Tere hommikust, head kolleegid! Head ministrid! Alustame oma kolmapäevast infotundi. Kõigepealt kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 17 Riigikogu liiget, puudub 84.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Jüri Ratas, siseminister Mart Helme ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Ja nagu ikka, kõigepealt saavad küsimuse esitada registreeritud küsijad, nemad saavad täiendava küsimuse võimaluse ja saalist võib tulla üks küsimus veel. Küsimuse esitamiseks on kaks minutit ja vastamiseks kolm. 

 Esimesena palun küsida Kaja Kallasel. Vastab peaminister Jüri Ratas.

Lugupeetud peaminister! Ma loodan, et te olete hea tervise juures, ja igal juhul suur tänu, et te täna siin meile küsimustele vastate. Üks teema, mida on ka ajakirjanduses puudutatud, on see, et valitsus koostab kriisist väljumise strateegiat. Ma soovin teada, kas see strateegia lähtub sellest, et 1. mail lõppeb eriolukord ja kriisi hakatakse haldama tavapärase riigijuhtimise formaadis. Ja teiseks: kas see strateegia annab üldsusele ülevaate, millal hakkavad vähenema eriolukorras kehtestatud piirangud, mis koormavad meie majandust ja inimeste õigusi ja vabadusi? 

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Hea küsija, aitäh, et minu tervise vastu huvi tunnete! Soovin teilegi tugevat tervist, olge hoitud! Nüüd, ma ei näe üldse võimalust, et me teeksime sellise väljumisstrateegia, noh, ma ei tea, vahest tohib kasutada sõna "manuaali", et me ütleme täna, mis juhtub järgmine nädal, mis juhtub ülejärgmine nädal ja mis juhtub üleülejärgmine nädal. Vastab tõele, et sellist dokumenti koostatakse. Aga kui te küsite, kas strateegia näeb ette, et 1. mail eriolukord lõppeb, siis minu tunnetus on, et valitsus soovib eriolukorra lõpetada nii ruttu kui võimalik. Samas ma ei näe kuidagi võimalust, et selline dokument ütleb täna, kui meil on 8. aprill, et me lõpetame eriolukorra kas enne 1. maid, 1. mail või, ma ei tea, me pikendame seda. Me peame lähtuma ikkagi hetke statistikast ja statistika on tänahommikuse seisuga Eestimaale raske, väga raske. Me peame lähtuma sellest, mida ütleb valitsuskomisjoni juures tegutsev teadusnõukoda.
Eile tegi professor Irja Lutsar ettekande, kus ta ütles, et me oleme selle haiguse kasvu faasis. Olukord ei ole stabiliseerunud, rääkimata sellest, et näitajad langevad. Ta tõi eile näite, et kui vaadata Austriat, kus näitajad läksid enne üles, siis nüüd lähevad need alla. Eesti ei ole sellele teele veel jõudnud. Täna hommikul on tulnud COVID-19 puudutavaid arve juurde. Kui me räägime nakatunute arvust, siis see kasvab. Ka hospitaliseerimine on kasvanud. Tõsi, intensiivravil olijate arv on püsinud viimastel päevadel üsna ühesugune, see on isegi väikeses languses. Haiglast on välja kirjutatud rohkem inimesi. Samas peame kahjuks ütlema, et Eestimaa näeb igal hommikul, et statistikas tuleb surmajuhtumeid juurde. Suur ja sügav kaastunne nende inimeste lähedastele, nende perekondadele.
Nii et ma ei saa kahjuks teile täna siin Riigikogus kuidagi öelda, et see strateegia võiks täna ette näha, et 1. mail me väljume eriolukorrast. Me peame vaatama, milline on haigestunute protsent, kas see kasvab või kahaneb. Me peame vaatama, milline on hospitaliseeritute protsent. Me peame vaatama, kui suur on intensiivravi vajavate inimeste protsent. Ja kindlasti peame vaatama majanduse mõttes, mida teevad meid ümbritsevad riigid, meie Euroopa Liit. Täna ei saa paraku olla juttu, et me hakkame reaalselt kriisist väljuma. Kahjuks see on nii. 

Kaja Kallas, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! See strateegia on kindlasti oluline. See annab inimestele teadmise, mis edasi hakkab saama. Seni on ju väga palju ebakindlust nii ettevõtete kui ka elanike seas kogu selle olukorra suhtes. Nüüd, me oleme siin menetlenud paar päeva riigi lisaeelarvega seotud seadusi ja lisaeelarvet. Seda kõike on väga-väga palju. Me oleme kuulnud, et ministrid ja muud ametnikud ütlevad, et no seda asja on pikalt arutatud. Aga parlamenti pole nendesse aruteludesse kaasatud, meie kuuleme nendest asjadest nüüd esimest korda. Sellest tulenevalt ma küsin: kas on plaanis kaasata parlamenti ja sh ka opositsiooni selle strateegia koostamisse, et ei tekiks olukorda, et me peame tegelema siin mõne tunni jooksul otsustega, mis on väga suure mõjuga? Ja kui on plaanis kaasata, siis millises formaadis? Kuidas me saaksime kaasa aidata?

Aitäh, teile! Jah, see tempo, mida Riigikogu, Riigikogu komisjonid, Riigikogu liikmed ja fraktsioonid – kõigepealt teile suur tänu! – peavad praegu hoidma, on loomulikult erakordne. Tavapärase tempoga ei saa seda võrreldagi. Nii see on. Me oleme täna olukorras, kus, nagu ütlevad paljude riikide juhid, ka suurte riikide juhid, meie seis on kõige hullem nii Euroopas kui ka mujal maailmas peale teist maailmasõda. On selge, et see pandeemia, koroonaviirus on arstidele ja viroloogidele tundmatu, üheski ühiskonnas pole teada, kuidas ta käitub, kas me saame sellest haiguspuhangust võitu või viirus jääb ühiskonda ja ilmub teatud tsüklite käigus tagasi.
Minu jaoks on loomulikult hästi oluline, et Riigikogu ei ole mitte ainult kaasatud, vaid ka räägib kaasa. Ja see tähendab nii opositsiooni kui ka koalitsiooni. Kuidas me saaksime seda teha? Teie küsimusele vastates ma arvan nii, et eks kõige õigem ole nii, kui me saame teha näiteks fraktsioonidega videokonverentse, kus ma saan vastata teie küsimustele ja kuulata, mis on teie arvamused seoses väljumisstrateegiaga. Ma olen valmis seda arutama ka komisjonidega, et teilt kõigilt sisend saada.  Ma arvan, et nii see peaks käima. Fraktsioonid ja kindlasti ka mina oleme nendeks nõupidamisteks avatud.
Aga ma veel kord ütlen, et teha täna, 8. aprillil mingisugune väga suur konkreetne dokument, kuidas me kriisist välja läheme – see ei ole õige moment. Kahjuks see on nii. Jah, seda valmistatakse ette, ettevalmistustööd käivad, aga täna öelda, et on mingid konkreetsed kuupäevad, millal, ma ei tea, kinod lähevad lahti, millal koolid lähevad lahti, millal kaubanduskeskused lähevad lahti, ei saa. Põhitabelis on ikka see, mis ma teile ette lugesin: kui palju lisandub positiivseid teste, mida teevad hospitaliseerimise näitajad ja intensiivravi näitajad, kui palju on tervenenuid, kui palju on inimesi, kes on oma elu jätnud COVID-19 tõttu ja kuidas peab vastu ka meie meditsiinisektor. See on minu meelest peamine. Aga igal juhul olen ma valmis teiega iga päev rääkima sellest, kuidas väljumine võiks toimuda, mis need sisendid peaksid olema. Aga veel kord: kahjuks seda, et nüüd see dokument on koos, nii me sõidame, ühiskonnale veel öelda ei saa.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kindlasti on sellel kriisil kaks nägu. Üks ja põhiline, mida me oleme prioriteediks pidanud, on inimeste tervis ja sellega hakkama saamine, et meie inimesed jääksid terveks. Teine puudutab majandust. Kui võib-olla ei saagi hetkel seda A4 laua peale panna ja öelda, et kuidas me kriisist väljume, siis kindlasti ka see tegevus, mis kriisi ajal tehakse, peegeldab seda, kuidas meil lõpptulemusena on võimalik kriisist väljuda.
Ja üks teema, mis on viimastel päevadel eriti kuumaks köetud, on võõrtööjõu kasutamine põllumajanduses. Kui me siin Riigikogus küsisime selle kohta, siis Martin Helme ütles selgelt, et tema nende pärast pisaraid ei vala. Ta ei vala pisaraid Eesti põllumeeste pärast, kes seda tööjõudu vajavad, ja nimetab neid puulasteks ja tohtlasteks. See on ääretult ebameeldiv, eriti kriisitingimustes, kus inimesed ei tea, mis tulevik toob.
Ka meie tegime ettepaneku, et tegelikult võiks nendel olemasolevatel töötajatel, kes juba Eestis on, kogu sektori üleselt – minu teada lõppeb aprillikuus veidi rohkem kui 3000 inimesel tööluba, edasi töötada. Seda luba võiks pikendada kuni põllumajanduslike hooajatööde lõpuni ehk 30. septembrini. Seda, kas see ettepanek saab toetust, näitab ilmselt homne komisjoni istung. Aga kas te võiksite natukene avada, mis on valitsuse uus ettepanek? Koalitsiooninõukogu istus eile koos ja ütles, et me tegime suurepärase lahenduse ja nüüd võite natukene kergemalt hingata: 31. juulini võivad need inimesed Eestis olla. Kuidas täpselt see menetlus käib ja kuidas see rakendub? 

Aitäh teile! Alustan teie küsimuse algusest, mis oli väga tugevasti seotud Kaja Kallase kahe esimese küsimusega. Nagu te teate, nüüd on see vist ka meedias üleval, et meil on juba üks tervishoiutöötaja COVID-19-sse surnud. Tegemist on Kuressaare haiglas töötanud inimesega, hooldajaga. Minu väga sügav kaastunne. Kahjuks näitab see, et see viirus, see haigus võtab ka neid, kes on esiliinil. Seega on väga oluline teha kõik selleks, et me lähtuksime reeglitest. Kui me nendest ei lähtu, siis see on minule – mitte konkreetselt minule, vaid igale indiviidile – ohtlik, peredele ohtlik, esiliini töötajatele aga ääretult ohtlik. Veel kord minu sügav-sügav kaastunne.
Kui lähtuda sellest, kuidas me sellest kriisist väljume, siis ma ütleksin nii, et püüame seda teda võimalikult väikeste kaotustega, kui me räägime inimeste surmadest. Ka on eesmärk võimalikult vähe raskeid haigusjuhte, et inimesed saaksid terveks. Tahame sellest väljuda ühiskonnana tugevana, meditsiinilises mõttes selliselt, et me saame ühel hetkel öelda, et jah, maailmas on ravim olemas, see ravim on nüüd ka Eestis olemas, me oleme väga lähedal vaktsiini väljatöötamisele. Ma arvan, et need on väga olulised väljumissõnumid.
Nüüd tulen teie küsimuse teise poole juurde. Minu meelest me kaks nädalat tagasi teiega samal teemal debateerisime: mis saab nendest hooajatöötajatest, kuidas Eesti selle probleemi lahendab. Ma mäletan seda väga hästi. Ma ütlesin siis, et me püüame lahendusi otsida. See ei ole mingi saladus, et poliitiliselt lähenetakse sellele küsimusele väga erinevalt. Eile saavutasime minu meelest kompromissi. Hooajatöötajatele, kellel saab tööloa aeg täis, olgu see siis 19 või 12 kuud, pikendatakse töötamise võimalust kuni juulikuu lõpuni, 31. juulini. See peaks aitama – ma räägin praegu ainult põllumajandussektorist – leevendada kevade ja suve alguse, suve keskpaiga töökätedefitsiiti. 

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmisena küsib Indrek Saar ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt ma tahan teid tänada ja tunnustada eeskuju eest, mida te siin infotunnis seekord ette näitate, kandes ka maski ja hoolides niimoodi teistest inimestest rahvarohketes kohtades liikudes. Aga ma tuleksin nende valikute juurde, mida te olete eriolukorras eelarveprojekte tehes teinud, ja paluksin teilt ikkagi veel kord selle kohta selgitust. Ühelt poolt te kinnitate, et tahate selles kriisis minna ettevõtetele ja inimestele appi, seda arvestusega, et ühele hetkel saab eriolukord läbi. Samal ajal on rahandusminister korduvalt kinnitanud, et meil ei ole täna seda probleemi, et me ei saa kuskilt laenu, et me võime laenata päris hoogsalt, et Eesti majandust turgutada ja Eesti inimesi kriitilises olukorras aidata. Praxise eksperdid on arvutanud, et praeguses olukorras maksab pensioni teise samba maksete peatamine kätte tulevastele pensionäridele – "maksab kätte" siis ülekantud tähenduses. Nende pensionid on selle tõttu tulevikus suure tõenäosusega väiksemad ja juurdekasv samuti. Pensionifondidel on olnud järjest suurem osa selles, et rahastada Eesti ettevõtteid, et investeerida Eesti ettevõtlusesse. Miks te olete ometi teinud selle valiku, et pensioni teise samba maksed peatada?

Ma tänan selle võimaluse eest! Rahandusminister räägib õiget juttu. Meil on tõesti võimalus võtta laenu. Kui rääkida finantsvahenditest, likviidsusvahenditest, millest kindlasti üks on ka laenu kasutamine, siis see võimalus on. Ma mäletan, et kui ma andsin lisaeelarvet üle, siis läbirääkimiste lõpus ma eraldi pöördusin tänuga nii Reformierakonna kui ka Isamaa poole, kes on sellel sajandil kõige rohkem valitsusvastutust kandnud ja teinud kõik selleks, et Eestil neid laenuvõimalusi oleks. Lisasin sinna juurde, et kindlasti aitäh ka sotsiaaldemokraatidele, EKRE-le ja Keskerakonnale, kes on – kes vähem, kes rohkem – samuti valitsuses olnud. Nüüd, laen on üks võimalus. Me oleme lähtunud sellest, et laen võiks olla see kõige esimene likviidsusdefitsiidi või -probleemi lahendaja. Kindlasti reservid võiksid olla kõige viimased. Ja minu meelest andis selle signaali teile lisaeelarve eelnõu esimesel lugemisel ülevaadet andes ka rahandusminister.
Kui tulla pensioni teise samba juurde, siis see ei ole Eesti ühiskonnas kriisi ajal midagi uut. Eesti kasutas seda ka üle kümne aasta tagasi. Ja oluline on täna ikkagi minu meelest see, et me suudaksime maksta välja pensionid ka tänastele pensionäridele, tänastele eakaetele. Me näeme seda, et ka eelmisel aastal, mis oli hea aasta, ei jätkunud sellest nn 20%-st sotsiaalmaksust, mis läheb pensionideks. On tulnud juurde maksta. Ja täna me peame lähtuma sellestki, et ka praegused pensionärid peavad saama oma pensioni kätte. Ja selle kuu alguses toimus pensionitõus. Keskmine vanaduspension tõusis 45 euro võrra, seda tänu indekseerimisele kui ka erakorralisele tõusule.
Me teeme seda kindlasti ajutise meetmena. See on ka välja öeldud, et teise samba maksed peatatakse perioodil 1. juuli 2020 – 31. august 2021. See peaks tänavu vähendama riigi kulusid 141 miljonit eurot. Ja me oleme välja öelnud ka selle, et nendele, kes jätkavad oma 2% maksmist, riik kompenseerib tagantjärele sellel ajavahemikul 4%. Aitäh teile!

Indrek Saar, täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud peaminister, te teate ise ka väga hästi, et mis puudutab pensioni teise samba maksete peatamist ja selle abil eelarve turgutamist, siis need on kaks täiesti erinevat asja, kui võrrelda eelmist ja praegust kriisi, nii nagu paljud asjad on praeguse ja eelmise kriisi puhul erinevad. Aga nagu ma näen, te olete tulenevalt oma koalitsioonipartnerite valikust olnud sunnitud langetama otsuseid, mida ise õigeks ei pea. Sellepärast ei ole see vastus minu jaoks piisavalt veenev.
Aga ma küsin ühe teise vastuolu kohta, mida ma samamoodi eelarves täheldan. Te olete ühes valdkonnas üsna helde – ja tunnustus selle eest, sest iseenesest on vajalik, et meil ka hajaasustusega piirkondades, maapiirkondades on korralik, kaasaegsel tasemel internetiühendus, sinna tuleb kindlasti investeerida. Paraku see 15 miljonit, mida te olete eelarves selleks ette näinud, suure tõenäosusega selle kriisi ajal internetiühendust oluliselt ei paranda. Aga järgmisteks võimalikeks muredeks valmisoleku seisukohalt on see kindlasti väga oluline, ka selle jaoks, et tagada võimalus igas Eestimaa punktis oma tööd teha kaasaegsel viisil. Samal ajal olete täiesti tähelepanuta jätnud ajakirjanduse mure, mis puudutab kojukannet, ehk siis inimeste võimalust hoida ennast kursis, mis maailmas toimub, mis kriisi ajal toimub. Ja vähe sellest, samal ajal sellesama valdkonna minister, millest praegu selles punktis on juttu olnud, annab rahulikult loa tõsta kirjade kojukande hinda ...

Palun küsimus!

... 36%. Vastuoluline tegevus. Kas tõesti on nii raske anda Eesti Postile raha juurde, et nad ei tõstaks praegusel kriisiajal hindu ja saaksid samal ajal oma palgad makstud? Tänan!

Aitäh! Ma olen teiega päris päri, et neid kahte kriisi kindlasti ei saa üks ühele võrrelda. 2009. aastal riik pingutas ka selle nimel, et lisaks kriisist ülesaamisele eurole üle minna. Nii et kriis oli kindlasti teistsugune, aga mingeid õppetunde sealt kindlasti saab võtta. On tõesti õppetunde, mida saab kasutada, ja on tegureid, mille tõttu me püüame seda kriisi lahendada, lähtudes teisest põhimõttest. Ja see teine põhimõte on vähemalt seni olnud see, et esimese sammuna me oleme valmis andma avaliku sektori poolt finantsvahendeid – olgu see käendus, olgu see käibelaen, olgu need erinevad toetused – turule juurde, raha juurde, et kriisi leevendada, majandusraskusi leevendada, majanduslangust leevendada.
Praegune kriis käivitus meie silme ees kordades kiiremini kui see, mis oli üle kümne aasta tagasi. Praegu kukuvad eri sektorid päevade ja tundidega, mitte nädalate või kuudega. Kindlasti on see kriis selles mõttes laiem, et see ei ole ainult majanduskriis. See sai alguse tervishoiust, meditsiinist – haigusest, viirusepuhangust – ja on üle kandunud majandusse. Kindlasti on see juba üle minemas ka rahandusse. Ja tulevik on praegu ettearvamatu, teadmatu. Seda me ei näe mitte ainult Eesti kontekstis, vaid kogu maailma kontekstis.
Teie teine küsimus oli erinevate eelarvevahendite kohta. Kõigepealt aitäh tunnustuse eest! Jah, viimase miili raha on ette nähtud ainult hajaasustusele, selline vähemalt on valitsuse ettepanek Riigikogule. Teil on õigus, see on suurusjärgus 15 miljonit. Kui väga üldiselt öelda, siis hetkeseisuga on arvestatud, et kõikide majapidamiste katmiseks vajalik lisakulu on vahemikus – see vahemik on väga suur – 163 miljonit kuni 339 miljonit.
Kui rääkida sellest, mis on reaalne ära kasutada, ütleme, järgmise kahe aasta jooksul, siis ka selle üle on vaieldud. Öeldakse, et 50 miljonit maksimaalselt, ja seda "maksimaalselt" rõhutatakse väga tugevasti. Nii et kui arvestada, et te suudate Riigikogus eelarve ära menetleda ja selle vastu võtta selle kuu keskpaigaks – loomulikult on veel ka presidendi roll, kas ta allkirjastab seaduse või mitte –, siis jääb juba aastat üsna vähe järele. Aga arvestus oli, et tänavu on võimalik realiseerida heal juhul – ja ma rõhutan: heal juhul – 15 miljonit eurot.
Ajakirjandust ma tänan, ma tänan erameediat, ma tänan avalikku meediat. On tehtud väga head tööd. Me oleme püüdnud ajakirjandust toetada. Ajakirjandus tegi üleskutse osta reklaami rohkem, kuna reklaamiturg on ära kukkunud. Me oleme püüdnud rohkem reklaame avaldada: püsi kodus, pese käsi, väldi lähikontakte. Eks see natukene aitab ka ajakirjandussektorit. Vabandust, et ma üle aja lähen! 
Nüüd, margi hinna tõus, millest te vist rääkisite, härra Saar, kui ma õigesti aru saan, on seotud otsusega vähendada Omniva ja Eesti Posti miinust, lihtsalt tagada nende jätkusuutlikkus. Aitäh teile!

Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Paljud inimesed, nagu teiegi ütlesite, on väga suure surve all – kes kaotab töö, kes kaotab sissetulekutes – ja seetõttu see töötukassa meede inimeste aitamiseks on kindlasti oluline. Minu küsimus on selle kohta, et esmaspäeval oli meil siin rahandusminister Martin Helme, kes siit kõnetoolist küsimuse peale, kas inimesed, kes on käsunduslepingutega tööl, kes on võlaõiguslike lepingutega tööl, saavad ka sealt abi, vastas, et käsunduslepingu või võlaõiguslepingu alusel töötavatele inimestele töötukassa meede laieneb. Ajakirjandusest on välja tulnud, et see vist ikkagi nii ei ole. Selle peale rahandusminister vastas, et ei, valitsuses on selline otsus. Palun kinnitage siin üle, kas inimesed, kes on tööl võlaõiguslepingu, käsunduslepingu alusel, saavad samamoodi abi sellest tööturumeetmest, mis lisaeelarvega on ette nähtud!

Aitäh teile! Jah, ma tean seda vaidlust. Rahandusministriga oli meil täna hommikul sõnumite vahetus. Tema oli, ma ei tea, kas just terve öö, aga väga pikalt eile õhtul seotud Euroopa rahandusministrite koosolekuga ja täna hommikul läksime edasi erinevate kriisikomisjoni nõupidamistega. On plaan rääkida see täna läbi nii sotsiaalministriga, kes on töötukassa nõukogu esimees, kui ka rahandusministriga, et käsitus oleks sarnane, et mõistmine oleks sarnane. Ja eks siis tuleb uuesti ka avalikkusele anda info, kuidas asi on ja kas on eri ministrid plaanist erinevalt aru saanud või mitte. Üldpõhimõte on olnud, et see on seotud sellega, et makstakse iga kuu oma sissetuleku pealt. Ja nagu te teate, töötukassa on seotud partneritega, nii tööandjatega kui ka ametiühingutega. Nii et see koosolek on täna veel, ma usun, plaanis nii sotsiaalministri kui ka rahandusministriga, et see positsioon selgeks saada. Ja siis me anname sellest ka uuesti teada. Aitäh teile!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Järgmisena küsib Jürgen Ligi ja vastab siseminister Mart Helme. Palun!

Aitäh! Härra Helme, teie erakonna häälekandja on otse ja kaude süüdistanud Reformierakonda koroonaviiruse levitamises. Seda on teinud ka teie erakonna mitmed liikmed. Paljud meist on saanud ähvardusi, ka mina olen saanud isiklikult mitu ähvardust, et ma pean vastutama selle eest, et me levitame koroonaviirust. Mis te arvate ettepanekust, et te lõpetate selle nüüd ära, vabandate, ütlete, et see on alatu, see ei ole erakondlik asi ja nii ei tehta? Mis te arvate sellest?

Teie erakonna häälekandja ja paljud teie erakonna liikmed on süüdistanud Reformierakonda koroonaviiruse levitamises.

Ma väga vabandan, ilmselt teatud, ma ei oska öelda, ealisest eriolukorrast tulenevalt ma ei kuulnud, mida inetut on öeldud. Mille eest ma vabandama peaksin?

Ma olen suhteliselt nõutu. Kui te tooksite mõne tsitaadi, mille te seoksite ja mõnede konkreetsete nimedega, siis ma oskaks kommenteerida. See on enam-vähem samasugune süüdistus nagu see, kui võib-olla mõned meie erakonna liikmed süüdistavad mõnda teist erakonda või mõnda teist poliitikut milleski suhteliselt ähmaselt ja ümmarguselt ja mitmeti tõlgendatavas. Ma ei oska seda süüdistust koroonaviiruse levitamises tõesti kommenteerida. Ma võin deduktiivset meetodit kasutades, sherlockholmeslikult, Arthur Conan Doyle'ilt laenates oletada, et see süüdistus on võib-olla seotud Reformierakonna liberaalse maailmavaatega, mida teatud tõlgenduses on võimalik seostada avatusega, võõrtööjõu, võõraste inimeste kontrollimatu liikumise ja muu seesugusega. Ma teistmoodi seda kommenteerida ei oska. 

Jürgen Ligi, palun! Mikrofon!

Aitäh! Ma viitasin väljaandele Uued Uudised. Pealkirja tasemel, tekstide ja piltide tasemel on süüdistatud reformierakondlasi viiruse levitamises. Ja mina olen isiklikult neid ähvardusi saanud. Ma küsisin, kas te ei vabandaks, kas te ei lükkaks seda süüdistust ümber.
Nüüd on mul teine küsimus. Eestis seostatakse seda kriisi eriti ühe konkreetse sündmusega, see on võrkpallivõistlus Saaremaal. Tegelikult peaks seda seostama ka Mullifestivaliga, mis oli peale neid matše ja kus inimesed reaalselt jõid ja suhtlesid ja kus oli kindlasti nakatumise potentsiaal veel suurem. Mis iganes, need üritused ei olnud kuidagi seotud meie erakonnaga, need toetusid Terviseameti loale ja ka teile alluva PPA nõusolekule. Mina nendega seotud ei ole, aga ometi ma olen saanud nende tõttu ähvardusi. Palun öelge, kas te nüüd teise küsimuse puhul siiski vabandaksite nende süüdistuste eest ja kas te ka kahetsete seda, mida te ütlesite umbes poolteist nädalat enne nende ürituste toimumist siit mitte kaugel, Stenbockis pressikonverentsil, kus te teatasite valitsuse nimel, et koroona on tavaline külmetus ja selle vastu aitab hanerasv. Kas sellised avalikud sõnumid enne massiüritusi, mis arvatavasti olid nakkuse allikad, olid head mõtted? Kas need olid vastutustundlikud ja kas teie erakonnast on ilus pärast seda süüdistada oma oponente koroonaviiruse levitamises?

Jürgen Ligi, täpsustav küsimus, palun!

No nüüd mul sai pilt selgemaks. Loomulikult on üks teie erakonna liige seotud võrkpalliföderatsiooniga ja võrkpalliföderatsioon tõi Milanost sel ajal, kui Itaalias oli juba selgelt näha, et tegemist on koroonaepideemiaga, siia võrkpallimeeskonna. See võrkpallimeeskond läks Saaremaale ja Saaremaa on meil praegu karantiinis just nimelt selle pärast, et see võrkpallimeeskond tõi viiruse Saaremaale, kus see hakkas väga kiiresti ja väga agressiivselt levima. Selles osas on seos teie erakonnaga täiesti vaieldamatu ja ma ei näe mingit põhjust, miks ma peaks selle ees vabandama.  
Mis puutub sellesse, et ma rääkisin hanerasvast, siis jah, selline asi on meil poliitilises kommunikatsioonis, poliitilises propagandasõnumite vahendamises tavapärane. Ma ütlesin väga selgelt niimoodi. Minu lapsepõlves polnud mingit koroonat, olid külmetushaigused. Aga loomulikult minu lapsepõlves polnud ka veel sellist diagnostikavõimekust nagu tänasel päeval, kui on võimalik kindlaks teha, missuguse konkreetse viiruse või muu asjaga on tegemist, mis annab tõvele ka nime. Minu lapsepõlves raviti kõiki niisuguseid haigusi hanerasva, viinasokkide ja muude traditsioonilise rahvameditsiini vahenditega. Selles ei ole midagi seesugust, mida te püüate mulle inkrimineerida, nagu ma oleksin öelnud, et sellist haigust pole olemas, jne, jne. Te jätate lihtsalt pool minu jutust ära ja teete suvalisi järeldusi ja mul ei ole mingit põhjust selle pärast vabandada.

Taavi Rõivas, palun!

Jah, no mis kord on välja öeldud, eks seda saab siis hiljem analüüsida. See, mis on öeldud, on ju ka kenasti kaamerate poolt salvestatud, ei ole mõtet seda tagasi ajada. Pigem ma arvan, eks kõik inimesed on ekslikud ja poliitikud sealhulgas, ja on võimalik hiljem oma viga lihtsalt tunnistada.
Aga ma loen teile ette mõned konkreetsed tsitaadid teie erakonna väljaandest, mis püüab omakasupüüdlikult seostada oma poliitilisi oponente asjaga, millega poliitilistel oponentidel pole kõige vähematki seost ja ei saagi olla. Juba ainuüksi see konstruktsioon on minu meelest täiesti mõeldamatu ja täiesti lubamatu. Loen ette tsitaadid. Pealkiri "Kas Reformierakond aitab koroonakriisile teadlikult kaasa, et hiljem süüdistada Eesti hädades valitsust?". See on pealkiri. Edasi: "Kas on võimalik, et Reformierakonna taktika praeguse valitsuse kukutamiseks on aidata teadlikult kaasa koroonakriisi süvenemisele? Välistada seda kahjuks ei saa." Järgmine tsitaat: "Võimalik, et kõik need kolm juhtumit on asjade halb kokkusattumus. Samas – reformierakondlaste tegevus ja väljaütlemised viimase aasta jooksul võimaldavad kahtlustada, et äkki pole tegemist kokkusattumusega." Jätkan: "Mida rohkem kahju Eesti kannab, seda rohkem saavad Reformierakonna ülbikud hiljem trummi taguda, kuidas nemad "oleksid teinud kõik teisiti ja paremini" ja kuidas nende "targal juhtimisel" oleksime koroonakriisi tingimustes "jõudnud viie rikkama hulka." Jne, jne, jne. Hiljem räägitakse veel metsloomast, kes on nurka aetud, ja seetõttu toodud konstruktsioon, et just see on põhjus, et Reformierakond levitab seda haigust. Minu küsimus on lihtne: kas teil häbi ka on? Aitäh!

No ma peegeldan tagasi: kas teil ei ole häbi? Kas teil ei ole häbi?! Kui palju olete teie ja teie erakonna liikmed ja teilt informatsiooni saanud ja teie mõjutatud või teid toetavad ajakirjanikud ja ajakirjandus süüdistanud Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda, mind isiklikult ja meie erakonna liikmeid küll natsimeelsuses, küll rassismis, küll ksenofoobias, küll marurahvusluses, küll ma ei tea veel milles! Kas teil ei ole häbi? Te saate tagasi seda, mida te olete ise külvanud. Kes külvab tuult, see lõikab tormi. Vabandada ei ole mul siin millegi eest.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmisena küsib Ivari Padar ja vastab siseminister Mart Helme. Palun!

Suur tänu! Lugupeetud härra minister! Palun väga vabandust, et mu küsimus on selline laia ulatusega, aga kuna teie erakond vastutab praegu valitsuses põllumajandusvaldkonna eest, siis ma leidsin, et tuleb teilt küsida. Punkt 1: on selge, et puulase ja tohtlase võrdlus, olgu kas või kriisiaegne, ei ole kohe kuidagi väärikas. Ja väga hea oleks, kui ka härra peaminister selle võrdluse puhul oma seisukoha avaldaks. Punkt 2: jah, väga meeldiv, et eile tehti see otsus, et vähemalt esialgu saavad siin kohal olevad võõrtöölised vähemalt üleminekuperioodiks rakendust. See on väga mõistlik.
Kui rääkida kriisi menetlemisest edasi, siis Maaelu Edendamise Sihtasutusele on antud väga suured õigused ja volitused. Maaelu Edendamise Sihtasutusele on usaldatud enam kui 200 miljonit kriisipaketist ehk siis see usaldus on suur. Teie erakonda kuuluv minister Järvik on aga teinud erakorralise poliitilise sammu, muutes Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu koosseisu. Alati on olnud Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogus üks osa poliitikuid, aga ühe osa on väga selgelt moodustanud tootjaorganisatsioonide esindajad. See on olnud pikalt, aastaid niimoodi. Nüüd on tootjaorganisatsioonide esindajad sealt väljas. Ma tean, et tootjaorganisatsioonide esindajad on avaldanud soovi uuesti Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogus tööd teha. Mis on teie seisukoht? Kui see seisukoht on, et tootjaorganisatsioonid ei peaks tugevdama Maaelu Edendamise Sihtasutust, siis mis põhjusel te neid ei usalda? Kas tootjaorganisatsioonid peaksid praegusel ajal olema uuesti tagasi Maaelu Arendamise Sihtasutuse nõukogus? 

Ma pean tunnistama, et mul on alati siin infotunnis väga ebamugav olla, sellepärast, et vähe on rahvasaadikuid, kes räägiksid selge ja tugeva häälega, nii et minu kustuv kõrvakuulmine sõna-sõnalt suudaks vastu võtta ja registreerida, mida ikkagi öeldi, mida küsiti. Mulle jäi praegu pool juttu ausalt öeldes selgusetuks. Ma sain aru, et põhimõtteliselt rünnatakse meie erakonda sellepärast, et me püüame maaelu politiseerida. Ei vasta absoluutselt tõele! See, et eri nõukogudes, olgu need seotud põllumajanduse ja maaeluga või mingite muude valdkondadega, on ka erakondadega seotud isikuid, on läbi ajaloo niimoodi olnud. Et seal on erakondade ja fraktsioonide esindajad, see on läbi aegade niimoodi olnud. Näha selles mingisugust poliitikutepoolset kaaperdamist – noh, see on niisugune suvaline tõlgendus, mida opositsioon võib loomulikult endale lubada. Kindlasti ta peabki meid süüdistama, et te tahate kõik oma kõhu alla kokku kraapida ja teistele mitte midagi ei jäta. Noh, see tegelikkuses meie poliitilisel maastikul, meie poliitilise süsteemi juures lihtsalt ei pea paika. Lihtsalt ei pea paika! 
Aga kui te küsite meie põllumajandus- või maaelupoliitika kohta konkreetsemalt, siis ma julgen öelda, et me oleme praeguses enam-vähem kuu aega kestnud kriisiolukorras reageerinud väga kiiresti, väga jõuliselt ja väga adekvaatselt. Ma loodan ja usun, et opositsioonierakonnad ei hakka järgmisel nädalal riigi lisaeelarve arutamisel ja vastuvõtmisel poliitilist jonni ajama ega kaikaid kodarasse lööma ning aitavad selle lisaeelarve vastu võtmisele kiiresti ja konstruktiivselt kaasa. Ka maaelu aitab see eelarve väga tugevalt edasi. Kui me võtame sisendite hindade langetamise, aktsiiside langetamise, kui me võtame KredExi ja MES-i toetused, kui me võtame muud üksikud toetusmeetmed, siis te peaksite nõustuma, et see peaks võimaldama tootmiskulusid alandada, mis tähendab seda, et jääb raha senisest rohkemaks investeeringute tegemiseks senisest rohkemaks, jääb võimalust ka palkade tõstmiseks senisest rohkemaks. See põhimõtteliselt annab praeguses kriisiolukorras põllumajandussektorile, maaelule tervikuna võib-olla isegi rohkem kui normaalolukorras. Ja ma arvan, et põllumehed saavad sellest väga hästi aru. Vahetult enne siia tulekut sain ma ka põllumeestelt tänusõnumeid selle otsuse eest, mille me koalitsiooninõukogus eile langetasime, aga mis peab loomulikult tulema siia auväärsesse saali ka kinnitamisele. Me pikendame praegu kuni juuli lõpuni siin töötava võõrtööjõu töötamise võimalusi.

Aitäh!

Need on lühidalt kokkuvõttes need sammud, mis me oleme astunud. Aga poliitika loomulikult tungib igale poole.

Aeg on läbi. Aitäh! Kahjuks ei ole võimalik mikrofone enam kõvemaks keerata, nad on üsna lõppu keeratud. Teineteisest parema arusaamise huvides paluks siis lihtsalt kõvema häälega rääkida. Ivari Padaril on täpsustav küsimus. Palun!

Annan endast parima. Mul oli väga konkreetne küsimus, millele ma tahtsin väga konkreetset vastust. Ilmselgelt, jah, me teame seda, et kui on poliitilise võimu vahetus, tuleb uus koalitsioon, siis tehakse vahetusi ka nõukogudes, nagu on tehtud ka Maaelu Edendamise Sihtasutuses. Aga heaks normiks on alati olnud, et Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu liikmete hulka jäävad sõltumata sellest, milline on ministri lipp, ka põllumajandusega tegelevate organisatsioonide esindajad. Kas oli selge? Nüüd tehti EKRE juhtimisel selline erakorraline ülepolitiseerimine, kus lisaks sellele, et poliitikud vahetati välja, tõsteti sealt välja ka organisatsioonide esindajad. Praeguses olukorras on Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogul väga suur vastutus selle eest, kuidas kriisipaketti kasutatakse. Eraldatud on 200 miljonit ja enamgi eurot. Kas teil on plaanis oma poliitilist seisukohta muuta, tugevdada Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu ja viia sinna tagasi põllumajandusorganisatsioonide esindajad? Ma loodan, et mu jutt oli kuulda.

Jah, jutt oli kuulda. Ma loodan, et minu jutt on ka kuulda. Me oleme need otsused langetanud koalitsioonis ja me oleme seda meelt, et valimistel on tagajärjed ja need peegelduvad ka poliitilise juhtimise tugevdamises – seal, kus me arvame, et seda on vaja tugevdada. Ja me arvame, et maaelu ja maaelu säilimine – ja mitte ainult säilimine, vaid edenemine – vajab senisest tugevamat poliitilist juhtimist. Sest see, mida me näeme – ja see ei puuduta mitte ainult Maaelu Edendamise Sihtasutust, see puudutab tegelikult ka väga paljusid muid erialaseid nõukogusid ja muid moodustisi –, on, kuidas kõik need eriorganisatsioonid kisuvad tekki enda peale ja on kaotanud suure pildi. Poliitiline juhtimine peab andma ette selle suure pildi, nii et kaob ära selline väiklane teki enda peale kiskumine ja oma pisikeste reakeste ja oma lobigruppide esindamine ja nendele lobigruppidele soodsamate tingimuste väljapressimine. See on selle asja mõte. Kui te seda seisukohta ei jaga, siis on teil loomulikult poliitiline õigus seda seisukohta mitte jagada. Aga meie näeme seda, et kõik Eesti riigis peab toimima suure pildi ja tervikuna riigi efektiivsuse seisukohast, mitte kildkondlike huvide esindamise seisukohast. See on mu vastus.

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! No kui te teeks ka nii, nagu te räägite, siis poleks väga vigagi, vähemasti kui otsustada selle küsimuse vastuse järgi. Aga näited päriselust on paraku risti vastupidised. Just teie erakond on üks nendest, kes on püüdnud selles kriisis väga palju teha ka selliseid asju, mis on sihitud teie programmi elluviimisele, aga mis kriisi lahendamisele kaasa ei aita, mõnel pool võib-olla isegi süvendavad kriisi. Üks selline mõneti isetekitatud kriis või potentsiaalselt isetekitatud kriis on seesama, mille kohta küsis kolleeg Ivari Padar, ehk siis tööjõupuudus põllumajanduses, mis terendab. Ma küsin ühe sellise väga "huvitava" lahenduse kohta, mille teie erakonnakaaslane maaeluminister Aller välja pakkus. Nimelt oli tema seisukoht, et ajateenijad, kes on sõjalisel väljaõppel ajateenistuses, võiksid minna justkui sunnitöö korras – päris sellist sõna ta ei kasutanud, aga mõte jääb paraku samaks – oma üksustega põldu harima. Ütleme nii, et sellist asja on ka Eestimaa pinnal nähtud, et inimesi niimoodi tööle suunatakse, aga ma olen küll siiani arvanud, et sellised ajad võiksid ümber olla. Ma küsingi teie käest: kas see on teie erakonna seisukoht ja kogu valitsuse seisukoht, et ajateenijaid võib võtta kui lihtsalt kuskil laokil olevat tööjõuressurssi, mida võib vajadusel suunata tegema mis tahes välitöid? Või mõistate ka teie sõjalise väljaõppe vajalikkust ja seda, et ajateenijatel on väljaõpe praegu pooleli? 

Jah, nagu lugupeetud rahvasaadikule juba täiesti igiomane, alustab ta mingite täiesti alusetute, väljamõeldud süüdistustega, miks te ei tee nii või miks te teete naa. Mida me siis pole nii teinud või mida me siis naa oleme teinud? Näiteid tavaliselt ei tule, küll aga süüdistusi. Mis puudutab meie tekitatud tööjõupuudust – no kuulge, lubage lihtsalt naerda. Lubage lihtsalt naerda! Meie ei ole mingit tööjõupuudust tekitanud ja ei tekita ka tulevikus. Tööjõupuudus on arenenud maailmas igal pool probleemiks. Täna hommikul võis ERR-i uudistest kuulda, et Ameerika Ühendriikides jäävadki saagid põldudele, sest koroonaviiruse tingimustes mehhiklased ei tule enam saaki ära korjama. Ja näed, ma ei tea, võib-olla Mart Helme ja EKRE on selles süüdi. Muidugi, meie mõttekaaslane Trump on selles konkreetselt süüdi. Aga täpselt samasugune lugu on praegu ka Lõuna-Euroopas, kus saagid juba valmivad ja kus need jäävadki suures osas korjamata, sellepärast et tööjõudu ei ole, sellepärast et piirid on kinni. EKRE ei ole pannud kinni piiri Rumeeniaga, Ukrainaga, ükskõik missuguse muu riigiga. Need riigid on ise oma piirid sulgenud. Inimesed ei liigu nende otsuste tulemusena, mitte EKRE, Mart Helme, Jüri Ratase või Taavi Aasa valede ja kuritegelike otsuste tulemusena. Kui lugupeetud rahvasaadik ei saa niisugustest elementaarsetest asjadest aru, siis ma soovitan minna ajaloo- ja geograafiatundi kooli tagasi. Juba 8. klassis seletatakse neid asju. Juba 8. klassis, isegi mitte gümnaasiumis. Nii et minge kooli, vaadake, mis toimub tänapäeva maailmas, kust kulgevad riikide piirid, missugused on riikide valitsusvormid, mis riigid kuuluvad mis organisatsioonidesse! Saate palju parema arusaamise sellest, mis on põhjustanud praegu tööjõupuuduse.
Ja veel. Koroonakriis on tekitanud olukorra, kus nõudlus põllumajandussaaduste järele on juba praegu märkimisväärselt kahanenud. Itaalias, Hispaanias, Portugalis ei ole enam nii suurt nõudlust, sest hotellid on kinni, toitlustusasutused on kinni, inimesed poodides nii palju käia ei saa nagu siiani. See olukord on tunduvalt komplitseeritum, kui lugupeetud rahvasaadik oma maski tagant näeb. Võiks seda pilti vaadata seetõttu natukene laiemalt.
Mis puutub kaitseväelaste kasutamisse, siis see ei ole ei valitsuse ega erakonna seisukoht. See on, ütleme niimoodi, maaeluministri uitmõte, mis tekkis tal seoses sellega, et teatud lobigrupid tõstsid tohutut hädakisa, nagu lõppeks põllumajandus Eestis, no ütleme siis, 20. aprillist ära. Mida muidugi ei juhtu.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmisena küsib Hanno Pevkur, vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Paistab, et siseminister jätkab väärinfo ja eksitava informatsiooni esitamist ka siin saalis. Tulen korraks veel tagasi Jürgen Ligi küsimuse juurde, millele vastates on siseminister siin väärinfot edastanud. 27. veebruaril võttis Sotsiaalministeeriumi juhitud töörühm üldise seisukoha, et ei peeta põhjendatuks kultuurisündmuste ja spordisündmuste piiramist. 28. veebruaril palus Saaremaa Vallavalitsus Terviseameti seisukohta Saaremaal mängude korraldamise kohta. 1. märtsil vastas Terviseamet, et ei pea vajalikuks piirangute seadmist. 3. märtsil palusime, et tehtaks kontroll lennujaamas enne Milano klubi jõudmist Saaremaale. Sellele saime PPA vastuse, et PPA kaalus riskid üle ja arvas, et need poisid on okei ja täiendavaid meetmeid vaja ei ole. Mängupäeval, 4. märtsil kontrollis Terviseamet Kuressaare spordihoonet ja lubas mängul toimuda. Aga olgu. See näitab lihtsalt seda, et kui siseminister soovitab inimestel minna kooli, siis tegelikult ta peaks ise aru saama, kuidas toimib üks või teine asi, millest ta ilmselgelt praegu aru ei saa.
Aga teile soovin ma esitada küsimuse seoses siseministri öelduga raadiosaates. Nimelt väitis siseminister oma isiklikus kurikuulsas raadiosaates järgmist: "Nii nagu Eesti maine kahjustamine välismaal pärines meie opositsioonipoliitikutelt, nii ka need kuulujutud ja infooperatsioonid Eesti kinni panemisest ja komandanditunni kehtestamisest ja kõik muu pärineb meie opositsioonipoliitikutelt." Ning enne selle väite esitamist ütles ta, et allikad on kõik tuvastatud.
Hea Jüri, sa oled ise korduvalt tauninud väärinformatsiooni loomist ja levitamist. Seetõttu küsingi konkreetselt, kas sulle peaministrina on kapo või keegi teine esitanud ülevaate mis tahes vormis, et jutud Eesti või Tallinna kinni panemisest või muust sellisest pärinevad opositsioonipoliitikutelt. Kui jah, siis palun see informatsioon ka Riigikogu liikmetele edastada. Kui siseministri esitatud info ei vasta tõele, siis milline on sinu reaktsioon siseministri valeinfo levitamisele? Kas siseminister peaks vastutama sarnaselt iga teise inimesega väärinformatsiooni levitamise ...

Aeg!

... eest? Aitäh!

Aitäh! No kõigepealt see kuupäevade rida, mis sa, Hanno, välja tõid. Jah, eks see ole nagu tagantjärele tarkus, aga loomulikult võinuks see võrkpallimatš ära jääda Saaremaal. Aga see arvamus, et Eestisse on tulnud see koroona kõige rohkem sisse Itaaliast – ma suhtlesin paar päeva tagasi sotsiaalministriga –, ei pea paika. On tegelikult vist üks teine Euroopa riik, kust ta on rohkem Eestisse sisse tulnud, kui seda üldse saab kuidagi mõõta.
Nüüd edasi sellest, et me anname mingisugust valeinformatsiooni, valeväiteid, valeinfot siin Eestis ka välisriikide meediasse. Ja siis näeme seda, et küll on tore, meie riigist kirjutatakse halvasti, kirjutatakse suuri pealkirjasid, kuigi tegelikult me teame, et see ei vasta tõele. Jah, ka mina olen tunnetanud seda oma töös viimase kolme aasta ja mõne kuu jooksul. Ma ei oska öelda teile konkreetselt, kes on olnud see naine või mees, kes on neid asju saatnud. Aga on ju arusaadav, et kui mingid väga konkreetsed, detailsed küsimused sulle välismaal esitatakse, siis võib eeldada, et see info tuleb kuskilt siit meie lähedalt. Ja kui on tegemist poliitikutega, ega siis ei ole vale-eeldus, et ju siis keegi, kes soovib tänast või homset koalitsiooni õõnestada, püüab seda infot ette sokutada.
Nüüd sellest raadiosaatest. Minu meelest Mart Helme kommenteeris, et erinevalt opositsioonist tema praegu vaenu külvama ei hakka. Siseministeeriumi kommunikatsiooninõunik teatas, et minister ei soovi kriisi ajal kõrvaliste asjadega tegeleda, et hetkel on olulisem – minu teada ta rõhutas seda – ka koostöös opositsiooniga leida lahendusi kriisiolukorra leevendamiseks. Ja ma arvan, et see ongi vastus, Hanno, sulle, et täna, olles ka Eestimaal selle väga tundmatu kurja viiruse küüsis, mis on levinud kogu Euroopas ja laias maailmas, peame kõik pingutama selle nimel, et ühiselt sellest üle saada. Ma olen mitu korda öelnud, et see on meie-ühiskonna küsimus, see ei ole sellise minu-ühiskonnamudeli küsimus. See sõltub sinust ja minust, Hannost ja Jürist, kas me täidame neid nõudeid või mitte. Aga ma tahan lõpetuseks öelda, et minu meelest on opositsioon siin Riigikogus teinud väga head tööd selle kriisi ajal, olnud väga konstruktiivne, teinud sisulisi ettepanekuid. Ma näen, et kõik viis erakonda pingutavad. Aitäh, Hanno!

Hanno Pevkur, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh, Jüri! Sinu poolt igati diplomaatiline vastus. Probleem on ju sinu paremal käel istuvas siseministris, kes lihtsalt räuskab ja valetab eetri täis ja siis paljundatakse seda infot igale poole mujale. Seda enam on oluline, et objektiivne info jõuaks inimesteni, eriti kriisiajal. Tõepoolest, tagantjärele tarkusena on tulnud väga palju erinevat infot. Ma arvan tõesti ka seda, et kui nii Sotsiaalministeerium kui ka Terviseamet oleks kaks nädalat varem öelnud, et kõik rahvusvahelised üritused, sh ka näiteks iluuisutamise MM juunioridele peaks ära jääma ja kõik teatrid kinni pandama, siis ei oleks toimunud ei Saaremaa Mullifestivali ega Saaremaa võistlust ega ka iluuisutamise MM-i ega kõiki muid üritusi, kus tegelikult oli tõesti suur risk, et sündmused võinuks eskaleeruda. Aga see on tõesti kahjuks tagantjärele tarkus. Aga lihtsalt selline tagantjärele süüdistamine on jabur.
Tegelikult, vaadates kogu seda objektiivset meediavoogu, ma tahan sult küsida teatud infokanalite kasutamise kohta. Minu arvates sa ise mainisid, et Eesti meediakanalid on väga hästi info edastamisega hakkama saanud. Tõsi! Aga hiljuti selgus, et Tallinna linn kasutab info levitamiseks taas ka PBK-d. Oludes, kus rahvusringhäälingu venekeelse kanali ETV+ uudistesaate vaatajaskond on viimastel andmetel ligi kolm korda kasvanud, tundub mulle täiesti mõistetamatu, miks Tallinna linn tõukab vene inimesi maksumaksja raha abil justkui Kremli kanalisse. Kas sa võtad peaministrina midagi ette, et lõpetada PBK kasutamine just ametliku info edastamiseks ja seeläbi vene inimeste taaskordseks tõukamiseks ebaobjektiivsesse Kremli kontrolli all olevasse meediaruumi? Ma arvan, et see on äärmiselt oluline, et meie vene inimesed hakkaksid üha enam kasutama just ETV+, selleks et endale vajalik info kätte saada. 

Aitäh! Sa ütled, et probleem on minu paremal käel istuvas siseministris. Siseminister Mart Helme on kogu selle aja, kui me räägime COVID-ist, koroonaviirusest ja sellest jamast, mis on Eestis olnud, pingutanud 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas, teinud seda koos oma meeskonnaga, olgu see Politsei- ja Piirivalveamet, olgu see Päästeamet, olgu see Häirekeskus, sinna panustanud. Ma lükkan selle palli sulle täielikult tagasi, kui sa ütled, et probleem on minu paremal käel olevas siseministris. Ei ole! Ma ütlen, et Mart Helme on väga tõsiselt pingutanud kogu selle kriisi vältel koos oma alluvatega, et me suudaksime sellele hullule viirusele vastu panna ja seda tõkestada. Ja kõik valitsuse liikmed on seda teinud. Lisaks on siseminister ka selle valitsuskomisjoni liige, kes käib koos kaks korda päevas, ja ta on tõesti sinna väga palju panustanud. Ma kategooriliselt lükkan selle väite praegu ümber. Nii ei saa, nii ei saa lahmida! Seda, kui teile ei sobi poliitiliselt tema vaated, ma mõistan, aga nii öelda, et probleem on temas ... Ma ju näen täna, et Riigikogu pingutab, aga pingutab ka valitsus. Ma ei ütle ühegi Riigikogu liikme kohta, et ta ei pinguta. Vastupidi, ma näen, kuidas teie pingutate, muretsete, teete kõik, mis teist oleneb. See on punkt üks.
Punkt kaks on see, ma olen sellega täiesti päri, et "oleksid" ja tagantjärele tarkused ei maksa midagi. Mis me ikka seda süüdlast praegu otsime. Ja kui poleks seda võistlust peetud või poleks mingit teist üritust olnud – noh, vaevalt et me saaks öelda, et kogu maailmas on koroonaviirus või haigus COVID-19, aga Eestis seda ei ole. Küllap see oleks siia teistmoodi jõudnud. See on ju arusaadav.
Nüüd see PBK asi. Ma kõigepealt tunnustan siin rahvusringhäälingut ja ETV+. See on ju väga tore, et see vaatajaskond on, nagu te ütlesite, kolm korda kasvanud. Minu meelest see on veel rohkem kasvanud. See on ju väga tore, et see on kasvanud. Nüüd ma ju saan aru, mis on tegelikult küsimuse sisu: et miks PBK-s on, ma ei tea, Tallinna reklaame. Kui te hästi otsite, siis kindlasti ka Riigikantselei on sinna reklaami tellinud, et anda inimestele infot: "Püsi kodus!", "Pese käsi!", "Väldi kontakte!". Kuidas see ikkagi on võimalik? No seda on ju ajakirjanduses ka näha, et mõned eksperdid heidavad seda meile ette. Ma ütlen ausalt, et kui me sellise reklaami abil, seda ka seal PBK-s, suudame päästa kas või ühe inimese elu või suudame natukenegi ära hoida viiruse levikut, siis see on õigesse kohta läinud. See on ajutine, see on väga piiratud aeg. Ja ma pean õigeks praegu kõikides kanalites informeerida Eesti elanikke. Aga ETV+ ees müts maha, tõesti teevad head tööd.

Aitäh! Järgmisena küsib Jürgen Ligi. Palun!

Aitäh! Härra Ratas, küsimus on selles, et kui te tekitate separaatseid infokanaleid juurde, siis informeeritus ei parane, vaid halveneb. Ja nii ei saa öelda, et päästame kas või ühe inimese, sest tõenäoliselt need, kes on selle PBK olemasolu tõttu Eesti kanalitest ära lõigatud, on selle tulemusena kehvemini informeeritud. Aga mina ei ole nõus Hanno Pevkuriga, kes ütleb, et teie vastused on diplomaatilised. Te ikkagi eelkõige õigustate inetusi, mille kohta on konkreetsed küsimused. Ja mis jutt see nüüd oli, et kui välismaal teilt küsitakse ebameeldivaid küsimusi, siis põhjus peab olema opositsioonis? No te ei öelnud "opositsioon", ütlesite, et see info on "siit kuskilt". Et mitte asjad ise ei pane küsima, vaid keegi on info ette sokutanud. Te ei usu ajakirjanduse isetoimimisse. Ja selliseid fraase oli veel.
Aga te kuulsite kõrvalt, kuidas teie siseminister vastas küsimusele mitteajakirjanduse laimukampaaniast Reformierakonna kohta. Öelge, kas teie vastused näitavad, et te olete väga rahul sellega, kuidas koroonateema lükatakse erakondlikuks ja näidatakse näpuga opositsioonierakonnale, öeldakse nimeliselt, kes levitab koroonat, kusjuures see on faktidega ümber lükatud. Te ka ise natukene lükkasite ümber selle Itaalia seose. Olid ju ka teised sündmused, Mullifestival jne. Need kõik on kõrvale jäetud, räägitakse ainult võrkpallist, kuna siin annab erakondlikku sidet otsida. Kas te olete rahul sellega, et vastates süüdistatakse vastu, mitte ei öelda, et kuulge, lõpetame sellised süüdistused ära? Olid need head vastused, mis siseminister andis? 

Ma püüdsin seda öelda Hanno Pevkurile vastates ja vastan ka teile, et ma saan ju aru, et siin saalis peabki käima poliitiline debatt. Peavadki olema esindatud erinevad maailmavaated ja erinevad arvamused – kes kiidab, kes laidab. Aga koroonaviiruse puhul öelda, et süüdi on, ma ei tea, üks erakond või teine erakond või kolmas erakond – noh, see ei vii meid kuhugi. Mitte ükski süüditus siin ei aita. Ma võin veel korrata ka teile, et tagantjärele tarkusena me teame, et tulnuks veel kiiremini sulgeda, veel rohkem kehtestada piiranguid. Ma olin ise nende sündmuste keskel ja olid ka siseminister ja majandus- ja taristuminister. Oli väga palju arvamusi, et eriolukorda üldse ei ole vaja kehtestada, et me ei ole mingi selline maa. Ma mäletan, kui ma neljapäeva hommikul siia Riigikogusse, siia auväärse Riigikogu ette tulin, siis ma ütlesin, et meil on käes hädaolukord. Ka selle üle oli hommikul väga tõsine arutelu, kuidas me siis käsitleme seda situatsiooni.
Jah, vastab tõele, nagu ma ütlesin ka härra Pevkurile: kui poleks seda võrkpallivõistlust olnud, oleks midagi muud olnud. Ja tõesti praegu me teame, et Itaaliast polegi ehk kõige suurem oht lähtunud, on olnud hoopis mingid muud riigid, kus see oht on veel suurem olnud. Aga seda täpselt mõõta, kust kohast seda viirust on siia Eestisse kõige rohkem jõudnud – seda on ikka ülikeeruline teha. Noh, seda on võimalik tuvastada, kui inimene ühest kohast teise liikus, aga on ju ka mingid vahemaandumised jne – nii läheb asi lihtsalt hulluks kätte. See ei anna kokkuvõttes eriti midagi.
Härra Ligi, teil on väga suur kogemus poliitikas. Te olete ka mitme kriisi ajal olnud nii Riigikogus kui valitsuses ja teate seda, et kriisiaeg on aeg, kus Eesti inimesed väga siiralt soovivad kokku hoida. Minu meelest meil tuleb kokku hoida. Ja täna mina küll tõesti tunnetan siin Riigikogu ees, et poliitikud on suutnud ikkagi väga tugevasti kokku hoida. Ja nagu ütles siseminister, ütlen ka mina: ma loodan, et neid seaduseelnõusid, ka seda lisaeelarvet menetletakse väga konstruktiivselt. Loomulikult ka mina palun täna mitte ainult koalitsiooni, vaid ka opositsiooni toetust. Ma arvan, et need meetmed on kõik – mõned väga otseselt ja mõned natukene kaudsemalt – seotud koroonaviirusega. Aitäh teile!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmisena küsib Jevgeni Ossinovski ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Ma tänan! Ma nägin, et siseministri väljaütlemised tekitasid siin väga palju ärevust. Ja ma ka esimese hooga mõtlesin, et peaks teile tegema ettepaneku – seadusest tuleneb, et tegu peab olema teie sooviga –, et te rohkem siseministrit siia kaasa ei võtaks. Praegu on kriisiaeg ja sellist naeruväärset möla kuulata Riigikogu saalis – see ei tee kindlasti head tervele riigile, riik muutub selle tõttu naeruväärseks. Aga siis ma mõtlesin, et kriisiajal tegelikult huumor on väga tervendav. Ka siin Riigikogu saalis ma olen tähele pannud, et kui üldine meeleolu on väga tõsine  – praegu on see arvestades kriisi raskust loomulikult kohane –, võib olla aeg-ajalt olla päris hea, kui saab lihtsalt südamest naerda, kuulates ebaadekvaatset juttu. Ja selles mõttes ma arvan, et ka edaspidi võiks siseminister alati saalis olla, sest mida rohkem hoogu ta läheb oma jutuga, seda rohkem ta suudab maandada pingeid, mis inimestel on. Ja kindlasti ka need inimesed, kes vaatavad teda televisiooni vahendusel, saavad rõõmu tunda.
Aga minu küsimus puudutab seaduseelnõu 170. Nagu sa, Jüri, hästi tead, ma hoiatasin sind ette, et sel teemal küsimused tulevad – seda selleks, et sisulisemat vastust saada. Selles eelnõus on nimelt erinevad seadusmuudatused, mis puudutavad eriolukorda. Valdavalt on need tehnilist laadi. Aga üks teema, mis on ääretult oluline, puudutab isikuandmete töötlemist eriolukorras. Hädaolukorra seadusse lisanduvad §-d 25¹ ja 26¹, mis tegelikult annavad valitsusele väga laiad volitused inimeste isikuandmete, sealhulgas terviseandmete töötlemiseks. Ma usun, et neid ei ole sinna kirjutanud ükski valitsuse liige, et see on tõesti, noh, tehnilisel tasandil tulnud. Ega siis praegusel raskel ajal ei ole kindlasti valitsusel aega ka kõikide nende dokumentidega põhjalikult tutvuda, neid läbi mõelda. Aga me oleme teinud ettepaneku, et võtaks need punktid siit välja, et me ei hakkaks inimeste isikuvabadusi seadusega täiendavalt piirama. Kas sina ja kogu valitsus oleksite sellega nõus? 

Aitäh, Jevgeni! Jah, vastab tõele, et me oleme sellest rääkinud. Ja ma tänan, et sain ka natukene rohkem seda küsimust ette valmistada. No ma ei arva tegelikult, et sa mõtlesid reaalselt, et keegi siin mingit möla ajab. Ma seda ei usu ja arvan, et ei tasu niisuguseid sõnu kasutada.
Nüüd see, mis sa ütled Mardi kohta, et ta annab vastuseid, mis teevad tuju mõnikord lõbusamaks – nii peabki olema. Ma vaatasin ka, et kui Mart – elu näinud inimene, suurte kogemustega inimene – kommenteeris seda vastust Jürgenile, siis Jürgenile küll sobis. Kehakeelest sai väga hästi aru, mida tookord selle hanerasvaga mõeldud oli. Ja minu meelest ei ole midagi valesti öeldud. Immuunsuse tõstmine rahvatarkusi kasutades – ma toetan seda samamoodi. Ma teen seda samamoodi, see on minu meelest väga õige. Väga õige on see immuunsuse tõstmine rahvatarkuse abil.
Nüüd, kui rääkida eelnõust 170, siis jah, sul on õigus. Mina ei teinud valitsuse istungil ettepanekut just niisugused paragrahvid siia sisse panna, aga loomulikult ma annan sulle nende kohta vastuse. Tähendab, et inimese eraelu kaitse ja privaatsus on kindlasti väärtused, mida saab kaitsta selgete reeglite, läbipaistvuse ja tõhusa kontrolliga. Seadusmuudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks. Eriolukorra regulatsioon on hädaolukorra seaduse kujul olemas, samas ei näe see ette kõiki vajalikke meetmeid, mida on eriolukorra lahendamiseks vaja. Praeguses eriolukorras on PPA-le pandud kohustus kontrollida, kas COVID-19 diagnoosi saanud inimesed püsivad kodus, ja selleks on vaja andmeid diagnoosi saanute kohta. Tavapäraselt PPA-l terviseandmetele ligipääsu ei ole, nüüd on vaja on selget õiguslikku alust sellise andmevahetuse võimaldamiseks. Kõigepealt, punkt 1: andmete edastamine on vajalik eriolukorra väljakuulutamise põhjustanud hädaolukorra lahendamiseks. Kui ülesanne on võimalik lahendada ilma riiklikku andmekogusse päringut tegemata, siis tuleb nii ka teha. Punkt 2: isikuandmete kaitse puhul kehtib jätkuvalt õiguslik raamistik, sealhulgas proportsionaalsuse põhimõte. Antud juhul saab PPA kasutada vaid COVID-19 diagnoosi andmeid, mis on vajalikud, et teha järelevalvet liikumisvabaduse piirangust kinnipidamise üle. Ja punkt 3: kehtima jääb inimese õigus näha, kes ja mis eesmärgil tema andmeid kasutas. Andmekaitse Inspektsiooni järelevalve ja asutusesisene kontroll toimivad jätkuvalt. Andmekogust saadavad andmed tuleb eriolukorralise ülesande täitmise järel kustutada. Aitäh!

Jevgeni Ossinovski, täpsustav küsimus.

Aitäh! No sa tõid selle ühe näite, mida praktikas on ka kasutatud, et politsei suudaks karantiinireegleid tagada. See on kindlasti avalik huvi ja seda kindlasti on vaja teha, aga nii nagu justiitsminister siin esmaspäeval ei suutnud seda ära seletada, ei ole mulle keegi teine ka väljaspool poliitikat suutnud ära seletada, miks selleks on vaja ligipääsu tervise infosüsteemile. Politseinikul ei ole vaja teada, kas see inimene on konkreetselt saanud diagnoosi, on ta kontaktne või on ta isoleeritud mõnel teisel põhjusel. Politsei andmebaasi peab lihtsalt minema märge, et ta peab jälgima, kas see inimene täidab isolatsioonireegleid. Ta ei pea selleks saama ligipääsu tervise infosüsteemile. Muid põhjuseid seda tüüpi andmetöötluseks, ehkki neid võib teoreetiliselt esitada, ei suutnud justiitsminister ühtegi nimetada. Õigemini kaks väga ebaadekvaatset ta nimetas, aga oli selge, et justiitsminister ei olnud neid punkte ise sinna kirjutanud ja tegelikult asjaga piisavalt kursis ei olnud.
Loomulikult on võimalik selle sätte raames põhimõtteliselt teha ka asju, mis on praktiliselt ja päriselt vajalikud, aga seda tüüpi sõnastuses, nagu ta praegu on, on tegemist väga-väga laia õigusega, mis valitsusele, konkreetselt siis eriolukorra juhile ja tema määratud ametiisikutele antakse. Ja tegelikult, kui me mõtleme, millised on need praktilised olukorrad, millal seda vaja võiks olla, siis suudetakse nimetada ainult ühte, mis puudutab politseid ja mida on võimalik lahendada inimese põhiõigust vähem riivaval moel.
Nüüd ma küsin veel kord. Seda tüüpi väga laiade õiguste andmine minu hinnangul ei ole proportsionaalne. Lisaks tekitab see üldist usaldamatust selles osas, mida võidakse tegema hakata. Kas Vabariigi Valitsus on valmis kaaluma vähemasti oluliselt piiratumat käsitlust nende paragrahvide puhul, kokkuleppele jõudmist parlamendiga selles küsimuses või siis sootuks nende punktide eemaldamist sellest tekstist, mis Riigikogule antud? Arvestades ka seda ...

Aeg on läbi.

... ajalist raami, mis parlamendile on antud selle eelnõu menetlemiseks.

Te juba esitasite küsimuse.

See on tegelikult oluline ...

Lisateksti pole rohkem vaja.

... kiiresti vastu võtta.

Üldvastus, Jevgeni: jah, kindlasti ma olen valmis. Mul pole mingisugust erisoovi hakata taga ajama, ma ei tea, mingeid terviseandmeid, mis ei ole antud kontekstis, nagu ma teile nimetasin, selle COVID-19-ga seotud. Ja ma saan aru, et otseselt seda te ei vaidlustagi, vaid te ütlete, et tegelikult saab öelda politseinikule, et näed, kontrolli, kas see Jüri, kes elab suure tõenäosusega seal, viibib seal karantiinis või ei viibi. Eks siis tuleb konkreetselt nende paragrahvide või nende, ütleme, võimaluste üle lähiajal – ma vestlen korra siseministri ja sotsiaalministriga – arutada ja vaadata üle, kas see volitus on liiga laialdane, nagu te ütlete. Aga et tegu on igal juhul mingisuguse suure ideoloogilise eesmärgiga – noh, ma saan aru, Jevgeni, et sa saad isegi aru, et see ju nii ei ole. Ju see soov ikkagi tuleb ametkonna seest, kes näeb, et nii saab järelevalvet eriolukorras – ma veel kord toonitan – kõige paremini teha. Aga saan su küsimusest aru, käime selle teema üle. See eeldab mult natukene eri ametkondadega veel kord konsulteerimist, mida ma juba täna teen. Ja siis saan sulle selle vastuse edastada. Aitäh!

Taavi Rõivas, palun!

Aitäh! Ma olen eelmise küsijaga täiesti päri, et igal juhul peaks vältima praegu kiirkorras menetletavate eelnõude puhul kriisiga otseselt mitteseotud asjade sissekirjutamist. Ja kõnealune punkt tegelikult võib kõige halvemal juhul küsimuse alla seada kogu meie seni toimiva e-riigi usaldusväärsuse. Seni on olnud väga piiritletud, kes millisele informatsioonile ligi saab, ja selle liigne laiendamine seab ohtu ka kodanike usalduse süsteemi laiemalt. Mul on ka hea meel öelda, et põhiseaduskomisjonis, kui me eile seda teemat arutasime, komisjon konsensuslikult toetas, et seda teemat ei peaks see praegune kobareelnõu sisaldama. Ja siin ei olnud mingit poliitilist vaidlust eri erakondade vahel, nii et ma arvan ka, et valitsus võiks nende punktide väljavõtmist toetada.
Aga minu küsimus puudutab teist teemat. Kõigepealt ma soovin väga tänada ja tunnustada neid erinevaid teadlaste gruppe, kes on väga palju pingutanud selle nimel, et poliitikutel ja ka teil eriolukorra juhina oleks võimalikult palju infot, mille pinnalt otsuseid langetada. See, mismoodi Eesti teadlased on tööd teinud, on imetlusväärne. On ju väga palju erinevaid mudeleid, mis annavad olukorrast palju parema pildi. Ma isegi ei kujuta ette, kui sügavas pimeduses oleks vaja kobada, kui neid mudeleid ees ei oleks. Paljud neist asjadest on ka avalikud. Mina olen päev-päevalt jälginud nii Eesti kõverat võrreldes teiste riikidega ja ka kõveraid maakondade kaupa. Ja üks asi, mis hakkab eriliselt silma ja teeb muret, on viimaste päevade arengud Ida-Virumaal. Seal on see kasvukõver veel palju koledam, kui Saaremaal on kunagi olnud. Minu küsimus on: mida on praegu võimalik teha selleks, et Ida-Virumaal ei tuleks suurt plahvatust? Ma tean, et valitsus on sellele mõelnud.

Aitäh! Nii palju veel, et neid andmekogusid ei avata. Päringute puhul peab endiselt olema väga selge, seaduslik ja proportsionaalne põhjendus, mis on seotud – ma rõhutan! – eriolukorra lahendamisega. Selle üle valvavad jätkuvalt näiteks nii õiguskantsler kui ka teised Eesti Vabariigi institutsioonid. Nii et see kehtib, härra Rõivas, ikkagi ainult eriolukorra ajal. Aga nagu ma vastasin härra Ossinovskile, kindlasti me oleme nõus sellel teemal täna veel arutelusid pidama. Lisaks saab minu teada seda järelevalvet teha ja peab ka tegema Andmekaitse Inspektsioon. Nii et seal on palju Eesti ametkondasid taga.
See, mis te ütlesite teadlaste kohta, ka mina kinnitan, et ma olen siiralt tänulik, et selline teadusnõukogu on formeeritud, et nad on nõus panustama. Nende ees on professor Irja Lutsar – väga sisuline, väga analüütiline, väga hästi tunneb seda valdkonda. Need koosolekud ei ole alati toimunud silmast silma, aga nädalas mitmeid kordi on asju arutatud telefoni teel. Aga on ka teised teadlased, kes praegu südant valutavad. 
Nüüd Ida-Virumaa. Tähendab, millised on kinnitatud haigusjuhud maakonniti? Täna hommikul, 8. aprillil kell 7.30 oli seis selline, et Ida-Virumaal oli tulnud juurde 24 tunniga 2 nakatunut. Kokku on seal 67 nakatunut. Haigestumise määr 10 000 elaniku kohta on natukene üle 5. Teste on tehtud 1000 elaniku kohta keskmiselt 14,22 – selgelt vähe. Selgelt vähe! Seda ma rääkisin ka doktor Popoviga nädalavahetusel, kes oli sama meelt, et testide arvu tuleb Ida-Virumaal tõsta.
Täna oli koos Vabariigi Valitsuse COVID-19 komisjon, kus neli ministrit andsid ülevaate oma valdkonnast. Võib-olla kõige olulisem on see, et ka järelevalve oleks, just siseturvalisuse mõttes korralik. Väljas on kümme politseibrigaadi, et tihendada bussigraafikuid nii linnades sees kui ka linnadest väljaspool, et inimesi oleks bussis vähem koos. Selle tõi Taavi Aas esile ja seda me ka toetasime. Arutasime ka erinevaid sotsiaalmeetmeid, mille arutelu me jätkame. Aitäh!

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmisena küsib Mart Võrklaev ja vastab majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Alates 27. märtsist kehtivad meil kaubanduskeskustes liikumispiirangud ja enamik kaupmehi on oma poed pidanud sulgema. Ilmselt oli see ainuõige otsus, et viirust pidurdada ja rahva tervist hoida. Ma usun, et vara on rääkida sellest, et te hakkate liikumispiiranguid oluliselt leevendama, kuid meediast saab lugeda, et kaubanduskeskused on hädas. Üks neist on läinud juba saneerimisele, aga temal, tõsi küll, oli ka enne kriisi probleeme. Samal ajal kaubanduskeskused ütlevad, et niikaua, kuni kaupmehed saavad endaga hakkama, ilmselt on võimalik vähemalt kaubanduskeskused elus hoida ja enamik kaupmehi ka millalgi oma poed ehk avab. Minu küsimus on, kas teil on ülevaade, kui palju kaupmehi riigi poole on pöördunud. Mis probleeme nad näevad ja milliseid lahendusi nad ootavad riigilt ning kas meil on neile midagi pakkuda? Ja kas on mingigi prognoos juba valitsusel olemas, millal me võime sinnani jõuda, et hakata kas siis samm-sammult või korraga uuesti poode avama, et neile äritegevuse võimalused tagada? 

Astatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kahtlemata on Vabariigi Valitsuse poole, ka minu poole pöördutud. Eelkõige teevad seda kaupmeeste liidud, mitte üksikud kaupmehed eraldi, ja ma arvan, et ongi mõistlik suhelda esindusorganisatsioonidega. Ettepanekuid on olnud erinevaid, aga ma pean ütlema, et just viimased ettepanekud on läinud konstruktiivseks. Usun, et nende üle me saame arutada. Kahtlemata, selline arutelu, mõistlike ja konstruktiivsete ettepanekute väljasõelumine võtab aega. Nendesse meetmepakettidesse, mis on nüüd vastuvõtmisel, need ei jõua, küll aga saab kaubandus kasutada juba nendes meetmepakettides olevaid meetmeid. Täiendavate meetmete üle me kindlasti dialoogi jätkame.
Päris selge on see, et kui selguvad võimalused, mis avanevad Euroopa Liidu suunalt – sealt on ka juba teatud lahendused tulemas –, kui need saavad selgeks, siis me kindlasti peame vaatama, kuidas me Eestis hakkame neid kasutama ja mil moel me neid kuskil rakendame. Ma arvan, et kui me oleme tinglikult jaganud need meetmepaketid kaheks, siis on olnud esimene pakett ja teine on see, mis on nüüd Riigikogus. Ning tõenäoliselt tuleb sinna juurde ka veel kolmas. Loomulikult sõltub kriisi pikkusest, mitu paketti veel tuleb, seda mina täna ennustama küll valmis ei ole.
Öelda, millal hakkab kaubanduses olukord normaliseeruma ja keskustes on võimalik kauplusi avada või Saaremaal tervikuna kauplusi avada,  on täna kindlasti vara. Seda vastust ei ole. Nii nagu peaminister juba ütles, meetmete leevendamine sõltub väga mitmetest asjaoludest. Täna neid asjaolusid veel ei ole. Jätkuvalt nakatumine kasvab. Jah, intensiivravil olevate patsientide arv on kontrolli all, haiglas olevate patsientide arv on kontrolli all, aga see veel ei tähenda seda, et kriis on möödunud. Ja loomulikult, majandusministrina muretsen ma ka selle pärast, et kui olukord jääb selliseks, nagu ta on praegu – et ei ole näha haigestumise vähenemist, kriis kestab kaua –, siis loomulikult majanduse olukord muutub aina raskemaks. Kui me suudaksime ...

Aitäh! Aeg läbi. Aga Mart Võrklaeval on teine, täpsustav küsimus, nii et minister saab talle veel vastata. Palun!

Aitäh! Täpsustada palungi seda, milliseid toetusi või meetmeid siis kaupmehed täna ootavad ja millised esimesed seisukohad valitsusel on nende osas. 

Aitäh! Jah, eelmise küsimuse vastuse lõpetan kõigepealt ära. Kui meil tõesti õnnestuks see olukord lõpetada põhiosas 1. mail, oleks see majandusele loomulikult palju kergem kui see, kui piirangud kestavad veel terve maikuu. See tähendab juba kindlasti täiendavate meetmete peale mõtlemist.
Mis on põhiline meede ja mis palvetega on pöördutud Vabariigi Valitsuse poole? Esialgsed ettepanekud olid kõikvõimalikud maksude peatamised. Eile tuli ettepanek, et võiks kaaluda osalist renditulude kompenseerimist, mis on juba selline ettepanek, mida me saaksime ka sisuliselt arutama hakata. Milline on selle arutelu tulemus, seda on täna veel vara öelda, sest me peame arvestama ka sellega, mis võivad olla sellega kaasnevad ettepanekud teistelt ettevõtlusorganisatsioonidelt. Me peame ka vaatama seda, et ühele ettevõtlusorganisatsioonile vastu tulles oleks säilitatud proportsionaalsus, ja kui see proportsionaalsus tähendab päeva lõpuks seda, et me jõuame hüvitamisega sadadesse miljonitesse, siis me peame kindlasti mõtlema selle peale, millised meie võimalused ikkagi on.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Loomulikult kaubanduse toimimine iseenesest on hästi oluline. Praegu me rääkisime küll riigisisesest kaubandusest, aga eile tuli üks huvitav uudis, mis puudutas arvamust, et Leedu käivitab nn piimasõja. Kas teie olete sellega kursis ja kas teile on laekunud informatsiooni, et võib juhtuda, et teatud meie toodete eksport ükskõik millisesse riiki võib hakata takerduma bürokraatlike tõkendite pärast, aga nende bürokraatlike tõkendite eesmärk on tegelikult oma turgu kaitsta? Kui valvsad te selles osas olete? Ja kas see Leedu-sõnum on mingi valehäire või on sel tõsi taga? Kui teatud kaupu piiril kaua kinni hoida, siis võib nende müügiväärtus langeda madalale või peaaegu nulli.

Kõigepealt, nii palju kui ma tean, Leedu puhul ei ole tegemist esimese korraga, kus tugevdatakse piirikontrolli või sanitaarkontrolli. Seda on ka varem juhtunud. Põhimõtteliselt ma arvan, et sellises olukorras meie väikese majanduse jaoks on päästerõngas see, et me kuulume Euroopa Liitu ehk kehtib vabakaubanduse põhimõte. Kui meil seda täna ei oleks, siis me võiksime küll olla väga sügavalt probleemide ees, kui piirid on kinni ja ka kaup väljapoole ei liigu. Nii et ma arvan, et meie jaoks kõige suurem garantii ongi see, et kehtivad Euroopa Liidu põhimõtted ja kõik riigid peavad neist kinni pidama. Ja kui seal tekib selliseid ajutisi tõrkeid, siis ma usun, et need tõrked saavad lahendatud täpselt nii, nagu juhtus Saksa-Poola piiril ühel hetkel, kus olukord väljus kontrolli alt. Ma osalesin ka ise Euroopa transpordiministrite kohtumisel telesilla abil ja seal väljendati väga selgelt rahulolematust selle olukorraga. Teine riik, kus oli probleem, oli, kui ma ei eksi, kas Rumeenia või oli Ungari – ma nüüd jään vastuse võlgu –, aga üks piir oli veel, kus oli täpselt samasugune probleem sellel hetkel. Päeva lõpuks need riigid muutsid oma piirikontrolli süsteemi. Olukord lahenes. Aga väga selgelt oli näha ka seda, et see lahenes tänu sellele, et Euroopas kehtivad ühtsed põhimõtted. Kui neid ei oleks olnud, siis vaevalt et oleks need olukorrad lahenenud. Ma arvan, et Leedus on täpselt sama asi, et põhimõtted kehtivad. Aitäh!

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmisena küsib Katri Raik ja vastab siseminister Mart Helme. Palun!

Austatud esimees! Hea minister! Ma kasutan oma põhikooliõpetaja häält. Ühinen teie eilsete heade ja südamlike toetussõnadega kõikidele siseturvalisuse ametitele ja soovin kõigile eesliinil töötavatele Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ning Häirekeskuse ametnikele jõudu ja tervist. Muidugi soovin sedasama ka teile isiklikult, seejuures kogu südamest. Ma loodan aga, et sellega on operatsioon "Süvariik" lõppenud.
Minu küsimus on abipolitseinike kohta. Abipolitseinike tervisekontroll kriisiajal muutub. Neile on plaanis anda erivolitusi. Ma väga loodan, et me leiame kompromissi, et abipolitseinik saab tegutseda ainult politseiametniku korraldusel. Väheneb ka koolituse maht. Kas ma olen õigel teel, kui saan aru, et kui eriolukord lõppeb, siis nendel abipolitseinikel, kellel jääb 100-tunnine praktika läbimata, läheb arvesse kriisiajal abipolitseinikuna oldud aeg? Kas need abipolitseinikud, kes vahepeal värvatakse, peavad selle 100-tunnise praktika siiski läbima? See on väike, aga väga oluline detail. 

Jah, aitäh! Kõigepealt ma tänan nende soojade sõnade eest, see on siin saalis lausa erakordne.
Mis puudutab abipolitseinikke, siis me oleme eriolukorras ja eriolukorras on teinekord vaja teha natuke õgvendusi. Põhimõtteliselt on teil õigus. Need on eriolukorraaegsed muudatused. Praegu me teeme järeleandmise sisuliselt ainult ühes: selles, et me leevendame 100 praktikatunni vajadust ehk kaotame 100 praktikatunni vajaduse. Muu väljaõpe, teise taseme väljaõpe jääb. Ja see, et abipolitseinikud töötavad professionaalsete politseinike partneritena, paarilistena, samuti jääb. See tähendab seda, et kontroll, juhtimine jääb ikkagi elukutselistele politseinikele.
Me võime praegu tuua paralleeli 2007. aastaga, kui abipolitseinike institutsioon meil üldse tekkis. Siis võeti sisuliselt üleöö abipolitseinikeks suvalisi inimesi tänavalt, praktiliselt ilma igasuguse väljaõppeta. Lihtsalt selleks, et kasutada professionaalsete politseinike kõrval abijõudu, kes massiga kas füüsiliselt või moraalselt aitaksid tasakaalustada seda seltskonda, keda nad korrale pidid kutsuma.
Meil ei ole praegu nii dramaatiline olukord, nagu siis nende paari päeva ja öö jooksul oli. Praegu oleme suurendanud – ma ei hakka igaks juhuks ütlema täpseid numbreid – eri maakondades patrullide arvu 25–30%. Üle Eesti see tähendab seda, et meil on vaja olnud kümneid ja kümneid politseinikke ja abipolitseinikke juurde. Me oleme teinud ümberkorraldusi politseinike vahetuste osas, oleme ka leidnud lisaressurssi, et maksta ületundide ja topeltvahetuste eest. Muide, ka abipolitseinikud ja kaitseliitlased, kes on praegu kaasatud nii piiri valvamisse kui patrullidesse, saavad lisatasu. Nad ei tee seda lihtsalt n-ö ühiskondlikel alustel. Kõik need ümberkorraldused on tinginud selle, et me oleme sunnitud mõningaid lõdvendusi tegema, aga tahan rõhutada, et need lõdvendused on ajutised.

Katri Raik, täpsustav küsimus palun!

Aitäh vastuse eest! Minu eelmine küsimus oli tingitud sellest, et politseinike põhiharidus ja abipolitseinike haridus peavad käima ühte jalga. Kui me oleme Sisekaitseakadeemias põhilise hariduse andmisel väga konservatiivsed ja pigem tahame liikuda kõrghariduse suunas, siis peame ka abipolitseinike haridusse tõsiselt suhtuma. Ma palun veel, et te hajutaksite teatud kahtlust või muret selle pärast, ega praegu ei või abipolitseinikuks sattuda inimesed, kelle motivatsioon selleks tööks ei ole vahest maailma parim. See motivatsioon võib ehk olla see, et praegu makstakse abipolitseinikuks olemise eest tasu, mida tavalisel ajal ei saa. Ja teine mure: vahest on praegu kergem saada ka relvaluba, kuna 100-tunnine praktiline harjutus jääb ära. Me ei tohi seada ohtu inimesi endid ega teisi inimesi. Praegu on Eestis tuhatkond abipolitseinikku. Kui suurt abipolitseinikute arvu te lähinädalateks ennustate? "Ennustate" on küll halb sõna, aga siiski, jah.

Prefektuuridest just tulid aruanded. Mõnel määral on abipolitseinikuks tahtjate hulk suurenenud, aga see ei ole mingi dramaatiline hüpe. See ei ole sadades ega tuhandetes. Olenevalt maakonnast ja rahvastiku tihedusest me räägime kümnetest inimestest, me ei räägi väga suurtest numbritest.
Mis puudutab taustakontrolli, siis siin mingisuguseid järeleandmisi ei ole. Taustakontroll toimub nii nagu tavapäraselt, inimesed peavad sobima abipolitseinikuks. Siin ei ole mingeid järeleandmisi tehtud. Nii et ma selle pärast muret ei tunne, et meil võib sinna mingit kriminaalset või riigivastast elementi sattuda.
Mis relvalubadesse puutub, siis me oleme praegu lihtsalt pikendanud seda olukorda, mis puudutab relvalubade taotlemist ja tervisetõendeid. Oleme teinud ettepaneku lihtsustada tervisetõendite taotlemist. See tähendab seda, et ei ole vaja taotleda mitut tervisetõendit, piisab sellest, kui on olemas kehtiv autojuhi tervisetõend või relvaloa tervisetõend või mingi muu tervisetõend. Ei ole vaja, et inimene kehtiva tõendi ajal jookseb veel uusi tõendeid endale hankima. Mõned niisugused väiksed ümberkorraldused on, aga mitte midagi põhimõttelist. Ja kriisiperioodil me ei taha ka mingisuguseid põhimõttelisi muudatusi teha. Me tahame, et olukord oleks võimalikult stabiilne.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma jätkan abipolitseiniku seaduse teemal. Te mõneti juba vastasite, et on vähesel määral inimesi, kes on valmis hakkama abipolitseinikuks. Aga küsimus on konkreetne: kui palju neid tegelikult appi vaja on? Ja kuidas te siiski kommenteerite seda, et praegu selle seadusemuudatusega abipolitseinikele esitatavaid nõudeid leevendatakse, aga nende õigusi suurendatakse? Tõsi, te rõhutasite, et see on tähtajaline. Siiski küsimus jääb. 

Noh, vajadus on niisugune kummist mõiste. Vajadus sõltub sellest, mida me parajasti teeme. Kui ma ametisse astusin, siis me tõstsime päevakorrale sisekaitsereservi. Praegu me nimetame seda kriisireserviks. Muide, üks rahvasaadik on siin ju korduvalt plõksinud, kuidas siis nii, et seda ei ole ja seda ei tule. Jaanipäevaks on meil 70 meest olemas, asi liigub.
Küsimus on milles? Kui meil on olukord, kus me peame täitma mingeid erilisi ülesandeid, mis nõuavad äkitselt suuremat inimjõu mahtu, rohkemaid tegevusi, ja nii, et see ei kahjustaks tavapärast rutiinset tegevust, siis meil on neid inimesi vaja. Tegelikult on abipolitseiniku institutsioon väga suurepärane puhver. Siinkohal ma saan jälle juhtida tähelepanu, et me tegelikult ei tee mingisuguseid järeleandmisi kvaliteedi osas. Ja meil on ka Sisekaitseakadeemia kadetid, ka nemad on praegu kaasatud, ja need on inimesed, kes õpivad, kes on distsipliini all, kes on kontrolli all. Me kunagi ei oska öelda, missugusel hetkel meil võib vaja minna suurt hulka inimesi.
Kes oleks osanud kuu aega tagasi arvata, et me peame Saaremaa panema karantiini. Saaremaa karantiini panek tähendab seda, et meil on Saaremaale, aga ka teistele saartele, näiteks Hiiumaale, vaja lisapatrulle, lisajõudu. Tavaolukorras meil neid inimesi vaja ei ole. Kes oskab öelda, missugune olukord võib meil olla, ma ei tea, x aasta pärast. Täpselt samuti võib äkitselt vaja olla hüppeliselt rohkem lisajõudu. Ja selleks, et meil oleks olemas see lisajõu reservuaar, ongi meil praegu kriisireservi väljatöötamine ja ettevalmistamine, pluss abipolitseinike institutsiooni autoriteedi tõstmine ja nende teovõime suurendamine. Peaminister on muide andnud Siseministeeriumile ülesande välja töötada integreeritud korrakaitse kava – kuidas ma nüüd täpsemalt väljendun –, kuhu on kaasatud lisaks abipolitseinikele eraturvafirmad ja munitsipaalkorrakaitsejõud, et meil oleks täielik pilt sellest, missuguseid organisatsioone missuguse meesjõuga, missuguste volitustega me teatud kriisiolukordades saaksime kasutada. Ja me töötame selle kallal. Konkreetset vastust, kui palju meil on vaja abipolitseinikke, ma anda ei saa. See sõltub täielikult olukordadest, milles me võime ühel hetkel ennast leida.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmisena küsib Taavi Rõivas ja vastab peaminister Jüri Ratas. Palun!

Hea peaminister! Täna ilmus Eesti Ekspressis põhjalik lugu, kus analüüsiti seda, kui suured olid enne kriisi kõikvõimalike isikukaitsevahendite varud, ja hinnati nende varude hulka ebapiisavaks. Ja loomulikult sellega saab ainult nõus olla. Muidugi on meil mitmes valdkonnas tegelikult vaja märksa suuremaid varusid, selles pole kahtlust. Aga minu küsimus ei puuduta minevikku, sest olgem ausad, ega objektiivselt võttes päris kõikideks kriisideks me ühiskonnana kahjuks ei olegi valmis olnud. Loodetavasti me nüüd lihtsalt õpime ja oleme tulevikus valmis ka väga erinevateks kriisideks. Aga ma küsin lähtuvalt ühest ajahetkest, millest on rääkinud Terviseameti juht Merike Jürilo. Oli üks kuupäev vist veebruaris – kui uskuda ajakirjanduses ilmunud infot –, kus ilmus või täpsemalt öeldes valmis Terviseameti raport, mis prognoosis, et Eestis tuleb see konkreetne kriis väga suur ja väga paljude ohvritega. Ja seda raportit, mis oli lausa nii hirmus, et seda ei tahetud avalikkusega jagada, on väidetavalt tutvustatud ka valitsuse liikmetele. Minu küsimus ongi: kas teile kui peaministrile seda raportit tutvustati? Kas selle alusel oli veebruarikuus võimalik anda edasivaatavaid hinnanguid ka sellele, et meie isikukaitsevahendite varud nii tervishoiusektoris kui ka ühiskonnas laiemalt ei ole piisavad? Ja kas sellele raportile järgnes mingeid konkreetseid samme? 

Aitäh teile! Neid raporteid on olnud päris palju, eks ju. Punkt üks. Kui te küsite, ma ei tea, mingi konkreetse raporti kohta, siis ma kindlasti ütlen teile, kas seda on tutvustatud või ei ole. Kogu selle koroonaviirusega seotult on analüüse ja raporteid olnud väga erinevaid. Kord on intensiivis olevate patsientide arv üks, natukene hiljem kordades teistsugune – see puudutab nüüd intensiivravi vajavaid haigeid.
Teie räägite isikukaitsevahenditest. See, et see on Eestis ja mujal Euroopas ja maailmas täielik defitsiit, vastab ju tõele. Ma nõustun teiega, et nii see on. Eile ma suhtlesin päris paljude Pärnumaa omavalitsustega ja mõningate Võrumaa omavalitsustega, üleeile Ida-Virumaa omavalitsustega. Jätkuvalt on näiteks hooldekodudes väga suur kitlite defitsiit. Natukene paremaks on olukord läinud erinevate maskide osas ja ka kinnaste osas. Samas eri hooldekodud ütlesid, et kinnaste suurused neile ei sobi, nad soovivad väiksemaid, neid kindaid ei ole.
See kõik on olnud pidev protsess. Ma ütleks nii, et kriisi alguses me tegime otsuse, nagu te teate, et tervise- ja hooldekodude sektorist väljaspool vastutab kogu isikukaitsevahendite hankimise eest riigihalduseminister Jaak Aab. Nüüdseks ma olen seda natuke laiendanud, tal on ka õigus saada infot hangetest ja laovarudest nii haiglates kui ka hooldekodudes. Info peab ühes kohas koos olema.
Meil on tänu Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Välisministeeriumile, Eesti saatkonnale Hiinas ja kindlasti ka Eesti haiglatele – neid on teisigi, aga toon siin välja just PERH-i – läinud hanked kiiremini käima. Erinevate isikukaitsevahendite tarned on hakanud tulema ka Hiinast. Tahan öelda aitäh ka Kaimar Karule, meie valitsuse ministrile, kes on Eesti tootjad üles leidnud. Eesti tootjatega on sõlmitud päris mahukad, päris suured lepingud toodangu kohta, mida nad varem pole pidanud tootma. Eeskätt käib see respiraatorite FFP3 kohta. 

Taavi Rõivas, täpsustav küsimus, palun! 

Aitäh! Hea peaminister! See periood, millest teie räägite, on mõned nädalad peale eriolukorra väljakuulutamist. Minu küsimus puudutas perioodi umbes kuu aega enne eriolukorra väljakuulutamist. Pean silmas seda ajahetke, mil Terviseamet esitles valitsuse liikmetele prognoosi, mis ennustas lisavajadust väga paljude voodikohtade järele ja mille kohta Merike Jürilo on erinevates intervjuudes öelnud, et see prognoos oli sedavõrd tumedates toonides, et seda otsustati paanika vältimiseks avalikkusega mitte jagada. Aga on teada, et seda on jagatud valitsuse liikmetega. Minu küsimus on: kas teile seda veebruaris ehk siis umbes kuu aega enne eriolukorra väljakuulutamist koostatud prognoosi näidati ja kui näidati, siis millised olid teie otsused ja sammud, mis selle prognoosi nägemisele järgnesid?
Teiseks, palun täpsustage lihtsalt ühte kuupäeva. Mulle teadaolevalt sai Jaak Aabist eriolukorra tööde juht rohkem kui nädal peale eriolukorra väljakuulutamist. Võib-olla saate jagada avalikkusega, mis oli täpselt see kuupäev, millest alates Jaak Aab muutus nende teemade eest vastutavaks.

Jah, härra Rõivas, kindlasti ma saan seda kuupäeva jagada. Kui te soovite seda kohe, siis ma võtaks järgmised kümme minutit, et seda kuupäeva otsida. Kui te arvate, et mul kõik need kuupäevad on peas, siis tegelikult ei ole mul need kuupäevad ja kellaajad peas. Aga kindlasti ma annan oma Facebooki leheküljel eraldi vastuses Riigikogu liikmele Taavi Rõivasele teada, millal Jaak Aab sai selle vastutuse, et tagada varustamine isikukaitsevahenditega. Ma vabandan, et ma seda kuupäeva peast ei tea. Olen süüdi.
Nüüd, Terviseameti erinevad analüüsid ja raportid, kui palju meil on haiglakohti, kui palju me haiglakohti vajame – neid raporteid on koostanud väga paljud erinevad professorid ja muud erinevad arvajad. Seda kindlasti ka Terviseameti puhul. Ma veel kord ütlen, et andke täpselt teada, missugusest analüüsist või raportist te räägite, mida Terviseamet tutvustas või ei tutvustanud. Te saate ju aru, et ükskõik mida ma teile vastan, järgmine kord on hea õngitseda siit vastusest midagi välja ja öelda, et näete, te ju ütlesite, et ta tutvustas, või ütlesite, et ta ei tutvustanud. Rääkige konkreetselt, mis selle dokumendi number on, mis selle dokumendi pealkiri on, ja annan teile kohe teada, kas selle dokumendi numeratsiooni ja pealkirja tutvustati, kellele tutvustati. Teen Merike Jüriloga selgeks, kellele ta tutvustas seda, saate selle ringi ka teada. (Saalist öeldakse midagi.)  

Urmas Kruuse, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Valmisolek kriisiks on ka toidujulgeoleku mõttes ääretult oluline. Selle küsimuse ajend tuli tegelikult teie valitsuse liikme Mart Helme vastustest eelmistele küsimustele, kus ta mainis seda, et väga paljudes riikides ilmselt jääb saak põllule just selle tõttu, et võõrtööjõudu või ajutist tööjõudu ei ole võimalik riiki tuua. Mis tegelikult tähendab seda, et selles võitluses saavad paremad tingimused need riigid, kes suudavad sel kevadel kõik vajaliku külvata ja sügisel saaki koristada. Mart Helme ütles enne, et temale on juba põllumehed helistanud ja öelnud, et see eilne koalitsiooni otsus on suurepärane. Hommikul ma vaatasin Eesti Televisiooni ja nägin seal hoopis kõhklusi. Seda just lähtuvalt sellest, et ei ole teada tingimused, kellele ja kuidas see kord rakendub ja kui palju neid töötajaid saab siia jääda. Ja teiseks, ära on unustatud sügistööd, kus massiline võõrtööjõu vajadus on hooajal hästi suur. Palun öelge, mida te eile koalitsioonis otsustasite: kes siia riiki saavad jääda ja kui palju neid inimesi on? Minu andmetel on neid, kellel on võimalus siin riigis viibida töötegemise eesmärgil ja kelle tööluba lõppeb aprilli lõpus, umbes 3500 inimest. Põllumajandusega on neid seotud paarsada. Öelge palun, mis oli teie otsus, mitu inimest sellest võimalikust 3500-st saaks jääda teie nimetatud kuupäevani põllumajandussektorisse tööle. 

Aitäh! Näete, härra Rõivas, leidsingi selle info varem kui infotunni lõpus tänu oma headele ametikaaslastele: 20. märtsil 2020. Issanda aastal kell 18.49 on Vabariigi Valitsuse valitsus.ee infokanalis eriteade: Jaak Aab määrati eriolukorra tööde juhiks isikukaitsevahendite hankimisel väljaspool tervishoidu. Ma loodan, et see teid rahuldab. Stenbocki maja, 20. märts 2020. Kellaaeg oli 18.49. Nii et nüüd ma ei anna seda Facebookis teada, ma sain seda teile siin teatada. Ärge siis süüdistage mind, et ma lubasin, aga ei andnud seda teile teada. Aga selle teise asja, mis puudutab Merike Jürilot ja seda aruannet, ma annan teile teada.
Teile vastates, härra Kruuse: oli tõesti eile konsensuslik otsus, et need inimesed, kellel täitub 12 kuud või 9 kuud, saavad jääda hooajatöödele ainult põllumajandussektoris ja kuni 31. juulini. Ka teie küsite, ma saan aru, konkreetselt, mis on see number, kui palju on inimesi, kellel saab see 9 kuud või 12 kuud täis. Ma palun, et härra Arvo Aller paneks täpselt selle numeratsiooni kokku ja annaks teile selle teada. Aitäh teile! (Kõrvalt öeldakse: "See on umbes 650 inimest.")

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Ja kui hästi kiiresti teeme, siis Annely Akkerman saab veel esitada oma küsimuse majandus- ja taristuminister Taavi Aasale. Palun!

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud minister! Eesti turismi-, reisi- ja puhkemajandussektor toodab 8% SKP-st, lisandväärtusest. See on umbes 2 miljardit. Arvestades, et ühelt eurolt laekub 33 senti makse, panustab see sektor maksutulu 660 miljonit aastas. Kui klassikalise turismisektori 3000 ettevõtet kuuluvad minister Karu valdkonda, siis teie kureerimise all on lennundus ja merendus. Ma küsiksin nüüd mõlemad oma küsimused teilt kohe ära. Mis on vaja teha ja mis on kavas teha selliste ettevõtetega nagu Tallinna Sadam, Tallinna Lennujaam, Nordica, Tallink? Kriisi ajal me nägime, et nii lennukitel kui ka laevadel on rahvus. Kõik riigid, ka Eesti, saatsid oma laevu ja lennukeid hätta sattunud kaasmaalasi välismaalt koju tooma. Nüüd on täiesti selge, et nende firmade sissetulekud on viimane kuu juba peatunud. Mida riigil on kavas teha, et Eesti ühendused säiliksid ka peale seda kriisi? Aitäh!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt, merendussektoris on tühistatud veeteede tasude võtmine, tagastatakse sadamatasud laevaoperaatorile ja samuti rakendatakse reisilaevade meremeestele sarnaseid pakette, nagu on naaberriikides Lätis ja Rootsis. Paljuski on need abinõud sarnased meetmetega, mis on Eesti lipu all sõitvatel kaubalaevadel. Lisaks sellele Tallinki puhul tulevad kõne alla veel erinevad meetmed, kas krediit või ühe variandina ka ajutine osaluse omandamine. Tegelikult on võimalusi rohkem ja need on kõik kaalumisel. Lennuettevõtete puhul tuleb teha otsus selle kohta, kas lennuettevõtted saavad täiendavat kapitali, aktsiakapitali suurendamist. Mina isiklikult seda pooldan. Tallinna Sadama ja Tallinna Lennujaama puhul kehtivad praeguse seisuga – loomulikult kehtivad need ka Tallinkile ja siis lennuettevõtetele – need meetmed, mis valitsus on juba vastu võtnud või on siia Riigikokku saatnud, ehk siis palgakompensatsiooni meetmed. Aga jah, lennundussektori ja laevanduse puhul on osa meetmeid juba siia jõudnud. Lennunduse puhul tuleb veel teha lõplikud otsused. Aitäh!

Aitäh! Ma tänan kõiki kolleege küsimuste eest ja tänan ka lugupeetud ministreid vastuste eest. Infotund on lõppenud.