Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Valitsus tõstab jaanuarist erakorraliselt pensione 20 euro võrra. Seda on küll ikka piinlikult vähe. Piinlikult vähe! Isegi seda rahakest, 50 eurot, mis äsja eakatele jagati, ei tahetud ju pensionisüsteemi lisada, vaid see lihtsalt anti, et mitte tõsta pensioniindeksit, mistõttu pensionid edaspidi oleksid olnud suuremad. Aga meie pakume välja tõsta pensione jaanuarist 50 euro võrra. Tegelikult on sedagi vähe, aga kiires hinnatõusus aitab ikka, saaks, ma arvan, näiteks pool ruumi küttepuidki osta. Kaja Kallase valitsus ei taha ju kalliks [läinud] küttepuude kompenseerimisest kuuldagi.
Teate, kui palju on selles saalis sellel teemal küsitud ja öeldud, et kui me pensione tõstame, siis me tõstame seda tööinimeste arvel, tänaste tööinimeste arvel. See on ikka väga asjatundmatu seisukoht. Otse vastupidi: teise sambasse on aastaid võetud [raha] esimesest sambast, mille võrra oleks ju saanud omal ajal tõsta pensione väga palju rohkem. Meie ja Siiri Oviir võitlesime omal ajal selle süsteemi vastu. Me ei olnud küll teise samba vastu, aga selle vastu, et see raha võetakse esimesest sambast.
Siin saalis küsiti, kuidas saaks pensione võrdsemaks ja miks need on nii ebavõrdsed. Tuletan ajalugu meelde: Siim Kallas oli rahandusminister ja Eiki Nestor oli sotsiaalminister, kui see süsteem tehti nii, et pensioni suuruse aluseks võeti palk. See tähendab, et suure palgaga inimesed hakkasid rohkem pensioni saama ja kõik väikesepalgalised – õed, hooldajad ja nii edasi – hoopis vähem. Seda on väga kaua kritiseeritud. Me oleme ikka rääkinud, et üks pensioniaasta peaks vastama ühele tööaastale. Aga see on indeksiküsimus.
Kindlasti te teate, kui palju aastaid on Euroopas korduvalt meie tähelepanu juhitud Eesti nigelatele pensionidele. Mul on siin üks Euroopa Komisjoni analüüs, mis on terava probleemina välja toonud Eesti pensionäride vaesuse, mis on Euroopa kõrgeimal tasemel. Siin on öeldud, et meie riigi pensionäridest on vaesusriskis 47,5%, Lätis muide on see osakaal 43% ja Leedus hoopis väiksem, 36%. Ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon ehk OECD on kriitiliselt rõhutanud, et Eesti on Lõuna-Korea järel suuruselt teise suhtelises vaesuses elavate pensionäride [osakaaluga] riik.
Võtame nüüd selle värske uuringu. Nagu te lugesite paar päeva tagasi, üksi elavate 65‑aastaste ja vanemate vanusegrupis koges suhtelist vaesust 82,8% ja see on liikunud kahjuks pidevalt tõusujoones. Mõjuriks on suuresti keskmise vanaduspensioni suurus, mis jääb alla suhtelise vaesuse piirile. Selles analüüsis võrreldi ka 2021. aastat 2020. aastaga. Võrreldavad arvud selle aasta kohta tulevad kindlasti väga sünged. Lisaks on Eesti nende riikide hulgas, kelle inimeste eeldatavast elueast moodustab pensionil oldud aeg kõige lühema osa ning tulevikus väheneb see kahjuks veelgi.
Kui me vaatame selle aasta ülikõrget inflatsiooni ja lisame siia selle, mis tuleb järgmisel aastal, siis on ka see 100 eurot, mis tuleb järgmisel aastal juurde koos indekseerimisega, küllalt vähe, kui me vaatame kütte‑, kütuse‑, toidu‑ ja elektrihindade tõusu. Kui teine sammas vabaks lasti, siis tõepoolest, kuna see oli pensionäridelt äravõetud raha, oleks võinud pensionäridele hoopis hoogsamalt juurde anda, aga seda kahjuks ei soovitud, sest see raha jagati teise sambasse noorematele inimestele.
Nagu öeldud, pakub Keskerakond selle eelnõuga välja 50 eurot erakorralist tõusu, aga ka igal järgneval aastal, nagu te kuulsite siin paar päeva tagasi eelnõu [arutelul], tõstame sama palju ehk 50 eurot [aastatel] 2024, 2025, 2026, 2027. Siis lõpuks hakkab pension ületama 1000 euro piiri.
Kui palju on muide – tuleb praegu meelde – siin saalis öeldud, miks seda erakorralist tõusu üldse vaja on, indekseerimine ju arvestab inflatsiooni ja palgatõusu. Tegelikult ei ole meie pensioni‑ ja palgatõus kaugeltki ažuuris. Pension jääb ikka tunduvalt maha, millest oli ka eespool juttu. Pensionide iga-aastase indekseerimisega saaksime rahul olla alles siis, kui pensionid oleks tõstetud Euroopa kõrgeimale tasemele. Kuna seda ei ole, siis tulebki pensione erakorraliselt igal aastal tõsta.
Meie pakume välja ikkagi kogu selle eakate parema toimetuleku programmi. Lisaks sellele, et pension on 1000 eurot, pakume ka seda, et üksi elavate eakate toetus peab muutuma nii, et lähisugulase sissekirjutus või üürnik peremehe elamispinnal ei välistaks toetuse saamist, mida praegu esineb väga palju. Samuti pakume traditsioonilises olukorras lesepensioni, mis on ka välja käidud. Kindlasti veel see, et hooldekodu[koht] võib küll hakata pisut vähem maksma, aga esmase tähtsusega on kodune omastehooldus ja koduteenuse osutamine eakatele. Just see loob tingimused väärikaks vananemiseks. Aga nendele, kes sellest kõigest aru ei saa, toon numbrites välja, et vanaduspensionitele läheb Euroopas keskmiselt 10,8% SKT‑st, Põhjamaades 12–13% ja Eestis vaid 6,5%. Äärmiselt, äärmiselt nigel.
Ma arvan, et meie eakad väärivad paremat pensioni. Need inimesed on meie vanaemad, vanaisad, emad, isad ja need oleme meie ise. Pensionärid on oma panuse, omad maksud meie maailma heaks juba andnud, meie kohus on nüüd neile pensioni maksta. Me oleme ju nendele aastaid võlgu olnud. Väga loodame, et see pensioniseadus liigub edasi. Aitäh!