Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Vastan järgemööda neile küsimustele.
Kõigepealt, esimene küsimus puudutas dokumente, mille alusel toimus haiglajuhtide tuttavate, haiglate nõukogude liikmete ja Venemaa Narva peakonsuli vaktsineerimine. Igal juhul soovin tunnustada tervishoiutöötajad, kes on tänaseks vaktsineerinud üle 100 000 inimese esimese doosiga ning veel umbes 40 000 inimest on saanud ka teise doosi. Vaatasin, et värskes edetabelis on Eesti jõudnud Euroopa Liidus vaktsineerimise kiiruselt viiendale kohale. See alusdokument, millest on palju juttu olnud, on COVID-19 vaktsineerimise plaan, Sotsiaalministeeriumis välja töötatud dokument, mis sai ka Vabariigi Valitsuselt heakskiidu, kuna tegemist on arusaadavalt küllaltki laiaulatusliku olulise riigielu küsimusega.
Viiruse üleüldse epideemilise leviku tõkestamiseks vajaliku immuniseerimise koordineerimine on vastavalt seadusele Sotsiaalministeeriumi ülesanne ning sellest tulenevalt ministeerium COVID-19 vaktsineerimise plaani kui tegevusjuhendi ka ette valmistas. Seda tehti eeskätt koostöös mitme tervishoiuvaldkonna osapoolega, tervishoiuvaldkonna asutuste, haiglate ja arstide esindajatega, riikliku immunoprofülaktika eksperdikomisjoni ja teiste seotud osapooltega. 15. detsembril sai plaan ka valitsuselt heakskiidu. Seda on hiljem olenevalt olukorrast täiendatud. Juba algusest peale oli kokku lepitud, et see plaan ei saa kunagi olla kivisse raiutud dokument olukorras, kus uued vaktsiinid saavad iganädalaselt müügilubasid ning järjest tuleb juurde uut infot tarnegraafikute kohta, mitmesuguseid soovitusi, juhendeid jne. Vaktsineerimisplaani peamine raskuskese oli tõesti see, et määrata kindlaks, millised on need riskirühmad, keda esmajärjekorras vaktsineerima hakatakse, ning samuti see, millised teenuseosutajad, eeskätt tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, vaktsineeritakse enne teisi ja milline saab olema hilisem suurema nakkusriskiga eesliinitöötajate vaktsineerimise järjekord. Peamine vaktsineerimise eesmärk on loomulikult päästa võimalikult palju elusid, hoida ära haiglate liigset koormust ja seeläbi kaitsta rahva tervist.
Igapäevast vaktsineerimise korraldust, sihtrühmade järkjärgulist hõlmamist, iganädalase jaotuskava koostamist ning sama plaani uuendamist ja elluviimist vastavalt uuele, pidevalt muutuvale infole koordineerib COVID-19 vaktsineerimise juhtrühm koostöös riikliku immunoprofülaktika eksperdikomisjoniga ja laiemalt koostöös sadade terviseasutustega üle riigi. Vaktsineerimise juhtrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Ravimiameti, Eesti Haigekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, Eesti Perearstide Seltsi ning Põhja- ja Lõuna-Eesti meditsiinistaapide esindajad. Immunoprofülaktika eksperdikomisjon omakorda on Sotsiaalministeeriumile sellesama immuniseerimiskava ja ka teiste immuniseerimiskavade osas alati nõuandvaks koguks, kuhu kuuluvad mitmesuguste erialaseltside esindajad ehk valdkondlikud eksperdid. COVID-19 vaktsiinide kasutamisel arvestatakse nii immunoprofülaktika komisjoni määratud prioriteetsete sihtrühmade suurust, samal ajal ka regionaalseid ja piirkondlikke iseärasusi, nakatumisnäitajaid, saadaolevate vaktsiinide omadusi ja loomulikult ka Vabariigi Valitsuse enda suuniseid. Seda siis juhul, kui me räägime näiteks eesliinitöötajate järjekorra prioriseerimisest, nagu on tehtud nii eelmise kui ka praeguse valitsuse ajal.
Küsiti, millisele alusdokumendi tuginedes toimus Sotsiaalministeeriumi kantsleri vaktsineerimine. Vaktsineerimine laiemalt, nagu enne viitasin, tugineb samale dokumendile, aga iga vaktsiinidoosi puhul peab vaktsineerimist läbi viiv asutus alati ka ise kaaluma, keda ja mis põhjusel vaktsineerida. Loomulikult peab ta lähtuma COVID-19 vaktsineerimise plaanist, riigi soovitustest ja prioriteetidest, aga ka sellest, et ükski vaktsiinidoos ei läheks kaotsi. Kui on pakutud vaktsineerimise võimalust inimesele, kes ei kuulu vaktsineerimise sihtrühma, kuid see on vajalik just nimelt vaktsiinikao vältimiseks, siis see ongi iseenesest juhistega kooskõlas, kuna, nagu ma viitasin, alati on parem vaktsiin ära kasutada, kui see raisku lasta.
Tulenevalt suurest huvist vaktsiinidooside kasutamise vastu oleme edastanud täiendavad juhised just nimelt vaktsineerimist planeerivatele osapooltele vaktsiinikao vähendamise põhimõtete kohta ehk selle kohta, millises järjekorras ja milliseid inimesi kutsuda vaktsineerima siis, kui on näha, et mõnda vaktsiinidoosi ei suudeta selle kasutamisaja jooksul ära kasutada, näiteks keegi on jätnud tulemata, midagi juhtub, ühest viaalist saadakse rohkem doose, kui algselt planeeriti.
Algusest peale on olnud haiglatel ja muudel tervishoiuasutustel suunis vaktsineerida mitte ainult tervishoiutöötajaid, vaid kõiki selle tervishoiuasutuse toimimiseks olulisi inimesi ehk seal töötavaid inimesi. See on ka sõna-sõnalt vaktsineerimise plaanis kirjas. Eelkõige tuleb arvestada haigla enda riskianalüüsi ja hinnanguid – on see seotud personaliosakonna või administratsiooniga, juhtkonnaga. See, kas riskirühma arvatakse haigla enda vaates ka nõukogu või mitte, on haiglate enda pädevuses. Eestis on 20 haiglavõrku kuuluvat haiglat. Neis on olnud erinevaid praktikaid, tõsi. Aga me usaldame oma tervishoiuasutusi nende valikute tegemisel.
Loomulikult suunis oli varem ja on tänagi see, et esmajärjekorras peaksid alati saama vaktsiini eesliinitöötajad, kes otseselt COVID-19 haigetega kokku puutuvad, aga järk-järgult ka teised, nimelt haigla toimimiseks olulised osapooled. Vaktsineerimise plaan koostati toona teadaoleva, kättesaadava informatsiooni alusel. Nagu te ilmselt teate ja mäletate, oli algselt teadmine, et igast Pfizer/BioNTechi viaalist saab viis doosi, aga üsna kiiresti selgus, et hea doseerimise ja õigete nõelte korral on võimalik saada ka kuus doosi. Mõnevõrra hiljem Euroopa Ravimiamet tootja palvel tõesti muutiski algset ravimi omaduste kokkuvõtet ja kinnitas iga viaali kohta kuus doosi, misjärel muudeti ka tervishoiuasutustele antud suuniseid.
Soovitus oli siis ja on ka täna see, et kui mingil põhjusel jääb doos üle – avatud viaalis olevad doosid tuleb kiiresti ära kasutada, näiteks Pfizer/BioNTechi ja Moderna puhul kuue tunni jooksul, sest need on väga ajakriitilised –, siis tuleb leida inimene, kes on kohe valmis vaktsineerima tulema, et igal juhul vältida vaktsiini raisku minemist. Otsus vaktsineerida peale tervishoiutöötajate võimaluse korral ka haigla toimepidevuse tagamiseks selle juhid, staabi liikmed, sh nõukogu liikmed, tehti Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe sõnul juba detsembris, kuna nõukogu liikmeid nähti osana haigla personalist, kellel võib olla vajadus viibida haiglas kohapeal ka pandeemia ajal. PERH-i kriisistaap tõepoolest pakkus vaktsineerimise võimalust kõikidele nõukogu liikmetele, lähtudes eeskätt asjaolust, et nad omavad sagedasi kontakte PERH-i töötajatega, sh juhatuse, kriisistaabi, mitmete arstide ja teiste töötajatega. Tuleb arvestada sellega, et juhatuse hulka kuuluvad muu hulgas ka igapäevast arstitööd tegevad inimesed.
Edasi küsitakse, kelle loal ja nõusolekul vaktsiini jagamine toimus ja kes otsustas vaktsiini jagada eelnimetatud isikutele. Natuke ma juba vastasin, põhimõtteliselt kordan üle, et vaktsineerimise otsuse teeb alati tervishoiuteenuse osutaja. Ehk praegu, kui Eestis on saanud esimese vaktsiinidoosi ja osa ka teise vaktsiinidoosi umbes 102 000 inimest, ei ole ilmselt mõeldav, et vaktsineeritavate nimekiri käiks läbi ühe inimese laualt, vaid see peabki toimuma terviseasutustepõhiselt, eeskätt lähtudes valitsuse plaanist. [See tähendab, et arvesse võetakse] riskirühmi ja diagnoose, [eelisjärjekorras on] tervishoiutöötajad, sotsiaalhoolekande valdkonna töötajad, teised tervishoiuasutuste töötajad, nüüd juba üha rohkem ka siseturvalisus- ja haridusvaldkonna töötajad, samuti nooremad riskirühma kuulujad, tulenevalt AstraZeneca vaktsiini lisandumisest.
Oleme alati rõhutanud, nagu viitasin, et kõik vaktsiinidoosid tuleb ära kasutada, vältimaks vaktsiini kadu. Üksikuid kordi on kahjuks olnud, kui vaktsiin on raisku läinud, aga valdavalt on suudetud sellest kinni pidada. Eestis on olnud vaktsiinide kasutamise efektiivsus päris suur. Ehk kõigi nende nüüdseks juba ligi 200 000 vaktsiinidoosi puhul, mis Eestisse on jõudnud, on olnud vaid üksikuid juhtumeid, kui näiteks seoses transpordiga või valesti doseerimise tõttu on läinud vaktsiini kaotsi. Aga need kõik on olnud õnneks siiski erandjuhtumid, mitte n-ö laialt levinud.
Sama vastus kehtib tegelikult ka teiste tervishoiuasutuste puhul, mida siin kirjeldati, puudutagu ta siis Ida-Viru Keskhaigla juures toimunut või Valga haigla juures toimunut. Ehk see on tervishoiutöötajate otsus olnud. Kui me räägime Valga Haigla juhtumist, siis see tõepoolest väljus vaktsineerimise plaanist, kuna seal ei olnud enam tegemist tervishoiuasutuse töötajatega, vaid inimestega väljastpoolt haiglakeskkonda, väljastpoolt tervishoiuasutust. Ehk tegemist oli inimestega, kes haiglas iga päev ei käi, sellega igapäevaselt kokku ei puutu, juhtimises ei osale. Nende puhul võib tõesti öelda, et see läks vaktsineerimise plaaniga vastuollu.
Narva konsuli vaktsineerimise kohta on hetkel käimas Terviseameti menetlus, mille tulemusena selgitatakse välja täpsemad asjaolud. Mulle teadaolevalt, olles suhelnud Ida-Viru Keskhaigla juhtidega, ei olnud haigla juhid ise teadlikud, et sellise vaktsineerimise nende tervishoiutöötaja läbi viis. Need asjaolud selgitab välja Terviseamet koostöös haiglaga.
Edasi küsite, miks ei järgitud väidetavalt üle jäänud dooside puhul vaktsineerimisplaanis toodud sammu ehk ei vaktsineeritud suurema nakkusriskiga eesliinitöötajaid ja elutähtsa teenuse osutajaid. Suurema nakkusriskiga eesliinitöötajate ja elutähtsa teenuse osutajate puhul tuleb arvestada, et nende kaardistamist alustati detsembri lõpus, kui saatsime vastavad palved ministeeriumidele ja kohalikele omavalitsustele, et suurusjärgud teada saada, mistõttu tol hetkel neid nimekirju veel ei olnud. Need nimekirjad tulid meile tagasi alles jaanuari lõpus, järk-järgult neid veel täpsustati. Algselt oli plaan jõuda eesliinitöötajate vaktsineerimiseni märtsis-aprillis, aga me alustasime sellega varem – kui me räägime suurema nakkusriskiga eesliinitöötajatest väljaspool tervishoidu ja hoolekodusid. Me alustasime varem, sest AstraZeneca vaktsiini puhul tegi Eesti riiklik immunoprofülaktika eksperdikomisjon sarnaselt paljude teiste riikidega otsuse seada selle kasutamisele vanuseline ülempiir: sellega vaktsineeritakse kuni 70-aastaseid inimesi. See tähendas automaatselt seda, et meil oli rohkem vaktsiini kasutada. Praegu kehtib põhimõte, et kaks kolmandikku AstraZeneca vaktsiinist läheb noorematele riskirühmadele ning üks kolmandik läheb eesliinitöötajatele, näiteks sotsiaalvaldkonda, siseturvalisuse valdkonda ja haridusvaldkonda, hiljem ka järgmistele eesliinitöötajate rühmadele. Aga tol hetkel paratamatult neid rühmi veel ei eksisteerinud. Nimekirju ei olnud koostatud, kuna algne kava nägi ette mõnevõrra hiljem nendeni jõudmist, põhimõtteliselt alles sel või järgmisel kuul.
Küsimus oli ka selle kohta, kas ma olin teadlik nendest vaktsineerimistest, vaktsiinide jagamisest. Iseenesest ma olen väga nõus, et kogu selline info peab olema avatud, see peab olla avalik, läbipaistev. Eesti riigis see reeglina nii ka on. Meil on väike riik, kõik juhtumid tuuakse ühekaupa välja ja arutatakse põhjalikult läbi. Ja loomulikult on oluline, et mis tahes valiku puhul peab tervishoiuasutus ise suutma põhjendada, miks ta sellise otsuse langetas. Olen seda asutuste käest küsinud ja tõepoolest nad on seda ka põhjendanud. Nagu ennegi viitasin, ei käi vaktsineeritavate nimekirjad ühe inimese laualt, ka mitte ministri laualt läbi, see poleks mõeldav. Esiteks on tegemist terviseandmetega ja teiseks oleks see päris bürokraatlik protseduur, ma kujutan ette. Ma olen enam kui veendunud, et üle 99% vaktsiinidest on läinud täpselt nii, nagu peab, õigesse kohta, õigel ajal. On olnud n-ö jääkdoosi juhtumeid, on olnud olukordi, kus keegi pole tulnud kohale ja on vaja läinud varunimekirju, tõepoolest, aga need on reeglina erandid.
Süsteem on üha paremini toimima hakanud, tervishoiuasutustel on olemas varunimekirjad ja välja on mõeldud varumehhanismid. Eks mõne vaktsiiniga on see lihtsam. Kui sul on näiteks AstraZeneca vaktsiin, mis säilib tavakülmiku tingimustel ka avatud viaalis 48 tundi, siis on sul arusaadavalt rohkem aega kui siis, kui sul on sügavkülmutatud kujult tavatemperatuurile soojendatud viaal ehk näiteks Pfizer/BioNTechi vaktsiin, mis on ära lahustatud ja kuue doosi kaupa välja doseeritud ning mille puhul tuleb poolik viaal kuue tunni jooksul ära kasutada. Siin on ka see vahe kindlasti sees.
Kindlasti on nendest juhtumitest, eranditest alati õppida. Edaspidi tuleks püüda neid parimal juhul vältida ja kui asi tekitab väga palju küsimusi, siis on mõistlikum näiteks sellised vaktsineerimised, mis puudutavad haigla nõukogu jne, pigem teha hiljem. See on ka Rakvere Haigla puhul minu tagasiside, et küsimus ei olnud mitte selles, et nõukogu on vaktsineeritud, vaid küsimus oli ajalises järjestuses. Enne tuleb igal juhul veenduda, et vaktsiini on piisavalt eesliinitöötajatele ehk tervishoiutöötajatele.
Küsiti ka seda, millal ma sain teada kõnealustest vaktsineerimisjuhtumitest. Valga Haigla endise juhi ja tema kirjavahetuse kohta saadeti mulle kiri 7. jaanuaril. Ma ise sellele ei vastanud. Vastas terviseala asekantsler, kes suhtes omakorda Terviseameti ja konkreetse haiglaga ning selle kirja edastanud tervishoiuasutusega. Mis puudutab Narva peakonsuli juhtumit, siis see jõudis minuni meedia vahendusel. See info jõudis majja mõnevõrra varem ja maja sellega tegeles, vist päev varem oli see toimunud. Ma ise olin parasjagu valitsuskabineti nõupidamisel, kui see info minuni jõudis – kui ma peast õigesti mäletan. Ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla nõukogu liikmete vaktsineerimise detailidest ma ei olnud teadlik, kuna tegemist on, nagu öeldud, terviseandmetega. Ükski haigla ei pea mulle ütlema, mitu nõukogu liiget on vaktsineeritud, ja ka nõukogu liikmed ise ei pea seda tegema, sest need on isikuandmed. Seda, et erinevad haiglad on [vaktsineerimise võimalust] pakkunud, tean ma oma tööst. Mõned on pakkunud kõigile nõukogu liikmetele, mõned on pakkunud näiteks riskirühmapõhiselt või vanusepõhiselt. Mõned ei ole veel jõudnud selleni, kuigi täna on vaktsiini piisavalt, nii et kindlasti ka nõukogu liikmed ja teised tervishoiuasutuse jaoks olulisel ametikohal olijad on võimalik vaktsineerida.
Kuidas ja kes vastutab vaktsineerimiskava väidetava rikkumise eest? Siin küsitakse mõjuvõimu kasutamise kohta. No mõjuvõimu siin muidugi kasutatud ei ole, oleme nüüd ikkagi konkreetsed ja täpsed. Kui Põhja-Eesti Regionaalhaigla pakub vaktsineerimise võimaluse kõigile nõukogu liikmetele, siis see on nende valik, sellega nad vaktsineerimisplaani ei riku ja nimetada seda mõjuvõimu kasutamiseks ei ole täpne. Olen igal juhul seisukohal, et iga sellist juhtumit tuleb vaadata kontekstis, hinnata eeskätt tervishoiuasutuse enda selgitusi ja põhjendusi, miks on selline otsus vastu võetud. Kindlasti ei ole mõeldav, et me hakkame 102 000 inimest ja kokku ligi 140 000 tänaseks tehtud vaktsineerimist ühekaupa hindama, kas need olid põhjendatud või mitte. Nende valikut tegemisel tuleb usaldada tervishoiuasutusi ja -töötajaid. Vaadates kas või statistikat, mida me kogume, vaktsineeritute protsenti nii maakondlikult kui ka vanuserühmade lõikes, samuti asutuste lõikes, siis me näeme, et vaktsiinid lähevad sinna, kuhu vaja. Kiiresti kasvab ka üle 80-aastaste vanuserühma ja tervishoiuvaldkonna vaktsineeritus, samuti hooldekodude elanike ja sealsete töötajate vaktsineeritus. See kõik väljendub tegelikult ka haiglaravi näitajates, mis on allapoole tulnud.
Praegu saab aeg otsa, nii et jätkan vastamist küsimuste voorus vastavalt teie küsimustele.