Aitäh! Loodetavasti ma ei ole midagi sellist väitnud, et üks süsteem saab valmis ja ühtegi arendust enam ei tehta. Nii nagu näiteks Maksu- ja Tolliamet teeb järjepanu uusi arendusi ja muudab oma süsteemi paremaks – ja me oleme väga rõõmsad selle üle, et seal on võimalik uusi arendusi teha –, peab samamoodi tegutsema ka sotsiaalsüsteem. Nagu ma ütlesin, praegu ei ole kindel, kui palju me praeguse arendajaga, kes on juba eelmisel aastal välja valitud, konkreetselt töid teeme ja kui palju teeme teise arendajaga. See oleneb sellest, kuidas need tööd ja omavahelised kokkulepped sujuvad. Ja mitte ainult uute seaduste elluviimiseks ei ole vaja arendustöid, vaid ka selleks, et need baasosad, mida ei jõutud esialgse tööga valmis, saaksid uued ja kaasaegsed.
Tuletan meelde, et sotsiaalvaldkonnas kasutatavad IT-süsteemid on pärit 2000. aastast. Ja me ei loo mitte uut IT-süsteemi, vaid loome uusi teenuseid. Meil peaks saama selle aasta sügiseks valmis ka esimene sündmusteenus. See peaks olema Eestis esimene ja see tähendab seda, et enam inimene ei hakka taotlema mingeid toetusi-teenuseid, vaid näiteks kui laps sünnib, siis tuleb talle pakkumine, et teil on õigus saada seda ja seda, palun tehke linnuke, kui te soovite seda või teist. Kogu info laekub operatiivselt otse inimesele. Samamoodi peaks selle aasta sügiseks valmima iseteenindusportaal – selline, kust inimene saab kogu sotsiaalinfo otse koduleheküljelt kätte. See on igal juhul oluline.
Need uued teenused eeldavad, et Eesti infosüsteemid on tervikuna seotud selliselt, et me saame vajaliku info kohe kätte, mitte ei pea eri süsteemidest teavet koguma. Inimene ei pea seda enam mitu korda tegema. See on kogu see süsteem, mis jääb inimesele nähtamatuks, aga mis tuleb ära teha. Ainuke asi, mille üle võiks kurta, on see, et esialgne hinnang, mis aastaid tagasi SKAIS-i planeerimisel sai tehtud, ütleme nii, ei olnud õnnestunud prognoos ja analüüs.