Aitäh! Ma arvan, et iga tervelt mõtlev inimene saab aru, et koostöökohti tuleb leida. Me ei saa lihtsalt tuimalt sõita üle inimestest või väga kerge käega mõne asja tagasi lükata, isegi mitte arutelu alustades. Ma toetan loomulikult seda, et tuuleparke tuleks Eestis juurde, et meil toimuksid laiapõhjalised läbirääkimised ja inimesi julgustataks, et leida lahendusi probleemidele nii inimeste vahel kui ka ettevõtjate või riigi ja looduse vahel. Need ongi väga rasked protsessid ja lahendused sünnivadki väga pika ajaga. Aga üks asi, millest ma olen oma ametisoleku ajal palju rääkinud, millest ma olen kogu aeg rääkinud ja räägin edasi, on see, et ükskõik, kas me räägime mõnest tuuleenergia arendajast, räägime kellestki, kes kaevandab või soovib kaevandada maavarasid, räägime mõnest tehasest, näiteks tselluloositehasest, siis meil on Eestis juhtunud natukene niipidi, et avalikku arutelu on minu arust olnud vähe. Mul on tõsiselt hea meel selle üle, et kodanikuühiskond on Eestis minu arust viimase viie või kümne aasta jooksul väga jõuliselt arenenud. Ma ütlen seda täiesti siiralt. Ma võin öelda ka seda, et ministeeriumis me oleme kaasanud ja kaasame noori protsessidesse, et nad oleksid kaasas. Siin on oluline see, et ettevõtjad ja arendajad, ka riik ja ministeeriumid suhtleksid nende kogukondade ja inimestega, et me ei läheks mingite ettepanekutega piltlikult öeldes lauda alles siis, kui meil on mingid otsused vastu võetud, vaid me arutaksime protsesse juba alguses. Miks mitte ka leida lahendusi selleks, kuidas see pöörata kohaliku kogukonna kasuks ja mitte ainult selles mõttes, et ettevõtja toodab meile vajalikku roheenergiat, vaid et oleks ka mingisugune tagasiside näiteks kas või rahalises väärtuses nendele inimestele. Ma olen seda näidet juba toonud. Kui ma kunagi kooliajal Saksamaal praktikal olin, siis selles piirkonnas oli ka üks tuuleenergiapark. Kohalikega rääkides selgus, et nad olid algul väga selle vastu olnud, aga arendaja rääkis inimestega, nad otsisid võimalusi, need inimesed said soodsamatel tingimustel osaluse selles ettevõttes, pärast said osta soodsamalt ka veel osakuid juurde. Ehk me peame inimestega suhtlema. Ettevõtjatel on tarvis ka selles mõttes mõelda võimaluste piires rohkem nendele lahendustele, kuidas inimesi kaasa tuua, et inimesed ei peaks võtma enda kanda näiteks ainult seda visuaalset reostust: voolupool on hea, elektripool on hea, aga võib-olla harjumuspärane väljavaade kaob ära. Siin on see koht, kus meil tuleb rohkem rääkida, ka ettevõtjatel, pingutada selle nimel, et leida kompromisse ja katsuda leida inimestele sobivad lahendused. Muidu me avastame, et me kõikide asjade üle vaidleme kohtus.