Lugupeetud eesistuja! Austet kolleegid! Kõigepealt tutvustuseks, milles on asi. Antud eelnõu, mis puudutab liiklusseaduse muutmist, algatamine lähtub soovist võimaldada kasutusele võtta teisaldatavad liikluskaamerad. Riigikogu õiguskomisjonile esitas vastavasisulise ettepaneku Siseministeerium, soovides nimetatud muudatusega täiendada politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 673. Kuna eelnõu 673 reguleerimisala ei ole seotud liiklusseaduse muudatustega, arutas õiguskomisjon 12. novembri istungil liiklusseaduse § 199 muutmise seaduse eelnõu algatamist. Eelnõu algatati konsensuslikult, eelnõu ja seletuskirja koostamisel on kasutatud Siseministeeriumi ettepaneku juurde lisatud selgitusi.
Kehtiva liikluskaamerate regulatsiooni terminid ei ole senini võimaldanud kasutusele võtta teisaldatavaid kiiruskaameraid. Kuigi ma isiklikult leian, et siin võib-olla tekib mingi juriidiline või terminoloogiline vastuolu, sest nendest kahest kiiruskaamerate variandist, mis meil praegu kasutusel on, on üks ju nn käsikaamera, mida me kõik teede ääres oleme näinud. Neid hoiab üldjuhul politseimundris spetsialist endal näo ees ja rahvasuus nimetatakse neid hellitlevalt föönideks. Oma olemuselt on ju ka need teisaldatavad ehk portatiivsed ehk mobiilsed. Aga see selleks.
Sama paragrahvi lõiked 2–5 sätestavad automaatse liiklusjärelevalve süsteemi ehk kiiruskaamerate regulatsiooni puhul võimaluse kasutada üksnes statsionaarseid vahendeid. Täna on see nii eelkõige sellepärast, et kiiruskaamerate süsteem ja seda puudutavad sätted loodi, arvestades tollaseid tehnoloogilisi vahendeid. Praegu on aga võimalus liidendada teisaldatavad kiiruskaamerad juba olemasoleva statsionaarsete kiiruskaamerate süsteemiga.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus.
Seaduse eesmärk. Hetkel on Eestis võimalik kasutada kahte kiirusemõõtmise lahendust kolmest: käsikaameraga mõõtmist ja statsionaarse kaameraga mõõtmist. Mobiilse kiiruskaamera kasutamise võimalus ei muuda kehtivat õiguskorda ehk tagajärg isikule jääb samaks, kuid sellega võimaldatakse liiklusjärelevalve teostajal mõjutada oluliselt suuremat hulka isikuid ka piirkondades, kus see varem võimalik ei olnud.
Mobiilse kiiruskaameraga mõõtmise eelis muude kiirusemõõtmiste võimaluste ees tuleb välja eelkõige kohtades, kus püsielekter ei ole mõistlike kuludega kättesaadav, suure liiklussagedusega kahe- ja kolmerealistel teedel ning kohtades, kus sõidukite peatamine ei ole võimalik.
Kiiruskaamerate paigaldamise eesmärk on liiklust rahustada ja seeläbi õnnetuste arvu vähendada. Kaamerad ohjeldavad kihutajaid ja aitavad viia kiiruse ohtlikel teelõikudel lubatud piiridesse. Liiklus muutub eeldatavalt turvalisemaks ja liiklusõnnetuste arv väheneb ehk kaameratel on ennetav ja distsiplineeriv mõju. Rahvusvahelised kogemused näitavad, et kiiruskaamerad aitavad muuta liiklust turvalisemaks.
Teisaldatavate kiiruskaamerate kasutusele võtmiseks muudetakse liiklusseaduse § 199 lõigete 2–5 sõnastust ja lauseosa "statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteem" asendatakse lauseosaga "automaatse liiklusjärelevalve süsteem". Sõna "statsionaarne" kaob. Lisaks asendatakse § 199 lõikes 2 sõna "püsipaigaldatud" tekstiga "paigaldatud statsionaarsete või teisaldatavate". Muudatusega võimaldatakse kasutusele võtta teisaldatavad kiiruskaamerad, mida hakatakse kasutama samamoodi statsionaarselt paigaldatud kiiruskaameratega.
Teisaldatavate kiiruskaameratega jäädvustatud liiklusrikkujate andmed edastatakse esmalt Maanteeameti automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogusse, kuhu edastatakse ka statsionaarsete kiiruskaamerate andmed. Nii nagu toimiva süsteemigi puhul, saadetakse andmed sealt politsei andmekogusse ja kui hakatakse liiklusrikkumist menetlema, kasutatakse juba olemasolevaid võimalusi. Politsei füüsilise järelevalve ja statsionaarsete kiiruskaamerate ees on teisaldatavatel kiiruskaameratel teatud eelis, sest neid saab paigaldada kohtadesse, kus kiiruseületajate arv on suur, kuid tavapäraselt kiirust mõõta ja sõidukeid peatada on raske. Mobiilne süsteem ei ole seotud kindla asukohaga, võimaldades järelevalvet teha nii linnatänavatel kui ka kõrvalteedel. Teisaldatavate kiiruskaameratega on läbi viidud ka katsemõõtmisi. Näiteks tegi Maanteeamet 2015. aasta septembris katsemõõtmise Pirita teel keskpäeval poole tunni jooksul, mõõdeti 478 sõiduki kiirust, kusjuures 94% juhtidest ületas kiirust ja neist 36% ületas seda üle 10 kilomeetri tunnis.
Peale selle, et mobiilne süsteem ei ole seotud kindla asukohaga, võimaldab teisaldatavate kiiruskaamerate kasutuselevõtt mõjutada sama järelevalveressursiga suuremat arvu liiklejaid. Politsei- ja Piirivalveameti liiklusjärelevalve tööaeg oli 2017. aastal ligi 370 000 töötundi, millest 37% kasutati selleks, et kontrollida piirkiirusest kinnipidamist. Teisaldatavate kiiruskaamerate kasutusele võtmine võimaldaks tööaega mõjusamalt kasutada. Samuti suurendaks see tõenäosust, et ohtlikematel teelõikudel, kus on varem kasutatud teisaldatavaid kiiruskaameraid, peetakse piirkiirusest kinni ka edaspidi. Seega on esitataval muudatusel oluline mõju liiklusohutusele. Politsei- ja Piirivalveametil on teisaldatavate kiiruskaamerate hankimine praegu pooleli, kuid uued kaamerad oleks eelduslikult võimalik kasutusele võtta käesoleva aasta esimeses kvartalis.
Eelnõuga muudetakse sellesama liiklusseaduse § 199 lõigete 2–5 sõnastust ja lauseosa "statsionaarse automaatse liiklusjärelevalve süsteemi" asendatakse lauseosaga "automaatse liiklusjärelevalve süsteemi", nagu eespool räägitud, ning lõikes 2 asendatakse sõna "püsipaigaldatud" tekstiga "paigaldatud statsionaarsete või teisaldatavate".
Samad lõiked 2–5 sõnastatakse järgmiselt: "Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu on valdkonna eest vastutava ministri asutatud andmekogu, milles töödeldakse kohalikele teedele ja riigimaanteedele paigaldatud statsionaarsete või teisaldatavate liiklusjärelevalve süsteemidega kogutud liiklusalaste õigusrikkumiste andmeid, et tagada tõhus liiklusjärelevalve. Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogusse kantud andmetel on õiguslik tähendus. Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu vastutav töötleja on Maanteeamet. Automaatse liiklusjärelevalve süsteemi andmekogu pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister oma määrusega."
Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele. Eelnõuga reguleeritavad küsimused ei kuulu Euroopa Liidu õiguse valdkonda.
Seaduse eeldatavad mõjud on juba kirjeldamist leidnud. Võib-olla mainin seda, et Maanteeamet viis läbi ka mobiilsete kiiruskaamerate kasutamise katsetused. Tulemused näitasid, et mobiilsete kiiruskaamerate kasutamine alandas oluliselt keskmist kiirust vastaval teelõigul võrreldes sellega, mida näitasid samal teelõigul varem läbiviidud kontrollmõõtmised. Uuringu tulemusel saab väita, et juhul kui mobiilsete kiiruskaamerate mõõtekoht on eelnevalt tähistatud ja mõõteseade või mõõteauto nähtav, siis on mõju liiklusvoo kiiruse alanemisele keskmiselt samaväärne statsionaarsete kiiruskaamerate mõjuga ehk kiirus langeb alla lubatud piirkiiruse.
Rakendusaktid. Mobiilsete kaamerate kasutusele võtmine eeldab hiljem kahe rakendusakti muutmist.
Seaduse jõustumine. Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma üldises korras.
Selle eelnõu algatas õiguskomisjon 13. novembril eelmisel aastal. Lubatagu mul veel ette kanda õiguskomisjoni koosoleku protokoll. Protokoll kannab numbrit 201. Koosolek toimus esmaspäeval, 12. novembril eelmisel aastal, juhatas Jaanus Karilaid, protokollis Tiina Kärsna. Osa võtsid Uno Kaskpeit, Hardi Volmer, Külliki Kübarsepp, Raivo Aeg, Toomas Paur, Toomas Vitsut, Urve Tiidus, Vilja Toomast, Carina Rikart nõunikuna, Linnar Liivamägi nõunikuna ja Raini Laide nõunik-sekretariaadijuhatajana. Puudusid Mati Raidma ja Olga Ivanova. Kutsutud olid loomulikult toonane siseminister Andres Anvelt, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar ja siseministri nõunik Kristen Kanarik.
Minister Anvelt tegi ettepaneku, et õiguskomisjon algataks liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annaks aluse võtta kasutusele teisaldatavad liikluskaamerad. Kõik järgnev, mida minister ette pani, on juba siin käsitlemist leidnud. Võib-olla pakub huvi see, et vastav eelnõu on ministeeriumis ette valmistatud, hange kaamerate soetamiseks on käimas. Kui eelnõu algatab komisjon, nagu see antud juhul on, siis hoiab see aega kokku. Hange näeb ette kaheksa kaamera soetamist, iga prefektuur saaks esialgu kaks kaamerat. Ministri sõnul on statsionaarsed kiiruskaamerad praegu põhimaanteedel, nende kasutusiga hakkab aga lõppema ja seetõttu on vaja mõelda erinevatele tehnilistele lahendustele.
Jaanus Karilaid soovis teada, kas ministeeriumil on andmeid, kui suur mõju on kiiruskaameratel liiklejate käitumisele. Anvelt kinnitas, et suvel, kui politseipatrullide arvu teedel suurendati, vähenes ka liiklusõnnetuste arv oluliselt, ehk kaamerate mõju on preventiivne. Jaanus Karilaid küsis, kas teedel peavad olema väljas märgid, mis viitavad liikluskaameratele, mille peale Veiko Kommusaar selgitas, et kehtiva korra kohaselt peab vastav märk kiiruskaamerate mõõtmise tsoonis olema, seda ka teisaldatavate kaamerate puhul, küll on aga tulevikus tarvis arutada, kuidas seda nõuet täita, kui kiirust hakkavad automaatselt mõõtma politseisõidukid, ilma et politseiametnik sellesse sekkuks. Külliki Kübarsepp märkis, et antud juhul on valida, kas Siseministeeriumi esitatud muudatusettepanek algatada eelnõu 673 raames või eraldi eelnõuna. Ta küsis, kas ministeerium ei teadnud enne eelnõu 673 algatamist, mida tehti 22. augustil 2018, et uuest aastast soovitakse võtta kasutusele mobiilsed liikluskaamerad. Veiko Kommusaar selgitas, et Vabariigi Valitsus leidis võimaluse eraldada mobiilsete liikluskaamerate tarvis raha käesoleva aasta viimases kvartalis. Et seda raha võimalikult efektiivselt kasutada, oli üheks võimaluseks esitada muudatusettepanek eespool mainitud eelnõu 673 kohta, mis tõenäoliselt veel sellel aastal parlamendis vastu võetakse. Külliki Kübarsepp leidis, et õigusruumi ettevalmistamine oleks võinud alata varem. Kommusaar selgitas, et Siseministeerium on vastavad ettepanekud teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, kes valmistab ette liiklusseaduse muudatusi. Millal see eelnõu valmib, pole veel teada. Kõnealused muudatused on aga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, õigemini Maanteeametis läbi arutatud. Raivo Aeg sõnas, et mõnel teelõigul kehtestatud kiiruspiirang tundub ebamõistlik. Kui sellisele teelõigule seada statsionaarne kiiruskaamera, siis tekitab see liiklejates tuska. Tema hinnangul ei tohiks politseil tekkida kiusatust sellisele teelõigule kiirust mõõtma minna. Ta tõi näiteks värske teekatte saanud, kuid veel märgistuseta tee, kus on määratud kiirusepiirang 70 kilomeetrit tunnis ning mis läheb üle konarlikuks ja juba nähtamatu märgistusega teeks, millel võib liigelda tavapärase, 90-kilomeetrise tunnikiirusega. Minister Anvelt vastas, et kohalikel teedel määrab kiirusepiirangu kohalik omavalitsus. Kui määratud kiirusepiirangust mitte kinni pidada, siis kaasneb sellega liiklusohtlik olukord. Minister juhtis tähelepanu, et kõrvalteedel juhtub õnnetusi enam kui põhitrassidel. Kommusaar sõnas, et katsete põhjal saab öelda, et nendes piirkondades, kus kasutati mobiilseid kiiruskaameraid, liiklejate kiirus alanes. Samuti rõhutas ta, et kiiruskaameraid ei paigaldata sinna, kus oleks tarvis kõige enam tulu teenida, vaid sinna, kus kiirused on suuremad ja kus toimub enam liiklusõnnetusi. Raivo Aeg lootis, et see tõesti nii on ja politsei ei hakka taas varjatud kohtades kiirust mõõtma. Veiko Kommusaar juhtis tähelepanu, et kiiruse mõõtmine on üks meede liikluskäitumise harjumuste kujundamisel. Raivo Aeg oli nõus, et kiirust tuleks mõõta kohtades, kus on kiiruspiirang 90 kilomeetrit tunnis ja kus liiklejatel on tekkinud karistamatuse tunne. Pigem ei toeta ta kiiruse mõõtmist olukorras, kus kasutatakse ära mingit ajutist või ebanormaalset situatsiooni, eesmärgiga tõsta kiiruseületajate statistilist näitajat, ehk oluline on tagada, et kiirust mõõdetakse seal, kus seda tegelikult on tarvis. Veiko Kommusaar kinnitas, et neil on olemas analüüsi tarkvara, mida sellisel puhul kasutada, samuti kinnitas ta, et menetluste hulk on vähenemise trendis ja pigem inimestele selgitatakse asju, selle asemel et neid karistada. Karilaid tegi ettepaneku algatada liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu ja ühtlasi tegi ta ettepaneku, et Hardi Volmer võiks eelnõu täiskogule üle anda. Hardi Volmer, ennäe, nõustuski. Eelnõu algatamise otsus tehti konsensuslikult eespool loetletud kodanike juuresolekul. Eelnõule on lisanud oma mõningad märkused ja ettepanekud Justiitsministeerium, aga ma arvan, et kes huvi tunneb, see leiab need üles. Aitäh!