10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Kalle Laanet
Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala neljapäevase istungiga. Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Marko Pomerants, palun! (Helistab kella.) Head kolleegid, kui saaks natuke vaiksemalt saalis!

Marko Pomerants
Tere hommikust hea eesistuja, head kolleegid! Kadrina vanasõna "Mis kehvasti, see uuesti". Annan põhiseaduskomisjoni poolt üle isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu. Riigikogus olen menetlemisel põhiseaduskomisjoni esindajaks mina. Selline lugu.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Olen siis Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja Riigikogu juhatus otsustab selle edasise menetluse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Ja et asi oleks operatiivne, siis Riigikogu juhatus hakkabki kohe otsustama ehk võtan juhataja vaheaja 10 minutit. Aitäh!
V a h e a e g 

Aseesimees Kalle Laanet
Head kolleegid! Lõpetan juhataja vaheaja neli minutit varem, kuna pikemat aega ei ole vaja, ja läheme teadete juurde. Head kolleegid, paluks natuke rahu saalis! Teated. Riigikogu juhatus võttis menetlusse põhiseaduskomisjoni k.a 13. detsembril algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu ja määras juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

1. 10:08 Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme neljapäevase päevakorra juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (709 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli Riigikogu liige Hanno Pevkur!

Hanno Pevkur
Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! See eelnõu ei ole meie ees esimest korda, aga erinevalt eilsest päevast ja tänasest päevast, kus me näeme, et parlament peab näitama ülesse äärmist paindlikku demokraatiat, kus eile õhtul vea tuvastades rahanduskomisjon kogunes siin saalinurgas ja täna hommikul veel paindlikumalt Riigikogu juhatus ja põhiseaduskomisjon kogunesid, et parandada viga isikuandmete kaitse seaduses, siis selle eelnõu puhul on asjad klaarid. Siin ei ole tegemist sisult ka millegi muu kui ühe vana ajaloolise vea parandamisega ja tegelikult sellega, et hoida eestlasi seotuna Eestiga.
Kodakondsusküsimus on loomulikult küsimus, mis tekitab alati kirgi, pole kahtlust. Samas, meil ei ole võimalust öelda oma riigi kodanikele, et te ei ole siin riigis oodatud. Sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud, kellel on põhiseaduslik õigus ja põhiseaduslik kaitse oma kodakondsusele, ei pea olema valiku ees, et ühel päeval nad peavad ütlema kas oma lastele või peavad ise tegema valiku, et loobuda Eesti Vabariigi kodakondsusest. See ei ole ei eetiline, ei õiguslikult põhjendatud ega mitte kuidagi kooskõlas põhiseaduse vaimuga. Aga täna on selline olukord – täna on olukord, kus sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud on läinud laia maailma, on saanud seal näiteks lapse, kes on samuti sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik, peavad ütlema oma lastele ühel päeval, et teie peate valima, kas olla isa või ema kodakondsuses. See on täiesti ebamoraalne valiku tegemine kodanikele. Ja täiesti ebamoraalne on siin saalis öelda, et me ei lahenda seda küsimust. Meie asi on seda probleemi adresseerida ja leida sellele probleemile lahendus.
Meil on see lahendus siin laua peal olemas. See on kodakondsuse seaduse muutmine. Ja selle seaduse üks ja lihtne eesmärk on see, et sünnijärgsed – ma rõhutan veel kord üle, sünnijärgsed – Eesti Vabariigi kodanikud saaksid õiguse ka teiseks kodakondsuseks, kui nendel asukohariigi seaduse järgi see õigus on. Aga loomulikult on kodakondsus riigi otsus, kellele ja kuidas seda anda, ja ka sellepärast on siin sees piirangud sünnijärgsusele ja ka riikidele.
Mul oli väga kummastav lugeda eile justiitsministri seisukohta, kes ütles, et Abhaasia probleem on lahendatud. No ei ole ju! Ei ole Abhaasia eestlaste probleemi lahendatud, puhas vale justiitsministri suust Postimehe eetris ja pärast seda ka on-line'is. Justiitsministri hirmutamine, et nüüd hakkab tulema siia väga palju ka Venemaa kodanikke – jälle puhas vale. Selles eelnõus ei ole seda adresseeritud. Selles eelnõus räägitakse sünnijärgsetest Eesti Vabariigi kodanikest ja räägitakse ka riikide grupist, kellega me näeme täna võimalikuks topeltkodakondsuse lubamist, need on meie partnerid ja liitlased.
Ma tõepoolest ei saa aru, miks võiks keegi olla selle eelnõu vastu. Me räägime inimlikkusest, me räägime sellest, et meil on enda Eesti inimesed, kes on juba Eestisse tagasi tulnud oma peredega, kelle teine partner ei ole näiteks Eesti Vabariigi kodanik, aga nende lapsed on. Me paneme pidevalt need inimesed valikute ette, et te peate oma lastele ütlema, et ei, teie laps ei pruugi jääda Eesti kodakondseks. Meid on 1,3 miljonit Iga eestlane, kellele me anname sõnumi, et ta ei ole oodatud Eesti kondakondsuses, on vale sõnum. Meie ülesanne siin Riigikogu suures saalis peaks olema tegeleda eestlaste rahvaarvu kasvatamisega, mitte kahandamisega. Ka nendega, kes on läinud kodumaalt eemale. Ka nendel peab olema teadmine, et kodumaal on nad alati oodatud. Ka nendel peab olema teadmine, et nendele ei sunni riik ette valikut, kas valida ühe või teise riigi kodakondsus. Ja seetõttu tuleb seda eelnõu toetada.
Tulles veel tagasi justiitsministri juurde, jah, ta ütles, et meil on probleem teatud kuritegude puhul, et nende puhul võiks rääkida ka kodakondsuse äravõtmisest. Me oleme nõus sellega. Me panime selle siia eelnõusse juurde. Muutsime seda eelnõu ja võtsime selgelt teadmiseks, et see probleem on vaja samamoodi lahendada. Ma tõesti ei näe seda võimalust, et parlament saaks öelda taas kord ei Eesti enda inimestele. Ehk kõik, kes te vajutate täna – või tahate vajutada – punast nuppu, mõelge sellele, et ta vajutate punast nuppu Eesti enda inimestele. Te vajutate punast nuppu sellele, et need inimesed, kes on Eesti kodanikud, aga on Eestist eemal, või on Eesti kodanikud ja on tulnud Eestisse tagasi, aga neil ei ole peres võib-olla kõik Eesti Vabariigi kodanikud ja mõni on võib-olla Ameerika Ühendriikide kodanik, mõni on võib-olla belglane, siis me neile ütleme ei, nende lastele ütleme ei. See ei ole see tee. Ja see ei ole mingisugune lihtsalt emotsionaalne mõttevälgatus, vaid see on sisuline probleem, mille parlament täna saaks lahendada. Sisuline probleem. Ja meil on aega veel enne 3. märtsi see muudatus ära teha. Selle parlamendi võimuses ja selle parlamendi võimalus on näidata ennast riigimehena – näidata Eesti inimestele nii siin kodumaal kui ka neile, kes väljaspool, et jah, me suudame üle olla mingisugustest poliitilistest kokkulepetest ja me mõtleme selle peale, kuidas eestlasi oleks rohkem, mitte vähem.
Ma kindlasti võiksin rääkida veel pikalt sel teemal, aga ma tean ka seda, et väga paljud erakonnad või Riigikogu liikmed on ennast juba nurka ära värvinud sellega. Kui teil on küsimusi, peame seda debatti, hoiame seda teemat üleval, sest meie ei jäta selle teema minekuga mitte kuskile. Kui täna tuleb "ei", me küsime rahvalt mandaati selle teemaga edasiminemiseks, pärast 3. märtsi samamoodi. Me ei jäta seda teemat. Me ei jäta eestlasi maha ei Eestis ega kuskil mujal. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Austatud ettekandja Hanno Pevkur, teile on ka küsimusi. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh, hea ettekandja! Mul on olnud võimalus kohtuda väliseesti kogukondadega Soomes, Rootsis, Austraalias, Inglismaal, Ameerika Ühendriikide idarannikul, läänerannikul ja veel väga mitmel pool. Ja igal pool inimesed, kes on 100% eesti inimesed, nende lapsed, kes on sündinud nendes riikides, on saanud sünnijärgselt ka selle riigi kodakondsuse, aga ka Eesti kodakondsuse. Ja neil on alati olnud üks küsimus, et miks te võtate minu lapselt ühe nendest kodakondsustest ära või miks te ütlete, et siis, kui ta on sündinud Ameerikas ja tal on näiteks Ameerika kodakondsus, siis tema enam Eesti kodakondseks ei sobi. Mina olen alati öelnud, et minu meelest see ongi ebaõiglane ja see ebaõiglus tulebki likvideerida. Aga kas teie olete aru saanud, miks näiteks Isamaa erakond on nende väliseesti perede vastu? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh, hea Taavi! Nii sina oma ametis kui mina oma ametis kohtusin väliseestlastega päris palju. Mul oli omal ajal siseministrina Washingtonis kohtumine ka Eesti rahvuskomitee presidendi Marju Rink-Abeliga, kes liidab väliseestlaste kogukondi. Ja Marju Rink-Abel ütles sõnaselgelt, et loomulikult kõik väliseesti kogukonnad toetavad mitmikkodakondsust sünnijärgsetele Eesti Vabariigi kodanikele. Kui on vaja kellelgi kinnitust selle kohta, guugeldage, leiate selle sõnumi ka väliseesti kogukondade juhilt.
Kui rääkida Isamaast, siis mina sain eile justiitsministri jutust aru ainult ühte: see oli hirmutamine Venemaaga. Selles eelnõus ei ole seda kirjas. Mina saan aru seda, et kui Isamaa oleks tõesti isamaaerakond ja igavene, siis nad oleksid ka huvitatud sellest, et tõesti eestlus ja Eesti kodakondsus ja eesti rahvas püsiks igavesti. Üks võimalus selleks on liita ja ühendada eestlasi üle laia maailma, anda sõnum ka meie diasporaale, et jaa, Eesti kodanikud on Eesti kodanikud, sõltumata sellest, kas nad on Eestis elavad või nad on näiteks Ameerikas Ühendriikides või Austraalias elavad. Maailm on lai, piirid on lahti, inimesed saavad liikuda. Ja ma arvan, et iga südamega mõtlev Eesti Vabariigi kodanik, iga südamega mõtlev parlamendiliige peaks seda eelnõu toetama ja ütlema "tere tulemast tagasi!" või "tere tulemast ja jäägem eestlasteks!". Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Liina Kersna, palun!

Liina Kersna
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas te palun tuletaksite sellele saalile meelde, millistes riikides on praegu lubatud sünnijärgsetele kodanikele topeltkodakondsus ja millistele riikidele ei ole? See tähendab, millisesse väärtusruumi me praegu oma seadusandlusega kuulume? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Seda riikide loetelu üle maailma on võimalik kindlasti n-ö päris pikalt lugeda. Sellepärast, et isegi kui võtta lahti kõikide poolt armastatud või vihatud Vikipeedia, siis seal on näha riikide loetelu, kus on mitmikkondakondsus lubatud ja kus mitte. Suures osas Lääne-Euroopast on mitmikkodakondsus lubatud ja pigem Ida-Euroopa blokkides me näeme seda, et topeltkodakondsuse üle käib üsna tõsine vaidlus. See arusaamine maailmas, et maailma piirid ei ole sellised, nagu nad olid võib-olla 30 aastat tagasi või 40 aastat tagasi, see arusaamine levib üha laiemalt. Ja loomulikult, nii nagu me usaldame Euroopa Liidu kodanikke endale siia Eestisse tööle, nii nagu me usaldame Euroopa Liidus vaba liikumist, nii peaks olema arusaamine ka sellest, et inimestel on võimalus ja vabadus liikuda ühest riigist teise. See tähendab ka seda, et inimesed loovad peresid erinevates riikides. See tähendab ka seda, et loomulikult sellega kaasneb ka nende peredes kasvavate laste kodakondsuse küsimus ühel päeval. Ja selle jaoks on tegelikult loomulik, et iga riik piltlikult öeldes võitleb selle eest, et säilitada sidet omaenda kodanikega, just sünnijärgsete kodanikega. Kui me ütleme, et sünnijärgsed kodanikud on riigi poolt välja tõugatud, siis ühte suuremat valesignaali ei saa üks riik endast väljapoole anda. Me peaksime tegema kõik selleks, et Eesti Vabariigi sünnijärgsed kodanikud oleksid Eestis oodatud ja nad tunneksid, sõltumata nende elukohast, et nad on sünnijärgsed eestlased ja soovivad olla ka selle riigi kodanikud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Märts Sults, palun!

Märt Sults
Aitäh, hea asespiiker! Hea ettekandja! Te olete siin väga mitmeid kordi, ehk isegi kümneid kordi rõhunud rahvustundele ja südametunnistusele ja eestlusele ja eestased kodumaale tagasi. Igal normaalsel inimesel peaks praegu veri keema ja pulss tõusma 200 peale, kui tõeline rahvuslane räägib praegu puldis. Aga kas ei tundu teile, kui lähiajalukku tagasi vaadata, et oli suur afjora Stelmachi ja Raudse poolt, kuidas müüdi Venemaa mafioosodele Eesti kodakondsust tuima tursanäoga? Ja see maeti kõik maha. Tähendab, mitte midagi ei juhtunud. Kas te äkki ei ürita siin praegu rahvusluse taustal legaliseerida sellist toimingut, mis teie naabrite ja tol ajal koalitsioonipartnerite puhul oli täiesti "seaduslik"? Nii tuli välja. Mis te selle kohta kostate? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Lühike ja konkreetne vastus: ei. See on eelnõu lugedes selgelt kõigile arusaadav, et jutt on sünnijärgsetest Eesti Vabariigi kodanikest, kellel oleks õigus ka teiseks kodakondsuseks. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Nagu me mäletame, siis eile ostis valitsus Isamaa hääled katuserahadega eelarvele ja selleks korraks on valitsuskriis läbi. Valimiskampaania rahasid nüüd enam ära võtta ei saa. Ja mis võiks siis olla sinu arvates see põhjus, miks nüüd Isamaa, ma parandan ennast, Isamaa saadikud ei toeta seda eelnõu? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Ma loodan, et nad tulevad siia pulti ja selgitavad seda ise fraktsiooni nimel. Väga raske on teiste mõtteid lugeda. Nii kõrgel tasemel ma veel oma võimetega ei ole, et ma kellegi mõtteid suudaks lugeda. Aga ma saan lugeda mingeid seisukohti, mis on avaldatud avalikus meedias. Ja need seisukohad, nagu ma ütlesin ka varem, ei ole kuidagi seotud selle eelnõuga, vaid need seisukohad on mingisuguse hirmu külvamisega, mis seda eelnõu ei puuduta. Mina räägin ja meie räägime sünnijärgsetest Eesti Vabariigi kodanikest ja räägime ka riikide grupist, kuna kodakondsus on riigi vaba otsustusõigus, kellele ja kuidas anda. Aga ka sünnijärgsete kodanike puhul tuleb arvestada ühte suurt erisust ja see on põhiseadus. Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitse on kõikidel nendel inimestel ja puudub igasugune moraalne õigus panna need inimesed valiku ette, et te peate loobuma Eesti Vabariigi kodakondsusest. Ja sellest tulenevalt on mul tõesti väga raske mõista, miks Isamaa seda eelnõu ei toeta. Väga raske mõista, sellepärast et kui nad räägiksid sisust, mitte lihtsalt n-ö hirmu demagoogiaga, siis nad saavad ju aru, et see ei puuduta grammi eestki Venemaad. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Head kolleegid saali paremal tiival, aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Nendele kolleegidele seal tiival ma pigem heidaks ette vaikivat tuimust väga olulisel teemal, aga tõepoolest, vaikus oleks sel juhul ka parem. Ma ei saa tegelikult aru sellest vaikivast tuimusest juba mitmenda eelnõu puhul, kus keegi midagi ei arva ja lihtsalt hääletab asjad maha. Kas selle kodakondsuse teema puhul on tõsiselt põhiseaduskomisjon suhelnud näiteks Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu või teiste rahvusvaheliste ühendustega? Sa nimetasid ühte ja soovitasid guugeldada, aga sellest on selgelt vähe, et tekitada poliitikutes tundeid. Mis see rahvusvaheline kogukond, eesti kogukond üldiselt, kui aktiivsed nad on olnud ja kui palju neid on kaasatud? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Ajal, mil ma veel olin Vabariigi Valitsuses täitmas siseministri ülesandeid, siis tõepoolest, Marju Rink-Abeliga kohtudes ma palusin tal uurida, olles katusorganisatsiooni juht, et mida arvavad teised organisatsioonid. Ja vastus oli see, et loomulikult kõik toetavad. Loomulikult kõik toetavad. Ja kui vaadata tõesti seda sõnumit, mida väliseestlased on öelnud, siis nii nagu ka Taavi ütles, et tegelikult ka tema kohtumistel erinevates riikides erinevate kogukondadega on täpselt sama sõnum. Ei ole mingit kahtlust, et väliseesti kogukonnad toetavad seda võimalust, et kui sa oled sünnijärgne Eesti Vabariigi kodanik, siis sul on võimalus ka oma lastele jätta alles Eesti Vabariigi kodakondsus. Ja kui sellel lapsel näiteks on õigus ka Ameerika Ühendriikide kodakondsusele, siis ka Ameerika Ühendriikide kodakondsus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Kui eelmise küsimuse ja vastusega sai selgeks, et erakond Isamaa on on täielikult hüljanud väliseesti kogukonna, siis nüüd ma küsiksin Keskerakonna kohta. Mäletatavasti Keskerakond tahaks kehtestada Eesti kodakondsuse võimaluse kõigile neile, kes vähegi Eestis elavad – n-ö kodakondsuse nullvariant. Nad on seda korduvalt promonud. Aga antud juhul me räägime Eesti kodakondsuse lubamisest kahe Eesti kodakondsusest vanema lapsele, kelle laps on sündinud näiteks Ameerika Ühendriikides ja kes elavadki väliseestlastena Ameerikas, kus Ameerika kodakondsus on praktilistel põhjustel väga vajalik säilitada. Kas see ei ole mitte silmakirjalik, et Eesti laps ei tohi olla Keskerakonna hinnangul Eesti kodanik, aga kõik, kes Eestis elavad, nemad tohivad, sõltumata rahvusest ja sellest, kas nad üldse eesti keeltki oskavad? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Lühike vastus on: "Jah, on silmakirjalik." Tulles tagasi veel, mul jäi üks asi Jürgenile vastamata, vabandust! Põhiseaduskomisjonis meil tegelikult pikka arutelu ei olnud. Põhiseaduskomisjonipoolne ettekandja saab seda tutvustada, aga tegelikult meil sisulist arutelu absoluutselt ei olnud. Me läksime kohe eelnõu hääletamise juurde ja koalitsioonihääled lihtsalt kokkuleppe pinnalt hääletasid selle eelnõu esimesel lugemisel tagasilükkamise poolt. Sisulist arutelu komisjonis tegelikult ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui mu mälu ei peta, siis te olete olnud varem 15 aastat kuskil võimul ja teie inimene on olnud pikka aega peaministriks. Miks te siis ei ole neid asju korda ajanud, samuti seda eestikeelset haridust? Nüüd enne valimisi tulete selliste asjadega välja. Mulle tundub küll, et see on rohkem valimiskampaania või show. Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh, hea Uno! Tõepoolest, sa oled siin saalis vähem olnud ja kõike ajaloolist mälu võib-olla ei pruugigi teada. Mina ka ei ole väga kaua olnud. Jürgen näiteks on palju rohkem olnud ja Mart Nutt on palju rohkem olnud, kellel on kindlasti ka ajaloolist mälu palju rohkem. Aga võin sulle siiralt ja otse kinnitada, et see küsimus on olnud laual minu enda poolt tõstetuna varasemates koalitsioonides samamoodi, aga nagu koalitsioonivalitsustes ikka kipub olema, nii nagu oli rändeleppe puhul Isamaa piduriks, nii oli ka topeltkodakondsuse lubamisel Isamaa see pidur, kes ütles ei. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! See on tegelikult väga huvitav, et meil on tekkinud jutupunkt, kes kõik süüdistavad Reformierakonda eelmistes valitsustes olemise eest, ennast kuidagi ei samasta nende valitsustega ja kiidavad taevani koalitsiooni, mis õnnestus luua Keskerakonnaga. Keskerakond on nullkodakondsuse poolt. Isamaa justkui on rahvuslased, justkui. Kuidas saab olla võimalik, et põhiseaduskomisjon, mida juhib isamaalane, ei aruta väliseestlastega nende kodakondsuse küsimust? Ma päriselt küsin seda, sest ma eeldasin, et selline arutelu põhiseaduskomisjonis on olnud. Ise olen saanud signaale inimestelt, kes on väga mures oma laste pärast, kes on mingitpidi välismaale sattunud, iseenda pärast. Ja see on väga praktiline probleem. Kuidas on võimalik, et põhiseaduskomisjon ei ole kaasanud väliseestlasi, keda see kõige otsesemalt puudutab?

Hanno Pevkur
Aitäh! Me saime põhiseaduskomisjoni mõned kirjad inimestelt, kes on konkreetselt selle probleemiga silmitsi. Ja hästi valus oli neid kirjasid lugeda, kus inimesed kirjeldavadki oma perekondade traagikat, kuidas nad peavad oma lastele andma valiku, kas jääda Eesti kodakondseks või võtta abikaasa sünnijärgne kodakondsus. Nad kirjutavad, et nad ei taha seda valikut oma lastele panna. Ja see on ebamoraalne öelda, et ühel päeval nende lapsed seisavad valiku ees, kas olla Eesti Vabariigi kodanikud või mõne teise riigi kodanikud, näiteks Belgia, näiteks Ameerika Ühendriigid, näiteks Austraalia. Seda on loomulikult valus lugeda. Miks me seda ei ei arutanud? Samamoodi oli ju põhiseaduskomisjoni istungil aru saada, et selleks koalitsiooni tahe puudub. Ja kui oli soov see kiiresti nurka hääletada, siis ka komisjonis seda tehti.
See tribüün selleks aruteluks on siin täna. Ja iga Riigikogu saadik on vaba oma otsuses. Kui te mõtlete südamega ja mõtlete nende eestlaste peale, kellele me anname signaali, et teid pole Eestil vaja, siis ma arvan, et te teete valesti. Ma arvan, et need inimesed väärivad seda õigust ja eelkõige me räägime täna ju lastest, aga ka nendest, tõesti, kes on Eestist ära. Me ei saa neile öelda seda, et ei, te ei ole Eestis oodatud. Vastupidi, me peame ütlema neile, et te olete Eestis oodatud. Aga põhiseaduskomisjonis, jah, ei olnud seda arutelu, sellepärast, et koalitsiooni arusaamine, koalitsiooni püsimise, ma ei tea, eelarve vastuvõtmise, ma ei tea, mille iganes huvides veel ... Täna on eelarve vastu võetud. Palun! Isamaa on vaba hääletama selle eelnõu poolt. Ei ole vaja enam püsida selles koalitsioonis. Las siis sotsid ja Keskerakond olla – ma ei tea, neljakümnekesi või palju neid on – vähemas koalitsioonis kuni 3. märtsini, midagi ei juhtu. On võimalik näidata seda isamaalisust enda sees ja südames ning öelda Eesti inimestele, et jah, te olete Eestis oodatud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Tegemist on ju seaduse eelnõuga, millel on ka väga praktiline ja sisuline, isamaalisusest rääkimata, väärtus ja tähendus. Kui teie olite seaduseelnõu tutvustaja põhiseaduskomisjonis, kas üldse mingit argumenteeritud seisukohta, miks sellele vastu ollakse, kõlas? Või tõesti oligi tegemist ainult otsusega, et koalitsioon on vastu, tegelikult küsimust sisuliselt ei arutatud üldse? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Küsimust sisuliselt ei arutatud üldse.

Aseesimees Kalle Laanet
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Mind isiklikult ei üllata see, et mõned komisjonid koalitsiooni poolt juhituna ei võta vaevaks teatud osapooli nagu kaasata või valitsusest tuleb eelnõusid, kus teatud sihtrühmi ei ole kaasatud. Aga mind hämmastab nagu see, et kui me vaatame oma taasiseseisvuse ajalugu ja seda, kuidas me uuesti taas vabaks saime, siis kellelgi ei ole kahtlust, kui oluline osa selles on olnud ka väliskogukonnal, eestlaste väliskogukonnal üle maailma. Ja tundub täiesti uskumatu, et sellisel puhul ei suudeta siin saalis leida võimalust seda eelnõu toetada. Kelle huvides seda siis päriselt tehakse, arvestades seda, millised on meie rahvastikutrendid, ja kellele on kasulik see, et me pikas perspektiivis seome lahti nii olulise eestluse osa?

Hanno Pevkur
Aitäh küsimuse eest! Kelle huvides? Mina näen siin ainult ühte huvi – see on kramplik koalitsiooni koospüsimise huvi. Ma ei näe siin sisulist võimalust, et kui inimesed tegelikult vaataksid, mida see probleem lahendab ja kuidas see probleem on lahendatud, et siis keegi saaks selle vastu olla. Öelda sünnijärgsetele kodanikele "ei" on minu arvates väga vale.
Kelle huvides veel? Igal juhul ma saan öelda, kelle huvides see ei ole. See ei ole nende inimeste huvides, kes on Eesti Vabariigi sünnijärgsed kodanikud, kes on leidnud endale pereõnne koos kellegi teisega, ja vaat nende laste huvides ei ole see grammi eestki. See ei ole nende inimeste huvides, kes elavad täna välismaal, kes on sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud, aga kes tunnevad, et nad olid, on ja jäävad eestlasteks. Neid ei pea panema valiku ette teise kodakondsuse ja Eesti Vabariigi kodakondsuse vahel, et neile öeldakse, et sa pead sellest loobuma.
Ja need valikud ongi. Ja kui me siin saalis nuppu vajutame, siis me peame neid valikuid arvestama, kelle huvides me seda otsust teeme või ei tee. Kindlasti need, kes kannatavad, on kõik need eestlased, kes on – ja neid on kümneid tuhandeid eestlasi –, kes on ühel päeval või juba täna selle valiku ees, kas jääda Eesti Vabariigi kodakondseks või mitte. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aadu Must, palun!

Aadu Must
Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eesti Vabariigis on kodakondsuse küsimust pika aja kestel lahendatud mitte seadustega, vaid, ütleme, kohturegulatsioonidega. Nähtavasti olete tuttav ka Albert Märdini kohtuasjaga – tegelikult oli ta küll Märtin –, kelle case'i puhul Eesti kohtud võtsid vastu otsuse, et Eesti Vabariigi kodakondsus, mis anti optantidele, on samuti äravõtmatu ka sellistel puhkudel, kui näiteks nende esivanemad 1938. aastal maha lasti selle eest, et teadsid, et nad on Eesti kodanikud, ja neil tuli pahandusi ja nende lapsed, kes pandi lastekodusse, võiksid saada Eesti kodakondsuse. Kas praeguse seaduse mõte näib olevat selles, et kindlasti neid inimesi välistada?

Hanno Pevkur
Aitäh! Ma ei ole teiega päri, et seadused ei lahenda kodakondsust. Seadus on see, mis annab raami meie kodakondsuspõhimõtetele. Ja parlament on see koht, kus need raamid antakse. Meie ülesanne ongi öelda, milline on meie kodakondsuspoliitika. Jah, me oleme hoidnud oma kodakondsuspoliitikat konservatiivsena. Õigesti! Aga see kodakondsuspoliitika, mida me oleme hoidnud, peab ka tähendama seda, et meie põlisjuured, meie sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud, ei saaks kannatada. Loomulikult me näeme üksikuid juhtumeid veel. Me näeme viimastest nädalatest ühte juhtumit, Alli Rutto juhtumit. Ja neid üksikuid juhtumeid kahjuks peab lahendama, nagu te õigesti viitasite, kohus. Aga raamid kodakondsusele anname meie siin Riigikogus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Reformierakond on olnud riigis võimul 17 pikka aastat koos teiste jõududega. Minu küsimus on: miks te ei ole selle 17 aasta jooksul ära klattinud, et lasteaiad ja koolid oleks eestikeelsed ja kodakondsusseadust muutund (?) nagu praegu? Sa ütlesid oma kõnes, et on praegu võimalik näidata oma isamaalisust. Kas see ongi selleks, et enne valimis sea teha? Või ava natuke seda laiemat tausta, miks see nii on olnud. Muidugi Jürgen oleks kindlasti parem mees siin, aga siiralt tahaks teada. Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Sinu hea kolleeg selja tagant küsis sama asja. Vastus ongi väga lihtne: Reformierakond on toetanud sünnijärgsetele Eesti Vabariigi kodanikele topeltkodakondsust, aga meie koalitsioonipartnerid ei ole seda toetanud. Ma ei saa sellest aru, ma täiesti siiralt ütlen, et nii nagu me ei saa tihtipeale ühele arusaamisele maksuküsimustes või ka eesti keele küsimustes, siis need ongi erinevad arusaamised. Aga antud küsimuses ei ole minu arust küsimus sellest, et kas see on parempoolne või vasakpoolne. Antud küsimuses, kui me räägime sünnijärgsete Eesti Vabariigi kodanike kodakondsusest, siis see on küsimus sellest, kas meil eestlased on hoitud või ei ole hoitud. Ja see on see küsimus. Ja ka sinul on ees see valik kohe: kas sa toetad põhiseaduskomisjoni ettepanekut see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata või sa toetad seda, et me anname signaali sünnijärgsetele kodanikele ja läheme edasi selle eelnõuga ja võtame ka vastu enne 3. märtsi – miks mitte sümboolselt Eesti Vabariigi sünnipäeval –, et Eesti Vabariigi kodakondsed, kes on kodakondsed sünni järgi, saavad ja jäävad seda õigust omama ka tulevikus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eile oli siin suur arutelu "laitmatu maine" üle, sellestki ei saadud suurt hästi aru. Täna ma kuulen seda, kuidas Reformierakond on ajanud konservatiivset kodakondsuspoliitikat ja seitsmel korral toonud mitmikkodakondsuse eelnõu lauale, mis siis tegelikult tänu Isamaale just on tagasi lükatud. Teie konservatiivsus, ütleme, kodakondsuspoliitikas on sellest asjast seotud, et Isamaa on olnud sellele vastu. Nüüd ma küsiksin, et kas te ei ole mõelnud peale Isamaa suunamise ka näiteks ise teha teise liberaalse erakonnaga suur koalitsioon ja siis juba õgvendada kõiki neid piire. Ja minu küsimus: kas Riigikogu liige enne jõuluhõllandust võiks olla laitmatult maine, mis tähendab kahe jalaga maa peal? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Ma olen vägagi kahe jalaga maa peal ja ma arvan, et kogu Reformierakonna fraktsioon antud küsimuses on rohkem kui kahe jalaga maa peal. Jah, meie sõnum on ka Eestist väljaspool elavatele sünnijärgsetele eestlastele, et jah, te olete eestlased. Teie tahate öelda seda, et ei, te peate valima. Ma ei saa aru teist! Ma tõesti ei saa aru, Tarmo, teist. Ma ei saa aru, miks te seda ütlete! See retoorika, mida te olete valinud, seoses topeltkodakondsuse ja Venemaaga, see ju selle eelnõu puhul ei päde, see ei päde. Te udutate ja ajate jama inimestele. Loe see eelnõu läbi, kui sa ei ole seda veel teinud. Selle eelnõu sisu on see, et sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud – sünnijärgsed! – võivad omandada ka teise riigi kodakondsuse ja see riikide loetelu on antud sinna ette, sest see ongi riigi õigus konservatiivset kodakondsuspoliitikat ajada. Nii ongi. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Aitäh! Ma vaatan, et see eelnõu on otsustanud süvendada Eesti kodakondsuspoliitika kõiki olemasolevaid probleeme, eelkõige seda, et tegelikult kodakondsus on inimese õigus, aga meie kodakondsuspoliitika teeb kodakondsusest privileegi. Üks minu USA-s elav tuttav, sünnipärane Eesti kodanik, vaatas seda ettepanekut ja ütles, et mina oma lastele küll niisugusel juhul teist kodakondsust ei taha, kui nendega samas situatsioonis lapsed Venemaal, Brasiilias, Türgis, Jaapanis ei saa kodakondsust. Ma ei taha kodakondsust ka oludes, kus 25 aasta jooksul Eestis elavatele inimestele on veeretatud mõttetuid tõkkeid kodanikuks saamisele, jättes nad üldse ilma igasuguse kodakondsuseta. Kas te ei ole mõelnud, et võiks sellisest privileegilähenemisest loobuda ja pakkuda topeltkodakondsust kõigile Eesti kodanikele, ükskõik kas see teine kodakondsus on siis Jaapanis, Argentiinas, kuskil mujal? Miks ühed sünnipärased kodanikud on halvemad kui teised? Miks ühed kodanikud üldse on halvemad kui teised?

Hanno Pevkur
Aitäh selle küsimuse eest! Jah, me tegime valiku. Ja nagu ma ütlesin, jah, selle valiku tegemisel kodakondsusküsimuses ongi riikidel õigus neid valikuid teha. Meie nägime seda võimalust sünnijärgsete kodanike puhul piiritleda seda ringi hetkel ja me arvame, et see on õige tee. Kui teil on ettepanek mõni riik siia lisada, olgu selleks, ma ei sea siis, Jaapan või kes omab sama väärtusruumi Eestiga, siis on teil see võimalus. Kui te täna panete lihtsalt punast sellele, siis teil seda võimalust ei ole. Küsimus on loomulikult selles, millise signaali me siit saalist anname. Ja ma arvan, et ka teie sõber, kui ta tõesti olemas on, ütleb, et ta tegelikult tahaks oma lastele Eesti Vabariigi kodakondsust, et ta tegelikult tahab Eesti Vabariigi kodakondsust, ta ei taha lahti öelda oma Eesti Vabariigi sünnijärgsest kodakondsusest. See on igati loogiline, iga normaalset mõtleva eestlase selline arusaamine, et loomulikult ma olen oma kodumaaga seotud, loomulikult olen. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu meelest on see niru debatt või ta kisub nirusse suunda, sest et on väga kahju kuulata, kuidas sünnijärgsed Eesti kodanikud on osade poliitikute väljaütlemises pandud positsiooni, nagu nad justkui ei vääriks vääramatut õigust Eesti kodakondsusele, mis neile sünniga tulnud on. See on lühinägelik ja väiklane positsioon mu meelest. Põhiseadus ütleb, et sünnijärgselt Eesti kodanikult ei tohi ära võtta tema kodakondsust, ei tohi ära võtta. Põhiseaduse järele valvaja on meil ka õiguskantsler. Kas sa näed seda võimalust, et juhul kui nüüd järjekordselt hääletatakse maha ettepanek meie sünnijärgseid kodanikke hoida, siis tuleb pöörduda õiguskantsleri poole? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! See võimalus loomulikult on. Ja puhtformaaljuriidiliselt on võimalik konstrueerida ju see, et kelleltki ei võetagi sünnijärgset kodakondsust, mida ka PPA on nagu täna hoidnud. Aga kodakondsuse seadus ütleb sõnaselgelt teistmoodi: kellelgi ei saa olla kahte kodakondsust. Ja selles valikus mina ütlen, et see kodakondsuse seaduse säte ei ole põhiseaduse mõttega kooskõlas. Ilmselgelt ei ole. Põhiseaduse sõnum on selge, et need inimesed, kes on sünnijärgselt saanud Eesti Vabariigi kodakonduse, puudub isegi moraalne õigus öelda neile, et te peate valima. Seda valikut ei tohi anda neile. Kui inimene soovib pikendada Eesti Vabariigi passi või anda oma lapsele Eesti Vabariigi pass, siis see õigus peab olema. Eelkõige ma räägin just ka sündivatest lastest või sündinud lastest. Nendele öeldakse, et kui te saate 18, siis te peate valima, kumma võtad. Ja vot seda valikut ei tohi inimestele panna. Selles mõttes loomulikult ma arvan, et ka tõepoolest nendel, kes pannakse selle valiku ette riigi poolt, nendel on tõepoolest subjektiivne õigus pöörduda ka õiguskantsleri poole, küsimaks, kas see valik põhiseaduse mõttega läheb kooskõlla. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Märt Sults, palun!

Märt Sults
Suur aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kuulates sinu ettekannet, siis on kohutavalt tahtmine nõretavalt nutta, tähendab, meeletu ülekohtu eest sünnijärgsete eestlaste kohta. Ma olen täitsa päri, et ... tõesti. Aga üle elades, teades ajaloolist mälu, isiklikku ajaloolist mälu mäletades, kui toimus erastamine, esimene ring, teine ring, kolmas ring, neljas ring, siis juba otsiti Austraaliast aborigeeni, kes odadega ringi jooksevad, et äkki ta on eestlane, äkki saab talle midagi maha müüa või tagasi anda. Tähendab, praegu tekib täpselt selline samane tunne, et samal püütakse lahendada mingisuguseid maailma pseudoprobleeme, kui eestlane tahab olla eestlane, siis eestlane on eestlane, aga samal ajal oma kodumaal, oma isamaal ei lahendata probleeme. Meil on ilmselt naljakaid kodakondseid, tähendab hall pass, mida Euroopa ja terve maailm absoluutselt aru ei saa, mis asi see on. Ja need inimesed on palju lojaalsemad kui mõni aborigeenist või Austraaliast eestlane, mikspärast seda probleemi ei lahendata? Aitäh!

Hanno Pevkur
Hea Märt! Ma saan aru, et sa tahad viia selle debati kusagile mujale, aga ära tee seda. Siiras soovitus. Mis puudutab halli passi, mul on sulle ainult üks lause. Kõikidel siin elavatel inimestel on õigus taotleda Eesti Vabariigi kodakondsust, aga see ei puuduta mitte grammi eest sünnijärgset kodakondsust, mis on põhiseadusliku kaitse all. Need inimesed, kes on sünnijärgsed Eesti Vabariigi kodanikud, nendel on põhiseaduse kaitse. Muu hulgas sinu poolt, ma loodan, hääletatud põhiseaduse kaitse. Me oleme üheskoos selle põhiseaduse vastu võtnud, eesti rahvas, ja me oleme öelnud, et sünnijärgseid kodanikke me kaitseme, sõltumata sellest, kus nad elavad. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Ma arvan, et sa olid hea kolleegi Oudekki Loone vastu natuke ülekohtune. See sõber on kindlasti olemas, tema perekonnanimi algab P-tähega ja lõpeb n-tähega. Aga mind hämmastab tegelikult see, et me oleme siinsamas Riigikogus loonud erinevaid komisjone. Üks nendest on olnud rahvastiku probleemkomisjon, mis oma eesmärkides peaks olema keskendunud just sellele teemale, et meid, eestlasi, oleks rohkem. Täna on laua peal väga konkreetne eelnõu, mida toetades on võimalik potentsiaalselt luua tulevikus Eesti riigi jaoks sünnijärgseid lojaalseid kodanikke. Kas siin on veel mingi teema, miks seda toetust ei pruugi täna saalist tulla?

Hanno Pevkur
Aitäh! See oli väga hea tähelepanek! Rahvastiku probleemkomisjon või mis iganes ta nimi on, tõepoolest oleks võinud ka selle teemaga tegeleda. Tõepoolest, me ei räägi ju ainult nendest inimestest, kes täna juba on näiteks väliseestlase staatuses, nad on elamas väljaspool Eestit. See puudutab neid inimesi, kes on tulnud Eestisse tagasi, aga saanud ka näiteks laias maailmas rännates kokku kellegagi ja nad on loonud pere. Ja selles olukorras me paneme sellesama Eestisse tagasi tulnud inimese ja tema lapse valiku ette, et sa ei ole võib-olla ühel päeval eestlane. Või rahvuse mõttes jah oled, aga kodakondsuse mõttes ei ole. Ja see on nende inimeste panemine täiesti väära valiku ette. Vaat see on see, mida ma tõepoolest ei saa kuidagi omaks võtta, et kellelgi siin saalis võiks olla nagu arvamine, et kui sünnijärgse eestlase perre sünnib laps, et vaat siis tema puhul me ütleme, et peab valima. Ei pea! Ei pea! Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea Hanno! Muuseas eelmine nädal oli rahvastikukomisjoni väliseestlastele pühendatud nõupidamine ja ma ei näinud seal ühtegi Reformierakonna saadikut ega ka teisi. Sa ütlesid, et on võimalik näidata oma isamaalisust, aga vaatasin, et Reformierakond on olnud selle 17 aasta jooksul, justiitsminister on olnud 12 aastal teie käes ja haridusministri koht on 12 aastal olnud praeguse Isamaa käes. Sa ütlesid, et Reformierakond ei ole saanud oma isamaalisust väljendada. Ava natukene laiemalt, kuidas see võimalik on. Kes siis on pidurdanud ja kuidas seda isamaalisust on pidurdatud Reformierakonnal? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Ma kindlasti ei väljendanud või ei öelnud, et Reformierakond ei ole saanud väljendada oma isamaalisust. Minu ettepanek ka siseministrina Vabariigi Valitsusele oli see teema lahendada. Tõepoolest, nagu sa väga hästi tead, küll võib olla sul koalitsioonikogemust vähe või see puudub üldse, aga koalitsioonis, nagu sa vahepeal olles Keskerakonnas nägid, et koalitsioonis on vaja leida teemade puhul konsensus. Kui konsensust ei ole, siis valitsust ei ole. Kuna täna ka näiteks rändeteemal konsensust valitsuses ei ole ja me kuulsime sotside esimehe puhul juba jaanuaris, et see valitsus tiksub, siis tegelikult valitsust ei ole väga paljudes küsimustes. Ja see ongi valitsuse nõrkus, jah, kui ei ole konsensust. Aga teine valik on ka see, et kui konsensust ei ole, siis seda teemat ei saa siia saali tuua. Täna opositsioonis olles Reformierakond tõi selle teema juba teist korda. Võime ka rohkem tuua ja ma ütlen, me ei jäta seda teemat. Me kindlasti ei jäta seda teemat. Meie ei jäta seda teemat kuidagi unarusse, me jäta neid eestlasi kusagile välismaale teadmises, et nad peavad loobuma Eesti Vabariigi kodakondsusest. Kedagi ei jäeta maha, kedagi ei jäeta maha eestlastest. See peaks olema põhimõte. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Aitäh! Reformierakond muidugi on alati olnud eliidipartei ja see eelnõu seda elitistlikkust ka peegeldab. Selles mõttes ma saan täiesti aru, et ei seista kõigi kodanike eest, seistakse sünnipäraste kodanike eest, aga ka mitte kõigi sünnipäraste kodanike eest, vaid ainult nende sünnipäraste kodanike eest, kes satuvad elama riikides, mis Reformierakonnale meeldivad, tuues ka siia sisse sellise salapärase mõiste "väärtusruum". Kui nüüd Eesti põhiseadust lugeda, siis põhiseadus muidugi vaatab kodanikke võrdsena, kaasa arvatud Eesti kodakondsuse äravõtmise küsimuses. Nii et põhiseadus lubab tegelikult topeltkodakondsust muidugi kõigile eestlastele. Nüüd, lisaks ütleb põhiseadus veel, et veendumuste pärast ei tohi kodakondsust ära võtta. See väärtusruumi jutt läheb sellise veendumuste kaitsega täiesti vastuollu. Te ütlesite vastuseks, et aga meil on õigus seda valikut teha. No õigus on igasuguseid suvalisi valikuid teha, aga neid peaks kuidagi põhjendama. Kuidas te põhjendate seda, et mõned kodanikud ikkagi jäetakse maha? Mõned kodanikud ei vääri seaduse kaitset, ainult osad. Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Reformierakond on Eesti partei, kindlasti me oleme kõikide eestlaste partei. Ja Reformierakond seisabki eestlaste eest. Ja teeme seda edaspidi ka. Kodakondsusküsimuses sünnijärgsuses, veel kord, on need valikud alati tegelikult laual. Paljuski sõltub ka sellest, just nimelt sellest väärtusruumist, millises väärtusruumis inimesed elavad. Ja meie valik, loomulikult, võiks olla kindlasti ka pikem. Me ise arutasime samamoodi. Ma olen siin ka eelmisel korral öelnud, et meie arutelu all olid ka laiemad valikud. See oli see, millega me täna siia saali tulime. Kui rääkida sünnijärgsest kodakondsusest, loomulikult, põhiseaduse kaitse, nagu ma ütlesin, kehtib ikkagi, aga kodakondsuse seadus ei saa – ja me räägime täna kodakondsuse seaduse muutmisest –, kodakondsuse seadus ei saa kuidagi põhiseadusega olla vastuolus. Sellepärast ka see eelnõu teie ees on. Nii et sa saad anda märku kohe pärast küsimusi ja fraktsioonide arvamusi, mis sa sellest eelnõust arvad – kas minna selle eelnõuga edasi või visata eelnõu menetlusest välja. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan! Hea ettekandja! Ma siiralt tänan teid selle üle-eelmise vastuse eest, kus te tunnistasite, et see opositsioonis olemine on mõjunud hästi ja positiivselt, et see endine arrogantsus, mis oli võib-olla iseloomulik võimuparteile, on nüüd avardanud teie silmapilti ja nägemist. See on hea! See on tõesti, siiralt, hea, sest on Eestis tegelikult päris palju probleeme, mis võib-olla kõrgemalt ei paista. Aga minu küsimus on teile kui endisele siseministrile. Kas te teate ka mõnda konkreetset juhtumit ning kuidas, kui teie vastutusalas on ka selline juhtum olnud, olete te reageerinud? Ma saan aru teie väitest, et on olnud olukordi, kus Eesti Vabariigi kodanik on tulnud tagasi ja siis kas Politsei- ja Piirivalveameti või kodakondsus- ja migratsiooniametnik X on öelnud, et mina, ametnik X, võtan teilt kodakondsuse ära, härra või proua või kodanik XX, sellepärast et teil on mõne teise riigi kodakondsus. Kas te teate neid juhtumeid ja kuidas olete reageerinud? Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Jah, tean. Ja ma ütlesin, et nendele inimestele ei tohi öelda seda, et nad peavad loobuma Eesti Vabariigi kodakondsusest. (Saalist öeldakse midagi.) Kuulge, minu siseministriks oleku ajast on päris palju möödas, aga kui te soovite, siis helistage palun näiteks Ruth Annusele, kes on Siseministeeriumi kodakondsuspoliitika osakonna juhataja. Ta saab teile kinnitada, et meil on sel teemal, ajal mil ma olin siseminister, olnud väga palju vestlusi, ja ka sellest, kuidas PPA peab ühel või teisel juhtumil käituma ja milline on põhiseaduse mõte. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hannes Hanso, palun!

Hannes Hanso
Aitäh! Kui siin tuli jutuks, et see on väga isamaaline asi, siis ei ole rohkem isamaalist inimest, kui mina ennast tunnen. Ja ma olen ka väga liberaalne inimene. Olles käinud maailmas väga palju ringi, rohkem kui pooltes riikides, olen ma üha rohkem viimasel ajal kohtunud kõikvõimalike eesti juurtega, Eesti päritolu inimestega. Kuna ma ütlesin, et ma olen väga liberaalne, siis lihtsalt selle eelnõu puhul ma tõesti ka, kui sa, Hanno, ütled, et kedagi ei jäeta maha, ma ei tea, ma tean eestlasi, kes elavad Peruus, ja on eestlasi, kes elavad Kolumbias, ja on eestlasi, kes elavad Hiinas ja Jaapanis, Keenias kindlasti tean. No jäetakse maha ikkagi. Miks me ei lähe kaugemale sellega? Ma väga tahaks seda eelnõu toetada, aga ma lihtsalt tunnen, et oma liberaalse sellise maailmakäsitlusega, kus ma tahan, et kedagi maha ei jäetaks, ikkagi me jätame osad maha. Kuidas teil see arutelu päädis sellega, millega ta päädis?

Hanno Pevkur
Aitäh! Ei, ei jäeta ka Peruus ja Hiinas-Jaapanis elavaid eestlasi kuidagi maha. Tegelikult tuleb vaadata loomulikult paralleelina Eesti Vabariigi seadustele ka nende inimeste asukohamaa seadust, et kas siis seal on lubatud või kas nad peavad loobuma üldse kodakondsusest või mitte või mis on n-ö tingimuseks. Kui inimene ei ole selle valiku ees, et ta peab valima, siis ei ole sellega küsimust ei Peruus ega Hiinas ega Jaapanis. Aga selleks, et sellist debatti sisuliselt pidada, milliste riikidega meil on ühine väärtusruum, millistega mitte, selle jaoks me peaksime tegelikult saama üle selle koera saba kõigepealt, et me selle esimese lugemise siin lõpetame ja siis selle teemaga edasi läheme. Nii et seda debatti on,  ma arvan, kindlasti ka Reformierakond valmis pidama, et kas see loetelu, mis siin on, on lõplik või mitte. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh! Kuulan seda arutelu siin ja tundub, et on täitsa sellist omaette tähelepanu väärt see, kuidas Isamaa ja Keskerakond on ennast äkki leidnud selles küsimuses, mis puudutab sünnijärgsete kodanike õiguse tõrjumist sellele kodakondsusele. Aga siin on käinud läbi ka mitu küsimust selle eelnõu sisu kohta. Tegu on esimese lugemisega, ometigi komisjon on seda juba arutanud. Ütle palun, kas komisjonis oli nendel küsijatel, kes siin praegu sisu kohta väga kriitilised on, mõni ettepanek selle sisu muutmiseks!

Hanno Pevkur
Aitäh! Nagu ma ütlesin ka varasemalt, sisulist arutelu komisjonis kahjuks ei olnud. Aga ma väga hea meelega näeksin seda, et kui me esimese lugemise lõpetame, siis Hannes tuleb näiteks Jevgeni asendusliikmena põhiseaduskomisjoni ja me saame pidada sisulist debatti. Absoluutselt ei ole midagi selle vastu! Hannes on väga palju maailmas rännanud, nii rattaga kui ilma, ja kindlasti on kokku põrganud väga kirju seltskonnaga, sealhulgas eestlasi üle maailma palju näinud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Protokolli huvides lisan, et põhiseaduskomisjon menetleb seda eelnõu, mitte õigus. Helmut Hallemaa, palun! 

Helmut Hallemaa
Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma olen sind, Hanno, pidanud tasakaalukaks ja igati korrektseks inimeseks ja see sildistamine, mis siit nüüd eriti küsimuste ja vastuste puhul tuli, mulle väga ei meeldinud ja kurvastab. Ma ei hakka siin hindama, kui suur eestlane, kui väike eestlane keegi siin saalis on, ja see ei olegi eetiline. Aga ma küsin ikkagi sama asja, mis siin juba ka üles tuli ja mis ka eelmine kord minu poolt sai küsitud: miks me ikka seda ringi tegime? Sellisena teil enda erakonnas oli ring ka hoopis teistsugune ja ega sul endal väga suurt valmidust väga sisulist diskussiooni ju ei olnud teha. Ja küsin veel kord, kas see on küsimus, mida sellises hoogtöö korras peab tegema enne valimisi. Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh, Helmut! See kindlasti ei ole hoogtöö. Me oleme sellel seisukohal olnud väga pikalt. Meil oleks olnud võimalus seda eelnõu menetleda ka esimene kord ja siis ei oleks see olnud valimistele üldsegi mitte nii lähedal. Ja kui meil on soovi, siis ka tänasel päeval on meil võimalus veel alles jäänud nädalate jooksul see eelnõu ära menetleda enne Riigikogu valimisi. Kui see ei õnnestu, siis jääb see niikuinii valimisteemaks. Reformierakonna valimisprogrammi saab see igal juhul sisse, küsime rahvalt mandaadi. Kui rahvas peaks ka õigeks seda, et selle teemaga tuleb tegeleda, siis oleme koalitsiooni läbirääkimistel laua taga ja see kindlasti saab olema meie poolt tõstetud. Aga ma tõesti loodan, et meil on nende alles jäänud töönädalate jooksul võimalik see eelnõu siin saalis vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aittäh! Topeltkodakondsus paneb kohustuse ka selle teise riigi suhtes inimesele, kes võtab endale mõlemad. Vaatame näiteks praktilisest seisukohast: kui Eesti kodanikul on Eesti ja ka näiteks Itaalia kodakondsus, mis on meie liitlasriik, sõbralik riik, aga näiteks Venemaa küsimuses on täiesti kardinaalselt erinevad seisukohad kas või sanktsioonide pikendamise või jätkamise või laiendamise suhtes. Te panete need inimesed kahvlisse. Kumba seisukohta see inimene peab toetama ja pooldama? Ta on ju kohustatud mõlema riigi huve järgima, eriti juhul, kui see topeltkodakondsusega isik istub meil siin Riigikogus. Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Me ei pane neid inimesi kahvlisse. Inimesel jääb ikkagi õigus oma arvamusele, arvamusvabadus ja enda seisukoht on alati inimesele lubatud. Ka siin parlamendisaalis on meil olnud kuulda erinevaid seisukohti. On neid, kes sanktsioone toetavad, ja on neid, kes sanktsioone ei toeta. Vaatamata sellele on tegemist sünnijärgsete Eesti Vabariigi kodanikega. Selles mõttes neid seisukohti, mida inimene enda jaoks õigeks peab, neid
seisukohti ju keegi ei plaanigi muuta ja ei saagi muuta. Inimene kujundab oma arvamuse ise. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hannes Hanso, palun!

Hannes Hanso
Aitäh! Siin käis korduvalt läbi termin "põhiseaduslik kaitse" ja ei saa rohkem nõustuda, see ongi väga vajalik. Aga põhiseadus paneb ka kodakondsetele kohustusi, ma ei tea, näiteks sa ütlesid, et endise siseministrina sa nägid seda-seda teemat ja puutusid kokku selle-sellega. Endise kaitseministrina puutusin ma sagedasti kokku ajateenistust ehk siis osalemist riigikaitses selle teemaga. See on üks nendest küsimustest, millele ilmselt head vastust on nagu raske leida, sest tõesti, inimesed on meil üle ilma ja väga paljud neist, kellel tekib õigus Eesti kodakondsusele – või kellel tegelikult on praegu ka õigus Eesti kodakondsusele või ongi Eesti kodakondsus –, tekitavad ka teatud kohustused, kuidas neid ellu viia. Kas te seda arutasite või kuidas seda probleemi lahendada?

Hanno Pevkur
Aitäh! Nagu ma ütlesin, põhiseaduskomisjonis meil tegelikult sisulist arutelu ei olnud. Aga loomulikult me näeme ka, mis praegu ju põhjanaabrite juures toimub. Me teame ja saame kõik aru sellest, et kodakondsus on loomulikult põhiseaduslik õigus, aga teatud kohustused, vähemalt ka moraalsed kohustused, kas või näiteks käia valimas, sellega kaasnevad. Ja paratamatult need küsimused tuleb selles mõttes n-ö ka lauale tõsta. Eelkõige ma ütlen, ainsana n-ö sisulise kohustusena võib-olla tegelikult ongi kaitseväekohustus, kõik muud on tegelikult ka läbi õiguse, et ta võib, aga ei pea. Kaitseväeteenistus on siis see, kus tegelikult riik peab ütlema, et kas me ootame neid inimesi ka Eestis kaitseväeteenistusse või mitte. Või me ütleme, et kuna tegemist on meie liitlastega, et siis tegelikult liitlased on üks pere, et kas meile piisab, et inimene on valinud ühe liitlase, kelle juures ta kaitseväekohustuse täidab. See on ka täiesti võimalik valik. Selles mõttes, ega kui me näeme ka Eesti Vabariigis meie enda siin Eestis olevaid kaitseväeteenistusse tulevaid noori, siis tegelikult me ei suuda kahjuks Kaitseväes ju kõiki vastu võtta. Meil on terve ports, kes jäävad kahjuks erinevatel põhjustel eemale. Ja selles mõttes see kindlasti ... ma ei näe ka seda, et meil selle seadusega tekiks nüüd selline olukord, kus suur enamus on mitme kodakondsusega, vaid ikkagi suur enamus ka meie kaitseväeteenistusse tulevatest või ajateenistusse tulevatest noortest on ikkagi n-ö ühe kodakondsuse omanikud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peep Aru, palun!

Peep Aru
Aitäh! Hea ettekandja! Mind teeb hästi kurvaks, et ma ei saa oma neljale USA-s sündinud ja täna seal kasvavale lapselapsele öelda, et Eesti riik kaitseb teid alati nii sõnas kui teos. Arvestades täna saali enamuse meelsust, ilmselt seda reaalset tulemust siin ei teki ka täna. Mis sa arvad, millal me nii kaugele jõuame, et kodakondsuse seadus oleks kooskõlas põhiseadusega ja minu lapselapsed ja väga paljud teised analoogsed inimesed ei peaks tegema täna ja ka tulevikus seda väga rasket ja ebaloogilist ja halba valikut?

Hanno Pevkur
Aitäh! Eks loomulikult on absoluutse tõe hoidmine rahva kätes. Ja need, kellele rahvas 3. märtsil mandaadi annavad, ja millistele teemadele mandaati küsitakse, need saavad ka siin saalis ühel päeval lahenduse. Aga kuna küsimused hakkavad otsa saama, siis võib-olla selle juures on sobilik rääkida üks vana Hiina mõistujutt, mis seda valikut ilmestab. Oli kaks idamaa tarka ja ühe juures kõik inimesed käisid nõu küsimas, mis on õige valik, aga teise juures keegi ei käinud. Ja siis see, kelle juures ei käidud, mõtles välja, et kui ma näitan, et see teine arvab midagi valesti, siis hakkavad kõik minu juurde tulema. Ta mõtles, et ta võtab siis ühe linnukese ja paneb selle peopessa ja läheb küsib kolleegi käest, kas see linnukene on elus või surnud. Ja kui siis kolleeg ütleb, et see lind on elus, siis ta pigistab käed kokku ja see lind on surnud. Aga kui ta ütleb, et see lind on surnud, siis ta teeb käed lahti ja linnuke lendab ära. Ja nii ta tegigi. Ta läks oma kolleegi juurde ja küsis: "Hea kolleeg, mis sa arvad, kas linnukene minu peos on elus või surnud?" Mille peale kolleeg vastas: "Kallis sõber, see kõik on sinu enda kätes." Ja täpselt nii ongi. Tegelikult eks rahvas peab andma selle otsuse oma häälega 3. märtsil, kui me enne 3. märtsi siin saalis konsensust või vähemalt enamuse toetust sellele eelnõule ei leia.

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Väinaste, palun!

Toomas Väinaste
Austatud juhataja! Hea ettekandja! Mina küsin seda, et miks see mõiste "väärtusruum" on teil sisse kirjutatud ja mida see ikkagi siis teie mõistes tähendab. Aitäh!

Hanno Pevkur
Aitäh! Mul ei ole selles mõttes mõtet siin väga pikalt rääkida. Kui te võtate ette selle loetelu kodakondsuse seaduse muutmise seadusest, mis on toodud punktis 4, siis ma usun, te mõistate seda väga kenasti. Tegemist on meie liitlaste ja meie partneritega, kes on siin loetelus toodud. Kindlasti on võimalik seda nimekirja pikendada, aga see oli meie valik, mis me täna siia saali tõime. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud ettekandja Hanno Pevkur! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnelema põhiseaduskomisjoni esimehe Marko Pomerantsi.

Marko Pomerants
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 709 esimese lugemise ettevalmistamine oli põhiseaduskomisjoni päevakorras 3. detsembril 2018. Tõepoolest, nagu eelnõu algatajapoolne esindaja Hanno Pevkur siin juba ütles, selle eelnõu puhul põhiseaduskomisjonis pikemat arutelu ei toimunud. Ja selles osas ka eelnõu algataja mingisugust protesti ei avaldanud, mainides küll ära, et võrreldes eelmise korraga, kui kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu menetluses oli, on Reformierakond vastu tulnud justiitsministri soovile, et kodakondsuse saaks ära võtta ka nendelt isikutelt, kes on toime pannud riigireetmise või terrorismikuriteo ja seetõttu vastavad sätted sisse viinud.
Põhiseaduskomisjon otsustas teha ettepaneku võtta see eelnõu täiskogu päevakorda 13. detsembril ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle tagasilükkamise ettepaneku poolt oli 5 põhiseaduskomisjoni liiget ja 3 vastu. Otsustati veel, et määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peep Aru, palun!

Peep Aru
Aitäh, hea ettekandja! Osalesin ka sellel põhiseaduskomisjoni istungil ja ega seal eriti suud lahti teha võimalik ei olnud, rääkimata siis protestide esitamisest. Sellepärast ma küsin, et kas see ongi tavapärane selles põhiseaduskomisjoni koosseisus, et opositsiooni eelnõude arutelu üldse ei avatagi enam. Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Ei ole tavapärane. On olnud väga erinevaid juhtumeid ja on püütud ka opositsiooni eelnõu seaduseks saada, mis pole õnnestunud. Stiilinäiteks Vabaerakonna eelnõu, mis puudutas valimiseelseid reklaamipiiranguid, aga me ei leidnud selleks piisavalt konsensust. See võiks olla vastupidine näide. Mis puudutab antud kodakondsuse seaduse arutelu lakoonilisust, siis põhjust te ju kõik teate. Siinsamas saalis oli septembrikuus arutusel, võib öelda, analoogne eelnõu numbriga 634. Toonaseks põhiseaduskomisjonipoolseks ettekandjaks oli Jüri Adams ja seda eelnõu arutati siin 20. septembril ja 25. septembril ja see arutelu käik või ka see küsimuste-vastuste olemus siin saalis täna ja toona on üsna sarnased. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud härra Pomerants! Ma loodan ka Vabaerakonna poolt, et meie seni viljatu koostöö võtab paremaid pöördeid veel järele jäänud aja jooksul. Aga mind ausalt öelda üsna kurvastas selle eelnõu selline arutelu, mis jäi selliseks poliitiliseks pingpongiks. Võib-olla teie käest on kõige õigem küsida kui komisjoni esimehe käest seda, et milliseid samme üldse põhiseaduskomisjon on kavandanud selleks, et integreerida paremini Eesti elusse neid inimesi, kes on tõesti läinud välismaale kas lühemaks või pikemaks ajaks. Siin on räägitud ka muu hulgas väliseesti valimisringkonnast. Minu meelest täiesti õigustatud märkus oli see, et tegemist on väga olulise huvigrupiga, kelle hääl peaks ka Riigikogu tasandil, ka komisjoni tasandil kuulduma siis, kui niisuguseid küsimusi, nagu antud eelnõu on, arutatakse. Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Järele jäänud aja jooksul täiendavaid arutelusid plaanis ei ole. Mis puudutab Eestist väljaspool elavate inimeste osalemist Eesti Vabariigi valimistel, siis nii, nagu see on siiamaani toimunud, toimub ka kevadel 2019 kindlasti. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma küsin ka, et kas komisjonis ei tõstatunud üldse üles küsimus, et pöörduda tõesti väliseesti kogukondade esinduste poole. Need esindused on olemas, käinud ja pidanud oma kevadist konverentsi või suurkogu isegi siin meie Riigikogu hoones ja tõstatanud tegelikult selle kodakondsuse küsimuse väga praktilisest aspektist. Aga miks põhiseaduskomisjon ... Kas te teadsite nende seisukohta, ei pidanud seda oluliseks? Miks selline lähenemine? Ma ei saa aru. Aitäh!

Marko Pomerants
Aitüma! Tõesti komisjon, nii nagu Hanno Pevkur ka oma eelnõu tutvustuses ütles, on saanud erinevate kodanike üksikpöördumisi. Mis puudutab üleilmset eestlaste esindusorganisatsiooni, siis on meie tööpraktika ajaloos olnud üks küsimus, mille suhtes nad on pöördunud. Ja see on täiendava tähtpäeva toomine Eesti kalendrisse ja see puudutab sellist nn suurt põgenemispäeva, eks ole. Mis puudutab nüüd seda seisukohta, et kas tegemist võiks olla selle seisukoha ignoreerimisega antud küsimuses, siis vastus on "ei". See seisukoht on ju teada, on pooldav. Ja kõik osapooled, kes hääletusprotseduuril osalevad, peavad ka sellest aspektist lähtuma. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Siin on juttu olnud, et Justiitsministeeriumil, justiitsministril oli selle eelmise – ma ei mäleta, sa ütlesid selle numbri ka ...

Marko Pomerants
634.

Vilja Toomast
... selle kohta oli oma arvamus ja see puudutas ennekõike seda, mis tingimustel võiks kodakondsuse ära võtta. See on nüüd nagu sisse viidud, justiitsministri arvamus uude eelnõusse. Aga kas justiitsminister on avaldanud nüüd ka selle eelnõu kohta oma seisukoha ja milline see võiks olla? Aitäh!

Marko Pomerants
Ruth Annus esindas valitsuse seisukohta ja selgitas, et tõepoolest see, mis puudutab seda karistusseadustiku muutmist, selles osas on valitsuse seisukoht toetav. Mis puudutab eelnõu enda toetamist, siis seisukoht on endine. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Aadu Must keskfraktsiooni nimel, palun!

Aadu Must
Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma ei ole kunagi olnud siseminister, aga ma olen näinud kodakondsuse ümber toimunud heitlusi teiselt poolt. Ma olen näinud seda, mis on säilitatud ja talletatud ajaloodokumentides, ja mis on olnud praktilised sammud, mitte ainult seaduse teooria, vaid ka seaduse praktika. Ma oma küsimuses üritasin osundada ühele huvitavale dokumendile, mis on Albert Märdini kohtuasi. Seda peeti täpselt 16 aastat tagasi ja küsimus käsitles seda, kas Venemaal elavad inimesed on meie rahvuskaaslased või ei ole. Luban kuritarvitada natuke aega, et rääkida inimlikku aspekti. Märdin tuli oma vanaema optanditunnistusega Eestisse ja palus Eesti passi. Talle öeldi, et see ei kehti, viige see Eesti Rahva Muuseumisse. Kui ta küsis, miks ei kehti, siis öeldi, et lugege Tartu rahulepingut. Loeti koos Tartu rahulepingut – pagan, seda punkti, mis selle oleks kehtetud muudetud, ei leitud. Selle peale öeldi, et aga oli üks eraldi seadus. Vaadati seadused läbi ja leiti üks, millele oli alla kirjutanud Kalinin, et see kehtib ainult ühe aasta. Ja lõpuks lõppes asi 16 aastat tagasi, et Eesti Vabariik leidis, et kõigil optandina Venemaale läinud ja seal kodakondsust taotlenud inimestel, nende järglastel otseses liinis on õigus Eesti kodakondsusele.
Järgnevatel aastatel hakati sedasama kohtu-case'i küll praktikas oluliselt muutma. Ah soo, vahemärkus oli ka see, et tõesti Kodakondsus- ja Migratsiooniamet ise lõpuks ütles, et kaevake meid kohtusse. Märdin käis etapid läbi ja võitis.
Nüüd, hiljem hakati seda asja piirama ja ma vaatasin arhivaari poole pealt: inimesed tulevad arhiivi, leiavad üles kõik dokumendid, mis näitavad, et nad on oma vanaema lapselapsed, ja selle peale Kodakondsus- ja Migratsiooniameti praktika kujunes selliseks, et öeldi: aga see, et ta oli 1908. aastal 8-aastane, ei näita ju seda, et ta on sündinud 1900. aastal! Ja selliseid varjatud tõrjumisi oli lausa massiliselt ja ma võin nende kohta tuua ka paki, kui kedagi väga huvitab ja näidata, milline see praktika siis oli.
Veel huvitavamad praktikad olid need, kus näiteks öeldi, et teil ei ole kunagi kodakondsust olnud, sest teie esiisa loobus ju Eesti kodakondsusest. Ja on ka dokument, et loobus: on kirjutatud, et Krasnojarski vangla ülem kinnitab, et see esiisa, olles Krasnojarski vangla surmamõistetute kongis, kirjutas Eesti kodakondsusest loobumisele alla ja sai siis kongist välja. Võime juriidiliselt arutada, et kas see oli õiguspärane loobumine või mitte. Või keegi kodanik Tamm, kes tuli siia ja ütles, et tema perekond elas Kongutas – rõhk on u-tähel. Dokumendid olid korras muidugi, aga üks asi, mille kallal noriti, et olevat sündinud Kongútas. Talle öeldi, et teate, Kongútat otsige sealt, kus on Kalkuta. Konguta on Tartumaal muide täiesti olemas.
Kõige selle jutu mõte on selles, et minu õpetaja professor Herbert Ligi kunagi mind õpetas: "Ära kunagi usu seda, kui keegi tuleb argumenteerima sellega, et mul on mõte ja ma usun seda." Ma mõtlesin ühe killu järgi välja mingi skeemi, aga seda skeemi me siin eriti näeme, eriti just valimiste eel, kus võetakse üks kild millestki, ehitatakse sinna juurde suur struktuur ja öeldakse: "Aga nüüd õige eestlane usub kõike täpselt nii nagu mina!" ja ei vaevutagi dokumente vaatama.
Ma väidan teile, ma olen kopeerinud maha kümneid tuhandeid dokumente ja julgen teile öelda – jah, paraku küll, nii ka mind õpetati –, ma julgen teile öelda, et võib-olla on kusagil ratsionaalne iva. Äkki on see julgeolekuoht, kui üle 150 000 järglase tahab äkki tulla esiisade maale tagasi. Kui see on julgeolekuoht, siis selle vastu tuleb ka abinõusid leida. Aga see, et on leitud, et meile see riik ei meeldi ja need inimesed ei ole meie omad –ja see on üks selle eelnõu põhilisi iseloomuomadusi –, noh, see on küll jälle valimiseelne propaganda ja kuulge, ikkagi reaalsetest asjadest kaugel.  Kui tekib veel väga palju probleeme, mul ei ole liiga palju aega, aga ma võin sellest kirjutada siis ajakirjanduse vahendusel päris pika loo. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra Aadu Must! Jürgen Ligi, kas teil on protseduuriline küsimus?

Jürgen Ligi
Kvalifikatsiooni küsimus. Ühelt poolt nimetati minu nime ja selles mõttes ma tahaks ära öelda, et professor Ligi oleks kindlasti hoolitsenud väliseestlaste kodakondsuse eest ja öelnud seda ka oma õpilasele Aadu Mustale.

Aseesimees Kalle Laanet
Ja protokolli huvides: Aadu Must kasutas nime Herbert Ligi. Nii, läheme edasi. Henn Põlluaas, palun Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

Henn Põlluaas
Palun lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Henn Põlluaas
Lugupeetud kolleegid! See eelnõu ei ole põhimõtteliselt meil esimest korda laual. 2013. aastal koostas Siseministeerium topeltkodakondsuse mõjuanalüüsi, mille lõppjäreldus oli, et see on otseselt negatiivne samm ja ohuks meie julgeolekule. Ja toetungi siin sellele analüüsile. Mujal rakendatakse topeltkodakondsust tõesti mõnedes riikides, kuid seda väga piiratud juhtudel. Topeltkodakondsus pole üldlevinud ja sellel on selged põhjused. Näiteks, Holland on halva kogemuse järel muutnud topeltkodakondsuse uuesti mittelubatuks.
Eesti kodakondsuspoliitika on lähtunud konservatiivsetest põhimõtetest, Reformierakonna eelnõu pöörab selle pea peale. Analüüs tõdes, et väide, nagu soodustaks topeltkodakondsus sidemete hoidmist väljarännanud eestlastega, ei ole leidnud tõendamist. See on vaid emotsionaalne häma. Lubatud riikide nimekirja kehtestamine ei lahenda probleemi, et meie kodanikest võivad saada ka mõne meile vaenuliku riigi kodanikud. Seetõttu, et mitmed Euroopa Liidu või muud riigid lubavad topeltkodakondsust ka kolmandate riikidega. Nii seadustatakse vahelüli kaudu ka vene topeltkodakondsus. Kas see ongi eesmärk?
Andes sünnijärgsetele kodanikele õiguse olla mõne muu riigi kodanikud, avame nad ise teiste riikide mõjutustele. Kuivõrd lojaalsus on jagamatu, tekib konflikt, eriti kui teisel riigil on teistsugused huvid. Topeltkodakondsusega isikul on kohustused mitme riigi suhtes. Sellega me anname teiste riikide kodanikele juurdepääsu Eesti Vabariigi kõrgeima võimu teostamisele. Isegi kui on tegemist sõbraliku riigiga, on igal riigil omad huvid, mis võivad olla täiesti vastandlikud. Küsimus on, millise riigi huve esindab näiteks selline Riigikogu liige, minister või diplomaat, kui ta peab läbirääkimisi riigiga, kelle kodakondsus tal samuti on. Mis riiki kaitseb selline kindral või sõdur või kapo agent? Kuidas vältida riigisaladuste lekkimist? Põhiseadus sätestab, et Eesti kaitseb oma kodanikke ka välisriikides. Topeltkodakondsus võib tekitada pingeid riikidevahelistes suhetes, näiteks kui isik soovib diplomaatilist kaitset teise riigi vastu, olles mõlema kodanik.
Topeltkodakondsuse seadustamine paneb ka Politsei- ja Piirivalveametile, kapole, Välisministeeriumile ja Kaitseministeeriumile suure lisakoormuse ning nõuab väga suuri ja kulukaid infotehnoloogilisi arendusi. 2013 hinnati selle ühekordseks kuluks kolm miljonit eurot ja püsikuluna kuni miljon eurot aastas, täna me võime arvestada kordades suuremate kuludega. Meil on isikuid, kellel on topeltkodakondsus, ka siinsamas Riigikogus, kuid seaduse rikkumise tulemusel saadud topeltkodakondsuse omamine ei saa olla alus selle seadustamiseks. On loomulik, et inimene teeb valiku, mis riik on tema isamaa ja kellele ta on lojaalne. Analüüsi lõppjäreldus kõlab: kuivõrd topeltkodakondsuse seadustamiseks puudub rahvusvahelisest õigusest ja põhiseadusest tulenev vajadus, see oleks vastuolus järjepideva kodakondsuspoliitikaga ja tooks kaasa olulised nii laiapõhjalised kui otsesed julgeolekumõjud, siis puudub mõistlik põhjus Eestis topeltkodakondsuse seadustamiseks. Ja nii on see ka täna. Meie kohus on seista Eesti huvide eest, kuid paraku tuleb tõdeda, et Reformierakonna ettepanekust kumavad selgelt läbi Kremli kõrvad.
Mis puudutab optante ehk enne Eesti Vabariigi loomist Eestist lahkunud isikuid, siis tegelikult ei ole mingit seadusemuudatust vaja. Neil tekkis võimalus taotleda kodakondsust peale Tartu rahulepingu sõlmimist, mis ütles, et optandid on kohustatud aasta jooksul Venemaalt lahkuma, kuid ei sätestanud, et mittetulemise puhul jäädakse kodakondsusest ilma. Paraku ei olnud Nõukogude Liidu poolt tehtavate takistuste tõttu tuhandetel eestlastel võimalik Venemaalt lahkuda. Seetõttu tegi siseminister Einbund 1922. aastal otsuse lugeda kõik Venemaalt ära sõitmata jäänud optandid Eesti kodakondsuses olevateks. 2002. aastal kinnitas halduskohus üle, et kõik optantide järeltulijad tuleb lugeda Eesti kodanikeks. 2016. asus aga PPA millegipärast seisukohale, et kui isik Eestisse elama ei asunud, siis ta Eesti kodanikuks ei saanud. Optante ja nende järglasi enam sünnijärgseteks kodanikeks ei loetud ja on hakatud kodakondsuse saanud isikutelt seda ka ära võtma. Selline nõue ei tulene ei Tartu rahulepingust ega ühestki teisest dokumendist. Täna keegi, jah, tõesti täpselt ei tea, kui palju optantide järglasi Venemaal veel täna on, kuid me peame suhtuma neisse kui sünnijärgsetesse eestlastesse.
Sünnijärgne kodakondsus on tahetud võtta ka isikutelt, kelle esivanemad toona Venemaal ei elanudki, näiteks Abhaasia eestlastelt, kes elasid hoopiski Gruusias, mis oli iseseisev Eesti poolt tunnustatud riik. Abhaasiast on umbes tuhat eestlast siia jõudnud, umbes 200-300 on veel seal. Mingil kombel saadi 2018. aastal sünnijärgsete kodanike tõrjumisel taha isegi Riigikohus ja Tartu Ülikooli asjatundjad, kes leidsid, et Eesti kodanikud on vaid need, kes tulid aasta jooksul Venemaalt Eestisse. Varasemast praktikast ei hoolita ja siseminister Einbundi otsust neis analüüsides isegi ei mainita. Reformierakond esitas siin justkui optantide kaitseks topeltkodakondsuse legaliseerimise eelnõu, kuid Abhaasia eestlased ja optandid seda tegelikult ei vajagi, sest neil on õigus sünnijärgsele kodakondsusele niigi olemas, see tuleb vaid ära vormistada. Ka õiguskantsler on avaldanud sama seisukohta. PPA peab lihtsalt oma käitumismalli muutma, tagasi minema varajasema praktika juurde. Nii et kokku võttes Eesti Konservatiivne Rahvaerakond käesolevat eelnõu ei toeta, sest tegemist on kahjuks ainult valimiseelse propagandaga. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Jüri Adams Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Ma olen eelkõnelejaga täiesti nõus, et selle eelnõu esitamine ja menetlemine on sügavalt seotud ees olevate valimistega, ja erinevalt temast see teeb mulle head meelt. Ma nimelt ei arva, et valimistega kõik seotu oleks tingimata selline, mida peaks taunima. Ja kui üks erakond, kes ilmselt sellepärast, et tal on aastaid, kümneid aastaid võib-olla isegi olnud tähtsamate asjadega tegemist, enda arvates tähtsamatega, on jõudnud selle teema juurde, mis varem tundus vähem tähtis, valimiskampaania kontekstis, siis minu arvates see on väga hea ja positiivne, et see on niimoodi läinud.
Rahvaesindaja Sults siin enne oma küsimuses avaldas minu arvates niisugust kohatut irooniat ja sarkasmi. Ka mina oskan olla irooniline ja sarkastiline, aga ma arvan, et selles küsimuses ei ole see oluline. Oluline on pigem see, et me annaksime endale aru, nagu need poliitika põhiküsimused on, et kust me oleme tulnud, kuhu me oleme jõudnud ja kuhu ja kuidas me tahame edasi minna. Nüüd, siin on teatud metoodiline probleem selles, et me ei saa rääkida ilmselt üksikisikute tasemel, sellepärast et kui püüda probleemi arvuliselt hinnata, siis inimesi, keda Eesti riik näeb enda kodanikena, on praegusel hetkel maailmas umbes miljoni ringis. Ja laiemalt see teema haarab veel 200 – 300 000 inimest üle maailma, kelle ümber, kodakondsusküsimuse üle käib vaidlus. Ja me ei saa hakata tooma nüüd üksikuid näiteid, et üks on nii või teine naa, me peame rääkima teatud üldistamise tasemel.
Paluks lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Jüri Adams
Ja see üldistamise tase on selles, et meil on üks oluline oht langeda abstraktsiooni ohvriks või abstraktsiooni vangi. Kodakondsus kui mõiste on abstraktsioon ja seda on vähemõistlik kasutada, kui me ei anna endale aru, mis on selles konkreetses riigis, antud juhul siis Eesti riigis, ja meie praeguses ajas selle mõiste sisu, sellepärast et see mõiste on ka eri aegade Eestis olnud erineva sisuga ja ta on igal pool mujal maailmas eri sisuga. Hästi lihtsustatult ma ütleksin praegu, et Eesti kodakondsus tõlgituna lahti normaalse inimese keelde tähendab kolme asja inimesele.
Esiteks see, et sellel inimesel peaks olema tagatud võimalus asuda elama Eestisse, juhul kui ta tahab seda. Teiseks, ta peab saama Eesti ametiasutustest omale isikut tunnistavat ja reisidokumenti, juhul kui ta seda tahab. Ja kolmandaks, tal peaks olema Eestis tagatud valimisõigus, see tähendab õigus hääletada valimistel, ja õigus ka kandideerida, kui ta soovib. Ja siit nüüd tagurpidi pöörates: need inimesed, kellel on need asjad olemas, kolm tükki, ja keda võib-olla mingisugusel põhjusel ei taheta tunnistada Eesti kodanikuks, minu arvates mõistlik juura tunnistabki, et nende olemasolul on inimese puhul tegemist Eesti kodanikuga.
Nüüd, kui me vaatame, kuidas see asi nüüd teoorias on ja kuidas praktikas on, kodakondsusküsimused, siis peab tunnistama, et praktikas meil väga suuri probleeme ju sellega ei ole. Kui palju me oskame välja tuua neid inimesi, kes tahaksid tulla Eestisse elama ja kellele öeldakse, et sa ei saa tulla, sest sa ei ole Eesti kodanik? Ma ei tea neid näiteid isiklikult. Nüüd, reisidokumentide asi oli viimase paari kuu ajalehtedes meil siin vähemalt ühe Abhaasia eestlaste perekonnaga seotult üles tõstetud ja sellele on ka leitud mingi probleem, aga üldiselt ka see arvuline asi (?) ei ole olnud. Ma olen ka siit kõnepuldist rääkinud, et valimisõigus on nendes kolmes küsimuses võib-olla kõige valulisem ja kõige suuremahulisem, sellepärast et siin on üks niisugune vastuolu, et teoreetiliselt on paljudel inimestel justkui olemas valimisõigus, aga praktiliselt nad ei saa seda teostada põhiliselt sellepärast, et Eesti riik on selle õiguse suhtes olnud aastaid või isegi juba pea 20 aastat passiivne ja siit ei ole nagu edasi minna.
Nüüd, minnes veel laiemale tasemele, mis siin saalis on küsitud. Siin on kaks niisugust lähenemisviisi erinevust. Üks on küsimus sellest vahekorrast, mis on Eesti riigi kodakondsusel ja eesti rahval või rahvusel, st kes on meie rahvuskaaslased ja kas ja kuidas nad saavad või ei saa Eesti riigi kodakondsust – see on üks lähenemine. Teine lähenemine, mida siin teatud erakonnad esindavad või peavad tähtsamaks, on küsimus sellestsamast kodakondsusest, aga seoses mitte niivõrd eesti rahvusega, kuivõrd Eestis elavate mitmesuguste inimestega. Ja nendel on nagu poliitiliseks sihiks olnud 80. aastate lõpust anda võimalikult kiiresti ja võimalikult paljudele siin elavatele inimestele Eesti kodakondsus, et põhimõtteliselt need erisused likvideerida. See on debatikoht, neid on vaja arutada edasi. Mina arvan, et praeguses olukorras need vahepeal leitud kompromissid, kuidas Eesti kodakondsust saab taotleda ja kuidas praktiliselt on paljud mitte-eestlased seda taotlenud, on meie ajale üsna sobilikud. Ja ma arvan, me peame arvestama seda fakti, et Eestis elab üsna suur hulk, minu hinnangul umbes 100 000 niisugust inimest, kes ei ole rahvuselt eestlased, ei taha saada eestlasteks ja ei taha saada ka Eesti kodakondseteks. Aeg lõpetab.
Ma arvan, et järele jäänud aja jooksul kõiki neid küsimusi lahendada ei saa. Keerulisi küsimusi lahendatakse üldse osade kaupa. Kõige lihtsam asi, mida võiks teha veel selle Riigikogu koosseisus, on tunnistada, et see aeg, kus topeltkodakondsust ei tunnistata, on Euroopas igavesti möödas, et meie rahvuslikele huvidele ei vasta niisugune totaalne topeltkodakondsuse lubamine, vaid siin tuleb teha valikuid. Ja selles mõttes on Reformierakonna eelnõu hea. Viimase 20–30 aasta jooksul Eestist lahkunud eestlaste topeltkodakondsuse jõuaksime me ära tunnustada veel enne selle koosseisu lõppu. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra Adams! Palun Valdo Randpere Reformierakonna fraktsiooni nimel! Palun, kolm minutit lisaaega!

Valdo Randpere
Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sissejuhatuseks soovitan teil kõigil mitte ainult kuulata Jüri Adamsit, vaid ka käituda nii, nagu Jüri Adams teil soovitas seda teha. Just selles küsimuses, mitte kõigis, muuseas. Meid on vähe, meid eestlasi on vähe, ja paljud meist on ära läinud viimaste aastakümnete jooksul. Ometi käib debatt siin majas kui väljaspool seda maja ja selle maja ees selles noodis, et me ei taha, et siia tullakse. Me ei taha, et võõrad siia tulevad, aga me ei taha ka, et meie omad inimesed, kes on ära läinud, siis tagasi tuleks. Me ei tee mitte midagi selleks, et nad seda teeksid.
Siin on meile etteheidetud, et me oleme topeltkodakondsuse lubamise teema tõstnud üles, kuna valimised lähevad. See on täielik jama. Unustage ära see, ärge kedrage seda juttu! Ma hakkasin ise esimest korda selle eelnõuga tegelema seitse aastat tagasi. Esimene käik oli Indrek Saare juurde, kes oli sel ajal sotsiaaldemokraatide sekretär, ja katsusin temaga rääkida seda, et kuule, äkki sotsid tuleksid taha. Siis oli juba teada, et Isamaa ei tule ja Keskerakonnaga pole mõtet rääkida. Sotsid olid valmis tulema, kui me anname kõigile maailma kodanikele Eesti kodakondsuse enam-vähem, aga eriti Venemaa omadele. Ja see ei läinud meile. Urmas Paet on veel varem kui seitse aastat tagasi tulnud selle ettepanekuga, aga mingi kuus aastat tagasi oli ka konkreetne eelnõu olemas. Ka see ei lennanud, koalitsioon ei toetanud. Nii et ärge rääkige, et me oleme viimase hetkel selle avastanud ja teeme valimiskampaaniat. Kuigi miks ka mitte, nagu ütles Jüri Adams, võikski teha.
Aga kui me vaatame siis natukene ka, mis on toimunud ja mis on siin tänase päeva jooksul öeldud ja mõtleme selle peale. No ma tunnen ennast ka natukene puudutatuna erinevatel põhjustel. Topeltkodakondsust saab mitmel viisil. Mõni inimene sünnib teises riigis ja see riik annab talle sünnikoha järgi võimaluse oma kodakondsuse omandada. Mõnel lapsel on vanemad erinevatest kodakondsusest, Eesti loeb sel juhul selle lapse sünnijärgseks Eesti kodanikuks, aga võib-olla ta sünnimaa või teise vanema sünnimaa loeb ta teise riigi omaks. Neid võimalusi on palju. Mina läksin ära Nõukogude Liidust 84. aastal. Ma põgenesin Nõukogude Liidust, ma reetsin okupatsioonivõimu. 86. aastal võttis Nõukogude Liit mult ära nõukogude kodakondsuse, ma olin kodakondsuseta isik. 87. aastal olin kodakondsuseta isik, 88. aastal sain Rootsi kodakondsuse, ilma et mul oleks aimu ka olnud, et mul võiks olla kunagi tulevikus mingi teine kodakondsus veel. Ometigi vihjatakse ja süüdistatakse mind lojaalsuse puudumises, eriti seal saali tagumises nurgas EKRE poisid on seda teinud. Ma mõtlen ise, et 84 mina lahkusin Nõukogude Liidust ja reetsin nõukogude kodumaa, n-ö okupatsioonivõimu. Ja kui ma vaatan ajalooraamatusse, mis veel juhtus 84. aastal, siis täpselt samal aastal astus Peeter Ernits NSV Liidu kommunistliku partei liikmeks. Ja nüüd on küsimus selles, et seesama EKRE tõstatab teema, kas mina olen lojaalne või ei ole. No kurat küll, kes meist on lojaalsem ja kelle lojaalsus on kaheldavam? Kelle juttude tagant paistavad Kremli kõrvad? Ma lähen täitsa endast välja, kurat, selle jutu peale.

Aseesimees Kalle Laanet
Rahu, rahu, rahu!

Valdo Randpere
Vaatame veel ringi. Vaatame, mis meie naabrid on teinud. Me tegelikult võtsime selle eelnõu eeskujuks ja alguseks paljuski Lätis kehtiva, juba viis aastat vist või neli aastat kehtiva seaduse. Täpselt samasugune lähenemine, täpselt samamoodi piiritletud hulk riike ja seadus toimib. Neil ei ole mitte mingeid probleeme sellega. Täpselt samamoodi sünnijärgsetel kodanikel on õigus saada topeltkodakondsus juhul, kui see topeltkodakondsus langeb teatud riikide piirkonda. Soome-Rootsi lubavad topeltkodakondsust. Venemaa, Venemaa on enam-vähem nagu Eesti. Jälle ühes küsimuses on meil õnnestunud olla Venemaaga ühes väärtusruumis. Venemaa on samasugune nagu Eesti, neil on ka vastuolu seaduste vahel – tegelikult nagu ei luba topeltkodakondsust, aga tegelikult nagu ei luba ära ka võtta midagi. Täpselt sama jama nagu siin. Kurat, kas me tahamegi jääda sinna Venemaa väärtusruumi või? Või tahaks ükskord võtta kas või väikse sammu? Siin on ette heidetud, miks kõik riigid ei ole. Oudekki – nüüd teda küll ei ole, vaene Oudekki, nüüd ma hakkan sind taga rääkima –, ei, ma ei näinud sind, sa olid väike seal. Okei. Oudekki ütles, et Jaapan oli üks näide. Jaapan on üks näide maailmas, mis on erakordselt vastu topeltkodakondsusele, üks väheseid näiteid, muide, kus ka Rootsi ei luba Jaapaniga topeltkodakondsust, seepärast et Jaapan ise on täiesti marutõbiselt selle vastu. Aga ka Jaapanis – kaks nädalat tagasi, kui panid tähele – avati piirid võõrtööjõule. Maailm on muutumas ja maailma asjad ei ole enam tänapäeval sellised, nagu nad olid kümme aastat tagasi või kakskümmend aastat tagasi. Katsuks meie ka muutuda.
Meil on siis siin n-ö need rahvuslikud erakonnad, kes on väga topeltkodakondsuse vastu. Teile ma võin tõesti öelda ainult ühte asja: hoidke omasid. Isamaaliit või Isamaa, mis te iganes olete, te ütlete – tegelikult koridoris olete öelnud –, et te võiksite toetada seda eelnõu, kui oleks konkreetsed riigid nimetatud. Tegelikult on ju konkreetsed riigid, ainult et nad on nimetatud riikide ühenduste kaudu, Euroopa Liidu liikmesriigid. Keda te neist tahaks välja jätta, keda tahaksite eraldi seadusesse saada selleks, et seda toetada? Olge normaalsed! Sest see loetelu on olemas – kui see on ainuke takistus, toetage. EKRE jääb niikuinii oma lojaalsuse jama ajama ja kindlasti leiab mõned hullud, kes usuvad ka neid.
Siis veel valitsuse arvamus selles küsimuses. Esimene kord oli eelnõu siin septembris, siis oli valitsuse arvamuse kirjutanud Indrek Saar. Ja Indrek Saar kirjutas, et kui see eelnõu saab seaduseks, siis puhkevad tormilised meeleavaldused Eestis. Andres Anvelt, kes kirjutas praeguse valitsuse arvamuse, on põhimõtteliselt võtnud – mitte põhimõtteliselt, vaid ongi võtnud – Indrek Saare arvamuse, teinud copy ja paste'i sellest. Siis tuli Katrin Raik ja leiutas kaheaastase ajutise kodakondsuse. Ta rikub tegelikult seadust. Ükskõik, mida keegi siin enne rääkis, tegelikult Katrin Raik rikub seadust. Meie eelnõu kõrvaldaks selle puudujäägi seadusest. Muudaks selle täiesti seaduslikuks, ka Alli Rutto võimaluse saada Eesti kodakondsus. Miks me ei taha siis muuta seadust ja olla ise ka seaduskuulekad, selle asemel, et me vaatame tuimalt pealt, kui siseminister leiutab mingi uue kodakondsuse tüübi – ajutine kaheaastane kodakondsus passiga või ilma?
Mul on veel ettepanek: lõpetame esimese lugemise täna ja küsime valitsuselt uut arvamust. Mina usun, et Katrin Raik annab parema arvamuse kui Andres Anvelt, kes koopeeris oma arvamuse Indrek Saare pealt. Ja midagi hullemat kui see arvamus, olla ausalt öelda ei saa. Ja kõik välismaal elavad eestlased, teie hääletage järgmistel valimistel Vabaerakonna või Reformierakonna poolt või kõigi nende saadikute poolt, kes toetavad topeltkodakondsuse seadustamist. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Täpsustan, et tänane siseminister on Katri Raik. Jevgeni Ossinovski, palun sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni nimel!

Jevgeni Ossinovski
Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ei plaaninud täna sõna võtta, sellepärast et seesama arutelu oli septembris sisuliselt ära peetud ja ega tänane arutelu midagi uut sellesse diskussiooni ei toonud, peale selle, et Reformierakonna esindaja lennukus on kuudega kasvanud. Sellest tulenevalt tasub mõned asjad ära klaarida. Meie Valdot tunneme ja saame aru, millisel viisil ta kõneleb, ja et ta pole südames paha inimene, aga stenogrammi jäävad need sõnad kirja ilma igasuguse emotsioonita ja sellepärast tasub faktid üle korrata.
Esiteks oli kuidagi omamoodi toodud välja seisukoht, et sotsiaaldemokraadid tahaksid kogu maailmale jagada Eesti kodakondsust. Sotsiaaldemokraadid ei ole ei Indrek Saare isikus ega kellegi teise isikus tahtnud kogu maailma eestistada ja selliste lausete või süüdistuste esitamine, ma arvan, on kohatu.
Kordan siis üle veel kord, et loomulikult praktiline elu toob kaasa praktilisi diskussioone topeltkodakondsuse teemal. Maailm on tõepoolest muutunud ja muutumas, nagu Valdo Randpere ka ütles. Ja samasuguseid diskussioone peetakse ka teistes riikides. On tõsi see, et Eesti on koos Austria ja Leeduga üks kõige konservatiisema kodakondsuspoliitikaga riike Euroopa Liidus, ja tõsi on see, et enamikus Euroopas on viimasel paaril kümnendil suund olnud sinna, et topeltkodakondsust laiendataks. Ja tõsi on loomulikult see, et ühelt poolt tekitab tänane olukord väga praktilisi muresid. Ja mitte ainult kunagi Eesti Vabariigist läinute järeletulijatele Ameerika Ühendriikides, Kanadas ja teistes riikides, vaid tegelikult ka avatud Euroopas on neid küsimusi aina rohkem esile kerkimas, kui laps peab valima isa ja ema kodakondsuse vahel.
Ja sellest tulenevalt ma arvan, et seda arutelu tuleks kindlasti jätkata. Aga minule hetkel tundub, et me ei ole ühiskonnana veel selles küpsusastmes, et kaks kuud enne valimisi muuta Eesti kodakondsuspoliitika aluseid selles küsimuses. Sotsiaaldemokraatide seas on erinevaid arvamusi selles osas, nii põhimõtteliselt, kas topeltkodakondsust peaks lubama või mitte, kui ka selles osas, millises viisil seda teha. Aga tänase seisuga sotsiaaldemokraadid oma valijatelt ei ole küsinud mandaati topeltkodakondsuse seadustamiseks. Ma arvan, et see on piisavalt oluline küsimus, mille tarbeks seda oleks vaja teha.
Sellepärast ma kindlasti usun, et järgmises Riigikogus on mõtet selle diskussiooniga jätkata ja äkki ka läheneva valimiskampaania kontekstis erinevad erakonnad saavad ka oma seisukohti välja öelda ja siis seejärel ka otsusteni jõuda. Siht on ju lõpuks meil ikka see, et Eesti kodanikud, Eesti inimesed tunneksid ennast Eesti kodanikena hästi, ka sellisel juhul, kui nad juhtumisi on sündinud sellisesse perekonda, kus üks vanem on Eesti kodanik ja teine on teise riigi kodanik. Loomulikult on oluline, et ka need meie kaasmaalased, kes on Eestist kunagi pidanud lahkuma, et ka nemad tunneksid Eestiga sidet. See on kahtlemata tähtis. Aga ma arvan, et ei ole mõtet, austatud Reformierakonna fraktsiooni esindaja, selles diskussioonis minna laimama, mõnitama ja halvustama teisi erakondi. Ma arvan, et selles kontekstis on vaja jätkata mõistliku diskussiooniga ja ühel hetkel ka otsuseni jõuda. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Jevgeni Ossinovski! Valdo Randperelt kohapealt vastusõnavõtt.

Valdo Randpere
Aitäh! Hea Jevgeni! Seitse aastat tagasi alustasin ma seda diskussiooni. Kui kaua on teil aega veel vaja, selleks et mõistliku aja jooksul see diksussion ära pidada? See on mu vastus ainult. See ei ole ärganud kaks kuud või kaks nädalat enne valimisi, see on aastatepikkune diskussioon. Võtke ennast kokku ükskord!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 709 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustan hääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, tähelepanu palun! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 709 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Head kolleegid! Juhtivkomisjoni ettepaneku poolt oli 40 Riigikogu liiget, vastu 38. Antud seaduseelnõu on tagasi lükatud.

2. 11:56 Koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme tänase päevakorrapunkti nr 2 juurde, milleks on Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli Riigikogu liikme Enn Meri!

Enn Meri
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti rahva üks suurimatest ohtudest on ju negatiivne iive. Üks hea viis selle vastu võidelda on korraldada tasuta lasteaiakohti. Ja lasteaial on ju täita oluline roll lapse kujunemisel ning seda võib käsitleda osana alusharidusest. Samuti aitab lasteaed kaasa lõimumisele Eesti ühiskonda ja annab võimaluse varakult omandada eesti keele. Eesti kestmise aluseks on toime tulev ja õnnelik perekond. Riik peab panustama elukeskkonda, kus lapsed on soovitud ja oodatud.
Ja Vabaerakond leiab, et tuleb pakkuda lahendusi, mis suurendavad regionaalset võrdsust ja tagavad inimväärse elu kõikjal Eestis. Kõigil lastel peab olema võimalik käia tasuta kodulähedases lasteaias ja arendada end ühes tasuta huviringis. Kodulähedase lasteaia vajadust kinnitab ka alushariduse ja lapsehoiu uuring. Kui riik kompenseerib kohalikule omavalitsusele lasteaia kohatasu maksmise, siis saavad kohalikud omavalitsused omakorda võimaldada lastele vähemalt ühe tasuta huvialaringi. Eelnõu algataja on pannud tähele, et lasteaia kohatasu riiklikku kompenseerimist on toetanud enamus Riigikogus esindatud erakondi, sh ka valitsusse kuuluvad Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid.
Seaduse eesmärk. Eelnõu eesmärgiks on tagada igale lapsele tasuta kodulähedane lasteaiakoht. Eelnõuga vähendatakse lapsevanemate majanduslikku koormust, mis on seotud eelkooliealiste laste haridus-, hoiu- ja ülalpidamiskuludega. Samuti on eelnõu eesmärgiks näidata riigi poolt, et pere on väärtustatud ning demograafiaküsimust peetakse oluliseks. Eelnõuga kaotatakse lapsevanemate jaoks kohustus tasuda lasteaia kohatasu.
Seaduse rakendamisega seotud kulud. Seaduse rakendamisega kaasnevad täiendavad riigieelarvelised kulutused. Riik peab riigieelarvest suunama vastava summa lasteaia kohatasudeks kohalikele omavalitsustele sihtotstarbelise eraldisena. Seadusemuudatuse maksumuseks on hinnatud ligikaudu 65 miljonit eurot aastas. Pakume välja katteallikana eeskätt keskadministratsiooni kulude vähendamise. Tähendab, me räägime summast 2,1 miljardit eurot ja kui me seda summat vähendame 3%, siis oleme selle raha ära katnud. Ma tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused eelnõu algatajale. Kalle Palling, palun!

Kalle Palling
Aitäh, hea juhataja! Väga austatud härra Meri! Ma arvan, et see teie eelnõu mõte on ju väga üllas ja väga mõistlik. Eriti kontekstis, kus kõik muud haridusastmed on Eestis tasuta, kaasa arvatud kõrgharidus, on eriti kentsakas, et alushariduse eest peab lapsevanem maksma. Aga kas te oskate tuua näiteid mõnedest omavalitsustest lisaks Harku vallale, mille volikogu juht ma ise olen, kus me juba alustasime selle reformiga, kus kolme- ja enamalapselised pered on juba vabastatud ja ülejäänutele, ühe ja kahe lapse vanematele tehti oluline hinnaalandus ja sellega liigutakse edasi, kuni jõutaksegi tasuta lasteaiakohtadeni välja. Kas te oskate tuua veel omavalitsusi, kus on juba astutud samme sellise lähenemise kasuks omaalgatuslikult, mitte riikliku meetmena?

Enn Meri
Kahjuks ma ei oska, aga ma tean nii palju, et see hinnatase on väga kõikuv. Seal on siis, ma arvan, et kõige madalam oli mingi 15–20 eurot ja siis kõige kõrgem on vist Tartu, ma arvan, vist oli 70 eurot kuus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urve Palo, palun!

Urve Palo
Aitäh, lugupeetud esimees! Hea kõneleja! Idee on ju, tundub, selline üllas ja hea. Aga siin on üks suur vahe võrreldes kooliharidusega, mis meil tasuta on. Kooliharidus on meil teatavasti kohustuslik, aga lasteaias käimine ei ole. Minu küsimus puudutab seda, et kui nüüd teha lasteaia kohatasu n-ö null eurot, tasuta,  siis kuidas vältida seda, et kõik lapsed pannakse n-ö lasteaeda kirja, aga tegelikult väga paljud kohal ei käi või käivad väga kaootiliselt ja samal ajal riik maksab selle eest täiega? Kuidas sellist olukorda vältida? Aitäh!

Enn Meri
Aitäh hea küsimuse eest! Juba täna on nii, et 94% kõikidest lastest on ju lasteaedades. Me räägime sel juhul väga väiksest grupist, kes seda toetust ei saa. Ma ei tea, võib-olla annab seal teha mingi lahenduse, et näiteks kui inimene elab seal, kus pole lasteaeda, ehl vanem saaks mingisugust kompensatsiooni selle eest, et laps ei käi lasteaias. Me pole seda arutanud, aga see mõte tuli mulle pähe, et ehk see asi oleks õiglane. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud ettekandja! See ettepanek on igati kiiduväärt. Aga minu küsimus on, miks te ei läinud kaugemale – kui koolis toiduraha ei pea maksma, miks siis lasteaias peaks toiduraha maksma? Aitäh!

Enn Meri
Aitäh! Ma tunnistan üles, ma pole selle peale mõtelnud.

Esimees Eiki Nestor
Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Enn Meri! Kultuurikomisjonipoolne ettekandja on komisjoni liige Heljo Pikhof, palun! Kui teil on aega tulla, siis oleks väga kena.

Heljo Pikhof
Austatud juhataja! Head ametikaaslased! 3. detsembril oli kultuurikomisjoni päevakorras koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (731 SE). Toimus arutelu, määrasime komisjoni esindaja, tegime esimese lugemise menetlusotsused. Komisjonis olid kohal kõik komisjoni liikmed, puudus Laine Randjärv. Kutsutud külalisteks olid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson ning õigusosakonna jurist Liina Hirv.
Mõni sõna arutelu käigust. Krista Aru algataja esindajana tutvustas komisjonile eelnõu, mille eesmärgiks on tagada igale lapsele tasuta kodulähedane lasteaiakoht. Aru sõnul on lasteaial täita oluline roll lapse kujunemisel ning seda võib käsitleda osana alusharidusest. Samuti aitab lasteaed kaasa lõimumisele Eesti ühiskonda ja annab võimaluse varakult omandada eesti keel. Liina Hirv selgitas, et püstitatud murekoht on mõistetav, Haridus- ja Teadusministeerium aga ei toeta eelnõu põhjusel, kuna on alustatud alusharidust reguleeriva õiguse kaasajastamise protsessiga. Selle tulemusena on kavas 2019. aasta viimases kvartalis esitada Riigikogule alushariduse seaduse eelnõu, milles muu hulgas reguleeritakse alushariduse rahastamise aluseid. Seoses sellega kaalutakse muu hulgas lahendusi tasuta ja kohustusliku alushariduse võimaldamiseks, et kõik lapsed saaksid enne kooli vajaliku ettevalmistuse. Läbirääkimised antud küsimuses on kavandatud kõigi alushariduse huvigruppidega vastava kokkuleppe saavutamiseks. Eesmärk on kehtestada alushariduse kvaliteedi parandamiseks riiklik baasrahastus. Sellest tulenevalt ei oleks otstarbekas muuta rahastamise aluseid eraldiseisvana ning vahetult enne alushariduse valdkonna kui terviku kaasajastamist. Hirve sõnul tekitab probleeme ka eelnõu sõnastus normitehniliselt ning mõjude analüüs. Analüüsimata on, kuidas eelnõu rakenduks ning millised oleksid alternatiivsed meetodid sama eesmärgi saavutamiseks.
Tiina Peterson lisas, et täna osaleb alushariduses 94,6% 3–7-aastastest lastest ning 87% 1,5–3-aastastest lastest. Petersoni sõnul teeb muret, et osa lapsi ei saa alusharidust enne kooli ning seetõttu on ministeerium algatanud uue alushariduse seaduse loomise, millega seoses vaadatakse üle ka rahastus. Soov on leida lapsepõhine baaskomponent, kuhu oleks arvestatud nii õpetajate palga komponent, tugisüsteemid kui ka õppevahendite osa. Oluline on pöörata tähelepanu alushariduse kvaliteedile ning võrdsele kättesaadavusele kõikides piirkondades, seetõttu on algatatud erinevate rahastusmudelite väljatöötamine. Peterson selgitas, et Tartus ja Tallinnas vanemate poolt kaetav tasu 15% miinimumpalgast on tingitud suurest investeeringuvajadusest lasteaiakohtadesse. Tegemist on piirkondadega, kus on suurem siseriiklik ränne ning rohkem lapsi. Tulenevalt sellest on ka kohalikul omavalitsusel olnud võimalus luua uusi kohti. Näiteks, Tartus on erasektor ja munitsipaalsektor võrdsustatud, mis on hea, et tagada kõigile lastele võrdne kättesaadavus.
Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa sõnul ei toeta ta mõtet, et lasteaed peaks kohustuslik olema, sest kõige parem on see, kui ema ja laps saavad maksimaalselt koos olla. Ladõnskaja-Kubits küsis, kui kiiresti ministeerium plaanib oma seadusega edasi minna. Liina Hirv vastas, et eelnõu on kavas esitada Riigikogule järgmise aasta lõpus. Heljo Pikhof küsis, kui suur protsent lastest ei käi lasteaias. Tiina Peterson vastas, et kohtudes erinevate piirkondade alushariduse juhtide ühendustega ning lasteaednikega, tuleb välja, et on lapsi, kelle on sotsiaalsed probleemid, kes on lasteaiast eemal ning kes ei saa enne kooli alusharidust. Lisaks on grupp inimesi, kes on peredega välismaal ning tulevad tagasi alles kooliks. Osa lapsi kasutavad ka lapsehoiuteenust kuni koolini. Petersoni sõnul näitavad riiklikud analüüsid, et lapse areng ning koolivalmiduse toetamine enne kooli on väga oluline. Selleks, et tagada lapse õigused ja probleemide võimalikult varajane märkamine, on oluline alushariduses osalemine enne kooli. Viktoria Ladõnskaja-Kubits avaldas arvamust, et selle jaoks tuleb tegeleda perekondadega, mitte kohustusliku süsteemi loomisega.
Heljo Pikhof küsis erinevate lahendusvariantide kohta, mis puudutavad lasteaias mittekäivaid lapsi. Liina Hirv vastas, et kaalumisel on erinevad lahendused. Lastevanematele pakutakse suuremat paindlikkust ja arutelu käib ka koduõppe üle. Kaalutakse erinevaid meetmeid, mis aitaks toetada nende laste arengut, kes alushariduses ei osale. Krista Aru tänas ministeeriumi konstruktiivse kriitika eest seoses eelnõu mõjuanalüüsi puudumisega. Aru juhtis ühtlasi tähelepanu, et mitmel ministeeriumi poolt algatatud eelnõul puuduvad samuti mõjuanalüüsid. Aru väljendas muret, et ministeeriumi poolt viimase aasta jooksul lubatud alushariduse eelnõu valmib alles 2019. aasta lõpuks. Krista Aru küsis, kuivõrd eelnõu ettevalmistavas töögrupis arvestatakse sellega, et Eestis võiks olla eestikeelne ning ühtne haridussüsteem. Liina Hirv viitas sellele, et vastav otsuse eelnõu on Riigikogu menetluses. Krista Aru avaldas arvamust, et alusharidus ei vaja ühe tüki muutmist, vaid kompleksset lahendust.
Aadu Must tegi ettepaneku määrata komisjoni esindajaks Heljo Pikhof, suunata eelnõu täiskogu päevakorda 12. detsembril 2018. aastal ning teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Otsustati: ettepanek võtta täiskogu päevakorda siis 12. detsembril, kuid juhatuse palvel ja ettekandjatel nõusolekul toimub esimene lugemine siis täna, otsus oli konsensuslik. Määrata ettekandjaks Heljo Pikhof (otsus oli konsensuslik) ja teha ettepanek tagasi lükata, eelnõu tagasilükkamise poolt oli 4 komisjoni liiget: Aadu Must, Heidy Purga, Toomas Väinaste, Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja tagasilükkamise vastu 3 komisjoni liiget: Heljo Pikhof, Krista Aru ja Toomas Jürgenstein. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Kalle Palling, palun!

Kalle Palling
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! See tegelikult on päris hea eelnõu just kontekstis, et kõik muud haridusastmed on riik võtnud enda kanda ja alusharidus on justkui lapsevanemate ja omavalitsuse õlul. Ja teil eelnõu juhtivmenetlejana kindlasti on selles protsessis ääretult suur roll ja lisaks olete te oma erakonnaga ka veel välja käinud, et selline idee on mõistlik. Mis te arvate, kui see eelnõu hakkaks kehtima või jõustuks aastast 2020 ehk see ei puudutaks järgmise aasta eelarvet, mis te arvate, kas teie oleksite valmis võtma selle veduri rolli ja viima selle eelnõu ikkagi kolmandal lugemisel seaduseks saamiseni välja? Sest ma saan aru, et üks osa tagasilükkamise põhjustest on seal, et see ei saaks jõustuma hakata järgmisel aastal. Kui aga lükata see aasta võrra edasi, ühe keskkonnatasude seadusega me tegime nimelt nii. Nii et see oleks ju mõistlik.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh-aitäh! Küsimus on selge.

Heljo Pikhof
Tegelikult me toetame loomulikult, sotsiaaldemokraadid, seda, et lasteaia kohatasu ja toiduraha maksma enam vanemad ei peaks, et alusharidus oleks tasuta. Aga kui sa räägid siin edasilükkamisest, tegelikult on väga oluline, et ministeerium tuleb välja alushariduse seaduse eelnõuga, mida on siis juba ammu lubatud ja pidi tulema siis järgmise aasta sügisel alles välja. Need asjad käivad nagu koos. Aga ma ei oska öelda, kuna see uus eelnõu siis järgmises Riigikogus n-ö küpseks saab seadusena, et siis sellest lähtuvalt see kohatasu kaotada ja ka toiduraha. Aitäh küsimuse eest!

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Kõik need meetmed, mida te üles lugesite ja mida komisjonis tutvustati, ja see alushariduse seaduse eelnõu lasevad end päris kaua oodata. See on probleem. Aga eile võeti vastu tuleva aasta riigieelarve. Miks seal ei kajastu vahendeid alushariduse tugevdamiseks? Ma arvan, et eelnõu algatajad oleksid rahul ka n-ö poole rehkendusega selleks, et tagada vahendid, mis alushariduse kvaliteeti tõstaksid. Võib-olla see samm, et kohe minna üle tasuta lasteaiale, ei ole see, mida valitsus jaksaks võtta, aga väiksema sammu saanuks kindlasti. Aitäh!

Heljo Pikhof
Aitäh! Ma ei saa nüüd konkreetselt aru küsimusest selles mõttes, et mis sellel alushariduse kvaliteedil siis nii väga viga on. Võib-olla sa oskad seda põhjendada? Kui osa lapsi käib täna, ütleme, lastehoius ja kuni lasteaiani välja, siis nad loomulikult saavad nagu teistsugust õpet, ei saa päris seda alusharidust, aga kui me räägime lasteaiast, siis on olemas ju programmid jne. Vaatame, milliste muudatustega tuleb välja ministeerium.

Esimees Eiki Nestor
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! 2017. aasta kevadel, kui olid kohalikud valimised, panime meie Reformierakonnas Tallinnas programmi sellesama põhimõtte, et lasteaia kohatasu kaoks, seda just hariduse ühtluse printsiibist lähtuvalt. Kui põhiastmel ei ole tasu, gümnaasiumiastmel ei ole tasu ja isegi vabatahtlikus kõrghariduses oleme me jõudnud Isamaa minister Jaak Aaviksoo juhtimisel selleni, et meie kõrgharidus on tasuta, täpsemini siis tasutud, siis miks ometi ajal, kui kõrgharidus on justkui kaup ja alusharidus ehk lasteaiakoht on pigem teenus, mida omavalitsus peaks pakkuma, selline nagu äraspidine olukord on? Mis on teie hinnang, et kas ja millal riigis me jõuame selleni, et tuleb see keskne lahendus? Või pigem te ütlete, et näiteks sotside poolt toetate ka meie lahendust Tallinnas, et see täna seal linnaeelarve hääletusel läbi läheks? Aitäh!

Heljo Pikhof
Ma ei kuulu Tallinna Linnavolikokku, ma kuulun Tartu Linnavolikokku. Ma selles osas ei oska nagu nende inimeste eest, kes seal volikogus on, midagi öelda. Nagu sa ise tead, volikogu liige on oma arvamuses vaba ja sõltub oma valijatest Tallinnas. Aga mis on tänuväärne, on muidugi see, et Tallinnas ei küsita toiduraha alushariduses, lasteaias käivatelt lastelt. See on nagu kiidusõna. Kui ma Tartut vaatan, siin on ka päris palju tehtud. Näiteks eralasteaias ja munitsipaallasteaias on kohatasud võrdsustatud, mis on suur samm edasi. Aga seda, kuidas Tallinna Linnavolikogus keegi hääletab, sinna minu ütlemised ei küündi. Nemad hääletavad ikka ise. Aga mina toetaks seda, kui sa minu käest küsid, aga ma ei ole Tallinna Linnavolikogu liige.

Esimees Eiki Nestor
Vilja Toomast, palun!

Vilja Toomast
Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Mul on ka selline nagu kuidagi sissejuhatava lausega küsimus. Kui me nüüd oletame, et me võiksime seda eelnõu nagu toetada, siis see on üks osa sellest kompleksist, et me toetame seda põhimõtet, et alusharidus võiks olla või lasteaia kohatasud tuleks kaotada. Ja kui nüüd ministeerium tuleb välja selle alushariduse sisulise poolega, siis miks me ei võiks nagu siin Riigikoguna anda selle signaali ka ministeeriumile, et me täna otsustame, et see eelnõu jääb menetlusse ja paneme pikema tähtaja, et me ei peaks järgmise aasta eelarves sellega arvestama? Ja las ministeerium tuleb selle alushariduse sisuga omasoodu, on see siis 2019 lõpp või mitte, aga see Riigikogu on näidanud oma põhimõttelist otsust meie lasteaialaste tuleviku suhtes.

Heljo Pikhof
Aitäh küsimuse eest! Komisjonis kahjuks seda teemat keegi ei tõstatanud.

Esimees Eiki Nestor
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Jah, ma tean, et te ei ole Tallinna volikogus, aga ma tean, et te olete sotsides. Äkki te ütlete kolleegidele siis edasi. Mulle väga meeldis, et te toetate sama joont ka Tallinnas. Meil on täna eelarve arutelus see ettepanek sees. Tallinnas on lasteaia kohatasu jätkuvalt tõusnud. Nüüd loodab linn saada 16 miljonit ja seda on võimalik ka mujale kasutada. Minu küsimus teile võib-olla on selline natuke juhatav, aga kas te eelistaksite, et see tasu kaoks varem või hiljem? Aitäh!

Heljo Pikhof
Aitäh küsimuse eest! Aga mul on ka sulle palve. Äkki sa ütled Tartus linnapeale, et kaotataks ära nii kohatasu kui ka toiduraha maksumus.

Esimees Eiki Nestor
Rohkem komisjoni esindajale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Me oleme arvamusel, et see eelnõu võiks jääda menetlusse. Ta võiks jääda menetlusse vaatamata sellele, et ta on vastuoluline ja et siin on jutt jälle ühest tasuta asjast, mis iseenesest on üks ebameeldiv tendents Eestis. Siin on natukene teistsugused asjaolud. Tegelikult tasuta lasteaia või siis tasutud lasteaia algatusega tulime, nagu ikka kipub juhtuma, ju esimesena välja meie ja tulime välja omavalitsuse kontekstis. Omavalitsus võiks pakkuda, võiks kaotada lasteaiatasud. Ja põhjendused olid siin kahetised. Esiteks, täpselt samal ajal me tulime ju välja ka eestikeelse hariduse ja eestikeelse lasteaia küsimusega. See haakub väga täpselt üldise keele- ja integratsioonipoliitikaga, et lapsed peaksid saama eestikeelsuse ja oma sotsiaalse võrgustiku juba lasteaias. Koos õppides omandatakse või eesti keeles õppides omandatakse väga ruttu ka keel, suhted ja hoiakud. Ja selles mõttes see on juba sihuke asi, mis õigustab tasuta lasteaeda.
Teiseks kerkis umbes samal ajal ju väga tugevalt üles või viimased aastad on kerkinud ka kasvatusteaduse hoiak, et tegelikult võiks sihuke "kohustuslik" haridusosa alata varem. Me ei taha väga kohustuslikku lasteaeda teha ega alustada kooli liiga vara, aga me arvame, et see lasteaeda katvus (?) võiks olla suurem, kui ta praegu on. Isegi kui ta on siin 94%, siis ühes või teises vormis võiks olla riigi huvi, et laste koolivalmidus on ühtlasem. Kui see ei ole ka lasteaias käimine, on see siiski mingisugune kontakt lapsega ja kontrollimine, et kõik jõuaksid 7-aastaselt sellele tasemele, et nad suudaksid teistega koos õppida. Nii et igatahes selline suhtumine lasteaeda on viimase paari aasta muutus olnud, kaasa arvatud meie erakonnas.
Nüüd, mis meile muidugi problemaatiline on just, et kui seda riiklikult teha, siis me jälle võtame ära ühe omavalitsuse põhifunktsiooni. Lasteaiandus võiks olla ikkagi omavalitsuste roll, ikkagi see on niivõrd kogukondlik tegevus. Kui me riigistame ka lasteaiad, siis sellega kaob veelgi kontakt kohaliku võimuga, veelgi selline igapäevane arusaamine, et keegi ka kodu lähedal millegi eest hoolitseb ja võim on mingis küsimuses hästi kodu lähedal. Nii et me tegelikult ei tahaks seejuures omavalitsuse autonoomia rikkumist näha. Ja nüüd tuleb järgmine küsimus, et kuidas seda siis rahastada, et kas me tõesti nüüd maksame riiklikult või kuidas me seda nüüd kehtestame. Kehtestame seadusega kõigile ühtemoodi – see tundub ikkagi autonoomia riivena, mispärast me eelistasime kohe algusest peale omavalitsuste liini, ja teiseks, et ka finantsiliselt justkui selline riiklik kinnimaksmine ahistab mõneti ju omavalitsuste vabadust. Selles mõttes me tõrkusime ka selle rahastamisskeemi pärast. Ka see eelnõu meie jaoks ei ole veel küps. Kuidas seda rahastust siis korraldada? Mida me siis kinni maksame – kas me võtame kõige kallima Eesti lasteaiatasu ja maksame seda kinni või siis me lihtsalt keelame seda kallimat tasu võtta või kõrgemat tasu võtta, aga maksame mingi madalama tasemega? See ka ei sobi. Nii et igatahes on tasu üle vaidlus üks selle eelnõu edasise arendamise küsimus või selle teema.
Ma palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Jürgen Ligi
Ja lõpuks on see loogika ikkagi selles, et kui kõrgharidus on tasuta, siis ei saa olla lasteaias ju justkui tasu. Lasteaed on rohkem teenus kui kaup, nagu klassik juba täna ütles, ja kõrgharidusega on vastupidi. Kõrgharidus on pigem kaup, kus võitjad on eelkõige vähemus peale ühiskonna enda. Nii et see Tallinna algatus meie arvates võiks laieneda kõigisse omavalitsustesse ja me võiks seda arutada just nimelt edasi, et kuidas me selle autonoomia rahastamise teeks selliselt, et kõigis omavalitsustes lasteaiatasud tõepoolest kaovad, samas ei kao omavalitsuse vastutus alushariduse eest. Ja muu enam-vähem, ma usun, on lahendatav. Nii et ettepanek on jätta see eelnõu menetlusse. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Heljo Pikhof
Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Võrreldes 5–6 aasta taguse ajaga on Eesti perepoliitika teinud läbi tõelise murrangu. Kolme või enama lapsega pered saavad juba teist aastat lasterikka pere toetust ning alates 2019. aasta jaanuarist maksab riik pere esimesele ja teisele lapsele kolm korda suuremat toetust kui 2014. aastal. Lisaks panustab riik laste huvitegevusse ja aitab elatisabi fondi kaudu neid lapsi, kelle üks vanematest ei täida oma vanemakohust. Tuleva aasta riigieelarve näeb peretoetustele ette 300 miljonit eurot. Viie aastaga on see summa kolmekordistunud. Protsendina SKT-st kulutab Euroopa Liidus meist rohkem peretoetustele vaid Luksemburg. Julgen väita, et laste heaolu märkimisväärne paranemine koos perede kindlustunde kasvuga on Eesti selle sajandi suurim edulugu.
Ometi on siit-sealt vajaka. Nii on meil jätkuvalt kitsastes oludes elavaid lapsi ja ka lapsi, kelle haridustee kulgeb juba maast-madalast konarlikult. Üks tõsine probleem on see, et arvestatav hulk lapsi ei käi täna lasteaias. Kirjade järgi ei jõua lasteaeda 6% kolme- kuni seitsmeaastastest lastest, aga tegelikkuses jääb kümnendik meie lastest alusharidusest kõrvale. Seda on selgelt liialt palju. Jah, nende seas on lapsi, keda emad-isad kodus pühendunult õpetavad ja kes saavad hiljem koolis kenasti hakkama, aga paljud vaid koduseinte vahel sirgunud lapsed ei ole n-ö kooliküpsed, nad lähevad esimesse klassi ilma sotsiaalsete oskusteta ja vajavad pahatihti järelaitamist. Mööda ei saa vaadata ka tõsiasjast, et laste seas, kes enne 9. klassi kooli pooleli jätavad, on rohkem neid noorukeid, kes mudilastena lasteaeda ei jõudnud.
Erinevalt koolis ja ka kõrgkoolis õppimisest on lasteaias käimine tasuline. Eesti eri paigus tuleb vanematel lasteaiakoha eest erinevaid summasid välja käia. Lasteaiatasud ulatuvad 10–20 eurost 70–80 euroni kuus, millele lisandub siis toiduraha. Paljud omavalitsused on lasteaiatasu sidunud miinimumpalgaga ja nii kasvab aasta-aastalt koos alampalga tõusuga ka lasteaia kohatasu. Juba mõnda aega on räägitud sellest, et alampalk ei ole lasteaiamaksu jaoks sobilik alus, et ta tuleks alampalga küljest lahti haakida. Kehtiv kord ütleb, et see ei tohi olla suurem kui 20% miinimumpalgast. Kuigi valdavalt omavalitsused maksimumi ei küsi, on ikkagi tegu arvestatava väljaminekuga, eriti siis, kui peres on kaks või kolm lasteaiaealist last.
Mitte ainult lasteaia kohatasu, vaid ka söögiraha kasvab meil aasta-aastalt. Näiteks Tartus on lapse arvestusliku toidupäeva hind 1,6 eurot ning ühe kuu kohatasule kulub tänavu 70,5 eurot ja uuel aastal 75 eurot. Võru linnas oli aprilli seisuga kohatasu suuruseks 17 eurot, Hiiumaa vallas 13 eurot ja Setomaa vallas 12 eurot kuus. Osa omavalitsusi maksab lasteaialaste toidu kinni. Näiteks teeb seda Tallinn, kus küll palgad on Eesti tipus. Tõsi, omavalitsused pakuvad ka mitmeid soodustusi. Ja nii arvutavadki paljud lapsevanemad palehigis, mis oleks majanduslikult mõttekam: kas olla lastega kodus ja säästa lasteaiatasude pealt või minna tööle ja maksta suur osa oma kuuteenistusest lasteaeda ära.
Omavalitsuste vahel valitsevad suured hinnakäärid süvendavad omakorda paikkondlikku ebavõrdsust. Seega saab tõdeda, et lasteaiakoha maksumus on põhjuseks, miks osa lapsi lasteaias ei käi, ja et suuresti omavalitsuste võimalustest ning valikutest sõltuv alushariduse korraldus ei taga lastele võrdseid võimalusi. Kui hariduslik kihistumine algab juba väga noores eas, võib see mõjutada kogu inimese edasist elukäiku. Sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et...
Kolm minutit, palun!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Heljo Pikhof
 ... kogu haridussüsteem on otsast otsani üks tervik ning peab olema ühtviisi kättesaadav igale lapsele ja noorele. Kuna haridustee algab alusharidusest, mis laob vundamendi inimlapse õpi- ja sotsiaalsetele oskustele, peab seda antama tasuta. Just selle on kirjutanud sotsiaaldemokraadid sisse oma 2019. aasta Riigikogu valimiste programmi: nii lasteaia kohatasu kui ka toiduraha, mille suurusjärk kokku saab olema 65 miljonit eurot, peavad tulevikus jääma riigi kanda. Tasuta haridus lasteaiast kõrgkoolini, on üheks Eesti edu võtmeks, mis aitab tasandada ka ühiskondlikku ebavõrdsust.
Sotsiaaldemokraadid on järjepidevalt pingutanud ka selle nimel, et lasteaiaõpetaja palk jõuaks järele kooliõpetaja palgale. 2019. aastal jagab riik omavalitsustele 15 miljonit eurot, et lasteaiaõpetaja palga miinimum oleks 90% kooliõpetaja omast ning magistrikraadiga lasteaiaõpetaja saaks kooliõpetajaga võrdset alampalka. Ka lasteaiaõpetajate väärtustamine aitab kaasa sellele, et Eesti lapsed oleksid terved ja targad. Lasteaed on kodu kõrval koht, kus luuakse eeldused selleks, et lapsed saavad koolis hästi hakkama ja jõuavad ka elus edasi. Sugugi vähetähtis ei ole seegi, et lasteaias saavad põnnid kõhu tasakaalustatud ja tervislikku toitu täis. Sotsiaaldemokraadid on igatahes seda meelt, et kogu haridussüsteem on otsast otsani üks tervik ning peab olema ühtviisi kättesaadav igale lapsele ja noorele. See on meie rahva tuleviku edu pant. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel on mul kõigepealt väga hea meel öelda seda, et ühel või teisel viisil valitseb selles küsimuses, et alusharidusest algab iga inimese haridustee ja alusharidus peab olema see esimene ja kõige olulisem samm, etapp, kuidas soovite, selles, et inimesest saaks mitte ainult väga hea inimene, vaid ka väga hea kodanik. Alusharidusele peame me mõtlema ja mõtlema tegelikult ka väga praktilisest seisukohast, see on rahast. Kui meil on praegu riigis olukord, et meil kõrgharidus, eestikeelne kõrgharidus on tasuta, siis tekib ju õigustatud küsimus, miks selles kõige olulisemas etapis – seal alushariduses, kust tegelikult algavad, kust leitakse paljud eeldused, milles inimene saab tugevaks või on tugev, kus tegelikult antakse alus kogu edasisele teele –, miks seal siis on see rahaline kulu nii suur, miks lapsevanem peab mõtlema just seal, kas ma saan oma last panna lasteaeda, kas see on talle võimalik. Need ebavõrdsed määrad üle väikese Eesti on liiga suured. Ja meie kõigi lahendada on just nimelt see, et alusharidus, milleks Eestis on olemas kõik eeldused – tõesti, meie alusharidus on juba ka praegu väga heal tasemel, aga on eeldused, et palju rohkem lapsi saaks selle väga hea alguse tervele oma eluteele. Miks siin just peab hakkama see vanemate rahakott nii väga mõjutama? See ei ole õige, õiglane ega ka meile tuleviku seisukohalt kuidagi vajalik.
Loomulikult, selles seaduse eelnõus on veel tooreid kohti, on neid küsimusi, mille üle peab arutama, mille puhul tuleb mõelda, kuidas tõesti mitte rikkuda seda kohaliku omavalitsuse autonoomiat, kuidas tegelikult selle sisu ja otsuse pädevus oleks ikkagi kohaliku omavalitsuse käes, aga kuidas riik saaks anda sellise toe, tunnustuse, et seda alusharidust me näeme terve inimese elutee alusena. Siia juurde muidugi tõstatub see küsimus, et kui me tõesti – võib-olla mitte sellel aastal, võib-olla mitte ka järgmisel aastal, aga lähematel aastatel kindlasti – suudame teha selle murrangu ja liikuda edasi eestikeelsele ühtsele koolile, siis minu meelest see alushariduse tasumine, koha tasumine riigi poolt on üks neid tegureid, mis kindlasti aitab kaasa ka liikumisele ühele Eesti koolile. Nii et ma tänan kõiki fraktsioone, kes siin ühe või teise sõnavõtu najal on seda ideed toetanud, ja loodan, et me lõpetame selle esimese lugemise, et liigume selle seaduseelnõuga edasi ja ikkagi just nimelt selles vaimus, et küsimus ei ole niivõrd poliitiline. Küsimus on eelkõige Eesti tulevikus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aadu Must Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Aadu Must
Austatud esimees! Head kolleegid! Kultuurikomisjonis oli sellest seadusest tõesti palju juttu ja üksmeelt oli tegelikult rohkem, kui praegu sellest lõppotsusest välja paistab. Seda, et valdkond on ülimalt oluline, ei eitanud keegi. Seda, et Vabaerakond väärib tunnustust selle teema lauale toomise eest, ei julgenud ka keegi vaidlustada. Vastupidi, kõik leidsid, et see on päris hea stiimul. Ministeerium ütles, et neil on juba peaaegu – peaaegu! –  valmis või töös midagi analoogilist. Aga alati on hea, kui natuke ka ministeeriume tagant torgitakse.
Loomulikult oli ka selliseid probleeme, mis siiski sundisid lõpuks vastu võtma otsuse, mis on protokollis sõnastatud: eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seal oli alates sellest, et kõik need eelarve asjad, omavalitsuse pädevuse asjad ... Aga kunagi kantsler Konrad Adenauerilt küsiti, ta oli siis peaaegu 90-aastane, et kuidas ta oma arvamust on muutnud. Ja ta ütles, et teate, inimene õpib eluaeg, kunagi ei ole hilja oma arvamust muuta ja targemaks saada.
Kuulates tänaseid arutelusid ja ka välja pakutud lahendusi, ma teen iseenda ettepanekule vastupidise ettepaneku – kunagi ei ole keelatud targemaks saada. Ma teen ettepaneku selle eelnõu menetlusse jätmist toetada. Ma tean, et see paneb komisjonile pagana suure koormuse. Me peame rääkima ministeeriumiga, kui valmis te olete, kas on võimalik eelnõud ehk ühendada. Ma tean seda, et me ei tohi ju seda eelnõu saali tuua nii, et järgi on jäänud ainult pealkiri ja muud ei ole. Ja sellele vaatamata, konsulteerides ikka ilusti oma fraktsiooniga ka, teen ma ettepaneku seda eelnõu mitte tagasi lükata ja esimene lugemine lõpetada. Aitäh, Krista, ja ka Jürgen aitas põhjendada seda, et see on mõistlik. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan läbirääkimised. Austatud Riigikogu! Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 731 SE esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda ettepanekut tuleb meil hääletada.
Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 3 Riigikogu liiget, vastu 50, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust. (Aplaus.) Eelnõu 731 SE esimene lugemine on lõpetatud. (Helistab kella.) Määran muudatusettepanekute tähtajaks 2. jaanuar 2019 kell 16.00. Kohtumiseni!

Istungi lõpp kell 12.40.