Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tegemist on presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mille Riigikogu võttis vastu 10. juunil 2020. aastal. Kahenädalase [kaalumise järel] president oma otsusega 25. juunist 2020. aastal jättis selle välja kuulutamata. Presidendi seisukohalt on see seadus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse kolme paragrahviga: §‑ga 12 – igaks juhuks tuletan meelde, et see räägib võrdsest kohtlemisest – ja §‑dega 26 ja 27, mis räägivad perekonnast ja perekonnaõigusest.
Presidendi põhiline etteheide oli selles, et välisesinduses töötava pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja ja ametnikuga kaasasolevale abikaasale ette nähtud sotsiaalsed tagatised ei laiene kooselulepingu sõlminud partneritele. Üksnes abikaasadele ette nähtud abikaasatasu ja muude sotsiaalsete tagatiste laienemine ainult abikaasadele ja mittelaienemine kooseluseaduse alusel sõlmitud partnerluse partneritele on vastuolus vastavate põhiseaduse punktidega.
Põhiline argument, millele president toetub, on mitmed Riigikohtu otsused, mis on oma olemasoluga võrdsustanud perekonnaseaduse alusel abielus olevate isikute õigused ja kooseluseaduse alusel sõlmitud partnerluses [olevate isikute õigused], ja seda mitmes erinevas kaasuses.
Põhiseaduskomisjon arutas presidendi otsusega seonduvat oma istungil 24. jaanuaril käesoleval, 2023. aastal. Kohal viibisid komisjoni liikmed Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Paul Puustusmaa, Marko Torm, Jaak Valge ja Mart Võrklaev. Külalistena selle küsimuse juures viibisid presidendi õigusnõunik Hent Kalmo ja Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg.
Kõigepealt anti sõna presidendi esindajale ja Mall Gramberg selgitas neidsamu asjaolusid, miks president Kersti Kaljulaid seaduse välja kuulutamata jättis, peaaegu samas sõnastuses, mis mina oma praeguses sissejuhatuses tegin, et need välisteenistusse saadetud isikutega kaasasolevate isikute hüvitised laienevad ainult abikaasadele, mitte aga registreeritud elukaaslastele. Ja just lähtuvalt sellest ja mitmest Riigikohtu lahendist, nagu ma ka mainisin, otsustaski president seaduse Riigikokku tagasi saata. Seda eelkõige põhiseaduse §‑s 12 toodud võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolu tõttu. Ja kui vaadata presidendi otsust, siis on näha, et president viitabki mitmele Riigikohtu lahendile, mitmele Riigikohtu määrusele, milles on ka kohus jõudnud täpselt samasugustele järeldustele.
Järgnenud diskussioon põhiseaduskomisjonis toimus põhimõtteliselt kahe komisjoni liikme vahel, kelleks olid Paul Puustusmaa ja teie ees seisev Eduard Odinets. Üritati teineteisele selgeks teha, kas Riigikohtul on õigus või Riigikohus eksib. Paul Puustusmaa viitas mitmes sõnavõtus sellel põhiseaduskomisjoni istungil ühele ajakirjas Juridica avaldatud uurimusele, mille on teinud ühelt poolt Riigikohtu analüütik ja teiselt poolt Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria õppejõud, kus nad analüüsisid seda Riigikohtu otsust, mis on aluseks kogu sellele abielu ja kooselu võrdsustamisele. Nad analüüsisid seda kultuurilistest funktsioonidest lähtuvalt, et milline jõud on kultuuriliselt nendel Riigikohtu otsustel.
Ma ei hakka väga pikalt [peatuma] Paul Puustusmaa tsitaatidel, aga kõikidel kolleegidel, kes on huvitatud sellistest Riigikohtu otsuste kultuurilis-poliitilistest põimingutest ja semiootilistest tähendustest, soovitan seda Juridica artiklit lugeda. Võite ka minu käest küsida täpsemaid viiteid. Aga ma lihtsalt tuletan meelde seda protokolli ja Pauli tsitaati, et igal Riigikohtu otsusel on tegelikkusesse modelleerimise funktsioon, tõesuse funktsioon, identiteedi kujundamise funktsioon, sotsiaalse kommunikatsiooni funktsioon ja mälufunktsioon. Kõigest sellest rääkis meile ka istungil Paul Puustusmaa.
Presidendi otsuse sisulistele argumentidele pühendasin oma sõnavõtu sellel põhiseaduskomisjoni istungil mina ise. Ma toetasin presidendi argumentatsiooni ja samuti olen seisukohal, et välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ei vasta Eesti põhiseadusele. Olen täiesti nõus presidendi osundustega ja ka Riigikohtu otsustega.
Olen põhjalikult tutvunud kõigi nende Riigikohtu otsustega, mis seda teemat käsitlevad. Riigikohus on korduvalt teinud otsuseid, et kooseluseaduse alusel registreeritud partnerid ja perekonnaseaduse alusel registreeritud abikaasad on võrdsete õiguste ja kohustustega. Lisaks sellele Riigikogu ise, meie, kolleegid, oleme mitmesse seadusesse sisse kirjutanud registreeritud elukaaslaste ja abiellunud isikute võrdsed õigused: näiteks perehüvitiste seadusesse, töölepingu seadusesse. Kõigest sellest lähtuvalt ei ole meil õiguslikult mingit võimalust jätta see seadus muutmata kujul edasi kehtima. Ehk siis muutmata kujul vastu võtta ei ole seda võimalik.
Aga lisaks sellele juhtisin ma põhiseaduskomisjoni istungil tähelepanu kahele tehnilisele aspektile, mis on selle seadusega seotud ja mis samamoodi ei anna meile võimalust seda muutmata kujul vastu võtta. Üks on seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus pidi jõustuma 1. augustil 2020. aastal ja juba seetõttu me ei saa seda muutmata kujul vastu võtta. Ja teine on asjaolu, et selle seadusega üritati muuta isikut tõendavate dokumentide seadust. Need muudatused on hilisemate isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatustega juba tehtud ja ka sellepärast ei saa muutmata kujul seda seadust vastu võtta.
Aga need on tehnilised argumendid ja ma väljendasin komisjoni istungil oma kindlat seisukohta, et isegi vaatamata tehnilistele argumentidele minu jaoks kaaluvad üles need õiguslikud argumendid ja presidendi otsuses välja toodud asjaolud ning Riigikohtu mitmes lahendis ja määruses välja toodud seisukohad. Seetõttu ei saa välislähetusse minevat abikaasat kohelda erinevalt välislähetusse minevast registreeritud elukaaslasest.
Ja sellepärast tegingi komisjoni istungil ettepaneku Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust muutmata kujul uuesti mitte vastu võtta.
Diskussiooni lõpu poole toonitas Paul Puustusmaa veel korduvalt, et tegemist pole mitte õigusliku diskussiooniga, vaid poliitilise diskussiooniga. Paul Puustusmaa arvates on nii Riigikogu kui ka Riigikohtu üldkogu kujundanud poliitilise seisukoha ja teinud korduvalt ühte ja sama viga ning produtseerinud seda viga edasi ka oma järgnevates otsustes. Minu isikliku seisukoha kohaselt, mida ma väljendasin ka põhiseaduskomisjoni istungil, ei saa kuidagimoodi nõustuda, et Riigikohtu üldkogu teeb poliitilisi otsuseid. Sellega mina nõus ei ole. Aga nagu ma juba mainisin, põhiline diskussioon käiski Paul Puustusmaa ja minu vahel.
Kogu selle pika diskussiooni lõpus komisjon tegi ka otsused ja otsused on sellised. Teha täiskogule ettepanek mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. Selle ettepaneku poolt olid Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu keegi ei olnud, erapooletuks jäid Paul Puustusmaa ja Jaak Valge. Ja siis tehti konsensuslik otsus määrata põhiseaduskomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets. Aitäh!