XIV Riigikogu Verbatim record
III istungjärk
Monday, 20. january 2020, kell 15:00

Edited

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Henn Põlluaas
Tere hommikust või õigemini juba pealelõunat, head kolleegid! Alustame Riigikogu III istungjärgu 2. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt, kas on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Igatahes on Vabariigi Valitsuse nimel sõna proua Heili Tõnissonil.

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Teiseks, kohtute seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Raivo Aeg. Ja kolmandaks, välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Mart Helme. Aitäh!

Esimees Henn Põlluaas
Tundub, et rohkem soovi eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei ole. Siis teavitan teid, et olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm eelnõu ja juhatus otsustab nende menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 89 Riigikogu liiget ja puudub 12.
Järgmisena on päevakorra kinnitamine. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 2. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 83, vastu 0 ja erapooletuid 3 Riigikogu liiget. Päevakord on kinnitatud.

1. 15:04 Vaba mikrofon

Esimees Henn Põlluaas
Austatud Riigikogu! Täna meil päevakorras ühtegi punkti ei ole, aga see-eest on kõigil soovijatel võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Sõnavõtt on viis minutit. Siret Kotka, palun! (Saalis on sumin.) Kolleegid, palun vaikust! (Helistab kella.)

Siret Kotka
Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti inimeste arv on viimaste aastakümnete jooksul drastiliselt kahanenud. Selle peamine põhjus on vähene sündimus. Naised lükkavad sünnitamist edasi või loobuvad sellest lõpuks üldse. Seetõttu on 1990. aastatest alates jäänud sündimata kümneid tuhandeid lapsi. Paljud inimesed lahkuvad Eestist, et käia tööl või koolis välismaal. Lisaks tõuseb inimeste keskmine vanus, sest eakaid on üha rohkem. Rahvastikukriisi ei saa lahendada ühe-kahe aastaga, nagu seda võib teha majanduskriisiga, pigem kulub selleks põlvkondi. Mul on aga täna väga hea meel tõdeda, et viimaste andmete kohaselt on Eesti rahvastiku arv tõusuteel. Jah, praegu küll veel pigem rände arvel – Eestist lahkub inimesi vähem, kui tuleb tagasi või juurde teistest riikidest –, aga ka sündide arv on oodatust parem. Kindlasti on selles oma osa töö- ja pereelu ühildamise poliitikal, nagu meie paindlik vanemahüvitise süsteem ja kolmanda lapse toetuse suurendamine. Eesti rahvaarv kasvab juba kolmandat aastat järjest. Olen aga arvamusel, et me ei tohi heale õnnele lootma jääda, vaid peame edasi liikuma.
Siiani on keskvõim keskendunud pigem laste arvule, seetõttu on pere loomisse, kasvatamisse ja arengut toetavasse keskkonda panustamine jäänud tagaplaanile. Piisavalt ei ole märgatud üksikvanemaid või vähekindlustatud inimesi ja puudega lapsi kasvatavaid peresid. Samas vajavad just need perekonnad riigilt kõige rohkem nii majanduslikku kui ka vaimset tuge. Tulevikus on kindlasti tarvis pakkuda ka mitmesuguseid nõustamis- ja teraapiateenuseid, et pered saaksid raskustest kiiremini ja kergemini üle ning perekondlikud suhted – nii vanemate suhted lastega kui ka omavahelised suhted – ei kahjustaks pereliikmeid. Jah, Eesti on palju teinud töö ja pereelu ühitamiseks, kuid nüüd on aeg minna edasi, sest senisest enam on vaja rahvaarvu suurendada loomuliku iibe teel. Jõudu meile Eesti rahvaarvu kasvatamisel!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Marko Šorin, palun!

Marko Šorin
Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tahan siin Riigikogu kõnepuldis tunnustada Eesti Vabariigi valitsust ja majandusministeeriumit vastvalminud teehoiukava eest. Seda on hea teha täna – väidetavalt aasta kõige masendavamal päeval, nagu tänastest uudistest läbi käis –, miks mitte tasakaalustada masendust hea emotsiooniga. Nimetatud kavas on lõpuks ometi seatud väga selged sihid põhimaanteede neljarealiseks (2 + 2) ehitamiseks, ja seda mitte kuskil kauges tulevikus, vaid järgmise kümne aasta jooksul. See ei ole enam mingisugune peenhäälestamine, vaid konkreetne tegutsemine selleks, et Eesti liiguks lääneeuroopaliku elustandardi poole. Nagu ma ütlesin, see ei ole peenhäälestamine. Täna hommikulgi Pärnumaalt tööle sõites tuli mul päris mitme kaubaauto järel sõiduautode nn rongis sõita. Paraku tekitab selline üksteise sabas sõitmine liiklusohtlikke olukordi, sest juhid muutuvad närviliseks ja võtavad ette järjest riskantsemaid manöövreid. Tänagi oli mõni selline olukord, mis kaenlaalused märjaks tegi. Omavahel me ütlemegi, et kes Pärnu maanteel kuivade kaenlaalustega koju saab, see ei ole õigesti sõitnud.
Mul on meeles 1990. aastatel kuuldud lugu ühest Ameerika investorist, kes Tallinna lennujaamas rentis auto, et sõita Pärnusse kui potentsiaalsesse kohta, kuhu ta soovis investeerida. Tagasiteel said tema käest selle kohta küsinud ajakirjanikud vastuseks, et ta ei ole elu sees tundnud suuremat surmahirmu, kui sõites Tallinna–Pärnu maanteel. Vabariigi Valitsus on oma tegevusprogrammis 2019–2023 seadnud eesmärgiks Narva-, Tartu- ja, mis mulle eriti meeldib, Pärnu-suunalise põhimaantee neljarealiseks ehitamise ning arvestatava kasutusega kruusateede tolmuvabaks muutmise aastaks 2030. Pärnumaal saab nelja aasta jooksul kõvakatte rohkem kui 42 kilomeetrit kruusateid. See on tubli edasiminek, sest kes ikka tahab elada tolmu sees. Pärnumaal on palju looduskauneid piirkondi, kuhu inimesed tahaksid elama minna või mida turistidena külastada. Mõned on valinud teise elukeskkonna just tolmuvaba aspekti silmas pidades. Pärnumaalaste nimel edastan tänu ka Rail Balticu projekti, samuti Pärnu lennujaama uuendamisperspektiivi eest, mis on juba täiesti käegakatsutavas tulevikus. Pärnu on teada-tuntud suvepealinn, kuid olnud senini raskemini ligipääsetav kui paljud lähipiirkonna samalaadsed kohad. Uued viisid Pärnusse jõudmiseks suurendavad nii linna kui ka lähiümbruse atraktiivsust ja sellega kaasnevat kasu kogukondadele, olgu need turismiettevõtted, sh nn metsaturismiettevõtted, meelelahutusasutused, toitlustus- või majutusasutused.
Kokkuvõtteks. Pärnumaa elanike Eesti-sisene ühendus ja reisimine naaberriikidesse läheb lähitulevikus tunduvalt mugavamaks ja turvalisemaks. Suur-suur tänu nende edukate sammude eest! Tänan tähelepanu eest!

Esimees Henn Põlluaas
Aitäh! Head kolleegid! Teil on võimalus vaba mikrofoni kasutada kuni kella 24-ni. Aga tundub, et soovi ei ole. Siis on istung lõppenud. Aitäh!

Istungi lõpp kell 15.11.