Tere, austatud kolleegid! Alustame III istungjärgu 4. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on kõikidel võimalus üle anda arupärimisi ja eelnõusid. Esimesena palun siia Indrek Saare!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me oleme viimastel kuudel ja ka viimastel päevadel taas intensiivselt kuulnud erinevaid arvamusi selle kohta, kus on tööjärg ühe riigi poolt prioriteetseks kuulutatud investeeringu ehk Rail Balticu puhul. Peaminister Ratas on ajakirjanduse vahendusel kinnitanud, et 2026. aasta peaks justkui endiselt olema eesmärk, ent teisalt on nii Riigikontroll kui ka paljud teised toonud esile hulgaliselt küsimärke. Eesti on mitmetes tegevustes Balti riikidest kõige halvemas seisus ja kogu teavitus, mis puudutab ühiskonnale selle investeeringuobjektiga seonduvat, on olnud pehmelt öeldes puudulik. Sellega seoses on sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liikmetel peaministrile kaheksa küsimust, mille me siinkohal arupärimisena üle anname. Tänan!

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Eestis on tekkinud selline kaunis kurioosne olukord, kus julgeolekuasutused peavad edukalt võitlust vaenuliku mõjutustegevuse osaks olevate telekanalitega ja samal ajal suunatakse avalikku raha, maksumaksja raha nendessesamadesse kanalitesse, osaledes sellisel kombel nendesamade mõjutuskanalite rahastamises. Mul on Reformierakonna fraktsiooni liikmete poolt üle anda arupärimine sisejulgeoleku eest vastutavale siseministrile Mart Helmele. Me soovime teada, milline on Siseministeeriumi hinnang olukorrale, kus Eesti avaliku sektori raha suunatakse nii Eesti kui ka laiemalt lääneriikide vastu vaenulikult meelestatud kanalite tegevusse. Soovime teada ka seda, milliste seadusemuudatustega plaanivad Siseministeerium ja valitsus välja tulla, et selline kurioosne olukord lõpetada, sest tegu on kanalitega, mis on oluliseks osaks Kremli infokampaaniates ning mis oma valedega ja teadlike inforünnakutega teenivad kahtlemata laiemat eesmärki luua Kremlile kasulikku narratiivi ja seda levitada. Soovime nendele küsimustele vastust nii kirjalikult kui ka loomulikult parlamendi ees suuliselt. Aitäh!

Nüüd palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse nimel proua Heili Tõnissoni!

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust maaeluminister Arvo Aller. Teiseks, isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Raivo Aeg. Kolmandaks, kiirgusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Rene Kokk. Neljandaks, välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister Mart Helme. Ja viiendaks, sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse, riigilõivuseaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Tanel Kiik. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ja kaks arupärimist. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Mul on ka üks teade. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis vesinikutehnoloogia toetusrühma asutamise koosolek ja selle kokkukutsujaks on Annely Akkermann.
Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 92 Riigikogu liiget ja puudub 9.
Läheme päevakorra juurde. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 4. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt on 91 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Päevakord on kinnitatud.

Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 125 esimene lugemine. Ettekandjaks on majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun teda siia kõnepulti! Aga enne, kui minister jõuab teile eelnõu tutvustada, meenutan ma lühidalt esimese lugemise korda. Ettekandja või esitaja ettekanne on kuni 20 minutit; sellele järgneb juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, 20 minutit; siis tulevad küsimused ettekandjatele – kuni kaks suulist küsimust, mille pikkus on üks minut. Peale seda on fraktsioonide esindajatel võimalik osaleda läbirääkimistel. Palun, härra minister!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on tõhustada kaupade vaba liikumist Euroopa ühisturu toodete osas, mille puhul puuduvad täielikult või osaliselt Euroopa Liidu ühised tootenormid, näiteks lapsehooldustoodete või mööbli valdkonnas.
Ettevõtjatel ja pädevatel asutustel on siiani olnud vahel raske hinnata, kas vastastikuse tunnustamise põhimõtet saab teatava toote suhtes kohaldada. Sellest tulenevalt on õiguskindluse suurendamiseks uues Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses 2019/515, mis reguleerib põhimõtte kohaldamist, kirjas, millal toodete turulelaskmisel vastastikust tunnustamist saab kasutada. Määruses sisalduvad täpsustused aitavad efektiivsemalt tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Toodet, mida turustatakse seaduslikult ühes liikmesriigis, saab müüa ka kõikides teistes liikmesriikides, seni kuni see on ohutu ja vastab avalikele huvidele.
Täna on ettevõtjate jaoks peamiseks probleemiks olukorras, kus nende toode on juba mõnes liikmesriigis turule lubatud, esitada uuele turule sisenedes täiendavaid tõendeid. Pädevate asutuste nõutud tõendid varieeruvad lihtsast arvest liikmesriigi deklaratsioonini, mis tõestab, et toodet on seal seaduslikult turustatud. Kui turulepääsu ikkagi põhjendamatult piiratakse ja ettevõte soovib sellist otsust vaidlustada, võib see talle maksma minna 10 000–150 000 eurot ühe toote ja ühe riigi turu kohta. Sellest tulenevalt on uude määrusse sisse toodud põhimõtte kohaldamist lihtsustavad protseduurid. Ettevõtjale nähakse uue määruse kohaselt ette võimalus esitada pädevale asutusele vastastikuse tunnustamise deklaratsioon, mis hõlbustaks neil tõendamist, et toodet turustatakse seaduslikult teises liikmesriigis. Deklaratsioonis kirjeldab ettevõtja turustatavat toodet ja kinnitab, et seda turustatakse lähteriigis seaduslikult. Kui pädeval asutusel tekib pärast ettevõtja esitatud deklaratsiooni täiendavaid küsimusi, peab ta selleks pöörduma sihtliikmesriigi pädeva asutuse, mitte ettevõtja poole.
Uus määrus sätestab ka tõhusa lahenduse teises liikmesriigis tehtud turulepääsu piiravate haldusotsuste vaidlustamiseks. Kiiremate lahenduste leidmiseks ja õigusabikulude vältimiseks on ettevõtjal võimalus kasutada kohtuvälist probleemide lahendamise menetlust Euroopa Liidu koostöövõrgustiku SOLVIT kaudu. Eelnõu tähenduses on pädevateks asutusteks näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Veeteede Amet, Põllumajandusamet, Keskkonnainspektsioon, Maanteeamet, Veterinaar- ja Toiduamet.
Eelnõu on kavandatud jõustuma k.a 19. aprillil, kuna sellest kuupäevast rakendub ka Euroopa Liidu määrus. Tänan teid ja palun toetust!

Kas ministrile on küsimusi? On. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas me räägime ainult toodetest või me räägime ka teenustest, mida saab toodete kaudu inimestele pakkuda?

Jah, me räägime mõlemast.

Aitäh! Kas on veel küsimusi? Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Ja nüüd ma palun kaasettekandjaks siia kõnepulti majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni.

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas eelmainitud eelnõu nr 125 esmaspäeval, 20. jaanuaril 2020. aastal. Sellel istungil osalesid siinkõneleja, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Siim Pohlak ja Kai Rimmel. Samuti olid kohal komisjoni ametnikud Kaido Rosin, Henrik Mägi, Piia Schults ja Elis Themas. Puudus Mihhail Korb. Eelnõu oli tutvustama kutsutud majandus- ja taristuminister Taavi Aas, samuti osales ministri nõunik Moonika Parksepp. Lähemalt rääkis eelnõust Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna toote ohutuse ja tarbijakaitse talituse ekspert Karl Stern.
Lisaks sellele, mida minister äsja tutvustas, tekkisid komisjonis ka mõned küsimused. Kai Rimmel küsis, kas vastastikuse tunnustamise deklaratsioon on mõeldud selliselt, et üks pädevatest asutustest annab ettevõtjale selle deklaratsiooni, või peab deklaratsioon olema kinnitatud ja antud kõikide pädevate asutuste poolt. Karl Stern vastas, et piisab ühest pädevast asutusest. Siinkõneleja tõi välja, et Euroopa Liidu meedet ehk võrgustikku SOLVIT, mis osutab ettevõtjatele ja üksikisikutele teenust toote turuleviimisega seotud probleemide lahendamiseks, on 2016. aastal kasutatud üksnes viiel juhul. Põhiline kriitika selle süsteemi kohta ongi, et ettevõtjad ilmselt ei tea võimalusest lahendada turuletoomise probleeme kohtuväliselt ja ennetavalt. Selgus ka, et tootegruppide kohta ei ole lõplikku loetelu. Kui Eesti ettevõtja tahab hakata välisriigist kaupa importima, aga Eesti pädev asutus ei saa välisriigi pädevalt asutuselt informatsiooni ja leiab, et välisriigist imporditud kaup on mingil põhjusel ohtlik, siis tõepoolest võib Eesti pädev asutus keelata selle toote turuletoomise. Kalvi Kõva küsis veel seda, et kui on teada, et ettevõttel on ohtlik toode, ja Eesti turule sisenedes on see toode jätkuvalt müüginimekirjas, siis mida sellisel juhul tehakse. Karl Stern vastas, et kontrolli peaks teostama vastav järelevalveasutus. Sterni sõnul ongi vastastikuse tunnustamise ja klassikalise turujärelevalve vahe selles, et turujärelevalvet teostatakse ühtlustatud nõuete osas, aga vastastikust tunnustamist teostatakse just nende nõuete osas, milles riik ise kehtestab. Kui tootegrupile oleks kehtestatud riigisiseseid nõudeid ja toode neile ei vastaks, siis rakenduks vastastikuse tunnustamise põhimõte ja pädev asutus peaks teostama tootele kontrolli.
Rohkem küsimusi ei tekkinud ja komisjon võttis vastu kaks otsust. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, s.t 10. veebruaril 2020. aastal, ja teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. Mõlemad ettepanekud tehakse suurele saalile konsensuslikult. Suur tänu! See on minu poolt kõik.

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimus. Palun, Tarmo Kruusimäe!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et kui toote abil pakutakse mingit teenust ja see toode teenust osutades lakkab töötamast, siis kas me saame siin rääkida mingil määral kompenseerimisest ka teenuse puhul või te arutate ainult spetsiifiliselt, ütleme, toodet. Tarbijakaitse on üldjuhul ju valdavam, kui inimesed ei saa vajalikku teenust kätte. Aitäh!

See eelnõu käsitleb küll üksnes toodete nõuetele vastavust. Toodetega teenuse osutamist see eelnõu ei puuduta.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kas fraktsioonide esindajatel on sõnavõtusoovi? Tundub, et ei ole. Sellisel juhul on, nagu öeldud, juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 125 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud! Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 25. veebruari kell 17.15.

Nüüd jõuame tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Lauri Läänemetsa, Jaak Juske, Helmen Küti, Riina Sikkuti, Katri Raigi, Jevgeni Ossinovski, Raimond Kaljulaidi, Indrek Saare ja Heljo Pikhofi 15. jaanuaril 2020 esitatud arupärimine valitsuse ja kodanikuühiskonna koostöö kohta (nr 19). Ma meenutan arupärimistele vastamise korda. Kõigepealt saab kuni 5 minutit sõna arupärijate esindaja, seejärel on ministril vastamiseks aega 15 minutit ja iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse, mille kestus on 1 minut. Peale seda võime minna läbirääkimiste juurde, kui on soovi. Palun siia arupärijate ettekandja Lauri Läänemetsa!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Esitasime sotsiaaldemokraatidega rahvastikuminister Riina Solmanile arupärimise valitsuse ja kodanikuühiskonna koostöö kohta. Meid ajendas seda tegema Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ümber toimuv. Teatavasti on tegemist Eesti vabaühenduste arengu toetamiseks loodud sihtasutusega ehk KÜSK-iga. KÜSK on Eesti kodanikuühiskonna arengus olulist rolli täitnud 12 aastat ja ta on Euroopas oma mõju ja tulemuste poolest unikaalne. Seda eelkõige tänu sellele, et kodanikuühiskond ja valitsus on leppinud kokku, et otsused langetatakse üheskoos ja kodanikuühiskonna eest poliitikud ainuisikuliselt ei otsusta. Augustis Viljandisse kolivas Kodanikuühiskonna Sihtkapitalis vahetuvad pea kõik töötajad, juhataja ning põhimõtteliselt kõik nõukogu liikmed. Täites nõukogule pandud kohustusi ja tagamaks järjepidevust, kuulutati eelmise aasta lõpus välja uue juhataja konkurss, mis jäeti pooleli ministeeriumist avaldatud surve tõttu. Pärast seda otsustas minister ainuisikuliselt kutsuda tagasi või siis kuulutada välja konkursi vabaühendusi esindava nõukogu liikme Alari Rammo ametikohale – hoolimata valitsuse ja vabaühenduste koostöövormina loodud EKAK-i valitsuskomisjoni vastuseisust. Vahepealse aja jooksul on toimunud uute KÜSK-i nõukogu liikmete konkurss, valikuid tegevale valitsuskomisjonile ei soostuta aga isegi kandidaatide nimesid saatma ja minister proovib nüüd pärast kandidaatide esitamist suruda tagantjärele peale uusi valikukriteeriume, mis välistavad eelkõige vabaühenduste esindajate kaasamise sellesse nõukogusse. Meid ei tee murelikuks sihtkapitali kolimine Viljandisse, regionaalpoliitiliselt on see igati mõistlik otsus. Küll aga paneb meid muretsema rida asjaolusid, mis näitavad, et minister on asunud poliitiliselt kodanikuühiskonda enda kontrolli alla võtma ja on lõhkumas vabakonna ja valitsuse vahelist dialoogi, mis seni on Eestile edu toonud.
Meie küsimused olid järgmised. Millistel põhjustel kuulutasite välja nõukogu liikme konkursi vabaühenduste esindaja Alari Rammo täidetavale nõukogu liikme kohale? Millistel kaalutlustel otsustasite esmakordselt avaliku võimu ja kodanikuühiskonna koostöös EKAK-i valitsuskomisjoni seisukohta mitte arvestada? Kuidas tagate KÜSK-i üleviimisel Viljandisse senise kodanikuühiskonna arendamise ja toetamise kompetentsi säilimise olukorras, kus uus kodanikuühiskonna programm ja KÜSK-i uus strateegia on alles valmimas? Ja neljandaks, millisest printsiibist lähtute uue KÜSK-i nõukogu koosseisu kinnitamisel, arvestades, et varasemalt on lähtutud kokkulepitud tavast kodanikuühiskonnaga koos nende esindajate üle otsustada? Aitäh!

Ma tänan! Ja nüüd ma palun siia kõnepulti rahvastikuminister Riina Solmani.

Tervist! Lugupeetud arupärijad! Vastan esitatud küsimustele, mis puudutavad Kodanikuühiskonna Sihtkapitali. Kõigepealt sissejuhatuseks: Statistikaameti prognooside järgi väheneb aastaks 2045 rahvaarv mitmes maakonnas kolmandiku võrra ja noorte inimeste arv isegi kuni kaks korda. Selle tõsise probleemiga tuleb tegeleda kohe, sest vähenev ja vananev rahvastik hakkab üha enam piirama võimalusi pakkuda maapiirkondades nii avaliku kui ka erasektori teenuseid, mis omakorda vähendab maapiirkondade atraktiivsust. Seetõttu aitab kõik, mis puudutab kodanikuühiskonda, nii kompetentsi kui ka ressursside ühtlasemat jagunemist, toetada vabaühenduste terviklikku arengut.
Keskkond meie ümber on muutumas ja väljakutsetest tulenevalt peab ka KÜSK muutuma koos keskkonnaga. Selleks koostame me aastateks 2021–2030 uut kodanikuühiskonna programmi, mis näeb ette, kuidas väljakutsete ja muutustega kohaneda. Kõik uuendused või muudatused tulenevad keskkonnast. Ja ma toetan ja pean õigeks kõiki samme, mis on suunatud riigipalgaliste töökohtade loomisele eri regioonides. Üheks selliseks sammuks on ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Viljandisse kolimine. Sellised töökohad võimaldavad luua nutikaid töökohti, toetavad kaugtööd, paindlikke töövorme ning maakondades ja maal elada soovivate inimeste töövõimalusi. Ma hindan väga kõrgelt Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tehtud tööd, praegu tehtavat tööd, aga kuna KÜSK-i ootavad sel aastal ees mitmed muutused – jaanuari lõpus lõppesid nelja vabaühenduste esindaja volitused nõukogus, veebruaris lõpeb juhataja ametiaeg ning augustist alustab KÜSK uues asukohas Viljandis –, on värskenduste tegemiseks just praegu sobivaim aeg. Kõik need protseduurid on planeeritud ning normaalne osa asutuse tööst, mitte kunstlikult välja mõeldud. KÜSK on täna ja jätkab ka edaspidi sõltumatu asutusena. KÜSK-i eesmärk on ellu viia valdkonna arengukava konkreetseid meetmeid. KÜSK ei ole poliitika kujundaja. Uues kodanikuühiskonna programmis, mille me saadame veebruari teises pooles ametlikuks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks, saavad fookuses olema nii kodanikuaktiivsus kogukondades kui ka kogukondlik lähenemisviis, aga ka Eesti kestlikkus ja peresõbralikkus. Olen seisnud ja seisan edasi KÜSK-i toimimise eest. Kui 2019. aasta suvel arutasid mitmed KÜSK-i nõukogu liikmed ilma asutajaõigusi teostava asekantsleri Raivo Küüdita asutuse tulevikku ja sõnastasid ettepanekuna KÜSK-i tegevus eraldi asutusena lõpetada, lükkasin ettepaneku tagasi. Minu nägemus ministrina on, et KÜSK peab liikuma vabaühendustele veelgi lähemale, kui ta täna on, ning peame otsima KÜSK-ile uusi võimalikke rolle koos suureneva rahastusega. Sest olgem ausad, KÜSK-i rahastus 1,8 miljonit ei ole väga suur ning see on olnud ja püsinud sellisena alates aastast 2007. Nagu ma märkisin, ei ole KÜSK ellu kutsutud poliitika kujundamiseks – see ülesanne on Siseministeeriumil ning sellesse on kaasatud oluliselt rohkem inimesi kui KÜSK-i nõukogu töösse –, vaid kõigi osapooltega koostöös välja töötatud poliitika elluviimiseks. Vabaühenduste Liit ja teised katusorganisatsioonid tegelevad huvikaitsega ja osalevad poliitika kujundamise protsessis, aga KÜSK on poliitika elluviija, mitte kujundaja.
Teie esimene küsimus: "Millistel põhjustel kuulutasite välja nõukogu liikme konkursi vabaühenduste esindaja Alari Rammo poolt täidetavale nõukogu liikme kohale?" Igale organisatsioonile on kasulik, kui mingi aja tagant antakse võimalus uutele inimestele tulla uute ja värskete mõtetega, kuidas ja kuhu edasi arendada. See ei tähenda, et eelnevad juhid ei oleks teinud head tööd. Alari Rammo on olnud pikaajaline KÜSK-i nõukogu liige ja esimees ning ta on andnud olulise panuse kodanikuühenduse arendamisse. Kuid nagu ma rõhutasin, tarvis on kindlasti anda ka võimalus uutele, värsketele kodanikuühiskonna esindajatele, värsketele mõtetele. Rahvastikuminister teostab KÜSK-is asutajaõigusi, seisab KÜSK-i hea käekäigu eest ning jälgib, et KÜSK saaks oma tööd teha. Seda saab asutajaõiguste teostaja teha nõukogu ja põhikirja kinnitamise kaudu. Minister saab moodustada nõukogu, määrata nõukogu liikmete tasud ning teha vajaduse korral muudatusi põhikirjas. Kuna põhikiri on ministri kinnitada, võib öelda, et saame ise Siseministeeriumiga seada endale ootusi, mitte keegi teine. KÜSK-i nõukogu küsimus ei ole asi iseeneses, vaid see on suur osa suuremast pildist. Me vastutame kodanikuühiskonna arendamise ja arengukava elluviimise eest. Sellest tulenevalt püüan ka mina leida parimaid viise, kuidas tagada programmis nimetatud vajalike eesmärkide saavutamine, ja sellest lähtudes nimetan ma uued nõukogu liikmed. KÜSK-i põhikiri näeb ette, et nõukogu koosseisus muudatuste tegemise ning nõukogu liikmete tagasikutsumise otsustab asutajaõiguste teostaja, konsulteerides eelnevalt valitsuskomisjoniga. 20. detsembril koguneski Eesti kodanikuühiskonna arengu valitsuskomisjon ehk EKAK-i ühiskomisjon, kellele ma tutvustasin oma ettepanekuid: vähendada enamiku nõukogu liikmete endi ettepanekul nõukogu koosseisu seitsmelt liikmelt viiele, suurendada nõukogu liikmete ajale jalgu jäänud tasusid ning korraldada konkurss nelja vabaühenduste esindaja leidmiseks nõukogusse. Seega, ma ei kuulutanud välja konkurssi mitte vabaühenduste esindaja Alari Rammo täidetavale nõukogu liikme kohale, vaid kõigi vabaühenduste esindajate uuesti nimetamiseks. Ja ma juhin tähelepanu asjaolule, et Alari Rammo volitusi pikendas eelmine siseminister enne uue valitsuse ametisse nimetamist ilma konkursita. Nõukogu liikmete konkursi tulemused selguvad pärast 14. veebruari, kui koguneb EKAK-i ühiskomisjon, kuid kuni uute liikmete leidmiseni ma kedagi erakorraliselt tagasi ei kutsu. Ühiskomisjoniga konsulteeritakse, nagu näeb ette KÜSK-i põhikiri, kuid otsuse teeb pärast komisjoniga konsulteerimist minister. Põhikirjast tulenevalt oleme selle kohustuse ministeeriumina endale võtnud. 2014. aastal koostasid Urmo Kübar ja Hille Hinsberg "Kaasamise käsiraamatu", mille järgi hõlmab komisjoniga konsulteerimine tagasiside ja ettepanekute küsimist ettevalmistatud analüüsi, lahendusvariantide ja/või eelnõu kohta. Konsultatsioonis on osaleja ülesandeks hinnata pakutud lahenduste eesmärgipärasust, rakendatavust ja mõju ning vastavust oma valdkonna või sihtrühma vajadustele ja ootustele, kusjuures seisukohad ja ettepanekud võivad radikaalselt erineda, mistõttu pole võimalik kõiki arvestada.
Järgmine küsimus: "Millistel kaalutlustel otsustasite esmakordset avaliku võimu ja kodanikuühiskonna koostöös EKAK-i valitsuskomisjoni seisukohta mitte arvestada?" Selles küsimuses kirjeldatu muidugi tõele ei vasta. Minule on varasemad komisjoni liikmed kõnelenud, et EKAK-i komisjonis on olnud piisaval hulgal erinevaid arvamusi, vaidlusi, erimeelsusi. Ja tõele ei vasta ta ka sellepärast, et viimases EKAK-i komisjonis oli mul kaks ettepanekut – õieti oli mul ettepanekuid kolm, kahte nendest arvestati –, mida ka komisjoni liikmed soovisid teostada. Ma ei tea, kas ja kuivõrd on minu eelkäijad seisnud silmitsi sellega – ma päris lõplikult ei tea –, et nende kui asutajaõiguste teostaja nägemus ei kattu sajaprotsendiliselt ühiskomisjoni omaga. Seda vastust teavad varasemad komisjoni liikmed paremini, möönan. Samas kordan ma üle, et on vale väita, et ma ei arvestanud valitsuskomisjoni seisukohti. Esiteks toetas komisjon seitsmeliikmelist nõukogu, kuigi olin teinud ettepaneku vähendada nõukogu viieliikmeliseks. Olen selle ettepaneku vastu võtnud, nõukogu jätkab seitsmeliikmelisena. Teiseks toetas komisjon ka ettepanekut suurendada nõukogu liikmete tasusid teiste sarnaste sihtasutuste tasudega samale tasemele. Olin sellega nõus. Oluline on seegi, et kuigi KÜSK-i põhikiri ei näe ette nõukogu liikmete leidmist konkursi teel, otsustasin siiski konkursi korraldada, et pakkuda võimalust kõigile ehk rohkematele asjast huvitatud kodanikuühiskonna tähtedele. Ja kuigi paljud osalenud ühiskomisjoni liikmed tõepoolest toetasid nõukogu liikme Alari Rammo jätkamist, langetasin ma kaalutletud otsuse, pakkudes konkursiga kõigile võimalust täita vabaühenduste esindajate kohad korraga – ka seetõttu, et lähtudes uuenevast kodanikuühiskonna programmist, on vaja uuendada KÜSK-i fookust vabaühenduste tegevuse toetamisel. Liiati, kordan üle, Alari Rammo volitusi pikendati enne uue valitsuse ametisse nimetamist mullu kevadel konkursita.
Järgmine küsimus: "Kuidas tagate KÜSK-i üleviimisel Viljandisse senise kodanikuühiskonna arendamise ja toetamise kompetentside säilimise olukorras, kus alles valmib uus kodanikuühiskonna programm ja KÜSK-i uus strateegia?" KÜSK-i järjepidevus tuleneb kodanikuühiskonna arengukavast 2015–2020 ja koostatavast ühiskonna programmist. Seal on KÜSK-ile ette nähtud ja nähakse ka edaspidi ette konkreetsed rollid, mida tuleb täita. Nii kodanikuühiskonna programm kui ka KÜSK-i enda strateegia on uuendamisel ning selles töös on osalenud ja osalevad ka edaspidi paljud vabaühenduste esindajad, mitte ainult KÜSK-i nõukogu liikmed. KÜSK-i kolimist Viljandisse juhib KÜSK-i tänane juhataja Agu Laius, kes on KÜSK-i sünni juures olnud ja juhtinud organisatsiooni selle algusaastast alates. Seega, kompetentsid säilivad, sest Agu Laius on mulle kinnitanud, et ta on valmis jätkama ka hiljem eksperdina ja olema toeks uuele juhatajale. Samuti jätkab KÜSK-i nõukogus teist ametiaega asutajaõiguste esindaja, asekantsler Raivo Küüt, kes samuti aitab kaasa organisatsiooni mälu säilimisele ja säilitamisele. Siseministeeriumi kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakonna 2020. aasta tööplaanis on KÜSK-i kolimisprotsessi toetamine ja jälgimine. Riigiasutuste Tallinnast väljaviimine on riigi mitmeaastane strateegia ja varemgi on riigiasutused Tallinnast välja kolinud – Ida-Virumaale, aga ka Viljandisse, näiteks Rahvakultuuri Keskus. Ka siis kõneldi sellest, et kompetents ei säili ja midagi lõhutakse, samas asutus kolis ära, kompetents säilis ja asutus töötab väga võidukalt. Sama jätkub ka KÜSK-iga. Uuel juhatajal on võimalus ka teistega arutada töö jätkamise üle ja kasutada paindlikke töövorme, tänapäevaseid kaugtöövorme.
Mis puudutab arupärimises mainitud KÜSK-i juhataja valimise protsessi, siis ma olen tänulik, et praegune olemasolev nõukogu kuulutas välja konkursi ja tegi ära teatud eeltöö, teatud eelvaliku. Kui ma septembri alguses toonase nõukogu esimehe Maiu Lauringu ja nõukogu aseesimehe Alari Rammoga kohtusin, andsin signaali selle teemaga edasi liikuda. Juhataja konkursi ja nõukogu liikmete konkursi väljakuulutamine viibis erinevatel põhjustel ning me kaalusime asekantsleri ettepanekul seda küsimust ning tegime ettepaneku juhataja konkurss edasi lükata selliselt, et ka uus nõukogu koosseis saaks selles küsimuses kaasa rääkida. Kuna nõukogu liikmete ja juhataja volitused on erineva pikkusega, sattusid mõlemad küsimused 2020. aastal samale ajale. Ja positiivsena tasub silmas pidada ja ära märkida, et nüüd saavad KÜSK-i juhataja valikus osaleda kaks nõukogu koosseisu.
Viimane küsimus: "Millisest printsiibist lähtute uue KÜSK-i nõukogu koosseisu kinnitamisel, arvestades, et varasemalt on lähtutud kokkulepitud tavast kodanikuühiskonnaga koos nende esindajate üle otsustada?" Esmalt ma kinnitan veel kord, et KÜSK on täna ja jätkab ka edaspidi sõltumatu asutusena. KÜSK-i eesmärk on ellu viia valdkonna arengukava konkreetseid meetmeid, mitte kujundada poliitikat. Need meetmed on ühtlasi KÜSK-i sõltumatuse piirideks. Uues kodanikuühiskonna programmis, mille saadame veebruari teises pooles ametlikuks kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks, saavad fookuses olema kodanikuaktiivsus kogukondades ja kogukondlik lähenemisviis, aga juurde on lisatud ka Eesti kestlikkus ja peresõbralikkus. Minu ülesanne on vastutada kodanikuühiskonna arendamise ja arengukava elluviimise eest. Sellest tulenevalt püüan leida parimaid viise, kuidas tagada programmis seatud eesmärkide saavutamine. Ja sellest lähtudes nimetan ma ka uued nõukogu liikmed, et tagada kodanikuühiskonna programmi meetmete elluviimine. Uus nõukogu hakkab lahti mõtestama uue programmi fookust ja meetmeid. Asutajaõiguste teostaja saab nõukogu kaudu selles protsessis osaleda. KÜSK-i uue nõukogu koosseisu soovin saada inimesi erinevatest Eesti piirkondadest, mitte ainult Tallinnast, ja erinevaid vabaühendusi, neidki mitte ainult Tallinnast. Oleme sõnastanud ka põhimõtted ja 18 kandidaadilt on laekunud avaldus nõukogu liikme kohale. Need inimesed ei ole salastatud. Kui ka teie esitate visiooni, konkureerite mingile kohale, siis te ei eelda, et teie visioon ja konkursil esitatud mõtted hakkavad rändama näiteks meediasse, nagu eelmises ühiskomisjonis juhtus. Seepärast avalikustan ma need kandidaadid – 18 tublit inimest üle Eesti, kodanikuühiskonna säravat tegijat – meie järgmisel EKAK-i koosolekul, mis toimub 14. veebruaril. Aitäh!

Aitäh! Kas lugupeetud ministrile on küsimusi? Jah, on. Palun, Riina Sikkut!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Mina küsiksin alguseks sellise põhimõttelise küsimuse. Ühelt poolt ma muidugi saan aru valitsuse huvist, et oleks piirkondlik esindatus ja et oleks mingisugune mitmekesisus vabaühenduste raames, aga see tähendab, et valitsus suunab suuresti seda, kuidas vabaühenduste raha jagatakse. See summa – 1,3 miljonit – on tegelikult suhteliselt väike ja see on aastaid samal tasemel püsinud. Teisel pool on jälle see vabaühenduste n-ö vabadus, see, et nad ise otsustavad, kes neid esindab. Kuidas nemad selles otsustusprotsessis kaasa räägivad? Kas sulle praegu ei tundu, et KÜSK-i raha muutub samasuguseks instrumendiks, nagu on mingisugune summa eelarves, mille üle valitsus otsustab ja mille puhul vabaühenduste enda roll jääb väiksemaks? Milline on see kahju, kui niimoodi juhtub?

Suur tänu, lugupeetud rahvasaadik! Kindlasti on see küsimus põhjendatud, aga see on ka põhjendatud tagasivaatavalt. Ehk kui me vaatame tagasi KÜSK-i rahastusele, siis kõige suurema osa KÜSK-ile antud rahast on saanud üks kodanikuühiskonna sihtasutus ehk Vabaühenduste Liit. Seega on KÜSK kuidagimoodi saanud toimida ühe vabaühenduste esindaja doonorina. Võib-olla ei ole see regionaalse tasakaalustatuse aspektist päris õiglane. Mina omalt poolt tahan kinnitada, et kuna KÜSK-il on põhikiri ja KÜSK ei tee poliitikat, siis samal kombel, nagu põhikirjas on ette nähtud, jätkub edaspidigi vabaühendustega konsulteerimine ja nende rahastamine – veidi regionaalsemas võtmes.

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kuulasin hästi tähelepanelikult ja siis läksin ja surfasin veel Internetis, kas ma leian vastuse, miks see Viljandisse läheb. Miks see ei lähe Võrru või hoopis Valgamaale?

Suur tänu! Suurepärane küsimus, aitäh teile! Siseministeeriumil oli terve Eesti kaardil, kaaluti ka Saaremaale viimist. Arutati kodanikuühiskonna esindajatega. Selle tulemusena jäi kaardile kolm suuremat linna, millest omakorda langetati valik Viljandi kasuks, kus oli olemas juba infrastruktuur, kus on riigi tugiteenuste keskus ehk riigimaja, kuhu kolimine toimuks võimalikult väikeste kuludega ja kus on väga hea asukoht. Vaatasin üle ka Siseministeeriumi haldusalas oleva kinnisvara ja tõepoolest, kõige parem kinnisvara – koostöös Jaak Aabiga, Riigi Tugiteenuste Keskusega – paistab olevat Viljandis, mistõttu sai otsustavaks Viljandi.

Katri Raik, palun!

Hea eesistuja! Hea minister! Te olete seadnud EKAK-i valitsuskomisjonile järgneva valikukriteeriumi: "Valituks osutujad on tegevusaladelt või valdkondadest, mis pole seni KÜSK-i nõukogus esindatud olnud." Sellisel viisil te piirate kodanikuühiskonna kandidaate ja välistate need, kes on sellistest valdkondadest, mis enne on juba esindatud olnud. Riigiasutusi te niimoodi ei piira. Kas see ei ole teie meelest vabaühenduste piiramine?

Etteloetud tsitaat tundub mulle veidi ühe lause katkendina. Tegelikult me kindlasti ei piira. Võib-olla oli seal mõeldud seda, et näiteks kirikute nõukogu varasemalt ei olnud, ta oli ühe ministri ajal välja lülitatud, ja et nüüd saab ta uuesti võimaluse konkureerida. Ja samamoodi ka regionaalsed vabaühendused.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Te räägite kogu aeg sellest, et nüüd on minister ja nüüd on valitsus ja nüüd mina otsustan ja meil on nägemus ja nii ja naa. Aga tegelikult on KÜSK ju koostöövorm, ta on Eesti kodanikuühiskonna, ta on vabaühenduste ja valitsuse koostöövorm. See tähendab, et ei peaks olema nii, et ainult minister otsustab, vaid koos otsustatakse. Kas see on tänasel valitsusel ka n-ö mingisugune poliitiline agenda, et valitsus otsustab ja kodanikuühiskond ja vabakond peavad kuulama ja tegema täpselt niimoodi, nagu teie tahate?

Hea rahvasaadik, tänan küsimuse eest! Ma hea meelega saadan teile dokumendid, mis puudutavad KÜSK-i ja selle põhikirja. KÜSK, ma kordan veel, ei ole poliitika kujundamise koht, vaid KÜSK-ile annab sõltumatuse piirid programm, arengukava. KÜSK viib ellu arengukava, kodanikuühiskonna arengukava. See ei sõltu sellest, mida minister ütleb või ei ütle, kuigi ma möönan, et ministril on ju ka oma nägemus ja temalgi on õigus oma nägemus välja öelda.

Helmen Kütt, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh ülevaate eest! Kahtlemata on Viljandi suurepärane koht sellise toreda organisatsiooni tulekuks, nii et ma väga tunnustan ja kiidan seda. Nüüd on aga küsimus selles, mis puudutab rahastamist: 1,3 miljonit ja 12 aastat muutmata. Kas te lähete riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel 2021. aasta riigieelarve jaoks taotlema suuremat summat? Täna sotsiaalkomisjonis, kui te esitasite ülevaate vabatahtlikest organisatsioonidest, nende koostööst ja oma tegevusest sellega seoses, tuli välja, et organisatsioonide arv on suurenenud, tegevusi on juurde tulnud, aga raha hulk on paraku samaks jäänud. Kurb, et ka sellel aastal ei leitud mingit paremat numbrit.

Aitäh, hea küsija! Mul on samamoodi hea meel, Viljandi on suurepärane koht kodanikuühiskonna kompetentsikeskuse rajamiseks. Ja tõesti, ma lähen käesoleva riigi eelarvestrateegia läbirääkimistel küsima kodanikuühiskonnale suuremat toetust, sest tõesti, alates aastast 2007 või 2008 ei ole see summa kasvanud. Samal ajal me näeme, et riigieelarve on 5,7 miljardilt kasvanud juba üle 11 miljardi. See oli väga asjakohane tähelepanek ja ma loodan väga saada ka valitsuse toetust kodanikuühiskonna ja kogukondliku tegevuse suuremaks toetamiseks.

Jaak Juske, palun!

Austatud esimees! Hea minister! KÜSK-i nõukogu liikmete valimise protsessi siiruses paneb kahtlema ka see, et teie poolt on seatud kriteeriumid, millele kandidaadid peavad vastama. Esiteks, te avaldasite need kriteeriumid pärast konkursi toimumist ja teiseks, te kirjutasite sellise käitumisega vabaühendustele ette, keda nad saavad valida ja keda mitte. Miks te olete vähendanud vabaühenduste rolli ja KÜSK-i sõltumatust?

Aitäh, väga hea küsimus, härra Jaak Juske! Vastan meeleldi. Ma kindlasti ei ole seda vähendanud, vaid olen loonud juurde lisavõimalusi. Minu nägemuse kohaselt on KÜSK-is väga pikka aega nõukogu liikmetena tegevad olnud ühed ja samad inimesed ühest ja samast piirkonnast, valdavalt. Aeg on anda võimalus ka teistele kodanikuühiskonna tegijatele, mistõttu on ka kriteeriumid juurde lisatud – just nimelt juurde lisatud, mitte ette antud. Ja lubage, oodake ära reedene päev, kui meil tuleb taas kokku EKAK-i ühiskomisjon ja me valime seal nõukogu liikmed välja. 18 säravat inimest üle Eesti avaldas soovi nõukogusse kuuluda, nii et mul ei ole vähimatki kahtlust, et me teeme seal hea, õiglase ja parima valiku.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jah, tänan, võite minna! Esimesena palun siia kõnepulti arupärijate esindaja Lauri Läänemetsa.

Aitäh! Tegelikult ei peaks me seda küsimust ju siin saalis üldse arutama, see ei peaks üldse probleem olema. Kui minister, valitsus ja kodanikuühiskond koos asju otsustaks ja koos mõtleks ja koos räägiks, siis poleks meil vaja täna siin selle peale aega kulutada. Aga mure selles ongi, et räägitakse, kuid ei kuulata. Ja sellepärast ma arvan, et Riigikogu peab sellele tähelepanu pöörama. Ma tuletan veel kord meelde, et Kodanikuühiskonna Sihtkapital ei ole niisama sihtasutus, mis allub ministeeriumile ja mille kaudu minister teostab oma nägemust – ta ei peaks teostama mitte ainult oma nägemust, vaid meie kõigi nägemust, vabaühenduste nägemust. See ei peaks olema selline koht, kus kirjutatakse kodanikuühendustele ette, keda nad saavad enda esindajaks valida või kuidas nad saavad enda esindajaid valida.
Ma kuulsin siin Vabaühenduste Liidu kohta ka seda kriitikat, et Kodanikuühiskonna Sihtkapital on toetanud väga palju ühte MTÜ-d. Ma igaks juhuks mainin ära, et Vabaühenduste Liit ei ole mingi suvaline MTÜ Tallinnas, vaid see on kõigi Eesti vabaühenduste katusorganisatsioon. Ja minu arvates võib siinsamas rõdul istuv Agu Laius kinnitada, et kõik need otsused on tehtud läbipaistvalt, kõik need otsused on tehtud läbimõeldult. Alati!
Kui väita, et meil on vaja vabaühendusi regionaalselt kuidagi rohkem toetada, siis jah, see on õige, aga selle jaoks ei peaks vabaühendusi kõrvale jätma või alla suruma. Selle jaoks on väga lihtne lahendus: minister teeb ettepaneku suurendada Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eelarvet ja see raha on olemas ja pole mingit probleemi, et kõiki asju ei saaks teha.
Tegelikult ma tahaks teile ette lugeda ühe kirja, mis kirjeldab täna valitsevat olukorda. Selle kirja on saatnud EKAK-i ehk Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni ühiskomisjoni liige Mall Hellam hiljuti valitsuskomisjoni liikmetele. Tsiteerin: "Pöördun teie poole murega, et ühiskomisjoniga ei toimu enam konsulteerimine nagu viimased 15 aastat, vaid otsustatule heakskiidu otsimine. Juba detsembri koosoleku järel oli seda suundumust näha, kui ei arvestatud komisjoni üksmeelse seisukohaga mitte kutsuda nõukogust tagasi üht vabaühenduste esindajat. KÜSK-i kontseptsiooni ja põhikirja järgi moodustavad vabaühenduste esindajad nõukogus enamuse ja senise tava järgi ka esitavad oma kandidaadid ise. Nüüd võetakse meilt see võimalus, kuna arutelu tuuakse kogu komisjoni ette ja meie enda esitatud kandidaatide nimed on viimase hetkeni salastatud. Miks? Kahtlusi protsessi siiruses lisab ka kriteeriumide seadmine, millele kandidaadid vastama peavad ja seda alles pärast konkurssi. Nii vähendatakse vabaühenduste senist rolli ja KÜSK-i sõltumatust. Kriteeriumid on lisaks arusaamatud ja põhjendamatud, näiteks regionaalse või valdkondliku tasakaalustatuse nõue, et kuidas just need aitavad KÜSK-ile leida parima nõukogu. Tundub, justkui üritatakse välistada kõiki nn endiseid ja ka nendega või Tallinna ühingutega seotud inimesi ja organisatsioone." See oli tsitaat sellest kirjast.
Kas saan palun kolm minutit juurde?

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Aga ma tahaksin tsiteerida ka põhimõtteid, mis tegelikult vabaühendused ja valitsus kunagi kokku on leppinud ja millele Riigikogu on aastal 2002 andnud oma allkirja. Need põhimõtted on järgmised ja minu arvates nende vastu praegu eksitakse: kodanikuühendused ja avalik võim teevad koostööd, lähtudes avatuse ja usalduse tunnistamise põhimõtetest; nad taotlevad omavahelises koostöös võimalikult laia isikute ringi esindatust, annavad koostööpartnerile tõhusaks koostööks vajalikku teavet ning loovad tingimused, mis võimaldavad kodanikuühendustel nimetada oma esindajaid mittepoliitilistesse avalikesse kogudesse, organitesse ja komisjonidesse; nad tunnustavad nimetatud esindajate volitusi. Kodanikuühendused on oma eesmärgiseades, otsustes ja tegevuses seaduse piires vabad ja sõltumatud.
Minu ettepanek on see, et pidage palun vabaühendustega dialoogi, andke neile võimalus näha kandidaatide nimesid. Ärge palun seadke piiranguid, kes võivad olla Eesti vabaühenduste esindajad! Las nad ise ütlevad seda, las nad ise otsustavad. Ärme kirjutame poliitikutena kodanikuühiskonnale neid asju ette ja minu arvates siis ongi kõik korras! Rohkem muretsema ei pea, rohkem midagi tegema ei pea. Kui lugupeetud ministril on häid mõtteid, kuidas kodanikuühiskond peaks arenema ja mida KÜSK võib-olla veel peaks tegema, siis loomulikult tuleks need minu arvates vabaühendustele esitada. Ettepanekud tuleks nendega läbi rääkida ja otsida ühisosa ning teha seda kõike nii, nagu varem on tehtud. Ma arvan, et siis läheb Eestil hästi, läheb ministril hästi, läheb vabaühendustel hästi. Jõudu tööle, koostöörahu ja kuulake palun vabaühendusi! Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun siia kõnetooli Tarmo Kruusimäe!

Hea esimees! Head töökaaslased! Kui me juba tsitaatidega siin alustasime, siis mina ütlen ka ühe. Tsitaat on filmist "Arabella, mereröövli tütar", kus on selline lause: "Võib-olla on Kanakuudi-Aadul õigus, äkki ajaks headusega tunduvalt rohkem nodi kokku?" Ei saa salata, et inimesed räägivad, et pärast OÜtamist tuleks üle vaadata ka MTÜtamine. Mis on siis meil täna kodanikuühiskonnas justkui nagu viltu? Kas probleem on täna selles, et meil Tallinnas kodanikuühiskond nagu ei elaks? Minu meelest on suurem probleem see, et kõik ongi juba Tallinna poole äärmiselt viltu ja seda ka otsustusprotsessides. Et tuua sellist talupojatarkust, sellist kõigile arusaamise tunnetust, mis miski on, tulebki minna kesk Eestit kokku. Ma arvan, et täna ei ole mingi küsimus selgitada Tallinna hipsteritele ära, et üks tänavajoonistusvõistlus maksabki 4000 eurot ja sellest jääbki väheks. Ja samas võib-olla Viljandis ütleb inimene, et me lasteaia juures tegime 300-ga ära, aga kui annate 100 eurot juurde, siis võib-olla suudame teha selle üle-eestiliseks. See ei ole mitte minu arvamus, vaid see on see arvamus, milline kuvand juba ongi – et täna ongi ühed otsustajad ja täna ongi ühed projektid, mis saavad kogu aeg tunnustatud, ja teised ei saa. Aga meil on terve Eesti ja selleks ongi vaja läbipaistvust.
Nüüd, see küsimus, et heake küll, viime siis KÜSK-i sinna Viljandisse, aga otsustajad võiksid samad olla. Minu meelest võiksid ka otsustajad vahetuda. Ja see, et täna on tehtud ühest KÜSK-i liikmest, juhatuse liikmest, sihuke personaallugu – noh, mis mõttes? Siis ongi igavesest ajast igaveseks ajaks inimesele see koht juba määratud. Eelmine kord ma siin ütlesin, et mõnele ametnikule võiks ministeeriumi juurde juba kullast kujud teha. Seepeale tundsid mõned ennast puudutatuna, aga ma ei pidanud just neid silmas. Ja ei pea praegu ka seda inimest silmas. Ongi uued tuuled, uued inimesed.
Ma vaatasin täna neidsamu andmeid, mida Riina tutvustas meile sotsiaalkomisjonis. Meil on 22 500 MTÜ-d, meil on umbes 800 sihtasutust ja meil on 500 usulist MTÜ-d. Ma ei tea nüüd, kas näiteks jalgpallifännide klubid peaksid samuti olema usulised, sest jalgpallis meil ju eriti hästi ei lähe, aga erakonnad kui MTÜ-d on ka juba pigem usulised MTÜ-d.
Üks, mis on alati inimesi selles suhtes häirinud, et kui sa lähed sinna taotlusvooru ja hakkad midagi tegema, siis sinult nõutakse otseseid kasusaajaid ja kaudseid kasusaajaid. Jah, inimesed ongi Tallinnasse kogunenud, ja kui sa saad veel kuskile mingisse meediasse, oled sa selle lõike täitnud. Aga kui palju tuleb selleks pingutada tegelikult kuskil mujal? Meil on valglinnastumine, kõik inimesed tormavad Tallinnasse, sest siin on need virvatuled, kõik tahavad siin neid asju teha. Paneme selle küla ükskord elama! Minu meelest ei ole minister selles suhtes mitte midagi halvasti teinud – julge otsus ja läbipaistev konkurss, mitte nii, et keegi kuskil arvab, et see inimene peaks olema seal, sest ta on juba vahepeal olnud tunnustatud. Ma olen ka päris mitmeid MTÜ-sid teinud ja päris mitmeid MTÜ-sid juhtinud ja ma ei leia, et ma oleks ühest, teisest või kolmandast tunduvalt kehvem või tunduvalt parem. Avalik konkurss ongi see, mis annab võimaluse leida erisusi, selleks et Eesti elaks, nii nagu on selles vanas laulus: "Kuni su küla veel elab, elad sina ka!" Paneme Eesti elama, ärme teeme kõiki neid projekte ainult siin, Tallinnas, Tallinna-keskselt! Aitäh!

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Vabaerakonna arendamine on tegelikult ju ajas muutuv väljakutse. Vabandust! Vabakonna arendamine on ajas muutuv väljakutse. Kehtiv ühiskonna arengukava lõpeb käesoleval aastal ning ministeerium plaanib eeloleval kevadel kinnitada kodanikuühiskonna programmi aastateks 2021–2030. Samas on käimas Kodanikuühiskonna Sihtkapitali kolimine Viljandisse. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali juhatuse esimehe Agu Laiuse sõnul muutub tegelikult ju sellega ka struktuur, Viljandis tuleb üles ehitada praktiliselt kogu uus toimiv struktuur. Sellises olukorras on ainuõige vaadata kõiki muudatusi tervikuna.
Minu meelest on minister Solman koos oma meeskonnaga tegelikult igati tunnustamist väärt. Muudatuste protsess tagab uuenevates oludes nii Kodanikuühiskonna Sihtkapitali töö järjepidevuse, kogemuste ja oskusteabe edasiandmise kui ka asutuse töö viimise uuele tasemele. Kõik need muudatused on osa plaanist vähendada riigiasutuste tsentraliseeritust ja viia riigipalgalisi ametikohti pealinnast välja teistesse regioonidesse. Just praegu toimub Riigikogu konverentsisaalis konverents regionaalpoliitika teemadel ja ka seal rõhutati seda aspekti, et on väga oluline, et me liiguksime jätkuvalt riigipalgaliste ametikohtade väljaviimise suunas. Ja siin, ma arvan, täidab rahvastikuminister vägagi olulist regionaalpoliitilist ülesannet.
Ma tahaks siiski tuua siia juurde veel ühe täiesti uue aspekti, mida seni on võib-olla liiga vähe välja toodud. Jutt käib kirikute ja koguduste paremast kaasamisest. Eri konfessioonide aktiivsesse liikmeskonda kuulub kümneid tuhandeid eestimaalasi. Olen isiklikult seotud Eesti Evangeelse Luteri Kirikuga, mille annetajate arv on ca 30 000 ja passiivsete liikmete arv, võib ütelda, umbes sada tuhat.
Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring, mis tehti 2018. aastal, juhib tähelepanu püsivabatahtlike olemasolule kui vabakondliku tegevuse järjepidevust oluliselt mõjutavale näitajale. Sellise hinnanguga saab ainult nõustuda. Ühekordsetes või harvades kampaaniates osalemisega saab lahendada suuremaid ja silmanähtavaid probleeme, millele tahetakse võib-olla rohkem tähelepanu tõmmata. Eks siin on kujukaks näiteks "Teeme ära!" talgud. Samas, pikaajalist vastutust kogukonna ja keskkonna käekäigu eest saab võtta üksnes pikaajaliselt panustades.
Kirikute ja koguduste aktiivset liikmeskonda iseloomustab selle püsivus. Kümned tuhanded kirikute ja koguduste liikmed on tohutu inimvara ja kasutamata potentsiaal. Näiteks Eesti Evangeelse Luteri Kiriku koguduste kaasamine vabakonna arendamisse strateegilise partnerina aitaks seda potentsiaali veelgi paremini ära kasutada. Meie kristlikud kogudused on väga olulisteks partneriteks rohujuure tasandil nii sotsiaal- kui ka kultuurivaldkonnas. Toon ühe näite. Kodanikuühiskonna arendamise kõrval aitaks selle potentsiaali parem rakendamine kaasa teisegi ühiskonda vaevava probleemi lahendamisele: sellele, kuidas hoida kogudustele kuuluvaid kultuurimälestisi. Nende pärandiobjektide parem haldamine ja kasutamine on sageli seotud peale raha ka arengutõuke, initsiatiivi, motivatsiooni edendamisega.

Kas soovite lisaaega?

Jah, palun kolm minutit!

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Külaseltside toimimine on samuti väga hea näide selle kohta, kuidas kogukond rohujuure tasandil suudab elu mõjutada ja arendada.
Ja kokkuvõtteks. Minu meelest peitub KÜSK-i seni kasutamata potentsiaal, millest on vähe räägitud, kristlike koguduste kaasamises. Loodetavasti tegelikult rahvastikuministri algatatud muudatused loovad ka võimaluse selle potentsiaali paremaks ärakasutamiseks. Tänan tähelepanu eest!

Lauri Läänemets on siin oma kõne juba pidanud. Kas on protseduuriline küsimus?

Jah, aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Kui ma olen kodu- ja töökorra seadusest õigesti aru saanud, siis ma käisin ennist rääkimas fraktsiooni esindajana, aga nüüd on igal Riigikogu liikmel õigus sõnavõtuks. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

Ikkagi üks kõne, sõltumata sellest, kas fraktsiooni esindajana või iseenda esindajana. Nii, aga järgmisena annan ma sõna Riina Sikkutile. Palun!

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Ma tooksin välja kaks asja. Ükskõik, millisel teemal või valdkonnas otsuseid teha, on Eesti õnneks nii väike, et enamasti õnnestub need inimesed ühe laua äärde kokku tuua. No tõesti, näiteks haiglavõrku puudutavate otsuste puhul on vaja tuua 20 haiglajuhti ühe laua äärde. Jah, seda on võimalik teha ja niimoodi on võimalik kokkuleppeid saavutada. See võib olla keeruline, see võib võtta aega, aga õnneks on meil see võimalus olemas.
Täpselt samamoodi on sellega, mis puudutab ümberkorraldusi KÜSK-is või üldse vabakonda. Minu meelest ei maksa teha otsuseid paari suure numbri või kellegi kõhutunde alusel. Tõesti, ka see argument, et kuna Vabaühenduste Liit või Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit on saanud KÜSK-ist aastate jooksul kõige rohkem raha, siis see justkui tähendab, et edaspidi ei tohiks enam niimoodi olla. Võib-olla on see õige, aga mina tahaks siia ikkagi toetavat informatsiooni lisaks. Mul on väga kahju, kui otsuseid tehakse nii pealiskaudselt. Küsimus on selles, kas nad on saanud selle raha oma tegevuseks või on see läinud suuresti arvamusfestivali korraldamisele ja "Teeme ära!" talgutele, mis on väga suure regionaalse mõjuga. Arvamusfestival toimub Paides, sinna panustavad väga paljud erinevad vabaühendused, teadusasutused, ministeeriumid, ettevõtted, see ei ole EMSL-i oma raha, mida ta kasutab. Ja teiselt poolt "Teeme ära!" talgud – sealgi on regionaalpoliitiline mõõde täpselt samamoodi väga suur.
Teine küsimus, mis minul kohe tekib, on see, et kui on tegemist valdkondliku MTÜ-ga, kes osutab teenuseid, siis tema rahataotlemise võimalused oma valdkondlikuks tegevuseks on hoopis suuremad kui katusorganisatsioonil, kelle tegevus võib-olla ongi koordineerimine, organiseerimine, koolitamine. Tema jaoks on paljud rahastusallikad ju suletud. Seega, toetumine KÜSK-ile kui sellisele kesksele sihtkapitalile on võib-olla loogiline. Lihtsalt enne, kui see otsus teha, oleks vaja neile kahele küsimusele vastused saada.
Ja teiselt poolt – ma toon alati tervishoiust näiteid –, minu meelest on meil väga paljudes valdkondades vaja vähem poliitikat ja rohkem koostööd. Muidugi võib tunduda lihtsam otsustada ükskõik kas Riigikogu või valitsuse tasandil ära, et nimetame nõukokku sellised inimesed, jagame raha selliste reeglite järgi – need saavad, need ei saa –, laiendame sinna või kolime sinna. Aga tegelik väärtus on ikkagi selles, kui me suudame näha vabaühendusi, ettevõtteid, teisi riigiasutusi partneritena, kellega meil on üks eesmärk ning kellega me soovime jõuda kokkuleppeni ja suudame ühiselt otsuseid teha. Ükskõik, kas teemaks on näiteks nõukogu liikmete parem regionaalne katvus või midagi muud, ma olen täiesti kindel, et kodanikuühiskonnaga on võimalik selles kokkuleppele jõuda. Seda otsust ei pea tegema keskselt, seda otsust ei pea tegema kiiresti. Kui see on päriselt mure, siis ma arvan, et kõik Eesti inimesed tahavad teha regionaalpoliitikat ja nad on valmis, kui olemas on head argumendid ja põhjendused, mõistliku otsuse tegema.
Ma soovin teadmispõhist otsustamist ka vabaühendusi puudutavatel teemadel ja seda, et meil oleks igal pool rohkem koostööd ning vähem sellist poliitikat ja keskset otsustamist. Aitäh!

Aitäh! Tundub, et rohkem kõnesoove ei ole. Aga kas minister soovib lisasõnavõttu? Soovib. Palun, rahvastikuminister Riina Solman!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Suur tänu teile kodanikuühiskonna teemadele pühendatud aja eest! Need on olnud teemad, mis ei ole seni eelkäijaid – ka minu eelkäijaid – ministreid väga huvitanud, ning sellepärast on seda debatti vaja ja ma tervitan seda. Mis aga puudutab ülespaisatud kahtlusi, kõhklusi ja hirmutamist, siis need tahan ma küll üheselt ümber lükata.
Mina ei tea, kas teie, härra Läänemets, olete vedanud MTÜ-sid. Ilmselt olete. Lugesin viimasest KÜSK-i rahastatavast Heast Kodanikust teie suurt esseed, kaanelugu. Te olite nagu kaanepoiss. See on väga hea, et teie poliitikuna saate sellises väljaandes sõna, aga seal võiksid sõna saada ka mittepoliitikud, inimesed, kes sädeinimestena üle-eestiliselt midagi väga suurt on ära teinud. Mina ise olen enne poliitikasse tulekut vedanud mitut MTÜ-d, ma olen ise kodanikuühiskonna esindaja. Seepärast on mul väga kahju kuulda, et minuga saab kodanikuühiskonda hirmutada. Tegelikult olen ma oma loomult ülesehitaja ja ka vabaühendusi puudutavalt, eriti KÜSK-i puudutavalt on mul nõu ja mõte ja visioon üles ehitada, mitte lõhkuda. Ma tuletan teile meelde, et kõnealune isik, kelle peale te väga palju oma arupärimise aega kulutasite, tegi tegelikult ettepaneku KÜSK likvideerida. Aga see selleks.
Põhjendamatu on hirm, et ma teisi MTÜ-sid kuidagi diskrimineerin. Meil on 22 500 MTÜ-d, meil on palju katusorganisatsioone. Rahvastikuministrina olen ma tunnustanud KÜSK-i senist tööd, Vabaühenduste Liidu senist tööd, soovinud neile töörahu. Siseministeeriumil on kolm sotsiaalse partnerluse lepingut, nende hulgas kõige suuremas mahus – poole suuremas mahus – Vabaühenduste Liiduga. See leping jätkub, midagi ei muutu. Ma soovin Vabaühenduste Liidule indu sama head tööd edasi teha. Väiksemas mahus – poole väiksemas mahus – on meil partnerlusleping Kodukandiga ja ka sotsiaalsete ettevõtjatega. Nii et KÜSK-i kolimisega seoses mitte midagi selles vallas ei muutu. Midagi ei muutu!
Tõepoolest, Mall Hellam saatis diametraalselt eri arvamusega kirja. Niipalju, kui mina olen kaheksa kuu jooksul saanud rahvastikuministrina kodanikuühiskonnas tööd teha, ei saa ma öelda, et oleks toimitud analüüsita, kõhutunde alusel või pealiskaudselt. Kõik on läbi analüüsitud, kõik on mõtestatud, kõike on arvesse võetud. Ma olen, ma arvan, vähemalt neljal EKAK-i komisjoni istungil osalenud, kusjuures Mall Hellam on nendest ainult ühel kohal käinud ja seal ainult kõnealusest isikust rääkinud. Aga see on hea, et ta kirjutas. Mina soovin dialoogi pidada kõigi kodanikuühiskonna esindajatega, ka nendega, kes on diametraalselt erineval arvamusel.
Mul on teile palve, kallid rahvasaadikud, ja eriti teile, hea arupärija Lauri Läänemets, mitte politiseerida vabaühendusi või vabakonda oma hirmudega. Ma arvan, et teie kolleegidel ei oleks niisuguseid kahtlusi, kui te nii jõuliselt just seda poolt ei esindaks. Igal juhul soovin ma teile jõudu vabaühendustega hea töö tegemisel ning soovin teiega koostööd ja dialoogi jätkata. Ja jätame Heas Kodanikus, mida rahastab KÜSK, ruumi ka teistele kodanikuühiskonna esindajatele, kes ei ole poliitikud. Aitäh!

Aitäh! Suur tänu arupärijatele ja küsijatele ning ministrile vastuste eest! Lõpetan läbirääkimised ja lõpetan ka selle arupärimise käsitlemise.

Nüüd on kõikidel soovijatel peale haamrilööki võimalik registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis! Soovijaid on täna hetkel juba kaks. Palun Marika Tuus-Laulil siia kõnetooli tulla!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Viis aastat kestnud apteegireformi üleminekuperiood on kohe-kohe lõppemas ja nagu te näete, on ketiapteegid olukorraga leppinud ja tegutsevad selle nimel, et patsient ei jääks rohtudeta. Kriitilised punased täpikesed Ravimiameti lehekülgedel on kadumas, sest Magnumi omanik Margus Linnamäe on otsustanud kinkida oma Terve Pere grupi apteegid proviisoritele, kui reform jõustub. Ka Euroapteek on viimas oma apteeke seadusega kooskõlla, tagades proviisoromandi, ja täna on näha, et Tamrogi liigub sinnapoole. Kui aga vaatame, mitu eelnõu on selles küsimuses veel menetluses, siis targem oleks vist küll kõik need eelnõud tagasi võtta, sest viimastel päevadel on olukord kardinaalselt muutunud.
Siiamaani hirmutati sellega, et apteegid kaovad. Aga nad ei kao mitte kuhugi, vaid jäävad. Tõesti, hirmuks, et apteegid võivad kaduda, on põhjust ainult siis, kui hea koalitsioonipartneri EKRE eelnõu peaks läbi minema. EKRE eelnõu tõepoolest ei kaitse maa-apteeke, see vastupidi kaotaks need. Ma tõesti palun, saage sellest ükskord aru! Kui kaoksid paiknemispiirangud, mis kehtestati 15–16 aastat tagasi minu enda ettepanekul, siis tekiksid uued apteegid ainult kasumlikesse kohtadesse, linnades asuvatesse läikivatesse kaubanduskeskustesse, kus neid on juba mitmeid ees. Ja loomulikult, kuna proviisoreid ei jätku, siis kutsutakse maapiirkondade apteekrid n-ö linna parema palga peale. Ma toonitan, et just see eelnõu kaotaks maa-apteegid. Muide, täpselt nii oli see umbes aastal 2005 ja enne seda. Ma mäletan, kuidas siis tuli apteeke linnadesse tohutult juurde, igale poole paremate pindade peale, ja kuidas maa-apteegid järjest kadusid. Siis me kehtestasimegi need piirangud, mis tegelikult on olemas ju kõikides riikides, sest tegemist ei ole vabaettevõtlusega, vaid tervishoiuteenusega. Toon näite. Hiiumaal on praegu sisuliselt neli proviisorapteeki, neil on seal õige vähe vajalikust protsendist puudu, et nad kõik saaksid edaspidigi olemas olla. Aga nad ootavad praegu, et seda seadust enam ei torgitaks, muidu neil pole kindlust seda teha.
Tõepoolest, hea koalitsioonipartner EKRE ja samuti Jaanus Karilaid, te peaksite apteegireformi tagasipööramise eelnõu tagasi võtma. Kui te seda lähipäevil ei tee, siis mina arvan küll, et te ei saa enam rääkida, et oi, küll on kahju, kui apteegid kaovad. Siis oleks hoopis hirm, et te kaitsete ravimimüüjate monopoli, võimu ja omandit ning võib-olla ka midagi isiklikku, ma ei oska öelda. Aga igal juhul, kui Margus Linnamäe räägib praegu riigile kahjunõude esitamisest, siis ma meenutan – muide, ükski raadioreporter eile seda ei mäletanud –, et ketiärimehed on kaotanud isegi Euroopa Kohtus. Õiguskantsler Ülle Madise on teinud põhjaliku analüüsi, mis peaks kõikidel teil olemas olema – väga paksu ja põhjaliku –, ja on öelnud, et tegemist pole apteekide riigistamisega, vaid tegevuspiirangute kehtestamisega. Riigikontroll on öelnud sama. Euroopa Komisjon ei võtnud nende n-ö ketiapteekide kaebust isegi mitte menetlusse, sest Euroopas on kõikjal proviisorapteegid. Ka meie oma Riigikohus on menetlenud kahte tegevuslubade protsessi ja sealgi jäid ärimehed kaotajateks. Ja kui Tamro ja Benu ketid ütlevad täna, et me peame ikka oma emamaaga ka läbi arutama, mis saab, siis Saksamaal on ju kõik apteegid proviisorapteegid. Pole üldse midagi arutada.
Igal juhul ma väga palun teid kõiki, head rahvasaadikud, et kaitskem ka tegudes neid n-ö rahva huve ning tehkem koos sellest ravimiärist ravimiabi ja tervishoiu. Aitäh!

Aitäh! Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetavad! Ma jätkan kodanikuühiskonna ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali teemal ning jätkan selle koha pealt, kus arupärimisele vastanud minister äsja lõpetas. Tema lõpusõnad olid Riigikogu liikmeid korrale kutsuvad ja noomivad ning kõlas ka arvamus, et sellega, et parlamendiliikmed soovivad vabaühenduste muresid siin saalis arutada, me kuidagi politiseerime neid või politiseerime seda teemat. Sellega ma nõustuda ei saa.
Ma tahaks lihtsalt üle korrata, et nii ministri kui ka tema erakonnakaaslaste sõnavõttudes prooviti seda küsimust näidata kui küsimust kolimisest – kui küsimust sellest, et keegi nagu ei oleks rahul, et üks sihtasutus viiakse kuskile teise Eesti piirkonda –, seda prooviti näidata kui regionaalpoliitilist küsimust. Aga ei, regionaalpoliitika tegemise asjus meil muret ei ole. On väga hea, meenutan, et sotsiaaldemokraadid selle mõtte üldse kunagi algatasid, mida praegu minister Solman siin vapralt ellu viib. Küsimus on ikkagi pigem vabaühendustega tehtavas koostöös ja arusaamises, et ükstapuha, mis erakonnast minister on, ei pruugi tema mõtted ja nägemused alati ühtida sellega, mida inimesed kusagil külades või inimesed linnades või inimesed seltsides või inimesed MTÜ-des arvavad. Need arvamused ei lähe alati kokku. Selle koostöö mõte ja kogu selle kontseptsiooni ja kodanikuühiskonna mõte ja kogu selle Kodanikuühiskonna Sihtkapitali liikmete vabaühendustepoolse valimise mõte – ilma et minister neile ette ütleks, keda, kuidas ja mismoodi valida – ongi see, et võib-olla mõnikord on neil – tihtilugu neil ongi – erinev nägemus poliitikute omast. Ja sellise koostöö mõte on see, et vabaühendused saavad ise öelda, mis linnast, millisest Eesti otsast, millise MTÜ-ga seotud inimene võiks Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogus olla. See ongi selle asja mõte – saada vabalt valida, saada oma arvamust väljendada. Unustame selle regionaalpoliitika siinkohal ära.
Minu üleskutse ministrile ja kõigile teistele on jätkuvalt see, et suhelge vabaühendustega, kuulake neid. Kindlasti on ministril väga head mõtted, väga õiged mõtted, aga ei saa olla nii, et tema kirjutab ainuisikuliselt Eesti kodanikuühendustele ette, mida ja kuidas elada, mida ja kuidas teha, vaid seda tuleb teha ikka koostöös. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.22.