tekkinud, ja tahtsin härra eesistujale appi tulla. Ja ma mõtlen, et ma laulan teile. 

(Laulab.) "Oh, oleks mul haamer, ma vasardaksin päeval ja vasardaksin õhtul, et kuulda võiks maa." 

Te olete selle haamrilöögi teinud, aga see ei muuda olematuks seda, et siin on tõesti täiesti pretsedenditu olukord, vähemalt meile teadaolevalt pretsedenditu olukord, et keegi on hääletanud kellegi eest. Minu arvates see ei saa olla niimoodi, et ma vasardaksin päeval ja vasardaksin õhtul, vaid te peate võtma kätte, lööma uuesti vasaraga ja ütlema: "Kuulutan eelmise hääletuse õigustühiseks, kuna rikutud on selgelt hääletamise protseduuri, ja panen küsimuse uuesti hääletamisele." 

Aitäh! Võib-olla on teil õigus, et nii saab teha. Minu tunnetus on, et nii ei saa teha. Ma ei saa seda hääletust tagasi võtta. Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Jaa, see on paras pähkel. Küsimus on selles, et tegelikult minevikku taaskirjutada ei saa, ümber kirjutada ei saa. Tõepoolest, võib-olla mõnele parlamendiliikmele meenus, et ta äkki hääletas kellegi eest maksuseaduste kevadise paketi ajal, ja me peaksime hakkama õiguskindluse tagamiseks neid asju otsast peale hääletama, mis on juba jõustunud 1. juulist – ma saan nii aru teie mõttekäigust. Nüüd mõtleme korraks Tanel Kiige analoogia peale, mis ta tegi, iseenesest väga veetleval moel esitas. See loogika, et kui valimistel, näiteks e‑valimistel pärast valimistulemuste kinnitamist üks inimene ütleb, et tal olid oma sugulase ID‑kaardi koodid …

Hea ametikaaslane Urmas Reinsalu, rääkige mikrofoni, muidu ei kuule need sajad või tuhanded inimesed, kes meid vaatavad praegu otseülekandest. Palun!

… et ta hääletas oma sugulase eest ja paluks valimistulemustes seda häält mitte arvestada sellisel juhul … Minu teada see analoogia kindlasti ei pädeks, valimistulemused on fikseeritud nii, nagu nad on fikseeritud, ja nad on jäänud selliseks. Minu jaoks on tõlgendusloogika selline, et kui teie lähtute sellest, et tuleb tagada teatud õiguskindlus parlamendi töös, et haamrilöök on selle fikseerinud, on mineviku ajaliselt ja juriidiliselt fikseerinud, see on see õiguslik hetk, siis seda tuleb aktsepteerida. Küsimus on selles, kui te leiate, et te ei tohi kordushääletust läbi viia või see tekitab pretsedendi, millest hiljem tuletiste, derivaatide kaudu on väga raske hakata parlamendi istungeid läbi viima. Meil on ju olukord, kus 55 saadikut tegelikult ühtemoodi hääletasid. Inimene istus valel kohal, see oli eksimus ruumis paiknemises, aga see ei olnud eksimus tahte avalduses. Nüüd on küsimus, kumba me siin saalis eelistame: kas inimese, rahvaesindaja – ja nüüd ma tahan anda Tanel Kiigele õigust – tegelikku tahet seadusandliku kogu liikmena või lihtsalt selle eksimuse tulemusena ütleme, et me tema tahet ei arvesta? Ma arvan, et on ka kaalukas argument jätta see jõusse 55 häälega.

Aitäh! Ma tänan ka selle arvamuse eest. Ka see on õige lahendustee, aga juhataja ülesanne on valida üks lahendustee. Te ütlesite väga õigesti, teie sõnu kasutades, et see on paras pähkel või kõva pähkel. Nii et nii on hetkel juhataja selle pähkli ära lahendanud ja siit tuleks edasi minna. Protseduuriline küsimus, Anti Haugas, palun!

Jah, ma võtsin selle targa kollase raamatu ette. Siin on kirjas, et hääletamine on isiklik ja kui istungi juhataja märkab [eksimust], siis ta katkestab selle, või kui märkab keegi teine, esitab ta protesti. Paragrahv 81 puudutab küll kaugosalusega istungit, aga siin on kirjas – siit võib lihtsalt analoogi võtta –, et Riigikogu istungi juhatajal on tõrgete korral õigus otsustada, millist muud erakorralist hääletamisviisi ta aktsepteerib. Ma arvan, et see ongi istungi juhataja otsus, kas ta aktsepteerib seda hääletamisviisi või mitte, kui see on stenogrammis kirjas. Ma arvan, et sel juhul ka teie pakutav lahendus on rahuldav.

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! See eelnev selgitus või tõlgendus oli mulle küll täiesti arusaamatu, kui ta luges raamatust ja ütles, et juhatajal on õigus aktsepteerida tulemust või hääletusviisi. Te ju ei aktsepteeri praegu, vaid te muudate seda. See tõlgendus on vastupidine. (Hääl saalist.) Just nimelt, kas aktsepteerib või mitte, sellest on jutt, aga ei saa muuta, eks ole. Praegu on ju juhataja otsus muuta, ta ei aktsepteeri seda valimistulemust, 55 häält, nagu juhataja teatas, vaid lahutab sealt ühe poolthääle. See ei ole valimistulemuse aktsepteerimine, vastupidi. Olukord ongi see, et juhataja lahendus on praegu suures saalis mitte aktsepteerida valimistulemust, mille ta haamriga lüües kinnitas, vaid muudab seda tagasiulatuvalt. Minu arvates on see võimalikest lahendustest kõige halvem ja ka juriidiliselt kõige ebakorrektsem lahendus. Ma jään selle juurde.

Aitäh! Ma saan aru, mis te ütlete, ja ma samas tahan tänada Tanel Kiike tema selgituse eest. Ma arvan, et siin oleks paslik seda korra korrata, et kui tuua paralleel sedelhääletusega, siis see on nagu rikutud sedel. On ju selge, et Jaanus Karilaid ei hääletanud sellel hääletusel, keegi teine hääletas tema koha pealt ja seda inimliku eksimuse tõttu. Ta on vabandanud, et on tekitanud sellise huvitava juriidilise kaasuse siin saalis. Seetõttu see ei ole ju õige tulemus. Mida antud kohal istuv rahvasaadik kas soovinuks või ei oleks soovinud väljendada, seda me ei tea.

Anti Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud juhataja! Ma näen, et on päris tugevaid vastuväiteid teie otsusele. Muidugi on teil õigus, et mingi otsus tuleb langetada, aga mõelge ka sellele lahendusele – kuna tegu on päris märkimisväärse pretsedendiga –, et laiendada otsustajate ringi, haarata kindlasti sellesse Riigikogu esimees ja võimalusel ka mõni jurist, kes on veel kättesaadav siin, kantseleiülem ja … Ehk pooletunnise vaheaja jooksul te saate kas oma seisukohale kinnituse või siis otsustate ümber. Äkki see vajab ikkagi veel põhjalikumat arutelu, kui teie jõudsite viie minutiga seal akna all teha.

Aitäh! Ma mõtlen selle peale korraks, mis te pakkusite. Ei, ma arvan, et ma ei lähe seda teed praegust. Aitäh! 

Sellega oleme viienda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud. 

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 1 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna me oleme juba päris palju rääkinud pretsedendist ja pretsedentidest, (Juhataja helistab kella.) aga ma räägiks ka pretsedentidest. Üks väga tõsine pretsedent on see, kui me ei saa eesti keeles enam hakkama, kuigi Eestis kehtib keeleseadus. Seadus ei kehti, see seadus ei toimi, seadust ei ole võimalik rakendada, kuigi on teada, et seaduses võib rakendamismehhanisme, sanktsioone parandada ja täiendada. Ma arvan, et peaaegu igaüks siin saalis on, eriti viimastel aastatel, saanud ebameeldiva kogemuse osaliseks, kus me ei saa eestikeelset teenindust, meil ei ole eestikeelseid silte kaupadel, meil ei ole eestikeelseid tõlkeid audiovisuaalsetel teostel ja nii edasi ja nii edasi.

Selle ebamugava olukorra tõttu, millele on andnud kinnitust ka Eesti ametnikud, väites, et olukord on tõesti nii tõsine, nagu meie arvame, oleme välja tulnud keeleseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Selle seaduseelnõu eesmärgiks on tõsta trahvimäärasid, sest nii füüsilised kui juriidilised isikud ei täida keeleseadust oodatud kvaliteediga. Sümboolsena mõjuvate trahvide maksmine on muutunud mõnedele ettevõtetele lihtsamaks kui keeleseaduse nõuete täitmine. Ehk sanktsioon seaduses peaks olema eriti juriidilistele isikutele rohkem tunnetatav. Kui tegu on suure käibega äriühingutega, võtame näiteks Maxima poodide keti, siis mõnesaja või mõne tuhande euro suurused trahvid ei motiveeri neid seadust hoolikalt täitma. Nad võivad ära maksta mõnesajaeurose trahvi, kui müüa ei oska eesti keelt, aga elu läheb samamoodi edasi ja me saame jälle ebameeldiva seaduserikkumise osaliseks. Nad teevad seda meie kõigi silme all ja see on omamoodi häbematus ka, ma ütleksin. Maxima näide on nii hästi tuntud, et ma kordan seda ikka ja jälle. Makstakse trahv ära ja lastakse samas vaimus edasi ehk ignoreeritakse väga olulist seadust, ignoreeritakse ka seda solvangut, mis tabab eesti inimest, kui ta ei saa omal maal [omakeelset] teenindust. See ei ole juhus, vaid järjepidev solvang.

Nii et oluline on trahvide ülemmäärade tõstmine, sest suured ettevõtted ei reageeri. Me oleme selle mitmes olulises paragrahvis sisse toonud. Nii oleme me juriidilise isiku karistuse ülemmäära tõstnud seniselt 3200 eurolt 50 000 euroni. Jah, 50 000‑list ei pea rakendama automaatselt. See lähtub loomulikult rikkumise suurusest, sellest, kui suur on äriühing. See [trahv] peaks olema tuntav, juhul kui nad ei täida seadust. See on see viimane argument, et kui te ei kuula, hää küll, äkki siis 50 000‑line trahv mõjub. Ja kui tegu on vähemalt 5-miljonilise aastakäibega äriühinguga, siis võidakse rakendada trahvilaeks kuni 5% käibest. See on jälle üks aste edasi. Kui teie arvate, et teie, lugupeetud Leedu ettevõte, kes tahab oma ärikasumit maksimeerida, võite siin riigis kõike teha ja seadusi ignoreerida, siis väga tore, me võtame ette teie ärikasumi ja leiame sealt mõjusa sanktsiooni. Veel edasi, kui see on süstemaatiline ja see põhimõtteline hoiak kestab aastaid, siis võiks rakendada ka ärikeeldu. See on riigi eneseväärikuse küsimus, kas seadused kehtivad siin või ei kehti. Ja see, ma arvan, on väga veenev argument nendele ettevõtetele: kas pakite asjad kokku või Eesti Vabariigi seadused kehtivad siin. Nii on siis ärikeeld uus meede, mida senini seaduses ei ole, ja ka käibe pealt trahvi määramine.

Ma toon mõne näite eelnõu tekstist. Paragrahvi 33 muutmine: eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest riigiasutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku, kohaliku omavalitsuse asutuse, äriühingu, mittetulundusühingu kirjavahetuses, aruandluses, isikutega suhtlemisel või töötajatele tööalase teabe edastamisel, samuti pitsatil, templil või kirjaplangil, karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Seda tõstetakse korduval rikkumisel ja juriidilise isiku puhul rakendatakse kuni 50 000‑eurost trahvi. Ja neljas lõige: "Üle viie miljoni eurose käibega äriühingut võib trahvida kuni viie protsendi suuruse trahviga äriühingu aastakäibest."

Me oleme tõstnud trahvimäärasid ka § 34 "Keelenõuete rikkumine audiovisuaalse teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel" kaudu. Selle puhul me oleme rakendanud ülemmäärana juriidilisele isikule 25 000 eurot. Ning [muutnud] § 35: eesti keele kasutamise nõuete ja kirjakeele normi rikkumise puhul sildil, välireklaamis, poliitilise agitatsiooni eesmärgil paigaldatud välireklaamis, veebilehel, ettevõtte liiginimetuse eksponeerimisel ja nime ümberkirjutamisel, samuti eestikeelse olulise teabe eesti keeles esitamata jätmise eest kaubamärkide kasutamisel tegevuskoha tähisena ja reklaamis ning olulise võõrkeelse teabe eesti keelde tõlkimata jätmise eest avalikel üritustel oleme tõstnud juriidilise isiku trahvi ülemmäära, rõhutan, ülemmäära kuni 50 000 euroni. Samamoodi [oleme lisanud] ka võimaluse äriühingu käivet arvestada trahvimise juures, [trahv võib olla] kuni 5% aastakäibest. See jääks ametniku ja vaidluse korral ka kohtu otsustusõiguseks, kas karistus on olnud proportsionaalne.

Aga jah, kordan seda mõtet, et see ei ole seadus seaduse pärast, see on seadus selle pärast, mida me näeme kaupluses, mida me näeme toodete peal, mida me näeme kohvikus – see on seadus elust enesest. Meie ametnikud ütlevad, et [trahvi saajad] ei reageeri, see on nagu hane selga vesi. Kui me tuletame meelde 1988. aastat, kui Raekoja platsil oli keeleloits, siis meil oli indu hakata eesti keele eest võitlema. Eesti keele seisund oli erakordselt halb, me tulime just pikaajalisest venestamisperioodist, aga meil oli lootusrikas vaade tulevikku, et me teeme selle ära. Vahepeal tundus, et teemegi, oleme kannatlikud, oleme võitlejad, õpetame eesti keele selgeks nendele, kes ei oska. Aga täna ma tunnen tõtt-öelda pettumust, et me ei väärista kodakondsust. Siiamaani räägitakse Narvas ülbelt mitte riigikeeles, ignoreeritakse seadusi, naerdakse selle peale. Siiamaani! Siiamaani on ju taasiseseisvumisest [palju aega möödunud, palju vett] merre voolanud. Kas me tõesti elame Karl Vaino ja Leonid Brežnevi reeglite järgi? Kui kaua veel? Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun küsimused. Kõigepealt Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Anti, hea mees! Kunagi tsaariimpeeriumi ajal oli kasutusel siin ütlus, et kolm kohalikku keelt, kolmes kohalikus keeles. Nüüd me oleme jõudnud just nagu iseseisvusesse, aga tegelikult me räägime praegu ikkagi euroimpeeriumi vormumisest. Kas tundub niimoodi, et ka euroimpeeriumis hakatakse rääkima mitte riigikeelest enam, vaid kohalikest keeltest? Ja kas see tendents on ka sinu arvates üheks väga oluliseks põhjuseks, miks niisugust eelnõu on vaja ja on vaja loomulikult ka see eelnõu seaduseks teha? 

See on vägagi intrigeeriv küsimus. Osa vastusest on see, et Euroopa Liidus osatakse Potjomkini küla väga hästi mängida. Europarlamendis ja mujal saab rääkida emakeeles, saab kasutada tõlkeid. Ehk justkui oleks keel kaitstud. Justkui. Aga faktiliselt me oleme väga tugeva inglise keele surve all. Ma loodan, et see surve mõnevõrra Mandri-Euroopas väheneb pärast Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust. Minu meelest on surve all väga paljud keeled, mitte ainult eesti keel. Suur prantsuse keel on surve all ja nad on väga vaprad võitlejad oma keele staatuse kaitsel, liigse ingliskeelestumise vastu. Nii et me võiksime julgelt pöörduda uhkete prantslaste poole, kes oma keelt kaitsevad. 

Aga ma näen, et see võitlus ei pruugi olla teab mis edukas, sest see viide kolmele kohalikule keelele võibki Tallinnas pahatihti silma paista. Kui läheme turismi poole peale Tallinnas, rohkem kesklinna, me ei leiagi sealt eesti keelt, sest selle kohviku kaubamärk on juba ingliskeelne, justkui vastab seaduse nõuetele. Justkui. See ei ole tõlge, sest see on ju kaubamärk. Neid cafe'sid ja muid imeasju on kõik kohad täis. Vahel on ka venekeelne silt. Ja lõpuks, kui hästi pingutada, leiab ehk mõne eestikeelse viite ka, millega tegu on. 

Minu meelest võiks vastupidi olla, et välismaalased võiksid piktogramme lugeda – saavad küll aru, et seal on kohvitass, ilus eestikeelne nimi on kohvikul, ja nad võiksid oma halle ajurakke liigutada. Me ei pea olema paduingliskeelsed siin. Ja minu meelest vene inimeste võimeid alahinnatakse eesti keelest arusaamisel. Ei pea kõike ette nämmutama. Ei pea kõike ette nämmutama! Eesti Vabariigi pealinnas oskavad venelased väga hästi aru saada, millega tegu on, see on lihtsalt mugavus, see on brežnevistlik vaim, mis on tagasi voolanud kuidagi meie järeleandliku mentaliteedi tõttu, et Eesti Vabariigi pealinn eriti on kakskeelne, kohati kolmkeelne. Kohati ongi nii, et eesti keel kukub mingil põhjusel hoopis kolmandale kohale, täpselt nagu 19. sajandil. Vaadake Raekoja platsi silte, eesti keel on kolmandal kohal. Nii käib meie argisuhtluses, sest eestlane läheb väga rõõmsalt üle inglise keelele, läheb väga rõõmsalt üle vene keelele ja loomulikult siis ei õpita ka eesti keelt.

Aitäh! Järgnevalt Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See on väga mõistlik eelnõu ja kindlasti peame seda toetama. Aga trahvimäärade suuruse kohta: kas eelnevalt on olnud trahvimäärad niivõrd väikesed, et ei ole olnud põhjustki, ütleme, oma inimestele või töötajatele eesti keelt õpetada? See trahviraha niikuinii ei ole asi iseenesest, et me seda raha lihtsalt korjame, pigem on [eesmärk] see, et eesti keelt õpitaks ja seda teeninduses kasutataks. Kas ma olen õigesti [aru] saanud, et see on pigem [selleks, et] motiveerida ettevõtteid inimestele keelt õpetama ja töötajaid keelt õppima?

Seadus on ju üks raam. Tegelikult me reguleerime suuremat osa asju hea käitumisviisiga, kultuuriga, etiketiga. On ju lugupidav, kui meie läheme välismaale, proovime ka mõned sõnad isegi lühikesel reisil ära õppida. Paljude asjade puhul saab hakkama lihtsalt lugupidamisega teise keele vastu. Aga on alati neid, kellele sellised reeglid ei kehti, eriti ärisektoris, kus ettevõtja muutub lõpuks mugavaks. Ta ei pruugigi väga pahatahtlik olla, tal on nii lihtsam. Ja kui vaadatakse, et keegi teda korrale ei kutsu, trahviraha ametnike sõnul ei motiveeri, ainult väikeettevõtjaid, siis võrreldes [trahvi] Maxima-suguse kaupluseketi käibega on see tõesti nagu tilk kerisele, nad ei märkagi seda ja nad muutuvad mugavaks. Me ei pruugi isegi paha tahet sealt leida – on ettevõtja mugavus. Ja neil ei ole ka seda südamevalu, välismaa ettevõtjal ei ole seda südamevalu. 

Käisin Itaalia restoranis, püüdsin kohvi juua, püüdsin kohvi juua Raekoja platsil. Keegi ei osanud [eesti keelt], keegi ei saanud aru, mida tähendab "Üks tass kohvi". Nad ei naeratanud ka selle peale, kui nad aru ei saanud. Läksin ära. Me ei saa enam Eesti Vabariigi pealinna südames üht tassi kohvi. Ei osanud need ukrainlased seal, ei osanud sealsed vene teenindajad, ei osanud ka itaalia teenindajad. Ma pöördusin väga mitmete inimeste poole, et teha kindlaks, [kas nad teavad,] mida tähendab "Üks tass kohvi". Sinna me oleme siis otsapidi jõudnud. 

On selge, et osa vajab sanktsioone ja selleks me seadusi teemegi, selleks ongi trahvid. Tavaliselt on nii, et 80–90% inimesi täidavad vabatahtlikult neid norme. Aga et need vähesed rikkujad ei muutuks teistele halvaks eeskujuks, siis peab olema võimalus sanktsioonideks. Narva volikogu on probleemne näide, aga me teame kohti, me teame Tallinna volikogu, kus asjad on hästi, vähemasti palju paremini.

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud Anti! Tänase päeva jooksul on räägitud nii palju Narvast. Mulle isegi tundub, et te elate rohkem Narvas kui mina. Võin teile kinnitada, et näiteks Narva volikogu istungid toimuvad nüüd ainult eesti keeles, ainult eesti keeles! Ja seoses sellega on küsimus, et millal te ise olite Narvas viimasel ajal ja kuidas te olete nii kindel, et eesti keel Narvas puudub üldse.

Jaa, vähemalt aasta tagasi meie ajakirjanikud ei olnud sugugi veendunud, et Narva volikogus räägitakse eesti keelt, ja ma tuginen nende rikkumiste puhul ajakirjanduse andmetele. Võib-olla, kui te lükkate selle ümber, ma vaatan veebiülekandeid hea meelega. Aga siiamaani ei ole keegi ümber lükanud neid väiteid, mida Eesti ajakirjandus veel aasta tagasi päris põhjalikult esitas. Mul oleks muidugi hea meel, kui teil on õigus. 

Aga Ida-Virumaal on ka teisi volikogusid, kus on probleeme, siiamaani on probleemid. Ja palun, siin on härra Aller, kes võib neid probleeme täpsustada koha- ja ajaviitega. Jõhvi volikogu on üks huvitav koht samamoodi, kust saab teateid kohapealt. Ma võin öelda, et Ida-Viru toetus[rühm] on huvitav koht, te olete seal ju ka liige, me saame teateid kohapealt. Muidugi, miks mitte, ma ei taha olla keeleinspektor, selleks on eraldi inimesed, aga ma tulen ja kuulan hea meelega. Kui asjad on nii palju paremaks läinud, siis avaldan teile kiitust ja [teen] komplimente. Tuleb välja, et kusagil täidetakse seadust ka.

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Me mäletame vist kõik ühte negatiivses mõttes legendaarset Tallinna koolidirektorit, kes absoluutselt keeldus eesti keelt õppimast ja selles rääkimast ja sai korduvalt-korduvalt trahve ja alati peale seda sai samas summas linnavalitsuselt preemiat. Meil on väga palju neid ettevõtjaid, kes leiavadki, et palju lihtsam on see 640 eurot vist, või mis see maksimumtrahv on, ära maksta, kui hakata nõudma inimestelt eesti keele oskamist. Keeleinspektsioon on ju ka korduvalt, aastaid pööranud tähelepanu, et need on niivõrd väikesed ja ajale jalgu jäänud trahvid, et neid tuleks tõsta, eriti tänases olukorras, kus meil on välispäritolu inimeste osakaal plahvatuslikult kasvanud. Kas ei ole meie kohustus minna appi keeleinspektsioonile …

Teie aeg! 

… et nad saaksid enda tööd teha korralikult?

Täpselt nii ongi. Ma jõuan siia tagasi, et suurem osa seaduse täitmisest [toimub] vabatahtlikult ja me peame keeleinspektsiooni üldse töös hoidma nende pärast, kes põhimõtteliselt töötavad seaduse täitmisele vastu. Teistele, kes seda mugavusest teevad, on vaja nii piitsa kui ka präänikut – präänik on keeleõpe, piits on seesama sanktsioon. Ma arvan, et kui [trahvimäärad] ära tõstetakse, siis meil ei ole isegi vaja neid sanktsioone rakendada, sest nad juba teavad, et kaupluseketile võib 50 000 eurot trahvi teha, ja lõpetavad ära inimeste värbamise, kellel ei ole piisavat keelekvaliteeti. See näide, kuidas Tallinnas kõige kõrgemal tasemel ignoreeriti [keelenõuet], ju näitab, et maksame trahvi ära, aga kas siis on seadust täidetud? Ei ole ju. See ei ole isegi jokk-skeem, see on põhimõtteline jätkuv seaduserikkumine. Kuidas siis kujuneb suhtumine üldse seaduste täitmisse? See on jokk-skeem, irvitatakse selle üle. Maksame trahvi ja irvitame edasi. 

See on riigi autoriteedi puudumine, sest seadusi peab suutma ka rakendada. Üks kõige kehvemini rakendatud seadus ongi keeleseadus. On pidev nahaalne mittetäitmine, avalik irvitamine [keeleseaduse] üle, avalik irvitamine ettevõtjate ja tihtipeale ka väikeettevõtjate poolt. Maxima näitega ei maksa ka liiale minna. On neid episoode olnud küll, kus ma olen ise keeleinspektsioonile kaebuse esitanud, sest mitte ükski inimene kohvikus ei valda eesti keeles numbrite lugemist kümneni. Mitte midagi ei valda. Ja see on üha sagedasemaks muutunud, üha hullemaks. See tähendab, et me kaotame oma pealinnas seaduse autoriteedi kõige silme all. 

Selle üle on mul hea meel, et antud eelnõusse oli kultuurikomisjonis küllaltki konstruktiivne suhtumine, ja ma loodan, et see jätkub. Kõik need määrad ei ole lõplikult kinni naelutatud. Nende üle võiks edasi diskuteerida, neid võiks vajadusel ka korrigeerida, aga tõstma peab, see on väga selge signaal ametnikelt: miski ei mõju, kui praegu neid ei tõsteta.

Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aitäh, Anti Poolamets! Järgnevalt ma palun siia Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Signe Kivi.

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Toon teieni Riigikogu kultuurikomisjoni arutelu. Komisjoni istung toimus 6. juunil käesoleval aastal, juhatas esimees Heljo Pikhof ja selle päevakorrapunkti [arutamise] juurde olid kutsutud Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna juhataja Andero Adamson ja peaekspert Kätlin Kõverik. Kõigepealt eelnõu algatajate nimel esines Anti Poolamets, kes andis ka põhjaliku ülevaate eelnõu sisust. Sõna võtsid ja küsimusi esitasid siinkõneleja, Margit Sutrop, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Tanel Tein ja Kadri Tali.

Signe Kivi tõdes, et tõepoolest avalikus ruumis peab kõlama eesti keel, aga tundis huvi – sedasama toetas ka Margit Sutrop –, et kuivõrd sarnaseid eelnõusid on ka varem esitatud, kas on ministeeriumi poolt tehtud uuringuid ja mõjuanalüüse, mida eelmistel aruteludel ei ole olnud, kuid mida komisjon on jätkuvalt soovinud ja mida ministeerium on ka lubanud. Andero Adamson vastas, et eraldi mõjuanalüüsi ministeerium kõnealuse teema osas läbi viinud ei ole, kuid valitsuse arvamuse kohaselt tuleks läbi viia täiemahuline keelevaldkonna õigusruumi analüüs ehk [koostada] seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus. Tõepoolest, tegemist ei ole ju ainult vene keele, vaid ka inglise keele mõjuga eesti keeleruumile.

Helle-Moonika Helme viitas eelnõu punktile 5 ja leidis, et eesti keeleruumi kaitsmise huvides tuleb Ukraina põgenikele anda signaal ning seada neile konkreetsed tähtajad keelenõude täitmiseks. Andero Adamsoni sõnul arvestab Keeleamet seda oma tegevuses ja ta rõhutas, et kui inimene jõuab Eestisse ja tal on kokkupuude Keeleametiga, siis järgmine kontakt on aasta möödudes ja Keeleamet kontrollib, kas inimene on eesti keele õppega alustanud või kuhu ta on oma õpingutega jõudnud. Huvitava faktina tõi Andero Adamson välja, et Eestis on kõige halvem eesti keele õppija õpetaja. Kuid ta leidis ka, et kui seadusandluses said kokku pandud keeleoskuse ja kvalifikatsiooni nõuded – seda tegi Riigikogu eelmine koosseis –, siis oli kohe näha, et õppimise trend on hakanud paranema.

Huvitaval kombel komisjoni liikmed esitasidki rohkem küsimusi ministeeriumile, mis näitab, et sealtpoolt tegelikult on päris palju tegemata tööd. Nii näiteks Mart Helme leidis, et surve õppimiseks saab tulla siiski tööandja kaudu ja sunnimeetmeks on siin trahvid ja kontroll ja et venekeelne reklaam tuleks kaubanduskeskustest ja avalikust ruumist välja võtta ning seda tegelikult saaks teha ju kohe. See oli tema arvamus, nii et siin vastust ei olnud.

Tanel Tein tõepoolest küsis eelnõu algatajalt, et kuidas on jõutud käibe pealt arvestatava trahvini, ning leidis, et 5% ettevõtte käibest on tegelikult päris suur summa. Eelnõu algatajate nimel esinenud Anti Poolamets vastas, et eelnõu eeskujuks on olnud karistusseadustik oma trahvimääradega, millest keeleseadus on väga kaua ja armetult maha jäänud.

Kadri Tali küsis, kas lisaks trahvidele on ka muid võimalusi näiteks olukorda ennetada ja kontrollida ja milliseid meetmeid siis täna ettevõtted keeleõppe pakkumisel kasutavad. Siin tekkis diskussioon selle üle, kes ja kuidas ja kui palju Eestis keeleõpet korraldavad. Paraku see õpe on harali. See on harali Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi vahel ning Andero Adamson rõhutas, et tema isikliku arvamuse kohaselt peaks see koonduma ühe vastutaja kätte.

Signe Kivi küsis, kas on keeleõppe killustumise kohta ja kogu selle teema kohta läbi viidud ka auditit. Ministeeriumi esindaja tuletas meelde, et Riigikontroll tegelikult viis aastal 2019 läbi täiskasvanute eesti keele kui teise keele õppe auditi ning kitsaskohtadena toodi seal välja just see, et õpe ei ole tõhus, et seda pakutakse erinevates kohtades erineva kvaliteediga ja ka rahastus on [eba]stabiilne.

Mart Helme juhtis tähelepanu, et eelnõu tegeleb eelkõige teenindussektoriga ja see on väga oluline, kui me räägime avalikust ruumist.

Sellega võiks arutelu ka kokku võtta. Seepeale komisjoni esimees Heljo Pikhof palus ettepanekuid eelnõu menetluse kohta ja tehti järgmised otsused. Kõigepealt [tehti] ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil, täna on sellest saanud 13. september, see otsus võeti vastu konsensuslikult. Teiseks tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt olid 6 komisjoni liiget: Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Ester Karuse, Signe Kivi, Kadri Tali ja Tanel Tein. Vastu ei olnud [keegi], erapooletuid oli 3: Liina Kersna, Heljo Pikhof ja Margit Sutrop. Viimaseks [otsustati] määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi. Selle ettepaneku võtsid konsensuslikult vastu kõik komisjoni liikmed. Tänan tähelepanu eest!

Kas ettekandjale on küsimusi? Kui küsimusi ei ole, siis aitäh, Signe Kivi! Järgnevalt avan läbirääkimised. Sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli Keskerakonna nimel Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Tere õhtust, head kolleegid, kes siin saalis on! Paneb natuke imestama, et kohe esimene seaduseelnõu, mis meil menetluses on, see on ju 1 SE, on trahvidest ja trahvide määra tõstmisest. Ma arvan, et see on hästi sümboolne ja minu meelest see sümbol ei ole eriti ilus. 

Kui me räägime selle seaduseelnõu sisust, siis on loomulikult märgiline, et algatajad teevad ettepaneku tõsta neid trahve põhimõtteliselt kuskil 15 korda, kuskil 20 korda. Ma arvan, et see on ikkagi natuke vägivaldne. Mul on loomulikult väga kahju nendest ettevõtjatest, kes on juba mitmendat aastat elamas üle mitte kõige kergemaid aegu. Tuletame meelde koroonakriisi kõikide nende piirangutega, tuletame meelde energiakriisi, inflatsiooni, mille tõttu inimesed praegu väga palju poodides ei osta või otsivad soodusmärgiga kaupasid. Nüüd siis näiteks võtad sa tööle inimese, kelle keeleoskus ei ole piisav või kes hakkab liiga palju närvitsema, kui tuleb keeleametnik teda kontrollima, ja hopsti, nagu ühe liigutusega saad trahvi 50 000 eurot. 

Ma hästi ei usu, et meie tublid ettevõtjad meelega või hea meelega rikuvad keeleseadust, kui selline rikkumine esineb. Ma arvan, et probleem on ikkagi selles, et meil on päris korralik tööjõupuudus ja need palgad, mida Eestis makstakse, ei ole piisavad selleks, et leida poe kassasse inimesi, kes oskavad kohe mitut keelt. Ma hästi ei usu, et näiteks selle eelnõu algatajad oleksid valmis minema poodi tööle, istuma kassas ja siis päästma oma tööandja igasugustest trahvidest. Aga lugedes kõike seda, mida ettevõtjad räägivad selle kohta, on kõik väga lihtne: nad hea meelega palkaksid inimesi, kes oskavad võib-olla kaht-kolme-nelja keelt, aga probleem on selles, et need inimesed sinna poodi tööle ei lähe.

Ma arvan, et selle asemel, et hakata ettevõtjaid veelgi rohkem kiusama selliste trahvidega, võiks ikkagi mõelda selle peale, miks meil on inimesed – ja neid on tegelikult piisavalt palju –, kes eesti keelt piisaval tasemel ei oska. Siinkohal ma pean ütlema, et see on tegelikult riigi tegemata töö võib-olla 20 või isegi 30 aasta jooksul, kus ei suudetud korraldada korralikku eesti keele õpet kõigile, kes seda tahavad. Me näeme, kuidas praegu lõpuks ometi, kaks viimast aastat või kolm viimast aastat on riik näiteks hakanud tasuta eesti keele kursuseid pakkuma inimestele, aga kohad nendel kursustel lõpevad, registreerimine lõpeb põhimõtteliselt mõne minutiga. Inimesed hea meelega läheksid õppima, aga sellist võimalust neil lihtsalt füüsiliselt ei ole. Siis nad peavad ise maksma selle eest ja no ma tahaks teada, kust siis see Maxima või Selveri kassapidaja seda raha saab, et keelekursuste eest maksta. 

Nii et loomulikult mitte keegi ei taha seda seadust rikkuda ja mitte keegi ei taha, et meil oleks poes selline olukord, kus tõepoolest kassapidaja ei oska eesti keelt piisaval määral või piisaval tasemel. Aga kahjuks see olukord on. 

Palun lisaaega. 

Kolm minutit lisaaega, palun!

Nüüd selle asemel, et hakata lihtsalt neid trahve tõstma niimoodi täiesti ebaadekvaatselt, 15 korda, 20 korda, ja sellega kiusama meie ettevõtjaid, ma arvan, et palju õigem oleks ikkagi rakendada selliseid meetmeid, mis lubaksid inimestele eesti keele õpet, tasuta eesti keele õpet. Ma arvan, et see kindlasti lahendaks kõik need probleemid ära, sellepärast et ma olen rääkinud paljude inimestega, kes tegelikult ei ole väga õnnelikud selle üle, et nad ei oska eesti keelt või siis oskavad seda mittepiisaval tasemel. 

Nende soov ongi see, et neile pakutaks kursuseid, kus nad saaksid eesti keele selgeks õppida. Paraku nad lihtsalt füüsiliselt ei jõua ennast nendele kursustele registreerida, kuna nad on mitu korda proovinud ja siis põhimõtteliselt veerand tunniga on kõik kohad läinud. Meil ei ole piisavalt õpetajaid. Meil viiakse läbi üleminekut eesti [õppe]keelele ja kõik need õpetajad, kes ei valda eesti keelt piisaval tasemel ehk neil ei ole C1-taset, on valmis õppima, aga siis tuleb välja, et haridusministeerium ei suuda neile isegi pakkuda seda võimalust. Ei ole piisavalt õpetajaid, et õpetada õpetajaid. Ja see on see probleem. 

Nii et meie arvame, et siin ei ole mõtet hakata laustrahvima kõiki ja tõstma trahvimäärasid täiesti ebaadekvaatselt, vaid pigem tuleks ikkagi panustada sellesse, et inimesed saaksid keele selgeks, ja tegelikult pärast seda oleksid kõik õnnelikud – nii need inimesed ise, nende tööandjad kui ka me kõik siin parlamendis. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel teen ettepaneku keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 1 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Ants Froschi EKRE fraktsiooni nimel. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ja head kaasettekandjad, Signe Kivi ja ka eelkõneleja, härra Belobrovtsev! Ma alustaks võib-olla selle koha pealt, kus minul sees kihvatas. Härra Belobrovtsev räägib meile … Meil on 30 aastat, üle 30 aasta Eesti Vabariik taastatud olnud ja meil räägitakse seda, et inimesed ei ole saanud õppida eesti keelt. Kes tahavad, on alati saanud, küsimus on alati puhtalt tahtmises. Ja see, et riik ei anna mingeid keeleõppevõimalusi, see kõik on sekundaarne. Keeleõpe on alati inimeses kinni. See on isiklik otsus. Ma olen õppinud mitmeid keeli, olen tahtnud neid õppida ja olen nad selgeks saanud. Kui inimesed ei taha keelt õppida, siis on see selge valik. Ja see on ka meelsuse valik. 

Aga nüüd asjast ja väga konkreetselt. On olnud juttu konkreetselt ühe kaubandusketi, Maxima kassades toimuvast ja ma pean ütlema, et see ei ole ainult Tallinna probleem. See ei ole probleem, mis on kuskil mujal. See probleem on arenenud praegu ka Kagu-Eestis. Näiteks Otepääl oleme jõudnud sinnamaale, et kaks aastat tagasi olid veel Maximas eesti kassapidajad, nüüd neid enam ei ole. Otepääl on need inimesed tööturult välja tõrjutud Maxima liigkasuvõtmise ja maksimaalse kasumiahnuse nimel. Loomulikult makstakse Maximas imeväikest palka ja sellega ongi surutud tegelikult hulk kohalikke inimesi tööjõuturult välja praegu. Siin on veel see aspekt ka juures. Me olemegi Otepääl praegu olukorras, kus Maximas lähed ja saad võõrkeelse teeninduse. See on reaalsus. See on dünaamiline protsess, see ei ole mingi staatiline olukord. Meie eesti keele olukord halveneb järsult ja halveneb järsult üle terve Eesti. See on reaalsus.

Nüüd on küsimus selles, kas me anname Keeleametile piisavad instrumendid, piisavad instrumendid selleks, et sundida neid ettevõtteid, kes ei soovigi Eesti keeleseadust järgida, seda keeleseadust järgima. See argument, et trahvid tõusevad 50 000-ni ja on drakoonilised, ma ütleksin, et see on vale. Mitte keegi ei hakka rakendama ilma kaalutlusõiguseta maksimaalset trahvi, arvestades veel seda, et meil on Keeleameti eesotsas ülikogenud riigiametnik. Ilmar Tomusk on Keeleameti peadirektor olnud 1995. aastast. See on muidugi ime, et ta ilma mingite tõsiste riigipoolsete instrumentideta selle keele eest üldse on jaksanud võidelda, aga ta on seda teinud. 

See on küll võib-olla natuke dramaatiline võrdlus, aga härra Belobrovtsevile võib-olla siis natuke mõjub. Vaadake, Potsdami konverentsil, kui Harry Truman sai teada, et USA-l on tuumarelv, siis ta ütles oma delegatsiooni liikmetele, et nüüd mul on olemas see kaigas Vene poiste jaoks. See on ajalooline fakt. Ma tooksin selle paralleeli. Eesti kultuuri, rahvuse ja keele kaitse on meil põhiseaduse preambulis selgelt välja öeldud kui Eesti riigi ülim eesmärk. Eesti keele kaitseks tuleb Ilmar Tomuskile see kaigas anda. Aitäh!

Aitäh, Ants Frosch! Rohkem kõnesoove ei ole. Sellega ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 1 esimene lugemine lõpetada. Meile on laekunud ka ettepanek Keskerakonna fraktsioonilt. Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 1 esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle konkreetse ettepaneku me paneme ka hääletusele. Head kolleegid, kas me kuulutame hääletusprotseduuri välja ja lisame saalikutsungi? Aga kõigepealt, Kadri Tali, käsi püsti. Palun küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Eesti 200 nimel paluksin vaheaja kümme minutit.

Seda tuleb küsida küll teistmoodi ehk sõnasooviga, sellisel juhul sõnasooviga. Aga ma sain aru teie palvest, Kadri Tali. Annan Eesti 200 fraktsioonile fraktsiooni poolt küsituna kümme minutit vaheaega. (Hääled saalis.) Kümme minutit vaheaega. Kas kümme minutit vaheaega? Kümme minutit vaheaega, palun! See on nii veres lihtsalt.

V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud ja saame asuda hääletamise juurde. Ma panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku keeleseaduse muutmise seaduse eelnõu 1 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 10, vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Sellega on seaduseelnõu 1 esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 27. september kell 17.15.

(Helistab kella.) Head kolleegid, natukene vaiksemalt, palun! Läheme tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 5 esimene lugemine. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Tanel Kiige. Tanel Kiik, palun! Head kolleegid! (Helistab kella.) Palun, natuke vaiksemalt!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel [tutvustada] ühte väga head eelnõu, riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 5, mille peamine eesmärk on hästi lihtne: täita erinevate valitsuserakondade, aga ka opositsioonierakondade valimisprogrammis lubatut. Kuna kõik erakonnad sisuliselt lubasid pensionitõusu – kes 1000 euroni, kes 1200 euroni nagu Sotsiaaldemokraatlik Erakond –, siis loomulikult me soovime anda enda panuse, et need lubadused ka päriselt ellu viidaks. Konkreetne ettepanek, millega me siia tuleme, on suurendada 2024., 2025., 2026. ja 2027. aasta 1. jaanuaril pensioni baasosa ja rahvapensioni määra 50 euro võrra ehk viia ellu neli erakorralist pensionitõusu, mis aitaks täita seda lubadust ja eesmärki, et tõepoolest jõuaks keskmine vanaduspension 1000 ja 1200 euro vahele aastaks 2027.

Miks see pensionitõus on vajalik? Lisaks sellele, et sisuliselt kõik parlamendimandaadi saanud erakonnad on seda lubanud, on [oluline] loomulikult ka see, et Eesti eakad on suhteliselt kehvas rahalises olukorras nii võrrelduna keskmise palga saajaga kui ka võrreldes Euroopa Liidu keskmise pensionäriga. Me teame, et näiteks 2020. aastal elas allpool suhtelise vaesuse piiri ligi pool vanaduspensionäridest ja üksi elavate eakate puhul oli neid isegi ligi 80%. Nii et tegelikult on see mure väga tõsine. Samal ajal on meie hinnatõus ju olnud märkimisväärselt kiire. Viimase kahe aasta jooksul on Eesti hinnad kasvanud kaks korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eakate toimetulek ja eakate olukord vajavad kindlasti turgutamist, vajavad tuge.

Eelmised valitsuskoalitsioonid, kuhu Keskerakond on kuulunud, on teinud erakorralisi pensionitõuse, mille tulemusena on keskmine vanaduspension praegu 50 eurot kõrgem, kui ta oleks ilma nendeta. Enne [viimast tõusu] tõsteti pensione viimati 12 aastat [tagasi], siis kui Jaak Aab oli sotsiaalminister. Nüüd on parlamendierakondadel ja koalitsioonil hea võimalus tõestada, et ei ole nii, et ainult siis, kui Keskerakond on valitsuses, tõusevad pensionid erakorraliselt. Hea võimalus on näidata, et viimase 20 aasta praktika saab nüüd muudetud ja erakorraliselt tõstetakse pensione ka siis, kui Keskerakond ei ole valitsuses. Me oleme opositsioonis olles lahkesti valmis teid selles küsimuses aitama, sest eakate toimetulek on üks meie keskseid poliitilisi seisukohti. Ma arvan, et see võiks olla mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes teistegi parlamendierakondade jaoks prioriteetne.

Nii et kutsun kõiki parlamendiliikmeid ja parlamendifraktsioone üles toetama antud eelnõu, et saaksime järk-järgult keskmist vanaduspensioni suurendada, et see jõuaks vähemalt 1000 euroni, mida on lubanud sisuliselt kõik parlamendimandaadi saanud erakonnad. Loomulikult on selle ära teeninud meie vanaduspensionärid, kes on aastakümneid tööd teinud, seda riiki ehitanud, selle riigi arengusse panustanud ja nüüd on tulenevalt kiirest hinnatõusust ja valitsuskoalitsiooni planeeritavatest maksutõusudest raskes ja keerulises majanduslikus olukorras. Tänan! Hea meelega vastan teie küsimustele.

Aitäh! Nüüd küsimused. Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on hea meel, et te sel korral ei ole mitte ainult õige koha peal, vaid te olete siin ka õige eelnõuga. Selle eest minu poolt juba kaks plussi. Ma küsin: kui me ei tee erakorralisi pensionitõuse, siis kas teile on teada, milline saab meie pensioni suurus olema selle koosseisu lõpuks? On lubatud, et see on 1000 või 1200 või 1400 [eurot]. Kas need lubadused täituvad?

Aitäh! Ma küsisin sama küsimuse Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil teatavasti Sotsiaalministeeriumi esindajatelt. Paraku seda konkreetset numbrit ei juletud välja öelda. Küll aga, vaadates indekseerimist või prognoosi, võime arvata, et ta ei jõua ei selle 1000 euroni, veel vähem selle 1200 euroni, mida lubas lahkesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond oma valimisplatvormi kokku pannes. Kindlasti ma kõigi nende arvutuste puhul eeldan, et erakonnad olid siirad neid numbreid oma valimisplatvormi pannes, mitte ei arvanud, et lubame eakatele täna ühte, aga homme teeme teist. Nii et tuleme siin koalitsioonile appi, et oleks täidetud need lubadused ja keskmine vanaduspension jõuaks 1000 ja 1200 [euro] vahele. Täpset numbrit on tõesti raske öelda, kuna neid vahepealseid indekseerimisi me veel ei tea. Aga mustvalgelt selge on see, et ilma erakorraliste tõusudeta keskmine vanaduspension nende lubatud tasemeteni ei küüni ja seetõttu jäävad Eesti eakad väga raskesse seisu võrreldes nii keskmise palga saajatega kui ka võrreldes teiste Euroopa Liidu eakatega, mis ei ole paraku õiglane.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite oma ettekandes, et kõik koalitsioonierakonnad valimiste eel oma programmides ja valimiseelsetes lubadustes lubasid pensioni tõsta. Nüüd me näeme, et pärast valimisi seda [eelnõu] ei toetata. Hääletus komisjonis seda juba näitas. Kas te selle eelnõu algatajana oskate lahti mõtestada ja mulle selgeks teha, mis toimub nende inimeste peades, kes räägivad üht ja teevad teist? See on minu esimene küsimus. 

Teine küsimus on selle kohta, et Keskerakond on korduvalt tulnud välja erakorraliste pensionitõusude ettepanekutega. Kas ei oleks alternatiivina mõistlikum tulla juba kapitaalsemalt pensionisüsteemi muutmise juurde ja muuta näiteks koefitsienti? Mitte siin, ma ei tea, kord aastas või kaks korda aastas arutada pensionitõusu, vaid anda pensionäridele kohe pikemalt kindlustunne ja koefitsiendi kaudu või kogu selle valemi muutmise kaudu anda pensionäridele suurem pension ja suurem kindlustunne.

Aitäh, austatud küsija! Teil oli päris mitu küsimust ja kõik väga head. [Võtame] järjest. Mis toimub nende inimeste peades, kes lubavad enne valimisi üht ja pärast teevad teist? Aus on öelda, et ega ma ju seda lõpuni ei tea. Aga ma eeldan, et praegu koalitsioonisaadikud seda arutelu pingsalt kuulavad ja lähtuvad tõesti ka minu öeldust ja viidatust, otsivad välja valimisplatvormid, vaatavad, mille alusel nad on saanud rahvalt mandaadi, milliste lubaduste alusel, ja hindavad, kas see konkreetne eelnõu aitab neid eesmärke täita või ei aita. Minu hinnangul aitab. Kui nemad on teisel seisukohal, siis tuleb seda ka põhjendada. Praegu on koalitsioonisaadikutel võimalik rahulikult mõelda, ei pea lähtuma sotsiaalkomisjoni otsusest, seda enam, et me oleme näinud ka sel nädalal siin saalis, et need otsused ei jää alati jõusse. Nii et ma julgustan küll kõiki parlamendiliikmeid mõtlema sellele, et sõnad ja teod võiks käia koos ning lubatud pensionitõus – kes [lubas tõsta] 1000, kes 1200 euroni – võiks ikkagi leida toetust. 

Nüüd see [küsimuse] teine pool, et mis võiks olla alternatiivne mudel või variant pensionitõusu tagamiseks. Küllap te mäletate hästi, et koos teiega, kui meil oli koalitsioon Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja esialgu siis IRL‑i, hiljem Isamaaga – teil muutus nimi koalitsioonis [olemise] ajal –, me muutsime pensionisüsteemi õiglasemaks ehk mõnevõrra kasvas just nimelt töötamise osakaal selles pensionivalemis. Pensionivalem on päris keeruline, seal on staažiosakud, seal on erinevad kindlustusosakud, [pension] sõltub veel sellest, kui palju on inimesel lapsi, kui kaua ta on töötatud, kui palju on tal sissetulekut olnud. Sõltuvalt ka sellest, mis aastal inimene pensionile läheb, on natuke erinev matemaatika. Kõiki neid mudeleid siin ühekorraga kirjeldada oleks päris aeganõudev. Lisaks on veel teine pensionisammas ja nii edasi. Loomulikult, variant on ka selliseid muudatusi teha, aga me oleme, noh, heas mõttes traditsioonide juurde jäänud, et me oleme reeglina toonud välja erakorralise pensionitõusu. Selle konkreetse eelnõu üks suur pluss on see, et see 50 eurot baasosale juurde, rahvapensionile juurde aitab ühtlasi tagada just nimelt pensionäride võrdset kohtlemist, solidaarsust nende vahel. Ehk me ei suurenda ühtedel eakatel pensioni oluliselt rohkem ja teistel vähem, vaid me suurendame baasosa, mis on teatavasti ühetaoline, sõltumata vanaduspensioni suurusest, ja me suurendame rahvapensioni nendel, kes on tõesti kõige madalama pensioni saajad. Eesmärk on ka see, et pension nii-öelda pensionisüsteemisiseselt oleks võimalikult õiglane ja võrdne, kuna inimväärse elu on ära teeninud kõik eakad, mitte ainult need, kes omal ajal suuremat palka teenisid või on muul viisil kõrgema pensionini jõudnud. 

Need on need põhjused, miks me oleme jäänud baasosa suurendamise juurde, mida me ka varasemalt oleme teinud, samamoodi oleme keskendunud baasosa tõstmisele erakorralisel teel. Aga loomulikult, kui teil on veel häid ettepanekuid konkreetse eelnõu kohta või muul viisil, härra Seeder, konkreetseid mõtteid, kuidas näiteks tagada ka võib-olla tõesti pikemas vaates pensionide jätkusuutlikkus ja õiglasem tase, siis need on kõik oodatud, me oleme valmis neid sotsiaalkomisjonis arutama. 

Lisaks [ütleks] veel selle ära, et pensioni baasosa tõstmine erakorraliselt suurendab teatavasti edaspidi ka indekseerimisega saadavat võitu, kuna indekseeritav summa saab olema iga järgmine aasta natukene suurem, kui see seni on olnud. Nii et sellel eelnõul on väga palju plusse. Mul on hea meel, et te aitasite mul neid välja tuua. Kindlasti ootame ka olulisi ja häid täiendusi ning koalitsiooni ja opositsiooni toetust Eestimaa eakatele.

Aitäh! Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te olete mind peaaegu ära veennud. Küll aga tahaks ma küsida sellist asja. Olgu, me ei tea täpselt, mis siis saab selle koosseisu lõpus pension olema, kui me erakorralist pensionitõusu ei tee. Aga te ütlesite, et me kindlasti seda lubadust ja neid lubadusi, mida kõik koalitsioonipartnerid on andnud, ei täida. Mu küsimus on aga see, et kas me saame täna öelda, et eakate heaolu nende aastate jooksul paraneb või halveneb. Miks ma seda küsin? See, mida me teame [tulevat], on maksutõusud. Tuleb ka käibemaksutõus, mille kohta on isegi sotsiaalkaitseminister öelnud, et see pensionäride heaolu halvendab. Kui me ei tõsta [pensione] erakorraliselt, kas teie hinnangul Eesti pensionäride heaolu jääb tänasele tasemele, tõuseb või langeb või kuidas teie tunnetus on?

Aitäh! Mul on kahju, kui te vajate veel veenmist, aga ma olen loomulikult valmis seda tegema. Vaatame praegust väga kiiret hinnatõusu, vaatame praeguse valitsuskoalitsiooni, ütleme, irrelevantset maksupoliitikat, elukauget maksupoliitikat, mis tõepoolest suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust, lajatab maksutõusudega kõige nõrgemale sihtrühmale. Me teame, et käibemaksutõus mõjutab – käibemaks on nii-öelda regressiivne maks oma iseloomult – enim just nimelt madalama sissetulekuga inimesi, kelle hulka kuuluvad ka eakad. Nende pensionist valdav osa läheb käibemaksuga maksustamise alla, on need siis toidukulud, kommunaalkulud, elektriarved, kõik muu taoline. Selles valguses võib kahjuks olla kindel, et Reformierakonna juhitav valitsus halvendab Eestimaa eakate toimetulekut ja igapäevast heaolu. Nii et üks viis tõesti leevendada Eestimaa eakatele nende maksupoliitiliste otsuste ja nende valikute mõju, mida Reformierakonna juhtimisel praegu tehakse, on just nimelt selle konkreetse eelnõu toetamine. See on natuke nagu lunastuse saamine: ühe käega küll maksutõusudega võetakse, aga siis vähemasti antakse ka midagi tagasi Eestimaa eakatele, kes kindlasti on selle [pensioni]tõusu ju ära teeninud. Mul on hea meel vähemalt selle üle, et seni pole kuulda olnud, nagu meie [algatatud] varasemaid erakorralisi pensionitõuse tahetaks tagasi pöörata. Tihti on olnud niimoodi, et alguses vaieldakse, arutatakse, kas on vaja, aga lõpuks, kui on toetatud, siis tagasi enam ei võeta. Küllap nii läheks ka selle tõusuga. Ühel hetkel, kui see tõus on tehtud, siis saadakse aru, et see on mõistlik ja õige. Nii et ma loodan väga, et see [eelnõu] saab toetuse ja hiljem ei teki ühelgi erakonnal mingit kahetsustunnet, vaid pigem saadakse aru, et Eestimaa eakad on ära teeninud kõrgema pensioni, kui lähiaeg pelgalt indekseerimise toel neile võimaldab.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Pensionide ja nende suuruse puhul on üks võrdlusnumber asendusmäär ehk keskmise pensioni ja keskmise palga suuruse võrdlus. Tavaliselt võrreldakse vist netoväärtusi. Eestis oli see jeeli-jeeli 40 vist vahepeal, nüüd oli natukene üle. Tundub, et kui lähiajal erakorralist tõusu ei ole, siis ta jääb sinna 40 juurde ja pikemas perspektiivis, kui midagi ei muutu, jääb alla 40%. Me oleme selle asendusmääraga üks punaseid laternaid Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Milline see asendusmäär võiks olla, mille poole me võiks Eestis püüelda vähemalt mingiski perspektiivis, viie ja kümne aasta perspektiivis?

Öeldakse, et adekvaatne asendusmäär on 60% juures. Miinimumaste ja ‑samm võiks olla 50% juures, 60% oleks adekvaatne. Ka sellega me ei oleks sugugi mitte Euroopa Liidu tipus, sest on riike, kus pensioni asendusmäär tänu erinevatele pensioniskeemidele on sisuliselt 100%: näiteks ongi tööandja pension, on riiklik pension, võib olla ka mingi kogumissamba mehhanism ja kokkuvõttes saab eakas pensionile jäädes tegelikult samaväärse sissetuleku, mis ta sai tööelus, töötades. 100%‑ni me niipea ei jõua, küll aga selline 50–60%‑line tase võiks olla miinimumtase, mille poole püüelda. See praegune circa 40% ei ole kindlasti piisav. Tõsi on ka see, et me nende numbritega oleme jätkuvalt Euroopa Liidu viimaste riikide hulgas. See ei tee kindlasti au ei meile ega meie solidaarsusele eakatega.

Aitäh! Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Hea Tanel! Mind ajendas küsima Helir-Valdori küsimus siin enne. Ta küsis, mis on nende inimeste peades, kes enne valimisi lubavad midagi ja pärast valimisi kõik ära unustavad. Sina ütlesid, et sa ei tea, mis nende peades on. Ma nüüd soovitan sul enda peas natuke sobrada ja mõelda. 2019. aasta valimiste eel oli Keskerakond väga selgelt teise pensionisamba lammutamise vastu. Peale valimisi te lammutasite teise pensionisamba ära. Minu küsimus on kaheosaline. Esiteks võiksid sa rääkida, mis su peas siis toimus. Aga teiseks, mis täna on juhtunud: kas see eelnõu, millega sa praegu jooksed sinna pulti ja mida esitled, on ka kuidagi seotud sellega, et teine pensionisammas sai lammutatud? Kas see halvendas pensionäride olukorda? Kas äkki on nii, et kui ei oleks olnud seda lammutamist, siis sina ei peaks praegu seal puldis aega viitma?

Aitäh! No siin oli nüüd mitu valeväidet ja mitu sellist väidet, mis näitavad, et te ei ole pensionisüsteemist ülemäära [hästi] aru saanud. Aga ma hea meelega selgitan. 

Esimene valeväide. Keskerakond oli loomulikult vastu teise pensionisamba kaotamisele ja seda ei olegi toimunud. Teine pensionisammas on jätkuvalt olemas, aga see on vabatahtlik, kes tahab, kogub edasi. Mina näiteks olen edasi kogunud, ma ei tea, kuidas on teiega lood, see on igaühe enda valik. Aga meie eesmärk oli selgelt see, et pensionisüsteem säiliks ja teine pensionisammas säiliks. Hetkel on see vabatahtlik, see oli koalitsiooni kokkulepe. Ma esitasin ausalt öeldes toona sotsiaalministrina ka päris palju ettepanekuid, osa neist arvestati, osa puhul ei jõudnud me kokkuleppele. [Esitasin need] just nimelt selleks, et pensionisüsteem oleks võimalikult jätkusuutlik. Sealhulgas oli näiteks tööandjapensionile lähenemise kohta erinevaid ettepanekuid, mis puudutasid raha väljavõtmise võimalusi. Eri riigid on sellele erinevalt lähenenud, on neid, kus on pandud mingi vanusepiir, kust alates saab välja võtta ja nii edasi. Praegu on Eestis liberaalne lähenemine, kui tahate [nii väljendada], on võimalik ka noorematel inimestel soovi korral seda raha välja võtta. Nii et see on täpsustuseks teile, et teine pensionisammas pole kuskile kadunud. Ei ole ka kolmas sammas kuskile kadunud, nii et te võite kergendatult hingata. (Hääl saalist.)

Nüüd teine [väide]. Selle samba reform toona faktiliselt aitas tõsta tänaste eakate pensioni. See on fakt. Me leppisime kokku, et see sotsiaalmaks, mis seni laekus teise pensionisambasse nende inimeste eest, kes nüüd otsustasid loobuda sambasse kogumisest, läks suurel määral just nimelt olemasolevate pensionide tõstmiseks nendesamade erakorraliste pensionitõusude kaudu. Eestimaa tänased eakad – tehke faktikontroll, kui tahate – saavad kõrgemat vanaduspensioni tänu sellele teise samba reformile, kui nad muidu oleksid saanud. See on fakt. 

Kolmandaks, miks ma ütlen, et te ei ole pensionisüsteemi toimimisest lõpuni aru saanud? Väga tihti retoorikas – mitte ainult teie, see ei ole etteheide teile – väga paljud parlamendiliikmed ja poliitikud ajavad sassi tänaste eakate ja nende tulevaste eakate mured ja küsimused. Näiteks minu vanuses inimene saab koguda teise sambasse, kolmandasse sambasse, võib-olla tuleb kunagi tööandjapension, on erinevad mehhanismid. Aga tänased eakad saavad seda pensioni, mis neile on juba määratud. Neid ei aita teine pensionisammas, väga väike kogus tänastest eakatest saab sealt mingit nii-öelda pensionilisa. Neid aitab see, kui me suurendame kas pensioni baasosa erakorraliselt või suurendame mingeid muid koefitsiente, nagu siin on viidatud, mingeid indekseid, näiteks vahepeal tõstsime ka laste eest saadavat aastahinnet, iga lapse eest 0,5 aastahinde võrra, mis nüüd on 3,5. Erinevad sellised lahendused aitavad tänaseid eakaid. 

Tuleb selgelt aru saada, et üks asi on olemasolevad pensionärid ja eakam põlvkond, keda on üle 300 000, ja teine asi on tänased noored, tänased keskealised, kellel on võimalik pensioniks koguda, kellel on võimalik saada tööandjapensioni ja [kasutada] muid selliseid mehhanisme. Need on lihtsalt erinevad asjad. Meie eesmärk on tõesti aidata neid eakaid, kes nüüd ja praegu pensioni saavad, kes on raskustes, kellel pole olnud võimalik koguda ei vabatahtlikult ega kohustuslikult teise pensionisambasse ja kelle pensioni kahjuks mitte mingil määral ei mõjuta teise samba tootlus, olgu ta või 30% aastas.

Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aitäh, Tanel Kiik! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni nimel esineva sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari. Palun!

Lugupeetud esimees! Head kuulajad! Mul on ülesanne ja au [tutvustada] riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse [eelnõu] 5, sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu ja seda, mida sotsiaalkomisjon otsustas. Eelnõu algatati 12. aprillil 2023 ja võeti menetlusse järgmisel päeval, 13. aprillil. Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 6. juunil 2023. Lisaks sotsiaalkomisjoni liikmetele osales ka Sotsiaalministeeriumi esindaja, [pensionipoliitika ja] piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak, kes andis meile ülevaate Vabariigi Valitsuse arvamusest. Ma ütlen kohe ära, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. 

Valitsuse argumendid toongi järgnevalt välja. Eestis on veidi üle 300 000 pensioni saava inimese. Koosolekul kogu sotsiaalkomisjon, kõik [koosolekul osalejad] loomulikult tõdesid, et pensionärid väärivad suuremat sissetulekut, ning tõdeti ka, et eakad on suuremas vaesusriskis kui töötavad inimesed. Samas aga nentis Sotsiaalministeeriumi esindaja, et just eakate toimetuleku parandamiseks on viimastel aastatel tehtud mitmeid [muudatusi]. Esiteks, tänu pensioni indekseerimisele 2023. aastal tõusis pension keskmiselt 13,9%. See oli viimase 15 aasta suurim pensionitõus. Teiseks, alates 1. jaanuarist 2023 suurendati pensionide baasosa ja rahvapensioni määra erakorraliselt 20 euro võrra. Kolmandaks, nii indekseerimise kui ka erakorralise pensionitõusu tulemusel oli keskmine pension 1. aprillil 2023. aastal 700 eurot ja 2 senti ehk pensionitõus oli olnud 85 eurot. Neljandaks, palkade suurenemise ja majanduskasvu tõttu on 2024. aasta pensioniindeks prognoositult 1,074, 2025. aastal 1,049 ja 2026. aastal 1,043. See toob jätkuvalt kaasa pensionide suurenemise. [Viiendaks,] lisaks indekseerimisele suurendab 2023. aastal pensionäride sissetulekut vanaduspensioniealiste tulumaksuvabastuse erisus, mis tagab, et keskmise vanaduspensioni suurune tulu, mis 2023. aastal on 704 eurot kuus, jääb olenemata vanaduspensioniealise inimese kogutulu suurusest tulumaksuvabaks. Jumal, missugune lause! Kuuendaks, eelmise aasta sügisel maksti 200‑eurost üksi elava pensionäri toetust, mida makstakse ka järgnevatel aastatel. 2023. aasta alguses suurendati represseeritutele makstavat toetust 230 eurolt 292 euroni ja hinnatõusu leevendamiseks maksti eelmise aasta novembrikuus [teatud sihtgrupile] ühekordset toetust 50 eurot. 

Sotsiaalkomisjoni istungil arutati Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut. Komisjoni liikmed küsisid mitmeid küsimusi ja eelkõneleja nendest ka rääkis. Komisjoni liikmed tundsid ka huvi, missugused on Vabariigi Valitsuse või sotsiaalkaitseministri ettepanekud ja plaanid pensionide kohta. Vastusena kuulsime, nii nagu juba eespool mainitud, et valitsus plaanib tööandjapensioni väljatöötamist ja juba on esimesed töörühmade arutelud sellel teemal toimunud. Lisaks tundsid komisjoni liikmed huvi ka teisest sambast lahkumise mõjude kohta. Sotsiaalministeeriumi esindaja tõdes, et nendel, kes teisest sambast on lahkunud, on pensionieas sissetulekud väiksemad, aga nentis ka, et alati on võimalus teise sambaga uuesti liituda. 

Valitsuse peamine põhjus eelnõu tagasilükkamiseks oli selle mõjuanalüüs. Rahandusministeeriumi koostatud mõjuanalüüsi hinnangul suurendab eelnõu eelarve kulusid 2027. aastaks 750 miljoni euro võrra aastas võrreldes kehtiva olukorraga. Võttes arvesse, et tegemist on pikaajalise kohustusega, [mille tõttu] kulud igal aastal järjest suurenevad, ja eelarve on lähiaastatel väga pingeline, leiti, et ei ole võimalik erakorralisi pensionitõuse järgnevatel aastatel teha. 

Sotsiaalkomisjon otsustas konsensuslikult võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil aastal 2023. Täna enam 15. juuni ei ole, aga põhjusi kõik teavad. Häältega 5 poolt, 3 vastu ja 1 erapooletu [otsustati] teha üldkogule ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kolmandaks, konsensuslikult otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks Irja Lutsar, kes selle [ülevaate] teile ka ette kandis. Ma tänan teid.

Aitäh! Järgnevalt küsimused. Kõigepealt Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Teie ülevaade sotsiaalkomisjoni arutelust oli igati ammendav ja adekvaatne. Seda tuleb stenogrammi huvides märkida. Aga minu küsimus teile kui koalitsioonisaadikule on natuke teistsugune. Teatavasti me arutasime ka sel nädalal erinevaid just nimelt erakorralist pensionitõusu puudutavaid eelnõusid, näiteks konkreetset ettepanekut jaotada see tõus mitte nelja aasta peale 50‑eurose sammuga, vaid kolme aasta peale 70‑eurose sammuga. Komisjoni ettepanekud suurele saalile erinesid. Antud juhul, nagu te tõite välja, tegite ettepaneku see [eelnõu] millegipärast tagasi lükata, et see justkui maksab liiga palju ja ei ole sellist raha meie eakatele võimalik pakkuda. Aga sel nädalal tehti otsus ja ettepanek esimene lugemine lõpetada eelnõu puhul, mille kulu tegelikult on sama suur või isegi natuke suurem. Siin tekib teatud vastuolu, tekib küsitavus, mille tõttu siis üks eelnõu tuleb tagasi lükata, teise eelnõu esimene lugemine aga tuleks lõpetada. Äkki selgitate neid põhjuseid?

Mina kannan ette seda, mida juunikuus komisjonis otsustati. Seda, missugused eelnõud hakkavad tulema ja kuidas neid käsitletakse, tõesti sellel komisjoni [koosolekul] ei otsustatud ja ei arutatud ka.

Aitäh! Järgnevalt Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esindaja! Eelnõu algataja ütles, et kõik koalitsioonierakonnad, sealhulgas Eesti 200, enne valimisi lubasid pensionitõusu, aga nüüd hääletatakse pensionitõusu eelnõu maha. Mul on küsimus: kas komisjoni arutelus ka see küsimus kerkis ja millega põhjendati seda käitumist? Teiseks, te ütlesite valitsuse seisukohta tutvustades, et põhjuseid, miks mitte toetada seda eelnõu, oli mitmeid. Üks oli see, et indekseerimise tulemusena kasvasid sel aastal pensionid rekordiliselt. See oli 13%, ma panin kirja, nii te ütlesite. Kui suur oli inflatsioon? Te võiksite seda öelda, siis me saame nii-öelda reaalse pensionikasvu ka välja arvutada.

Aitäh küsimuste eest! Ma alustan esimesest küsimusest. Nii nagu te kõik teate, Eesti 200 ei olnud eelmises valitsuses ja Eesti 200‑l siis, kui valimisprogrammi tehti, ei olnud võimalikki teada, missugune on riigieelarve seis [praeguseks] ajaks. Me teadsime seda, millest tookord teavitati, ja me ei teadnud, et riigieelarve seis on halb. 

Vastates teie teisele küsimusele: jah, teil on õigus, pensione indekseeriti tõesti. "Rekordiline" ei olnud sõna, mida mina kasutasin, seda kasutasite teie. Ma ütlesin, et see oli kõige suurem viimase 15 aasta jooksul. Tõesti, pensionid kasvasid 13,9% ehk peaaegu 14%. Jällegi, inflatsiooni suurust saate ajalehest lugeda teie ilmselt niisama hästi, kui mina saan. Komisjonis inflatsiooni kohta arutelu, niipalju kui mina mäletan, ei olnud.

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis aitäh, proua Irja Lutsar! Avan läbirääkimised. Kui soove läbirääkimistel kõnelda ei ole, siis ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 5 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 5 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 41 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid ei ole. Eelnõu 5 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 7 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Tanel Kiige. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Väga kahju, et eelmine eelnõu mulle arusaamatutel põhjustel toetust ei leidnud, aga seda olulisem on, et see järgmine eelnõu siiski heakskiitu leiaks. Teatavasti kehtib Eestis alates 2009. aasta majanduskriisist nii-öelda ajutine kord, et haigushüvitist makstakse alates neljandast päevast. Esimesed kolm päeva on inimese enda mure, mis tähendab seda, et näiteks kolm päeva kodus haigena olles kaotab 1000‑eurose sissetulekuga inimene 150 eurot ainult sellepärast, et ta haigestus, hoolimata sellest, et ta ei ole midagi valesti teinud. 

Meie ettepanek on minna tagasi Keskerakonna valitsuse kehtestatud korra juurde, mille järgi haigushüvitist makstakse alates teisest päevast, teisest viienda kalendripäevani maksaks 70% tööandja ja alates kuuendast päevast maksaks Tervisekassa. Selle loogika on lihtne: inimene ei ole süüdi, kui ta haigestub, inimene peab saama majanduslikku tuge ka sellel perioodil, kui tal tööl pole võimalik käia, ja teisalt on see ka rahvatervise huvides, et inimesed ei käiks haigena tööl, ei nakataks teisi näiteks nakkushaiguste korral või ei süvendaks oma haigusi ja tervisemuresid, juhul kui neil ka ei ole nakkushaigus, aga nad lihtsalt vajavad aega taastumiseks. Ehk see on nii inimlikult võttes kui ka, ma ütleksin, sellise solidaarsusloogika järgi mõistlik, adekvaatne eelnõu nii inimeste toimetuleku ka rahvatervise seisukohalt.

Selline kord kehtis tegelikult kaks ja pool aastat, alates 1. jaanuarist 2021 kuni 1. juulini 2023. Loomulikult oli meie ettepanek, et alates juulist see kord säiliks tol hetkel kehtinud positiivsemal, inimese jaoks sõbralikumal kujul, aga mul on väga kahju, et selle konkreetse eelnõuga, mis sai sisse antud 13. aprillil, jõuame saali alles nüüd. Nägime kevadel, kuidas koalitsiooni jaoks prioriteetsed eelnõud pandi vajadusel täiendava istungi või erakorralise istungjärgu päevakorda, aga inimeste jaoks olulised eelnõud, mis võimaldaksid haigushüvitiste soodsama korraga jätkamist, jõuavad saali septembri keskel. See on päris kahetsusväärne ja piinlik olukord. Ma väga loodan, et valitsuskoalitsioon edaspidi selliseid olukordi väldib, nagu juhtisin tähelepanu ka Riigikogu vanematekogus. Oleks elementaarne austada mitte ainult koalitsiooni eelnõusid või nende arusaama sellest, mis on ajakriitiline ja mis ei ole, vaid [tuleks] arvestada ka opositsiooniga, eriti kui on tõesti tegemist eelnõuga, mis on ajakriitiline sõna otseses mõttes. Nüüd me arutame kaks ja pool kuud pärast selle tähtaja möödumist, mida siis teha. Päris tobe olukord.

Aga miks see eelnõu on vajalik? Ma põhiosas seda juba selgitasin. Laiem printsiip on kindlasti ka see, et on vaja ühiselt aru saada, et ei ole see pandeemia kuskile kadunud ja ei ole ka muud nakkushaigused meie seast lahkunud. Inimeste tervise hoidmine ei ole mitte ainult kulu, vaid see on ikkagi otseselt investeering. Mida tervemad inimesed, seda rohkem on meil ka töövõimega inimesi, seda kauem suudetakse töötada ja kauem elada tervena. Küsimus ei ole pelgalt selle eelnõu maksumuses, mis on kuskil 30 miljonit eurot aastas, vaid selle abil on pikemas plaanis võimalik märkimisväärselt rohkem nii-öelda tagasi teenida, sest inimesed on tervemad ja loodetavasti ka nakatavad üksteist vähem. Samuti tuleb arvestada, et see raha ei lähe kuskile tuulde, vaid see läheb Eestimaa inimestele, kes suure tõenäosusega seda rahalist abi ja tuge vajavad, kuna haigeks jäämine on nii või naa inimese jaoks majanduslikult koormav: kõikvõimalike ravimite soetamine, töölt eemalejäämine. Isegi see praegune soodsam kord, mida me välja pakume, tähendab inimesele rahalist kaotust, aga siis ei ole see rahaline kaotus niivõrd suur, nagu on selle 2009. aasta majanduskriisi ajal kehtestatud korra järgi, mille kohta võib öelda, et ajutine lahendus on kujunenud püsivaks, kuigi seda toona niimoodi välja ei reklaamitud.

Selle ettepaneku, mille ma olen teie ette toonud, ma toona ministrina rääkisin läbi nii tööandjate keskliiduga kui ka ametiühingute keskliiduga, mõlemad olid sellega nõus. Esialgu piloteerisime, tegime aasta, siis pikendasime aasta võrra, nähti, et see toimib. Ehk oldi nõus, et see võiks olla püsilahendus. See on ka mõistlikum, et ei ole niimoodi, et kord kogu aeg muutub, tehakse uusi infosüsteemilahendusi, tuleb töötajatele selgitada uut korda ja nii edasi. 

Mul on väga kahju, et koalitsioon jättis kasutamata võimaluse juba kevadel see meie eelnõu vastu võtta, aga alati on võimalik teha vigade parandust. Selle eelnõuga täna siin teie ees olles ma loomulikult palun nii opositsiooni‑ kui koalitsioonisaadikute toetust, et saaksime Eestimaa inimesi just nimelt tervisemurede korral adekvaatselt ja väärikalt toetada. Selleks tulebki konkreetne eelnõu vastu võtta, tõenäoliselt teatud redaktsioonidega, kuna 1. juuli on möödas. Tuleb lahendada see küsimus, kas me saame seda jõustada tagantjärele või on võimalik seda tulevikuvaates teha. Aga igal juhul selline soodsam kord inimeste jaoks oleks tervemõistuslik ja oleks riigi vaates väärikas, et mitte jääda selle majanduskriisiaegse korra juurde, mis kehtestati ajutisena ja on kujunenud püsivaks. Aitäh!

Järgnevad küsimused. Esimesena Karmen Joller, palun!

Aitäh! Ma tahaksin lihtsalt meelde tuletada, miks neid esimesi päevi kompenseerida otsustati. Sellepärast, et meil oli tundmatu nakkushaigus, mille levikut oli vaja pidurdada, tegemist oli COVID‑iga ja tegemist oli väga ohtliku haigusega, mis tänaseks päevaks on muutunud ohutumaks ja mis nüüd on ärahoitav vaktsineerimisega täpselt nii nagu gripp. Ära on kadunud see põhjus, miks meil võeti need meetmed kasutusele. Ma tuletan meelde ka seda, et erinevad arstid, ka perearstid on selgitanud, et seda raha, mis kulub töövõimetuslehtede kompenseerimiseks, on meditsiinisektoris vaja hoopis mujal. Ma tahangi küsida, kas sina ei näe mujal seda vajadust. Kuidas võis selline oluline asi ära ununeda?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikkuses, olles toona selle jõustumise juures olnud ja selle ettepaneku valitsusse toonud, ma tean neid argumente loomulikult päris hästi. Üks neist oli pandeemia, aga teine oli ka arusaam, et inimesi tulebki väärikamalt toetada. Loomulikult nii oli, ma ise selle eelnõu esitasin, ma tõesti tean seda. Ehk algselt oli kriisi ajal, kui te mäletate, eriolukorra ajal selline süsteem, et alates esimesest päevast võis koju jääda, see kehtis ajutise lahendusena eriolukorra lõpuni, väljastatud haiguslehe puhul. See seadusemuudatus siin on juba natuke püsivama iseloomuga, me seda ka pikendasime. Loomulikult, COVID‑i pandeemia on natuke raugenud, aga ega nakkushaigused pole kuskile kadunud, sealhulgas COVID ise mitte. Nagu ma enne kirjeldasin, on ka muid tervisemuresid, mille puhul inimene peaks jääma koju ennast taastama, [haiguse] välja ravima, mitte tööle minema. Nii et mul on väga kahju, et siin soovitakse kuidagi patsiente vastandada ülejäänud tervisesektorile. See pole kindlasti eesmärk. 

Loomulikult on tervishoiuvaldkonnas ka muid rahalisi vajadusi. Ma olen esitanud väga mitu ettepanekut tervishoiuvaldkonna rahastamise süsteemi muutmiseks. Kui olin minister, siis eraldasime 540 miljonit eurot tegevustoetust ka nelja aasta peale, aastateks 2021–2024. Ehk aastal 2025 ootab meid päris suur auk, mida tuleb täita. Konkreetsete ettepanekutena olen välja pakkunud laiendada maksubaasi, mille pealt ravikindlustust makstakse. Samuti aitaks kindlasti valitsuse otsus sarnaselt varasemaga eraldada tegevustoetust Tervisekassa eelarvesse. 

Nii et teil koalitsioonisaadikuna on kõik need võimalused olemas. Kui te tervishoiuvaldkonna pärast tõesti siiralt muret tunnete, võite esitada need ettepanekud ja nõudmised tervishoiuvaldkonna rahastamiseks, et vähemalt samas mahus, nagu toona meie valitsus toetas, 140 miljonit eurot aastas, tervishoiuvaldkonda näiteks juurde panna tegevustoetuse näol ning siis rahastada sellest perearstisüsteemi tugevdamist, rahastada võib-olla erinevate ravijärjekordade lühendamist – ravijärjekorrad on tõesti probleemiks –, ja loomulikult minna edasi tervishoiutöötajate järelkasvu [tagamisega], mis samuti vajab lisaraha, nagu te hästi teate, see, et meil oleks üldse tulevikus piisavalt tervishoiutöötajaid. 

Nii et muresid tervishoiuvaldkonnas on loomulikult rohkem, need ei ole mul kaugeltki ära ununenud, olen neid ettepanekuid esitanud. Kui te nüüd lubate, et teie ka seda toetate, siis ma arvestan sellega, et kui me järgmine kord tuleme siia saali tervishoiuvaldkonna rahastust suurendava ettepanekuga, siis saan teie toetushäälega arvestada.

Aitäh! Järgnevalt Jaak Aab, palun! 

Aitäh, austatud esimees! Ma jätkan sellelsamal teemal. Praeguste arvestuste järgi, kui midagi ei juhtu, ehk siis selle RES‑i põhjal, mis tehti eelmine aasta, on Tervisekassa miinus 2025. aastal minu teada 200 miljonit. See tähendab, et isegi olemasolevaga võrreldes arstiabi andmine kõvasti halveneb, arstiabi järjekorrad pikenevad. Ega praegugi kõigega rahul olla ei saa. Tahaks muidugi näha, see on küsimus sinna Vihula poole vist, et mis numbrid sealt välja tulevad. See on päris tõsine mure. Kindlasti kiidan ettekandjat, kes terviseministrina ja enne seda sotsiaalministrina tegelikult sinna valdkonda nii palju raha pani. Aga minu arust ettekandja ütles, et sarnane kord, nagu me välja pakume, kehtis enne eelmist majanduskriisi. Minu arust krokodillikomisjon vist lõikas selle ära ja see pidi olema ajutine. Kas ma mäletan õigesti?

Aitäh küsimuse eest! Mäletate absoluutselt õigesti, et 2009. aasta kriisi ajal tehti erinevaid kärpeotsuseid. Toona oli vähemalt üldrahvalik arusaam ja tihtipeale ka poliitikute retoorika selline, et need on ajutised kriisiaegsed meetmed ja hiljem pöördutakse tagasi varasemate kordade juurde. Kahetsusväärsel kombel kehtib siin selline vanasõna, et ajutised lahendused on kõige püsivamad. Käibemaksu puhul võib isegi öelda, et on veel hullem, sest me ei ole pöördunud mitte tagasi 18% juurde, vaid tänane koalitsioon on otsustanud 20%‑lt hoopis veel tõsta, 22%‑le, ehk veel hagu juurde panna just nimelt tarbimismaksude näol, mis rohkem mõjutavad kõige vaesemaid inimesi. See on fakt. See on ka Rahandusministeeriumi analüüsis kirjas, see ei ole mitte ainult minu seisukoht. 

Mis puudutab Tervisekassa puudujääki, siis see on ülitõsine küsimus, absoluutselt. Me teame, et Eestis on inimeste omaosalus niigi kõrge, 25% juures, tervishoiuteenuste eest tasumisel, eeskätt ravimite, hambaravi ja muude selliste tervisemurede puhul, kus omaosalust on. See on nii kõrgeks muutunud.

Aga kui küsida, mida Vihulast oodata on, siis ma kindlasti ootan terviseministrilt tervishoiuvaldkonda lisaraha leidmist. See linnalegend või selline tore PR-ettevõtmine nimega eratervishoid ei ole kindlasti mitte lahendus. Praeguses olukorras on eratervishoiuga kaetud 4–5% elanikkonnast või isegi 10% või 15% mõnel paremal päeval. See tegelikult murendab solidaarset tervishoidu, tekivad erinevasse kategooriasse [kuuluvad] inimesed: ühed, kellel on paremad teenused, kiirem ligipääs, ja teised, kellel on halvem ligipääs. Teades, et tervishoiutöötajaid on puudu ehk me tegutseme piiratud ressursside tingimustes, siis see tähendab lihtsustatult öeldes seda, et ühe inimese jaoks ravijärjekord lüheneb, teise jaoks pikeneb, need isegi ei muutu samaks, vaid ühel see pikeneb. Nii et ma väga loodan, et praegune koalitsioon ei lähe edasi selle eraravikindlustuse lubaduse või ettepanekuga. Ma tean, et tänane terviseminister on tervemõistuslik inimene, ta mõistab tervishoiuvaldkonna väljakutseid väga hästi. Ma loodan siin ka tema toetusele ja arvestan sellega. Loodetavasti, kui Vihulas kokku istutakse, siis neile muredele, millele nii mina tähelepanu juhtisin kui ka doktor Joller tähelepanu juhtis, leitakse tervishoiuvaldkonnas päris lahendus lisaraha eraldamise teel. Me teame, et Eesti tervishoiusüsteem on üks efektiivsemaid ja samal ajal üks alarahastatumaid Euroopas. Siin tuleb kindlasti teha järgmisi samme lisaks neile sammudele, mida tegid meie kaks järjestikust valitsust. 

Aitäh! Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nõustuge või vaielge vastu, aga mulle tundub, et see on jälle üks samm majandusliku ebavõrdsuse suurendamise suunas. On see tasuta ühistranspordi kaotamine või on see maksureform, kõik need otsused on sinna suunda, et kellel on väiksem palk, sellel on palju keerulisem. Miks ma nii ütlen? Haiguslehe puhul on ju samamoodi. Kontoritöötaja tõenäoliselt ei peagi haiguslehte võtma, samas, kui sa oled müüja, siis sa tõenäoliselt sellest ei pääse mitte mingil juhul, ja ka palgaerinevused on olemas. Kas te nõustute selle hinnanguga, et see on järjekordne samm väga ohtlikul teel, mille tõttu majanduslik ebavõrdsus Eestis lihtsalt suureneb veelgi?

Kui te peate selle sammu all silmas seda korda, mis nüüd taas jõustus, tulenevalt sellest, et valitsuskoalitsioon ei olnud valmis seda eelnõu enne juulit isegi mitte arutama, rääkimata toetamisest, siis tõesti, haiguslehtede maksmise kord on kindlasti, ütleme siis, diskrimineeriv just nimelt füüsilise töö tegijate suhtes ehk nende suhtes, kes peavad käima kohal tööplatsil, on need ehitajad, on need müüjad, on need ka tervishoiutöötajad, kui nende enda tervishoiuasutus ei taga just paremat, soodsamat haiguslehtede maksmise korda, mida paljud tervishoiuasutused õnneks teevad. Tunnustus neile selle eest! Kontoritöötajal on kindlasti lihtsam kas jätta haigusleht välja võtmata või teha kaugtööd, kui terviseseisund seda võimaldab, kui pole näiteks enam tõsiseid sümptomeid. Nii-öelda lihtsal tööinimesel on sellevõrra kindlasti raskem ja see risk on tegelikult ka kõrgem, et tulenevalt väikesest sissetulekust ja tulenevalt kõrgetest püsikuludest inimene käib tööl ka haigena. Ehk üheaegselt selle taas kehtima hakanud negatiivsema korraga me ühest küljest raskendame nende inimeste majanduslikku toimetulekut ja teisest küljest halvendame nende terviseseisundit, kuna me sunnime neid haigena tööle minema ja tööd tegema, selleks et vältida rahalist kaotust. Minnakse kas liiga vara tagasi tööle, kui ei olda veel tervenenud, või hakatakse sootuks haigena tööl käima, mis võib tuua kaasa tüsistusi. Nii et siin on väga mitu sellist rahvatervise probleemi ja muret. Ma väga loodan, et valitsuskoalitsioon seda ka mõistab. 

Aitäh! Jüri Ratas, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! See on teada-tuntud telg, et Keskerakond on seisnud alati tööinimeste eest, ja veel rohkem, ma saan öelda, inimeste tervise eest. Selle eelnõu puhul on ju nii, et ka teiste inimeste tervise eest, et inimene ei tuleks haigena tööle ja teised ei nakatuks. Tõsi, teie eestvedamisel oli see ka ju valitsustasandil, kui oli koroonaviirus, et tõesti inimesed ei peaks tööle tulema ja neile see hüvitatakse alates teisest päevast. Juhtivkomisjoni positsioon ja koalitsiooni positsioon on, et see tagasi lükata. Kuidas komisjonis on poliitikud koalitsiooni poolelt seda põhjendanud, miks nad seda Eesti inimestele ei taha lubada, ei soovi lubada?

Aitäh hea küsimuse eest! Tõsi on see, et haiguslehtede hüvitamise korda pikendati ka eelmine kord Keskerakonna eelnõu alusel, kui mäletate, mitte ainult siis, kui me koalitsioonis olime, vaid ka siis, kui me juba opositsioonis olime, siis pikendati … Oli, oli. Oli, oli, Riigikogu liige, palun kontrollige, ma ei eksi siin ees. (Hääl saalist.) Ehk me olime sisse andnud eelnõu, mis nägi ette selle korra pikendamist, ja selle eelnõu alusel võeti vastu see otsus, et [see kehtib] kuni 1. juulini. Võime pärast kontrollida, aga niimoodi oli. See oli Riigikogu keskfraktsiooni algatatud eelnõu. Te unustasite selle temaatikaga tegeleda oma eelmise valitsuskoalitsiooniga, aga taheti pikendada seda korda vähemalt [ajani] pärast valimisi, et nii-öelda negatiivsed sõnumid tuleks hiljem. Nii ka läks, eks ole. Valimisteni kehtis soodsam kord – see on fakt, kontrollige järele – ja pärast valimisi, juulis, soodsam kord lõppes, tuli negatiivsem kord inimese vaates asemele. See on natukene samamoodi nagu maksutõusudega: enne valimisi räägiti ühte, pärast valimisi tehti teist. Jälle fakt. Nii nagu on ka peretoetustega. Eks see ole selline muster.

Millega põhjendati seda sotsiaalkomisjonis? Eks pärast on võimalik komisjoni ettekandjal seda rääkida, aga eks eeskätt oligi sama asi, à la pandeemia on läbi ja rahavajadust on ka mujal. Mõlemad [põhjendused] on faktiliselt rohkem või vähem tõesed. Loomulikult, rahavajadust on ka mujal, mistõttu ma olen teinud ettepaneku tervishoiu rahastamist mitme erineva rahastusmudeli alusel suurendada. Loomulikult olen rõhutanud nii siin oma ettekandes kui ka varasemalt, et ega COVID‑19 pole ainukene haigus või kroonviirus pole ainukene viirus, mis ringleb. Viiruseid on veel ja pole ka see [viirus] kuskile kadunud. Inimeste toetamine, kui nad on haiged, on igal juhul mõistlik tegevus, ka siis, kui tegemist pole nakkushaigusega. Minu jaoks on natuke arusaamatu, kuidas sellisest lihtsast tõest ei taheta lõpuni aru saada ja kuidagimoodi nähakse seda jälle eelarve kuluna, selle asemel et näha siin investeeringut meie inimeste tervise hoidmisse. 

Aitäh! Head kolleegid, kui soovite väidelda, siis on võimalik küsida Tanel Kiigelt ka küsimusi. Järgnevalt Karmen Joller, palun!

Minul arstina on endiselt äärmiselt halb kuulata väärinfo esitamist Riigikogu kõnepuldist ja pingist. Ma tuletan meelde, et viirushaigused ei ole ohtlikud haigused. Me ei saa rääkida inimeste tervise hoidmisest, kui me hoiame inimesi isolatsioonis. Me arstidena nägime pärast pandeemiat, et inimestel kulgesid ka varasemalt väga kerged viirushaigused ülimalt raskelt. Inimesed peavad üksteisega kokku puutuma, peavad jagama üksteisele neid toredaid viiruseid, millest me räägime. Kui te toote selle argumendiks, et see on põhjus, miks inimeste tervist hoida, siis see argument ei päde meditsiiniliselt, ja teil mittemeedikuna ei ole kohane meditsiiniteemadel sõna võtta. No see selleks, loomulikult te võite sõna võtta, aga te jääte kehva olukorda. Teiseks, kuna meil on ressursid endiselt piiratud, raha ei tule seina seest, siis me peame vaatama, millele me kulutame.

Aitäh, hea küsija! Ma näen, et reformierakondlik arusaam on ka teieni jõudnud, et teised ei tohiks sõna võtta, nagu te praegu siin väljendasite. Ma arvan, et Riigikogu liikmed võivad debateerida üle välja teemadel, on see välispoliitika või julgeolekupoliitika, meditsiin või majandus. Me kunagi ei küsi, et vabandust, kas te olete majandusteaduskonna lõpetanud, kui te majandusteemadel sõna võtate. Nii pole siin saalis tavaks ja ma arvan, et nii on ka mõistlik.  

See, et viirushaigused pole ohtlikud, on ka väga kummaline väide. [Me ei saa kahjuks küsida] nende inimeste käest, kes on ühe või teise viirushaiguse tõttu surnud, on need väiksemad lapsed, eakad või muude tervisemuredega inimesed. Loomulikult, viirushaiguse ohtlikkus sõltub viirusest, sõltub inimesest, sõltub patsiendist ja tema kaasuvatest haigustest. Te teate seda väga hästi. Aga öelda kategooriliselt, et need pole ohtlikud – no see ei ole ju tõene. Te räägite siin väärinfo levitamisest. [Ma pean teile ütlema, et] see väide ei ole tõene, mis te ütlesite. Esiteks seda. 

Teine asi, keegi ei räägi inimeste isolatsioonis hoidmisest. Me räägime sellest, et kui inimene on haige, siis tal on valida, kas ta kaotab sissetulekus, jäädes koju ja esimesed kolm päeva haigushüvitist ei saa, või ta läheb haigena tööle, enda tervist kahjustades. Väga paljud inimesed teevad selle valiku sellepärast, et neile lihtsalt toimetuleku seisukohalt on see töökoht vajalik, on see palk vajalik. Nad muidu rahaliselt kaotavad. Tõin lihtsa näite: kui 1000 eurot teeniv inimene kolm esimest päeva haigushüvitist ei saa, siis ta kaotab 150 eurot. See on väga paljudele inimestele väga suur raha. Siin ei ole kuidagimoodi küsimus selles, nagu me hoiaksime kedagi isolatsioonis. Ei, me anname haigele inimesele võimaluse taastuda, terveks saada, enne kui ta tööpostile naaseb. 

Kuidas te saate öelda, et see on nagu meditsiinikauge seisukoht või kuidagi nii, et mina mittemeedikuna jään siin häbisse? Ei, ma arvan, et see on päris adekvaatne seisukoht. See on seisukoht, mida on toetanud Sotsiaalministeerium, seda on toetanud tervishoiuvaldkonna asutused, seda toetasid ka varasemad valitsused enne 2009. aasta majanduskriisi. Ka tööandjad ja ametiühingud olid nõus sellega, et selline kord on mõistlikum. Mulle tundub, et minu seisukoht ei sõltu sellest, kus ma olen, kas koalitsioonis või opositsioonis. Ma esindan sama seisukohta. Väga paljude valitsuskoalitsiooni erakondade seisukoht enne valimisi, tundub, erineb pärast valimisi tehtavast. 

Aitäh! Jüri Ratas, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kõigepealt, ma ei saanud aru, te hakkasite nagu minu küsimuse peale kuidagi pahandama ja ütlesite, et oli, oli. Ma ei saa aru, kas te suunasite minule selle [vastuse], kui te ütlesite, et me olime siis opositsioonis, kui koalitsioon seda pikendas. Mina ei vaielnud. Ma ei tea, kes teiega vaidlema hakkas. Mina ei vaielnud sellele vastu, ma usun, et nii oli.

Teiseks, doktor Jollerist ma pean väga lugu. Aga minule on arstid ikkagi öelnud, et kui oled haige, püsi kodus, ära tööle tule. Just sel põhjusel, et ei nakataks teisi. Ma ei tea, kas nüüd on need suhtumised teistmoodi. 

Aga ma tuleksin ikkagi poliitilise tasandi juurde. Keskerakond on selle eest seisnud, tõesti, Keskerakond on selle eest seisnud, et inimesed ei tuleks haigena tööle ja inimestele makstaks palka, mitte 100%, vaid teatud protsent sellest. Aga mind huvitaks poliitilisel tasandil, kuidas sotsiaaldemokraadid sellesse suhtusid, kas nad toetasid või olid ka selle vastu. Meil peaks olema selles küsimuses nendega ühtne positsioon.

Aitäh! Enne vastates ma tõesti vaidlesin siin auväärt Riigikogu liikme Õnne Pillakuga, kes hakkas vaidlema. Ma loodan, et ta on nüüd selle järele kontrollinud. Minu mälu järgi oli tõesti toona tegemist Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõuga, mis võeti aluseks, et pikendada haigushüvitiste [maksmise] korda pool aastat. Absoluutselt, meie ettepanek see oli, see oligi minu väide, kontrollige stenogrammist järele. Tol hetkel see eelnõu sobis, enne valimisi see sobis, siis tehti see muudatus ära, pikendati seda 1. juulini. Pärast valimisi, kevadel, ei viitsitud seda eelnõu isegi menetleda. Siis oli palju kiiremaid asju, siis oli vaja maksutõusud läbi suruda, oli vaja kõik sellised asjad läbi suruda, mida Eesti rahvas polnud tellinud, mille poolt keegi polnud hääletanud. 

Aga mis puudutab sotsiaaldemokraate – mul on kahju, et neid on saalis nii vähe –, siis sotsiaaldemokraadid on alati retoorikas samuti nõrgemate inimeste eest seisnud. Näiteks pensionitõus, pean silmas just eelmist eelnõu: nad ju lubasid 1200‑eurost pensioni, rohkem kui meie – peab tunnustama, et julgevad lubada –, aga nüüd, kui oli võimalik toetada eelnõu, mis seda pensionitõusu aitaks saavutada, siis hääletati see loomulikult maha nii komisjonis kui ka saalis. 

Sama asi on haigushüvitiste puhul. Sotsiaaldemokraadid on reeglina seda lähenemist toetanud, pidanud seda mõistlikuks ja õigeks, nii kriisi ajal kui ka enne kriisi. Toona, 2009, kui mäletate, nad isegi lahkusid valitsusest, kuna läksid tülli Reformierakonnaga nende kärbete teemal. Reformierakond jätkas vähemusvalitsusena koos IRL‑iga, toimetas seal roheliste häälte toel kuni 2011. aasta valimisteni. Sotsid tol hetkel, ma arvan, tegid õigesti, et sellisest kärpepoliitikast taganesid ja ka maksutõusude poliitikast taganesid, kuna käibemaksu tõusmine ei ole sotsiaaldemokraatidele omane väärtus üheski maailma riigis. Eesti on erand, nagu näha, sest praeguses koalitsioonis Sotsiaaldemokraatlik Erakond seda millegipärast toetab. Aga eks nad annavad ise selle selgituse ja põhjenduse. Ma väga loodan, et lõpphääletusel nad jõuavad ikkagi selle mõistmiseni, et tegemist on hea ettepanekuga ja ettepanekuga, mis kattub nii meie kui ka nende maailmavaatega.

Aitäh! Nüüd on meil debatt. Õnne Pillak, palun!

Aitäh! Hea Tanel! Ma raputasin pead sellepärast, et sa ütlesid, et need otsused anti teada pärast valimisi. Ma küsin siis nii: kas vastab tõele või mitte, et Riigikogu võttis 28. detsembril 2022 vastu otsuse, et haigushüvitise alates teisest päevast maksmist pikendada kuni käesoleva aasta 1. juulini, ehk see otsus tehti enne valimisi? Kas see vastab tõele või mitte?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, te pikendasite selle ära, nii et valimisteni ja valimiste ajal kehtis soodsam kord. Ehk 1. juulini kehtis soodsam kord ja loomulikult keegi ei teadnud, mida uus koalitsioon edasi teeb. Olete sellega nõus? Seda polnud võimalik enne valimisi teada. Meie lubasime jätkata selle korraga. Mitmed erakonnad vähemalt enne valimisi väljendasid sama retoorikat, et jätkatakse. Pärast valimisi selgus, et seda eelnõu, mis oleks jätkanud soodsamat korda, ei oldud valmis isegi mitte menetlema. Nii et see oli valikute koht, valikute küsimus. Paratamatult jääb selline mulje, et enne valimisi on valmisolek selliseid häid ja positiivseid otsuseid teha suurem kui pärast valimisi. See pole vaid minu mulje või minu seisukoht, see on väga suure osa Eestimaa elanike seisukoht. Eks ta ka faktiliselt, kui kronoloogiat vaadata, kipub ju paika pidama. Enne valimisi räägitakse sellest, et eelarvega on hästi, pärast öeldakse, et on vaja maksutõuse. Enne valimisi räägitakse, kuidas peretoetusi tõstetakse, aga pärast valimisi keeratakse needsamad toetused tagasi või vähendatakse neid. Enne valimisi pikendatakse soodsamat haigushüvitiste maksmise korda, pärast valimisi ei viitsita seda eelnõu isegi mitte menetleda, tullakse septembri keskel saali, öeldakse, et räägi, kust sa selle raha leiad, ja nii edasi, olukorras, kus tegelikult oleks olnud aega küll ja veel selle eelnõuga tegeleda juba kevadel ja see [eelnõu] on märksa ajakriitilisem – märksa ajakriitilisem! – kui need maksutõusud või muud asjad, mida koalitsioon kevadel läbi surus.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Tanel Kiik! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni nimel sotsiaalkomisjoni liikme Eero Merilinnu. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu sotsiaalkomisjoni istungil teisipäeval, 6. juunil 2023. Arutelu keskendus sellele, kuidas muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning ravikindlustuse seadust, see oli seotud just haigushüvitiste süsteemiga ja sellega, millised oleksid parimad viisid selle süsteemi rahastamiseks. 

Arutelu algas eelnõu tutvustamisega. Selgitati, et eelnõu eesmärk on jätkata inimsõbralikumat haigushüvitiste süsteemi, kus esimeste haiguspäevade eest maksab tööandja ja alates kuuendast päevast Tervisekassa. Eelnõu esitajad rõhutasid, et majanduskriisi ja kõrgete hindade ajal on oluline, et inimesed ei kaotaks haigestumise korral suurt osa oma sissetulekust. 

Komisjoni istungil oli ka Vabariigi Valitsuse esindaja Sotsiaalministeeriumist ja tema selgitas, et Vabariigi Valitsus ei toeta 1. juulist haigushüvitiste maksmise jätkamist kehtiva ajutise regulatsiooni järgi. See kord sai tehtud ajutisena ja selle peamine eesmärk oli maandada koroonaviiruse kõrge leviku perioodil inimeste haigena töölkäimise riski ja sellest tulenevat viiruse leviku riski. Oli arvestatud ka Rahandusministeeriumi hinnangut, et riigil katteallikas selle tegevuse rahastamiseks puudub. 

Komisjonis arutati ka rahateemat. Küsiti, kust võtta raha selle süsteemi jätkamiseks. Üldiselt ei toetatud ideed, et raha võiks võtta meditsiinivaldkonnast või vähendada meedikute palka. Arutati ka erakindlustuse võimalust, et tööandjad võiksid kompenseerida omaosalust haiguspäevade puhul. Arutati ka seda, kas inimesed võivad süsteemi kuritarvitada, ja rõhutati, et majanduslik toimetulek on pigem sotsiaalne probleem. Omavastutusest räägiti ka. Osalejad rõhutasid, et inimesele peab jääma ka omavastutuse osa ja väike osa peaks olema inimeste enda kanda. Tervishoiu rahastamist puudutati samuti, räägiti vajadusest tervishoiusüsteemi suurema rahastamise järele ja arutati, kuidas paremini [tasustada] tervishoiutöötajaid ja eraldada haiglatele rohkem ressursse. 

Tehti ka neli otsust. Komisjon otsustas määrata juhtivkomisjoni esindajaks Eero Merilinnu. Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil. Kevadel me ei jõudnud seda arutada ja nüüd ongi ta meil siin sügissessiooni ajal. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata, sest katteallikaid ei olnud välja toodud ja [eelnõu rakendamine] suurendaks riigi kulusid. See oli väike ülevaade sellest, mis komisjonis toimus. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt küsimused. Tanel Kiik, palun!

Aitäh teile komisjoni ülevaate eest! Tulenevalt sellest debatist siin saalis ma hakkasin paratamatult mõtlema, kas 2005, 2006, 2007, 2008 ja enne seda oli mingi globaalne pandeemia või mis oli toona põhjus, et kehtis seesama soodsam haigushüvitiste maksmise kord, kui maksti hüvitist alates teisest päevast, nagu viitas mu hea kolleeg, endine sotsiaalminister Jaak Aab. See praegune lahendus, mille teie praegu taas kehtestasite, tehti toona 2009, majanduskriisi ajal. Enne seda kehtis selline soodsam, inimsõbralikum kord, kui maksti alates teisest päevast. Aga kuna siin enne teie kolleeg viitas, et see kord on justkui ajutine, tulenevalt pandeemiast, see, mis kaks ja pool aastat oli, siis ma tahakski teada: kas enne 2009. aasta majanduskriisi oli meil siis Eesti Vabariigis iga aasta mingi pandeemia? Mis siis toona need põhjused olid, miks kehtis inimestele sõbralikum kord, toona jaksati seda [hüvitist] maksta ning peeti seda õiglaseks ja mõistlikuks, aga nüüd enam millegipärast ei peeta?

Seda me komisjonis ei arutanud. Aga kindlasti on teil endal ajalooline mälu, [te mäletate,] kuidas need protsessid on muutunud ja kuidas see haiguslehtede hüvitamise kord on muutunud. Me komisjonis seda ei arutanud.

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Kui rohkem küsimusi ei ole, siis ma tänan, Eero Merilind. Avan läbirääkimised. Esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli Tanel Kiige Keskerakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Taas kahju näha, et siin saalis on nii vähe inimesi niivõrd olulise eelnõu arutamisel. Nagu ma enne viitasin, kahetsusväärne on ka see, et koalitsioon ei ole soovinud tuua seda ajakriitilist eelnõu saali õigeaegselt ehk olukorras, kus kevadel erakorraliste istungjärkude ajal menetleti väga mitu punkti ära valitsuse usaldushääletusega ning ei oleks olnud kuigi keeruline panna ka see konkreetne eelnõu päevakorda ja oleks saanud selle otsuse ära teha nii-öelda mõistlikult, enne seda, kui 1. juuli kätte jõuab. Vahet ei ole, kummas suunas see toetus oleks läinud, aga oleks vähemalt selgus olnud. Nüüd me arutame septembri keskel seda, milline kord peaks kehtima alates 1. juulist.

Samuti kutsun tõesti üles olema faktidega täpne, sest mina püüan seda alati olla. Me teame, et Eestis on varasemalt kehtinud täpselt selline kord, nagu praegu välja tõime, ja nagu endine sotsiaalminister härra Jaak Aab viitas, et 2009. aasta majanduskriisi ajal see kord muudeti negatiivsemaks, enne seda ta kehtiski sellisel sarnasel kujul ehk alates teisest päevast seda hüvitist maksti. Toona ei toonud keegi põhjuseks mingit pandeemiat, nagu ma mainisin ka küsimuses doktor Merilinnule. Selles ei olnud küsimust. Küsimus oli selles, et saadi üheselt aru, et kui inimene on haige, on ta siis nakkushaige või mittenakkushaige, on mõistlik, et tal on võimalik jääda koju ja saada selle eest õiglast hüvitist. Mitte niimoodi, et madala palgaga inimene, kellel on niigi raske sissetuleku mõttes toime tulla, kaotab haigestumise korral märkimisväärse osa oma sissetulekust, olukorras, kus tegelikult ta ei ole mitte midagi halba teinud, vaid on juhuslikult nakatunud, haigestunud või on tal mingisugune muu õnnetus või muu tervisemure.

Ma kutsun küll koalitsiooni korraks mõtlema, kas Eesti Vabariik tõepoolest aastal 2023 on kuidagimoodi rahvatervisevaenulikum või niivõrd palju vaesem, kui me olime riigina enne 2009. aasta majanduskriisi, kui tegelikult nii SKP näitajad, keskmise palga näitajad kui ka kõik muud [näitajad] olid märkimisväärselt madalamad nii võrreldes praeguse tasemega kui ka Euroopa Liidu keskmisega. Miks me ei suuda jõustada sarnast korda, nagu kehtis enne kriisi, mis toona kriisi ajal ühe kärpelahendusena – alates 1. juulist 2009, muideks, ajaloolise fakti täpsustusena toon välja – [muudeti]? Nii et ma väga palun koalitsiooni‑ ja opositsioonisaadikuid mõelda selle üle, kas ei oleks õigem ja mõistlikum inimeste tervise seisukohalt, inimeste toimetuleku toetamise seisukohalt siiski minna tagasi 2009. aasta majanduskriisi eelse lahenduse juurde, mis vahepeal kaks ja pool aastat kehtis, tööandjatele ja ametiühingutele sobis, mida mina toetasin nii sel ajal, kui ma olin minister, kui toetan ka nüüd, kui ma ei ole minister, ning luban, et toetan ka järgmistes valitsustes, kui mind kunagi peaks taas valitsusse valitama. 

See rahavajaduse teema. Loomulikult, meditsiinis on palju rahamuresid, selles keegi ei kahtlegi. Tervishoiuvaldkonna rahastuse küsimused tuleb nii või naa terviklikult lahendada kas tegevustoetuse täiendava eraldamise teel, nagu me tegime Jüri Ratase teise valitsuse ajal 2021–2024, või näiteks makstes mõne muu sihtrühma eest ravikindlustusmaksu, nii nagu me tegime Jüri Ratase esimese valitsuse ajal, kui tervise‑ ja tööminister oli Jevgeni Ossinovski, kui hakkasime vanaduspensionäride eest maksma ravikindlustusmaksu, mis pikas vaates toob tervishoiuvaldkonda sadu miljoneid lisaraha. Näiteks on üks sihtrühm, kes on täna katmata, alaealised lapsed, kelle eest võiks samuti riik maksta näiteks keskmise või miinimumpalga alusel iga kuu ravikindlustusmaksu. Erinevaid lahendusi on päris palju: tegevustoetuse maksmine, mingisuguse täiendava sihtrühma eest ravikindlustusmaksu maksmine või ka näiteks maksubaasi laiendamine.

Ma natuke avan seda ettepanekut ka, võib-olla enne kõik ei jõudnud jälgida. Selle mõte on selles, et praegu maksab üldjuhul töölepingu alusel töötav inimene kõikvõimalikke makse. Ta maksab tulumaksu, sotsiaalmaksu, sealhulgas ravikindlustusmaksu, mis on sotsiaalmaksu osa, ta maksab töötuskindlustusmaksu, kogumispensionimakseid, kui ta kogumispensioni[süsteemiga] on ühinenud, aga samal ajal näiteks dividende välja võttev inimene, mikroettevõtja maksab ainult dividendilt tulumaksu. Ta ei maksa neid muid makse. Samamoodi platvormitöötajad, sõltuvalt töölepingust ka erinevate võlaõiguslike lepingute [alusel töötajad] ei maksa täiel määral kõiki neid viidatud maksuliike. Variant oleks erinevaid tulusid täiendavalt ravikindlustusmaksuga maksustada, selleks et oleks ühest küljest tagatud see, et need inimesed on kaetud ravikindlustussüsteemiga, minu hinnangul ideaalis ikkagi universaalse ravikindlustusega ehk kõigile ravikindlustuse tagamise teel, ning samal ajal oleks tagatud täiendav tulu Tervisekassa eelarvesse.

Siin on väga mitu võimalust. Koalitsioonil Vihulas on kindlasti, mille üle arutada. Ma väga loodan, et selle tervisekriisi, mis laastas kogu Euroopat, sealhulgas meie tervisesüsteemi, valusad järelmõjud ei ole unustatud, et inimesed mäletavad, kui palju toona räägiti sellest, et toetame tervishoiutöötajaid, toetame haiglaid, meil on vaja lisaressurssi. Kus need sammud nüüd on? Ei saa olla niimoodi, et kriis on läbi ja me kohe unustame selle, järeldusi ei tee, pikaajalisi lahendusi ei leia ja hakkame rääkima eratervishoiust või eraravikindlustusest. Kogu austusest hoolimata, see ei ole lahendus. 

Nii et palun konkreetset eelnõu toetada. Tänan kõiki kolleege asjalike küsimuste ja mõttevahetuse eest. Tarku valikuid! Aitäh!

Aitäh! Jaak Aab, ma ei ole kindel, et ma kuulsin teie nime siit kõnepuldist öeldavat. Kindlasti öeldi? Hästi! Siis Jaak Aab, palun, vastusõnavõtt!

Tänan, austatud esimees! Isegi kaks korda: esimeses kõnes ja teises kõnes. Aga lihtsalt ajaloolise mälu suhtes, kuna tekkis vaidlus, et mis süsteem siis enne 2009. aastat oli. Nii nagu ütles ettekandja Tanel Kiik – nii algataja ettekandjana kui ka nüüd fraktsiooni ettekandjana –, et alates teisest haiguspäevast maksti [hüvitist]. Lihtsalt ajaloolise mälu mõttes ikkagi ütlen ka seda, et kui Keskerakond on olnud valitsuses ja seda enam, kui on ta omanud ka sotsiaalministri või terviseministri portfelli, siis see on olnud kogu valitsuse prioriteet. Näiteks 2005–2007 tõusid tervishoiutöötajate palgad kahe aastaga 50%. Seda ma mäletan väga hästi, sellist tõusu pole kunagi rohkem olnud. Öeldakse küll, et majanduses olid head aastad, aga seda raha oleks võinud ükskõik kuhu panna. Tervishoidu panime päris palju. Siis kehtis see süsteem, et teisest päevast maksti haigushüvitist. Aitäh!

Aitäh! Jüri Ratas, ma saan aru, et on soov oponeerida.

Aitäh! Ei, ma ei soovi oponeerida.

Aga palun! Ma sain aru, et oli soov vastusõnavõtt saada? Palun!

Jah, aitäh! Vastusõnavõttu palun küll. Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Kuna ettekandja ka mind mainis kahel korral, siis ütlen, et tõsi on see, et selle põhieesmärk, nagu ka ettekandja ütles … Siin saalis me võime ju ka toetada, ei pea ainult oponeerima. Ma soovin toetada ettekandjat, aga ka Keskerakonna algatust toona ja täna. Tõesti, see mõte toona, nagu ettekandja ütles, oli Keskerakonnal just see, et seista Eesti inimeste eest ühelt poolt, et inimene ei peaks haigena tööle minema ja ta ei kaotaks ka majanduslikult, vaid alates teisest haiguspäevast hakkab see hüvitamine kehtima.

Riigikogu esimees, kui saate, ärge minge ära! Kuulake! Minu meelest on see oluline informatsioon.

Teine oluline mõte oli, ma ütleks, pikk plaan Eesti majandusele, just selles mõttes, et ettevõtted saaksid arvestada sellega, et inimene jääb haigena koju, saab ruttu terveks ja tuleb tööpostile tagasi. Meie ettepanek, Keskerakonna ettepanek, fraktsiooni ettepanek oli see, et see hakkaks taas kehtima selle aasta 1. juulist. Nüüd on juuli möödas, august möödas, oleme septembrikuu keskel ja ikka ei ole seda tehtud. Ma ütlen ausalt, et minu meelest Reformierakond eesotsas peaministriga on tegelikult reaalsed riigi ees seisvad küsimused, inimeste ees seisvad küsimused jätnud täiesti unarusse. See eelnõu ei ole jõudnud õigel ajal saali. Teiseks, ma imestan väga, et ma ei näe siin tänast terviseministrit Riina Sikkutit. Ma tõesti oleks oodanud, et ta on nii olulise eelnõu arutelul valitsuse loožis ja tuleb võtab ka sõna, [näitab] ka oma toetust. Ma väga loodan, et see on hea signaal koalitsioonile homme Vihulas algavatel läbirääkimistel eelarve üle. Aitäh!

Väga suur tänu, lugupeetud Riigikogu liige, heade soovituste ja mõtete eest! Oli selgelt ettekande mõõtu ülesastumine. Sellega lõpetan läbirääkimised, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on seaduseelnõu 7 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistuse juurde. Aga, Jüri Ratas, palun!

Ma tahtsin lihtsalt protseduuriliselt [küsida], mis see kommentaar tähendas, see ettekande mõõtu. See oli vastusõnavõtt. Ma tahtsin täpsustada, et stenogrammi ei jääks valesti kirja. Vastusõnavõtt. Tanel Kiik tegi minust juttu ja ma tegin vastusõnavõtu. See ei olnud ettekanne selles mõttes.

See oli lihtsalt nii võimas. Nii võimas!

Ma tänan, et tunnustasid. Aitäh!

Nii. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 7 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 46 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 0. Eelnõu 7 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Head kolleegid! Oleme jõudnud tänase viimase päevakorrapunkti juurde. See on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 15 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Andre Hanimäe.

Head kolleegid! Hea juhataja! Ma pean tunnistama, et kuna on hiline õhtutund, siis ma kartsin, et äkki ei võeta seda eelnõu piisavalt tõsiselt. Aga kui ma nägin, et [eelmine juhataja] vahetati värske ja puhanud juhataja vastu välja, siis ma mõtlesin, et okei, siin läheb aruteluks. Mul on selle üle ainult hea meel. 

Sõbrad, ma olen teie ees eelnõuga, mis on pärit minevikust, aga vaatab tulevikku. Miks ta on pärit minevikust? See on olnud Keskerakonna programmis väga pikalt. Kahjuks ei ole seda siiamaani piisavalt toetatud, aga ma usun, et see koosseis saab selle toetamise vajadusest kiiresti aru. Miks ta on tulevikku vaatav? Sellepärast et seal tegeldakse [olukorraga], mis läheb ajas järjest halvemaks. Ma selgitan kohe. Nimelt on paljudes Euroopa riikides selline asi nagu lesepension. Hea Timo, tule kuula! Eestis sellist asja veel ei ole, see on pensionisüsteemis täiesti uus [pensioniliik] ja ma väga loodan, et see eelnõu võetakse vastu. Mida see siis tähendab? See tähendab seda, et kui inimesed on olnud teineteise kõrval ja teineteisele toeks 10 või rohkem aastat, siis olukorras, kus tuleb kõige raskem hetk ja on vaja matta oma abikaasa, ei tekita toimetulek niigi raskel hetkel neile lisapõhjust tunda veel suuremat kurbust. Ehk siis, kui abikaasa pension oli suurem kui pension sellel inimesel, kellel jõudis kätte see raske hetk ja tuli oma abikaasa matta, oleks võimalik tal saada lesepensioni ehk siis suuremat pensioni, seda pensioni, mida teenis abikaasa. 

Miks see on eelkõige tulevikuprobleem? Ma tean, et kindlasti öeldakse, et, Andre, see pensionide lõhe ei ole hetkel nii suur. Me räägime hästi palju Eesti ühiskonnas palgalõhest, aga pensionilõhest räägime me kahetsusväärselt vähe. Häda on selles, et palgalõhe kandub üle ka pensionilõhesse. Vaatame erinevaid uuringuid, mis mul on siin kõik kenasti olemas. Põhipostulaat, mis on siin välja toodud, on seesama, et palgalõhe kandub pensionidesse ja erinevate prognooside järgi võib see olla kas 10% või 20% või 30% just naiste kahjuks. Miks naiste kahjuks? Sellepärast, et meil on praegu palgalõhe, mis tähendab seda, et naised teenivad vähem. Me võime arutada, mis see põhjus on, on see karjäärivalik või see, et naised on tihtipeale need, kes on kodus, kasvatavad lapsi, on perega ja panevad oma karjääri pausile. Mida see tähendab tööelus? Loomulikult seda, et kui sa paned oma karjääri pausile, siis on väga tõenäoline, et sinu palk on tulevikus väiksem. Seda probleemi ei ole mitte niivõrd tänastel pensionäridel, vaid hoopis nendel, kes on täna 30‑, 40‑ või 50‑aastased ja kes lähevad [ükskord] pensionile. Erinevad uuringud näitavad, et pensionivara on meestel kogunenud rohkem kui naistel. Loomulikult tähendab see tulevikus naistele väiksemat pensioni. 

Lapsehoolduspuhkus on loomulikult ju vajalik ja hea asi, aga siingi on see probleem, millest ma enne rääkisin, et naised keskenduvad perele ja neil ei pruugi olla tulevikus seda pensioni, mida nad tegelikult vääriks. 

Vaatame, mis võiksid olla need põhjused, et seda eelnõu toetada. See toetab lese majanduslikku heaolu, see tunnustab pühendumust, see tekitab sotsiaalset turvalisust, kuna inimene teab, et tal on sissetulek, tõsi, mitte palju suurem, aga natukenegi suurem kui see, mis tal võiks olla, see loob sotsiaalset õiglust. Vaatame veel kord statistikat. Miks ma räägin nii palju sellest palgalõhest ja pensionilõhest? See tuleneb sellest, et naised elavad meestest kauem. Ma ei tea, kas õnneks või kahjuks. Nende andmete järgi, mis praegu on teada, on naiste eluiga circa üheksa aastat pikem kui meeste oma. Ehk [keskmiselt] üheksa aastat tuleb naisterahval elada väiksema pensioniga, [kusjuures pension on väike] nendelsamadel põhjustel, millest ma eelpool kõnelesin. Lisaks tuleb arvestada, et üksi elavad pensionärid on niigi kõige suuremas vaesusriskis. 2021. aastal elas allpool suhtelise vaesuse [piiri] 59,8% vanaduspensionäridest. 

Ma tean kindlasti, et hea koalitsioon mõtleb eelarve peale ja eelmisi eelnõusid ei toetatud kas sellel põhjusel või seetõttu, et neid esitas Tanel Kiik. Ma ei tea. Aga ma ütlen kohe ära, et see eelnõu on märkimisväärselt odavam, kui olid eelmised eelnõud. Ma loodan, et kõigile neile, kes mõtlesid selle peale, kuidas see [eelnõu] rahaliselt mõjutab, on see rahustuseks. Aga veel kord, head kolleegid: ma ei hakka teile ette lugema kõiki neid protsente, [mis näitavad], miks on see [eelnõu] vajalik, milline on pensionivara meestel ja naistel ja nii edasi, aga ma võin kinnitada, et see paraku niimoodi on, et palgalõhe kandub pensionilõhesse. Täna oleks meil vaja teha tulevikku vaatav ja õiglane otsus nende inimeste heaks, kelle põhipostulaat võib-olla ei ole olnud karjäär, vaid kes on hoopis olnud pühendunud oma perele. See on, ma arvan, kõige tähtsam. Armastus võitku! Aitäh!

Väga kena kõne. Jüri Ratas, palun, küsimus!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Alati, kui sellest lesepensionist on siin austatud Riigikogu saalis, täiskogu saalis juttu, tuleb mulle kõigepealt meelde Siiri Oviir ja Keskerakond, kes on tõesti väga pikalt selle lesepensioni mõtte ja idee eest seisnud. Ma olen täiesti veendunud, et see on vajalik, ainuüksi juba sellepärast, et kui inimene jääb üksinda, siis on palju raskem hakkama saada. Ja kui öeldakse, et müü siis oma kodu, müü oma korter maha, [vaheta] väiksema vastu – no Eesti inimene reeglina ütleb, et oma kodu ta ei müü, see ei ole mingi majandus‑ või äritehing. Inimestel on raske ja see eelnõu tuleks appi. Te rääkisite sellest, miks seda eelnõu oleks vaja. Aga ma küsin vastupidi: mis siis komisjonis koalitsioonipoliitikud ütlesid, miks see tuleb tagasi lükata?

Eks komisjoni ettekandja kindlasti räägib põhjalikumalt. Aga mul on tunne, et eks kõik need eelnõud jäävad sinnasamasse, raha taha. Sellepärast ma selle väikese lause ka ütlesin, et see on märkimisväärselt odavam kui pensionitõus või erakorraline pensioni tõstmine, millest minu hea eelkõneleja rääkis.  

Tõsi, loomulikult saab seda eelnõu teha paremaks. Nagu ma ütlesin, mitmetes Euroopa riikides on lesepension ühel või teisel moel olemas. Tegelikult on seda ka näiteks sellisel moel, et lahkunud abikaasa pensionist mingi protsent tuleb sinu pensionile juurde. Meie eelnõu sätestab selle, et [juurde tuleb] see vahe, mis ei pruugi olla üldse suur ja mitte midagi meeletut, et see nüüd tohutult aitaks kellegi elujärge [parandada]. No mõnel juhul aitab, mõnel juhul mitte. See on, ma arvan, väga mõistlik eelnõu selles mõttes, et me oleme olnud küllaltki konservatiivsed, me ei ole pannud siia, ma ei tea, 50% või seda, et inimene saaks selle lahkunu pensioni endale täiel määral. Ei, tegelikult ta hakkab saama sedasama pensioni, mis oli tema abikaasal, tema enda toel tihtipeale on ju abikaasa käinud tööl ja teeninud selle pensioni välja. See pension, ma usun, on välja teenitud ja see võiks sellel inimesel olemas olla.  

Veel kord: seda eelnõu annab teha paremaks. Sellist [pensioniliiki] ei ole Eestis varasemalt olnud. Kindlasti on siin eelnõus sõnastuslikke küsimusi, millest, ma usun, ka hea sotsiaalkomisjoni ettekandja räägib. On asju, mida saab teha paremaks. Aga ma arvan, et [siin ei ole] mitte midagi sellist, mille tõttu võiks öelda, et seda eelnõu ei ole võimalik toetada.

Hea kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus, palun!

Aitäh teile selle põhjaliku vastuse eest! Ma tõesti arvan, et kui see raske hetk jõuab perekonnas kätte ja üks pool lahkub, siis lesepension annab kindlust, mida on sel hetkel inimestel vaja, siiralt ja tõsiselt. Ma vaatasin uudiseid. See oli 2002, kui Siiri Oviir rääkis, kuidas nad nelja keskerakondlasega selle eelnõu algatasid. Ma vaatasin, et seal oli näiteks kirjas, et Toomas Varek oli toona üks algatajatest. Aga ma tahtsin teie käest küsida, kuidas te olete oma eelnõus lahendanud selle küsimuse, kui inimene jääb leseks, aga ta abiellub uuesti. Mis siis saab sellest lesepensionist? Seda ma küsin ühelt poolt. Teiselt poolt ma küsin, et kas te saate natukene tuua meie lähiregioonist ka näiteid, mis teistes riikides on lesepensioni puhul [otsustatud].

Aitäh! Ma pean tunnistama, et nii täpselt ei ole eelnõus sõnastatud seda, mis juhtub siis, kui abiellutakse uuesti. Aga ma pean tunnistama, et minu loogika on see, et see pension peaks olema [arvestatud] ikkagi selle järgi, kellega sa viimati abielus olid. Päris niimoodi ei oleks minu hinnangul loogiline, et kunagi olid 10 aastat abielus, siis abiellusid kellegi teisega ja nüüd on õigus saada selle eksmehe või eksnaise pensioni. Ma arvan, et sõnastust saab kindlasti parandada muudatusettepanekutega, kui see küsimus tekib.  

Aga mis puudutab teisi riike, siis mul ei ole täielikku ülevaadet. Ma pean tunnistama, et need lesepensionisüsteemid on hästi erinevad. Näiteks Saksamaal on väike lesepension ja suur lesepension, see sõltub laste arvust, see sõltub tööstaažist, see sõltub palgast. Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Itaalia, Hispaania, Rootsi – neid riike on hästi palju ja neid süsteeme on hästi palju. Ma pean tunnistama, et see eelnõu on tegelikult väga lihtne ja väga loogiline. Siin ei võeta arvesse kõiki maailma asju, mida tegelikult ju võiks ka arvesse võtta. Ei, see on väga lihtne, loogiline ja õiglane eelnõu. 

Hea kolleeg Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Me alles hiljuti arutasime siin saalis keskmise pensioni tõstmist või erakorralist tõstmist. Siis ma küsisin ka asendusmäära kohta, mis meil on 40% juures, kui me võrdleme keskmist pensioni keskmise palgaga. Kas ettepanek lesepension [kehtestada] aitaks seda probleemi üldiselt lahendada ja tõstaks seda asendusmäära, mis pensionidel võrreldes keskmise palgaga on?

Aitäh! Ma usun, et igasugune selline otsus selleni viib. Ma võib-olla ütleksin ühe lause, mis oli Tuleva 2018. aasta artiklis. Kristi Saare oli seal minu arust üks autoritest. Ta tõi välja: "Keskmise 45-aasta pikkuse karjääri jooksul piisab isegi 1-2%lisest palgavahest, et kogunenud pensionivara erinevus ulatuks kokkuvõttes tuhandetesse või isegi kümnetesse tuhandetesse eurodesse. Lisaks on vanemapuhkuse tõttu tekkiv mitmeaastane vähendatud sissemaksete periood väga valusate tagajärgedega." See oli siis enne 2013. aastat, kui lapsehoolduspuhkusel olnud naisele ei maksnud riik teise sambasse mitte midagi. Ma sellega tahan jõuda sinnasamasse, et meil on olukord, kus mõnekümne aasta pärast need inimesed, kes lähevad pensionile ja kes ei ole omale pensionivara praeguste süsteemide abil [loodetud määral kogunud], hakkavad saama väiksemat pensioni. See eelnõu seda olukorda vähemalt natukenegi leevendaks.

Hea kolleeg Jaak Aab, teine küsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Värskendan jälle natuke mälu. See ei olegi väga ammu, kui meil oli sarnane eelnõu siin Riigikogus, see oli selle aasta jaanuaris. Üllatus-üllatus, muidu tavaliselt opositsiooni eelnõudega läheb nii, et nad tihti ka esimest lugemist ei läbi, aga tol korral sotsiaalkomisjon otsustas, et esimene lugemine lõpetada. Sinna ta arvatavasti jäigi, sahtlisse ta jäi. Kas selline lähiajalugu võiks märkida seda, et ka selles koosseisus võiks seda arutelu jätkata ja minna edasi selle eelnõuga, võib-olla teha seda paremaks ja pidada sisulist arutelu komisjonis edasi? Mis te sellest arvate?

Aitäh! No kindlasti! Minu arust on kõik erakonnad öelnud, et palgalõhe on Eestis probleem, ja ma eeldan, et sellise loogika järgi võiks ka pensionilõhe olla probleem. See tähendab, et kõik erakonnad võiksid vähemalt sisuliselt seda mõtet toetada. Selle koha pealt, ma eeldan, ei ole nagu vastuseisu, et see oleks kuidagi ideoloogiliselt vale. Ma eeldan, et vastuseis saab olla ainult eelarveküsimuse tõttu, et meil on nüüd valitsuse käsk, et rohkem mitte mingeid lisakulutusi teha ei tohi ja nüüd vajutame ainult õiget nuppu.

Aga teemegi selle eelnõu paremaks! Vaatame, kuidas saab seda teha, vaatame, et mis need arvud on. Tõesti, kuna see eelnõu on täiesti uus asi, siis me ei ole päriselt näinud, mis see number on, kuidas see eelarvet hakkab mõjutama ja millised on lähiprognoosid. Kindlasti võiks selle eelnõuga tööd teha. Ma tean, et ka sotsiaalkomisjonis juba oli mitmeid häid ettepanekuid, kuidas seda eelnõu parandada. Ma eeldan, et neid tehti ikkagi sellepärast, et selle eelnõuga võiks edasi minna, et see ei ole mõttena halb. Taas kord: kuidas see mõte saabki halb olla, kui tegelikult kõige raskemal hetkel tullakse appi nendele inimestele, kes on olnud pühendunud, kes on võib-olla karjäärile eelistanud oma peret? See tundub mulle täiesti loogiline.

Suur tänu, Andre Hanimägi! Rohkem küsimusi teile ei ole. Nüüd palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni esindaja, hea kolleegi, sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas antud eelnõu 6. juunil sellel aastal. Arutelu juurde oli kutsutud Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna nõunik Liidia Soontak, kes tutvustas valitsuse seisukohta, miks valitsus antud eelnõu ei toeta. 

Neid põhjuseid oli kolm. Esiteks, see loob ebavõrdsust leseks jäänud pensionäride seas. Need, kes on seda eelnõu lugenud, teavad, et soovitakse luua täiendav pension inimestele, kes on olnud vähemalt 10 aastat abielus, kusjuures pensionisaaja peab olema pensioneerumise hetkel lesk. Kui pensionärist abikaasa sureb hiljem, siis [inimesel] ei oleks õigust enam toitjakaotuspensionile abikaasa [pensioni] summa suuruses.

Teiseks, kuigi eelnõu algatajate esindaja hästi pikalt peatus palgalõhe teemal, on Sotsiaalministeeriumi andmetel meeste ja naiste pensionid praegu üsna ühesuurused. Seega puudub see suur vahe, millest siin räägiti. Lisaks, nii nagu kindlasti ka kõik Riigikogu liikmed väga hästi teavad, makstakse üksi elavale pensionärile ka üksi elava pensionäri toetust, mida viimastel aastatel on tõstetud. Sotsiaalministeerium hiljuti tutvustas komisjonis väljatöötamiskavatsust, kuidas üksi elava pensionäri toetust muuta selliselt, et see ei oleks enam toetus, mida makstakse kord aastas, vaid sellest saaks toetus, mida makstakse iga kuu.

Kolmandaks juhtis Sotsiaalministeeriumi esindaja tähelepanu sellele, et töötatakse välja toitjakaotuspensioni reformi, mille käigus vaadatakse läbi nii laste kui ka täisealiste pensionid.

Komisjoni liikmetel oli muidugi mõista ka küsimusi. Küsiti selle kohta, kuidas eelnõu aitab praeguseid pensionäre, kes on jäänud üksi, ja näiteks selle kohta, et kui inimene juba on pensionil, aga on näiteks 50 aastat [abikaasaga] koos elanud. Eelnõu esitaja selle küsimuse peale möönis, et eelnõu tekst vajab täpsustamist, sest ikkagi on silmas peetud kõiki vanaduspensionäre, kes on lesed või kes jäävad leseks. Praegusest tekstist seda siiski välja ei loe. Seepeale komisjoni liikmed leidsid, et see eelnõu ei puuduta neid, kellel [abikaasa] on juba surnud, ja seetõttu eelnõu suurendab ebavõrdsust, [jättes arvestamata need,] kes on juba üksi ja kehvemas seisus. Veel küsiti selle kohta, miks just ainult abielus olnud pensionärid, aga mitte [kõik] need, kes on aastakümneid [kellegagi] koos elanud. Samuti küsiti, kust tuli see 10 aastat ja mis saab näiteks sellisel juhul, kui on oldud mitu korda abielus, üks kord 10 aastat, teine kord 11 aastat, et millist pensioni siis lesepensioni määramisel arvestatakse. Selle peale eelnõu algatajate esindaja ütles, et seda juriidilist definitsiooni on ses mõttes vaja, sest kui on vaja lesepensioni määrata, siis kuidas kontrollida, et ikkagi inimene sellele kvalifitseerub. (Juhataja helistab kella.) Mis puudutab aastaid, siis selles oldi paindlik, võib olla ükskõik, mis see aastate number seal on. Need tingimused, millist pensioni mitme abielu korral arvestada, võiks välja töötada ministeeriumis ja kehtestada ministri määrusega.

Nii. Siis oli küsimus veel selle kohta – siin on juba jutuks olnud üksi elava pensionäri toetus –, kas sellele pensionärile, kes on jäänud üksi, sest ta kõrvalt on inimene lahkunud, ja hakkab saama lesepensioni, olemasolev toetus jätkuvalt laieneb või mitte. Arvati, et see võiks säilida, siis saaks kolmekordset erinevat pensioni, jah. Olid teemaks ka IT‑lahendused, sest arusaadavalt nõuab uue pensioniliigi loomine ka IT‑lahendusi. Selge on see, et üleöö seda ei tehniliselt ega ka rahaliselt ei ole võimalik teha.

Nii. Arutelu lõpetuseks tegi komisjon järgnevad menetluslikud otsused: konsensuslikult otsustati teha ettepanek saata eelnõu esimesele lugemisele täiskogu päevakorda 13. juunil käesoleval aastal, kuid olude sunnil me arutame seda täna. Teine konsensuslik otsus oli määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks mind, Õnne Pillakut. Kolmas otsus oli hääletus: 6 poolthääle ja 4 vastuhäälega tehakse täiskogule ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Minu poolt kõik ja hea meelega vastan küsimustele.

Tänu väga sisuka ja täpse ettekande eest! Aga on mõned küsimused. Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma pean tõdema, et kaks kolmandikku sotsiaalkomisjoni ettepanekutest olid head ettepanekud, aga see viimane ei ole väga mõistlik. Ma pean tõdema, et jah, sotsiaalkomisjoni koosolekul meil need jutud olid. Ma ütlesin ka enda ettekandes, et see eelnõu vajaks veel tööd, kindlasti vajaks paremat sõnastust. Aga nagu ma ka ütlesin, et sellist pensioniliiki ju hetkel ei ole. Loomulikult teeme koostööd. Meie oleme selles mõttes küll paindlikud, et tõesti [on ükskõik,] kas see on nüüd 10 aastat või 15 aastat või 12 aastat või 9 aastat. Ma arvan, et väga vähe [neid aastaid] ei saa olla, näiteks 2 aastat. Ärme seda probleemi tekitame, siis võib abiellumine hakata käima mööda muud redelit kui armastus. Aga ma tahtsin küsida, kas sotsiaalkomisjonis arutati siiski ka seda, kas tulevastel pensionäridel – mina ütlesin, et tänastel pensionäridel ei ole see probleem nii suur –, kas 10, 20 või 30 aasta pärast pensionilõhe suureneb või väheneb.

Aitäh küsimuse eest! Niipalju kui mina protokolli lugesin, [selle põhjal võin öelda, et] sellisel kujul me seda ei arutanud.

Hea kolleeg Enn Eesmaa, palun! 

Aitäh! Peab kindlasti ütlema, et see üksi elava lese pensionitoetus on väärt asi. Veel toredam oleks, kui see muutuks igakuiseks. Ütle palun, kas see on sinu õnnelik mõte (Õnne Pillak naerab.) või on asi juba nii-öelda idanemas.

Ei. Seda, et üksi elava pensionäri toetus muutuks igakuiseks, lubasid ka enne valimisi erinevad erakonnad. See on hea mõte, mis tuleb teoks teha. See on töös. Sotsiaalkomisjonile, kui ma nüüd ei eksi, siis septembri alguses seda väljatöötamiskavatsust ka tutvustati. Nii et ma loodan, et varsti me saame seda siin suures saalis arutada.

Õnnel on õnnelik mõte. Aitäh sulle, Õnne, ettekande eest! Rohkem küsimusi sulle ei ole.

Aitäh! 

Avan läbirääkimised. Eesti Keskerakonna fraktsiooni nime Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Mind ajendas siia tulema hea kaasettekandja. Ma tahtsin veel kord üle rõhutada, et loomulikult on seda eelnõu võimalik teha paremaks. Sõnastuses oli, absoluutselt ei vaidle vastu, mõningaid probleeme. Aga mõte on ikkagi väga selgelt see, et need inimesed, kes lähevad pensionile, kes on pensionil ja on 10 aastat olnud abielus … Minu poolest võib ka seda [aastate arvu] suurendada või natukene vähendada. Muudatusettepanekuid on võimalik teha, aga nii, nagu me siin hea kolleegiga rääkisime, väga väikeseks ei ole mõtet seda aastate [arvu] tõmmata, sest siis võib tekkida olukord, kus vaadatakse hoopis, ma ei tea, rahakoti järgi, kes võiks olla järgmine abikaasa. Neid asju saab kõiki teha paremaks. 

Nagu Jüri Ratas ja Jaak Aab viitasid – minu hinnangul õigesti –, need asjad on olnud siin saalis ka varasemalt, juba pikema [aja jooksul]. Ma ei ole täheldanud, et ideoloogiliselt oleks suuri erinevusi erakondadel selles mõttes, et see oleks kuidagi ideoloogiliselt vale. Pigem oli ka kaasettekandja sõnumist kuulda rohkem seda, et olid tehnilised probleemid. Aga ma tahaksin uskuda, et need tehnilised probleemid ei ole need, mille tõttu me ei võiks eelnõusid arutada ja parandada. Seetõttu ma kutsun üles mitte mõtlema niivõrd nendele aastatele või nendele tehnilistele probleemidele, vaid pidama eelkõige silmas seda põhimõtet, mis väga selgelt ütleb, et palgalõhe kandub ka pensionilõhesse üle. See on probleem.

Tegelikult ei ole see riigile märkimisväärne kulu. Õiglus ja pühendumus ja kõik need muud on ilusad sõnad, mida me võiksime siin Eesti Vabariigis toetada, kas või vähesel määral. Ma ei ütle, et see lahendab üksi elavate pensionäride probleemi, kindlasti mitte. Need, mida hea Õnne Pillak välja tõi – toitjakaotus[pensioni] reform, üksi elava pensionäri [toetuse] reform –, on kõik õiged asjad, aga need ei välista seda eelnõu. Nii et ma väga loodan teie toetusele hilisel õhtutunnil. Ja kõike ilusat, ilusat õhtut ja aitäh teile!

Väga tänan. Kuna see debatt on olnud eeskuju [näitav], siis ma luban endale juhatajana erandi, et vastusõnavõtuks anda sõna härra Jüri Ratasele. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Ma väga tänan teid selle võimaluse eest, et te lubate vastusõnavõttu. Aitäh teile, olen südamest tänulik! Nii nagu ettekandja mainis, ma tõesti rääkisin sellest, et see [teema] ei ole esmakordselt siin saalis. Ma vaatan Postimehe uudist 10. oktoobrist 2001, siin on kirjutatud järgnevat: "Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Siiri Oviir tegi parlamendile ettepaneku viia uude riiklikku pensionikindlustuse seaduse eelnõusse sisse lesepensioni mõiste. Oviir tegi ettepaneku anda vanaduspensionäri surma korral tema lesele õigus valida kas oma pension või surnud abikaasa pension." Tõsi, toona, kui keskfraktsioon selle ettepaneku tegi, oli öeldud nii, et lesel on õigus surnud abikaasa vanaduspensionile, kui abielu on kestnud vähemalt 15 aastat. 

Nii. Nüüd, 22 aastat hiljem seisab Keskerakond jätkuvalt selle eest. Ma arvan, et see on Eesti ühiskonnas lahendamata küsimus. Me oleme tõesti teinud nüüd natukene teistsuguse [ettepaneku]. Me oleme öelnud, et isik, kes on olnud abielus vähemalt 10 aastat – erinevus on 5 aastat. Nii nagu ettekandja ütles, keskfraktsioon on valmis seda menetlema paindlikult, tegema seda eelnõu paremaks. Ma arvan, et oleks väga mõistlik jätta see eelnõu parlamendi menetlusse. Mul on küll väga suur palve ametikaaslastele, et mitte toetada juhtivkomisjoni otsust eelnõu 15 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ka valitsus ju alles hakkab eelarvet arutama. Me ei taha, et see eelnõu hakkaks kehtima eilsel päeval, vaid, ütleme, 1. jaanuaril 2024. Nii et on piisavalt aega ka rahaliselt see sinna sisse arvestada. Aitäh!

Väga tänan! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on siiski eelnõu 15 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistuse juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 15 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 42 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid 0. Eelnõu 15 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Head kolleegid, istung on lõppenud. Suur tänu teile!