Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu I istungjärgu 6. töönädala esmaspäevast istungit. Seoses Riigikogu liikme Johanna‑Maria Lehtme tagasiastumisega asus käesoleva aasta 20. mail Riigikogu liikmeks asendusliige Züleyxa Izmailova. Järgnevalt kuulame ära tema ametivande. Palun!

Austatud esimees! Austatud rahvasaadikud! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XV koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Lugupeetud kolleegid, järgnevalt palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Saalikutsung kaks minutit. Lugupeetud kolleegid, praegu on tulnud küsimusi meie tänase istungi läbiviimise reeglite kohta. Kert Kingo, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Tänan! Tahtsin küsida tänase kolmanda päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud homoabielu seaduse muutmise kohta. Ma tahtsin öelda, et komisjonis ei järgitud seda seadust menetledes Riigikogu kodu‑ ja töökorda ehk komisjoni liikmetele ei antud piisavalt aega eelnõuga tutvuda. Eelnõu anti Riigikogus üle esmaspäeval kell 17.17 ja juba õhtul kell 21.49 tuli teade, et järgmisel päeval on see komisjoni istungil aruteluks. See tähendab seda, et öisel ajal justkui oleks pidanud ligemale 200-leheküljelise materjali läbi töötama – korralik Riigikogu liige ikkagi töötab läbi –, et siis järgmisel päeval selle kohta küsida. Ma leian, et hetkel seda eelnõu ei saa menetleda, kuna meil, näiteks EKRE inimestel, ei olnud võimalik selle eelnõuga põhjalikult tutvuda, et oleks saanud ministrilt ja ministeeriumi ametnikelt ka sisulisi küsimusi küsida. Teen ettepaneku see päevakorrast välja võtta, kuni komisjonis hakatakse korralikult protseduure järgima.

Aitäh! Sellist ettepanekut ei saa Riigikogu liige teha. Täiskogu töönädala päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus Riigikogu komisjonide ettepanekute ning arupärimistele vastamiseks arupärimiste adressaatidega saavutatud kokkulepete alusel. Eelnõude päevakorda panemisel lähtub juhatus juhtivkomisjoni ettepanekust. Juhatus kinnitas käesoleva töönädala päevakorra kavandi konsensusega. Juhatus tugineb seisukohale, et juhtivkomisjon valmistab ette eelnõu arutamise täiskogus, ja Riigikogu erinevad juhatused on leidnud, et komisjonid on oma töö korraldamisel iseseisvad ja avara otsustusõigusega. Juhatus ei sekku juhtivkomisjoni töösse ei korralduslikult ega sisuliselt. Selline on praeguse juhatuse seisukoht. Järgnevalt Martin Helme, teie küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuride kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on kaks teemat. Esimene teema haakub sellega, mille kohta Kert Kingo just küsis. Mina tahan teha fraktsiooni nimel ettepaneku võtta päevakorrast välja esmaspäeval kolmas päevakorrapunkt ja kolmapäeval esimene päevakorrapunkt. Fraktsiooni nimel saab sellise ettepaneku teha. Ja teiseks, ma andsin veel enne, kui te kutsungi tegite, märku sõnavõtusoovist: ma soovin enne hääletust vaheaega. Millegipärast ei pannud te seda sõnavõtusoovi tähele ja ma pidin siin protseduurilisega sekkuma. Ma palun arvestada neid kahte ettepanekut, mis ma just tegin.

Aitäh! Eelnõu väljaarvamise ettepaneku saab teha algataja või juhtivkomisjon, seega fraktsiooni nimel seda teha ei saa. Varro Vooglaid, palun, teie küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma tahtsin samuti jätkata sealt, kus kolleegid juba lõpetasid. Olles ka ise õiguskomisjoni liige, olen ma kindlalt seda meelt, et tänasel istungil ei ole kuidagi kohane seda eelnõu menetlema hakata, sellepärast et meil ei ole olnud sisuliselt võimalust seda veel komisjoniski arutada. Mina uue liikmena ei ole niivõrd asjatundlik kodu- ja töökorra seaduse regulatsioonide alal, aga kui vähegi võimalik, siis minu meelest kultuurne ja mõistlik oleks anda võimalus kõigepealt komisjonides seda elementaarsel tasandil arutada ja siis hakata asja arutama suures saalis.

Aitäh, Varro Vooglaid! Ma vastasin juba sellele küsimusele. Kalle Grünthal, teie küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuride kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaks teile meelde tuletada seda, et meie presidendid Kersti Kaljulaid ja Alar Karis on öelnud, et Riigikogu ei saa muutuda seaduste läbitöötamisel kummitempliks. Täpselt sama ütles sellel aastal ka meie õiguskantsler Ülle Madise. Teie oma päevakorra kinnitamisel lähtusite sellest, et Riigikogu juhatus ei sekku komisjoni töösse. Ma leian, et selline käsitlus on vale, sellepärast et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkt 7 ütleb, et juhatus valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda. Küsimus on praegu selles, et ka komisjoni töökord tuleneb ikkagi meie kodu‑ ja töökorrast ja te ei saa seda põhimõtteliselt eirata. Seetõttu ma paluksin need punktid, mida siin Kert Kingo ja Varro Vooglaid on nimetanud, täna päevakorrast välja jätta.

Aitäh! Juhatus lähtub eelnõude puhul väga selgelt juhtivkomisjoni ettepanekust. Mart Helme, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Kui juhtivkomisjon paneb päevakorda Mart Helme surmamõistmise erandkorras, kas siis ka juhatus ei reageeri? Kas juhatus paneb igasuguste protseduuride rikkumise korral lihtsalt silmad kinni, sest poliitiline otsus mingi asi läbi suruda on langetatud ning kodu- ja töökord ei mängi mingit rolli? No tulge nüüd natukeseks sealt selle kena brüneti daami kõrvalt ära, kes annab teile kogu aeg väga halba nõu, ja mõelge oma peaga. Teil ei ole õigust panna juhatusega päevakorda asju, mis on läbi arutamata. Me oleme terve eelmised kaks nädalat kuulnud siin, kuidas sisulist arutelu on vaja. Aga sisulist arutelu komisjonis ei toimunud, seetõttu on praegu selle punkti päevakorda surumine lihtsalt teerulliga sõitmine.

Aitäh! Juhatus langetas selle otsuse konsensuslikult. Martin Helme, teie küsimus tänase istungi – ja tõepoolest tänase istungi – läbiviimise reeglite kohta, palun!

Aga ongi ju! Ma loen teile kodukorda. Päevakorra kinnitamise [kohta on öeldud, et] päevakorra kinnitab Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil või siis erakorralisel istungil. Paragrahvi 55 lõige 2 ütleb, et enne päevakorra kinnitamist võib Riigikogu teha päevakorras muudatusi, arvestades käesoleva seaduse § 54 lõikes 3 ettenähtut. Ja § 54 lõige 3 ütleb, et pärast päevakorra teatavaks tegemist võib seda täiendada juhul, kui ükski fraktsioon ei ole sellele vastu. Mina tegin ettepaneku võtta päevakorrast välja kaks punkti: esmaspäevast üks ja kolmapäevast üks. Ma ei ole kuulnud, et keegi oleks sellele vastu olnud. See on päevakorra täiendamise ettepanek, seda tuleb arvestada. Ei ole niimoodi, et mul ei ole õigust seda ettepanekut teha. Loomulikult on, nii on alati olnud.

Aitäh, Martin Helme! Eelnõu kohta on siin väga selge erinorm: pärast päevakorra teatavakstegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel. See on vastus. Kert Kingo, milline on teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta?

Kõigepealt suur tänu, et ma saan üldse võimaluse küsida! Tänase istungi kolmanda päevakorrapunktiga seoses on mul küsimus. Kogu aeg siin saalis kõlab ütlus, et sisulised arutelud toimuvad komisjonis. Sellega te narrite inimesi, kes jälgivad siinseid istungeid veebi vahendusel ja ei ole Riigikogu liikmed, jättes neile mulje, justkui mingi sisuline arutelu toimuks. Tegelikkuses ei olnud komisjonis mitte mingisugust arutelu, koalitsiooni häälteenamusega lihtsalt rulliti kõigi otsuste puhul üle. Arutelu kui niisugust, millele te siin korduvalt olete ka ise viidanud, ei ole. Tuleb välja, et seda ei ole siin suures saalis ja ei ole komisjonides ja mitte kuskil ei ole. Lihtsalt on jultunud rullimine.

Aitäh! Nagu te ise väga hästi teate, saab sisuline arutelu toimuda ka esimesel lugemisel, kui avatakse läbirääkimised. Järgnevalt Jevgeni Ossinovski, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma aitan Martin Helme kimbatusest välja. Enne üle-eelmises koosseisus vastu võetud kodukorra muudatusi tõepoolest oli fraktsioonil õigus teha ettepanekuid võtta teatavaks tehtud päevakorrast punkte välja. Pärast seda enam seda võimalust ei ole olnud. Täiendada on võimalik täiendavate punktidega, kui keegi vastu ei ole, aga neid välja võtta enam fraktsioon ei saa. Nüüd, minu küsimus istungi juhatajale puudutab järgmist teemat. Ma tean, et tõepoolest on juhatus suhtunud aastate jooksul üsna minimalistlikult sellesse, kuidas komisjon on eelnõusid menetlenud. Kui teie asemel istus seal kunagi Henn Põlluaas – oli selline kole aeg –, siis abielureferendumi eelnõu puhul tegelikult rikuti põhiseaduskomisjonis selgelt kodukorda muudatusettepanekute tabeli koostamisel. Juhatus leidis, et see pole nende asi, mis tollal minu arvates ei olnud õige tõlgendus. Ma tahaks lihtsalt küsida, kas te võiksite kommenteerida, milles seisnevad need etteheited. Ma õiguskomisjoni …

Aitäh!

… esimehega rääkisin, minu teada tegelikult kodukorda ei oldud rikutud. Avalikkuse jaoks võiks olla selge, kas siis on rikutud või ei ole.

Aitäh, Jevgeni Ossinovski! Ma olen nendele küsimustele juba vastanud ja ma ei saa suurt osa sellest ka lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Head kolleegid, jääme siiski üksteise suhtes viisakaks ja lugupidavaks. Kuna küsimused kipuvad korduma, siis ma tõepoolest palun teid, head kolleegid, esitage küsimusi tänase istungi läbiviimise protseduuride kohta. Ja kui küsimused on vastuse saanud, siis palun lõpetame nende küsimuste küsimise. Martin Helme, palun, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta!

Ma teen ettepaneku, et tänane päevakorrapunkt nr 3 ja kolmapäevane päevakorrapunkt nr 1 tõstetaks neljapäevale päevakorrapunktideks nr 6 ja nr 7. Aitäh!

Aitäh! Me saame arvestada seda ettepanekut siis, kui mitte ükski teine fraktsioon ei ole selle ettepaneku vastu. Jevgeni Ossinovski, palun, teil oli käsi püsti!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ei toeta seda ettepanekut.

Aitäh! Seega seda ettepanekut ei saa arvestada. Teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Mina tahan tegelikult natukene aidata teid istungi juhtimisel. Varro Vooglaid ja Kert Kingo on korduvalt küsinud ja väitnud, et õiguskomisjonis ei toimunud tänase päevakorrapunkti nr 3 sisulist arutelu, ja on sinna juurde rääkinud pika jutu veel sellest, kuidas sisuline arutelu on kõigi meie elude alus ja vundament. Nüüd on paraku asi nii, et sisuline arutelu toimus, aga tõsiasi on see, et Varro Vooglaid ja Kert Kingo lahkusid istungilt siis, kui sisuline arutelu algas, protesti märgiks. Ja nii kui nad olid ära läinud, see arutelu toimus. Komisjon tegi selle arutelu, võttis vastu ka otsused ja saatis selle eelnõu tänaseks suurde saali arutusele.

Aitäh! See oli nüüd küll täpsustus, see ei olnud küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta. Siim Pohlak, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Alustuseks tahakski teada, kust kohast nüüd on võetud see tõlgendus, et tohib küsida ainult tänase istungi läbiviimise reeglite kohta. Ma saan aru, et on selline kole ja pime aeg, kus kõik on võimalik ja opositsiooni suukorvistatakse, aga minu meelest on protseduurilised küsimused ikkagi mõeldud kõiki parlamendi tööprotseduure puudutavate küsimuste arutamiseks. Kas ma tõepoolest eksin? Kust kohast on tulnud see piirang, nagu te ütlete, et me võime ainult praeguse, tänase istungi kohta küsida?

Aitäh, Siim Pohlak! Paragrahv 74 meie kodu‑ ja töökorra seaduses ütleb väga selgelt, et kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse. See on väga selge vastus teie küsimusele: [küsida võib] istungi läbiviimise reeglite kohta. Kalle Grünthal, teie küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Jah, mul on tõesti istungi läbiviimise kohta, tänase kohta küsimus. Öelge mulle, miks te rikute kodu- ja töökorra seadust? Minu käsi oli ammu püsti ja te võtsite Jevgeni Ossinovski vahele. Mis annab teile õiguse muuta protseduuriliste küsimuste esitamise järjekorda? Seda esiteks. Ja palun tõlgendage nüüd lahti, hea istungi juhataja, ka see teie lausutud lause, et sisuline töö võib toimuda ka saalis, mitte [ainult] komisjonides. Kuidas sellest aru saada? Kas see on ka mingisugune uus modifikatsioon sellest kodu- ja töökorra seadusest, mida teie tõlgendate täpselt nii, kuidas süda soovib?

Aitäh, Kalle Grünthal! Sisuline töö toimub saalis ja sisuline töö toimub komisjonis. Mis puudutab konkreetselt praegust sõna andmist Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimehele, siis ütlen seda, et kuna see ettepanek oli õhus, siis praegu see leidis kohe ka lahenduse. Ma palun teil, head kolleegid, jätkuvalt püsida selle raames, et küsimused on ainult istungi läbiviimise reeglite kohta. Anti Poolamets, palun, teie küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh, juhataja! Kõigepealt, muidugi ma saan aru, et härra Ossinovski igatseb siiamaani edasi arutada pedofiilia seadustamise ja Venemaaga ühinemise küsimust. Teile see võimalus omal ajal anti, aga mäletatavasti te tegite oma paarkümmend tuhat ettepanekut. Praegu oli komisjonis, ma arvan, isegi paaritunniseks aruteluks täiesti julgelt võimalik aeg leida. Ehk tegelikult ei tohiks sellisel puhul [seda eelnõu] praegu saali lasta. Seal ei olnud kümmet tuhandet, isegi mitte sadat muudatusettepanekut, aga aega ei antud. Milles asi? Kas koalitsioonil ei olnud võimalust kuidagi tagada nii tähtsa seaduse arutamist kas või tunni aja jooksul? Kas midagi läks väga hullusti sel korral komisjonis?

Aitäh! See puudutab otseselt komisjoni töökorraldust ja ma ei saa lugeda seda küsimuseks tänase istungi läbiviimise reeglite kohta. Varro Vooglaid, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Esiteks, kolleeg Randpere siin osutas, et meie ise lahkusime õiguskomisjoni istungilt ja selle tõttu me vabatahtlikult ei osalenud aruteludel. Olgu sissejuhatuseks öeldud, et see on väga tendentslik tõlgendus eelmisel nädalal toimunust. Meie lahkusime teatavasti protesti märgiks, kuna sisuline arutelu ei olnud võimalik, kuna meile ei antud aega valmistada ennast sisuliseks aruteluks ette ja nii ei saa sisulist arutelu pidada. Meie palusime konkreetselt komisjoni esimehelt härra Odinetsilt, et me saaksime uue võimaluse ministri ja ametnikega kohtuda, et sisulist arutelu pidada. Meil oli ka näiteks neljapäevaseks õiguskomisjoni istungiks ju aeg ette nähtud, ometi seda võimalust meile ei pakutud. Minu protseduuriline küsimus seisneb selles, et te ütlesite, et juhatus langetas konsensuslikult otsuse panna selle eelnõu esimene lugemine tänase istungi päevakorda. Kas te saate meile selgitada, miks te panete sellisel viisil päevakorda asju, kui te teate väga hästi, et komisjonis polegi veel saanud sisulist arutelu toimuda? Miks te sellise otsuse teete? Ma tahaksin teada.

Aitäh! Juhatus lähtus juhtivkomisjoni ettepanekust ja vastavalt sellele seisukoht ka kujunes. Kert Kingo, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Ma tänan! Tulen tänase istungi juurde. Kõigepealt te rääkisite, kui oli eelnõu üleandmine – ma räägin tänase päevakorra kolmandast võimalikust punktist –, et arutelu toimub siis, kui eelnõu läheb komisjonidesse. Komisjoni istungil arutelu ei toimunud. Nüüd te ütlesite, et arutelu toimub esimesel lugemisel. Mulle tundub, et me oleme väga erineval arusaamisel, mis on sisuline arutelu ja mis ei ole. Palun öelge oma versioon, mis on teie arvates see arutelu. Milline see sisuline arutelu teie arvates on?

Aitäh! Arutelu on nii komisjonis kui ka siin saalis ja see ongi see arutelu, mis ka praegu siin ees seisab. See on minu vastus küsimusele. Nii, Rain Epler, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Aitäh, hea juhataja! [Küsin] otseselt reeglite kohta. Siin on nende signaalide ja märkide tõlgendamisega ka varasematel nädalatel olnud segadust. Ühel hetkel sai proteste esitada, vajutades nupule "Virgats", täna härra Ossinovski sai järjekorras ette, tõstes käe. Kas te need reeglid, millised märgid on prioriteetsed või milline on nende prioriteetsuse järjekord – see puudutab otseselt reegleid –, saate meile ette öelda? Siis ei pea nende kohta enam pärast küsima. Ja teine küsimus on ka reeglite kohta: kui nüüd näiteks kolleegidel peaks olema [soov anda üle] eelnõusid või arupärimisi, siis kas teil on mingi plaan mingeid reegleid kehtestada ka [üleandmise] aja või [eelnõude ja arupärimiste] arvu kohta?

Aitäh! Kui me oleme päevakorra kinnitamise juurde jõudnud, siis pärast seda saavad Riigikogu liikmed esitada eelnõusid ja arupärimisi. See õigus on neil nii meie kodu- ja töökorra seaduse kui ka põhiseaduse järgi selgelt olemas. Mis puudutab konkreetset juhtumit Jevgeni Ossinovskiga, siis see oli kohene vastus, arvestades seda, et muidu me oleks siin protseduuriliste küsimuste raames jäänud liiga pikalt neid teemasid käsitlema. Aga nüüd, Jaak Valge, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, ja tõepoolest [olgu see] tänase istungi läbiviimise reeglite kohta. Palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Minu küsimus on järgmine. Kas poleks loogiline ja parlamendi heade tavadega kooskõlas, et sellise olulise eelnõu puhul oleks küsitud tänaseks istungiks ehk eelnõu esimeseks lugemiseks ka põhiseaduskomisjoni arvamust? Ometi pole seda tehtud, arutelu põhiseaduskomisjonis ei ole olnud. Küsin, miks seda ei ole olnud.

Aitäh! Selle küsimuse otsustab alati komisjon, millist hinnangut ja kuidas küsida. Mart Helme, teie küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Jah. Mulle on ka arusaamatu see, mida ikkagi tähendab sisuline arutelu. Kas te tõesti kujutate ette, et sisuline arutelu on siin saalis esimese lugemise puhul võimalik, kui saalis viibivad rahvasaadikud tohivad kummalegi ettekandjale esitada ainult ühe küsimuse ja vastused on täpselt niisugused, nagu nad on? Nagu Jüri Ratas on infotundides öelnud: küsitakse, mida küsitakse, ja vastatakse, mida vastatakse. See ei ole sisuline arutelu. Sisuline arutelu on komisjonis, kus minu teada ei ole küsimuste ja vastuste arv piiratud. Komisjoni puhul võib ainult komisjoni töö ajaline piiratus seada raamid, aga mitte see, kui mitu korda ma saan küsida mingi paragrahvi kohta, mingi seisukoha kohta, mingi vastuse kohta. Vaat see on sisuline arutelu, aga seda ei ole toimunud. Ja kuna seda ei ole toimunud, siis on sisuliselt õigusvastane töö- ja kodukorra väänamine, kui see [eelnõu] meile praegu päevakorda pannakse.

Aitäh, Mart Helme! Täiskogu arutelu on päris kindlasti sisuline. Helle-Moonika Helme, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Minul on tõepoolest küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta. Te just natuke aega tagasi ütlesite, et saame esitada arupärimisi ja eelnõusid. Aga mina küsin, kui palju teil täna on plaanis seda lubada. Te olete meile siin korduvalt lubanud, et saame esitada arupärimisi ja eelnõusid, aga siis ütlete näiteks, et võtate vastu kolm arupärimist ja rohkem enam ei võta. Kui palju teie täna kavatsete neid piiranguid kehtestama hakata? Teie olete öelnud, et te loete meie mõtteid ja seetõttu te teate, et järgnevad arupärimised ei vasta enam, ma ei tea, mingitele teie enda kehtestatud reeglitele. Aga meie teie pähe ei näe. Seetõttu, äkki te ütlete, millised piirangud meil täna siin laual on teie poolt?

Praegu ei ole piiranguid, praegu on võimalus esitada eelnõusid ja arupärimisi, nagu te ka meie päevakorrast näete. Järgnevalt, Martin Helme, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Küsin sellesama homodele lapsendamisõiguse andmise ja lastekaubanduse eelnõu kohta, mis on täna päevakorras nr 3. Ei ole nii, nagu te meile enne ütlesite, et see komisjon, kuhu suunatakse, küsib arvamust. Ikkagi ka juhatusel on õigus öelda, et selle eelnõu kohta [on vaja küsida] teiste komisjonide arvamust. Me tegime seda eelmise koosseisu lõpus, mäletan, korduvalt. On juhtivkomisjon ja isegi mitu muud komisjoni, kui [eelnõu] puudutab paljusid eluvaldkondasid, kellele antakse samuti arvamuse avaldamiseks aega. See on puhtalt juhatuse õigus ja pädevus. Ma küsin siis nii: kas juhatuses keegi selle mõtte peale tuli ja kas sellist ettepanekut kostis sealt või ei kostnud?

Aitäh! Sellist eelnõu, nagu te mainisite, täna päevakorras ei ole. Anti Haugas, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Räägin natuke küsimuse taustast. Ma kõigepealt kinnitan üle, et sisuline arutelu komisjonis toimus, ja ma kinnitan ka üle, et EKRE saadikud lahkusid, soovimata osaleda sisulises arutelus. Siit tulenevalt ma küsin: kas istungisaalis on viisakas EKRE saadikutel valetada ja kas oleks äkki mõistlik protseduurilised küsimused lõpetada ja minna istungi juurde?

Aitäh! Seda, kuidas istungi läbiviimise reeglite kohta esitatavaid küsimusi käsitleda, selle otsuse langetab istungi juhataja. Aga ma ei saa seda praegu lugeda istungi läbiviimise reeglite kohta küsimuse esitamiseks. Arvo Aller, milline on teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta?

Aitäh, hea istungi juhataja! Minu küsimus tänase istungi läbiviimise kohta puudutab ikka seda kolmandat punkti. Ja kui me räägime siin valetamisest, siis peaks vaatama ka teised saadikud, kas on valetamist või ei ole. Aga ikkagi see, et ei ole arutatud sisuliselt, mis tähendab seda, et kõigepealt me saadame [eelnõu] suurde saali ja siis hakkame arutama – see ei ole arutelu. See on fakti konstateerimine ja seda ei ole valmis meie saadikud konstateerima, et me lihtsalt saadame ta saali. Saalis me saame, nagu öeldi, esitada ühe küsimuse ja see ongi kogu arutelu. Me nägime, kuidas rahandusminister vastas meile maksude eelnõu puhul: kas toot-toot või tuut-tuut. See ei ole sisuline arutelu. Ma ikkagi tahaks teada, kuidas meil täna on planeeritud. Mitu eelnõu me võime üle anda? Kas me saame selle kolmanda päevakorrapunkti liigutada edasi või saate [selle eelnõu] tagasi kutsuda? Kas Riigikogu juhatus on valmis saatma seda arvamuse avaldamiseks teistele komisjonidele?

Aitäh! Kolmanda punkti puhul saavad teha eelnõu tagasilükkamise ettepaneku, nagu me välja tõime, fraktsioonide esindajad. See on selgelt sisuline arutelu ja seda me saame sisulise arutelu käigus ka teha. Head kolleegid, palun ärge selle kolmanda punkti ja ka komisjoni kohta enam rohkem küsimusi esitage, sellepärast et nendele küsimustele on juba vastatud. Jevgeni Ossinovski, milline on teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta?

Aitäh! Ka mul on siiski küsimus kolmanda punkti kohta, aga see eeldab lihtsat vastust. EKRE saadikud on esile toonud, et selle punkti ettevalmistus komisjonis ei olnud seaduslik. See on tõsine süüdistus. Minule teadaolevalt see menetlus oli seaduslik. Kas juhatusel, kui ta pani selle eelnõu päevakorda – see on minu küsimus –, oli mingit teadmist selle kohta, et selle punkti ettevalmistamisel on rikutud kodukorda, või teie parima teadmise juures on need materjalid siia päevakorda toodud siiski Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätteid järgides?

Aitäh! Juhatus tegi seda komisjoni ettepanekul ja juhatuse otsus see eelnõu päevakorda panna oli konsensuslik. Siim Pohlak, palun, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta! Ma tõesti palun, [et see oleks] tänase istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina ei loe kuskilt välja, miks peab küsimus puudutama tänase istungi läbiviimise reegleid, kui on tegemist protseduurilise küsimusega. Me hakkame päevakorda kinnitama ja võib‑olla on mul küsimus teisipäeva, kolmapäeva või neljapäevaga seotud protseduuri kohta. Ma tahaks väga teada, kust see "täna" ikkagi sinna on tekkinud. Te lugesite enne ette ka selle põhjenduse, aga sealt seda "täna" ei paistnud mitte kuskilt, oli lihtsalt "istungi läbiviimise reeglite kohta". Mul ongi küsimus, et teisipäeval on tulemas härra Urmas Varblane meie ette ja talle on antud ainult viis minutit kõneaega. Kust see viis minutit siia tekkis? Miks selline piirang? Äkki härra Varblane sooviks kõneleda pool tundi või terve tunni ja tutvustada oma kandidatuuri? Minu küsimus puudutab väga selgelt teisipäevase istungi läbiviimise protseduuri.

Jaa, te võite küsida terve päevakorra kohta, aga küsimus selle istungi läbiviimise reeglite kohta peab puudutama [tänast istungit]. Päevakorra kohta te saate küsimusi küsida, nagu ma ütlesin, aga kõik küsimused, mis puudutavad protseduurikat, peavad puudutama ka tänast istungit. Palun, Kert Kingo, milline on teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta?

Ma tänan! Tänase päevakorrapunkti nr 3 raames ma tahan kõigepealt klaarida ära selle, mida kolleeg Ossinovski väitis. Esiteks, me esitasime õiguskomisjonis protesti. Ma ei tea, miks seda ei ole edastatud. Teiseks, korrigeerin teie ütlust: õiguskomisjonis ei kiidetud päevakorda konsensuslikult heaks, vaid vähemalt meie hääletasime vastu. Kolmandaks, ma tahan küsida, kas see ongi nüüd uus poliitkultuur, et luuakse näiliselt võimalus arutelus osaleda. Näiliselt seetõttu, et justkui on võimalik eelnevalt materjalidega tutvuda, aga selleks ei anta mõistlikult aega, vaid [seda tuleks teha] öötundidel ja siis, kui on istungid. Ja neljandaks – või kolmandaks, mul on juba järjekord sassi läinud –, te ütlesite, et on võimalus esitada eelnõusid ja arupärimisi, aga tegelikult meil on selleks õigus, seadusest tulenev õigus. Minu küsimus ongi, kas nüüdne uus poliitkultuur ongi selline, et valetatakse, jäetakse näiliselt justkui õige ja ilus vorm ning kõik järjekindlalt kinnitavad oma valet. Ja kas meil tõesti õigust esitada arupärimisi ja eelnõusid enam ei olegi, vaid on ainult võimalus neid esitada?

Aitäh! Teil on loomulikult õigus esitada eelnõusid ja arupärimisi, nagu te olete ka ohtralt siin viimaste nädalate jooksul teinud. Aga muus osas olen ma nendele küsimustele vastanud. Martin Helme, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta.

Jah, ikka, aitäh! Kõigepealt, kolleeg Anti Haugas siin süüdistas kedagi valetamises. Ma selle kohta ütleks täpsustavalt eesti vanasõna: kust sa tead, et reformierakondlane valetab? No suu liigub. Aga nüüd tänase päevakorra juurde. Ma enne [küsisin] ja tundub, et te ei saanud aru, missugusest päevakorrapunktist [jutt käis]. Hea küll, ma ei hakka siis seaduseelnõu nime siin ütlema, vaid [ütlen, et see on] tänane kolmas eelnõu, 207 SE. Küsin üle, kas juhatuses oli arutelul võimalus küsida ka mõnest teisest komisjonist või teistest komisjonidest selle eelnõu kohta arvamust.

Vastus on, et ei olnud. Nii, head kolleegid, ma võtan kolm viimast küsimust tänase istungi läbiviimise reeglite kohta. Tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, palun, Varro Vooglaid, küsimus!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Ma tahaksin ikkagi saada teie käest vastust sellele küsimusele, mis ma enne esitasin. Te kuidagi jätsite vastamata mu küsimusele. Ma oleksin tänulik, kui te korraks kuulaksite, mis ma räägin, ja ka päriselt vastaksite. Kas te olete juhatusena komisjoni kummitempel? Kui komisjon teeb ettepaneku panna eelnõu istungi päevakorda, siis kas teie panete lihtsalt templi peale ja teil mitte mingisugust kaalutlusõigust ei ole? Või on? Küsimus ongi selle kohta, et komisjonist tuli ettepanek – härra Odinetsi poolt, ma kujutan ette – panna see eelnõu päevakorda ja te teadsite, et seda ei ole olnud võimalust komisjonis sisuliselt arutada. Mäletate, kell 17.17 eelmisel esmaspäeval anti see siin menetlusse, istung lõppes kell 21.44 ja kell 21.49 tuli meile kiri, et teeme ettepaneku täiendada järgmise päeva komisjoni päevakorda. See eelnõu on 50 lehekülge ja seletuskiri 124 lehekülge. Ma kordan oma küsimust: kas teie olete juhatusena lihtsalt kummitempel või teil on võimalus otsustada, et kuulge, see pole mõistlik, meie juhatusena ei ole nõus seda [eelnõu] praegu päevakorda panema? Ja kui teil on see kaalutlusõigus, siis miks te otsustasite panna selle [eelnõu] tänase istungi päevakorda, teades, et seda ei ole saanud komisjonis sisuliselt arutada, pole lihtsalt aega olnud? Ma ei hakka fakte enam kordama ja olen tänulik, kui vastate sisuliselt.

Aitäh! Juhatus ei kaalutle seda. Juhatus lähtub sellest, et komisjon teeb sisulist tööd. Ma eelnevalt juba juhtisin teie tähelepanu sellele, et juhatus ei sekku juhtivkomisjoni töösse ei korralduslikult ega sisuliselt. Selline on olnud nii varasemate juhatuste kui ka praeguse juhatuse seisukoht. [Võtan] kaks viimast küsimust. Kalle Grünthal, palun, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh! Kõigepealt ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, lugupeetud istungi juhataja, et ma isegi teatud määral võin nõustuda – kuigi ma ei taha nõustuda – sellega, et küsimused [peaksid] puudutama tänase istungi läbiviimise korda. Aga kuna tegemist on päevakorraga, mis hõlmab tervet nädalat, siis ei saa siin kriipsu vahele tõmmata, et me ei tohi rääkida nendest asjadest, mis on kolmapäeval või neljapäeval, ja saame käsitleda ainult päevakorra kinnitamist. Vaidluse all ongi just praegune päevakord ja selles sisalduv. Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 18 lõige 2 ütleb konkreetselt: "Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid […]." Ma ei räägi siin praegu sisulisest küljest, ma räägin ettevalmistamisest. Ja see ettevalmistamine tähendab seda, et kõik komisjoni liikmed peaksid saama selles küsimuses avaldada põhjalikku arvamust, [teemat] analüüsida, vajaduse korral kutsuda välja erialaspetsialiste, kaasata huvigruppe ja nii edasi. Aga midagi sellist ju ei toimunud. See ei ole ju eelnõu ettevalmistamine, kui kõigepealt põhimõtteliselt kinnitatakse ära saali saatmise otsus ja alles siis hakatakse mingeid küsimusi esitama ja arutelu pidama. Ma räägin praegu rahanduskomisjoni tegevusest, aga nagu ma aru olen saanud, on ka õiguskomisjonis tõusetunud täpselt samasugused probleemid.

Aitäh, lugupeetud Kalle Grünthal! Te ise vastasite küsimusele, millega tegeleb komisjon. Me oleme seda küsimust väga palju käsitlenud. Mis puudutab päevakorra käsitlemist, siis loomulikult praeguse punkti juures me käsitleme kogu nädala päevakorda. Selle kohta on küsimused võimalikud. Siim Pohlak, palun, teie küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mina jään endiselt eriarvamusele selles, et me võime praegu küsida ainult tänase istungi läbiviimise kohta. Nagu te ise just ütlesite, võib küsida ka päevakorra kohta. Võimalik, et on tekkinud mõni küsimus ka üldiselt istungite läbiviimist puudutavate juhatuse otsuste kohta. Neid küsimus võib palju olla. Nii et ma selles mõttes paluksin teil võimaluse korral kogu lugupidamise juures olla terminites täpne: [ei ole nii,] et me saame küsida ainult tänase istungi kohta. Mul on tegelikult, nagu ma ennegi küsisin, aga te ei vastanud mu küsimusele, küsimus teisipäevase istungi kohta. Ma küsiks nüüd uuesti, seepärast et ma ei saanud enne vastust. Millest ikkagi tekkis see viieminutiline ajapiirang teisipäeval Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse kandideeriva Urmas Varblase puhul, et ta ainult viis minutit saab end tutvustada? Millest see viie minuti piirang tekkis? Näiteks mina teeks ettepaneku, et härra Varblane võiks vähemalt pool tundi kõneleda, ennast tutvustada. Kas ma saan sellise ettepaneku teha? Ja millised need ajalimiidid on või millest need tulenevad?

Aitäh! Nii, see tuleb otseselt meie kodu‑ ja töökorra seadusest, § 117 lõikes 3 öeldakse: "Otsuse‑eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Esitatud ametiisikukandidaadil või vabastataval ametiisikul on juhtivkomisjoni ettepanekul õigus esineda kuni viieminutise ettekandega." See tuleneb otseselt seadusest ja see on loodetavasti [piisav] vastus teie küsimusele.

Head kolleegid, kuna me oleme neid küsimusi valdavalt käsitlenud, siis rohkem ma teie küsimusi tänase istungi läbiviimise reeglite kohta võtta ei saa. Me peame minema päevakorra kinnitamise juurde. (Saalist hüütakse midagi.) Martin Helme, palun!

Aitäh! Kõigepealt, mul oli muidugi protseduuriline küsimus. Ma tahtsin üle küsida, kes hääletas komisjonis mille poolt. Mulle jäi kõrvu, et te ütlesite, et komisjonis hääletati konsensuslikult, aga ma ei saanud aru, kas nii hääletati päevakorra muutmist või seaduse saali saatmist. Seda ma tahaks teada, sest meie saadikud olid vastu. Aga teiseks, enne päevakorra hääletamist ma palun kümme minutit vaheaega.

Aitäh, Martin Helme! Ma täpsustan, et ütlesin "juhatuses", mitte "komisjonis". Ja võtan enne päevakorra kinnitamise hääletust kümneminutilise vaheaja.

V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Enne kui saame minna päevakorra kinnitamise juurde, on meile laekunud üks suulise protesti soov. Henn Põlluaas, palun! Palun Henn Põlluaasale mikrofon!

Aitäh, austatud esimees! Tõtt-öelda peale sellist katset Riigikogu suukorvistada, keelata ära protseduuriliste küsimuste esitamine, ei jäägi üle muud kui lihtsalt protesteerida sellise käitumise vastu. Teil ei ole töö‑ ja kodukorra seaduse järgi selleks mitte vähimatki õigust. Te rikute seadust, te rikute saadikute põhiseaduslikku õigust esitada siin protseduurilisi küsimusi ja ma palun teil see lõpetada. Ühesõnaga, ma protesteerin teie ebaseadusliku tegevuse vastu.

Aitäh! Vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele võib Riigikogu liige saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta, kui ta neid soovib saada, ja selleks võib ta esitada istungi juhatajale küsimuse. Ma rõhutan, et see puudutab [küsimusi] istungi läbiviimise reeglite kohta. Kui Riigikogu liige on jäänud hätta mingi protseduurilise [asjaoluga], siis on tal võimalik esitada küsimusi istungi läbiviimise reeglite kohta. Praeguse istungi mõte on aga päevakorrapunktide arutelu ja sel põhjusel ma lükkan selle protesti tagasi ning ühtlasi läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Austatud Siim Pohlak, [teil on] käsi püsti, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minul on ka protest. Ma protesteerin selle vastu, et juhataja lahendab iseendaga seotud protesti ise. See kindlasti ei ole erapooletu ja võimude lahususega kokkukäiv.

Aitäh, Siim Pohlak! Nii nagu ka varasemalt, juhataja lahendab protesti ise ja lahendab selle viivitamata. Aga, lugupeetud Riigikogu, läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikogu täiskogu I istungjärgu 6. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 61, vastu 21 ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud. 

Lugupeetud Riigikogu liikmed, nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab kolm seaduseelnõu. Esiteks, 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Teiseks, tulumaksuseaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust regionaalminister. Ja kolmandaks, Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust peaminister. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt Martin Helme, palun!

Esiteks, mul on protest. Protest selle kohta, et meil olid juba istungi alguses pandud sisse oma kõnesoovi [märguanded], et anda üle eelnõusid ja arupärimisi, aga mingi suvaõigusega tõsteti jälle valitsuse esindaja ettepoole. Ma ei ole sellega nõus. Teiseks, mul on protest juhatuse tegevuse vastu, kes on terve hulga meie fraktsiooni liikmete arupärimisi tagastanud, taas täieliku suvaõigusega. Ma soovin selgitust, miks ei saadeta arupärimisi, mis on Riigikogu liikmed teinud, edasi adressaatidele.

Aitäh, Martin Helme! Vastan teie esimesele küsimusele, kuna see puudutab tänase istungi päevakorda. Kuna siin varasematel nädalatel ei ole valitsuse esindaja saanud eelnõusid ja arupärimisi üle anda, siis oli istungi juhataja seisukoht kutsuda ta täna siia esimesena. Aga järgnevalt kutsun siia kõik Riigikogu liikmed, kes soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Loomulikult kutsun nad siia ette meie Riigikogu kõnetooli, nii et kõik saavad üle anda eelnõusid ja arupärimisi.

Teie teine küsimus ei puudutanud tänase istungi läbiviimise reegleid. Nii, järgnevalt Helle-Moonika Helme, palun, teil oli käsi püsti. Ma saan aru, et protseduuriline ehk siis küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta.

Ma nüüd ei saagi aru, mismoodi meil see protseduurika siin käib. Tegelikult need protseduurilised küsimused jäid juba nii-öelda eelmise päevakorrapunkti all siia üles. Te lõpetasite need meelevaldselt ära, väites, et te teate, et meie järgnevad protseduurilised küsimused ei puuduta enam protseduurikat, ja te teate, mida me tahame küsida, ning seetõttu te lõpetate need lihtsalt ära, kuna te ei näe nende järele mingit vajadust. Nüüd me oleme läinud päevakorraga edasi. Puldis on juba ära käinud valitsuse esindaja Heili Tõnisson, mille vastu ma lihtsalt stenogrammi huvides esitan protesti. Selle me tegelikult rääkisime eelmisel nädalal omast arust selgeks. Te hakkasite isegi põhiseadust tagurpidi lugema, et valitsuse esindajat siia pulti saada enne Riigikogu liikmeid, ja nüüd te tegite seda jälle.

Mina olen opositsiooni liikmena juba täiesti segaduses ja ma ei tea enam üldse, mida edasi teha. Te olete meid täiesti tasalülitanud: te teete, mida te tahate, te annate sõna, kellele tahate, eks ole. Me võime panna oma soove üles, te ei aktsepteeri neid. Nüüd sain mina protseduuriliselt sõna, ja ma ei saa üldse aru, see oli eelmise päevakorrapunkti juures minu protseduuriline küsimus, aga nüüd te tõstsite mind siia. Teie käitumine, teie tegevus on segamini nagu puder ja kapsad. Selles mõttes ma väga loodan, et seal on nüüd protseduurilised küsimused, ja ma väga palun teid, et läheme edasi mööda neid protseduurilisi küsimusi, sest meil on protseduurilised küsimused. Teie ei tea, mida me tahame küsida, mistõttu te ei saa neid meelevaldselt ära lõpetada.

Aitäh, lugupeetud Helle-Moonika Helme! Loomulikult on Riigikogu liikmetel õigus saada selgitusi istungi läbiviimise reeglite kohta. Meie kodu‑ ja töökorra seadus ütleb väga selgelt, et kui Riigikogu liige soovib saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta, võib ta istungi juhatajale esitada küsimuse. Kahjuks suur osa neid küsimusi, mis siin juba kõlasid, need kordusid, nendele vastati, aga need kordusid uuesti. Istungi juhataja oli nendele küsimustele vastanud, mistõttu ei olnud võimalik nendele rohkem vastata. Te saate ka ise suurepäraselt aru, et see lihtsalt ei saa lõpmatuseni jätkuda, sest selle istungi eesmärk ja mõte on päevakorrapunktide arutelu, mitte arutelu selle üle, milline Riigikogu liige parajasti päevakorrast arusaamisega hädas on.

Järgnevalt, ma saan aru, on laekunud protest juhatuse otsuse kohta. Kert Kingo, palun!

Ma tänan! 18. mail, see oli neljapäev, laekus mulle kell 13.56 e-postkasti Riigikogu juhatuse 15. mai otsus nr 45, "Eelnõude menetlusse võtmine ja juhtivkomisjoni määramine". Siin on punktid 44–51 ja nende kohta on öeldud: "Määrata nimetatud eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 19. mai kell 15.00." Ehk siis 25 tundi. Ma sooviksin selgitust, miks nii lühike aeg. Need on eelnõud, mis puudutavad tulumaksuseadust ja on suunatud rahanduskomisjonile. Kordan üle need punktid: 44–51. Ja anti 25-tunnine muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Seda enam, et ma sain postkasti kaudu teada sellest alles 18. mail kell 13.56.

Lugupeetud Kert Kingo! See konkreetne protest ei puuduta tänase istungi läbiviimist. Kui teil on soov pöörduda juhatuse poole, võite seda teha kirjalikult. Protest on tagasi lükatud. Nüüd järgmine protest, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Ma muidugi mõistan seda olukorda – te ise olete selle tegelikult tekitanud –, et protseduurilisi küsimusi on palju. Kui te vastaksite väga konkreetselt, siis ei tekiks selliseid täiendavaid protseduurilisi küsimusi. Esitaksite väga konkreetse viite seaduse normile ega räägiks algul ühtpidi, pärast teistpidi. Ma mõistan, teil ei ole praktikat olnud ja nii edasi, aga seda enam peaksite püüdma praegu selles suunas, et need vastused oleksid võimalikult täpsed. Aga nüüd minu küsimus protesti kohta. Kõigepealt ma tahan küsida seda, et Vabariigi Valitsuse väidetav esindaja käis eelnõusid üle andmas. Kas Vabariigi Valitsus on saatnud siia mingi volituse, et proua Tõnisson on nende esindaja? Üleüldse, kust ma pean teadma, et tema on esindaja? Mingisugust volitusnormi selle kohta ei ole keegi näinud. Mis on see õiguslik alus, mille alusel ta seda teeb?

Vabariigi Valitsus on selle ära korraldanud selliselt, et ta ise korraldab, kes tuleb siia eelnõusid esitama. (Kalle Grünthal hõikab midagi vahele.) Meie poolt on kõik korrektne, nii et see protest on tagasi lükatud. Head kolleegid, rohkem ma praegu protseduurilisi küsimusi ei võta ning nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Palun Martin Helme Riigikogu kõnetooli.

Aitäh! Kõigepealt ma pean väljendama oma täielikku protesti selle vastu, kuidas meil siin seda istungit juhitakse. Sellist suvaõigust ei ole kunagi varem siin saalis nähtud. Aga annan üle tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, see on väga lihtne ja lühike eelnõu. Paragrahvi 61 lõike 66 punkti 8 muudetakse järgmiselt: võetakse seadusest välja [MTÜ Slava Ukraini ja pannakse asemele] MTÜ Ukraina Eest.

Selle eelnõuga eemaldatakse MTÜ Slava Ukraini nende juriidiliste isikute hulgast, millele annetuste ja kingituste tegemisel ei pea residendist juriidilise isiku tulumaksu maksma. MTÜ Slava Ukraini asendatakse MTÜ-ga Ukraina Eest. Slava Ukraini on seotud suuremahulise korruptsiooniga, mille tõttu on annetuste ja kingituste tegemine nimetatud MTÜ-le vähenenud miinimumini või lausa lakanud. Kaastulemusena on annetused ka teistele Ukraina abistamisega seotud organisatsioonidele järsult vähenenud. See tähendab, et MTÜ Slava Ukraini on õõnestanud Ukraina võitlusvõimet ja muu hulgas on õõnestanud ka Eesti inimeste usku heategevusse. Slava Ukraini tegevus ei ole kompromiteerinud mitte ainult Eesti inimeste tahet toetada Ukraina võitlust agressori vastu, vaid ka Eesti inimeste annetamiskultuuri tervikuna, mis võib vajada veel väga pikka aega skandaalist taastumiseks. Konservatiivse maailmavaatega kodanikele, kellele on annetamine enam omane kui liberaalidele, on juhtum eriti ebameeldiv.

MTÜ Slava Ukraini juht, kes seni teadaolevate tõendite alusel on seotud suuremahulise korruptsiooniga, oli veel kuni eelmise nädala lõpuni parlamendi liige Eesti 200 fraktsioonis. Paraku on Eesti 200 fraktsioon keeldunud tema tegevusele hinnangut andmast, millega kompromiteeritakse kogu Eesti parlamenti tervikuna. Eesti Vabariigi Riigikogu peaks võtma vastu avalduse, milles mõistetakse seesugune käitumine resoluutselt hukka. MTÜ Slava Ukraini eemaldamine soodustatud juriidiliste isikute hulgast on minimaalne samm parlamendi maine kokkuvarisemise peatamiseks.

Aitäh! Rain Epleril käsi püsti.

Aitäh! Mul on nüüd küsimus ja protest võib-olla ühes. Ma enne küsisin nende märguannete prioriteetsuse kohta ja siis vajutasin nuppu ja märkasin, et mõned kolleegid said sõna. Aga mina siin ilusasti, ilma vahele karjumata, soliidselt ootasin ja ei saanud. Kõigepealt ongi mul küsimus selle kohta, kuidas teile märku anda, kui on protest versus küsimus. Muidu meil tekib siin suur segadus.

Teine protest puudutab aga järgmist teemat. Ma saan aru, et siin on palju küsitud ja käsitletud seda, mida minister vastab, kui on näiteks arupärimine. Ma saan aru, et Riigikogu istungi juhatajal on seal raske sisusse minna, aga iseenda vastuste üle võiks teatav kontroll olla. Ma küsisin teilt, millised on tänased reeglid. Noh, ja ma ütleks, et te tegite päris olulise muudatuse, vähemasti võrreldes tavaga, nagu ma vanemate kolleegide käest olen teada saanud. Te kutsusite esimesena pulti valitsuse esindaja, sõltumata sellest, et Riigikogu saadikud olid oma kõned juba ammu registreerinud, kohe istungi alguses. Ma protestin sellise tegevuse vastu. Ja küsimusena jääb ka see märkide prioriteetsus õhku.

Aitäh! Nagu ma näen, küsimuste voor tänase istungi läbiviimise reeglite kohta [hakkab lõppema]. Käe[märgid] on maha võetud ja see tähendab seda, et praegu rohkem küsimusi ei ole. Vastan teie küsimusele, mis on seotud teie protestiga. Kuna [viimastel] nädalatel ei ole valitsuse esindaja Heili Tõnisson saanud eelnõusid üle anda nii, nagu tal varasemalt on võimalus olnud, siis minu ettepanek ja väga konkreetne seisukoht oli täna selline: lasta Heili Tõnisson esimesena [pulti], ja seda ma ka tegin, et ta saaks oma eelnõud üle anda. Aga siin on terve rivi ka teisi inimesi, kes soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Istungi juhataja ei ole ühtegi seadust rikkunud. Istungi juhataja on lähtunud meie kodu- ja töökorra seadusest ning seetõttu on protest tagasi lükatud. Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Mart Maastiku. 

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid saalis! Mul on au üle anda peaminister Kaja Kallasele arupärimine riigi alustalade lõhkumise ja ka tegelikult ühiskonna lõhestamise kohta. Abielu on mehe ja naise vaheline liit, millest sündivad lapsed koos ema ja isaga moodustavad perekonna, mis on Eesti rahvusriigi ning keele ja kultuuri säilimise alustala. Reformierakond lubas enne Riigikogu valimisi kooseluseaduse rakendamist, mitte aga abielu institutsiooni muutmist ja lõhkumist. Paraku on teie juhitav valitsus algatanud eelnõu, mis näeb ette abielu institutsiooni muutmise selliselt, et abielu muudetakse sooneutraalseks ja propagandistlikult nimetatakse seda veel abieluvõrdsuseks. Teadaolevalt ei ole teie juhitav valitsus teinud mingeid põhjalikke analüüse selle kohta, mida võib endaga kaasa tuua abielu muutmine sooneutraalseks, ja soovib vastava eelnõu kiirkorras Riigikogus läbi suruda. Samas näitab MTÜ‑st Ühiskonnauuringute Instituut tellitud küsitlus, et 52% vastajatest on vastu abielu mõiste muutmisele. Lisaks on Eestis sajandi väikseim sündimus ja me seisame demograafilise katastroofi äärel. Selle asemel et toetada Eesti peresid, te hoopis vähendate lasterikaste perede toetusi ning propageerite kooselusid, kust ei saagi normaalselt lapsi sündida.

Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 139 ja eelkirjeldatud asjaoludest, on meil teile järgmised küsimused. Esiteks, miks te varjasite enne Riigikogu valimisi Reformierakonna soovi hävitada traditsioonilise abielu mõiste? Teiseks, miks te üritate "sooneutraalse abielu" eelnõu Riigikogus kiirkorras läbi suruda, kuigi küsitlus näitab, et üle poole Eesti elanikest on selle vastu? Ja kolmandaks, kas te mõistate, et valijad ei ole andnud teile mandaati abielu mõiste muutmiseks, ja selliselt toimides te lõhestate ühiskonda? Alla on kirjutanud enamik Isamaa fraktsiooni liikmetest ja ka paljud EKRE fraktsiooni liikmed.

Aitäh, Mart Maastik! Nii, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Mina sooviks nüüd teada – te olete ise teinud siin igasuguseid uusi reegleid ja seda seadust tõlgendanud nii, kuidas jumal juhatab –, kunas siis on võimalik küsida Riigikogu juhatuse otsuste õiguspärasuse kohta. Kas te hakkate eraldi vastuvõtuaegu endale tegema või kunas see asi võimalik on? Enne ma ei saanud vastust sellele küsimusele, millele ma tähelepanu juhtisin.

Aitäh! Istungi juhataja ei vasta sellele küsimusele, aga palun saatke Riigikogu juhatusele kiri. Nii, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on absoluutselt protestiline küsimus. Asi on selles, et te olete siin päris parasjagu omaloomingut teinud. Ma tahaks teile meelde tuletada halduses ehk avalikus õiguses kehtivat printsiipi: lubatud on see, mis on lubatud. See ei ole mingisugune tsiviilvaidluse teema, et teil on vaba võimalus tõlgendada seaduse norme selliselt, nagu teie seda heaks peate. Ma kordan üle: lubatud on see, mis on lubatud. Miks te rikute seda avaliku õiguse ja halduse printsiipi?

Lugupeetud Kalle Grünthal! Istungi juhataja lähtub sellest, et § 72 lõige 2 meie kodu‑ ja töökorra seaduses ütleb väga selgelt: "Istungi juhataja teeb ettepaneku lugeda sõnavõtud lõpetatuks, kui kõik, kes sõna soovisid, on rääkida saanud, või kui ta leiab, et päevakorraküsimust on piisavalt käsitletud. Kui mõni Riigikogu liige istungi juhataja ettepaneku vaidlustab, otsustatakse sõnavõttude lõpetamine […]." Ja nii on. Riigikogu istungi juhataja lõpetas protseduuriliste küsimuste võtmise sellepärast, et neid küsimusi oli piisavalt käsitletud. See oli istungi juhataja otsus. Kalle Grünthal, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuride kohta!

Aitäh! Ma teen seda. Te tsiteerisite praegu kodu- ja töökorra seadust, viitasite sõnavõtule. Ma katsun teile selgeks teha, et need protestid ei olnud sõnavõtud. Need on kaks erinevat asja ja siin te ei saa tõmmata paralleeli sellega, need on hoopis erinevad protsessuaalsed tegevused. Nii et palun täpsustage uuesti. Jätke need sõnavõtud välja ja võtke oma tark raamat kätte. Lugege uuesti, mis puudutab proteste.

Aitäh, Kalle Grünthal! Istungi juhataja tegi seda analoogia alusel, see on täiesti lubatud ja seaduslik. (Kalle Grünthal kommenteerib saalist.) Kert Kingo, palun, küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta!

Jah, tänan, ma küsingi. Te enne tsiteerisite Riigikogu kodu‑ ja töökorda ja rääkisite, kuidas istungi juhatajal on õigus lõpetada küsimuste vastuvõtmine, kui kõik küsimused on vastuse saanud ja kõik teemad on ammendatud. Minu küsimus on: kas te olete selgeltnägija ja olete te enda arvates "Selgeltnägijate tuleproovis", et teate täpselt, mida keegi küsida kavatseb, millisel teemal ja mis suunal?

Aitäh, Kert Kingo! Ma ei saa lugeda seda küsimuseks tänase istungi reeglite kohta. Martin Helme, palun, küsimus tänase istungi reeglite kohta!

Aitäh! Tõepoolest, mul on tänase istungi reeglite kohta küsimus, väga konkreetne. Eelmisel nädalal hääletati seda, et nüüd me enam rohkem protseduurilisi ei võta, nüüd me enam rohkem eelnõusid ja arupärimisi ei võta. Sel nädalal enam ei hääletatud, lihtsalt pandi meil mikrofon kinni. Tegelikult ka, see ei ole isegi mitte süvariik, see on suvariik. Niimoodi lihtsalt käigu pealt leiutatakse mingeid uusi reegleid, mille järgi meil ei ole võimalik elada, aga teil on mugav valitseda. Kuidas siis niimoodi? Kuna eelmisel nädalal siin ebaseaduslikult rulliti, siis äkki vähemalt jätkaks sellel nädalal teesklust, et siin on enamuse võim ja te hääletate meid üle. Võiks sellegi pingutuse teha, ma saaksin kümme minutit vaheaega võtta.

Aitäh, Martin Helme! Me lähtume väga selgelt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, ka tänane istung toimub selle alusel. Selleks, et me saaksime päevakorrapunkte arutada, see arutelu praegu toimubki. Kui küsimused ja vastused on leidnud piisavalt käsitlemist, siis me liigume edasi. Nii ongi see parlamenditöö loogika üles ehitatud. Ma võtan praegu kaks viimast küsimust tänase istungi läbiviimise reeglite kohta ja siis võtame uuesti vastu eelnõusid ja arupärimisi. Varro Vooglaid, palun, teie küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. 

Suur tänu teile, lugupeetud juhataja! [Küsin] absoluutselt sajaprotsendiliselt istungi läbiviimise reeglite kohta. Ma ei saanud ka tegelikult ikkagi aru, kuidas selle asjaga on. Mind teeb murelikuks see, et ma olen Riigikogu liige olnud natuke rohkem kui kuu aega, või kui palju ma olengi, aga juba ma näen, kuidas selle aja jooksul on täiesti muutunud Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse tõlgendused. Just kolleeg Martin Helme kirjeldas olukorda. Veel eelmisel nädalal täpselt samasuguses olukorras leiti, et selle küsimuse peab otsustama Riigikogu juhatus. Ja kui konsensust ei saavutatud, siis pandi see küsimus hääletusele ja toimuski hääletus. Oli nii, ma ei eksi ju? Täpselt sama olukord. Nüüd, nädal aega hiljem on täpselt sama küsimus, aga hoopis teistsugune tõlgendus. Ma ei saa aru.

Toon veel teisegi näite. Kaks nädalat tagasi terve nädal lähtuti sellisest § 90 tõlgendusest, et seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on [kõigepealt] Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil ja Riigikogu komisjonil ning [alles] neljandana Vabariigi Valitsusel. Lähtuti tõlgendusest, et kõigepealt on õigus esitada eelnõusid Riigikogu liikmetel. Oli nii? Nädal aega lähtuti Riigikogu tööpraktikas sellest tõlgendusest. Seda ei saa eitada, see on fakt. Aga eelmisel nädalal tuli järsku uus tõlgendus, et tegelikult ei ole päris nii ja Vabariigi Valitsuse esindaja võib vahele võtta. Kusjuures vahepeal käidi välja veel sihuke vahepealne tõlgendus, et minnakse registreerimise järjekorras: kui on ikkagi pandud end kõnejärjekorda ja sinna on registreerinud ennast ka Vabariigi Valitsuse esindaja, siis kohe, kui järjekord jõuab temani, on tema kord. Ja nüüdseks oleme siis jõudnud olukorda, kus ei ole isegi registreerimise järjekord aluseks. Lihtsalt esimesena mingisuguse täiesti arusaamatu tõlgenduse kohaselt tuleb Vabariigi Valitsuse esindaja, olgugi et seadus ütleb, et järjekorras esimesed on Riigikogu liikmed.

Minu meelest see ei ole Riigikogu liikmete suhtes lugupidav. Siin majas, kus meie oleme ikkagi peremehed, eks ole, vähemalt teoreetiliselt, Riigikogu liikmetena, marsib Vabariigi Valitsuse esindaja esimesena pulti ja meie peame ootama oma võimalust esitada eelnõusid ja arupärimisi. Mu küsimus, konkreetne küsimus – ma loodan, et te ei leia, et ma liiga pikalt …

Jaa, aitäh! Nagu te ise näete, Riigikogu töö on uues olukorras … (Varro Vooglaid räägib edasi.) Palun lubage Varro Vooglaiul esitada küsimus. Varro Vooglaiule mikrofon, palun!

Jaa. Ma selgitasin oma küsimuse tausta, et see oleks ühemõtteliselt arusaadav. Mu küsimus ongi selle kohta, võtame näiteks sellesama § 90: milline selle õige tõlgendus ikkagi siis on? Me oleme kolme nädala jooksul näinud kolme erinevat tõlgendust selle asja kohta. Kuidas me teame, et see edaspidi ei muutu? Kas me oleme jäänud pidama selle tõlgenduse juurde, et Vabariigi Valitsuse esindaja on esimene ja Riigikogu liikmed tulevad pärastpoole? Ma ei saa lihtsalt aru. Kust see tõlgendus tuleb või milline see õige tõlgendus on?

Aitäh! Istungi juhataja lähtub seadusest, mis ütleb, kes saavad esitada eelnõusid ja arupärimisi. Seal ei ole hierarhilist järjekorda istungi juhataja jaoks ja istungi juhataja annab sõna vastavalt sellele, kuidas ta peab antud juhul vajalikuks. Me oleme täna uues olukorras, kus kaks nädalat tagasi ei saanud Vabariigi Valitsuse esindaja päevade viisi üle anda eelnõusid. Et sellist olukorda vältida, tegi istungi juhataja kaalutlusotsuse. Mart Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Jaa. Aga see ei puuduta mitte ainult tänast istungit, vaid kõiki neid viimaseid nädalaid. Vaadake, teie vasakul käel istub seal kogu aeg üks nõunik – nad vahetuvad –, kes püüdlikult otsib põhjendusi, millega teie voluntaristlikku otsust antud kontekstis oleks võimalik õigustada. Ärge kuulake neid, sellepärast et nad annavad teile halba nõu ja see viib teid üha sügavamale ja sügavamale rappa! See ei ole see, millest räägib meie töö‑ ja kodukord. See ei ole see, millest räägib meile põhiseadus. See ei ole see, mida räägib teile ja meile kõigile Eesti seadusandlus tervikuna. See on see, mida teile ette topitakse, et antud olukorras anda teile ettekääne mingiks voluntaristlikuks otsuseks. Me protesteerime selle vastu ja jätkame teie kiusamist, sellepärast et te lähete üha sügavamale rappa ja see viib meid õigusriigist täielikult ma ei tea kuhu. Sellest, muide, kirjutab praegu Postimehes ka endine õiguskantsler Allar Jõks.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Siin oli Rain Epleril käsi püsti. Ma saan aru, et on soov esitada protest.

Jah. Mina olen protseduurika kohta küsinud siiralt ja ma heatahtlikult eeldan, et kuna ma küsisin kaks küsimust korraga, siis te, hea istungi juhataja, unustasite mu teise küsimuse. Aga nagu te näete, nüüd ma proovisin nii, et ma nuppu ei vajutanud, vaid hoidsin kätt püsti, ja saingi kolleeg Vooglaiust mööda. Enne ma imestasin, et ma olin ilusasti …

Kas teil on soov esitada protest?

Tegelikult ma tahaksin teada, kas siin on mingisugune loogika selles, millise märgiga saab teada anda, kui on protest. Siin on kolleege võetud suvalises järjekorras. See on täitsa siiras küsimus, et ma teaksin, kuidas käituda.

Kui te panete kogu aeg neid käe[märke] ja enamik küsimusi on vastatud või need ei käi istungi läbiviimise protseduuride kohta, siis, lugupeetud Riigikogu liikmed, ei ole võimalik vastu võtta ka eelnõusid ja arupärimisi, mida soovivad esitada Riina Solman, Varro Vooglaid, Henn Põlluaas, Martin Helme, Helle-Moonika Helme ja Mart Maastik, kes on praegu järjekorras. Nii see ongi. Lugupeetud Riigikogu liikmed, nüüd ma võtan viimase küsimuse tänase istungi läbiviimise protseduuride kohta – see on tõesti praegu viimane. Ja siis annan sõna Riina Solmanile. Palun, Varro Vooglaid!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Mina ütlen ka selgituseks nii palju, et me ei küsi lihtsalt kiusamise pärast, vaid tegelikult ikkagi täiesti siirast murest kantuna. Tundub, et meil siin reeglid ei kehti või vähemalt me ei saa aru, kuidas neid reegleid saab pidevalt muuta. Ma küsin teie käest ühe väga lihtsa küsimuse. Hästi selge, lihtne küsimus: kas istungi juhataja on seotud kõnede registreerimise järjekorraga või ei ole seotud, nii et võite [järjekorras olijaid] rahulikult ümber tõsta? Kas selline reegel kehtib, et kõnesid peab saama pidada registreerimise järjekorras, või ei kehti?

Aitäh! Istungi juhataja ei ole seotud kõnede registreerimise järjekorraga. Aga kõnede registreerimise järjekord on praegu selline, et järgnevalt ma palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja sidevahendite taga, kõik inimesed, kes meid jälgivad! Mina tunnustan Riigikogu esimeest, sest minu arvates ta püüab ikkagi siin seda tööd juhtida nendes raamides, mis talle on antud. Aga ma tunnustan ka seda, et EKRE fraktsioon – ilmselt siiski mure, mitte kiusu pärast – tahab protseduuride kohta rohkem teada saada. 

Mulle tundub, et minu edasine jutt ei pruugi härra Riigikogu esimehele meeldida, sest ma annan üle arupärimise, mis on seotud sellega, et meile kellelegi ei meeldi valetamine. Pärast Riigikogu 2023. aasta valimisi 5. märtsil hakkasid tulema valed valede järel ja need tulid koalitsioonierakondade juhtidelt. Ma pean siin muidugi silmas sõnamurdlikku käitumist peredelt raha äravõtmisega seoses ja maksumuudatustega seoses, millest enne valimisi ei räägitud. Üleüldse, minu arvates on tänane koalitsioon alustanud sajandi valede kordasaatmist. Aga valedele rajatud strateegiaga ehitatakse üles valedele rajatud ühiskond, ja see on nagu kaardimaja, mis kukub ühel hetkel kokku, kui tugevam tuulehoog tuleb. 

Paraku ka uus jõud, kes tuli parlamenti, ei ole minu hinnangul käitunud kõige eeskujulikumalt. Võib ju vaielda, kas Ukrainas peetava täiemahulise sõja rakendamine oma Riigikogu valimiste kampaania [vankri] ette on moraalne või ei ole. Mina arvan, et ei ole. Ukraina inimeste õnnetus ja tragöödia on keeratud valimistel oma kampaaniates seda sõda ära kasutades poliitiliseks kasuks ja saadud parlamendis 15 kohta. Sealjuures sai kõige enam hääli inimene, kes on täna osutunud aasta valetajaks ja petjaks. Nüüd on Johanna‑Maria Lehtme asemel Riigikogus küll asendusliige, aga pettusega saadud hääled jäävad siia parlamenti veel neljaks aastaks. 

Seoses sellega annan ma üle arupärimise proua peaminister Kaja Kallasele. See puudutab tulumaksuseadust, milles on nimetatud ka MTÜ Slava Ukrainit, ning sisaldab küsimusi selle kohta, mis saab edasi [selle ühinguga seotud] tulumaksuvabastusest, ja kui kahtlustused leiavad tõestust, siis mis saab edasi annetajate rahast, Slava Ukrainist ja selle tegevjuhist. Aitäh!

Järgnevalt Henn Põlluaasa küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuride kohta ja pärast seda ma palun parlamendi kõnetooli Varro Vooglaiu. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kuna mul tegelikult puudub sisuline võimalus, kui mul on juba kõnesoov kirjas, protestist märku anda teisiti kui selle käemärgiga, siis ma seda ka tegin. Ma tahan protesteerida Riigikogu esimehe ja selle istungi juhataja väidete vastu. Te lugesite ette isikud, kes on märkinud soovi anda üle arupärimisi ja eelnõusid. Te lugesite ka minu nime ette, see on jumala õige. Aga te panite meile suhu ja pähe oma mõtteid ja oma soove. Minul ei ole vähimatki sellist tahet ega soovi, [millele te viitasite]. [Ma ei arva], et sellepärast, et mina soovin üle anda eelnõu, peaks summutatama teiste auväärsete Riigikogu liikmete protseduurilisi küsimusi. See on täiesti suvaline teie poolt esitatud väide, millel puudub igasugune alus ja mis on sõna otseses mõttes vale. Teie koalitsioon on juba saanud endale nimeks valetajate koalitsioon. Kas me peame hakkama ka Riigikogu esimeest nimetama valetajate esimeheks? Ühesõnaga, ma protesteerin sellise meelevaldsuse üle.

Aitäh, Henn Põlluaas! Ma vaatan, et teil on kõnesoov, ja teie kõnesoov on tõenäoliselt seotud sellega, et anda üle eelnõu või arupärimine, sest muid võimalusi selles kõnede voorus teil ei ole. Seetõttu ma pean teie protesti tagasi lükkama. Mina lähtusin sellest eeldusest, et te tulete ja annate üle eelnõu või arupärimise.

Nüüd on Varro Vooglaiu kord. Teil on nüüd dilemma: kas tulete Riigikogu kõnepulti või esitate küsimuse tänase istungi läbiviimise reeglite kohta? Kumba te kasutate? Kumba? (Varro Vooglaid vastab midagi.) Kõigepealt, ma saan aru, te siis tahate tulla Riigikogu kõnetooli? (Saalist vastatakse.) Palun, Varro Vooglaid, küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma mõni hetk tagasi küsisin selle kohta, kas istungi juhataja on seotud selle järjekorraga, milles registreeritakse kõnelejate sõnavõtud. Teie vastasite, kui ma õigesti aru sain, et ei ole seotud. Aga nüüd ma loen kodu‑ ja töökorra seaduse § 69 lõikest 2: "Kui Riigikogu liige soovib esineda sõnavõtuga, peab ta ennast registreerima. Loa sõnavõtuks annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale." Täpselt sama asja on öeldud varasema paragrahvi, § 68 lõikes 2 küsimuste kohta: "Loa küsimuse esitamiseks annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale." Ma mõtlesin, et pakun teile võimaluse ennast parandada, kui te eelnevalt andsite vastuse, mis ei vasta seaduses kirjapandule.

Aitäh, Varro Vooglaid! Nagu te näete, reeglina ma lähtungi järjekorrast ja võtan vastavalt järjekorrale. Aga kui ühel hetkel on meil siin kümnete kaupa küsimusi istungi läbiviimise reeglite kohta, mis ei käi tänase istungi kohta või mis ei käi selle konkreetse istungi kohta, siis on olukord pisut teistsugune. Sellisel juhul peab istungi juhataja tagama korra ja selle, et istungit oleks võimalik läbi viia. Vastavalt sellele ma nüüd palungi teid, kuna teil on soov parlamendi kõnetoolis anda üle eelnõu või arupärimine, [siia kõnetooli]. Nii et palun parlamendi kõnetooli Varro Vooglaiu. 

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma siiski arvan, et kui seaduses on öeldud, et sõna tuleb anda vastavalt registreerimise järjekorrale, siis nii peabki olema, mitte nii, et seda tehakse üksnes seni, kuni see mugavam tundub. Praegu soovin üle anda arupärimise sotsiaalkaitseministrile proua Signe Riisalole laste eluõiguse sünnieelse kaitsmise vajaduse kohta. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab kaks väga olulist põhiõigust. Neist esimese kohaselt peab riik tagama kõigi inimeste õiguse elule – § 16. Neist teise kohaselt peab kõiki inimesi kohtlema seaduse ees võrdsena – § 12. Nende kahe printsiibi koostoimes järeldub, et riik peab kaitsma kõigi inimeste õigust elule ja kaitsma seda kõigi inimeste puhul võrdselt ilma ühtegi inimgruppi, näiteks juute või venelasi või puuetega inimesi või kedagi teist, diskrimineerimata. 

Ometi on Eesti Vabariigis üks inimgrupp, kelle eluõigust ehk kõige elementaarsemat ja olulisemat inimõigust kaitseb riik põhimõtteliselt palju piiratumalt kui kõigi teiste õigust elule. Selleks grupiks on lapsed, kes on juba eostatud, ent kes pole veel sündinud. Niisugust olukorda on võimatu pidada kooskõlas olevaks riigivõimu kohustusega kaitsta laste eluõigust ja kaitsta seda kõigi inimestega võrdsetel alustel. Tähelepanuväärselt on ka Eesti Vabariigi õiguskantsler juba rohkem kui 20 aastat tagasi, täpsemalt 2002. aastal nentinud oma ametlikus arvamuses, et põhiseaduslik õigus elule kohustab Eesti Vabariiki kaitsma ka veel sündimata laste elu.

Sellega seoses soovimegi saada proua Signe Riisalolt, sotsiaalkaitseministrilt, vastust mitmetele küsimustele, muu hulgas küsimusele selle kohta, mida kavatseb Vabariigi Valitsus või Sotsiaalministeerium asutusena teha, et tagada veel sündimata laste õigus elule kõigi teiste inimestega võrdsetel alustel, nagu põhiseadus seda nõuab. Arupärimisele olen alla kirjutanud mina ise ning kolleegid Helle-Moonika Helme ja Martin Helme. Aitäh!

Järgnevalt Kalle Grünthal, palun, küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Me saime mõni hetk tagasi selgeks, et meie kodu- ja töökorra seaduses on siiski reguleeritud asjaolu, et kõneleja sõnavõttude osas kehtib kindel järjekord. Teie ütlesite seda, et järjekorda ei ole, teie otsustate põhimõtteliselt ise. Ehk siis te eksisite selle normi tõlgendamisel. Mul on teile ettepanek või õigemini küsimus: kas te olete nõus tunnistama oma viga ja vabandama parlamendi ees, et tõlgendasite seadust valesti?

Aitäh! Tõepoolest, lugupeetud Riigikogu liige, teie välja toodud sätted on õiged, nagu ma eelnevalt ütlesin ka Varro Vooglaiule. Aga kui tulevad ette erakorralised olukorrad, nagu meil ka täna siin saalis on olnud ja nagu viimastel nädalatel on olnud, siis istungi juhataja peab tagama selle, et istung saaks toimuda. Ja siis istungi juhataja peab tegema väga selged korrektiivid, et Riigikogu istung saaks toimuda. See on ka Riigikogu istungi juhataja väga selge ülesanne, kui ta juhatab Riigikogu istungit. 

Järgnevalt ma palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Henn Põlluaas, palun! Henn Põlluaas, palun!

(Kohapealt.) Ma kasutasin mikrofoni!

Ei, Henn Põlluaas, palun!

Austatud Riigikogu juhataja!

Henn Põlluaas, palun!

Te ise ütlesite, et on erakorraliselt …

Kalle Grünthal, palun, teil ei ole võimalik … Te ei saa praegu Riigikogu kõnetoolis sõna.

Palun öelge, millise seaduse normi alusel on see võimalik?

Te ei saa Riigikogu kõnetoolis sõna. 

Protseduurilise käsi oli püsti, te jätsite mind kõrvale. See on seotud sellega.

Kalle Grünthal, palun!

Palun vastake küsimusele, millise normi alusel on võimalik muuta järjekorda! Aitäh!

Aitäh, Kalle Grünthal! Järgnevalt ma palun siia parlamendi kõnetooli Henn Põlluaasa.

Aitäh! Austatud kolleegid! Mul on siin käes Riigikogu otsuse eelnõu. Me kõik teame ühte paika, tänaseks kahjuks kurikuulsaks saanud paika: Kaliningradi, mis oli kunagi Königsberg. Kaunis Preisi enklaav – seal asus 1255 Saksa ordu asutatud Königsbergi linn. Poola on võtnud vastu otsuse muuta see nimi tagasi nende enda-, poolapäraseks, ja see on väga tervitatav. Samasuguse otsuse kavatsevad vastu võtta ka Läti ja Leedu. Ja miks ei peaks Eesti seda tegema, muutma meile pealesunnitud venepärase nime Kaliningradi tagasi Königsbergiks? 

Imekaunis linn Königsberg muudeti teise maailmasõja lõpus venelaste poolt varemeteks. Sinna olid jäänud peaasjalikult naised, lapsed, vanainimesed – üle 200 000 inimese. Enamik nendest tapeti, mõrvati väga piinarikkal kombel. Praktiliselt kõik naised, kõik tüdrukud vägistati. Tohutu hulk inimesi suri haigustesse, lasti nälga surra täiesti tahtlikult ja kogu ala asustati Vene kolonistidega. See on genotsiid, see on jõhker inimsusevastane kuritegu, mida 1946. aastal Nõukogude Liit tähistas pidulikult, muutes selle linna ja enklaavi Stalini käpiknuku ja massimõrvari Kalinini järgi Kaliningradiks. 

Meil on Riigikogu otsuse eelnõu kohustada valitsust nimetama kuu aja jooksul peale vastava otsuse vastuvõtmist Kaliningrad tagasi Königsbergiks ja viia läbi kõik nime muutmisest tulenevad toimingud. Aitäh!

Aitäh, Henn Põlluaas! Järgnevalt ma palun parlamendi kõnetooli Martin Helme.

Aitäh! Kõigepealt, ma pean kaitsma fraktsioonikaaslast Kalle Grünthalit. Tõepoolest, kui Riigikogu liikmeid niimoodi suvaõigusega koheldakse, siis jäävad järele äärmuslikud abinõud. Tegelikult ikkagi, kui on protseduurilise käsi üleval ja protestiks tahetakse sõna, siis seda peaks [lubama], mitte lihtsalt eirama.

Aga ma tulen siia tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, tulumaksusoodustuse muutmisega. Seaduse eesmärk on korrigeerida maksuvaba hüvitise määra, arvestades viimastel aastatel aset leidnud kütusehindade kasvu. Üldjuhul saab tööandja töötajatele maksuvabalt hüvitada kõik tööks vajalikud kulud, kuid sellest reeglist on mõned erandid. Ja üks nendest puudutab töötaja isikliku sõiduauto kasutamist tööga seotud sõitudeks. Tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punkti 2 kohaselt võib ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele maksta hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega ainult sõidupäeviku pidamise korral ning selle maksuvaba hüvitise piirmäär on praegu 0,30 senti eurot kilomeetri kohta ja 335 eurot kalendrikuus. Need määrad on püsinud muutumatult aastaid ja vajavad selgelt korrigeerimist, eriti arvestades seda, et Kaja Kallase röövellik valitsus on lasknud kütusehindadel Eestis pööraseks minna. Kui hüvitise piirmäära ei suurendata, peavad töötajad kandma töösõitudega seotud kulusid oma palgast ja selline olukord läheb vastuollu nii tööõiguse kui maksuõiguse üldpõhimõtetega. Ja see võib isegi olla vastuolus põhiseadusega. 

Nii et sellise eelnõu me siia oleme toonud. Üldiselt ma tean, et meil on ees tulumaksuseaduse muutmine, eelmisel nädalal läbisime siin sellesama seaduse ühe teise versiooni. Saab muidugi parandusettepanekuid teha ja me neid ka teeme, aga ma igaks juhuks toon ka eelnõu.

Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Helle-Moonika Helme. 

Head kolleegid! Hea eesistuja ja kõik, kes kõike seda, mis on siin Riigikogu saalis toimunud, on siiani jälginud ja jälgivad ka edaspidi! Vaadake, kogu aeg on räägitud, et üks olulisemaid asju maailmas, kus me tahame elada, on reeglipärasus. Seda juttu on meile rääkinud just nimelt need, kes praegu, see poolteist nädalat ja ka täna on kõiki reegleid rikkunud.

Riigikogu esimees, Riigikogu [istungi] juhataja ütles, et Riigikogu liikmetel on õigused. Jah, tõepoolest, meil on õigused. Aga nagu nüüd välja tuleb, on meil õigusi ainult nii palju, kui Lauri Hussar lubab. Kas see on reeglitepärane maailm – reeglitepärane maailm, kus me oleme kogu aeg elanud, reeglitepärane maailm, kus me oleme ka siin Riigikogus kogu aeg toimetanud? Nagu me täna oleme näinud, seda on ikka ja jälle rikutud. Ei ole kogu aeg olnud nii, et valitsuse esindaja tuleb enne Riigikogu liikmeid siia pulti ja annab üle valitsuse eelnõud. Reeglitepärases maailmas on olnud kogu aeg nii, et kõigepealt annavad üle oma eelnõud Riigikogu liikmed, fraktsioonide esindajad ja komisjonide esindajad. Siis on Riigikoguga ühel pool ja alles siis tuleb valitsus. Nii on see kogu aeg olnud reeglitepärases maailmas, millest jutlustavad just nimelt need, kes neid reegleid kogu aeg viimasel ajal on rikkunud.

Ma tahan üle anda käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, sest meie erakonna seisukoht, ka kolme allakirjutanu seisukoht on, et maksusid tuleb alandada. Kui Kaja Kallas on öelnud, et ei ole vahet, kas käibemaks on 20% või 22%, siis tegelikult on väga suur vahe. Inimestel on väga suur vahe, kas mingi asi poes maksab 5, 10, 15 või 20 eurot. Kui Kaja Kallasele ei ole see oluline ja praegusele valitsusele ei ole see oluline, siis meile on ja me anname sisse käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis käibemaksu alandab. Aitäh!

Nii, vastavalt reeglitele, Ants Frosch, küsimus tänase istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Suur tänu! Mul on küsimus tekkinud tegelikult viimase kolme nädala jooksul, aga see on nüüd kumuleerunud tänasel istungil. Ja see seisneb selles. Te olete põhjendanud oma tegevust päevakorra kinnitamisel ja ka muude asjade lahendamisel peaasjalikult kodukorraseadusega. Eelmisel nädalal nägime, et teie tegevuse põhjendus või ettekääne või korraldus käitumiseks võis saabuda ka sõnumina kollasel paberil. Täna on juttu olnud juhtivkomisjoni seisukohast. Aga minu küsimus on nüüd see, kas meil siin Riigikogu saalis võiks jääda mingi annus tervet mõistust ehk siis talupojatarkust, millele Eesti rahvas on ikka tuginenud. Minu küsimus on, kas Riigikogu juhataja võiks pöörduda mingil hetkel talupojatarkuse poole, et lahendada see vastasseis. 

Aitäh, Ants Frosch! Loomulikult kõik võiksid mingil hetkel pöörduda talupojatarkuse poole, aga ma ei saa seda küsimust kuidagi lugeda tänase istungi reeglite kohta käivaks. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku.

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid saalis! Mul on au anda välisminister Margus Tsahknale üle arupärimine seoses Slava Ukraini annetuste väärkasutusega. Tulumaksuseaduse § 61 lõikes 66 on sätestatud, et residendist juriidiline isik ei maksa tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini järgmistele juriidilistele isikutele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit, Rotary Klubi Tallinn Vanalinn, MTÜ Slava Ukraini. Seejuures lisati Slava Ukraini sinna nimekirja eraldi seadusemuudatusega. Selle muudatusettepaneku selgituses märgiti, et MTÜ Slava Ukraini on senise tegevusega tõestanud oma usaldusväärsust ja pühendumust Ukraina abistamisele, sealhulgas kõnealuses maksuseaduse sättes loetletud eesmärkidele. MTÜ Slava Ukraini toetab Ukraina armeed ja annab humanitaarabi rindepiirkonna tsiviilelanikkonnale. 

Ajakirjanduse andmetel kandis MTÜ Slava Ukraini 1,5 miljonit eurot Eestis kogutud annetusi oma Ukraina koostööpartneri juhtidega seotud ja muu hulgas iluteenuseid pakkuvale erafirmale IC Construction, millel on ilmselt fiktiivne omanik. Selle ainus tegevus oligi seotud Eesti MTÜ-ga. Ukraina ettevõtte eelmise aasta kasum oli selle arvelt 250 000 eurot. Kuna ma kõike ei jõua ette lugeda, siis on küsimus, kui tihe on MTÜ Slava Ukraini küsimustes Eesti riigi suhtlus Ukrainaga, et saada ülevaade võimaliku rikkumise täiest ulatusest. Ja teine: kas väärkasutuse mastaapsuse paljastanud lokulööja Oleksandr Tšernov, kes viimaste andmete järgi on Ukrainas koduarestis, saab tulla Eestisse tunnistusi andma? Milliseid samme olete te selle tagamiseks astunud?

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Rain Epleri. 

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Mina soovin anda üle arupärimise õiguskantslerile. See on seotud sellega, mis siin Riigikogu saalis viimasel ajal toimunud on. Kui esiti hakkas see koosseis tööle nende tavade alusel, mis olid siin mitme koosseisu ja pikkade aastate jooksul välja kujunenud, siis ühel hetkel hakkas toimuma nende tavade hoogne muutmine. Kusjuures muudatused on sellised, et ühel päeval tehakse ühtmoodi, järgmisel teisiti, nagu siin kolleegid ka enne viitasid. Ei saa lähtuda isegi sellest, kuidas eelmine nädal asju läbi viidi, see nädal juba kõik uueneb. 

Ma räägin veel kord sellest, kuidas piiratakse võimalust eelnõusid või arupärimisi üle anda, rääkimata sellest, et protseduurilisi küsimusi kas ei võeta või võetakse meelevaldselt valitud järjekorras. Täna me jõudsime uue tasemeni, kui austatud istungi juhataja vastas kolleegi küsimusele, kes luges ette seaduse sätteid, et – see ei ole täpne tsitaat, aga umbes nii – jah, teie poolt ette loetud seaduse sätted on õiged, aga kuna olud on tema arvates erakorralised, siis ta neid kehtivaks praegu ei loe ja läheb kuidagi teistmoodi. Mina ei näe küll, mis selles erakorralist on, kui valitsuse esindaja on pidanud nädalakese ootama. Belgias hiljaaegu ei olnud ligi kaks aastat valitsust ja uuringud näitavad, et riigi majandus kasvas ja muidu ka inimesed elasid rõõmsalt edasi. See nädal stabiilsust, ma arvan, ei ole midagi erakorralist. Seoses sellega on mul mitmeid küsimusi lugupeetud õiguskantslerile, mis ma soovin käesolevaga üle anda. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Anti Poolametsa. 

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Annan üle arupärimise välisminister Margus Tsahknale. See puudutab abielu mõiste muutmist perekonnaseaduses ja [sisaldab] küsimusi, kuidas see puudutab välisministri haldusala. Jah, see haldusala on puudutatud. Ma mäletan, milline möll käis väliskomisjonis, kui nõuti registreeritud elukaaslase panemist välisteenistuse seadusesse. See oli, tundub, teatud perioodil kõige suurem välispoliitiline probleem ja see jätab tõesti mulje, et tegu on religioosse tähtsusega teemaga. No nagu me täna nägime, need religioossed sümbolid on inimestel rinnas isegi ametivannet andes. Võib-olla muidugi ei ole korrektne religiooniga võrdlemine, aga ma näen, et see möll on võrreldav ususõjaga – seda surutakse peale jõu ja käteväänamisega. Aga ei ole enam ju 13. sajand, kus peaks jõuga selliseid asju peale suruma. 

Nii et minister võiks rääkida, milline saab olema abikaasatasu uutele homopartneritele, vist abikaasadele uue perekonnaseaduse mõttes, ning mis kõik sellest segadusest ja jandist saab välisteenistuse puhul. Tegelikult tahaks teada ka, millisena visioneerib välisminister tulevikku. Äkki siis juba polügaamilisena, võib võtta kümme elukaaslast kaasa, saab üks väga elav ja aktiivne välisesindus olema. Või kuidas? Aitäh!

Järgnevalt palun, Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praegu kogub tuure üles skandaal Eesti 200 ridadesse kuuluva proua, endise Riigikogu liikme Lehtme tegevus annetustena korjatud raha omastamise kahtlustuses. Tuttav skeem: kilekotiga koju tagasi. Aga tundub, et avalikkuse ees on ainult prügikalad välja toodud. Tõsised tegijad hoiavad praegu varju. Mäletate seda momenti, kui sõja alguses käis siin Ukraina asespiiker ja ütles, et Eesti valitsus, Kaja Kallase valitsus on lubanud aidata üles ehitada Žõtomõri oblasti. ELAK-is olles küsisin kohe, et mis vahenditest, kui palju ja nii edasi. Vastust ei tulnud, kõik ministeeriumid ajasid üksteise kaela. Sellel kuul õnnestus saada Välisministeeriumi kaudu teada, et Ukrainale on annetatud sildade ehitamiseks ja nii edasi 6,6 miljonit eurot. Rahandusminister Võrklaev tuli siia saali ja ma küsisin, kui palju on Ukrainale antud ja kavatsetakse anda. Ministri vastus on: sellele küsimusele ma ei vasta. Tohoh, ei vasta! Aga tundub, et tegelikult püütakse päris suuri tehinguid teha Riigikogu liikmete eest varjates. 

Ja seetõttu esitamegi mina ja Ants Frosch arupärimise Mart Võrklaevale, et miks on vaja kehtestada automaksu, kui meil raha jagub mujale kantimiseks. Aga nagu öeldakse, väiksed vargad ripuvad võllas, suured sõidavad tõllas. Mõelge ise, mida tahtsin öelda! Aitäh!

Lugupeetud Riigikogu, me oleme nüüd pool tundi võtnud vastu eelnõusid ja arupärimisi. Kuna lõppu sellele ei ole näha, siis ma võtan kokku juhatuse koosoleku, et arutada, kuidas saaks Riigikogu tegutseda teiste põhiseadusest tulenevate ülesannetega, sealhulgas minna edasi Riigikogu kinnitatud päevakorra menetlemisega. Selleks ma võtan juhataja vaheaja 20 minutit. Vaheaeg 20 minutit.

V a h e a e g

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Jätkame täiskogu istungit. Tutvustan vahepeal kogunenud juhatuse tehtud otsust. Nimelt, Riigikogu juhatus arutas Riigikogu esimehe ettepanekul seda, kuidas Riigikogul oleks võimalik täita ka teisi põhiseadusest tulenevaid ülesandeid, muu hulgas seaduste ja otsuste vastuvõtmist. Ja et oleks võimalik minna tänase päevakorra juurde, tegid kaks Riigikogu juhatuse liiget, Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi, ettepaneku lõpetada tänasel, 22. mai täiskogu istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. 

Nüüd selgitus. Ma vabandan, et ma võtan teie aega. Toomas Kivimägi ja Lauri Hussar põhjendasid oma ettepanekut järgnevalt. Eelnõude algatamine ja arupärimiste esitamine on Riigikogu liikme põhiseadusega tagatud õigus. Samas ei tohi arupärimise õigus takistada Riigikogu muu töö tegemist. Seda on rõhutatud ka värskelt ilmunud põhiseaduse kommentaarides, kus on öeldud, et samas peab arvestama, et arupärimise õiguse kasutamine ei areneks parlamentaarsele süsteemile ebakohaseks väärvormiks. See tähendab, et arupärimise õigus ei tohiks kaasa tuua võimalust koormata parlamenti arupärimistega üle, nii et parlament ei suuda täita talle teisi põhiseadusega pandud funktsioone. 

Riigikogu täiskogu istung on põhiseaduse kohaselt Riigikogu kui kollegiaalorgani põhiline töövorm. Istungitel arutab ja otsustab Riigikogu avalikult tema pädevuses olevaid asju. Riigikogu istungi sisuline toimumine Riigikogu kinnitatud päevakorra järgi on kaalukas väärtus, mis tagab Riigikogu töö efektiivse korraldamise ja annab Riigikogu liikmetele võimaluse osaleda selles Riigikogu töö vormis. Olukorras, kus eelnõude ja arupärimiste üleandmise õiguse kasutamise tulemusena ei ole Riigikogu saanud asuda päevakorra juurde, on Riigikogu kui terviku huvides põhjendatud astuda samme, et leida tasakaal erinevate õiguste vahel ning võimaldada Riigikogul täita kõiki oma ülesandeid. Riigikogu tööd korraldab Riigikogu juhatus. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõige 2 punkt 18 annab Riigikogu juhatusele õiguse otsustada seaduses reguleerimata protseduuriküsimused. Kuna Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ei ole regulatsiooni, mis tasakaalustaks eelnõude algatamise ja arupärimiste esitamise õigust selliselt, et istungil oleks võimalik päevakorras olevaid teemasid arutada, siis saab seda käsitleda seadusega reguleerimata protseduuriküsimusena. 

Seetõttu on teinud kaks juhatuse liiget, võttes aluseks Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 1 punkt 18, ettepaneku lõpetada tänaseks eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine. Juhatus ei jõudnud selles küsimuses konsensusele. Teadupärast juhatuse otsused jõustuvad siis, kui otsus on konsensuslik. Juhatuse liige Jüri Ratas kordas oma käesoleva aasta 15. ja 16. mail [väljendatud] seisukohta, et ta ei toeta sellist ettepanekut ning ei ole sellise küsimuse hääletamisega nõus. Selline hääletus ei ole selle normi mõte – ta viitab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punktile 18 –, tegemist on liiga laia tõlgendusega. Nii võib hakata hääletama igasuguseid asju kuni absurdsusteni. Jüri Ratas lisas, et tema arvates ei anna Riigikogu kodu- ja töökorra seadus üldse võimalust sellist hääletust läbi viia. Sellist hääletust ei ole varem mitte kunagi tehtud ning seda ei toeta ka tööpraktika ja tava. Vastupidi, tava toetab seda, et eelnõude ja arupärimiste üleandmine ei ole piiratud. 

Kuna juhatus konsensust ei saavutanud, soovivad juhatuse liikmed Lauri Hussar ja Toomas Kivimägi panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 alusel Riigikogu täiskogus päevakorraväliselt hääletusele. Nii et see on järgmine protseduur, mida me siin saalis tegema hakkame. Aga ma näen, et on mõned protseduurilised küsimused. Mul on selge soov ja palve piirduda nüüd konkreetselt selle võimaliku hääletusega, mis meie ees seisab. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kindlasti piirdun sellesama tekstiga, millest te just kõnelesite. Minu meelest silmus parlamendi kõri ümber tõmbub teie juhtimisel järjest rohkem kinni. Eelmine kord sai neli tundi eelnõusid ja arupärimisi üle anda, täna ainult poolteist tundi, 10 või 15 eelnõu ja arupärimist. See number läheb kogu aeg väiksemaks. Kus see piir lõpuks ette tuleb? Kas lõpuks tuleb Vabariigi Valitsuse esindaja siia, annab üle Vabariigi Valitsuse eelnõud ja siis öeldakse, et tänaseks on eelnõude ja arupärimiste üleandmine läbi? Ja me olemegi tegelikult vaikivas ajastus, kus valitsus juhib Eesti riiki ja parlamendil pole enam mitte mingit rolli. Me ju näeme selgelt, et me liigume sinnapoole: täna tõesti ainult 10–12 eelnõu ja arupärimist, ja seejärel on kõik. Kas teie ei näe sellist ohtu, mida ma just kirjeldasin? Kas teie arust on kõik kõige paremas korras?

Aitäh, hea kolleeg! Vastupidi, nii liberaalne, andke andeks, ei ole Riigikogu juhatus varem olnud eelnõude‑arupärimiste vastuvõtmisel kui selle koosseisu ajal. Tuletan meelde, et tänahommikuse seisuga oli üle antud 519 arupärimist. Terve eelmise koosseisu ajal oli neid suurusjärgus 460–470. Öelda selle juures, et parlamendiliikmete õigust esitada arupärimisi on piiratud – minu jaoks on seda väga raske tõestada. Te olete terve koosseisu jagu – terve koosseisu jagu! – arupärimisi üle andnud, ja olete ise selle üle ka uhked.

Mis puudutab seda poolt tundi, siis tõepoolest, kahel korral me oleme seda rakendanud, et pool tundi saame neid vastu võtta. Seda selle eeldusega, et oleks võimalik menetleda ka muid päevakorras olevaid küsimusi. Ja ma veel kord toon taustaks, et ma palusin välja võtta ka selle, kui palju on kulunud eelmises koosseisus aega eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks istungi alguses. Ja see aeg on olnud kümme minutit või pigem veel vähem. Täna need 30 minutit on kolm korda rohkem aega, kui kulus keskmiselt eelmise koosseisu ajal nendekssamadeks toiminguteks. Nii et kolm korda rohkem aega oleme andnud nende esitamiseks. 

Martin Helme, palun!

Aitäh! Aga koosseisud ongi erinevad. Eelmises koosseisus ei olnud ühte erakonda, kes praegu siin on. Koosseisud ongi erinevad. Aga ma tuleksin tagasi sama küsimuse juurde, mis mul oli eelmisel nädalal samuti. Kuidas on võimalik kodukorra § 13 lõike 2 punkti 18 väga pingutatud tõlgendusega ära võtta põhiseaduses ette nähtud õigust anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Ei saa öelda, et see on seaduses reguleerimata ala. Ei ole! Meile on selgelt antud õigus anda üle eelnõusid ja arupärimisi, seda ei ole kusagil piiratud. Ja siis leiutada kodukorra ühest paragrahvist, mis ei puutu tegelikult üldse asjasse, mingisugune õigus seda piirata – see ei ole õigusriik. See ei ole õigusriik! Nii nagu eelmisel nädalal, nii ka sellel nädalal tegelikult rikub Riigikogu juhatus praegu seadust. Ma protesteerin kategooriliselt selle vastu.

Aitäh! Hea kolleeg, teil on igal juhul õigus niimoodi arvata, aga ma viitan veel kord, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punkt 18 ütleb nii: Riigikogu juhatus otsustab käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimused. Ja tõepoolest, see on reguleerimata, kuidas saavutada tasakaal eelnõude ja arupärimiste üleandmise ja muude, samuti põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Ja sellest tulenevalt ongi just see koht ja see punkt, mis võimaldab Riigikogu juhatusel sellist otsust langetada. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! See teie välja toodud niinimetatud põhiseaduse kommenteeritud väljaanne – see on ju, noh, andke andeks, kust te selle võtate? Sellist asja ei ole üldse olemaski. Kuidas te saate sellist asja aluseks võtta? See on tekst, mille tellis novembrikuus Reformierakonna justiitsminister Maris Lauri. Tegemist ei ole väljaandega, vaid tegemist on mingisuguse kodulehega, kus on mingisugused üksikud paragrahvid. Mitte mingisugust täielikku, täiuslikku väljaannet pole olemas. Ja ma võin pea pakule panna: paar nädalat tagasi ei lugenud sealt kindlasti mitte poolt sõnagi sellest, et kuidagi oleks võimalik takistada, saaks ja peaks takistama arupärimiste ja eelnõude üleandmist. Internetti võib iga kell kirjutada ükskõik mida juurde. Ja seda kahtlemata teie valetajate valitsus ja koalitsioon tegi. Ja mis on kõige häbiväärsem: kui me lööme selle kodulehekülje lahti, need niinimetatud kommentaarid, siis seal on ilusti viidatud, kust mingisugune säte või kommentaar pärineb. Ja see, mida te räägite, justkui võiks hakata piirama Riigikogu saadikute põhiseaduslikku õigust eelnõusid ja arupärimisi üle anda, aga siia alla kuuluvad kindlasti ka protseduurilised küsimused ja protestid – see pärineb, teate, kust? Kas te olete ise lugenud seda? 1938. aastast, kui Eestis oli autoritaarne režiim, kui Eestis oli vaikiv ajastu ja tsensuur! Ja nüüd te tahate seda sealt tänapäeva tuua. See on täiesti selge märk, et te tahate luua uuesti Eestis vaikivat ajastut, suukorvistada parlamenti, rikkuda kõiki parlamentaarseid tavasid ja demokraatiat. Öelge, palun, kas teil ei ole häbi!

Aitäh, hea kolleeg! Ütlen ette ära, et võtame kolm viimast protseduurilist küsimust, mis on praegu ekraanil üleval. Vastuseks teile: ma nende sisuliste seisukohtadega kategooriliselt ei nõustu. Ma ütlen veel kord, et kui opositsioon on ühe nädala jooksul andnud üle eelnõusid ja arupärimisi selles mahus nagu terve eelmise koosseisu ajal, siis rääkida kellegi suukorvistamisest on minu arvates täiesti arusaamatu. Ja see [on arusaamatu] ka selle juures, et me oleme praegu juhatuse ettepanekul 30 minuti möödudes teinud ettepaneku lõpetada eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmine põhjusel, et [on vaja] täita ka teisi põhiseadusest tulenevaid ülesandeid, näiteks eelnõusid menetleda. Ka seda aega on kolm korda rohkem, kui on reaalselt kulunud aega eelmises koosseisus [ühel istungil] eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te põhjendasite seda otsust, mille te langetasite juhatuses, sellega, et tegemist on seadusega reguleerimata protseduuriküsimusega. Aga mina löön lahti meie kodukorra ja § 91 ütleb, et eelnõu antakse istungisaali kõnetoolist üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist. Siin kaksipidi tõlgendamist ei saa absoluutselt olla ja mul on teile, hea Toomas Kivimägi, selline palve. Te ei juhata praegu Soontagana kolhoosi parteikoosolekut – tuleks nüüd sellest vanast rollist välja ja oleks ikkagi Riigikogu aseesimehe vääriline.

Aitäh, hea kolleeg! Me täidame täpselt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-s 91 sätestatut. Me ei ole veel päevakorra menetlemiseni jõudnud, nii et eelnõude ja arupärimiste üleandmine on toimunud enne päevakorra juurde minekut. Me ei ole seda vähimalgi määral rikkunud. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaadake, minul on küll hea meel, et see Riigikogu koosseis on töökas ja töötab kogu raha eest, eriti opositsioon. Aga protseduuri kohta ma siiski küsin, et kuidas sellega ikka on. Kaks juhatuse liiget otsustavad Riigikogu liikmetelt sõnavabaduse, neile Riigikogu kodu‑ ja töökorraga antud õiguse esitada arupärimisi ja seaduseelnõusid ära võtta ja siis panevad selle koalitsioonikaaslaste ette hääletusele. Vabandage, see on täpselt seesama nagu Vene parlamendis: Ühtne Venemaa otsustab ja hääletab ja opositsioon on tasalülitatud ja tihti isegi vangis. Kui siiamaani ikka sellised asjad toimusid pealkirja all "Võimalik vaid Venemaal", siis me väga selgelt näeme, et sellised tavad – ma ei räägi õigusest, vaid just nimelt sellistest tavadest ja töökorraldusest – on jõudnud ka Eesti parlamenti. Küsiks ka, kas teil häbi ei ole.

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Me juhindume seadustest, Eestis kehtivatest seadustest. Sellesama Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 16 lõige 4 ütleb: "Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletusele Riigikogu istungil." Täpselt nii seadus ütleb. Ja viimane protseduuriline küsimus. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Mul on väike mure tekkinud selle tõlgenduse pärast, mida me siin näeme, ja ma mõtlesin küsida sellele teie hinnangut. Äkki see tõlgendus viib meid olukordadeni, mida me ei taha tegelikult tulevikus näha. 

See mure on võrsunud kahest probleemist. Esimene on see, seda on siin juba puudutatud, eks ole, § 90 "Seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus". Seal on öeldud, et [see õigus on] Riigikogu liikmel, ja kõik teised on ka nimetatud, eks. Piiratud ajaliselt ei ole, mahuliselt ka ei ole. Nüüd te võtsite vastu tõlgenduse, et te võite seda – juhatus võib, mitte teie isiklikult – piirata 30 minutiga. Ma ei tea, kas te viibisite enne siin saalis või mitte, aga enne teid oli juhataja koha peal härra Hussar. Tema käest ma küsisin protseduurilise küsimuse selle kohta, et § 69 meie kodu- ja töökorra seaduses ütleb, et kui Riigikogu liige soovib esineda sõnavõtuga, peab ta ennast registreerima. Loa sõnavõtuks annab istungi juhataja vastavalt registreerimise järjekorrale. Ja härra Hussar vastas selle peale, et istungi juhataja ei ole sellega seotud. Ta võib võtta järjekorras, võib võtta ka mitte järjekorras, võib võtta vastavalt oma suvale täpselt neid inimesi, keda ta ise tahab. 

Ja kui ma need kaks aspekti kokku panen, siis mul tekib selline tunne, et võib tekkida olukord, kus näiteks koalitsiooni poole pealt pannakse kohe kõned sisse. Nemad tahavad esitada eelnõusid ja arupärimisi. Ütleme, 30 minutiga saab neid esitada kuskil 10–15 tükki, eks, tuleb matemaatiliselt nii. Istungi juhataja võib eelistada sealjuures koalitsiooni esindajate arupärimisi ja eelnõusid ja opositsioon kaotab üldse võimaluse esitada arupärimisi ja eelnõusid. Ma tahtsingi küsida, et kui on selge, et see tõlgendus võib viia ilmselgelt ebamõistlike tagajärgedeni, siis äkki on midagi selle tõlgendusega valesti.

Aitäh, hea kolleeg! Kui jutt on sõnavõttudest, siis mina olen küll seda meelt, et sõna saadakse ikkagi registreerimise järjekorras. Et siin juhataja kehtestab mingi oma korra, seda ei ole. Tõepoolest, siin on üks selline erand, mille üle me oleme vaielnud ja kus te olete teist meelt. Jutt on sellest, kui me räägime eelnõude ja arupärimiste üleandmisest. Need tegelikult selles mõttes ei ole päris sõnavõtud. Seal me tõepoolest võtsime aluseks selle väga ebamugava praktika, mis meil oli, kus me ei olnud valmis Vabariigi Valitsuse esindajale – ka Vabariigi Valitsusel on õigus algatada eelnõusid ja neid parlamendile üle anda – isegi mitte kahte minutit andma, selleks et ta saaks oma eelnõud üle anda. Minu arust see ei olnud viisakas käitumine parlamendi poolt. Me peame tunnistama, et valdav enamus eelnõusid on läbi aegade tulnud valitsuse poolt. See ei olnud viisakas käitumine. Kuna kuskil ikkagi ei ole sätestatud – ma tean, te olete viidanud sellele järjekorrale, aga kuskil ei ole üheselt öeldud –, mis järjekorras peab neid üle andma. Sellest tulenevalt mina juhatajana olen tõepoolest langetanud otsuse anda kõigepealt sõna Vabariigi Valitsuse esindajale eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. 

Ja nüüd kõige lõpuks viimane. Mart Helme soovib avaldada protesti ja see on protest, mille ma ära kuulan. Ja seejärel läheme hääletuse ettevalmistamise juurde. Palun, Mart Helme!

Aitäh, härra eesistuja! Esiteks ma esitan protesti Riigikogu Kantselei töötajate vastu, kes ei ole siin esindamas mitte parlamenti. Nad ei ole parlamendi teenistuses, vaid ilmselgelt on koalitsiooni teenistuses ja see ei ole aktsepteeritav. (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Riigikogu Kantselei töötajad on Riigikogu teenistuses, mitte koalitsiooni teenistuses.

Ja teine protest puudutab seda, et mitte ainult minu hinnangul, vaid opositsiooni hinnangul laiemalt – ja ma arvan, et küllap on siin piisavalt ka koalitsioonisaadikuid, eriti neid, kes on siin saalis veetnud juba palju aastaid ja kes südames teavad, et mul on õigus. Lugupeetud Toomas Kivimägi! Teie ja Lauri Hussari tegevus on siin olnud juba mitmendat nädalat täiesti illegitiimne. Sellel saavad olema meie parlamentarismile väga rängad tagajärjed. Ja need tagajärjed muidugi, nagu ikka, viljad küpsevad aeglaselt, võtavad veel võib-olla aasta, võib-olla rohkem, aga need tagajärjed tulevad, sest ei ole võimalik niimoodi, nagu teie suvaliselt, voluntaristlikult ja jõuga teete, suruda parlamendile peale koalitsiooni tahet, arvestamata vähimalgi määral kõike seda mõistlikku, mida opositsioon on välja pakkunud.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Mul esimene palve on küll mitte süüdistada Riigikogu Kantselei töötajaid kõiges selles. Kui keegi on mingeid otsuseid teinud – nad on ikkagi poliitikud, need 101 liiget. Siiralt, head kolleegid, kui kedagi süüdistada, siis süüdistage mind või teisi kolleege siin saalis, kes sealpool istuvad! Aga Riigikogu Kantselei teenistujad – ma arvan, härra Mart Helme, kui teie pöördute mingi palvega Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna poole, siis ma olen täiesti veendunud, et ka teie palve võetakse täitmiseks. Kas see vastus meeldib või mitte, see on teine asi. Mina olen ka opositsiooni poolel olnud ja samamoodi on mind teenindanud Riigikogu Kantselei, kui mul on mingeid soove või palveid olnud. Neid ei maksa süüdistada. Head kolleegid, kui kedagi süüdistada, siis süüdistage mind või mõnda teist poliitikut, kes on neid otsuseid langetanud.

Ja teine, mis puudutab seda, et me oleme nagu illegaalselt toimetanud. Hea kolleeg, ega me ei ole uhked selle üle, et me peame selliseid otsuseid langetama. Ma ütlesin ka seda, et ma ei ole uhke selle üle, et me selle ühe kännu tagant saime ära. See probleem on meil ju lahendamata ja see lahendus ei sünni selles vaidluses või debatis. See on nii või naa üleval. Aga me peame kasutama neid võimalusi, mida Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ette näeb. Ja ütlen ausalt: mina olen veendunud, et see võimalus on juhatusel olemas neil kõigil viidatud põhjustel. Nagu me kõik teame, olete te otsustanud minna sellega kohtusse. Õigust mõistab kohus ja eks siis selgub, kellel õigus on.

Aga nüüd, head kolleegid, läheme hääletuse ettevalmistamise juurde. (Saalist hüütakse midagi.) Jaa! Palun, Martin Helme!

Jaa, ma saan aru, et tablool on palju nimesid, aga meil siiski mõned protseduurid on veel, mida ära ei ole keelatud. EKRE fraktsiooni nimel palun enne hääletust kümme minutit vaheaega. 

Vabandan, hea kolleeg! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! Panen hääletusele juhatuse liikmete Lauri Hussari ja Toomas Kivimägi ettepaneku lõpetada tänasel, 22. mai istungil eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 50 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 1. Ettepanek leidis toetust. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine tänasel istungil on lõppenud. Ja nüüd, head kolleegid, saame minna … Vabandust! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud seitse eelnõu ja seitse arupärimist.

Ja nüüd, head kolleegid, saame minna tänase istungi esimese päevakorrapunkti juurde – üks hetk, palun! –, milleks on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 209. 

Jaak Valge, protseduuriline küsimus!

Jaa, mul on protseduuriline taotlus eelmise hääletusega seoses. Nimelt, kui meil see hääletusprotseduur toimus, siis ma vajutasin esialgu "Vastu" nupule ja pärast sellele korduvalt vajutades proovisin seda "Vastu" nuppu ära kaotada, aga see ei õnnestunud. Kõik minu kolleegid võivad selles veendunud olla. Ja siis, kui ma vajutasin "Erapooletu" nupule, siis see jäi sisse. Nii et ma palun kordushääletust.

Aitäh, hea kolleeg! Kuna ma olen haamrilöögiga selle hääletuse kinnitanud, siis need hääletustulemused on jõus. Aga teie märkus läheb stenogrammi kenasti kirja, nii et seal on teie tegelik tahe võimalik tuvastada. Aitäh! 

Nüüd tutvustan kahe sõnaga selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esmalt teeb ettekande juhtivkomisjoni esindaja, see kestab kuni 20 minutit. Seejärel saab iga Riigikogu liige esitada ühe küsimuse. Ja pärast küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Seejärel toimub lõpphääletus. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Tarmo Tamme. 

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 56 lõikele 1 nimetatakse Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus üheksast nõukogu liikmest neli liiget Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks, kusjuures nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda. Riigikogu XIV koosseis nimetas Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmeteks 04.06.2019 otsusega Kalvi Kõva ning 08.11.2022 otsusega Kaido Höövelsoni, Erkki Keldo ja Üllar Saaremäe. Seoses Riigikogu XIV koosseisu volituste lõppemisega 31.03.2023 tuleb eelnimetatud isikud Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogust tagasi kutsuda ja nimetada Riigikogu XV koosseisu liikmete hulgast uued liikmed Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu koosseisu. Fraktsioonid esitasid omapoolsed kandidaadid Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogusse järgmiselt. Eesti 200 erakonna fraktsioon esitas Tarmo Tamme, Isamaa fraktsioon esitas Mart Maastiku, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas Reili Ranna ja Eesti Reformierakonna fraktsioon esitas Maido Ruusmanni. Keskkonnakomisjon otsustas oma 15.05.2023 istungil teha Riigikogu täiskogule ettepaneku kutsuda Sihtasutuse KIK nõukogust tagasi Kaido Höövelsoni, Erkki Keldo, Kalvi Kõva ja Üllar Saaremäe ning nimetada Sihtasutuse KIK nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Mart Maastik, Reili Rand, Maido Ruusmann ja Tarmo Tamm. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, nüüd on võimalus küsimusteks. Rain Epler, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab KIK-i selles valguses, et teatavasti on, ma ei oska öelda, loodud või loomisel Kliimaministeerium – seal vist ministeeriumi kui sellist tuleb veel kokku panna, aga minister on juba olemas –, mis katab Eesti erinevaid eluvaldkondi väga laialt. Täna, kui tutvustati ministri plaane, tuli jutuks selline asi, mis on ka koalitsioonilepingus ja mis puudutab raadamise maksustamist. Seal tuli ametnikelt üle huulte selline mõte, et kui seda raadamist maksustatakse, siis see raha suunatakse KIK-i ja sealt saab siis hiljem taotleda taasmetsastamiseks raha ja nii edasi. Minu küsimus puudutab seda, kas meil territoriaalselt on kohti, kus taasmetsastada. Kas te oskate KIK-i rahahulga suurenemist ja seda taasmetsastamise küsimust kommenteerida? Kas see on arutlusel olnud?

Pean tunnistama, et ega me seda komisjonis ei arutanud. Aga nii palju, kui ma tean, Maa-ametil on suur hulk vaba maad, mida võiks metsastada. Ja mina seda isiklikult väga toetan.

Aitäh! Head kolleegid, lihtsalt palve, et jääme selle eelnõu sisu raamesse. Antud juhul me nimetame uusi liikmeid Keskkonnainvesteeringute Keskuse [nõukogusse] ja kutsume inimesed sealt tagasi. On palve jääda selle raamesse. Mart Helme, palun!

Jah, aitäh! Ma saan aru, et me nimetame uusi liikmeid, aga sellest hoolimata on mul ikkagi küsimus, kas keskkonnakomisjoni praegusel esimehel ei ole mitte teatud huvide konflikti. Ja see huvide konflikt võib kanduda ka uute liikmete nimetamisele, neid saab võib-olla teatud puhkudel käsitleda tankistidena. Nii et minu küsimus on: kas te siit kõnepuldist kategooriliselt, selge sõnaga eitate huvide konflikti olemasolu? Ja mõelge hästi järele, sest üks teie fraktsiooni liige on juba eitanud kõike, aga ometigi sattunud äärmiselt keerulisse olukorda. Nii et mõelge järele! Asjad võivad aega võtta, aga tulevad ikkagi ühel hetkel välja.

Mõtlesin kiirelt järele ja kategooriliselt eitan, et mul on siin mingisugune huvide konflikt.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Jah, no siis, kui nii kiiresti mõeldakse, tavaliselt ei ole asjaga päris hästi. Aga mul on küsimus sellestsamast liinist, kuid natuke teise nurga alt. Eelnõu kohaselt nimetatakse nõukogusse ka Maido Ruusmann. Maido Ruusmann on kohalikus omavalitsuses tegelenud äärmiselt leidlike finantsskeemide sisseseadmisega. Lihtsamalt öeldes on omavalitsus nime poolest ehitanud justkui omavalitsuse kooli mingi majutusasutuse, mis hiljem pöörati spaaks. KIK-il on väga suur eelarve, jagatakse raha omavalitsustele, jagatakse raha kõikvõimalikele projektidele. Kas tuli komisjonis juttu ka, et inimesed, kes on nõukogus, tegelikult lausa reeglite järgi peavad olema laitmatu mainega? Ma küll ei näe siin seda, laitmatu mainega kõik inimesed ei ole. 

Aitäh küsimuse eest! See on nii tore, et ise küsin, ise vastan. Mina ei tunne Maido Ruusmanni, seega ma ei oska tema kohta midagi öelda. Aga ma arvan, et see on elementaarne, et kõik peaksid olema laitmatu mainega.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea ettekandja! KIK on väga ilus nimi, aga üldjuhul nad viivad ellu valitsuse poliitikat. See on see suur rohehullus, mis kurnab inimesi, mis tekitab neile lisakulutusi ja mis ei ole üldse nii ilus, kui räägitakse, ja nii hea, kui räägitakse. Ja kuna me siit nimetame sinna KIK-i saadikuid, siis kas teie oskate öelda, mida need saadikud, kes on saanud inimestelt mandaadi, seal nõukogus konkreetselt inimeste kaitsmiseks selle hulluse eest on suutnud seni korda saata?

Aitäh küsimuse eest! Me iga määratava inimese personaalküsimust tõesti ei arutanud, aga ma eeldan, et kõik me seisame võrdselt siin Eesti inimeste heaolu eest.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja ja hea ettekandja! Me määrame praegu liikmeid Keskkonnainvesteeringute Keskuse [nõukogusse]. Mul on küsimus: kas te komisjonis arutasite seda ja kas te mõtlesite, milline saab olema selle sihtasutuse uus roll uues Kliimaministeeriumis või selle struktuuris või alluvuses? Mis siin üldse hakkab toimuma ja kuidas nende inimeste funktsioonid võivad sellest tulenevalt erineda, võrreldes varasemate funktsioonidega, kui meile tuleb täiesti uus ministeerium, mille valitsemisala ja funktsioonid täpselt tegelikult meile selged ei ole?

Aitäh! Me ei arutanud seda.

Jaak Valge, palun! 

Suur tänu, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus selle eelnõu seletuskirjast tõukuvalt. See seletuskiri on siis "Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" [eelnõu kohta] ja siin on kirjas, et keskkonnaminister on sihtasutuse nõukogu liige oma ametikoha järgselt. Ja nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks, kusjuures nimetajal on õigus nõukogu liige igal ajal tagasi kutsuda. Mul on kaks küsimust. Kas nimetajal on õigus ka keskkonnaminister tagasi kutsuda igal ajal? Ja teine küsimus: kui palju on varem praktiseeritud Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikmete tagasikutsumist? 

Aitäh! Ma siiralt arvan, et tagasi saab kutsuda ikka neid, keda sa määrad. Neid, keda sa ei määra, tagasi kutsuda ei saa. Varasema praktika kohta mul informatsioon hetkel puudub. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Johtuvalt sellest eelmisest küsimusest ma ikkagi täpsustaksin. Ma saan aru, et te pole varem Riigikogus olnud, mina samamoodi ei ole. Aga kas on keskkonnakomisjonis olnud juttu, kas varasemalt on kedagi tagasi kutsutud? Minu küsimus on selles, et kui keskkonnaminister on nõukogu liige ametikohajärgselt, siis meil ju keskkonnaministrit praegu ei ole. Mis ajast toimuvad need muudatused sihtasutuse põhikirjas ja ka ametikohtade nimetuste vahetus?

Ma arvan, et me võiksime tegeleda selle probleemiga, mis meil lahendada on. Meil on siin need neli inimest nimetada ja nendega saamegi tegeleda. Ega me ei saa tegeleda nende inimestega, keda me ei nimeta.

Veel kord, head kolleegid, jäägem selle otsuse eelnõu raamesse. Pole põhjust eeldada, et ka muuks [vajadust on]. Varro Vooglaid, palun!

(Kohapealt.) Me tahame diskussiooni saada! Me tahame ikka avalikku diskussiooni saada!

Kogu diskussioon toimub. (Mart Helme: "Sisulist, sisulist seda!") Varro Vooglaid, palun!

Minul on kaks küsimust tõtt-öelda. Esimene küsimus on täitsa tehnilist laadi. Ma vaatan, et keskkonnakomisjoni nimel esitab Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu liikme kandidaadid Tarmo Tamm. Aga üks, kelle ta esitab, on ta ise. Kas see on kooskõlas hea tavaga, et esitatakse iseennast mingisugusele ametikohale? Ja teine küsimus. Mul riivas kõrva see, et te ütlesite, et te esitate isikud, kelle kohta te ei ole teinud eriti palju taustakontrolli. Veel kord: me oleme viimastel päevadel näinud, mis juhtub, kui isikute suhtes ei tehta piisavalt taustakontrolli. Mina oleksin küll väga ettevaatlik, kui ma nimetaksin inimesi sellise asutuse nõukogusse, mis jagab laiali kümneid miljoneid eurosid aastas. [Kuidas saab sinna nimetada] inimesi, kelle puhul ma ei ole üldse veendunud, kas nad on laitmatu taustaga?

Juhin tähelepanu, et ma ei tulnud mitte ette kandma enda isiklikku otsust, vaid ma tulin ette kandma keskkonnakomisjoni otsust. Keskkonnakomisjonis on üheksa inimest. Vastasel juhul see oleks tõesti natukene imelik. Ja teine pool, kas ma nagu tunnen kõiki inimesi peensusteni – iga fraktsioon esitas oma inimesed ja mina olen seda siin ette kandmas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Vaadake, ma ka jäin siin kuulama, et teie muudkui usute, et seal mõnel nimetataval ei ole huvide konflikti, et teie vähemalt ei tea. Aga vaadake, teil komisjoni esimehena on selle teadmise kohustus. Näiteks meil kultuurikomisjonis, me ei ole siiamaani esitanud Riigikogu suurde saali ERR‑i nõukogu. Me ei ole esitanud seda eelnõu ja põhjus on selles, et seal tõstatati küsimus, kas äkki meie poolt nimetataval Varro Vooglaiul on huvide konflikt. Isegi TTJA‑lt küsiti arvamust. Me siiamaani menetleme seda. See käib protseduuri juurde ja nii on korralik protseduur, aga mitte nii, et te tulete siia pulti ja ütlete, et ma küll ei tea, aga ma lihtsalt usun. See ei käi niimoodi. Te peate protseduurid läbima, sest muidu tuleb pärast pahandusi.

Pahandust ei ole kellelegi vaja. Aga kui ma ütlesin, et ma ei näe huvide konflikti, siis ma ütlesin seda enda kohta. Ma kindlasti ei saa kinnitada seda kõikide teiste kohta. Ma arvan, et igaüks suudab iseenda kohta ise otsuse teha.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Ma vaatan seda eelnõu ja seletuskirja ja siin on kõik väga ilusti ära toodud kuupäevaliselt, millal keskkonnaminister andis oma käskkirja, et sinna Riigikogust veel neli inimest nimetataks, ja millal eelmine koosseis otsa lõppes. Ja et 15. mail tegi keskkonnakomisjon ettepaneku kutsuda need eelmised liikmed tagasi ja esitada sinna uued. Ja siin on ilusti kirjas ka, millal komisjon selle eelnõu esitas. Aga ma ei näe siin ühte kuupäeva. Mul kahjuks ei ole meie töö- ja kodukorra seadus päris üksikasjadeni peas. Siin ei ole kuupäeva, millal see otsus jõustub. Kas te võite mind palun valgustada selles osas?

Ma arvan, et keskkonnakomisjoni otsus jõustub siis, see ta vastu võetakse. Siin on minu arust kenasti kirjas, et 15.05 istungil on otsustatud. Nii nagu on otsustatud … (Saalist öeldakse midagi.) Kuidas, palun? Ma sellele küsimusele ei oska hetkel vastata, aga võin täpsustada ja teile kirjalikult vastata.

Ants Frosch, palun!

Aitäh! Mul on üks üsnagi praktiline küsimus. Nimelt on nii seletuskirjas kui ka otsuse eelnõus endas leidnud enamik inimesi huvitavaid küsimusi käsitlemist. Küll aga ei ole siin sõnagi sellest, kas nõukogu liikmetele on ette nähtud mingi hüvitis, kompensatsioon või lausa palk. Kas selles osas oleks võimalik selgust saada?

Ma arvan, et mingi tasu on ette nähtud, aga kui päris aus olla, siis ma ei ole kursis, kui suur see võiks olla. 

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Teie enda puhul on ajakirjandus tundnud muret, et teie suhtes on parasjagu käimas kaks väärteomenetlust, mille eesmärk on välja selgitada, kas te olete endale kuuluvatel kinnistutel ebaseaduslikult metsa raiunud. Ma mõtlen nüüd puhtpraktilistel teemadel. Kui peaks kehvasti minema ja teid ikka võetakse ebaseaduslikult metsa raiujana letti – loodetavasti teil läheb paremini –, siis komisjonist on teil kergem taanduda, kui te olete saanud negatiivse uurimistulemuse ja kohtumenetluse. Aga sealt KIK-ist [taandumiseks] tuleb hakata jälle eraldi protseduuri tegema. Kas te ei ole mõelnud, et enne uurimise lõppu ei tasu selle koha peale ennast välja pakkuda?

Aitäh! Ma tänan positiivse suhtumise eest minu tulevikku! Ma ise arvan, et ma ei ole milleski süüdi. See, et Keskkonnaamet uurib, on täiesti normaalne. Vastus küsimusele: prooviks lahendada probleeme nende tekkimise järjekorras. Täna seda probleemi minu arvates ei ole.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Täna on läbi jooksnud selline formulatsioon nagu huvide konflikt. Tavaliselt on niimoodi, et huvide konflikt on mõnikord teistele inimestele nähtav, aga tegijatele ei ole. Kas me kõrvaltvaatajana ei peaks seda küsimust uuesti arutama? Praegusel juhul võib see oluliselt kahjustada nii inimese kui ka organisatsiooni mainet?

Mis arutelu te välja pakute? Ma ei saanud päris täpselt aru.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun! Aitäh teile, ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Ma vabandan, härra Mart Helme!

Ma tahaksin juhtida tähelepanu paarile asjaolule. Minu arvates on komisjon käitunud ebaeetiliselt, määrates ettekandjaks selge huvide konfliktiga inimese. Ma meenutan kultuurikomisjoni eelmise nädala istungit, kus meie fraktsioon esitas Maarja Vaino rahvusraamatukogu eksperdikandidaadiks. Ja Reformierakond protestis, kuna Maarja Vaino on minu tütar: mul on nagu huvide konflikt. Ent rahvusraamatukogus ei jagata kümneid miljoneid, aga KIK-is jagatakse kümneid miljoneid. Ometi me taandasime ennast hääletamisel. Nii et minu arvates on meil praegu tegemist jällegi sellise protseduuride ja eetika lõdva tõlgendamisega koalitsiooni poolt. Ma tahan selle vastu protestida ja juhtida ka eesistuja tähelepanu sellele, et kui meil juhatus võtab endale pidevalt voli sekkuda ja paika panna, siis antud juhul koalitsioon oleks ka võinud sekkuda ja paika panna, et niisugune inimene, kes kõigele lisaks paljastas oma täieliku ebakompetentsuse siin praegu, ei oleks selle eelnõu ettekandja olnud. 

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Ma kindlasti ei saa nõustuda ühegi etteheitega nendes väidetes, mis ettekandjale esitati tema võimaliku uurimisega seoses. Küll aga jagan ma teie seisukohta selles, et tõsimeeli, komisjonid võiks kaaluda seda võimalust. Komisjonis on rohkem liikmeid kui üks või kaks või kolm. Ettekandja võiks olla inimene, keda see otseselt ei puuduta, eriti kui me räägime personaliküsimustest. Lihtsalt selline palve ja mõte arutamiseks. Eks me juhatuses seda ka arutame. Selles mõttes on küsimus igati asjakohane. Aga nüüd avan läbirääkimised. Kõigepealt saab sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel Rain Epler. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Arvestades asjaolu, millele ma enne tähelepanu juhtisin, et valitsus on loonud või otsustanud luua kliimaministri positsiooni ning ka vastav ministeerium on erinevatest ministeeriumitest kokkupanemisel ja sinna haldusalasse tõepoolest kuulub teemasid väga laiast ampluaast ja endistest ministeeriumidest, siis võib-olla ei oleks kohatu olnud kliimaministeeriumi nime asemel panna ministeeriumi nimeks näiteks oluliste maailmaasjade ministeerium või midagi muud taolist. Ja selle loomisega võib ette näha, et kui KIK on niikuinii olnud oluline rahajagaja, siis selle mõju rahajagajana ja Eesti elu mõjutajana kasvab. 

Seepärast ei ole minu hinnangul KIK-i nõukogu liikmete määramine pelk formaalsus. Sinna peaks valima inimesed, kes aduvad oma rolli olulisust ja on samal ajal ka sisuteemadega hästi kursis, et organisatsiooni töösse panustada. Ma arvan, et kohatu ei ole paralleel ka finantsinstitutsioonidega laiemalt, mille korral ikkagi laitmatu reputatsioon sellistes rollides on väga tähtsal kohal. 

Paljud meist on kursis, et hiljaaegu tõstatati ajakirjanduses olulised kahtlustused maksumaksja raha kasutamise korrektsuses ühes Lõuna-Eesti omavalitsuses. Ma mõistan ja toetan seda, et enne kui ametlik uurimine pole küsimustele ja kahtlustustele vastuseid andnud, ei maksa tormata kedagi hukka mõistma. Aga tulen tagasi reputatsiooni laitmatuse juurde ja ka selle juurde, et poliitikas mitte ainult asjad ei pea ausad olema, vaid peavad ka ausad näima. Sellepärast ma näeksin hea meelega, et kandidaadid ise, kellele tehakse ettepanek astuda või kes ise avaldavad soovi ühele või teisele positsioonile astuda, ka sellest aspektist enda sobivust kaaluksid. Ja ka saadikud võiks enne siin saalis hääletusel otsuse tegemist sellele mõelda. Ma arvan, et nii olulise organisatsiooni puhul, nagu seda KIK on, on paslik ka siin saalis ja laiemalt Riigikogus toimuvat jälgivatele inimestele meelde tuletada KIK-i visiooni, missiooni ja väärtuseid. Ma arvan, et nõukogu liikmetel on oluline ka nendega kursis olla. 

Kõigepealt KIK-i visioon. Eesti elanikel on hea looduskeskkond nii elamiseks kui ka majandamiseks. Eesti elukvaliteet paraneb. Loodus- ja ettevõtluskeskkond arenevad tasakaalustatult, toetades Eesti majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ja suurendades selle konkurentsivõimet maailmas. 

KIK-i missioon. KIK on kaasaegsete, tarkade ja mõjusate lahenduste elluviija Eesti keskkonnamaastikul. Selleks töötame välja praktikas rakendatavaid lahendusi, leiame koostöö- ja rahastusvõimalusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Pakume asjalikku teenust ja viime projekte ellu. Ma vabandan, ma ei muiga sellepärast, et siin midagi kohatut oleks, aga Liina Kersna naeratas mulle nii kaunilt, et viisakas on vastata.

Ja nüüd ka KIK-i väärtustest. Teame, mida me teeme – nii öeldakse KIK-i väärtustes. Meil on teadmised, kogemused ja oskus neid kasutada. 

Palun lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaaega!

Tahame areneda ja õppida. Oleme uudishimulikud, julgeme katsetada ja ennast proovile panna. Viime asjad lõpuni. 

Teine plokk. Avame uksed uutele võimalustele. Meiega on hea koostööd teha. Oleme avatud uutele ideedele. Meid seovad eesmärgid. Oleme lahendustes paindlikud. Pakume läbimõeldud ja väärtust loovaid teenuseid. 

Ja kolmas plokk. Koos suudame rohkem. Meil on tugev meeskond, teeme tööd põnevusega. Igaühe panus on oluline. Rollid on selged. Erinevad vaatenurgad toovad tulemuse. Oleme valmis rääkima ja kuulama, mõtleme, kuidas saab. Julgeme võtta vastutust, usaldame ja kaasame. 

Ja nüüd viimane plokk, ma arvan, et mitte vähem oluline. Me hoolime. Hoolime keskkonnast, klientidest, partneritest, kolleegidest. Hoolime sellest, mida teeme ja kuidas elame. Teame, et väikesed teod viivad suurte muutusteni. Keskkonnahoid ei ole ainult töö, see on eluviis. 

Tihti inimestele tundub, et selliseid asju kirjutatakse lihtsalt selleks, et moodne on nii kirjutada. Aga ma arvan, et eelkõige just nõukogu liikmed peaksid mõtisklema selle üle, võib-olla ka nõukogus arutama selle üle, kas siin visioonis, missioonis ja neis väärtustes on meie kiiresti muutuvas maailmas kõik vajalik kirjas. Võib-olla oleks vaja siin üht-teist muuta. Aga ma usun, et siin on piisavalt olulised asjad kirjas, et nõukogu liikmed saaksid enda sobivust ka [vastavalt] nendele siin välja toodud olulistele aspektidele hinnata. 

Ma tänan teid. Head kolleegid, aitäh! Häid valikuid hääletamisel!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 209 lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist. Martin Helme, palun!  

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel enne hääletust kümme minutit vaheaega. 

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu liikmete tagasikutsumine ja uute liikmete nimetamine" eelnõu 209. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 73 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 1. Otsus on vastu võetud.

Head kolleegid! Täpsustuseks protseduurilisele küsimusele, millal jõustuvad Riigikogu otsused: Riigikogu otsused jõustuvad nende allakirjutamisel. Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 210. Palun kõnepulti ettekandjaks keskkonnakomisjoni esimehe Tarmo Tamme.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid. Vastavalt metsaseaduse § 49 lõikele 3 on RMK nõukogu üheksaliikmeline, kuhu kuulub ka kaks Riigikogu otsusega nimetatud liiget. Riigikogu nimetab oma otsusega nõukogu liikmed keskkonnakomisjoni ettepanekul. Riigikogu nimetatud nõukogu liikme volitused lõpevad koos tema Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Seoses Riigikogu XIV koosseisu nimetatud RMK nõukogu liikmete volituste lõppemisega 31.03.2023 tuleb Riigikogu XV koosseisu liikmete hulgast nimetada uued liikmed RMK nõukogu koosseisu. Fraktsioonid esitasid omapoolsed kandidaadid RMK nõukogusse järgmiselt. Reformierakonna fraktsioon esitas Yoko Alenderi ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas Jevgeni Ossinovski. Keskkonnakomisjon on oma 15.05.2023 istungil otsustanud teha Riigikogu täiskogule ettepaneku nimetada RMK nõukogu liikmeteks Riigikogu liikmed Yoko Alender ja Jevgeni Ossinovski. Aitäh!

Aitäh ettekandjale! Nüüd on võimalus küsimusteks. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg keskkonnakomisjoni esimees! Mina tahtsin küsida selle kohta, et ma eeldan, et RMK nõukogusse nimetatakse isikud, kes on vastava valdkonna raames asjatundlikud. Ja ma mõtlesin teie käest küsida, millel baseerub hea kolleegi Yoko Alenderi asjatundlikkus metsandusvaldkonnas. Ma saan küll aru, et RMK on vist hakanud kujunema selliseks nagu … No ei saa pahaks panna, kui nõukogusse nimetatakse isikuid, kes ei ole valdkonnas asjatundlikud, sest isegi juhatuse esimeheks valiti teatavasti Mikk Marran, kes ise ütles, et ta ei tea metsanduse valdkonnast peaaegu mitte midagi, aga see on tema kõige suuremaks tugevuseks. Selle eest talle määrati 11 500-eurone kuupalk. Aga siiski ma küsin seda – ma eeldan, et teil on olemas mingi arusaamine selle kohta –, millel baseerub, milles seisneb siis nende isikute asjatundlikkus, kes on otsustatud määrata.

Otseselt komisjonis me ei arutanud, pean tunnistama, milles see seisneb. Aga Yoko Alender on olnud pikaajaline keskkonnakomisjoni liige, on olnud ka selle juht ja ma usun, et ta on piisavalt pädev, et olla ka RMK nõukogus. 

Aitäh! Martin Helme, palun!

Aitäh! Aga kui nüüd komisjon saadab liikmed sinna nõukogusse, ehk neile antakse kaasa mingi suunis, et äkki leiavad uue juhi, kes on pädev. Ent ma seda tegelikult ei küsi. Või küsin ka, äkki oli komisjonis sellest juttu, aga mu põhiküsimus on ikkagi see: kas te selle nõukogu puhul teate, kui palju nõukogu liikmed palka hakkavad saama, ja kas inimeste puhul viidi läbi taustakontroll, et neil ei oleks huvide konflikti?

Vahepeal sain targemaks. RMK nõukogu liige saab 355 eurot kuus, ja lisaks ütlen, et KIK-i nõukogu liige saab 360 eurot kuus. Sellega on nüüd selge. Ja suuniseid kaasa ei anta. Minule teadaolevalt on Riigikogu liige igal juhul vaba oma otsustes ja rahva poolt valitud ja küllap nad mõlemad teevad oma parimad otsused.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab põhimõtteliselt paberipuidu mõõtmist. See jutt on niivõrd pikk, et ilmselt ma ei jõua [kõike], ma küsin ainult märksõnade abil. Teatavasti mõõdetakse paberipuitu virnatäiuse koefitsiendi alusel, seda ka seal, ütleme, reka koormas. Ja üldiselt on ta kuskil, standard on 53 millegagi, 51, eks ju. Aga kui see nüüd jõuab Rootsi, siis on olukord selline, et seal tehakse mahupõhiselt, kukutakse vanni ära, saadakse hoopis suurem koefitsient, mis on tegelikult 70. Ja kuna vahepeal on seal vahendusfirmad vahel, siis see vahekasum jookseb tegelikult nendele vahendusfirmadele, kes vahendavad kauba Rootsi. Kas RMK nõukogu või te RMK‑s kavatsete sellele raha kõrvalekantimisele mingil määral tähelepanu pöörata, et kogu raha laekuks ikkagi riigiettevõttesse, mitte vahendusfirmadele? 

Aitäh küsimuse eest! Tundub nagu ülimalt asjakohane olevat. Aga julgen vastata, et kuna erinevates riikides on standardid erinevad, siis see võib olla tõsi, mis te räägite, aga see ei tähenda, et sinna mingi suur raha vahele jääb.

Aitäh! Head kolleegid, siiski kordan palvet jääda eelnõu raamesse oma küsimustega. Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Loen mina siit protokollist, et komisjoni esimees Tarmo Tamm andis teada, et fraktsioonide esitatud kandidaadid on ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Ja edasi tulevad otsused. Mina ajaloolasena olen alati arvanud, et tegelikult parlamendi komisjonide koosolekutest tuleks teha stenogramm. Ehk siis kõik, mida räägitakse, tuleks kirja panna, mitte ainult lihtsalt lühidalt ja võimalik, et ka valikuliselt protokollida, ja protokollida eelkõige otsused. See oleks igati ajaloo uurimisele kasulik. Ma ütlen teile, et isegi Pätsi ajal stenografeeriti tihtipeale komisjonide tegevus. Kujutame ette, kui raske oli seda toona teha. Praegu, kui salvestusseadmed on kõik olemas, on see täiesti võimalik. See tähendaks ka poliitiliste otsuste läbipaistvust … 

Aeg, hea kolleeg!

… mida me ju kõik tahame. Mu küsimus on see: kas selle küsimuse juures oli ka mingisugune arutelu või üldse ei olnud?

Sellist arutelu seal juures ei olnud.

Mart Helme, palun! 

Aitäh, härra eesistuja! Meil on siin Eesti Vabariigis kujunenud selline olukord, et parlament määrab fraktsioonide ettepanekutel kõikvõimalikesse nõukogudesse liikmeid. Ja mina olen olnud ka paaris nõukogus liikmena ja olen väga selgelt näinud, et kui inimesed, kes on parlamendi poolt määratud, on kompetentsed nimetatud valdkonnas, siis on mõeldav ka mingi poliitiline kontroll ja poliitiline juhtimine. Kui seda kompetentsust ei ole, siis on see lihtsalt mingisuguse saiaraha võtmine lisaks Riigikogu palgale. Kuivõrd te julgete öelda, et need inimesed, kes siit fraktsioonide poolt suunatakse sellesse RMK nõukokku, tõepoolest on kompetentsed selles valdkonnas? 

Ma usun, et nad on väga kompetentsed.  

Rain Epler, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et me mõlemad teame hästi, et metsateemal on Eestis inimesed vägagi eri arvamustel. Kui lihtsustatult öelda, siis osa on rohkem nagu looduskaitseliste eesmärkide esile seadmise poolt ja teised jälle metsa majandamise eesmärkide poolt. Ma usun, et te nõustute sellega, et ka siin parlamendis esindatud erakondades on kõigis ühe ja teise poole esindajaid. Aga RMK nõukogu koosneb erinevatest inimestest, kelle esitajad on ka erinevad. Ja teie kandsite ette eelnõu, millega me esitame kandidaadid Riigikogu poolt. Millist suunda teie hinnangul need Riigikogu esitatud kandidaadid esindavad seal RMK nõukogus?

Aitäh! Ma arvan, et nõukogu liikmed peavad tegutsema oma ettevõtte huvides. See suund ei ole ülemäära oluline. Aga iseenesest küsimus on hea. 

Head kolleegid! Üks selline palve, et konkreetses menetluse faasis ma olen igati avatud protseduuriliste küsimuste võtmiseks enne ja pärast seda, aga mitte väga selle kestel. See segab meie debatti natukene, lihtsalt läheb järje pealt ära ja me ei saa ilusti, sujuvalt edasi minna. Aga praegu, Siim Pohlak, palun, protseduuriline!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma just vaatasin, et see debatt ei ole väga elav, ja seetõttu ma mõtlesin, et ma ikkagi küsin ära, seepärast et see puudutab ka edasist debati kulgu. Te ütlesite, et palume küsimustega püsida teema raames. Ma hakkasin mõtlema, et siin on jälle nagu valitsuse liikmetel mingi eeliskohtlemine. Kui on näiteks infotund ja mõni valitsuse liige otsustab lihtsalt opositsiooni hurjutada või räägib teemast täiesti mööda, siis öeldakse küll, et vastaja vastab, nagu ta vastab, ja küsija küsib, nagu ta küsib. Aga nüüd ma siis küsingi, kas siin on mingisugused erisused, et ikkagi parlamendi liikmed peavad valima, mida nad küsivad, ja valitsuse liikmed võivad rääkida, mis nii‑öelda pähe tuleb. Või kuidas sellega on? Mulle tundub jälle, et on üks sammukene lähemale valitsuse diktaadile parlamendi üle. 

Auväärt hea kolleeg! Ei ole erisusi valitsuse liikmete ja parlamendi liikmete vahel, on nad siis opositsiooni või koalitsiooni poole pealt. Ma eeldan mõlemal juhul, et püsitakse teema raames. Aga vist tuleb ka tunnistada seda, et tihtipeale tundub, et ei vastata, kui vastus ei meeldi. Tihtipeale on ka see põhjus, miks jääb mulje, et just nagu ei vastata. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, kui jutt läks debatile, siis debatil ei saa vastus olla see, et väga hea küsimus oli, ja sinna me jäämegi. Aga kui ma vaatan seda RMK põhikirja, siis liikmed nimetatakse kolmeks aastaks. Täna on meil 2023, kolme aasta pärast on meil 2026. Kas on mingit nägemust, kes võiks olla kolme aasta pärast uued liikmed? Või jätkavad samad liikmed? Või on see seotud koosseisu lõppemisega? Siin on selgituses kirjas, et seoses Riigikogu koosseisu lõppemisega ja liikmete volituste lõppemisega. Kas eelmised nimetati kolm aastat tagasi?

Aitäh! Me tõesti ei arutanud järgmist koosseisu. Selles mõttes on hästi lihtne vastus. Ja kui ma siit loen, siis Riigikogu liikmetest nõukogu liikmete volitused lõpevad koos Riigikogu liikme volituste lõppemisega. Mina saan siin nagu neli aastat. 

Ants Frosch, palun!

Ma tuleks sama praktilise ja tegelikult inimestele huvi pakkuva küsimuse juurde. Ja see on see, kas RMK nõukogu liikmetele on ette nähtud kompensatsioon, hüvitis, palk ja kui on, siis kui suur see on?

Korra vastasin, et 355 eurot kuus. 

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelmises koosseisus olid siin tulised vaidlused metsanduse arengukava üle ja selle üle, kui suured peaksid meil raiemahud olema. Mõned arvavad, et need on optimaalsed, mõned, et liiga väikesed, mõned, et liiga suured. Kindlasti nõukogu liikmetel on väga suur roll selle määramisel, mis siis saab seal olema. Seepärast ma küsingi. Kas te teate, mis on meie lugupeetud Yoko Alenderi ja Jevgeni Ossinovski seisukohad? Kas nad pooldavad raiemahtude vähendamist, samaks jätmist või suurendamist? Mis positsiooniga nad lähevad meid esindama?

Aitäh! Ma ei ülehindaks nõukogude liikmete isiklikku arvamust raiemahu kohta. Ja me ei arutanud seda. 

Kert Kingo, palun! 

Ma tänan! Sellest ma sain nüüd ilusti aru, et Riigikogu tööl saab selle eest lisatasu. Mind huvitabki, kas see on lihtsalt formaalsus. Yoko Alenderi puhul öeldi, et on keskkonnakomisjonis töötanud ja on asjadega kursis. Jevgeni Ossinovski puhul minul puudub igasugune teadmine, kas ta metsast üldse midagi teab põhjalikumalt või mitte. Küsimus on selles, kas arutati ka nende kokkupuudet metsaga või see on lihtsalt niimoodi, et määrati rahateenimisvõimalus mingite teenete eest ei tea millega seoses ja antakse lihtsalt sihuke sobiv soe koht lisaks juurde.

Minule teadaolevalt on Jevgeni Ossinovski endale metsaasjad väga hästi selgeks teinud ja ma absoluutselt ei kahtle tema võimekuses neid teadmisi veel täiendada, kui see vajalik peaks olema. 

Aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Ei ole ju mingit kahtlust selles, et hea elukeskkond määrab olulisel, vaat et kõige olulisemal määral meie elukvaliteedi. Ja kindlasti on looduskeskkonna hea käekäik üks võtmetegureid selles, et hea elukeskkond püsiks ja oleks jätkuvalt meie ümber. Ma arvan, et siin saalis ei leidu ühtegi inimest, kellele Eestimaa looduse hea käekäik korda ei läheks. Ometi on meie riigi looduskaitsekorralduses süvenemas arusaam ja kuidagi eelhoiak, et inimesed ise, maa- ja metsaomanikud, on looduse suhtes kuidagi vaenulikud ja seetõttu ei pea looduskaitse seisnema maa- ja metsaomanike usaldamises ning omanike ja riigi vahelise koostöö soosimises ja arendamises, vaid hoopis järjest rangemate piirangute seadmises ja karistuste karmistamises. Selline lähenemine tekitab trotsi ja vastasseisu ning vähendab inimeste motivatsiooni loodusväärtusi kaitsta, kuna juhul, kui nad kas teavitavad mingi haruldase taime või loomaliigi olemasolust endale kuuluvas metsas või maatükil, siis selle tulemus võib olla märkimisväärne negatiivne mõju nende majanduslikule toimetulekule.

See viibki mind järgmise probleemini. Me teeme ühiskonnana ühiselt looduskaitselisi piiranguid suurendavaid otsuseid – on ju Riigikogu rahva poolt valitud ja siin need otsused sünnivad –, kuid nende majanduslikud mõjud jätame väikese hulga maa- ja metsaomanike kanda. See probleem, mis puudutab piirangute kompensatsiooni, on väga pikalt erinevate debattide teemaks olnud. Ent otsuseid, mis tegelikult ka omanikele appi tuleksid ja kulu ühiskonnale ühtlaselt jaotaksid, ei ole siiani sündinud.

Ka RMK on olukorras, kus nii looduskaitselised piirangud kui ka niinimetatud KAH-aladega seonduv suurendavad aasta-aastalt nendele langevat majanduslikku koormat ja piiravad nende tegevust. Loosungi all, et riigimets on kogu rahva mets, piiratakse majandustegevust, kuid unustatakse ära, et need, kes peavad oluliseks metsa majanduslikku väärtust, on samuti osa rahvast – minu hinnangul suurem osa.

Mitmed looduskaitsjad on eravestlustes tunnistanud, et RMK-s on tegelikult asjad väga hästi. Aga kuna eraomanikku on raskem "peksta" – ta võib olla su enda naabrimees –, siis on hea suunata see kriitikateravik just RMK pihta. Leidub ka poliitikuid, kes sellesama taktikaga kaasa lähevad. Minu arvates see ei ole ei viisakas ega mõistlik.

Ma võin oma kogemusest öelda, et RMK nõukogu liikme koht pakub fantastilist ja rikkalikku võimalust end teemadega süvitsi kurssi viia. Ja ma soovin headele kolleegidele, kes meie poolt RMK nõukogusse lähetatakse, et nad seda võimalust agaralt kasutaksid. Võimalusi on nii töötada teoreetiliste materjalidega kui ka väga praktiliselt metsas käia ja seal erinevatest töödest ja tegemistest osa võtta.

Aga lisaks sellele, mis puudutab neid RMK tegevusi, mis ühelt poolt on majandustegevus, metsaraied, metsa ülestöötamine ja teisalt looduskaitse …

Palun lisaaega.

Kui palju?

Kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

… lisaks sellele tegeleb RMK ka ühe väga olulise valdkonna toetamisega, milleks on teadusuuringud. Alles mõni päev tagasi, möödunud nädalal kukkus tähtaeg erinevate rakendusuuringute rahastamise taotlustele ja need on tõepoolest põnevad teemad, mille uurimist RMK toetab. Ma arvan, et see valdkond ei ole piisavalt kajastust leidnud, nii et antud juhul on hea need siin Riigikogu-poolse kaasaandena nõukogu liikmetele ära markeerida. 

Näiteks [selline teema]: "DNA-põhiste meetodite rakendamine metsakultiveerimismaterjali parendamisel ja patogeenikindlama kultiveerimismaterjali tootmine". Lähtuvalt pikaajalisest põhiliste metsapuuliikide kultiveerimismaterjali tootmise strateegiast, saavad seemlad järjest enam olema peamiseks algmaterjaliks, kust seemneid varutakse. Metsakasvatuslikult oluliste puuliikide parendamisel on peamine rõhk olnud kohanemisvõimel, kasvukiirusel ning tüve ja puidu kvaliteedi omadustel. Samas ei ole arendustöö käigus arvestatud vastupanuvõimet erinevatele patogeenidele. Kultiveerimismaterjali tootmise seisukohalt on oluline teada, kas ja kui palju on plusspuukloonide ja nende järglaste resistentsuse tase päritav.  

Äärmiselt aktuaalne teema. Me teame, et täna me näeme aina enam metsi, millele patogeenid kahju tekitavad. Ma loodan, et siia laekus palju taotlusi ja valitakse välja hea teadusrühm ja võib-olla ka nõukogu liikmed saavad leida aja, et Riigikogu liikmeidki kurssi viia, kuidas selle asjaga läheb. 

Või siis väga aktuaalne teema: "Kuuse-kooreüraski arvukuse ja kahjustuste dünaamika ning seda mõjutavad tegurid ning selle metsakaitseline analüüs". Seoses kliimamuutustega on viimasel kümnendil suurenenud kuuse-kooreüraski ja teiste masspaljunevate ürasklaste arvukus ja kahjustuste hulk nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides. Üraskirüüsted on aset leidnud peamiselt üha sagenenud põuaperioodide ja tormikahjustuste tõttu. Oluline on kahjude vähendamiseks metsade sanitaarse seisundi seire ja järjepidev kontroll. Omades ülevaadet puistute tervislikust olukorrast, suudetakse ka õigeaegselt ja kiiresti tekkivatele muutustele reageerida. 

Aeg hakkab lõppema, ma ei jõua kõikide toetatavate teadusuuringute sisu ette kanda, aga markeerin ära, millised on teemad: "Jääksoode metsastamise mõju ökosüsteemi süsiniku- ja lämmastikubilansile", "Metsades esinevate häiringute riskide hindamine seoses metsamajanduslike võtete ja kliimamuutustega", "Raie mõju metsavärvuliste arvukusele ja sigimisedukusele". Ma siiralt loodan, et meie head teadlased kvalifitseeruvad, saavad toetust uuringute tegemiseks ja et need uuringud viivad olukorda, kus me oleme veelgi rohkem valmis metsa nii kaitsma kui ka majandama. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Aga kolmandat märkust ma Martin Helmele ei saa lubada. Martin Helme, kas te soovite fraktsiooni nimel vaheaega?

Jaa. Ma oletan, et nüüd läheb hääletamiseks. Palun enne hääletamist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega. 

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen lõpphääletusele keskkonnakomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu 210. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 73 liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Eelnõu 210 on otsusena vastu võetud.

Läheme tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. (Sumin saalis.) Palun mikrofon Mart Helmele! Vabandust, Martin Helmele! Väga vabandan, Martin Helmele protseduuriliseks küsimuseks.

Aitäh! Me alustasime täna oma istungit sellega, et öeldi, et ei ole sellekohane teema. Aga ma tahaksin nüüd sellekohase teema juures võtta protseduuriliselt üles probleemi, mis meil oli komisjonis. Nimelt, nii nagu rahanduskomisjonis, otsustati ka õiguskomisjonis, et kõigepealt hääletame ja siis arutame. Meil ei olnud võimalik seal midagi arutada. Minu meelest ei ole sobilik, et meile tulevad saali eelnõud, mille puhul komisjoni liikmetele ei ole antud võimalust komisjonis sisulist arutelu pidada. Juhin tähelepanu, et siin on meil kaks küsimust kahele ettekandjale, aga komisjonis ei ole küsimuste arv piiratud, lisaks sellele ei ole seal kaameraid ja saab ka päriselt ausaid vastuseid. Ikkagi tuleksin tagasi selle küsimuse juurde: kuidas juhtus niimoodi, et see eelnõu täna siia saali toodi?

Aitäh, hea kolleeg! Kolleeg Lauri Hussar luges väga pikalt ette ja ma võin selle uuesti ette lugeda, mis olid need põhjendused, milline on tava olnud, miks ja kuidas see on saali jõudnud. Kõige olulisem on see, et selline päevakord oli juhatuse konsensuslik ettepanek. Ja teiseks, suur saal on hääletanud selle päevakorra poolt. Kert Kingo, viimane protseduuriline küsimus, siis läheme eelnõu juurde.

Ma tänan! See on küll seotud otseselt selle eelnõuga. Kuna me nii progressiivsed oleme ja selleks, et mitte komistada oma väljendites, ma sooviksin eelnevalt ära täpsustada, kuidas ma peaksin edaspidi teie poole või ettekandja poole pöörduma: millise tiitliga, kas proua või härra? Sugusid ei ole, ma tahaks tõesti selgust saada, et ei oleks ebameeldivalt komistamist.

Ma arvan, et see on iga Riigikogu liikme enda otsus, kuidas ta kellegi poole pöördub. Palun, Signe Riisalo, sõna ettekandeks!

Hea Riigikogu istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Toon valitsuse poolt teie ette perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõu]. Koos perekonnaseadusega muudetakse kokku 82 seadust. Lisaks muudetakse 20 määrust. Tegemist on mahuka eelnõuga ja seetõttu mul on hea meel, et õiguskomisjonis sai sisulist ja asjalikku arutelu pidada. Kahjuks küll osa õiguskomisjoni liikmeid lahkus komisjoni istungilt. 

Selle seaduspaketi eesmärk on tagada võrdsed võimalused ja õigused ilma diskrimineerimiseta kõikidele inimestele, kes Eestis elavad, selleks, et nad saaksid elada oma perekonna- ja eraelu täpselt nii, nagu nad ise soovivad. Selle eelnõu kohaselt kehtestatakse abieluvõrdsus, mis tähendab siis, et võimaldatakse sõlmida abielu kahel täisealisel isikul sõltumata nende soost ja võimaldada kooseluseaduse rakendamine. Abielu kõrval jääb isikutele alles võimalus sõlmida kooseluleping. Eelnõu kohaselt tehakse muudatused, et võimaldada kooseluseadusest tulenevate õiguste ja kohustuste rakendumine praktikas. 

Kolmas oluline osa sellest eelnõupaketist on seotud põlvnemisega ja samast soost paaride lapsendamisõigusega. Näiteks täpsustatakse, kes saab kunstliku viljastamise puhul olema lapse vanem. 

Võib-olla natukene ka sellest taustast, kus me Eesti riigina oleme. ILGA on teinud uuringud ja järjestanud riigid selle järgi, kui tolerantsed ja mittediskrimineerivad nad vähemuste suhtes on. Eesti skoor selles tabelis 100 palli süsteemis on 36% ja me oleme 49 riigi seas 25. kohal. Meie põhjanaaber Soome on 70%-ga kuuendal kohal. Malta, kes on kõige edumeelsem riik vähemuste õiguste kaitsel, on 89% juures. Riigid, kellega me ei soovi sarnaneda: Aserbaidžaan 2%, Türgi 4%, Venemaa ja Armeenia 8%. 

Me teame ka seda, et päris oluliselt on muutunud meie inimeste seisukoht selles osas, mismoodi suhtuda samast soost inimeste abieluõigusesse. Aga kõigepealt teistest riikidest. Meil on 20 riigis tagatud Euroopas abieluvõrdsus ja 35 riigis maailmas. 12 riiki on sellised, kus on võimalik sõlmida tsiviilpartnerlust ehk siis Eesti kontekstis kooseluseaduse järgi registreerida oma kooselu ja samaaegselt on ka võimalus samast soost inimestel abielluda. Me teame seda, et kooseluseaduse pooldajaid on tänaseks Eestis 65%. Kui me mõtleme, et kooseluseadus… (Saalist hõigatakse ärritunult midagi. Juhataja helistab kella. ) 

Palun jätkake! 

Kui me mõtleme selle peale, et kooseluseadus võeti vastu 2014. aastal, ta rakendus esmakordselt 2016. aastal. (Saalist hõigatakse, et see ei ole rakendunud. Martin Helme kohapealt: "Ära valeta puldis!")    

Head ametikaaslased, palun austame ettekandjat ja neid, kes soovivad kuulata! 

2016. aastast sõlmivad notarid Eestis kooselulepinguid. Ja selle aja jooksul on inimeste tolerantsus olnud 65%. Kui me räägime samast soost inimeste õigusest abielluda, mis on tänaseks uuringute järgi 53% toetust saanud, siis me oleme tegelikult olukorras, kus meil ei ole põhjust kahelda ega kõhelda, et kõik inimesed meie ümber – meie naabrid, meie pereliikmed, meie õed-vennad ja lapsed – väärivad võrdset kohtlemist, ja seda ka pere ja eraelu kontekstis. (Mart Helme räägib midagi saalis.)

Head ametikaaslased, ma palun vaikust saalis! (Mart Helme räägib edasi.) Hea ettekandja, palun jätkake!

Abieluvõrdsus tähendab siis seda, et samast soost paaridele antakse õigus abielluda täpselt samasugustel alustel, nagu on seni olnud erinevast soost inimestel. Selleks muudetakse üsna mitmeid perekonnaseaduse sätteid, et kõik abiellumist välistavad negatiivsed asjaolud oleksid kaetud, muu hulgas õdede-vendade, aga ka lapsendatud laste, poolõdede ja poolvendade omavaheline nii abiellumine kui kooseluseaduse alusel oma kooselu registreerimine. Abiellunud inimesed saavad täna ühise lapsendamisõiguse. Kui see eelnõu vastu võetakse, siis saavad ka samast soost abiellunud endale ühise lapsendamisõiguse, sealhulgas võõra lapse lapsendamiseks. Kui me räägime lapsendamise kogunumbritest Eestis, siis on see suurusjärgus 60–80 last viimase kümne aasta jooksul aastas. Vaid umbes 20 last lapsendatakse aastas võõrasse perekonda. Võõrasse perekonda lapsendamise puhul on inimestel kohustuslik läbida pereuuring, PRIDE koolitus, esitada tõendid oma tervisliku seisundi, sissetulekute ja elukoha kohta, millega nad tõendavad, et nad suudavad lapsendatava lapse täisealiseks kasvatada. See tähendab seda, et paarikümnel juhul aastas võib tulla üldse võõrasse perekonda lapsendamine kõne alla. 

Abieluvõrdsuse kohta on ka Riigikohtu üldkogu leidnud, et samast soost paaride kooselu kuulub perekonnaõiguse kaitsealasse ehk ka põhiseaduse § 27 kaitsealasse. Perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest. Sellised kitsendused ei ole põhiseadusest leitavad ka tõlgendamise teel. Selline seisukoht pärineb 21. juunist 2019. aastast. 

Eelmine Riigikogu koosseis võttis samamoodi vastu abiellumist puudutava seadusemuudatuse, mis oli seotud abiellumise eeldustega. Sellel juhul kaitsesime alaealisi ja tõime lubatud abiellumise ea 15–18 eluaastat, millal sai kohtu loal abielluda, 18. eluaastale, et kaitsta lapsi abiellumise eest nii, nagu rahvusvaheline õigus ette on näinud. Seega oleme me juba eelmise Riigikogu koosseisus teinud otsuseid, mis puudutavad abiellumise eeldusi, ja ei ole peetud vajalikuks seejuures põhiseadust muutma minna. 

Nagu öeldud, abieluvõrdsust pooldab tänaseks Eestis 53% inimesi ja need on 2023. aasta kevade andmed aktsiaseltsilt Turu-uuringud. Abieluvõrdsuse vastu on 39% inimestest. Kui me võrdleme seda, milline oli kümne aasta tagune olukord, siis toetajate hulk oli vaid 34% tänase 53% vastu. Ka muukeelse elanikkonna toetus on kahekordistunud ja toonaselt 22%-lt tänaseks 40%-ni jõudnud. Aga eriti rõõmustav on see, et noored inimesed, 20–29-aastased, need inimesed, kes praegu on abiellumise eas, kes planeerivad oma perekonda luua, toetavad 75% ulatuses samast soost inimeste abiellumist. 

Eelnõu toob teie ette tõepoolest 82 seadust. Need, kes on seda eelnõu vaadanud ja huvi tundnud, näevad, et suures enamuses nendest seadustest muutub sõnastus selles osas, et seal, kus varasemalt oli kirjas abielu või abikaasa, tuuakse sisse ka registreeritud kooselu või kooselupartner. Ja seda milleks? Kahel põhjusel. Esimene põhjus on soov reguleerida tsiviilõiguslikke suhteid kahe partnerlussuhtes oleva inimese vahel, tagada nendele võimalikult samalaadne kaitse, nagu on eri soost partneritel või abiellunutel. Aga teisalt, mis ei ole üldse väheoluline, tahetakse reguleerida neid suhteid, mis on avaliku võimu ja eraisikute vahel. Me räägime siin näiteks diplomaadi õigusest kaasa võtta oma registreeritud elukaaslane lähetusse samadel alustel, nagu saab kaasa võtta abikaasa. Me räägime siin õigusest saada informatsiooni oma registreeritud elukaaslase terviseseisundi kohta, kui inimene ise ei ole võimeline oma arvamust avaldama. Me räägime siin nendest soodustustest, mis puudutavad toitja kaotust, näiteks ka kaitseväelase siitilmast lahkumist ja pereliikmetele õigustatud soodustuste võimaldamist. 

Me oleme läbi aegade teinud väga mitmeid analüüse. Kõigepealt, mitteabielulise kooselu analüüs viidi läbi 2009. aastal. See oli veel enne seda, kui perekonnaseadus 2010. aasta 1. juulil jõustus. Toona hakati esmakordselt kõva häälega rääkima sellest, et kõik inimesed on võrdsed ja vajavad ka seaduse ees kaitset nii oma suhtes, üksteise suhtes kui ka tegelikult avaliku võimu suhtes. Sellele järgnes kooseluseaduse eelnõu kontseptsiooni koostamine 2012. aastal ja seaduse vastuvõtmine 2014. aastal Riigikogus. Nii nagu varem öeldud, 2016. aastast on olnud võimalik registreerida kooselusid, aga kooselude registreerimise juures on olnud mureks see, et kõiki õigusi ei ole olnud võimalik rakendada nendesamade rakendusaktide puudumise tõttu, mis täna teie ees on. 

2016. aastast kuni tänase päevani on Eestis registreeritud 331 kooselu. Me ei tea, kas need registreeritud kooselud on eri soost või samast soost inimeste vahel, sest meil on puudunud vastavad registrid. Käesoleva aasta lõpuks on Justiitsministeerium teinud plaani selliselt, et notarid ja ka rahvastikuregister kannavad kooselulepingud registritesse, mille tulemusena me saame edaspidi teada, kas isik juba on tsiviilkohustusi kaasa toovas suhtes. Nii saame vältida topeltabiellumist ja -kooselulepingu sõlmimist. Aga kolmandate isikute suhtes on samamoodi väga oluline, et näiteks kas või kinnisvaratehingute puhul ei tekiks olukorda, kus on sõlmitud kooseluleping, ühisvara režiim on lepingus kokku lepitud, aga mitte ühestki registrist ei ole näha, et näiteks korteri soetamisel kolmanda isiku poolt oleks olnud vaja registreeritud elukaaslase nõusolekut. Selle tõttu võivad tehingud olla tühised. Seega küsimus ei ole mitte ainult partnerite kaitses nende omavahelises suhtes ja nendele siis ka riigipoolse kaitse pakkumises, vaid kaitses ka kolmandate isikute suhtes. 

Registreeritud kooselu puhul on võimalik minna lihtsustatud korras üle abielule. Sellisel juhul lähtutakse tõsiasjast, et jätkatakse sama abieluvararežiimiga, mille partnerid on valinud koosellu astudes ja vastavat lepingut notari juures sõlmides.  

Oluline peatükk, mis kindlasti Riigikogu liikmeid ja avalikkust huvitab, on põlvnemine. Põlvnemispuu juures on lähtutud kahest eesmärgist. Esimene eesmärk on seotud bioloogilise vanema õiguse ja vastutusega kanda vanema rolli. Kui on võimalik tuvastada bioloogiline vanem, siis see bioloogiline vanem ka lapse põlvnemise vanemaks tunnistatakse. Erand on ainult kunstlik viljastamine, kui tegemist on tundmatu doonoriga. Sellisel juhul tõepoolest spermadoonorist põlvnemist ei tuvastata ja vanema kohustusi, ülalpidamiskohustust või ka pärimiskohustust ei teki. Sellisel juhul lähtume teisest aspektist, ja see aspekt on lapse õigus. Lapsel peaks olema kaks täiskasvanud vanemat, kes tema eest saavad vastutada ja kosta. Siis ka olukorras, kus üks vanematest on pidanud lahkuma, jääb see teine vanem, kes on teda ka kasvatanud, lapsele alles. Ainult tundmatu spermadoonori puhul või teadmata spermadoonori puhul on võimalik kahe naise abielu korral tuvastada teise vanemana naissoost abikaasa. Ülejäänud juhtudel suuresti me lähtume ikkagi sellest, et lapsel on kaks bioloogilist vanemat, kellest põlvnemine tuvastatakse. 

Aga loomulikult tekib küsimusi, kas meil on jätkuvalt ema ja isa definitsioon seaduses sellised, nagu nad on olnud, ehk et ema on naine, kes lapse on sünnitanud, ja isa on mees, kes on lapse eostanud. Vastus on jah, seda eelnõus ei muudeta. 

Võib-olla viimase märkusena selle eelnõude paketi kohta soovin ma öelda seda, et avalikkus on korduvalt tundnud huvi asendusemaduse – seda võib nimetada ka surrogaatemaduseks – teema vastu. See eelnõu ei lahenda asendusemaduse teemat. Tõenäoliselt kunagi tulevikus tuleb meil ühiskonnas ka see teema läbi vaielda, sest see küsimuste ring on olnud aktuaalne alates 2010. aastast. Seda eeskätt nende naiste soovil, kellel ei ole võimalik meditsiinilistel põhjustel rasedust kanda või ka sünnitada. Selles seaduses surrogaatemadust ei reguleerita. Aga mina tänan ja võtan vastu küsimusi.

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt, tegemist on väga mahuka eelnõuga, nii nagu te ise ütlesite. Kokku muudetakse 82 seadust ja ligemale paarikümmet määrust, mis tähendab seda, et kindlasti kogu selles tervikpaketis on neid punkte, mida toetada, aga ka neid punkte, mis vajavad laiemat arutelu. Päris palju on olnud kriitikat selles osas, et kõik need inimesed, keda sellesse protsessi on kaasatud, ei ole saanud piisavalt aega sellesse seaduseelnõusse süveneda ja ei ole saanud kõiki oma argumente kas otse ministeeriumidele või vastutavale ministrile välja öelda. Ja minu küsimus ongi see: kas te arvate, et kõiki osapooli on piisavalt kaasatud, nende argumente kuulatud? Ja kas seaduse rakendamisel on vastavad ministeeriumid ja asutused valmis selleks, et kõik need registrid, millest te siin rääkisite, hakkavad tööle just nimelt 1. jaanuaril 2024?

Aitäh küsimuste eest! Väga olulised küsimused. 42 asutust ja organisatsiooni saatsid kooskõlastusringil oma arvamused, seisukohad ja märkused. Tõsi, see periood oma arvamuste saatmiseks oli lühike, aga ma kordan, 42 asutust ja organisatsiooni seda tegid. Osaga neist on suhelnud Justiitsministeeriumi eksperdid ja osaga olen suhelnud mina ka personaalselt veel täiendavalt. 

Kui me räägime sellest, et see seadus on mahukas, siis tõsi. Aga esimest korda valmis kooseluseaduse rakendusaktide seadusepakett 2015. aastal. Teist korda vaadati see pakett üle 2021. aastal ekspertide poolt  ja värskendati seda eelnõu. Nii et küsimus ei ole mitte selles, et meil on siin palju asju. Need on asjad, mis on ammu ette valmistatud, aga mille puhul on ühiskonnas puudunud poliitiline tahe või julgus neid otsuseid langetada. Tegelikult ei ole siin midagi liiga keerulist. 

Nii nagu ma enne ütlesin, enamus nendest muudatustest, mida te siit 82 eelnõust võite lugeda, toovad "abikaasa" kõrvale "registreeritud kooselupartneri" või "abielu" kõrvale "kooselu" sõna. Nii et selles mõttes ei ole siin midagi väga palju keerulist. Loomulikult, küsimus on väärtustes. On neid osapooli ka, kes kooskõlastusringil avaldasid oma arvamust ja kellel traditsioonilised väärtused prevaleerivad selle ees, et kõik inimesed oleksid võrdsed. See on valiku koht.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Minu küsimus on samas suunas. Väga detailidesse minemata ja sisusse minemata, esiteks, ikkagi osa huvigruppe on avaldanud seda, et ega nad ei ole saanud [eelnõusse süveneda]. Jah, ma saan aru, et neid eelnõusid või kavandeid on tiirelnud ka varem, aga konkreetsesse eelnõusse süveneda ei ole olnud võimalik. Ta on tõesti suures osas ka väga tehniline. Aga, ütleme, kui võtta need sammud, mida [tahetakse] astuda, siis palju on kõlanud see, et kooseluseadus on vastu võetud ja seda rakendatakse vaatamata sellele, et rakendusakte ei ole. Ikkagi tundub nende sammudega jube kiire olevat. Kas ei oleks võinud kaaluda natukene aja mahavõtmist, et sellesse süveneda, või siis kas või kooselu[seaduse] rakendusaktidega kõigepealt edasi liikuda ja siis mõelda, kuidas edasi saab?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, kui me mõtleme nende muudatuste peale, mis seadustes on, siis abieluvõrdsuse puhul on peaasjalikult perekonnaseaduse muudatused ja need ei ole kuigi mahukad. Me räägime peamiselt kooseluseaduse rakendusaktide tõttu mahukatest muudatustest õigusruumis. 

Mis puudutab kaasamist, siis seda kaasamist on Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond teinud läbi aastate. Võrdse kohtlemise volinik täpselt samamoodi on läbi aastate kaasamisega tegelenud. Osapooli on erinevaid, väärtused, hoiakud ja soovid on ühiskonnas erinevad, aga ma arvan, et kaasamise roll on ka Riigikogul siit edasi. Kümme päeva on muudatusettepanekute tähtaeg, selle aja jooksul ja ka peale seda veel on võimalik kaasata. Täpselt nii, nagu perehüvitiste seadusega toimus: tegelikult isegi juba enne esimest lugemist jõudis komisjon teha väga põhjaliku, planeeritult kuni kolm tundi kestnud kaasamisürituse. See võimalus Riigikogul on.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea sotsiaalkaitseminister! Nagu te ilmselt hästi teate, on meie ühiskonnas ja ka siin parlamendisaalis konservatiivsema vaatega, liberaalsema vaatega inimesi ja kindlasti päris palju selliseid, kes jäävad, võib öelda, sinna kuskile kahe vahele, kellel ei ole tugevaid seisukohti või tundeid seoses kooseluseaduse rakendusaktidega, aga kellele abieluseaduse kehtestamine tundub liiast. Mu küsimus teile on kaheosaline. Esiteks, kas te siiski kaalusite parteideülese kas just päris konsensuse, aga vähemalt suurema toetuse saamiseks tulla parlamendi ette just nimelt kooseluseaduse rakendusaktidega ning jätta abieluvõrdsuse debatt mõnevõrra hilisemaks? Ja teine pool mu küsimusest – vabandan, kaks küsimust koos – on see, kuidas teiste riikide praktika on. Kas sellist olukorda, kus paralleelselt kehtivad nii-öelda kooseluseaduse rakendusaktid ja abieluvõrdsus, kus need on korraga seadustatud – kas seda on ka mujal tehtud? 

Suur aitäh küsimuse eest! Ütlen üsna otse ja ausalt, et ma ei pea väga õigeks olukorras, kus eksisteerib valitsus, kellel on tahe need mõlemad teemad ära lahendada, tulla Riigikogu ette kahe seadusega. See on juba menetluse ökonoomika küsimus, et perekonnaseadus on see peamine seadus, kus me abieluvõrdsust puudutame ja käsitleme. On täiesti põhjendamatu tulla siia kahe seadusega. Loomulikult, ma jällegi kordan, väärtused on erinevad, ma saan sellest väga hästi aru. Aga selle valitsuse tahe ja soov on olnud kohelda kõiki Eestimaa inimesi võrdselt, andes neile pere- ja eraelu korraldamiseks võimalused. 

Teiste riikide osas on vastus üsna lihtne. 12 riiki on sellist, kus on võimalik samast soost inimestel nii abielluda kui ka tsiviilpartnerlust registreerida. Jällegi, meil on ta kooseluseadusega reguleeritud. Ja ma võin ka ette lugeda, need riigid on Andorra, Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Sloveenia, Suurbritannia ja Šveits.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Esiteks ma soovin uuesti väljendada nördimust, nagu ma väljendasin ka õiguskomisjoni istungil, et huvirühmadele anti valitsuse poolt ainult kolm päeva aega kooskõlastuseks, mistõttu me täna ei saa tutvuda paljude arvamustega, sest neil lihtsalt pole olnud aega oma seisukohta kujundada. Aga mul on pigem selline tehniline küsimus. Kui siiamaani ütleb kehtiv seadus, et sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse ema ja isa isikukood, siis seaduseelnõu muudab seda: nüüdsest hakatakse registrisse kandma ema ja teise vanema isikukoode. Ehk siis meil kaob ära isa mõiste rahvastikuregistrisse kande tegemisel, see asendatakse mõistega "teine vanem". Kas te saaksite öelda, mis põhjusel selline muudatus tehakse? Miks me kaotame isa mõiste ära?

Suur aitäh! Isa mõiste ei kao ära. Nagu ma enne ütlesin, perekonnaseadus jätkuvalt näeb emana naist, kes lapse sünnitas, ja isana meest, kes on lapse eostanud. Isa tuvastamise võimalused on täiendavalt isaduse omaksvõtt, abielu eelistus ja lõpuks kohtus tuvastamise võimalus. Nüüd, sünnikanded sõltuvad ka sellest, missugune on see inimeste koosseis, kes on lapse vanemad. Isa mõiste kui selline mitte kuskile kadunud ei ole meie õigusruumist.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ettekandja! Eelnõuga täiendatakse perehüvitiste seaduse § 36 ja lisatakse lõige 5 sellises sõnastuses: "Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus käesolevas peatükis sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema." Minu küsimus nüüd on selline: aga kui on koos kaks meest, siis kuidas see säte kohaldub nendele meestele? Kes nendest siis on ema, kes hakkab emahüvitist saama? Mulle jääb see väga segaseks.

Tänan küsimuse eest! Nii nagu te isegi aru saate, vanemahüvitise puhul me räägime vanematest. Me oleme loonud eelistused, et oleks tasakaal lastevanemate osaluses laste kasvatamisel ja lubanud ka isadel vanemapuhkust saada. Teine vanem, kes ei ole vanema peamisel puhkusel, saab õigused selleks, et olla sellel niinimetatud isapuhkusel.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Mulle tundub, et ka te ise pidasite seda väga vajalikuks öelda, et ema ja isa kui mõisted jäävad. Teil oli ka ettekandes selline lause. Mulle tundub, et see tegelikult ongi oluline ja kindlasti võtab ka mingit sellist pulssi ja hirme maha. Minu küsimus on aga see. Kas teile ei tundu, et kui oleks selle eelnõuga natuke aeglasemalt tegeldud, siis oleks võimalik olnud seda kommunikatsiooni ühiskonnas parandada? Me ka siin saalis näeme, et mis nendest mõistetest saab, me tegelikult ei tea. Ja kõik asjad, mida inimesed ei tea, tekitavad tavaliselt hirmu ja võib-olla rohkem, kui asi seda väärt on. Ehk siis minu küsimus ongi see: kas aeglasemalt liikudes oleks saanud kuidagi paremat kommunikatsiooni, ühiskonnaga rääkida? Ja mis teil kui ministril edasi plaanis on? Me näeme, et ühiskonnas tegelikult need lahkhelid on. Millised on teie järgmised sammud?

Suur aitäh! Järgmised sammud, kui see eelnõu Riigikogu poolt vastu võetakse, on võimalikult sujuv eelnõu rakendamine. Me teame, et paljudel juhtudel on inimesed juba praegu hädas ja ootavad neid lahendusi, mida see seadus neile kaasa toob. 

Kui rääkida nüüd ema ja isa mõistest, siis ei, see ei olnud mul esitluses kirjas ja ma ütlen ausalt, et mul polegi esitlust, ma räägin peast. Aga kui rääkida nendest lastest, kes elavad samast soost paaride juures, siis selliseid lapsi ametlike andmete järgi on Eestis 90. Loomulikult me oleme püüdnud läbi viia ka uuringuid ja nende uuringute tulemusena me saame hinnata, et circa 1,2% on selliseid leibkondi, kus elavad lapsed samast soost paari kasvatamisel. Aga kuivõrd see on nii marginaalne number, siis ka usalduspiirid on väga suured. Me võime siin rääkida kuskil poolteisest tuhandest kuni kahest ja poolest tuhandest lapsest, kes sellises olukorras elavad. Nii et circa 1,2% Eesti lastest, kes tegelikult soovivad ka, et neil oleks kaks vanemat. Olgu kusagil kirjas "vanem", "isa" või "ema" – lapsed soovivad kahte vanemat, kes neid hommikul ärataks ja õhtul magama paneks, kes võtaks vastutuse nende kasvatamise eest, kes pakuvad seda turvatunnet, mida iga laps vajab. Nii et ma arvan, et siin ei ole kõhklust, et me oleme tegemas õiget asja.

Kert Kingo, protseduuriline küsimus.

Ma tänan! Ma tahaksin esile tuua, et minister ei räägi eelnõu sisust täpselt nii, nagu see on. Ta jätab rääkimata, kuidas tegelikult see annab samasoolistele paaridele õiguse kunstliku viljastamise teel laps oma perekonda saada ja varases eas [lapsi] lapsendada. Need protseduurid on eelnõus kõik kirjeldatud. Millegipärast minister sellest ei räägi.

Aitäh! Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minister! Nii palju valet, kui praegu siit puldist tuleb, pole ammu kuulnud siin saalis, ja siin saalis valetatakse iga päev. Pole sellel mingit pistmist sallivusega, mida teie siin räägite. Te olete laste ja inimeste vihkaja, lastekaubanduse seadustaja. Inglismaal oli hiljuti suur pahandus selle tõttu, et kaks lesbit, Frankie Smith ja tema armuke Savannah Brockhill, trampisid jalgadega surnuks üheaastase lapse, ühe naise tütre, nii et tema peaveen, mis kandis verd tagasi südamesse jalgadelt ja kõhuõõne organitest, oli rebenenud, põhjustades suure verekaotuse. Lapsel tekkisid ka maksarebend, soolestikurebend, verevalumid kopsude alaosas ja kõhunäärmes. Kõik [juhtus] sellepärast, et laps hakkas jonnima kahe lesbi käes. Vaat sellistele inimestele, sellistele koletistele teie tahate anda lapsendamise õiguse! Ja lisaks sellele kunstliku viljastamise õiguse maksumaksja raha eest! Ja siis te tahate seda kõike nimetada abieluks. See on võigas, võigas, inimvihkajalik asi, mille te siia olete toonud! (Juhataja helistab kella.) Vastust pole vaja.

Ma siiski vastan. Kunstlik viljastamine on võimalik juba täna. Abielu samast soost inimeste vahel ei mõjuta seda mitte kuidagi. Ja just selleks, et lastega kaubitsemist vähendada, on väga oluline, et õiguslik raamistik oleks selge ja paigas, üheselt mõistetav, et saaks vajadusel lapsi kaitsta.

Jaak Valge!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetav minister! Selle üle, kas abieluna tunnustatakse ka samasooliste abielusid või ainult loomulikke abielusid, on ainuüksi Euroopas ja ainuüksi viimasel kümnendil kokku toimunud seitse referendumit: Horvaatias, Iirimaal, Slovakkias, Sloveenias, Šveitsis, Rumeenias ja veel kord Šveitsis. Varem ja mujal on selliseid referendumeid toimunud veel päris palju. Teie aga olete väitnud, et kindlasti pole homoabielu võimalik ellu viia viisil, et laseme enamusel otsustada. Tsiteerin teid: "Tuleb astuda jõulisi samme." Ma küsin: miks te tahate Eestis otsustada sedavõrd olulist väärtusküsimust ebademokraatlikul viisil, jõuliste sammudega, isegi ilma tavapärase aruteluta parlamendis? Miks te kardate kodanike arvamust? Kas poleks siiski aus korraldada referendum sellel teemal?

Suur aitäh! Me oleme teinud valiku mitte referendumit korraldada, ja seda varasemate selgituste tõttu. Meil on Riigikohtu arvamus, mis puudutab pereelu kaitset sõltumata inimeste soost. Samamoodi on meil olnud juba ka kogemus abielu eelduste muutmiseks ilma põhiseadust muutmata või rahvahääletust tegemata. Nii et ma ei näe põhjust, miks me peaksime siin rahvahääletuse korraldama.

Kui me vaatame veel kord inimeste hoiakute muutumist, siis ma kordan, et üle 50% toetab samast soost inimeste abielu. Ja abiellumise eas inimesed ehk noored inimesed vanuses 20–29 toetavad 75% ulatuses samast soost inimeste abiellumise õigust, tänu millele nad saavad võrdsed õigused ja võimalused oma paarisuhte kaitseks nii avalikkusega suheldes kui ka omavahelistes suhetes.

Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh! See on muidugi teada, et manipuleeritakse igasugu küsimustega. Siin praegu seda meile ette lugeda on väga kahetsusväärne – mingi rahvusvaheline skoor on nüüd olulisem kui lapsed ja nende heaolu, homoseksuaalide inimõigused on nüüd olulisemad kui laste õigused! Lapsel on õigus emale, kes teda kasvatab, ja isale. Lapsel on õigus mitte saada ära rebitud oma ema sülest ja tal on õigus mitte olla maha müüdud võõrastele inimestele. Aga seda te ju teete. Et Eestis seda veel ei saa, ei tähenda seda, et mujal maailmas seda ei tehta. Meil Eestis on juba kaks meest, kes on endale lapsed ostnud. See on julm, see on kuritegelik, see on inimsusevastane, see on inimkaubandus. See on häbiväärne igale rahvale ja riigile. Vastust ei ole vaja.

Aitäh! ÜRO lapse õiguste konventsioon ütleb küll seda, et lapsel on õigus teada ja tunda võimaluse korral mõlemat vanemat.

Anti Poolamets, palun! 

Aitäh, juhataja! Mina olen ka oma hääle andnud selle põhiseaduse poolt, mis praegu kehtib. Põhiseaduse Assamblee liikmed ei olnud teie plaanist, teie LGBT+-idest kuulnud mitte midagi sel ajal, kui nad põhiseadust vastu võtsid. Kas te olete küsinud juriidilisi arvamusi kõikjalt, kus on see ette nähtud, et tuvastada, ega te ei lähe vastuollu põhiseadusega, kus on samuti perekonnast juttu kõige olulisemates punktides? Kuidas te seletate selle ära Riigikohtule? Ja kas te ei leia, et tuleks minna põhiseaduse muutmise teed, et [viia] oma tahe [ellu], nagu te siin soovite?

Ma viitan uuesti Riigikohtu üldkogu võetud seisukohale 21. juunist 2019. aastast, mis kummutab teie kõhklused. Tõepoolest, perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest, leiab Riigikohus, tuleb jagada kõikidele inimestele, sõltumata nende soost või seksuaalsest sättumusest.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Need inimesed, kes ei toeta abieluvõrdsust – ja ma olen nende inimeste hulgas –, kardavad, et seaduse vastuvõtmisega hakkab propaganda lasteaedades ja koolides väga aktiivselt [toimuma]. Näiteks me teame, et nendes riikides, kus abieluvõrdsus ammu kehtib – ma mõtlen Euroopa riike –, on näiteks lasteaedades tavaks, et poisse riietatakse tüdrukute moodi ja vastupidi. Ja seda vaatamata sellele, et vanemad võib-olla on selle vastu. Mismoodi hakkab see toimuma meie lasteaedades ja koolides? Kas on juba kavandatud mingisugune terve programm …

Hea küsija, teie aeg!

… kus hakatakse lastele seletama, et on võimalik nii ja naa?

Suur aitäh küsimuse eest! Hirm ei ole väga hea teejuht. Küll aga propagandat ei pea pelgama. Seda, et me õpetame last tundma, [milline] on tema keha ja mis on tema keha puutumatus – seda tuleb tõepoolest alustada kodus ja lasteaias. Aga see ei tähenda seda, et keegi võiks lasteaias või mõnes muus lasteasutuses hakata lastele mitte nende soole omast käitumist või [vastassoo] kombeid peale suruma.

Ants Frosch, palun!

Suur tänu! Ma tõukuksin eelnevast küsijast ja päriksin, millised muutused kaasnevad selle kõigi abielu seadustamisega sõnavabadusele, veendumuste vabadusele ja südametunnistuse vabadusele. Kas lastevanematele jääb alles õigus öelda oma moraalsetele, aga ka religioossetele tõekspidamistele tuginedes, et nende lastele ei tohi lasteaias või koolis õpetada, et abielluda võivad ka mehed omavahel ja naised omavahel, või on vanemad kohustatud lubama lasteaedades ja koolides oma lastele vastupidist programmi õpetada? Ja kas üleskutsed mitte tunnistada samast soost isikute vahelisi liite kvalifitseeruvad edaspidi kriminaalkorras karistatava vihakõnena? 

Aitäh küsimuse eest! Lapsevanematel on loomulikult vabadus oma veendumuste ja tõekspidamiste kohaselt rääkida ja õpetada oma lastele, mida nad soovivad. Avalikud lasteasutused, ükskõik millised nad on, vahendavad siiski riigis kehtivaid seadusi ja norme. See aga ei [välista] seda, et igas peres võivad olla teistsugused tõekspidamised ja veendumused. Me austame ka neid.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 5 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Naise kunstlik viljastamine on lubatud doonorsugurakkude või annetatud embrüoga sõltumata tema perekonnaseisust: 1) meditsiinilistel näidustustel või 2) sobiva meespartneri puudumisel." Milline loogika kehtib antud juhul, kui naisel puudub sobiv meespartner, embrüoga viljastamiseks? Ja kes hindab, milline meespartner on sobiv ja milline mitte? Kas on mingi komisjon või mingi test?

Suur aitäh! Tegemist on naistearstide ja kunstliku viljastamise ekspertidega tehtava tööga, mis puudutab meditsiinilist sobivust. Sellesse ma praegu siin küll sekkuma ei hakkaks, see on täiesti teistsugune spetsiifika. Kui teid aga huvitab see, et kui naisel ei ole abikaasat ja ta soovib kunstlikku viljastamist, kas see on jätkuvalt võimalik ja kas ka embrüo kasutamise võimalus on, siis jah, see on võimalik. See on võimalik ka olukorras, kus naisel on naissoost abikaasa. Sellisel juhul on ka võimalus, et naissoost abikaasa annab selleks nõusoleku. On veel erinevaid võimalusi: kas me räägime mittepartnerist doonorist, embrüost, võõrast munarakust, anonüümsest doonorist, mittepartnerist doonorist, partnerannetajast. Väga erinev kombinatsioon võimalustest, millistel juhtudel saab isaks peaasjalikult bioloogiline isa ehk see, kelle seemnerakku on kasutatud, välja arvatud nendes olukordades, kus meil ei ole seemneraku annetaja või doonor teada, ja ka need olukorrad, kus seemneraku annetaja keeldub selle rolli vastuvõtmisest. See on inimeste omavaheline kokkulepe, kus eelduseks või eesmärgiks ei olegi olnud põlvnemissuhte tekkimine, vaid lapse saamine.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Proua minister! Ma olen tõsiselt mures. Signe, ma tunnen sind päris mitukümmend aastat. Sa oled hästi tore inimene ja ma ei saa sellest aru, kuidas sa räägid niisugusest võrdsusest ja samas diskrimineerimisest. Täna me arutame mingisugustel imelikel teemadel, kes mida voodis teeb ja mis erilisi seksuaalseid nippe kasutab. See on kõige tähtsam praegu siin Riigikogus! 1,2% inimestest, kas nad on samast soost või neid sugusid on siin … Ulme, mida siit võib välja lugeda ja millega nad tegelevad. Aga samas jätate täiesti tähelepanuta, et suur osa inimestest tunneb ennast väga puudutatuna sellest, et abielu kui püha mõiste, mis on ema ja isa, ja ka perekonna mõiste lörtsitakse ära. Miks me ei võiks teha nii, et andke mingi teine nimi, sellel asjal olid ju mingid muud variandid ka. Palun ütle mulle, miks ei kuulata enamust! Kui 1,2% on tähtsam kui 60–70% … 

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh küsimuse eest! Ma kuulan ka seda Riigikogu diskussiooni, ja mitte ainult täna, vaid viimastel nädalatel. Mind paneb hämmastama see, et me räägime traditsioonilisest perekonnast – emast, isast ja lastest –, ometigi kaks kolmandikku esimestest lastest sünnib väljaspool abielu. Kogunisti 51% kõikidest järgmistest lastest sünnib samamoodi väljaspool abielu. Meil on üksikvanema leibkondi 20,3% kõikidest leibkondadest. Millisest unelmast või unistusest me räägime?! Me loome õigusruumi ja õiguslikku kaitset nendele peredele, kes meil on. Ja need on reaalsed pered, kes elavad ja kasvatavad lapsi ja kes seda kaitset ka vajavad. 

Karmen Joller, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Me teame, et LGBTQIA‑inimestel on vaimse tervise probleeme, eelkõige depressiooni ja ärevushäiret, ja on ka rohkem suitsiide. Ja me teame, et neid [probleeme] on neil rohkem kui heteroseksuaalsetel inimestel. Seda on mitmetes riikides uuritud. Mitmetes riikides, kus on abieluvõrdsuse seadus vastu võetud, on leitud, et nende inimeste heaolutunne suureneb, samas kui heteroseksuaalsete inimeste heaolutunne jääb samaks. Minu küsimus on: kas seda on uuritud eraldi ka Eestis? Mõtlen vaimse tervise seisundit teistsuguse seksuaalse sättumusega inimestel. Ja teine küsimus: kas on plaanis hinnata nende seisu, ütleme, aasta, kaks või kolm pärast selle seaduse jõustumist?

Suur aitäh! Meil sellist ulatuslikku uuringut ei ole Eesti olukorra kohta võimalik [välja tuua], küll aga me oleme suhelnud LGBTQ+ kogukonna esindajatega ja ka noortega. Nad on ise välja toonud, just kui COVID-i ajal vaimse tervise teemad hästi üles tulid, et meil ei ole selliseid vaimse tervise teenuse osutajaid, kes oleksid kompetentsed nende spetsiifikas. See tegelikult avaldub juba koolipsühholoogide [töös]: ka õpetajatel puudub võib-olla piisav teadmine sellest, kuidas kohelda LGBTQ+ kogukonna noori. Sealt tekib paratamatult kas tõrjutus või ei saada õiget abi õigeaegselt ja seetõttu on riskid hästi kõrged. Sellele tuleb edaspidi rohkem tähelepanu pöörata kindlasti.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selline natukene kõrk ja naeruvääristav suhtumine traditsioonilisse perekonda tegelikult viib laiemate tagajärgedeni. Mul on natuke mure ka laste pärast, kelle puhul see seksualiseeriv normatiiv või, ütleme, selline käitumine, et kui neil on mingi sotsiaalne probleem, näiteks kasvuraskused – kõik taandatakse seksuaalsusele. Öeldakse, et võib-olla sa ei tunne oma kehas ennast hästi, võib-olla sa oled teistsugune, ja väga stimuleeritakse nii-öelda soo-otsinguid ja niisuguseid asju. Näiteks paar päeva tagasi lõppes luulekonkurss "Eesti otsib kõige kväärimat luuletust" kväärloojatele, kes kajastavad oma kväärkogemusi läbi luule. Vanusepiirangut ei olnud ehk osaleda võisid kõik luuletajad vanuses 0–100+. (Juhataja helistab kella.) Kas see vanuses 0, ka väikeste laste kaasamine …

Hea küsija, teie aeg!

… ei ole näiteks laste suhtes ahistav käitumine?

Ausalt öeldes, luulekonkursside kohta ma küll jätan vastamata. Mis aga puudutab soo ületähtsustamist, siis vastupidi, me oleme viimased 20 aastat Eestis tegelenud sellega, et me ei kasvataks oodatud sookäitumise järgi poisse, kes ei tohi nutta ehk peavad oma tunded endas hoidma, mis omakorda tekitabki neidsamu probleeme, mida me nimetame vaimse tervise probleemideks. Kui me räägime laste kasvatamisest, siis mitte see ei ole oluline, kas talle räägitakse ühest või teisest soost või käitumise olemusest. Oluline on laste kasvatamisel see, milline on vanema stiil last kasvatades: kas ta on ambivalentne, kas ta on toetav või ta tegelikult ei ole seda mitte. Ja siin on teaduslikud materjalid taustal, mis ütlevad, mismoodi kujuneb ühe või teise lapse aju areng ja mismoodi saab temast kodanik, kes iseseisvalt selles ilmas peab toime tulema.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Te vist eelnevalt unustasite kogemata ühele osale minu küsimusest vastamata. Minu konkreetne küsimus oli, kas kõik need asutused ja registrid on valmis, rakendamaks seda seaduseelnõu alates 1. jaanuarist 2024. 

Aga ma küsin oma teise küsimuse siia otsa. Veel kord: hea kolleeg Tanel Kiik viitas minu meelest päris õigele temaatikale ja te vastasite väga resoluutselt, et täna on valitsuskoalitsioonil selline tahe ja tullakse tervikpaketiga. Aga tegelikult, kui me võtame korra laiemalt, siis kindlasti on siin saalis inimesi, kes toetavad kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist, on neid, kes toetavad abieluvõrdsust, aga on ka neid, kes ei toeta tänast Kaja Kallase valitsust. Kui see eelnõu seotakse lõpuks tegelikult valitsuse usaldusega, siis me ei saagi lõpuks teada, mis on selle parlamendi tunnetus konkreetse eelnõu puhul, vaid me anname hinnangu poliitikule. Kas te saaksite öelda ja kinnitada, et seda eelnõu ei seota valitsuse usaldusega? 

Kui ma [õigesti mäletan], siis ma teie eelmisele küsimusele vastasin ja ütlesin, et jah, me oleme valmis. Need muudatused ei ole nii suured ja need tegevused on juba läbi kavandatud ja mõeldud, et kui seadus vastu võetakse, kuidas nendega edasi liigutakse. Peamiselt on tegemist ju kooseluseaduse rakendusaktidest tulenevate erinevate muudatustega, mida tehniliselt on vaja ette valmistada. Nii et selles mõttes hirme ei ole. 

Aga mis puudutab seaduse menetlust, siis tänaseks on see eelnõu Riigikogu kätes ja Riigikogul on võimalus teha muudatusettepanekuid. Kümme päeva on kavandatud muudatusettepanekuteks, Riigikogu kaasamiseks, aruteludeks. Mina ei oska tõesti öelda, mis kümne päeva pärast juhtub, kas selle seaduse menetlusega on võimalik tavapärase protseduurikaga edasi minna või see ei ole mitte nii. Mina väga loodan, et me saame tavapärase protseduurikaga selle seaduse menetlemisel lõpuni minna.

Kersti Sarapuu, palun!  

Aitäh! Austatud esimees ja hea minister! 

Tervitame esimeest! 

Ma olen väga nõus oma pinginaabri Andre Hanimäega, et seaduseelnõu potsatas hästi kiiresti komisjoni ja sealt edasi ka saali ning see kommunikatsioon on jäänud küllaltki lühikeseks. Ja samas olen ka nõus Tõnis Möldriga. Tegelikult ma mõtlengi, kas te kaalusite seda, et võib-olla esialgu tuua Riigikogusse kooseluseaduse rakendusaktid ja alles peale seda liikuda abieluvõrdsuse suunas.

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma täna oma ettekannet alustades ütlesin, valitsus on teinud valiku, et tagada võrdsed võimalused ja õigused ilma diskrimineerimiseta kõikidele Eestimaa inimestele perekonna ja eraelu valdkonnas. Ja see tähendab tegelikult seda, et valitsus tegi väga selge otsuse tulla välja nende kahe muudatusega. Esimene neist puudutab kooseluseaduse rakendusakte. Vabandage mind, aga see on meie ühiskonna võlg inimeste ees, kellele me andsime 2014 lubaduse, aga me tegelikult ei ole seda lubadust täitnud. Teine ehk abieluvõrdsus on uuem lähenemisnurk. Aga ka sellest me oleme täna korduvalt rääkinud ja meie hinnangul on ühiskond selleks küpsenud, mida näitab ka tänahommikune avalik pöördumine.

Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister, te kahjuks ei vastanud mu eelmisele küsimusele, miks rahvastikuregistris lapse sünni registreerimisel hakatakse isa mõiste asemel kasutama mõistet "teine vanem". See uus seaduseelnõu ütleb konkreetselt, et lapse sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse ema ja teise vanema isikukood, mitte ema ja isa isikukood, nagu see varem oli.

Aga ma jätkan oma kolleegi küsimust seoses isa vanemahüvitisega. Selle eelnõu kohaselt, kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema. Kas ma saan õigesti aru, et kui on paar, kus on kaks naist, siis ema naissoost kaaslane peab taotlema ikkagi isa vanemahüvitist? Kas teile ei tundu, et need mõisted nagu väga ei korreleeru selle uue seaduseelnõuga? Kas te pole kaalunud, et see peaks olema "teise vanema hüvitis", nagu te olete [mõistet] muutnud lapse sünni registreerimise puhul? 

Aitäh küsimuse eest! Veel kord: ema ja isa mõiste Eesti õigusruumist kadunud ei ole ja erinevatest seadustest tulenevalt, seaduste spetsiifikast tulenevalt on võimalik ka erinevaid määratlusi kasutada.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea ettekandja! Ma jätkan sellesama sõnastuse, mille kohta eelmine küsija küsis, arutamist. Püüdke siin jälgida. Kui lapsel on samast soost vanemad, on isa vanemahüvitise saamise õigus seaduses sätestatud tingimustel lapse ühel vanemal, kes ei ole selle lapse ema. Ja kui need samast soost vanemad on mõlemad mehed, siis peaks üks nendest justkui ema olema. Seletage mulle ära, kuidas samast soost paaril, ütleme, meespaaril määratakse see ema roll, et otsustada isa [vanema]hüvitise saamine.

Suur aitäh! Nii nagu teie kolleeg on siin korduvalt öelnud: me räägime vanematest. Ma ei saa aru, kust tuleb teie küsimus ja mure. Aga kui me räägime olukorrast, kus meil on kaks meest omavahel abielus, siis me räägime tegelikult olukorrast, kus kumbki ei ole ema. Ja iga teistsuguse paari puhul on ka täna kehtiva õiguse järgi vanematel võimalik valida, kumb, kas ema või isa on vanemapuhkusel ja saab ka vastavaid hüvitisi. Nüüd, vastavalt sellele [on nii], et kes ei ole sellel nii-öelda emapuhkusel, sellel nii-öelda teisel vanemal, on õigus isapuhkusele ja nendele teistele soodustustele. Täpselt nii lihtne see ongi.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te olete siin mitmel korral viidanud Eesti Inimõiguste Keskuse tellitud uuringule, mis justkui tõestab, et Eesti ühiskonnas on poolehoid homoabielule olemas. Paraku pole see tõestus piisav. Mai alguses Norstati teostatud uuringu kohaselt on abielu mõiste muutmise vastastel meie valijaskonnas selge ülekaal.

Aga nüüd tulen küsimuse juurde ja see haakub kolleeg Karmen Jolleri sõnavõtuga. Nimelt, Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut on mainekate teadlaste osalusel koostanud mahuka analüüsi, millest selgub muu hulgas, et riskikäitumine ja vaimsed probleemid on kõige väiksemad just traditsioonilistes peredes, see tähendab isa ja emaga peredes. Seega loomuliku abielu mõiste lahjendamine halvendab just laste olukorda. Ja küsimus: miks te tahate seda teha?

Suur aitäh küsimuse eest! Lastega leibkondade uuring valmis nädala jagu tagasi, kui toimus ka see tutvustus. 70% Eesti lastest elab tuumikperes, aga see ei tähenda seda, et oma mõlema bioloogilise vanemaga. Nimelt, nendest lastest omakorda 66% elab oma bioloogiliste vanematega. Nii nagu ma ütlesin, kaks kolmandikku esimestest lastest sünnib väljaspool abielu ja kõikidest lastest 51% sünnib väljaspool abielu. Riigi ülesanne on pakkuda õiguslikku kaitset kõikidele inimestele – kõikidele lastevanematele, kõikidele lastele.

Rain Epler, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mulle lihtsalt jäi kõrva ministri, ma ütleks, pisut nipsakas küsimusele vastamine, mille algus oli selline, et ma ei tea, kust teil see info pärineb. See oli peale seda, kui kolleeg oli küsimuse sõnastamisel lugenud ette punkti seaduseelnõust. Jällegi ma juhin tähelepanu, hea istungi juhataja, et võib-olla te juhite ka tähelepanu sellele, et tasub vastata küsimuste sisule ja mitte avaldada arvamust selle kohta, kust info pärineb ja nii edasi. 

Aitäh teile! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Signe Riisalo! See seadus[eelnõu], mille te olete toonud siia saali, on tegelikult põhiseadusevastane. Ja ma ütlen seda täiesti kategoorilises vormis. Miks? Sellepärast et kui põhiseadus loodi, siis oli selline olukord, et samasooliste suhted olid kriminaliseeritud § 118 alusel. Karistus oli 2–10 vangla-aastat. Oluline on see, et põhiseaduse loojad said silmas pidada ainult mehe ja naise vahelist abielu. Ja oluline on ka see, et tähtis on seaduse mõte, mida seadusandja on silmas pidanud. Ma esitasin selle kategoorilise väite ka ühele lugupeetud riigikohtunikule ja ühele riigi[kohtuniku] kandidaadile ja mitte kumbki ei suutnud mulle vastu vaielda. Äkki teie suudate?

Suur aitäh! Ma ei tunne vajadust praegu vastu vaielda. See on teie seisukoht, teie lähenemine. Mina olen selgitanud juba varasemalt enda lähenemist, mis on tuginenud ka Riigikohtu arvamusele. Samamoodi olen selgitanud, et eelmine Riigikogu koosseis tegi muudatusi, mis puudutasid abiellumise eeldusi, ja selleks ei olnud mingit põhjust kuidagi vaadata põhiseaduse poole ega otsida sealt vastuolu või riivet. Nii et ma tuginen sellele teadmisele, mis mul seni on ja mida Justiitsministeeriumi eksperdid koos Riigikohtuga andnud on. Aga tõenäoliselt on võimalik ka jõustunud seaduse puhul kõikidel Eestimaa inimestel seda edasi arutada ja soovi korral vaielda.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kas on õige Signe Riisalo kui ministri lähenemine, et teda ei huvita loodava seaduse kooskõla põhiseadusega? Minu meelest on see väga arrogantne lähenemine antud küsimusele, sest ka ministritel peaks olema kohustus seista põhiseadusliku korra eest. Ja siin täiesti ignoreeritakse, ütleme, põhiseaduses konkreetselt sätestatud seaduse mõtet.

Aitäh! Seadusi ja põhiseadust peame järgima kõik. (Signe Riisalo hakkab midagi ütlema.) Austatud minister, protseduuriline küsimus on juhatajale, aga teile ma soovin jõudu siin Riigikogu kõnetoolis. Maria Jufereva-Skuratovski, palun! 

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me kõik teame, et me soovime tõsta Eestis iivet, ka siin saalis mitu korda oleme arutlenud selle üle. Me oleme välja mõelnud erinevaid meetmeid. Me tõstame peretoetusi ja vahepeal neid vähendame. Aga statistika järgi samasoolised paarid eriti ei soovi lapsi, seda tõestab ka statistika. Ega te ei arva, et me anname selle seadusega ühiskonnale väga vastuolulisi signaale? Ühelt poolt justkui soovime suurendada sündimust, aga selline seadus seda kuidagi ei soodusta. Kuidas te kommenteerite sellist vastuolulisust?

Suur aitäh küsimuse eest! Loomulikult on Eesti, nagu ka enamiku teiste riikide ülesanne toetada peresid, et oleks sünde rohkem. Me teame, et me oleme kõigi aegade kõige keerulisemas olukorras, aga sarnases olukorras on ka meie naabrid. Samamoodi me teame, et sünnitusealisi naisi on erakordselt vähe praegu. Lisaks me teame, et meid on räsinud mitmed kriisid ja hetkel on sõda Euroopas. Mis puudutab nüüd samast soost paaride soovi saada lapsi, siis seda kindlasti ei mõjuta ei positiivses ega negatiivses mõttes see, kui on tehtud paaril omavaheline otsus, milline on see õiguslik ruum. Need inimesed, kes täna on samast soost partneriga paarisuhtes, ei käitu teisiti või kui, siis on nad riigi tunnustuse ja kaitse tõttu avatumad laste saamisele. Aga põhimõtteliselt ei muuda see ka sündimust. Me rääkisime siin nende laste arvust, kes on kasvamas samast soost paaridel: ametlike andmete kohaselt on see 90 last. Kui neid tuleb juurde, on 91 last ja veel mõni rohkem, siis me oleme selle üle rõõmsad. Aga see ei tähenda seda, et nende abielude lubamine kuidagi oluliselt mõjutaks laste arvu vähenemist Eestis tervikuna.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Proua minister! Minu küsimus puudutab perekonnaseaduse § 2, mille kehtiv redaktsioon kõlab nõnda: § 2. Veresugulaste vahel abiellumise keeld. Omavahel ei või abielluda otsejoones üleneja ja alaneja sugulane. Ja seda kavatsetakse muuta, asendada [lauseosaga] "vennad ja õed ning poolvennad ja poolõed". Kas ma saan õieti aru, et selline redaktsioon põhimõtteliselt lubaks inimestel abielluda oma lapsega või vanemaga, kuna siit see määratlus on ära kadunud? Või siis vennad või poolvennad ei saaks abielluda poolõdede või õdedega, aga vendadega saaksid või õed siis omavahel? Kuidas ma saan sellest määratlusest nüüd aru? Eelmine määratlus, mis on lubatud, oli väga selge. Mis on nüüd lubatud?

Hea küsija, teie aeg!

Kuivõrd kehtivas perekonnaseaduses ei ole võimalik olukord, kus kaks venda või kaks õde saaksid omavahel abielluda, aga uus redaktsioon abieluvõrdsuse tõttu sellist olukorda võimaldab, siis välistamaks neid olukordi, kus õde või vend või vennad või õed või poolvennad omavahel, poolõde ja poolvend omavahel saaksid abielluda, siis on sõnaselge välistus, et ei oleks võimalik nendel, kes on õe ja venna rollis kasvanud, olgu siis kasvõi poolõe või poolvenna rollis, omavahel abielluda. Lisaks on ka säte, mis lapsendamise kaudu poolõe ja poolvenna, õe ja venna suhte loob, aga samamoodi välistab abiellumise.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle seaduse toomine siia on ikka totaalselt ühiskonda lõhestav. Sellega nüüd hakkame lahendama 1,2% laste ja 100–200 paari ehk 400 inimese koos elamist või tegevusi, mida nad magamistoas teevad. See nagu ei ole meie teema. Eestis on suurusjärgus poolteist miljonit inimest. Kas ei oleks mõistlik esmalt ikkagi minna rahvahääletusele sellega, kuna see on väga tundlik teema? Ja nendes kooskõlastustabelites on ikkagi [põhiliselt] viidatud sellele, et kolm‑neli päeva arvamuse avaldamiseks ei ole piisav. Ma saan aru, et koalitsioon on selle otsuse vastu võtnud ja tahab [asja ära] teha. Ma ikkagi küsin, kuidas on võimalik, et te lihtsalt sõidate rahvast üle teerulliga …

Hea küsija, teie aeg!

… ja otsustate viiesaja inimese elu üle.

Aitäh! Ma möönan, et kolm päeva oli kiire kooskõlastuse tähtaeg. Soov oli anda Riigikogu aruteludeks rohkem aega ja ruumi. Sellele kolmele päevale vaatamata 42 asutust ja organisatsiooni tegid omapoolsed märkused. Nende hulgas oli palju tehnilisi ja detailseid märkusi, aga ka väärtuspõhiseid. Tehnilised ja detailsed märkused oli võimalik arvesse võtta, kui nad olid asjakohased. Väärtuspõhiste seisukohtade puhul arusaadavatel põhjustel neid kõiki arvesse võtta ei olnud võimalik.

Henn Põlluaas.

Aitäh! Erinevad uuringud näitavad, et homoseksuaalsetel, lesbilistel või LGBT-isikutel, kuidas neid ka kutsutakse, on märksa rohkem psüühilisi probleeme kui normaalsetel, loomuliku seksuaalse sättumusega inimestel. Homoseksuaalsetes kooseludes on perevägivald oluliselt suurem. Selliste paaride lahkuminekud on oluliselt tihedamad ja neil on ka oluliselt suurem suitsiidirisk. Kas te kujutate ette, milliseid psüühilisi traumasid ja kannatusi te tekitate lastele, andes homopaaridele õiguse lapsi adopteerida? Miks te sõidate marginaalse seksuaalse vähemuse huvides üle laste õigusest kasvada normaalses, loomulikus peres ja keskkonnas ja ei hooli kannatustest, mis te lastele tekitate? Miks te ei hooli lastest? 

Aitäh! Ma ei tea, millistele uuringutele te tuginesite, kui te need mured siin ette lugesite. Ja see, mis puudutab võõra lapse lapsendamist, siis ma ka varasemalt ütlesin, et umbes 20 võõrasse perekonda lapsendamist aastas Eestis aset leiab. Selleks on üsna pikk ja põhjalik eeltöö või kadalipp, mille perekond peab läbi käima. Sealhulgas on koolitus, et saada õigus lapsendada. Neid lapsi on alati vähem kui lapsendada soovijaid. Ma ei näe küll, et me teeksime massiliselt kellelegi kahju. Vastupidi, iga lapsendaja, sõltumata soost, on teinud tohutuid jõupingutusi selleks, et saada õigus ja võimalus lapsendada.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Minister, te olete toonud rea muudatusi kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusesse. On tulnud uued mõisted, nagu "partnerannetus", "mittepartnerannetus". Siin on nüüd doonor, kellel on intiim- või abielusuhe või mitteintiim- või abielusuhe. Kas te ei arva, et selle seadusega te tegelikult käivitate inimkaubanduse ja naiste ärakasutamise surrogaatemadena?

Suur aitäh! Ei, ma ei arva, et me käivitame naiste ärakasutamise surrogaatemadena, sest surrogaatemadus, selle teenuse vahendamine meditsiiniteenuse osutaja poolt ja ka mis tahes kasu saamine selles protsessis on Eestis kriminaliseeritud. Seda järgivad meie arstid piinliku täpsusega.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! See on üsnagi huvitav, et te ise ka viitasite, et me oleme sajandi kõige madalama sündimuse juures. Teie koalitsiooni lahendus sellele on vähendada lasterikka pere toetusi ja seadustada samasooliste abielud. Üsna huvitav lahendus nendele probleemidele. Mul on konkreetsem küsimus jätkuks eelnevatele. [Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusesse lisatavate] paragrahvide 17¹ lõige 4 ja 17² lõige 3 räägivad kunstlikust viljastamisest, mis toimub anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega. Siis ei loeta last põlvnevaks [sellest] anonüümsest doonorist. Seesama ÜRO laste konventsioon, millele te viitasite, kui ma peast õigesti mäletan, artikkel 7 räägib sellest, et võimaluse korral peab laps oma vanemaid tundma. Põhimõtteliselt nende paragrahvidega töötame me risti vastu sellele konventsioonile.

Suur aitäh! Kogu see eelnõu ja kunstliku viljastamise korral antavad nõusolekud ja loogika on üles ehitatud sellele, et eeskätt bioloogiline vanem saaks olla lapse vanem. Vaid nendel juhtudel, kui meil on tegemist anonüümse doonoriga või doonor on teinud kokkuleppe samast soost naiste paariga, et ta ei soovi juba algselt isa rolli täita, ainult sellisel juhul ja ema abikaasa nõusolekul on võimalik, et ema abikaasa saab selle lapse teiseks vanemaks.

Protseduuriline küsimus, Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Ma tahan nüüd öelda, et minister valetas mulle otse puldist, et eriarstid vastutavad selle eest, et ei toimuks surrogaatemadusena naiste ärakasutamine. Sest uus seadus ütleb: kunstlikku viljastamist korraldav eriarstiabi osutaja ei vastuta kunstliku viljastamise õiguslike aluste ning kunstliku viljastamise tulemusena sündinud lapse põlvnemisega seotud õiguslike tagajärgede alase nõustamise sisu eest. Ehk siis arstid ei vastuta mitte millegi eest, mitte nii, nagu minister ütles mulle, et arstid on väga hoolsad. Vaadake ja lugege oma seadused läbi, enne kui tulete ette kandma. Aitäh!

Kas ma võin vastata või see oli protseduuriline?

See oli protseduuriline. Aitäh teile! Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Me saime mitu aastat tagasi teada, et te kardate rahvahääletust abielu mõiste küsimuses nagu vanapagan välku. Ja nüüd te kordasite selle üle, et mingit rahvast vaja ei ole. Teie teate, revolutsiooniline eliit teab, mida teha, eks ole. Loomulikult, te oletegi see revolutsiooniline, vasakäärmuslik eliit, kes jõuga lammutab ühiskonda radikaalse vähemuse nimel esinedes. Aga ma tulen esimese küsimuse juurde tagasi. Mind huvitab teie arvamus, kas Põhiseaduse Assamblee sisustas teie arvates perekonna, abikaasade ja abielu mõistet nii, nagu teie praegu oma eelnõus välja pakute.

Aitäh! Ma korraks klaarin eelmise küsimuse. Põlvnemise õigusliku tagajärje tuvastamine on täiesti eraldiseisev teema. [Ma pean silmas] asendusemaduse meditsiinilisi protseduure, mis on kriminaalkorras karistatavad. 

Mis puudutab põhiseadust ja seda, mida toonased põhiseaduse tegijad silmas pidasid, siis seda on mul täna raske hinnata. Küll aga ma kordan, et Riigikohtu üldkogu on 2019. aastal leidnud, et perekonnaelu kaitse riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikme soost ega seksuaalsest sättumusest. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Esiteks, olgem ausad, ega meil siin mingit arutelu ei toimu. Küsimuste küsimise mõttekus on suuresti kahtlusväärne, aga ma küsin teilt siiski kaks küsimust, olgu siis vormi pärast või mitte. Esiteks, kas te tunnistate seda, et kõigil lastel on inimeseks olemisest tulenev loomulik õigus emale ja isale, mida riik peab austama ja kaitsma? Teiseks, ma küsin teie käest, kas te olete teadlik sellest, et lastel, kes kasvavad meessoost homoseksuaalide, kuidas öelda, käe all, on tunduvalt suurem tõenäosus saada seksuaalselt kuritarvitatud? Ja kui te olete sellest teadlik, siis miks te tahate seadusega luua võimalust lapsi sellistesse kooslustesse adopteerida?

Suur aitäh! Ma väga olen seda meelt, et lapsel on õigus mõlemale vanemale. Kes need vanemad on, seda me tegelikult ei tea. Ma olen mitu korda täna rääkinud sellest, et meil sünnivad lapsed ka väljaspool abielu, esimesed lapsed lausa kahe kolmandiku ulatuses. 51% Eestimaal sündinud lastest on sündinud väljaspool abielu. Meil on üksikvanemate hulk väga suur, sealhulgas on suur ka nende vanemate hulk, kes kasvatavad last üksi, sest teine vanem on ära läinud. 

Mida mina usun? Ma päriselt usun seda, et lapsel on õigus mõlemale vanemale, aga paraku ei ole alati nii, et mõlemad lapsevanemad tõesti ka oma lapsi kasvataksid ja vastutust võtaksid. Kui lapsel on võimalus ka sotsiaalsele vanemale, kes võtab selle rolli kanda lapse sünnihetkest kuni tema täisealiseks saamiseni, ja ta teeb seda südamest ja armastusega, siis ma arvan, et sotsiaalse vanema roll on ühiskonnas väga levinud ja lapsele on see kindlasti parem kui puuduv vanem. Ma ei oska kommenteerida seda, kui te ütlete, et meespaaride puhul on lapse kuritarvitus tõenäolisem. Mina selliseid uuringuid lugenud ei ole.

Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus, palun! 

Lugege see protseduurilise küsimuse kuritarvitamiseks, kui soovite, aga ma lihtsalt märgin ära, et mina küsisin, kas minister tunnistab, et igal lapsel on loomulik õigus emale ja isale. Sellele küsimusele ma vastust ei saanud. 

Aitäh! Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Proua minister! Siin oli juttu vaimsest tervisest ja minu kolleeg Karmen Joller ka väitis, et samasooliste perekondades või üldse samasooliste kooselude korral on rohkem vaimseid probleeme. Kas te olete nõus sellega, et side lapse ja ema vahel algab juba siis, kui laps on ema kõhus, juba peale eostust, kui laps hakkab kasvama? See üheksa kuud on tegelikult selline aeg, mida loetakse isegi nagu lapse sünni alguseks. Peale selle, milliseid eeskujusid annavad need vanemad, [need pered], eks ole, kus on kaks isa? Kõik algab eeskujudest. Ja hirmus on kuulda, et meid ootab tulevikus ees see, et me tegelikult ei teagi oma vanemaid. Mul on väga hea meel, et mul vanemad veel elavad ja ma tunnen neid. Ja siin on ka küsimus sellest, miks siis vennad või õed ei või abielluda.

Hea küsija, teie aeg! Palun vastata!

Suur aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, proua Karmen Joller rääkis noorte vaimse tervise probleemidest ja spetsiifilistest probleemidest, mis on LGBTQ+ kogukonna noortel, millega ma saan nõustuda. Ma olen täiesti nõus ka sellega, et ema ehk naine, kes lapse sünnitab – tema side lapsega ja lapse side emaga saab alguse raseduse algusest ja on väga oluline lapse arengus. Aga meil on ka olukorrad, kus naine mingil põhjusel last ei ole saanud kasvatada, ja need on täna juba olemasolevad olukorrad. Ma olen töötanud 26 aastat asendushoolduse valdkonnas ja kahjuks pidanud nägema ka olukordi, kus need emad, kes üheksa kuud last kandsid, ei ole neid lapsi hiljem kasvatanud. Ka nende laste puhul on võimalik täiskasvanud inimese järjepideva hoolitsuse abil see seotus luua, selline suhe tekitada. Ja see seotussuhe on just see, mis on lapsele oluline, mis mõjutab lapse aju arengut. 

Kahe täiskasvanud inimese eeskuju sõltumata nende soost, kui suhe on üksteist austav, lugupidav, avatud ja hooliv, on lapsele kindlasti positiivne. Ja üks küsimus oli veel, see jäi natukene hämaraks. See puudutas vendasid ja õdesid. Aga tõepoolest, perekonnaseaduse muudetud säte välistab lapsendamise korral õdede, vendade, poolõdede ja poolvendade korral igasuguse võimalikkuse nii abiellumiseks kui kooselu registreerimiseks.

Siim Pohlak, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Tõesti on protseduuriline küsimus. Mulle praegu tundus, et eelmise küsija Mart Maastiku mikrofon lülitati poole sõna pealt väga jõhkralt välja. Kas see nupp on teie käes ja on mingisugune erikorraldus tulnud, et selle päevakorrapunkti juures tuleb eriti jõuliselt pressida? Me oleme näinud, et siin ikka tavaliselt lastakse küsimus ära lõpetada. Tõesti, teema on põletav ja võib-olla ei pruugita kahe minuti sisse ära mahtuda. Millest selline [käitumine]? Kas see on mingisugune erikorraldus või miks praegu nii jõhkralt käitutakse?

Aitäh! Ei, see ei ole erikorraldus. Ja see nupp ei ole minu käes. Aga ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see küsimus läks juba 7–9 sekundit üle. Mul ei ole väga võimalust juhatajana neid küsimusi nagu üle lasta. Me teame kõik, et see aeg on 60 sekundit. Ja ma kiiresti vabandan kõigi ees, aga kas teema on põletav või nii põletav ei ole – küsimuse aeg on 60 sekundit. Mart Maastik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu! Jah, kuna see läheb ka minu vaimsele tervisele väga korda, siis ma ikkagi pean seda protseduuriliseks küsimuseks, et minu kõne jäi lõpetamata. Ma siiski ei saa aru sellest, et kuidasmoodi siis vennad ja õed ei võiks omavahel abielluda. Nemad ju loomulikul teel lapsi ei saa, mis vahet siis on? Miks neid siis diskrimineeritakse? 

Aitäh! Palun nüüd, Irja Lutsar!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! See abieluvõrdsuse seadus isiklikult ei puuduta ju kogu ühiskonda või [vanust] nullist sajani. See puudutab ennekõike ikkagi reproduktiivses eas olevaid inimesi, kuskil 20–50, ütleme, maksimum. Muidugi, abielluda võib ka pärast seda, aga see ei ole väga sage. Ja minu küsimus on selline. Siin on palju arutatud, kas kooseluseaduse poolt või abieluvõrdsuse poolt on ikka 59%. Opositsioon arvab, et see ei ole õige. Aga kas on ka andmeid, kuidas see vanuseline jaotus on? Kas see on kogu ühiskonnast 59% või kuidas on nooremates gruppides ja kuidas on vanemates gruppides? Mind ennekõike huvitavad just nooremad grupid, keda see otseselt puudutab. 

Aitäh! Need andmed on olemas küll, aga minul neid hetkel siin kaasas ei ole. Kui me vaatame kas või seda Turu-uuringute Aktsiaseltsi viimast andmestikku, siis kui 53% kõikidest inimestest toetab abieluvõrdsust ja 75% 20–29-aastastest. Seega me saame teha lihtsa järelduse, et noorte inimeste toetus on kõrgem. 

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Ma lihtsalt küsin teie käest. Me oleme siin ühises saalis ja kuulame, mida küsitakse, mida räägitakse. Aga ma lihtsalt küsin, kas teie saite ka praegu kolleeg Irja Lutsari küsimusest niimoodi aru, et vanemate inimeste kaasarääkimise sellel teemal võiks nagu maha keerata? Juba on tulnud mingisugused ettepanekud, et pensionäridelt võiks üldse valimisõiguse ära võtta, et progressiivsed ideed saaksid prevaleerida. Kas siis vanemad inimesed, keda see ei puuduta – noh, näiteks, kes ei ole enam reproduktiivses eas –, ei tohikski enam nendes küsimustes kaasa rääkida? Kas teie saite ka aru, et Irja Lutsar mõtles seda nii, ja mis õigus siis temal üldse siin kaasa rääkida on?

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Helle‑Moonika Helme, palun nüüd teie küsimus!

Oi, aitäh! Just, näed, nii läkski! Lugupeetud ettekandja! 51% lastest sünnib väljaspool abielu. See on mantra, mida te siin kogu aeg kordate. Aga teate, on suur vahe, kas laps, kes sünnib väljaspool abielu, sünnib koos elama kahe mehega või kahe naisega, mida teie tahate veel ka abieluks hakata nimetama. Aga tulles tagasi selle juurde, kas ka kaks meest lapsi saavad, siis see on ainult surrogaatemaduse abil võimalik. Ja kui te ütlete, et surrogaatemadus [ja sellest] kasu saamine on Eestis kriminaliseeritud, siis tõepoolest, minul tekib siin praegu seda arutelu kuulates küsimus, kui kauaks, huvitav. Me ju teame, et homopaarid, eriti mehed, ostavad endale surrogaatlapsi riikidest, kus see on lubatud. See on puhtal kujul naiste, eriti vähekindlustatud naiste orjastamine, kelle sülest sünnitusmajas kistakse laps ära ja kellele makstakse selle eest raha. See on jälk, see on õõvastav. Mina küsin: kus on siin sallivus ja kus on siin inimõigused, kui me räägime nendest naistest?

Aitäh küsimuse eest! Me saame õigusruumi mõjutada ja ka selle [reeglite] täitmist mõjutada Eesti territooriumil. Eestis on asendusemadus keelatud ja siin ei ole seda täna võimalik teha. See pole mitte ainult keelatud, vaid on lausa kriminaliseeritud, nii et ma arvan, et Eesti naised võivad tunda ennast turvaliselt. 2010. aastal tegin ülevaate asendusemaduse võimalikkusest või võimatusest Eestis. Tõin näiteid ka teistest riikidest. Ja tõepoolest toona – 2010, väga ammu juba – jõudsin järeldusele, et kui Eestis asendusemadust reguleerida, siis see võib olla ainult altruistlik ja ainult meditsiinilistel põhjustel. Kui me toona võrreldud riikides kehtinud regulatsiooni tooksime Eesti olustikku, võiks see tähendada maksimaalselt üks-kaks surrogaatema teenuse abil ilmale tulnud last [aastas]. Aga jätkuvalt, seda diskussiooni Eesti ühiskonnas ei ole. Ka toona tõin ma välja, et kõige haavatavamad on selles olukorras surrogaatemad, nende pereliikmed, nende lapsed, ja seetõttu ei pidanud ma seda toona võimalikuks.

Helle‑Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mul on selline küsimus, et me jälle vist kuidagi saame asjadest erinevalt aru. Kas teie kuulsite ka praegu seda, et Eesti naised on olulised ja Eesti naiste turvalisus on oluline, aga näiteks Ukraina naised, Rumeenia naised – ja neid riike on veel, mis on nagu kolmandad riigid, kus elatustase on madal ja kus sellised asjad toimuvad –, kas need naised ei olegi väärt seda, et neid kaitstaks? Kas need naised ei olegi väärt seda, et me ei võtaks siin vastu seadusi, mis annavad võimaluse meie homopaaridel näiteks hakata neid seal orjastama? Kas nad ei olegi midagi väärt? Kas progressiivne sallivus ongi ainult sellisel kujul või? 

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan küsimust, mille kolleeg enne küsis koolides ja lasteaedades õpetatava kohta. Kuidas siis edaspidi [minema hakkab]? Tähelepanuväärselt teie kolleeg, kes vist pidi selle seaduse kombekohaselt ja haldusala mõttes ette kandma, loobus sellest. Loodetavasti sellepärast, et tema peab ka loomulikuks abielu, mis on mehe ja naise vahel. Aga nüüd ma tulen koolide juurde ja vihakõne seaduse juurde, mis sellega seondub. Kas kooli hoolekogu või lasteaia hoolekogu võib programmis muudatusi teha? Me teame, et meil on ka erakoole, mis tegutsevad kirikute juures ja lähtuvad konservatiivsetest väärtustest. Kas teie hinnangul seal, kui selline ettepanek tehakse ja ka hoolekogu kiidab heaks, et õpetatakse seda, kuidas asjad loomulikult on, võib järgneda hoolekogu in corpore või ettepaneku tegija vastutusele võtmine peatselt siia jõudva vihakõne seaduse alusel?

Aitäh! Üsna segaselt püstitatud küsimus, aga kui te peate silmas seda, et erakool tulenevalt oma maailmavaatest ja väärtustest soovib teha õppeprogrammis muudatusi, mis ei lähe vastuollu tavapärase riiklikult kehtestatud õppeprogrammiga, siis see õigus ja võimalus neil on olemas.

Rain Epler, protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea eesistuja! Ma küsin lihtsalt. Minister andis siin hinnangu küsimuse püstitusele. Kas teie saite küsimusest aru või oli see keeruliselt püstitatud?

Aitäh! Ma vastan niiviisi, et jaa, loomulikult ma sain teie küsimusest aru, aga ma ei saa kuidagi sellesse sekkuda sisulises mõttes, sest see ei ole protseduuriline küsimus. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minister, te ütlete, et te ei saa aru, kellele selle seadusega kahju tehakse. Ma ütlen siis teile, kellele tehakse. Te teete kahju kogu Eesti ühiskonnale. Te ehitate selle kaudu katkist ühiskonda, lähete vastu looduse loogikale, rikute selle kaudu ka laste õigusi, nagu täna on mitu korda välja toodud. Kokkuvõtlikult: te lihtsalt perverteerite meie ühiskonda ja probleemide lahendamise asemel tekitate probleeme juurde. Siin on eelnevalt kirjeldatud sedasama lastekaubanduse teemat. Ukraina ja Rumeenia ja mis iganes muude riikide naised sünnitavad meie homopaaridele lapsi ja neid ostetakse-müüakse. Te tekitate selle seadusega probleeme juurde. Miks te teete seda? Teie vastustest on selgelt aru saada, et te ei ole tutvunud seda olulist teemat puudutavate materjalide ja uuringutega. Äkki lõpetaks selle jama ära. Lahkuge palun kõnepuldist!

Aitäh nende hinnangute eest! Mis puudutab asendusemaduse temaatikat ja võimalikku inimkaubandust sellega seoses, siis just seetõttu Eesti seadused asendusemadust Eestis ei luba. Eesti ei saa sekkuda teiste riikide õigusloomesse ega neile ette kirjutada, mida nemad võivad või ei või. Lapsendamine ei ole inimkaubandus. Lapsendamise asjaolusid ma olen teile ka juba selgitanud. Tõepoolest, võõrasse perre lapsendamisi on Eestis [aastas] circa 20. See ettevalmistamise protsess on pikk ja keeruline ja meil on pikk järjekord [seda soovivatest] Eestimaa peredest, kes on enamasti senise seaduse järgi kas üksikisikud või eri soost abielupaarid. 

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun! 

Mul on protseduuriline küsimus. Siin järjekordselt väidetakse, et meil on surrogaatemadus keelatud ja kriminaliseeritud. Mul on küsimus. Meil on siin üks esipaar. Kas nad on kriminaalkaristuse all? Me teame, et nad ostsid oma lapsed välismaalt. Ja see kõik toimub Eestis, siinsamas! Kus see kriminaalkaristus siis on? Täpselt samamoodi hakkab see ju juhtuma! Kas te aru ei saa või?! Ja miks te räägite ainult seda, et siin Eestis ja siin Eestis …? Kas kusagil Tais tohib naisi ära kasutada või?! Rumeenias tohib või?! Ukrainas tohib või?! Seda me Eestis tolereerime oma seadusandlusega või?! Kas tõesti niimoodi võib?! Häbi!

Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Aleksei Jevgrafov, palun!

Hea istungi juhataja! Austatud minister! Laste maailm on julm ja teeb haiget neile, kes karja seadusi ei järgi või sinna kuidagi ei sobi. Lapsed kiusavad teisi erinevatel põhjustel. Eelkõige saavad kiusajad valida ohvreid, kes näevad välja erinevad või käituvad erinevalt. Kardan, et lapsed, kes kasvavad samast soost vanemate peres, saavad suurema tõenäosusega kiusamise ja vägivalla ohvriteks. Kas teil on analüüs, kuidas võib samasoolistele paaridele [lubatud] lapsendamine mõjutada nende laste psüühikat ja elu? Kuidas te saate kaitsta neid kiusamise eest?

Suur aitäh! Kiusamise eest tuleb kaitsta kõiki lapsi ja ka kõiki täiskasvanud inimesi. Ma ei taha hinnanguid anda, aga mul on tunne, et teatav kius või kiuslikkus on ka meie tänases diskussioonis. Me ei taha näha, et kõikidel inimestel Eestimaal on samasugused õigused ja võimalused oma pereelu korraldada. 

Ma tulen uuesti tagasi selle juurde, et lapse jaoks on kõige olulisem see, et tal oleks kaks vanemat, kelle peale ta saab loota ja kellega tal on seotussuhe, mis aitab lapsel turvaliselt areneda, oma minapilti kujundada ja ka julgelt vaadata vastu nendele väljakutsetele, mis tal elus ees on. Tõepoolest on nendel noortel, kes on ise LGBTQ+ kogukonna liikmed, Eestis keeruline olnud. Aga neil on keeruline olnud sellepärast, et meie ühiskond ei tolereeri seda. Nad vajavad kaitset. Ja meie tolerantsem seadusandlus kindlasti aitab seda kaitset neile pakkuda, sest me muudame olemasolevad nähtused seadusega ka tegelikult kaitsetavateks nähtusteks.

Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kas teie ka kuulsite, kuidas ettekandja rääkis, et siin saalis on tema arvates kiusamine  (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Ma usun, et te mäletate, et 2019 seesama ettekandja oli ise üks suurimaid kiusajaid siin. Seda kiusamist siin saalis on rohkem ja mulle tundub, et see eelnõu on normaalse ja loomuliku perekonna, inimeste kiusamiseks ja mõnitamiseks.

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Õnne Pillak, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina usun, et kõikidel inimestel on õigus olla õnnelik, olla väärtustatud, ja kõikidel inimestel on õigus ka vaimselt tervele elule. LGBT kogukonna inimeste vaimse tervise probleemidest me oleme siin saalis täna korduvalt rääkinud. Aga kas te oskate öelda, millised on olnud teiste riikide kogemused? (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Kuidas on muutunud peale abieluvõrdsuse kehtestamist LGBT kogukonna liikmete vaimse tervise näitajad?

Aitäh küsimuse eest! Pärast seadusemuudatusi on võrreldavates riikides paari aasta jooksul ühiskonna tolerantsus oluliselt kasvanud. Ka toetus abieluvõrdsusele on kasvanud. Samamoodi on see tolerantsus aidanud kaasa inimeste paremale enesetundele, sealhulgas nende vaimsele tervisele, sest üldine turvatunne, õigus ja võimalus oma pereelu elada nii, nagu ise seda soovitakse ja otsustatakse, ja saada sellele ka avalik tugi ja seaduse kaitse loob tegelikult täiendavat turvatunnet inimestes.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Eeldame, kuigi te lõplikku ja selget vastust sellele ei andnud, et igal lapsel on õigus emale ja isale. Seesama ÜRO [lapse õiguste] konventsioon ütleb ka, et kui pole mingit põhjust, siis lapsele võiks tema vanemad teada olla. Ma küsisin [lisatavate paragrahvide] 17¹ ja 17² kohta, mis ju väga konkreetselt töötavad sellele vastu, öeldes, et seda polegi vaja teada ei kolmandatel isikutel ja nii edasi. Aga küsimus. Siin on õige mitmel korral räägitud surrogaatema abil soetatud lastest. Ma räägin lapse seisukohast, ma ei räägi sellest, mida kaks inimest, täiskasvanud, tahavad, vaid lapsest. Kui tema tahab ükskord teada saada, kes ta on, kui me räägime põlvnemisest ja kõigest muust, siis kuidas see võimalik on, kui see seadus sisuliselt töötab enesemääratlemise või põlvnemise osas sellele loogikale vastu?

Aitäh küsimuse eest! Kui te küsite surrogaatemaduse kohta, siis Eesti õigusruumist te vastuseid ei leia, sest Eestis ei ole surrogaatemadus võimalik. Tegelikult on olemas terve rahvusvaheline laste õiguste kaitsega tegelev kogukond, kes on mitmeid aastaid otsinud lahendust just nimelt surrogaatemaduse teenusele mõnes kolmandas riigis, mis ei ole vanemate ehk teenust ostnud inimeste elukohamaa. [Probleem] on saadud lapse legaliseerimine vanemate koduriigis. Sellel ei ole tegelikult häid lahendusi. Seesama palju täna näiteks toodud Ukraina. Arusaadavalt seal praegu ei ole surrogaatemaduse teenust võimalik saada, aga varem käisid Eesti inimesed, ka erinevast soost paarid, seda seal tegemas. Seal antakse lapsele meditsiiniline sünnitõend, seal ei anta lapse põlvnemist tuvastavat sünnitõendit. Tegelikult ongi häda selles, et me rahvusvahelise kogukonnana ei ole suutnud tänaseks kokku leppida ühtegi sellist konventsiooni, mis aitaks lapse õigused tagada selles riigis, kuhu ta oma vanematega lõpuks elama asub. Vastupidi on näiteks rahvusvahelise lapsendamisega, mille kohta sellised kokkulepped sõlmiti juba 1993. aastal.

Mart Helme, palun! 

Jääb arusaamatuks, milleks seda kõike vaja on, seda uut bürokraatiat. See kõik on ju niivõrd ilge, mida te olete meile siin mitu tundi etendanud. Lihtsalt sõnu ei ole! Ma soovitan teil võtta kätte ja kasutada lugemise oskust, mis teil tõenäoliselt siiski on, ja lugeda Arnold Toynbee ka eesti keeles ilmunud kahte suurepärast esseed: "Tsivilisatsioonide murdumine" ja "Kultuuride murdumine". See, mis praegu toimub ja mida teie impordite dekadentlikest degenereerunud ühiskondadest Eestisse, on just nimelt see. Ja see on hukatus. See on meie rahvusriigi hukatus, see on meie rahvuse hukatus, aga see käib käsikäes kogu kristliku Euroopa kultuuri hukatusega. Nii et kui te Eesti rahvast hoolite, kui te meie järeltulevatest põlvedest, lastest hoolite, siis te lähete praegu kohe puldist ära ja ütlete: "Andke andeks, ma eksisin. Me võtame selle eelnõu tagasi."  

See vist oli protseduuriline? 

See oli küsimuste voorus küsimus ministrile.

Aitäh siis selle arvamusavalduse eest, aga küsimust ei tundunud selles sõnavõtus olevat.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma lihtsalt pean ütlema siin mõnda asja, kuna siin on väga entusiastlikult mõned kolleegid rääkinud sellest, et tegemist on põhiseadusevastase eelnõuga ja … (Mart Helme ütleb saalist midagi.) Kui ma tohiksin segamatult rääkida, Mart Helme, siis ma tahaksin öelda ka seda, et põhiseadus üldse ei nimeta abielu. Põhiseaduses räägitakse abikaasadest kui võrdsetest isikutest, räägitakse perekonnast ilma seda defineerimata. Aga "abielu" kui sõna esineb küll vist ühe korra, siis kui on abielupaaride nõusolek kusagil kohtuotsuse teatavaks tegemisel. Ja teine asi: kriminaalkoodeks, mis tegi karistatavaks homoseksuaalsuse, ei kehtinud enam sel hetkel, kui põhiseadus vastu võeti. Ka selles osas kolleegid eksivad. 

(Helistab kella.) Hea küsija, teie aeg! Palun vastata!

Kas te jagate minu seisukohta või kas te usaldate minu [infot]?

Aitäh! Väga õiged tähelepanekud. Samamoodi ei reguleeri ka perekonnaseadus tegelikult perekonna mõistet. Nii et me oleme nende mõistete reguleerimisel või nende legaaldefinitsioonide andmisel olnud üsna napid ja kitsid. Seevastu me oleme püüdnud ära defineerida, millised on abielu eeldused ja abiellumise kord ja abielus vastastikused õigused-kohustused. Sarnaseid õigusi ja kohustusi me nüüd siis soovime rakendusaktide abil laiendada peaaegu võrdväärselt kooselupartneritele. Mõistete osas on põhiseadus tõepoolest napp, nagu ka põhiseadusele järgnenud perekonnaseadus.

Mul on palve külalistele rõdul: kui te filmite, siis telefon üle selle ääre olla ei tohi. See on ohtlik, kui see teie käest alla kukub. Filmige, aga mitte nii, et telefon on üle ääre. Aitäh teile!

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hetkel siin ettekandja eksitab üldsust väänatud probleemidega, justkui kõik teised rikuksid selle 1% vaimset tervist ja nemad oleksid kõige raskemas olukorras. Tegelikult on olukord vastupidine: see väike 1% on oma pideva homopropagandaga lasteaedades ja algkoolides ja [muudes] koolides rikkunud palju suurema osa ühiskonna, paljude inimeste vaimset tervist, mis on tõsine probleem. Aga millegipärast sellega nagu ei taheta üldse tegeleda.

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Tsiteerin: "Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et praegu sätestab perekonnaseaduse § 1 lõige 1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Ma ei ole kuulnud, et keegi seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine täiesti mõttetu, sest ma ei tea Eestis ühtegi poliitilist jõudu, mis sooviks seda määratlust muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset." Nii ütles Reformierakonna esinaine Kaja Kallas kaks aastat tagasi Reformierakonna seisukohana. Palun defineerige, mida toona Reformierakond mõtles rünnaku all abielule. Ja teiseks, niisugustes küsimustes on vaja ka ühiskondlikku legitiimsust selle aktsiooni korral, mida te praegu parlamendis teete. [Kas] teie hinnangul suure osa rahva toetuse saanud erakonnad lubasid valimistel selgelt samasooliste abielu kehtestamist?

Aitäh küsimuse eest! Mul on keeruline opositsioonis olles Kaja Kallase seisukohti tänasesse päeva tuua. Küll aga on meil täna valitsus, kes on koalitsioonileppes kokku leppinud, et Riigikogu ette tullakse nii kooseluseaduse rakendusaktidega kui ka abieluvõrdsuse seadustamise eelnõuga. Meil on koalitsioonis kaks erakonda, kes on ka valimistel selleks mandaati küsinud. Tõsi, Reformierakond küsis mandaati kooseluseaduse rakendusaktideks, kuid koalitsioonileppe läbirääkimiste käigus tehti kompromiss, mille tulemusena on koalitsioonierakonnad ühiselt nii abieluvõrdsuse kui ka kooseluseaduse rakendusaktide taga.

Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun! 

Aitäh! Mind tegi veidi nõutuks, et proua minister viitas, et ta on opositsioonis: et opositsioonis olles on raske kommenteerida Kaja Kallase seisukohta. Ma tahaksin nagu selgust selles loogikas. Signe Riisalo hakkab parandama, et opositsioonis olnud Kaja Kallas.) Minister peab ju olema eeldatavasti koalitsiooni esindaja, mitte ei ole opositsioonipoliitik. Paluksin selgitust, härra juhataja. (Signe Riisalo püüab selgitada, et Kaja Kallas ütles need sõnad …)

Austatud minister, ma ei pea hetkel teiega siin dialoogi. Aga ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Henn Põlluaas, palun! (Henn Põlluaas ei ole kohal.) Rain Epler, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Siin kolleeg viitas uuringutele, mis näitavad, et laste ärakasutamise risk suureneb, kui lapsed kasvavad homoseksuaalses peres, kus on kaks meessoost vanemat. Teie ütlesite, et te pole selliseid uuringuid lugenud. Kolleeg Joller viitas uuringutele, mis räägivad sellest, et vaimne tasakaal LGBT kogukonna liikmete hulgas on tunduvalt halvem kui väljaspool seda kogukonda. Kui ma nüüd need kaks asja kokku panen, siis see perspektiiv laste jaoks tundub vägagi riskantne ja ohtlik. Te vastasite, et te ei ole neid uuringuid lugenud, aga kas te äkki olete mõelnud, et selle asemel, et [see eelnõu] lõpuks usaldusega siduda ja siin läbi rullida ajaaknas, nagu on öeldud, võtaks hoopis hoogu maha selle teerullipoliitikaga? 

Aitäh küsimuse eest! See teemadering, mille tõstatas Riigikogu liige Karmen Joller, on mulle tuttav ja puudutab LGBTQ+ kogukonna noorte vaimset toimetulekut Eesti ühiskonnas, kus nad tajuvad, et nad on surve all. Seetõttu on ülimalt oluline just nende noorte inimeste pärast parandada nii vaimse tervise teenuseid, et eksperdid oskaksid spetsiifilisemalt ka nendele probleemidele tähelepanu pöörata, kui ka ühiskonna avatumaks ja võrdsemaks muutmise kaudu nende positsiooni parandada. Viide sellele, et meeste paaride puhul on laste kasvatamisel nende ärakasutamise risk kõrgem – tõesti, mina selliseid uuringuid näinud ei ole. 

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Puldis olija räägib siin kord nii, kord naa. Ma pean jälle küsima: kas me kõik oleme nüüd õieti aru saanud? Ma saan aru, et kolleeg Karmen Joller tõi välja ja perearstina ta kindlasti näeb igasugu erinevaid juhtumeid ja mina ei vaidle sellele vastu, et tõepoolest, LGBT‑ noortel vaimse tervise probleemid on. Aga ministri vastustest tuleb kogu aeg välja see, et kui me abielu mõiste laiendame nüüd igale poole, siis nemad saavad selle läbi justkui õnnelikumaks. Kas see võtab neid vaimse tervise hädasid vähemaks? Kas see teeb neid õnnelikumaks? Kas see, kui abielu mõiste saab ära lörtsitud, muudab kuidagi seda olukorda, mida Karmen Joller kirjeldas? Mina hästi aru ei saa, mida siin räägitakse.

Aitäh! Head küsijad, te saate väga hästi aru, et nendele sisulistele küsimustele ma loomulikult ei vasta protseduuriliste küsimuste raames. Ma ei loe seda küsimust protseduuriliseks. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete siin oma ettekandes viidanud küll ühele, küll teisele, küll kolmandale uuringule ja nii edasi. Aga teate, kõige tähtsam uuring on teil tegemata: mida arvaksid lapsed sellest, kui neil on samast soost vanemad? Olen näinud päris mitmeid selliseid teleesinemisi Ameerikast, kus naisterahvas räägib, mismoodi tema elu on praktiliselt ära rikutud. Ta on talunud kaasõpilaste mõnitamist, naerualuseks olemist, tema vaimne tervis on rikutud. Ja nüüd ma küsin: miks te tahate sellist saatust meie lastele, kui te ei ole uurinud olukorda, mida need inimesed [enne] täiskasvanuks saamist on pidanud läbi elama?

Aitäh! Aga just sellepärast, et ühiskonnad on olnud iga aastaga järjest vähem sallimatud LGBTQ+ kogukonna inimeste suhtes. Just see [sallimatus] on tekitanud selle riski nendes peredes kasvavatele lastele. Kui samast soost paarid on tõrjutud, pilgatud ja neil ei ole teiste inimestega võrdset kohta ühiskonnas, võrdseid õigusi ja võimalusi, siis ka nende perede lapsed on õnnetumad koos vanematega. Mida avatumad me oleme, seda õnnelikumad saavad olla nii lapsevanemad kui ka lapsed nendes peredes.

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun! 

Mina sain Kalle Grünthali küsimusest aru, et ta pidas silmas uuringuid. Mina olen ka näinud neid uuringuid ja mina olen näinud ka neid dokumentaale, kus homoperedes kasvanud täiskasvanuks [saanud] inimesed räägivad sellest, kuidas nad on kannatanud tegelikult selle all, et nad on pidanud nii ebanormaalses peres kasvama. Kui nad on täiskasvanuks saanud, siis nad saavad aru, kui ebanormaalne see oli. Nad ei ole süüdistanud ühiskonda, nad ei ole süüdistanud teisi inimesi, nad lihtsalt ütlevad, et see ei olnud normaalne ja neil ei olnud hea olla seal peres. Ja nad kadestasid oma kaasõpilasi selle pärast, et neil on ema ja isa ja neil on normaalsed perekonnad. Selles oli küsimus.

Aitäh! Hea ametikaaslane, teie protseduuriline küsimus ei olnud seotud sellega, mis on seotud istungi läbiviimise reeglite rikkumisega. Teie protseduuriline küsimus ei olnud seotud sellega, et te soovisite saada selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta. Siit järeldus: teie protseduuriline küsimus ei olnud protseduuriline küsimus matemaatiliselt. M. o. t. t. – mida oligi tarvis tõestada. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus oli formuleeritud täpselt nii, nagu praegu Moonika Helme teile pikalt seletas. Ja minu teada istungi läbiviimise reeglid ütlevad seda, et kui ma küsin ühte asja, siis ettekandja ei tohi seda minu küsimust moonutada, vaid peab vastama minu küsimusele. Nii et siin on, ütleme, ma arvan, protseduuriliselt mu küsimus õigustatud. Istungi juhataja peab jälgima seda, kas on saadud õigesti vastatud küsimusele ja kas on ammendavalt vastatud. 

Aitäh! (Keegi räägib midagi saalist.) Aitäh! Siin saalis on küll olnud seiku, kus keegi räägib ühest asjast ja vastatakse hoopis teistmoodi. Antud juhul see ei olnud protseduuriline küsimus. Henn Põlluaas. Pole kohal? Siim Pohlak, lähme edasi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Proua minister! Te olete siin homoabielu õigustamiseks – stenogrammist loen nüüd – tulnud välja väitega, et teie tegutsete selle nimel, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed võimalused ja õigused oma pereelu korraldamiseks. Minu meelest see kõlab väga ohtlikult. Järgmiseks, ma saan aru, te plaanite siia tulla ka mitmikabieludega ja kõikvõimalike muude kummaliste vormidega, mida inimesed harrastavad. Millal te siis plaanite seda asja edasi laiendada? Ma saan aru, et jutt käib ju kõikidest inimestest. See on esiteks väga inetu viigileht. Ja teiseks, mina näen küll väga ohtlikku tendentsi teie jutus, kui te niimoodi väidate. 

Ma ei tea, kas see on küsimus mulle või protseduuriline, mulle ei näita siin seda.

See oli küsimus teile. 

Aitäh! See pakett, mida me oleme soovinud seadustada, on sellesse eelnõusse pandud. Ja nagu te näete, siis on abiellumise eeldused just nimelt sellised, et ei oleks võimalik ei topeltabiellumine ega ka topeltkooselus olemine. Ja selle asja rakendamiseks on juba samme ette võetud. Notarid panevad käesoleva aasta lõpuks kõik need 331 kooselulepingut registritesse, et oleks võimalik tuvastada, kes on juba kooselus. Kolmanda inimesega ei tohi uuesti kooselulepingut sõlmida või abielluda. Piirangud on seaduses olemas. 

Henn Põlluaas! Vabandust! Ei ole Henn Põlluaasa. Siim Pohlak, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud juhataja! Ma tahan küsida, kas te saite ka aru nagu mina, et tegelikult on lugupeetud ministrile jumalast ükstakama inimestest ja selles mõttes see kõik on lihtsalt üks ilus jutt ühe ideoloogia läbisurumiseks siin täna.

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Henn Põlluaas, ütlen teile ette, palun järgmine kord olge saalis, kui teie küsimuse [soov] on sees. Palun, sõna on teil!

Aitäh! Mul on üks näide elust enesest, mille ma palun teil lahti seletada selle oma seaduse taustal. Üks paarikene, kus naine oli hakanud meheks ja mees oli hakanud naiseks, hakkas ilusti koos elama ja siis ühel hetkel tuli välja, et nad said lapse. Ühesõnaga, see väidetav isa sai nagu emaks ja väidetav ema sai isaks. Kuidas sellises kooselus siis need asjad on? Kes on sellele lapsele ema ja kes isa? Kes on seal ema ja kes on isa? Ja kui seal oli veel lapsi – seda ma ei tea –, siis kes on nende vanemad? Kes on neile ema ja kes on isa? See on täielik pudru ja kapsad. Ja siis on neil veel õigus ka mingisuguseid ema- ja isatoetusi saada. (Juhataja helistab kella.) Seletage kogu see värk mulle lahti palun, et ma aru saaks.

Hea küsija! Teie aeg! Austatud minister, palun vastata!

Teie jutust ma võin teha järelduse, et tegemist oli kahe indiviidiga, kes olid eri soost, kes olid mõlemad teinud läbi soomuutuse, elasid koos – ma ei tea, kas nad olid registreerinud kooselu või mitte, see ei tulnud teie selgitusest välja – ja neil oli ühine laps. Nende ühine laps võis olla ühe täiskasvanu laps varasemast suhtest või kooselust. On ka arusaamatu, kas seal võis olla olukord, kus kooselulepingu tulemusena teine kooselupartner lapsendas esimese lapse, või ei olnud see nii. (Henn Põlluaas hõikab saalist, et nad said omavahel selle lapse.) 

Ei ole siin sellist võimalust, et te teete diskussiooni ilma küsimust esitamata. Austatud minister, kas te tahate veel vastata?

Ei, las ta olla. Aitäh!

Selge. Aleksei Jevgrafov, palun!

Hea minister! Täna arutame samasooliste abielu teemat, kuigi minu arvates Eesti Vabariigis on palju teisi tähelepanuväärseid teemasid, mis puudutavad vähemusi. Näiteks vene keele, mida kõneleb ligi 30% riigi elanikkonnast, staatuse küsimus või hallide passide probleemi lahendamine. Aga küsimus on järgmine. Kui see seadus jõustub, kas siis on plaanis kooli õppekava ümber vaadata selliselt, et lastele õpetatakse, et samasooliste suhted ja abielud on täiesti normaalne ja loomulik asi nagu tavalised suhted naise ja mehe vahel? 

Aitäh küsimuse eest! Lapsele peaks iga lapsevanem õpetama kõigepealt seda, kes on tema ise, mida tähendab tema keha, seda, et tema keha on puutumatu, seda, mis on püsiväärtused siin maailmas. Kõik muu tuleb iseenesest nendes tundides, mida vastavalt vanusele hakatakse andma peaasjalikult koolis ja kus räägitakse juba inimõigustest ja selles kontekstis ka inimeste paarisuhetest. Aga kui tegemist on Eestis kehtiva uue õigusnormiga, siis loomulikult tuleb selle kohta ka noortele koolihariduse käigus selgitusi jagada.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister! Ma kuulasin ennist teie vastust küsimusele, mis puudutas surrogaatemadust, mille kohta te ütlesite äsja, et see ei ole inimkaubandus. Jah, Eestis me ei ole veel beebivabrikuteni jõudnud, aga vaid aasta ja mõni kuu tagasi lugesime Eesti meediast hirmutavaid uudiseid. Üldsegi mitte kuigi kaugel meist töötavad beebivabrikud hooga. Nii kirjutas Õhtuleht märtsis 2022: sajad asendusemad ja beebid on Ukrainas lõksus, värskelt kaksikud saanud paar pidi oma vastsündinutega punkrisse jooksma ilma toidu ja muuta. Eesti meedia kirjutab, et sõda, vägivald ja kinnised piirid on jätnud lõksu umbes 800 ukrainlannast asendusema, kes kannavad oma kõhus mõne välismaa paari beebit. Kuidas te selle uudise juures saate väita, et need sajad beebid ja emad ei olnud inimkaubanduse ohvrid või sundolukorra ohvrid näiteks majanduslikel põhjustel? Nad olid kui kaup riiulil välismaa paaridele.

Aitäh! Me oleme siin pikalt surrogaatemaduse või asendusemaduse teemal diskuteerinud ja ma olen püüdnud selgitada, et hoovad, mis puudutavad Eesti õigusruumi, on selle saali, Riigikogu käes. Ja olen ka selgitanud seda, et rahvusvaheliselt on aastaid püütud leida lahendust sellele õiguslikule vaakumile, mis tekib surrogaatema teenuse ostmisel ja lapse liikumisel uute vanemate kodumaale, kus on puudulik regulatsioon. Sellele probleemile head lahendust seni leitud ei ole. Sellega jätkuvalt tegeleb peaasjalikult Haagi rahvusvahelise eraõiguse konventsioon, mis [käsitleb] inimõigusi, sealhulgas lapse õigusi.

Tanel Kiik, palun! 

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Igaüks meist leiab end vahel vähemuse seast, on see ühiskonnas tervikuna, koolis, töökohas või näiteks Riigikogu saalis. Ma ei ole kunagi pidanud õigeks inimeste lahterdamist soo, vanuse, rahvuse, seksuaalse sättumuse või mis tahes muu tunnuse alusel. Seetõttu toetan isiklikult endiselt ka abieluvõrdsust. Samas on mul kahju, et praegune seaduse menetlus on tekitanud ja veel tekitamas omajagu pahameelt ja vastasseisu. Ja siit tuleneb ka minu küsimus. Hea minister, kas teie hinnangul oleks võimalik jõuda abieluvõrdsuseni ka rahulikumal viisil või on see möödapääsmatult niivõrd tugevaid tundeid, emotsioone, erinevaid arvamusi tekitav küsimus ka tulevikus?

Suur aitäh küsimuse eest ja ma tegelikult tänan teid! Ma väga loodan, et ühiskond kuidagi rahuneb ja seda mõistmist tuleb aja jooksul juurde. Aga mul puudub sügav usk, et see tõepoolest nii ka juhtub, sest nendesamade arutelude juures oleme me olnud kümme aastat tagasi ja oleme täna ikka veel. Meil on ühiskond üsna selgelt polariseerunud. Sellel poolel, kes püüab säilitada traditsionaalset vaadet perele, vanemate rollile, on väga tugevad veendumused ja hoiakud. Ja on teine pool ühiskonnast, kes on liberaalsem ja loodab leida lahendusi muutunud paarisuhetele ühiskonnas. Ma ei oska vastata, kas kunagi Eestis koidab see hetk, kus me saame rahumeelselt, kogu ühiskond tervikuna, sellest rääkida. Aga ma kardan, et need inimesed, kes neid seadusemuudatusi ootavad, ei jõua seda ära oodata. 

Karmen Joller, palun!

Minu küsimus on natukene ajendatud siin saalis kõlanud teistest küsimustest. Kui ma kuulen, kuidas kirjeldatakse erinevaid üksikjuhtumeid ja dokfilme, siis teaduse usku inimesena ma tean, et me võime suvalise probleemi puhul leida kolm inimest, teha kahetunnise dokfilmi, rääkida, kuidas see on mõjutanud vaimset tervist. No ma ei tea, kas või siinsed väljaütlemised peaaegu kõikide saadikute poolt võivad kellelgi [põhjustada] vaimse tervise halvenemist. Võtsin ette ja täiesti tavalise inimesena guugeldasin, kas homoseksuaalses peres kasvanud lastel võib esineda mingeid hälbeid. Ma tegin seda inglise keeles, et oleks laiem tulemus, ja sain kohe esimese vastena ühe Hollandi uuringu aastast 2022. Väga hea uuring. Ei olnud hälbeid. Kas sarnased uuringud on olnud analüüsides ka teil käsitlemisel? Ühesõnaga, kas ma jõudsin õigete järeldusteni?

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma olen varasemalt öelnud, ma töötasin 26 aastat lastekaitse valdkonnas ja just laste areng ja heaolu on olnud minu fookuses. Ma olen palju psühholoogilisi uuringuid lugenud ja psühholoogiat mõnevõrra ka ise õppinud, ikka fookuses laste heaolu ja laste toimetulek. Ja ma ei ole kunagi lugenud ühtegi sellist uuringut, mis oleks jõudnud järeldusele, et samast soost partnerite kasvatatud lastel oleks see suur probleem. Küll aga on hulgaliselt neid uuringuid, mis ütlevad, et LGBTQ+ kogukonna noortel on keerulisem ühiskonnas toime tulla, sest nad ei leia piisavalt mõistmist.

Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma siiski tahaksin teie vastust küsimusele, mida pidas Reformierakonna esinaine Kaja Kallas silmas, kui ta ütles, andis lubaduse, et abielu ei ole rünnaku all. Kelle rünnakut abielu institutsioonile ta silmas pidas? 

Teiseks, nii fundamentaalses sotsiaalses küsimuses, nagu perekonnaõiguse alused, te jätsite huvirühmadele kooskõlastamise ajaks vaid 72 tundi. Miks selline õigusloome tava rikkuv kooskõlastusaeg ning väljatöötamiskavatsuse mittekoostamine? Millest selline kiirtempo on ajendatud? 

Ning kolmandaks paluksin teie kommentaari. Te kõnelete siin erinevate ühiskonnagruppide kaitsest ja võrdsetest õigustest. Aga miks Eesti Naisteühenduste Ümarlaud on oma hinnangus asunud ühemõttelisele seisukohale, et, tsiteerin: oleme vastu perekonnaseaduse muudatusele, mis seondub mehe ja naise vahelise abielu asendamisega lihtsalt kahe füüsilise isiku vahelise abieluga. 

Aitäh küsimuste eest! Kõigepealt taas peaministri kommentaari juurde, mille ta minu mälu järgi ütles siis, kui me olime opositsioonis. Ja seda ma püüdsin ka enne selgitada. Väljatöötamiskavatsust ei ole tehtud pikki aastaid ja see on väljakujunenud tava, juhul kui tegemist on koalitsioonileppes ja valitsuse tegevuskavas olevate tegevustega. Seetõttu väljatöötamiskavatsust ei ole. 

Aga mis puudutab nüüd kooseluseaduse rakendusakte, siis ma oma ettekandes lugesin ette kõik need analüüsid, mis varasemalt on tehtud, ja sealjuures on olnud ka … üks moment, otsin kohe üles ja loen teile uuesti selle koha ette… 2009. aastal tehtud mitteabielulise kooselu analüüs. Kooseluseaduse eelnõu kontseptsioon [valmis] 2012, kooseluseaduse vastuvõtmine toimus 2014 ja sealt edasi eelnõu väljatöötamine, mis on tuginenud sellele analüüsile ja kontseptsioonile. 

Mis puudutab rakendussätteid, siis see on juba rakendusliku iseloomuga, mis ei vaja eraldi väljatöötamiskavatsust. Tõsi, abieluvõrdsuse [seaduse eelnõu] väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud, ja seda just eelmainitud põhjusel. Selline on olnud ka varasemate valitsuste praktika. 

Kolm päeva, 72 tundi, tõsi, on lühike periood, ma möönan. Seda olen ma ka mitu korda juba põhjendanud, et soovisime jätta võimalikult palju aega nendeks aruteludeks, mida selles majas, selles saalis ja komisjonides peetakse. Väga kahju, et komisjonis ei olnud kohal kõikide erakondade esindajaid. Aga ma arvan, et arutelu, mis leidis aset õiguskomisjonis, oli asjalik ja sisukas, ja ma väga loodan, et kaasamist tehakse täiendavalt veel. 

Naisteühenduste ümarlaua seisukohta peavad nad ise põhjendama.

Aitäh! Järgnevalt küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Helle‑Moonika Helme, palun!

Aitäh! Küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta on järgmine. Kui ettekandja ütles, et opositsioonis olles nemad olid abieluvõrdsuse ehk homoabielu vastu, siis äkki on kuidagi võimalik Reformierakond jälle opositsiooni saada? Siis äkki on lootust, et seda seadust ei tule.

Aitäh, Helle‑Moonika Helme! Ma ei saa seda kohe kuidagi lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Järgnevalt Züleyxa Izmailova, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea proua minister! Teatavasti on homofoobia ja selline vihkamise külvamine osa Kremli ametlikust poliitikast, millega Eestil ei tohiks küll mingit ühisosa olla. Paraku, nagu me siin saalis kuuleme, mõnel meist on veel sellega mingi ühisosa. Aga minu küsimus puudutab hoopis seda: palun öelge, kui palju rahulolevaid kodanikke me Eestile juurde saaksime või saame, kui me sellise seaduse, mis suures osas Euroopas juba täna kehtib, kehtestatud saame. 

Aitäh! Ma arvan, et arvestavam ja kaasavam ühiskond teeb õnnelikumaks kõik inimesed. Ja kui me vaatame teiste riikide kogemust, siis paari aasta jooksul peale abieluvõrdsuse seadustamist on hüppeliselt inimeste toetus samast soost inimeste abielule kasvanud, seega ka inimeste rahulolu oma eluga üldse, laiemalt. Teisalt, 53% inimestest, kes täna on seisukohal, et abieluvõrdsus on mõistlik asi Eestis ära reguleerida, on kindlasti rahul selle tulemusega. Ja kui me mõtleme, et 75% abiellumise eas, 20–29-aastastest noortest seda toetab, siis ma arvan, et ka need inimesed on kindlasti õnnelikumad ja rahulolevamad, kui nad teavad, et selline võrdne kohtlemine saab osaks kõikidele Eestimaa inimestele.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Istungi läbiviimise reeglite kohta on mul selline küsimus, et kas siin istungi läbiviimise reeglid lubavad sellise Kremli-kaardiga vehkimist. Ja kui lubavad, siis ma vehin ka ja ütlen, et ma arvan, et ukrainlastelt raha ära varastamine, nagu siin ühe erakonna liige just tegi, on väga Kremlile meelepärane tegu. Ukrainlastel on siis vähem jõudu ennast kaitsta, enda eest võidelda. Ja eelmine küsija sai muuseas siia Riigikokku just nimelt sellise Kremli-meelse teo tõttu, nii et ärgu tulgu siin Kremli-kaardiga vehkima!

Aitäh! Ma ei saa seda kuidagi lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, palun!

Jaa, ma tänan! Just nimelt küsingi istungi läbiviimise reeglite kohta. Eesti 200 on olnud see, kes lubas uut poliitkultuuri tuua. Nüüd aga teie vastne liige siin saalis tuleb puusalt igasuguste kaartidega vehkima ja sildistama. Täpsustage ära, võib-olla mul on midagi kõrvust mööda läinud. Kas siin saalis nüüd ongi selline uus poliitkultuur või kuidas? Või te ei ole jõudnud oma fraktsiooni värsket liiget informeerida oma uutest poliitilistest kultuuridest?

Aitäh! Me oleme siin saalis väga mitmel korral rääkinud, et kolleegidel tuleb üksteise suhtes lugupidav olla. Aga me oleme rääkinud ka sellest, et istungi juhataja küsimuste ja vastuste sisusse ei lähe, juhul kui need puudutavad teemat. 

Järgnevalt Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Korrates teie sõnu, et arvestavam, kaasavam ühiskond teeb õnnelikuks, on minu küsimus teile kui ministrile, aga ka teie koalitsioonile. Miks te Eesti inimestega ei arvesta? Teie enda sõnul on pool ühiskonnast sellele vastu. Te räägite 53%-st, Turu-uuringute protsendist. Tähendab, et pool ühiskonnast on vastu. Miks te ei kaasa, lähete praegu selle eelnõuga edasi kiirelt üle rullides, avalikku debatti vältides? Tegelikult on see ju mittekaasamine. Mina olen kristlane, Eesti suurima vähemuse esindaja. Mind on pilgatud, narritud, nimetatud usuhulluks, sest mul on kristlikud veendumused aastaid olnud. Mul on ka ülikoolis omandatud teadmised ja oskus tugineda psühholoogilistele uuringutele. Ma pöörasin rahvastikuministrina tagasi lapse esmase dokumendi hankimisel "vanem üks" ja "vanem kaks" nimetuse, tõin tagasi ema ja isa mõisted, ja mind tabas LGBT-aktivistide avalik tagakius. Möönan, see oli palga sees. Aga minu küsimus teile on: miks teie ei kaasa?

Me kaasame. Me oleme siin ja arutame seda teemat, ma ei saa hästi aru, millisest kaasamisest te räägite. Me oleme toonud eelnõu Riigikokku. Sellel eelnõul on 42 erineva asutuse ja organisatsiooni seisukohad, seda jõuti ka selle kiire menetluse juures teha. Ka Riigikogul on võimalus, kümme tööpäeva on muudatusettepanekute tähtaeg. Ja samamoodi on võimalus ning tegelikult ma arvan, ka kohustus korraldada kaasamisüritusi, nagu neid väga hästi perehüvitiste seaduse puhul tehti. 

Aitäh! Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Elus on palju näiteid, kus põrgutee on sillutatud ilusate kavatsustega. Paarisuhe ei ole muutunud. Paarisuhet üritatakse kunstlikult muuta, unustades, et pealkirja muutmine ei muuda raamatu sisu. See uus mudel … Ma julgen ennustada, ei saa kunagi need inimesed tundma ennast samasugustena ja võrdsetena nendega, kellel on traditsioonilise paarisuhte abielu. Ja võrdne kohtlemine alles eile ei olnud teie erakonnal meeles, kui olid koroonapiirangud. See, mida te teete – lugege, mida üritati teha Euroopas umbes sada aastat tagasi. Minu küsimus on väga lihtne: miks sõja tingimustes selline lõhestav samm teie poolt ette võeti?

Suur aitäh! Ma arvan, et just sõja tingimustes ja peale erinevaid kriise on oluline, et me inimeste õiguste ja võimalustega tegeleksime, et inimesed saaksid võrdselt otsustada oma pere‑ ja eraelu üle, saaksid selleks ka riigipoolse kaitse. Ma arvan, et see diskussioon on ühiskonnas üleval olnud juba pikka aega, alates 2009. aastast, kui nüüd kehtivat perekonnaseadust Riigikogus menetleti. Ja me oleme tänaseks jõudnud selliste toetusnumbriteni, mis annavad kindlustunde, et on mõtet ja põhjust Riigikogu ette tuua eelnõu, mis loob abieluvõrdsuse.

Aitäh! Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mina seda eelnõu väga toetan, tulenevalt sellest, et inimeste põhiõiguste tagamine [kaalub] üles teiste inimeste arusaama traditsioonist, mida ma pean ka oluliseks, aga ta lihtsalt ei kaalu seda üles. Minu küsimus puudutab teie hoiakut … (Martin Helme hõikab midagi saalist. Juhataja helistab kella.) See on minu arvamus, lugupeetud härra Helme. Aitäh! Ei pea ropendama. Nüüd, minu küsimus puudutab teie hoiakut. Vastates ühele küsimusele te olite väga pessimistlik selles osas, et ühiskondlikud eriarvamused selles küsimuses lahenevad. Aga tegelikult ju teiste riikide kogemus näitab, et aastate jooksul pärast seda, kui see otsus on vastu võetud, suur osa elanikkonnast näeb, et midagi hullu ei juhtu, kellelgi halvemaks ei lähe, ja asuvad seda toetama. Märk on ka see, et Keskerakonna fraktsiooni esimees ütles, et tema toetab seda eelnõu. Nii et mina küll usun, et kui me selle lahenduse üheskoos siin saavutame …

Aeg!  

… siis tegelikult me jõuame sinna, et see küsimus saab Eesti ühiskonna jaoks ka hoiakuliselt ja polarisatsiooni mõttes lahenduse.

Aitäh! Ma olen hästi nõus sellega, et kui me selle seaduse siin Riigikogus vastu võtame, siis nagu ka teiste riikide kogemus on näidanud, hoiakud lähevad hüppeliselt positiivsemaks. Tanel Kiige küsimus oli küll seotud sellega, kas me ei ootaks veel ja leiaksime kunagi [hiljem] selle kompromissikoha. Vot seda aega oodata mina ei pea võimalikuks, sest need inimesed, kes soovivad oma elu elada täna ja lapsi kasvatada täna, ei jõua ära oodata, millal ühiskond 10–20 aasta pärast valmis on.

Anti Haugas, palun!

Kõigepealt tervitan oma vaprat pisiperet, kes te issit telekast vaatate. Ma tulen varsti koju. Aga küsimus on proua ministrile. Te mainisite enne, et nooremate generatsioonide tolerantsus abieluvõrdsuse suhtes on kõrgem. Mida teie enda kogemus näitab, millest see tuleneb? Miks on nõnda, et nooremad on tolerantsemad ühiskonnas ja vanemad generatsioonid pigem vähem tolerantsed?

No siin võib rääkida väga pikalt abielu funktsioonide muutumisest ajas. Me peaksime minema sada ja rohkem aastat tagasi, kuidas see kõik on muutunud. Samamoodi võib siin rääkida sellest, milliseid muutusi on paarisuhtesse toonud individuaalne sotsiaalkindlustussüsteem. Me oleme tõesti elanud väga muutuvas ajas, ja kiiresti muutuvas ajas, mis tähendab seda, et abielu ei ole enam ilmtingimata vaja, et talus oleks tööd tehtud, või ka selleks, et oleks ülalpidaja, ja seda ka vanaduses. Selleks on individuaalsed pensioniskeemid, selleks on tööealisele inimesele töötuskindlustus ja nii edasi ja nii edasi. Ühiskond on oluliselt muutunud ja noored inimesed on selle muutumisega kaasa tulnud. Loomulikult, ma arvan, et praktilises mõttes ei olegi nagu suurt vahet, murekoht on ju väärtustes ja hoiakutes. Vanemad inimesed on sagedamini kinni traditsioonilisemas. Nooremad inimesed on avatumad ja paindlikumad ja eks sealt see vahe tuleb. 

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No miks te arvate, et nooremad inimesed on targemad kui vanemad inimesed? Mina julgen öelda, et vanemad inimesed on targemad inimesed, sest neil on elukogemus tunduvalt suurem. Ja ma kuulsin, et te hakkasite siin vahepeal jälle Reformierakonnale omaselt Kremli-kaardiga vehkima. Mina ütlen, et see ühiskonna lõhestamine, millega te praegu tegelete, on Kremli meelepäraseim asi. Mina ütlen, et see, et teie propageerite lastevaesust ja laste sisseostmist ja inimkaubandust, on just nimelt see, mis on Kremlile meelepärane. Kui teie arvate, et sellega kaitsete meid Kremli eest, siis vastupidi – sisuliselt lööte te kõik väravad lahti, et Putinil oleks võimalikult lihtne Eestit üle võtta.

Aitäh! Ma ei kuulnud küll küsimust. Nii et head kolleegid, see kord ja koht on ikkagi küsimuste esitamiseks, mitte seisukohtade esitamiseks. Läbirääkimised alles tulevad. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Ma ei ole nõus sellega, et peab olema küsimus esitatud. Meil on ka esimene lugemine, nagu te ise enne ütlesite istungi algul, see koht, kus vahetatakse mõtteid ja diskuteeritakse ja on nii-öelda sisulise debati koht. (Signe Riisalo küsib, kas ta vastab.)  

Praegu protseduurilisele küsimusele ei saa vastata. Kert Kingo, teie küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Jaa, ma tänan! Nüüd taas on võimalus küsida. Selgitage ära, milline teie arvates on see arutelu, sisuline arutelu, millest te meile kogu aeg räägite ja mida me peame ootama. Miks me ei saa siin saalis mitte midagi muud teha?

Lugupeetud Kert Kingo! Me oleme praegu küsimuste-vastuste voorus ja küsimus peab olema selline, millele peab olema võimalik ka vastata. Ehk siis võiks olla küsimus. Martin Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Ongi küsimus istungi läbiviimise kohta. Enne, kui ma küsisin ministrilt küsimuse, ma ütlesin oma küsimuse lõppu, et ma tegelikult vastust ei oota, sest nagunii tuleb vale. Ja siis ta vastas, kuigi ma ei tahtnud, et ta vastaks. Mart Helme esitas küsimuse ja siis hakkas istungi juhataja tõlkima ministrile, et polegi vaja vastata. Teeks niimoodi, et te ei tõlgi saadikute küsimusi ettekandjale. Kas ta siis saab selle vastamisega hakkama või mitte, see on tema enda asi. See siin ei saa.

Aitäh! Ma ei saa ka seda praegu lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Aga nagu ma ütlesin, meil on küsimuste-vastuste voor. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kavandatavate muudatustega kaasnev mõju ühiskonnale ja perele on midagi sellist, mida umbes sada aastat tagasi püüdsid teha revolutsionäärid Euroopas. Eriti paistsid seal silma naissoost revolutsionäärid. Ma soovitan teil tutvuda, millised plaanid neil olid, leiate kindlasti väga palju sarnasusi. Aga tulles tagasi Eestisse, meil on, nagu me kapo aastaraamatust lugesime, väga kiirelt kasvav, arenev ja pulbitsev moslemi kogukond. Ka nemad vajavad võrdset kohtlemist ja uute peremudelitega kohanemist. Minu küsimus on: kuidas te kavatsete tagada, et Eesti valitsus ka nende kogukonnaga hakkama saab?

Aitäh! Ma tulen Mart Helme küsimuse juurde tagasi. Ma lihtsalt vabandan, ma ei saanud aru, kas tegemist oli protseduurilisega või muu küsimusega, ja küsisin seda istungi juhatajalt. Härra Mart Helme rääkis sellest, et vastaja olevat öelnud, et noored on targemad kui eakamad inimesed, kellel on enam kogemust. See on sõnade suhu panemine. Mina rääkisin noorte avatusest, mitte tarkusest. Veel viidati sellele, nagu vastaja oleks rääkinud idanaabri võimu kantsi sümbolist. Ka seda sõna ei ole ma suhu võtnud.

Nüüd, moslemite toimetuleku kohta võin ma öelda seda, et kõik inimesed on Eestis seaduse ees võrdsed. Erikohtlemist neil vaja ei ole. Diskrimineerimise eest on inimesed kaitstud nii usuliste tõekspidamiste kui ka täna arutelu all olevate soolise identiteedi küsimuste puhul. Neile laienevad need seadused, mis Eestis kehtivad, mitte nende enda kogukonnaga kaasa tulnud seadused või tavad.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Proua minister! Eelmises koosseisus, kui meil oli arutlusel abielureferendumi teema, siis põhiline vastuväide sellele oli see, et aeg on täiesti ebasobiv, meil on koroonakriis. Praegu meil käib sõda, suurim sõda Euroopas pärast teist maailmasõda. Olukord on palju hullem, ütleks niiviisi. Ja need meetodid, kuidas te seda olete teinud: 48 tundi kooskõlastamiseks, eelmisel päeval eelnõu komisjonile. Ma küsiks nii, et teil on määratud tähtaeg, jaanipäevaks peab olema läbi viidud ükskõik mis võtete või vahenditega. Kui te olete nii kindlad, et teil on selline ülekaal, et enamus rahvast toetab, siis on mõistlik referendum teha. Aga ma küsiksin, kas see kõik läheb meil kategooria "hea ja aus poliitika" alla. 

Aitäh küsimuse eest! Seda, kas aeg on küps või mitte, oleme me täna pikalt ja põhjalikult arutanud. Oleme läinud ajas tagasi aastasse 2009, kui kehtivat perekonnaseadust ette valmistati ja esmakordselt ka samast soost inimeste paarisuhteid reguleerivatest seadustest rääkima hakati. Korrigeerin: mitte 48, vaid 72 tundi. Ja kui te küsite selle kohta, et kui valitsuserakonnad on nii kindlad, miks siis mitte minna rahvaküsitluse teed, ja väidate, et jaanipäevaks tuleb eelnõu vastu võtta, siis need on selles mõttes huvitavad väited, et mina ei ole saanud tööülesannet jaanipäevaks eelnõu vastu võtta. Mina olen saanud ülesande koalitsioonilepinguga, mis räägib meile abieluvõrdsusest ja kooseluseaduse rakendusaktidega reguleerimisest, selle sätestamisest. Ma olen toonud tõesti [eelnõu saali]. 72 tundi, kolm tööpäeva oli see aeg, kui oli võimalik eelnõu valitsuse protseduurikat järgides kooskõlastada. Kuid kõik need ajad, mida me oleme praegu pakkunud Riigikogule, on, punkt üks, Riigikogu enda otsustada. Ja teiseks, ka muudatusettepanekute tegemiseks on kümme tavapärast tööpäeva ju jäetud.

Liisa-Ly Pakosta, palun! 

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Mul on kõigepealt üks märkus: siin saalis ei ole õhku. Siin saalis ei ole õhku ei otseses ega kaudses mõttes – ei otseses ega piltlikus mõttes ei ole siin saalis õhku. Aga nüüd küsimus ministrile: kuidas te hindate seda, et siin parlamendisaalis on osa ausate, seaduskuulekate inimeste kohta, Eesti inimeste, meie oma ligimeste kohta kasutatud eemaletõukavaid epiteete?

Aitäh küsimuse eest! Ma aimasin, kui ma selle eelnõuga siia tulin, et nii võib minna. Ja ma kaalusin tükk aega, kas minul valitsuse esindajana on õigus Riigikogu puldis teha ettepanekuid, märkusi, kommentaare selles saalis istuvate inimeste sõnakasutuse kohta. Ma jõudsin järeldusele, et see ei ole minu õigus ja minu pädevus, aga ma oleksin väga tänulik, kui kõik saalisviibijad lähtuksid terminoloogiast, mis on arutatavas eelnõus.

Helle-Moonika Helme, palun küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Jaa, istungi läbiviimise protseduur äkki näeb ette [abi] eelküsijale. Tõepoolest, teda ei olnud siin saalis, ta alles nüüd tuli, ta ei ole kõiki neid väljendeid kuulnud. Siin kõlas väljendeid igasugustest foobiatest ja siin kõlas süüdistusi kiusamises ja siin oli ka mingite Kremli-kaartidega vehkimist. Ma tõepoolest tunnustan selles mõttes eelküsijat, et ta selle teema laua peale tõstis. Tõepoolest, selliseid väljendeid ei ole siin ilus kasutada. 

Aitäh! Ma rõhutan, head kolleegid, et jääme üksteise suhtes lugupidavaks. Ja samamoodi on mul palve, et katsuks ebatsensuursed väljendid siit saalist eemal hoida. Need on ka siin saalis juba täna kõlanud. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Huvitaval kombel aeg-ajalt, kui liberaalid kuidagi ebamugavasse olukorda satuvad, on neil kohe laual nõudmised, et jäägem üksteise suhtes lugupidavaks ja ärme kasutame ebatsensuurseid väljendeid. Millegipärast ei kuule ma mingit hukkamõistu, vaid pigem õigustust, kui ERR-i lainepikkusel Varro Vooglaidu ja mind isiklikult nimetatakse m-tähega algava sõnaga ja räägitakse, kuidas me tahaksime Riigikogus s-tähega algava sõnaga loopida puldis olevaid inimesi, ja muud seesugust. Ei mingit hukkamõistu ega mingisugust halvakspanu – normaalne! Varro Vooglaid ja Mart Helme väärivadki seda, et nende tõeline pale paljastatakse ja s-tähega algava sõnaga kokku määritakse – mitte sõnaga, vaid ollusega kokku määritakse. Teate, lõpetaks selle silmakirjatsemine ära!

Aitäh! Mart Helme, ma ei saa seda kuidagi lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Leo Kunnas, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Ma vabandan selle ebatäpsuse eest. Tõesti ei olnud mitte 48 tundi, vaid tervelt 72 tundi antud kaasatutele aega vastamiseks. Aga protokolli huvides ma lihtsalt märgin ära, et ma ei saanud oma küsimusele enne vastust.

Järgnevalt Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Aitäh selle vastupidavuse ja põhjalike vastuste eest Riigikogu liikmete küsimustele! Me teame, et see seaduseelnõu on tinginud väga paljude organisatsioonide ja MTÜ-de kaasamist ja teile kindlasti palju isiklikke kohtumisi. Olete pikka aega töötanud Sotsiaalministeeriumis professionaalse ametnikuna. Seoses sellega küsingi: kas selle aja jooksul on olnud märgata muutusi ka nende inimeste hoiakutes ja meelsuses, kes selle eelnõuga on oma töö tõttu seotud ja peavad jääma lugupidavaks ja mõistvaks kõigi inimeste suhtes?

Jaa, loomulikult on ajas hoiakud muutunud ka erinevatel esindusorganisatsioonidel ja partneritel. See on, ma arvan, üsna loomulik, sest ühiskonna kui terviku hoiakud on ju muutumise trendis. Aga mis ei ole muutunud ja mis on iseenesest ootuspärane, on just nimelt see lõhe, mis läheb väärtuspõhisuse vahelt. Mul ei ole põhjust oodata, et kirikukogukond tuleks sajaprotsendiliselt selle eelnõu taha seda toetama. Seda põhjust mul pole, seda ootust lihtsalt ei ole, eks ole. Aga need inimesed, kes sotsiaalvaldkonnas toimetavad, lastekaitse valdkonnas toimetavad, kes nii puuetega inimeste õiguste kui ka LGBTQ+ kogukonna kui ka sisserändajate õigustega tegelevad – kõikides nendes sektorites on tolerantsus loomulikult kasvanud. Lihtsalt näitena ma võin tuua selle, et kui ma 90-ndate alguses läksin Tallinna Ülikooli sotsiaaltööd õppima, siis sisseastumisvestlusel küsiti kõige markantsemana [küsimus], kuidas sa sotsiaaltöötajana tulevikus reageeriksid, kui sinu kliendiks on tumedanahaline geipaar ja nad on oma muredega kimpus. Täna sotsiaaltöö sisseastumisel selliseid [küsimusi ei küsita] – ja jumal tänatud.

Aitäh! Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Ma tänan. Ma tahaks teilt üle küsida, kas teile jäi ka mulje, et sotsiaalkaitseminister, kelle haldusalas ehk Lille Kodus toimus julm puuetega laste kohtlemine, ülistas praegu kogu selle valdkonnaga tegelevaid inimesi. Seda võigast tegu, mis pikka aega vältas Lille Kodus, ei olekski nagu olnud. Kas te saite samamoodi aru?

Aitäh! Ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Järgnevalt Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Fakt on see, et ühiskond on selles küsimuses küllaltki polariseerunud. Kas on mujalt maailmast mingeid häid kogemusi, näiteid, et kui see seadus saab vastu võetud, kuidas siis ühiskonna osapooli kiiremini lepitada? Või on lihtsalt nii, et aeg parandab kõik haavad?

Aitäh küsimuse eest! Teiste riikide kogemus on see, et nii kaua, kuni ei ole seadus vastu võetud, on tüli õhus. Teema on ärev, puudutab paljusid inimesi isiklikult, teisi põhimõtteliselt, ja seda võitlust siis ka avalikult peetakse. Huvi võitluse vastu kaob peale seaduse vastuvõtmist ja enamiku riikide praktika näitab paari järgneva aasta jooksul 10–20%-list tolerantsuse kasvu ühiskonnas ja selle teema vaibumist avalikkuse diskussiooniruumis. See on teiste riikide kogemus.

Aitäh! Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Ma tahaks teada, kas Signe Riisalo pidas silmas, et kui huvi selle teema vastu vaibub pärast seaduse vastuvõtmist, kas see on seotud sellega, et kavandatakse vastu võtta ka vaenukõne seadus ja vaenukõne seadus aitab avalikkusest eemaldada huvi selle teema vastu.

Aitäh! Ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! Nii nagu kolleeg Signe Kivi, tänan ka mina teid nende vastuste eest ja vastupidavuse eest. Aga peamiselt EKRE fraktsioonist on siin täna antud kõigiti mõista, et nad suhtuvad halvasti mitte ainult sellesse algatusse, vaid suhtuvad põlgusega ka nendesse Eesti kodanikesse, keda see eelnõu puudutab. See on tegelikult vastuvõetamatu. Austatud minister, ma palun, ja seda ilmselt kõigi sotsiaaldemokraatide nimel, kas te valitsuse liikmena, valitsuse nimel saaksite rõhutada ja kinnitada, et kõik Eesti inimesed, kõik Eesti kodanikud väärivad seda, et neisse suhtutakse austuse ja lugupidamisega? 

Aitäh küsimuse eest! Mina ei kujuta teistmoodi ette, sest meil on ka põhiseadus, mis annab meile kõigile ühetaolise kaitse ja õigused. Aga ikkagi me mingisugusel põhjusel otsustame ühiskonnas, et osal inimestel siiski ei ole neid õigusi. Põhiseadus annab need õigused kõigile, aga meie millegipärast otsustame, et võrdne kohtlemine on kellegi privileeg. Võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine ei ole privileeg, vaid see on normaalsus. Ma arvan, et kõik inimesed väärivad seda, et nende pere- ja eraelu on kaitse all, ja nad saavad ka riigi poolt ekstra kaitset selleks.

Mart Maastik, palun küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh! Tõesti, minu küsimus ongi selline. Ma saan aru, et siin saalis on kaks vaenupoolt. Ühed ajavad ühte juttu, teised teist, ühed räägivad aiast, teised aiaaugust. Minu protseduuriline küsimus ongi see, et kas edaspidi oleks mõistlik ikkagi viia läbi selliseid arutelusid, kus reaalselt ka vastatakse küsimustele ja ei õhutata vaenu kahe poole vahel, vaid üritatakse leida ühisosa. Ma vägagi tahan siia lisada härra Odinetsile seda, et meie ei istu siin mitte seepärast, et me vihkame kedagi, vaid me tahame, et abielu jääks pühaks mehe ja naise vaheliseks liiduks ja perekond on ema, isa ja lapsed. Te peate seda mõistma. See ei ole mitte kuidagi seotud sellega, kes voodis kellega midagi teeb. Palun püüdke sellest aru saada, see on väga oluline selle asja juures. 

Aitäh! Ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Mart Helme, palun küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Ma olen muidugi natukene riivatud sellest, et jälle, järjekordselt vasakliberaalid arvavad, et neil on õigus homode kaitsmise sildi all külvata viha, vihkamist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, tema ideoloogia toetajate, tema liikmete ja tema, ütleme nii, vaimsete toetajate vastu ja valijate vastu Eesti ühiskonnas tervikuna. Sellist õigust ei ole teile, liberaalid, mitte keegi andnud. Te olete seda õigust kuritarvitanud läbi aastate ja see peab lõppema. EKRE-vastase viha õhutamine peab lõppema. Seda ei saa kuidagi õigustada sellega, et meil on teistsugune nägemus homoabieludest, homode lapsendamisõigusest ja muust seesugusest. See ei ole seotud vihaga, see on seotud teistsuguste moraalsete väärtustega. Lõpetage see viha külvamine!

Aitäh! Ei saa ka seda lugeda istungi läbiviimise reeglite kohta käivaks küsimuseks. Martin Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Mul on tõesti küsimus, istungi juhataja. Kust maalt tuleb vastu see piir, kus te teete puldis oleva inimese valetamise peale märkuse? Signe just ütles, et meil põhiseadus annab samasoolistele õiguse abielluda. Mingisugust sellist õigust pole kuskil kirjas. See on väljamõeldud asi! Sellist õigust pole olemas! See on teie poolt välja mõeldud pretensioon. See on selge valetamine. Mul on soov, et istungi juhataja lõpetaks puldis olevate inimeste valetamise. Kas või [sulgege] mikrofon, seda te oskate.

Aitäh! Ei saa ka seda lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! No ma küsin küsimuse, et proua minister saaks vastata sellele. Tal on põhiseadus ette võetud. Aga mina tõlgendan küll niimoodi, et põhiseaduse § 12 ütleb selgelt, et soopõhine diskrimineerimine on keelatud. Ja see, et meil abielu institutsioon on soopõhiselt reguleeritud, tegelikult on soopõhine diskrimineerimine. Näiteks mina võin naisega abielluda, aga proua minister naisega abielluda ei või ja sellisel viisil teda diskrimineeritakse. Ma ei räägi sellest, kas tal sellist soovi on või ei ole, ma toon kujundliku näite. Aga diskrimineerimine on siin täiesti selge, ühemõtteline ja põhiseaduse poolt keelatud. Kas te olete nõus sellise tõlgendusega?

Jaa, absoluutselt! Tõepoolest, § 12 põhiseadusest on mul ka silme ees ja tõepoolest see on paragrahv, mis räägib õigusest elada nii, et sind ei diskrimineerita olenemata rahvusest ja rassist ega nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. See on tegelikult põhimõte ja seda me soovime kõikidele Eesti inimestele tagada. Ja ma oma ettekande alguses juba rääkisin Riigikohtu seisukohavõtust. Riigikohtu seisukohavõtt [tugines ka] §-le 26, mis puudutab perekonna- ja eraelu puutumatust. Riigikohus on leidnud, et ka sellest lähtuvalt sooline diskrimineerimine ei ole õigustatud ega põhjendatud.

Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Tänan võimaluse eest! Ütleksin, et see on väga häbiväärne, kuidas omavoliliselt ja meelevaldselt hakkavad saadikud põhiseadust tõlgendama. Esiteks, põhiseaduse § 12 esimene lause ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed. Teiseks, seadus lubab igal naisel ja igal mehel abielluda. Palun ärge naeruvääristage Riigikogu, ärge hakake kunstlikult ja meelevaldselt põhiseadust väänama!

Aitäh! Ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Samamoodi küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma mäletan, et tänase istungi alguses tõusetus probleem, et komisjonis puudus sisuline arutelu ja tegelikult oli eesmärk see asi ruttu siia saali saata ilma sisulise aruteluta. Teie ütlesite, et aga me saame seda sisulist arutelu ka siin teha. Ja nagu te näete, praegu ongi tekkinud olukord, et me tahaksime sisulist arutelu, debatti kui sellist, aga meil on jäänud paljud küsimused vastuseta. Seda protsessi, mis toimub komisjonis, ei ole võimalik siin Riigikogu saalis teha. Nii et ma tahaksin teile öelda, et tegelikult see, et te toote saali pooltoore – mis pooltoore, täiesti toore! – toidu ja me peame siin selle ära närima, on täiesti vastuvõetamatu. Palun ärge tehke enam sellist asja!

Ma ei saa seda lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta, küll aga saan märkida seda, et meil jätkub siin see arutelu ka Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi kõnega. Ja temale saab samuti esitada küsimusi. 

Aga Helle-Moonika Helmel on samuti küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Jaa, aitäh! Istungi läbiviimise kohta me oleme siin poolteist nädalat juba küsimusi küsinud. No et siin on teatud järjekord, eks ole, kas Riigikogu liige on esimesel kohal ja valitsuse liige, ma ei tea, neljandal, või on see vastupidi – kuidas see järjekord on. Ja ma vaatan, et ka põhiseadust tõlgendatakse juba niimoodi, kuidas endale kasulikum on. Minul on lihtsalt küsimus. Siin räägiti põhiseaduse [tekstist] selle kohta, keda ei tohi diskrimineerida, loeti kõik ette. Ma ei saanudki aru, kas see loetelu on [lihtsalt] loetelu või on see järjekord. Aga seal oli sugu, nahavärv ja mis seal kõik oli, ja muu hulgas oli ka usutunnistus. Mina nagu mõtlen, et mina identifitseerin ennast kristlasena. Kas minu diskrimineerimine siin saalis selle seadusandlusega on lubatud? Minul kristlasena on teatud maailmavaade, teatud hoiakud, ja mina leian, et selle seaduse menetlemine on minu diskrimineerimine. Kas see on lubatud?

Aitäh! Põhiseaduse kohaselt ei ole diskrimineerimine nendes põhiseaduses välja toodud punktides lubatud ja ma usun, et põhiseadus kehtib siin saalis, aga kehtib ka siit väljaspool. 

Aga küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Kert Kingo.

Jaa, ma tänan! Et neile, kes vaatavad või jälgivad kodudes või kus iganes seda meie istungit, ei jääks kõrvu vale tõlgendus ja sõnastus, ma tuletan meelde, et põhiseaduse § 12 ütleb lisaks sellele, et esimene lause on, et kõik on seaduse ees võrdsed, et ei ole vaja erisusi teha homoseksuaalidele, kedagi ei tohi diskrimineerida. Ja siin on loetelus ka "poliitiliste või muude veendumuste tõttu". Tuletan sotsiaaldemokraatide reast järgmisena ette astuvale õiguskomisjoni esimehele meelde, et ka poliitiliste veendumuste tõttu ei tohi diskrimineerida.

Nii, aitäh! Ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Proua minister, kui teile praegu rohkem, ma näen, küsimusi ei ole, siis aitäh, ma luban teid istuma. Te olete siin juba väga kaua seisnud. Võtan kaks viimast küsimust istungi läbiviimise reeglite kohta. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete ennast siin näidanud targa istungi juhatajana. Te valdate põhiseadust imehästi ja olete põhiseaduse abil muutnud meie Riigikogu kodu- ja töökorda vastavalt oma soovile. Aga mul on selline küsimus: miks te istungi läbiviimisel käsitlete põhiseaduse raames ainult neid küsimusi, mis on teile soodsad? Jutt on praegu diskrimineerimisest. Kui me võtame praegu Eestis olevad kristlike vaadetega inimesed ja ka võib-olla õigeusu vaadetega inimesed, siis nende arv on kordades, sadades kordades, tuhandetes kordades suurem kui homopaaride arv. Ja praegu te lasete selle eelnõu menetluse käigus täiesti vabalt mõningatel Riigikogu liikmetel materdada EKRE-t selle eest, et me seisame teiste inimeste põhiseaduslike [õiguste] eest ehk usuvabaduse eest. Miks te lubate seda?

Aitäh! Ei saa ka seda lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Henn Põlluaas, viimane küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Te just hetk tagasi väitsite, et siin saalis kehtib põhiseadus ja et loodetavasti väljaspool ka. Aga ma väga kahtlen teie siiruses, sellepärast et see, kuidas te siin olete sõitnud üle parlamendisaadikutest, takistanud meie põhiseaduslikku õigust esitada eelnõusid ja arupärimisi, protseduurilisi küsimusi, proteste ja nii edasi – selle juures te olete tuginenud mingisugusele täiesti kallutatud, mitte mingisugust juriidilist jõudu omavale mingisugusele Reformierakonna tellitud osalisele põhiseaduse kommentaarile. Te presenteerite siin seda, justkui see oleks mingisugune õigusnormide alus. Tegemist on ainult mingisuguse osalise asjaga kuskil internetis, millele tuginemine tähendab tegelikult täiesti selgelt põhiseaduse rikkumist. Ja veel hullem on sellele tuginedes Riigikogu liikmete õigustest ja meie kodu- ja töökorra seadusest ülesõitmine. Nii et teie sellised loosunglikud hõisked, justkui siin saalis valitseks põhiseadus, ei vasta tõele. Te ise olete see teerull, mis sellest üle sõidab.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Ja rohkem meil selle teema puhul küsimusi ei ole. Palun nüüd juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Minul on au tutvustada teile Riigikogu õiguskomisjonis toimunud arutelu, selle käiku ja neid otsuseid, mis õiguskomisjon on teinud. 

Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 207 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks 16. mail oma korralisel istungil. Istungil viibisid komisjoni liikmed Eduard Odinets, Anti Haugas, Jaanus Karilaid, Kert Kingo, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. Täna on juba mitu korda kõlanud ja kinnitan, et kolleegid Varro Vooglaid ja Kert Kingo lahkusid istungilt pärast istungi töönädala kava kinnitamist ja ei osalenud väga põhjalikus, sisulises arutelus selle eelnõu üle. Samuti lahkus istungilt pärast päevakorra kinnitamist Jaanus Karilaid, kuid tema saatis meile oma asendusliikme, kelleks oli Ester Karuse. 

Lisaks komisjoni liikmetele võtsid istungist osa sinna kutsutud erinevate ministeeriumide ametnikud: sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets, sama talituse nõunikud Kristel Vaino ja Susann Liin, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna projektijuht Ingrid Ots-Vaik ning Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. 

Nagu ma ütlesin, tänu väga põhjalikule ministri ettekandele ja tänu sellele, et meil oli kohal päris palju ministeeriumide ametnikke, oli see arutelu väga sisukas ja väga põhjalik. Ma tänan siin ka kõiki komisjoni liikmeid, eriti komisjoni aseesimeest Anastassia Kovalenko-Kõlvartit väga asjalike küsimuste eest, mis said esitatud. 

Ma ei hakka praegu kordama ministri ettekannet, mis toimus komisjoni istungil. See oli sama põhjalik kui täna siin täiskogu saalis. Ja tegelikult ka enamus küsimusi, mida head kolleegid täna ministri käest on küsinud, said küsitud ja said vastatud sama põhjalikult ka komisjoni istungil. Võib-olla teie tähelepanu juhtimiseks toon välja mõned teemapüstitused ja küsimused, mis ei kõlanud täna siin saalis, aga ma pean neid oluliseks. 

Seaduse jõustumise tähtaja teema käis täna ka siin läbi. Võimalikud vastuolud põhiseadusega said ka õiguskomisjoni istungil väga põhjalikult arutatud. Selle teema tõstatas teiste hulgas näiteks Liisa-Ly Pakosta. Tema tõstatatud oli ka küsimus, mis puudutas usuvabadust ja kirikute õigust laulatada samast soost isikuid või õigust sellest keelduda. Ja nagu me eelnõust võime lugeda, tegelikult ka praeguse seaduse kohaselt ja tulevikuski kirik ise otsustab, keda ta laulatab ja keda mitte. 

Arutasime samamoodi erinevate uuringute teemasid. Oli küsimusi, kui palju on neid inimesi, kes on juba kooselulepingu sõlminud, mis soost nad on ja kas nad kavatsevad abielule üle minna või mitte. Me teame, et see üleminek on selle eelnõu kohaselt tehtud väga lihtsaks ja [soovi korral] väga kiireks. Päris pikalt arutasime ka kunstliku viljastamise ja põlvnemise teemasid, aga neid minister on siin juba põhjalikult käsitlenud ja vastanud väga paljudele küsimustele. Ma veel kord tänan kõiki kolleege ka siin saalis, kes neid raskeid ja keerulisi teemasid on tõstatanud. Ma loodan, et ministri vastused olid ammendavad. 

Arutelu all olid ka erinevate nõusolekute teemad: nõusolek lapse lapsendamiseks, partnerdoonorid ja mittepartnerdoonorid ja nii edasi. Kõik need teemad said juba käsitletud ka täna siin saalis nende mitme tunni jooksul, mis me oleme seda väga põhjalikku arutelu, debatti pidanud. Peresisese lapsendamise kord, selle erinevus kooselus ja abielus sai ka komisjonis käsitletud. Kõik sellised teemad. Samamoodi võõra lapse lapsendamine – ka see sai komisjonis väga põhjalikult käsitletud, nagu täna siingi. Tegelik olukord ei ole kuigi lihtne. Eestis ka praegu ei ole niisama lihtne lapsendada võõrast last, sõltumata sellest, mis soost on abikaasad. 

Pisut puudutasime hooldusperede süsteemi. Eelnõu 207 seda kuidagimoodi ei muuda ega puuduta, nii et hooldusperede süsteem jääb samaks, mis ta praegu on. Samuti käsitleti põhjalikult komisjonis seda teemat, mille täna siin eriti Keskerakonna kolleegid tõstatasid: kas ei oleks olnud mõistlik kaks seadus[eelnõu] lahutada, menetleda perekonnaseaduse muutmist ja kooseluseaduse muutmist eraldi. Ka sellele küsimusele on minister minu arvates täiesti põhjalikult ja ammendavalt ka siin täna kolleegidele vastates vastanud. 

Põlvnemine, lapsendamine, testamendi tegemine ja kõik varasuhetega seonduv on väga põhjalikult käsitletud. Samuti tõusetus küsimus seoses notari juures lepingu sõlmimisega ja dokumentide esitamisega, et tõestada, et sa ei ole juba abielus või kooselus. Siin tõusetus eriti teema, et kui partner on välismaalane, aga tegelikult see probleem eksisteerib ka praegu abikaasade puhul. Komisjoni istungil tuletati meelde hiljutised meedia vahendusel kõlama jäänud lood, kus abikaasa, kui ta Eestis abiellub, ei esita Eesti pädevatele asutustele oma varasemate abielude dokumente, kui abielud on sõlmitud välismaal. See on valetamine riigivõimudele, aga selle eest ei ole me keegi kaitstud. Kõik sellised teemad, veel kord toonitan, said üsna põhjalikult [arutatud]. 

Ja loomulikult tekkis meil seesama arutelu põhiseaduse teemadel. Taas tuli päevakorrale mitte ainult § 12, mis käsitleb diskrimineerimise keeldu, vaid ka § 27, mis tegelikult ei käsitle abielu, vaid käsitleb perekonda. Ja perekond määratletakse seadusega. Nagu ka minister korduvalt mainis, on arvukalt Riigikohtu lahendeid, mis võrdsustavad samast soost paaride kooselu perekonnaga ka põhiseaduse mõistes. 

Arutasime ka võimalust pidada ühist debatti põhiseaduskomisjoniga alates ühisistungist kuni arvamuse küsimiseni põhiseaduskomisjonist. See mõte ja idee, mille käis välja komisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kahjuks ei leidnud toetust komisjoni liikmete seas. Arutasime ka kaasamise teemat. Võib-olla ennetades küsimusi, võin öelda, et samal päeval, kui toimus komisjoni istung, said saadetud ka kaasamiskirjad kõikidele nendele, kes olid kaasatud valitsuse kaasamise ringis, palvega täpsustada ja täiendada oma seisukohti ja öelda veel, mis täiendavalt öelda on. Tähtajaks panime nendele 2. juuni. Sisuliselt üle kahe nädala on kaasatud rühmadel aega, et anda oma arvamus teada Riigikogu õiguskomisjonile. Kindlasti me kutsume kaasatud sihtrühmi – ilmselt mitte kõiki, vaid neid, kelle arvamused on reljeefsemad või huvitavamad või vastandlikud – debatti pidama ka õiguskomisjoni. Kõlasid ettepanekud, keda veel võiks kaasata, ja need täiendavad ettepanekud kaasatavate kohta said komisjonis ka aktsepteeritud. 

Selle ligi kolm tundi kestnud komisjoni istungi tulemusena tehti komisjoni liikmete erinevate ettepanekute alusel ka menetluslikud otsused. Need ma nüüd siis ütlen. Esimene otsus oli võtta eelnõu esimesele lugemisele täiskogu päevakorda 22. mail ehk täna. Selle otsuse poolt olid Anti Haugas, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere, Vilja Toomast. Vastu hääletasid Ester Karuse, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, erapooletuid ei olnud. Komisjon teeb täiskogule ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Selle poolt olid Anti Haugas, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere, Vilja Toomast. Selle vastu hääletasid Ester Karuse ja Anastassia Kovalenko-Kõlvart, erapooletuid ei olnud. Siis otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks täiskogus, ettekandjaks komisjoni esimees Eduard Odinets. Selle poolt oli samuti kuus inimest: Anti Haugas, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere, Vilja Toomast. Vastu ei olnud keegi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart jäi erapooletuks selles küsimuses. Ja viimane otsus, mille komisjon tegi, oli muudatusettepanekute tähtaja määramine. See on täiesti seadusega lubatud miinimumi piires ehk kümme tööpäeva. Parandan, kolleegid: siin kõik räägivad kümnest päevast, aga kümme tööpäeva on see aeg. Ehk siis muudatusettepanekute tähtaeg võiks olla 5 juuni. Jällegi rohkem kui poolteist nädalat, kaks nädalat. Selle poolt olid Anti Haugas, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere, Vilja Toomast. Vastu ei olnud keegi ja keegi ei jäänud ka erapooletuks. 

Sellega ma oma ettekande lõpetaksin. Vabandust, võib-olla oli oodatust lühem, aga ma ei pidanud vajalikuks venitada aega selleks, et korrata ministri vastuseid ja ministri ettekannet. Protokoll on põhjalik, protokoll on avalik ja samuti on avalikud kõik need lisamaterjalid, mida minister oma ettekandes kasutas ja komisjoni liikmetele näitas. Tänan teid!

Aitäh, Eduard Odinets! Nüüd küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Kert Kingo, palun! 

Jaa, ma tänan! Ma pean kahjuks vajalikuks täpsustada, et ettekandja ei olnud päris korrektne, kui nimetas, et mina ja mu kolleeg Varro Vooglaid lihtsalt lahkusime sellelt komisjoni istungilt. Tegelikkuses me lahkusime protestiks, kuna meile ei olnud piisavalt antud aega materjalidega tutvumiseks. Me palusime selle protesti ka protokollis fikseerida.

Läheme küsimustega edasi. Martin Helme, palun!

Aitäh! Härra Odinetsi jutt oli vale – nagu eelneva ministri ettekanne, nagu kogu selle homoliikumise jutt on kogu aeg valet täis. Mingisugust arutelu komisjonis ei olnud. Pärast seda, kui need inimesed, kellel oli eriarvamus, olid välja jalutanud, toimus ministeeriumi palgal olevate homoentusiastide ja ‑aktivistide entusiastlik arutelu Riigikogu saadikutest homoentusiastidega, kui kiiresti peaks Eestis edasi liikuma normaalsuse hävitamisega: kas kiiresti või veel kiiremini? Nüüd, mul on küsimus. Arvestades seda, et see eelnõu seadustab lastekaubanduse, beebikaubanduse homopaaridele, kas teie oma elukaaslasega olete juba välja valinud selle väikese ohvri, kelle te osta kavatsete? Ja kui see saladus ei ole, mis see hind on?

Aitäh! Ma kõigepealt vastan Kert Kingo kommentaarile. See vastab tõele ja see on ilusti protokollitud. Varro Vooglaid ja Kert Kingo – vabandust, ma ei näe hästi – lahkusid protestina õiguskomisjoni istungilt. Väga ilusti märgitud. Ei ole siin midagi [kirja panemata jäetud].

Nüüd vastan Martin Helmele. Teid ei olnud seal kohal, ei olnud ühtegi teie fraktsiooni liiget seal kohal. Ja teie väited, et arutelu ei toimunud – ma ei oska kommenteerida, millel need baseeruvad. Arutelu on toimunud, protokoll on 15 lehekülge, istung kestis ligi kolm tundi. Ei saa nii väita. Tunnistajad ma lugesin teile ette. Anti Haugas, Ester Karuse, Anastassia Kovalenko‑Kõlvart, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere ja Vilja Toomast olid tunnistajaks, et arutelu toimus. Ja protokoll kajastab toimunud arutelu.

Ja mis puudutab beebikaubandust, siis täna juba mitu korda minister kinnitas ja ka mina kinnitan, et sellest oli juttu ka komisjonis ja see eelnõu ei puuduta beebikaubandust ega surrogaatemadust ega asendusemadust – mitte midagi sellist. See eelnõu seda ei käsitle ja ei tasu hirmutada Eesti avalikkust, et nüüd hakkab vohama laste ostmine ja müümine. Mis puudutab mind ja minu elukaaslast, siis meie beebide saamise temaatika ei leidnud komisjonis käsitlust. Keegi selle kohta ei küsinud ja ma ei pidanud vastama. 

Martin Helme, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh! Esiteks, ma protesteerin, et ettekandja pani mulle just praegu sõnu suhu. Mina ei ole öelnud, et seal ei toimunud arutelu. Vastupidi, ma ütlesin just nimelt, et ministeeriumi entusiastid arutasid Riigikogu entusiastidega, kuidas kiiremini normaalset elu hävitada. Ma ju ka oskan protokolli lugeda. Ja teine asi on, et valetas minister ja valetas praegu ka komisjoni ettekandja. Loomulikult, me oleme paragrahvi ette lugenud, kus räägitakse surrogaatemadusest. Mida te valetate kogu aeg?

Aitäh! Ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Järgnevalt Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Abielu on tänaseni perekonna alus olnud ja homoabielu seadustamine ei ole kooskõlas selle üldkehtiva arusaamaga, et põhiseaduse järgi on just abielu ja perekond see alus, mis tagab Eesti rahva püsimise ja kasvamise. On ju täiesti ilmne, et samast soost isikute vahelised liidud ei saa olla viljakad ja seega ei saa ka panustada rahva püsimajäämisse ja järelkasvu loomisse. Milline on teie kommentaar siin?

Jah, ilmselt väga paljudel inimestel nii Eesti ühiskonnas kui ka siin saalis, sealhulgas minul ja teil, on väga erinev arusaam, mis asi on abielu, mis asi on traditsiooniline abielu, mis asi on loomulik abielu ja kõik need teised sõnad, mis täna siin on kõlanud. Ma arvan, et me jäämegi siin eri arvamustele. Aga mis puudutab põhiseadust, siis nii täna siin oma ettekandes kui ka komisjonis olen ma korduvalt rõhutanud, et mingit vastuolu põhiseadusega ei ole. Põhiseadus ei räägi abielust, põhiseadus räägib perekonnast. Ja Riigikohus on korduvalt kinnitanud, et samast soost isikute kooselu on nagu perekond põhiseaduse mõistes kaitse all. Ja mis puudutab homoabielude seadustamist, siis toonitan veel kord, et see seadus ei puuduta, ei käsitle homoabielusid. Seadus räägib kahe isiku abielust, sõltumata nende isikute soost (Saalist hõigatakse midagi.), ehk seadus räägib sugudest, mitte seksuaalsest sättumusest. 

Ants Frosch, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. 

Tänan, hea juhataja! Ma lihtsalt pean kommenteerima, et tõepoolest me ilmselt oleme härra Odinetsiga väga erinevas situatsioonis. Mina olen viie lapse isa nimelt. Aga ma tahaksin teid üles kutsuda sellele, et te ka selliseid viie lapse isasid mõistaksite. Teil ei ole nagu sellist tahtmistki tulevikuks. Mulle vähemalt jääb küll selline mulje täna siit.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Mart Helme, tõesti küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Ma usun, et see puudutab istungi läbiviimist. Nimelt, kas see, mida siin eelnevalt tegi Signe Riisalo ja praegu teeb Eduard Odinets põhiseadusega, kvalifitseerub põhiseadusevastaseks tegevuseks – see suvaline tõlgendamine, see oma mõtete omistamine omaaegsetele põhiseaduse kirjutajatele? Me teame, et põhiseadusliku korra vastane tegevus on kriminaalkorras karistatav. Kas selline tegevus meil siin Riigikogus, Eesti Vabariigi parlamendis, seadusandja ruumides on kvalifitseeritav põhiseadusevastase tegevusena ja kas seda ei peaks istungi juhataja katkestama, või kuidas? Kui kaugele me selle põhiseaduse tõlgendamise ja jalge alla tallamisega võime minna?

Aitäh! Ka see ei ole küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Liisa-Ly Pakosta, palun!

Aitäh! Jätan siin kommenteerimata viie lapse isade seisukoha, aga viie lapse emana ütlen, et tegemist on äärmiselt vajaliku ja olulise eelnõuga. Meil komisjonis küll see arutusel ei olnud, aga ehk oskad tuua näiteid naaberriikide olukorra kohta. Kuidas on sarnane küsimus praegu lahendatud naaberriikides?

Me tõesti komisjonis sellest ei rääkinud. Jällegi, keda pidada naaberriikideks? Aga on seesama ILGA-Europe aastaülevaade, millest ka minister rääkis. Ta rääkis sellest, mis positsioonis meie oleme. Tegelikult on Euroopas ja Kesk-[Ameerikas] 22 riiki, kus on praegu [samasooliste] kooselu registreerimise võimalus, ja 13 riiki, kus kehtivad paralleelselt abielu ja kooselu. Need riigid, kus saab kooselu registreerida, on [Euroopas] Andorra, Austria, Belgia, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Küpros, Kreeka, Liechtenstein, Luksemburg, Malta, Montenegro, Portugal, Prantsusmaa, San Marino, Sloveenia, Suurbritannia, Šveits, Tšehhi ja Ungari. Ja need riigid, kus on paralleelselt nii abieluvõrdsus kui ka kooselu registreerimise võimalus, on [Euroopas] Andorra, Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Sloveenia, Suurbritannia ja Šveits. Need on sellised riigid. Aga loomulikult neid riike, kus on abielu lubatud, on oluliselt rohkem, kokku 34 riiki. Ma lihtsalt tõin praegu selle võrdluse. 

Võib-olla tekkis küsimus, kuidas Soomes on. Soomes on [samasooliste] abielu registreerimine võimalik. Ma võin protokolli huvides kõik need riigid ette lugeda – ehk keegi hiljem ajalugu [uurides] loeb, kus riikides on abielu võimalik praegu. Need on Andorra, Argentina, Austraalia, Austria, Belgia, Brasiilia, Costa Rica, Ecuador, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Kanada, Kolumbia, Kuuba, Luksemburg, Lõuna-Aafrika Vabariik, Malta, Mehhiko, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Šveits, Taiwan, Taani, Tšiili, Uruguay, Ameerika Ühendriigid ja Uus-Meremaa. Ma ei tea, kui paljud neist siin naabrid on, aga päris palju meie häid sõpru ja liitlasi on nende riikide nimekirjas. 

Küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Anti Poolamets, palun!

Mina ei tea, kas kuskil on olemas mingi tõlke‑ või kuuldeaparaat, mis kõrvas ära tõlgiks selle jutu eesti keelde, mida te seal eesti keeles räägite. Just te mainisite, et see eelnõu ei puuduta homoabielusid. Ma olen kimbatuses. Kuhu ma lähen nõu küsima, mida see siis puudutab? Mis asja ta puudutab? Mida te tulete hanitama meid siia?! Kas teil häbi ei ole?! Te tulete hanitama komisjoni esindajana! Mida te tegite seal kolm tundi, kui te ei saanud aru, et see homoabielu puudutab? Miks me siin istume ja arutame?! Mis asja te ajate?! Palun rääkige mulle, tõlkige eesti keelde!

Seda ei saa lugeda kahjuks küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Helle‑Moonika Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kas ma olen millestki valesti aru saanud? Minister vastas nagu laiendatult kõikvõimalikele küsimustele. Praegu meil on puldis komisjoni esindaja, kes peaks rääkima sellest, mis komisjonis toimus. Tõepoolest, kui komisjonis oli sarnane küsimus, nagu Liisa-Ly Pakosta küsis, siis kui te vastasite ja ka komisjonis lugesite need maad ette, siis ma saan sellest aru. Aga kui seda ei olnud, siis te oleksite pidanud ütlema nii, nagu te olete öelnud siin paljude teiste küsimuste puhul, et komisjonis seda teemat ei arutatud, komisjonis seda ei räägitud. Ma ei saa aru, kust teie selline ülevoolav ja pulbitsev vastus nüüd äkki tuli. See ei ole teie ettekandega või tähendab, see ei ole antud ettekandja ettekandega kuidagi kooskõlas. Vabandust, ma räägin praegu istungi juhatajaga! Härra Odinets noogutab seal puldis ja ma kuidagi hakkasin temaga rääkima. Vabandust!

Aitäh! Aga ma vastan teile, et need riigid loeti üles ja Liisa-Ly Pakosta küsimus sai vastuse. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Väga kõrgesti austatud komisjoni esimees! Ma tahan öelda kahte asja. Mõlema ühisnimetaja on see, et minu lühikesed kokkupuuted teiega paraku annavad alust arvata, et teie näol ei ole tegemist eriti ausa inimesega. Vaadake, esimene probleem seisneb selles. Teie kui ise LGBT-aktivist – ma arvan, et võib küll nii öelda, kuna te asutasite siin parlamendis LGBT+ toetusrühma ja hakkasite ise selle esimeheks –, ei ole minu meelest õiges positsioonis, kui olete selle eelnõu eestkõneleja siin suures saalis või kusagil mujal. Teil on siin väga selgelt isiklik huvi mängus ja minu meelest see tekitab rollikonflikti. Aga teine asi: kui te kirjeldasite komisjonis toimunut, siis te väga ilustasite seda, jätsite rääkimata kõik need sigadused, mis te seal ise kokku keerasite. Te jätsite rääkimata, et te ei öelnud komisjoni liikmetele eelneva nädala reedel, et teil on plaanis hakata menetlema seda eesseisval nädalal. Esmaspäeval anti eelnõu menetlusse õhtuajal … 

Aeg! 

… ja öeldi, et hakkame menetlema kohe. Te jätsite selle kõik välja. Miks te ei räägi sellest ausalt? Kas saate seda meile selgitada? 

Lugupeetud kolleegid, jääme üksteise suhtes lugupidavaks! Ja palun, Eduard Odinets!

Jaa, ilmselt nii nagu abielu puhul, on meil ka aususe puhul erinev arusaam. Minu meelest ma ütlesin, et mõned kolleegid lahkusid istungilt. Ma kinnitasin, et see oli protesti märgiks. Kui te soovite, ma võin veel kinnitada, millest see protest oli tingitud. See oli tingitud sellest, et komisjoni esimees tegi eelmisel õhtul ettepaneku homme arutada seda eelnõu ja kõik ülejäänud komisjoni liikmed seda toetasid. Enamus komisjoni liikmeid seda toetas ja see otsus sai vastu võetud. Ja see protest ei saa olla minu isiku vastu, see protest peab olema kogu komisjoni vastu. Nii nagu kõikidel komisjoni liikmetel, on ka komisjoni esimehel õigus ja võimalus teha ettepanekuid nädala töökava kohta ja seda ma tegin. Loomulikult, kui komisjoni enamus poleks toetanud seda ettepanekut, siis me poleks seda arutanud. Läks teisiti ja siin ei ole mõtet süüdistada kedagi mitteaususes. Ja mis puudutab LGBT toetusrühma, siis selle küsimuse te, härra Vooglaid, tõstatasite ka komisjoni istungil. See on ka protokollitud, et te soovisite teada nimeliselt, kes kuuluvad toetusrühma. Kahjuks seda vastust teile komisjoni istungil ei antud, aga sellele proteste ei järgnenud.

Liisa-Ly Pakosta, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Protokolli huvides, kuna minu nime nimetati. Komisjonis oli juttu riikidest, kus on reguleeritud kahe isiku vaheline abielu. Seda minister oma ettekandes käsitles. Ja spetsiifiliselt ei toodud välja naaberriike, mille kohta ma küsisin. Protokolli huvides palun see märkida.

Aitäh! Aga ma ei saa seda lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Te tegite, kui ma õigesti aru sain, vist mulle suunatud märkuse, et palun jääda lugupidavaks kolleegide suhtes. Ma tahtsin teie käest küsida, mida te silmas pidasite. Sellepärast et mina olen enda arvates käitunud täiesti lugupidavalt. Härra Odinets asutas LGBT+ kogukonna toetusrühma, mistõttu ma ütlesin, et ta tegelikult kvalifitseerub sedapidi LGBT-aktivistina. Teiseks, ma ütlesin, et mulle tundub, et ta ei ole eriti aus inimene, sellepärast et ta on korduvalt meile komisjoni tööd juhtides juba valetanud. Milles see lugupidamatuse väljendus siis seisneb?

Aitäh! Te kasutasite argumentum ad hominem'i ja mainisite seda siin veel praegu ka. Ma lihtsalt ütlen, head kolleegid, et jääme siin üksteise vastu sellel hilisel õhtutunnil lugupidavaks. Helle-Moonika Helme, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Aitäh! Väga lugupidavalt: lugupeetud Riigikogu esimees ja ka lugupeetud ettekandja! Aga ma ikkagi küsiksin, ja see on ikkagi tegelikult selline protseduuriline küsimus praegu istungi läbiviimise kontekstis. Kolleeg Varro Vooglaid juba puudutas seda teatud huvide konflikti teemat, mis ettekandjal võib olla. Ma toon teile näite, et kui me menetleksime siin praegu eelnõu, mis annab eelise või hüve mingile majandusharule mingi poliitilise otsusega – eks ole, seda ikka teinekord tehakse – ja puldis oleks Riigikogu saadik, kelle taust on näiteks suurtööstur, kas me siis seda aktsepteeriks?

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Riina Solman, palun, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta!

Austatud Riigikogu esimees! Küsimus on Riigikogu kodu‑ ja töökorra kohta. Kas on kuidagi ära reglementeeritud, kas Riigikogu puldis tohib valetada? Austatud eestkõneleja ütles meile, et surrogaatemaduse teemal mingisuguseid plaane selle seadusega ei ole. Aga kust me teame, et see on tõde, kui tegelikult aastast 2014 on needsamad aktivistid meile rääkinud, et neil ei ole huvi samasooliste abielu seadustada, on huvi kooseluseaduse vastu? Siis nad ütlesid meile, et nad ei soovi samasoolistele paaridele lapsi lapsendada, aga see osutus kõik valeks. Kuidas me saame tagada, et nüüd järjekordne vale siit puldist ei kõlanud? Ja mida kodu- ja töökord selle kohta ütleb?

Aitäh! Seadus seda ei reguleeri, aga kindlasti on hea tava rääkida alati tõtt. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Suur tänu, istungi juhataja! Ma tahtsin ikkagi aru saada, milles see minu lugupidamatuse väljendus siis seisnes – et ma edaspidi oskaksin seda vältida. Te ütlesite, et ma olevat justkui kasutanud ad hominem argumenti, aga ma ei saa ka selle etteheitega nõus olla, sellepärast et ad hominem argument teatavasti kätkeb loogikaviga. See ütleb, et kellegi esitatud seisukohad on valed sellepärast, milline inimene ta ise on. Mina osutasin hoopis teisele asjale, ma osutasin potentsiaalsele huvide konfliktile. Ja see on väga tõsine probleem. Ma arvan, et see on siin Riigikogu saalis varemgi paljudel kordadel üles tõusnud ja on igati õigustatud sellisele probleemile tähelepanu juhtida. Kui meil oleks näiteks, ma ei tea, mingisugune metsanduse raiemahte puudutav eelnõu ja selle esitlejaks oleks inimene, kes on suure metsakontserni suuraktsionär, siis me ju tõstataksime selle küsimuse, kas see on [huvide konflikt]. Mina ei saa mingil juhul pidada seda lugupidamatuse väljenduseks, kui ma juhin tähelepanu potentsiaalsele huvide konfliktile. Ma protesteerin selle märkuse vastu, nagu ma oleksin käitunud lugupidamatult.

Aitäh! Ma ei saa seda lugeda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Ettekandja! Nagu minister ütles, tegemist on ühiskonda päris tugevalt lõhestava eelnõuga. Ma usun, et te saate täpselt samamoodi aru, et vähemus võtab võimu enamuse üle. Ja minister väitis ja teie ka olete varasemalt seda öelnud, et samast soost paaridel on võimalik saada lapsi. Kuid olles Kohtla-Järve 1. Keskkooli lõpetanud – ja te olete Kohtla-Järve Järve Kooli hoolekogu esimees –, ma mäletan seda tundidest, et seal ei olnud sellest üldse [juttu. Räägiti,] et bioloogiliselt ei ole võimalik kahel samast soost inimesel [omavahel] lapsi saada. Ma nüüd küsingi, kas on koolides hakanud [kõlama] mingid uued õpetused, kuidas loomulikul teel kaks samasoolist inimest saaksid lapsi või kuidas see hakkab olema tulevikus.

Aitäh! Mina ei ole Kohtla-Järve Järve Kooli hoolekogu esimees. Seda esiteks. Ja teiseks, päris mitmes [kohas] selles seaduses räägitakse kunstlikust viljastamisest. Ja seal, kus räägitakse lapsendamisest, päris põhjalikult selgitatakse ja komisjoni materjalide juures on ka vastavad skeemid, kuidas on võimalik saada lapsevanemaks samast soost partneriga. Bioloogias ei ole midagi muutunud, aga mitmesugused muud võimalused täiesti eksisteerivad. Ja kutsun üles kõiki neid võimalusi kasutama, kui ei ole teistsugusel moel võimalik lapsi saada. 

Aitäh! Kui ma rohkem küsimusi ettekandjale ei näe, siis aitäh, Eduard … Aa, Tõnis Lukas, palun! On veel üks küsimus.

Aitäh! Siin oli juttu samasooliste abielust. Saan ma ikka õigesti aru, et tegemist on kahe täisealise isiku ja teatud mööndustega ka vanemate teadmisel alaealiste isikute võimaliku paaripanemisega, kui nad pärast kinnitavad üle, et nad on nõus seda kooselu jätkama? Ja need isikud sellise laiema kontseptsiooni järgi ei pruugi olla üldse eri soost või, ütleme, nemad võivad olla eri soost, aga nende valik sugude puhul ei piirdu kahe sooga, mees- ja naissooga või ükskõik, kuidas nad ise ennast identifitseerivad, vaid sugude valik ja nomenklatuur on kontseptuaalselt laiem, nii nagu seletuskirjast nähtub ja tegelikult ka laiemas ühiskondlikus debatis on välja tulnud ja nii nagu ka kooli õppekavasse kontseptuaalselt sisse kirjutati. Tõsi, seda õnnestus …

Tõnis Lukas, aeg! 

Kas on õige, et samasooliste abieluks ei saa seda nimetada, võib olla hoopis kolmas ja neljas variant?

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt pean ära klaarima alaealiste abiellumise õiguse. Tegelikult, härra Lukas, hea kolleeg, juba 1. novembrist aastast 2022 ei saa alaealised Eestis kehtivaid abielusid sõlmida ja abiellumiseks ei saa ka alaealiste teovõimet laiendada. Sellest räägib seletuskirja lehekülg 19. Palun lugege seadust ja seletuskirja. Ja mis puudutab erinevaid variatsioone, siis see konkreetne seaduseelnõu 207 räägib kahe füüsilise täiskasvanud isiku kooselust ja abielust. Mingeid muid variatsioone see seaduseelnõu ei käsitle.

Aitäh! Kuna rohkem küsimusi ettekandjale ei ole, siis aitäh, Eduard Odinets! Meile on laekunud kaks küsimust istungi läbiviimise reeglite kohta. Kõigepealt Kert Kingo, palun!

Aitäh! Kuna minule teadaolevalt jälgivad seda istungit ka inimesed väljaspool Riigikogu, siis selles mõttes, et ei jääks väga halb mulje või et see mulje veel halvemaks ei läheks, ma tahaksin selgust saada. Just mingi aeg tagasi ütles komisjoni esindaja Eduard Odinets, vastates Anti Poolametsa küsimusele, et see eelnõu ei hõlma üldse, ei puuduta üldse samasooliste paaride lapse saamise teemasid ehk lapsendamist ja kõike seda. Nüüd hetk tagasi ta ütles, et kunstlik viljastamine ja lapsendamine on eelnõus sees. Kõik, kes me oleme seda eelnõu lugenud, teame, et on sees. Kas selline käitumine on kohane, kui komisjoni esindaja üks hetk räägib ühte juttu ja teine hetk teist juttu?

Aitäh! Ei saa lugeda seda küsimuseks istungi läbiviimise reeglite kohta. Arvo Aller, palun, küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Pean täpsustama tõesti, et härra Odinets on [selle kooli] hoolekogu liige, aga see ei tähenda seda, et mu küsimus ei oleks olnud arusaadav. Kahjuks ma sellele teisele poolele vastust ei saanud.

Aitäh! Eduard Odinets, kui te tahate vastata, siis see ei olnud küll küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, aga ma ei saa teile vastamise võimalust anda. See [on võimalik] läbirääkimistel, mitte praegusel hetkel, nii et ma ei saa teile seda võimalust anda. Sellisel juhul ma palun käsi maha võtta. Nii, aitäh! Ja nüüd avan ma läbirääkimised. Sõna saavad fraktsioonide esindajad ja minister, kui ta seda soovib. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli Riina Solmani.

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid siin saalis, oma kabinettides, ja inimesed, kes te kuulate meid sidevahendite abil! Ma räägin täna siin teie ees mitte ainult enda nimel, ma räägin samuti oma võitluskaaslaste, Isamaa fraktsiooni liikmete, Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Tõnis Lukase, Priit Sibula, Mart Maastiku ja teiste fraktsioonikaaslaste nimel. 

Nimelt, sotsiaalminister nimetas eelnõu tutvustades seoses samasooliste abieludega põlglikult riike, kus olukord tolerantsusega olevat veel hullem kui Eestis. No Eestis ei ole see olukord hull. Aga me tulime oma parlamendirühmaga mõni aeg tagasi Aserbaidžaani Vabariigi 105. aastapäeva tähistamiselt, kus meid koheldi lugupidavalt, austavalt ja sõbralikult. Kui praegu suursaadik kuuleks, kui põlglikult siitsamast puldist tema riigi pihta meie minister sõnu loopis, oleks mul väga häbi. Ja mul ongi selle käitumise pärast häbi. 

Mõned aastad tagasi öeldi meile, et meil pole vaja abielureferendumit selles küsimuses, sest keegi ei hakka perekonnaseadust muutma. Seda ütles peaminister Kaja Kallas. See oli vale. Veel paar aastat varem, 2014, öeldi meile selge sõnaga: samasoolised paarid ei soovi abielu, vaid kooselu seadustamist. See oli järjekordne vale. Nad ütlesid: me ei soovi lapsendamist. Ja ka see oli vale, sest see kõik on täna siin sotsiaalkaitseministri esituses meie ette toodud. Pärast valede abil saadud valitsusmandaati läks valitsuskoalitsioon esimese asjana suurperetoetust vähendama ning nüüd asutakse perekonnaseadust muutma, kuigi lubati, et niikuinii [sel moel muudatust] ei tule. Nii õrnas küsimuses ei ole mingisugust avalikku arutelu käinud. Pole küsitud ka enamuses olevate heteropaaride arvamust, mida nad arvavad nii mastaapse kultuurilise muudatuse elluviimisest. Sotsioloogiline küsitlus ei ole nõusoleku saamine. Kui seadusandja viis läbi KOV-reformi, küsiti inimestelt, kas nad seda soovivad. Küsiti jah-ei-küsimusi, sest lahendati põhimõttelist küsimust. Eestlaste arvamus läks korda. Nüüd, kui valetades võimule saadi – muidu saanuks teised võimule –, ei küsita inimeste arvamust, kas nad soovivad samasooliste abieludele anda samasugust staatuse, kui on naise ja mehe abielul. See viimane on meie kultuurile aga igiomane käitumine.

Nii kergesti ja ilma suurema kärata käib täna meie kultuurikombestiku kustutamine ehk selle sajandi suurim pettus eriti Reformierakonna juhtide poolt, kes midagi sarnast oma valimisprogrammis ei lubanud. Need on kõik sajandi valed. Abielu kui sümboli ümbermõtestamine on kultuuriliselt palju enamat kui lihtsalt ühe-kahe sõna muutmine seaduses, kuigi selle seaduse läbisurujad [seda ei tunnista]. Sooneutraalse abielu kehtestamisel on rõhutud küsitlusele, mille kohaselt 53% seda pooldab, ja püütakse luua muljet, et ainuke vastuolu on justkui kirikurahvaga. Aga see on järjekordne vale. Nende perekonnaseaduse muudatustega minnakse laiemalt muutma Eesti rahva kultuuri ja kombestikku. Ehk siis minnakse vastuollu põhiseaduse preambuliga. Eri eelnõude kuhjamisega aga välditakse samal ajal sisulist debatti ja Reformierakond sõidab üle ka paljude oma saadikute, samuti valijate soovidest. 

Sooneutraalsest abielust kõnelemisel on juba pikalt mõnitatud kiriku‑ ja usuinimesi ja sellega teadlikult suunatud inimeste tähelepanu kahe vähemuse vahelisele vastuseisule. Aga ka see on järjekordne vale, sest naise ja mehe abielu on osa meie enda kultuurist. Abielu mõiste ümberdefineerimine on palju vastuolulisem ja laiem ühiskondlik teema. Eesti rahvakultuuris, kultuuriloos ega kirjanduses ei ole erilisi vihjeid samasooliste kooselule ega sooneutraalsusele. Abielu mehe ja naise vahel on olnud osa meie kultuurist. 

Muu hulgas, ma tuletan veel kord meelde, me oleme lubanud seista põhiseaduse tasandil riigi, rahvuse ja kultuuri säilimise eest. Kultuurilisest käitumisest kõneldes toome näiteks kas või rahvariided. Meil ei ole olnud sootuid tanusid, sootuid rahvariideid, meie esivanemad kandsid ikka naiste või meeste peakatteid ja rõivaid. 

Ka kõik Reformierakonna saadikud ei toeta seda seaduseelnõu ühe[mõtteliselt]. Mida me siis arvame Reformierakonna valijaskonnast? Suur osa nendest ei toeta seda. Kui teerulliga võib üle sõita osast oma fraktsiooni liikmetest, siis paratamatult jääb selle alla ka Reformierakonna valijaskond, keda need saadikud esindavad. Valimistulemuste põhjal esindab Reformierakond täna kõige suuremat valijaskonda. Nad peaksid varsti oma valijatele vastust andma, miks nad lähevad tegema asju, millest valimiste käigus juttugi polnud. 

Me mõistame samasoolisi [paare], aga oma võrdsemast võrdsemaks saamise taotluses ei saa ühiskonda ega Eesti kultuuri tasalülitada, kombestikku maha suruda ja rahvast maha salata. Ma kutsun kõiki, kes siin saalis on, selle eelnõu vastu hääletama. Ja mul on anda Isamaa fraktsiooni nimel üle 207 SE tagasilükkamise ettepanek. Aitäh!

Aitäh, Riina Solman! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun! 

Minu nime nimetati. Ja kuna mind on praegu tõmmatud sellesse diskussiooni, siis ma nimetaksin ära kaks asja, millele ma väga konkreetseid vastuseid ei saanud. Võib-olla need ei olnud ka väga konkreetsed küsimused, näiteks see esimene. Aga kuna diskussioon oli palju laiem, siis tegelikult ma tooksin välja ka sellise hurraakäsitluse ja progressiivse lähenemise praktiliselt kõigele, mis inimeste soolisuse ja enesetundega ja enesemääratlusega seotud on. Tõepoolest, ka pedagoogilistes käsitlustes on selline liigne seksualiseeritus. Ka osa spetsialiste räägib väga selgelt, et lastel on erinevaid muresid. Sotsiaalne [külg] jäetakse kõrvale, ka mingid tervisemured. Väga tihti pakutakse lahendusena, et aga mõtle, äkki sa ei tunne ennast oma kehas hästi ja äkki sul on üldse oma soolise identiteediga probleeme. See on nagu pidev otsing. Tegelikult peaks lapsele [tagama] stabiilsuse ja vastama tema küsimustele, laskma tal kasvuraskustest üle saada. Võib-olla tal ei olegi vaja oma sugu muuta. See on üks niisugune asi. Minu meelest lapsi tegelikult kihutatakse psühholoogilistesse probleemidesse. 

Ja teine asi on see, et ma saan aru, et on ka õilsat laadi inimkaubandus. Kui keegi müüks oma kahe-kolmeaastase lapse, siis see oleks inimkaubandus. Kui keegi teeb seda samasoolisele paarile näiteks ja nii-öelda eelkokkuleppega, siis see ei ole inimkaubandus, seda nimetatakse kuidagi teisiti. Need asjad jäävad minu jaoks siin lahtiseks.

Aeg! Nii, ma saan aru, et on ka teine toetusrepliigi soov. Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Ma siinkohal tahaksin üles kutsuda Reformierakonna neid liikmeid, kes valimismootoris tegelikult ei toetanud samasooliste abielu. Ma loen need nimed ette, kes seal olid: Tanel Tein, Annely Akkermann, Jürgen Ligi, Erkki Keldo, Margit Sutrop, Toomas Kivimägi, Andrus Seeme, Aivar Sõerd, Kalle Laanet. Teen teile ikkagi ettepaneku, et hääletage oma südametunnistuse järgi, mitte selle järgi, kuidas teid siin võib‑olla sunnitakse.

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun, repliik!

Aitäh! Kõigisse inimestesse tuleb suhtuda väärikuse ja austusega, nende eraelusse ja pirvaatsusse. Selles ei ole vähimatki kahtlust. Mul on väga kahju, et selle seaduseelnõu pooldajad ei ole sellest aru saanud ega soovi tunnetada seda osa ühiskonnast, kelle jaoks praegu arutusel olev seaduseelnõu on väärtuseline probleem. Ettekujutus, et me kujundame ühiskonda ümber sellises tempos ja avalikkuse mandaati mittesaanud initsiatiiviga, [on vale]. Tegelikult ka peaminister eitas seda [soovi] enne valimisi. Tõsi küll, opositsioonis, nagu märkis ka proua sotsiaal[kaitse]minister – ma sain nii aru –, ongi retoorika ja poliitika teine, et tulla võimule. Ja ma arvan, et see ongi tegelikult see fenomen, mida ajakirjandus on praegu määratlenud valetamise sündroomina. Aga praeguses olukorras antakse kahekõnes ühiskonnaga aega 72 tundi, et kooskõlastada initsiatiivi, mis tähendab üle 80 Eesti seaduse muutmist. Selle 72 tunni jooksul peab nendes organisatsioonides hindama oma sotsiaalset, oma moraalist lähtuvat hoiakut, peab läbi analüüsima sisulised muudatused, ilma et tegelikkuses seaduseelnõu ettevalmistamisel sisulist mõjuanalüüsi oleks tehtud. Ma arvan, et see on ühiskonna provokatiivne lõhestamine. Ja see on vastutustundetu. Ja kõige inetum on minu arvates see, et mitu korda toodi siin saalis argumendiks Ukraina sõda. Ma kutsun üles, et kui milleski üldse meil on siin ühisosa, siis ärme selle seaduse puhul seda argumenti enam kunagi kasuta. 

Järgnevalt palun siia parlamendi kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta. Palun, kaheksa minutit! 

Eesti 200 on ainuke erakond, kelle põhiprogrammis on abieluvõrdsuse saavutamine. Meie eesmärk oli ka laste õiguste kaitse, ema ja isa mõiste säilitamine ja bioloogilise vanema selge eelistamine. Meil on tänase arengu üle väga hea meel. Eesti Vabariigi Riigikogus on esimesel lugemisel abieluvõrdsuse eelnõu ja toimub põhjalik arutelu. Hõissa! Edasi saab minna ainult paremaks, ootame väga eelnõu teist lugemist. 

Aga räägime ajaloost, traditsioonidest. Nimelt, abielu pühaduse mure abieluseaduse esimesel lugemisel ei ole siin saalis esimest korda. "Uus parlamendi hooaeg hakkas abielu tähe all." Selle lausega algab Postimehe ülevaade 23. septembrist 1922. Tsiteerin edasi. "Kirikliku abielu sõlmimise peale lauldi siiamaale: "Oh anna, et nad surmani siin hästi kokku lepiksid … Et oma seadust peavad, kes täna paari lähevad." Ega ka kodanlisel abielul muud tähtsamat soovi pole, kui et pooled hästi kokku lepiksid. Sellepärast olgu selle kokkuleppe seaduse harutamine parlamendi uue hooaja sissejuhatuseks ka õnnelikuks ettetähenduseks parlamendile enesele: oh aita, et nad surmani siin hästi kokku lepiksid!" Tsiteerin edasi Postimeest. "Kahjuks ei olnud mõnel mehel abieluseaduse harutamise juures niisuguseid vagu soove näidata. Parteilised vaated põrkasid ka siin kokku, veel enam aga isikulised! Sest abielu seaduse kokkuleppe sümbool viskas lahutuse seemet isegi erakondade enese keskele." Tsitaadi lõpp. 

Eesti Vabariik menetles siinsamas saalis traditsioonilise ja püha abielu põhimõttelist muutmist. Esiteks tehti abielu ilmalikuks lepinguks, lõpetati senine meeste eestkoste naiste üle. Ja lahutamine tehti suuresti vabaks. See ei läinud ilma vaidlusteta siinsamas saalis ka 101 aastat tagasi. Näide stenogrammist. "Vastse-Kuuste vallas 1886 sündinud Alma Ostra räägib, et naise mehe eestkostest vaba töötamine ei taga veel kõiki naiste õiguseid. Ent vahelehüüe 1881 sündinud Voldemar Linnamägilt: "Naine ei taha tööd teha!" Alma vastab: "Härra Linnamägi peaks teadma, et meil linnas on sitsiwabrik, kus peaasjalikult naised tööd teevad!" Vahelehüüe 1887 Aleksandri vallas sündinud Aleksander Veilerilt, ent Alma on sunnitud ütlema, et ta ei kuulnud, mida härra Veiler ütles. Karl Ast, sündinud 1886 Orava vallas, hõikab vahele: "Ei olnud kuulmise väärt mitte põrmugi!"" 

Lisaks naiste võrdõiguslikkusele abielus tekitas pingeid lahutuse lubamine ja tõupuhtuse liiga vähene tagamine. Jaan Tõnisson, sündinud 1868, esindas konservatiive. Tsiteerin: "Mis tähendab see kogu inimeste kui ka kogu rahva saatuse kohta, kui abielu uisapäisa sõlmitakse, uisapäisa lõhki käristatakse ja purustatakse? Kui siin õigus antakse abielu lahutada, kui mõlemad abikaasad seda ühiselt ja vankumatult nõuavad, noh siis ma tahaksin teada, mis teie siis veel tahate." Ja Tõnisson jätkab, tsiteerin: "Meie romantistid ekspluateerivad armastust ja kirgesid. Neil ei ole kõlblikku vastutustunnet oma töö tagajärgede pärast." Selle all peab Tõnisson silmas rahva tõuparandust ja küsib edasi: "Kas seal ei tuleks siis abielluastumisel iseäranis selle peale mõelda, et abielu tõutervise ja soo edasikandmise teenistuses seisab ja sellepärast tema peab tõsiselt vastama nendele kõrgetele ülesannetele. Seal ei ole vahest mitte ainult arstlik järelevaatus tarvilik, kas abielluastujad ka terved on, vaid seal tuleks tõesti abielluastumisel arvesse võtta, et abielul muu hulgas just soo edasikandmine ülesandeks on, terve soo, terve tõu edasikandmine. Põhimõttelikult oleks minu soov küll rahva tõu tervise tuleviku pärast, et meie abielu eelduste maksmapanemisel tarbekorral ka sügavaid kitsendusi läbi viime, selleks et abielu ei saaks tõu halvenemise allikaks." See Tõnissoni ettepanek toetust ei leidnud. 

Abiellu astumise piiranguteks jäid parandamata vaimuhaigused, raskel kujul langetõbi, pidalitõbi ja suguhaigused haiguse külgehakkavuse järgus. 

Aga lahutus tuli ja võrdõiguslikkus ka. Tuletagem meelde, siis ikkagi leppisid meie eelkäijad siinsamas saalis kokku senine abielu pühadus ära muuta, põhimõtteliselt ja ilmalikult, võrdõiguslikuks. Kardeti küll mitmel korral siinsamas saalis, et selline abielu pühaduse rikkumine nagu lahutuse lubamine ja naiste võrdõiguslikuks aitamine, nagu kuulsite, lõpetab kõik, toob kaasa täieliku hävingu. No nii ei läinud. Ja abiellujate suguhaiguste kontrollimisest enne abiellu astumist oleme tänaseks loobunud. 

Eesti 200 ütleb, et on aeg minna edasi, teha 2023. aasta Eestile väärikaks. Teha see Eestile väärikaks uue abieluseaduse parandustega. Riigikogu saal, me teeme seda jälle! Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun siia parlamendi kõnetooli EKRE fraktsiooni nimel kõnelema Varro Vooglaiu. Jah, kolm minutit lisaaega, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Mina pean siis kõne nende niinimetatud läbirääkimiste raames Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Aga ma loodan, et minu väljendatud seisukohad langevad kokku Martin Helme, Mart Helme, Moonika Helme, Anti Poolametsa, Evelin Poolametsa, Jaak Valge, Arvo Alleri, Henn Põlluaasa ja teiste fraktsioonikaaslaste seisukohtadega. 

Ma alustan tsitaadiga peaminister Kaja Kallaselt 2020. aasta sügisest. Tsiteerin: "Kõigepealt tuleb meelde tuletada, et praegu sätestab perekonnaseaduse § 1 lõige 1, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Ma ei ole kuulnud, et keegi seda muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine täiesti mõttetu, sest ma ei tea ühtegi poliitilist jõudu Eestis, kes sooviks seda määratlust muuta." Ja nüüd kuulake hoolega: "Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset." Tsitaadi lõpp. Nõnda rääkis siis peaminister Kaja Kallas 2020. aasta sügisel olukorras, kus Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seisis ühe oma peamise valimislubaduse eest, et rahvahääletusele pandaks küsimus sellest, kas abielu peaks Eesti Vabariigis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks ja kas sellele peaks andma põhiseadusliku kaitse. Ja siin me nüüd siis oleme. Te teete just seda, mida peaminister Kaja Kallas nimetas abielu institutsiooni ründamiseks. Te ründate abielu, ründate perekonda ja sellega seonduvalt ründate meie ühiskonna moraalseid ja kultuurilisi aluseid. Ütleb ju põhiseadus §‑s 27 täiesti selgelt, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, nimetades seda ühiskonna aluseks. Ja kuivõrd abielu omakorda on perekonna alus, siis ei ole liialdus öelda, et te ründategi meie ühiskonna aluseid. 

Kui nüüd keegi kavatseb selle peale öelda, et perekond kätkeb ju ka homoseksuaalseid suhteid ja põhiseadust luues põhiseaduse loojad pidasid selle all silmas ka neid, siis võin teile öelda, et ma küsisin oma isa käest, kes oli Põhiseaduse Assamblee liige, et kas kellelgi käis peast läbi, kui te kirjutasite, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, selline mõte, et sellega võiks pidada silmas ka homoseksuaalseid suhteid. Vastus oli loomulikult eitav, sellist mõtetki mitte kunagi kellelgi peast läbi ei käinud. Nii et igasugused vastupidised väited on selgelt väärad. 

Miks ma alustasin selle Kaja Kallase tsitaadiga? Alustasin sellepärast, et see, mida te teete, näitab – ja ärge pange pahaks –, et te käitute valetajatena. Mitte ainult Kaja Kallas, vaid teie kõik, kes te seda projekti läbi surute. See ongi üks suur vale. Te olete eitanud seda aastaid, paljud teie seast, ma ei oska küll nimepidi öelda, on aastate jooksul korduvalt meediaski sõna võtnud. Mäletan väga hästi, kui me 2013. aastal alustasime SAPTK-iga oma kampaaniat kooseluseaduse läbisurumise vastu, öeldes, et see sillutab teed ka niinimetatud homoabielu seadustamisele. Oi kui palju kordi meid on süüdistatud valetamises, ühiskonna eksitamises, alusetute hirmude üleskütmises ja kõiges muus sellises! Süstemaatiliselt aastate jooksul olete just nimelt teie valetanud.

Valetamist on kohutavalt palju. Kohutavalt palju valetatakse siin majas, nagu ma olen aru saanud. Ja seda saab öelda ka selle kohta, mida näiteks Reformierakond tegi valimiste-eelsel ajal. Kas räägiti sõnagi plaanist hakata niinimetatud homoabielu Eestis seadustama? Ei räägitud. Ei räägitud! Kes rääkis sellest? Rääkisid sotsiaaldemokraadid, tõsi, ja rääkis Eesti 200 – tõsi, ei saa eitada. Kui palju teie kahe peale siin parlamendis kohti omate? Kui ma õigesti kalkuleerin, siis 9 + 14 ehk 23, vähem kui veerand. Ja see ongi see toetus, mis on küsitud valimistel, see ongi see mandaat, mis on küsitud valimistel selle seaduse läbisurumiseks. Alla veerandi! Reformierakond, kes sai 37 kohta parlamendis ja ilma kelleta te ei saaks seda mitte kuidagi teha, ei ole selleks küsinud absoluutselt mitte mingit mandaati. Vastupidi, Kaja Kallas on mitte kuigi ammu kinnitanud avalikkusele, et keegi ei tahagi ju Eestis seda muutma hakata. Valetamine! 

Nüüd, nagu ma juba olen osutanud, valetamine puudutab nii viisi, kuidas te seda asja teete, kui ka sisu. Räägime siis viisist mõned sõnad. Kaasamine 72 tunni jooksul. Vale, mitte mingisugust kaasamist tegelikult ei toimu. Ärgem valetagem inimestele, ärgem valetagem avalikkusele! Te ei kaasa mitte midagi. See on lihtsalt vormi pärast tehtud. Komisjonis põhjalik arutelu. Vale! Härra Odinets valetab meile, et tema ka ei teadnud, millal eelnõu parlamenti tuuakse, ja sellepärast ta ei osanud meile enne eelmist nädalavahetust öelda, et see tuleb, et valmistage ennast ette sisuliseks aruteluks. Õhtul kell 10 tuleb teade, et täiendame päevakorda, lükkame homme kohe komisjoni istungile. Me ütleme, et niimoodi ei saa ju arutelu pidada, kui eelnõu on 50 lehekülge ja seletuskiri 124 lehekülge. Mida tema mulle selle peale vastab? "Ma ei pea põhjendatuks selle menetluse algatamisega rohkem venitada." Venitada! 

Ja muidugi kogu jutt sellest, et ta ei teadnud, et see tuleb parlamendi menetlusse, komisjoni, on otsene vale. Minule on mitmed ametnikud kinnitanud ja ka koalitsioonierakondade saadikud, et nemadki teadsid sellest vähemalt nädal aega ette. Ametnikud ütlesid kolm nädalat varem, et nad teavad seda kuupäeva, millal see tuleb. Vale! Nüüd, arutelu saalis. Mida me praegu peame? Läbirääkimisi! Kas me nimetame seda läbirääkimisteks? On meil mingisugunegi võimalus, et me jõuame siin mingisuguse läbirääkimise viljaks oleva tulemuseni? Ei, ei ole. Jällegi täielik vale. 

Vormilise poole pealt tuleb öelda ka seda, et mida peaks tegema keerulises julgeolekuolukorras: kas rahvast lõhestama või rahvast ühendama? Ma arvan, et mitte keegi ei saa eitada, et tuleb rahvast ühendada. See, mida teie teete, on rahva lõhestamine. Jällegi võimatu eitada. 

Nüüd, kui sisulist poolt vaadata – ja mul ei ole selleks eriti palju aega –, siis üks manipulatsioon ja vale järgneb teisele. Kogu jutt abieluvõrdsusest on ju puhas vale ja manipulatsioon. Eesti Vabariigis on olnud kogu aeg tagatud kõigile võrdne õigus abielluda. Ei ole nii, et osal inimestel on see, osal ei ole, mustanahalistel näiteks ei ole, valgenahalistel on, eestlastel on, venelastel ei ole. Kõigil on võrdne õigus abielluda, selles pole üldse küsimust. Te teate ju väga hästi, et küsimus on selles, mis on abielu. Jutt sellest, et kelleltki ei võeta midagi ära, on puhas vale. Hävitatakse abielu tähendus, nii nagu seda siiani on tuntud, lastelt võetakse ära loomulik õigus emale ja isale, vanemlikud õigused satuvad löögi alla, sõna‑, veendumuste ja südametunnistuse vabadus satub löögi alla. Kõik on üks suur vale. 

Meie ettepanek oleks: vähim, mida tuleks kaaluda, on panna see küsimus referendumile, et rahvas saaks otsustada. Aga kuna me teame, et te seda ka vastu ei võta, siis me teeme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 207 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Nii. Ma saan aru, et on vastusõnavõtu soov. Martin Helme, palun!

Aitäh! Mainiti jah tõesti minu nime. Tahan repliigi korras märkida, et meil on Eesti ajaloo kõige perevaenulikum ja lastevaenulikum valitsus – valitsus, kes vihkab lapsi. Seda me näeme, kui nad kavatsevad meilt ära võtta lastetoetused, kavatsevad vähendada maksusoodustusi lastega peredele ja toovad meile siia perekonna mõistet hävitava eelnõu, mis seadustab lastekaubanduse. Ja seda olukorras, kus Eesti on kõigi aegade kõige sügavamas iibekriisis. Seda olukorras, kus teema on olnud poliitiliselt laetud. Konkreetselt homodele riikliku tunnustuse andmine nende kooselus – see on olnud poliitiliselt laetud juba vähemalt aastakümme. Kuulsin siin mingisugust harrast juttu sellest, kuidas inimesed ei jõua enam ära oodata. Jõuate, jõuate! Jõuate ka selle ära oodata, kui me selle kõik tagasi pöörame ja Eestis uuesti normaalsuse kehtestame. See ei jää püsima, kui see teil tõesti õnnestub läbi suruda. Me võitleme küünte ja hammaste ja nukkidega selle vastu, et see ei läheks läbi, aga kui see teil läbi õnnestub suruda, siis ma vannun, et me pöörame selle tagasi. Eesti tuleb deliberaliseerida.

Järgnevalt vastusõnavõtt, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma kasutaks seda vastusõnavõttu selleks. Meil siin ettekannete jooksul korduvalt ja korduvalt käisid läbi igasuguste uuringute tulemused. Väideti ka, et pole oluline, kas lapsi kasvatavad nende ema ja isa või mitte, oluline on see, et lapsi kasvataks neid armastavad inimesed. Seda väidet muidugi ei toeta ei terve mõistus ega ka sotsiaalteaduslike uuringute tulemused, sest kõikide taoliste uuringute usaldusväärsuse seisukohalt on võtmeküsimus, kuidas on valim moodustatud. 

Me teame, et need uuringud, mida meile siin presenteeriti usaldusväärsetena – tegelikult suur osa sellest valimist on olnud grupp inimesi, kelle huvides on abielu ja lapsendamisõiguse laiendamine loomulikult perekonnalt ka homopaaridele. Seevastu üks ulatuslik representatiivselt temaatiline uuring ütleb, et homokooselus kasvanud on altimad abieluvälisele kooselule, homokooselus kasvanud vajavad oluliselt rohkem sotsiaaltoetust ja nende töötuse protsent on 4% kõrgem kui teistel. Homokooselus kasvanud lastel on oluliselt suurem oht sattuda täiskasvanu seksuaalse ahistamise objektiks, kuni selleni, et neid sunnitakse seksuaalvahekorda. Ja homokooselus kasvanud laps on kolmandiku võrra suurema tõenäosusega samamoodi homoseksuaalsete kalduvustega. Lisaks toob see uurimistöö välja, et loomulikust perekonnast pärit lapsed on täiskasvanuks saades edukamad, parema psüühilise tervisega, majanduslikult kindlustatumad, tasakaalukamad ning õnnelikumad oma inimsuhetes. Homopaaride juures kasvanud lapsed on seevastu täiskasvanuna altimalt narkootikumidele, suitsetamisele, veedavad oluliselt rohkem aega televiisori ees ja omavad suuremat võimalust sattuda ka seadusega pahuksisse, on depressiivsemad ning neil on inimsuhetes rohkem probleeme.

Mul on hea meel, et sain repliigi korras selle uurimistöö tulemused esitada. Muidu oleks jäänud kõlama selline valearvamus, mida siin puldis valitsuse esindaja Signe Riisalo ja ka mõned koalitsioonisaadikud oma küsimustes esitasid.

Aeg, kõik! Aitäh! Kert Kingo, palun, vastusõnavõtt!

Ma tänan! Siin saalis ja selles majas on üldjuhul ikka, kui seaduste üle on arutelu, arutatud seaduse mõtte üle. See seniajani üldjuhul toimis, aga nüüd on meil siis koalitsioon, keda ei huvita seaduse mõte. Ma võin öelda, et põhiseaduse koostajate mõte kohe kindlasti ei olnud see, et abielus saaksid olla ka samasoolised isikud ehk homoseksuaalid. See on täiesti, ütleme, piinlikkust tekitav, see on nördimust tekitav, kuidas just nimelt parlamendisaalis on hakatud meie põhiseadust omale sobivas suunas tõlgendama, käänama ja väänama seda oma eesmärgi põhiselt. Seda me saime täna siin väga palju kuulda, kuidas seda sobivalt lihviti, sätiti. Ja mitte kordagi pole tahetud enam rääkida, mis oli seaduseloojate mõte, mis on kõige alus. Seetõttu ma tahaks väga loota, et see nii‑öelda uus poliitkultuur hakkaks tegelikkuses paremuse poole minema, mitte nagu praegu on toimunud, et see on lihtsalt mööda kuristiku serva alla läinud, põhja. Ma ei tea, kas enam rohkem põhja on võimalik minna, aga see, mis siin toimub, see on piinlik ja häbi. 

Vastusõnavõtt, Jaak Valge, palun! 

Aitäh! Kasutan hea meelega seda võimalust ja ütlen, et üks homoabielu pooldajate argumente on täna läbivalt olnud, et neis ühiskondades, kus on homoabielu legaliseeritud, on hoiakud homoseksuaalsete inimeste vastu positiivsemaks muutunud. Vot ma ei tea, mis uuringutele on seejuures toetutud. Küll aga meenutan sotsiaalteaduse elementaarset tõde, et arvamusküsitlused võivad anda tegelikkusest hoopis erinevaid tulemusi. Ja ma väidan seda ajalehe Europe selle aasta 16. mai artikli info põhjal – võin viite saata –, et Prantsusmaal, kus homoabielud on legaliseeritud aastast 2013, on homodevastased rünnakud 2022. aastal kasvanud 28%. Ja püstitan nüüd küsimuse: kas see jõuga läbisurutav seadus ei mõju meie tagasihoidlikele inimestele hoopis negatiivselt? Prantsusmaa näide seda igatahes näib tõestavat. Palun mõelge selle üle, kes te tahate selle eelnõu poolt hääletada.

Vastusõnavõtt, Arvo Aller, palun!

Aitäh! Kasutan tõesti seda võimalust, kuna minu nime [nimetati]. Tõepoolest, kolmas kord juba pean siin ütlema, et see eelnõu, mis meile siia lauale toodi, on ühiskonda lõhestav. Vähemus tahab võtta võimu enamuse üle. Ehk me räägime suurusjärgus 500 inimesest, keda tahetakse selle koalitsiooniga minna nõndanimetatud päästma. Aga see ei ole mõistlik, kuna Eestis elanike arv on suurusjärgus 1,3 miljonit, sinna lisanduvad sõjapõgenikud. Ja täiesti nonsenss on see, et koalitsioon oma põhjendustes toob välja Ukraina sõja, mis ei ole absoluutselt selle eelnõuga seotud ja millega ei saa [sel puhul argumenteerida]. Kasutatakse võimule tulles valesid, seda eelnõu esitledes kasutatakse valesid. Sellest lähtuvalt ma tunnustan Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, kes Varro Vooglaiu näol tegi läbirääkimistel väga põhjendatult väljavõtte praeguse peaministri ütlustest ja ka sellest, kellel olid valimiste eel [sellised] lubadused. See on karjuv vähemus ehk siis 25% protsenti häältest kogu Riigikogus. See ei ole vastuvõetav. Nii et palun kõigil toetada selle eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamist.

Aitäh! Küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Eerik-Niiles Kross, palun!

Ma tahtsin küsida, mis paragrahvi alusel praegu need sõnavõtud toimuvad. Töö‑ ja kodukorra seaduses on selline asi nagu vastusõnavõtt, aga praegu on siin toetussõnavõtud. Vastusõnavõtt on siis, kui millelegi on vastu vaielda. See on seaduse mõte. (Martin Helme hõikab midagi saalist.)

Paragrahv 70, kodu‑ ja töökorra seadus: kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, võib istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks. Kalle Grünthal, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga piinlik on asjaolu, et selle seaduse menetlemisel on minister ja koalitsioonierakonnad asunud seisukohale, et kõik on põhiseadusega kooskõlas. Ja ka minister viitas asjaolule, et tema tugineb Riigikohtu lahendile. Tegelikult tollane Riigikohtu lahend käsitles ainult kooseluseadust, mitte abieluseadust. Ja nüüd me oleme olukorras, kus ma tahan praegu täielikult ümber lükata minister Signe Riisalo argumendid, et tegemist on põhiseadusega [kooskõlas oleva eelnõuga]. 

Asi selles, väga lihtne. Möödunud nädalal viibisid meie fraktsiooni ruumides Riigikohtu esimees Villu Kõve ja üks kohtunikukandidaat. Ja ma ütlesin nendele kahele lugupeetud inimesele kategoorilises vormis väite, et seaduse mõtte kohaselt, kui loodi põhiseadus, käsitleti abieluna ainult mehe ja naise vahelist abielu. Miks? Sellepärast, et tollel hetkel olid kriminaliseeritud samasooliste paaride igasugused suhted. Ja minu põhiargument oligi see, ja lugupeetud kohtunikud sellele vastu ei vaielnud, et alati on tähtis seadusandja mõte, mida seadusega tahetakse öelda. Ütlesin siis ka, et kuna teisi variante lihtsalt tollel hetkel ei olnud, siis ei olnudki muud võimalust, kui et abielu on mehe ja naise vaheline asi. Palusin vastu vaielda, vastust ei tulnud. Järelikult oleme õigel teel.

Aeg! Mart Helme, palun, vastusõnavõtt!

Aitäh, härra eesistuja! Ma tahaksin juhtida kõigil neil, kes praegu seda, ma julgen öelda, perversset eelnõu Eesti ühiskonnale peale suruvad, tähelepanu sellele, mis toimub praegu Ameerika Ühendriikides, kust tegelikult kogu see niisugune homonduse legaliseerimise ja kilbile tõstmise poliitika alguse sai. Seal on juba väga tõhus vastuliikumine kõigele sellele. Osariigid järjest tegelevad nende probleemide lahendamisega, mis see meeletu homode, transude, ma ei tea, kelle bakhanaal kaasa on toonud. Ma julgen täiesti kindlalt väita, et Ameerika Ühendriigid on esimene lääneriik, kus jõutakse uuesti homoseksuaalsuse ja sellega seotud muude liikumiste kriminaliseerimiseni. Ja see kriminaliseerimine jõuab otsapidi ka siia Eestisse. Küsimus on selles, kas tõesti on kõiki neid ühiskonna lammutamisi ja üksikisikute kannatusi ja läbielamisi vaja, et me uuesti jõuaksime ringiga selleni, millest ühel hetkel alustati.

Aitäh! Anti Poolamets, palun, vasturepliik!

Aitäh, juhataja! Kõigepealt ma märgin seda, et sellist toorest Riigikogu alandavat valetamist komisjonipoolselt ettekandjalt ei ole ammu kuulnud. Näkku paisata selline väide, et see ei puuduta homoabielu – lihtsalt sõnu ei ole! Aga jäägu see protokolli teadmiseks, kuhu me langenud oleme. Aga ma tsiteerin ühte teie lemmikteost ja tuletan meelde, millega te tegelikult tegelete. See on huvitav materjal, mis on ilmunud 1848, "Kommunistliku partei manifest". Seda te viitegi ellu värskes vormis. Teie kui endine Soontagana kolhoosi partorg peaksite kõiki neid tekste peast teadma. Tuletage meelde! 

Vaadake, ma tsiteerin mõnda asja siit. "Perekonna hävitamine! Isegi kõige radikaalsemad pahandavad selle kommunistide häbiväärt kavatsuse üle," ütleb manifest. "Kodanlik perekond kaob muidugi koos selle oma täienduse kadumisega, ja mõlemad kaovad koos kapitali kadumisega. /---/ Aga, ütlete teie, asendades koduse kasvatuse ühiskondliku kasvatusega, kaotame me inimeste kõige õrnemad vahekorrad. /---/ Kodanlikud sõnakõlksud perekonnast ja kasvatusest, vanemate ja laste õrnadest vahekordadest muutuvad seda vastikumaks, mida rohkem suurtööstuse tõttu kõik proletaarlaste perekonnad katki kistakse ning mida rohkem lapsed lihtsalt kaubaks ja tööriistaks muudetakse. Aga teie, kommunistid, tahate rajada ühisnaisepidamist, karjub kogu kodanlus meile kooris vastu." Nii et jõudu tööle ja eks te siis …

Aeg!

… seda elu elate selle manifesti järgi. Jõudu tööle!

Hea kolleeg, mul on siiralt kahju, et te lähete isiklikuks, aga ma ei reageeri sellele – just selle tõttu, et ma just selle tooli peal siin istun. Ja kuna tõepoolest neid vasturepliike, tuleb tõele au anda, tegelikult kuritarvitatakse ja kasutatakse seda kui võimalust kaassõnavõttudeks või oma seisukohtade avaldamiseks, siis võtame veel kaks registreeritud vastusõnavõttu: Henn Põlluaas ja seejärel Evelin Poolamets. Henn Põlluaas, palun!

No jälle lilla teerull kihutab Riigikogus 200-ga. Tahate jälle ummistada meie suud ja silmad. Aga olgu. Tegelikult ma tahtsin rääkida seda, et nädalavahetusel ma kohtusin ühe väga kauaaegse hea tuttavaga ja tema ise võttis selle homoabielu teema üles. Ta ütles, et ta vajub häbi pärast maa alla, kuidas meie inimesi ja ühiskonda lõhestatakse, kuidas sellist püha asja nagu abielu ja perekond lammutatakse. Ja ainult sellepärast, et mingisugune käputäis hullunud homoaktiviste karjub rohkem, kui miljon eestlast jaksaks seda üheskoos teha. Ja selle härra sõnu peab väga tähelepanelikult kuulama, sellepärast et see härra on homoseksuaal. Ta ütles, et suurem osa, enamik nendest, elaks rahulikult oma elu, ei taha üldse seda, mis toimub, et neid kogu aeg kistakse kuskile välja ja nende nimel võideldakse. Nad ei taha seda, tahavad elada oma elu. Ma ei saa aru, miks te ei lase seda teha, mingisuguse marginaalse vähemuse tahte järgi te lõhestate ühiskonda. Tuletage meelde, mis oli 2014, kui seda homoseadust hakati peale suruma! Enne tegelikult selliseid vastandumisi meil ühiskonnas ei olnud, me olime üsna ühtsed. Muidugi erinevaid arvamusi oli, see on loomulik, peabki olema, aga see, et sellisel kombel meie ühiskonda lõhutakse ja meie lapsed antakse selliste pervertide kätte, see on lubamatu.

Ja Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Levitatakse valearusaama, mille kohaselt seoses homoabielu legaliseerimisega midagi isa ja ema mõistete puhul ei muudeta. See ei vasta tõele. Kuigi perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri ütleb, et ema ja isa legaaldefinitsioone ei muudeta, siis sisuliselt ei vasta see tõele olukorras, kus need mõisted lihtsalt kaotatakse ära ja asendatakse sooneutraalse vanemlusega igal pool, kus need ilmnevad. Toon mõned näited. Töölepingu seaduse §-s 631 asendatakse sõnad "emal või isal" sõnadega "ühel vanemal". Töölepingu seaduse §-s 63 asendatakse tekstiosa "puudub kanne lapse isa kohta" tekstiosaga "puuduvad andmed teise vanema kohta". Perehüvitiste seaduse §-s 46 asendatakse sõna "isa" sõnaga "vanem". Perehüvitiste seaduse § 19 lõikes 1 asendatakse tekstiosa "puudub kanne isa kohta" tekstiosaga "puuduvad andmed teise vanema kohta". Selliseid näiteid on väga palju. Ühesõnaga, kaotatakse "isa" ja "ema" kõikjal, kus need esinevad. 

Aitäh teile! Ja nüüd jätkame läbirääkimistega. Eduard Odinets, palun! (Saalist hõigatakse midagi.) Jaa, ma tulen protseduuriliste küsimuste juurde, kui me oleme läbirääkimised lõpetanud. Palun, Eduard Odinets! (Saalist öeldakse midagi.) Vabandust, ma tõesti ei tea … Minu selge põhimõte, mida ma teile, head kolleegid, ka varem ütlesin: ühe toimingu kestel me ei võta protseduurilisi küsimusi. Ma olen seda meelt, et nii enne kui pärast on õigus protseduurilisteks küsimusteks. Ma vabandan. Kui kolleeg Lauri Hussar käitus [teisiti], siis minu selge põhimõte on see, et ma ei võta [praegu protseduurilisi]. Mina tegin ka muide ühe erandi, mäletate, kellelegi kolleegidest. Lõpetame ära, kolleegid, ja te saate kõik esitada protseduurilised küsimused, ma ei kavatse seda piirata. Mitte kõiki, aga igal juhul võimaluse küsida saate. Eduard Odinets, palun! Kolm minutit lisaks, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on ajalooline päev. Täna oleme astumas ühe lisasammu võrdsema ja hoolivama Eesti poole, pidades ausat ja avatud debatti eelnõu üle, millega avaneb võimalus hakata päriselt rakendama kooseluseadust ning luuakse võimalus sõlmida abielu kahe inimese vahel sõltumata nende soost. Sotsiaaldemokraatide esindajana kutsun üles toetama eelnõu esimese lugemise lõpetamist, et selle ajaloolise eelnõuga oleks võimalik edasi liikuda, koguda muudatusettepanekuid, kaasata huvirühmasid, arutada ja arutleda, et lõpuks eelnõu seadusena ka vastu võtta. 

Ma tõesti loodan, et Riigikogu praegune koosseis teeb need olulised sammud, et Eestist saaks oluliselt võrdsem ja hoolivam riik. Selline riik, millest ka mina unistan. Riik, kus hoolitakse kõigist, riik, kus kedagi ei jäeta maha, riik, kus õigus armastusele ja õnnele on kõigil, sõltumata soost, rahvusest, vanusest, seksuaalsest sättumusest, veendumustest ja paljudest teistest tunnustest, mis eristavad meid üksteisest. 

Tänane eelnõu ei ole lihtsalt perekonnaseaduse, kooseluseaduse ja veel mitmekümne seaduse muutmine. Tänane eelnõu on armastuse ja õnne võimaldamise eelnõu. Armastus ja õnn, mida ei saa keelata ega lubada, mille üle meil ei ole võimu, kuid mida saab tunnustada ja toetada. Olen kindel, head kolleegid, et meil kõigil on õigus loota, et riik tunnustab meid kõiki sellisena, nagu me oleme, jagamata meid kastidesse ja kleepimata meile silte. Et kõik võiksid siin elada teadmises, et igaüks on Eesti jaoks ühtviisi väärtuslik ja et me seejärel saaksime kõik üheskoos kedagi kõrvale jätmata asuda lahendama järgmisi meie ees seisvaid ülesandeid. Selle viimase lause autor ei ole mina. See on tsitaat 600 Eesti ühiskonnategelase tänasest kirjast Riigikogu liikmetele. Selle pöördumisega saab ainult nõustuda ja tänada: tänada kõiki neid, kes julgevad avalikult toetada tuhandete inimeste õigust saada perekonnana tunnustatud riigi poolt. 

Tänane eelnõu rebib meid lõplikult endiste Nõukogude Liidu vabariikide pesast välja. See võimaldab meil taas olla eeskujuks ja teerajajaks riikidele, kes soovivad olla päriselt euroopalikud riigid. Tänane eelnõu annab õiguse abielluda kõigile täiskasvanutele sõltumata nende soost. Eelnõuga saavad samast soost abikaasad ühise lapsendamisõiguse. Oluliselt täpsustub kooselu registreerimise protseduur ning lihtsaks tehakse üleminek kooselult abielule. Abikaasade õigused laiendatakse kooselu registreerinud partneritele. See eelnõu teeb kõik perekonnad päriselt võrdseks ja täisväärtuslikuks koos kõigi õiguste ja kohustustega. Ja kohustuste poolt ma sooviks eraldi rõhutada, sest sellest räägitakse kahjuks vähem. 

Ma nimetasin ennist seda eelnõu armastuse ja õnne eelnõuks. Seda see tegelikult ka on. Ma usun, et me kõik, head kolleegid, soovime oma ellu armastust. Soov armastada ja olla armastatud on oluline osa meie elust, ka meie vaimsest tervisest, sellest lähtuvalt ka meie hakkamasaamisest elus. Ma loodan, et enamik kolleege mäletab oma esimest armastust. Kui mitte esimest, siis teist või kolmandat, aga kindlasti seda ainsat ja õiget, loodetavasti ka seda tunnet, kuidas tahaks kogu maailmale kuulutada, kui õnnelikud ollakse. Ja milline õnn, kui tunne on vastastikune. Milline õnn, kui armastatud inimesega saab veeta kogu oma elu. Milline rõõm, kui kõik teised ümberringi, vanemad, sõbrad, kolleegid, kogu maailm saab osa sellest armastusest, elab kaasa ja toetab. Usun, et kõik need kolleegid, kes on ametlikus abielus, mäletavad seda õnnelikku hetke, kui oma armastusest saab teada anda ka riigile, registreerides oma kooselu, luues oma perekonna ametlikult. 

Tänane eelnõu võimaldab samu õnnelikke hetki kõigile Eesti inimestele. Tänane eelnõu pakub õnnehetki kõigile. Kas see pole meie ülesanne, head kolleegid, teha kõik Eesti inimesed võimalikult õnnelikuks, et nad sooviksid jagada oma elu Eestiga, et nad panustaksid Eesti arengusse, et nad ei otsiks võimalusi olla õnnelikud teistes riikides? Me ei tohi ühtegi Eesti inimest kaotada. Meie jaoks on iga Eesti inimene oluline. 

Olen täna väga emotsionaalne, sest viibin selle ajaloolise hetke juures, kus pärast aastakümneid kestnud diskussiooni on meil võimalik liikuda õnnelikuma Eesti suunas. Eestis suunas, kus kõigi armastus on võrdne, Eestis suunas, kus iga perekond on võrdne ja väärtuslik. Loodan, head kolleegid, et te liigute minuga samas suunas, siis saame ka ise oluliselt õnnelikumaks. Armastuse ees on kõik võrdsed. Õnne ees on kõik võrdsed. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei näe. Vabandust, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Kolm minutit lisaks, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Me oleme järjekordselt tunnistajaks sellele, kuidas koalitsioon suhtub lugupidamatult ühiskonda. Koalitsioonil pole täna mandaati abieluvõrdsuse kehtestamiseks. Enne valimisi lubasid abieluvõrdsust parlamenti pääsenud parteidest vaid sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200. Nende kahe peale toetus on 23%, mis kahjuks pole ühiskonna enamus. Lisaks näeme järjekordselt, kuidas eelnõuga põhjendamatult kiirustatakse. Ja on täiesti arusaamatu, miks selle eelnõuga nii kiire on. Näiteks õiguskomisjoni liikmed said materjalid tutvumiseks õhtul kell 10 enne järgmisel päeval toimunud istungit. Põhimõtteliselt pidid komisjoni liikmed öö jooksul tutvuma dokumendiga, kus muudetakse 82 erinevat seadust ja 20 määrust ja mille seletuskiri on 200 lehekülge pikk. 

Ent see pole peamine mure. Peamine mure on see, et sellise kiirustamise juures puudus sisuliselt huvirühmade kaasamine. Huvirühmad tõid mitu korda välja, et neile tegelikult valmistab väga tõsist muret viimaste nädalate ministeeriumide kaasamispoliitika, mille puhul oluliste ja kogu Eesti ühiskonda puudutavate eelnõude kohta arvamuse avaldamiseks antakse vaid mõned tööpäevad aega. Arvake ära, kui mitu tööpäeva oli seekord aega arvamuse avaldamiseks! Lausa kolm tööpäeva.

(Helistab kella.) Palun vaikust, head kolleegid!

Me saame aru, et tegemist on lihtsalt näilise kaasamisega, mitte sisulise kaasamisega. Näiteks Tallinna Ringkonnakohus jättis üldse vastamata, põhjendades seda tähtaja ebamõistlikkusega. Lastekaitse Liit palus edaspidi näidata üles suuremat lugupidamist kaasatavate vastu ja võimaldada ka laiemat diskussiooni ühiskonnas. Eesti Naisteühenduste Ümarlaud teatas, et selliseid otsuseid ei võeta vastu mõne nädalaga ja tehes seda sellisel jõumeetodil, mille praegune valitsus on valinud. See lihtsalt lõhestab ühiskonda. 

Kuid millega sellist menetluse kiireloomulisust ja pea olematut kaasamist üldse seletatakse? Tuleb pöörduda seletuskirja poole, sealt me saame näha kaht põhjust. Esiteks tuleb lõpetada segadus kooseluseadusega, mis on kestnud seitse aastat. Teiseks on meil olemas koalitsioonileping, mis lubab rakendusaktide vastuvõtmist ja abieluvõrdsuse sätestamist.

(Helistab kella.) Vabandan ettekandja ees! Head kolleegid, olgem viisakad! Kui te tahate rääkida, siis saate seda väljas teha. Ma omast käest tean, et väga kehv on rääkida, kui saalis on sumin. Ei ole mugav rääkida. Austame teineteist! Palun jätkake!

Aitäh! Mis siis tuleb välja? Et seitse aastat polnud kooselu[seaduse] rakendussätetega kiiret ja nüüd on nii kiire, et soovitakse vastu võtta nii need rakendussätted kui ka abieluvõrdsuse [seadus] ühe paketina, kobareelnõuga. Aga minu mäletamist mööda abieluvõrdsuse osas ei ole viimased seitse aastat mingit segadust olnud. Seda lihtsalt valdav osa poliitikutest siin saalis pole lubanud. 

Eriti huvitav on aga jälgida tendentsi, kus koalitsioonilepingust on meil saamas põhiseaduse alternatiiv. Sellega saab nüüd põhjendada õiguslikke aspekte, eelnõude menetluse kiireloomulisust, debati vältimist ühiskonnas. Aga kui me võtame aluseks koalitsioonilepingu, siis vaatame, mida koalitsiooni põhilised esindajad ütlevad sellise kiirustamise kohta. Ma soovin siinkohal tsiteerida sotsiaalkaitseminister Signe Riisalot. Ta ütles järgmist: "Kui rakendusaktid on oma olemuselt mõnevõrra keerukamad ja mahukamad, siis abieluvõrdsus on üsna lihtne ja lakooniline seadusemuudatus, mida saab teha perekonnaseaduse esimestes paragrahvides. See ei ole tehniliselt kuigi keeruline. Kindlasti tuleb need asjad ära teha koos, et see tüli oleks võimalikult lühikest aega õhus." 

Ehk siis täna me oleme siin selleks, et koalitsioonil oleks maksimaalselt mugav vastuolulist seaduseelnõu vastu võtta, kuna tehniliselt ei ole see ju kuigi keeruline, ainult paar paragrahvi perekonnaseaduses. Ja mis kõige tähtsam koalitsiooni jaoks: tuleb teha need asjad kiiresti koos, et tüli, mis ühiskonnas tekib, neid ei tülitaks.

Lugupeetud koalitsioonipoliitikud! Juhin teie tähelepanu, et abieluvõrdsuse [seaduse] vastuvõtmine ei ole lihtne ja lakooniline seadusemuudatus, mida saab teha perekonnaseaduse esimestes paragrahvides. Jutt käib seadusemuudatusest, mis muudab ühiskonna aluseid. See vajab laiemat arutelu, vajab laiemat kaasamist ühiskonnas ja vajab ühiskonna valdava enamuse toetust. Selle seaduseelnõu vastuvõtmisega on meil perspektiiv elada ühiskonnas, kus perekond ei ole enam abielu mehe ja naise vahel, vaid kahe füüsilise isiku vahel. Meil on perspektiiv elada ühiskonnas, kus lapse sünni puhul kantakse rahvastikuregistrisse ema ja isa asemel ema ja teine vanem. 

Head kolleegid, me ei ole siin selleks, et menetleda seda seaduseelnõu koalitsioonile mugavas vormis. Meie õlul on täna selleks liiga suur vastutus. Seetõttu Keskerakonna fraktsioon eelnõu sellisel kujul ei toeta ning teeb ka ettepaneku eelnõud omavahel lahti siduda. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel saab sõna Yoko Alender. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! Abiellumine on Eestis ilmalik küsimus kahe inimese vahelistes tsiviilsuhetes, põhiõigus, millega teovõimeline inimene väljendab oma tahet. Briti poliitik, täpsemalt Põhja-Iiri poliitik lord Alderdice väitis lausa, et see põhiõigus omada lähedasi püsivaid usalduslikke suhteid on nii oluline, et ilma selle õiguseta pole väärtust ühelgi kohal, rahal, varandusel, ambitsioonidel –  millelgi. On raske vastu vaielda. 

Põhiseadus sätestab samuti, et oleme seaduse ees kõik võrdsed. Ometi leidub meie ühiskonnas ikka nii palju kiusamist, hukkamõistu, hirmu, viha õhutamist, vägivaldagi. Ja sageli on selle aluseks just selline "nemad" ja "meie" eristamine. Rahvus, haridustase, sugu, sättumus, kehakaal, silmavärv, erakondlik kuuluvus või mis iganes võib olla selle "meie" – "nemad" määratluse aluseks. Miks me seda teeme? Ma olen püüdnud mõista ja olen mõelnud, et äkki see on nii, et enda ja oma väljavalitute ümber kaitsva meie ringi maalimine tundub tugevdavat meie enda habrast identiteeti. Kui vaid lõhkumise asemel hoopis püüaksime ehitada hirmuta oma identiteeti ja humanistidena peaksime kõrgeimaks mõõduks inimeste inimlikkust! 

Eesti kuulub lääne kultuuriruumi ja inimõigused, inimeste võrdne kohtlemine on osa meie riigi väärtussüsteemist. Meie riigi ja rahva identiteet on piisavalt tugev ja riigina me ei kiusa, ei diskrimineeri. Toetus Eesti ühiskonnas samast soost paaride abiellumise õigusele on kasvanud iga aastaga ja on tänaseks enamuses. Ka muukeelse elanikkonna hinnangutes on abieluvõrdsuse pooldajate osakaal kasvanud. Noorte hulgas toetab abieluvõrdsust valdav enamus. 

Ilmaliku ühiskonna vaatenurgast on abielu institutsioon oma olemuselt konservatiivne ja toetab ühiskonna stabiilsust. Pühendumus teineteisele tugevdab ühiskonda, sest püsivas suhtes inimesed toetavad teineteist ja saavad raskustest üle üheskoos. Juba paari aastasaja tagused uuringud on näidanud abielu positiivset mõju inimeste heaolule ja tervisele. Stabiilses paarisuhtes olevad inimesed on õnnelikumad ja tervemad. See kehtib ka samast soost paaride puhul. Uuringud maades, kus abieluvõrdsus on tagatud, näitavad, et paraneb vaimne ja füüsiline tervis ja [tugevneb] ühiskondlik kuuluvustunne. Sellest tulenevad paremad sotsiaalsed suhted, parem majanduslik olukord. 

Tahan ära märkida ka selle, et sõltumata seksuaalsest sättumusest, kaaslase soost väärtustame me iga Eesti inimese panust, olgu see ettevõtluses, avalikus sektoris, äris, teaduses, kultuuris või spordis. Aitäh selle panuse eest! Teil on meie lugupidamine, me väärtustame teie panust ja riigina tagame teile õigused ja kaitse. Küsimus ei ole maailmavaates. Küsimus on päris inimestes, päris peredes. Oluline on mõista, et abieluvõrdsus ei võta kelleltki midagi ära, vaid annab ühiskonnale juurde. Meie sekka tuleb juurde hulk inimesi, kes tunnevad ja teavad, et neid väärtustatakse ja hoitakse ning koheldakse võrdsena. 

On olnud kriitikat, miks me abieluvõrdsusega kiirustame. Eesti taasiseseisvumisest on möödas 30 aastat. Oma kogemusest poliitikas tean, et vähemalt viimased kümme neist on seda arutelu peetud. Küsitud on ka, kas praegusel kriiside ajal on abieluvõrdsuse küsimus Eesti jaoks eksistentsiaalne küsimus. Õiguste tagamine on alati eksistentsiaalne küsimus.  

Lõpetuseks, kui lubate, jagan ka oma isiklikku kogemust. Ehkki olen maailmavaatelt paljus liberaal, on minus tugev annus konservatiivsust. Pean abielu kui institutsiooni väga oluliseks. Vabadus ja vastutus käivadki alati koos. 

Palun paar minutit lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaks. 

Me kõik vajame arenguks turvalist keskkonda. Ja tunnistan, et minu jaoks on just abielu lõpuni usalduslik suhe. Pühendumus kooselule, perele on olnud elu suurim, parim õpetaja või õigemini turvaline õppimise, kasvamise ja arenemise keskkond. Olen abielus suutnud ületada ka lapsepõlvetraumad, võtnud vastutuse oma elu eest, oma panuse eest ja käin õnnelikult oma rada. Õigus olla mina ise, olla mina ise, ilma et tunda hirmu hukkamõistu ees, peab olema tagatud Eestis igaühele. See seadus on üks samm selles suunas. Toetame seda eelnõu! Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd võtan kolm ekraanil olevat protseduurilist küsimust istungi läbiviimise reeglite kohta. Helle‑Moonika Helme, palun! Helle‑Moonikat ei ole praegu. Mart Maastik, palun!

Enne, kui oli eelmine istungi juhataja, esitas Eerik-Niiles Kross sellise väite, et vastusõnavõtt on sõnavõtt millegi vastu, ja arvas, et kolleegidega ei või nagu polemiseerida, kui oled poolt. Ma loen ette § 70 kodu‑ ja töökorra seadusest, mis ütleb, et kui Riigikogu liikme isikut või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse mõnes teises sõnavõtus, võib istungi juhataja anda sellele Riigikogu liikmele loa vastusõnavõtuks. Ma küsingi nüüd, kas vastusõnavõtt on millegi vastu või see on vastus siin [kõlanud] sõnavõtule. 

Aitäh, hea kolleeg! Eks peaks nende inimeste käest küsima, kes seda seadust koostasid ja selle ka Riigikogus heaks kiitsid. Minu arusaam siiamaani on küll olnud, et see tegelikult ei ole mõeldud selleks, et tekitada ja luua võimalusi täiendavateks sõnavõttudeks vasturepliikide näol nii, et ühe fraktsiooni inimene nimetab kõiki oma fraktsiooni liikmeid. See ei ole kindlasti selle seadusesätte mõte olnud, selles ma olen täiesti veendunud. Aga samas ma olen täiesti päri, et see ei tähenda, et ilmtingimata peab olema millegi vastu, et üksnes siis on vasturepliigi võimalus. On öeldud, et "kui nimetatakse". Ja nüüd palun, Rain Epler!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mulle tegi ka natuke muret seesama küsimus, mida kolleeg just puudutas. 

Aga see sai nüüd lahendatud. 

Ei saanud. Tahtsin teid natuke aidata selles osas. Ma tean, et see abi annab teile vihje edasiseks tegevuseks. Siin võib tulla tegemist teile kättesaadava värske ÕS-i kommenteeritud väljaandega, kus vasturepliik on ära defineeritud. Kui ma võtsin ÕS-i lahti selle "vastu" sõna juurest … Reformierakonna DNA-s tundub olevat just see, et see peaks lähtuma näidetest, nagu "vastulöök" või "vasturünnak", aga siin on muide ka tänaseks väga sobiv näide: "vastuarmastus", "vastukülaskäik". Nii et ma toetan selles mõttes härra Maastikku, et kui kedagi mainiti, siis ta saab sõnavõtu mõttes sellele vastata, aga ta ei pea ilmtingimata sõnavõtu sisule vastanduma.

Aitäh! Ma sellele vastasin. Ja nüüd ma loodan, et masin ei ole teinud trikki. Ma rääkisin, et kui kedagi ei ole kohal, siis ta ei lähe nimekirja lõppu, vaid on kohe esimesena üleval. Aga mulle tundub, et Helle-Moonika on vist end korra maha võtnud ja uuesti üles pannud. Nii et ma vabandan, et kahjuks sina protseduurilist küsimust enam ei saa, kuna ma kolm lubasin. Aga Martin Helme, palun!

Aitäh! Kõigepealt ma ütleks selle väite kohta, et peaks küsima nendelt inimestelt, kes [seaduse] kirjutasid. No vot, aga äkki peaks küsima nendelt inimestelt, kes kirjutasid põhiseaduse § 27, kus on öeldud, et abielu ja perekond on riigi kaitse all. Mida nad mõtlesid? Kas nad ikka mõtlesid seda nii, nagu kõik inimesed 1990‑ndate alguses? Seal väga palju variante nagu polegi. Aga me millegipärast ei küsi.

Ma tulen aga tagasi selle repliigi juurde, mida me nimetame vastusõnavõtuks. Ei, siin saalis on seda kasutatud päris süstemaatiliselt ikkagi niimoodi, et kui on mainimine olnud, siis ei hakka istungi juhataja seda kuidagi piirama. Mul on meeles vist kaks aastat tagasi üks obstruktsiooni ööistumine, mis meil siin oli, ja neid vasturepliike tuli nagu Vändrast saelaudu. Hanno Pevkur tollal istus seal juhataja puldis ja tahtis neid piirata, aga pärast mõningast vaidlust me siiski saime oma vasturepliigid tehtud. See oleks järjekordse tava rikkumine, kui me hakkame siin, ütleme, nii‑öelda liberaalide nõudmisel piirama ka seda meie kodukorras ettenähtud vabadust diskussiooni pidada. Palun ärme lähme seda teed!

Aitäh, hea kolleeg! Aga ma arvan, et nii loovalt, kui teie täna seda kasutasite, ei ole seda seadusesätet tõlgendatud. 

No nii, head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 207 esimene lugemine lõpetada, kuid laekunud on Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni sama sisuga ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame me hääletama. Aga ma näen, et Martin Helmel on üks väike soov. Palun, Martin Helme!

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun kümme minutit vaheaega enne hääletust.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, vaheaeg on lõppenud. Jätkame täiskogu istungit. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 207 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 27, vastu 53, erapooletuid null. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on eelnõu 207 esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 5. juuni kell 17. Aitäh, head kolleegid! Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde. (Tugev sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Head kolleegid, istung jätkub! Palun vaikust! Palun vaikust! 

Neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Riina Solmani, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seederi, Andres Metsoja, Mart Maastiku, Tõnis Lukase ja Aivar Koka 12. aprillil 2023. aastal esitatud arupärimine rekordmadala sündide arvu ja lastega seotud soodustuste vähendamise kava kohta. See kannab numbrit 2 ja arupärijate esindaja on Riigikogu liige Riina Solman. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid saalis ja oma tubades ja inimesed, kes jälgivad meid interneti vahendusel! Neid jälgijaid on, aeg-ajalt sõnumitega antakse meile märku, et tubli töö, pange edasi. 

Aga minul on peaministrile esitada arupärimine seoses rekordmadala sündide arvu ja lastega seotud soodustuste vähendamise kavaga. Reformierakond on Isamaale teinud etteheiteid nende lastetoetuste kehtestamise pärast. Seda endale aru andmata, et nende kärpimine põhjustab tegelikult ka põlvkondade [arvukuse] vähenemist. Kaja Kallas on siinsamas Riigikogu puldis rääkinud sellest – see oli 11. aprillil, muuseas –, et peame järeltulevatele põlvedele pärandama kaitstud ja korras rahandusega riigi. Mina küsisin tema käest, kas ta on kursis, et 2022. aastal oli Eestis viimase saja aasta kõige madalam sündimus ja sündide vähenemine on prognooside kohaselt jätkuv trend vähemalt järgmised kümme aastat. Kuidas sellises olukorras, kui see kumuleeruma hakkab 10–20 aasta pärast ning meil on vähem inimesi, seda kaitstud riiki siis pärandada? Ja kellele täpsemalt me kavatseme selle riigi pärandada, kui eestlaste osakaal rahvastikus pidevalt väheneb? Ma olen seda küsimust korduvalt esitanud sotsiaalkaitseministrile, kes vastas mulle sotsiaalkomisjonis, et [meil on] kontrollitud migratsiooniabi – mida iganes see tema peas tähendas. Aga eestlaste arvukuse kasvu nemad, ma saan aru, Reformierakonnas ei näe ja [ettepanekuid rakendada] meetmeid, mis suurendaksid sündimust, nad kuulda ei võta. Täna, muuseas, on ka meedias avaldatud demograafide hinnangud, et need meetmed, mis on varasemalt valitsuste poolt kehtestatud, ehk siis peretoetused, on sündide arvu suurendanud. Need on seega täiesti teaduslikult põhjendatud. 

Aga minul on arupärimises veel küsimusi peaministrile. Kuidas te kavatsete sellistes oludes tagada, kui te lähete kärpima lastetoetusi, peretoetusi, et meie riik oleks jätkusuutlik, et meil oleks tulevikus piisavalt lapsi, kellele seda riiki pärandada? Kas ka teie arvate, nagu arvab teie sotsiaalkaitseminister, et see on kontrollitud migratsiooni abil? Te ütlesite, et sündimuse suurendamiseks soovite parandada teenuseid peredele. Milliseid teenuseid teil on plaanis kärpetingimustes sündimuse kasvu suurenemiseks sisse viia? Millel põhineb teie hinnang, et just need teenused aitavad sündimust suurendada? Teatavasti kärpeolukorras ei ole võimalik teenusteks raha juurde anda, nii et jutt raha harvikhaiguste ravile ja õpiraskustega lastele suunamisest on tegelikult silmamoondus, kuna sinna lähevad väga tühised miljonid. Ja meile räägitakse teenusteks raha suunamisest! Kui palju siis ja millisteks tegevusteks? Sellele ei ole ma sotsiaalkaitseministrilt mitte mingisugust vastust saanud. Teada on circa 24 miljonit, mis on teatud tegevusteks kattena olemas, aga mitte rohkem. Seega on see üks järjekordne vale jutt. 

Aga nüüd: ulatuslik kärpimine laste arvelt on Eestis esmakordne. Seni ei ole riik selliselt toiminud isegi rasketes majandusoludes. Ja paraku, kui riik hakkab kokku hoidma laste ja perede arvelt, siis samal määral tuleb vahendeid asemele leida peredel endil, sest laste vajadused ei kao kuhugi, need jäävad endiseks. Lasterikaste perede liit, kellega ei ole sotsiaalkaitseminister ega peaminister isiklikult kohtunud – ma mõtlen inimesi, kes räägivad neile oma muredest, ma ei mõtle katusorganisatsiooni esindajaid, keda kutsutakse ministeeriumi, et neile uusi käsulaudu ja muudatusi ette anda –, on rääkinud, et nendel tekib seoses selle kärpega iga kuu keskmiselt 500 eurot auku. Paljud täna hakkama saavad pered satuvad raskustesse. Ots otsaga kokkutulemine muutub keeruliseks ning liigutakse vaesuse suunas. 

Ma väga palun, et need inimesed, kes on siin koalitsiooni poolt vastandanud ühe- ja kahelapselisi peresid suurperedega, lõpetaksid selle inetu vastandamise ära ja astuksid nende perede kingadesse, kellelt nad raha kärpima lähevad. Aitäh kuulamise eest! Jään ootama vastuseid.

Aitäh! Palun kõnetooli arupärimisele vastamiseks peaminister Kaja Kallase. 

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vastan esitatud arupärimisele. Kuna need küsimused on nii pikad ja küsimused said ette loetud, siis ma küsimusi kordama ei hakka, vaid lähen kohe vastuste juurde.

Esimene vastus. Sündide vähenemisega kohanemine on väljakutse kõigi Euroopa riikide jaoks, Eesti ei ole selles erandlik. Rahvastikus toimuvad muutused väga aeglaselt ja muutuste mõju on seetõttu tuntav läbi mitme põlvkonna. Samas, maailma näited toovad välja, et puudub kindel seos toetuste suuruse ja sündimuskordaja vahel. Toon mõned näited 2022. aasta toetuse määrade ja sündimuskordaja kohta. Itaalia, toetused 1,17 korda suuremad kui Eestis, sündimuskordaja 22% madalam kui Eestis. Prantsusmaa, toetused 1,71 korda väiksemad kui Eestis, sündimuskordaja 14,3% kõrgem. Holland, sündimuskordaja võrreldes Eestiga 0,6% kõrgem, toetused 1,9 korda väiksemad. Rootsi, sündimuskordaja võrreldes Eestiga 3,7% kõrgem, toetused 1,35 korda väiksemad. Taani, sündimuskordaja võrreldes Eestiga 6,8% kõrgem, toetused 1,24 korda väiksemad. Soome, sündimuskordaja võrreldes Eestiga 9,3% madalam, toetused 1,56 korda väiksemad. Rahvastiku tervikvaates kompenseerib sündide arvu langus mingil ajal inimeste pikem eluiga, sealhulgas ollakse tööturul kauem aktiivne. Kuid pikemas perspektiivis hakkab rahvaarv ja tööealine elanikkond ikkagi vähenema. Seetõttu ongi väga oluline, et tänane töötav põlvkond muretseks oma vanaduspõlve eest ja koguks sääste. Seega on väga vale, et pensionisüsteem sellisel kujul lõhuti. Oleme kokku leppinud, et soodustame inimeste pensionieaks kogumist. Selleks analüüsime võimalusi teise ja kolmanda pensionisamba paindlikuks tegemiseks ja anname võimaluse tööandjapensioni loomiseks.

Nüüd laste‑ ja peretoetuste juurde. Laste‑ ja peretoetused võrreldes 2022. aastaga tõusevad. Planeeritava muudatusega tõuseb kolme kuni kuue lapsega peredel lasterikka pere toetus võrreldes 2022. aastaga 150 euro võrra ning seitsme ja enama lapsega peredel 250 euro võrra. Uued toetusmäärad alates 1. jaanuarist 2024 saavad olema kolme kuni kuue lapsega peredel 450 eurot, seitsme ja enama lapsega peredel 650 eurot kuus, millele lisandub lastetoetus, mille tõstsime sel aastal esimese ja teise lapse puhul 80 euroni ja alates kolmandast lapsest on lapsetoetus 100 eurot kuus. Ehk siis muudatuste tulemusena hakkab kolmelapseliste perede toetus olema 710 eurot kuus ehk võrreldes 2022. aastaga kasvab toetussumma umbes 36%.

Nii. Teine küsimus teenuste kohta. Vastus. Maailma näited toovad välja, et puudub kindel seos toetuste suuruse ja sündimuskordaja vahel, sellest ma juba rääkisin. Uuringud näitavad, et sündimust mõjutab eelkõige töö‑ ja pereelu ühildamise [võimalus] ning partnerite võrdsem osalemine kodustes töödes. Selleks vaatame üle meetmed, et vähendada soolist palgalõhet. Teiseks, samuti aitavad sündimusele kaasa turvalised peresuhted. Me võtame erilise tähelepanu alla pere‑ ja soopõhise vägivalla vähendamise. Peame oluliseks ohvrite toetamist, tugikeskuste stabiilset rahastamist, spetsialistide koolitamist ja tõenduspõhiste vägivallaennetusprogrammide rakendamist. Sündimust aitab suurendada ka naiste kindlus tuleviku suhtes. Riik saab kindlust pakkuda elatisabitoetuse tõstmisega ja harvikhaiguste rahastamisega nendele, kellel on sellised keerulised haigused. Samuti on määrava tähtsusega majanduse üldine olukord ja kindlus, et töökoht on stabiilne. Seetõttu soovime korrastada riigieelarvet, vähendada eelarve puudujääki ja läbi viia ka rohereforme, et muuta Eesti majandus kindlamaks ja tugevamaks. 

Oleme kokku leppinud järgmised tegevused, mis aitavad luua kindlust noortele pereloojatele. Kõigepealt seisame Eesti julgeoleku eest, tõstame riigikaitsekulud järgmiseks neljaks aastaks 3%‑ni SKP‑st. Teiseks, rohereformidega anname kindluse, et tulevastel põlvedel on keskkond, kus elada. Soodustame kodulähedaste lasteaed‑algkoolide pidamist kuni teise kooliastmeni ja muudame kuni kuueklassiliste maakoolide rahastust. Vaatame üle senised hariduslike erivajadustega laste õppekorralduse tugiteenuste põhimõtted. Otsime võimalusi, kuidas tugevdada kaasava hariduse korraldamist. Harvikhaigustega laste ravist ma juba rääkisin. Lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale hüvitame haigus‑ ja hoolduspäevi vanema varasema sissetuleku, mitte töötasu miinimummäära alusel. Loome üksikvanematele tervikliku toetuspaketi, tõstame elatisabi 200 euroni kuus ja tagame vanema kaotanud lastele toitjakaotuspensioni asemel õiglasema toetuse. Tagame ka peredele, kes võtavad enda kasvatada vanemliku hooleta lapse, tugiteenuste riikliku rahastuse. Suuname lisaraha erivajadustega laste rehabilitatsiooni ja tugiteenustesse. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud peaminister! Ja nüüd on küsimused. Igal Riigikogu liikmel on õigus üheks küsimuseks. Riina Solman, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te oma kõne alguses rääkisite erinevate riikide näidetest ja lugesite ette, milline on nende sündimuskordaja. Aga nemad ei ole õrnad rahvusriigid, nende rahvused on miljonilised. Meie, eestlaste osakaal rahvastikus on alla miljoni ja see on järgmise kümne aasta jooksul kahanev. Ja selles olukorras te lähete kärpima suurperede toetusi, kes soovivad lapsi kasvatada. Ma palun, et te loeksite samas ette nendesamade riikide keskmised palgad, et võrrelda keskmiste palkadega neid toetusi ja tuua sama analoog. Meie keskmise palgaga, ma arvan, neid riike väga võrrelda ei saa.

Just nimelt! See on väga hea küsimus selles mõttes, et meie toetused on niivõrd palju suuremad, võrreldes palkadega, mida inimesed teenivad. Toetused, mida inimesed saavad – miinimumpalk on 700 ja toetused on 710. See ei ole tegelikult … (Riina Solman räägib midagi saalist. Juhataja helistab kella.)

Ei saa nii debatti pidada! Ma väga vabandan, Riina Solman! Jaa, palun!

Esiteks, te võite mult eraldi küsida, ma toon need numbrid, mis need keskmised palgad on. Aga point on selles, et need on rikkamad riigid ja rikkamad riigid maksavad väiksemaid toetusi. (Riina Solman hüüab midagi saalist. Juhataja helistab kella.) 

Palun ärme segame vahele! 

Siin ei ole õigust niimoodi vahele karjuda. Aga palgad on suuremad, just nimelt. Aga siis ju toetused ei peaks olema meil suuremad, me ei ole rikkam riik kui Rootsi või Soome, kes maksavad kolme lapse pealt toetust 265 eurot ja 333 eurot. Hollandis makstakse kolme lapse pealt toetusi ainult siis, kui need on alla viieaastased, muidu ei maksta. Me ei ole lihtsalt nii rikkad. Ja te peaksite ka vastama küsimusele, kust see raha võetakse. 

Mart Maastik, palun!

Suur tänu! Proua peaminister! Ma jätkan sealt, kus kolleegil pooleli jäi. Te mainisite seda, et nendes riikides on sündimuskordaja suurem kui Eestis, aga toetused on väiksemad. Kas te olete ka teadlik, kui suur tegelikult, reaalselt on nendes riikides rahvuse ehk nende põhirahva sündimus? Teatavasti on meil kaks varianti Eestis, kuidas edasi minna, et me välja ei sureks. Üks variant on see, et kui me tahame jätkata rahvusriigina, siis on meil vaja eestlasi juurde. Aga kui me teeme nii nagu Rootsi või teised lääneriigid ja toome endale võõrtööjõudu, kes teatavasti on palju suurema laste arvuga, ja üritame sellega oma iivet tõsta, siis sellega me igatahes suretame välja meie rahvusriigi. Nii et minu küsimus ongi see: mida me saavutada tahame? Kas me tahame, et meie keel, kultuur ja rahvusriik jääks püsima?

Aitäh! Toetusi ei maksta rahvuse järgi. Need toetused, mida teie välja pakute ja mis on ülikõrged, neid makstakse ka näiteks Ukraina sõjapõgenikele, makstakse kõigile, kes Eestis on. Ma ei saa teie loogikast aru, kuidas suuremate toetuste maksmine paneb sünnitama ainult eestlasi ja mitte kedagi teist.

Ja viimane küsimus, Rain Epler.

Minu küsimus on seotud sellega, et ma kuulasin neid koefitsiente. Need olid tempokalt ette loetud, pean ütlema, aga suutsin välja korjata selle, et on nii- ja naapidi: mõnes riigis on suuremad, [mõnes] väiksemad, ja mõjud on ka erinevad. Aga teie vastuse üleüldisest sisust mina lugesin välja sellise loogika, et vähendame perede rahakotti, äkki see mõjub positiivselt. Kas ma sain õigesti aru, et teil on mingisugune tagurpidi loogika: et prooviks nii, et meil oleks vähem raha, äkki siis hakkab rohkem lapsi sündima? Või sain ma valesti aru?

Jah, te saite valesti aru.

Aitäh! Head kolleegid! Kuna meie istungi aeg on määratud ja see lõpeb südaööl, siis on tänane istung lõppenud. Me jätkame selle päevakorrapunkti menetlemist homme, eeldusel, et peaministril on võimalik oma töökava ümber teha, et kell 10 jätkata sellele arupärimisele vastamist. Aitäh teile! Istung on lõppenud.