Tere päevast, head kolleegid! Rõõm teid kõiki näha. Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 1. töönädala teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30. 

Head kolleegid, nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Neid ei ole. Tänan! 

Kolmandaks, teated. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste parlamendirühmade moodustamise koosolekud: Eesti-Kosovo, kokkukutsuja Kristo Enn Vaga; Eesti-Brasiilia, kokkukutsuja Andres Sutt; Eesti – Saudi Araabia, kokkukutsuja Andres Sutt. 

Päevakorra täpsustamine. Head kolleegid, tänase teise päevakorrapunkti juures teeb algataja ettekande Riigikogu liige Anti Poolamets, kolmanda päevakorrapunkti juures Riigikogu liige Henn Põlluaas ja neljanda päevakorrapunkti juures Riigikogu liige Tõnis Lukas. 

Saamegi minna tänase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 10 esimene lugemine. 

Enne selle juurde asumist meeldetuletuseks mõne sõnaga sellest, milline on selle otsuse eelnõu menetlemise kord. Ettekandeks on aega 20 minutit. Juhtivkomisjoni esindaja ettekanne [kestab] 20 minutit. Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse ehk kummalegi üks [küsimus]. Ei ole nii, et ühele [ettekandjale] kaks [küsimust]. Läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonide ja komisjonide esindajad. 

Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Andrei Korobeiniku. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Suur tänu selle suurepärase võimaluse eest! Antud eelnõu esitati juba päris mitu kuud tagasi ja võib ju tunduda, et äkki siis täna ei ole seda enam vaja. Aga ei, Reformierakonna juhtimise [ajal] läheb seda eelnõu iga päevaga aina rohkem vaja.

Kui koroonakriisist väljus Eesti [teiste] Euroopa Liidu riikidega [võrreldes] parimas seisus, siis energiakriisis jäime paraku viimaseks. Ja see lõi kõige valusamalt just neid ühiskonnaliikmeid, kes ei olnud ka enne kriisi kõige rikkamad. Siit on ka meie ettepanek. Kuna need inimesed kulutavad toidule protsentuaalselt kõige rohkem, siis antud otsuse eelnõu langetab toiduainete käibemaksu 5%‑ni. Kõik toidukaubad, välja arvatud alkohol ja tubakas, oleksid 5%‑lise käibemaksumääraga. Lisaks laieneks 5%‑line käibemaksumäär põllumajanduses kasutatud toiduainetele ning ka restoranidele ja hotellidele, kes pakuvad toitlustusteenust. See viimane ettepanek on päris ammune, ettevõtjate poolt sõnastatud, aga tänapäeval – teades, et Reformierakonna juhitud valitsus kavatseb tõsta hotellide käibemaksu määra – aitaks meie ettepanek hoida konkurentsivõimet veidi kõrgemal, et meie teenusepakkujad suudaksid konkureerida naabritega. 

Võib ju tunduda, et kõik need argumendid, mis on varem kõlanud – see ettepanek ei ole esmakordne –, on veenvad, aga reaalsus on see, et nendes riikides, kus toiduainete käibemaksu määr on väiksem, kajastub see ka toidu hindades. Selle tõttu me usume, et ka Eesti kaupmehed langetavad hinda kohe, kui langeb käibemaksumäär. Teistes riikides on enamasti toiduained väiksema käibemaksumääraga, näiteks Läti langetas käibemaksu üsna hiljuti 5%‑ni. Soomes on toiduainete käibemaks 14%, Rootsis 12% ja näiteks Hispaanias või Itaalias hoopis 4%. 

Selle eelnõu mõju aitab leevendada saabuvat maksureformi, kus igal aastal pool miljardit riigieelarve vahendeid läheb rikkamatele ühiskonnaliikmetele, ja see eelnõu võimaldab neil, kes kulutavad toidule suurema protsendi oma sissetulekust, säästa kas või natukene raha. 

Nii et ma väga loodan, et valitsus töötab välja initsiatiivi selle käibemaksumäära alandamiseks. Ma tuletan meelde, et käibemaksuseaduses on maksumäärade arv piiratud ehk 5%-line maksumäär on juba kadunud. Selleks, et antud otsuse eelnõu ellu viia, peab selle sinna tagasi lisama. Kuna valitsus on meil väga kompetentne ja seal on palju ametnikke, siis ma usun, et nad saavad sellega hakkama. Nii et ma väga palun teie toetust. 

Mul on kurb vaadata, et saalis on nii vähe rahvast – õnneks Annely on tulnud –, sest see eelnõu vajab koosseisu häälteenamust. Aga kuna aega veel on, siis ma usun, et saadikud tulevad saali ja toetavad meie nõrgemaid ühiskonnaliikmeid. Suur tänu teile tähelepanu eest! Ja hea meelega vastan teie küsimustele.

Suur tänu ettekandjale! Ettekanne oli väga põhjalik, aga vaatamata sellele on mõned täpsustavad küsimused. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõik näevad, et Eestis on toiduainete hinnad tõepoolest väga kõrged, ja paljud inimesed, eeskätt sotsiaalselt ja materiaalselt vähekindlustatud [inimesed], ka pensionärid, kaebavad selle üle. Olete ise toonud esile, et paljudes Euroopa maades on toiduainete käibemaksu määr ilusti langetatud. Samas on siin saalis meie peaministri Kaja Kallase poolt mitu korda kõlanud mõte, et käibemaksu alandamine kuidagi ei alanda toiduainete hindu. Millised on teie argumendid, mis tõestaksid, et ta eksib?

Suur tänu! Me teame, et teistes Euroopa Liidu riikides on see lahendus toonud hinnalanguse, ja ma ei saa nõustuda peaministri väitega. Muidugi, millega ma olen nõus, on see, et põhiprobleem, miks Eestis on toiduainete hinnad kõrged, ei olegi kõrge käibemaks, vaid hoopis valitsuse maksupoliitika. Kui sa ei toeta [kohalikke] tootjaid, siis loomulikult nad ei suuda konkureerida eksporditurgudel. Nad panevad tehased kinni, meie ostame kauba sisse ja nii need hinnad kasvavadki. Aga see ongi kahjuks tänapäevane reaalsus. Kui ma küsisin rahandusministrilt, milline on kavandatava maksureformi mõju, siis ta ütles – ta vastas siin puldis –, et see tõstab ebavõrdsust ühiskonnas. Ehk siis ta saab sellest vähemalt aru. See eelnõu ongi mõeldud selleks, et tasakaalustada seda kahjulikku plaani. Me ehitasime riiki, ütleme, viimase kümne aasta jooksul nii, et ebavõrdsus iga aastaga vähenes: vaesemad inimesed jõudsid rikkamatele lähemale. Kahjuks on see aga viimastel aastatel kõik hävitatud. Nii et ma väga loodan, Maria, sinu toetusele ja ka ülejäänud 50 saadiku toetusele antud eelnõu vastuvõtmisel. 

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Tänan, Andrei, sind täpselt ja õiglaselt fokuseeritud ettekande eest! Sa nimetasid neid riike, kus toiduainete käibemaksu määr on oluliselt madalam kui Eestis. Minu küsimus on: kas sa nimetad ka neid riike, kus toidu[ainete] käibemaksu määr on niisama kõrge kui Eestis või koguni kõrgem?

Kas just kõrgem, aga neid riike, kus erandeid ei ole, on päris mitmeid. Näiteks Venemaa on sama käibemaksumääraga. Ameerika Ühendriikides näiteks on müügimaks, mis sõltub osariigist, ja seal võibki juhtuda, et toiduainete käibemaks on osariikides erinev. Enamik Aafrika riikidest ei tee toidu käibemaksule erandeid, aga veel kord [ütlen], et enamik Euroopa Liidu riikidest teeb. Kui sa, Enn, oled kuskil komandeeringus ja lähed toidupoodi, siis sa avastad, et toiduhinnad enamasti ongi Eesti [hindadega] võrreldes madalamad. Nagu ma eelmisele küsimusele vastates mainisin, on [sellel] mitmeid põhjusi. Peamine põhjus on kindlasti tänase valitsuse ebaõnnestunud maksupoliitika ja üleüldine poliitika, sest kui sa ei aita [kohalikke] firmasid, siis hinnad kasvavadki. Aga käibemaks mängib väga suurt rolli. Nii et ma väga loodan, et selle initsiatiiviga me jõuame Hispaania, Itaalia ja Hiina tasemele lähemale.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Väga asjalik ettepanek tundub teil olevat! Ma loodan, et suur saal ja Vabariigi Valitsus võtavad seda tõsiselt. Aga võib-olla tausta avamiseks te selgitaksite, kuidas see konkreetne maksupoliitiline ettepanek, mis on esitatud, suhestub või kuidas seda võrrelda valitsuse maksupoliitikaga. Pean silmas käibemaksu tõusu ja tulumaksureformi, mis teatavasti soosib jõukaid [inimesi]. Ehk kumb neist on pigem keskmise ja madalama sissetulekuga inimeste, sealhulgas eakate eluolu ja toimetulekut parandav ning kumb on jõukaid [inimesi] soosiv lähenemine, mis ühiskondlikku ebavõrdsust kasvatab ning kihistumist ja toimetulekuraskusi süvendab? Lihtsalt natuke võrrelge valitsuse maksupoliitilist agendat, mis suruti siin läbi kevadel, ja seda praegust ettepanekut. Millised need peamised erinevused ja sihtrühmad on ning kumb [variant] oleks sellisele suhteliselt suure ühiskondliku ebavõrdsusega riigile sobivam lahendus?

Aitäh! Väga hea küsimus! See on muidugi rohkem maailmavaateline küsimus. See ettepanek on täiesti [erinev] valitsuse tänasest poliitikast. Kui kõik, ütleme, peaaegu kõik maksureformid, mida Reformierakonna juhitud valitsus kavandab, on suunatud ebavõrdsuse tõstmisele, siis see ettepanek vähendab ebavõrdsust. Ja see ongi maailmavaateline erinevus: kas sa tahad elada ühiskonnas, kus on väga rikkad ja väga vaesed, või sa tahad elada ühiskonnas, kus on väga tugev keskklass? See teine lähenemine on Keskerakonna lähenemine, aga Keskerakond täna kahetsusväärselt valitsuses ei ole. Kindlasti on tegemist ajutise probleemiga, aga küsimus on selles, kui pikaks see periood venib, sellepärast et kui mõne aasta pärast on keskklass kadunud, siis selle taastamiseks kulub pikki aastaid. Ma väga loodan, et see ettepanek ja võib‑olla rida muid ettepanekuid ikkagi jõuavad varem või hiljem seadusandlusse ja me suudame midagigi päästa. Aga täna seda saali vaadates ma näen, et väga vähestele, väga vähestele fraktsioonidele see teema üldse pakub huvi. Ja eks see teadmine ilmselt jõuab varem või hiljem kohale. Loodame, et varem, mitte hiljem.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja Andrei! Jah, see muudatuste pakett, mis kevadel ära tehti, tähendas ju seda, et meil on käibemaksu puhul kasutusel neli maksumäära. Teatud teenustel ja kaupadel on [maksumäär] 0%, nagu on Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis, meil on ka see olemas: kaubad‑teenused 0%‑ga. Siis on see üldine määr, mis nüüd tõsteti 22% peale, ja varasemalt olid määrad 5% ja 9%. Seda 5%‑list määra ei ole üldse jäänud enam meie käibemaksu[seadusesse] ja selle asemel on hoopis 13%. See üldsuund on ikkagi tõsta [maksu]koormust just tarbimismaksuna. Milliste kaubagruppide või teenuste [käibemaks] võiks sinu arvates veel olla tagasi toodud 5%‑le, nii nagu toiduainete [käibemaks]?

Aitäh! See on hea küsimus. Seesama 13%‑line maksumäär, mida sa, Jaak, mainisid, rakendub hotellidele ja kindlasti pärsib selle sektori konkurentsivõimet. See maksumäär võiks kindlasti väiksem olla. Sellepärast et näiteks Lõuna-Eestis asuvad hotellid konkureerivad Läti teenusepakkujatega ja konkurentsieelis läheb nüüd selgelt lätlastele. Vähe sellest, et Eestis on keskmine palk kõrgem, lisandub ka suurem maksukoormus ja kliendil on ikka väga raske valida näiteks mõnda Valga hotelli, kui ta sinna regiooni satub. Ta pigem eelistab soodsamat hotelli, mis asub mõne kilomeetri kaugusel Lätis. See maksumäär võiks kindlasti väiksem olla. Nagu ma mainisin, siis antud otsuse eelnõu vähendab ka restoranide käibemaksu 5%‑le, selleks et kogu toitlustussektor oleks madalama maksumääraga. Me selgelt kaotame konkurentsis naabritele. Isegi Soomes on restoranides hinnad pigem meie [hindadest] madalamad, mis on ulme. Ja see initsiatiiv kindlasti aitab meie konkurentsivõimet tõsta.

Nüüd see maksupakett, mida sa mainisid, selle suurem probleem on tulumaksureform. Sina, Jaak, hakkad saama 500 eurot rohkem igal aastal. Igal aastal hakkab riik sulle maksma rohkem, sellepärast et Reformierakond otsustas toetada rikkamaid inimesi. Inimene, kes teenib 1200 eurot, kaotab neli eurot aastas. See on uskumatu, et raskel ajal võetakse riigieelarvest pool miljardit ja jagatakse muu hulgas näiteks Riigikogu liikmetele. See on täiesti ebaõiglane ja see on kõige suurem viga, mida see valitsus on plaaninud. Veel ei ole hilja seda maksumuudatust tagasi pöörata. Aga see praegune otsuse eelnõu on väike samm võrdsema riigi suunas.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja, väga sisuka teemakäsitluse eest! Kindlasti te arutasite antud küsimust, käibemaksu langetamist 5%‑le, ka rahanduskomisjonis. Võib-olla te avaksite rahanduskomisjonis [toimunud] arutelu käigu: millise seisukoha võtsid selle teema suhtes komisjoni liikmed ja millised olid arutelud? Võib-olla avaksite ka seda poolt.

Suur tänu! Rahanduskomisjoni arutelu oli tegelikult üsna konstruktiivne. Hea kolleeg Jürgen Ligi näiteks oli natuke kriitiline, aga ma tunnen teda väga ammu ja tavaliselt ta on palju kriitilisem. Minule jäi mulje, et see ettepanek talle meeldis, aga ta lihtsalt erakonna diktaadi surve tõttu ei saanud seda sõnades väljendada. Aga ma loodan, et saalis tekib see võimalus, ja me saame arvestada ka mõne reformierakondlase häälega, nende reformierakondlaste häältega, kes seisavad võrdsema Eesti kaitsel, kes tahavad, et meil oleks tugev keskklass, mitte ainult väga rikkad [inimesed], nagu näiteks Riigikogu liikmed, ja need, kes peavad väga valima, millist toitu nad ostavad või kas nad täna üldse midagi poest osta saavad.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. 

Kahju. 

Väga hea ettekanne oli. Selle üle peaks uhkust tundma, kui on vähe küsimusi. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli kaasettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Kaunist tööpäeva algust ka minu poolt! 

Rahanduskomisjon arutas eelnõu ühel istungil, käesoleva aasta 12. juunil. Arutelul osales külalisena Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Aet Külasalu. Komisjon kuulas ära eelnõu sisu tutvustuse, mille tegi eelnõu algataja, Keskerakonna fraktsiooni esindaja Andrei Korobeinik. 

Eelnõuga tehakse Vabariigi Valitsusele ettepanek langetada toiduainete käibemaks 5%‑le, sööda ja segasööda käibemaks 5%‑le ning restoranide ja toitlustusteenuste käibemaks samuti 5%‑le. Lisaks mainis Andrei Korobeinik oma tutvustuses veel, et Keskerakond on ka varasemalt püüdnud toiduainete käibemaksu langetamise puhul Vabariigi Valitsusele tehtavat ettepanekut Riigikogu otsusena ellu viia. 

Põhiliselt toimuski komisjonis arutelu toiduainete käibemaksu langetamise üle. Otsuse eelnõu algataja esindajalt küsiti võrdlevaid andmeid toiduainete käibemaksu soodusmäära kohta teistes riikides ja seda, kas see on midagi erakordset või [on see] tavaline. Samuti avaldati arvamust, et võiks olla ühtlane käibemaks ja et lõpphinda ei jõua käibemaksu alandamisest kas üldse midagi või jõuab ainult osa, see on üldine reegel. Küsiti, milline on [muudatuse] mõju riigieelarvele ja kas on näiteid selle kohta, et hindade käibemaksu võrra langetamisest on saadud ka reaalset tulu. Märgiti ära, et on ka liikmesriike, kus standardmaksumäär on sama mis Eestis. 

Komisjoni liikmed olid eelnõu sisu suhtes eriarvamusel ja komisjon selle kohta, kas otsuse eelnõu lõpphääletusel pooldada või mitte, otsust ei teinud. Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: esiteks võtta [eelnõu] täiskogu päevakorda tänaseks, 12. septembriks, ja teiseks määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimehe Annely Akkermanni. Selle konsensusliku otsuse poolt olid Jaak Aab, siinkõneleja, Aivar Kokk, Maris Lauri, Jürgen Ligi, Jevgeni Ossinovski, Siim Pohlak, Marek Reinaas, Kersti Sarapuu, Aivar Sõerd ja Tarmo Tamm. See on lühidalt komisjonis arutatu kohta kõik. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! On mõned küsimused. Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, Annely, täpsuse mõttes ma küsiks üle. Sa mainisid, et komisjonis arutati ja leiti, et reeglina käibemaksu vähendamine ei kajastu hinnas. Aga mina olin ka seal komisjonis ja ma sellist analüüsi pole näinud. Kas sa oskad natukene valgustada, kuidas sellele järeldusele jõuti? Kas oli mõni paber, mis jäi mul kahe silma vahele, või oli see mõne komisjoniliikme ettekujutus asjast?

Jaa, sellist dokumenti ei esitatud komisjonile, see oli komisjoni liikmete arvamus. Ma vaatan, kas on protokolli kirja saanud, kes selle arvamuse esitas. Jürgen Ligi sõnavõtus on, et hinna või tulude alanemine ei ole tingimata omavahel korrelatsioonis, sest lõpphinda ei jõua käibemaksu alandamisest kas üldse midagi või jõuab ainult osa, see on üldine reegel. Seda on Jürgen Ligi öelnud ja see on protokolli kantud.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea vastaja! Kui Jürgen Ligi on öelnud, siis tõenäoliselt see vastab ka tõele ja tuleb ka aluseks võtta, ega analüüsi ei ole mõtet teha. Selline tunne on, et väga paljud nii‑öelda valitsuse otsused vist lähtuvadki Jürgen Ligi arvamusest, aga mitte analüüsist. Aga hästi oluline küsimus on Eesti inimese tervis. Mida teie arvate: kas ja kuidas toiduainete käibemaksu tõus [mõjutab] Eesti inimese tervist? Kas te ei arva, et Eesti inimene lihtsalt ei suuda rohkem kallist toitu osta ja valib tunduvalt odavamad tooted, mis võib‑olla ei ole nii tervislikud? Kas see analüüs on äkki tehtud?

Suur tänu küsimuse eest! Ma avasin korra Keskerakonna esitatud eelnõu seletuskirja ja selles samuti ei sisaldu analüüsi ei selle kohta, et käibemaksu langetamine tingimata alandab toidukaupade hindu, ega ka selle kohta, kas odavam toit on vähem tervislik. Teie loogika tundub toetuvat emotsionaalselt sellele, et kallim toit on tervislikum ja odavam toit on ebatervislikum. 

Ma ise oma kogemuste põhjal ütlen, et värsked ja töötlemata toiduained, eriti köögiviljad, on kõige tervislikumad ja kõige odavam toit üldse. Kui tahta tõesti tervislikult toituda, siis tasub osta ja süüa palju Eesti köögivilja, mis ei ole sugugi kallis. 

Aga eelnõu esitaja ei ole neid uuringuid koos eelnõuga Riigikogule esitanud. Seletuskiri koosneb üksnes viiest lõigust.

Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Hea Annely, ma vabandan juba ette, sest ma lähen pisut isiklikuks, aga mitte ründavalt ja pahatahtlikult, vaid selleks, et rohkem teada saada. See on üks neid otsuse eelnõusid, mis ilmselt puudutab suurt osa rahvast. Kui teha minule tulnud telefonikõnede ja e-kirjade [põhjal] statistikat, siis üllatavalt palju küsitakse, et miks te nii teete, see ei ole õige samm. Sind me oleme alati seostanud kõigile eestlastele armsa Kihnu saarega. Kas sulle on sealt helistatud, kirjutatud ja [öeldud], et, Annely, pea nüüd hoogu?

Kusjuures, panen käe südamele [ja kinnitan], et ma ei ole kindlasti saanud ei ühtegi kõnet ega kirja Kihnu saarelt seoses toiduainete käibemaksuga, mitte ainsatki. Kihnus on väga paljudel inimestel oma põllu- ja peenramaad, nii et toitu ostetakse suhteliselt vähe.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimisteks on võimalus fraktsioonide ja komisjonide esindajatel. Siim Pohlak EKRE fraktsiooni nimel, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! EKRE toetab toiduainete käibemaksu langetamist 5%‑le. Oleme ise teinud samasuguse ettepaneku tänavuse aasta alguses. See oleks aus leevendus viimase aasta jooksul toimunud pöörasele hinnarallile ja järgmisel aastal eesootavale uuele hinnatõusule, mis kaasneb käibemaksu tõstmisega. Meil on vaja kiireid lahendusi, sest Eesti inimesed vaesuvad Euroopa kiireimas tempos, inflatsioon on püstitanud taasiseseisvumisaja rekordeid ja sisetarbimine on languses. Enamik toiduaineid, leiva-, liha-, kala- ja piimatooted ning köögiviljad, on statistika järgi kallinenud 40–50%, aga kui poodides ringi vaadata, siis on näha, et aasta ja veidi pikema ajaga on mitmete tootegruppide hinnad tegelikult lausa kahekordistunud. Riik peaks töötama inimeste heaks ja siin on täpselt see koht, kus valitsus saab ja peab astuma rahva poolele ja tasandama majanduses äkilisi muutusi, mida pöörane hinnaralli kindlasti on. 

Natuke veel arvudest. Juba enne hüppelise hinnatõusu algust moodustasid Eestis toidu[ainete] hinnad 96% Euroopa Liidu keskmisest. Samal ajal on teatavasti meie palgad sellest numbrist kaugel maas. Ja kui vaadata Eesti leibkondade eelarveid, [võib näha], et toit võtab neist märkimisväärse osa. Statistikaameti andmetel elas 2021. aastal suhtelises vaesuses ligemale 23% rahvastikust ehk ligemale 300 000 inimest. Aga samal ajal on Eesti üks neljast kõige kõrgema toiduainete käibemaksu määraga riigist Euroopa Liidus. Enamikus liidu liikmesriikides kehtib toiduainetele soodsam käibemaks, mis jääb [olenevalt] riigist vahemikku 0–15%. Ka meie naabritel, näiteks Soomes ja Rootsis, on toiduainetele madalam käibemaks kui Eestis ning ka Lätis on kohalikule värskele puu- ja köögiviljale kehtestatud 5% käibemaks, mis töötab seal väga hästi ja andis tunda ka kauplustes, kui see käibemaksusoodustus kehtestati. 

Eesti praegune toiduainete käibemaksu määr seab ebasoodsasse olukorda nii Eesti tarbijad kui ka kodumaised toidutootjad. Käibemaksulangetus 5%‑le leevendaks karmi hinnatõusu, tõstaks Eesti toidujulgeolekut ja parandaks kodumaise majanduse konkurentsivõimet. Samuti hoiaks see ära toiduainete uue hinnaralli, sest nagu on teada, on kavas käibemaksu tõsta. Meenutan Riigikogule, et lisaks toidukaupade maksulangetuse suurele toetusele rahva seas on ka poeketid ja toidutootjad kutsunud riiki üles toiduainete käibemaksu langetama, mis annab vähemalt minule kindlustunnet ja julgust, et maksulangetuse mõju jõuaks ka päriselt poelettidele. 

Ja lõpetuseks veel üks küsimus mõtlemiseks kogu parlamendile. Miks võetakse meil rahvalt toiduainete käibemaksu täie rauaga, aga samal ajal tsensuuri rakendavad välismaised sotsiaalmeediahiiglased viivad sadade miljonite kaupa reklaamitulu Eestist välja ja ei maksa selle pealt sentigi makse? Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Kuna eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole, siis saame asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Enne kui paneme saalikutsungi [käima], informeerin, et tegemist on eelnõuga, mille vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Vabandust! Katkestan saalikutsungi. Siim Pohlak, protseduuriline küsimus.

Panin algul musta käe üles ja pärast tõstsin päris käe ka püsti. EKRE fraktsioon palub kümme minutit vaheaega, et valitsus jõuaks veel kaaluda ja mõelda ning toetada seda 5%‑list toiduainete käibemaksu, et Eesti rahvast ikkagi suurest hinnatõusust päästa. Nii et palun kümme minutit vaheaega.

EKRE fraktsiooni palvel vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid! EKRE fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud ja jätkame istungit. Kordan veel kord, et selle eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete käibemaksu langetamiseks 5‑le protsendile" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt on 31 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 10 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. Tänan siiralt kõiki kolleege eelnõu tõhusa ja tasakaaluka menetlemise eest!

Teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 2 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Anti Poolametsa.

Lugupeetud juhataja! Austatud ametikaaslased! Tutvustan teile EKRE fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seadust. See puudutab kandideerimisõiguse seostamist keeleoskusega ehk [sellega] sätestataks kandidaadile kohustus vallata eesti keelt vähemalt C1‑tasemel. 

Põhiseaduse järgi on eesti keel riigikeel ja ametliku asjaajamise keel on eesti keel. Keeleseaduse järgi peavad eesti keelt valdama avaliku sektori töötajad, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse [asutuse] töötajad. Nad peavad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Isikute hulka, kes peavad oskama eesti keelt, tuleb lugeda ka kohalike omavalitsuste volikogude liikmed. Seda enam, et volikogude töökeel võib seaduse järgi olla vaid eesti keel. Vaid eesti keel.

Paraku oleme täna olukorras, kus paljud kohalike omavalitsuste volikogude liikmed ei valda siiani eesti keelt või ei kasuta eesti keelt sihilikult. Kunagi nõuti kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerijatelt eesti keele oskust, aga täna sellist nõuet ei ole. Selle kaotamise tagajärjel rikutakse terves reas omavalitsustes keeleseadust. Palju on näiteid toodud Narva linna kohta. Veel aasta tagasi [näitas] põhjalik ülevaade Narva volikogu tööst, et eesti keelt räägitakse näiteks siis, kui Keeleamet kohale saabub, ja siis ka nii, et volikogu esimees tõlgib teistele [volikogu liikmetele], kuna nad lihtsalt ei saa keelest aru. 

Nii et lisaks sellele, et pahatihti Putini valijad ehk Venemaa kodanikud valivad meil omavalitsusi, selle kaudu ka presidenti, ja teostavad riigivõimu, valivad nad pahatihti endale ka venekeelsed esindajad, kellel ei ole riigikeelest õrna aimugi.

Seega langetab selline olukord, kus näiteks Narva linnavolinikud ei oska eesti keelt, ka teiste inimeste motivatsiooni keelt õppida. Kuidas võim ees, nii tavaline inimene järel. Ja siis me räägime eeskujudest, motiveerimisest, keeleseadusest. Samal ajal oleme võimetud reguleerima seda, et omavalitsuse töö [toimuks] eesti keeles. Minu meelest see näitab pikaajalist – pikaajalist – jõuetust riigikeele väärikust hoida ja seadust täita. Seda ei ole suudetud pikka aega [teha]. 

Ja kurb vaatepilt tabab meid ju igal pool, eriti Põhja-Eestis. Eesti on lihtsalt lauskakskeelne riik: ükskõik kuhu sa lähed, kakskeelsus vohab igal pool, olgu [tegemist] riigiasutuste [veebi]lehtede, reklaamide või millega tahes. Minu meelest peaks see olema seltsimees Brežnevi unistus, et siin on kakskeelne riik, 30 aastat hiljem viiakse Brežnevi unelmate riiki ellu. Tuletame meelde, et venestamislaineid on Eestis olnud palju, [sealhulgas] 19. sajandi lõpus. Üks kuulsamaid venestamislaineid oli veel 1980‑ndatel, kui intensiivistati eesti keele väljatõrjumist avalikust ruumist väga tugevalt. Sellel on siiamaani selge mõju, 40 aastat hiljem. 40 aastat hiljem tantsime venestajate pilli järgi, okupatsioonivõimude pilli järgi erinevaid veidraid ettekäändeid kasutades. Nii on. Ma ei hakka ette lugema, milliseid ettekäändeid tuues Brežnevi-Vaino poliitikat tänapäeval ellu viiakse.

Ka keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et kui me soovime muuta kohalike omavalitsuste volikogude töö eestikeelseks, tuleb kohalike valimiste seadusesse uuesti sisse viia nõue, et volikogudesse kandideerijad [peavad] oskama eesti keelt. Vastasel juhul mingit muutust ei toimu. 

Miks just C1‑keeletase? Sellepärast, et see on vajalik juhtimisega seotud töökohtadel, kus tööülesannete hulka võib kuuluda tegevuste kavandamine ja koordineerimine, nõustamine ning avalike ettekannete, sõnavõttude ja kirjalike tekstide koostamine. Ehk kõik see, mida volikogu liikmel on volikogu istungitel ja erinevate komisjonide töös osalemiseks vaja. 

Näidete varamu on kõigil olemas. Mitte ainult Narva volikogus ei juhtu seda, vaid ka päris mitmete [teiste] Ida-Viru volikogude kohta on tihti kuulda, et ei saada eesti keelega hakkama. Ja seda ei saa pidada seaduse järgimiseks ega ka mitte normaalseks. Aitäh tähelepanu eest! Ootan küsimusi.

Suur tänu ettekandjale põhjaliku ja konkreetse ettekande eest! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskirjas on mõjude kohta väga lühidalt öeldud [järgmist]: "Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule – suur". See on suhteliselt lakooniliselt kirja pandud. Äkki te avate seda mõju laiemalt ja pikemalt?

Aitäh küsimuse eest! Ma tõin ühe näite, kuidas volikogudes töötavad saadikud on eeskujuks kõigile. Ja kui me jõuame eeskujuks olemisest edasi selleni, et keeleõpe on edukam, eeskuju nakatab, eeskuju on väärikas, siis inimesed õpivad igal pool eesti keelt innukamalt. See on elementaarne integratsiooni alus – kuulumine ühte informatsiooniruumi. Kui inimene on võimeline lugema uudiseid eesti keeles, jälgima Eesti infokanaleid, siis Venemaa propagandakanalite mõju selgelt kahaneb. Informatsioonilise julgeoleku mõttes on sellel väga selge tagajärg. Kui informatsiooniline julgeolek on tagatud – inimene saab adekvaatset infot, mitte sõjapropagandat –, siis on selge, et mõju on nähtav.

Ja üks asi, mida tihtipeale välja ei tooda, sest räägitakse põhiliselt muidugi keelest ja sellest, et Vene kodanikud valivad Vene saatkondades Putinit väga suure häälteenamusega, on see, et näiteks Vene kodanikud, kes valivad kohalikel valimistel, on ju tegelikult Venemaal mobilisatsioonikohuslased. See on järelemõtlemise koht. [Asi] ei ole ainult keeles, vaid [nad on] mobilisatsioonikohuslased. Nendel noortel meestel, keda näiteks Vene armeesse kutsutakse, on küll administratiivne võimalus lihtsalt jääda Eestisse, sest piir on ees, aga kui nad peaksid kutsele järgnema, saama üle piiri, siis võib juhtuda, et tuhanded mehed lähevad sõtta. Kas see on lojaalsussuhe Eesti riigiga? Nii et see on omakorda tihedalt seotud valimisõigusega omavalitsuste valimisel. Me kohe hakkame käsitlema ka seda teemat. Ja ma loodan, et Ukraina sõda on avanud paljude silmad. Lojaalsussuhe riigi ja kodaniku vahel on kodakondsus ja see peab olema kinnistatud läbi valimisõiguse. Ehk kodakondsuse ja valimisõiguse hooletult jagamisel on väga selged tagajärjed.

Me nägime, mis toimus enne sõda Ida-Ukraina omavalitsustes – seal lihtsalt ignoreeriti Ukraina seadusi, samuti ukraina keelt. Faktiliselt ei olnud võimalik Ukrainat ühte keeleruumi häälestada, sest Ida-Ukraina takistas seda ka selle kaudu, et kohalikes omavalitsustes oli palju inimesi, kes tõmbasid pidurit. Kui see ei ole hoiatus, siis mis on? Ja ma näen, et integratsioon on teatud määral toiminud: inimesed on teinud keeleeksamit, põhiseaduse eksamit, loobunud selle kaudu Vene kodakondsusest. See on võimalik. Aga kui meie suhtume leigelt sellesse protsessi, siis suhtuvad sellesse leigelt ka inimesed, kes võiksid keelt õppida.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Väga põhjalik ja vajalik eelnõu kohaliku omavalitsuse [volikogu valimise] seaduse muutmiseks ja just keelenõuete rakendamise [teemal]. Olles ka ise kohaliku omavalitsuse volikogu liige, olen omal nahal tundnud seda mitteoskamist ja valesti arusaamist volinike poolt, kes ei valda tasemel eesti keelt. Teie ettekandest käis läbi, et sellest valimisseadusest on see nõue välja võetud. Kas oskate natuke laiendada, millal ja kelle ettepanekul või soovitusel see punkt välja võeti või mis võis olla see põhjendus, miks ta tookord välja võeti?

See oli seotud Riigikohtu otsusega. Aga Riigikohtu otsus minu andmetel rõhutas seda, et keelenõudeid võib kehtestada, aga see peab tulenema kõigepealt just kohalike omavalitsuste valimise seadusest, mitte keeleseadusest, ja siis rakenduksid need keelenõuded. Ehk see kõrgem seadus, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus, peab olema esimene seadus, mis on korda tehtud. Nii et seda remonti me siin teeme, ja minu jaoks on see müsteerium, et see on ikka korda tegemata. Ju siis riigis on nii palju asju üleüldse korda tegemata, et see on vahepeal kahe silma vahele jäänud, või siis on see tahtlik. Küllap see on teatud poliitiliste jõudude poolt tahtlik, teatud poliitilistel jõududel võib‑olla ka kahe silma vahele jäänud, sest Narva olukorda näiteks ei tunta. Kas me oma piirilinna siis ei peagi Eesti osaks, vaid [peame] tavaliseks, et seal on pidevalt venekeelne volikogu istung? Minu arust see näitab ka suhtumist Eesti riiki.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea Anti, aitäh hea ettekande eest! Väga hea ettekanne ja eelnõu tutvustus. Minu arust peaks see olema täiesti elementaarne ja me ei peakski seda täna siin üldse arutama. See oleks juba ammu nii [pidanud] olema, nagu see eelnõu täna siin sätestab. Täitsa mõistlik, et meie volikogudes on [kasutusel] eesti keel ja kõik volinikud saavad aru, millest räägitakse, ja nii edasi. Aga kas sul on mõni mõte ka selle kohta – mina küll ei mõelnud välja –, miks peaks täna siin saalis keegi selle eelnõu vastu hääletama? Kas sul tuleb mõni idee, miks peaks keegi selle vastu olema? Mina seda küll välja ei ole mõelnud, miks peaks keegi [selle eelnõu] vastu olema, aga kas sul on mingi tunnetuslik [arusaam] selle kohta, miks siin keegi täna vastu hääletab?

Aitäh! Suurepärane küsimus. Ma nägin, kuidas Tšaplõgin [saalist] välja marssis pahura näoga. Loomulikult ta on sellele vastu, sest tema arvates peaks vene keele mõju Eestis võimalikult suur olema ja selle eest ta ju on seisnud aastakümneid. See on kahetsusväärne, sest tegelikult kahjustab ta vene inimeste toimetulekut Eesti ühiskonnas sellega, et nad ei oskaks eesti keelt, ehk siis teeb karuteene teistele venekeelsetele Eesti kodanikele. Aga ülejäänute puhul mul on tõesti küsimus, sest see peaks olema … Siin peab põhjalikult ajusid ragistama selle üle, miks näiteks Reformierakond seda ei toeta, sest ma näen, et tahetakse ju see mõistlik eelnõu tagasi lükata komisjoni poolt. Mulle on täiesti arusaamatu, miks peaks Eesti 200 sellele vastu seisma. Nemad pidid olema ju tulevikupartei ja pika plaani partei, aga tuleb välja, et [nad on] Brežnevi plaani partei, et Eesti oleks venekeelne. Nii stagneerunud suhtumist annab ikka otsida.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eesti keele kaitseks on kehtestatud keeleseadus. Keeleseaduse eesmärk on arendada, säilitada ja kaitsta eesti keelt. Kui me vaatame praegu ühiskonnas toimuvat, siis kohalikes omavalitsustes toimub eesti keele kasutamise nõuete rikkumine, rääkimata tavaühiskonnas [toimuvast], kaupluses ja nii edasi. Muidugi on keeleseaduses sätestatud ka, ütleme, vastutus eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest. Minu jaoks on kummaline see, et näiteks kohaliku omavalitsuse asutuses keeleseaduse rikkumine on niivõrd väheselt sanktsioneeritud, ainult 200 trahviühikut ja teistkordselt 300 trahviühikut. Kas oleks mõeldav või mõistetav, et sanktsioone suurendatakse selleks, et kaitsta eesti keelt?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Ja saalile teadmiseks, et homme me tuleme jälle selle teemaga siia saali. Ja esialgu võin ma hoida meeleolu üleval: nende sanktsioonide tõstmist, mulle tundub, toetas ka koalitsioon kultuurikomisjonis. Jääme lootma, et see jääb nii, sest sanktsioonimäärad on ammu ajale jalgu jäänud, suured firmad ei reageeri mitte üks raas nendele. Maxima-sugused kaupluseketid maksavad mõnesajaeurose trahvi ära, kui Keeleamet neile selle määrab, ja lähevad sama eluga edasi. Ehk siis teenindus[sektoris] Eestis ikkagi häbiväärselt ignoreeritakse keeleseadust ja üha hullemaks läheb. Ma mäletan, et nii hull periood oli viimati kusagil 1990‑ndate alguses, kui keeleseadus oli küll rakendunud, aga õppimisprotsess oli poole peal. Ja peab ütlema, et kümmekond aastat tagasi tundus, et olukord on juba palju-palju parem, ja eesti keele oskus oli ka Tallinnas ikkagi hea, mitte väga hea, aga hea teeninduse poole pealt. Aga praegu oleme lausa kulutulena selle ära kaotanud. Mina ei tea, kuidas tühistatakse keeleseadus lihtsalt nalja pärast. Väga tõsistel ametikohtadel pannakse silt rinda, et ma veel õpin eesti keelt – ma ei tea, kui kaua, kas 10 aastat, 20 aastat –, ja äkki keeleseadus ei kehti. See ongi selline õigusriigi mudel, mida praegune koalitsioon meil rakendab. Vahepeal sõrmenipsust seadus ei kehti, sest teeme nalja natukene, panen sildi rinda, et ma õpin, ma ei tea, inglise, eesti, soome, ungari keelt, ja keeleseadus ei kehti päevapealt. Selline täiesti ignorantne suhtumine seadustesse. 

Äkki ma alles kogun hääli, aga juba olen Riigikogu liige – see ongi see voluntarism. Mul on juba kümme häält koos, aga ma tulen ja istun siia [saali] maha. Samasugune on ka see arusaam seadustest, samamoodi nagu perekonna mõistet võib tõlgendada igal aastal ümber, sugu võib defineerida ümber. Selline fenomenaalne voluntarism levib igasse eluvaldkonda. [Võetakse] sildike "Ma õpin eesti keelt" ja siis me peaksime nagu heldima selle peale. Keeleseadus on paljudes valdkondades lihtsalt tühistatud. Eelmisel suvel tundsin ma seda kümnetes kohtades, täpselt nagu Brežnevi ajal. Teeninduses see lihtsalt ei kehti enam, rääkimata sildindusest. See on häbiväärne, kuhu me jõudnud oleme, meenutab vanu pilte 19. sajandi Tallinnast. Jah, eesti keel ei ole kolmandal kohal enam, aga nii mõnigi koht on kolmkeelne: inglise keel, eesti keel, vene keel. Mis seal vahet on, [kui võrrelda] 19. sajandi sildindusega? Saksakeelne veinipood, venekeelne veinipood ja kusagil on veel eestikeelne tekst ka. Kuhu me arenenud oleme 100 aastaga? Me oleme samamoodi taandarenenud, meil lihtsalt ei ole uhkust oma riigi üle, oma keele üle. See on selline teenindav hoiak, teenindav riik, teenindav rahvas. Seda teenindava rahva rolli, mida me 700 aastat alla neelasime, surutakse meile jälle peale. Te surute meid teenindava rahva rolli, lugupeetud koalitsioon, kui te mitte midagi ette ei võta. Ma palun teie toetust sellele [eelnõule], muidu me lihtsalt laguneme laiali. 

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina loen Eesti Vabariigi põhiseaduse § 6, mis ütleb, et Eesti riigikeel on eesti keel. See on väga lihtsalt ja selgelt arusaadav. See seabki raamid, et on elementaarne, et kõikides riigiasutustes, omavalitsus[asutustes] ja ametiasutustes töötavad inimesed ja nende töös osalevad inimesed valdavad eesti keelt. Minu arust on tõsine küsimus see, kuidas me oleme jõudnud sellesse etappi, et selleks, et põhiseaduses sätestatut kaitsta, peame me eraldi eelnõu tegema. Oskad sa seda kommenteerida?

Jaa, tegelikult on see ju nii pikk protsess. Eesti keel võrreldes suurte keeltega on nõrgemas positsioonis. Mitte ainult vene keelega võrreldes, vaid ka mastaapse inglise keele pealetungiga võrreldes me oleme nõrgemas positsioonis. Ja see on aastatepikkune töö olnud: keeleseaduse korrastamine, Keeleameti töö, keele õpetamine kooliõpilastele, täiskasvanutele. See ei tohigi järele jääda, kui vaadata kas või seda inimhulka, kes on siia pärast möödunud aasta 24. veebruari sisenenud. 

Aga ma näen, et teatud hetkel on tulnud väga suur laiskus peale. Ma ei oska seda hetke, millal see laiskus peale tuli, määratleda. See mugavus ärisektoril muutuda kolmkeelseks või kakskeelseks, igas asjas vene keel, igas asjas inglise keel. Ja võib‑olla eesti keel ka, sest [vaadake] vanalinnas silte, paljud sildid on lihtsalt ingliskeelsed juba oma kaubamärgi tõttu. Tundub, et see [koht], kus me viibime siin südalinnas, ei ole Eestis. Kusagilt on järele antud, sest järjepidev töö on pooleli jäänud ja mugavustsooni kukutud. Ma leian, et see on küll selline multikultuurilisuse ideoloogia vili. Kunagi, 1990‑ndatel, võideldi eesti keele positsioonide tagasisaamise eest. Siis me edenesime mõnda aega ja siis hakati jälle kohti käest ära andma. 

Ehk seda täpset ajahetke on raske määratleda, aga see on ilmselt riikliku eneseuhkuse puudus, seaduste ignoreerimisest tulenev asjaolu. Seadus on, aga see ei kehti. Kui palju näiteid me võime kõik tuua, kus seadust lihtsalt ignoreeritakse ja [seda] kõige kõrgemal tasemel? 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Anti! Keeleinspektsioon on see amet, kes on kutsutud ja seatud teostama järelevalvet eesti keele kui riigikeele kasutamise üle kogu riigis ja eriti ametiasutustes. Seletuskirjas on juhitud tähelepanu sellele, et Ilmar Tomusk keeleinspektsiooni juhina on korduvalt juhtinud tähelepanu sellele probleemile, ehk siin ta on esindanud enda juhitavat ametit. Oskad sa täpsemalt öelda, millal ja mil viisil ta on Keeleameti või keeleinspektsiooni nimel probleeme väljendanud ja lahendusi pakkunud?

Ma olen temaga kohtunud ka kultuurikomisjonis, kui erinevad inimesed Keeleametist käisid arvamust avaldamas nende seaduste kohta. See on küll põhiseaduskomisjoni kaudu tulnud [teave], aga üks tema mure puudutas trahvimäärade tõstmist. Ehk siis tõepoolest trahvimäärad ei ole motiveerivad ja keele olukord on kehv. Härra Tomusk on seda väljendanud ajakirjanduses, kuupäeva ma kirja just ei pannud, aga ma kontrollisin enne ettekannet üle ja olen seda kuulnud isiklikult ja ajakirjanduse kaudu. Ta ei ole muidugi ainukene, kes selle pärast muret [tunneb]. Igal kodanikul on õigus nõuda elementaarset seaduse täitmist, igal kodanikul. Ja Narva olukorrale ja teiste omavalitsuste olukorrale juhitakse pidevalt tähelepanu. Ehk siis ajakirjandusest käib see teema läbi regulaarselt. Viimati käsitleti Narva volikogu olukorda 2022. [aastal saates] "Kuuuurija", ja see oli paraku venekeelne volikogu, mida seal peeti. Ehk ei ole küsimust riigikeele rääkimises. Üks põhjus ikkagi oli see, et mitte ei taheta rääkida, aga ei osata rääkida. Ja siis ongi selge tagajärg, et kui me seda nõuet ei kehtesta, siis nad ei saa volikogu tööst aru, ja ühel hetkel tekib mugavus ainult Potjomkini küla mängimiseks: räägitakse vahel eesti keelt, kui Keeleamet kohale tuleb, ja kõik. Siis minnakse jälle vanamoodi edasi.

Sellist järeleandlikkust seaduste täitmisel me ei saa lubada. Rahvusriik laguneb igalt joonelt. Koalitsioonis istub partei endine esimees, kes peab rahvusriiki ebainimlikuks düstoopiaks – ebainimlikuks düstoopiaks. Ausalt öeldes mulle tundub isegi, et Narva volikogu vene keel ei ole nii ohtlik kui erakonna juhi selline arvamus. Ta võitleb teadlikult nagu Viktor Kingissepp Eesti rahvusriigi vastu ja see on ohtlik. Ma ei tea, kuidas teda parteist ei ole veel lahkuma sunnitud. Ju siis partei jagab neid vaateid, et Eesti rahvusriik on ebainimlik düstoopia – Ossinovski sõnad. Kes siis lahkub? Kas partei lahkub Ossinovski juurest või Ossinovski parteist? Igal juhul ta on kuulutanud, et põhiseadus ei tohi kehtida, tema võitleb selle vastu, ebainimliku düstoopia vastu. Ma ei oska teist järeldust teha. Me viime ellu siin ebainimlikku düstoopiat sotsiaaldemokraatide endise juhi arvates. Ehk kehtestame keeleseadust, see on ebainimlik düstoopia.

Tänud ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Katrin Kuusemäe.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelkõneleja andis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõust väga põhjaliku ülevaate ja vastas ka seaduseelnõu puudutavatele küsimustele. Seetõttu piirdun lühiülevaatega põhiseaduskomisjonis toimunust. 

Põhiseaduskomisjon arutas antud eelnõu käesoleva aasta 5. juuni [istungil], kus tekkis diskussioon, kas kohaliku omavalitsuse volikogus töötamiseks peaks olema nõutav B1‑ või C1‑keeletase. Toodi välja, et kui kehtestatakse C1[‑taseme nõue], siis ei ole selge, kuidas seda rakendada ja kuidas toimuks järelevalve. See ei tulnud välja ka eelnõust. Kuna lähiajal jõustub seadus, [mille järgi] on põhikooli lõpetajatel B2‑keeletase, tekkis komisjonis ka küsimus, et kas sellisel juhul peab põhikooli lõpetanu sooritama eesti keele C1‑taseme eksami. Juhiti tähelepanu ka sellele, et kohalikud volikogud on loodud selle mõttega, et seal oleksid esindatud võimalikult otsesed esindajad, mitte ainult professionaalid ja kutselised poliitikud. Nende keeletase aga ei pruugi olla C1‑tasemel, kuid samas on selles oma väärtus, et need inimesed siiski kohalikes omavalitsustes on. 

Vabariigi Valitsus otsustas 11. mai istungil eelnõu 2 mitte toetada, kuna selles on küll ette nähtud keeleoskuse nõutav tase, kuid puuduvad keeleoskuse taseme tõendamise kord ning järelevalvega seotud sätted. Samuti ei nähtu eelnõust, miks peetakse volikogu liikme puhul vajalikuks just C1‑tasemel keeleoskuse [nõude] kehtestamist. Põhiseaduskomisjon omakorda langetas järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek see eelnõu tagasi lükata, määrata põhiseaduskomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Katrin Kuusemäe ehk siinkõneleja. Aitäh!

Aitäh! Küsimused. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kogu see hoiak selle eelnõu suhtes on täiesti kummastav, samal ajal kui valitsuserakond, Reformierakond räägib meile hirmsasti eesti keele õppest ja eestikeelsest haridusest ja üritab sõnades jätta muljet, nagu ta hirmsasti eesti keele eest seisaks. Aga te jätsite mainimata, et kes olid need isikud, kes selle mittearvestamise poolt hääletasid ja kes vastu, kuidas hääletati. Palun öelge täpselt, kes ja kuidas hääletas.

Eelnõu tagasilükkamise poolt hääletasid Anti Allas, Andrei Korobeinik, Katrin Kuusemäe, Pipi-Liis Siemann, Timo Suslov, Igor Taro, Urve Tiidus, Aleksandr Tšaplõgin, vastu olid Ants Frosch, Helir-Valdor Seeder, Jaak Valge. Erapooletuid ei olnud.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See on päris muljetavaldav nimekiri vastu[hääletajatest], kelle arvates kohalikus volikogus ei peaks oskama eesti keelt. Kas nendest, kes ei ole sellega nõus, on mõni ka käinud sellises piirkonnas, kus on probleeme volikogudes nende keelenõuetega, ja seal kohapeal teada saanud, et tegelikult C1‑taseme [nõue] oleks minimaalne, mida peaks kehtestama volikogu liikmele, et ta üldse saaks aru, mis kohapeal toimub? Kohalik volikogu on ju oma rahva nägu ja kui seal ei osata eesti keelt, mis on meie riigikeel ja seadusandja keel, siis on see väga piinlik. Ma ikkagi küsin: miks ollakse vastu eesti keele [oskuse] nõuete rakendamisele kohalikus volikogus?

Ma tänan küsimuse eest, aga kahjuks seda küsimust komisjonis ei arutatud.

Helle-Moonika Helme, palun! 

Jaa, aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, see on väga hea vastus, et seda komisjonis ei arutatud. Aga ma siiski küsin, kuna komisjonis toimunu on tüüpiline näide selle kohta, kuidas mitte midagi teha, kui ei taheta teha. Eesti keelele üleminek haridussüsteemis tehti küll kohe ära, ja see on väga õige, et tehti, kuigi oli selge, et õpetajate kaader ju sellele järele ei tule, neid põhjendusi oli seal ka. Aga ma küsin ikkagi: mis võib olla põhjuseks, et Reformierakond – me kuulsime, et reformierakondlased olid kõik selle poolt, et see eelnõu tagasi lükata – selle eelnõu puhul passib? Jutuks on hea küll [rääkida], et eesti keelele üleminek on oluline, aga siinkohal jällegi jutt ja teod ei lähe ju kokku. Teie kui erakonnaliikme sellist indikatiivset tunnetust paluksin siinkohal. 

Jah, ma tänan selle küsimuse eest! Kui ma peaksin nüüd kuidagimoodi isiklikust vaatevinklist vastama sellele küsimusele, siis põhjus ei ole ju see, et Reformierakond ei toetaks eesti keelt kui sellist, aga lihtsalt ma tõin ka välja komisjoni seletuse, miks see seaduseelnõu on tagasi lükatud.

Aitäh! Head kolleegid, lihtsalt täpsustan, et komisjoni ettekandja räägib ikkagi komisjoni nimel. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Täna oleme olukorras, kus kohaliku omavalitsuse volikokku võib pääseda täiesti umbkeelne inimene. Me teame ju kõik praktikas seda, et ka need, kes on lõpetanud keskkooli ja saanud selle B, mis ta on, 1 või 2 taseme kätte, siis tegelikult see on puhtalt fiktiivne, ega enamik nendest eesti keelt ikkagi ei oska. Ja pugeda siin selle taha, et väga raske oleks kuidagi sätestada või kontrollida seda keeleoskust – need on ju kõik otsitud põhjendused selle [eelnõu] tagasilükkamiseks. Põhimõtteliselt ma saan aru, et kõik need erakonnad, kes on eesti keele [oskuse nõude] kehtestamise vastu volikogudes, tegelikult tahavadki, et vene keel jätkuks ja võimutseks siin ja me ei jõuakski iialgi riigikeele, eesti keele juurde.

Aeg! Aeg, hea kolleeg!

Ma tänan selle repliigi eest! Aga mis oli küsimus?

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Kas ma sain õigesti aru, et põhiseaduskomisjon sisuliselt ei arutanudki nende inimeste argumente, kes selle eelnõu vastu on, et miks nad selle vastu on. Mul tekib küsimus: kuidas te ise üldse rahul olete põhiseaduskomisjoni töö kvaliteediga? Ühes eelmises vastuses te ütlesite, et seda [teemat] ei arutatud. Mulle jäi praegu mulje, et põhimõtteliselt põhiseaduskomisjon sisuliselt ei arutanudki seda [eelnõu], koalitsioon lihtsalt hääletas selle maha ja kogu lugu. Kas ma sain õigesti aru?

Ma tänan küsimuse eest! Ei, komisjon arutas seda teemat ja protokoll on kõigile kättesaadav. See arutelu oli, ja ma tõin ka välja, mida täpselt arutati: kas see keeletase peaks olema C1 või B2. Arutati ka paljusid teisi seda teemat puudutavaid küsimusi.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te tõite välja, et keeletasemete määratlemine ja nende kehtestamine on üsna keeruline tehniline probleem. Kas te arutasite komisjonis selle üle, kuidas võiks neid probleeme lahendada? Kas te kutsusite välja vastavad ametiisikud keeleinspektsioonist, et nende käest küsida, mis võiks olla see mehhanism, kuidas need probleemid lahendatud saaks? Kas komisjonis mingit tööd selles suunas tehti?

Ma tänan teid küsimuse eest! Sellel komisjoni istungil seda teemat ei arutatud selle eelnõu raames.

Anti Poolamets, palun!

Austatud ettekandja! Mina küll tutvustasin seda eelnõu, aga minu mälu vajab ka värskendamist. Kas oli veel argumente peale selle, et ei ole sanktsiooni selle eest rakendatud? Sest sanktsiooni võib ju tekitada, selleks on muudatusettepanekute mehhanism, ja head ettepanekud on alati oodatud. Mina pean nüüd küll pärast idavedude skandaali iga Reformierakonna otsust tõesti läbi luubi vaatama, et miks need on nii tehtud. Igast valdkonnast kõlab läbi kummalisi otsuseid.

Aitäh küsimuse eest! Lisaks teie poolt välja toodud põhjendusele oli põhjenduseks ka see, et eelnõus ei olnud seletatud, miks peetakse volikogu liikme puhul vajalikuks just C1‑tasemel keeleoskuse [nõude] kehtestamist. Me arutasime selle üle komisjoni koosolekul, et kas [nõutud] võiks olla B2[‑tase] või C1[‑tase], aga lõpuni me ei jõudnud.

Tänud ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Henn Põlluaas, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduses on sätestatud, et riigikeel on eesti keel. Täiesti lihtne ja arusaadav lihtlause kõikide jaoks. Kui me vaatame kohaliku omavalitsuse [volikogu valimise] seadust, siis näiliselt justkui olekski kõik korras ja korrektne, sest seal on sätestatud, et kohalike omavalitsuste valimistel võivad kandideerida Eesti kodanikud ja [teiste] Euroopa Liidu riikide siin elavad inimesed. Justkui olekski kõik korras. Me justkui eeldame, et kõik kodanikud, Eesti kodanikud, oskavadki eesti keelt. Aga paraku me teame ju ka seda oma igapäevasest praktikast, et see ei ole sugugi nii. Väga suur osa Eesti kodanikest ei oska eesti keelt. 

Kuni 2001. aastani oli meie kohaliku omavalitsuse [volikogu valimise] seaduses ka keeleoskuse nõue, mis aga millegipärast kaotati Riigikogu otsusega, justkui tarbetu, ära ja pandi sinna säte – väga õige ja hea säte –, et volikogu töö peab toimuma eesti keeles. Väga tore, aga kui inimesed eesti keelt ei oska, siis, me teame, on volikogu töö tegelikult ainult formaalne. Maardus, Tallinnas, Narvas, Jõhvis, Sillamäel – seda nimekirja võib jätkatagi – on volikogud, kus istub terve hulk inimesi, kes eesti keelt ei oska, kes hääletavad ainult siis, kui keegi näitab punast või rohelist pastakat ja vastavalt sellele vajutavad nupule või tõstavad käe. Seda, et probleem on tõesti sügav ja see ei ole välja mõeldud, näitab ju suurepäraselt eelmisel aastal toimunud peaminister Kaja Kallase visiit Narvasse, kus ta kohtus volikoguga, pidas seal kõne, suhtles nendega. Ja mis te arvate, kas volikogu liikmed mõistsid, mida meie väga austatud peaminister rääkis? Sugugi mitte. Sinna toodi kohale tõlk, kes tõlkis volikogu liikmetele, kes peaksid olema suutelised eesti keeles tööd tegema, Kaja Kallase jutu eesti keelde. See on ju absurd. 

Jah, tõesti, tänapäeval peavad need, kes naturalisatsiooni korras saavad Eesti kodakondsuse, tegema keeleeksami, aga me teame, et see on ka selline pro forma. Ja eriti, kui sa elad sellises keskkonnas, kuskil Narvas, kus eesti keelt on vaja vähe kasutada, siis see ununeb. Täpselt samamoodi on koolilõpetajate puhul, kes on teinud eesti keele B2‑taseme eksami. Esiteks, me teame seda, et see [tegelik] tase ei vasta sellele [B2‑tasemele], ja ka seda, et kui nad elavad venekeelses keskkonnas ja eesti keelt ei kasuta, sest ilma eesti keeleta saab kõikjal Eestis hakkama: riigiasutustes, pankades, poodides, kus iganes, siis eesti keel läheb rooste. 

See olukord ei saa olla normaalne ega kesta. Sellepärast, et tõepoolest, volikogu liikmel on vaja ju tegeleda seadusandlusega ja erinevate dokumentidega, kohtuda valijatega, suhelda riigiasutustega ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui sa eesti keelt ei oska, siis tegelikult sisuliselt sa volikogu liikme tööd teha ei saa.

Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisa[aega].

Kui me vaatame nüüd meie Eesti kodanikkonna koosseisu, siis me ju teame suurepäraselt, kuidas vabariigi algusaastatel peale taasiseseisvumist täiesti lõdva randmega jagati Eesti kodakondsust, jagati Eesti kodakondsust ka otsestele Eesti riigi vaenlastele, internatsidele lihtsalt selleks, et neid vaigistada. Näiteks kui oli Narva referendum, millega nad tahtsid [luua] erimajandustsooni, et Eesti riigist sõltumatuks saada, siis nende igasugustele juhtidele ja muudele tegelastele jagati [Eesti kodakondsust]. Mitte keegi ei küsinud, kas sa eesti keelt oskad. 

Ja me mäletame ka seda, milline elamislubadega äritsemine meil siin käis, ja mäletame ka täiesti organiseeritud kuritegelikku grupeeringut, kes müüs Eesti kodakondsust raha eest ja saatis kodakondsuse soovijate asemel eesti keele eksamile enda inimesi, kes oskasid eesti keelt. Kõige kurioossem on see, et need, kes seda korraldasid, kes selle pealt teenisid, said küll karistuse, aga kõikide nende sadade ja sadade inimeste, kes ebaseaduslikult endale kodakondsuse said, ebaseaduslikku kodakondsust ei tühistatud. 

Nii et kahjuks on nii, et Eesti kodakondsus ei näita sugugi seda, kas sa oled [Eesti] riigile lojaalne [või] sa oled hoopistükkis Kremlile lojaalne, kas sa oskad eesti keelt, kas sa oskad riigikeelt, kas sa oled suuteline kohalikus omavalitsuses ka sisulist tööd tegema või oled ainult käetõstja, milliseid meeleolusid seal esindad. Ja kõige põhilisem on ikkagi ka see, et needsamad kohalike omavalitsuste [volikogude] liikmed osalevad kaudselt ju siis ka meie presidendi valimisel, juhul kui presidendivalimine läheb valimiskogusse. Nii et see kujutab endast ka täiesti otseselt julgeolekuohtu, sest kui kodanikud, kes ei ole lojaalsed Eesti riigile – eesti keele oskus on kindlasti märgiline aspekt lojaalsuse puhul –, teevad kohalikul tasandil ja ka laiemalt otsuseid, siis loomulikult see kahjustab Eesti riigi huve. Kui Eesti selle nõude keeleseadusesse tagasi tooks, ei oleks ta sugugi ainukene riik, kus selline nõue on seadusega sätestatud. Siin ei ole mitte midagi põhiseadusevastast. Me ennistaksime selle olukorra ja saaksime naasta normaalse ühiskonna juurde, normaalsete kohalike omavalitsuste [volikogude] koosseisude juurde. Nii et ma palun …

Aeg!

… kõigil toetada seda eelnõu. Aitäh!

Isamaa fraktsiooni nimel Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tõepoolest on eesti keele roll Eestis võtmetähtsusega, kui me üleüldse kavandame Eesti iseseisvuse jätkuvust üle aegade, sest meie jaoks – ja mitte ainult meie jaoks, vaid kogu maailma jaoks – on rahvusriigid mingite kindlate parameetrite järgi tegutsevad ühiskonnad. Ja üks nendest [parameetritest] on riigikeel. Kui need muutujad muutuvad või kui riigikeel muutub või riigis enam ei kasutata seda riigikeelt, siis kaob ka suur tükk iseseisvuse mõttest ära. Selle tõttu me peame tegutsema väga suure perspektiivitundega ja kaitsma avalikus ruumis eesti keele kui riigikeele rolli. Eelkõneleja kirjeldas meie ees [seisvad] põhilised valikud ära. Ja tõepoolest, see, et avalik võim igal pool toimib eesti keeles, on ju elementaarne ühe riigikeelega riigi jaoks.

Sellega on seotud ka haridusvaldkond. Üldiselt ei ole stiimulit õppida keelt, mida ei kasutata. Ja kui avalik võim ei toimi selles [riigi]keeles, siis vähendab see riigi tõsiseltvõetavust, ühiskonna tõsiseltvõetavust. Jah, me ei räägi praegu töökeelest, töökeelena on eesti keel sätestatud, aga me kõik saame aru, et kui volikogu liikmed töökeeles sisuliselt kaasa töötada ei suuda, siis nad töötavad kaasa mingis muus keeles kas kuluaarides või fraktsioonides või täidavad lihtsalt kellegi ülesannet. Aga igal juhul näitavad nad välja, et eesti keele omandamine isegi rahvaesindajaks saamiseks ei ole oluline.

Jah, meil on justkui tellimus üleoleva suhtumise suhtes eesti keelesse. See tellimus on meie seadusandlus, kus valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel on ka teiste riikide, antud juhul Venemaa ja Valgevene kodanikel. Mis tähendab seda, et tellija ehk valija tellib muusika – nii kohaliku hariduspoliitika kui ka keelepoliitika. Ja kui inimesed esindavad Vene kodanikke, kes ei oska siin elades eesti keelt, siis ju nende jaoks ei seisne valijate esindamine eesti keele valdamises, vaid see on üks kõrvaline punkt, see ei ole peamine. Nii et muutes ära valimisseaduse, toome me kindlasti tõsisema suhtumise volikogudesse kandideerijate pädevusse, et nad oskaksid Eesti ühiskonnas kaasa lüüa, et nad teaksid, missugune see õigusruum siin on, et nad oskaksid vähemalt materjalidega töötada enne otsuste langetamist.

See on peamine. Kuna Isamaa on esitanud analoogilise eelnõu mõnede nüansside, täiendustega, sealhulgas ka järelevalvepunktid, aga [mille teema on] siiski keelenõuete kehtestamine juba kandidaatidele, siis ma pikemalt siin praegu ei räägi. Kindlasti Isamaa fraktsioon toetab antud eelnõu menetluse jätkamist.

Tänud! Sulgen läbirääkimised ja tänan siinkohal ka kõiki kolleege tõhusa debati eest. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 2 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistuse juurde, aga enne seda Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Vaadake, kuna peaministri idavedudest teenitud vereraha on ilmselgelt sidunud Reformierakonna suud ja käed ning nende koalitsioonipartneritel ka, siis ma paluksin enne hääletamist kümme minutit vaheaega, et äkki selle kümne minuti jooksul miski koputab nende südametunnistusele. Siis me näeme, kas seda on või ei ole, kas riigikeel kohalike omavalitsuste [volikogudes] on oluline või on neile jätkuvalt olulisem idapartneri keeles asjaajamine.

Aitäh! Vaheajapalve võib olla oluliselt lühem. EKRE fraktsiooni palvel vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

Head kolleegid! EKRE fraktsiooni poolt palutud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungiga. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 2 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 9 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. [Eelnõu] esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 26. september kell 17.15. 

Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Enne kui me läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, Tanel Kiik, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Austatud Riigikogu aseesimees! Mul on teile kaks küsimust. Number üks: kas Riigikogus on mingi uus kord, et koalitsioonisaadikud ei pea enam istungitest osa võtma ja võivad lihtsalt tubades tiksuda, selle asemel et oma tööd teha istungjärgu teisel päeval? Ja teine küsimus: kas siin kuluaarides on kokku pandud uus koalitsioon, mis on otsustanud hakata toetama selliseid, ütleme otse, kohalikke elanikke diskrimineerivaid seaduseelnõusid ja algatusi erinevalt põhiseaduskomisjoni varasemast hinnangust? Äkki valgustate natuke Riigikogu liikmeid selles küsimuses.

Aitäh, hea kolleeg! Kumbki küsimus ei ole istungi läbiviimise reeglite kohta. Ja ühte [põhimõtet] ma kordan ja ütlen seda, et ärme loe inimesi, kes on saalis, kes mitte. Me kõik teame seda, et on võimalik tööd teha ka kabinetis viibides. Vaatame ka tulevikku. Ärme seda jälgime – ma siiralt palun. On võimalus teha tööd kabinetis, on võimalus teha tööd saalis, on võimalus teha tööd tänavatel, kus iganes. Selles mõttes ma palun olla lugupidav kõikide Riigikogu liikmete suhtes. 

Võtan kaks protseduurilist küsimust veel, rohkem mitte. Tanel Kiik, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Nüüd olen mina segaduses. Mina olen aru saanud seni nii, et kui on Riigikogu istung füüsilisel kujul saalis, siis hääletamise võimalus on ainult siin. Teie vastusest jääb mulje, et hääletada on võimalik ka oma kabinetis, vaadates televiisorit. (Hääl saalist.) Äkki täpsustate – jah, tänaval ka –, kuidas on võimalik Riigikogu liikmetel hääletada tänaval või oma kabinetis olles. Mina olen aru saanud, et oma seisukoha väljendamiseks tuleb [saali] kohale tulla. Kui on mingi uus kord, mingid uued reeglid, siis andke palun teada, millal ja kuidas need ülejäänud hääled ehk koalitsioonisaadikute hääled laekuvad, mida praegu eelmise eelnõu menetlemise juures ei olnud. Kas need on teile kuskilt e[lektrooniliselt] tulemas, ümbrikuga tulemas ja millal siis neid näha saab?

Aitäh, hea kolleeg! See küsimus isegi on protseduuriline, aga paraku te väga eksite. Te rääkisite töötegemisest, mitte hääletamisest, ja ka mina rääkisin töötegemise kohta seda, et tööd on võimalik teha siin-seal ja kolmandas kohas. Hääletada otse loomulikult on võimalik ainult siin. 

Mart Helme, viimane protseduuriline küsimus. Rohkem [küsimusi] ei võta. Palun, Mart Helme!

Aitäh! No mina näen seda, millele ma ka eile juhtisin Riigikogu esimehe tähelepanu – ka Kaja Kallas oli siin istumas ja vastamas –, et koalitsioon ei ole siin sisulist dialoogi pidamas. Sisulist dialoogi ei olnud ka praegu selle [eelmise] eelnõu arutelul. Selle eelnõu arutelul osalesid põhimõtteliselt meie fraktsiooni liikmed. Sisulist dialoogi siin … (Hääled saalist.) No ütleme siis opositsioonisaadikud. Sisulist dialoogi ei ole koalitsioonisaadikud valmis ega tahtelised pidama, aga süüdistavad meid meedias kogu aeg selles, et meie ei ole valmis sisuliseks dialoogiks ja tõkestame Riigikogu tööd. Palun juhtige koalitsioonis ja vanemate[kogus] ja muudes sellistes kohtades koalitsioonisaadikute tähelepanu sellele, et nende käitumine ei õigusta nende süüdistusi ja nad peaksid oma käitumismustrit muutma.

Aitäh, hea kolleeg! Sisulist tööd ei tehta formaalses mõttes mitte ainult Riigikogu täiskogu istungil, vaid ka komisjonides. Komisjonides osalesid ka kõik Reformierakonna liikmed, kellele te viitasite. Ja teiseks, me teame kõik väga hästi, et ka hääletuses mitteosalemisega on võimalik väljendada oma sisulist seisukohta ja eelistust. Nagu te panite tähele, see eelnõu jääb menetlusse.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 4. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! See eelnõu haakub tegelikult väga suurel määral eelmise meie esitatud eelnõuga, mille [sisuks oli], et kohalike volikogude liikmed peavad oskama eesti keelt. Antud eelnõu sätestab seda, et kohalike omavalitsuste valimistel omaksid hääleõigust ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud. 

Kehtiv seadus lubab KOV‑i valimistel hääletada ka neil elanikel, alalistel elanikel, kes on mõne muu riigi kodanikud või kellel üleüldse puudub kodakondsus, ka neid [viimati nimetatuid] on meil kümneid ja kümneid tuhandeid. Taoline kord ehk hääletamisõiguse andmine elamisloa alusel ei ole teinud riigi ega kohalike omavalitsuste valitsemist paremaks. Pigem vastupidi. Meil on omavalitsusi, kus mittekodanike suure osakaalu tõttu on võimul jõud, kes esindavad mõtteviisi, mis on vaenulik nii meie riigi kui ka põlisrahva suhtes, ei austa ja ei väärtusta Eesti riiki ega Eesti kultuuri. 

Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulis antud riigi aluspõhimõtete austamise asemel tunnistavad mittekodanikud hoopiski teisi väärtusi ja hierarhiaid, sest nad ei ole soovinud võtta vastu Eesti kodakondsust. Kui me vaatame maailma praktikat, siis Euroopa Liidus on väga erinevalt sätestatud seda hääletamisõigust, mida omavad kolmandate riikide kodanikud. Enamikus riikides ei ole kolmandate riikide kodanikel õigust hääletada kohalike omavalitsuste valimistel, osas on, näiteks Eestis. Ei ole Lätis ega ka Saksamaal. Saksamaal ei ole seda õigust isegi Euroopa Liidu teiste riikide kodanikel, kes seal elavad. Aga on ka riike, näiteks Hispaania ja Portugal, kes ei ole seda õigust andnud, aga kus kolmandate riikidega [sõlmitud] kahepoolsete lepingutega on see sätestatud. 

Euroopa Nõukogu võttis 1992. aastal vastu dokumendi "Convention on the Participation of Foreigners in Public Life at Local Level", mis annab soovituse, et alalised elanikud, kes on kolmandate riikide kodanikud, võiksid saada selle hääletusõiguse. Enamik Euroopa Liidu liikmesriike, sealhulgas Eesti, ei ole seda ratifitseerinud. Kuna Eesti ei ole seda teinud, puudub meil igasugune kohustus tagada kõikidele siin elavatele välismaalastele valimisõigus. 

Samuti peame me arvestama üha kasvava sisserändega. Rahvastikuregistri andmetel tuli 2016. aastal Eestisse elama üle 6000 välisriigi kodaniku, kelle hulgas oli ligi 1000 venelast, üle 1000 ukrainlase, üle 100 nigeerlase ja samas suurusjärgus indialasi ja veel lugematuid muid rahvaid. Kui veel veidi enam kui 10 aastat tagasi oli Eestis umbes 100 ja natukene rohkem erinevat keelt, siis täna on Eestis esindatud juba rohkem kui 200 erinevat keelt ja sisseränne üha kasvab. Aastatel 2016–2021 tuli Euroopa Liidu välistest riikidest Eestisse alaliselt elama 36 000 inimest. Kui lisada [neile] veel juurde eelmisel aastal [saabunud inimesed], keda on umbes 7000–8000, ja sellel aastal saabunud [inimesed], siis me võime vabalt rääkida 50 000 inimesest, kes on ainuüksi viimastel aastatel siia saabunud. 

Samas, me teame ka olukorda, [mis on tekkinud] Ukraina sõja puhkemise järel, kui meil on [Eestist] käinud läbi juba vaata et 200 000 inimest, kellest üle 80 000 on teatanud, et nad soovivad Eestisse jääda. See on küll hetkel, aga me ei tea, kui paljud nendest tegelikult alaliselt siia jäävad ja saavad õiguse KOV‑i valimistel hääletada. Näiteks kõigil [neil], kes 2015 [siia tulid], kui oli see suur Süüria pagulaste siia ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse saabumine, on tänaseks olemas valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel. Ja me teame ka seda statistika järgi, et nende osakaal, kes nendest eesti keelt oskaks, on minimaalne. Me võime rääkida üksikutest isikutest.

Selle seaduse vastuvõtmine, et hääletada saaksid ainult Eesti ja Euroopa Liidu kodanikud, loob ka vajaliku motivatsiooni sisserändajatel Eesti ühiskonda sulandumiseks. Inimesed, kes soovivad hakata Eesti tuleviku üle otsustama, peaksid näitama oma austust Eesti riigi ja rahva suhtes, õppides selgeks eesti keele ning sooritades kodakondsuseksami. Ja kodakondsuseksam ei saa olla lihtsalt selline pro forma, vaid tegelikult see peab näitama, kodakondsus peab üheselt näitama inimeste lojaalsust selle riigi, rahva ja kultuuri suhtes, sest teisiti ei saaks see olla. Nii on valimisõigus kindlasti üheks Eesti kodakondsuse taotlemise motivaatoriks. 

Mittekodanike, sealhulgas Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalike omavalitsuste valimistel tähendab seda, et neil on võimalus mõjutada ka Eesti presidendivalimisi. Sellele on korduvalt tähelepanu juhitud, aga millegipärast on see kõlanud kurtidele kõrvadele. Kremli‑meelsetele isikutele sobivad ja nende valitud omavalitsuste esindajad võivad kuuluda presidendivalimistel valijameeste kogudesse ning seeläbi rääkida kaasa Eesti presidendivalimistel. Seda enam, et me ju teame, et ka need isikud, kellel on Eesti kodakondsus, aga kellel on topeltkodakondsus ehk ka Venemaa või muu [riigi kodakondsus], on kõikidel Venemaa presidendivalimistel, kus nad on osalenud, ülekaalukalt toetanud Putinit. Tegelikult toetavad nad ka Krimmi annekteerimist ja sõda ja agressiooni Ukraina vastu. Lasta sellistel isikutel Eesti asjades kaasa rääkida ja kaudselt seeläbi valida ka meie presidenti – see kujutab endast selget julgeolekuohtu. 

Kandideerimisõigust meie põhiseadus ei käsitle. Kandideerimisõiguse on Riigikohus oma varasemas praktikas tuletanud põhiseaduse §‑st 156. Aga see jätab kandideerimisõiguse sisustamise Riigikogule ehk meie kätte. Selle korra kehtestamisel on Riigikogu seotud põhiseadusega ja Eestile kohustuslike välislepingutega. Aga nagu ma juba mainisin, Eesti ei ole sõlminud ühtegi välislepingut, mis kohustaks meid andma mittekodanikele aktiivset valimisõigust. 

Riigikohus on sedastanud, et demokraatia põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus see, kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ei saa kandideerida Eesti kodakondsuseta isikud. Kui me tahame, et Eesti riik tõepoolest oleks Eesti riik, et see säiliks ja jätkuks täpselt nii, nagu meie põhiseaduse preambulis on sätestatud, siis me peame naasma selle põhimõtte juurde, sätestama selle põhimõtte, et siin saavad tõesti meie kohalike omavalitsuste valimistel ja selle kaudu ka paljude muude riiklike otsuste tegemisel osaleda ainult Eesti Vabariigi kodanikud. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale väga konkreetse ja sisuka ettekande eest! Helle-Moonika Helme, palun küsimus!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma ka toetan üliväga seda, et Eestis peavad saama Eesti elu ja asjade üle otsustada ainult Eesti kodanikud, aga me näeme, kuidas meile praegu tulvab riiki immigrante, [keda on] varsti üle 100 000 [ehk] juba üle 3% rahvastikust. Ja praegune valitsus ilmselgelt tegutseb selle nimel, et neid siin igati põlistada. See tähendab seda, et varsti meil plahvatuslikult kasvab ka elamislubade taotluste [arv] ja [elamislubade väljastamine]. Järgmistel KOV‑i valimistel me võime olla olukorras, kus meie põlisrahva elu ja elukorralduse üle ei otsusta enam meie, vaid otsustavad juba võõrad ja teevad seda nii, nagu neile on kasulik, mitte nii, nagu on sätestatud meie põhiseaduses. Kui ohtlikuks sa sellist tulevikku ja seda juba käimasolevat protsessi pead?

Aitäh! See on väga hea küsimus. Eriti üha hoogustunud sisserände taustal ongi see küsimus – kes otsustavad meie elu ja olu üle – äärmiselt oluline. Ja meil on kahte tüüpi sisserännet. Neid tüüpe on rohkem, aga laias laastus: üks, mis toimub üle terve maailma ja mille puhul meie kunagine immigratsioonikvoot on kaotanud absoluutselt igasuguse tähenduse, kuna põhiliselt Reformierakonna eestvedamisel on tehtud sellele 20 erandit, nii et sisuliselt on meie uksed valla kõikjalt maailmast tulevatele inimestele, ükskõik millist kultuuri, tavasid, kombeid nad endaga kannavad. Ja lisaks nendele ka kõikidele nende perekonnaliikmetele, sõltumata sellest, kas nad õpivad või töötavad – kõik [nende] perekonnaliikmed on vabad siia järele tulema. Põhimõtteliselt ei kehti nendele mitte mingisugust tsensust nagu mujal riikides, kus näiteks eelnevalt nõutakse, et nad näitaksid ette, milline on nende elatusallikas, kas nad suudavad ennast, oma peret üleval [pidada], kas neil on töökohad olemas ja nii edasi ja nii edasi. Meil ei ole absoluutselt mitte mingisuguseid selliseid tingimusi sätestatud ja aastast aastasse on sisseränne kasvanud, sealhulgas [on kasvanud] ka ajutiste töölubadega tulnud inimeste arv. Seda perioodi on ju väga mitmeid kordi pikendatud, hooajatöö ei ole enam hooajatöö, vaid sisuliselt juba aastaringne. Ja ka nende lubade pikendamine ei ole mitte mingisugune probleem. 

Pluss siis see, mida me oleme siin viimase pooleteise aasta jooksul näinud: Ukraina põgenikud, kelle kohta me ju tegelikult ei teagi, kust nad on tulnud. Kas nad on tulnud Ukrainast või hoopis Venemaalt, milline on nende meelsus, kas nad toetavad seda sõda ja põgenevad lihtsalt sellepärast, et nad ise ei taha seal kuskil pommirahe all olla, või on nad tõesti Putini vastu, mis oleks väga tervitatav. Aga paraku me näeme, et statistika järgi on enamik nendest vene rahvusest, mitte ukrainlased. Ja väga paljud nendest käivad lihtsalt samamoodi endiselt edasi‑tagasi nii Venemaal kui ka Ukrainas, kust nad justkui põgenesid, ja suur osa nendest, üle 10 000 isiku, on tegelikult sõjaväekohuslased, kes peaksid Ukrainat kaitsma, aga selle asemel on nad – võiks otse välja öelda – desertöörid, kes on oma kodumaa hüljanud. See arv on niivõrd suur. Me teame, et üle 80 000 nendest on öelnud, et nad jäävad siia, ligi 50 000 nendest on taotlenud ajutist kaitset, aga ülejäänute kohta meil pole õrna aimugi. Tänaseks on tõesti juba ligi 200 000 [inimest] üle idapiiri tulnud. Sellest, [kui palju] üle lõunapiiri tuleb, pole meil õrna aimugi, sest juba eelmise aasta mais kaotati kontroll ära. 

Seda, kas nad on läinud edasi või jäänud siia, me ei tea, sest igasugune kontroll ja igasugune tahe seda kontrolli teostada puudub. Aga noh, eks me ju oma igapäevases elus näeme seda [olukorda], kui me läheme poodi, kauplusesse, ükskõik kuhu. See ei ole enam, ütleme, Ida-Eesti ja Tallinna ja Maardu ja Paldiski probleem, vaid see on juba tohutu üle-eestiline probleem, et eesti keeles ei saa hakkama enamikus kohtades. Tõepoolest, täna nad veel ei saa kohalike omavalitsuste valimistel osaleda, aga neil saab ajaliselt täis see kriteerium, peale mida nad saavad siin alalist eluaset taotleda. Me oleme kuulnud ka meedia vahendusel, et suur hulk, võib‑olla suuremgi hulk, kui venelased Ukrainat veelgi rohkem sodiks tambivad, jääbki siia. Täna need 80 000 [inimest], kes on öelnud, et nad jäävad siia, moodustavad ju juba circa 7% meie elanikkonnast, ja see [arv] kasvab ja kasvab. Me kõik saame ju neid SITKE ülevaateid, [mille järgi] saabub siia praktiliselt iga päev sadu inimesi. Loomulikult, sõjapõgenikele tuleb abi anda, varjupaika anda, kui nad on tõesti hädas, aga siis tuleb ka tagada, et see ei ole alaline, see ei ole püsiv, vaid kui sõda on läbi, siis nad peavad koju naasma. Ja Eesti ja kõik ülejäänud lääneriigid on ju ka deklareerinud, et me oleme kõik valmis neid abistama nii [kodumaale] tagasipöördumisel kui ka kodumaal uute eluasemete ja muude [ehitiste] rajamisel, et elu normaliseeruks. 

Nii et see probleem üha enam ja enam eskaleerub ja ühel heal päeval me oleme vähemuses oma kodumaal, Eesti riigis. Ja siis võib-olla tõepoolest läheb [täide] Eesti 200 eelmise juhi suur unistus, et muudame põhiseaduse preambuli ära, või nagu [Kristina] Kallas ütles, et las eestlastele jäävad ainult nende kannel ja pastlad ja laulupidu, või nagu Kaja Kallas alles hiljuti arvamusfestivalil teatas, et see, kes siia tuleb ja siia jääda tahab, ongi eestlane ja rohkemat ei olegi praktiliselt vaja. Aga selline tegevus on täiesti otseses vastuolus meie põhiseadusega, kõige sellega, miks Eesti riik loodi ja mille eest meie esiisad verd valanud on. Ja mina ütleks, et see on täiesti kriminaalne. 

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! See ei ole aktsepteeritav, et isikud, kes ei ole tahtnud ennast ametlikult Eestiga siduda: nad ei ole Eesti kodakondsust võtnud, nad ei taha eesti keelt õppida ega seda eksamit teha – see näitab seda, et nad ei ole pühendunud Eesti riigile ja Eesti kultuurile ja Eesti järjepidevusele –, saavad osaleda Eestis omavalitsuste valimistel valijatena ehk sisuliselt otsustada Eesti tuleviku üle suuremates linnades, näiteks Eesti pealinnas, vaevalt küll maapiirkondades. Aga sellega seoses sooviksin teada, kas sul on andmeid, kui palju protsentuaalselt neist valimisõiguslikest isikutest võivad olla sellised isikud, kes tegelikult ei taha ennast Eestiga siduda, kes ei määratle ennast Eesti kodanikena. On need protsendid sul äkki olemas?

Jah, kolmandate riikide kodakondsusega valijaid – need on mitme aasta tagused andmed, [2021.] aasta andmed on mul olemas, eks see number ja protsent on nüüd kahe aasta jooksul oluliselt kasvanud, sest sisseränne ongi ju iga aastaga üha suurenenud – on ligi 150 000 inimest. Siin on Vene föderatsiooni kodanikud, neile järgnevad Ukraina, Valgevene [kodanikud] ja nii edasi ja nii edasi. Ja määratlemata kodakondsusega, niinimetatud halli passiga inimesi on lisaks veel umbes 70 000, nii et tegelikult me räägime umbes 200 000 inimesest, mis on ju üüratu protsent. See on julgelt üle 10%, ma peast ei hakka arvutama, aga julgelt üle 10%, ligi 20% valimisõiguslikest inimestest.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Henn! Meil igal aastal käib 9. mail üks triangel. Me teame küll, mis triangel see on. Need on need inimesed, kes arvavad, et Eesti peaks tegelikult olema kui mitte Venemaa, siis vähemalt Nõukogude Liit. Meil on aastaid kestev triangel selle üle, et Narvas ei õnnestu kuidagi ära vahetada mingisuguseid tänavanimesid, mis on pandud Nõukogude represseerijate ja Nõukogude okupatsiooni kandjate nimede järgi. Ja nende tänavanimede, Narva tanki ja pronksmehe kaitsjate hulgas on suur hulk neid inimesi, kes ei ole mitte Eesti kodanikud, vaid kodakondsuseta ehk hallipassilised, see on üks variant, aga arvestatav hulk on ka Vene föderatsiooni, Valgevene ja Ukraina kodanikke. Ja nüüd, kui need inimesed saavad valida, siis ühel hetkel võib olla …

Aeg, hea kolleeg!

… see olukord, et [nad] valivad Eestile sõna otseses mõttes vaenuliku omavalitsuse või ka valitsuse. Kas see on see [põhjus], miks me seda eelnõu praegu menetleme?

Jaa, kahtlemata see on üks põhjus, miks me seda teeme. Igal iseseisval riigil on ju täiesti selge eesmärk jääda iseseisvaks, igal rahvusriigil on eesmärk jääda rahvusriigiks, eriti sellisel väikerahval nagu eestlased, kellel on see kohustus sätestatud ka põhiseaduses. Aga täiesti selgelt meil on terve rida poliitilisi jõude, kes ei ole valmis nendest printsiipidest kinni hoidma, kes leiavad, et mida suurem on immigratsioon, seda parem see ongi erinevatel ärilistel ja muudel, ka ideoloogilistel põhjustel. Nagu me teame, Euroopa vasakliberaalide loosung on ju see, et rahvusriigid on saatanast, need tuleb likvideerida. Eks me seda likvideerimist näemegi siin igal sammul. 

Kahtlemata, nende inimeste poputamine, kes täiesti selgelt on ju oma käitumisega deklareerinud, et nad ei hooli Eestist, eesti rahvast, kultuurist, [Eesti] riigist, kes ei ole võtnud Eesti kodakondsust, kes on siin sündinud, [aga] kes ei ole vaevunud enam kui 30 aasta jooksul selgeks õppima eesti keelt – täiesti selge on see, et me võime laias laastus väga suurt hulka nendest, eriti neid, kes käivad pronkssõduri juures ja heroiseerivad teist maailmasõda ja meie okupeerimist ja Putini režiimi, nimetada ja peamegi nimetama viiendaks kolonniks ja nendega ka vastavalt käituma. 

Aga samas me teame seda, et tegelikult meil on nüüd Ukraina sõja jooksul riigist välja saadetud vist ainult, ma täpse arvu jään võlgu, aga minu teada umbes viis inimest. Aga samas me teame, et neid, kes suhtuvad Eesti riiki vaenulikult ja avalikult nii ka käituvad, on oluliselt rohkem. Kapo aastaraamatute ja muu põhjal, ka nende briifingute põhjal, mida meie saame, [aga] millest ei tohi avalikult rääkida, me teame, et see tegelik arv on ikkagi kümneid, kui mitte sadu kordi suurem. 

Nii et see on tõesti väga‑väga suur probleem. Äärmiselt arusaamatu on, miks seda probleemi ei taheta lahendada, eriti praegusel ajal, kui ongi just avanenud meile ajalooline aken, et tagada ja garanteerida meie rahvusriikluse püsimine ja ka meie rahvuse püsimine ja kestmajäämine. Loodame, et ka see eelnõu saab ikkagi edasi esimeselt lugemiselt ja jõuab ka komisjoni, ehk teeme kõik, et see ka lõpuks vastu võetakse. Tõepoolest, valimisõiguse andmine on meie pädevuses ja see on kooskõlas kõikide rahvusvaheliste konventsioonidega, millega me oleme ühinenud, ja selles suhtes mingit probleemi ei ole. See on meie selgroo olemasolu indikatsioon.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh veel kord, hea eesistuja! Hea ettekandja! Tõepoolest, nii nagu sa ilusti ütlesid, me oleme praegu sellises heas ajaaknas. Ma mõnes mõttes saan aru, [miks] see seadus kunagi sellisena vastu võeti ja neile hääletamisõigus anti: no me olime naiivsed, idealistlikud ja mida kõike. Aga tänaseks on ju näha, et see ei tööta. Ja tõepoolest, nii nagu on ka siin kirjas, et me oleme üks väheseid riike, kes on nii lahked ja kes oma immigratsiooni ja seda, kes siia tulevad ja mida nad siin teevad ja mida nad ka lõpuks otsustama hakkavad, ei kontrolli. Aga nüüd me oleme selle eelnõuga siin ja ma näen, et komisjoni otsus on eelnõu tagasi lükata. Lihtsalt ma küsin: kas võib olla nii, et need, kes on praegu selle tagasilükkamise poolt ja selle eelnõu väljahääletamise poolt, võivad äkki olla ka ise see julgeolekuoht Eesti riigile ja meie rahvusriigile?

Aeg, hea kolleeg!

Aitäh! Loomulikult, kõik sellised seadused, mis lahknevad meie põhiseaduses sätestatud imperatiivist, on oht meie iseseisvuse ja rahvuse säilimisele. Need tuleb ümber vaadata ja kindlasti [tuleb] kõik sellised seadused ära muuta. Kahtlemata kõik need poliitilised jõud ja ka poliitikud, kes seda ei toeta, kujutavad loomulikult oma käitumise ja arusaamade ja seisukohtadega ka julgeolekuohtu Eesti riigile. Nii et ma panen kõikidele kolleegidele ja erakondadele väga-väga südamele, et me peame ikkagi lähtuma sellest, mis on õige, mitte sellest, mida kuskil Euroopa Liidu või ma ei tea mis kuluaarides keegi sulle õlale patsutades sosistab, sest neid nõuandjaid on ju väga-väga-väga palju. Omal ajal see, kui tõesti sellised, kuidas öelda, väga liberaalsed ja lõdvad seadused vastu võeti – seesama, et sisuliselt ükskõik kes võib osaleda meie KOV‑ide valimistel ja ka kandideerida –, oli võib-olla vabandatav sellega, et siis meil immigratsiooni ja sisserändeprobleemi sellisena ei olnud. See on kõik hiljem tulnud. Ma küll eeldan seda, et Riigikogus peaks olema ikkagi inimesed, kes saavad probleemidest aru ja kes vajadusel on valmis ka korrigeerima varasemaid otsuseid ja lähtuma sellest, mis on meile, just nimelt meile, Eestile, kasulik.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seletuskirjas on väga ilusti välja toodud, et valimisõigus võiks olla Eesti kodakondsuse taotlemise üheks motivaatoriks, mis tegelikult annab ka selle sisemise tunnetuse, et sa tahad siin olla, sa tahad kohalikku elu edendada, sa tahad kohapeal kaasa rääkida. Aga varsti me kindlasti kuuleme, et see on suur inimõiguste rikkumine, kui osa inimesi ei saa valida. Kas siis see ei ole teie arvates inimõiguste rikkumine, kui mittekodanikud otsustavad Eesti riigi, eesti keele ja eestluse üle?

Jah, loomulikult, ma arvan, et see on iga Eesti riigi kodaniku õiguste rikkumine, kui sisuliselt ükskõik kes, kes on mujalt maailmast siia tulnud, hakkab meie eest otsustama [selle üle], mida me peame tegema, kuidas me peame käituma, millised on meie väärtused, meie tavad ja kombed. Kui me vaatame maailma laiemalt, siis see õigus ongi väga vähestes riikides, üks nendest on Eesti. Ma ei tea, miks me peaksime olema niivõrd progressiivsed ja seda võimalust kõigile pakkuma, seda enam, et me teame, et me oleme niivõrd väike riik ja niivõrd väike rahvas ning et me oleme 100 aasta kõige suuremas demograafilises kriisis, sest meie sündimus üha väheneb. Samal ajal me võimaldame piiramatut immigratsiooni ja meie asjade üle otsustamise õiguse libisemist teiste rahvaste esindajate ja teiste riikide esindajate kätte. 

Meie eelnõus on kirjas, et valimistel osalemise õigus on Eesti kodanikel ja Euroopa Liidu riikide kodanikel, kes elavad siin alaliselt. Ma arvan, et see on normaalne, seda enam, et meil on vastav otsus, või kuidas öelda, kohustus võetud. Seda nüüd päris piirata, kuigi seda ka võiks, oleks veelgi raskem kui lihtsalt kolmandate riikide kodanikelt see ära võtta. Aga selle juurde me võime ka tagasi tulla, sellepärast et näiteks Saksamaal ei ole teiste Euroopa Liidu riikide kodanikel valimisõigust KOV‑i valimistel ja mitte keegi ei heida seda neile ette. 

Ja nagu ma ennist ütlesin, siis vastava otsuse tegemine on meie pädevuses, Eesti riigi, Eesti parlamendi pädevuses. Mitte keegi ei saa tulla meid juhendama ega käskima, mida me peaksime tegema, [vaid] see on meie otsus.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Henn! Praegu kehtiv seadus võimaldab kohalikel valimistel hääletada ka mittekodanikel ja teise riigi kodanikel. Seletuskirjas on lause, et tegemist on maailma praktikas üliharva olukorraga, reeglina on valimisõigus piiratud kodakondsusega. Maailmas [on] teatavasti natuke üle 200 riigi. Henn, oskad sa nimetada veel mõne riigi, kes harrastab samasugust praktikat nagu Eesti praegu?

Jah, neid on põhiliselt just Euroopa Liidus, mujal maailmas praktiliselt sellist asja ei olegi. Kui me vaatame oma lähemaid naabreid, siis Soomes näiteks on see õigus olemas. See on olemas ka Leedus. Lätis tohivad ainult kodanikud valida ja kolmandate riikide kodanikud ei tohi. See on tõesti riikide põhiselt määratud, see on iga riigi enda pädevuses. Aga me ju teame, et Soomes ja ka Leedus ja mujal, kus on meiega sarnane olukord, käivad täpselt samasugused diskussioonid [sellel teemal], et viimase peaaegu kümne aasta enneolematu immigratsioon on löönud põliselanike ja sisserändajate vahel tasakaalu paigast ära. Need asjad on tõesti diskussiooni all ja ilmselt leiavad ka korrigeerimist nendes riikides, kus on samasugune olukord kui meil. Ja tõepoolest, meil ei ole ka absoluutselt vähimatki põhjust selle asjaga viivitada. Nagu ma ütlesin, et meil on see ajalooline aken, ja võimalus neid asju muuta on täiesti olemas.

Tänud ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli komisjoni ettekandjana põhiseaduskomisjoni liikme Anti Allase.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Mul on hea meel ja võimalus anda ülevaade 5. juunil [toimunud] põhiseaduskomisjoni [arutelust] äsja tutvustatud eelnõu 4 kohta, [täpsemalt sellest], kuidas arutelu kulges ja mida otsustati. Menetluse [käigus] otsustati, et täiskogus kannan mina seda ette. Ühtlasi [otsustas komisjon] võtta selle [eelnõu] 14. juuni päevakorda, aga kuna sinnani ei jõutud, siis oleme [seda arutamas] tänasel päeval. Komisjonis tutvustas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise [seaduse] eelnõu 4 härra Henn Põlluaas. Nagu siingi, tegi ta seda selgelt ja arusaadavalt ja seetõttu ma ei hakka selle seadusemuudatuse mõtet tutvustama. Võib-olla hästi kokkuvõtlikult [on muudatuse eesmärk see], et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel omaksid hääleõigust ainult Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud. Hetkel siis võivad ka hääletada need välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise [elaniku] elamisloa alusel või alalise elamisõiguse alusel. 

Aga nüüd täpsemalt sellest, mida arutati. Komisjonis arutleti selle üle, kes on need välismaalased, kes potentsiaalselt võiksid seda valimisõigust taotleda. Kui võib-olla esialgu tundub, [et on] arusaam, et kõik sisserändajad omavad kohe ka valimisõigust, siis nii see ei ole. Tegelikult omavad valimisõigust need välismaalased, kes omavad pikaajalise [elaniku] elamisluba, mille saamiseks tuleb täita rida tingimusi. Ma arvan, et siinjuures on kohane need tingimused välja tuua. [Isik peab olema] elanud Eestis püsivalt viis aastat tähtajalise elamisloa alusel vahetult enne pikaajalise elaniku elamisloa taotluse esitamist – see on esimene [tingimus]. [Isikul] on kehtiv tähtajaline elamisluba, [tema] elukoha andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, [tal] on püsiv legaalne sissetulek Eestis äraelamiseks ja [tal] on olemas ravikindlustus Eesti haigekassa poolt. Ja mida ka rõhutati ja komisjonis välja toodi: vastav isik peab täitma ka integratsiooninõude osata eesti keelt vähemalt keeleseaduses sätestatud B1-tasemel või sellele vastaval tasemel. 

Markeeriti ära, et Euroopa Liidus on riike, kus on mittekodanikel KOV‑i tasandil valimisõigus ja kus ei ole – täpselt nagu härra Põlluaas küsimustele vastates ka ütles. Arutleti ka selle üle, kas valimisõigus parandab pikaajalise elaniku elamisluba või alalist elamisõigust omavate inimeste integreerimist ühiskonda ja kogukonda või hoopis halvendab. Ja siin arvamused lahknesid. Arutati ka kavandatava eelnõu põhiseaduspärasuse üle. Austatud ettekandja tõi eelnevalt ühed argumendid esile, teiselt poolt siis esitan mina komisjonis väljatoodu, õigemini kommentaari põhiseaduse viiendast kommenteeritud väljaandest. Tsiteerin: "Erinevalt Riigikogu valimistest ei määrata KOV volikogu valimistel legitimeerivat subjekti PS‑s kodakondsuse kriteeriumi alusel. Selline lähenemine PS koostajate poolt on olnud taotluslik. Elektoraadi laiendamist võrreldes Riigikogu valimistega motiveeriti Põhiseaduse Assamblees vajadusega arvestada Eestis reaalselt kujunenud olukorda. Seega määrab käsitletav regulatsioon omavalitsusliku halduse subjektiks territoriaalse kogukonna (püsielanikkonna) vastava KOVü haldusterritooriumil, eristades omavalitsuslikku haldust selgelt riigivõimu teostamisest." See on tsitaat põhiseaduse viiendast kommenteeritud väljaandest. 

Ühtlasi markeeriti ära, et ei jääks erinevat arvamust, et valituks osutuda ja seega otseselt võimu teostada ka KOV‑i tasandil saavad siiski vaid Eesti Vabariigi kodanikud, kodakondsust omavad isikud. Aruteludes võib-olla kõlas see esialgu teistmoodi komisjonis. 

Siis kuulati ära Vabariigi Valitsuse seisukoht. Vabariigi Valitsuse esindaja andis teada, et valitsusel on plaanis analüüsida koostöös riigiõiguse ekspertidega, kas on võimalik välja töötada õiguslik raamistik Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimistel ilma põhiseadust muutmata – see oleks Ukraina sõja kontekstis. Enne kui see analüüs pole valminud, ei saa sellesisulisi otsuseid ehk siis käesolevat eelnõu Vabariigi Valitsus toetada. 

Kokkuvõttes tegi komisjon ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Poolt oli 8 ja vastu 3 komisjoni liiget. Aitäh!

Tänud! Küsimused. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Äkki loete üles ka nimeliselt, kes kuidas hääletas, et meil oleks selge, milliste erakondade saadikud väga toetavad seda, et isikud, kes ei ole tahtnud ametlikult ennast Eestiga siduda, saaksid samas otsustada kohalikes omavalitsustes toimuva üle. Ja kes olid need isikud, kes leiavad, et ainult Eesti kodakondsusega isikud võivad otsustada kohalikes omavalitsustes toimuva üle? Nimetage palun, kes kuidas hääletas.

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata järgmised kaheksa isikut: Allas, Korobeinik, Kuusemäe, Siemann, Suslov, Taro, Tiidus ja Tšaplõgin, vastu olid Frosch, Seeder ja Valge. Erapooletuid ei olnud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Lugesite üles need komisjoni liikmed, kes hääletasid selle eelnõu vastu. Ma ei saa kõikide komisjoni liikmete käest küsida, millistel kaalutlustel nad vastu hääletasid, aga mul on võimalus teie kui komisjoni liikme käest küsida: miks te toetate multikultuurset valimisvõimalust ja ei seisa Eesti rahva huvide eest?

Aitäh küsimuse eest! Mina muidugi niimoodi seda ei sõnasta, nagu teie sõnastasite. Mina võin ütelda, miks mina vastu hääletasin: eelkõige selle pärast, et küsitavus on selle põhiseaduspärasus. See on nr 1. Sellele on ka erinevad riigiõiguse spetsialistid tähelepanu juba juhtinud. Ja tegelikult võib-olla on paslik tuletada meelde seda, mida eile siinsamas puldis ütles härra vabariigi president. Kui tohib, siis ma tsiteerin. Vabariigi president ütles konkreetselt: "Ma ei taha pikemalt puudutada vaidlust selle üle, kas põhiseadus lubab Venemaa ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmist kohalikel valimistel. Minu küsimus täna on pigem see, kas me ei taga oma julgeolekut paremini nii, kui käsitame iga inimest eraldi, keskendudes tegelikule, hoomatavale ohule, selle asemel et heita kahtluse vari üldisele grupile, mille liikmed justkui ei väärikski kohtlemist isiklikke valikuid langetavate indiviididena. Inimeste sel moel gruppidesse jaotamine oli omane ühele teisele võimule." Selles suhtes ma paraku väga nõustun vabariigi presidendiga.

Head kolleegid! Lugupeetud ettekandja! Ma informeerin teid, et on laekunud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepanek pikendada tänast, 12. septembri 2023. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Ma teeksin ära selle hääletuse ja asuksin selle hääletuse ettevalmistamise juurde ja seejärel jätkame küsimustele vastamisega. 

Head kolleegid! Informeerin teid, et juhatajale laekus Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepanek pikendada 12. septembri 2023. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Siinkohal panengi hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada 12. septembri 2023. aasta istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14.00‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 35 Riigikogu liiget, vastu 26 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. Selgituseks kolleegidele, et istungi pikendamine nõuab kahekolmandikulist häälteenamust. 

Palun tagasi kõnetooli, ettekandja Anti Poolamets. Anti Allas. Jah, Anti Allas, palun! Vabandan, et eksisin. Nüüd, palun küsimus, Arvo Aller!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te tõite ilusti välja presidendi sõnavõtu ja sellise lahterdamise teema. Ma siis küsin ka teie käest selle kohta, et põhiõigusi ja inimõigusi kasutatakse selleks, et mittekodanikud saaksid otsustada põliselanike üle, Eesti rahvusriikluse üle, ja selle kohta, et mittekodanikud saavad tegelikult läbi kohalike omavalitsuste praegu valida meie presidenti. Võib-olla see mure tal oligi, ta ei saanud öelda, et ei tohiks valimisõigust ära võtta. Aga kas teile endale [ei tundu] või kas põhiseaduskomisjonis ei olnud sellest juttu, et sellega saaks Eesti rahvusriiklust ja eestlust parandada, kui valimisõigust anda ainult kodanikele?

Aitäh küsimuse eest! Nagu põhiseaduskomisjoni nimigi ütleb, siis me kindlasti eelkõige vaatame selle üle, kuidas on eelnõude põhiseaduspärasus. Ja kuna [see] eelnõu [on] võib-olla vastuolus põhiseadusega, siis selles täna ongi küsimus ja see vajab selget ekspertiisi. See on ühiskonnas juba selgelt välja öeldud. Kui see saab selgeks, siis eks elu näitab.

Aitäh! Ma vabandan ettekandja ees, et ma eksisin nimega, jälgisin ekraani ja lugesin teist nime. Siiralt vabandan. 

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud kolleeg, ettekandja! Me oleme koos põhiseaduskomisjonis ja selle eelnõu arutelu juures olime ka. Ja nii nagu sa siin õigesti ka välja tõid, oli arutelu all see, kas Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmine nõuab põhiseaduse muutmist või mitte – selle kohta on ekspertidel väga erinevaid arvamusi. See tõesti, ma möönan, vajab analüüsi. Aga juttu oli ka sellest, et valitsuskoalitsioonis on plaan kaaluda ka valimisõiguse peatamist, mis minu arvates on muidugi täitsa nonsenss ja jaburdus, aga see selleks. Te ka viitasite oma ettekandes, et sellest oli juttu. Kas te võite öelda, kui kaua see analüüs aega võtab? Kas komisjoni arutelu tulemusena saite te aru, millal valitsus kavatseb selle analüüsiga välja tulla, et me saaksime selle protsessiga edasi minna?

Aitäh küsimuse eest! Kui minu mälu ei peta, siis komisjoni istungil [nimetati] mingit juuni kuupäeva, et juunis, või õigemini öeldi, et … Aga täpselt ei tea, millal valitsus seda ikkagi täpselt arutab – selline oli valitsuse esindaja ütelus.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te oma sõnavõtus tõite välja argumente selle seaduse vastu ja tsiteerisite ka presidendi isiklikku arvamust. Kogu lugupidamise juures presidendi vastu, seadusandlik kogu oleme meie. Nagu ma enda sõnavõtus tõin välja, siis tegelikult mitte mingisuguseid rahvusvahelisi leppeid ega ühtegi sellist sätet ei ole, mis kohustaks meil seda õigust andma. Ja kuna te lugesite ette meie töö- ja kodukorra seadust, siis ma tuletaksin meelde, et Riigikohus on öelnud 2013. aastal, et see, et kohaliku volikogu valimistel ei saa kandideerida Eesti kodakondsuseta isikud …

Aeg!

… ei ole demokraatia põhimõtte ja võrdse kohtlemise põhimõtte ega meie põhiseaduse vastu.

Aeg!

Nii et Riigikohus on see kõige kõrgem. Kas te seda ka arutasite?

Aitäh küsimuse eest! Seda konkreetselt me ei arutanud ja töö- ja kodukorra seadust ma ei ole siin tsiteerinud.

Tõnis Lukas, palun! 

Aitäh, austatud ettekandja! Nimetasite ühe argumendina – kuigi jah, presidendi sõnavõtt oli eile –, aga komisjoni seisukohta tugevdava argumendina presidendi mõtteavaldust, et ei peaks nii-öelda hulgakaupa inimesi hukka mõistma või seda probleemi lahendama, vaid [peaks] lähenema individuaalselt teiste riikide või agressorriigi kodanike valimisõiguse äravõtmise küsimusele. 

Ma küsin teilt: kas komisjon arutas – aga kui ei arutanud, teie ütlesite, et te presidendiga olete ühte meelt, et seda peaks tegema individuaalselt –, kuidas käib individuaalselt valijatelt valimisõiguse äravõtmine, kui selleks on põhjus? Kuidas te seda individuaalset lähenemist valimisõiguse [ära]võtmisel ette kujutate? Kuidas see protseduur – see valimisõiguse individuaalne äravõtmine valijatelt – ette näeb?

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, seda komisjonis ei arutatud, aga kui te küsite minu isiklikku seisukohta, siis nende inimeste jaoks, kes Eesti-vastaselt tegutsevad, on muud mehhanismid. Võib-olla me detailidesse ei lähe nüüd konkreetse valimisõigusega, aga pigem selles [suunas], et kas inimesed saadetakse riigist välja või midagi muud. Neid [võimalusi] on ju ka varem [kasutatud nende puhul], kes Eesti riigi vastaselt on toimetanud.

Mart Helme, palun! 

Aitäh! No see põhiseadusele viitamine on muidugi liberaalide voluntaristlik tõlgendus, mis on täielikus vastuolus põhiseaduse preambuliga. Aga ma tuletan teile meelde, et see, mida te praegu siin kaitsete, ehk siis kõikidele valimisõiguse andmine … No, järgmise viie aasta pärast võib-olla Võru linnapea ei ole Allas, vaid on keegi Putin. Ma ei tea, Vladimir ta eesnimi ei pruugi olla. Mõelge nüüd ikka natuke perspektiivis ka. Te hakkate individuaalselt lahendama? Nalja teete või? Aga mu küsimus on teine. Kui me ei lase Vene ja Valgevene sportlasi olümpiamängudele ja muudele rahvusvahelistele üritustele selle pärast, et nad on agressorriigi kodanikud, siis kuidas saab anda neile siin valimisõigust?

Aitäh küsimuse eest! Tõesti veel kord jälle, see ei olnud komisjonis arutelul, aga isikliku [arvamusena ütlen, et] tegemist on ikkagi konkreetse seadusega ja minu teada Eestis peavad kõik seadused olema põhiseadusega kooskõlas. Kui saab selgeks, kuidas seda saab või ei saa teha, siis läheks mõistlikult ja rahulikult edasi. Hetkel seda selgust ei ole, et vastav muudatus oleks põhiseadusega kooskõlas.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Teame kõik, et valimisi, kus Vene kodanikud on saanud Venemaa valimistest osa võtta, on toimunud ka pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale, pärast 2014. aastat, ja et Vene kodanike toetus Vladimir Putinile isiklikult, ka Vene võimude tegevusele, on olnud suur. Nüüd te ütlete, et kui on mingeid probleeme, et keegi tahab näiteks Vene kodanikuna siin olles sekkuda Eesti riigi siseasjadesse, seda valimistel väljendada, siis läheneme individuaalselt, saadame näiteks välja. Kas teil on siis meie julgeolekuorganitele soovitusi, kuidas seda teha üle ühe, kahe ja seitsme aastas? Kas te teate, kui keeruline tegelikult Euroopa seaduse valguses on kedagi välja saata?

Aitäh! Ma tõesti ei ole selle protsessiga kursis ega oska teile seda lahti seletada siin.

Jaak Valge, palun!

Aitäh võimaluse eest küsida! Ma ikkagi tulen sellesama teema juurde korra tagasi. Meil on juba praegu ajutist kaitset saanud üle 40 000 mitte Eesti kodaniku. Lisaks on meil rahvusvahelist kaitset saanud üle 5000 mitte Eesti kodaniku ja see arv suureneb väga jõudsalt, mis tähendab, et meil on erakordselt tugev massiimmigratsioon toimunud eriti viimase kahe [aasta jooksul], aga põhimõtteliselt alates 2017. aastast. Kas teie arvates see, kui me piirame kohalike volikogude valimise õiguse Eesti ja Euroopa Liidu kodanikega, tõesti ei aita kaasa nende integreerimisele Eesti ühiskonda? Ja teisalt, kas selliste hiljuti tulnud …

Aeg!

… inimeste valimisõigus ei lõhesta Eesti ühiskonda?

Aitäh küsimuse eest! Veel kord, tõesti seda komisjonis ei arutatud. Kui te küsite isiklikku seisukohta, siis see on kindlasti mitmekihiline, nagu küsimuski oli. Kes siis? Kas kõik? Te mainisite, et kõik: valimisõigus oleks ainult Eesti kodanikel ja [teiste] Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikel Eestis kohalikel valimistel, teistel ei oleks. Seda ma kindlasti ei toeta. Küsimus on selles, kuidas siis on olukord sõjatingimustes. Aga ikkagi peame veel kord lähtuma Eesti Vabariigi põhiseadusest. Kui me tahame mingeid muudatusi teha, siis tuleb kõigepealt põhiseadust muuta.

Aitäh ettekandjale! Suur aitäh, Anti Allas! Avan läbirääkimised. Küsin, hea kolleeg Anti Poolamets, kas te mahute kuue minuti sisse või soovite rohkem aega? (Anti Poolamets vastab saalist: "Kahjuks ei mahu.") 

Võtan juhataja vaheaja kuus minutit ja jätkame läbirääkimistega homsel täiskogu istungil. Istung on lõppenud.