Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu neljanda töönädala kolmapäevast istungit. Kas Riigikogu liikmetel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Johannes Kert, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid, daamid ja härrad! Reformierakonna nimel on mul üle anda arupärimine valitsuse haridus- ja teadusministrile Mailis Repsile. Arupärimine käsitleb Vene Föderatsiooni ideoloogia importi ehk mõjutustegevuse toimet Eestis. Vene Föderatsiooni ametlik ajaloonarratiiv erineb olulisel määral sellest, mida Eestis ja enamikus teistes Euroopa riikides peetakse ajalooliseks tõeks. Seda kinnitas veel kord Putini 15. jaanuari 2020. aasta kõne, kus ta teatas vajadusest kaitsta tõde suures isamaasõjas saavutatud võidu kohta. Eesti riigi murekoht on, et meie venekeelsete koolide ajalooõpetajad ignoreerivad juba aastaid Eesti ajalooõpetajate ühingu korraldatud täienduskursusi, selle asemel on nad aktiivselt osalemas ajalooõpetajate täienduskursustel Peterburis ja Pihkvas, tuues sealt kaasa ka Vene Föderatsioonis väljaantud õppekirjandust. Kaitsepolitsei on nendel täienduskoolitustel osalemisega kursis ning on kinnitanud, et õpetajaid ideoloogiliselt kallutatakse ja Venemaa tegelik eesmärk on õpetajate ja õppematerjali kaudu just noori mõjutada. Meie haridusministeeriumi tegevusetus hoiab lahti tagauksed Vene Föderatsiooni süsteemsele mõjutustegevusele, mis olulisel määral mõjutab meie koolinoorte maailmavaadet, väärtushinnanguid, suhtumist Eesti riiki, meile olulistesse liitlasriikidesse ja rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Seetõttu tahan anda Riigikogu juhatusele üle järelepärimise.

Aitäh! Rohkem arupärimiste ja eelnõude üleandmise soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Üleantud arupärimist menetleb Riigikogu juhatus vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 83 Riigikogu liiget, puudub 18.

Head kolleegid! Tänases päevakorras on meil kolm päevakorrapunkti, sest üks päevakorrapunkt on tulnud eilsest tööpäevast tänasesse päevakorda üle. Sellega ka alustame. Esimene päevakorrapunkt on maaelukomisjoni algatatud kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 136 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks maaelukomisjoni liikme Heiki Hepneri.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Toon teie ette esimeseks lugemiseks kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu 136. Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on täiendada kalapüügi korralduslikke sätteid, mis võimaldaks Peipsi järvel kehtestada rääbise ja tindi püügiks aastasaagi püügivahendi kohta. Muudatus puudutab kastmõrdu ja tindimõrdu. Nende vahenditega teostatakse ühe liigi sihitud püüki: kastmõrraga püütakse rääbist ja tindimõrraga Peipsi tinti. Muudatusega on võimalik Peipsi järvel sisse viia samasugune püügikorraldus nagu Pärnu maakonnas räime kastmõrrapüügil. Aastasaak kastmõrra kohta on Pärnu maakonnas kehtestatud alates 2014. aastast. Tegemist on individuaalkvootide süsteemiga analoogse põhimõttega, ettevõtjal on püügivahendi kohta kindel kvoot. Erinevus individuaalkvootidest seisneb selles, et aastasaaki ei saa eraldi püügivahendist võõrandada ega rentida ja ajalooline püügiõigus sellele ei kohaldu. Võõrandada ja rentida on võimalik rannapüügis ainult püügivahendit, lubatud saak on määratud vahendi juurde. Sellist püügikorraldust on võimalik rakendada püügivahendite puhul, mis püüavad ühte peamist sihtliiki ja marginaalselt muid liike. Selleks on räime ja rääbise püük kastmõrraga ja Peipsi tindi püük tindimõrraga.
Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu tekst ja seletuskiri on valminud Keskkonnaministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Riigikogu maaelukomisjoni koostöös. Maaelukomisjon arutas teemat esmakordselt 2. detsembril 2019. aastal koos huvigruppidega. Kohal olid esindajad Maaeluministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist, Eesti Kalaliidust ja Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogust. 20. ja 27. jaanuaril k.a arutas komisjon taas eelnõu ning otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele ja esimese lugemise lõpetada. Ühtlasi määrati ettekandjaks Heiki Hepner. Kõik otsused tehti komisjonis ühehäälselt.
Nüüd pisut ka eelnõust endast. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse kehtivat seadust nii, et võimaldada püügiloa andmisel arvestada ka lubatud saaki tindimõrdade puhul. Praegune seadus lubab seda kastmõrdade puhul, tindimõrdade puhul aga mitte. Kui aga lubatud tindi aastasaak kehtestatakse, siis ka tindimõrra puhul tuleks see kalapüügiloale märkida ja loa väljastamisel sellega arvestada. See on oluline õigusselguse huvides.
Eelnõu punktiga 2 luuakse võimalus kalapüügiloale märkida ka Peipsi järvel kast- ja tindimõrra lubatud aastasaak, mis on selle püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi korrutis.
Eelnõu punktiga 3 sätestatakse, et kui lubatud rääbise ja Peipsi tindi aastasaak on kehtestatud kast- ja tindimõrdadega püügiks, siis kaluri saak arvestatakse esimeses järjekorras eelnimetatud liikide aastasaagi hulka. Kui tindi ja rääbise aastasaak on ammendunud, tuleb püük kast- ja tindimõrdadega lõpetada. Sellega välditakse saagi mahamärkimist muudele vahenditele. Peipsi tinti ja rääbist on võimalik püüda kaaspüügina ka muude vahenditega peale tindi- ja kastmõrra. Neid liike esineb kaaspüügis näiteks ääre- ja avaveemõrdades.
Eelnõu punktiga 4 täiendatakse seadust nii, et rääbise ja tindi lubatud aastasaagi võib kehtestada ka kast- või tindimõrra kohta. Seadusest tulenevalt kehtestatakse nn lubatud aastasaak kõikidele kalaliikidele, mis tähendab, et saaki on võimalik püüda erinevate püügivahenditega. Püügivahendite efektiivsus on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu on kasvanud ka võimekus saaki ehk kvooti välja püüda. See on viinud püügihooaja lühenemiseni. Muudatuse eesmärk on Peipsi tindi ja rääbise aastasaagi kehtestamine Peipsi järvel kast- ja tindimõrdadele, mis võimaldab jaotada püügikoormust ühtlasemalt püügihooaja vältel ja annab püüdjale stabiilsuse, et saak määratud koguses välja püüda.
Eelnõu punktiga 5 lisatakse uus lõige, mis annab Vabariigi Valitsusele õiguse jaotada kalaliigi aastasaak kast- ja tindimõrdadele ning ülejäänud püügivahenditele. Aastasaagi kehtestamisel tuleb arvestada eelnevate aastate saaki, aga ka kalavarude jätkusuutliku majandamise võimalusi. Näiteks, Peipsi järvel on kastmõrdadega püütud 2016.–2017. aastal ca 44% rääbisesaagist, ülejäänu on püütud muude vahenditega. Osa kalureid on rääbisehooajal avaveemõrrad kohandanud rääbise püügiks, mille tulemusel on selle liigi kaaspüük märkimisväärne. Mõistlik on tagada rääbisesaak ka muude mõrdade puhul, et rahuldada nende püüdjate õiguspärast ootust. Kastmõrdade lubatud saak jaotatakse omakorda kastmõrdade vahel, ülejäänud püügivahenditele jääv saak jääb jaotamata, nende kohta jääb kehtima olemasolev püügikorralduslik süsteem. Peipsi tinti esines kaaspüügina 2018. aastal ääre- ja avaveemõrdades alla 1% kogusaagist. Siiski näitavad eelnimetatud määrad, et lubatud saagist tuleb jätta proportsionaalne osa ka muudele püügivahenditele peale kast- ja tindimõrdade, et tagada kvoodist kinnipidamine.
Eelnõu punktiga 6 muudetakse § 56. Paragrahv 56 sätestab lubatud saagi vähendamise juhul, kui kalur on püüdnud rohkem kala, kui talle kastmõrra kohta lubatud aastasaak õiguse andis. Lõige 1 näeb ette eeltoodu rakendamise merel ja lõige 2 Peipsi järvel tindi- või kastmõrraga püüdmisel.
Eelnõu punktiga 7 täiendatakse seadust selliselt, et ka tindimõrdade puhul saaks püügivahendeid kasutada anda vaid koos lubatud saagiga ja vastupidi, et tagada sihtotstarbeline püügivahendi kasutamine.
Eelnõu punktiga 8 lisatakse täpsustus Läänemere kohta ja eelnõu punktiga 9 täiendatakse § 58 lõiget 8, mis on analoogne eelnõu punktiga 7, kuid ei sisalda viidet Euroopa Liidu kontrollmäärusele ja on rakendatav Peipsi järvel toimuva püügi korral. Sisuliselt tähendab see, et kui püügivõimalus ja aastasaak on kasutada antud teisele ettevõtjale ja kasutada saanud ettevõtjal ei ole piisavas ulatuses kast- ja tindimõrraga püügi võimalust ja lubatud saaki, siis võetakse ülepüügi korral saak maha kasutada andnud ettevõtja taotletava aasta lubatud aastasaagist.
Eelnõu puudutab kalapüügikorraldust Eesti sisevetes, mida Euroopa Liit ei reguleeri. Sihtgrupp, mida käesolev seadus puudutab, on umbes 35 Peipsi järvel rääbise ja Peipsi tindi püügiga tegelevat ettevõtet ja ca sada kalurit. Seadusemuudatus võimaldab ettevõtjatel kalapüüki paremini püügihooaja jooksul planeerida. Peipsi tindi püügi hooaeg võib teoreetiliselt kesta ca üks kuu – algab orienteerivalt aprilli algusest – ja rääbise püük on lubatud poolest juulist poole augustini. Kui lubatud saak on kehtestatud püügivahendi kohta, on kaluril kindlus see saak välja püüda, niivõrd kuivõrd püügihooaeg seda paindlikkust võimaldab. Sektorile on stabiilsus vajalik ja oluline. Peamiselt mõjutab selline püügikorralduse muutus Keskkonnainspektsiooni tööd, kes peab suurendama järelevalve operatiivsust vee peal maapealse kontrolli asemel. Tehniline võimekus on järelevalvel olemas. Veepealsele kontrollile keskendumine on oluline seetõttu, et jälgida kvoodist kinnipidamist ja kala tagasiheitmist püügivahendist, mis on tavapärane risk nn individuaalkvootide puhul. Veterinaar- ja Toiduamet väljastab kalapüügilube, nende töökorraldusele on mõju neutraalne.
Seaduse rakendamiseks pole vaja lisakulutusi teha ja lisatulusid ka ei kaasne, kuna püügikvoodid jäävad samale tasemele. Seadusemuudatuse rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 1. novembri 2019. aasta määrust nr 85 "Kutselise kalapüügi võimalused ning lubatud aastasaak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2020. aastaks", kus kehtestatakse lubatud Peipsi tindi aastasaak tindimõrra kohta ja rääbise aastasaak kastmõrra kohta. Seadus jõustub üldises korras. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla saalile teadmiseks ja ise tahaks ka teada, kui palju on sellel järvel neid rääbise- ja tindipüüdjaid kalureid ja kui palju on neid kastmõrdu ja tindimõrdu ning kas kogu see seltskond on selle parandusega rahul või miks nad saadavad meile praegu murelikke kirju.

Aitäh! Ütleme niimoodi, et kastmõrdu peaks olema umbes 20 ja on, siin on toodud orienteerivalt, 35 ettevõtet ja sadakond või natuke enam kalurit. Tõepoolest, tagasiside osalejatelt või nendelt, keda see puudutab, huvigruppidelt on olnud erinev. Mõned on ütelnud, et väga õige, jah, tuleb muuta ja tuleb palju jõulisemalt muuta ja palju rohkem muuta, aga mõned on ütelnud, et asi tuleb jätta nii, nagu on. Eks me ka komisjonis arutasime. Kui esimene lugemine peaks lõppema, siis soovime kindlasti veel kord kohtuda huvigruppidega, et täiendavalt läbi rääkida.
Kui nüüd vaadata, kui suur on väljapüük tindimõrdadega, siis 2019. aasta kohta on mul sellised andmed, et, nagu ma ütlesin, oli 20 tonni ja kastmõrdadega oli 123 tonni. Samas oli 2018 see oluliselt suurem, just tindimõrdadega, 355, kastmõrdadega ei ole oluliselt suurem olnud, 153. Olgu veel lisatud, et tegelikult on väljapüük aastate jooksul ka päris palju kõikunud. Toome nüüd siin viimaste aastate näitajad. Samas me teame näiteks, et tindi puhul on olnud ka aastaid, kui ei ole midagi püütud, ja rääbise puhul on olnud väljapüük väga väike. Tindi puhul on kalasaagid olnud sellised, et aastateni 2011–2015 praktiliselt väljapüüki ei olnud, pärast seda on olnud 4 tonni ja 4 tonni, 2018 oli 355 tonni ja eelmine aasta 19 tonni. Kui me räägime rääbisest, siis tõesti, ka rääbise väljapüük on väga tugevalt kõikunud, näiteks 2011. aastal oli 1 tonn, 2012. aastal 3 tonni, siis olid aastad, kui ta jäi 10 ja 20 tonni vahele, 2017. aastal oli 45 tonni ja 2018. aastal 313 tonni, kasvas oluliselt rohkem, 2019. aastal oli 303 tonni. Tõepoolest, nende mõlema kalaliigi arvukus järves on küllaltki kõikuv, see sõltub väga erinevatest tingimustest, nii paljunemis- kui ka keskkonnatingimustest.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Võib-olla sa natukene täpsustad, mille järgi neid kvoote antakse. Mõrdade arv on eri aastatel olnud erinev ja sa loed siin, et 20 ja 30 ja siis on 300. Teine pool on see, et osa rääbist ja tinti – ma küll ei kujuta ette, kuidas tinti teistmoodi püütakse, aga võib-olla on võimalik – püütakse teiste püügivahenditega ja seal läheb ikka olümpiasüsteem edasi. Ma saaks aru, et kui ühe kalaliigi kohta lepitakse kokku kvoot, siis kvoodid jagatakse püügivahenditele ära ja püügivahendite arv peaks mingi alus olema. Mis aasta püügivahendite arv aluseks on?

Võib-olla alustaks tagantpoolt või sellest, et tõesti, püügivahendite puhul on nüüd toodud see täpsustus, kuidas konkreetselt see arvutamine käib. Ma otsin selle paragrahvi üles, see on siin öeldud. Üks hetk. Tähendab, kõigepealt kehtestatakse üldine väljapüük, kui palju võib konkreetsel aastal välja püüda. Praegu on 2020. aastaks välja pakutud sellised arvud kvoodi kohta, et Peipsi tinti 200 tonni ja rääbist 170 tonni. Ma tuginen Maaeluministeeriumi andmetele, kust ma palusin mulle andmed saata. Lõpuks jagatakse aastasaak tõesti ära konkreetsetele püügivahenditele. Aga näiteks just Peipsi tindi puhul, tõepoolest, nagu ma ütlesin, umbes 1% arvatakse, et tuleb millegi muuga, kaaspüügiga. Rääbise puhul on kaaspüügi võimalused märksa suuremad ja selle pärast on jäetud ka praegu osa jagamata. Tõesti, selle küsimusega tuleks edasi tegeleda ja arutada, kuidas süsteemi tervikuna muuta. Mõnes mõttes on Peipsi järvel see selline pilootrakendus. Just tindi puhul on suhteliselt lihtne seda kogu kalakvoodi kohta rakendada, rääbise puhul on see tekitanud eriarvamusi ja küsimusi. Me kindlasti kahe lugemise vahel veel seda arutame, aga tõesti, lugedes kirju, mis on meile kõigile tulnud, oleme tõdenud ka seda, et tegelikult on olnud kohati soov, et individuaalkvootide jagamine toimuks üle järve tervikuna ja puudutaks absoluutselt kõiki kalaliike, mida püütakse. Sellel teemal seisab tegelikult arutelu ees.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Mulle tekitab samuti muret see eelnõu punkt 5, et Peipsi järvel jaotatakse kastmõrdade vahel 44% rääbisesaagist. Ma pean ütlema, et 2014. aastal, kui Pärnu lahes kastmõrdadele individuaalkvoot määrati, siis samamoodi tulid kalurid Riigikokku ja palusid seda teha, sest olümpiapüügi tingimustes tekkis olukord, kus kala jõudis eri randadesse erineval ajal. Tänase päevani (nüüd on ju möödas kuus aastat) ei ole keegi öelnud, et individuaalkvoodi rakendamine oleks olnud vale. Aga ma pean siiski ka nõustuma kriitikutega, et eelnõus ei ole esitatud mõistlikku põhjendust, miks 56% puhul püügivahendite osakaalust peaks jätkuvalt toimuma püük olümpiapüügi meetodi raames. Minu arvates tuleks leida ka selle 56% jagamisel moodus individuaalkvoodi määramiseks. Lõppude lõpuks, sama eelnõu annab ju ka võimaluse kvoodi ületamine järgmise aasta kvoodist maha võtta. Miks seda ei kasutatud või ei arutatud?

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult on põhjus, miks 44% on praegu jagamisel individuaalkvootidega, ju see, et rääbist erinevalt nii tindist kui ka räimest tuleb arvestataval hulgal kaaspüügil, kui püütakse teiste püügivahenditega. See nõuab, nii nagu ma korra ütlesin, tegelikult kogu süsteemi ülevaatamist. Ma olen seda meelt – siin on hästi palju huvigruppe, on hästi erinevad huvid –, et see nõuab läbivaidlemist, läbiarutamist. Aga sa saad seda teha ainult teatud piiratud ulatuses. Näiteks rääbise puhul tõesti püügivahendite, kastmõrdade vahel jagatakse sellepärast, et see on keskendunud rääbisepüügile, aga võib olla tegemist ka avaveemõrdade või mõne teise püügivahendiga. Sellepärast, niikaua, kui meil ei ole see lahendatud tervikuna, ei ole võimalik ka rääbise puhul 100% individuaalkvoodina laiali jagada. Aga see on nüüd sees siiski, et kui kaaspüüki tuleb või seda siin ka on, siis see arvutatakse ju maha. Mina olen niimoodi aru saanud, et see on praeguses eelnõus sees. Me kindlasti peame tervikuna analüüsima kõikide kalaliikide kaupa, aga praegu me oleme võtnud ette, ütleme siis nii, esimeses järjekorras natukene lihtsamini lahendatavad küsimused.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Hea, et on hakatud seda näppima. Aga kui vaadata suurt pilti, siis on üks järv, kaks kallast, kalad ujuvad edasi-tagasi, nii tint kui ka rääbis, kuid eri kallastel on erinevad süsteemid ja kalurid, kes seal elavad. Kusagil on olümpia, et kes ees, see mees, ja teisel pool individuaalpüük. Ja nüüd on selline poolmuna, nii võiks nimetada seda eelnõu, et tõmbame piiri 44% peale või kusagile mujale, muidu jääb süsteem nagu erinevaks. Minu küsimus on, kas peaks ikkagi vaatama järve tervikuna, kuna ega kalad ju ei tea, et ühel pool venelased ja teisel pool püüavad eestlased, ühtedel on olümpiasüsteem ja teistel teine. Sa viitasid, et see on alles algus, aga kas peaks vaatama järve tervikuna ja kogu seda süsteemi, kuidas kalu, mitte ainult tinti ja rääbist, sealt välja püütakse?

Aitäh! Minule teadaolevalt ikkagi, kui Eesti pool Vene poolega läbi räägib, siis räägitakse läbi neid kvoote just nimelt kogu järve ulatuses. See püügiviis, kas olümpiapüük või individuaalkvootidega püük, ei ole pigem küsimus mitte sellest, kas püütakse 1000 tonni või 500 tonni, pigem on see küsimus sellest, mis perioodi jooksul see välja püütakse, kas see püütakse välja ühe nädalaga või jätkub seda kaheks kuuks. Sealt tulenevalt loomulikult tekivad ka erinevad majanduslikud huvid nendel, kes on arendanud endale välja väga võimsa püügilaevastiku, ja nendel, kes vastupidi tahaks kohapeal olla veendunud, et ta saab näiteks rääbist kahe kuu jooksul püüda pidevalt ja pakkuda ka värsket kala turule. Need on pigem seda tüüpi küsimused või arutamise kohad. Tõesti, ma ei ole detailides kursis, kuidas Eesti ja Vene poole vahel see kvootide läbirääkimine käib, aga ma tean, et ka teadlased on sinna kaasatud, ja usun, et eks nad vaatavad ikka tervikjärve.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nende kalapüügiregulatsioonide kaugem eesmärk on ju tegelikult see, et ressursid oleksid mõistlikult kasutatud ja neid jätkuks tulevastele kümnenditele ja inimestele. Loodetavasti see plaan seda eesmärki ka täidab. Aga selle seaduse mõju kohta on räägitud, et Keskkonnainspektsioon, kes seni on sadamates järelevalvet teinud ja kalapüüki kontrollinud, peab nüüd hakkama ka vee peal seda tegema. Kas te natukene kirjeldaksite, kuidas see kõik siis praktikas välja näeb? Kas tuleb igale paadile juurde sõita, kontrollida ja kaaluda või kuidagi teisiti?

Tõepoolest, ütleme, see raskuskese läheb pigem vee peale. Aga me mõtleme möödunud sügisele, kui uudisekünnise ületas see, et oli ahvenapüük, seal tuli kaaspüügina väga palju koha ja tegelikult oli tulemus, et osa visati tagasi ja siis tekkis järve peale tohutul hulgal surnud koha, sest see, mis on korra kinni püütud, ei jää enam elama. See on ebamõistlik majandamine ja ressursi kasutamine. See tegelikult ju tähendab, et järgnevatel aastatel on meil koha vähem välja püüda, sest me oleme ta lihtsalt tagasi visanud ja selle kvoodi justkui ära kasutanud. Tõepoolest, see vajab ka natukene arutamist, et täna on seis selline, et põhimõtteliselt võib kalur tulla maale kus iganes. Siin on mõttekoht, kas leppida kokku ikkagi kindlad sadamad, kus saaks maale tulla. Me teame, et vist 15 sadamat on sellist, kuhu on antud ka Euroopa Liidu vahendeid, et neid korrastada ja arendada. Kas peab nüüd just iga 2 kilomeetri tagant maale saama, see on arutamise koht. Täna ei ole seda reguleeritud. Samas on kalurid justkui, nendest kirjadest selgub, ma ütleks, olnud pahased, et järelevalve nende üle on palju suurem kui rannakaluritel, kes mere ääres kala püüavad. Tõesti, on võimalik ka kaasaegseid vahendeid rakendada järelevalves ja minu meelest on see kindlasti üks võtmekohti, me peaksime ikkagi selle üle mõtlema. Need GPS-id ja automaatne püütud kalade koguste kindlaksmääramine on kindlasti mõttekoht. Aga tõesti, Keskkonnainspektsioon ei pea sellepärast ostma näiteks uusi paate, mis oleks väga suur kulu. Tegelikult on nendel kõik olemas. Mehed ja naised tõenäoliselt peaksid siis rohkem järvele minema. Tõesti, mõeldes ka eelmise sügise juhtumile, tegelikult Keskkonnainspektsioon ka ikkagi oli ju järvel. Eks nad peavad oma tööd natuke ümber korraldama.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kõigepealt tahan ma tänada maaelukomisjoni. Te olete õigel teel. Selge, et individuaalkvoot on see, mis lahendab probleemi. Teiselt poolt on muidugi probleem see, et kui te püüate ühe kalaliigi püüdmisel teha nii, et pool on olümpiasüsteem ja pool püütakse kvoodiga, siis see tekitab segadust. Peipsi järv on üks väheseid järvi maailmas, kus mingi olümpiasüsteem toimib, ja kui kogu kalapüük oleks kvoodiga, siis ei tekiks seda olukorda, et sa pead pool saaki vahepeal paadist järve viskama, sest mingi kvoot saab täis ja ühe kvoodi täissaamisega lõpetatakse ka teiste kalaliikide püük, sest võrku tuleb mitut sorti kala. Ma arvan, et nendel aruteludel võiks lõpuks teema lukku lüüa, nii et kõik kalad püütaks kvoodiga. Kaheksa aastat tagasi pakkusid kalurid, et on GPS-süsteemid kõikidel paatidel ja on 13–15 sadamat, kuhu võiksid paadid tulla, ja seal on ka külmhooned juures, et see probleem lahendada. Ma soovin teile jõudu ja jaksu. Ma ei saanud enne küll vastust sellele, mille järgi te mõrdade arvu lõpuks paika panete.

Aitäh!

Aitäh! Eks see ole keeruline küsimus ja vajab veel korra läbirääkimist. Tõesti, me proovime nüüd sellega otsast ikkagi pihta hakata ja tahame kutsuda kalurid uuesti ka laua taha ja nendega läbi rääkida. Eesmärk on ju ikkagi see, et oleks toimiv süsteem ja et ei oleks midagi päris vägisi tehtud. Aga kui vaadata veel seda, kuidas see ikkagi määratakse, siis siin on öeldud: "Kalapüügiloas määratakse lubatud püügivahend, püügivõimalus, püügiaeg ja kalapüügi koht ning kast- ja tindimõrraga [püügil] lubatud aastasaak, ... mis arvutatakse kehtiva seaduse § 47 lõike 1 alusel ..." Paragrahvi 47 lõige 1 ütleb meile, et Eesti Vabariigi valitsuse ja Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilimise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagi kalaliikide kaupa kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega 60 tööpäeva jooksul pärast valitsustevahelises Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalapüügi komisjonis lubatud kogusaagi poolte vahel jaotamist. See jagatakse tõesti selle määrusega kast- ja tindimõrdade kohta. Põhimõtteliselt, kui sul on olemas (see on vähemalt minu arusaam) lubatud väljapüütav kogus ja püüniste hulk, siis on see lihtne aritmeetiline tehe. Nii olen mina aru saanud.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilmselt soovib hea kolleeg teada, kuidas see püügivahendite arv tekib ühel või teisel aastal, kui lubatud kvoot kõigub, ehk kui palju kellelgi on võimalust püüda, sõltumata sellest, et tegemist on justkui lihtsa aritmeetilise tehtega. Aga võib-olla protokolli huvides ja mõnel kolleegilgi tekkis huvi: miks selle seadusemuudatuse algatas komisjon, miks see ei tulnud ministeeriumidest?

Ma arvan, et üks olulisi põhjusi on see, et Peipsi tinti hakatakse nüüd püüdma juba aprilli algusest, arvestades ka seda, et on olnud pehmelt öeldes suhteliselt soe talv, st jääd pole olnudki. Kui meil oleks olnud korralik karm talv ja paks jää, siis oleks see ilmselt natukene edasi lükkunud. Tõesti, võib arvata, et aprilli alguses läheb Peipsi tindi püük lahti. Osapooled istusid detsembris koos ja ka ministeerium pärast seda tuli oma mõtetega välja. Ma julgeks arvata, et võib-olla üheks põhjuseks oli see, et kui komisjon algatab, siis asi liigub pisut kiiremini. Selles mõttes, et kui valitsus peaks algatama, siis võtavad tal oma protseduurid lihtsalt natuke rohkem aega, et jõuda aprilliks ikkagi muudatusega ühele poole. Aga kuna see on tekitanud nii palju küsimusi ja nõuab ka põhimõttelisi arutelusid, siis mina ütleks niimoodi, et ideaalne oleks, kui me jõuaksime vähemalt Peipsi tindi asjas niikaugele, et saaksime seda sellel aastal rakendada, aga kui tekib ikkagi vajadus täiendavalt arutada, siis need arutelud tuleb ära pidada ja leida parem lahendus. Pikem siht võiks olla ikkagi individuaalkvoodid. Ja ei kuku ka maailm kokku, kui selleks aastaks ei jõuta.

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mõnes mõttes olen ma teiega nõus, et ega selle valitsuse jõudlus väga suur ei ole ja komisjoni tööst on siin kindlasti abi. Aga võib-olla te ütlete saalile ka seda (see ei tulnud väga hästi võib-olla välja), mis tekitas nendel aruteludel erimeelsusi. Te viitasite ettevõtjate kirjadele. Mis need põhiasjad olid? Mis need vastaspoole etteheited olid, miks ei peaks seda eelnõu sellisel kombel toetama?

Teen seda hea meelega. Olen võtnud need kirjad ka kaasa ja võin siit mõningaid lõike tsiteerida. Toon välja nii negatiivseid kui ka positiivseid pooli. Näiteks, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu ettevõtjad on öelnud, et osa kalureid panevad olümpiasüsteemi tõttu sellel väga lühikesel püügiperioodil järve hulga rohkem püüniseid, kui neile tegelikult on lubatud. See on viide, et oleks vaja seda süsteemi muuta. Nad toovad terve rea põhjendusi, miks seda tuleks teha. Päris nii ei arva Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit. Nendel on arvamus, et see vist ei ole kõige parem mõte. Nad ütlevad, et see ei ole väga hea. Siin on ka süüdistatud neid liite, et on käidud allkirju võtmas ja pärast tuleb välja, et inimene on pensionär ja tegelikult ei olegi õigust püüda. Eks selles tuleb ka selgust saada, mis siin on. Aga nad ütlevad, et Peipsi järvel käib püüdmas 120 juriidilist isikut ja on väljastatud 200 kalapüügiluba ning et kui see muudatus rakendub, siis võib osa justkui tööta jääda. Samas on toodud nende kirjades välja seda kõikide kalaliikide kohta, näiteks et mutnikupüügi ajal tegeldakse enamikus ahvenapüügiga ja koos ahvenaga tuleb ka koha. See tähendab, et kirja koostajal on olnud meeles eelmine sügis, kui taheti ahvenat püüda, aga kuna koha tuli nii palju sisse, siis ei saanud ka ahvenakvooti täis. Tegelikult on nad oma kirjas hoopis sellele rõhuasetuse pannud ja nad on pahased, miks selline olukord on tekkinud. Võtame Sassukvere Sadama MTÜ ja Peipsi kalurid, kellelt kiri on tulnud. Nemad arvavad, et individuaalkvoodikalandusega seonduv tööstusharu läheb monopoliseerimiseni, osa võib-olla, näiteks nemad on rääbisepüügil sellise lahenduse vastu olnud. Nad ongi tõstnud üles küsimuse, et osaliselt ka rääbist ju püütakse teiste vahenditega, ca pool. Vaatan veel mõnda kirja. Meile on tulnud täisühing Salo-Kala arvamus. Nemad toovad oma kirjas välja, et Peipsi kalurid on väga kontrollitud, nendele on väga ranged reeglid peale pandud, aga samas nad ütlevad jälle, et nad on individuaalkvootide poolt, kui muid lahendusi ei leita.
Nii et kirju on erinevaid, põhjendusi on erinevaid, aga ma julgen ütelda, et üks osa on selgelt öelnud, et las kõik jääb nii, nagu oli, ärme muudame mitte midagi. Minu sisemine tunnetus ütleb, et tindi puhul tegelikult soovitakse laias laastus muutust ja seda on ka võimalik suhteliselt lihtsalt teha, rääbise puhul ollakse kõhkleval seisukohal. Aga üks arvestatav osa kalureid ütleb, et tuleks vaadata kõik läbi ja liikuda individuaalkvootidega hoopis jõulisemalt edasi.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 136 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. veebruari kell 17.15. Sellega on tänane esimene päevakorrapunkt läbitud.

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 116 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Kersti Sarapuu.

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjoni nimel toon lõpphääletusele seaduseelnõu 116, mis oligi nii pika pealkirjaga, nagu Helir just ette luges: Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu. Esimene lugemine toimus k.a 15. jaanuaril, rahanduskomisjon arutas eelnõu teist lugemist 27. jaanuaril ja 10. veebruaril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 29. jaanuaril kell 17.15. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud, keelelisi ja normitehnilisi parandusi eelnõus ei tehtud. Komisjon langetas konsensuslikud otsused: saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 12. veebruariks, lugeda teine lugemine lõpetatuks ning viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja, kõigepealt ma tänan väga sisuka ettekande eest. Võib-olla sa täpsustad. Kas komisjonis oli ka arutelu sellel teemal, et järgnevatel aastatel tuleb siia üle 50 lepingu eri piirkondade ja riikidega? See on väike saar ligi 60 000 elanikuga. Kas ikkagi Riigikogu liikmed ei peaks ka käima seal kohapeal ja vaatama, kas nende lepingute sõlmimised on ikkagi mõistlikud ja majanduslikult vajalikud? Võib-olla peaks järgmise aasta riigieelarves arvestama sellega, et meie komisjonide liikmed saaksid kohapeal käia?

Aitäh, lugupeetud rahanduskomisjoni esimees, nii toreda küsimuse eest! Aga nagu sa võib-olla oled ka aru saanud, me oma sekretariaadi juhi Tiina Lichti saadame sinna rahvast tantsitama, ta toob meile esimesed kogemused sellest toredast väikeriigist. Siis, ma usun küll, me peaksime minema ja selle üle vaatama, sest tõesti, nagu sa ütlesid, et 60 000 elanikku ja 63 ruutkilomeetrit, see La Manche'i väinas asuv väikeriik on üks väga suur vaatamisväärsus. Nagu ma esimese lugemise ajal ütlesin, ka Victor Hugo on kirjutanud seal oma väga suurepärased teosed ja üks nendest oli "Hüljatud". Nii et teeme ära.

Aitäh! Tehtud. Lugupeetud ettekandja, teile küsimusi ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta esitatud ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 116 lõpphääletus ja me läheme selle lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Guernsey vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 116. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 105 teine lugemine. Ettekandjaks palun kultuurikomisjoni liikme Kristina Šmigun-Vähi.

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt ütlen ära, et spordiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2019. aasta 11. novembril. Selle eelnõuga luuakse alused sportlasestipendiumi ja sportlasetoetuse maksmiseks. See on punkt üks. Teiseks täiendatakse karistusseadustikku. Punkt kolm, spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks luuakse kontaktpunkt. Ja viimane punkt, eelnõuga lisatakse Eesti spordiregistri koosseisu sporditulemuste andmekogu.
Tuletan meelde natuke ajalugu. Eelnõu 105 esimene lugemine lõpetati eelmise aasta 4. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 18. veebruariks eelmisel aastal Riigikogu fraktsioonid, komisjonid ega liikmed eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud.
Komisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette käesoleval aastal mitmel korral: 13. jaanuaril, 20. jaanuaril, 27. jaanuaril ja 10. veebruaril. Kultuurikomisjon tegi eelnõu kohta üheksa muudatusettepanekut. Ma ei hakka neid sõna-sõnalt ette lugema, vaid ütlen, et tehti keelelised ja tehnilised täpsustused ehk muudeti sõnastust ja termineid, et rakendajatele oleks seadus arusaadavam.
Olulistest asjadest veel seda, et kultuurikomisjon arutas oma 20. ja 27. jaanuari istungitel, kas tõsta sportlasetoetuse piirmäära. 20. jaanuari arutelul osalesid Eesti Korvpalliliidu ja Kultuuriministeeriumi esindajad. Eesti Olümpiakomitee oli esindatud kirjaga. Eelnõu algatajate sõnul on eelnõu algtekstis olev regulatsioon valmistatud kompromissina ette Kultuuriministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Maksu- ja Tolliameti ning spordiorganisatsioonide koostöös. See oli sihuke üldine sõnum. 27. jaanuari istungil esitasid komisjoni liikmed fraktsioonide seisukohti ülemmäära tõstmise ettepaneku kohta. Komisjon pidas oluliseks, et võimalik muudatusettepanek oleks konsensuslik, kuid kuna komisjoni liikmete seisukohad olid erinevad, jäädi eelnõu algtekstis sätestatud sportlasetoetuse ülemmäära juurde.
Lõpetuseks. Komisjon tegi ettepaneku saata eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 12. veebruaril ehk täna. Kõik otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on ka küsimusi. Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Väga austatud ettekandja! Ma arvan, et see seaduseelnõu lahendab ära ühe väga pikka aega kestnud kitsaskoha. Eks neid stipendiume ole senigi makstud ja makse pole makstud, nüüd, ma arvan, saab see korrastatud. Nii et ma arvan, et nendele klubidele, kes Eesti tasemel toimetavad, on see päris asjalik lahendus. Küll tuleb tõdeda, et ka nende maksukoormus tegelikult tõenäoliselt selle seaduseelnõuga kasvab sotsiaalmaksu maksmise tõttu, aga nende klubide puhul, kes esindavad Eestit rahvusvahelisel tasemel, ennekõike sportmängude võistkonnad – ma ei tea, ühe käe sõrmedest jääb ka üle, kui lugeda kokku, kes tegelikult seda välja kannavad –, me teeme tegelikult kolm sammu tagasi. Nende maksukoormus kasvab selle tulemusena kordades. Kuna riigi maksulaekumised, nii üllatav kui ka ei ole, selle eelnõu heakskiitmisega suurenevad, siis miks ei kaalutud erandit nendele mõnele klubile, et nad suudaksid tasemel konkureerida Euroopa või VTB karikasarjades?

Aitäh küsimuse eest! Väga hea küsimus ja väga head tähelepanekud. Komisjonis me seda arutasime, meile saadeti isegi Kalev Cramost kiri ja korvpalliliidu peasekretär käis asjaolusid selgitamas. Ma pean ise ka tõdema, et see on raske, me saime sellest aru. Kui sa teed mingeid erandeid, siis see on hästi keeruline. Ma ei taha siin oma seisukohta üldse võtta. Meie komisjoni üldine seisukoht oli see, et tuleb jääda algteksti juurde. Taavi Pürni, Kultuuriministeeriumi nõuniku sõnul vajas sport tegelikult reguleerimist. Loomulikult olen ma sellega päri. See on nüüd mu isiklik arvamus, et me oleks võinud teha erandeid, et mitte tappa mingit spordiala väga kiiresti ära. Ma sellega olen absoluutselt päri.

Jüri Jaanson, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen arvamusel, et mõni erand võib-olla võiks olla, aga üldiselt on spordiseaduse arendamisega astutud hästi suur ja selge samm edasi. Stipendiumi niisugune piiritlemine ja sportlasetoetuse seadmine, aga ka näiteks riikliku kontaktpunkti loomine on hästi oluline. Aga ma küsin veidi selle kohta sinu enda isikliku kogemuse põhjal. Sa oled ise tippsportlane olnud, nüüd oled spordiseaduse menetleja. Meil on laual 1. märtsist rakenduv uus spordiseaduse regulatsioon. Kas sul näiteks omal ajal sportlasena oleks olnud mugavam ja turvalisem sportida, kui oleks kehtinud praegune või see jõustuv regulatsioon?

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, minu puhul – ma vaatan nüüd täiesti oma kivi otsast – ei oleks see väga midagi muutnud. Ma saan aru, kui ma praegu vaatan seda eelnõu – jah, täiesti isiklik arvamus jälle –, et individuaalsportlastel ka midagi väga palju ei muutu. Kõige suurem küsimärk ongi meeskonnaalad. Eriti, nii nagu Toomas Kivimägi välja tõi, just need klubid, keda see puudutab, kes käivad välisvõistlustel, ja just välisklubid, see puudutab neid väga.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas sportlastele, kellele on määratud sportlasestipendium, on selle seaduse vastuvõtmise korral tagatud ka kõik sotsiaalsed tagatised: pension, haigekassa ja kõik muu sinna juurde?

Jah, selle eelnõu üks plusse ongi see, et põhimõtteliselt on sportlane ühiskonna täisväärtuslik osa ja täpselt samamoodi, nii nagu Riigikogu liigegi, saab ta pensioni hakata koguma ja tema sotsiaalmaksud on makstud, ta saab arsti juures käia ilma mureta jne.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea Kristina! Minul on selline küsimus. Jätkan seda teemat, mille kohta kolleeg Toomas küsis. Enne seda, kui selle eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli, siis ringles Riigikogu koridorides jutt, et komisjon võiks algatada sellise eelnõu, et sportlastele makstava stipendiumi suurus ei oleks mitte kaks miinimumpalka, vaid neli. Sellest tingituna jätsid ka sotsiaaldemokraadid sellise muudatusettepaneku algatamata, eeldades, et komisjonist see ühtselt tuleb. Ma arvan, et paljud spordiga kokkupuutuvad kolleegid seda juttu siin mäletavad. Nüüd, kui komisjon oma otsused tegi, siis seda muudatusettepanekut seal hulgas ei ole. Kas selle ettepaneku asjus oldi ka komisjonis konsensuslikult nõus, et ärme siis seda teeme, või oli mingeid lahkarvamusi ka?

Aitäh küsimuse eest! Jah, olid lahkarvamused. Komisjonis ütles sotsiaaldemokraatide esindaja (Katri Raiki ei olnud, tema asendajaks oli Jaak Juske) ja see ka protokolliti, et tema sooviks, et see alammäär oleks kolm või enam alampalka, ja ka mina piuksusin natukene. Aga seisukord oli selline, et kui ma vaatasin ümberringi, mis ettepanekuid tehti, ja ma nägin, et oli 6 : 4, siis minu matemaatika ütles, et see ei anna midagi, ja asjaolud jäid niimoodi.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas selle eelnõu kohaselt nüüd 1% motoklubid saaksid ka siis stipendiumi maksmisel väikese maksusoodustuse?

Palun korrake oma küsimust! 

Kas nüüd selle seaduseelnõu kohaselt näiteks 1% motoklubid saaksid ka maksusoodustuse?

Mul on väga piinlik, ma ei saa sellest küsimusest aru.

Läheme edasi. Tarmo saab pärast väljaspool suurt saali põhjalikult küsida. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, mis puudutab maksimaalselt head õigusloome tava. Kuna täna on tõusetunud probleem, siin praegu just nende võistkondadega, millega tehakse nagu vähikäiku, mida on eelnevalt puudutatud, ja te ise olete ka väljendanud, et teil on mõnes asjas küsimärk üleval, siis kas ei oleks mõistlik seda asja niimoodi üle vaadata, et selliseid küsimärke ei jääks isegi teil üles ja need võistkonnad saaksid ka n-ö rahu maa peale tagasi?

Aitäh! Väga hea küsimus. Ma pean selle peale mõtlema. Ma ei oskagi niimoodi puusalt tulistada. Ma pean küsima nõunike käest nõu, mis olukord on. Aga nagu ma olen aru saanud, on asjad niikaugel, et ettepanekud tehti ja ei laekunud ühtegi eriarvamust enne neid kuupäevasid. Põhimõtteliselt, ütleme, kogu see eelnõu ikkagi sobib suuremale hulgale spordirahvale. Seda erandit, nii nagu ma ütlesin, oleks võinud teha, aga nüüd on edasimõtlemise koht. Võib-olla tuleb mingi aja pärast asjad üle vaadata.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin alustati sellest, et hea õigustava ja kõik muu. Ma vaatan, et 1. märts on selle seaduse kehtima hakkamise kuupäev. Tavaliselt, kui selliste maksusoodustuste ja erisuste kohta Riigikogus seadus vastu võetakse, siis antakse vähemalt pool aastat aega üleminekuks. Korvpalliklubid, kellel on praegu probleem, et kahe miinimumi asemel oleks [toetus] suurem, ei oska ju arvestada, et homsest päevast või 1. märtsist peaks teistmoodi olema, või teised spordiklubid, keda see eelnõu konkreetselt mõjutab. Kust või millest tuli see kuupäev 1. märts?

Aitäh küsimuse eest! Vaat seda asja komisjonis ei arutatud.

Indrek Saar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin ikkagi veel kord, kuna see teema üles tuli. Ma saan aru, et olid laiad arutelud selle üle, et võiks ikkagi selle sportlasetoetuse kahekordset määra tõsta kas kolme- või neljakordseks, ja mingil hetkel tundus, et sellel teemal valitseb lausa konsensus, et see oleks minimaalselt kolm, aga võib-olla isegi neli miinimummäära. Kas sa oskad meile öelda, kelle poliitilise tahte taha see jäi? Iseenesest on see seaduseelnõu väga hea ja mul on hea meel, et see on jõudnud teisele lugemisele siia saali ning lõpuks saab reguleeritud see küsimus, mille ümber siin aastaid, et mitte öelda aastakümneid on käidud ja püütud selgeks saada, mis nende stipendiumidega siis on ja millised maksuriskid sellel teemal valitsevad. See, et see lõpuks on vormistatud, on tänuväärne. Aga kui vahepeal tekkis tahe rääkida kolmest või neljast miinimumist, kelle poliitiline tahtmatus see siiski oli, et me nüüd kahest miinimumist siin räägime?

Aitäh küsimuse eest! Et mitte ühtegi sõna valetada, vaid kõik ausalt ära rääkida, siis ütlen, et põhimõtteliselt oli niimoodi, et komisjonis Aadu Must avaldas arvamust, et ta on valmis alternatiivset ettepanekut toetama juhul, kui komisjon on selles konsensusele jõudnud. Isamaa fraktsiooni seisukoha ütles välja Viktoria, et nemad soovivad jääda kahe kuu töötasu alammäära ulatuse juurde kalendrikuus, selle juurde, mis on algselt eelnõus. Helle-Moonika Helme oli sellega päri, öeldes, et kuna suuremale osale spordiringkondadele see eelnõu sobis, siis ei tasuks erisusi teha. Jaak Juske ütles, et teie fraktsioon, sotsiaaldemokraatide fraktsioon tahaks seda suurendada vähemalt kolmekordse töötasu alammäärani. Mina ütlesin samuti, et sport on vaeslapse rollis, suurem osa rahast tuleb erasektorist ja riik on tegelikult kõige suurem võitja, kes saab need maksud. Aga ütlen kohe päris ausalt teile, ma vaatasin ringi ja ma nägin, et me oleme vähemuses, ja otsus oli nii.

Toomas Kivimägi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kindlasti ei taha sind panna keerulisse olukorda ja ma arvan, et võib-olla see ka ei kvalifitseeru selleks, aga küsin sedasama, mida Aivar Kokk küsis. On põhimõte, et maksumuudatustest peaks kuus kuud ette teatama. Selle seaduse heakskiitmine toob ilmselgelt kaasa n-ö täiendava maksukoormuse, aga tõenäoliselt see küll ei kvalifitseeru maksumuudatusena. Ilmselt siin ei rakendu see kuuekuuline etteteatamine, kuigi see tegelikult oleks väga loomupärane, sest de facto ikkagi neid makse makstud ei ole ja selle seadusemuudatuse tõttu juba alates 1. märtsist tuleb neid maksma hakata. See ei ole tegelikult väga soliidne, tõepoolest, kuus kuud ette oleks olnud soliidne sellest teada anda. Aga ma veel kord söandan arvata, et see ei pruugi kvalifitseeruda maksumuudatusena, me ei muuda nagu maksu. Formaalselt võib-olla see on jokk-skeem, aga tegelikult oleks soliidne anda sellest tõepoolest kuus kuud ette teada.

Aitäh tähelepaneku eest!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmetel on soovi avada läbirääkimisi? Aadu Must, palun!

Head kolleegid! Kuna ma olen n-ö kaassüüdlane mingis lahenduses, mis nähtavasti kõigile ei meeldi, siis ma pean natukene selgitama tagamaid. Nii nagu Kristina seletas, oli see eelnõu korduvalt laual ja, kuulge, mitte ainult selles Riigikogus, vaid eelnevates koosseisudes ka. Põhidiskussioon ei ole üks või teine konkreetne stipimäär või midagi muud sellist, vaid tegemist on pikema vaidlusega, mis asjad on riigimaksud, kas riik on valmis, mis on maksuvabad stipendiumid või sportlasetasud ja mis on see, mida me nimetame ausalt töötasuks, juhul kui see on töötasu. On olnud vaidlusi ja eelkõige rahandusinimestega, Rahandusministeeriumiga ja ka rahanduskomisjoni inimestega, kes on öelnud, et kui Eesti riik on valmis, siis tuleks asju nimetada nende õigete nimedega. Kristina nimetas hästi ära, et eelnevalt, enne kui seadus tuli Riigikokku, vaieldi ja üritati sõlmida kokkuleppeid ja juttu oli ka eranditest. Loomulikult, kogu rahandussüsteemi soov oli, et erandeid ei oleks. Olid päris pikad ja mitmepoolsed läbirääkimised, kus saavutati see palju jutuks olnud kahekordne määr. See oli kokkulepe eri ametkondade vahel. Olgu seekord veel erand, Eesti riik äkki nii valmis veel ei ole, et kõik on normaalselt maksustatud, aga me liigume selle poole. Ja seletati veel rahandusinimeste poolt seda, et kuulge, ega siis see ei ole ju tasuta, kui mingi spordiühingu sportlasetasu maksumäär on madalam, et riigi raha siis ühes taskus on ja teises on seda maksulaekumiste mõttes vähem jne. See oli see olukord, kus rasked kokkulepped olid saavutatud selle kahekordse määra kohta.
Tõesti, ma julgen teile öelda, et komisjonis üldine meeleolu oli see, et tahaks sportlastele rohkem vastu tulla, tahaks aidata, ja samas oli ka oht – mitte ainult oht, oli ka selge sõnum –, et kui keegi selle ettepanekuga tuleb, siis saame naha peale selle eest, miks te ei austa Eesti riigi rahandust ja kogu muud süsteemi. Nii et kui peale raskete kokkulepete sõlmimist öelda, aga meid see ei huvita, me tahame nüüd hoopis rohkem – teate, vahel ei õnnestu nii teha. Nii lihtne seekord asi oligi. Seetõttu oligi küsimus, kas komisjonis kõik liikmed julgevad konsensuslikult öelda, et me läheme selle peale. Ja kui selgus, et mõni ütles, et tema tahab, aga tema erakonnas see või too ei ole samal arvamusel, siis niimoodi lihtsalt välja ei tulnud.
Kultuurikomisjonis on vähe selliseid eelnõusid, mis lahendavad asja aegade lõpuni ära. Teate, maailm muutub nii kiiresti, kultuurimaailm, haridusmaailm ja spordimaailm samuti, me liigume samm-sammult paremate lahenduste poole. Nii me liigumegi. See on päris hea eelnõu, mis teeb olukorra väga palju paremaks, kui oli seni. Töötame edasi. Jõudu meile!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soove Riigikogu liikmetel ei ole. Eelnõu kohta esitati üheksa muudatusettepanekut, me vaatame need üheskoos läbi. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud kultuurikomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek on kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek on samuti kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek on ka kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek on kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek on kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult.  Seitsmes muudatusettepanek on samuti kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek on kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek on samuti kultuurikomisjoni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanekud oleme läbi vaadanud, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 105 teine lugemine lõpetada.
Head kolleegid, ongi teine lugemine lõpetatud, lõpetatud on ka kolmanda päevakorrapunkti menetlemine ja lõppenud on ka tänane istung. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 15.15.