Tere päevast, austatud Riigikogu! Tere hommikust! Alustame täiskogu I istungjärgu 4. töönädala neljapäevast istungit. Enne, kui me saame vastu võtta eelnõusid ja arupärimisi, on meil registreeritud protseduurilisi küsimusi. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Veel kord, tere hommikust teile, kuigi me oleme teid juba täna siin saalis näinud ja kohanud. Minu küsimus teile kõigepealt on see, mille esitasin ka eelnevalt härra Kivimäele eelmise istungi lõpus. Nimelt on minul informatsioon, et täna koguneb erakorraliselt Riigikogu sotsiaalkomisjon arutama seaduseelnõuga 17 seotud küsimusi. Te olete mitu korda siit puldist viidanud, et kui juhtivkomisjon otsustab eelnõu päevakorrast välja võtta, siis eelnõu ei ole justkui päevakorra menetluse osa. Minu küsimus on see, et kui juhtivkomisjon otsustab nüüd selle eelnõu päevakorrast välja võtta, kas võib tekkida olukord, et see täiendav istung, mille teie olete teisipäeval Riigikogu juhatuses konsensuslikult kokku kutsuda otsustanud, võib ära jääda.

Mul on praegu väga keeruline sotsiaalkomisjoni protseduuri siin ennustada. Me oleme kutsunud kokku täiendava istungi homme pärastlõunaks – seda saan teile kinnitada. Nii, Tanel Kiik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Tervist teile! Ja tervist kõigile, keda täna pole veel näinud! Ma nägin, et te kutsusite kokku vanematekogu 13.15-ks. Kas ma saan õigesti aru, et vanematekogu eesmärk on leida mingi lahendus sellele poliitilisele tupikseisule? Ja kas teil on mingi konkreetne ettepanek või ka ajaline raam teada, kui kaua see koosolek võiks kesta? Ma arvan, et see on teema, mis huvitab tegelikult kõiki Riigikogu saadikuid. Ja ma vabandan ette, kui te leiate, et see ei kvalifitseeru protseduuriliseks küsimuseks.

Aitäh, Tanel Kiik! Teie informatsioon vastab tõele. Jah, ma olen kutsunud kokku Riigikogu vanematekogu kella 13.15-ks. Ka teie olete oodatud sinna ja eesmärk on loomulikult üks. Aga jätkuvalt, kuna see ei puuduta meie praeguse istungi protseduuri, siis ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Väga selge vastus. 

Maria Jufereva-Skuratovski, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud istungi juhataja! Täna hommikul meil tekkis siin arutelu just vanematekogu teemal. Minu heal kolleegil Valdo Randperel tekkis selline arvamus – või see oli varem –, et tegemist on mingisuguse ebamäärase formaadiga. Kas te saaksite selgitada siin viibivatele Riigikogu liikmetele, mis formaadiga tegu on? Kes sinna kuulub ja millised pädevused on vanematekogul?

Aitäh! See nüüd on järeleaitamistund juba kogenud Riigikogu liikmele. Tõenäoliselt te teate ka ise, mis formaadiga on täpsemalt tegu. See koosneb Riigikogu juhatusest ja Riigikogu fraktsioonide esimeestest. Vanematekogu on selline väga laiapõhjaline organ, mis otsib lahendusi, kuidas korraldada Riigikogu tööd ja kuidas lahendada ka erimeelsusi. Ja loomulikult, see, mis seal kokku lepitakse, tugineb kokkulepetel ja vastastikusel usaldusel. See ongi selle formaadi mõte.  Aga jätkuvalt, ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks, Maria Jufereva-Skuratovski. 

Nii, Valdo Randpere, protseduuriline küsimus, palun!

On protseduuriline. Eile lubati seda mitu korda ja ma täna ootan põnevusega, kas tehakse kohaloleku kontroll või ei tehta. Eile lubati, et täna tehakse istungi alguses esimese sammuna kohaloleku kontroll.

Teine juhataja lubas. Praegu me kohaloleku kontrolli ei tee. Aga ma luban teile, et vastavalt kokkulepetele lahendame me kindlasti uuest nädalast selle olukorra teistmoodi, mis puudutab ka töönädala päevakorra kinnitamist. Aga homme on Riigikogu täiendav istung ja täiendava istungi alguses tehakse kohe kohaloleku kontroll. 

Tõnis Mölder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Alustuseks ma tahan stenogrammi huvides kinnitada, et Valdo Randpere viibib siin saalis ehk on Riigikogu istungil kohal.

Väga hea!

Teine küsimus on seotud sellise poolega. Nimelt, ma olen kohe üle andmas ühte arupärimist ja ma olen selles arupärimises võib-olla teinud näpuvea. Minu küsimus on, kuidas seda parandada. Nimelt, ma olen pannud kirja, et arupärimisele võiks vastata K. Kallas. Ma pean silmas Kaja Kallast, aga võib-olla teie kui Riigikogu esimees võtate selle menetlusse kui Kristina Kallasega seotud arupärimise. Kas ma peaksin kirjutama ees‑ ja perekonnanime ning tiitli või piisab ainult esitähest, initsiaalist?

Lugupeetud Riigikogu liige Tõnis Mölder! Te võite teha ka käsitsi paranduse, kus te kirjutate välja eesnime Kaja, ja see parandus loeb. Selliseid parandusi kuupäevadega seoses on meile laekunud ja me oleme neid kõiki arvestanud. Loodan, et see oli piisavalt arusaadav. 

Nii, Maria Jufereva‑Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma mõistan, et eile oli pikk ja põhjalik arutelu selle kohta, miks ei ole võimalik läbi viia kohaloleku kontrolli. Aga ikkagi ma küsin veel kord, miks ei ole seda võimalik teha täna ja kohe. Mis paragrahvi alusel on see keelatud või välistatud?

Aitäh! Vastus on väga lihtne. Me jätkame täna täpselt selle kava järgi, mille me esmaspäeval kokku leppisime. Ma kinnitan teile, et Riigikogu juhatus ja vanematekogu tegelevad selle küsimusega, et me tulevikus enam selliste probleemidega silmitsi ei oleks. Aga praegu me oleme lihtsalt selles olukorras, kus me jätkame selle teekaardi järgi, mis on selle nädala alguses valitud. 

Andre Hanimägi, palun, protseduuriline küsimus!

Tervist! Ma loen Postimehest, et Keskerakonna fraktsioon on esitanud ettepaneku selle obstruktsiooni lõpetamiseks. See on tõesti väga positiivne. Minu kolleeg Tanel Kiik on teinud ettepaneku ja see puudutab väga-väga olulist asja: esimese ja teise lapse toetus 100 euro tasemele. Ma arvan, et see on mõistlik. Tegelikult me kõik ju tahame siin Riigikogus tööd teha. Ma küsin siis niipidi, kas ka teile on selline info laekunud nii nagu Postimehele. Ja kas see Tanel Kiige mõte vääriks kaalumist vanematekogus?

Aitäh! See ei ole nüüd protseduuriline küsimus. Aga kui te peate silmas eelnõu, mille Tanel Kiik siin Riigikogu kõnetoolis üle andis, siis tõepoolest, selline eelnõu on siia kohale jõudnud. Ma ei oska nüüd öelda, mida see eelnõu täpselt tähendab, vähemalt selle obstruktsiooni lõpetamise [valguses], aga vähemalt see eelnõu on Riigikogu juhatuse kätte jõudnud. 

Kolmas protseduuriline küsimus, Tõnis Mölder.

Aitäh, hea istungi juhataja! Minu küsimus on seotud eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Nimelt, meil on järjekorras valitsuse esindaja Heili Tõnisson, kes ootab pikisilmi võimalust anda üle valitsuse eelnõu või eelnõusid. Ma hetkel ei oska öelda, kui palju tal neid on. Minu küsimus on selline, kas on ka võimalik selline formaat – kuna ma näen, et kui me oleks hüpoteetiliselt päevakorra kinnitanud, oleks peale seda tulnud siia pulti Signe Riisalo –, et valitsuse liige esitab valitsuse nimel need eelnõud ja arupärimised – vabandust, valitsuse puhul arupärimisi ei saa olla – või peab seda tegema ikkagi ainult volitatud valitsuse esindaja.

Aitäh, Tõnis Mölder! Valitsus on ütelnud, et seda korraldab Riigikantselei, ja seetõttu selline formaat ei ole võimalik. Nii, Jaanus Karilaid, esimene protseduuriline küsimus.

Aitäh, hea istungi juhataja! Te väitsite, et ei tea, mis seal keskfraktsiooni eelnõu sees on ja milles peitub see ettepaneku sisu. Ma võin teile öelda, väga lühidalt: ärge minge laste ja perede heaolu kallale ja me lõpetame ära sellise negatiivse obstruktsiooni.

Aitäh! Ma ei teadnud, et te … Ma ei väljendunud päris nii. Aga see ei olnud ka protseduuriline küsimus. Tanel Kiik, teine protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma sain tõesti aru, et te pidasite silmas seda, et te ei tea, kuidas täpselt meie ettepanek peretoetuste võrdsustamiseks läheb kokku selle laiema obstruktsiooniga, eks, mis puudutab seda parlamendisaalis toimuvat. Ma saan teie kommentaarist nii aru ja vist saan õigesti aru. 

Aga mul on teile küsimus. Ka mina loen lehte ja antud juhul ma loen sellist rahvusringhäälingu infot, et Reformierakonna juhitav Tartu linn ei kooskõlastanud maksuseaduste muudatusi. Mul on sellest tulenevalt teile küsimus. Kas parlament ei peaks arutama seda, et kui on üle antud eelnõu või tahetakse üle anda eelnõu, mis tõenäoliselt ei lähe kokku kohalike omavalitsuste ja riigi heas mõttes omavahelise tasakaalu põhimõttega, ehk reaalselt minnakse läbi suruma maksumuudatusi, mida linnade-valdade liit, Tallinna linn, Tartu linn ega suured omavalitsused ei kooskõlasta, siis kas sellist eelnõu saab üldse parlament menetleda? Või äkki oleks siin koht, kus Riigikogu võiks teha ettepaneku valitsusele mitte tulla neid maksumuudatusi üle andma, et oleks võimalik istuda maha Tallinna linnapeaga, Tartu linnapeaga ja linnade-valdade esindajatega, et ühiselt arutada, mis nende maksumuudatuste negatiivne mõju on? Siis saaks ka parlament ja kõigepealt valitsus teha oluliselt tasakaalukama ja mõistlikuma otsuse kui see, mida hetkel soovitakse siin üle anda parlamendile.

Aitäh! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks ja mul on siin istungi juhatajana sellele ka keeruline vastata. Vadim Belobrovtsev, palun, protseduuriline!

Aitäh! Tere hommikust! Ma [jätkaks] samast kohast, kus me eile lõpetasime teiega. Tookord küsisin austatud Heili Tõnissoni rolli kohta ja selle kohta, kas ta on jätkuvalt valmis siin olema või on ikkagi tekkinud vahepeal soov see eelnõu, mis tal on, tagasi võtta. Siis te vastasite niimoodi, et kuna ta on siin ja ei ole vastavat soovi väljendanud, siis põhimõtteliselt te [tõlgendate] seda niimoodi, et tema on jätkuvalt valmis seda esitama, ja ütlesite, et ta saab seda teha kohe, kui protseduurilised küsimused ära lõpevad. Siis meil tekkis väike diskussioon Riigikogu aseesimehe Toomas Kivimäega, kes tuli teie asemele sinna pulti. Põhimõtteliselt tema lähenemine oli see, et kui lõpevad protseduurilised küsimused, siis Riigikogu liikmed saavad sisse anda eelnõud ja arupärimised, nagu see on siin olnud kolm viimast päeva. Ma küsisin tema käest ka seda, et näiteks Riigikogu esimees ütles, et tema arvates, kui lõpevad protseduurilised küsimused, saab sõna valitsuse esindaja. Mis on ikkagi teie lähenemine? Kas see [lähenemine] on õige ja kas see on teistsugune võrreldes Toomas Kivimäe omaga?

Aitäh! Mina lähtun meie kodu- ja töökorra seaduse §-st 90, kus on välja toodud kõik, kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus. Tõnis Mölder, neljas protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus, hea istungi juhataja. See seaduseelnõu 17, mis meil siin menetluses on olemas ja mis võiks olla täna hüpoteetiliselt esimene päevakorrapunkt. Nimelt toimus teisipäeval Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalik täiendav istung. Üldiselt on hea tava see, et enne esimest lugemist või ka enne teist lugemist on teistel Riigikogu liikmetel, kes sellesse komisjoni alaliselt ei kuulu, võimalik tutvuda seal istungil toimunud arutelu ja protokollidega. Ma pean tunnistama, et ma hetkel ei leia teisipäevase Riigikogu sotsiaalkomisjoni protokolli. Kas te oskate öelda, kas see protokoll on valminud, on see protokoll valmimisjärgus, tegelikult seda protokolli [tõesti] ei ole või on tegemist lihtsalt minu suutmatusega seda hetkel siit Riigikogu veebilehelt leida?

Aitäh! Protokolli valmimine ei mõjuta menetlusprotseduure. Aga jälle, Tõnis Mölder, see ei puuduta meie praegust istungit. Nii. Ja edasi Maria Jufereva-Skuratovski, kolmas protseduuriline küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Siin kõlas selline arvamus ühelt koalitsioonisaadikult, et hulgaline protseduuriliste küsimuste esitamine tähendab sisuliselt Riigikogu ressursi ja aja kuritarvitamist ja võib-olla oleks õige arutada seda küsimust laiemalt ja võib-olla siis kehtestada mingisuguseid piiranguid. Kas te peate õigeks sellist lähenemist, et on vaja piirata protseduuriliste küsimuste esitamist?

Aitäh! Ma olen kindlasti seda meelt, et protseduurilised küsimused peavad puudutama ainult selle konkreetse istungi protseduuri. Ja kindlasti, üks väga oluline palve kõigile kolleegidele on see: head kolleegid, ärme muuda protseduuriliste küsimustega Riigikogu naeruväärseks. Kahjuks on siin saalis kõlanud ka küsimusi, mis meile au ei tee. Nii mõnigi protseduuriline küsimus oleks võinud olla olemata. Täiesti tõsiselt ütlen. 

Vadim Belobrovtsev, palun, teine protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma loodan, et eeltoodu ei käinud minu järgmise küsimuse kohta.

See sõltub teie küsimusest. 

Tegelikult ma ei saanud vastust oma küsimusele. Ma küsisin, kas järjekord on teie arvates selline, et kui lõpevad ära protseduurilised küsimused, siis esmalt saavad kõik Riigikogu liikmed anda sisse arupärimised ja eelnõud, mis neil on, ja alles siis saab pulti tulla valitsuse esindaja, austatud Heili Tõnisson, või siis te näete seda kuidagi teistmoodi. Teie vastasite mulle, et teie lähtute kodukorrast, kus on kirjas need, kes saavad pulti tulla ja midagi esitada. Aga minu küsimus oli põhimõtteline just selle pärast, et see puudutas seda järjekorda, kes saab esimesena pulti. 

Aitäh! Vastan teie küsimusele, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei reguleeri seda, kes saab esimesena pulti. Siin Riigikogus on olnud erinevad tavad. Aga kui te tahate vaadata seadust, siis see on meie kodu- ja töökorra seaduse § 90. 

Jaanus Karilaid, teine protseduuriline küsimus, palun!

Hea istungi juhataja! Ma ei ole nõus teie hinnanguga, et nii mõnigi protseduuriline küsimus oleks võinud olla olemata, sest te ajate segamini [obstruktsiooni] alguspunktid. Nii mõnigi eelnõu [võiks] siia mitte tulla. Te räägite, et parlamendi maine on kukkunud nende küsimuste tõttu. Vastupidi. Viis kuud tagasi seesama parlament kõigi viie erakonna täieliku konsensusega võttis vastu laste‑ ja peretoetuste tõstmise seaduse ja väärikas oleks parlamendi mainet just hoida nii, et ei minda oma konsensuspoliitikat lõhkuma. See ongi üks põhjus: et tegelikult kaitsta parlamendi mainet – parlamendi, mis on poliitikat ehitanud konsensuslikult –, et teie, kellel juhuslikult on täna 60 mandaati kolme erakonna peale, [ei] läheks lammutama seda laiapõhjalist konsensust. See ongi see põhjus, mispärast täna parlamendi tööd kinni hoitakse.

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Maria Jufereva‑Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Ma tahaks küsida, kas tõepoolest lugupeetud valitsuse esindaja Heili Tõnisson saab üle anda seaduseelnõusid ainult füüsiliselt. Ega ei ole võimalik seda teha elektroonsel viisil, et ta ei peaks siin viibima?

Aitäh! Eelnõusid antakse üle Riigikogu kõnetoolist. Tõnis Mölder, viies protseduuriline küsimus.

Minu küsimus lähtub tegelikult mu enda eelmisest küsimusest, mida ma pean selles mõttes sisuliseks küsimuseks, kuna me hakkame menetlema seaduseelnõu 17. Nimelt, Riigikogu kodu‑ ja töökorra – vähemalt nii palju, kui mina siit võtsin lahti – § 99 lõige 2 ütleb, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg tehakse teatavaks eelnõu esimese lugemise lõpetamisel, mis on väga mõistlik. Ja tõesti, kui me selle esimese lugemise täna lõpetaksime, siis see tähendaks seda, et muudatusettepanekute tähtaeg hakkaks tänasest jooksma, saan mina kodu‑ ja töökorra järgi aru. Samal ajal on must valgel [kirjas] komisjoni otsuses, et selleks on üheksa tööpäeva, ja on määratud lõppkuupäev, mis on 22. mai. Kui ma nüüd hakkan tänasest päevast lugema ehk 11. maist 22. maini, siis ma ei saa kuidagi üheksat tööpäeva. Kas siin on väike erisus sees või pikeneb automaatselt see muudatusettepanekute esitamise tähtaeg?

Praegu vastan teile nii, et komisjon määras konkreetse kuupäeva, mitte tööpäevade järgi, ja komisjon saab sellist tähtaega määrata. Vadim Belobrovtsev, palun, kolmas protseduuriline küsimus!

Aitäh! Paistab, et me oleme juba kuskile jõudnud, kui me saame aru, et kodukorras sellist konkreetset järjekorda ei ole. Ma olen eelnevalt küsinud teie kolleegidelt, nii Toomas Kivimäelt kui ka Jüri Rataselt, kuidas nemad seda interpreteerivad, tõlgendavad, kes nende arvates peaks esimesena saama sõnaõiguse ja saama pulti oma arupärimise või eelnõuga, kas Riigikogu liikmed või näiteks Vabariigi Valitsuse esindaja. Mõlema arvamus oli see, et kuna me oleme Riigikogus, siis peaks olema see Riigikogu liige, kellel on eelisõigus pulti saada, kuigi Toomas Kivimägi loomulikult mainis, et tema sellega väga nõus ei ole. Aga ta arvab, et see on vähemalt praeguses olukorras õige, ja kuna konflikti võib tekitada see, kui seda teha teistmoodi, siis tema on seda meelt, et Riigikogu liikmed saavad esmalt esitada oma arupärimised ja eelnõud ja alles siis saavad kõik teised pulti. Mis on teie tõlgendus?

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud lähtuvalt seadusest ja lähtuvalt sellest, kellel on õigus esitada eelnõusid ja kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus. 

Jaanus Karilaid, palun, kolmas protseduuriline küsimus!

Hea istungi juhataja! Palun informeerige nii suurt saali kui ka avalikkust, kuidas täpsemalt käib istungi juhatajate roteerumine. Meil on kolm võimalikku istungi juhatajat: teie ja teie asetäitjad. Kas see [vahetus] käib iga kahe tunni tagant, kolme tunni tagant või kui te tahate, võite istuda seal ka 12 tundi järjest?

Aitäh! Riigikogu juhatamine käib viisil, et Riigikogu istungeid juhatab Riigikogu esimees, keda asendavad esimene aseesimees ja teine aseesimees. Riigikogu esimees võib alati istungeid juhatada. See on olnud tava ja sellest on ka kinni peetud. 

Tõnis Mölder, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kõigepealt aitäh selle eelmise vastuse eest, mis oli tõesti sisuline vastus. Aga ma nüüd küsiksin ühe täpsustava küsimuse samamoodi selle § 99 kohta. Ma loen kommenteeritud väljaande leheküljel 297 punkti 3: "Juhtivkomisjoni ettepanekul võib Riigikogu esimees määrata kümnest tööpäevast lühema või pikema muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Tähtaeg peab olema piisav ettepanekute esitamiseks. Soovitatav on, et komisjon teistsuguse tähtaja määramise ettepanekut põhjendaks." Ja siin on viide: Riigikogu esimees. Minu küsimus on teile see – see on seotud konkreetse kuupäevaga, nagu te mulle eelmises [vastuses] viitasite –, kas te võib-olla nõustute minuga, et teil oleks mõistlik teha ettepanek siduda see lahti konkreetsest kuupäevast ja panna ikkagi liikuma nii-öelda konkreetsest tööpäevade arvust sõltuvalt. Muidu võib piltlikult öeldes tekkida olukord, kus kolm minutit enne muudatusettepanekute tähtaega lõpetatakse selle eelnõu menetlemine siin suures saalis ja sellisel juhul ei teki Riigikogu liikmetel võimalust esitada muudatusettepanekuid.

Aitäh tähelepanu juhtimast! Pean selle üle aru, kui me selle punkti juurde jõuame. Jaanus Karilaid, neljas protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Te mainisite head tava, et hea tava näeb ette, et istungi juhataja juhatab ja kutsub siis asetäitjad, kui tema tahab. Aga mina olen aru saanud, et hea tava on olnud graafiku alusel: kas iga kahe tunni tagant või kolme tunni tagant. Kas teil on plaan seda tava hakata rikkuma?

Aitäh! Me oleme Riigikogu aseesimeestega vahetanud ka teistel puhkudel. Ma pean kell üks või täpsemalt enne kella ühte minema näituse avamisele. Nii et kui meil on võimalik roteeruda, siis on see kõik võimalik. 

Nii, järgmine protseduuriline küsimus, Vadim Belobrovtsev.

Aitäh! Ikka sama teema. Mul on natuke raske uskuda, et sel põhimõttelisel teemal – ma tuletan meelde ja kui mälu mind ei peta, siis esmaspäeval küsimus, kes saab esimesena pulti, tekitas siin väga elava debati, mis kestis mitu tundi – Riigikogu juhatuse liikmed ei ole omavahel kuidagi rääkinud. Lähenemine kodukorrale ja arusaam sellest, mis see järjekord olema peaks, seda nagu [arutatud] ei ole. Ühesõnaga, igaühel võib jätkuvalt olla selle kohta mingi oma arvamus, oma lähenemine, sellepärast et kodukord seda konkreetselt ei reguleeri ja te ei ole tegelikult kokku leppinud omavahel, et protseduur võiks olla selline või isegi peaks olema selline.

Aitäh, Vadim Belobrovtsev! Kui te olete tähelepanelikult jälginud, siis [teate, et] esimesed kolm päeva on eelnõusid ja arupärimisi esitanud ainult Riigikogu liikmed. Meile on praeguse seisuga esitatud kaugelt üle saja eelnõu. Meile on esitatud 119 eelnõu, see on muljetavaldav arv. Juhin ka tähelepanu sellele, mis on kirjas meie kodu‑ ja töökorra seaduse §‑s 90. Juhin tähelepanu sellele, kellel on õigus esitada eelnõusid ja arupärimisi. 

Maria Jufereva‑Skuratovski, viies protseduuriline küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Nagu te ise mainisite, on üle antud 119 eelnõu. Teie hea kolleeg Toomas Kivimägi on öelnud, et kodu- ja töökorra seaduse järgi määrab juhatus juhtivkomisjoni kolme istungipäeva jooksul. Ma olen natukene mures. Kas te jõuate määrata juhtivkomisjoni kolme istungipäevaga, kuna tegemist on erakordselt suure hulga eelnõudega?

Aitäh! Teie mure on arusaadav, aga see jälle ei puuduta tänase istungi protseduurireegleid. Ma võin teile kinnitada, et juhatus on sellega hakkama saanud ja saab ka edaspidi hakkama. Tanel Kiik, kolmas protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Väga tänan selle operatiivse statistika edastamise eest, mis puudutab neid eelnõusid. Aga kui on võimalik paluda ja palju tüli ei tee, siis kas on võimalik liita kokku ka arupärimiste hulk? Kui palju siis neid kokku on antud selle nädala jooksul Riigikogu saadikute poolt?

Aitäh! Need muutuvad nüüd juba Statistikaameti teadaanneteks, aga 218 arupärimist on esitatud Riigikogule. Jaanus Karilaid, viies protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Kas ma sain teist õigesti aru, et te kavatsete jätkata kõigepealt parlamendiliikmete eelnõude ja arupärimistega ja alles siis, kui need on ammendunud, te võtate valitsuse esindaja [kõnepulti]? Kas ma sain õigesti aru?

Aitäh! Te saate õigesti aru, et me hakkame võtma vastu eelnõusid ja arupärimisi, nagu me oleme seda teinud terve selle nädala, mille jooksul me oleme vastu võtnud 218 arupärimist ja 119 eelnõu. Palun, Maria Jufereva-Skuratovski, kuues protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Nüüd on mul küsimus arupärimiste kohta. Ma tõepoolest soovin teada, mis on see tähtaeg, millal me kõikidele nendele arupärimistele saame vastused. Mõistagi, neid on väga palju, aga nad on väga olulised. Ma usun, et Riigikogu liikmed, kes on esitanud [arupärimise], soovivad teada saada ka vastuseid.

Arupärimistele vastatakse seadusega ettenähtud korras 20 istungipäeva jooksul. Tõnis Mölder, seitsmes protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma siiski tulen selle juurde tagasi, mis puudutab seaduseelnõu 17 menetlemist juhtivkomisjonis, milleks on Riigikogu sotsiaalkomisjon. Nimelt olen ma aru saanud, et kuna kogunetakse erakorraliselt täna kell 2, siis seal on soov teha palju menetluslikke otsuseid. Minu küsimus on see, kas te vähemalt võiksite anda sotsiaalkomisjoni esimehele ja sekretariaadile suunise, et nad seoksid [muudatusettepanekute esitamise] konkreetsest kuupäevast lahti ja [seoksid selle] jooksva kalendriga, et meil ei tekiks sellist olukorda, kus parlamendiliikmetel ei ole võimalik esitada muudatusettepanekuid. See on minu tagasihoidlik palve teile, et teil õnnestuks siin istungi lõppedes ja enne sotsiaalkomisjoni istungi algust see informatsioon neile edastada.

Aitäh! Siiamaani on olnud hea tava, et Riigikogu juhatus väga ei sekku komisjoni töösse. Me ei saa teha ettekirjutusi, komisjon on oma otsustes ikkagi vaba. Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Ma tahtsin teada, mida näeb ette kord, kas vastav minister vastab igale arupärimisele eraldi. Või kui tegemist on sarnaste arupärimistega, siis kas võib neid kuidagi kimpu siduda?

Aitäh! Ma loodan, et te teate, et neid küsimusi on siin juba esitatud ja esitati ka eile. Vastus on, et igale vastatakse eraldi. Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Hea istungi juhataja! Te vist eksisite, kui te väitsite, et Riigikogu juhatus ei sekku komisjoni töösse. Ma küll mäletan, et eelmise koosseisu lõpus saatis Riigikogu juhatus komisjonidele kirja, et juhul kui teie eelnõud ei ole tulnud seitsme nädala jooksul suurde saali, siis palun tehke vastavad otsused. Nii et selliseid suuniseid, tähelepanekuid ja märkusi on Riigikogu juhatus teinud küll.

Ma ütlesin, et see on hea tava. Ma ei rääkinud pretsedentidest. Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Mul on tegelikult küsimus Riigikogu komisjoni protseduuri kohta. Ma vabandan ette, kui see ei ole päris õige koht, kus seda küsida. Kuna tõepoolest tänase Riigikogu sotsiaalkomisjoni erakorralise istungi kutse tuli nii ootamatult ja komisjoni esimees on küll viisakalt sel teemal ka ühendust võtnud, aga ei ole jõudnud kõiki neid detaile läbi rääkida, siis äkki teie või istungiosakond oskate aidata. Mis on tegelikult sotsiaalkomisjoni juriidilised võimalused käesoleva seaduseelnõu 17 puhul? Kas näiteks lisaks sellele võimalusele, et tehakse teatud menetluslikke otsuseid, muudetakse kuupäevi, on võimalik teha ka otsus see konkreetne eelnõu tagasi võtta menetlusest või selle lugemine lõpetada? Kuidas see juriidiliselt välja näeb? Mis hetkel peab tegema selle otsuse valitsus kui eelnõu algataja ja milliseid otsuseid saab teha Riigikogu sotsiaalkomisjon tänasel erakorralisel istungil? Mis need variandid üldse on?

Aitäh! Menetlusest tagasi saab võtta eelnõu algataja, aga ülejäänud menetlustoimingud on komisjoni pädevuses. Aleksei Jevgrafov, palun, esimene!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Olen täiesti segaduses, võib‑olla teie oskate mind aidata. Vastasite Maria küsimusele, et arupärimistele vastamiseks antakse 20 päeva. Aga täna ma lugesin Facebookist, meie hea kolleeg Karmen Joller tegi postituse, et iga vastuse peale läheb umbes 20 minutit. Teeme lihtsad arvutused ja saame aru, et ministrid ei saa vastata meile. Mida see tähendab? Ma tean, mida see tähendab volikogus, linnavolikogus, aga mida see Riigikogus tähendab? Küsimus on selles, kas siis, kui ministrid ei vasta õiguspäraselt, astuvad nad tagasi või mis juhtub.

Aitäh! Seaduse nõue on selline ja tuleb leida viisid seaduse täitmiseks. Nii see on. Maria Jufereva‑Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja, aitäh võimaluse eest küsida! Ma lugesin meediast, et tegelikult soovib koalitsioon vastu võtta need seadused, mille vastu meie, opositsioon, praegu protestime, enne jaanipäeva. Kui täna me ei jõua nii kaugele, et alustada perehüvitiste seaduse menetlemisega, ja ka homme me sellega ei alusta, siis mida tähendab see sisuliselt selle seaduse vastuvõtmise jaoks? Kas see võib tähendada, et töö kestab ka peale jaanipäeva või on tõepoolest mõistlikum ikkagi minna kompromissile ja istuda läbirääkimiste laua taha?

Tuleb hakata eelnõu menetlema, on vastus. Tõnis Mölder, järgmine protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Minu küsimus puudutab Riigikogu kodu- ja töökorra § 95: eelnõu tagasivõtmine ja sellest taganemine. Ma saan aru, et seaduseelnõu 17 on esitanud Vabariigi Valitsus. Siin on juttu sellest, et ainult eelnõu esitaja saab seda tagasi võtta, aga kui esitajaid on ainult kaks, siis peab olema kõigi nõusolek, ja kui neid on enam kui kaks, siis selleks, et eelnõu jääks menetlusse, peab alles jääma vähemalt üks allkiri. Minu küsimus on see, kui Vabariigi Valitsus esitas [eelnõu], siis kas sellele kirjutasid alla kõik Vabariigi Valitsuse liikmed või ainult koalitsiooni esindajad eri fraktsioonidest või kirjutas sellele ainult peaminister alla?

Aitäh! Vabariigi Valitsus algatab eelnõusid kollegiaalorganina. Tanel Kiik, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh teile, hea Riigikogu esimees! Tulenevalt asjaolust, et täna me tõenäoliselt ei jõua Vabariigi Valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 17 esimest lugemist lõpetada, tuleb seda arutada ilmselt homme algaval täiendaval istungil. Kuid ka siis võib juhtuda, et me seda lõpetada ei jõua. Minu küsimus teile on seotud homse istungiga. Kes täpselt peab tegema ettepaneku Riigikogule, et see konkreetne seaduseelnõu 17 esimene lugemine lõpetada või äkki hoopis see esimesel lugemisel tagasi lükata? Kas selle ettepaneku peab tegema juhtivkomisjon ehk Riigikogu sotsiaalkomisjon nagu tavapäraste istungite puhul või selle ettepaneku peab tegema Riigikogu juhatus, kes on selle täiendava istungi kokku kutsunud? Ehk kelle ettepanek on aluseks Riigikogu saalile? Loomulikult aga saab Riigikogu saal otsustada teisiti. Lihtsalt et protseduuri huvides oleks selgus majas.

Üks hetk läheb, kohe [otsime] paragrahvi välja. Paragrahv 98 lõige 6: "Kui juhtivkomisjon ega läbirääkimiste käigus ükski fraktsioon ei teie eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse eelnõu esimene lugemine ilma hääletamiseta." Nii, rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. 

Selguse huvides ma palun eelnõusid esitama valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Palun!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, relvaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister. Teiseks, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja viiendaks, tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende eelnimetatud nelja seaduseelnõu menetlemisel esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Aitäh! (Aplaus.)

Aitäh! Nii, protseduurilised küsimused. Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Ma olen täna hommikupoolikul kiitnud praktiliselt kõiki istungi juhatajaid, ka teid. Nüüd ma seda kiitust küll ei saa siin [jagada]. Me võiksime korra stenogrammi huvides üle vaadata vastuste kronoloogilise järjestuse, aga ka selle, milliseid vastuseid on antud Riigikogu juhatuse puldist Riigikogu liikmetele, kes on küsinud eelnõude esitamise järjekorra kohta. On olnud väga palju küsimusi, mis on seotud valitsuse esindaja võimalusega anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Minu teada on neid vastuseid kõlanud väga selgelt selliseid, ka eelmisel istungil, et kõigepealt võtame sellel nädalal – ma rõhutan, sellel nädalal – eelnõusid ja arupärimisi menetlusse sellises töökorras, nagu me oleme esmaspäeval alustanud, ehk kõigepealt saavad esitada neid Riigikogu liikmed ja alles siis valitsuse esindaja. Nüüd hetk tagasi te tegite väga kahetsusväärse sammu ja läksite hoopis teist teed pidi ehk te vedasite parlamendiliikmeid ninapidi. Minu küsimus on see, kas te tegite seda tahtlikult. Ja teine küsimus: kas te näete üldse enam mõtet kokku kutsuda vanematekogu, kui te tegelikult ei soovi teha mõistlikke kokkuleppeid ja kompromisse, vaid tahate just nimelt teerullipoliitikat siin parlamendisaalis vedama hakata?

Aitäh! Kui te lubate, siis ma vastan teile nüüd pikalt. (Naerab.) Me oleme alates esmaspäevast vastu võtnud eelnõusid ja arupärimisi ning neid eelnõusid ja arupärimisi on olnud väga palju. Terve selle aja on proua Tõnisson olnud siin kohal. Ma tänan teid, proua Tõnisson, selle kannatlikkuse eest. Ma tooksin välja Eesti Vabariigi põhiseadusest kõigepealt ühe kõige olulisema punkti, mis puudutab meie tervist. See ütleb väga selgelt, et igaühel on õigus tervise kaitsele. Minu kaalutlusotsus oli väga selgelt seotud sellega, et proua Tõnisson on siin saalis viibinud kõige rohkem. Aitäh teile, proua Tõnisson, selle vastupidamise eest! Ma loodan, et see on üks väga selge argument, ka üks põhjus, miks me seda tegime ja miks ma seda tegin. Juhataja kaalutlus[õigus] on täpselt samamoodi see, mida saab rakendada. 

Nagu ma ütlesin juba eelnevalt, § 90 meie kodu‑ ja töökorra seaduses ei määratle täpselt seda, milline on järjekord, kuidas esitatakse. Siin Riigikogus on olnud erinevat praktikat. Nagu ma juhtisin tähelepanu, Eiki Nestor võttis alati valitsuse esindaja esimesena. Võite vaadata ka Riigikogu stenogrammidest järele, et Heili Tõnisson oli siis see, kes esitas eelnõud alati kõige esimesena. Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Vabariigi Valitsusel on õigus esitada või anda üle eelnõusid Riigikogule. See tähendab seda, et Vabariigi Valitsus peab või Vabariigi Valitsusel on õigus mõistliku aja jooksul neid eelnõusid üle anda. See on minu hinnangul väga selgelt põhiseadusega paika pandud ja sellest võiks lähtuda. Kui terve esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva istung on üle antud eelnõusid, aga Vabariigi Valitsus ei ole saanud anda üle eelnõusid, siis ma arvan, et neljapäeva [kättejõudmine] on piisav põhjus, et need eelnõud üle anda. 

Mis puudutab nüüd seda, kas opositsioonist on üle sõidetud või opositsioonile on vastu tuldud, siis kindlasti on parlamentaarne diskussioon äärmiselt oluline. Sõna "parlament" ise [viitab] juba sellele, et me räägime ja suhtleme omavahel. Esmaspäevast alates on opositsioonil olnud üks väga selge ettepanek, ütleme, peaaegu ultimaatum, et ärge esitage maksuteemal paketteelnõu. Need, mis täna Vabariigi Valitsusest siia Riigikogusse jõudsid, on maksuseaduste muudatused, aga need on neli erinevat eelnõu. Ehk siis me oleme väga selgelt vastu võtnud eelnõud, mille puhul opositsioon on esitanud oma [soovi] ja on saanud väga selge vastuse ehk siis on väga selgelt arvestatud just opositsiooni seisukohta. 

Need on peamised argumendid, miks ma otsustasin seda tava täna pretsedendiga rikastada. Ja ma rõhutan, et pikka aega oli parlamendi tava see, et valitsuse esindaja oli kõige esimene, kes esitas eelnõusid. Enne proua Tõnissoni oli siin proua Aaskivi ja ka tema oli alati esimene, kes esitas eelnõusid. See on see põhjus, miks ma võtsin täna proua Tõnissoni siia üle andma neid viit eelnõu. 

Tanel Kiik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Jah, võib öelda, et Tõnis Möldri tähelepanek on õige, et te rahvakeeli öeldes hanitasite natuke siin rahvasaadikuid tulenevalt sellest, et muutsite poole töönädala pealt praktikat, mida seni oli viljeletud. Iseenesest selle üle, mis see järjekord on, peaks kindlasti nõu pidama ja arutama Riigikogu juhatus ja vanematekogu. Ma arvan, et elementaarne oleks see, et jooksva töönädala raames ei saa see praktika muutuda. See jätab ju Riigikogu juhatusest väga heitliku mulje, kui kolm päeva minnakse ühe protseduuri järgi – isegi kauem, võib öelda, neljanda päeva hommikul veel samamoodi – ja siis äkki tekib selline meelemuutus. See ei jäta eriti stabiilset, usaldusväärset, järjepidevat ega ka läbimõeldud muljet Riigikogu juhatuse, ka Riigikogu istungi juhatajate tööst. Sellest on kahju. 

Positiivne pool on tõepoolest see, et need muudatused esitati eraldi nelja maksumuudatusena, mis on kindlasti parem variant. Seda oleks võinud teha kohe, see oleks olnud elementaarne. Kahju, et selleks oli vaja põhimõtteliselt siin kolm päeva veeta, ja ööd sinna otsa, et valitsusel selline helguse- ja selgusehetk saabuks. Igati aus ja õige oleks olnud loomulikult see muutus kokku leppida eelnevalt Riigikogu juhatuses ja vanematekogus, mitte seda teha nii-öelda käigu pealt. Siin meenub üks peapiiskop Viilma viide valitsuse käitumisele ühes teises kontekstis, see natuke seda tõesti meenutab. Hetke ära kasutades tehti selline kiire käik, mis annab võib-olla üheminutilise heaolutunde, aga tegelikkuses see seda vaidlust ega obstruktsiooni paraku ei lahenda.

Aitäh, Tanel Kiik! Ma tahan rõhutada, et istungi juhatajal on kaalutlusõigus. Seda pretsedenti on siin ka teiste tavade puhul varem rakendatud, siin ei ole midagi eriskummalist. Nagu ma ütlesin, siis veel aastal 2016 oli tava, et valitsuse esindaja esitas eelnõud esimesena. Ma lugesin siin ette ka piisavalt palju kaalukaid argumente, miks ma täna istungi juhatajana selliselt toimisin. 

Jaanus Karilaid, palun, protseduuriline küsimus!

Hea istungi juhataja! Ega mina väga üllatunud pole. Üks juhtivaid väljaandeid on tänase koalitsiooni kohta öelnud "valetajate koalitsioon" ja täna teie Riigikogu esimehena kahjuks jäite korduvalt vahele valetamisega. See on ka dokumenteeritud tulevaste põlvede jaoks. See oli põhjus, mispärast te hämasite, kui ma küsisin teie käest, miks te ei roteeri istungi juhatajaid tavapärase rütmi järgi. 

Aga see, et te valetate, pole ju üllatus. Valimiskampaanias ei rääkinud keegi teist laste‑ ja peretoetuste vähendamisest, teil polnud nii palju julgust. Praegu oleks küll võinud olla julgust öelda, et jah, te tahate luua pretsedendi, tahate teha teistmoodi. Ma küsisin teie käest väga selgelt, kas te jätkate selle printsiibiga, et kõigepealt parlamendiliikmed ja alles siis, kui parlament on oma sõna öelnud, tuleb valitsus. Teil ei olnud julgust seda välja öelda. Te hiilisite ja alles siis tegite selle lükke. Nagu ma aru sain, vähemalt kolm inimest siin saalis ka plaksutas, üks plaksutas seal teise korruse peal. Aga ütleme niimoodi, et mida külvad, seda lõikad. Teie tahe kokkulepet otsida oli silmakirjalik ja valelik, nagu Eesti 200 ja Reformierakond meile täna ka välja paistavad.

Aitäh, Jaanus Karilaid! Ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, aga võin teile öelda, et mina ei ole valetanud. Mina olen algusest peale siin istungil rääkinud sellest, et ka Vabariigi Valitsuse esindajal on õigus esitada eelnõusid, ja ma tõin välja selle, et see on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses. 

Maria Jufereva‑Skuratovski, palun, üheksas protseduuriline küsimus!

Austatud istungi juhataja! Inimesena ma mõistan teie lähenemist, kuna tervis on kõige väärtuslikum ja olulisem meie elus. Selle vastu ma ei vaidle üldse. Aga Riigikogu liikmena mul on lihtsalt tehniline küsimus, sellepärast et paar tundi tagasi oli analoogne juhtum, kui istungi juhataja kutsus mind kõnepulti. Ma tõusin püsti, hakkasin lähenema ja samal ajal mind katkestati, öeldi, et oh, meil siin ilmus vahepeal protseduuriline küsimus. See eelisjärjekord oli antud rahvasaadikule, kellel oli soov esitada protseduuriline küsimus. 

Hetkel mul tekib küsimus, kas teie kaalutlus selle puhul, et te andsite võimaluse esitada Vabariigi Valitsuse poolt eelnõusid, lähtus ainult tervisest või ei ole meil ikkagi nii kindlalt paika pandud see järjekord. Sellepärast et ma hetkel tunnen end normaalselt, aga miks siis mulle ei antud seda võimalust, et mina annaksin üle eelnõu, ja pärastpoole oleks antud teisele inimesele võimalus esitada oma protseduuriline küsimus.

Aitäh! Ma vastasin juba sellele küsimusele, millised olid need kaalukad põhjused, miks Heili Tõnisson andis eelnõud üle. Ma lugesin siin ette ka põhiseadusest mitu põhjalikku põhjendust. Ma ei näinud mitte ühtegi põhjust, miks seda mitte teha, seda enam, et see on olnud pikka aega parlamendi tava. Pärast seda on olnud piisavalt palju ka pretsedente selle asja kohta. Põhiseadus on siiski piisavalt kaalukas argument selleks, et me ühel hetkel võiksime [niimoodi] toimida. 

Tõnis Mölder, palun, kümnes protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Kõigepealt aitäh selle pikema selgituse ja põhjenduse eest, miks te sellise, ütleme, nii alatu käitumise siin parlamendisaalis esile kutsusite. Ma veel kord möönan seda, et tervis on inimese jaoks väga oluline ja selle eest, et te seda [silmas peate], tegelikult inimesena, veel kord, ma tahan teile tunnustust avaldada. Aga selle oleks saanud lahendada teistmoodi. Veel kord, me siin oleme mitmeid kordi opositsioonisaadikutena tundnud muret just nimelt valitsuse esindaja käekäigu pärast. Me oleme tegelikult välja pakkunud ka erinevaid võimalikke variante, kuidas on võimalik kellelegi teisele anda volitus eelnõude üleandmiseks, kas ministrile, Kaja Kallasele endale peaministrina või kellelegi kolmandale isikule. Nii et kindlasti oleks saanud seda lahendada paremini. Ja ma arvan, et isegi kui seda lahendust ei oleks võimalik olnud nii ruttu rakendada, siis oleks saanud vähemalt informeerida, vanematekogus teavitada, et see on teie kindel veendumus, soov ja te teete selle ära. See oleks olnud kindlasti riigimehelik käitumine. 

Minu küsimus on teile veel kord see, kust tuli see teie väide, et opositsioon rikub selles mõttes põhiseadust, et ei luba Vabariigi Valitsusel üle anda seaduseelnõusid. Meie oleme kogu aeg lubanud Vabariigi Valitsusel anda üle seaduseelnõusid. Meie soov on lihtsalt see, et enne saaksid parlamentaarses riigis parlamendisaadikud anda üle. Ja veel kord, meie soov ei ole olnud kuidagi minna põhiseadusega vastuollu, keelata Vabariigi Valitsusel oma tööd tegemast. Minu pärast tehku tööd hommikust õhtuni, aga tehku seda sisuliselt ja hästi.

Aitäh! Vastan teie küsimusele. Mina ei ole öelnud, et opositsioon ei luba Vabariigi Valitsusel üle anda eelnõusid. Mina olen öelnud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on Vabariigi Valitsusel õigus anda üle eelnõusid. Ja kui me rääkisime siin esmaspäevast, teisipäevast, kolmapäevast ja räägime täna neljapäevast, siis ma arvan, et see on ka kaalutluslikult piisavalt pikk periood selleks, et Vabariigi Valitsus saaks oma eelnõud üle anda. 

Ja nagu ma ütlesin – see ei ole küll praegu istungi teema –, vanematekogus oli üks küsimus selles, kas paketteelnõu oleks võimalik käsitleda teistmoodi. Ja nagu me nägime, Vabariigi Valitsus esitas neli seaduseelnõu, nii nagu ühe võimaliku lahendusvariandina on vanematekogus arutatud. See on ka põhjus, miks ma kutsusin kokku vanematekogu arutelu. Esimene samm selle kriisi lahendamise suunas on sel moel astutud ja ma usun ja ma loodan, et Riigikogu erakondadel on piisavalt koostöötahet, et ühiselt edasi liikuda, et me saaksime hakata tegelema ka päriselt sisulise tööga Riigikogus. See on minu siiras soov ja palve teile kõigile. Ja ma usun, et me täna vanematekogus – arvestades seda, mil moel on eelnõud esitatud – oleme sammu lähemale astunud. 

Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Ma tänan. Teie viimane lause oli, et teie tõlgendate nii, et Vabariigi Valitsusel on õigus anda üle seaduseelnõusid. Mina ütlen, et Riigikogu liikmel on täpselt samamoodi õigus anda üle eelnõusid. Mind väga häirib, kuidas te alandate Riigikogu liikme rolli ja tema positsiooni. Ühtlasi ma juhin tähelepanu, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-s 90 on öeldud, kellel on Riigikogu otsuste eelnõude või seaduseelnõude algatamise õigus, ja siin on pandud numbrid ette. Esimesel kohal on Riigikogu liige, number kaks ehk teisel kohal on Riigikogu fraktsioon, [number] kolm ehk kolmandal kohal on Riigikogu komisjon ja neljandal kohal on Vabariigi Valitsus. Siin ei ole tehtud komadega loetelu, et võiks hakata tõlgendama, et see on juhuslik loetelu, komadega lihtsalt eraldatud, vaid siin on numbriliselt see järjekord ära toodud. 

Mis puutub veel inimlikkusesse, siis mina oleks küll eelkõige oodanud inimlikkust koalitsioonierakondadelt, kellel oli ammu võimalus see esimene samm teha, et üks inimene ei peaks ootama tundide viisi siin saalis. Nagu me näeme nende plaanitud maksumuudatustega ja perehüvitiste või suurperetoetuste vähendamisega, siis inimlikkust sellel koalitsioonil ei paista küll olevat. Aga seda kasutatakse nii, justkui opositsioonil ei oleks seda. Ma küsin, kas teie ei saa aru, et numbrid üks, kaks, kolm ja neli on erinevad numbrid ja need on erinevad positsioonid.

Aitäh! Võtan ette Eesti Vabariigi põhiseaduse. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 103 annab ka meile ette nimekirja, kellel on seaduste algatamise õigus. Viiendal kohal on Vabariigi President, kel on õigus [algatada] põhiseaduse muutmine. Seejärel tuleb neljandal kohal Vabariigi Valitsus, siis Riigikogu komisjon, Riigikogu fraktsioon ja Riigikogu liige. Ehk siis ma usun, et see hierarhia, mida te siin üritate praegu ehitada, ei ole kindlasti nii ultimatiivne. 

Nagu ma ütlen, on Riigikogus olnud varem ka teistsugused tavad. Kui me võtame aluseks [Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse] § 90, siis seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus on … Ja siis on lihtsalt loetletud üles need, kellel on see õigus. Seda hierarhilist järjekorda ma ei võtaks väga tõsiselt. Ma võtaks seda tõsiselt ainult selles aspektis, et kõik, kes eelnõusid [algatavad] ja ettepanekuid teevad, peavad seda tegema tõsiselt ja sooviga esitada see oluline ja riigielu parandav eelnõu. Ma usun, et see on kõige olulisem, mida me siinkohal peaksime märkima. Antud juhul ma olen kõik need teised argumendid siin juba välja toonud, mis olid minu kaalutlusotsuse põhjused. 

Nii, Tanel Kiik, seitsmes protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Tegelikult see, millele viitas enne Maria Jufereva-Skuratovski, on tõepoolest sellise negatiivse pretsedendi loomine. Paratamatult jääb mulje, et siin on kuidagi võrdsemad ja vähem võrdsed osapooled. Tõepoolest, te otsustasite anda sõna valitsuse esindajale. Hea küll, te ütlete, et teie kaalutlusotsus. Aga sellel ajahetkel oli nii Tõnis Mölder kui olin ka mina sisse andnud protseduurilise küsimuse esitamise [soovi], mida te eirasite. Olen ka varasemalt istunud siin saalis tunde ja tunde ja näinud, et alati, kui kellelegi on sõna antud näiteks arupärimise või eelnõu üleandmiseks, siis te olete alati võtnud protseduurilised küsimused enne vahele. Järjekord on alati väga selge, ühene, et lahendame need protseduurilised küsimused ära ja siis liigume edasi materjalide üleandmisega või muude selliste teemadega. Nüüd te otsustasite käituda risti vastupidi, mis tekitab paratamatult küsimuse, kas siin on reeglid, mis kehtivad opositsioonisaadikutele, ja reeglid, mis kehtivad näiteks koalitsioonile, Vabariigi Valitsuse esindajale või teistele osapooltele. Mille alusel te seda õiglaseks peate ja kas see ongi selline topeltstandardi kehtestamine Riigikogu esimehe poolt?

Aitäh! Kuna ma andsin sõna proua Tõnissonile, siis proua Tõnisson tegi oma ettekande ära. Seejärel ma võtsin vastu kõik protseduurilised küsimused viivitamata pärast seda sõnaandmist. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Suur rõõm on teid üle tüki aja jälle puldis näha. Te ütlesite, et valitsuse eelnõud on riigielu parandamise eelnõud. Vaadake, meie siin oleme juba mitmendat päeva arvamusel, et maksumuudatuste, teie valitsuse välja pakutud maksumuudatuste eelnõud ei ole riigielu parandamise eelnõud. Need teevad inimeste elu palju raskemaks, palju halvemaks lisaks sellele, kuidas kõik need kobarkriisid juba on inimeste elu halvemaks teinud. Samuti ei ole lastelt raha äravõtmise eelnõu riigielu parandav eelnõu, kohe mitte kuidagi ei ole. 

Aga tuleme selle kaalutlusõiguse juurde, millest te siin olete pikalt rääkinud. Me näeme, kuidas totalitarismi ring on hakanud koomale tõmbuma, esialgu siin Riigikogus. Me väga selgelt näeme, et kui teie valitsus saab edasi toimetada, siis see hakkab juhtuma varsti kogu riigis. Ma saan aru, et teil oli suur soov Eesti rahvale jõuga need maksukirved selga suruda – asi, mida enne valimisi rahvale ei räägitudki. Aga lasite ennast valelikult ära valida ja nüüd jätkate siin Riigikogus samamoodi: ükskõik mis hinnaga rikutakse protseduure, suvaliselt lähtutakse küll kodu‑ ja töökorra seadusest, küll tavadest, küll pretsedentidest. Nüüd me kuulsime, et põhiseadusest on ka mingi paragrahv välja otsitud, millest ei ole kunagi meie töö kontekstis lähtutud. Nüüd on see meile siia lauale toodud. Teie kasutate siin kaalutlusõigust. Tõnis Mölder kirjeldas väga hästi neid tavaprotseduure, aga teie olete üritanud rakendada siin suvaõigust. Ja minu isiklik arvamus ikkagi on – ja ma arvan, et mu kolleegid siin jagavad seda –, et suvaõigusega te praegu ka need asjad läbi surusite.

Aitäh! Ei saa lugeda seda kuidagi protseduuriliseks küsimuseks. Järgnevalt Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! No ma vaatasin eile "Esimest stuudiot", kus teie fraktsiooni esindaja rääkis põhiseaduslikust kriisist ja sellest, kuidas Riigikogus ei saa sisulist tööd teha. Te ka mainisite siin, et asuks sisulise töö juurde. Ma tuletan teile meelde, et kõik see, mida siin on tehtud, kvalifitseerub samuti sisuliseks tööks. Seaduseelnõud ei ole siin sugugi mitte trollimise seaduseelnõud, need on täiesti konkreetsed seaduseelnõud. Muu hulgas puudutavad need neidsamu maksuteemasid, puudutavad igasuguseid muid teemasid, mis on Eesti elus olulised, küll infrastruktuuri arendamist, küll sotsiaaltagatisi, sotsiaalkaitset inimestele ja nii edasi ja nii edasi. See on sisuline töö. Seda esiteks. 

Teiseks, kui räägitakse siin sellest, kuidas opositsioon on halvanud Riigikogu töö ja halvanud riigi toimimise, siis ka see ei vasta tõele. Ka see ei vasta tõele! Komisjonid töötavad, komisjonid saavad arutada ja menetleda igasuguseid muid teemasid, komisjonid kohtuvad huvigruppidega, ministeeriumide esindajatega ja nii edasi. Riigikogu töötab, Riigikogu ei tööta ainult suures saalis. Nii et ka see on vale. 

Ja kolmandaks, kui te räägite sellest, et kõik head tavad ja kombed ja ma ei tea mis on nüüd visatud prügikasti, siis see, millega teie praegu tegelete, on just üks osa sellest: tavade, väljakujunenud kommete, traditsioonide prügikasti viskamine sõna otseses mõttes. Ja mis kõige hullem? Kõige hullem on see, kui Riigikogu esimeheks valitud inimene kahjustab institutsiooni, mida ta on juhtima valitud, sülitab näkku rahvasaadikutele, sõidab neist üle. Kaalutlusõigus! Missugune kaalutlusõigus?! Missugune kaalutlusõigus?! Otsitakse mingisuguseid jumal teab mis asjasse mittepuutuvaid põhiseaduse paragrahve. Kuulge, tulge nüüd maa peale tagasi! 

Ja kui te arvate, et te tegite jube kavala triki, tegite neljaks jupiks oma kobarkäki ja hakkate nüüd järgmisel nädalal komisjonides neid menetlema, siis te ei teinud kavalat trikki. Te jagasite oma kobarkäki neljaks obstruktsiooni veel enam võimaldavaks tükiks. Ja ma luban teile, et obstruktsioon jätkub. See võib ära lõppeda esmaspäeval ühel moel, aga ta jätkub teisel moel, sest valetajate valitsus tuleb kukutada ja valetajate valitsus kukutatakse.

Aitäh! See siin ei ole kahjuks Riigikogu esimehe pressikonverents ja kuna see ei kvalifitseeru ka protseduuriliseks küsimuseks, siis ma ei saa sellele küsimusele vastata, sest see ei puuduta käesoleva istungi läbiviimist. 

Aga järgnevalt protseduuriline küsimus, Jevgeni Ossinovski, palun!

Aitäh! No ka eelkõneleja selgelt ütles, et see, mis sellel nädalal toimunud on, ongi opositsioonipoolne obstruktsioon. Me kõik saame aru, millega tegeldakse ja millest on ajendatud see protseduuriliste küsimuste all poliitiliste avalduste tegemine. Ma lihtsalt tahan, et ei jääks kuidagi stenogrammi [lugedes] seda muljet, et istungi juhataja on teinud midagi, mida Riigikogu liikmed ei toeta. Mina toetan Riigikogu juhataja otsust Heili Tõnisson täna pulti võtta. Loomulikult ei ole mingit kahtlust, et istungi juhatajal on see kaalutlusõigus olemas. Järjekorra puhul saab seda teha igal juhul. See oli seda enam õigustatud tulenevalt sellest, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 87 [punkt] 4 alusel on Vabariigi Valitsuse kui institutsiooni põhiseaduslik õigus esitada Riigikogule eelnõusid. 

Kuna nädala jooksul seda opositsiooni obstruktsioonitaktika tõttu ei ole õnnestunud teha, siis selle nädala viimane korraline istung on kindlasti see asjakohane koht, kus tõepoolest tuli ka Vabariigi Valitsusele oma põhiseadusliku õiguse realiseerimine eelnõude üleandmiseks võimaldada. Riigikogu liikmetel on selle nädala jooksul olnud väga pikalt ja palju võimalusi oma põhiseaduslikku õigust kasutada ehk eelnõusid esitada. Nii et ma toetan teid.

Aitäh! Aga see ei olnud küll kuidagi protseduuriline küsimus. Ma pean ka stenogrammi huvides märkima, et kahjuks see ei kvalifitseeru kuidagi protseduuriliseks. Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan! Mind ikka väga-väga häirib, kuidas te olete nüüd hakanud, nagu on Reformierakonnal juba väga käekirjaks saanud põhiseadust väänama ja seda igatpidi käänama vastavalt oma suvale. Ka põhiseaduses on täpselt samasuguses järjekorras see loetelu. Tuletan meelde Kaja Kallase lemmikfraasi, et meil on võimude lahusus. Seadusandlik võim on Riigikogu, mitte Vabariigi Valitsus üksinda. Järelikult on täiesti loogiliselt üles ehitatud see hierarhia, et esimesel kohal on Riigikogu, kes ongi sellega tegelev. Nii palju võiks ikkagi viisakust, taktitunnet olla, et Riigikogu esimees ei hakka valetama, ei hakka seadusi valesti oma jaoks sobivaks tõlgendama. Need asjad hakkavad üle piiride minema. 

Iga kolmapäev me kuuleme, kuidas peaministri ülesannetes või [end] peaministriks pidav Kaja Kallas siin valetab, väänab, keerutab. Täpselt sama on nüüd tulnud siia Riigikogu saali. Ja siis lõpptulemusena tehakse siin meile, kes me oleme parlamendisaadikud, selgeks, et meie ei ole mitte keegi, meie tegeleme siin lihtsalt jamaga. Vabandust! Erinevalt valitsusest on meie jaoks väga muret tekitavad need plaanitud peretoetuste ehk suurperede toetuste vähendamised ja maksude tõusud ja meie teeme oma tööd, et neid inimesi päästa sellest suurest õudusest, mida see valitsus on plaaninud teha.

Aitäh, Kert Kingo! Ma ei saa ka seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Aga kuna teid huvitab statistika ja teid huvitab, kui palju on eelnõusid esitatud alates esmaspäevast, ja te olete seda ka korduvalt küsinud, siis lihtsalt toon numbrid teile välja. Alates esmaspäeval istungi rakendamise algusest on Riigikogu juhatus vastu võtnud 218 arupärimist ja 119 eelnõu.

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma protseduurilise küsimusena lihtsalt tuletan meelde nii eelnevalt kõnelenud sotsiaaldemokraatide erakonna fraktsiooni esindajale kui ka Riigikogu juhatajale, et see poliitiline kultuur ja see kaalutlemise õiguseks nimetatav õigus kvalifitseerub täiesti stalinistlikuks voluntarismiks: me teeme, mis me tahame, tõlgendame seadusi nii, nagu meile kasulik on. Tõlgendame töö- ja kodukorda nii, nagu meie õigeks ja vajalikuks peame. Ja teie olge vait ja leppige sellega. 

Me ei ole vait ja me ei lepi sellega. Me ei võta absoluutselt tõsiselt kõiki neid juriidilisi keerutusi, mida te meile esitate, viidates põhiseadusele. Põhiseaduses on väga selgelt öeldud, et me oleme parlamentaarne vabariik ja parlamendisaadikutel on eesõigus kõikide seaduslike algatuste esitamisel. Kõikidel teistel on riburadamisi juba teisejärguline, kolmandajärguline, neljandajärguline õigus. Mingisuguse kaalutlusõigusega, voluntaristliku kaalutlusõigusega ei saa seda asendada.

Aitäh! Ma ei loe ka seda protseduuriliseks küsimuseks. Lihtsalt toon välja mõned Riigikogu esimehed, kes on seda teinud. Me oleme istungil rääkinud Henn Põlluaasast, aga oleme rääkinud ka Eiki Nestorist, lisaks sellele Ene Ergmast. Kõigil neil on olnud istungeid, kus nad on võtnud valitsuse esindaja kõige esimesena [eelnõusid] esitama. Antud juhul esitas valitsuse esindaja 330… – mis ta siis on? –, 337-ndana need eelnõud. 337. kohal oli valitsuse esindaja oma viie eelnõuga. See on vastus teie küsimusele. 

Ja järgnevalt protseduuriline küsimus, Rainer Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Tere jälle! Ma tegelikult tahaksin protseduuriliselt protestida. Ja on erinevaid aspekte. Kõigepealt juhin tähelepanu, et kui te alustate Riigikogu liikme protseduurilisele küsimusele vastates sellega, et see pole kvalifitseeritav protseduuriliseks küsimuseks, siis millele te vastate. Ma saan aru, et te peate mitteprotseduurilist kõnet meile. Selles mõttes, kui vanasõnade juurde tulla, siis natuke see on pajast ja katlast rääkiva vanasõna moodi. 

Nüüd ma tulen selle juurde, kuidas meil siin need tavad on hakanud muutuma ja seaduse tõlgendused lähevad aina huvitavamaks. Kohe teisipäeva hommikul alustasime esmaspäeva mõiste ümberdefineerimisest. Nüüd siis ma saan aru, et täna leidis koalitsioon teie näol parima mehe neid tavasid siin jälle painutama. Iseloomustuseks, nagu proua peaminister ette pani, et eesti keelt ja selle vanasõnu tuleks populariseerida, ütleksin ma vanasõna "Koer ajab karva, inimene muudab meelt" või siis natuke vähem metafooriliselt "Kust tuul, sealt kerglasel meel". Need on need vanasõnad, mis teie tegevust hästi iseloomustavad. 

Mõni asi veel, mille kohta tahaks protestida ja mis puudutab seda tänast kolmapäevast istungit. Ei, on alanud juba neljapäevane istung. 

Täna on neljapäev.

Jaa, täna on neljapäev. Siin härrased on rääkinud džentelmenlikkusest ja millest kõigest veel, viidates justkui sellele, et opositsioon on kuidagi pannud Heili Tõnissoni siin saalis pikalt istuma. Tegelikult on see selline kõverpeegli pildi näitamine nii Riigikogu saadikutele kui ka [teistele] inimestele, kes seda jälgivad. Tegelikult hoiab valitsuse esindajat siin ikkagi koalitsioon ja ta otsustas teha seda päris pikalt. Selles mõttes mulle ei meeldi, et seda asja näidatakse kuidagi vastupidisena. 

Nüüd see, millele ka kolleeg Mart tegelikult viitas, on natuke kõhedust tekitav suundumus, et me hästi vabalt saame kõike tõlgendada ja see kaalutlusõigus aina kasvab siin. Tõepoolest, eile käis kolleeg Taro "Esimeses stuudios" ja püüdis seal jälle oma argumenti ilmselt keerukamana ja sisukamana näidata, öeldes, et laske nüüd eelnõu saali esimesele lugemisele ja siis opositsioon saab küsida 82 küsimust ja pidada 41 kõnet, kas sellest on siis tõesti vähe. Kuna Taro mainis seal ka sellist huvitavat asja, et olukorra juriidiliseks lahendamiseks on ainus võimalus liikuda demokraatiast diktatuuri, siis see näitas mulle, et sellist võimalust on juba vähemasti arutatud koalitsioonis. 

Aga kui ma nüüd tulen selle 82 küsimuse ja 41 kõne juurde, siis see näitas mulle, et härra Taro arusaamine sisukast debatist Riigikogus on see, et koalitsioon annab ette esialgu kvantitatiivselt, mitu … Ma saan aru, et see tuleb kodukorraseadusest, et igal Riigikogu liikmel on kaks küsimust ja võimalus ka üks kõne pidada. Ma ütleks, et koalitsioon pole mitte kuidagimoodi näidanud, et on mingigi valmisolek sisukaid muudatusettepanekuid arvestada. Sellele on erinevad valitsuse liikmed viidanud ja nii edasi. Mida Taro sellega tõestas, oli see, et ta oskab kahega korrutada ja opositsiooni liikmeid ka kokku lugeda. Noh, ma tahan öelda, et see häma, mis näitab tegelikkust kõverpeeglis, läheb nii üüratu suureks juba, et teie Riigikogu juhatajana võiksite püüda ikkagi hoida, kuidas ma ütlen, seda oja õiges sängis.

Aitäh! See ei olnud küsimus, see oli kommentaar, aga ma vastan. (Rain Epler ütleb midagi saalist.) Protestina? Kuidas? (Rain Epler ütleb midagi saalist.) Palun lülitage mikrofon sisse.

Paar päeva tagasi oli meil juttu sellest, et seda musta kätt tuleb tõsta, kui on kas küsimus või on protest. Räägiti ka ajamõõtmetest, et protest ei ole ajaliselt piiratud, kuna teemad, mida see võib käsitleda, on väga erinevad. Küsimus tuleks püüda formuleerida … 

Hästi! Te sõnastasite selle protestina. Väga hea! Aitäh!

Jaa. Ma kohe alguses ütlesin, et see on protest, ja siis ka selgitasin, milliste aspektide vastu viimasel ajal toimunu suhtes ma protestin siin.

Aitäh! Vastan teile kõigepealt seoses teie jutu sisupoolega. Meenutage seda aega, kui me siin kümme tundi tagasi kokku saime ja kuidas ma korduvalt kontrollisin üle teie eelnõud, tegin parandusi, andsin tagasi, te saite ise parandada oma eelnõud kohapeal ära ja anda edasi. Ma üritasin teile igati appi tulla selleks, et te saaksite oma eelnõusid üle anda. Ma arvan, et te saate kinnitada, et vähemalt kahe eelnõu puhul see nii oli, ja need eelnõud Riigikogu menetlusse jõudsid. Nagu ma juba eelnevalt välja tõin, Riigikogu menetlusse on jõudnud 119 eelnõu ja 218 arupärimist. 

Siin on olnud juba pikalt juttu põhjustest, miks ma tegin täna just selle otsuse, et Heili Tõnisson saab need eelnõud üle anda. Aga kuna te esitasite praegu protesti, siis ma võtan juhataja vaheaja 20 minutit, et seejärel vastata teie protestile seoses kaalutlusotsusega. Juhataja vaheaeg 20 minutit. 

V a h e a e g

 

Lugupeetud Riigikogu! Juhataja vaheaeg on läbi. Ma kaalusin Riigikogu liikme Rainer Epleri protesti ja leidsin järgnevat. Lisaks kõikidele eespool toodud argumentidele tuleb Riigikogu juhataja kaalutlusõiguse puhul lähtuda meie kodu- ja töökorra seaduse § 90 väga selgest põhimõttest, mis toob välja need, kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus. Siin on välja toodud, et need on Riigikogu liikmed, Riigikogu fraktsioonid ja Riigikogu komisjonid ning Vabariigi Valitsus saab samuti seda teha. Lisaks on, nagu ma mainisin, põhiseaduse järgi ka Vabariigi Presidendil see ettepaneku tegemise õigus. 

Kui nüüd lähtuda sellest loogikast, et me peaksime väga selgelt hierarhiliselt lähtuma, kellel on see eelnõude ja arupärimiste esitamise eelisõigus, siis me oleme selle istungi jooksul näinud ka väga palju eelnõusid, mille on esitanud fraktsioonid. Ja kui fraktsioonid on olnud enne Riigikogu liikmeid, siis see ei vasta ka sellisele hierarhilisele lahendusele. Lisaks kõikidele eeltoodud argumentidele, mis ma olen välja toonud selle kaalutlusotsuse tegemisel, on see veel üks kaalukas argument, mis põhjendab ära selle otsuse, mille Riigikogu istungi juhataja tegi. Ehk Rain Epleri protest on tagasi lükatud. 

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Tegelikult on väga tore, et te selle vaheaja võtsite, sellepärast et see andis mulle vahepeal võimaluse avada põhiseadus ja lugeda, mis siin kirjas on. Vaadake, ega põhiseaduse kirjutajad ei ole kirjutanud seda hierarhiat või seda järjekorda sinna ilmaasjata, see § 103, eks ole. Tegelikult te rikkusite põhiseadust, kui te andsite Vabariigi Valitsuse esindajale nii-öelda eelisõiguse. Ja kui te meile siin lugesite seda paragrahvi ette, te teadlikult lugesite seda tagurpidi, mis on nagu eriti jõhker avalikkuse eksitamine ja Riigikogu hanitamine. Meil ei ole siin kogu aeg põhiseadus ju ees lahti, aga kui sa selle lahti teed, siis sa näed, et tõepoolest siin on järjekord. Saate aru, see järjekord ei ole ilmaasjata pandud. 

Riigikogu liige on seotud … Meil ju kõrgeima võimu kandja on rahvas ja Riigikogu liige on pandud siia esimesena selle mõttega, et tal on kõige suurem mandaat. Fraktsioon on pandud siia selle mõttega, et see koosneb mandaadiga inimestest ehk Riigikogu liikmetest. Komisjon on töövorm. Ja Vabariigi Valitsus on pandud sinna sellepärast, et Vabariigi Valitsuse liikmetel ei pruugi kõigil olla rahva mandaati ja seetõttu Vabariigi Valitsus ei saa olla kõrgem Riigikogu liikmest. Ja Vabariigi President on pandud sinna lõppu sellepärast, et Vabariigi President on see, kes kinnitab või lükkab tagasi kõik seaduseelnõud, mida meie siin selle eelneva ühe, kahe, kolme, nelja etapi käigus oleme teinud. See on sellepärast siia pandud. 

Selles mõttes te tõlgendasite seda täiesti valesti. Te kasutasite põhiseadust ära oma huvides. See on väga inetu ja põhimõtteliselt see on põhiseaduse rikkumine. Kui Riigikogu esimees, kes on põhimõtteliselt olenevalt olukorrast kas riigi esimene või teine inimene, niimoodi käitub, siis mina väidan, et hoopis see on meil põhiseaduslik kriis. 

Aga kinnitan oma väidet, et tegelikult põhiseaduse kirjutajad on selle hierarhia igale poole sisse kirjutanud. See ei ole ilmaasjata, sellest tulenevalt riigielu korraldus ka toimib. Paragrahvis 148, mis räägib kohtusüsteemist, on täpselt samamoodi hierarhia ilusti paigas. Esimesena, eks ole, maa‑ ja linnakohtud ning halduskohtud, siis on ringkonnakohtud ja Riigikohus. See on täpselt seesama teekaart, seesama põhiseadus, seadusloome teekaart, mis annab ette, kuidas kohtusüsteem toimib, eks ole, kuidas see hierarhia seal on, kuhu inimesed esimesena pöörduvad, mis tuleb järgmiseks ja mis tuleb kolmandaks. Ja see põhiseadus, seadusloome teekaart on ka selles §‑s 103 kirjas, mille järgi meie peame siin käituma ja töötama. 

See, et te seda tagurpidi lugesite, on äärmiselt inetu. Te eksitasite sellega meid, te eksitasite sellega avalikkust ja te lihtsalt katsite kinni selle, et te rikkusite sedasama põhiseadust, te rikkusite kodu‑ ja töökorda. Te rikkusite põhiseadust, lastes Vabariigi Valitsuse esindaja ette Riigikogu liikmetest. Põhiseaduse kohaselt meie, Riigikogu liikmed, oleme esimesel kohal. Punkt. Lugege mu huultelt.

Aitäh, lugupeetud Helle‑Moonika Helme! Kui lähtuda teie loogikast, siis sellisel juhul on rikkunud põhiseadust ka varasemad Riigikogu esimehed Henn Põlluaas, Eiki Nestor, Ene Ergma ja nii edasi. Kui lähtuda ainult sellest, mida te siin praegu välja tõite, kuivõrd oluline on hierarhia, siis oleks pidanud sellel istungil kõigepealt esitama oma eelnõud Riigikogu liikmed ja alles siis fraktsioonid, aga siin tehti seda segamini. Järelikult see hierarhia ei olnud paigas ja sellest lähtuvalt ei saa [otsustada]. Ma toon ikkagi ka välja meie põhiseaduse § 87, mis ütleb väga selgelt, et Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid. 

Kui ma nüüd toon teile välja numbriliselt, siis Riigikogu liikmed ja fraktsioonid suutsid esitada enne seda, kui Vabariigi Valitsus esitas viis eelnõu, kokku 337 arupärimist ja eelnõu. 337 korda käisid Riigikogu liikmed siin puldis – vabandust, Riigikogu kõnetoolis – ja andsid üle kas eelnõusid või arupärimisi. Alles siis tuli Heili Tõnisson viie eelnõuga, mille esitamise kohta muuseas oli väga selgelt Riigikogu opositsioonil nõudmine, et nende nõudmisi eelnõude esitamisel arvestatakse. Ja neid arvestati. Seetõttu, jah, nagu ma ütlesin, ma lükkan selle protesti, mille Rain Epler esitas, tagasi.

Järgnevalt Alar Laneman, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! See küsimus on otseselt seotud protseduuridega ja ennekõike teie vastustega esitatud küsimustele. Te olete mitmel korral saadikute esitatud küsimustele vastates öelnud otse või kaudselt andnud mõista, et kuna te olete juba sellele küsimusele vastanud, siis teie vastus ühel või teisel moel tõenäoliselt ei ole nii täielik. Sellest jääb mulje, et kui üks saadik on midagi küsinud, siis teistel saadikutel justkui oleks peale seda küsimust vähem õigust samal teemal küsimusi esitada. Sellega jääb mulje, et te piirate saadikute õigusi. Kas ma sain valesti aru või te tõesti arvate, et kui küsimus on korra esitatud, siis ühelgi teisel saadikul enam ei ole võimalik sellel teemal teile küsimusi esitada?

Aitäh! Alar Laneman, ma tuletan teile meelde, et tegu on protseduuriliste küsimustega. Me räägime Riigikogu istungist kui tervikust. Antud juhul me oleme neljapäevase istungi juures ja selle istungi raames on nendele küsimustele ka vastatud. Ja on oluline märkida, et ka varasematel päevadel, kui protseduurilised küsimused kipuvad korduma, on istungi juhatajad toonud välja, et need küsimused on juba käsitlemist leidnud. 

Igor Taro, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas oskaksite täpsustada, mitu protseduurilist küsimust me oleme tänase [istungi] jooksul ära kuulanud ja neist mitu protseduurilist rikkumist on Riigikogu juhatus tuvastanud?

Aitäh! Kahjuks ma ei saa teile seda informatsiooni anda. Meie istungisüsteem annab iga inimese kohta protseduuriliste küsimuste arvu. Eile suudeti püstitada rekord. Kui mu mälu mind ei peta, siis oli see 67. Aga ma kahjuks jään teile numbri praegu võlgu, sellepärast et meie istungisüsteem seda sellisena vähemalt mulle ei [näita]. Lasen istungiosakonnal uurida ja võib-olla saab selle täpsema statistika välja võtta. Kindlasti saab, aga vähemalt mitte siit istungi juhataja positsioonist. 

Kuna rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole, siis jätkame eelnõude ja arupärimiste üleandmist. Ja kõigepealt Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna seaduse rikkumise tulemusena õnnestus valitsusel anda üle kõik neli jõhkrat maksutõusu eelnõu, siis ma natuke räägiksin, mida üks valitsuse soov, tõsta käibemaksu, võib kaasa tuua. Kõigepealt väheneb tarbijate ostujõud. See tähendab kõrgemaid hindu, mistõttu võib tarbijate ostujõud sellest tulenevalt väheneda. Kõrgemad hinnad võivad sundida tarbijaid vähendama oma kulutusi, mis võib vähendada majandusaktiivsust. Ettevõtete kasumlikkus väheneb. Käibemaksu tõus suurendab ettevõtete kulutusi, mistõttu võib nende kasumlikkus väheneda. Kõrgemad kulud võivad takistada ettevõtetel investeerimist ja laienemist, mis omakorda võib pidurdada majanduskasvu. Inflatsioon tõuseb. Kui käibemaksu tõstetakse, [tõusevad] kaupade ja teenuste hinnad, mis võib viia inflatsiooni kasvule. See võib omakorda mõjutada negatiivselt majandusaktiivsust, kuna tarbijate ostujõud väheneb ja ettevõtete kulud suurenevad. Samamoodi võib käibemaksu tõus vähendada riigi konkurentsivõimet. 

Sellest tulenevalt annan iseenda ja kolleegide Arvo Alleri ja Rain Epleri nimel üle käibemaksu[seaduse] muutmise seaduse [eelnõu], millega me soovime käibemaksu alandada. Vastupidiselt valitsuse jutule, et kõik läheb paremaks, maksud suurenevad ja inimesed hakkavad paremini elama, see tegelikkuses ei vasta tõele. Meie ei ole sellega nõus kaasa minema. Meie mõtleme oma riigi inimestele, mõtleme nende toimetulekule, mõtleme sellele, et ettevõtjad saaksid ettevõtlustegevusega jätkata. Seetõttu sisaldab meie eelnõu ettepanekut alandada käibemaksu. Loodan, et Riigikogu toetab meie eelnõu. Aitäh!

Aitäh, Kert Kingo! Järgnevalt Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tulin praegu siia ühte seaduseelnõu üle andma ja teen seda Riigikogu liikmena. Nagu me näeme, siin üleval minu selja taga tablool on veel palju Riigikogu liikmeid, kes tahavad üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Siin on tõepoolest meil olnud ka fraktsioone, fraktsioonide nimel antud üle asju, ja on käinud ka komisjoni esindaja. Aga fakt on ikkagi see, et noh, on teatud hierarhia või järjekord. Vabariigi Valitsus saab siia pulti tulla tegelikult siis, kui see [eesots] hierarhiast – Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid – on oma üleandmised lõpetanud. Kui see tabloo on tühi, kui enam mitte kellelgi midagi üle anda ei ole, nende töö on tehtud, siis tuleb Vabariigi Valitsus. Kui me niimoodi vaatame, kui me lähtume sellest loogikast – me räägime siin väga palju mingisugusest loogikast, mille järgi me siin oma tööd nüüd korraldame, mitte kodu‑ ja töökorra, isegi mitte põhiseaduse järgi –, siis võiks ka vabariigi president hopsti ühel hetkel tulla siia, tulla pulti, rääkida midagi, anda midagi üle, eks ole. Päris nii need asjad tegelikult ei käi. 

Aga tahan anda Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Arvo Alleri ja Martin Helme nimel üle ühe tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu], millega muudetakse tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punkti 1 nii, et selle kohaselt on maksumaksja elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele [laekuva] tulumaksu määr natukene suurem, kui see on praegu, ja selle tulemusena suureneb kohalike omavalitsuste tulubaas, mis on äärmiselt vajalik viimastel aastatel tekkinud kulude kasvu kompenseerimiseks. Nii et ka meie mõtleme maksude teemal kaasa ja ma arvan, et meie maksumuudatuste eelnõud on ilmselgelt Eesti elu, riigielu parandamise seisukohalt palju paremad, kui seda on valitsuse eelnõud, mis väga selgelt inimeste elu halvendavad ja omavalitsuste elu teevad raskemaks. 

Aeg!

Ma annan selle eelnõu praegu üle ja ma loodan, et me saame seda arutada hiljem, esimesel lugemisel, kui see eelnõu on siin saalis. Aitäh!

Aitäh, Helle-Moonika Helme! Järgnevalt Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Meil siin tegeletakse huvitavate teemadega, muu hulgas on statistikat kõvasti käsitletud. Ma korraks käin ka selle statistika teema üle. Circa 330, ma mäletan, oli esitatud eelnõusid ja arupärimisi. Kui me mõtleme, et Riigikogus on 101 liiget, siis see statistiliselt vaadates on ju kolm eelnõu saadiku kohta. Ma ütleksin, et see on pigem vähe kui palju, sest kõik, kes siin saalis on, on ju kampaaniat tehes rääkinud palju sellest, kuidas nad Eesti elu paremaks teevad. Kuidas sa ikka siin seadusandjana seda elu edendad, kui mitte seadusandlikku raamistikku kohendades, kuigi ühel hetkel võiks muidugi Eestis jõuda sinna, et neid kohendusi ei oleks igas aastas liiga palju. 

Teisalt on siin aastate jooksul tehtud palju asju kiirustades ja neid annab paremaks teha. Praegune koalitsioon tahab teha asju veel eriliselt kiirustades. Ma usun, et kui lasta see teerull veerema, siis järgnevatel aastatel saab tegeleda väga suures mahus lohakuste ja kiirustades sisse tulnud vigade parandamisega. 

Teine asi, mis on hakanud nüüd siin Riigikogu saalis juhtuma ja mis minu arust on sissejuhatus sellesse, mis hakkab edaspidi juhtuma: on hakatud esmaspäeva mõistet ümber defineerima, head tavad lagunevad koost. Ma arvan, et see on sissejuhatus ja väikeses mahus näide sellest, mida hakatakse suures mahus tegema, kui abielu tahetakse ümber defineerida. 

Aga nagu me kõik teame, omavalitsuste raskused on peaaegu üle-eestilised. Ja mina koos Helle-Moonika Helmega soovin esitada eelnõu, mis aitab parandada omavalitsuste tulubaasi. Aitäh!

Aitäh, Rain Epler! (Räägivad kuupäeva parandamisest.) Järgnevalt Alar Laneman, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Soovin üle anda kolme saadiku nimel arupärimise välisminister Margus Tsahknale teemal käibemaksu tõus tema valdkonnas. Kogu käibemaksu- ja üldse maksutõusude saaga on sundinud meelde tuletama algtõdesid, mis tunduvad olevat jäänud unarusse. Esiteks, riigirahanduse mõiste. Ei ole sellist asja nagu riigi raha, on maksumaksja raha. Ja kui me räägime sellest, et riigil on raha vaja, omavalitsustel on raha vaja, kõik on kallimaks läinud, siis me ei tohi unustada, et ka rahval on raha vaja. See on nende raha, mille kasutamiseks me küsime mandaati, mida kahjuks valimiste ajal, nagu me teame, ei juhtunud. 

Seepärast me soovime küsida ministri käest. Koalitsioonileping näeb ette käibemaksu tõusu 2024. aasta 1. jaanuarist 2 protsendipunkti ehk sisuliselt 10%. Selle ulatusega muudatus ei ole saanud põhjalikku arutelu ega analüüsi. Arupärimise eesmärk on saada mõningane ülevaade valitsuse kavadest ja meetmetest, et leevendada käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. Sellest tulenevalt me palume vastata kolmele küsimusele. Esitajad on minu kõrval Rain Epler ja Helle-Moonika Helme. Aitäh!

Aitäh, Alar Laneman! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Mart Helme. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid! Esitan arupärimise õiguskantsler Ülle Madisele ja see on seotud e-valimiste ja e-valimistega seonduva õigusselgusetusega. Ega ei ole ju mingi saladus, et alates sellest ajast, kui e-valimised Eesti Vabariigis kasutusele võeti, on kogu aeg olnud kahtlustusi, et need ei ole vastavuses põhiseadusega, et need ei ole vastavuses nende kriteeriumidega, mis on meil kirja pandud: valimiste ühetaolisuse, salajasuse ja nii edasi kriteeriumidega. Ja need kahtlused e-valimiste suhtes on järjest süvenenud. Viimased valimised 5. märtsil on neid kahtlusi mitte ainult süvendanud, vaid võiks öelda, kinnitanud, et e-valimistega ei ole asjad korras. Ei ole loomulik see, et e-valimised muudavad valimistel osalenud kandidaatidele ja erakondadele antud hääli sedavõrd drastiliselt, et muudavad täielikult kogu Riigikokku maandunud saadikute mandaatide arvu nii, et kõik pöördub pea peale. 

Täiesti selge ja kinnitus, et e-valimistega ei ole kõik korras, on fakt, et ei valimiskomisjon ega valimisteenistus andnud nõudmiste ja protestide peale välja mitte ühtegi e-valimiste ausust ja kontrollitavust tõendavat materjali. Samuti on äärmiselt kõnekas, et Riigikohus keeldus teemaga tegelemast, viidates mingitele olematutele, sisuliselt juriidilistele protseduuridele, mida ei olegi võimalik seaduse järgi järgida. 

Aeg!

Ja äärmiselt kummaline on samuti see, et õiguskantsler ei ole tegelenud nende küsimustega, ehkki ka eelmiste valimiste eel Riigikohus ütles, et õigusselgusetus on vaja likvideerida.  

Aeg!

Sellega seoses esitame me terve hulga meie fraktsiooni saadikute poolt arupärimise, mis koosneb seitsmest küsimusest, ja loodame saada adekvaatsed ja ammendavad vastused. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid, katsume jääda kahe minuti raamesse. Järgnevalt Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid jälgite! Annan iseenda, kolleeg Henn Põlluaasa ja kolleeg Kalle Grünthali nimel üle arupärimise terviseminister Riina Sikkutile käibemaksu tõusu kohta. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileping näeb ette käibemaksu tõusu 2024. aasta 1. jaanuaril 2 protsendipunkti ehk 10%. Rõhutan, 2 protsendipunkti, mis teeb kokku 10%, mitte 2%, nagu peaminister siin seletada üritab. Seeläbi tõuseb käibemaks lõpptulemusena 20%-lt 22%-le. See eelnõu anti täna sisse Riigikogusse Riigikogu kodu- ja töökorda rikkudes ja samamoodi põhiseadust rikkudes. Seda meil siin tehti. 

Aga sellise ulatusega muudatus vajaks põhjalikku arutelu ja analüüsi, sest käibemaksu tõus võib ka muu hulgas vähendada riigi konkurentsivõimet. Kõrgem käibemaks võib muuta riigi toodangu ja teenuste hinnad rahvusvahelisel turul kõrgemaks, mis võib vähendada üldiselt riigi konkurentsivõimet. See võib vähendada ekspordi mahtu ja kahjustada majanduskasvu. Need jutud, kuidas kõik läheb ainult paremaks, on puhas vale. Meile valetatakse.

Selle käesoleva arupärimise eesmärk on saada mõningane ülevaade valitsuse kavatsustest ja meetmetest, et leevendada neid käibemaksu tõusust tulenevaid negatiivseid mõjusid nii Eestimaa inimestele, ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele. Soovimegi teada, kuidas terviseministri valdkonnas need muudatused saavad olema. Kuidas üldse põhjalikumalt mõjub see mingile tegevusele või valdkonnale, kas neid uuringuid on tehtud? Aitäh!

Aitäh, Kert Kingo! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helle‑Moonika Helme. Palun!

Ma väga tänan sõna andmast, hea Riigikogu esimees! Vaadake, need maksuasjad on praegu siin kirgi kütnud juba nädala algusest peale – kõik need maksumuudatused – ja juba ka varem, sellepärast et nagu me teame, meil on valitsus, kes on saanud võimule nii, et ta ei ole maksundusest praktiliselt üldse midagi rääkinud enne valimisi. On räägitud kokku kõike, räägitud julgeolekust ja millest kõigest veel, aga selle maksudebati pidamisest hoiduti kramplikult, sest nii nagu Kaja Kallas ütles "Esimeses stuudios", et kui me oleksime sellest rahvale rääkinud, siis rahvas ei oleks meid ju valinud. 

Täiesti õige, sellepärast et ei ole mina küll näinud ühtegi inimest, kes hõiskaks suurest rõõmust, kuuldes, et ta peab hakkama maksma kõrgemat käibemaksu, et ta peab hakkama maksma kõrgemat tulumaksu, et ta peab hakkama maksma automaksu, et ta peab hakkama kodualuse maa eest maksma, et ta peab maksma kõikvõimalikke makse, turismimaksu, kõike, mis talle ka kaudselt tulevad, mis kõik need hinnad meil taevastesse kõrgustesse tõstavad. Ja äkki! See kõik tuleb korraga ja nii äkki, nii nagu Vabariigi Valitsus nii‑öelda kobarana tahtis selle siit Riigikogust läbi rammida. Nüüd nad on jah astunud selle sammu, et lööme selle kobara neljaks ja hakkame menetlema, aga see teerull ju tegelikult sõidab ikka. 

Ma annan sisse tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Me teame, miks on madal tulumaksumäär vajalik. See tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu], mille ma sisse annan, puudutab ennekõike ettevõtjaid. Tõepoolest, kui tulumaksumäär oleks väiksem, siis see parandaks konkurentsivõimet. See aitaks riigil ligi meelitada välisinvestoreid ja konkureerida teiste riikidega. Kogu see maksupoliitika, millega me reguleerime riigielu, peaks tegelikult olema selline …

Aeg! 

… mis toob riigikassasse raha sisse, mitte ei pane seda rahavoogu veel rohkem seisma, nagu praeguse valitsuse poliitika seda soovib. Aitäh!

Aitäh, Helle‑Moonika Helme! Nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head rahvasaadikud! Ma tulen korraks veel selle statistika juurde, mida siin on palju käsitletud. Nagu öeldud, kui niimoodi statistiliselt vaadata, siis on kusagil kolm eelnõu või arupärimist üle antud Riigikogu liikme kohta või pisut rohkem. Aga huvitaval kombel on Riigikogus töö tegemise või mittetegemise [teemal] sõna võtnud just koalitsiooni esindajad. Kui vaadata selle statistika taha, siis tõepoolest need inimesed, kes on kurtnud, et Riigikogu ei tee tööd … Mina näen, et saadiku töö ongi küsida olulisi küsimusi ministritelt, esitada eelnõusid, mis aitavad Eesti seadusandlikku raamistikku paremaks muuta. Huvitaval kombel koalitsioonisaadikud ei ole neid peaaegu üldse esitanud – on vaid üksikuid esitamisi olnud. Selles mõttes on jällegi tegemist sellise kõverpeegliga. Räägitakse, et tööd ei tehta, ja justkui viidatakse opositsioonisaadikutele. Tegelikkus on vastupidine. 

Nüüd ma tulen oma arupärimise juurde, mis puudutab seda suurt ja kõikehõlmavat teemat, mis on rohepööre. Eestis ja [mujal] Euroopas on väga palju inimesi, kes näevad seda justkui mingisuguse suure ja särava päikesena, mis kõiki eluvaldkondi paitab. Aga mina tegelikult näen selle rohepöörde varjukülgi. Esimene suurem varjukülg on loomulikult see, et juba selle suure majandusprojekti nimi on selline, mis justkui viitaks keskkonnakaitsele. Tegelikult on keskkonna kaitsmisest asi kaugel. On väga palju muudatusi, millel võivad olla rohepööret kiirustades tehes suured ja negatiivsed tagajärjed. 

Aeg! 

Seepärast soovin ma küsida sotsiaalkaitseministrilt Signe Riisalolt, kuidas tema oma valdkonnas plaanib rohepöörde mõjudega toime tulla. Ja annan selle arupärimise üle koos Mart Helme ja Kert Kingoga.

Aitäh, Rain Epler! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli, Alar Laneman!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Soovin üle anda arupärimise rahandusminister Mart Võrklaevale. See puudutab käibemaksu tõusu. Sissejuhatuseks soovin rõhutada mõnda väga olulist, ma ütleks, fundamentaalset tõde, mis, nagu näha, on maksupaketi koostajatel töötuhinas kahe silma vahele jäänud. Demokraatlikus ühiskonnas nimelt on ainult üks vahend valijatel riigi olulisi küsimusi oma otsese osaluse kaudu otsustada. See on valimistel, valides, milline arengusuund vastab kõige paremini valijate huvidele. Need ei ole mitte poliitikud, kes otsustavad koalitsiooni moodustades, mida nad teevad, vaid nemad on kõigest elluviijad, viies täide seda, mida valijad valimistel on otsustanud. Kahjuks me peame tõdema, et nende valimiste puhul see ainus vahend on valijate käest ära võetud. Seepärast on rahandusminister vahetu ja õige inimene, kellele esitada küsimus, millised on need mõjud ja millised on olnud kaalutlused, et selline tee valida. Ja muidugi, meil on siin kolm küsimust, mis küsivad konkreetselt, milline on kavandatava maksutõusu mõju tema valdkonnas. 

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Kuna käesolev valitsus on andnud üle eelnõu, et tõsta füüsilise isiku tulumaksu, siis räägin natuke, mida see tulumaksumäär võib mõjutada ja kuidas ta mõjutab majandust väga mitmel viisil. 

Kõigepealt väheneb ju tarbijate ostujõud. Kui füüsilise isiku tulumaksu määra tõstetakse, siis väheneb inimeste netopalga summa ja nende ostujõud. See võib viia tarbijate kulutuste vähenemiseni ja majanduskasvu aeglustumiseni. Väheneb ka ettevõtete kasumlikkus. Kui füüsilise isiku tulumaksu määra tõstetakse, suurenevad ka ettevõtete töökulud. See võib omakorda viia ettevõtete kasumite vähenemiseni, mis võib takistada ettevõtete investeeringuid ja laienemist. Tööjõu voolavus võib suureneda. Tulumaksumäära tõustes võib see sundida mõningaid inimesi otsima paremat tööd või liikuma teistesse riikidesse, kus maksukoormus on madalam. See võib viia tööjõu voolavuse suurenemiseni ja võib mõjutada negatiivselt majanduse arengut. Investeeringud vähenevad. Kui füüsilise isiku tulumaksu määr tõuseb, siis võib see vähendada investeeringuid, kuna inimestel võib olla vähem raha, mida nad saaksid investeerida. See aga mõjutab negatiivselt majanduskasvu. 

Sellega seoses esitan iseenda, kolleegide Arvo Alleri ja Rain Epleri nimel tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu], millega meie soovime seniselt 20%‑lt, mis on kehtiv tulumaksumäär, tulumaksumäära alandada. Leiame, et selle tulemusena paraneb Eesti elanike toimetulek ja loomulikult väheneb vaesusrisk. Selle eelnõu rakendamine võib mõnevõrra küll vähendada tulumaksu laekumist riigieelarvesse, kuid selle kompenseerib suurem tarbimismaksude laekumine ja samuti vähenevad riigi kulud sotsiaaltoetustele. Seega, see on igati hea eelnõu ja loodan, et seda siin toetatakse meil Riigikogus. Aitäh!

Aitäh, Kert Kingo! Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme!

Lugupeetud istungi juhataja! Kolleegid! Esitan tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Milles küsimus? Küsimus on selles, et me oleme näinud viimase aja jooksul, viimase aasta ja natuke ka pikema aja jooksul väga raju hinnatõusu. See hinnatõus puudutab ka otseselt kütusehindasid, autode hooldamise hindasid. Konkreetne tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu] puudutabki ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel. Auto, millest siin juttu on, peab olema registris isiku nimele kantud, mitte tööandja omanduses ega valduses olev, ja vastavalt [peab olema] sõiduk ka registrisse kantud. Milles seisneb muudatus? Muudatus seisneb selles, et ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,41 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 390 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. 

Me arvame, et see on äärmiselt õiglane, eriti olukorras, kus praegu on päevakorras tasuta ühistranspordi kaotamine, mis paljudele inimestele tähendaks ka maksuvaba või tasuta või mugavat lisafinantskoormust mitte kaasa toova töökohta ja töökohalt koju sõitmise võimaluse kadumist. Meie meelest on väga vajalik selle seadusemuudatuse tegemine, et inimesed saaksid taskukohasemalt oma autodega liigelda, oma töökohustusi täita ja oma elu elada. Aitäh!

Aitäh, Mart Helme! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid ja [teised] inimesed, kes te meid vaatate! Nagu me teame, tahab valitsus tõsta käibemaksu 2 protsendipunkti ehk 10% ja see on tegelikult äärmiselt räige maksutõus. Eestis on olnud juba üle aasta väga kõrge inflatsioon. Tarbijahindade tõus on Eesti elanike igapäevaelu osa ja me tegelikult teame, miks käibemaksu tõstmine võib olla riigile väga mitmel põhjusel halb. Esimeseks põhjuseks on kindlasti inflatsioon. Me teame, et käibemaksu tõstmisel [tõusevad] tarbijahinnad, mis võivad omakorda suurendada inflatsiooni. Kui hinnad tõusevad kiiremini kui palgad, võib see vähendada tarbijate ostujõudu ja kahjustada majanduskasvu. Loomulikult käib sellega kaasas ka madalam tarbimine. Käibemaksu tõstmine võib selleni viia, kuna kõrgem hind loomulikult vähendab nõudlust. Need on sellised majandustarkused, tegelikult elementaarsed majandustarkused, mida õpetatakse lastele juba koolis. Aga nagu ma näen, meie Vabariigi Valitsus, täiskasvanud inimesed, kogenud inimesed, neid lihtsaid tõdesid ei mõista või ei taha nendest aru saada ja tulevad meie ette seadustega, mis räigelt korraldavad riigielu selles suunas, et inimesed lihtsalt ei tule enam toime. 

Ja me – mina, Mart Helme, Rene Kokk, Evelin Poolamets, Anti Poolamets ja Leo Kunnas – anname Kaja Kallasele arupärimise, kus me küsimegi selle käibemaksu tõstmise kohta. Meil on siin mitu küsimust, aga põhiline on kuues küsimus, mille ma siin ette loen: kuidas kavatsete kaasata laiemat üldsust ja kaasata erinevaid huvirühmi enne käibemaksu tõstmise otsuse tegemist? Me väga selgelt näeme, kuidas praegune valitsus kõigi nende eelnõudega, mis kiirkorras tahetakse siin Riigikogus läbi suruda – see kaasamisprotsess ei ole demokraatlik. Inimeste käest ei küsita ja inimeste arvamusega ei arvestata. Aitäh!

Aitäh, Helle-Moonika Helme! Järgnevalt Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Enne kui ma pöördun kolleegide poole, siia kõnetooli kõndides ma hakkasin mõtlema, et kui ma tulin siia saali, siis te juba olite istungit juhatamas, ja nüüd me oleme siin üheskoos umbes poolteist tundi olnud. Tekkis väike mure. Minu perearst kunagi ütles, et noortel meestel nagu meie teiega, tekib tihti oht tervisele – ja tervisest on siin täna räägitud – sellest, et noored mehed arvavad, et nad on rauast ja siis võivad teinekord üle pingutada. Lihtsalt tahtsin väljendada muret ja öelda, et katsuge mõni kolleeg ennast asendama saada, saate jalga sirutada. 

Aga ma tahan üle anda eelnõu, mis adresseerib teemat, millest Eestis on räägitud aastakümneid, ma julgen öelda – see on ääremaastumine. Kindlasti saab täna öelda, et see seadusemuudatuste pakett, millega uus koalitsioon on lagedale tulnud ja mida ta tahab jõustada kiirkorras – nagu nad on öelnud, juba enne jaanipäeva –, kindlasti kiirendab ja süvendab ääremaastumist. See on ka üks põhjuseid, miks opositsioon ei taha kuidagi nende seaduste vastuvõtmisega nõus olla. Just vastupidi. Meie oleme kindlal veendumusel, et üks võimalus ääremaastumist pidurdada on see, kui parandada kohalike omavalitsuste toimetulekut. Ja kui me nüüd mõtleme viimasele aastale, siis lisaks ääremaastumisele kui sellisele, mida ka palju avalikus debatis puudutatakse, räägitakse ka kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamise vajadusest. Minu tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu just seda vajadust adresseerib ja me soovime kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendada. Teeme seda koos Helle-Moonika Helme ja Kert Kingoga. Aitäh!

Aitäh, Rain Epler! Järgnevalt Alar Laneman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! On äärmiselt tore uuesti siin puldis olla sel ilusal kevadisel päeval. Soovin koos kahe kolleegiga, Rain Epleri ja Helle-Moonika Helmega, anda üle arupärimise sotsiaalkaitseministrile maksupaketi terviklike mõjude kohta. 

Kui te lubate, siis sissejuhatuseks paar üldist tähelepanekut. Igasugused muudatused maksupoliitikas avaldavad väga otsest mõju rahva elujärjele. Kui me vaatame jälle alustõdesid, miks me siin oleme ja milleks rahvad tahavad omaenda riiki, siis esmane põhjus, miks luuakse oma riik, on ju see, et rahvas saab aru, et ainult ise otsustades on võimalik tagada nii rahvana kui ka leibkondade ja üksikisikutena majanduse edenemine ja turvaline eksisteerimine. Igasugused järsud muudatused seavad selle kahtluse alla. Kui me vaatame, mis on riik, mis on rahvas, siis me ju kõik teame, et riik on rikas siis, kui on rikas tema rahvas. Rääkides riikide arengutasemest, vaadatakse ennekõike ju selliseid näitajaid, milline on rahva elatustase ja ostujõud, milline on rahva tervis – mis on selle eelnõuga otseselt seotud –, milline on tervelt elatud aastate arv ja nii edasi. Seepärast on sotsiaalkaitseminister kõige õigem inimene, kellele selline küsimus esitada. Ja meil on siin ka viis alaküsimust. Aitäh!

Aitäh, Alar Laneman! Head kolleegid, annan teile teada, et 10 minuti pärast võtan juhataja vaheaja selleks, et valmistada ette Riigikogu vanematekogu olulist koosolekut. Aga niikaua jõuame veel vastu võtta eelnõusid ja arupärimisi. Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid EKRE fraktsioonist, kes siin saalis on! Ja eriti suur lugupidamine Eesti 200 saadikule Kadri Talile, kes ainukesena siin vapralt istub, täidab oma tööülesandeid ja viibib tööl. Eesti 200 saadikud on väitnud, et meie ei tee tööd ja meie segame neid. Ma ei tea, kas see on kogenematusest või teadmatusest, aga Riigikogu liikme töö üks osa ongi koostada seaduseelnõusid, et muuta ühiskonda paremaks, teha inimestel elu paremaks ja samamoodi teha arupärimisi valitsuse liikmetele, et saada ülevaadet nende tegevustest, nende plaanidest ja võimalusel ka nende otsuste mõjudest. 

Sellega seoses sooviksin anda iseenda ja Henn Põlluaasa nimel üle arupärimise kultuuriminister Heidy Purgale. Ma loomulikult tunnen huvi, mis kaasneb käibemaksu tõusuga, kuna praegusel koalitsioonil on plaanis alates 2024. aasta 1. jaanuarist tõsta käibemaksu 2 protsendipunkti võrra ehk täpsemalt öeldes 10%. Käibemaks [tõuseks] seeläbi 20%-lt 22%-le ning see võib mõjutada väga mitmeid valdkondasid. Me sooviksime vastuseid küsimustele. Näiteks, kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine 22%-le teie valdkonna asutuste tööd ja eelarvet? Kas on selle kohta ka läbi viidud mõjuanalüüs? Samamoodi küsimus, kuidas mõjutab käibemaksu tõus Kultuuriministeeriumi valdkonnas töötavate inimeste toimetulekut. Milliseid sotsiaalseid mõjusid võib Kultuuriministeeriumi valdkonnas käibemaksu tõus kaasa tuua? Kuidas neid on plaanitud leevendada? Lisaks on veel küsimus, kuidas mõjutab käibemaksu tõus selles valdkonnas tegutsevate organisatsioonide ja ettevõtete konkurentsivõimet. Loodame peatselt vastuseid saada nendele. Aitäh!

Aitäh, Kert Kingo! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Mart Helme. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise kliimaminister Kristen Michalile. Kõlab küll veidralt, kliimaminister, aga nii ta on. Puudutab see siiski mitte kliimat, vaid niisugust transpordikoridori, mida me teame juba kusagil 1990. aastate algusest vähemalt ja mis kannab nime Via Baltica. Tegelikkuses mingit Via Balticat, nagu me teame, ei eksisteeri. Eksisteerib lihtsalt Tallinna–Pärnu maantee. Ja kuna tegemist on kõige olulisema meid Euroopaga siduva maismaakoridoriga, maismaatranspordi liiniga, siis on äärmiselt piinlik, et see transpordijuhe – kui nii võib öelda – on tänase päevani välja ehitamata kaasaja nõuetele vastaval tasemel. Olles külastanud juba 1990. aastatel meile olulist partnerriiki nii sõjalises, majanduslikus kui ka poliitilises tähenduses, nagu Poola, võin ma öelda, mida ma nägin seal 1990. aastate algul: kitsastel, närustel külavaheteedel, aga ka suurtel linnadevahelistel magistraalidel, mis olid külavahetee tasemel, logistasid hobuvankrid. Nüüd on pilt täiesti teine. Kui me tol ajal võisime poolakatele vaadata ülevalt alla, siis nüüd mitte. Üks transpordiliin, mis on vaja välja ehitada, ja kiirkorras välja ehitada, millel on strateegiline, majanduslik ja regionaalpoliitiline tähtsus, on vaieldamatult Via Baltica. Sellega seoses on meil kliimaministrile terve rida küsimusi. Me loodame, et see aitab kaasa Via Baltica reaalsele väljaehitamisele. Aitäh!

Aitäh, Mart Helme! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid saalis! Kõik, kes rõdul on ja kes meid ekraani vahendusel vaatavad! Ma arvan, et kõik on meediast lugenud seda äärmiselt murettekitavat olukorda, mida on meedias väga palju kirjeldatud juba. Meie demograafiline olukord on väga-väga halb ja meil on käsil demograafiline kriis. See demograafiline kriis tegelikult ei ole lihtsalt mingi meediauudise sisu, mille me läbi loeme ja ütleme, et ahah, nii on. Tegelikult on demograafilise kriisi juurprobleemid väga tihedalt seotud rahvastikuprotsessidega, mis mõjutavad otseselt rahvusriigi tulevikku. Neid probleeme on mitu. 

Üks on näiteks sündimuse vähenemine. Seesama madal sündimus, millest on siin juba tükk aega räägitud, on tegelikult üks peamisi demograafilise kriisi juurprobleeme. Kui rahvas ei suuda tagada järeltulijate [arvu] kasvu, võib see tuua kaasa vananeva elanikkonna ja rahvuskehandi kahanemise. Ka suurem suremus on tegelikult üks demograafilise kriisi osa. Vaatame, kuidas meie tervishoid on korraldatud, eks ole: kas me pääseme arsti juurde või me ei pääse arsti juurde, kas me saame neid teenuseid, kas me saame kiirelt abi või mitte. Ja see, kuidas selle kõigega riik toime tuleb, on ka üks osa, mis väga tugevalt mõjutab demograafiat. 

Loomulikult ka majandus- ja maksupoliitika mõjutab rahvusriiki ja demograafiat väga tugevalt. Kui suurem osa nooremast põlvkonnast riigist lahkub erinevatel põhjustel – neile ei meeldi siin elada, sest elukallidus on kõrge, inflatsioon on suur, nad ei saa hakkama, neil ei ole palka või neil ei ole tööd –, siis see võib viia väiksema tööjõu ja tarbijaskonnani ning kahjustada rahvusriigi majandust. Nii et neid juurprobleeme on palju. 

Seoses sellega me pärime peaminister Kaja Kallaselt aru demograafilise kriisi ja selle lahendamise kohta, et mis mõtted …

Aeg!

… tal sellega seoses on. Meil on talle neli küsimust. Helle‑Moonika Helme ehk mina, Mart Helme, Siim Pohlak, Henn Põlluaas, Kert Kingo ja Rain Epler on alla kirjutanud arupärimisele demograafilise kriisi ja selle lahendamise kohta. Annan selle nüüd üle lugupeetud eesistujale. Aitäh!

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Alar Lanemani. Palun!

Hea Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! On hea täheldada, et Pärnumaa saadikute protsent siin saalis on vastu pidanud, on tunduvalt suurem kui üldiselt Pärnu osakaal Eestis. Minu lugupidamine! Soovin koos Rain Epleri ja Helle-Moonika Helmega, heade kolleegidega, anda üle arupärimise terviseministrile maksupaketi terviklike mõjude kohta. Kuna probleem on hästi suur ja väga tugeva mõjuga, olen ma sunnitud sissejuhatuseks uuesti puudutama algtõdesid. 

Kogu seda maksupaketti vaadates üks küsimus, mis kohe silma torkab, on [järgmine]. Me kõik teame, et rahade manageerimisel on põhimõtteliselt kaks teed: kas rohkem teenida või vähem kulutada. Võib ka kombinatsioon olla. Seda teades tekib muidugi küsimus, kuhu on jäänud selge kava ja selged eesmärgid riigi palgal oleva valitsusaparaadi kärpimise ja bürokraatia vähendamise kohta ja miks. Tuletan meelde, et sellest on palju räägitud. Kahjuks pean siin uuesti kordama seda, et tõenäoliselt on ära unustatud, et ei ole sellist asja nagu riigi raha. See kõik, millest meie suur ametnikkond elab, on tegelikult ju rahva raha. Ja sellega tuleb vastutustundlikult ümber käia. Meil on, pean mainima, siin viis täpset, konkreetset küsimust, millele me eeldame, et me saame hea vastuse. Aitäh!

Head kolleegid, nii nagu ma 12 minutit tagasi ütlesin, seoses vajadusega valmistada ette Riigikogu vanematekogu kokkusaamine olen sunnitud võtma juhataja vaheaja 20 minutit. Kuna selle aja jooksul saab täis ka Riigikogu täiskogu istungi aeg, siis on Riigikogu täiskogu istung lõppenud. Aga enne, kui me lõpetame, Martin Helme, protseduuriline küsimus. Palun!

Austatud spiiker! Meil on selle jaoks valitud kaks aseesimeest, et pult tühjaks ei jääks. Kuidas siis nii? Ma just nägin Jüri Ratast maja peal. Ei õnnestunud 12 minutiga teda siia leida või?

Aitäh! Ma pean ka Jüri Ratasega teemat arutama. Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Minul tekkis siin küsimus. Meil on veel eelnõusid ja arupärimisi – väga-väga kõvasti oleme tööd teinud. Me peame ikkagi oma Riigikogu liikme palga välja teenima. Kui me tahaksime istungi pikendust ja te olete siit puldist ära läinud ja kedagi siia ei ole tulnud – tegelikult kell 13.00 meil vist see õigus oleks –, kuidas me selle võimaluse endale saaksime?

Kui teil on soov istungit pikendada, siis me peame seda istungi pikendamist otsustama praegu. Sellisel juhul me saame istungit pikendada kella 14-ni. Jah, Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Jaa, no istungi pikendamise teemat võib ka muidugi arutada, ehkki praegu on juba vanematekogu välja kuulutatud, nii et võib-olla siis fraktsioonidel seda soovi ei ole. Ei tea. Aga kus on meil siis esimene aseesimees Toomas Kivimägi? Ei saa ju olla niimoodi, et … Või te ei mõelnud selle peale, kui te koosoleku kokku kutsusite, et Riigikogu täiskogu peab ikkagi jätkata saama?

Aitäh! Riigikogu esimene aseesimees viibib majast väljas. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Jaa. Vaadake, kui Riigikogu liige ei saa tulla, ei saa oma töökohustusi täita, siis ta peab sellest eelnevalt teada andma. Ma eeldan, et ka Riigikogu juhatuse töökorralduses on mingi selline, kuidas ma ütlen, tava – noh, tavadest me oleme siin tõesti palju rääkinud –, et kõik Riigikogu juhatuse liikmed on ikkagi kogu aeg saadaval. Tõepoolest, selline ekstraordinaarne olukord meil praegu on, et teie soovite puldist ära minna, sest te tahate ette valmistada vanematekogu. Kas see nüüd 20 minutit nõuab ettevalmistust või siis 10 või 5 minutit, noh, eks see on teie enda tunnetus, kui võimeline te oma ettevalmistustöös olete. 

Aga ma ikkagi tuleks selle juurde, et Riigikogu liige peab saama tavapärasel viisil … Meil on tegelikult istung kella 13-ni, see on ette nähtud ja siis me võiksime seda pikendada. Aga kui te ütlete, et Toomas Kivimägi on majast väljas, siis on see väga halb. See ongi tegelikult selline protest teile kui Riigikogu esimehele. Te ei oska oma juhatuse tööd niimoodi korraldada, et kõik juhatuse liikmed oleksid sellises CP-olukorras saadaval. Kui Toomas Kivimägi jalutab nüüd kusagil mööda linna, ta ei ole teile teada andnud, eks ole, kas ta on arsti juures näiteks või kus, mingeid mõjuvaid põhjuseid ei ole, ta on lihtsalt kuskil linna peal, siis vabandust, see on teie väga halb töökorraldus. Ja see tegelikult riivab meie õigusi ja võimalust teha oma tööd.

Aitäh! Nii. Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, ma tänan! See näitab seda, et tegemist on kas saamatusega või tahtliku kiusamisega, et ei suudeta oma tööd nii korraldada. Selleks ongi meil esimene aseesimees ja teine aseesimees. Senini on alati kokkulepe juhatuses saavutatud, et asendatakse üksteist. Hetkel mina saadikuna näiteks tunnen, et see on minu töö takistamine. Ja kui ma meenutan, mida siin hommikupoolikul Eesti 200 fraktsiooni liige Stoicescu rääkis, et peaks üldse keelama siin sõna võtta ja eelnõusid üle anda ehk sõnavabadust piirama, saadiku tegevust ja tööd takistama, siis minul tekib küsimus, kus need põhiseaduslikud õigused on. Nüüd, kui me vaatame seda situatsiooni, siis minul takistatakse minu tööd teha, mulle ei antagi võimalust seda teha, ma ei saa oma meelsust väljendada, sõnu levitada.

Aitäh, Kert Kingo! Kuna teil on ilmselge soov, et vanematekogu koosolek ei õnnestuks, siis ma ütlen, et ma ei võta seda vaheaega. Te saate esitada oma eelnõusid ja me jätkame täiskogu istungit. Aga enne seda, Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh sõna andmast, hea istungi juhataja! Ma tegelikult tahtsin protseduurilise repliigi öelda. Päris huvitavalt keeratakse eesti keeles vinte, see twist on tõepoolest huvitav. Kolm päeva on koalitsioonisaadikud kurtnud, et tööd ei taheta teha, ja nüüd juhatuse tasemel öeldakse, et teisi pole kohal ja mina lähen vaheajale. Lihtsalt repliigi korras.

See ei ole protseduuriline küsimus. Järgnevalt Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Proua Helme, rahvuskonservatiiv nime poolest, kasutas siin ühte võõrkeelset väljendit: CP. Palun öelge, mis keelest see tuleb ja mida see tähendada võiks? Kindlasti tahab suur saal teada seda.

Aitäh! Istungi juhataja ei hakka seda kindlasti tõlkima siinkohal. Aga edaspidi palun jääda eesti keele juurde, nii nagu Jürgen Ligi juhtis oma protseduurilises küsimuses tähelepanu. Järgnevalt protseduuriline küsimus, Kalev Stoicescu, palun!

Suur tänu! Kuna lugupeetud kolleeg Kert Kingo mainis minu nime ja väitis, mis on puhas laim, et mina olen öelnud, et ma palun keelata ... Tähendab, ma palun lugupeetud kolleegil Kert Kingol otsida välja stenogrammist, mida ma täpselt ütlesin. Ma olen 101% kindel, et mina ei öelnud seda, mida ta väitis. Kui see nii on – ja see nii on –, siis ma palun, et ta paluks vabandust.

Aitäh, Kalev Stoicescu! Aga protseduuriliste küsimuste puhul ei ole võimalust vastulauseks. Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma ei tea, ma muidugi pean Jürgenit kuidagi lohutama või aitama. [See lühend] tõenäoliselt inglise keeles on mingi G ja P ja eesti keeles tähendab geopoliitikat. Midagi taolist. Aga vaat, täpselt ei tea, ta peab küsima Moonikalt pärast hiljem üle. Aga minu protseduuriline küsimus on ikkagi juhatajale. Kuidas nüüd niimoodi see töökorraldus on, et te peate ise minema võileibasid ja pudelivett laua peale panema? Teil abisid selleks ei olegi palgatud ja selleks tuleb jätta Riigikogu suur istung pooleli? Minu meelest see ei ole korrektne meie suhtes.

Aitäh! Aga see ei ole protseduuriline küsimus selle istungi kohta. Nagu ma ütlesin, kui ootus on, et Riigikogu vanematekogu koguneb, siis Riigikogu esimees kutsub selle kokku. Riigikogu esimehel on väga selge soov ka inimestega eelnevalt rääkida. Aga kui teie soov on, et tuleb edasi anda üle eelnõusid ja arupärimisi – mis on arusaadav, Riigikogu liikmed peavad saama seda teha –, siis ma ütlesin, et seda vaheaega ei tule ja me jätkame Riigikogu täiskogu istungiga veel järgmised 12 minutit. 

Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Siin eile – see võis olla ka üleeile – käsitleti protseduuriliste küsimuste temaatikat, et kas on või ei ole [protseduuriline]. Ma ei mäleta, kas see olite teie või keegi teine parajasti juhatas, kui käis läbi selline mõte, et kuna Riigikogu liikme küsimusest kaks kolmandikku oli protseduuriline, siis seetõttu see loeti protseduuriliseks. Ütleme, kui mõelda Martin Helme küsimuse peale, siis võib-olla see väike osa, kus mainiti pudelivett ja võileibu, oli küsitavalt protseduuriline, aga siiski põhiosa küsimusest puudutas vaheaja võtmist ja töö korraldamist selliselt, et juhatus lepiks omavahel kokku, et keegi võtab [juhatamise] üle, ja see täiskogu istung saab kesta ka need, tänasel juhul viimased, järele jäänud 20 minutit. Seetõttu on mul palve ikkagi veel korra mõelda, et võib-olla Martin Helme küsimus siiski oli protseduuriline.

Aitäh, Rain Epler! Muuseas, me oleme selle istungjärgu või täpsemalt selle istunginädala jooksul korduvalt võtnud vaheaegu ka siis, kui meil on tarvis vanematekogus langetada olulisi otsuseid. Parlamendi töö jätkumise võti peitub kindlasti ka vanematekogus. Aga järgnevalt protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Eelmise jätkuna kõigepealt: ega te ei pea tingimata tagasi võtma oma soovi vaheaega võtta. See on hea tava, et kui juhatajal on seda vaja, siis ta seda teeb, ja ta ei pea seda jauramist kuulama. Aga ma tänan teid selle eest, et te tõlgendasite õigesti mu küsimust. Nii täna kui ka tulevikus tasub siin meelde tuletada, et meil kehtib riigikeel. Kuid kas ma tohiksin paluda nüüd protseduuriliselt täpsustada teie eelmist repliiki? Tegelikult ma juhtisin tähelepanu, et siin saalis peaks välistama praeguses olukorras vene keele, mida perekond Helme siin püüab kasutusele võtta.

Aitäh! Me lähtume sellest, et Riigikogus räägitakse riigikeeles. Kuna rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole, siis, Rain Epler, palun! Riigikogu kõnetool ootab teie eelnõu või arupärimist, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Enne, kui ma jõuan oma arupärimise juurde, mille ma tahan üle anda, ma tahaksin markeerida ära selle, et kolleeg Ligi võttis siin nõuks nimetada teiste kolleegide sõnavõtte jauramiseks, millega kuidagipidi ei saa nõus olla. Minu arust on meil olnud siin terve selle nädala jooksul väga viisakas ja sisukas debatt. On antud üle hulga eelnõusid ja nii edasi. Aga kui korraks seda jauramise temaatikat puudutada, siis nii palju, kui mina Eesti poliitikat olen jälginud, ma ütleksin, et jauramisega hakkas omal ajal pihta Jürgen Ligi. Jällegi me jõuame vanasõnadeni: Jürgen enda silmis ei kipu palki märkama. Siit ka palve, et selliste ebaviisakuste juures tasub ehk Riigikogu esimehel sellele tähelepanu juhtida. 

Aga noh, mõnes mõttes on see väike teema võrreldes selle teemaga, mis on rohepööre. See on tõesti juba mõjutamas nii meie elu kui ka väga laialdaselt ülemaailmselt elu. Olgu need siis mingid kiirendatud korras läbiviidavad menetlused, olgu see inimeste õigustest ülesõitmine ja ka kindlasti juba ilmnenud varanduslike lõhede suur kasvamine. Kindlasti võivad sellised ilmingud mõjutada olukorda riigis ka stabiilsuse mõttes. Seetõttu ma tahaksin iseenda, Mart Helme ja Kert Kingo nimel anda üle arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale, et ta vastaks, kuidas tema selles valguses rohepöörde mõjudega plaanib toime tulla. Aitäh!

Helle‑Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, austatud eesistuja! Kõigepealt, tõepoolest, ma palun vabandust. Ma tean küll seda kodu‑ ja töökorra reeglit, et me räägime siin ainult eesti keeles. Tõesti lipsas see CP sisse. See tähendas tegelikult … See on sihuke ingliskeelne väljend check point ehk kontrollpunkt. Ma mõtlesin seda jutu käigus kuidagi sellena, et me oleme jõudnud punkti, kus arutelu on jooksnud ummikusse. Aga härra Ligile ma ütlen – ma loodan, et ta kuuleb seda selgitust –, et see, et ta siia alla jooksis ja selle teema tõstatas, eks igaüks mõtleb oma rikutuse astmelt ja selles keeles, mida ta ise oskab.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Protseduuriliste küsimuste raames me ei saa esitada vastulauseid. Aga Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Ma tänan! Teie kolleeg siin, meie kõigi kolleeg Kalev Stoicescu ütles, et ta midagi sellist ei ole ütelnud. Aga täna hommikul kell 9.08 alustas ta kõigepealt sellega, et kritiseeris väga jõuliselt oma tööd südamega tegevaid Riigikogu saadikuid, kes esitasid siin arupärimisi, kes tahtsid teada protseduurireeglite kohta, kes esitasid eelnõusid. Ta halvustas neid ja väitis, et see ei ole töötegemine ja see ei lase teha parlamendil tööd ja kõike seda. Ja lõpuks ta ütleski sellised laused: "Siit on mul küsimus ja palve teile kui Riigikogu asespiikrile ja Riigikogu juhatuse liikmele. Ükskõik kuidas praegune olukord ka ei lahene, palun arutada Riigikogu juhatuses ja vanematekogus vajadust teha parandusi Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses, et see üliohtlik relv (milleks ta pidas seda, et me Riigikogu liikmetena teeme tööd ja esitame arupärimisi ja eelnõusid – K. K.) oleks tulevikus välistatud." Ja mina võtan vabaduse tõlgendada seda nii, et tema soov oli meid lihtsalt vaikima sundida, takistada meid tööd tegemast ja oma sõna vabalt levitamast.

Aitäh, Kert Kingo! Pean täpselt samamoodi reageerima, et see ei olnud protseduuriline küsimus ja ma ei saa seda selleks lugeda. Vastulausete esitamine ei kuulu protseduuriliste küsimuste alla. Palun sealjuures jääda korrektseks. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhatus! Head kolleegid ja need, kes jälgivad meie istungit! Kuna valitsus, käesolev valitsus on juba eelnõu sisse andnud ja kannatamatult ootab, kunas me hakkame tegelema nende nägemusega, et lasterikaste perede toetusi vähendada, siis ma toon välja, mida lapsed meie ühiskonna jaoks tähendavad. Laste olulisus [väljendub] jätkusuutlikkuses. Lapsed tagavad jätkusuutlikkuse, sest nad on tulevased täiskasvanud, kes peavad hakkama saama ja looma tuleviku. Laste olemasolu tagab, et meil on tulevikus jätkuvalt uusi põlvkondi, kes saavad üleval hoida majandust, tagada sotsiaal[kindluse], teha teaduslikke avastusi ja hoida üleval kogukonda. Pereeluga seoses on lapsed tihti pere aluseks ning aitavad kaasa tugevamatele sidemetele ja tervislikule eluviisile. Lapsed toovad rõõmu ja armastust oma vanemate ja pereliikmete ellu ning aitavad kaasa ühtsustunde tekkele. Tööjõudu puudutavalt moodustavad lapsed tuleviku tööjõu, kelle panus majandusse on väga oluline. Nemad on tulevikus need, kes asendavad praegusi töötajaid ja tagavad majanduse jätkusuutlikkuse. Lastel on veel väga oluline roll innovatsioonis ja on ka kultuuriline ja sotsiaalne väärtus olemas. Lasterikka pere toetuse vähendamine tähendab seda, et me ei soodusta laste juurdetekkimist. Me ei soodusta, et meil oleks lapsi rohkem, vaid tahame, et neid oleks vähem. Et kogu selles maksupoliitikas, mis käesoleval valitsusel on, selgust saada, esitan ma iseenda nimel arupärimise haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele kogu maksupaketi terviklike mõjude kohta. Aitäh!

Head kolleegid, meie tänase istungi aeg on läbi saamas. Kui ei ole soovi tänast istungit pikendada, siis ma lõpetan Riigikogu täiskogu istungi. Aitäh!