Austatud Eestimaa rahvas, kes te osalete tänasel eelnõu arutlusel või jälgite meid otseülekande vahendusel! Täna on Eesti rahva jaoks ülioluline päev. Olen esitanud Riigikogu otsuse "Rahvahääletuse korraldamine Eesti Vabariigi presidendi otsevalimise küsimuses" eelnõu, mille eesmärk on küsida Eesti Vabariigi kodanike seisukohta, kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav. Eelnõu esitamise siht on saada teada rahva arvamus, milline on inimeste seisukoht presidendi valimise küsimuses. Kahjuks on praeguse seaduse järgi toimuvad Eesti Vabariigi presidendi valimised muutunud vaid kitsa ringi pärusmaaks.
Tuletan lühidalt seda protsessi meelde. Presidendi valimine toimub kõigepealt Riigikogus salajasel hääletusel ja kui seal kolme vooru vältel võitjat ei selgu, peetakse kaks vooru valimiskogus. See kogu koosneb Riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. Viimaste, enne haldusreformi toimunud 2016. aasta presidendivalimiste ajal lähetas valimiskogusse oma esindajad 213 omavalitsust, kellele lisandus 101 Riigikogu liiget. Kokku oli 334 valijameest. Sellel aastal on valimiskogu suurus vaid 208 liiget: 101 Riigikogu liiget ja 107 kohaliku omavalitsuse esindajat. Valijameeste arvu vähenemine on tingitud haldusreformist, mille tulemusena paljud omavalitsused ühinesid. Seega on valijameeste arv vähenenud 126 võrra. Teine oluline faktor on see, et Eesti Vabariigi president peaks olema rahva ühendaja ja sidustaja, kes ei ole saanud oma ametipostile erakondlike võimumängude tulemusena. Nende mängude tulemusena on aga kahjuks tekkinud olukord, kus rahvas on veelgi rohkem kaugenenud võimalusest teostada oma õigusi, rääkides kaasa riigile olulistes esindusdemokraatia küsimustes.
Niisugusest olukorrast tulenevalt on igati mõistlik ja viimane aeg küsida rahva arvamust, mida arvatakse ettepanekust, et presidenti peaks valima rahvas. Ühiskonnauuringute Instituut on 2018. aastal teinud väärtushinnangute uuringu, mille kohaselt toetab Eesti Vabariigi presidendi otsevalimist hinnanguliselt kolmveerand kõigist valimisõiguslikest kodanikest. Ka tänane Postimees kajastab selles küsimuses rahva arvamust. Hetke seisuga pooldab presidendi valimist rahva poolt 68%, vastu on 24% ja arvamus puudub 8%-l. Ka ma ise tegin väikese gallupi sama küsimusega, mis on poolteist päeva ringelnud Facebookis. Ja tulemus on see, et 1683 inimest on seda pooldanud. Ja mis veel huvitavam: 1286 on seda jaganud. Igatahes need numbrid on väga muljet avaldavad. Samas pole saladus, et uuringutes ei osale siiski kogu Eestimaa rahvas, vaid väike grupp inimesi. Seega on ülim vajadus saada teada rahva tegelik arvamus, mis ei põhine mitte uuringute andmetel, vaid rahvalt otse küsimisel. Rahvahääletust ei maksaks karta. Näiteks Šveits, kus viimase 12 aasta jooksul on toimunud 105 rahvahääletust, on kujunenud kõige uuendusmeelsemaks, haritumaks ning üheks kõige jõukamaks ja õnnelikumaks ühiskonnaks maailmas.
Nüüd aga asja juriidiline pool. On kõlanud seisukohti, et selle rahvahääletuse läbiviimine on põhiseadusvastane. Aga kontrollime üle! Asjas puudub vaidlus, et põhiseaduse § 1 järgi on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Samuti puudub asjas vaidlus, et põhiseaduse § 56 järgi teostab kõrgeimat riigivõimu rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu kahel viisil: esiteks Riigikogu valimisega ja teiseks rahvahääletusega. Vaidluse all ei tohiks samuti olla asjaolu, et põhiseaduse § 105 järgi on Riigikogul õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Minu esitatud eelnõu ei ole seaduseelnõu, see kuulub kategooriasse "muu riigielu küsimus".
Ma tahaks näha seda Riigikogu liikmest rahvasaadikut, kes väidab, et eelnõus esitatav küsimus, kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav, ei ole riigielu küsimus. Tõstke palun kohe käsi, ma saan siis sellele reageerida. Aga ma ei näe ühtki kätt. Edasi: põhiseaduse § 106 sätestab, et rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Täpselt samasugune formuleering on muide kirjas ka rahvahääletuse seaduse § 1 "Rahvahääletusele pandavad küsimused" lõikes 2.
Nüüd aga esitan retoorilise küsimuse. Kes rahvasaadikutest julgeb väita, et minu esitatud eelnõu küsimus, kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav, on mingilgi määral seotud eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise või denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise või lõpetamise või riigikaitse küsimusega? Millegipärast ma olen arvamusel, et nii julget Riigikogu liiget siin saalis ei ole. Järelikult puudub vaidlus ka selle üle, kas minu esitatud eelnõu on põhiseadusega vastuolus. Sellise küsimuse esitamist põhiseadus ei keela.
Nüüd juba 33 aastat tagasi, 1988. aastal küsis loomeliitude ühispleenumil Heinz Valk siinsamas saalis, samas kõnepuldis: "Kui võim on rahva käes, kelle käes ta siis on?" Kas pole see mitte ülestunnistus, et osa Riigikogu liikmeid ei tegutse mitte rahva huvides? Rahva tahet ollakse valmis eirama, kui see ei lange kokku võimuerakondade endi kavatsustega. Tegutsetakse eelkõige iseenda huvides. Kuidas saab see seltskond tõsimeeli rääkida mingist rahva esindamisest?
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tean, et osa erakondi, nagu Reformierakond, Keskerakond, Isamaa, sotsiaaldemokraadid, on selle eelnõu suhtes võtnud eitava hoiaku, motiveerides seda sellega, et aeg ei ole veel küps, et eelnõu on põhiseadusvastane, et eelnõus toodud kuupäev ei sobi, jne, jne. Ma aktsepteerin nende erakondade seisukohti täielikult ning las see jääbki nii. Olge siis pealegi vastu. Ma ei kavatsegi hakata erakondade mõtteviisi ja seisukohti kuidagi kallutama, sellel nagunii ei ole tulemust. Aga siin on üks suur "aga". Ja nagu ütles meie erakonna liige Mart Helme: kõik, mis on enne "aga", on pärast "aga" tähtsusetu. Asi on selles, et läbitungimatu müüri taga, mille nimeks on erakond, peituvad siiski inimesed. Need on Riigikogu liikmed, rahva esindajad, valitud just rahva poolt viimaks ellu neid lubadusi, mida nad jagasid valimiste eel. Tuletan meelde, head Riigikogu liikmed, et teid ei valinud Riigikokku mitte erakond, vaid rahvas. Miks te siis ometi peidate ennast selle anonüümseks tegeva müüri taga, mille nimeks on erakond?
Aeg on lüüa selg sirgeks ja käituda oma südametunnistuse kohaselt ning tasuda võlg rahva ees. Tuletan teile meelde, et igal Riigikogu liikmel on vaba mandaat. Kes ei mäleta, tuletan meelde, et Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17 lõige 1 sätestab: "Riigikogu liige on sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja ..." – rõhutan, kõige rohkem rõhutan! – "oma südametunnistusega." Ja praegu on just see hetk, head rahvasaadikud, kus teil on võimalus näidata oma südametunnistuse puhtust ja südametunnistuse olemasolu ning olla kõrgem – rõhutan: olla kõrgem – erakondlikest mängudest, täites rahva soovi, andes rahvale kätte tegeliku võimu, millest nii kenasti räägib meie põhiseaduse §1: "Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas."
Head rahvaesindajatest Riigikogu liikmed! Te peitute selle kõrge ja läbitungimatu müüri taga, mille nimeks on erakond. Aga sina, Kristina Šmigun-Vähi, kes sa oled kahekordne olümpiavõitja ja maailmameister suusatamises, kas sa mäletad, mismoodi rahvas sulle raja ääres kaasa elas, karjudes: "Kiku! Kiku!"? See hüüe andis sulle kindlasti jõudu juurde. Meenutan, et pärast ühte järjekordset võitu leidsid sa võimaluse hilisel tunnil enne kojuminekut sõita läbi Paidest. Kas sa mäletad seda? Rahvas karjus samamoodi. See oli sellepärast, hea Kristina, et rahvas armastab sind. Nüüd on sinu kord olla rahvale toeks. Anna palun rahvale selleks võimalus! Sest sinu käes on nupp, mis otsustab rahva saatuse.
Kaido Höövelson alias Baruto, meie Riigikogu Kalevipoeg, kes sa oled selja prügiseks teinud tõusva päikese maa sumomeistritel! Rahvas on elanud sinu võitlustele ja võitudele kogu hingest kaasa, sest sa oled olnud rahva jaoks ülioluline. Just sinult pärineb tsitaat: "Olgu siin nii sitt elu kui tahes, sünnimaa on ikka sünnimaa, isamaa on isamaa." Sul on võimalus jääda sama armastatuks, nagu oled olnud, andes rahvale võimaluse, mida nad soovivad. Tee see sitt elu paremaks!
Marika Tuus-Laul, rahva armastuse teenisid sa ära sellega, et juhtisid ETV-s seitse aastat ühiskonnakriitilist saadet "Knopka", mida sa tegid ristiinimese kombel, lihtsalt ja arusaadavalt, hoole ja armastusega. Ma tunnen sind ausa ja põhimõttekindla inimesena ning sul on võimalus rahva armastust enda vastu veelgi suurendada. Ma tean, et sul on Riigikogu liikme vääriline südametunnistus. Ma vähemalt väga loodan seda.
Jüri Ratas, kas mäletad, 5. novembril 2016 toimunud Keskerakonna 16. kongressil Paides valiti sind 654 delegaadi häältega erakonna esimeheks? Oma tänukõnes kongressile lubasid sa, hea Jüri, jätkata Keskerakonna legendaarse esimehe Edgar Savisaare valitud kurssi ja seista rahva eest. Üks lubadustest oli, et rahvas peab saama presidenti valida. Tean, et viimaste Riigikogu valimiste eel sa külastasid ka Paidet. Ja üks pensionär ütles mulle hilisemas vestluses, et pärast sinuga kätlemist ta ei pesnud nädal aega käsi. See oli öeldud ilma irooniata. See oli öeldud ilma irooniata, sest rahvas uskus sinusse ja usub ka praegu, kuna sa lubasid seista rahva eest. Sul on võimalus seda eelnõu toetada ning tulla jälle Paidesse puhaste kätega, mille võtab tervituseks vastu iga memm.
Jüri Jaanson, sinu meeletut tahet ning tõsist sportlasekarjääri tõestavad igat karva medalid nii olümpiamängudelt kui ka maailmameistrivõistlustelt. Seda ei suuda igaüks ning rahvas oli sinu saavutustest otse öeldes sillas. Inimesed armastavad sind. Kuigi jah, Jüri, sul on üks väike libastumine olnud: abielureferendumi eelnõu puhul kirjutasid sa tõenäoliselt läbi lugemata alla muudatusettepanekule küsida rahvalt, kas Eesti Vabariigis oleks parem elada, kui Eesti Vabariik kuuluks Venemaa koosseisu. Minu meelest – ma justkui mäletan – sa palusid siis avalikult vabandust. Sul on praegu võimalus oma eksimus heastada ja vajutada eelnõu toetamise nuppu. Ja usu mind, hea Jüri, rahvas andestab sulle.
Kersti Sarapuu, minu hea kolleeg Paidest! Ma tean, et sa teed praegu Paide linnapea valimise kampaaniat, suhtled aktiivselt pensionäridega. Aga mis näoga sa lähed nendega rääkima, kui sa täna seda eelnõu ei toeta? Ma luban sulle, et ma tuletan kõikidele valijatele seda meelde. See ei ole ähvardus, hea Kersti. Sa oled tulnud siia rahva tahet täitma.
Annely Akkermann! Pole võib-olla vaja küsida, mida arvab Annely Akkermann, sest ma tean tema seisukohta. Kui ma temaga eile rääkisin, ütles ta: ma tahan küsida erakonnalt, kas ma võin jääda eriarvamusele. Miks sa, Annely Akkermann, küsid seda? Sul on rahva mandaat, sa oled oma otsustes sõltumatu, sa oled meretagune Kihnu naine. Mismoodi sa lähed oma saarele tagasi ja ütled, et ma ei anna rahvale häält?
Tuntud telesaatest populaarne mees Viktor Vassiljev! Ma suhtlesin sinuga eile ja sa ütlesid, et sulle meeldib ujuda vastuvoolu, et saada rohkem toitu. Erakond ei toeta seda eelnõu, aga sinul on võimalus ujuda vastuvoolu ja seda eelnõu toetada. Mõtle selle peale!
Tean, et mõne aja pärast tuleb siia kõnepulti põhiseaduskomisjoni esindaja Lauri Läänemets, kes teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Hea Lauri, sa võid protsessuaalselt seda muidugi teha, sest nii nõuab reglement. Aga, Lauri, hääletamisel oled sa vaba ja võid eelnõu toetada, juhul kui sa tahad seda. Ma tõesti tahaks näha, kuidas sa kohalike valimiste kampaania käigus suhtled häälte kogumise eesmärgil rahvaga, kui sind saadab taagana kaelas sinu enda isiklik otsus, et rahvas ei tohiks teostada kõrgeimat riigivõimu. Seda muidugi juhul, kui sa ei toeta seda eelnõu ja lükkad selle tagasi.
Head Riigikogu liikmed! Eeltoodu kehtib muidugi ka kõigi teiste kohta, kes pooldavad tagasilükkamist. Rahvas ei jõua seda unustada, sest kohalike omavalitsuste valimise kampaania juba käib. Mis näoga te lähete inimeste ette? See ei olnud ähvardus, see oli meeldetuletus, millises olukorras me praegu oleme. Tuletan veel kord meelde: Riigikogu liige on oma poliitilistes otsustes vaba. Rahvas on teid siia valinud ning kõrgeima riigivõimu kandja meie riigis on rahvas. Ma palun kõigil rahvaesindajatel toetada seda eelnõu ja mitte seda tagasi lükata!