XIII Riigikogu Verbatim record
VIII istungjärk
Wednesday, 12. december 2018, kell 14:00

Unedited

Table of ContentsArrow

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, alustame täiskogu kolmapäevase istungiga. Kas on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Aitäh! Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal hetkel 86 Riigikogu liiget. 

1. 14:02 Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Meie päevakorras esimene punkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (696 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu! Kuna eelnõu 696 SE vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
88 riigikoguliiget viibib täiskogul.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 696 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 87 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

2. 14:05 Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Reformierakonna nimel Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur
Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Isikuandmete kaitse seadus on meil ju tegelikult teisel ringil. Selle eelnõu põhjus teisele ringile tulemiseks mäletatavasti oli ainult üks ehk kuidas reguleerida inimeste kaitset suhtes avaliku meediaga. Neid vaidlusi põhiseaduskomisjonis me pidasime päris palju. Lõppkokkuvõttes jäädi ikkagi selle lahenduse juurde, mis valitsuse poolt välja pakuti. Ehk piisab ajakirjandusele kinnitamaks, et ühe või teise inimese kohta eraelulised andmed on võimalik avaldada juhul, kui selleks on olemas avalik huvi.
Loomulikult, avaliku huvi mõiste on määratlemata õigusmõiste ja seda tuleb igakordselt sisustada iga ajakirjaniku enda peas. Aga ma väga loodan, et kas või tänane minu väike tähelepanu juhtimine sellele meenutab ajakirjanikele, et ühe inimese kohta andmete avalikustamine – ükskõik, milliste andmete avalikustamine – tähendab seda, et tungitakse inimese eraelu sfääri. Ja selle puhul peab alati kaaluma, kas see avalik huvi ühe või teise andmete avalikustamisel kaalub ülesse inimese kaitse eraelu puutumatusele. Neid võimalusi selle sõnastuse seadusesse panemiseks oli loomulikult palju. Aga lõppkokkuvõttes loomulikult peab langetama otsuse kohus, kui neid probleeme on. Seetõttu tegelikult ma arvan, et me suudame edasi elada ka selle teadmisega, et avalik huvi on see määratlus, mis teksti sisse jääb.
Aga selles seaduses on ka väga palju teisi teemasid, mille üle komisjon vaidles, olgu need ajakirjanike poolt tõstatatud teemad või meile teiste huvigruppide poolt saadetud teemad. Fakt on see, et valitsuse poolt jäädi selle seadusega hiljaks. Meil on täna reaalne olukord, kus üle poole aasta on Euroopa Liidu vastav andmekaitse üldmäärus kehtinud. Ja imekombel ei olegi Eesti riik kokku kukkunud. Eesti riik on toiminud ja ka isikuandmed on kaitstud. Aga et nad oleksid paremini kaitstud, on meil seda seadust vaja. Ja vaatamata sellele, et ma ei saa kõikide punktidega selles seaduses nõustuda, on selle seaduse üldeesmärk siiski õige. Suurem mure on meil tegelikult ülejärgmise punktiga, mis puudutab sellesama isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadust, aga sellest täpsemalt juba siis, kui selle eelnõu juurde jõuame. Seniks jääb loota, et see peamine vaidlusteema, mis puudutab avalikku huvi versus eraelu puutumatus, et siin ajakirjanikud lähtuvad kainest mõistusest ja tervest mõistusest ja me ei näe ajakirjanduses eraelu puutumatuse rikkumist, mis võiks viia selleni, et inimesed lähevad oma õigusi kaitsma kohtus. Aga kui on seda vaja teha, siis loomulikult tuleb teha.
Nii et antud juhul 679 SE on eeldatavalt kõlbulik vastuvõtmiseks, vaatamata sellele, et seal jätkuvalt mõned puudused on. Aga valitsusele tõesti südamele see, et tegelikult jäädi kogu selle protsessiga hiljaks – nii osapoolte ja huvigruppide kaasamisega kui ka sellega, mis sinna teksti lõpuks kirja sai. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jüri Adams Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Selle seaduse puhul on kohane rääkida natuke üldiselt, mis asi on Eesti seadus, mis asi on Euroopa Liidu seadus ja kuidas me edasi läheme. Umbes 2000. aastate alguses võisime nentida, et Eestis oli ülemineku ajal kujundatud uus Eesti seadusandlus valmis ja nõukogude aja normatiividest ei olnud peaaegu midagi säilinud. Meil oleks võinud edasi minna rahulikult oma riiklik areng ja siis tuli Eesti astumine Euroopa Liitu. Kõik teame, mida head on kaasa toonud Euroopa Liitu astumine ja liikmeks olek, aga tõde on see, et nagu üheski muus asjaski ei ole Euroopa Liitu astumisel ainult mitte head ja positiivsed küljed, vaid on ka halbu külgi ja ohte tulevikule.
Üks praktiline asi oli tolleaegsete Riigikogude koosseisude jaoks nn seadusandluse harmoniseerimine. Seda võeti ette kiirkorras, masse, seadusi, mis olid tõlgitud suhteliselt automaatselt, võeti vastu mitme tuhande lehekülje ulatuses tekste. Need tekstid ei haakunud Eesti varasema seadusandluse traditsioonidega ja ei moodusta siiamaani, praegu aastaid hiljem, juba üle kümne aasta, ei moodusta ikka veel süsteemi tervikuna. Nii et meil on Eestis kaks erinevat, ka mõisteliselt ja metoodiliselt lahku minevat seadusandluse osa.
Üks on see, mida me võiksime nimetada oma seadusandluseks ja teised on n-ö Euroopa Liitu astumisega kaasa tulnud seadused. Nüüd, kui me vaatame seda seadust, mis täna on, siis see ei ole sugugi mitte kõige halvem eksemplar nende hulgas. Siin ei ole tegemist seda tüüpi seadusega, kus on tehtud tõlketekst, mida siis kummitembeldada seaduseks. Siin on tegemist niisuguse variandiga, et on olnud Euroopa Liidus kokku lepitud teatud ühtsed põhimõtted, mis peaksid olema liikmesriikide seadustes läbi viidud. Ja see tekst, mis meile ette pannakse, see on n-ö individualiseeritud tekst. Ta ei saa olla, ta ei ole millelgi määral ühine samasuguste tekstidega teistes Euroopa Liidu riikides. Et see niimoodi on, see on minu arvates praeguse Euroopa Liidu teatud töövõit, et asjad ei olegi läinud nii halvasti ...

Esimees Eiki Nestor
Ma vabandan Jüri Adamsi ees! Sven Sester, sul on nii võimas hääl, et isegi kui sa sosistad, on see ettekandjale kuulda. Austame Jüri Adamsit antud juhul. Palun jätkata!

Jüri Adams
Aitäh, härra juhataja! Mind Sven Sesteri kõva hääl ega tema muu tegevus Riigikogus ei häiri. Ma ei räägi kindlasti mitte sellepärast siin, et ma loodaksin Sven Sesterile midagi selgeks teha nendest asjadest, mida ta siiamaani ei ole taibanud. Aga mina räägin praegu põhiliselt nendele, kes tahavad kuulata ja kindlasti ka stenogrammi jaoks.
Vaadake, nende seaduste põhiprobleem on selles, et nemad kannavad ühte ja põhilist ideoloogiat, nimelt ühtse Euroopa riigi, olgu ta siis föderaalriik või unitaarriik või ükskõik millises teises variandis, selle loomise meetodit. Esialgu on meil kogemus ...
Paluks lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega.

Jüri Adams
Esialgu on meil kogemus see, et Euroopa Liidu ühisriigi loomise pealesurumine või vastav ideoloogia on viinud halbadele tagajärgedele. Kõige halvem tagajärg on see, et Euroopa Liidu ka selles aspektis halvasti juhtimisele üks põhiline tulemus on see, et üks suuremaid Euroopa Liidu liikmesriike, nimelt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, astub välja. Ja üks asi, mida meie vähemalt peaksime endale aru andma, on see, et kui need halvad tendentsid, liigselt ülepingutatud ühtse riigi ellukutsumise tendentsid süvenevad Euroopa Liidus, siis tõenäoliselt saab selliseid väljaastujariike olema teisigi. Seda enam, et demokraatlikus poliitikas tulevad igasugused muud asjad ka kaasa.
Ma ei oskagi siin praegu ütelda muud lõpetuseks, kui et ma väidan, et nii sisuliselt kui terminoloogiliselt selle seaduse vastuvõtuga meil selle seaduse valdkonnas ei lähe kahjuks mitte midagi paremaks. Needsamad vead, mis kunagi 95.–96. aasta valdkonnas algusesse sattusid, alates halvast mõistestikust ja veel halvemast terminoloogiast, need säilivad. Millised on tulemused, seda näitab ... Aga üleskutse oleks mul selline: palun katsugem tulevikus nn Euroopa Liidu direktiivide harmoniseerimisel esiteks vältida sõnasõnalisi tõlkeid üldse, teiseks, oma seadustesse üle kanda ainult see väike osa, mis on tõesti Eestile vajalik, ja jätta välja see mänguline osa harmoniseerimisseadustest, kus me toodame tekste, mis Eesti ühiskonna ja Eesti majanduse olukorraga kuidagi ei haaku. Aitäh tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor
Sven Sesteril on õigus vastulauseks. Palun, Sven Sester!

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Kuulasin väga tähelepanelikult Jüri Adamsi n-ö lugu sellest, mis ta kaheksa minuti jooksul, täiendava kolme lisaminutiga püüdis rääkida. Ta tõi mitu korda välja mõiste "ideoloogia". Ma ei saanud täpselt aru, mis ideoloogiat Jüri Adams peab silmas. Ja kindlasti võtaks kokku tema enda sõnadega, mis ta ütles, et "ma ei oska siin midagi ütelda" – nii Jüri Adams tsiteeris ennast. Nii et ma arvan, et see on kõige tähtsam selle asja kokkuvõte tänases päevas tema kaheksaminutises jutus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Lõpetan läbirääkimised. Austatud Riigikogu, Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE) kohta on põhiseaduskomisjon teinud ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (679 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Hääletustulemus: poolt 78, vastu 13, erapooletuid 1. Isikuandmete kaitse seadus on vastu võetud.

3. 14:19 Riigikogu otsuse "Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine" eelnõu (751 OE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine" eelnõu (751 OE) teine lugemine. Rahanduskomisjonipoolne ettekandja on komisjoni aseesimees Taavi Rõivas. Palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Austatud Riigikogu! Meenutuseks, et selle eelnõu sisu on siis anda Riigikogu otsusega nõusolek Euroopa Investeerimispangas Ühendkuningriigi poolt märgitud kapitali asendamiseks teiste liikmesriikide poolt, sealhulgas siis ka Eesti poolt. Tuletan meelde ka selle, et rahalist sissemakset me ei tee, see meie osa kasv kaetakse panga reservide arvelt. Esimene lugemine toimus 21. novembril ja muudatusettepanekuid tähtajaks ei laekunud. Arutasime teisel lugemisel rahanduskomisjonis seda eelnõu 3. detsembril ja käidi veel olulisemad teemad üle, aga mingeid muudatusi ega midagi sarnast ei tehtud. Nii et saab öelda, et täielikus üksmeeles teeme ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 12. detsembril. Ühtlasi teeb siis rahanduskomisjon ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus ja kordan veel kord: see oli konsensuslik ettepanek. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Nüüd me võtame selle eelnõu siin hääletada, aga samal ajal päris selge ei ole, kas britid üldse lahkuvad Euroopa Liidust ja kui lahkuvad, siis millal ja kuidas. Äkki me oleme natuke ajas ees siin. Või oleks võimalik seda hääletustulemust igal juhul jätta reservi, juhul kui britid tõesti ära lähevad? Aitäh!

Taavi Rõivas
Aitäh, hea küsija! Kui see hääletus hoiaks Brexiti ära, siis ma kutsuks teid kõiki ülesse vastu hääletama, aga paraku see konkreetne hääletus ilmselt Brexitit ära hoida ei suuda. Kui tõesti peaks juhtuma selline harukordne olukord, et tuuled pöörduvad, kas lähimas tulevikus või kunagi kaugemas tulevikus, siis küllap saab seal Euroopa Investeerimispangas ka kõik need proportsioonid jälle uuesti paika. Ma usun, et see konkreetne eelnõu Brexiti puhul nii kandvat rolli ei mängi, et sellest Brexiti reaalne tulemus või tagajärg sõltuks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Taavi Rõivas! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Austatud Riigikogu! Eelnõule 751 OE muudatusettepanekuid ei esitatud. Läheme lõpphääletuse juurde. 
Austatud Riigikogu! Eelnõu 751 OE vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
93 Riigikogu liiget on kohal.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamine" eelnõu (751 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 90 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid 2. Otsus "Ühendkuningriigi poolt Euroopa Investeerimispangas märgitud kapitali asendamise" kohta on vastu võetud.

4. 14:25 Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE) kolmas lugemine 

Esimees Eiki Nestor
Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Marko Pomerants Isamaa fraktsiooni nimel.

Marko Pomerants
Tere päevast! Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Teen midagi pretsedenditut, aga kodukord seda meil võimaldab. Tegemist on seaduseelnõuga 650, mis on ka eelmises koosseisus meil siin erinevaid emotsioone tekitanud. Kui me järgmine kord kodukorda hakkame muutma, siis ma arvan, võikski olla nii, et nii nagu lennukis ei ole 13. rida, siis eelnõu 650 ei menetleta, et 651 on.
Aga milles on siis antud juhul üles kerkinud võimalik probleem? Püüan mõistukõnega selgitada. Ühed riigimehed esitasid eelnõu Riigikogule, et isikuandmete kaitse seadus saaks rakendatud. Teised riigimehed põhiseaduskomisjonis menetlesid seda eelnõu ja suure saali abiga jõudsime ka teise lugemise lõpetada. Teisel lugemisel kolmandad riigimehed arvasid, et riigi turvalisuse nimel tuleks teha muudatusi. Puudutab see nimelt vangistusseadust, ja nad tegid need muudatused, mida me aktsepteerisime. Neljandad riigimehed, kelle hulgas on ka palju naisi, kes esindavad ühte institutsiooni, arvasid, et selline muudatus võib olla põhiseadusvastane.
Päris elus ei ole meil võimalik praegu seda tuleproovi läbi teha, sest 3. märtsil kõik jälle tahavad saada uuesti riigimeesteks ja riiginaisteks. Et ära hoida seda ohtu, et järgmine riigimees, kes on meil tegelikult naine, jätab selle seaduse välja kuulutamata, kutsun teid üles sellele eelnõule vaja minevat 51 häält mitte andma.
Mis võiks saada edasi? Homme hommikul, kui see nii läheb, annab põhiseaduskomisjon menetlusse isikuandmete kaitse seaduse rakendusseaduse eelnõu, kus see võimalik vastuolu on likvideeritud, ja teie ühisel jõul jõuame selle Riigikogu koosseisu jooksul olukorrani, kus isikuandmete kaitse seadus, mille me vastu võtsime, saab ka kenasti rakendatud. Ja kui homme nii läheb, et me selle eelnõu algatame, siis selle number ei ole enam 650. Aitäh teile ja veel kord palun seda eelnõu mitte toetada!

Aseesimees Enn Eesmaa
Taavi Rõivas, kas ... Ei. Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsiooni poolt.

Hanno Pevkur
Head kolleegid! Marko rääkis mõistukõnet, mina ei räägi mõistukõnet. Ma ütlen otse, mis seis on. Seis on väga lihtne: õiguskantsler ütles, et valitsuse ettepanek anda inimeste järele kontrolli õigust ka vanglateenistusele suuremas mahus võib olla põhiseadusega vastuolus. Lihtne teema. Seaduseelnõus on ta täna sees, mis tähendab seda, et väga suur risk oleks parlamendil võtta see seadus vastu, teades ette, et tegemist on põhiseadusvastase olukorraga. Ja kui õiguskantsler sellele tähelepanu juhib, siis parlament ei saa jätta sellele reageerimata. Jah, teoreetiliselt saab jätta reageerimata, teoreetiliselt võime riskida sellega teadmisega, et me võtame vastu põhiseadusvastase seaduse.
Me pakkusime põhiseaduskomisjonis välja ka lihtsama lahenduse, et valitsus võtab selle eelnõu tagasi. Teatavasti on parlamendi kodu- ja töökorra seaduses kirjas selgelt võimalus Vabariigi Valitsusel alati enda algatatud seadus tagasi võtta. Ma ei tea, miks valitsus seda teed ei läinud. Ja nüüd peab siin parlament tegema mingisuguseid ebamõistlikke lahendusi, selleks et see seadus saaks rakendatud. Kaks punkti tagasi võtsime isikuandmete kaitse seaduse vastu, loomulikult on ka rakendamisseadust vaja. Aga nii nagu ka isikuandmete kaitse seaduse põhitekstiga oli probleeme palju, nii loomulikult oli neid probleeme isegi rohkem selle seaduse rakendamisega. 140 erinevat seadust, mis oli vaja muuta, selleks et isikuandmete kaitse saaks rakendatud. Ja nüüd – isegi mitte 24. tunnil, vaid 24. sekundil enne vastuvõtmist – oleme me olukorra ees, kus on probleem. Ja see probleem on tõsine. Jättes kõrvale kõik need muud väikesed üksikasjad, mis selle seadusega suure tõenäosusega veel ette tulevad, on see probleem tegelikult piisavalt tõsine, et mitte seda seadust vastu võtta. Aga mulle grammi eestki ei meeldi tegelikult see tee.
Ma saan Marko põhimõtetest aru, miks ta põhiseaduskomisjoni esimehena selle tee valis, et umbes hea oleks, kui see eelnõu 51 häält ei saa. Aga oletame, et saab. Iga parlamendi liige käitub oma südametunnistuse järgi ja ütleb, et vot, minul ei ole paberit, et õiguskantsler nii ütles, ja tuleb 51 häält. Siis me oleme olukorras, kus me hakkame rakendama seadust, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas võimalik. Ja siis me justkui ei saa homme algatada uut ka, siis me jääme ootama presidendi otsust, kas siis on põhiseadusega vastuolus või mitte. Aga see oleks äärmiselt rumal, sellepärast et me teame ette, et see probleem on. Halb on muidugi see, et me ei teadnud seda probleemi kuu aega tagasi, et seal võib olla põhiseadusega vastuolu. Aga see ei muuda seda, et tegelikult korrektne viis ka Vabariigi Valitsusele oleks see, et see eelnõu võetakse tagasi. Oleks siia tulnud täna justiitsminister pulti ... Ma saan aru, et ta ei taha tulla, ta on parlamendi ees palju käinud, palju jama korda saatnud, eks ju, ja kõik on teda siin juba noominud pikalt ja pidevalt, ta ei taha siia tulla ja öelda, et näe, jälle ei saanud hakkama. Aga sellepärast ei pea parlamenti panema lolli olukorda ja ütlema, et kuulge, saage ise hakkama. Muidugi saame hakkama, parlament saab alati hakkama.
Ehk täna meil ei jää tõesti muud üle, kui vajutada punast. Ma ei tea, kas siis koalitsioon vajutab ka punast ja tekib erakordne olukord, kus me jõuame kolmandale lugemisele ja on null poolthäält ja 90 vastuhäält, mis oleks ka omamoodi pretsedent ja uus ajalugu. Aga sellises seisus me oleme. Kui valitsus ei taha oma tööd teha ja eelnõu tagasi võtta, siis näitab parlament neile kätte koha ja ütleb, et jah, see eelnõu võetakse menetlusest välja ja vajadusel me siis algatame selle uuesti. Aga veel kord: hea koalitsioon, tehke asju õigete asjade nime all. Kui selle eelnõuga on probleem, siis on korrektne see tagasi võtta. Siis saab küll põhiseaduskomisjon kas komisjonina või üks fraktsioon või mitu fraktsiooni või ka üks saadik algatada kogu teksti vajadusel uuesti. Ja on võimalik see jama ära likvideerida. Aga see, et tulla täna nagu siin ka koalitsiooni poolt ütlema, et teeme mingisuguse jama, ei ole mõistlik. Nii et halbadest valikutest täna tuleb valida parim, aga mul on väga kahju, et justiitsminister ei julgenud siia pulti tulla, möönda probleemi olemasolu ja see eelnõu valitsuse nimel tagasi võtta.

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni poolt Jüri Adams.

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Olukord on tõepoolest enneolematu ja paljulubav – see, mis Hanno Pevkur meile praegu siin ette maalis, et opositsioon ja praegune valitsuskoalitsioon leiavad täieliku üksmeele punasele nupule vajutamises ja eelnõu tagasisaatmises. Kui me tõesti selle ära teeksime, siis see saab olema arvatavasti Eesti parlamentarismi ajaloo ainukene selline ja sellest võidakse isegi terveid romaane tagantjärgi kirjutada.
Aga minu sõnavõttu ma tahtsin alustada sellest, et Eestis on kujunenud kombeks, et Postimehe algatusel iga aasta veebruaris ja märtsis tehakse üks niisugune küsitlus, et mis oli möödunud kalendriaasta kõige parem seadus ja mis oli kõige halvem seadus. Nüüd, need Postimehe hinnangud käivad muidugi niisuguste seaduste kohta või sellest aspektist, et mis üsna laiematele valijate hulkadele lähevad korda. Seadused, mis on üldiselt tehnilise sisuga ja puudutavad väheseid inimesi, nendel ei ole lootust kummassegi edetabelisse, ei paremuse, ei halvemuse edetabelisse kunagi saada. Ma arvan, et ka sellel seadusel, isegi kui ta vastu võetaks, ei oleks võimalust kandideerida kummalegi nendest tiitlitest. Reaalne oleks muidugi halvema seaduse tiitlile kandideerida.
Aga ma arvan, et me peame endale aru andma, et Riigikogu töö seisukohalt, töö kvaliteedi seisukohalt on tõenäoliselt see kõige halvemini menetletud eelnõu, mis meil selle koosseisu ajal on üldse olnud. Ja miks ta on halvem? Nimelt sellepärast, et siin tuleb välja sama probleem, mis oli selle koosseisu alguses, kui te mäletate, kooseluseaduse rakendamise seadusega, mis oli koostatud samasuguses ideoloogias, et maksimaalselt välja selgitada, millistes Eesti kehtivatest sadadest seadustest oleks vaja teha mingisuguseid muudatusi, siis panna see ilusti kompuutriga, seaduste pealkirjad tähestikulisse järjekorda ja esitada siis kinnitamiseks. Tookord, kui te mäletate, pakuti selles paketis 53 seaduse muudatusi. Praegusel hetkel pakuti siin Justiitsministeeriumi töö puhul üle 130 seaduse muudatuse. Lõpuks on nad natuke vähenenud ja selles tekstis, mis meil on, on 126 seaduse muutmised ja ühe seaduse kehtetuks tunnistamine.
Nüüd, tookord kooseluseaduse rakendamise juures analüüsisime olukorda päris põhjalikult ja selgus, et oli selliseid muudatusi, mis olid vajalikud, oli teisi kindlasti, mis olid täiesti mittevajalikud, siis umbes kolmandiku moodustasid sellised seaduse muudatused, mis tegelikult olid ministeeriumite poolt lükatud sellisesse koondeelnõusse ja oleksid pidanud minema eraldi seaduseelnõudena menetlusse, ja oli ka täiesti juhuslikke asju. Minu teada keegi ei suutnud selle paketi puhul seda olla, aga selle paketi puhul on täiesti kindlasti kõik needsamad asjad olemas. Ja kõige olulisem siin on küsimus üksikute ministeeriumite või ametkondade katsetest selle suure seaduste paketi osana ajada mingisugust oma asja, mis kas ei ole üldse seotud põhieelnõuga või on väga nõrgalt seotud.
Paluks lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Jüri Adams
Nii et see on ka see, mis meil praegu välja toodi, see vangistusseaduse muutmise teema. Kindlasti on vaja vangistusseadust aeg-ajalt muuta, aga seda ei saa teha esiteks mitte sellises vormis, peidetuna hoopis teise sildi alla, ja seda peaks tegema vastavas komisjonis. Ma mõtlen, antud juhul on see Riigikogu õiguskomisjon. Ma jään ikka selle arvamuse juurde, et suurem osa selliseid olulisi seaduse muudatusi oleks pidanud menetlema vastavates teemakomisjonides ja siia põhiseaduskomisjoni ainult põhiseaduskomisjoni valdkonna asjad.
Nii et see on see põhjus, miks ma ütlen, et see on selle lõpetava koosseisu arvatavasti kõige halvemini menetletud seaduseelnõu. Sisuliselt võib ta kohati olla praak, võib mitte olla. Hanno Pevkur ütles siin oma kõnes, et loomulikult on seda rakendusseadust vaja. Ma ei ole päris kindel, et see nii on. Ma arvan, et nii nagu ei olnud vaja kooseluseaduse rakendamise seadust, põhimõtteliselt ei juhtuks ka mitte midagi, kui seda asja ei oleks. Niimoodi edasiminek on halb, aga väga selgelt ei saa ütelda, et ühtegi asja, mis siin kirjas on, ei ole nüüd vaja või kõik oleks tingimata vale. Siin kindlasti jagunevad materjalid kolme erinevasse ossa: on selline, mis on õige ja vajalik, on selline osa, mis on ilmselt mittevajalik ja kahjulik, ja on mingi osa, mis ei ole, nagu ma ütlen, selle põhiteemaga suurt seostatud.
Nii et kui nüüd me praegu selle menetlusest välja hääletame sellel teel, et me lükkame tagasi, siis minu üleskutse on mitte toetada härra Pomerantsi ideed, et me siiski järgneva kahe kuu jooksul tembeldame selle väikeste muudatustega seaduseks, vaid minna seda mõistlikku teed, et ta jagatakse temaatilisteks osadeks ja iga osa menetletakse piisava süvenemisega. Kui meie hinnang on, et praegusel valimiseelsel ajal ei ole meil enam piisavalt töötahet, energiat ja aega, siis võib need asjad väga rahulikult jätta ka Riigikogu järgmise koosseisu peale – mitte midagi halba, katastroofilist sellest ei juhtu, kui sellist seadust üldse ei oleks. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas on veel soovi läbirääkimisteks? Seda soovi ma ei näe. Juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia lõpphääletus. Teeme seda umbes minuti pärast.
Austatud kolleegid, kuna eelnõu 650 SE seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Istungite saalis teevad tööd 86 saadikut.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõu (650 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu vastu hääletas 45 saadikut, erapooletuks jäi 2. Eelnõu 650 SE ei leidnud Riigikogu toetust ja langeb menetlusest välja.

5. 14:44 Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ...  Vabandust, Eiki Nestor!

Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Austatud Enn Eesmaa! Ma kutsun teid veel kord üles, kuna täna on meid saalis rohkem, et kas tahavad kogumispensionide teemadega tegeleda, jätta endale tagavaraks selle eelnõu seletuskiri, mis on korrektselt ette valmistatud pikka aega. Ja jääme siis lootma, et tasud õiguse eest inimese poolt kogutavat suurendada vähenevad, ja jääme ka lootma, et need riskid, mis tulevad juurde, ei tekita meis probleeme järgmine kord, kui majandusel nii hästi enam ei lähe nagu täna. Usun siis fondihalduritesse ja tsiteerin siinkohal härra Viisemanni, kes minu jaoks ainuvõimalikul ja mõistlikul moel on öelnud, et temal on ülesanne kõigepealt tegeleda sellega, et pensioniks koguvate inimeste vara säiliks, teiseks seda, et tootlus ületaks inflatsiooni, ja kolmandaks on tal eesmärk see, et tema fondide tootlus oleks parem kui teistel. Ja just selles järjekorras. See ongi ainuvõimalik järjekord.
Järgnevalt võiks sama põhjaliku analüüsi alla võtta ka kogumispensioni süsteemist väljamaksed. Ka siin on küsimärke, on uusi ideid, erinevaid võimalusi pakutakse välja, kaasa arvatud fondipensionide laiendamist. Neid kõiki tasub arutada, aga kindlasti selle teadmisega, et ka kogumispension on pension, mida tuleb maksta inimesele nii kaua, kuni ta elab ja mitte vähem. Küll aga tuleb leida mõistlik piir, kui suur see igakuiselt makstav pension inimesele peaks olema. Ja kolmas tee oleks siis tööandjapensioni edasine laiendamine. Viimasel ajal debattides on palju ette võetud Inglismaa näide. Ma pean teile ütlema, et Inglismaal on olemas meie mõistes esimene sammas, Inglismaal ei ole meie mõistes teist sammast kunagi olnud ja ei olegi, küll on aga olemas kolmas pensionisammas tööandja pensioni näol. Ja inglastel, kus kunagi oli puhtal kujul vabatahtlik sellega liitumine, näeb see süsteem täna välja nii, et vabatahtlikult võib loobuda seal mitte olla ja seda peab inimene iga kolme aasta tagant tõestama. Aga täna hääletame selle eelnõu poolt ja loodame, et tulevik tuleb parem.

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas veel on läbirääkimiste soovi? Fraktsioonidel seda ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada.
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 85 saadikut, vastu oli üks. Erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (717 SE) on seadusena vastu võetud.

6. 14:50 Ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (706 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Palun, Monika Haukanõmm! Millise fraktsiooni poolt ja nimel? Kohe saame teada. Sotsiaaldemokraatliku. Palun!

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Pean kõnet, kuna olen siia teinud muudatusettepaneku, sellele eelnõule numbriga 706 SE.
Nimelt, 2014. aastal jõustus ravimiseaduse säte, mille kohaselt ei tohi haruapteek asuda asustusüksuses ehk linnas, kui seal elab enam kui 4000 elanikku. Haruapteekidele anti üleminekuaeg oma tegevuse lõpetamiseks 9. juunini 2019. Ehk siis haruapteekidel oli selle perioodi jooksul kolm võimalust: kas haruapteek sulgeda, haruapteek kolida alla 4000 elanikuga asulasse või haruapteek kujundada ümber üldapteegiks. Seadusandja eesmärgiks oli piirata uute haruapteekide asutamist suurematesse linnadesse, mida saab pidada ka õiglaseks ja õigustatuks. Kui me ei muuda praegu kehtivat seadust, siis suletakse järgmise aasta 9. juulist üle 4000 elanikuga linnades asuvad haruapteegid.
Täna teame me seda, et Ravimiameti koduleheküljelt tulenevalt on selliseid haruapteeke umbes 55 kõigis Eestimaa eri paikades. Eriti märgatav on see probleem Ida-Virumaal, kus kokku ähvardab sulgemist 17 haruapteeki, millest kuus asub Kohtla-Järvel ja seitse Narvas. Samuti suletakse haruapteegid näiteks Põlvas viiest ning Raplas neljast apteegist kaks. Kohtla-Järve Oru linnaosas jääb pärast sulgemist lähim apteek umbes 10 kilomeetri kaugusele. Ning on juhitud tähelepanu, et apteegivõrgu koomaletõmbamine võib oluliselt halvendada puuetega inimeste ja krooniliste haigete ligipääsu apteegiteenusele. Kuid kuigi eesmärk on üllas, siis tänased apteegiomanikud, kes ei ole proviisorid või on vertikaalselt integreeritud, on neli aastat olnud regulatsioonilõksus ning ei ole saanud enda haruapteeke ümber kujundada nii, nagu seadusandja seda 2014. aastal ette nägi. Kuidas? Sest tänastel omanikel ei ole võimalik enda haruapteeki võõrandada põhiapteegist eraldiseisvalt, sest haruapteek kui selline ei ole eraldiseisev juriidiline isik ja kuulub põhiapteegi tegevusloa koosseisu. Samuti ei ole ühelgi täna apteegisektoris tegutseval mitteproviisoril või vertikaalselt integreeritud omanikel kohustust võõrandada enda apteek enne järgmise aasta 9. juunit, sest nn omandipiirangute rakendamine ja seeläbi viimane tähtaeg apteekide üleandmiseks uuele omanikule on hoopis 20. aasta 1. aprill.
Käesoleva aasta kevadel on nii proviisorite koda kui Eesti Apteekide Liit pöördunud korduvalt Riigikogu poole ja selgitanud, et nemad ei ole vastu nn haruapteekide kaotamise üleminekutähtaja pikendamisele 20. aasta 1. aprillini, aga nad rõhutavad väga oluliselt seda, et nad on nõus sellega ainult juhul, kui apteegireform toimub plaanipäraselt ehk siis 1. aprillist 2020. Seega tahan ma rõhutada seda, et eelnõuga 706 SE ei soovita ega ei pöörata tagasi apteegireformi, millega kehtestatakse proviisorite omandinõue ja keelustatakse vertikaalne integratsioon. Eelnõuga antakse haruapteekidele sama pikk üleminekutähtaeg kui tervele apteegireformile, st toimub tähtaegade sünkroniseerimine. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas on veel läbirääkimise soovi? Seda ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 706 SE lõpphääletus. Teeme seda minuti pärast.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 706 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu pooldas 71 saadikut, vastu oli 6, erapooletuks jäi 3 kolleegi. Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu 706 SE on seadusena vastu võetud.

7. 14:57 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 613 SE kolmas lugemine. Palun, fraktsioonide nimel avan läbirääkimised. Hanno Pevkur Reformierakonna fraktsiooni nimel.

Hanno Pevkur
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nüüd me oleme küll tegemas ühte väga rumalat otsust – need, kes seda rohelist nuppu tahavad vajutada. Me oleme olukorras, kus ühe eelnõu vastuvõtmisel tegelikult peaks väga tõsiselt kaaluma, kas seda eelnõu, seda muudatust on vaja või ei ole vaja. Eriti kui me räägime pensionisüsteemist, siis pensionisüsteemi puhul tegelikult peaks olema nii-öelda ultima ratio põhimõte: et me ei lähe seda torkima ilma, et meil puudub selleks tegelik vajadus. Ja praegu esimese samba torkimisega tegelikult me lõhume ära süsteemi, mis on toiminud ja mis toimib ka tulevikus, kui me seda ära ei lõhuks.
Selle otsuse mõju ei ole tööturule ja majanduskeskkonnale kuidagi positiivne. Mis sõnumi me siit saalist välja anname, kui me selle nõu heaks kiidame? Me anname välja sõnumi, et ümbrikupalga maksmine on soodustatud. Vaadake viimaseid uuringuid! Viimased uuringud näitavad, et ümbrikupalga maksmine on kasvanud juba 8%-lt 13%-le. Võime ju arvata, mis selle taga on, aga mina julgen arvata, et üks olulisi põhjuseid selle taga on see, et muudeti tulumaksusüsteemi. Tulumaksu põhimõtete muutmine peaks olema samamoodi ultima ratio põhimõttel ehk me ei torgi seda süsteemi, mis toimib, eriti maksustamisel. Maksustamisel peab olema riigil usaldusväärsus ja kindel arusaamine inimestel, mida maksustatakse ja kui palju maksustatakse. Tulumaksureform viis selleni, et ümbrikupalkade osakaal tõusis.
Ja nüüd me oleme tegemas teist samasugust otsust, mis aitab kaasa ümbrikupalkade kasvule. No ei saa Riigikogu anda kaks korda lühikese aja jooksul sõnumit Eesti majandusele, Eesti tööturule, et makske ümbrikupalka! Tuletan meelde, et iga euro, mis ümbrikus makstakse, tähendab 20 senti vähem raha pensionikassasse – iga euro pealt  20 senti vähem pensionikassasse! Mis me selle eelnõuga veel teeme: me demotiveerime palkade tõstmist. Sama asi nagu tulumaksureformiga: riik ütleb, et kui sina saad rohkem palka, siis sinult võetakse rohkem ära. Ära sina saa rohkem palka! Nüüd, pensioniga on sama lugu. See on demotiveeriv palga tõstmisel.
Ma ütlesin seda ka teisel lugemisel ja kordan siinkohal üle: selle eelnõuga demotiveeritakse inimesi tööturule jääma ja hiljem pensionile minema. No ei ole õige tee! Me ütleme seda, et minge varem pensionile ära, ei ole teid vaja tööturule! No kuidas ei ole?! Me teame seda, kuidas majanduskeskkond, tööturg ootab seda, et inimesed oleksid kauem tööturul, et need kogemused, mis inimestel on, et need oleksid kasutatud tööturul. Tööturul on üldse töökäte puudus – kõik teavad seda, minge küsige ettevõtjate käest! Kõik teavad seda, ei ole vaja siin üle seda korrata, aga tundub, et selle eelnõu puhul tegelikult me ei saa aru või koalitsioon ei saa aru, et tegelikult see sõnum, mis seal taga on, on väga vale.
Ma loen huviga Postimehest, et oi, näe, siin on tehtud arvutused, mis on ühe ja teise ja kolmanda süsteemi eelis. Kuulge, need inimesed kõik, kes on motiveeritud selleks, et teenida kõrgemat palka, ka panustavad üldisesse maksubaasi oluliselt rohkem. Need tööandjad, kes on valmis maksma legaalselt kõrgemat palka, panustavad maksubaasi oluliselt rohkem. Maksusid koguneb ainult siis rohkem, kui makstakse legaalset töötasu, mitte siis, kui makstakse ümbrikust. Siis on null sissetulek, kui on ümbrikupalk.
Selles eelnõus on üks hea punkt, see on paindlik pensioniiga. Aga ka täna, meenutan teile, ka täna on pensionile minek paindlik ja see on rohkem motiveeritud ...
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Hanno Pevkur
 ... see on rohkem motiveeritud kui uue süsteemiga, eriti hilisem pensionile jäämine. Selle asemel et tegeleda sellise pensionisüsteemi lõhkumisega, tegelikult peaks Riigikogu vaatama nende võimaluste otsa, mis tegelikult pensioni aitavad tõsta. Loomulikult tuleb tegeleda kõikide muudatustega, mis aitavad majanduskeskkonda stimuleerida, et majandus kasvaks, et oleks võimalik rääkida sellest, et näiteks järgmise nelja aasta jooksul pension saaks 200 eurot tõusta. Tuleb rääkida sellest, et riik peaks tegelema või siin parlament peaks tegelema sellega, et meil oleks võimalik tööturul inimestel kauem püsida. Selle asemel et rääkida, et minge varem pensionile, tegelikult tuleks rääkida: ei, me motiveerime inimesi olema inimesi kauem tööturul, me võimaldaksime ka seda, et oleks töötavate pensionäride kõrgem maksustamine tegelikult lõpetatud.
Samamoodi on pikka aega kehtinud üks põhimõte, mis on nüüd jälle rentslisse visatud: et keskmine pension oleks tulumaksuvaba. See põhimõte peab kehtima, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Samamoodi see, et kui me räägime inimeste motiveerimisest, mitte demotiveerimisest, siis peaks rääkima sellest, et inimeste vabatahtlik panustamine enda pensioni kogumisse tulevikuks oleks soodustatud, mitte demotiveeritud. Vabatahtlikud maksed teise sambasse võiksid olla motiveeritud maksed, mitte rääkida sellest, et me kaotame teise samba ära. Ei, see ei aita kuidagi pensione kasvatada – mitte kuidagi! Pensioni aitab kasvatada see, kui inimesed ise rohkem mõtlevad selle peale, kuidas oma pensionivara koguda, sealhulgas teise sambasse. Ja pensionivara aitab kindlasti kasvatada ja pensioneid aitab kasvatada see, kui riigi majanduskeskkond on piisavalt vaba, selleks et ettevõtjad saaksid kasvada, selleks et meie üldine jõukus saaks kasvada.
Ja see on see, millega siin parlament peaks tegelema. Mitte sellega, et me lõhume ära esimese samba põhimõtted, mis meil senimaani on hästi töötanud ja arvestanud inimeste panust nii ühiskonna üldisesse rikkusesse kui enda pensioni suurusesse. Jah, see puudutab võib-olla väikest osa, aga veel kord: selle väikese sammu tegemisega see sõnum, mille me välja anname siit saalist, on oluliselt suurem. Ja see oluliselt suurem sõnum lisaks tulumaksumuudatustele ja pensioni esimese samba muudatustega on see, et võite minna varem pensionile. Ärge olge tööturul, ärge saage ametlikku palka, vaid täitsa okei on saada ümbrikupalka. Ja ettevõtjad, ärge teie isegi mõelge selle peale, et te legaalselt peaks palka maksma.
Need on need probleemid, miks me ei saa seda eelnõu toetada. Tõepoolest ei saa toetada, vale suund on. Vale suund on! Ma kutsun teisi ka üles sellele eelnõule vastu seisma, et mitte lubada läbi neid rumalusi, mis siin eelnõus sees on. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Tiina Kangro! Ja palun võta kaasa ka volituspaber! (Tiina Kangro ütleb midagi.)

Aseesimees Enn Eesmaa
See pole riigisaladus. Eesti Vabaerakonna nimel.

Tiina Kangro
Aitäh! Poliitika on kauplemise koht ja täna õnnestus minul siis kaubelda, kuna fraktsioonitud saadikud ei saa kõnet pidada kolmandal lugemisel. Mul õnnestus leida üks fraktsioon, kes andis mulle paberi. Nii et ma pean täiendava lisakõne, kuna teise lugemise ajal minu poolt peetud kõne jõudis väga vähesteni, kuna saal oli üsna tühi. Täna on rohkem inimesi.

Aseesimees Enn Eesmaa
Igaks juhuks täpsustan, et Tiina Kangrol on kaheksa minutit kokku.

Tiina Kangro
Aitäh! Ma tahaksin puudutada seda teemat, et miks üldse selline esimese samba reformimise eelnõu on meie ees täna lõpusirgel. See on ju arusaadavalt sel põhjusel, et kui hakati analüüsima graafikuid, kuidas pensionide maksmiseks vajalik summa suureneb, siis leiti, et ta hakkab vähehaaval kasvama ja selleks, et siis seda ohtu, et riigil tuleb rohkem pensionideks välja käia, ära hoida, tekkis mõte nii nagu väga sageli nendel puhkudel, et teeme siis mingisuguse käigu, et see summa ei suureneks. Samas, kui nüüd meelde tuletada seda, mida me kõik teame, et Eesti riigis on pensionid ääretult väikesed. Nad on ääretult väikesed olnud algusest peale ja nad on ääretult väikesed tegelikult ka nendel inimestel, kes on tööelu jooksul rabanud, teeninud normaalselt, elanud normaalselt, aga pensionipõlves nad leiavad ikkagi ennast väga väikese pensioni saajate hulgast. Meil oli aastakümneid tagasi kõigil lootus, et teise samba lisandumisega hakkab raha kasvama ja see teise samba komponent suurendab pensioneid sedavõrd, et inimesed hakkavad elama normaalselt. Ma ei hakka üle kordama neid palmisaarte ja mis iganes reklaame, mis sellega koos käisid, mis lõid inimestele nagu õigustatud ootuse, et mingil hetkel pensionid hakkavad siiski olema elamisväärsed.
Nüüd me siis oleme, nii nagu ma teise lugemise käigus ka ütlesin, et nüüd me siis oleme vastu võtmas eelnõu, mis tegelikult määrab kogu Eesti rahva kestvasse ja lõputusse vaesusesse. Sellepärast et me lõikame täpselt nüüd, kus meil on tegelikult need inimesed, kes hakkavad lähiajal pensionile minema, nende 44 tööaastat siis koosnebki sellest poolest osast, mis moodustuks staaži alusel, ja teisest poolest osast, mis moodustub nende teenitud palga pealt arvestatud pensioni hulgast. Siit hetkest alates oleks lootus, et inimestel hakkab pension tõusma. Nüüd me lõikame selle tõusu osa ära, me jätame inimesed kõik sinna.
Nüüd teine argument, mis ma tahan tuua, on see, et hästi palju on põhjendatud, et me ei saa lubada, et inimeste pensionid on niivõrd erinevad, et lausa kaks korda erinevad. Ei ole ju võimalik, et üks inimene saab elada poole väiksema pensioniga kui teine. Siinkohal ma toon ka teise võrdluse, et kui inimeste palgad on meil neli, viis, kuus korda erinevad, ja riik ei ole võtnud väga otsustavalt midagi ette selles suhtes, et kuidas meil siis nüüd äkitselt probleem on selles, et pensionid on erinevad. Ja mina olen ka seda meelt, et kellegi pension, eriti inimesed, kes on töötanud või siis nad ei ole saanud töötada objektiivsetel oludel, et nende pensionid ei saa olla loomulikult üheski riigis elamisväärsusest allpool. Aga teine küsimus on see, et sellisel juhul riigil tuleb leida lihtsalt lisavahendeid selleks, et need üliväiksed pensionid viia sinna tasemele, kus elu on inimväärne ka nendele, kes ei ole saanud enda eest seista tööaastate jooksul.
Kolmas asi, mida ma tahan korrata üle, on see, millest me oleme ka palju rääkinud erinevate inimestega Riigikogus, et esimest sammast ja teist sammast tuleb siiski vaadata korraga. Kui me ühest küljest oleme jõudnud arusaamisele, et teine sammas Eestis ei tööta, ja meil on ka poliitikute hulgas, ka poliitiliste erakondade hulgas diskussioon selle üle, kas teist sammast tuleks väga põhimõtteliselt muuta, siis ei ole mõistuspärane fikseerida ära esimese sambaga toimuvat enne, kui meil on selge, mis toimub teise sambaga. Meil ei ole päris kindlasti ühiskonnas ega ka poliitilisel maastikul konsensust hetkel selles osas, mis teed me peaksime minema, ja sellel taustal võtta vastu seadus, mis aastakümneteks muudab ainult esimest sammast viisil, mis ei ole paljude jaoks vastuvõetav, ei ole minu meelest mõistlik.
See oligi kõik, mida ma tahtsin öelda, ja selle sõnavõtu mõte on see, et innustada neid inimesi, kes võib-olla siin saalis on veel kahtleval seisukohal, otsustama selle poolt, et seda eelnõu siiski mitte sellisel kujul vastu võtta. Ja viimase nüansina ma kordan seda, mida Hanno juba ilusti ütles, et loomulikult selles eelnõus on mõningad positiivsed, täiesti õiged asjad, aga nendega ei ole kiiret. Meil ei ole vahet, kas me need paindlikud pensionisüsteemid ja muu sellise võtame vastu täna või me võtame selle vastu poole aasta või aasta pärast. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud kolleegid! Vahest on ju tõepoolest nii, et tundub, et aeg jääks otsekui seisma. Meil oli natukene probleeme ajanäitajaga, sellepärast ma kasutasin kehakeelt ja käsikaudu läksime edasi. Tiina Kangro ei kasutanudki oma kaheksat minutit ära. Helmen Kütt, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt!

Helmen Kütt
Palun kolm minutit juurde!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Täna lõpphääletusele minev seaduseelnõu on eelnõu, mis hakkab kümnekonna aasta pärast, aga veelgi enam kahekümne-kolmekümne aasta pärast otseselt mõjutama sadade tuhandete inimeste käekäiku. Jutt käib pensionikindlustuse seaduse muudatustest, mis reformivad tänast pensionisüsteemi.
Enne eelnõu sisu juurde jõudmist peatun ühel telefonikõnel, mille sain vahetult pärast teise lugemise lõpetamist 1. detsembri hilisõhtul. Helistajaks oli Lõuna-Eestis töötav ja elav poemüüja, kes oli pensionidebatti otseülekande vahendusel jälginud. Ta oli pisarateni solvunud poliitikute peale, kes leidsid, et alampalga teenijad on ise oma väikeses palgas või, veelgi enam, pensionis, tuleviku pensionis süüdi, kuna nad ei ole vaevunud ei õppima ega pingutama. Helistaja palus halvustajatele edasi öelda, et ta on rohkem kui 20 aastat teinud rasket tööd, istunud nii hilistel õhtutundidel kui pühade ajal kassas, käinud ületunde tegemas ega ole sellist suhtumist ära teeninud. Ta lõpetas sellega, et ta on kogu aja saanud ausalt alam- või veidi suuremat palka, mitte kunagi aga ümbrikupalka, lisaks kasvatanud üksi kaks last tublideks tööinimesteks. Uus seadus premeerib oponentide hinnangul vähem töötamist ja demotiveerib samas pensionieas inimesi kauem töötama. Ette heideti ka seaduseelnõuga kiirustamist.
Need süüdistused on üllatavad, kuna pensionireformi erivariantide analüüsimine algas juba 2013.–2014. aastal ja on toimunud läbi erinevate valitsuste. Seaduseelnõu tunduvalt radikaalsema variandi algatas Vabariigi Valitsus 9. aprillil ja esimene lugemine lõpetati Riigikogus 2. mail. Siis, just tulenevalt erinevate organisatsioonide arvamusi kuulates ja ka muudatusettepanekutele otsa vaadates, esitas Sotsiaalministeerium sotsiaalkomisjonile 1. novembril uued ettepanekud eelnõu menetluse jätkamiseks. 6. novembril komisjon neid arutas ja just Reformierakonna saadikud palusid kaks nädalat aega, et fraktsioonis uusi ettepanekuid arutada. Lisaks küsisime komisjoni poolt arvamust Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt ning pensionivalemi selgitusi Sotsiaalministeeriumilt. Jutt, et komisjon sai vaid kaks päeva arutada eelnõu, ei vasta tõele. Lisaks kärpisid hiljutised parandused eelnõu algses variandis olnud suunda ühiskonna suuremale solidaarsusele. Aga eelnõu viimase versiooni puhul on tegu raskelt sündinud kompromissiga, mis peaks tagama, et erinevates valitsustes lahatud eelnõud üldse seadused saaksid. Parem pool muna kui tühi koor. Kuna inimeste töö ja töövormid on kiires muutumises, siis ei saa vältida, et tekib vajadus seda seadust taas muuta või koguni reformida aastate pärast. Töö- ja töösuhete dünaamika ja arengud ei võimalda siin selgeltnägijat mängida. Kui läheksime edasi tänase kolmel sambal rajaneva pensionisüsteemiga täpselt samamoodi, juhtuks nii, et palgavahed kanduvad üle aina suurenevatesse pensionivahedesse. Teisisõnu, kui muudatusi ei tehta, siis ei elaks suur hulk inimesi oma väikese pensioniga ära ning riik peaks neid ülal pidama ja toimetulekutoetusi või muid toetusi maksma.
Kui esialgne plaan oli panna alates 2037. aastast esimese samba pensioni ühe osa suurus sõltuma vaid inimese töötatud aastatest, siis Sotsiaalministeeriumi ettepanekul jõudis sotsiaalkomisjoni kaudu eelnõusse uus pensionivalem 50 : 50 ehk pensioni esimese samba ühe osa arvutamise aluseks on pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu. Põhjuseks toodi, et see mudel peaks pälvima ühiskonnas laiema toetuse, vähendama ka siiski kardetud ümbrikupalkade maksmist, mis esialgse eelnõu korral välja just toodi. Ka antud lahendus aitab kaasa ebavõrdsuse vähendamisele ja suuremate pensionide maksmisele, kuid mitte sel määral, nagu oli esialgses variandis. Vanaduspensioni iga on jätkuvalt 65 aastat, millele hakkab edaspidi lisanduma 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus pensioni arvutamise uue valemi järgi alates 2021. aastast. Need, kes on praegu juba pensionil ja ei tööta, saavad ka pärast 2021. aastat pensioni praeguse süsteemi järgi. Töötavatele vanaduspensionäridele lisandub uue valemi jõustudes pensionile staaži ja töötasu põhjal arvutatav ühendosa.
Pensionikindlustuse seaduse parandused sätestavad ka varasemast paindlikuma pensioniea ja annavad uuesti teise samba liitumise võimaluse aastatel 1970–1982 sündinutele. Uue süsteemi jõustudes saab igaüks teha oma tervisest, töövõimest ja huvidest lähtuvalt valikud, millal pensionile jääda. Samuti saab valida, kas saada pensioni osaliselt, lasta pensioni maksmine peatada ja sobival ajal taas jätkata. Kiiduväärne on ka see säte, mis annab eelpensionäridele loa saada eelpensioni ja käia samal ajal tööl. Ja veel, mitte keegi ei ole puudutanud täna selle seaduseelnõu korral omastehooldajaid. Täna kehtiva seaduse alusel arvestatakse omastehooldajate pensioniõiguse puhul vaid valla- ja linnavalitsuse makstud sotsiaalmaksu ja see tähendab seda, et omastehooldaja pensioniarvestuses on kindlustusosaku suurus väga väike. Uue korra alusel arvestatakse omastehooldajate pensioni suuruse arvestamisel seda, et nad on tegutsenud terve aasta ja selle aja eest on makstud sotsiaalmaksu. Pensionivalemis võetakse arvesse pool kindlustusosakut ja pool solidaarsusosakut ning saadud tulem korrutatakse aastahindega. Kuna omastehooldajatele ei tehta makseid teise sambasse, kogu kohaliku omavalitsuse makstud raha läheb esimesse sambasse, on hooldaja esimese samba osa seetõttu väga oluline.
Mõistagi jääb palga suurus pensioni suurusest ka edaspidi mõjutama. Pension hakkab koosnema esimesest sambast, milles on kõigile võrdne baasosa, staažist, palgast, sõltuvast kindlustusosakust ja uuest, 2021. aastal lisanduvast ühendosast, teisest sambast, mis sõltub inimese töötasust makstud sotsiaalmaksust, ja vabatahtlikust kolmandast sambast, mis põhineb inimese enda panusel. Ka kõige suurepärasem lõikus või meditsiiniprotseduur õnnestub vaid siis, kui koristaja ja hooldaja oma tööd hästi teevad. Tihti me ei märka neid inimesi, kes on oma tööga loonud võimalused paremaks tulemuseks. Ehk, kasutades telereklaami väljendit, "Taustajõud alati olemas". Me ei märka neid selle tõttu, et nad töötavad hilisõhtutel või varahommikutel, saades tihti palka, mis on tunduvalt alla keskmise, kuid kelle töö on väga vajalik. Sotsiaaldemokraadid toetavad nimetatud seaduseelnõu seaduseks saamist. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Marika Tuus-Laul, palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel! Kaheksa minutit, palun!

Marika Tuus-Laul
Suur tänu! Head kolleegid! 15 aastat tagasi tehtud pensionireform, kolme samba süsteem ei ole meie meelest siiski õnnestunud ja me oleme täna seda parandamas. Muide, väga hea lugemine oli siin mõni päev tagasi IX koosseisu Riigikogu liikme Tiit Toomsalu poolt ja huvitav teadmine sellest, kes võib-olla veel ei tea või ei mäleta. Igal juhul tol korral hääletas keskfraktsioon selle vastu.
Nüüd, täna me oleme seda süsteemi muutmas, täna me muudame esimest sammast selle seadusega. Sest kui praegune süsteem kestma jääks ja võetaks pensioni arvestamisel aluseks jätkuvalt ainult keskmist palka, siis tulevikus mõnekümne aasta pärast oleks pensionide erinevus tänasega võrreldes väga palju suurem ja miinimumpalgaga töötajate pension oleks üsna väike, kuskil 250 euro kanti. Ja madalapalgalised inimesed kaebaksid, et miks nad jällegi peavad mitu aastat töötama, et ikka oma pensionikoefitsienti 1 täis saada.
Tänane pensionisüsteem on kasulik kõrgepalgalistele ja seda süsteemi, nagu me näeme siin saalis, tahab toetada Reformierakond jätkuvalt, sest suurema palga teenijad saaksid kordades rohkem pensioni. Reformierakonna jaoks näitab tööpanust palga suurus ja väikese palga teenijad on nende meelest siis justkui tööl käijad ja suurema palga saajad töö tegijad, nagu me oleme siin kuulnud. Järelikult hakkaksid tulevikus umbes kolmveerand töötajatest – just nii palju on neid, kes töötavad alla keskmise palga – elama sotsiaaltoetustest ja toimetulekutoetustest.
Kui me oleks tänase seadusega jäänud selle juurde, nagu oli kevadel eelnõu, ja et arvesse oleks võetud esimesest sambast staaž ainult, siis oleks aegade pärast pension kõigile võrdselt väike – võrdselt väike, võiks öelda –, oled sa siis professor või luuamees, on sul pension ühesuurune. Ja tõesti sel juhul oleks tekkinud tööandjal tugev motiiv maksta osa palka ümbrikus maksuvabalt ja pensioni sidumine üksnes miinimumpalgaga, mida staažiaastate puhul ju rakendatakse, oleks tööandjale tõesti andnud võimaluse maksta neid n-ö makse vaid miinimumpalga pealt. Täna menetletav eelnõu arvestab, nagu te juba teate, siin 50 : 50 ehk 50 staažist ja 50 palgast. Nii saaks ka miinimumpalga saaja rohkem pensioni. Muidugi arvestatakse esimesest sambast kõigile võrdne baasosa. Ja me arvame, et see süsteem on kindlasti parem. Eks loomulikult tulevased põlvkonnad otsustavad selle üle, aga igal juhul vähendaks see pensionide ja pensionäride kihistumist.
Kindlasti on positiivne see, et pensionile minek muutuks paindlikumaks: vanaduspensioniiga on eelnõu järgi 65, millele lisandub siis 65-aastaste isikute eeldatav eluea muutus. Loomulikult on esimene sammas tugevalt seotud teise sambaga ja me kõik teame, et see teise samba süsteem ei ole õnnestunud ja rikastab vaid fondihaldurite taskuid. Aga ma arvan, et see seadus, mis me siin äsja vastu ... , parandab seda teist sammast ja et nende investeerimisfondide tootlikkus tõuseb ja et need asjad loksuvad paika.
Loomulikult näitab ka seda tulevik, aga sellisel kujul, nagu me oleme siin 15 aastat olnud, et Eesti on fondide tootluselt maailmas üks kõige viimaseid, tagantpoolt teine, see loomulikult jätkuda ei tohi. Nii et ma arvan, et me oleme praegu tegemas seda, mida me oleme aastaid tahtnud teha, ja see muudab meie pensionisüsteemi õiglasemaks igal juhul. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk, kohapealt või tulete ... Õige otsus, palun siia! Jürgen Ligi, kas protseduuriline? Ei. Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, et ei ole siin saalis ühtegi Riigikogu liiget, kel valijatega kohtumisel ei oleks üheks teemaks olnud see, et kas täiskohaga töötav inimene peaks saama ka tänases mõistes või varasemas mõistes aastakoefitsiendi tänaseks pensionikindlustuse ühiku või mitte. See eelnõu on üks samm selle poole, et esimene sammas annaks ka selle moraalse tõuke, et nendel inimestel, kes töötavad täiskohaga, oleks ka pensionieas natuke elu parem. Mis on selle pensionieelnõu eesmärk? Eesmärgiks on tagada inimestele pensionipõlves kaitse vaesuse vastu, tagada pensionisüsteemi jätkusuutlikkus ja motiveerida inimesi püsima tööjõuturul ja suurendada seeläbi üldist tööjõu pakkumist.
Kui me vaatame tänast situatsiooni, et miks seda reformi on vaja? Elanikkond vananeb: praegu on 2 töötajat, kuid 2050. aastal oleks 1,3 töötajat pensionäri kohta. Elanikkond väheneb, samas inimesed elavad kauem. Olukorda ei päästaks ka kõrgem sündimus. Suur palkade erinevus peegeldub tulevikus ka pensionis. Kui täna vaadata, siis 20% kõigi suuremate ja 20% kõigi väiksemate pensionäride keskmised hakkaksid senise süsteemi järgi tulevikus erinema kuni neli korda. Praegusel hetkel on erinevus 1,7 korda. Kui täna seadus vastu võtta, siis see erinevus jääb 3,3 korra juurde. Ilma seadusmuudatuseta vajaks arvestatav osa pensionäre täiendavaid sotsiaaltoetusi, milleks tuleks ka leida täiendavaid vahendeid ehk korjata kokku maksuraha. Erinevalt praegusest, kus absoluutses vaesuses on vaid 1% pensionäre, lisandub moraalne kahju, eakate eneseväärikuse kaos, kuna pikki aastaid kohusetundlikult, kuid väiksema palgaga töötanud inimesed peavad elementaarseks hakkamasaamiseks toetusi taotlema.
Kui rääkida valemist, siis esialgselt esitatud eelnõu nägi ette pika üleminekuajaga hakata edaspidi pensioni esimeses sambas arvestama vaid staažiga ning palgast sõltuvus oleks jäänud teise sambasse. Aga peab rõhutama, et eelnõu alguses oli ka see variant, et 2021 alates oli 50% staažist ja 50% palgast. Muudatuseks on kaks põhjust: motiveerida kõrgema palga saamist, maksmist ja minimeerida võimalust, et muudatuste tulemusena väheneks töötasult aus sotsiaalmaksu tasumine, eriti olukorras, kui mõni poliitiline jõud esitab läbivalt eksitavaid väiteid, nagu pensionisüsteemist tervikuna kaob sõltuvus palgast, ja ärgitab loobuma ausast maksude tasumisest. See loob ka avaramad võimalused kaaluda pensioni teise samba paindlikumaks muutmist, kuna seos palgaga säilib ka esimeses sambas.
Nii et ma soovitan teil kõigil, Riigikogu liikmetel, mõelda, et 75% täna töötavatest inimestest saab palka alla Eesti keskmise. Ja me arvame, et me ei taha näha seda, et pensionile minnes peaks nende inimeste pension olema kordades väiksem kui neil inimestel, kes kõrval täiskohaga samamoodi teevad tööd ja saavad küll palka rohkem. Kuid alati on võimalik nii teisest sambast teenida raha juurde, kui kõik, kes on ka kõrgemapalgalised, on kindlasti investeerinud tulevikku endale vahendeid, et paremini ära elada pensionieas. Nii et Isamaa toetab seda eelnõu ühehäälselt. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 613 SE lõpphääletus. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 613. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt oli 52 saadikut, vastu 34. Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 613 SE on seadusena vastu võetud.

8. 15:32 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonid, kas soovite läbi rääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia eelnõu lõpphääletus. Kuna me oleme kenasti kõik koos, poolest minutist vist aitab.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt oli 87 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud ühtegi. Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (714 SE) on seadusena vastu võetud.

9. 15:35 Põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE) kolmas lugemine. Võimalus fraktsioonidel läbi rääkida. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu 715 SE. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu pooldas 75 saadikut, vastu oli 5, erapooletuks jäi üks kolleeg. Vabariigi Valitsuse algatatud põllumajandusloomade aretuse seaduse eelnõu (715 SE) on seadusena vastu võetud.

10. 15:37 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) kolmas lugemine 

Aseesimees Enn Eesmaa
Maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) kolmas lugemine. Palun, võimalus läbi rääkida fraktsioonidel. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 82 saadikut, erapooletuks jäi 1. Seaduseelnõu 687 on seadusena vastu võetud.

11. 15:39 Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage! Hääletustulemused
Eelnõu pooldas 83 saadikut, vastu polnud keegi, erapooletuid polnud samuti. Vabariigi Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 716 on seadusena vastu võetud.

12. 15:41 Kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (704 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (704 SE) kolmas lugemine. Avan läbirääkimised fraktsioonidele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (704 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! 
Hääletustulemused
Eelnõu toetas 80 saadikut, vastu polnud keegi, samuti erapooletuid. Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (704 SE) on seadusena vastu võetud.

13. 15:43 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) kolmas lugemine. Avan läbiräääkimised. Reformierakonna fraktsiooni nimel Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd
Aitäh! Austatud aseesimees, head kolleegid! Selle eelnõu kohta midagi väga fundamentaalselt öelda pole. Küll ma tahaksin tähelepanu pöörata ühele aspektile, mis seoses selle tulumaksuseaduse muutmise eelnõuga Riigikogu rahanduskomisjonis eelnõu menetlemise ajal päevakorda kerkis. Nimelt ilmus sellesse eelnõusse pärast kõiki kooskõlastusi – ma arvan, et ma ei liialda, kui ma ütlen, et salamisi – üks täiendus, millega sooviti muuta juba kaheksa aastat paigas olnud Riigi ... praktikat eraisikute tulumaksustamises. Ja nimelt see oleks toonud kaasa olukorra, kus oleks hakatud maksustama füüsilise isiku tuluna teatud olukordades äriühingute tulu. Nagu meile advokaadibüroost Sorainen laekunud kiri ütles, et kui riik hakkab koguma maksuraha ka olukordades, kus soovitatakse alustada ettevõtlusega või seda edendada, siis on selge, et Eesti ettevõtluse edendamine oleks saanud märgatava löögi. Seesama Soraineni advokaadibüroost tulnud kiri oli see, mis äratas ka rahanduskomisjoni üles ja peale mõningat vaidlust see säte või õigemini selle sätte kirjeldus seletuskirjast läks välja.
Eelnõu paberitest on nüüd väga raske välja lugeda, mis seal sisse jäi, mis seal välja jäi. Igal juhul ma küsisin eelnõu vastutavalt menetlejalt kolleeg Priit Sibulalt üle, kas see jama läks sealt välja. Priit kinnitas, et see koristati sealt ära. Aga tähelepanuväärne on, et Rahandusministeerium, minister Tõniste järelikult on jätkuvalt seisukohal, et see asi oli õige. See asi oli õige ja kaheksa aastat olnud praktikat oleks tulnud muuta, pöörata nagu maksusüsteemi põhimõtted päris suures mastaabis pea peale, aga ministeerium andis järgi ainult tänu sellele, et selle asjaga oli kiire ja ministeerium tahtis seda kaelast ära saada sellel aastal.
Miks ma seda räägin? On tähelepanuväärne, et selliste asjade peale minnakse olukorras, kus, nagu uuringud näitavad, ümbrikupalkade osakaal on väga suur, kus peaks eeldama, et me ei ole enam 90-ndates. Ümbrikupalgad on üle 10%: nagu uuring siin näitas, 8%-lt 13%-le on kasvanud ja just praegune koalitsioon on teinud seadusmuudatusi, mis soodustavad ümbrikupalkade maksmist.
Teine näide on aktsiisitulud. 2017, tänavune aasta ja järgmine aasta ka aktsiisitulude Läti riigikassasse kärutamine jätkub. Me saame kolme aasta peale kokku sajad miljonid, mis lähevad siit minema. Ja sellega me ei tegele, aga salamisi tekib meil plaan hakata maksu võtma sealt, kus seda mingil juhul teha ei tohiks.
Aga nagu ma ütlesin ja nagu kolleeg Priit kinnitas, et see probleemne säte on siit nüüd väljas ja muus osas minul ja Reformierakonna fraktsioonil, keda ma esindan, etteheiteid ei ole. Aga see probleemne salamisi ilmunud säte on asi, millele kindlasti tuli siinkohal tähelepanu pöörata. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Priit Sibul, kas küsimus või Isamaaliidu fraktsiooni nimel kohapealt? Palun!

Priit Sibul
Aitäh! Tahan tänada nii Aivar Sõerdi kui teisi kolleege rahanduskomisjonist. Tõesti, see, millele Aivar viitas, et meil enne kooskõlastusringidel kolmandatel osapooltel ei olnud seda sätet ja enne, kui see meie majja jõudis, oli seal tulumaksuseaduse muutmise seaduse § 51 juures, mis puudutab maksueelise saamise eesmärgil tehtavat tehingut, seda oli täiendatud või sooviti täiendada sättega ja muuta tulumaksuseaduse §-i 12-4. Ja kinnitan nii Aivarile kui kõikidele kolleegidele, et meie ühise töö tulemusena rahanduskomisjonis seda sätet siin eelnõus enam sees ei ole. Aitäh! Ja võib julgelt toetada.

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 705 lõpphääletus. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu pooldas 80 saadikut, vastu oli 6, erapooletuks ei jäädud. Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (705 SE) on seadusena vastu võetud.

14. 15:50 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (700 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud kolleegid! Enne riigieelarve seaduse eelnõu menetlemist kolmandal lugemisel õige lühidalt sellest, kuidas me seda menetleme. Kõigepealt rahanduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, küsimused talle, kuni kaks suulist küsimust. Läbirääkimistel võtavad sõna fraktsioonide esindajad. Siis vaatame muudatusettepanekud läbi ja neid on. Palun, Mihhail Stalnuhhin, ettekandeks kõnetooli!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid, tuletan meelde, et riigieelarve teine lugemine toimus 21. novembril. Peale seda, 29. novembriks, laekus Riigikogu fraktsioonidelt kokku 20 muudatusettepanekut, 14 Reformierakonna fraktsioonilt ja 6 siis vabaerakonna fraktsioonilt. Me arutasime neid ja nendega seonduvat neljal koosolekul rahanduskomisjonis: 4., 5., 10. ja 11. detsembril. Sai vastu võetud otsus teha juhatusele ettepanek saata kolmandale lugemisele riigieelarve 12. detsembril. Siis tekkis võimalus kaks korda hääletada: kolmas lugemine lõpetada (poolt oli 7, vastu 2, erapooletuid 0) ja panna lõpphääletusele (9 poolt, 0 erapooletuid, 0 vastu).
Nüüd siis muudatusettepanekutest. 14 muudatusettepanekut, mis tulid Reformierakonna fraktsioonilt, praktiliselt kordavad neid, mis olid sama fraktsiooni poolt esitatud teiseks lugemiseks. Komisjonis esindas Vabariigi Valitsust riigieelarve osakonna nõunik proua Regina Vällik ja argumentatsioon nende muudatusettepanekute mitte toetamiseks oli ka sama. Juhul kui keegi tahab korrata seda, mis on kõlanud juba teisel lugemisel, siis olge head, palun ainult öelge, mis numbriga on tegemist. Sama võiks öelda ka Vabaerakonna fraktsiooni kuue muudatusettepaneku kohta, kuid üks muudatusettepanek siiski leidis toetust, osalist toetust. Tulemuseks siis ühel päeval me arutasime neid 20 muudatusettepanekut. Ühel päeval oli meie ees koondtabel, kus olid regionaalinvesteeringud kokku pandud. Siis oli rahanduskomisjoni poolt kolm muudatusettepanekut. Üks puudutas täpsustusi. Tegemist on tavalise protsessiga. Nii näiteks need, kes kohalikes omavalitsustes on tööd teinud, teavad, et kohalik omavalitsus annad Haridus- ja Teadusministeeriumile ülevaate sellest, millised koolid tal töötavad, mitu on õpilast, mitu on õpetajat peale seda, kui on juba september lõppenud. Haridusministeerium hakkab seda infot töötlema kuskil oktoobris-novembris. Enne, kui see töödeldud pole, ei ole võimalik välja arvutada palgafondi. Sellel teemal me rääkisime, kuidas need muudatused siis tekivad, saime vastavad vastused ka.
Siiski, arutelu käigus olid tõstatunud mõned küsimused, mis kajastuvad ka protokollis. Nii näiteks, jällegi, oli meil komisjonis juttu seoses muudatusettepanekuga number 7, mille esitas Reformierakond peaministri Davosi majandusfoorumile sõidust. Vastus oli siis selline, et osavõtumaksu tal ei ole, muud kulutused ei erine eriti nendest kulutustest, mis olid teistel peaministritel, keda sinna Davosesse kutsuti, aga seekord korraldab peaminister vastuvõtu. Eesti on, nagu teada, üks eesrindlikumaid riike, kui rääkida IT-tehnoloogiatest, ja seda on vaja propageerida, seda on vaja reklaamida. Selline üritus, tutvustusüritus tuleb, see aga Davoses maksab raha. Teiseks oli eraldi juttu Haridus- ja Teadusministeeriumi juhtimis- ja üldkulude suunamisest muudeks otstarveteks. Siin on selgitus selline, et nendel põhjustel, mida ma eelnevalt selgitasin, pannakse palgakulud näiteks tegevuskuludesse sisse. Ja alles siis, kui selgub täpselt, milline on töötajate koosseis, kui palju tuleb hariduskulusid selles valdkonnas palgafondiga seoses, saab seda raha ümber paigutada.
Muuseas, nende kõigi asjadega, selle muudatusettepanekuga nr 8 ja 9 asi ei piirdunud. Alles täna me saime veel ühe täpsustuse, mis on nüüd siis vormistatud õiendiks ja kus on öeldud, et 19. detsembril Riigikogule esitatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tabelis Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala tekstis parandatakse järgmised vead ja need on puhtmatemaatilised vead. Investeeringutes on tekkinud arv 517 – 512 asemel – ja veel ühes kohas, "Üldharidusprogramm (õppekava ja õppekorraldus)" veaga tekst sisaldab investeeringutoetusi 208 000, tegelikult peab olema 200 000. Noh, 2 ja 7, 8 ja 0 – selge, et on näpuveaga tegemist.
Nii. Siis, kui me arutasime regionaalinvesteeringuid, siis kolleegid komisjonis esitasid kokku – kui me kõik oma üleskirjutatud märkused üles lugesime – 14 küsimust nende 501 rea kohta, mis on lisas 1. Kellel on eelnõu laua peal, see on lõpus. Nende hulgas oli ka selliseid, mis nõudsid vastuseks pöörduda fraktsioonide poole, kust tegelikult need kirjas tulid, ja seda ka tehti. Nii et kui tekib täiendavalt küsimusi ... Noh, see on umbes sellisel tasemel, et ... (Lehitseb pabereid.) Näiteks küsiti, mis asi on rida 32, "Lepinguline koolitus MTÜ Sokratese Klubi". Siis saadi info, et Sokratese Klubi MTÜ valdkond on muu huvikoolitus, koolitused filosoofiast, maailmavaadetest ja ühiskonnakorraldusest jne. Kokku sellist infot on nii Konstantin Pätsi monumendi kui MTÜ Piidivabrikuga kokku arvutatuna 14, nagu ma juba ütlesin. Ja see veel ei välista, et tekstis võivad olla tekstivead. Me seda mäletame, et neid parandusi jooksvalt tuleb sisse igal etapil.
Nii. Ma ütleks, et üldiselt see on kõik. Mul on kaasas ... Ah jaa, 23. muudatusettepanek ongi see, mis sisaldab regionaalinvesteeringuid, seega on muudatusettepanekuid 23 – 20 fraktsioonidelt ja 3 rahanduskomisjonilt. Kolm rahanduskomisjoni muudatusettepanekut leidsid komisjonis toetuse. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimused. Andres Herkel!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te tõite ühe muudatusettepaneku tagasilükkamise puhul esile just rõhutatult valitsuse esindaja argumentatsiooni komisjonis. Et kui me nüüd kummitempel ei ole, siis huvitab mind hoopis rohkem komisjoni ja teie enda argumentatsioon. Ma tahan küsida konkreetselt muudatusettepaneku nr 15 kohta, millega me soovisime prokuratuurile anda lisaraha digitaalsete töövõimaluste laiendamiseks, et menetlusvõimekust tõsta, ja võtta see riigiõiguse instituudilt, mille otstarbest me ei saa aru. Milline on siis komisjoni seisukoht? Mis mõttes riigiõiguse instituudi loomine meie justiitssüsteemile paremini mõjub või kaasa aitab kui prokuratuuri võimekuse tõstmine? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Mul nagu kõigil, kes siin saalis on, ei ole midagi selle vastu, et prokuratuur tõstaks oma võimekust. Ainult et ma loodan, et see võimekus mitte kunagi ei hakka sõltuma sellisest investeeringust, mis oma suurusega on üsna tagasihoidlik. Vabariigi Valitsuse esindaja rääkis seda, millega nõustus enamus komisjonist. Ja prokuratuuri järgmise aasta eelarve on 14,4 miljonit eurot. Prokuratuuri eelarvesse suunati riigi eelarvestrateegia 2019–2022 protsessis 0,3 miljonit eurot, et tugevdada võimekust prioriteetsete kuritegude menetlemises, sealhulgas küberkuriteod. Seda ühelt poolt. Ja teiselt poolt ei saa katteallikaks kasutada sihtotstarbelisi vahendeid. Meil on eesmärk olemas nende kasutamiseks, ei saa neid lihtsalt ära võtta. Selles on ka üks asi.

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd
Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Siin selle riigieelarve teise ja kolmanda lugemise vahel me arutasime ka eelarve suuri numbreid, tulude tasakaalu ja koondnäitajaid. Kui selle struktuurse tasakaaluga on asi selge, seda hindab Euroopa Komisjon ja selle järgi on eelarve 0,7%-ga defitsiidis. Aga nominaalse tasakaalu osas jäi meil küsimus õhku, sest et eelarve pilt ütleb ju selgelt, need numbrid, mis meil siin ees on, ütlevad, et kulud on 251 miljoni võrra suuremad kui tulud. Aga Stenbocki maja ütleb, et hoopis ülejääk on 130 miljonit eurot. Vahe on 380 miljonit. Muu valitsussektor, mis võetakse ka arvesse, seda ei saa tekitada, kümnendik on sellest mõjust. Te ise ütlesite ka, kui me siin ühe teise punkti all seda küsimust käsitlesime, et ka teie ei saa aru, kuidas see 380 miljonit tekib ja me kõik oleme suure küsimuse ees. Kuidas me saame eelarvet vastu võtta, kui me ei tea isegi seda, kas nominaalselt on ta tasakaalus, on ta ülejäägis või on miinuses? Kuidas me sellega edasi lähme? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Kuidagi lähme ikka. Me siin eelmine nädal vist arutasime eelmise aasta koondaruannet, eks ju, ja selle käigus oli üksainus küsimus. Ja see oli täpselt sama küsimus, mis te praegu esitasite. Enne seda oli rahanduskomisjonis arutelu, kus kaks inimest Rahandusministeeriumist pikalt – ma tuletan meelde, 40 minutit me rääkisime sellel teemal –selgitasid, kuidas tekib see tasakaal, kuidas tekib raamatupidamislikult üks või teine arv. Ja mina tõdesin siis, et mitte ainult mina ei saa sellest aru. Komisjonis on kaks endist rahandusministrit ja üks peaminister ja meie tegelikult eriti ei saa aru, ei oska selgitada, mis ja kuidas. Selleks on vaja seda, tuletan meelde, tarka raamatut. Ma olen selle Riigikogu jaoks tellinud. Loodan, et kunagi see tuleb, ja hakkame teiega koos rahanduskomisjonis vastavaid lehekülgi uurima.
Tähendab, see on oma ... Seda võib võtta, nagu mina aru sain, raamatupidamisliku instruktsioonina, mis kehtib 60. aastatest, nagu meile räägiti, ja meil pole midagi sellega teha. Kui oleks kassapõhine eelarve, siis oleks kõik arusaadav. Milles on see vahe, nagu mina sellest aru saan? Kassapõhine eelarve annab sulle võimaluse hinnata väga objektiivselt kõiki rahaga seotud protsesse. Ma ei tea, kas see on õige sõna, aga paistab, et see ei ole moodne tänapäeva Euroopas ja meie peame vastama neile reeglitele, mille juurutamine algas mitte täna, mitte eile, mitte üleeile. See algas, nagu me komisjonis kuulsime, 2010. aastal. Mida mina sellega saan teha? Me liigume edasi täpselt nii, nagu meile on Euroopa Liidu direktiividega ette nähtud selles valdkonnas, ja hakkame neid numbreid saama täpselt nii, nagu on. Jah, näiliselt on miinus 250, tegelikult on 130 plussis. Hakkamegi sellega elama, nii kaua kuni need inimesed, kes arvutustega tegelevad Euroopa Liidus või siin Rahandusministeeriumis, ei tule meie kohale rahanduskomisjoni. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kalvi Kõva.

Kalvi Kõva
Aitäh! Hea Mihhail! Minu küsimus on sellesama muudatusettepaneku nr 23 kohta. Nagu sa nimetasid, on selle suure ja mahuka muudatusettepaneku koostamisel ikka on tulnud selliseid täpsustusi veel, nagu ma kuulsin, ka täna. Ja loomulikult tahame kõik, et see muudatusettepanek oleks selline, et seal oleks otseselt väljendatud seadusandja tahe. Minu küsimus või õigemini siis protokolli pärast selline küsimus, et saaks protokollitud stenogrammis, on positsioonil 479, kus on "Rõuge Vallavalitsus, Varstu lasteaedade õueala rekonstrueerimine". Varstus on nimelt üks lasteaed ja kuna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on selle ettepaneku teinud, siis minu mäletamist mööda peaks see olema "Varstu ja Rõuge lasteaedade õueala rekonstrueerimine". Ja minu küsimus ongi selles, et kas ma saan loota komisjoni esimehe, rahanduskomisjoni ja võib-olla suure saali mõistvale suhtumisele, et kui Rahandusministeerium hakkab seda lepingut Rõuge Vallavalitsusega sõlmima, siis oleks see sõnastus järgmine. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh küsimuse eest! Jah, ma arvan, et nagu kõik dokumendid, läbib ka see veel teatud keelelist parandamist ja trükivigadest ei saa vabaks saada mitte keegi. Need ikka juhtuvad sellise suure dokumendi puhul, see on üsna tavaline asi. Nii et ma arvan, et selliseid asju saab ikka parandada.

Aseesimees Enn Eesmaa
Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas
Aitäh! No me oleme rahanduskomisjonis eelarvega ja seonduvate teemadega väga tihti arutanud ka aktsiisipoliitika tagajärgi, muu hulgas seda, et juba iga neljas pudel alkoholi, mida eestlased ostavad, ostetakse Lätist, ja ka kaudsed mõjud on ülisuured, sh soomlaste turism Eestisse on järsult kukkunud. Vaatamata sellele hääletati koalitsiooni häältega maha kõik katsed alkoholipoliitikat parandada, kõik katsed jätta see maksuraha Eestisse. Kuidas te seda põhjendate? Kas te põhimõtteliselt olete vastu vigade tunnistamisele ja asjade parandamisele või puudutab see üksnes õlleaktsiisi, kus te soovite jäärapäiselt kuristiku suunas kihutada?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Kuidas ikka ilma aktsiisijututa ikka siin saalis saab, selge see. Tähendab, mis on tore, selles saalis meil on sajaprotsendiline demokraatia. Kui teie tahate uskuda seda, mida teie räägite, siis mitte keegi ei sunni teid mõtlema kuidagi teisiti. Aga samas ei ole võimalik ka mind sundida. Ja näiteks kolleeg Ernitsat ei saa mitte keegi sundida mõtlema teisiti. Ta on ükskord siin öelnud, et õlu on nii kallis sellepärast, et rahanduskomisjoni esimees õlut ei joo. Mulle õudselt meeldis see mõttesärtsatus. Tähendab, see on teie arvamus. See on teie hüpotees sellest küsimusest. Mina rohkem usaldaksin selles olukorras – mitte sellepärast, et me oleme erinevates erakondades –, siin tahes tahtmata ma pean usaldama neid spetsialiste, kes tegelevad aktsiisidega Rahandusministeeriumis. Ja nemad ütlevad otse välja, et aktsiiside langetamine piirikaubandust enam ei ravi ega too neid laekumisi tagasi. Nii et vaielge nendega, mitte minuga. Arvamusi aga on meil õigus pidada selliseid, nagu kellelegi meeldib. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma ei ole päris rahul teie esimese vastusega. Siit tuleb välja nii, et Riigikogu loob siin riigieelarvega uusi institutsioone ja komisjonil ei ole selle kohta muud ettepanekut või seisukohta, et planeeritud sihtotstarbelist eraldist ei tohi puutuda. See arusaam võiks ikka nagu selgem olla, milleks ühte või teist asja vaja on. Aga ma siis jätkan nende detailidega. Meie 16. muudatusettepanek nägi ette 2,7 miljoni euro võtmist erakondade rahastamisest. Erakonnad on Eestis luksuslikult rahastatud, kõrgemal tasemel kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikides. Öelge siis seda, miks seda raha erakondadele on rohkem vaja kui Kaitseliidule sõidukite ja sidetehnika ostmiseks? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Sest Kaitseliit saab kaitsepoliitika raames täiesti piisavat finantseerimist. Meil on see eraldi Kaitseministeeriumi finantseerimises sees ja Kaitseliit minu arvates on üks paremini rahastatavaid organisatsioone Eestis. Me rääkisime juba teisel lugemisel just nimelt sellel teemal ja me oleme selle üle ka komisjonis arutlenud. Ma ei mäleta, kes see tark mees oli, kes tuletas meelde, et iga kord, kui sa ostad mingi sõiduki, sa pead planeerima sinna bensiinikulud, remondikulud, autojuhi palga ja kõik, mis sinna juurde käib. See ei ole lihtsalt niiviisi, et tood uue auto õuele ja edasi tehke, mida tahate. Tavaliselt nii need asjad käivad. Ja kui selles riigis keegi teeks siin Riigikogus liiga Kaitseministeeriumile või Kaitseliidule – no ma tahaks seda näha. Minu arvates need on need institutsioonid, mis praktiliselt kõik vastavalt oma plaanidele saavad kätte, ja selles kahes autos pole üldsegi mingit küsimust, mingit probleemi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsin ikka selle asja kohta, et kuidas nüüd ikkagi siis miinuses eelarvest Statistikaametis tasakaalus eelarve sai või kuidas siis see miinuses eelarve Statistikaametis tasakaalu sätiti. Ka need raamatupidamislikud kohandamised, need on võimalik ära kirjeldada. Statistilisi kohandamisi on võimalik kirjeldada numbriliselt, on võimalik ära kirjeldada tekstiliselt ja seda on tehtud ka. 2017. aasta eelarve kohta majandusaasta aruandes olid need kirjeldused olemas. Mis siis Rahandusministeeriumil ikkagi takistas või mis põhjusel nad neid kohandamisi riigieelarve seletuskirjas ära ei kirjeldanud? Te olete ka olnud riigieelarve kontrolli komisjoni esimees pikka aega. Eelarve seletuskirjast arusaadavusega on probleem olnud ka varem. Miks nad ei tee seda, milles asi on?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh küsimuse eest! Jah, ma olin selle komisjoni esimees, kui me valmistasime ette raporti. Kristjan Kõljalg vedas seda asja, ma olin talle asendajaks, aga ma ei pidanud midagi tegema, sest ta ausalt tegi kogu selle töö ära. Ja kõik, keda siin intervjueeriti Riigikogu liikmetest, kõik tahtsid suuremat selgust ja kõik tahtsid asja muuta. See oli sellel ajal, mil Reformierakond oli Vabariigi Valitsuse eesotsas ja hääl tuli ... Me niiviisi selles komisjonis, REK-is otsustasime, et peaks tegema valitsuspoolne Riigikogu liige, siis on see asi mõjuvam. Ta tegi ja kandis ette ja sellest tuli üks trükis ja seda ei kuuldud tollal. Seda ei kuulda miskipärast praegu ja ma olen juba sellest siin saalis rääkinud. Ma olen üsna tõsiselt meelestatud neile, kes jätkavad seda tööd järgmises koosseisus. Oleks vaja sellest alustada kohe alguses, näidata seda, et see vaim on olemas ja mitte jätta seda neljaks aastaks ja siin mäluda seda teemat lõpmatuseni.
Jah, mulle ei meeldi see vorm, milles praegu esitatakse riigieelarve. Ja ma olen seda rääkinud mitte ainult opositsioonis, aga ka koalitsioonis olles. Aga sellist kogemust, nagu teil, härra Sõerd, eks ju, te olete ju endine rahandusminister. Teie teate ju neid teid palju paremini kui mina, mida on vaja teha selleks, et me siin leiaks ühise keele – koalitsioon ja opositsioon, kõigil on üks ja sama huvi – ja võtaks ette mingid sammud selleks, et asja parandada. Kas on veel võimalik minna tagasi selle kõige kergema vormi juurde, selle kassapõhise eelarve juurde? See on üks pool küsimusest.
Teine, Statistikaamet. Meile tehti ju selgeks see, et Statistikaamet peab eelarvest ülevaate tegema Eurostati jaoks. Ja Eurostat, kes on kohustatud töötlema 28 riigi eelarvet, tahab neid saada ühes ja samas vormis. Meile ju räägiti sellest ja meil olid kohal spetsialistid. Kui on vaja, et nad üle kordaksid, aga mina mäletan seda, mida nad rääkisid. Ja minu arvates ma praegu edastan teile seda veel kord täiesti adekvaatselt. Ainult see toimubki riigieelarvega seal Statistikaametis. Tuletan meelde veel kord, et me leppisime kokku, et jaanuaris me lähme Statistikaametisse ja meil on ainult üks teema. Me räägime sellest, mitte sellest, kuidas ta moonutab numbreid riigieelarves, aga sellest, mida ta üldse sellega teeb, milline on see ettevalmistustöö Eurostati jaoks ja mis see muudab meie jaoks. Minu arvates ei muuda see mitte midagi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Arto Aas.

Arto Aas
Aitäh! Hea ettekandja! Te olete ise öelnud, et rahandus ei ole teie kõige suurem kirg ja kompetents, mistõttu ma rahanduslike nüansside kohta ei hakka küsima, küsin moraalset hinnangut. Kuidas te hindate, et olukorras, kus toidupank kogub annetusi, et lastel oleks jõulude ajal magusat süüa, kus jõulude ajal algavad kampaaniad, et päästa vähihaigeid lapsi, selsamal ajal antakse ühele IRL-i olematule MTÜ-le miljon eurot, ühele IRL-i Saaremaa poisile, olematule MTÜ-le 50 000 eurot, ühele tuntud korruptandile ja kriminaalile Narvas, endisele keskerakondlasele Ovsjannikovile 100 000 eurot? Kuidas kõlaks selle taustal teie moraalne hinnang nendele valikutele? Kas tõesti paremaid valikuid ei suudetud teha nende katuserahade jagamise raames? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Ma alustan lõpust. Kui te rääkisite praegu tööstuspargist Nakro ja seostasite seda Ovsjannikoviga, siis te tegite seda absoluutselt asjatult. Seal on eesotsas teine inimene, kelle juures on teie naaber Taavi külas käinud. Tema tööstuspargis on üldse käinud kõik Eesti peaministrid ja presidendid. See on organisatsioon, mis on võtnud pankrotis ettevõtte 90-ndate keskel, see oli nahavabrik. Inimesele pakuti läbi viia pankrotimenetlus ehk jätta tühi koht, nagu see juhtus näiteks Narva lihavabrikuga või piimakombinaadiga. Inimene võttis oma kätesse selle ettevõtte ja praegu tema territooriumil on 37 ettevõtet. Seal töötab 1200 millegagi inimest. Praegu ta valmistab ette järgmist suurt tööstushoonet. See oli ka pankrotti aetud Narvas 90-ndatel. See on mööblivabrik Narova. Sellel territooriumil arendab ta, kasutades ainult omavahendeid, tööstuspindasid, kus leiavad endale tööd – ma väga tõsiselt suhtun tema sõnadesse – 450 kuni 600 töökohta. Ja esmajärjekorras valmib seal näituste plats. See on tohutult suur, kolm jalgpalliväljakut, kus juba aprillis on planeeritud läbi viia põllumajandustehnika rahvusvaheline näitus. Nii et toetatakse seda ettevõtlust, mitte seda härrat, keda te nimetasite. Teda isegi kõrval seal ei ole. Ja kui me lõpetame siin, ma võiksin teile koridoris rääkida üht-teist naljakat selle teie mõtte kohta, arvestades seda, millised suhted on tegelikult sellel härral, keda teie nimetasite, ja sellel, kes konkreetselt seal tööga tegeleb.
Mis puudutab ülejäänud objekte, siis nendest ma ei tea nii palju kui sellest. Aga on olemas koalitsioonileping ja te teate suurepäraselt, mis asi see on. Need kokkulepped peaksid kehtima kogu selle lepinguaja ja teatud vabadus selle lepingu raames on ka olemas. Kui justiitsminister arvab, et sellist asutust on vaja, kusjuures ta on vastanud nendele küsimustele, kui mind mälu ei peta, mitte ainult rahanduskomisjonis. Kas ei olnud see jutuks ka mingis vaba mikrofonis? Siin suuremat ma ei oska kommenteerida. Need asjad on leidnud toetuse, seda on pakkunud Justiitsministeerium ja me toetame. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna minu nimi kõlas, siis hakatuseks tuletan kolleeg Stalnuhhinile meelde, et 14. detsembril 2016 Krista Aru küsimusele vastates, kui ta küsis, kuidas see mõjub piiriäärsetele poodidele, ja Riigikogu stenogrammis on kirjas: "Mul on sellest murest raske aru saada, sest mina ise õlut ei joo." Aga minu küsimus on selles, et kui vaadata regionaalseid investeeringuid, siis näiteks Toidupank ja juudi lasteaed saab 5000, aga Võru koerte harjutusväljak 25 000. Ja üldse Võrumaa äratab tähelepanu väga suure tähelepanuga regionaalsete investeeringutega. Minu küsimus: miks selline nii tasakaalustamata regionaalsete investeeringute kava on esitatud, kus mõni maakond saab ropult ja teised saavad näpuotstega? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kahte asja tahaks teile öelda. Esiteks, ei tohi välja rebida kontekstist konkreetset lauset, kui tõenäoliselt inimene on rääkinud palju pikemat juttu, mingi seletus selle juurde peaks küll käima. Piirikaubandusest, kui me räägime, kui mind mälu ei peta, siis tollal, sellel kuupäeval – 14. detsember või mida te seal nimetasite – oli juttu ka teistest asjadest. Piirikaubandus, need on väikesed poed, mida kunagi oli tohutult palju, neid oli tohutult palju üle Eesti. Ja ma tõin sellise näite, et Narvas, seal kus mina elan, ümberringi oli 300 meetri raadiuses kolm poodi ja siin Tallinnas, kus elab minu ema, poole kilomeetri raadiuses neli poodi. Ja mitte ühtegi neist praegu ei ole. Ma tõin näite sellest, kuidas me piirikaubandusest rääkisime siin Riigikogus selles konverentsisaalis ja kus piiripoodide esindajad sõitsid sisse suurte ketipoodide esindajatele selletõttu, et on ju selge, et suretavad välja need väikesed poed suured kaubandusketid. No see on ju arusaadav. Nad ei ole konkurentsivõimelised. Kas ma joon õlut või ma ei joo õlut, sellest ei sõltu absoluutselt mitte midagi. Küll on siin suures saalis hea rääkida, mitte nii nagu rahanduskomisjonis, eks ju, Jürgen, kus suvalisel hetkel sa saad sisse sekkuda ja sellest hakata rääkima.
Nii. Ja teine asi, regionaalinvesteeringutes on 501 rida. Ei ole võimalik võtta kaks rida ja teha nende alusel mingeid järeldusi. Kui sa räägid tõukoertest või mis seal see oli ja nimetad mingi summa, no hea küll, on selliseid inimesi, kes loomadesse suhtuvad suure armastusega. Näiteks need, mis praegu pommitavad meie postkaste, eks ju, eile 150 kirja, täna – enne seda, kui siin istung algas – veel 80 ja jumal teab, kui palju neid tuleb, enne kui see seaduseelnõu lõppude lõpuks siia saali jõuab. Aga mitte ainult nemad. Mina näiteks ka eelmine aasta – see aasta – katuserahast eraldasin MTÜ Kassituba remondiks. Sest koht, kus elab koos 180 maha jäetud kassi, seal peab olema ventilatsioon. Muidu inimesed, kes sinna sisse lähevad, nad annavad otsad ära lihtsalt mingi kümne minuti pärast, ilma gaasitorbikuta ei ole võimalik seal olla. Ja seal on vaja remonti teha ja seal peab normaalselt vesi voolama jne. Nii et oleks vaja nagu rohkem materjali selleks, et rääkida sellest, miks tõukoerad saavad suuremad summad kui keegi teine. Igal real on mingi eesmärk, igal real on mingi põhjendus, eks ju. Noh, kuidas sa selliseid järeldusi teed, see jääb minu jaoks saladuseks. Aga vähemalt mingi lõbus moment on seal sees, et mitte kunagi ei oska arvata, mida sa küsid. Vaat, see on tore. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse!

Urmas Kruuse
Aitäh! Austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Teie viimane vastus tõestas ära selle, et täna valitsuskoalitsioon on muutnud riigivalitsemise majavalitsuseks. Ja see teeb tegelikult kurvaks, kui te ühelt poolt räägite sellest, kuidas te toote õiglust läbi maksumuudatuste ja investeeringute, siis teiselt poolt te võtate ära kohalikelt teedelt raha, mis on selgelt vähenenud. Ka eelarves on need numbrid näha. Ja siis pudistate personaalselt seda üle Eesti laiali ja ütlete, et see ongi regionaalpoliitika. See on see, mis tegelikult siin saalis nagu pahameelt tekitab. Ja kuna need numbrid on läinud nii mastaapselt suuremaks, siis on küsimus, kas teil kordagi selle komisjoni esimehena ei tekkinud mõtet, et võib-olla peaks piiri. Peaks piiri ja jagaks nii, et ka nendel erinevatel omavalitsustel oleks võimalik olnud võrdselt konkureerida. Kui me vaatasime tänast kaarti, kuidas seda katuseraha on jagatud, siis ei ole seal ju mingist regionaalpoliitikast juttugi, vaid see on see, kes paremini kellegagi läbi saab ja oskab paremini kintsu kaapida. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Teedest me oleme siin rääkinud juba mitu korda ja mitu korda on räägitud ka sellest, et on otsa saamas teatud projektid ja tänu sellele väheneb see finantseerimine. Ei ole sellist vajadust, üks või teine ehitus hakkab otsa saama, investeering väheneb. Mis puudutab seda regionaaltoetuste kaarti või midagi sellist, siis kui tohib, ma räägin ühe loo, mis on 20 aastat vana. Ma tulin siia 99. aastal. Siis riigieelarve nägi välja kui kolm kollast raamatut. Üks oli riigieelarve ise, teine oli seletuskiri riigieelarvele, kus oli kõik lahti kirjutatud ja kõik oli absoluutselt selge. Kolmas oli väga tähtis raamat. See oli RIP – riiklikud investeeringud, riiklike investeeringute programm. Ja sealt ma hakkasin huviga vaatama ja äkki selgus, et kõik investeeringud, mis peaksid minema minu kodukanti, on kas kohe alguses lükatud kurat teab kuhu, või siis iga aasta ühel või teisel põhjusel neid hakatakse piirama. Siin selle asutuse arhiividest, ma arvan, võib leida arupärimise, mille ma esitasin näiteks haridusminister Lukasele, kus ma küsisin: miks on nii, et Narva linna elanikkond moodustab 5,6% Eesti Vabariigi elanikkonnast, aga haridusministeeriumi eelarvelistest investeeringutest tuleb meile 0,9%? Need olid nii jubedad arvud, et need on mul seniajani meeles. Ja see on niiviisi, et siin see kogu, valitsus, suvaline valitsus, võib mitte näha seda vajadust, mis on tekkinud kohapeal. Meie seda tasandame minu arvates. Mina teen koos kolleegidega täpselt seda tööd, kusjuures teie ju ka toetate seda. Ega teie selle vastu ju ei ole. Kui ma vaatan regionaalinvesteeringuid, mis said tehtud aastatel 2014–2018 ehk 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, viie aasta jooksul. Viie aasta jooksul Reformierakonna fraktsioon jaotas mööda Eestit 6 867 000. Mina ümardaks, ütleks nii, et 7 miljonit. Keskerakonna fraktsioon sama ajaga 4 210 000. Arvestades veel seda, et te olete kaks aastat keeldunud rahast. Kuidas see niiviisi juhtub? Selgitage! See on ju täielik absurd. Aga selles absurdis me elame ja siin pole midagi, keegi peab selle protsessi tõenäoliselt katkestama. Tehke selline tõsine ettepanek järgmine kord, kui te valitsuse eesotsas olete, ma arvan, et kõik teid toetavad. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh, härra Stalnuhhin! Tegelikult on hale kuulata, et üks parlamendi rahanduskomisjoni esimees ei tee üldse vahet, mis on reeglipärane ja mis on tavakohane, paneb kõik ühte patta ja leiab, et kui ta on võimul, siis on kõik lubatud. Aga ma prooviks konkreetse küsimuse. Teile meeldib see sõna "regionaalinvesteering". Öelge, miks Keskerakond rahastab Tallinna munitsipaalhoonete remonti. Kus on siin regionaalpoliitika, kus on süsteemsus ja kus algab varastamine?

Mihhail Stalnuhhin
Ai, jummal küll! (Ohkab.) 30 aastat tagasi, 40 aastat tagasi ma ütleks sellise asja peale: kui on hale kuulata, ära kuula! Teiseks, minu mõttekäik ei meeldi teile või mõnele teie kolleegile. Ta ei peagi meeldima. Saage lõppude lõpuks aru, et olemas selline asi nagu demokraatia. Kohe vastan. On olemas selline asi nagu demokraatia. Kui oleks teisiti, siis tõenäoliselt oleksid Ligi ja Stalnuhhin ühes erakonnas, eks ju. Siis meeldiksid nende vaated teineteisele suurepäraselt ja sobiksid. Suhtuge normaalselt sellesse, et inimesed võivad mõelda mitte nii nagu teie. Mis puudutab regionaalpoliitikat, siis tahaks ma teada, kuidas te ära põhjendate selle, et Tallinn ei ole Eesti osa. Regioon on mingi territooriumi osa ja regioonidel on oma iseloomustavad jooned, on palju mida. Aga, noh, kui te ütleks seda, et Kiiev ei ole Ukraina regioon, Ukrainas teid sõimataks separatistiks. Teie siin hakkate tõendama seda, et Tallinn ei ole Eesti osa. Muidugi on. Ja Tallinnast valitud Riigikogu liikmetel on täielik õigus kasutada neid meetmeid, mis meil on kasutuses, selleks et toetada just nimelt oma piirkonda. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Minu küsimus puudutab 10. ja 11. muudatusettepanekut. Mõlemad need küsimused oleksid aidanud kaasa teadus- ja arendustegevuse finantseerimise kasvule. Ja tegelikult ka doktoranditoetuse tõus oleks toetanud ikkagi ühiskonda kui tervikut. Millised olid need põhjused, et rahanduskomisjon kumbagi nendest ettepanekutest ei toetanud? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, Krista! Te ju saate suurepäraselt aru, et siin ei ole selliseid inimesi, kes ei toetaks doktorante või teadust. Ainult et peale selle on veel palju, mida toetada, ja alati on vaja teha mingid valikud. Need valitsused, mis olid, mis hoidsid doktorantide toetuse väga madalal, eks ju, 323 või 343 euro tasemel, need on selgelt need, kes ei toetanud seda. Praegu on see tõusnud 660-le selle aasta jooksul ja see on võrreldes eelmise aastaga 50% tõus, eks ju. On olemas näiteks päästjad, kelle keskmine palk on 700 euro juures, mis annab kõvasti alla nende Läti kolleegidele, millest me oleme siin kuulnud. On palju muid probleeme. Noh, peab tegema mingid valikud. Iga aasta ei saa igale poole panna nii palju, kui tahaks. Ja iga inimene tahaks seda teha, aga sellist valikut ei ole. Tõenäoliselt loogika on siin selline, et kui viimase aasta jooksul on need 660-le tõusnud, siis võiks ühe väikese pausi teha ja vahepeal kedagi muud aidata.
Mis puudutab teadust, siis jah, teatud alafinantseerimine. Ma ei tea, kas selline vastus rahuldab. Teie teate kindlasti, kuidas seal hariduses ja teaduses lood on, paremini. 17. aastal HTM-i teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni eelarve oli 135 miljonit, 18. aastal 151 miljonit, 19. aastal 171. No on ju tõus, on ju kasv ja see on ju isegi veidi rohkem kui see üldine 6%-line kasv, mis on riigieelarvel. Need on need prioriteedid, mis valitakse, lepitakse kokku ja räägitakse. Ja ma võin 100%-lise kindlusega öelda, et see ei ole niiviisi, et üks ametnik kuskil istub ja noh, et paneks sellise. See ju käib läbi ministeeriumi, see käib läbi teaduste akadeemia, see käib läbi kaasatud organisatsioonide. Kõik need arvud ju lepitakse kokku ja kooskõlastatakse.
Jah, pole rahul. Jah, tahaks rohkem. Aga teiselt poolt, vot siin kunagi saalis istus üks fantastiline, minu jaoks väga, kuidas nüüd öelda, suure jälje jätnud inimene, kes oli arst, Liiv. Ja ükskord me küsisime – ta oli ainus meedik meil tollases fraktsioonis –, et kui palju oleks vaja meditsiini jaoks, siis oli veel kroonides. Ta ütles, et täpselt nii palju, kui annate. Ja kui annate kolm riigieelarvet, siis kasutatakse ka see ära, leitakse võimalus ka see ära kasutada. Me saame ju sellest aru, eks ju, et me peame lähtuma mingitest objektiivsetest kriteeriumitest ja need, kes tasakaalustavad seda eelarvet, nendest lähtuvadki. Jah. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Olga Ivanova, palun.

Olga Ivanova
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Siin te rääkisite päris palju valikutest ja prioriteetidest. Ja sellest tulenevalt ka minu küsimus, isegi mitu küsimust. Esimene küsimus: miks Keskerakonna fraktsioon just otsustas toetada mitte Narva lasteaedade näiteks remonti või siis koolide remonti, vaid kriminaalkorras karistatud keskerakondlast Ovsjannikovi, kellest oli ka juttu juba enne seda, kes inforegistri järgi ikka on Intec-Nakro MTÜ juhatuse liige? Rahanduskomisjoni esimehe käest sooviks ka küsida, fraktsiooniti kui suures summas on katuserahasid jagatud. Kas oli juttu komisjoni istungil, kas ei peaks reegleid kuidagimoodi välja töötama selleks, kuidas ja kellele ja millele eraldatakse katuserahasid? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Ma paneksin kahtluse alla teie lugemisoskuse, kui ma hakkaksin teist korda Ovsjannikovi lugu siin ümber jutustama, eks ju, nii et lugege stenogrammist. Mis puudutab Narva lasteaedu, siis mina toetan, andsin ... lasteaeda ja mul on alati tore teada, et midagi riigirahast saab kasulikku tehtud ka idapiiril. Prioriteedid, nendest ma olen juba rääkinud tegelikult. Ma saan aru, Olga, et te kirjutasite küsimuse valmis palju varem ja oleks täiesti rumal seda mitte esitada, kui juba see nii terav on. Te tegite selle töö ära. Lugege stenogrammi, sellele on vastus juba olemas. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Hea komisjoni esimees! Mul on küsimus lisa 1 kohta. Rida 28 ja rida 202 käsitlevad täpselt ühte ja sama sihtotstarvet: Pätsi monumendi rajamiseks. 100 000 Rahandusministeeriumi alt ja teine 100 000 Justiitsministeeriumi alt. Kuidas sai komisjon seda otsustada, kui tegelikult ei ole isegi projekti olemas? Eile oli samamoodi järjekordne artikkel Postimehes, kus ei ole isegi seda selgeks saadud, kas Päts on üksinda, Tõnissoni või kellega iganes. Kuidas sai komisjon otsustada ja veel erinevate ministeeriumide toetuste alt? Mis on selle otsuse tagamaad?

Mihhail Stalnuhhin
Niipalju, kui ma aru sain, tegemist on kahe erineva mälestusmärgiga. Üks tuleb vähemalt sinna kuskile Estonia teatri kõrvale. Jah, oli mitu erinevat toredat versiooni sellest, kuidas see võiks välja näha seal Tammsaare kõrval või põlvel, aga tegemist on sellega, et tõenäoliselt on ajaloo tegelasi, kellele võiks need mäletusmärgid panna. Mina ei ole niivõrd hea Eesti ajaloos, mind rohkem huvitavad Vana-Kreeka ja -Rooma. Inimesed soovivad sellega tegeleda, sovivad neid mälestusmärke panna. Komisjonil ei olnud põhimõtteliselt midagi selle vastu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Koalitsioon on võtnud selle retoorika appi, et need katuserahad on regionaalsed investeeringud. See oleks ju ilus, kui see oleks tõsi. Tegelikult on Eesti riigis vähemalt kümme regionaalset programmi, kust oleks võimalik täiesti ausalt, läbipaistvalt, hangetega, protseduurireegleid järgides Eesti erinevaid regioone, omavalitsusi ja asutusi toetada. Ometi pole sinna sentigi raha juurde pandud ja tehakse mingit suvalist parteilist diili. Aga tulen täpsemalt veel kohalike teede juurde, mida me arutasime ka eelmise lugemise ajal. Ennast väga omavalitsuste sõbralikuks nimetav valitsus vähendab järgmisel aastal kohalike teede rahastamist: vähendab mitme miljoni võrra. Miks te ei toetanud Reformierakonna ettepanekut kohalike teede rahastamist suurendada? Hanked lähevad kallimaks, teed lagunevad, pehme talv – kõik need hädad, mida võib ka lehest lugeda, ja te ometi vähendate kohalike teede rahastamist. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, Arto! Tähendab, varsti on valimised ja ma siiralt soovin sulle edu. Kuna meie kaks erakonda vastavalt uuringutele on põhikonkurendid, siis ei tea keegi, kes hakkab valitsust moodustama. Seda ütlevad valijad mingi aja pärast. Ja kui seda hakkab moodustama Reformierakonna fraktsioon, siis ma täitsa luban, et ma toetan ja teen endast sõltuva, kui järgmise riigieelarve ettevalmistamisel enne seda teie pakute välja süsteemi, kuidas neid regionaalinvesteeringuid jaotada õiglasemalt. See teema tõenäoliselt on iga aasta teema, see ei kuku kuskile ära, ootame nii kaua.
Mis puudutab teid, saiis ma ei tahaks kedagi, kuidas öelda nüüd ... Ma olen kunagi töötanud kutsekoolis, õpetanud eesti keelt, seal oli selline publik, et mõnes grupis ma pidin kolm või viis või kümme korda selgitama ühte ja sama asja ja kuna esimese kolme korraga oli selge, et ma teen midagi valesti, valesti kuidagi seda seletan, sest nad ei saa aru, on vaja kuidagi muuta seda seletust, seda vormi või, ma ei tea, või mingi mäng välja mõelda, eks ju, palli visata või ümbrikuid vahetada või veel midagi. On palju võimalusi, eks ju. Seal ma sain küll selliseid nippe kasutada oi kui palju. Aga siin saalis ma juba olen lihtsalt teatud mõttes šokis. Ma seisan vajaduse ees viiendat korda vastata ühele ja samale küsimusele. Ma saan aru, et see on üks teema, mis poliitiliselt tahaks teie poolt kella külge sidumist. Aga ma olen seda juba selgitanud, et see käib projektipõhiselt ja toetus on vähenenud lihtsalt selle pärast, et mõnes kohas on suuremad projektid otsa saamas. See on juhtumipõhine, see läheb toetuste ja tasanduste kaudu kohalikele omavalitsustele täiendavate summadega. Nii et ma lihtsalt ei tea – küsige veel viis korda, võib-olla ma mõtlen, kuidas teile seda, jäädes samadesse raamidesse, mingil muul moel selgitada.

Esimees Eiki Nestor
Madis Milling, palun!

Madis Milling
Suur tänu, härra esimees! Austatud ettekandja! Mul on täna tõeline rõõmupäev. Ma olen olnud Kaitseliidu liige 28 aastat, aga täna ma kuulsin esmakordselt, kui keegi ütles välja, et Kaitseliit on piisavalt ja üks paremini rahastatud organisatsioon Eestis. Ma tsiteeriks piiblit, et nüüd sa võid oma sulase ära kutsuda, sest tema kõrvad-silmad on nüüd kõike kuulnud. Aga küsimuse juurde. Ma jätkan seda, et teile meeldib neid eraldisi kutsuda regionaalseteks investeeringuteks. Aga miks siis nii, et mõni regioon on nagu eelistatum kui teine, mõni piirkond Eestis saab ikka oluliselt rohkem raha? Kuidas need prioriteedid tekkisid ja miks mõni piirkond on paremas seisus kui mõni teine? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Minu jaoks on täna ka pidupäev. Ma täna sain teada, et kolleeg Milling loeb püharaamatuid, see on tõesti üks suur üllatus minu jaoks. Kuidas tekivad need regionaalsed prioriteedid? Väga lihtsalt: teie olete kuskilt valitud ja mina olen kuskilt valitud ja see on meie kätes ja meie otsustada, kuhu me need suuname. Ja nii nad tekivadki ja nii tekibki. Ja Reformierakonnal on olnud vabad käed, kuhu suunata need 7 miljonit eurot, ja Keskerakonnal olid vabad käed selleks, et suunata need 4 miljonit viie aastaga. Niiviisi nad tekivadki. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! See, mida te tsiteerisite, oligi viide sellele, et viisaastaku plaan ühe aastaga. Ehk küsimus on selles teatud tavade murdmises. Selle üle, kas see on metoodiliselt õige või mitte, sellega tuleb kindlasti edasi vaielda. Ja te viitasite RIP-ile ja Narva ülekohtule, et kui ma õigesti mäletan, siis üks osa RIP-i ja regionaalpoliitika tähtsusest oligi seotud sellega, et maapiirkondades koefitsient, mida inimeste kohta investeeringutena tegelikult antakse, on tavaliselt suurem kui linnades. Ja see oli ka üks osa. Ja kui me teame täna seda, et SKT inimese kohta Tallinnas on kordades suurem kui Lõuna-Eestis, siis oleks üsna ebaõiglane, et toetada veel seda kohta nii jõuliselt, Tallinnat, kus raha on majandusest niigi piisavalt palju, vaid peaks toetama neid kohti väljastpoolt Tallinnat. See ongi regionaalpoliitika. Regionaalpoliitika ei ole see, et Tallinna saadikud tahavad ka raha anda, see ei ole päris regionaalpoliitika. Miks te ise ei ole seda ettepanekut teinud, mida te ootate uuelt koalitsioonilt? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Nii palju kohe tahaks rääkida. Koefitsiendi kohta. Ma arvan, et te ajate segi, see on pigem seotud koolide finantseerimisega, sest suure linna kooli finantseerimine, seal oli selle määra 0,89 – kui ma mäletan, kui ma volikogus olin –, ja väikesaare kool oli mingi 1,4 või 1,5. Täpselt ei mäleta. Aga seda, et riigi investeeringute programmis, RIP-is tollal olid mingid sellised määrad sees, seda ei olnud kohe kindlasti. Kohe kindlasti ei olnud.
Mis puudutab Tallinnat, ma tean, et te ei ole tallinlane, eks ju. Mina ka tallinlane ei ole ja ma olen väga vähe reisinud mööda maailma, palju vähem kui mõned kolleegid siin, aga need mõned korrad, kus ma olen rääkinud kohalike omavalitsuste esindajatega kuskil Euroopas, eks ju, siis tekib meil kohe arusaam omavahel, sest me kõik ei armasta ühte ja sama. Ja ennekõike me ei armasta pealinna, sest meie seal kohapeal peame leidma vahendid selleks, et ülal pidada koolisüsteem, lasteaiasüsteem, koolieelse kasvatuse süsteem. Me peame tegema kõik mis võimalik selleks, et luua laste jaoks tingimused, et nad kasvaksid terved, targad ja tugevad. Pärast need kõige targemad ja tugevamad lähevad ülikoolidesse ja enam tagasi ei tule. Ja see tähendab, et oma tegevusega me pidevalt investeerime pealinna. Ja kunagi tegelikult on olnud sellised ajad, millal meie fraktsioon põhimõtteliselt regionaalinvesteeringuid Tallinnasse ei andnud. Kui ma räägiks sellest summast siin, neljast miljonist, siis seal tagapool on olnud sellised aastad, kus see reegel meil kehtis. Hiljem, kuna seda teevad kõik ülejäänud fraktsioonid, siis oleks rumal sellest tegelikult keelduda. Jah, Tallinn saab kõik. Tallinnal on palju seda, mida ei ole teistes linnades. Aga siingi elavad meie inimesed.  Kuidas sa vaidled sellele vastu? Mitte kuidagi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Lugemisoskusega, ptüi-ptüi, kõik on hästi, küsimustele vastamise oskusega on vist probleeme. Nii et mina ikkagi ei kuulnud seda vastust, et fraktsiooniti, palju iga fraktsioon siis esitas, mis suure summa peale katuserahasid. Ja just hästi pika monoloogi pidasite sel teemal, et peaks toetama ka pealinna. Täiesti nõus. Ükski Lasnamäe, kõige suurema linnaosa lasteaed ei saa kopikatki Keskerakonna ega teiste fraktsioonide poolt. Nii et siin on tõesti väga kahetsusväärne asi. Aga ikkagi, miks peaksime meie kulutama miljon eurot Eesti pere sihtasutusele, olemasolematule sihtasutusele ja mitte toetama lasteaedasid näiteks Lasnamäe linnaosas? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, Olga! Mina ei ole see inimene, kes on pädev sellele vastama. See on Justiitsministeeriumi algatus. Ma arvan, et kui te esitate arupärimise või kirjaliku küsimuse, siis te saate põhjaliku ja asjaliku vastuse ka sellele. Mina siin räägin rahanduskomisjoni nimel. Mina siin selgitan neid otsuseid, mis on vastu võetud, ja need on kollegiaalsed. Nii et individuaalselt võite mind mitte noppida, mina siin olen teile info edasiandja. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Keit Pentus-Rosimannus.

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea spiiker! Austatud härra Stalnuhhin! Minu arvates on see mentaliteet, kus valitsejad heldelt jagavad maksumaksjate käest kokku kogutud raha oma lähikondsetele, ausalt öeldes pärit ühest teisest kultuuriruumist. Aga siin te seisate ja jagate raha sihtasutustele, ühingutele, mille juhtide hulgas on võimuparteide liikmed, mille juhtide hulgas on need, kes on väga tihedalt seotud teie ridadesse, võimupartei ridadesse kuuluvate inimestega. Narvas viskasite te oma erakonnast välja need, kes hääletasid endaga seotud ühingutele raha eraldamise poolt. Miks te siin teistmoodi käitute?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! On olemas reeglid, vastavalt millele kõik sellised ettepanekud kontrollitakse. Ja see kontroll peab toimuma Rahandusministeeriumis, rahanduskomisjonis ja seda ka tehakse. Seal otsitakse seotust Riigikogu liikmete vahel, juhtivfiguuride vahel jne. Ma ei tea, kuidas see toimib, aga see mehhanism on olemas ja see peaks töötama. Nii et kui te tahate kedagi süüdistada, siis teil on see võimalus olemas. Te võite seda teha avalikult, kas meedia või kohtu kaudu. Jumala pärast, kui leiate midagi, siis me siiralt oleme teile selle eest tänulikud.

Esimees Eiki Nestor
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Vaevalt et mehhanism seda suudab ära hoida. Me näeme väga hästi, et olematutele MTÜ-dele antakse üsna jõhkrates summades raha ja seotus konkreetsete koalitsioonierakondadega on ilmselge. Sellest saavad kõik suurepäraselt aru. See, et ta ei ole veel kriminaalne, on üks asi, aga see, et see on ebaeetiline, on, ma usun, kõigile selge. Aga ma tahaksin rääkida muust asjast. Vaatame seda eelarvet tervikuna: vaatamata kiirele majanduskasvule on eelarve miinuses. Sajad miljonid potentsiaalset eelarvetulu läheb mööda, läheb Lätti, raha võetakse ära idapiiri väljaehitamiselt, kohalikelt teedelt, tervelt realt eelmiste valitsuste poolt eelarvesse pandud investeeringutelt. Ja samas, kui ma küsisin rahanduskomisjonis kõikidelt ministritelt, kes seal käisid meie komisjoni ees, mis on see positiivne uuendusreform, mida te teete, siis kõik jätsid vastuse võlgu. Minu küsimus on lihtne: kas see on tõesti parim eelarve, mida Jüri Ratase juhtimisel koalitsioon on võimeline tegema? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Järgmine kord peab veidi vähem pabereid siia kaasa võtma. Tahtsin teile ette lugeda seda, mis puudutab piiri väljaehitamise protsessi. Seal oli kaks graafikut. Üks puudutas algselt kellegi mitteasjatundja koostatud graafikut ja teine peale seda, kui selgus, et tegelikult projekteerimise ja ehitusega on konkreetseid probleeme olemas. See nihkus siis kolm aastat edasi. Graafiku eesmärk oli näidata, et need on samad eraldised, 79 miljonit nii ühel kui teisel puhul. Probleemid on reaalsed probleemid, mis on seotud ehitamisega. Ja siin ei juhtu mitte midagi hirmsat, aga need inimesed, kes asjaga tegelevad, ütlevad, et neil ei ole võimalik selle esialgse graafiku alusel piiri välja ehitada.
Ja sama argumentatsioon oleks ka kõigi teiste punktide juures. See tähendab, et ma lükkaks tagasi kõik need süüdistused. Aga siin on juba juttu sellest, milline see eelarve on. Ma saan aru, et teie esindate mitte lihtsalt Reformierakonda, te olete selle juhid. Ja reformierakond – juba selle sõna mõte seisneb selles, et reformime, reformime, reformime ... Kes teile ütles, et inimesed nii väga tahavad, et üks reform tuleks teise järel? Võib-olla palju parem on see, kui kas või aasta või kaks jäetakse vahele, ja tuleb üks rahulik aasta, kus lihtsalt täidetakse koalitsioonilepingus sätestatud lubadusi, kus ei tehta maksuseadustes põhimõttelisi ja suuri muudatusi. Laseme Eesti rahval, Eesti ettevõtjatel puhata aasta või kaks selleks, et lihtsalt kogu see miljöö muutuks rahulikumaks! Teie pooldate reforme, teil on neid vaja. Mulle rohkem meeldib, kui toimub mingi rahulik protsess. Reform reformi nimel on kahjulik. Ma saaksin teile mõned näited sellest valdkonnast tuua, aga ausalt öeldes see teid nagunii ei mõjuta. Nii et aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh, austatud juhataja! Hea kolleeg! Töötavate pensionäride täiendava maksustamise probleem on seni lahendamata. Ja minu arusaamise järgi on tegemist väga fundamentaalse ja kaugeleulatuvate negatiivsete tagajärgedega probleemiga. Tegelikult koalitsioon ilmselt sai ka hästi aru sellest ja lubas ju tänavu veebruaris sellele probleemile lahenduse leida. Ma küsikski, et võib-olla selgitate, mille taga asi seisab, ja kas on eelarves olnud siis oluliselt prioriteetsemaid teemasid. Palun selgitage! Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Te küsite praegu koalitsiooni kohta, see tähendab selle kohta, kuidas seda seal arutati tõenäoliselt, seda pensioni maksustamist ja sääraseid küsimusi. Ma ei ole koalitsiooninõukogu liige, ma ei ole ka valitsusliige. Miks üks või teine asi, seda enam, kui ta puudutab pigem sotsiaalvaldkonda kui rahandust, jäi liikumata, kui keegi lubas seda teha, see on minu jaoks ka arusaamatu. Ma võin sellel teemal rääkida oma kolleegidega, tõenäoliselt praegu sellest juba abi ei ole. Küsimus on selles, kas me hoolime pensionäridest või ei hooli. Hoolime muidugi ja pensionitõus tuleb ja heal juhul tuleb ka erakorraline pensionitõus. Ja need inimesed, kes siia kogunevad, ei saa midagi teha niiviisi, et sa teed ilma vigadeta, vigu teevad kõik. Kui leiavad, et on vigu tehtud tulumaksustamisega, siis nad järgmises koosseisus need ka parandavad. Praegu igal juhul seda teha ei ole kuidagi võimalik. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui me veel ühises fraktsioonis olime, ma küsisin pidevalt, et kust selle valem tuleb, katuseraha valem, et väiksed vennad saavad poole rohkem kui suur vend Keskerakond. Aga nüüd ma küsin sinult uuesti, nüüd uues rollis, et miks on niimoodi, et sotsiaaldemokraadid, väiksed vennad koalitsioonis saavad iga saadiku kohta kusagil 140 000 euroga, aga suure venna saadikud, keda on poole rohkem, saavad kusagil 60 000? Mis valem see on? Ja teine, mis valem on regionaalne valem – regionaalinvesteeringutest on jutt –, kui Võrumaa saab palju-palju rohkem kui ülejäänud maakonnad? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, Peeter, muidugi küsimuse eest! Aga ma pole mitte kunagi küsinud, kui palju seal sotsdemid saavad või Isamaa saab, eks ju. Näed sa, palju kaotasid. Oleksid Keskerakonna fraktsioonis olnud – mitte mingis ühises fraktsioonis, sellist fraktsiooni ei ole olemas, eks ju –, Keskerakonna fraktsioonis saaksid seda otse fraktsiooni juhtkonnalt küsida. Mina seda teinud ei ole. Peale kauba, kui ma vaatan seda tabelit, siis ma ei näe kuskil, et seal oleks märgitud erakonna nimetus, kelle liige on ühe või teise suunamise teinud. See on meie üldtöö ja sellistes tingimustes ma ei lähe selliseid asju küsima. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus
Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kui me kohtusime siin teiega eelarve teisel lugemisel, siis ma küsisin, mis põhjendusega hääletati rahanduskomisjonis maha Reformierakonna ettepanek tühistada töötavatele pensionäridele peale pandud kõrgem maks, mis selle aasta alguses muutus. Te jäite tol hetkel vastuse võlgu, ei olnud õigeid pabereid kaasas ja lubasite hiljem kirjalikult täpsustada. Paraku kirjalikust vastusest tuleb välja, nagu ei olekski seal erilist põhjendust olnud. Seetõttu ma olen sunnitud oma küsimust kordama: miks, mis põhjendustega otsustasite te mitte toetada ettepanekut muuta töötavate pensionäride maksusüsteem uuesti õiglaseks? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Sest teie katteallikas koosneb kolmest osast. Siin on ühistransport, siin on üürimajad, kohaliku omavalitsuse elamufondi rajamise kitsendamine ja alkoholiaktsiis, nii palju kui ma aru saan, ja need ei sobi koalitsioonile mitte kuidagi. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjoni esimees! Mind hämmastab 9. muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon ja on arvestatud täielikult. Vahendid Rahvarinde ajalookonverentsi korraldamiseks, 30 000 eurot. Millal see toimub? Kes seal esinevad? On see järgmine monument Edgar Savisaarele? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Ma ei tea, kellele 100 aasta pärast Eesti hakkab monumente tegema, kes olid need inimesed, kes veretult viisid Nõukogude Liidust välja ja tegid riigi iseseisvaks. Kas olid need imeinimesed, kes seal olid, Kallas, Savisaar, kes see ... Jah, ma ei ole ajaloolane ja Eesti ajaloost ma teile juba rääkisin. Ja Rahvarinne minu arvates on üks väga tõsine tegur viimaste ... eelmise sajandi ajaloos. Kui teie hindate seda kui Savisaare monumenti, siis tõendage seda avalikkusele ära. Ma ei tea, Eesti Kongress ja Rahvarinne. Võib-olla mul on puudulikud mingid, võib-olla olid veel mingid organisatsioonid, kes sellega tegelesid, aga noh, millest veel rääkida. Kui tekib vajadus, ma arvan, et Eesti Kongress võib ka samaväärse konverentsi läbiviimiseks vahendeid saada, aga Rahvarinne minu arvates on selle täitsa ära teeninud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson
Aitäh, austatud eesistuja! Hea kolleeg! Ma küsin jälle, uuesti sellesama töötavate pensionäride täiendava maksustamise kohta. Te ütlesite või ma ei saanud aru, kui te leiate, et te ei ole nagu ise koalitsioonis või selle nõukogus, valitsuses muidugi mitte või kus iganes. Aga siis ma uuriks teie kui rahanduskomisjoni esimehe käest küll, et miks meie esitatud eelnõu, ikkagi sellekohane eelnõu, millega meil on siis muudatusettepanek eelarvesse või soovime seda maksustamist muuta – eelarve number oli vist 554 –, miks see eelnõu rahanduskomisjoni on seisma jäänud. Võib-olla annate nagu sellele vastuse. Minule on küll jäänud väga selgelt selline mulje, et koalitsioon, kuhu siis teie kas kuulute või ei kuulu, ei soovi seda probleemi lahendada. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Koalitsioon tegeleb kõikide probleemidega, mis ette juhtuvad. Koalitsioonil ei ole mingeid erimeelsusi selles küsimuses, et me peame pensionitega ja maksustamisega tegelema. Selleks, et me saaksime sellel teemal konkreetselt seoses selle seaduseelnõuga rääkida, selleks oleks vaja, et toimuks see arutelu, mitte riigieelarve arutelu. Ma ei kujuta ette, kuhu me veel võime välja sõita ajaloolistest teemadest ja muudest eelnõudest, aga ausalt öeldes ma ei tahaks, et see debatt läheks mingiks piiramatuks ja ... Ma kasutan seda võimalust, mida on siin paljud kasutanud ja öelnud, et rahanduskomisjon pole selle eelarve raames seda küsimust arutanud.

Aseesimees Kalle Laanet
Kalle Palling, palun!

Kalle Palling
Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin eelkõige Pärnumaa inimeste nimel. Mul on siin mure sõber Toomase pärast, kes on käinud juba mitu päeva Balti jaamas ja ootab Pärnu rongi, aga seda ei välju. Ja tegelikult on see väga tõsine asi, see pole üldse naljakas. Kaheksa aasta peale ärajagatuna oleks selle investeeringu suurus olnud vist 17 miljonit. Kaks miljonit aastas teeb see kokku. Selle jaoks te raha ei leidnud. Küll aga leidsite katuserahadeks kõigepealt seal kümned miljonid ja nüüd jagate 300 rea kaupa laiali siis selliseid väiksemaid summasid kokku 7,5 miljoni euro eest. Kas teil kordagi ei tulnud rahanduskomisjonis mõtet, et lõpetada see katuseraha jagamine vähemasti nii suures mahus ja jätta alles ka Tallinna–Pärnu rongiliin?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Raudteest me täna veel rääkinud ei ole. Kõik ülejäänud oleme juba läbi arutanud ja minu seisukohad on täpselt samad. Paistab, kui vaadata seda tabelit, eelmiste aastate regionaalinvesteeringuid, kuidas käis nende jagamine, et see särav ja tark ja tore mõte lõpetada regionaalinvesteeringute jagamine tekib teil siis, kui te olete opositsioonis. Ma juba ütlesin kolleeg Jürgen Ligile – või oli see Taavi –, et kui tekib selline vajadus, kui juhtub juba niiviisi, et kolme kuu pärast teie hakkate moodustama valitsust  ja moodustategi selle, kui te teete selle ettepaneku, et katuserahad ära kaotada, siis on see kõige õigem aeg see ära teha, nii et järgmiseks eelarveks oleks kõik selge. Minu arvates see on üheselt arusaadav vastus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi
Aitäh! Härra Stalnuhhin! Teie suhtumist moraali ja erialasse tahaks tegelikult vene keeles väljendada paari sõnaga, mis lõpevad i-tähega. Aga te luiskasite, kui te ütlesite, et see katuseraha pakkumine siin on kuidagi läbinud Rahandusministeeriumi sõela, et mingid reeglid on. Ei ole! Neid reegleid ei ole te üritanud isegi kehtestada erinevalt eelmisest valitsusest. Öelge, te olete ju Riigikogus olnd, kas teil üldse ei jäänud sel ajal meelde, et me omal ajal välistasime iseendaga seotud kulutusi, et me välistasime tegevuskulude tõstmist, et me välistasime väga väikeste summade laiali pudistamist ja investeeringute puhul nõudsime ka konsulteerimist erialaministeeriumiga, et ei tuleks surnud objektide peale raha andmist? Kas teil mitte midagi külge ei jäänd sellest? Ta ütlete kogu aeg, et seda on enne ka olnud.

Mihhail Stalnuhhin
See on küsimus, jah? See, et väiksemate summade kasutuselevõtmine lõpetada, tuhat või kaks, et mingi minimaalne määr oleks olemas, seda ma mäletan küll. Kõike ülejäänut kahjuks ... Kas te väidate seda, et ühe ministri juhul Rahandusministeerium töötleb neid andmeid ühtemoodi ja teise ministri juhul teisiti või? Mina tean seda, lugupeetud Jürgen, et kõik need andmed lähevad mitte ainult läbi rahanduskomisjoni, aga ka läbi Rahandusministeeriumi, ja ma olen kindel, et see, mis on kord ja kohus seal teha, seda kõike tehakse. Me võime seda täpsustada lähimas rahanduskomisjonis. Kui me kokku saame, räägime sellest, ja pärast püüame seda edasi anda ka saalile. Jätame meelde, eks ju.

Aseesimees Kalle Laanet
Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Hea Mihhail! Ma mäletan, kui Keskerakond oli opositsioonis ja sina juhatasid riigieelarve kontrolli erikomisjoni, siis me väga tihti kõnelesime seal sellest, kuivõrd ebanormaalne on, et riigieelarve on selline, nagu ta on – läbipaistmatu ja täiesti segamini nagu pudru ja kapsad. Täna on Keskerakond võimul ja sina oled rahanduskomisjoni esimees ja eelarve on kordades hullem, kui ta oli enne. Ilma erialahariduseta on sellest praktiliselt pea võimatu aru saada. Kas sa tõesti pead seda praegust olukorda normaalseks? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, Henn! Täitsa sinuga nõus. Me oleme sellel teemal rääkinud. Ja juba täna me oleme ka siin saalis sellel teemal rääkinud – ma ei tea, kas sa kuulsid seda või mitte. Kogu probleem on selles, et tekkepõhine eelarve ongi selline arusaamatu. Ja see eeldabki, et seda teevad mingid profid, kellel on see raamatupidamislik haridus. Meie tahaksime näha, nagu ma aru saan, kassapõhist riigieelarvet, ja ma olen oma arvamuse juures endiselt. Ainult et ma tean, et selleks, et seda olukord muuta, on vaja midagi suuremat kui ühe komisjoni arvamus, rääkimata sellest, et ühe selle komisjoni liikme – isegi kui see on komisjoni esimees – arvamusest.
Ma tean täpselt, et kui jätkub see töö siin Riigikogus, mis on need asjad, mida ma tahaks üles tõsta. Ja see riigieelarve teine vorm – see, millest meile on rääkinud ka Riigikontroll erinevatel aastatel –, see on üks eesmärkidest. Aga praegu ma näiteks ei tea, kas see on praktiliselt võimalik. Kas on praktiliselt üldse peale seda, kui viimase kümne aasta jooksul on kõik tehtud selleks, et see riigieelarve teha võimalikult keerukaks, võimalik tagasi minna selle vormi juurde, mis oli kunagi. Nii et põhimõtteliselt ma olen sinuga nõus ja ma pole oma vaateid muutnud, ainult et õigust kamandada, et homsest päevast riigieelarve peab välja nägema teisiti ja ütlema, kuidas, mul sellist õigust ei ole. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh! Väga lugupeetud ettekandja! Kui valitsuskoalitsiooni juhtiverakond Keskerakond armastab igal sammul rääkida, kuidas asjad on läinud paremaks, siis mina, vaadates katuserahade numbreid, mulle tundub, et need asjad on läinud hoopis halvemaks. Kui eelmisel aastal piisas n-ö Riigikogu katuserahadeks 4 miljonist eurost, siis nüüd äkki probleemid on kasvanud ja on vaja tervelt 7,3 miljonit eurot. Ja isegi see ei ole veel kõik, sellele lisandus veel Vabariigi Valitsuse poolt 25–30 miljonit eurot. Kas tõepoolest asjad on Keskerakonna juhtimisel viimasel paaril aastal nii palju halvenenud? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Ei ole. Siin ei ole mingit korrelatsiooni, sest 2016. aastal, see, mis võeti vastu 15. aastal, olid regionaalinvesteeringud 6,5 miljonit. Kas see peab rääkima sellest, et 16. aastal reformi juhtimisel läksid lood täitsa hulluks, eks ju? Eriti arvestades seda, et 15. aastal oli 6 170 000 ja 14. aastal 6 miljonit. Vabandust, 6 170 000 ja 14. aastal 6 miljonit. Kui teie loogikat järgida, siis alates 13. aastast läks veidi paremaks, sest 13. aastal oli regionaalinvesteeringuid 7,5 miljonit ehk rohkem kui tänavu. Ja regionaalinvesteeringute summa langes. Pärast ta jätkas kasvu. Nii et see on väär loogika lihtsalt. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin võib-olla väiksema asja kohta. Suurtes asjades, mulle tundub, on see pilt üsna selge, nagu siin varem ka on öeldud. Pensionäride kõrgem maksustamine ei tühistu, aksiisiraha läheb Lätti, eestikeelne õpe ei saanud raha juurde, hoolimata, et te sõnades näiteks seda pooldate. Nüüd ma loen näiteks rida 190 ja Õismäel 30 aastat elanud inimesena. Seda on siin tähistatud tähisega "Haabersti". Loeme, et hoovidesse paigutatakse erinevad virgutuselemendid. Esiteks ma küsiks, et äkki te defineerite, mis teeb Haabersti inimesi virgeks. Ma olen kahtlemata kõigi oma sõprade ja kaaslinlaste üle rõõmus. Küsin, mis oli printsiip, mille järgi valiti just need hoovid ja miks näiteks teised hoovid, mõtlen maja seal 16 kandis, jäid ilma virgutuselementidest? Äkki oskate vastata. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Ei, ei oska. Mina seda muudatusettepanekut ei teinud. Võib-olla paremini vastab teile teie kolleeg, kes istub teie kõrval, sest tema küsis selle teemal komisjonis – tundis suurt huvi virgutuselementide vastu ja mingi vastuse ta ka sai. Ausalt öeldes ma ei oska teile praegu täpselt öelda, seda enam, et kui ma eksin kas või ühe sõnaga, siis pärast te hakkate sellega mulle pretensioone esitama. Ma ütlen veel üks kord, et erinevatel Riigikogu liikmetel on erinevad prioriteedid inimestega suhtlemisel, organisatsioonidega suhtlemisel. Mina näiteks pöördun otse Narva linnavalitsuse poole ja küsin, milliseid kõige tähtsamaid remonte nad näevad järgmisel aastal, mis jäid linna eelarvest projektist välja. Mulle tehakse see nimekiri ja peale seda ma võtan nii palju, kui suudan katta nendest regionaalinvesteeringutest. Võtan kuus või seitse lasteaeda ja nii see lähebki. Kuidas teevad teised Riigikogu liikmed, see on nende sügavalt isiklik asi. Ma arvan, et see peakski selliseks jääma. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Kalle Palling, palun!

Kalle Palling
Aitäh! Austatud ettekandja, kuna te olete seal puldis ette kandmas komisjonis toimunud arutelu, siis ma tegelikult oma eelmises küsimuses ei palunud isiklikku hinnangut või teie isiklikku hinnangut sellele, mida eelmised valitsused tegid eelmistel kordadel ühtemoodi või teistmoodi. Teile appi rutates võin öelda, et need summad, mida teie olete plaaninud erinevaid kavalusi kasutades jagada ja olete jagamas, on kordades erinenud sellest, mida on varasemalt tehtud. Aga see isegi pole praegu tähtis. Mina küsisin teilt Tallinn-Pärnu rongiliini kohta, kas need inimesed on teile prioriteet või ei ole. Veel kord ütlen üle selle summa: aastas oleks kulunud selle investeeringu tegemiseks 2 miljonit eurot. Teie panite erinevatesse kohtadesse hakkama 7,5 miljonit eurot, varasemalt umbes 30 miljonit eurot. Kas tõesti teie juhitavas komisjonis mitte kordagi ei tulnud arutelule see, et leiame selle 17 miljonit kaheksa aasta peale ja laseme Eidapere inimestel ka rahulikult rongiga sõita?

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Teate, kui oleks esitatud muudatusettepanek sellise ettepanekuga, eks ju, 17,5 miljonit kaheksaks aastaks ehk 2 miljonit, mingi 200 000 aastas, siis me oleks kindlasti seda arutanud. Aga miskipärast teile tulid need Pärnu inimesed meelde alles täna, mitte siis, kui muudatusettepanekuid tehti. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me siiski eeldasime, et Pärnu inimesed tulevad meelde valdkonnaministrile Kadri Simsonile, kes, kui läks viimane rong Pärnust, siis tema leidis mõned hoopis pidulikumad kohad Pärnumaal, kus olla, selle asemel et selgitada põhjusi kohapeal inimestele, miks sellised otsused tehti. Aga minu teine küsimus on tegelikult sellesama valemi kohta, kuidas te neid katuserahasid jagate. Kas Pärnumaa inimesed peavad ennast alaväärsetena tundma või on Pärnumaa koalitsioonisaadikud Riigikogus nii viletsa reitinguga või kehva tööd teinud? Kui ma võtan nüüd aluseks Postimehe poolt tehtud rehkenduse, siis Pärnumaa saab katuserahadest 279 000 eurot, võrdlusena noh, sama suur Järva-, Viljandimaa 695 000 eurot ja rääkimata Kagu-Eestist, kes saab lausa 1,3 miljonit. Ma ei räägi kunagi, et keegi saab palju, mina ei ole kunagi seda rääkinud. Küsimus on selles, miks Pärnumaa saab nii vähe? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, Toomas! Siin saalis on inimesi, sõltumata sellest, millises fraktsioonis nad istuvad, keda ma siiralt austan lihtsalt sellepärast, et nad on sellised inimesed. Ma suhtun sinusse suure austusega – self-made man. Aga milleks sa praegu esitad sellist küsimust, mis on selgelt provokatiivse maiguga? Sa ju saad aru, et ma olen Ida-Eestist, ma ei ole Lääne-Eestist. Ma võiksin meelde tuletada võib-olla lennujaama. Kui siin seisaks Kadri Simson, siis ta kindlasti tuletaks meelde veel oma viis, kümme või 15 objekti, mis on sinna läinud. Mida sa praegu tahad, et mina räägiks Pärnumaast nagu oma valimisringkonnast, et ma teaks seda, et seal midagi toimub? Sa ju saad aru, et see ei ole võimalik. Sa ju saad aru! Sa ei ole ju see neetud poliitik, kellel on ükstaspuha, kuidas käsa väänata, ja siiski esitad sellise küsimuse. Jah, ma küsin muidugi Kadri käest. Jah, ma muidugi teen selle ülevaate. Kuidas me teeme selle rahvale teatavaks, mis on selle valitsuse tegevuse jooksul Pärnumaa ja Pärnu jaoks tehtud? Ma olen kindel, et need arvud on seal 7–8-kohalised. Mõtleme nüüd sellest! Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Anne Sulling, palun!

Anne Sulling
Hea rahanduskomisjoni esimees! Riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette, et teadusarenduskulutuste proportsioon SKT-st jääb ka tuleval aastal tasemele 0,81% SKT-st, kuigi riigi eelarvestrateegia näeb ette, et teadusarenduskulutused tõstetakse 1%-ni SKT-st. Minu küsimus on see, et kas praeguse koalitsiooni jaoks teadusarendustegevus ei ole prioriteet. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Prioriteet väljendub mitte ainult rahas. Jah, kui räägime riigieelarvest, siis tundub see nii. Aga nii palju, kui on võimalik eraldada, ja sellest, kuidas võetakse vastu need otsused, me oleme rääkinud siin saalis juba täna. Jah, ma saan suurepäraselt aru, et ei saa korraga hea olla kõigi jaoks. Selle eelarvega täidetakse mõned eesmärgid mittetäielikult, mitte nii nagu peaks, sh teadustegevuse finantseerimisega. Aga need on meie võimalused, meie objektiivsed võimalused. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Andres Herkel, palun Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt, enne seda, kui ma põhjendan, miks Vabaerakonna fraktsioon ei toeta tuleva aasta riigieelarve eelnõu, mul on paar sellist protseduurilist märkust, mis on seotud nende reeglitega, mille alusel me töötame, või nende tavadega, mis ei ole kõige paremad.
Kõigepealt, riigieelarve kolmandal lugemisel vaadata muudatusettepanekute taga seda märkust, et ühe kodu- ja töökorraseaduse §-i – see oli vist § 125 – 5. lõike alusel ei kuulu ettepanekud hääletamisele, see on üsna imelik. Ehk siis me ei saa hääletada neid ettepanekuid, mida ei ole toetanud Vabariigi Valitsus ja komisjon. Me kõik saame aru – või vähemalt need, kes kauem Riigikogus olnud on, saavad aru –, et omal ajal viidi selline piirang sisse sellepärast, et siin mõnedel aastatel riigieelarve menetlemine teisel lugemisel kestis öid ja päevi, võeti 10-minutilisi vaheaegu, aga minu arvates see meie protseduuri sugugi ei kaunista. Oleks igati hea, kui me normaalselt saaksime muudatusettepanekuid ka saalis hääletada ja meil oleks niisugune vastastikuse mõistmise või austuse kokkulepe, et lõputuid ööistungeid ei korraldata.
Teine asi puudutab nende nn katuserahade ehk regionaalsete investeeringute jõudmist üheks kokku koondatud muudatusettepanekuks rahanduskomisjonis. Ja selle osas Vabaerakonna fraktsioon on käitunud mõnevõrra teisiti. Ehk siis me täiesti selgelt esitasime neid ettepanekuid juba teisele lugemisele. Koondettepanekuna esitasime me oma taotlused ka kolmandale lugemisele. See on vist üksainus kord, kui opositsiooni ettepanekud riigieelarve puhul on siin märgitud siis osaliselt arvestatuks. Aitäh selle eest! Aga kindlasti oleks kõigi nende investeeringutega märksa ausam see, kui tegelikult nii erakonna kui võib-olla isegi konkreetse saadiku märk olekski küljes. Siin eespool komisjoni esimees, kes fraktsioonide kõnede ajaks ei ole suvatsenud, ma näen, saali jääda, osutas sellele, et neil ridadel ei ole nimesid, see kõik on üks üldine anonüümsus. Ma arvan, et anonüümsus iseenesest on ka üks pahe nonde investeeringute puhul, ja samuti on pahe see, et Riigikogu liikmed ei ole nende puhul võrdsed.
Nüüd nendest põhjustest, miks Vabaerakonna fraktsioon on otsustanud seda riigieelarvet mitte toetada. Üks põhjus – ja ma seda lihtsalt markeerin formaalselt korra veel – on see, et riigieelarve ei ole adekvaatselt loetav. Ja sellele Riigikogu tervikuna saab vastu hakata, lihtsalt nõudes seda, et eelarve on teistsugusel kujul, selgemalt Riigikogule esitatud. Tõsisemad põhjused, veel tõsisemad põhjused on muidugi seotud eelarve kui sellisega. See on selgelt valimiseelne eelarve. Jah, siin tehakse väikesi kingitusi omaenda valijatele. Seda on ajaloos enne olnud, seda on ilmselt ka tulevikus. Aga suurem pahe on see, et sellel eelarvel puudub selge fookus ja selge eesmärk ehk siis siin püütake kõiki vajadusi rahuldada. Ja tegelikult me elame ju päris head aega, selles mõttes, et riigieelarve tulud on kenad, selle valitsusel on vedanud. Aga üks üldine reegel on see, et sellistel puhkudel nähakse vaeva sellega, et proovitakse investeerida tulevikku, olgu see siis teadus-arendustegevusse, olgu see haridusse, olgu see leidmaks meetmeid selleks, et majanduskasv oleks jätkusuutlik. Seda kõike me sellest eelarvest ei leia. Ja see on peamine põhjus, miks me oleme otsustanud seda riigieelarvet mitte toetada. On kindlasti veel väiksemaid põhjusi, kas või see mitte selgesti põhjendatud raha broneerimine Eesti Energiale, kas või see, mida ma küsimuses eespool markeerisin, et luuakse Riigiõiguse Instituuti, mille otstarbest me aru ei saa. Noh, neid väiksemaid põhjendusi on kindlasti veel ja veel. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Jürgen Ligi, palun, Reformierakonna poolt!

Jürgen Ligi
Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Palju õnne, Riigikogu enamus! Teid nimetatakse nüüd juba juhtkirjade tasemel varasteks – seaduslikeks varasteks, võiks öelda ka seadusandlikeks, aga varasteks. Mina vaataks seda asja laiemalt. Ma nimetaks selle eelarve märksõnadeks "omakasu" ja "reeglite rikkumine". Kuna ma vist esmaspäeval sain kõigilt kolmelt koalitsioonierakonnalt sellise repliigi teemal, et 17 aastat võimul ja vaata, teie valitsus ja teie minister. Et kui see on nii, et ükski teist ei ole meiega koalitsioonis olnud ja seda vastutust jaganud ja ka seda riiki ehitanud, nagu need repliigid osutasid, siis heakene küll. Ma räägin, mis reegleid Eesti on ... ja kehtestanud ja mille poolest too riik on olnud ausam kui see viimase kahe aasta oma. Kõigepealt me kehtestasime eelarvereeglid, mis sundisid valitsejaid jätma endast järele korras riigi. Üle jõu elamine oli keelatud, kui halbadel aegadel oli vaja reservist võtta, siis headel aegadel tuli kõrvale panna. Praegu on vastupidi. Te esimese asjana tegite omakasupüüdlikud eelarvereeglid ja võtsite reservidest ja oma jutu järgi kuumutasite majandust just nimelt kõige parematel aegadel, mida nüüd on horisondil näha olnud.
Teiseks muidugi majandusseadused. See jutt sellest, kuidas teie olite, majandust tõmbasite sedapidi käiku – no see on ka majandusseaduste rikkumine. Üüratult rumal, eriti, kui seda räägiti ajal, kus kõikjal olid ülekuumenemise märgid ja riiklikku ülekulutamist ei olnud kuidagi võimalik põhjendada.
Ja kõige populaarsem reeglistik puudutab neid poliitilisi katusepakkumisi, millest kõige rohkem räägitakse. Ikka vist ei saadud aru, vähemalt Mihhail Stalnuhhin küll ei saa aru, et seda raha siin jagatakse üle 30 miljoni, väljaspool igasuguseid konkursse, igasuguseid riigihankeid, pingeridu, arengukavasid, järjekordi, tasuvusanalüüse. Tihti on need ka vastuolus arengukavadega: ühe käega tehakse üht, teist teise käega teist... Seejuures aetakse muidugi isiklikku ja partei asja massiivselt, aetakse segi isiklikud, partei, omavalitsuste ja riigi rahakotid. Meie oleme võimul, meie võime anda milleks iganes ja seejuures loomulikult võtta.
See on väga erinev sellest, mida me suutsime kehtestada kümmekonna aasta jooksul, kus see poliitiline katusepakkumine siiski alles jäi mingites piirides ja kus me tegelikult seisime selle eest, et omadele raha tegemine lükati tagasi, et tegevuskulusid kellelegi ei jagatud, et erialaministeeriumiga konsulteeriti, et ei ehitataks midagi surnult, ja ka summad hoiti mingi viisakuse piires, mitte tuhande kaupa ei visatud justkui hääle hinnana iga ukse juures raha maha. Näited olid küll väga ropud, mis ka mõni lõpuks maha jäi, aga me töötasime nendega.
See, mis praegu tehakse rohkem kui 30 miljoni ulatuses – ma toon näite, et kui meil on üle 200 miljoni koolivõrgu ümbertegemise investeeringuid, siis ootamatult saab üks kool, suvaline kool miljoni. Laste arv seal kaob, ta on sulgemisele ilmselt määratud, siis upitatakse ta uuesti justkui üles, jättes ilma need koolid, kuhu riik ise teise käega investeerib ja kuhu lapsi oleks vaja, et neid koole üleval pidada. Suvaline omavalitsus saab lasteaia. Ei ole mitte mingit programmi lasteaedade arendamiseks, lihtsalt otsustatakse, et me ehitame teile lasteaia, sest vallavanem ütles, et see oli kehva koha peal, tülikas oli seal käia. Kuidagi ei ole analüüsitud loomulikult, et miks just see või kus on probleemid ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun! Kolm minutit lisaaega.

Jürgen Ligi
Suvalisele omavalitsusele visatakse 100 000 või oli see mõni suurem summa, selleks et hakkaks ehitama ujulat. Ta saab sellest teada Riigikogult. Või linn saab teada, et talle ehitatakse Tallinnast järsku mänguväljakuid. Isamaa kingib uutele sisuliselt riiklikele sihtasutustele 1 300 000. Me ei ole aastaid teinud uusi riiklikke sihtasutusi. Mingit põhjendust sellele ei ole esitatud. Tema Saaremaa piirkonna juht saab 5000, tema Jõgeva piirkonna juhatuse liige 7000, endine Jõgeva linnapea saab nagu muuseas 5000. Sotside liige, üks Harjumaa kandidaat, saab 5000, üks liige saab 5000, teine saab 10 000, üks liige saab 7000. See on nüüd riigirahandus! Partei tuli, maffia jagab mingit rahahunnikut. Mingit seletust ei ole ja Rahandusministeerium ei oska seda kuidagi põhjendada, mis asjad need on. Keskerakond rahastab Tallinna – muidugi, abi vajav piirkond, kõige vaesem, kahtlemata!  – 100 000, Loksa 70 000, loomulikult Narva, Haapsalu. Milleks? Munitsipaalhoonete remondiks! Kus on see riiklik programm, mis ütleb, et munitsipaalhooneid tuleb hakata remontima Tallinnast? Miks on nemad just need kõige hädalisemad? Loomulikult saab Märt Sultsi klubi. Savisaare Jõgeva haigla saab mingisuguse nutsu, mingit põhjendust ei ole. Heimar Lengi ühing saab 50 000. Keskerakonna ajaloo konverents saab tuhandeid. Väljaspool igasugu konkursse ja igasugu taotlusi ja väljaspool igasugu järjekorda ja loogikat.
Mitte ühtki sõnumit loomulikult ei ole struktuursetest reformidest eelarves. Ei ole midagi rõõmustavat täpsemast kulutusest, ei ole midagi sellest, et varsti saab euroraha otsa, jääb vähemaks ja tuleks mingisugune Exit-väljumisstrateegia esitada. Ja räägitakse tulude või kulude kasvust.
Reformierakond hääletab sellele eelnõule vastu ja kaasa arvatud selle kobareelnõumuudatuse vastu. Me tahaks toetada, aga tehniliselt ei saa, teadus-arendustegevuse suurendamist, üleminekut eestikeelsele haridusele – need ettepanekud on tehtud. Samuti piirikaubanduse peatamist, kohalike teede lisarahastamist, pensionide lisamaksustamise kaotamist, üksikpensionäride toetuse suurendamist ja piiriehituse kiirendamist. Need on arusaadavad üleriiklikud asjad, need ei lähe meist kellegi taskusse, need on ühiskonna kasu nimel tehtud, mitte omakasu nimel. Nii et võib-olla te olete uhked nende juhtkirjade üle, siis pange edasi! Aga ma loodan, et järgmine Riigikogu suudab taastada mingidki tavad ja kehtestada uued ja et te kõik õpite – Riigikogu enamusest räägin – häbenema. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Priit Sibul Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

Priit Sibul
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kiita või kiruda –selles on küsimus. Ja ma arvan, et põhjust leiab tänases eelarves mõlemaks ja seda selles kontekstis, kumma mätta otsast vaadata. Ma vaataks eelarvet veidi laiemalt, kui minu eelkäija seda ühes nüansis kirjeldas. Kui ma küsin, et kelle nägu see eelarve on, siis nii nagu eelmisel aastalgi ma arvan, et see on Eesti ühiskonna hetkeseisu, meie ettevõtjate, maailmamajanduse, poliitikate, aga ka poliitikute otsuste ja koalitsiooni eesmärkide ning tahte nägu, koostatud arusaamises, et Eestimaa inimeste elujärje parandamisele parimal viisil kaasa aidata. Kõigest loomulikult kõnelda ei jõua, aga mõned meie jaoks olulisemad asjad markeerin ära.
Riigi rahandus on heas seisus: 2019. aasta eelarve on struktuurses tasakaalus ja nominaalselt 0,5%-ga ülejäägis, 133 miljonit on siis see 0,5%. Nii komisjonis kui siin saalis oli tõsine ja kirglik vaidlus, et kas praegu, kui intressid on madalad, peaksime võtma laenu ja investeerima, sest inflatsioon sööb reserve või vastupidi, headel aegadel peaks koguma reserve. Eelarvenõukogu esimehe hinnangul on mõlemad seisukohad õiged ja vaidlus mõttetu. Küsimus on poliitilistes valikutes ja eesmärkides.
Aga järgmise aasta eelarvega seoses on hea sõnum nii ettevõtjatele kui Eesti inimestele ja see on see, et uusi makse ei kehtestata, maksumääre ei tõsteta. Meenutan, et 2019. ja 2020. aastaks seadustatud alkoholiaktsiisi tõusud jäävad ära. Isamaa soovinuks küll, tõsi, alkoholiaktsiisides suuremaid muutusi, me oleks läinud aktsiiside vähendamise teed, aga selline on kahjuks praegune koalitsiooni kokkulepe, mis ei tähenda, et tulevikus neid muudatusi teha ei oleks võimalik. Tõsi on ka see, et erinevalt Reformierakonnast me kusagilt ei näinud, et alkoholiaktsiiside määrade vähendamisest võiks laekumised kasvada. Samuti ei näe seda erinevad analüütikud.
Üldine maksukoormus jääb järgmisel aastal samaks, mis on tunduvalt allpool Euroopa Liidu keskmist, ja järgmiseks aastaks on see 33,6%. Valitsussektori võlakoormus väheneb nii majanduskasvu kui ka varem võetud laenude tagasimaksmise tõttu. 2019. aastal väheneb võlakoormus 8,2-lt 7,4%-le SKP-st ning 2022. aastaks jõuab see 5,4% tasemele. Just madal laenukoormus on see, mis võimaldab meil tulevikus keerulisemad ajad lihtsamini üle elada ja on eeliseks meie eelmise kriisi võimekusele, n-ö kui me vaatame tagasi, mis seisus me olime eelmise kriisi ajal.
Mõnes valdkonnas on keerulised ajad ees, mõnes aga juba käes. Õpetajate puudus, vanuseline struktuur, õpetajate eriala populaarsus on teema, mille nimel tuleb pingutada. Üks osa sellest on õpetajate palk, mis üldhariduskoolides kasvab tuleval aastal nõnda, et miinimumiks saab 1250 ja keskmine prognoositav palk kujuneb arvestuslikult 1500 eurole. Ja selleks on eelarves 10 miljonit eurot lisa. Väheoluline pole ka see, et täiendavaid vahendeid saavad 15 miljoni euro ulatuses kohalikud omavalitsused, selleks et lasteaiaõpetajate palka püüda hoida õpetajate palkadega samal tasemel ja motiveerida siis kohalikke omavalitsusi neid palku tõstma.
Ka kultuuritöötajate miinimumtasu on järgmisest aastast 1250 eurot, kehtiv on 1150 ja 2015. aastal oli miinimumtasu 731 eurot, mis tähendab, et nelja aasta jooksul oleks tõus üle 70%. Palgatõus puudutab Kultuuriministeeriumi eelarvest palka saavaid kõrgharidusega kultuuritöötajaid. Just täna, meie laulutaat Gustav Ernesaksa 110. sünnipäeval on paslik meenutada, et meie kultuuri säilimine pere-, haridus- ja kultuuripoliitikate koostoimimises. Kui elab eesti kool, siis elab ka eesti koor, koorimuusika ja kultuur laiemalt. Poliitikas on lisaks tõmblustele siiski ka stabiilsust. Kui haridusvaldkonnas tuleb rahu ja tulevikuprioriteetide osas laiapõhjaliselt kokkulepet alles otsida, siis kaitsevaldkonnas toimib see juba aastaid.
Palun ka lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Priit Sibul
Kaitsekulud on tuleval aastal absoluutnumbritelt taasiseseisvumisaastate suurimad – 585 miljonit, mis on prognoositud SKP-st 2,16%. 2019. aastal viib riik tegevväelaste keskmise palgataseme 30% võrra üle Eesti keskmise palga ning hoiab taset ka edaspidi. Kaitseväe ja Kaitseliidu varustus ja relvastus täieneb. Ka sisejulgeoleku valdkonnas tõusevad nii päästjate kui politseinike palgad.
Viimaste aastate eelarvete kõnelustel olen järjepidevalt jaganud muret sotsiaal- ja tervishoiukulude kasvu üle ja seda sõltumata sellest, kas valitsusjuht on olnud parempoolne või vasakpoolne. Trend on meil ühesuunaline ja selgelt muret tekitav. Eraldi teema on peretoetused ja lastetoetused, mis on ülimalt oluline teema Isamaale alati olnud. Järgmisel aastal suureneb lastetoetuste summa 15 miljoni euro võrra. Isamaa ettepanek oli, et alates pere kolmandast lapsest suureneksid peretoetused märgatavalt, ja see on tänavu juba seadustatud. Aga ainult sellele ei saa püsima jääda.
Uue algatusena on Isamaa ettepanekul 2019. aasta eelarve toel kavandatud asutada Eesti pere sihtkapital, mille eesmärk on eesti rahva kestmise tagamine ja areng, pereväärtuste kaitse, demograafiliste probleemidega tegelemine ja sellesisuliste uuringute, sh rahvusvaheliste uuringute rahastamine, samuti rändepoliitikaga seonduvate arengute seire ja toetamine. See on oluline valdkond, vaata et üks kõige olulisemaid valdkondi meie riigi ja rahva arengu seisukohalt. Kuigi kõik pole kaugeltki ideaalne, toetab see eelarve meie inimeste võimet ja võimalusi oma elu paremini korraldada ja Isamaa fraktsioon toetab eelarvet. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Priit Sibul! Martin Helme Konservatiivse Rahvaerakonna nimel. Kolm minutit lisaaega.

Martin Helme
Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Eelarvest arusaamine on nende aastate jooksul, selle koosseisu jooksul, mis mina siin olen olnud, läinud igal aastal keerulisemaks. Ja see ei ole loomulikult kogemata nii. Eelarve lahtikirjutatus ja see, mille peale siis mida-kuidas kulutatakse, läheb aina rohkem valitsuse suure saladuse katte alla ja Riigikogu liikmed peavad siin lihtsalt vaatama mingisuguseid arvuridasid, mida meile siis soovitakse näidata propaganda huvides. Ega siin selles eelarves läheb täpselt samamoodi.
Mis on selle eelarve, ütleme siis, enneolematu saavutus võrreldes varasemate aastatega, on loomulikult see, millise nahaalsuse, jultumuse ja summaga turgutatakse siis erinevaid poliitilisi huvigruppe, kelle esirinnas on muidugi parlamendiparteid ja nendest omakorda esirinnas valitsusparteid. Kui rahanduskomisjoni istungil rahanduskomisjoni esimees ütleb, et meile on meili laekunud, ma ei tea, paarteist huvitavat kirja, kus küsitakse raha, paneme need kõik eelarvesse sisse, siis see on viis eelarve tegemiseks, mis, ma arvan, ei saa olla jätkusuutlik, ütleme niimoodi hästi viisakalt.
Mis on selle eelarve siis põhiline sõnum? Põhiline sõnum on see, et kõigepealt osteti selle eelarvega ära ühe koalitsioonierakonna ehk Isamaa vaidlus rändeteemal. Jah, Isamaale anti võimalus hääletada siin saalis Marrakechi lepingu vastu, sellega on teema ammendatud. Isamaa või Isamaaga seotud MTÜ-d ja erinevad algatused on üks enim raha saavaid seltskondi sellest eelarvest ja on täiesti mõistetav, et nemad selle eelarve vastu ei hääleta või seda eelarvet kuidagi ei ohusta, selle eelarve vastuvõtmist. Ja on muidugi masendav, et see seotud ka sellega, et rahandusministri amet on nende käes ehk siis nendel ongi võimalus sokutada iga ministeeriumi haldusalasse kümnete kaupa väikeseid projektikesi, mis meile sellesse eelarvesse, mis meile laekub, isegi ei ole välja kirjutatud. Selle jaoks on vaja tõelist detektiivitööd teha, et leida neid asju üles. Nii et selle eelarvega, meie kõigi rahaga, maksumaksjate rahaga ostetakse lihtsalt ülesse ühte koalitsioonierakonda.
Samal ajal loomulikult ega siis ka teised koalitsioonierakonnad ei ole häbelikud, nemad tegelevad veel lisaks teistsuguse ostmisega ja see on valijate ostmisega. Ehk siis valijate enda rahaga ostetakse neilt hääli eelolevatel Riigikogu valimistel. See ei pruugi olla korruptsioon selle sõna kriminaalses mõttes, aga see on kõige ehedam poliitiline korruptsioon. Ehk siis meie praegune valitsus juurutab korruptiivset käitumist nii valitsuse sees kui valijatega suhtlemisel tasemel, mis on minu meelest Eestis enneolematu. Ja see on lihtsalt tülgastav ja õõvastav.
Tõsi on ka see, et sellel aastal on ilmselt valitsuses istuda ja eelarvet teha äärmiselt mõnus. Nii head eelarve laekumist, nagu meil on praegu ja nagu ennustatakse ka järgmiseks aastaks, ei ole olnud vähemalt kümme aastat või, ütleme, juba paarteist aastat ja ei tule nii pea jälle. Ehk sellist eelarve kasvu järgmistel valitsustel kindlasti oodata ei ole. Ja selle asemel, et siis kas alandada makse, mis võiks olla peamine eesmärk, et suurendada Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimet naabritega või suurendada Eesti inimeste ostujõudu selle näol, et jäetakse neile rohkem raha kätte, selle asemel siis lihtsalt võetakse kõik raha kokku, mida vähegi annab võtta, ja puistatakse seda erinevatele huvigruppidele, et osta nende huvigruppide toetust valimiste eel. Ka see on väga halb poliitiline praktika ja see ka loomulikult ei ole jätkusuutlik. Eks nüüd ole valijate otsus või valijate küpsus, kas nad lähevad selle õnge või nad siiski ei kiida seda heaks. Igatahes meie ei kiida seda heaks ja hääletame sellele eelarvele vastu. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Martin Helme! Kalvi Kõva, palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel.

Kalvi Kõva
Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Et eks ikka eelarve kolmanda lugemise eel räägitakse võib-olla kõige rohkem nendest teemadest, mis on siin Riigikogu majas rahanduskomisjonis olnud viimaste hetkede otsused. Midagi ei ole teha, see puudutab kõige rohkem siis muudatusettepanekut nr 23, katuse- või siis regionaalsete investeeringute tabelit. Huvitav oli Martini juttu kuulata. Nii palju kui mina tean, on EKRE fraktsioon selles alati ühte- või teistpidi osaline olnud ja tean ka isiklikult neid kohti, kuhu eelmine aasta ka sellessamas väikses kodukohas Rõuges tublid EKRE inimesed ühte või teist asja aitasid teostada. Ma ei usu, et nad selle pärast rohkem hääli saavad, nii nagu mitte ükski teine täna ühte või teist objekti üles tõstes, eelarvesse pannes, et sealt loodetakse kohe hääli saada.
Aga me teeme ikkagi järgmise aasta eelarvet ja keskendume siin pelgalt ainult selle muudatusettepanekule nr 23. Sotsiaaldemokraatide jaoks on see eelarve ülimalt tähtis. 2019. aasta eelarve paneb omamoodi vahepunkti või vahefiniši peretoetuste reformile, mille meie, sotsiaaldemokraadid, 2014. aastal käivitasime. Kui neli aastat tagasi oli esimese ja teise lapse toetus 19 eurot, siis juba tuleva aasta jaanuaris on selleks summaks 60 eurot, head sõbrad. Lisaks kerkis läinud suvel kolme- ja enamalapselise pere toetus 200 euro võrra. Riigi toel on rohkem lapsi leidnud tee huvihariduse juurde. Eestist on saanud riik, kus palju lapsi ei tähenda vaesusesse langemist. Me oleme lähedal väga suurele eesmärgile, milleks on, et ükski laps ei tohi kasvada üles puuduses, veelgi enam vaesuses.
Meie teiseks suureks eesmärgiks on, et meie peredesse sünniks rohkem lapsi. Kolme lapse isana tean, kui raske on lastele pakkuda head haridust ja haritust. Siin on veel vara hõisata, aga esimesi positiivseid tendentse on juba näha. Saab väita, et tuleva aasta eelarve, nagu ka viimased neli riigieelarvet, on selgelt laste ja lastega perede teenistuses. Eesti on laste kasvatamiseks suurepärane maa, aga olen kindel, et alati saab ju paremini. Tulevased valitsused ja valitsuskoalitsioonid kahtlemata peavad pingutama ja pingutavadki kindlasti edasi selle nimel, et Eestist saaks veelgi lapsesõbralikum riik.
Kui meenutada eelnevate aastate eelarveid, siis siin maja ees on olnud ka meeleavaldused. Hulk Eestimaa inimesi on tulnud siia ühe või teise eelarveteema pärast enda südant valutama, näiteks põllumehed. Aga olgu ka teada, et tuleva aasta eelarves on maksimaalses mahus põllumeeste toetused, mida meie riik tulenevalt Euroopa ühtsest põllumajanduspoliitikast tohib maksta. Ja vaadates sinna EKRE fraktsiooni suunas, siis ühtse põllumajanduspoliitika tulemusena üle 2 miljardi euro laekub meie maainimeste ja põllumeeste n-ö toetuseks.
Teine suurem teema on olnud aeg-ajalt õpetajad, kes ühel või teisel moel kurdavad ja tunnevad muret õpetajate palga üle. Head sõbrad, järgmine aasta tõuseb õpetaja palk 1500 euroni. Palkade tõus ongi meie, sotsiaaldemokraatide arvates teine suurem meie eelarve nurgakivi, kus päästjad, kes on olud palgatõusudes ...
Palun tsipake ka lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Kalvi Kõva
... on olnud n-ö palgatõusus tagaplaanil, siis päästjaid on ootamas korralik palgatõus.
Aga eelarve omab ka väga tugevat regionaalpoliitilist mõõdet, aidates edendada elu ka väiksemates linnades ja maapiirkondades. Kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb umbes 5%, ulatudes pea 2,2 miljardi euroni. Ja loomulikult on mul isiklikult hea meel, et tuleval aastal stardib ka Kagu-Eesti programm, mille mahuks on 800 000 eurot.
Nii et, head sõbrad, sotsiaaldemokraadid toetavad 2009. aasta riigiarvet. Tegu ei ole veel heaoluriigi eelarvega, kuid ta läheneb jõudsate sammudega põhjamaise heaoluriigi eelarvele, millega me toome ühiskonda juurde hoolivust ja jõukust. Eelarve läbivaks jooneks on inimene ja inimese heaolu kasv.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Kalvi Kõva! Mihhail Stalnuhhin Keskfraktsiooni nimel, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! See on 14. riigieelarve, mille vastuvõtmise juures ma olen siin saalis. Ja alati kolmandal lugemisel läbirääkimistes kõlavad kõned, mis jaotuvad selgelt pro ja contra kõnedeks. Kusjuures, kui pro kõned on alati erinevad ja täna Priit ja Kalvi esinesid sellise väga põhjaliku ülevaatega, tänu millele seda eelarvet võib pidada heaks dokumendiks, siis contra kõned on alati ühetaolised. Ja kui võtaks välja mõne sellise kõne, mis oli kõlanud 15 aastat tagasi, ma arvan, et mõned nimetused muuta ja te ei eristaks neid üldse tänasest päevast. Aga need on juba kõlanud, nii pro kui contra, ja mis mul üle jääb, ma tahan tänada.
Esiteks, ma tahan tänada kõiki neid inimesi, kes tegelevad selle suure tööga. Kui oled kaks aastat veetnud rahanduskomisjonis, siis hakkad lõppude lõpuks aru saama, kui palju sõltub inimfaktorist, kui tähtsad on need Rahandusministeeriumi nõunikud, kes asjaga tegelevad, kui tähtis on see, et nendel kohtadel oleksid profid. Täpselt sama ma võin öelda rahanduskomisjoni staff'i poole ja tahan siinkohal tänada kõik staff'i liikmeid. Ma olen siin neid näinud kell üheksa ja kell kümme õhtul, tavalistel päevadel – siis, kui siit kell viis juba enamus rahvast lahkub – ja seda olen näinud ka puhkepäevadel. Nii et tänu sellistele inimestele me saame selle korras dokumendi. Ma tahan tänada kõiki neid, kes aruteludest osa võtsid, kusjuures mitte ainult koalitsiooni erakondade saadikuid, vaid ka opositsiooni omi. Kui esimesi on vaja tänada toetuse ja selle ühtsusetunde eest, siis teisi selle eest, et esitavad mõnikord väga huvitavaid küsimusi, tänu millele saavad targemaks kõik. Ja muidugi neile, kes siin saalis esitavad küsimusi, tänu millele saan targemaks konkreetselt mina. Töötanud oma kümme aastat kutsekoolis siiski selgub, et juhtub suhtlemisel suurema kollektiiviga mõnikord selliseid asju, mis on täiesti sinu jaoks uudsed ja pakuvad mingit uut elamust.
See eelarve on väga rahulik – see on vist kõige tähtsam sõna selle märgistamisel. Sellega ei kaasne mingid reformid – kõige parem ongi, kui suuri reforme ei ole ja me saame rahulikult areneda. See riigieelarve on tõesti üks kvaliteetne produkt ja Eesti Keskerakonna fraktsioon seda toetab. Kutsun teidki üles seda tegema. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Mihhail Stalnuhhin! Rohkem kõnesoovijaid ei ole, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule on ka 23 muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Muudatusettepanek nr 2 on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Muudatusettepanek nr 3, esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Muudatusettepanek nr 4, mis on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata ja samuti ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 5 on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata ja antud muudatusettepanek ei kuulu samuti hääletamisele. Muudatusettepanek nr 6 on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 7 on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht jätta arvestamata, ettepanek samuti ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 8 on esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9 on esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Ja Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh! Ma saan aru, et siin on tegemist ühe hästi kalli konverentsiga. Meie ettepanek on panna see ettepanek hääletusele ja hääletada selle vastu.

Aseesimees Kalle Laanet
Selge, alustame hääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukohta ja hääletada!
Hääletustulemused
Antud muudatusettepaneku poolt oli 51 Riigikogu liiget, vastu 40. Muudatusettepanek on vastu võetud.
Muudatusettepanek nr 10, mille on esitanud Eesti Vabaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 11, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 12, mille on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 13 on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 14, mis on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 15, mis on esitatud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 16, Eesti Vabaerakonna fraktsioon on esitanud ja juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 17 on esitatud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Muudatusettepanek nr 18 on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata ja samuti ei kuulu hääletamisele antud ettepanek. Muudatusettepanek nr 19 on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 20, mis on esitatud Eesti Reformierakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 21 on esitatud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata ja ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 22 on esitatud Eesti Vabaerakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: arvestada osaliselt. Ja muudatusettepanek nr 23 ... Kas see küsimus on eelmise kohta, härra Ligi? Muudatusettepanek nr 23 on esitatud rahanduskomisjoni poolt, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi
Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada ja talle vastu hääletada!

Aseesimees Kalle Laanet
Alustame muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr. 23, mille on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Head kolleegid! Muudatusettepaneku poolt oli 51, vastu 47 saadikut. Muudatusettepanek on arvestatud.
Ja sellega oleme läbi vaadanud 23 muudatusettepanekut. Juhtivkomisjoni ettepanek on läbi viia eelnõu 700 lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2019. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada. Hääletustulemused
(Aplaus.) Head kolleegid! Riigieelarve poolt oli 52, vastu 46 Riigikogu liiget. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

15. 18:11 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (744 OE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Head kolleegid, läheme tänase päevakorra 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 744 OE teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimees Hannes Hanso!

Hannes Hanso
Hea juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 5. novembril ja esimene lugemine toimus 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 3. detsember kell 17.15, ei esitatud antud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Ja riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist ka oma k.a 4. detsembri ja 10. detsembri istungil. Käesoleva aasta 4. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ning 10. detsembri istungil kiitis komisjon heaks seletuskirja.
Sarnaselt kahele viimasele aastale võimaldab käesolev eelnõu Eesti Kaitseväe üksuse esmakordset panustamist rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni ja osavõttu operatsioonidest, mis on seotud kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Eeltoodut võib kokkuvõtlikult nimetada valmisoleku mandaadiks ja selle kasutamiseks, mis on siis seotud eelkõige kriitilise vajadusega, näiteks olukorraga, kus ajakriitilistes situatsioonides on vajalik Kaitseväe üksuse kiire väljasaatmine.
Nüüd menetluslike otsuste juurde. Oma 4. detsembri s.a istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega taas kord esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda täna ehk siis 12. detsembril. Ja lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena ka siin vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud komisjoni esimees! Paistab, et teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule siis muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 744 OE lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 744 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused 
Otsuse poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu 3. Otsus on vastu võetud.

16. 18:17 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (748 OE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorrapunkti nr 16 menetluse juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (748 OE) teine lugemine. Ettekandeks kõnetooli palun tulla riigikaitsekomisjoni liikmel Anneli Otil.

Anneli Ott
Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 5. novembril. Esimene lugemine toimus k.a 21. novembril ja muudatusettepaneku esitamise tähtajaks, 3. detsember kell 17.15, ei esitatud eelnõule väljastpoolt juhtivkomisjoni ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon esitas eelnõule muudatusettepaneku, mis ühtlustab eelnõu sõnastust teiste vastavate eelnõude ja seniste kehtivate Riigikogu otsustega. Muudatusettepanekuga asendati eelnõu punktis 2 sõnad "30 päeva" tekstiosaga "ühe kuu".
NATO missioon Iraagis on laiemalt suunatud alliansile lõunasuunalt lähtuvate ohtude vastu, Eesti osalemine on kooskõlas meie julgeoleku ja välispoliitiliste huvidega. Osalemine missioonil Iraagis annab Eestile võimaluse panustada NATO kollektiivsesse julgeolekusse ning toetada partnerriikide terrorismivastases võitluses. Lisaks tagab koostöö erinevate partnerriikidega tihedamad strateegilised sidemed Eestile oluliste riikidega.
Ja menetluslikud otsused. Oma 4. detsembri 2018. aasta istungil otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 12. detsembril. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud otsuse eelnõule on ka muudatusettepanek, mille on esitanud riigikaitsekomisjon, ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Juhtivkomisjoni ettepanek on siis viia eelnõu 748 OE lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis" eelnõu (748 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse poolt on 66 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei ole, seega on otsus vastu võetud.

17. 18:22 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (739 OE) teine lugemine 

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorrapunkti nr 17 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (739 OE) teine lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Johannes Kerdi!

Johannes Kert
Lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid, daamid ja härrad! Käesoleva eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 5. novembril. Esimene lugemine toimus käesoleva aasta 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 3. detsembriks kella 17.15-ks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon ei teinud eelnõus mitte ühtegi keelelist täpsustust, seega on eelnõu teise lugemise tekst identne esimese lugemise tekstiga. Eelnõu teise lugemise teksti kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks k.a 4. detsembri istungil. Käesoleva aasta 10. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja. UNTSO missiooni näol on tegemist puhtakujulise ÜRO nn sinikiivrite vaatlusmissiooniga. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu saavutamisele kriisipiirkondades. Eesti osaleb aktiivselt ÜRO missioonidel, mis on kooskõlas meie välis- ja julgeolekupoliitilise otsusega suurendada nähtavust ÜRO-s, et saavutada ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme koht aastateks 2020–2021. Oma 4. detsembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 12. detsembriks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud ettekandja Johannes Kert! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 739 OE lõpphääletus. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu (739 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud. Sellega on otsus vastu võetud.

18. 18:26 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (738 OE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorrapunkti nr 18 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (738 OE) teine lugemine. Palun kõnelema riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa.

Ants Laaneots
Austatu Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu riigikaitsekomisjonile k.a 5. novembril. Esimene lugemine toimus k.a 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli k.a 3. detsember kell 17.15, ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 4. detsembri ja 10. detsembri istungil. Käesoleva aasta 4. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ning 10. detsembri istungil kiitis komisjon heaks siis eelnõu teise lugemise seletuskirja. Keeletoimetaja soovitusel tegi riigikaitsekomisjon eelnõus mõned keelelised parandused, mis puudutavad sõnade käändelõppe. Lisaks jättis riigikaitsekomisjon eelnõust keelelise parandusena välja pärast nimetust Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni lühendi NATO, sest viimane on edaspidi samas lauses reageerimisjõudude nimetuses NATO Response Force. Samuti tegi riigikaitsekomisjon keeletoimetaja soovitusel normitehnilise täpsustuse, viies sellega eelnõu teksti kooskõlla riigikaitseseaduse §-ga 34. Vastavad muudatused on eelnõu teise lugemise tekstis alla joonitud. Eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid riigikaitsekomisjoni poolt tehtud eelnimetatud täpsustusi.
Meeldetuletuseks, NATO Response Force reageerimisjõud on oluliseks vahendiks NATO kollektiivsete enesekaitseoperatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Seega on NRF-i osalemine otseselt seotud ka Eesti julgeolekuga. NATO reageerimisüksusi võidakse kasutada NATO lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis vastavalt ÜRO põhikirja 6. ja 7. peatükis sätestatule. NATO Response Force'i isikkoosseisus on 40 000 kaitseväelast, NRF-i kuulub omakorda 24–48-tunnises valmisolekus olev 5000-st sõjaväelasest koosnev kiirreageerimisüksus, nn Very High Readiness Joint Task Force ehk eriüksuste õhu- ja/või mereväe kontingendiga vastavalt vajadusele tugevdatud brigaadilahingugrupp.
Menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas 4. detsembri istungil (konsensusega) esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 12. detsembril. Veel otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud ettekandja Ants Laaneots! Teile küsimusi ei ole. Tänud! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 738 OE lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu (nr 738 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Sellega on otsus vastu võetud.

19. 18:32 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu (747 OE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme 19. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 747 OE teine lugemine. Palun kõnetooli ettekandeks riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa!

Ants Laaneots
Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsus esitas eelnõu riigikaitsekomisjonile k.a 5. novembril. Selle esimene lugemine toimus k.a 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli k.a 3. detsember kell 17.15, ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 4. ja 10. detsembri istungitel.
Tuletan meelde, et USA juhitav operatsioon Inherent Resolve käivitus 15. juunil 2014. aastal. Eesti osaleb sellel missioonil kehtiva Riigikogu otsuse alusel alates 2016. aasta augustist, kui Iraagi Al-Anbari provintsis alustas teenistust kuueliikmeline Eesti väljaõppemeeskond Taani kontingendi koosseisus. Nende peamine ülesanne on Iraagi julgeolekujõudude sõjaline väljaõpe. Peale selle teenib alates septembrist 2016 üks Eesti vanemohvitser Bagdadis USA juhitavas mitmerahvuselises sõjalis-strateegilises meeskonnas, mis nõustab Iraagi ministeeriume ja julgeolekujõudusid.
Menetluslikud otsused. Oma 4. detsembri 2018 istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 12. detsembril ehk täna. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud ettekandja Ants Laaneots, teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 747 OE lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve" eelnõu 747 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Otsuse poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud.

20. 18:37 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (743 OE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
20. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (743 OE) teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liige, Marianne Mikko!

Marianne Mikko
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus käesoleva aasta 5. novembril. Esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 3. detsember kell 17.15, ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Küll aga tegi riigikaitsekomisjon eelnõu punktis 1 keeletoimetaja soovitusel mõned keelelised täpsustused, asendades lühendi "a" sõnaga "aasta", sest seadustes ja Riigikogu otsustes taolist lühendit ei kasutata. Lisaks parandati sõnade käändelõppe ning komisjon jättis välja sõna "koosseisus". Eelnõu esitaja toetas nimetatud täpsustusi. Kaitseväe tegevväelased jätkaksid arutluse all oleva Riigikogu otsuse eelnõu alusel panustamist NATO väljaõppe- ja nõustamismissiooni, mille olulisemaks eesmärgiks on Afganistani riiklike julgeolekujõudude õpetamine. Selleks antakse eelnõuga mandaat kuni 46 tegevväelasele. Et Afganistan ei muutuks taas rahvusvahelise terrorismi tugialaks, on oluline liitlasvägede kohapealne toetus Afganistani julgeolekujõududele. Missioonil osalemisega täidab Eesti oma NATO-liikmelisusest tulenevaid liitlaskohastusi.
Oma käesoleva aasta 4. detsembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 12. detsembriks ehk tänaseks. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon ühehäälselt teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud proua Mikko! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 743 OE lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel väljaõppe- ja nõustamismissioonil Afganistanis" eelnõu (743 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!    
Hääletustulemused
Otsuse poolt oli 64 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud. Otsus on seega vastu võetud.

21. 18:42 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (746 OE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme tänase päevakorra punkti nr 21 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (746 OE) teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Marianne Mikko.

Marianne Mikko
Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu esitas Vabariigi Valitsus k.a 5. novembril. Esimene lugemine toimus k.a 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 3. detsember kell 17.15 ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 4. ja 10. detsembri istungil. Käesoleva aasta 4. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon ühehäälselt heaks eelnõu teise lugemise teksti ning 10. detsembri istungil kiitis komisjon heaks käesoleva seletuskirja. Eelnõu punkti 1 kohaselt jätkame panustamist Euroopa Liidu väljaõppemissiooni European Union Training Mission in Mali 2019. aastal Kaitseväe väljaõppeinstruktoritega, kelle ülesanne on anda Mali üksustele sõjaväelist väljaõpet. Samuti panustame staabiohvitseridega, kes osalevad Mali üksustele antavas väljaõppe planeerimis- ja nõustamisprotsessis. Euroopa Liidu riigina on Eesti jaoks oluline panustada liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika elluviimisse. Mali missioon on Euroopa Liidu olulisemaid missioone, kuhu panustab 21 Euroopa Liidu liikmesriiki.
Eelnõu punkti 2 kohaselt jätkab Eesti osalemist Malis ÜRO rahutagamismissioonil MINUSMA. MINUSMA-sse panustab Eesti järgmisel aastal kolme staabiohvitseriga, vajaduse korral lubab arutluse all olev eelnõu tegevväelaste arvu suurendada kuni 10-ni. ÜRO liikmesriigina aitab Eesti kaasa rahu kindlustamisele kriisipiirkonnas. Peamine fookus on riigi ülesehitamine ning elanikkonna ja ühiskonna toetamine. Lisaks suurendab ÜRO missioonidel osalemine Eesti nähtavust ÜRO-s ja on eelduslikult kasuks Eesti püüdlustele saamaks ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks aastatel 2020–2021. Oma 4. detsembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon (ühehäälselt) esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 12. detsembril. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon (ühehäälselt) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas
Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja, eelmine aasta esinesite te sellise kummalise väitega, et meie kaitsejõud on seksistlik organisatsioon, kuna seal on mehed peaasjalikult. Kui te nüüd seda missiooni siin meile esitlete, kas te ei leia, et see missioon on ka äkki teie vaatevinklist liialt seksistlik ja peaks äkki sinna triibulised nimekirjad tegema ja sooneutraalsuse aspektist sellele lähenema? Aitäh!

Marianne Mikko
Tänan erakordselt hea küsimuse eest, aga komisjonis seda ei arutatud ning komisjoni ettekandjana ei ole ma volitatud isiklikku arvamust avaldama. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen seda eelnõu ja äkki ma ei oska välja lugeda, saad aidata. Kolmas punkt on "Käesoleva otsuse punktides 1 ja 2 Kaitseväe isikkoosseisule seatud ülempiiri võib rotatsiooniperioodil suurendada kuni 40 kaitseväelaseni." Kui ma loen nr 1 ja 2, siis ma ei loe sealt välja, mitu kaitseväelast seal praegu on, mida suurendada saab 40 võrra.

Marianne Mikko
Jah, ühel hetkel ühed lähevad ja teised võivad minna, nii et seetõttu number suureneb. See on alati traditsiooniliselt selline. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Et väga paljudel missioonidel on meie võitlejate meeleolu käinud üleval hoidmas kohalikud popartistid, kas ka selle missiooni raamis oleks võimalik enne rotatsiooni kohalikel meelelahutusartistidel käia nende motivatsiooni hoidmas, viia neile musta leiba, Tallinna kilu? Ja kas see võimalus on ka Riigikogu liikmetel, juhul kui nad teevad mõne muusikalise kollektiivi? Aitäh!

Marianne Mikko
Suur tänu, aga seda küsimust see eelnõu ei puuduta. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aivar Kokk, teine küsimus, palun!

Aivar Kokk
Mul jäi ikka vastus saamata või ma ei kuulnud hästi. Palju tänasel hetkel kaitseväelasi seal, on mida pikendatakse, kuhu on veel võimalik lisada veel 40 kaitseväelast? Ma ei loe siit eelnõust seda välja. Aitäh!

Marianne Mikko
See on 10+10 ja kui tuleb vahetus, siis on ka 10+10, kuni. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Hea ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud otsuse eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 743 OE lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis" eelnõu (746 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud. Sellega on otsus vastu võetud.

22. 18:49 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu (740 OE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorrapunkti nr 22 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 740 OE teine lugemine. Palun kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Madis Millingu!

Madis Milling
Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõu esimene lugemine toimus k.a 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli k.a 3. detsember kell 17.15, ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 4. detsembri ja 10. detsembri istungitel. K.a 4. detsembri istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ning 10. detsembri istungil kiitis komisjon heaks eelnõu teise lugemise seletuskirja.
Keeletoimetaja soovitusel tegi riigikaitsekomisjon eelnõus mõned keelelised parandused, mis puudutavad sõnade käändelõppe. Samuti tegi riigikaitsekomisjon keeletoimetaja soovitusel normitehnilise täpsustuse, viies sellega eelnõu teksti kooskõlla riigikaitseseaduse §-ga 34. Vastavad muudatused on eelnõu teise lugemise tekstis ka alla joonitud. Eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid riigikaitsekomisjoni poolt tehtud eelnimetatud täpsustusi.
Antud eelnõuga kinnitab Eesti valmisolekut panustada Joint Expeditionary Force'i võimalikku operatsiooni 2019. aastal kuni 24 kaitseväelasega. See tähendab lõhkeseadmetevastase võitluse meeskonna, strateegilise kommunikatsiooni meeskonna, meedikute meeskonna, õhutulejuhi, miinituukrimeeskonna ja toetuselemendiga.
Menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon otsustas 4. detsembri istungil konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud Madis Milling, teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud otsuse eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 740 OE lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus" eelnõu 740 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse poolt oli 62 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletuid ei olnud. Seega on otsus vastu võetud.

23. 18:54 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu (741 OE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorra 23. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu (741 OE) teine lugemine. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme Madis Millingu.

Madis Milling
Austatud juhataja! Head kolleegid! Ka käesoleva eelnõu esimene lugemine toimus 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 3. detsembriks kella 17.15-ks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Ja riigikaitsekomisjon ei teinud selles eelnõus ka ühtegi keelelist parandust. Komisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma käesoleva aasta 4. detsembri ja 10. detsembri istungitel. Nendel istungitel kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.
Nüüd ka missioonist. Operatsioon Barkhane käivitus 2014. aasta 1. augustil. Operatsioon Barkhane Aafrikas Saheli piirkonnas on Prantsusmaa suurim sõjaline välisoperatsioon: selle operatsiooni isikkoosseis on 4500 võitlejat. Operatsioon Barkhane toetab regiooni riiklikke valitsusi siseriikliku stabiilsuse loomisel, kogu operatsiooni peamine fookusala on Mali vabariik. Operatsiooni strateegiliseks eesmärgiks on piirkonnast lähtuvate üleilmsete, aga eelkõige Euroopa-suunaliste probleemide, milleks on terrorism ja massiimmigratsioon, ohjamine.
Ja menetluslikud otsused. Oma 4. detsembri istungil toetas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda täna ja lisaks otsustas riigikaitsekomisjon konensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109, panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud Madis Milling, teile küsimusi ei ole.  Aitäh teile! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Antud otsuse eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 741 OE lõpphääletus. Alustame selle ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa sõjalisel operatsioonil Barkhane Malis" eelnõu (741 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Otsuse eelnõu poolt on 59 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Otsus on vastu võetud.

24. 18:58 Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (742 OE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorrapunkti 24 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu (742 OE) teine lugemine. Palun kõnelema riigikaitsekomisjoni liikme Madis Millingu.

Madis Milling
Austatud aseesimees! Head kolleegid! Ka seda eelnõu loeti esimest korda täiskogus k.a 21. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, k.a 3. detsembriks kella 17.15-ks ei esitatud eelnõule ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma k.a 4. ja 10. detsembri istungil. Riigikaitsekomisjon tegi eelnõus läbivalt ühe keelelise täpsustuse. Eelnõu punktis 1 asendati lühend "a" sõnaga "aasta", sest seadustes ja Riigikogu otsustes sellist lühendit ei kasutata. Lisaks tegi riigikaitsekomisjon eelnõu punktis 1 keeletoimetaja soovitusel veel mõned keelelised parandused, mis puudutavad sõnade käändelõppe, ning jättis välja sõna "koosseisus". Vastavad täpsustused on eelnõu teise lugemise tekstis allajoonituna ka välja toodud. Eelnõu esitajat esindavad Kaitseministeeriumi ametnikud toetasid riigikaitsekomisjoni eelnimetatud keelelisi täpsustusi. Eeltoodud keelelistest täpsustustest lähtuvalt kiitis riigikaitsekomisjon (konsensusega) heaks eelnõu teise lugemise teksti ja seletuskirja.
Mõni sõna missioonist. UNIFIL-i missiooni näol on tegemist ÜRO klassikalise sinikiivrite missiooniga. Eesti aitab ÜRO liikmesriigina kaasa julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisele UNIFIL-i operatsioonipiirkonnas. Eesti panus ja nähtavus ÜRO missioonidel võimaldab püüelda ÜRO Julgeolekunõukogu mittealalise liikme kohale aastateks 2020–2021.
Ja lõpetuseks ka menetluslikest otsustest. Oma 4. detsembri istungil otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda täna. Lisaks otsustas riigikaitsekomisjon (konsensusega) teha Riigikogule ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ning tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 109 panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena ka vastu võtta. Tänan!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja ja ettekandja! 21. novembri hilisõhtul ütles kaitseminister kõnepuldist, tsiteerin: "Paradoksaalsel kombel on kõige rohkem ohvreid ÜRO missioonil, mis loogiliselt võttes võiks olla kõige paremini kaitstud tänu ÜRO sinisele lipule." Ja ma küsin sinult, et mis selle taga tegelikult on. Praegu tegemist on ju ÜRO missiooniga.

Madis Milling
Aitäh! Seda küsimust komisjon ei arutanud, aga ma võin lahkelt vastata küll. Kaitseminister üldistas, ta ei rääkinud sellest konkreetsest Liibanoni ÜRO missioonist, aga ta rääkis missioonidest, mis ÜRO egiidi ajal on toimunud paljudes erinevates kohtades juba väga kaua aega. Küsimus on lihtne: ÜRO rahuvalvajatel on kõige rangemad lahingureeglid ehk siis rules of engagement või relvakasutusreeglid. Nad peavad ikka väga mitu korda enne mõtlema, võtma sidet kõrgemate instantsidega, küsima luba, kas nad ikka võivad vastu tulistada. See on see ÜRO sinikiivrite eripära, et neil on lihtsalt kõige rangemad relvakasutamise eeskirjad, vastamaks tulega, juhul kui neid rünnatakse.

Esimees Eiki Nestor
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea ettekandja, kõigepealt lubage mul kasutada seda võimalust ja tervitada neid kaitseväelasi, kes on praegu Malis. Selgus, et ka nemad jälgivad meie arutelu siin ja jälgivad väga tähelepanelikult, et kuidas selle arutelu käik on läinud. See küll puudutab, tõsi, eelmist päevakorrapunkti, mis on juba otsustatud. Aga nüüd küsimus selle praeguse päevakorrapunkti kohta ehk siis Liibanoni missiooni kohta: kas ka nüüd, kui Eesti kaitseväelased sinna missioonile uuesti lähevad, kas see toimub taas samamoodi, nagu see oli varem, et siis iiri ja ja soomlaste ühise pataljoni koosseisus, või on see kuidagi vahepeal muutunud? Mul on sellega tõsine isiklik huvi, sellepärast et ma kunagi avasin seal ühe sauna koos Soome peaministriga ja ma tahaks aru saada, et kas see saun saab ikkagi eestlaste poolt kasutatud. Aitäh!

Madis Milling
Aitäh! Liibanoni missioon on nüüd muutuv. Kui meil enne oli seal jalaväerühm, kes tõepoolest, nagu sa ütlesid, opereeris Iiri-Soome pataljoni koosseisus, siis nüüd tuleb meie jalaväerühm Liibanonist ära ja Liibanoni, sinnasamma jääb ainult kolm staabiohvitseri. Põhjus on lihtne: kuna Soome otsustas lõpetada oma operatsiooni selles piirkonnas ja tegeleda enam kiirreageerimisüksustega. Ja kuna meie jalaväerühm oli väga seotud ja väga integreeritud just nimelt soomlastega – me kasutasime soomlaste soomukeid, me kasutasime soomlaste tulirelvi –, siis tänu sellele, et soomlased otsustasid selle missiooni lõpetada, lõpetame ka meie.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, Madis Milling! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule 742 OE muudatusettepanekuid ei esitatud. Komisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" eelnõu 742 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Otsus "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis" on vastu võetud.

25. 19:06 Krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiasutuste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (750 SE) teine lugemine. Rahanduskomisjonipoolne ettekandja on Dmitri Dmitrijev. Palun!

Dmitri Dmitrijev
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli 29. november, eelnõule muudatusettepanekuid liikmetelt ega fraktsioonidelt ja komisjonidelt ei esitatud. Täiendavaid ettepanekuid ei laekunud ka huvigruppidelt. Rahanduskomisjon arutas eelnõu k.a 4. detsembril ja koostöös Rahandusministeeriumiga on koostanud eelnõule 16 muudatusettepanekut.
Räägin nüüd hästi kokkuvõtlikult iga muudatusettepaneku sisust. Muudatusettepanekuga nr 1 tuuakse seaduses välja näitlik loetelu asjaoludest, mille ilmnemisel ei peeta juhi mainet laitmatuks. Ning sellisteks kriteeriumideks on eelkõige isiku ärialase tegevuse selle seadusekuulekusega seotud kriteeriumid, kuid samuti isiku üldiste õigusnormide jälgimist kirjeldavad asjaolud. Sama muudatusettepanekuga asendatakse tulenevalt komisjoni arutelust § 48 lõike 2 teises lauses esialgselt olnud lauseosa "temaga seotud äriühingu" lauseosaga "tema juhitud või kontrollitava äriühingu". Seega võetakse laitmatu maine hindamise puhul arvesse isiku enda ja tema juhitud või kontrollitava äriühinguga seotud asjaolusid. Sama muudatusettepanekuga täpsustatakse ka sõnastust seoses juhi ülesannete täitmise ajaga ning asendatakse sõna "piisav" lausega "vajalikus mahus". Nüüd, muudatusettepanekuga nr 2 jäetakse § 48 lõike 21 tekstist välja sõnad "muu hulgas" ja "isikuomaduste". Komisjoni liikmeid leidsid, et krediidiasutuste juhtorganis ei ole mitmekesisuse tagamiseks olulised isikuomadused, vaid pädevused ja ametialane taust. Muudatusettepanekuga nr 3 täpsustatakse, et ühendatavaks ühinguks olev muu äriühing peab olema panga abiettevõte. Eelnõuga lubatakse vaid sellist ühinemist, mille eesmärgiks on põhitegevust abistava tegevuse üleandmine krediidiasutusele, näiteks panga põhitegevuseks vajaliku IT arendustegevus. See välistab ka mittepanga tegevuse käigus tekkinud riskide ülekandumist krediidiasutusele. Muudatusettepanekuga nr 4 täpsustatakse teabekoosseisu, mis tuleb lisada ühinemisloa taotlusele. Finantsinspektsioonile esitatavast informatsioonist peab nähtuma, et ühinemisel üle antava äritegevuse hulgas ei ole selliseid tegevusi, millega pank tegeleda ei tohi.
Muudatusettepanekuga nr 5 täpsustatakse ühinemisloast andmise keeldumise aluseid. Muudatusettepanekuga nr 6 täpsustatakse nõuete rahuldamisjärke, mida on kajastatud direktiivis 2014/49/EÜ ja mida on muudetud samas direktiiviga 2017/2399/EÜ. Nüüd, muudatusettepanekutega nr 8 ja 12 täiendatakse eelnõu krediidiasutuste seaduse muudatusi ja väärtpaberituru seaduse muudatusi täiendava rakendussättega, mis annab pankadele ja investeerimisühingutele aega korraldada oma tegevust vastavalt eelnõus kehtestatud reeglitele. Eelnõuga tegelikult antakse neile pool aastat juurde nendesamade võimalike muudatuste tegemiseks. Muudatusettepanekuga nr 9 tunnistatakse kehtetuks krediidiasutuste seaduse § 472, mis käsitleb sisemudelite ühisotsustusmenetluse läbiviimist. Muudatusettepanekuga nr 10 sätestatakse uue nõudena Tagatisfondile kohustus teavitada iga aasta 31. märtsiks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuses tagatud hoiuste summast esitamisele eelneva aasta seisuga 31. detsember ning eelneva aasta 31. detsembri seisuga hoiuste tagamise osafondis hoitavate likviidsete käibevahendite summa.
Nüüd, muudatusettepanekud nr 11, 13 ja 14 on seotud krediidiasutuste seaduse § 65 lõike 1 muudatusega. Muudatusettepanekuga nr 15 jäetakse eelnõust välja rakendussättena seaduse jõustumise paragrahv, mille kohaselt oleks seesama eelnõu jõustunud 1. jaanuaril 2019, aga arvestades eelnõu menetlemise ajaraami võib selline tähtaega osutuda natuke piiravaks, mistõttu on soovitud eelnõust jätta välja konkreetne jõustamistähtaeg ning eelnõu jõustub siis üldkorras. Ja muudatusettepanek nr 16, mis on viimane, on normitehnilise märkuse täiendamine.
Ja siis juhtivkomisjoni menetluslikud otsused. Rahanduskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 12. detsembril ehk täna ja teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Selle juures ma pean mainima, et komisjoni liikmed tõstatasid jooksva nädala esmaspäeval küsimuse, kas sama seaduseelnõu säte, mis puudutab seda laitmatu reputatsiooni n-ö sisuelementide määratlust, ei ole vastuolus põhiseadusega, ja tegid ettepaneku eelnõu teise lugemise lõpetamisega oodata juhul, kui jääb selgusetus selles küsimuses.
Komisjon võttis antud küsimuse uuesti päevakorda ning arutas seda teisipäeval, 11. detsembril. Rahandusministeeriumi selgitusel on laitmatu maine krediidiasutuste juhtide sobivuse hindamisel olnud oluliseks kriteeriumiks juba ammu kehtiva krediidiasutuse seaduse alusel. Seaduse tasandil on laitmatu reputatsioonimõiste piiritlemata ning selle sisustamisel on olulise tähendusega olnud järelevalve praktika. Tegelikult pigem selgitus oli välja toodud sellesama eelnõu muudatusettepaneku nr 1 juures, millest ma olen eelnevalt rääkinud. Komisjon sai veel täiendavat infot Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse juhi maine hindamise ühistest suunistest, Finantsinspektsiooni õigustest juhi maine hindamise protsessis, samuti ka sellekohasest kohtupraktikast. Kokku võttes komisjon pidas võimalikuks edaspidiselt nimetatud teemaga tegeleda ja jäi oma otsuse juurde ehk siis ettepaneku juurde teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea ettekandja! See on väga loogiline, et selliste konkreetsete krediidiasutuste juhtorganite liikmed on laitmatu reputatsiooniga. Aga mind teeb murelikuks see sõnastus, kuidas seda laitmatut reputatsiooni on siin eelnõus püütud sõnastada. Ja see oli ka rahanduskomisjonis väga tõsiste diskussioonide objektiks. Nimelt, kui isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud – arusaadav! –, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel süüteoga seotud isik – mina loen siit välja selle, et esiteks muidugi kahtlustatav ja süüdistatav seni Eesti praktikas ei ole võrdunud süüdimõistmisega ja kui kahtlustus on hiljem ära langenud, siis see praegune sõnastus tähendab, et inimesel on ikkagi tempel küljes. Aga veelgi hullem on see, et kui ta on muul moel seotud, näiteks kannatanuna. Siis ka selle eelnõu järgi tal ei ole laitmatu maine. Kuidas sellesse suhtuda? Aitäh!

Dmitri Dmitrijev
Aitäh küsimuse eest! Tegelikult ma mainisin seda, et see tõesti üks võib-olla kõige probleemsem koht, mille üle me diskuteerisime nii esimese lugemise puhul kui ka teise lugemise puhul nii komisjonis kui ka siin saalis. Ka enne olid küsimused, mis puudutasid seda temaatikat. Selle muudatusettepaneku sõnastuse juures meil tõesti olid kahtlused, kuid kuulates ära Rahandusministeeriumi esindaja seletust, mis pigem tugines eelnevale järelvalve praktikale ja ka Finantsinspektsiooni tegevusjuhenditele kui ka kohtupraktikale, praegu jäi tõesti selline sõnastus, mis võib-olla tõesti tulevikus pälvib veel tähelepanu ja vajadusel täpsustub. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma olen täpselt sama liini peal natukene. Küsimus on ikkagi selles, et meil on süütuse presumptsioon. Keegi ei ole süüdi enne, kui ta süüdi on mõistetud. Inimesed võivad olla kahtlustatavad. Kahtlustatavaks saamine on väga lihtne Eestis. Kahtlustatavaks olemine ei tohiks olla mingi patuasi, juhul kui sellele ei järgne süüdimõistvat kohtuotsust. Ja selles suhtes see eelnõu läheb ikka väga-väga kaugele kehtivast õiguspraksisest ja ma ei saa aru, kus kohast on selline mõte tulnud, et täiesti eraldi üldisest õiguslikust lähenemisest teha siin krediidiasutuste seadusesse selline säte, mis tegelikult mõistab inimesed süüdi enne, kui nad kohtusse jõuavad, enne kui nad isegi süüdistuseni jõuavad. Kas ei peaks seda teist lugemist katkestama ja vaatama seda sõnastust veel? Me teeme praegu ühe põhiseadusvastase asja siin.

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Dmitri Dmitrijev
Hea kolleeg, aitäh küsimuse eest! Ma toonitan veel kord, et laitmatu reputatsiooni mõiste ei ole uus. See oli ka kehtivas krediidiasutuste seaduses kasutusel. Samas me lähtume ka Euroopa Liidu direktiivist 2013/36/EL nn pangandusdirektiivist, kus samuti nähakse ette, et pangajuhtide ametisse nimetamisel peab järgima seda laitmatu reputatsiooni mõistet. Ja täpsema sõnastuse osas, nagu ma ütlesin, me päris pikalt diskuteerisime rahanduskomisjonis, kõikide fraktsioonide esindajatel olid kahtlused ja arvamused selles küsimuses. Nagu te näete, muudatusettepanek nr 1 muudab ka esialgselt pakutud seaduseelnõu versiooni, kuid kokkuvõttes paremat lahendust hetkeseisuga ei suutnud pakkuda.

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sellessamas esimeses muudatusettepanekus on veel üks huvitav teema ja see puudutab juhi ülesannete täitmiseks kuluvat aega. Ühesõnaga. esitatakse selline nõue, et tal peab olema vajalikus mahus seda aega ja keegi seda hindab. See on Finantsinspektsioon. Mina küsin sellist asja. Ööpäevas on tõesti 24 tundi, aga me teame, et inimesed töötavad väga erineva intensiivsusega. See ei ole tükitöö. Kui me võrdleme näiteks Aasia tööintensiivsusega, siis kes ja kuidas täpselt hindab seda, kas see aeg kulutatud juhi tööle on vajalikus mahus või ei ole mitte? Ja mis perioodi seal vaadeldakse ja kuidas seda vaadeldakse? Aitäh!

Dmitri Dmitrijev
Jah, aitäh küsimuse eest! Me küll komisjonis seda eraldi ei arutanud. Ma võin praegu seletuskirjast leida. Minu meelest oli direktiiviga piiratud näiteks nõukogudesse kuulumine. Minu meelest oli maksimum neli nõukogu, kuhu võib kuuluda üheaegselt üks inimene. Juhul kui ta kuulub ka juhatusse, siis ta minu meelest sai kuuluda veel ainult kahte nõukogusse. Ma hea meelega ei raiskaks praegu kolleegide aega. Ma palun, et kuna see ei puuduta muudatusettepanekuid, mis on esitatud eelnõu juurde, et ma palun komisjoni ametnikku, et ta saadab täpsemalt need ajapiirangud, seletavad sõnastused.

Esimees Eiki Nestor
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Ma ikkagi vaatan siin praegu ringi ja ma näen oma paremal käel ja ka mitmele poole mujale vaadates mitut inimest, keda on elus milleski kahtlustatud ja kelle puhul need asjad on ära langenud. Ja mina ei tunneta, et mul oleks see moraalne õigus nende inimeste peale näpuga näidata, sellepärast et Eesti Vabariigi õigussüsteem on need kahtlustused kas siis ... mis iganes põhjusel, aga need kahtlustused on ära langenud, ja sellest tuleks minu meelest lähtuda. Selle eelnõu järgi on aga rahanduskomisjon võtnud hoiaku, et nende inimeste hea maine on igavesti selleks rikutud. No ma ei tea, kui see ei ole põhiseadusega vastuolus, siis mis on. Veel kord ma küsin: kas te ei näe, et siin on riive põhiseadusega? Ja teiseks, eriti suur probleem on veel see, et muud moodi kriminaalasjaga seotud inimesed on ka tunnistajad või kannatanud. Kas ka nende maine peaks olema siis rahanduskomisjoni arvates lõplikult rikutud? Aitäh!

Dmitri Dmitrijev
Hea kolleeg! Viimasel rahanduskomisjoni istungil, kus me arutasime kõiki neid muudatusettepanekuid ja meil tekkis selles kohas tõesti nagu kahtlus, et äkki see on vastuolus põhiseadusega. Ja me oleme seda põgusalt arutanud ja kuulasime kõikide fraktsioonide liikmete arvamusi, kes olid tookord komisjoni istungil, kus olid ka Reformierakonna esindajad, kes võisid esitada muudatusettepanekuid. Kuigi me ei saanud ühtegi paremat sõnastust sellele, mis meil praegu ees on. Ma toonitan veel kord, et see laitmatu reputatsioon ja selle hindamine on ka eelnevalt kasutatud, ka eelmise redaktsiooni puhul, ja meil on olemas n-ö nii kohtupraktika kui ka Finantsinspektsiooni kogemus, kuidas nad seda teevad. Kas on see sõnastus kõige parem või mitte, mina isiklikult ei oska hinnata praegu. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
No esiteks, lugupeetud ettekandja, sa võib-olla ei tea, aga võib-olla räägid meelega valesti. See laitmatu reputatsioon on küll olnud mõistena seaduses, aga teda ei ole lahti seletatud mitte kuidagi. Nüüd on järsku lahtiseletus, mis on äärmiselt ebaõnnestunud. Ja mina ei ole sama peenetundeline, kui Taavi Rõivas siin oli. Ma küsin sinu käest otse. Sina oled ka olnud kahtlustatav. Kas sa leiad, et sa peaksid nüüd eluaeg käima ringi mingi süükoormaga peale seda, kui tegelikult sinu suhtes midagi ei tõestatud, süüdimõistvat otsust ei tulnud, mitte midagi? Sa oled puhas poiss tegelikult seaduse mõistes ja meie silmis ka. Ja peaksid olema. Aga selles seadus mõistes on sinu reputatsioon rikutud, sul ei ole laitmatut reputatsiooni, sa ei tohiks töötada krediidiasutuses. Ja natuke veel edasi ja siis läheb see seadus kusagile mujale, mõnda teise seadusesse, sa ei tohi üldse midagi teha enam. Kas sa leiad tõesti, et see on õige? Aitäh!

Dmitri Dmitrijev
Aitäh! Ma ütlen nii palju – selle juurde, mis ma olen juba siin puldis rääkinud –, et me oleme pikalt diskuteerinud selle sõnastuse üle, paremat ettepanekut ei tulnud ei reformi fraktsiooni poolt, ei teistest fraktsioonidest. Ja komisjon jäi seisukohale, et see sõnastus, mida praegu pakkus Rahandusministeerium koostöös rahanduskomisjoniga, on see, mis defineerib seda laitmatut reputatsiooni või selle puudumist. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Hea ettekandja, kas komisjoni aruteludes ei tulnud kordagi mõtet küsida arvamust põhiseaduskomisjonilt või Riigikogu analüüsi- ja juriidiliselt osakonnalt või abi? Aitäh!

Dmitri Dmitrijev
Aitäh, hea kolleeg! Tõesti, meil esmaspäeval oli see küsimus päevakorras, kas me võtame selle eelnõu üldse jooksva nädala päevakorrast välja, võtame veel aega ja proovime selle n-ö punkti sõnastusega jõuda kaugemale või selgusele. Samas, teisipäeval toimunud istungil tundus, et selle punkti osas kõik, mis oli arutatud ... Ei vaja ühesõnaga lisamenetlust ega pöördumist teiste komisjonide poole. Täpsemini või paremini ma seda kommenteerida ei saa.

Esimees Eiki Nestor
Oudekki Loone, palun!

Oudekki Loone
Aitäh! Ma tulen tagasi selle punkti juurde, kus määratletakse "laitmatut reputatsiooni" ja tõepoolest sõnastatakse see väga hämmastaval viisil. Minu küsimus on see, et ma saan aru, et ka see laitmatu reputatsiooni osa on tegelikult üle võetud direktiividest. Kui, siis kas ülevõetavates direktiivides on see "laitmatu reputatsioon" kuidagi sõnastatud? Ja kuidas see meie sõnastus ja direktiivi sõnastus on omavahel kooskõlas? Kas see on nagu täpne tõlge, kas me oleme sinna midagi lisanud? Kuidas selline fraas tekkis? Aitäh!

Dmitri Dmitrijev
Hea kolleeg, aitäh küsimuse eest! Tõesti, direktiivis on see "laitmatu reputatsiooni" mõiste võetud veel laiemalt. Me võtsime ära sealt kõik need isikuomadustega seotud küsimused, kuna komisjon leidis, et vaatamata sellele, et direktiivis on sellele viidatud, me ei pea nagu pangajuhtide valikul niivõrd arvestama nende isikuomadustega, kuivõrd nende erialase pädevusega. Jah, ütleme niimoodi, et see on direktiivi tasemel reguleeritud, see on ka eelnevalt olnud krediidiasutuste seaduses, seda on ka enne kasutanud Finantsinspektsioon oma toimingute tegemisel, see ei ole uus asi. Kuid see sõnastus tekitas meil komisjonis tõesti väga-väga pika poleemika.

Esimees Eiki Nestor
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Hea ettekandja! Kas komisjonis tuli arutelu alla ka selline lugu, et meie praktikas kipub tihtipeale olema nii, et kontrollijad hakkavad lugema seadust täht-tähelt, mitte mõtte osas? Kui siin hakatakse täht-tähelt lugema ja nagu eelnevalt kolleegid osutasid, et siis jõutakse selle asjaga absurdini. Kas oli sellest juttu, et selline oht on olemas? Aitäh!

Dmitri Dmitrijev
Aitäh küsimuse eest! Juba esimese lugemise juures komisjonis on paljud liikmed leidnud, et see direktiivi ülevõtmise koht vajab ülevaatamist. Tõesti mõnede paragrahvide või punktide-lõigete sõnastus ei olnud komisjoni liikmete arvates kõige loogilisem. Sellest tulenevalt on ka tehtud mõned muudatusettepanekud koostöös Rahandusministeeriumiga. Aga tulles tagasi selle küsimuse juurde, millest me siin alustasime, siis sellesama laitmatu reputatsiooni mõiste kohta tegelikult väga aktiivselt avaldas viimasel komisjoni istungil Reformierakonna fraktsiooni arvamust esindades Jürgen Ligi, kellega me seda teemat ka arutasime seal. Aga kuna ei tulnud teisi ettepanekuid, siis komisjon jäi ettepaneku juurde, et teine lugemine tuleb lõpetada, ja sõnastus jäi sellisena, nagu ta on praegu esitatud. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised! Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere
Lugupeetud vähesed kolleegid, kes te veel saali olete jäänud! See eelnõu ja see muudatus, millest me siin palju rääkinud ja küsinud oleme, see ei ole mingitpidi mingi poliitiline teema. See on täiesti puhtalt juriidiline küsimus, kas Riigikogu peaks jõustama seadusi, mis silmatorkavalt ja otseselt on põhiseadusega vastuolus ja vastuolus tegelikult kõigi õigusprintsiipidega või kõige tähtsamate õigusprintsiipidega, mis siin riigis valitsevad ja on siiani valitsenud. Ja see on süütuse presumptsioon. Seesama väljend, "laitmatu reputatsioon", ta on olnud kasutusel küll, aga teda ei ole varem sisustatud. Nüüd on Rahandusministeeriumi ametnikud selle ära sisustanud, lähtudes Eestis kasutatud praktikast või millestki muust, aga nad on vaadanud mööda Eestis kehtivast õigussüsteemist. Nii ei saa sisustada laitmatu reputatsiooni mõistet, sest sellega tegelikult me välistame suure hulga inimesi – vaata, et peaaegu kõik inimesed – edaspidi krediidiasutuste juhtimisest. Ja see ei ole ju ometigi seaduse eesmärk.
Mis puudutab selle eelnõu muudatuste ettepanekuid ja seda, et korduvalt kõneleja siin viitas sellele, et komisjonis ei tulnud ühtegi paremat ettepanekut, siis komisjon oli ka sellises enam-vähem stressiolukorras, et kohapeal ei suudagi keegi paremat sõnastust välja mõelda. Võib-olla tõepoolest, et siin suur saal väljaspool rahanduskomisjoni avastas selle asja natuke liiga hilja, aga täitsa hilja ju veel ei ole. Tegelikult me võiksime teha ühte kahest. Kas hääletada see muudatusettepanek välja ja tulla hiljem tagasi, sest sel juhul jääb praegu sellesse seadusesse kehtima mõiste "laitmatu reputatsioon", nii nagu ta on olnud siiani, ja ei ole vaja seda sisustada valede asjadega. Kui sisustada, siis mõtleme läbi ja teeme ikka korraliku ja korrektse sõnastuse talle. Või siis katkestame teise lugemise ja leiutame tõesti, siin jõulud ja uus aasta tuleb, meil on aega seda teha, sellepärast et sellesama muudatusettepanekute hulgas on ka muudatus, mis näeb ette, et seadus jõustub üldises korras, ei jõustu enam 1. jaanuaril 2019, nagu oli alguses ette nähtud. Nii et mingit stressi ka ei ole. Kui ta siis jõustub 3. märtsil 2019, on ka kõik hästi veel, aga las ta jõustub korraliku ja korrektsena, mitte nii, et järgmine valitsus tuleb ja peab esimese asjana hakkama tegelema sellega, et ühest seadusest kõrvaldada ära põhiseadusega vastuolus olevad asjad.
Siin on muide nalja veel. Kui keegi ei ole tähele pannud, siis siin nende muudatusettepanekute seletuste juures on jõutud ka sellise asjani, et on nõue, et panga juhtorganis on erinevate suunitlustega isikud ning valitav isik sobib vastavasse struktuuri. Mis asi on erineva suunitlusega? Võiks siis tõlkida erineva orientatsiooniga isik. Mida me tahame siin selles krediidiasutuste juhtorganist saada? Nii et siin selliseid sõnastuslikke lapsusi ja, noh, pehmelt öeldes rumalusi on piisavalt minu arvates selleks, et võtame natukene aja maha. Teeme väikse pausi, tuleme uue aasta algul selle juurde tagasi parema sõnastusega. Meil on siin kompetentsi küll. Võtamegi, nagu siin Maris Lauri küsis ja soovitas, võtame põhiseaduskomisjoni appi, võtame meie oma juriidilise osakonna appi. Me saame hakkama sellega, me saame teha ühe parema seaduse kui see natuke räpakalt välja kukkunud asi, mis meie ees praegu on. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Head töökaaslased ja teie ka, kes te olete seal enda kabinettides ja loomulikult mind kuulete, ja inimesed, kes te läbi interneeduse meid vaatate ja küsite, et johhaidii, kas tõesti olen nüüd mina see mees, kes hakkaks siin rääkima moraalist. Selleks, et kõik rääkida nii, nagu alguses oli, alustan sellest, et Toomas Tõniste kaitses siin eelnõu ja millegipärast rahanduskomisjoni esimehele ei meeldinud sõnad "laitmatu maine". Ma tulin ja kõnelesin tol korral ja ma jätsin võib-olla mõne asja ütlemata, et võib-olla on raske aru saada terminist "laitmatu maine" mõnel erakonnal, kel on väga palju süüdistusi ja kus isegi mitmedki inimesedki, kes on süüdistatavad, on praegusel hetkel mingitel kohtadel. Aga ma pakkusin välja, et kasutame siis sõna "reputatsioon". Ma arvasin, et sellega on see torm nagu vaibunud, aga ma kuulsin, et siin Reformi fraktsiooni esimees hakkas ka selle kallal nagu aasima, et see ikka ei ole hea.
Hea küll, Stalnuhhin ei saanud aru, et "laitmatu" on mõõde, mida ei anna mõõta. Nüüd Jürgen lihtsalt selleks, et saaks tähelepanu, võttis selle sõnast kaasa. Nüüd, teie täna tõstatate seda küsimust, ehk siis algsest eestikeelsest ilusast sõnast, millest me kõik saame aru, "laitmatu maine", on saanud "laitmatu reputatsioon". Mehed, teil on kõigil elu elatud nii lahedalt ja värvikalt ja kui teie maine on kahjustada saanud, siis teil on võimalus ja õigus pöörduda kohtusse enda hea maine kaitseks. Me ei ole ära märgistanud seda, mis asi on hea maine kaitse. Et kui me tahame hirmsasti sisustada seda "laitmatut reputatsiooni", siis kas järgmine kord me võtame aja maha ja leiame sisu sõnaühendile "külm ilm", sest taustsüsteemi me ei tea. Mis mõttes "külm ilm"!?  Kui külm ilm? Kas võrreldes teisega? Või millal sa oled hea laps? Mis mõttes "hea laps"? Kas tähendab see, et sa õpid neljadele või? Aga miks sa ei ole kiituslaps? Mulle meeldib kalambuur!
Kui see on nii pakiline teema, et sisustada sõnad "laitmatu maine", siis võib-olla äkki annaks selle, meil on ju see mingi huumorisaade "Suud puhtaks ja hing täis", las seal jahuvad. Tulevad kokku ... targad kõik, filoloogid, ja siis nad leiavad selle sisu. See laitmatu maine on käinud minu meelest väga kaua aega. Ja ma ei tahaks öelda praegu seda, et need, kes selle sõna ütlesid, et ei saa sellest aru, et neil see king pigistab. On asju, mida ei saa mõõta, aga mida me kõik tegelikult tajume. Ja juhul, kui on nii, et juhtumisi kuskilt hakkab king pigistama ja keegi viitab kuskil ja näitab sulle näpuga, et sul ei ole laitmatu maine, siis on enda au ja maine kahjustamise puhul võimalik minna kohtusse. Nii lihtne see ongi!
Ehk siis üks mees ei osanud mõõta sõna "laitmatu", ja nüüd on siis see "reputatsioon". Jah, te viitate sellele, et on inimeste süütuse presumptsioon, aga me teame ka seda, et kui kohtuotsus on toimunud, siis on seal juures, et mitme aasta jooksul see kustub ära või ei kustu. Olen mina elanud väga värvikat elu. Aga ma olen kuidagi lähtunud nii, et tee, mis sa teed, aga proovi nii, et sulle vähemalt jääb laitmatu maine. Ütlen teile ausalt, laitmatut veel ei ole saanud, aga maine mul on, ja seda mul ikka jagub. Seega elage üle see "laitmatu maine"! See "laitmatu reputatsioon" ei sobi minu meelest, ei passi meile, eestlastele. Kui meile ei passi, siis meile ei passi, ehk siis hakkame võib-olla tagasi väänama. Ma arvan, et kõik me saame aru, mida me selle all silmas peame. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Aitäh! Head kolleegid! Hea istungi juhataja! Ega ei olnudki alguses mõte tulla siia nii palju rääkima, aga eelkõneleja, ma ei tea, kas ei ole seda eelnõu kavandit lugenud, aga selles eelnõus just nimelt üritatakse seda sõna "laitmatu maine" või "laitmatu reputatsioon" sõnastada, et mis ta sees on. Ja selle sõnastusega on mindud metsa. Ega justkui ei olekski midagi rohkemat öelda, aga kui hakkate tõesti lugema ja siis selline ebakindlus, mis komisjonipoolse ettekandja poolt tuli välja, et see komisjoni arutelu oli ilmselgelt, ma ei oskagi öelda, kas siis kehvasti juhitud või halvasti läbi mõeldud. Kui oli näha, et on probleem, siis mind tõeliselt hämmastab, et ei püütud leida siis lahendust väljaspool komisjoni lauda.
Olgem ausad, ega Riigikogu saadikud, kõik ei olegi juristid ja ei peagi suutma igal hetkel kirjutada seadusloomet. Meil on olemas meie endi seas tugevaid õigusspetsialiste, kes oleks saanud appi tulla, ja neid tõesti võib-olla ei ole rahanduskomisjonis. Meil on olemas Riigikogus spetsiaalsed osakonnad, kes peaksid meid selles töös aitama. Nii et selles mõttes oli äärmiselt kummaline kuulda, et rahanduskomisjon küll arutas-arutas, sai aru, et asi ei ole päris õige, aga kuna endal midagi pähe ei tulnud, siis ei läinud ka kuskilt mujalt küsima. See on minu jaoks natuke palju veider, et see ei ole selline pisiasi, see on natuke suurem probleem.
Ma olen ka selles mõttes nõus, et kui asi hakkab viltu vedama, paneme selle piduri enne peale, et ei juhtuks seda, mis täna siin saalis juba üks kord juhtus. Ehk eelnõu tuli kolmandale lugemisele ja siis kukutati tema hääletus läbi, sellepärast et viimasel hetkel selgus, et on jama, et on põhiseaduslik vastuolu. Nüüd võib täpselt sama asi juhtuda. Kas me peame seda laskma nüüd toimuda? Me võiksime siin olla nii palju arukad ja ma pöördun ka koalitsiooni poole ehk osutan sellele, et kui nüüd läheb edasi seesama eelnõu, siis te teete iseendale ausalt öeldes veel ühe bläki, eks. Ühe asja juba tegite täna, ühel päeval ja nüüd tahate uuesti teha.
Nii et ma toetan seda ettepanekut, et see eelnõu lugemine katkestada ja leida see hea sõnastus. Ma usun, et see on võimalik leida nädalaga ja oleks võimalik võib-olla juba järgmine nädal või, tõesti, kui ei jõua ja läheb kauem aega, see tulemus saada kokku meie uue aasta esimesel istungil. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Austatud Riigikogu, meil on sellegipoolest kõigepealt kohustus läbi vaadata muudatusettepanekud. Neid on 16 ja nad on kõik juhtivkomisjoni poolt ja loomulikult seega ka siis arvestatud: 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15. ja 16. Austatud Riigikogu, enne kui me läheme järgmise ettepaneku juurde, ma võtan juhataja vaheaja viis minutit ja palun rahanduskomisjoni liikmetel tulla siia akna alla. Juhataja vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu, mul on protseduuriline ettepanek rahanduskomisjoni esimehele tulla korraks juhataja juurde. Ma lihtsalt küsin, kas komisjon vajaks veel aega. Ma saan juhataja vaheaega ... Komisjoni esimees ei ütle mulle, kas tal on veel vaja täiendavalt aega.
Austatud Riigikogu, juhataja poolt võetud vaheaeg selleks, et komisjon koguneks, sai läbi. Komisjoni ettepanek on eelnõu 750 SE teine lugemine lõpetada. Me oleme saanud ettepaneku Reformierakonna fraktsioonilt eelnõu 750 SE teine lugemine katkestada. Seda ettepanekut on meil vaja hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 750 SE teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 750 SE teine lugemine on lõpetatud.

26. 19:55 Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) teine lugemine 

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (641 SE) teine lugemine. Sotsiaalkomisjonipoolne ettekandja on Maris Lauri, palun!

Maris Lauri
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Teen ülevaate eelnõu 641 SE sotsiaalkomisjonis esimesele lugemisele järgnenud aruteludest. Selle eelnõu muudatusettepanekute tähtaeg oli 19. september. Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid muudatusettepanekuid ei esitanud, aga arvamusi esitasid töötukassa, Tööinspektsioon, TALO ja Sotsiaalministeerium. Komisjon arutas eelnõu kolmel istungil: 23. oktoobril, 4. ja 10. detsembril. 23. oktoobri istungil kuulati ettepanekuid ja arvamusi, kus osalesid Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Õie Jõgiste, õigusnõunik Susanna Jurs, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu, TALO  juhatuse esimees Ago Tuuling, töötukassa juhatuse liige Pille Liimal ja juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp.
Sotsiaalministeeriumi esindaja tutvustas muudatusettepanekut, millega välditakse isiku surma korral töövõimetoetuse maksmise lõpetamise otsuse tegemist ja selle teatavaks tegemist surnud isikule. Etteruttavalt saab öelda, et komisjon toetas hiljem nimetatud muudatusettepanekut. Töötukassa esitas mitmeid muudatusettepanekuid, mida istungil tutvustas Pille Liimal. Kuna töötukassa ettepanekud olid arutusel ka järgnevatel koosolekutel, siis tutvustan neid ja kaasnenud arutelusid pisut hiljem. Tööinspektsiooni esindaja osutas sellele, et seadusmuudatusega tahetakse Sotsiaalministeeriumilt anda järelevalvepädevus Tööinspektsioonile, kuid selleks ei ole ette nähtud eelarvelisi vahendeid. Kui uued järelevalveliigid Tööinspektsioonile suunatakse, siis peab Tööinspektsioon saama selle järelevalve ...

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! (Juhataja helistab kella.) Eelnõu 750 SE arutelu on lõppenud. Teine lugemine lõpetati. Me arutame eelnõu 641 SE, sotsiaalkomisjoni liige Maris Lauri kannab ette.

Maris Lauri
Tänan! Kui uued järelevalveliigid Tööinspektsioonile suunatakse, siis peab Tööinspektsioon saama selle järelevalve toetamiseks täiendavaid eelarvelisi vahendeid. Järelevalve ei tähenda ju ainult kontrolli, vaid ka teavitamist ja teadlikkuse tõstmist, milleks täna Tööinspektsioonis eelarvevahendeid ei ole. Tööinspektsioon osutas, et nende hinnangul nõuab uue ametikoha loomine umbes 36 000 eurot aastas. Ministeeriumi esindaja kommenteeris, et ministeerium arvestab 30 000-eurose täiendava kuluga, mis tuleb Tööinspektsiooni omavahenditest leida. Kui järelevalve hakkab toimima ning selgub, et kulud kasvavad, siis tuleb Tööinspektsiooni eelarve üle vaadata.
Küsimusele, kuidas õnnestub Tööinspektsioonil leida töötajaid, vastas tööinspektsiooni esindaja, et töötajate leidmine ei ole lihtne, hetkel on tööinspektor-juristi brutopalk 1200 eurot kuus ning pädevus on niivõrd lai, et kui seda veel laiendada, siis inimesed ei pea vastu ja inimeste leidmine on keeruline. Sotsiaalministeerium jäi ikkagi seisukohale, et rahastust täiendavalt ei ole vaja, ja nõnda siis oligi see seisukoht, et nad ei olnud nõus raha juurde andma.
TALO esindaja selgitas, et ta toetab töötukassa nõukogu liikmena töötukassa ettepanekuid, ja palus neid komisjonis analüüsida ja vajadusel täiendavat informatsiooni küsida. Ta toetas ka Tööinspektsiooni ettepanekut ja soovitab vajadust mööda leida inimressurssi ja katteallikaid. Tuleb tõdeda, et see teema, mis puudutas seadusmuudatusega kaasnevate kulude katmist Tööinspektsioonis, ei olnud seadusmuudatustega seotud, ja seega ei saanud komisjon muud teha, kui kuulata muresid ja nentida, et ehk asjad lähevad nii, nagu Sotsiaalministeerium loodab.
4. detsembri arutelul olid kohal Sotsiaalministeeriumi esindajad ja jätkusid arutelud muudatusettepanekute osas, mis oli eelkõige see, mis puudutab töötukassa omasid. Sellel 4. detsembri istungil otsustati osasid töötukassa ettepanekuid toetada ja teisi mitte. Need töötukassa ettepanekud olid mitut laadi ja ma nimetan kõigepealt need, mis leidsid toetamist. Need toetamist leidnud ettepanekud komisjoni poolt puudutasid erinevate otsuste kättetoimetamise viise ja tähtaegu. Need ettepanekud formuleeris komisjon muudatusettepanekuteks ja need said hiljem komisjoni poolt heakskiidu. Nii läheb siis individuaalse tööotsimiskava kättetoimetamine edaspidi kas kohalikus töötukassa osakonnas, kas toimub allkirja vastu, aga võib toimuda ka elektrooniliselt. Hetkel on see võimalik töötukassa infosüsteemi kaudu, kuid edaspidi ka e-kirja abil. Tööandja maksejõuetuse tõttu hüvitise määramise otsusest teatamise puhul lisati võimalus, et võib seda teha ka lihtkirjaga posti teel saatmisega. Hetkel on see elektroonilise teavitusega. Põhjus on selles, et alates selle aasta maist on võimalik tööandja maksejõuetuse tõttu hüvitise määramist esitada ka töötajal endal või ka välismaisel pankrotihalduril ja neil ei pruugi alati e-meili olla.
Otsuste kättetoimetamise tähtajad, mis olid siin viie või kolme päeva jooksul, jäetakse välja, kuna haldusmenetlus käib seaduse kohaselt eesmärgipäraselt, efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiiresti. Seega ei ole täiendavat vajadust öelda, kui kiiresti seda peaks tegema, neid päevi ei peaks sees olema. Ja töötukassa praktika on olnud selline, et üle 90% otsustest toimetatakse kätte koheselt e-kirjaga või siis postitatakse hiljemalt järgmisel päeval.
Töötukassa soovis ka seda, et saaks loobuda kehtivatest piirangutest, mille kohaselt võib töötukassa töötu silmast silma nõustamise asemel töötukassa n-ö kontoris asemel temaga kokku leppida tegevuses ka telefoni teel või e-töötukassa kaudu teha nõustamist. See toob kaasa paindlikkust. Kuid ministeerium ei olnud sellise lähenemisega nõus ja seal oli natuke vaidlust selle üle. Töötukassa ja Sotsiaalministeeriumi asjade poole pealt toodi näiteid Hollandist ja lõpuks otsustati, et seda muudatusettepanekuks ei formuleerita.
Töötukassa tegi terve hulga muudatusettepanekuid, mis puudutasid töövõimetoetuse seaduse muutmist. Suurem osa nendest toetust ei leidnud. Nende muudatusettepanekute juures mitmel korral oli olukord, kus ministeerium ütles, et sellega veel tegeletakse, ja seetõttu ei ole otstarbekas hetkel edasi minna. Mingitel juhtudel oli tegemist küllaltki suurte kuludega ja teatud juhtudel oli ka see, et muudatus võib tuua kaasa tagajärgi valdkondades, kus see ei ole iseenesest mõeldud. Komisjon toetas siiski muudatusettepanekut, millega jätkatakse töövõimetoetuse maksmist isikule, kui ta on tähtaegselt esitanud taotluse ja menetlust pikendatakse inimesest olenemata põhjustel. Näiteks kui on vaja terviseandmetele ligipääsu.
4. detsembril tegi komisjon istungil järgmised otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. detsembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 19. detsembril ja viia läbi siis eelnõu lõpphääletus. 10. detsembril toimus muudatusettepanekute hääletus ja kõik muudatusettepanekud aktsepteeriti konsensuslikult. 10. detsembril kiideti heaks ka eelnõu menetlusdokumendid ja esitati need Riigikogu täiskogule. Kõik. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused ettekandjale. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Te rääkisite selle Tööinspektsiooni inspektsiooni murest, et ei ole pädevaid inimesi, ei ole raha, lisandub ülesandeid. Kui palju neid inimesi on siis vaja juurde nüüd võtta seoses uute ülesannete lisandumisega? Aitäh!

Maris Lauri
Töötukassa hinnangul oleks vaja siis ühte inimest ehk see oli nende hinnangul 36 000 eurot kuus ... Ei, aastas. Vabandust!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Maris Lauri! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule 641 SE on esitatud kuus muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjoni poolt. Vaatame need läbi: esimene, teine, kolmas, neljas, viies ja kuues. Eelnõu 641 SE teine lugemine on lõpetatud.

27. 20:06 Loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor
Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (734 SE) teine lugemine. Maaelukomisjonipoolne ettekandja on komisjoni liige Heimar Lenk. Palun!

Heimar Lenk
Aitäh! Seda seadust maaelukomisjon arutas oma istungil, millest võtsid osa Urmas Kruuse, Aivar Surva, Heimar Lenk, Inara Luigas, Siret Kotka-Repinski, Merle Kruusimägi, nõunik, ja Ülle Särgava, nõunik-sekretariaadi juhataja. Kohal olid ka Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi, sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Margus Proses ning õigusosakonna nõunik Katrin Tuula. Ja samamoodi ka n-ö huvigruppide esindajad, Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi juhataja Marianna Školnaja ja Tartu Ülikooli katseloomakeskuse juhataja Mario Plaas.
Koosolekut juhatajas Aivar Kokk ja juhtis seda arutelu, mis seal oli. Näiteks, Marianna Školnaja ütles, et Tallinna Tehnikaülikool on tutvunud eelnõuga ning on nõus kõikide eelnõu punktidega. Sama enam-vähem ütles Tartu Ülikooli esindaja Mario Plaas. Ja vaadati ka läbi kaks muudatusettepanekut. Nende sisu oli siis selline, et ... Selle seaduse, muide, sisu on see, et need on katseloomad, kellega tehakse siis katseid. Ja sisu oli selline, et tuleks kasutada ikka selliseid loomi, kellel on väiksem, madalam n-ö valu-, ütleme valulävi ja oleksid sellised loomad, kellel oleks ikka vähem stressi ja kes kannatusi rohkem taluksid. Meil on need põhiliselt siis hiired, hiirekesed ja rotid. See oli üks parandusettepanek, siin seda rõhutati. Ja teine oli siis, et loomkatsete põhjendamatut kordamist välditakse. Kui üks instituut teeb juba loomkatseid, siis teised paralleelselt ei peaks tegema, võib-olla saavad kasutada selle sama instituudi või selle teise instituudi tulemusi. Ja sellel eesmärgil, eriti rõhutati, hoitakse ennast kursis ka, nagu ma tsiteerin, Euroopa Komisjonile edastatud teiste Euroopa Liidu liikmeriikide asjakohaste andmetega Euroopa Liidu õigusaktide alusel läbi viidud loomkatsete kohta, et oleks ka üleeuroopaline andmebaas, kus midagi tehakse, et teadlased saaksid olla siis üksteisega kontaktis ja võimalikult siin neid katseid teha nii vähe kui võimalik, noh, nii palju kui siiski tarvis. Ja põhiliselt tehakse neid inimese tervise huvides ja uute ravimite väljatöötamiseks jne.
Sellised asjad olid ja need parandusettepanekud siis kiideti heaks ja teksti muudeti veel nii palju, et käesolev seadus jõustub 2019. aasta 15. jaanuaril. Algul pidi ta vist jõustuma 1. jaanuaril. Selline on väike ülevaade sellest seadusest, mis on nii vajalik inimestele kui kaitseb ka loomi ja teeb neile vähem kannatusi siis.

Esimees Eiki Nestor
Kas komisjonipoolsele ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, Heimar Lenk! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõule 734 SE on tehtud kolm muudatusettepanekut, kõik juhtivkomisjonilt, loomulikult arvestatud: esimene, teine, kolmas. Eelnõu 734 SE teine lugemine on lõpetatud.

28. 20:11 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (735 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Järgnevalt on meie päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (735 SE) esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja maaeluminister Tarmo Tamm, palun!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Meenutan 20 aasta tagust aega. Siin Riigikogu saalis VIII koosseisu 6. istungjärgul, see oli aastal 1997, tegi Riigikogu Vabariigi Valitsusele ülesandeks algatada seaduse eelnõu, mis sätestab mulla kaitset. Riigikogu sedastas järgmist: "Muld on üks olulisemaid Eesti loodusressursse, mis on taganud Eesti inimeste elamise ja majandustegevuse väga pika aja vältel ja arvatavasti jääb see nii ka väga pikaks ajaks. Seetõttu on ta ajalooliselt ja ka majanduslikult meie üks tähtsamaid ressursse, mis paraku on hetkel ilma tegeliku kaitseta. Mulda kaitseb Eesti NSV maakoodeks oma umbes üheksa paragrahviga, aga need ei sätesta konkreetselt kellegi vastust, vaid pigem deklareerivad head tahet. Kindlasti on oluline rääkida mulla kui loodusressursi kaitsest. Väga viljakaid, haritavaid maid tuleks jätkuvalt kasutada haritava maana ning majanduslike meetmete abil tuleks takistada või mitte soodustada nende muutmist elamumaaks või mõne muu sihtotstarbega maaks. Siis on see ressurss läinud pöördumatult kaduma, sest me teame, et muld on elav." Riigikogu sama koosseis oli mulla kaitse seadustamise temaatikaga silmitsi ka 1999. aasta jaanuaris, kui 9. istungjärgul ütles üks Riigikogu liige kõnepuldist: "Püüan teisel katsel teha lõpu ebanormaalsele olukorrale, kus mulla kaitset sätestava seaduse eelnõu algatamise tähtajaks oli 1. detsember 1998, Riigikogu menetluses aga seda ei ole."
Tänaseks ei ole õnneks ka Eesti NSV maakoodeksit, aga meie 100-aastase Eesti riigi põllumajandusmaal ja selle mullastikul ei ole üldse mitte mingisugust õiguslikku kaitset. Viimase 10–15 aasta jooksul on nii mitmedki teadlased ja institutsioonid andnud kogu maailmale ärevaid signaale võimaliku kriisi kohta, mis on seotud mulla kui ökosüsteemi hävimisega inimese käe läbi. 2007. aastal välja antud raamatus "Muld. Tsivilisatsioonide häving" ütleb Ameerika, Seattle'i Washingtoni ülikooli professor geomorfoloog nii: "Mulla degradeerumise ääretu kriis kujutab endast üht selle sajandi kõige hirmuäratavamat kriisi üldse. Õhuke kiht, mis katab maad, on ja jääb kogu maise elu allikaks ja ka iga riigi kriitilise tähtsusega loodusvaraks." Euroopa Parlament kutsus 2017. aasta 30. märtsi resolutsioonis liikmesriike üles oma riiklikes meetmetes paremini arvesse võtma põllundusmaa kaitset ja haldamist ning maa tehinguid. Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal toimunud konverentsil "Jätkusuutlik toidutootmine: muldade perspektiiv" toimunud arutelu tulemusena leiti, et liikmesriigid peaksid kaitsma põllumuldi pöördumatute alternatiivsete kasutusviiside ning väärkasutamise eest ja jätkuvalt on vajadus suurendada teadlikkust muldade tähtsusest.
Eesti riigi 100. aastal on meie väärtuslikke muldi ehk väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsev seaduse eelnõu, mida valmistati Maaeluministeeriumis ette vähemalt kuus aastat, teie laual. Mida me sellega saavutame? Saavutame selle, et meil on jätkuvalt olemas toidu tootmiseks esmavajalik ökoloogiline, samas taastumatu loodusressurss – muld. Me ise, aga üha enam ka teiste riikide rahvaste toidulaud saab tulevikus sõltuma nendest riikidest, kus jagub viljakat mulda ja ka vett. Niisiis, selle seadusega, mille eelnõu on Riigikogule Vabariigi Valitsuse poolt esitatud, aitame kindlustada oma toidulaua ehk ametlikus keeles tagame läbi õiguslike meetmete eelkõige oma riigi toidujulgeoleku.
Eelnõu ettevalmistamine ei ole olnud kergete ja sujuvate ülesannete killast, sest erinevatel huvigruppidel on erinevad huvid ja need on tihtipeale ühel või teisel moel ja viisil seotud maakasutusega, eelkõige sinna ehitamisega. Rõhutan, et mulda ei ole võimalik mitte mingil muul, alternatiivsel moel kaitsta kui piirata sinna ehitamist, sest ehitamise tulemusena hävib muld ja hävimine ongi hävitamine lõplikult – seda tagasi pöörata ei ole võimalik. Nagu ennist ütlesin, eelnõu on koostatud kaua, läbides rohkelt arutelusid ja diskussioone. Miski ei jäänud tähelepanuta ning ettepanekutega arvestati nii palju kui võimalik ning kõrvale jäeti üksnes need hoiakud, mis ei toetanud eelnõu eesmärki ehk väärtusliku põllumajandusmaa mullastiku kaitset.
Kõige selle tulemusena on eelnõus toodud regulatsioonid suhteliselt üksikasjalikud ja võib-olla ka keerulised. Tegelikult on aga asi lihtne: kui talupojatarkadena hoiame väärtuslikku põllumajandusmaad ehitistest ja võsast puhtana, ei ole selle eelnõu valguses mitte kellelgi ühtegi probleemi. Kui aga tahame sellele väärtusele ehitama hakata, on see hädavajadusel siiski võimalik, kuid mitte lihtne. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev peatükk maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sisaldab ühtekokku 15 paragrahvi, millest vaid kaks sätestavad keelde ja piiranguid. Peamiselt on eelnõus lubatavused ehk regulatsioonid, mis tingimusel ja kuhu väärtusliku põllumajandusmaa massiivile võib ehitada, kui see mitte kuidagi teisiti ei ole võimalik või on majanduslikult otstarbekas.
Eelnõu kohaselt räägime väärtusliku põllumajandusmaa puhul riikliku tähtsusega väärtuslikust põllumajandusmaast ja kohaliku tähtsusega väärtuslikust põllumajandusmaast. Piirangud puudutavad ühtemoodi mõlemaid. Kui riikliku tähtsusega väärtuslik põllumajandusmaa määratakse mulla viljakuse ehk boniteedi alusel, siis kohaliku tähtsusega väärtuslikku põllumajandusmaad määravad kohaliku omavalitsuse üksused planeeringutega oma äranägemisel ja otsustusel. Eelnõu kohaselt on riikliku tähtsusega väärtuslikud põllumajandusmaad maatulundusmaa, sihtotstarbega haritav maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud, mis moodustavad looduses ühtse massiivi, mis on suurusega vähemalt kaks hektarit ja mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Nendes maakondades, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on riigi keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik põllumajandusmaa massiiv, millle kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem selle maakonna kaalutud keskmisest boniteedist.
Algse pildi saamiseks koostas Põllumajandusuuringute Keskus kaardimaterjali ja tegi selle põhjal ka vastavad esialgsed arvutused. Riigi põllumajandusmaa keskmine boniteet on eelduslikult 41 hindepunkti, väärtuslikku põllumajandusmaad on kokku umbes 700 000 hektarit ja see moodustab kogu maakatastrisse kantud maatulundusmaa, sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikutest umbes 63%. Piirangud hõlmavad seega 16% Eesti maapiirkonna pindalast. Niisiis, piirangud ei puuduta laias laastus 84% maapiirkonna pindalast.
Eelnõu kohaselt ei loeta väärtuslikuks põllumajandusmaaks linnades ja alevites paiknevaid põllundusmaa massiive, mida on umbes 18 000 hektarit, samuti kuni kahe hektari suuruseid väärtusliku mullastikuga massiive, mida on umbes 30 000 hektarit. Väärtuslikeks ei saa lugeda ka neid põllumajanduslikult kasutatavaid maid, mis ei ole maatulundusmaad, umbes 30 000 hektarit. Massiive, mille mullastik ei ole keskmisest kõrgema viljakusega, on umbes 430 000 hektari jagu. Kokkuvõtteks: ilma piiranguteta ehk vabalt võib edasi ehitada rohkem kui poolele miljonile hektarile põllumajandusmaale. Sellega ei taha ma üldsegi mitte väita seda, nagu oleks põllumajandusmaale, mille mullastik ei ole kõrge viljakusega, sobiv ehitada. Ei ole sobiv. Ma tahan öelda seda, et lisaks väärtuslikule põllumajandusmaale on meil küllaldaselt maad, kuhu võib piiranguteta ehitada.
Head Riigikogu liikmed, väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seadus on vaja vastu võtta. Hinnanguliselt ja eelnõu kohaselt kulub peale seda, kui me oleme selle seaduse vastu võtnud, veel üks aasta selleks, et koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega täpsustada ja kehtestada põllumajandusmaa massiivid, sh väärtuslikud põllumajandusmaad. Kõike seda on vaja selleks, et väärtuslikud põllumajandusmaad saaks sujuvalt kajastatud ka kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes, mille koostamisega on alustatud ja mis peavad saama valmis hiljemalt kolme aasta pärast.
Olen veendunud, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitse meetmetel, kui neid põhimõttekindlalt rakendatakse, on vaieldamatult oluline mõju kõrge viljakusega muldade säilimisele ja selle kaudu kogu looduskeskkonnale, selle tulevikule, toidujulgeoleku tagamisest rääkimata. Meil on võimalus olla ühel meelel ja teha otsus, mis tagab väärtusliku mullastiku kui taastumatu loodusressursi säilimise ja meie kõigi mõttemaailma muutumise. Lõpetan president Roosevelti sõnadega, mille lausus ta 1935. aastal Ameerika mullakaitseseadusele alla kirjutades: "Iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahva suhtumisest mullasse." Aitäh, lugupeetud Riigikogu liikmed!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused algatajale. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister, aitäh selle tutvustuse eest! Lugedes siin kooskõlastuse tabelit, jäi mul silma, et kohalikud omavalitsused on küllalt mitmes punktis avaldanud oma kahtlusi, vastuseisu ja, julgen öelda, isegi vastumeelsust. Kas te avaksite natukene seda temaatikat, kas need hirmud on põhjendatud või need on lihtsalt tõesti teadmatusest ja võib-olla ka mitmetitõlgendatavusest tekkinud hirmud ja küsimused? Aitäh!

Maaeluminister Tarmo Tamm
Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige Krista Aru! Tänan väga hea küsimuse eest! Kohaliku omavalitsuste hirm on selles, et riik tuleb nüüd kõrvalt ja hakkab kuidagi kohaliku omavalitsuse asemel ehk kohalikus piirkonnas seda elu nagu korraldama. Aga see hirm on põhjendamatu, sest ilma kohaliku omavalitsuseta ja kohalikust omavalitsusest mööda ei ole kuidagi võimalik minna. Igal juhul kohaliku omavalitsusega arvestatakse ja kindlasti ei ole tegemist ka siin omandiõiguse riivega, nagu paljud, mõned on väitnud. Nii et ma arvan, et kohalik omavalitsus on siin riigile hea partner ja osa maid kuuluvadki kohaliku omavalitsuse alla – ühed maad on need, väärtuslikud põllumaad, mis kuuluvad riigi alla, ja teised maad on kohaliku omavalitsuse all. Ma arvan, et kohalikust omavalitsusest siin mööda ei minda, aga koos tuleb see küsimus ära lahendada. Meil jätkuvalt ehitatakse väärtuslikule põllumaale objekte ja hooneid, siis näiteks kümne viimase aastaga Eestis hõlmati kümne aastaga ehk aastatel 2007–2017 ehitusega 11 000 hektarit põllumajandusmaad. See on hirmuäratav arv, et tegelikult on võimalik ehitada ka siis nendele kinnistutele ja nendele aladele, kus tegelikult see põllumaa ei ole nii väärtuslik. Tuleks võib-olla natuke rohkem ringi vaadata ja otsida neid teisi lahendusi. Ja neid teisi lahendusi on olemas, ükskõik, kui Eestis ringi sõita, kus varem oli soo ja võsa, sinna on rajatud ... No vaatame, sõidame siit Tallinnast välja Tartu poole või võtame Tartus Turu tänava, kus seal enne vanglat oli ju soo. Nii et on ka võimalik sinna ehitada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem algatajale küsimusi ei ole. Aitäh, minister Tarmo Tamm! Maaelukomisjonipoolne ettekandja on Aivar Surva. Palun!

Aivar Surva
Austatud esimees! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (735 SE) 12. novembril k.a. Võtsid osa komisjoni liikmed Urmas Kruuse, Arno Sild, Artur Talvik, Inara Luigas, Siret Kotka-Repinski ja juhatas komisjoni esimees Aivar Kokk, puudus komisjoni liige Heimar Lenk. Kutsutud olid maaeluminister Tarmo Tamm, Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Korban ning maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt.
Minister tutvustas antud eelnõu ja nagu ta ka ettekandes ütles, seda on pikalt ette valmistatud. Ta tõi ka välja, et Eestis on juba ehitiste ja teedeehituse alla jäänud circa 11 000 hektarit. Teatavasti väga paljud planeeringud, mis on juba ette võetud ja mille alla veel läheb põllumaad, on ilmselt teile teadaolev Rail Baltica ja ka Tallinn-Tartu neljarealine tee. Kui suured need maapinnad täpselt on, hetkel veel ei tea. Marko Korban tõi välja, et eelnõu eesmärgiks on kaitsta kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastikku ning hoida väärtuslikku põllumajandusmaad võimalikult suures ulatuses põllumajanduslikus kasutuses. Sellega tagatakse riigi toidujulgeolek. Ta lisas, et eesmärgiks on piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamist, selle metsastamist ning sihtotstarbe muutmist.
Tõesti, see eelnõu puudutab väga suurt osa meie maad, aga ka suures osas maaomanikke. Umbes 90 000 omanikku, see on ligikaudu pooled meie maaomanikud. Ja komisjoni liikmetel tekkis tegelikult küsimus, kui palju tegelikult sellist kinnisasja omanike omandiõiguse kitsendamist võib ette tulla.  Komisjoni liige Inara Luigas tegi ettepaneku, et kuna see omandit ja omandikaitset oluliselt puudutab, siis peaks eelnõu kohta küsima arvamust ka Riigikogu põhiseaduskomisjonilt. Marko Korban lisas, et on konsulteeritud Justiitsministeeriumiga ja ministeerium on leidnud, et vastuolu põhiseadusega ei ole. Minister lisas, et õiguskantsler on küll andnud märku, et juhul kui seadus sellisel kujul vastu võetakse, siis ta pöördub Riigikohtusse, kuna leiab, et seadus on vastuolus põhiseadusega.
Komisjon arutas eelnõu edasist menetlemist ja otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 735 SE täiskogu päevakorda 12. detsembril k.a, määrata eelnõu 735 SE ettekandjaks maaelukomisjoni liige Aivar Surva, teha ettepanek eelnõu 735 SE esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata eelnõu 735 SE muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva, see on 2. jaanuar 2019 kell 17.15. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Aitäh

Esimees Eiki Nestor
Küsimused komisjonipoolsele ettekandjale. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Eesti Planeerijate Ühing on avaldanud oma muret, et riik liialt palju tsentraliseerib ja sekkub teatud lõikudes oma tsentraliseerimisega, aga ei arvesta sellist ruumi üldist arengut. Kas komisjon üldse arutas seda planeerijate ühingu pretensiooni või see lihtsalt jäigi sellise kooskõlastustabeli tasemele? Aitäh!

Aivar Surva
Aitäh küsimuse eest! Komisjoni liikmetel tekkis tõesti samamoodi küsimus, et kas kinnisasja omanike omad õigused ebaproportsionaalselt ei saanud kitsendatud või kuidagi nende huvid kahjustatud. Ja sama küsimuse või probleemiga on tegelikult juba pöördunud õiguskomisjoni ka advokaatide liikmed, kes samamoodi tunnevad muret, et siin võib teatud õigusriive olla. Nii et tegelikult, jah, ka toodi välja, et meie planeerimisseaduses kohalikel omavalitsustel tegelikult on õigus ruumilist planeerimist ka ju niimoodi korraldada, et avalikustada, kutsuda osapooled kõik arutlema. Ja läbi selle on võimalik tegelikult ju kitsendusi ette näha, ka praeguses olukorras. Nii et ma usun, et selle eelnõuga need sellised küsimused ja probleemid kerkivad ja siin tuleb üsna palju paristamist. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Austatud Riigikogu! Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 735 SE esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2. jaanuari 2019 kell 17.15.

29. 20:32 Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (718 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Järgnevalt on meie päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (718 SE) esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja välisminister Sven Mikser, palun!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed, kes te sellel hilisel tunnil olete jäänud siia istungisaali! See kõneleb kindlasti tõsisest huvist ja murest meie välisteenistuse tuleviku pärast. Mul on hea meel olla välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga siin täna teie ees.
Eelnõu eesmärk on ajakohastada välisteenistuse seadust, muu hulgas tulenevalt juba pisut enam kui kaks aastat tagasi, täpsemalt 3. novembril 2016. aastal Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud otsusest, mis muu hulgas ütleb (ma tsiteerin): "Välisministeeriumil alustada koos asjassepuutuvate ministeeriumidega 2018. aasta alguses arutelu, et analüüsida välisteenistuse seaduse ja teiste õigusaktide muutmise võimalusi, sealhulgas ministeeriumide ja Riigikantselei võimalust lähetada isikuid välisteenistusse lähetava asutusega teenistussuhet peatamata ning luua alus selleks, et lähetav asutus saaks määrata isiku töötasu suuruse ja lisatasud ning töötasud ja lisatasud välja maksta." Välisministeeriumis arutati erinevaid võimalusi, kuidas selle nimetatud eesmärgi täitmiseni jõuda. Muu hulgas kaaluti ka näiteks võimalust, et välisteenistuse seadusest kui eriseadusest üldse loobuda ja minna üle siis avaliku teenistuse seaduse üldiste regulatsioonide alusel ka siis välislähetusse lähetamisele. Ja teisest küljest jällegi arutati ka võimalust luua täiesti uus terviktekst, mida siis Riigikogu saaks menetleda ja seadusena vastu võtta. Nende arutelude tulemusena jõutigi siis selleni, et esitati teile välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, lootusega, et see õnnestub ka Riigikogus juba ka käesoleva koosseisu tööaja jooksul vastu võtta.
Välisteenistuse seaduse muutmise peamised eesmärgid, neid on ühtekokku neli: esiteks, välisteenistuse võimalikult ulatuslik ühtlustamine üldise avaliku teenistusega, teiseks, halduskoormuse vähendamine pikaajalise välislähetusega seotud kulude menetlemisel, kolmandaks, bürokraatia vähendamine erialadiplomaatide lähetamisel välisesindusse, neljandaks, õigusloome mahu vähendamine ja suurema paindlikkuse saavutamine. Lisaks, rakendussätetes muudetakse ka konsulaarseadust ning määratletakse need konsulaarteenused, mida võib konsuli juhendamisel osutada konsulaarsekretär. Nende eesmärk on siis vähendada konsulite töökoormust lihtsamate tehniliste toimingute osas, mida saab teha ka edukalt konsulaarsekretär, ja teiseks, vähendada kodanike ja viisataotlejate jaoks toiminguteks kuluvat aega, seega siis parandada konsulaarklientide teenindamist. Nagu aru saate, on see siis eesmärkide nimistu mõnevõrra avaram kui see tunamullu 3. novembril Vabariigi Valitsuse poolt sõnastatud eesmärk.
Pisut ka avaramalt rääkides siis nendest neljast peamisest eesmärgist. Esiteks siis välisteenistuse võimalikult ulatuslik ühtlustamine üldise ja avaliku teenistusega. Selle seaduseelnõu kohaselt minnakse üle avaliku teenistuse seaduse palgasüsteemile ning kaotatakse senised isikust sõltuvad lisatasud. Edaspidi on karjääridiplomaadi palgakomponendid põhipalk ning muutuvpalk kuni 20% aastapalgast – selle sees on siis tasu lisaülesannete eest, preemia ja tulemustasu. Eraldi jääb lisatasuna alles au- või teenistusastme tasu. Palgaastmed tuuakse seaduse tasandilt ministri kehtestavasse palgajuhendisse ning palgajuhendis arvestatakse vastutust, töö raskust ja välisesinduse kategooriat. Ja pikaajalises välislähetuses olles indekseeritakse põhipalk asukohalinna elukalliduse koefitsiendiga. Välisteenistusse värbamine toimub ka edaspidi avaliku teenistuse seaduse alusel. Üldisest avalikust teenistusest jäävad siiski mõned erisused, mis on välisteenistusele olemuslikult vajalikud. Näiteks, diplomaadiks värbamisel on täiendavateks tingimusteks Eesti kodakondsus, kõrgharidus ja vähemalt kahe võõrkeele oskus. Uuendusena võib ka selle eelnõu kohaselt tähtajaliselt võtta teenistusse varasema välissuhtlemiskogemusega inimese ilma konkursita, eelkõige siis persona non grata juhtumite kiireks lahendamiseks, mis on arusaadavalt raskesti etteprognoositavad. Ja lisaks, rotatsioonisüsteemi kinnistamiseks muudetakse ka Välisministeeriumi peamaja ametikohad tähtajalisteks. Välisteenistus jääb jätkuvalt tähtajatuks teenistuseks nagu üldine avalik teenistus.
Teine eesmärk: vähendada halduskoormust nii teenistujate kui ministeeriumite jaoks pikaajalise välislähetusega seotud kulude menetlemisel. Kui praegu makstakse välisesinduses töötamise ajal lisaks palgale maksuvaba välislähetustasu, et korvata välisriigis elamisega seotud täiendavaid kulusid ja asukohalinna tarbimiskoha hinnaerinevust, välislähetustasu on osa teenistuja sissetulekust pikaajalises välisesinduses ja lähetusega seotud kulud hüvitatakse kuludokumentide ja taotluste alusel, siis eelnõu kohaselt katab välislähetustasu edaspidi pikaajalise välislähetusega seotud kolimis-, majutus- ja sõidukulud ning kaasas oleva lapse eest tema hariduse- ja hoiukulud, välja arvatud kooli õppemaks ja lasteaia kohatasu, viimased kaetakse jätkuvalt kuludokumentide ja taotluste alusel. Teenistuja peamiseks ja ainsaks sissetulekuks saab tulevikus olema tema palk, mille määramisel arvestatakse asukohalinna tarbijakorvi hinnaerinevust, st palk indekseeritakse vastavalt asukohalinna elukallidusele. Välislähetustasu makstakse eelnõu kohaselt välja kolmes osas: ühe summana enne lähetust, et hüvitada ühekordseid kolimis-, sõidu- ja elukoha sisseseadmisega seotud kulutusi lähetuse alguses, teiseks igakuiselt, et katta majutusega seotud kulud ja korra aastas puhkusele sõidu kulud, ning kolmandaks summana lähetuse lõppedes, et hüvitada pikaajalisest välislähetusest tagasi kolimise ja sõidukulud. Nende kulude osas edaspidi kuludokumente ei nõuta, nende kulude hüvitamist taotlema ei pea eraldi. Tervishoiukulud ja kaasas olevate laste hariduskulud hüvitatakse ka edaspidi taotluste ja kuludokumentide alusel. Sellest õppemaksust oli ka eelnevalt juba juttu. Lisaks on oluline mainida, et garanteeritakse, et kellegi sissetulek välislähetuses olles ei vähene ning kõik senised kulud saavad senisel määral kaetud ka edaspidi, st võrreldes täna kehtiva seadusega.
Kolmas eesmärk: bürokraatia vähendamine erialadiplomaatide lähetamisel. Erialadiplomaatide lähetamisega seotud otsustuspädevus läheb eelnõu kohaselt üle lähetaja ministeeriumile, lähetuskäskkirjad vormistab ning põhipalga ja lisatasud määrab lähetaja ministeerium. Välisministeerium tagab lähetaja ministeeriumi lähetatud teenistujale välisesinduses töökoha, töövahendid ja teenused, mille eest lähetaja ministeerium tasub Välisministeeriumile arvestusliku töökoha maksumuse alusel. Erialadiplomaat allub lähetaja ministeeriumile ning välispoliitikas ja esinduste töökorraldust puudutavates küsimustes ka välisesinduse juhile.
Ja neljas eesmärk: õigusloome mahu vähendamine ning suurema paindlikkuse saavutamine. Loobutakse seaduste dubleerimisest, pikaajalise välislähetustega seotud hüvitiste ja tasude sätted tunnistatakse avaliku teenistuse seaduses kehtetuks ja asendatakse viitega välisteenistuse seadusele, kuna Välisministeeriumis on pikaajaliste välislähetuste kõige suurem praktika ja ka kompetents. Ja vähendatakse seaduste tasandil reguleerimist ning võimalikult palju sätestatakse välisteenistuse seaduse rakendusaktides. Nagu öeldud juba, muudetakse siis rakendussätetes ka konsulaarseadust.
Kokkuvõtlikult eelarvevajadused. Selle eelnõuga tulevikus seonduvad ka täiendavad kulutused. Hinnanguliselt on eelnõu jõustumisel seadusena Välisministeeriumil täiendav vajadus siis umbes 1,3 miljonit eurot aastas, eelkõige täiendavate eluruumikulude katteks, eraldi lisandub maksukulu, mis on siis eelarve kui terviku mõttes ju neutraalne, umbes suuruses 2 miljonit eurot täiendavate maksude katteks. Lisaks, Kaitseministeeriumil samuti on eelnõu jõustumisega seotud hinnanguline lisakulu umbes 0,3 miljonit pluss veel 1,4 miljonit maksukulu. Ja ülejäänud ministeeriumidel, kelle lähetatavate välislähetuses viibivate ametnike arv on märkimisväärselt väiksem, on see koos maksukuludega kokku hinnanguliselt 600 000 eurot aastas. Lõplik lisavajaduse kooskõlastamine toimub koostöös lähetaja ministeeriumide ja Rahandusministeeriumiga siis 2020.–2030. aasta riigi eelarvestrateegia protsessis. Seadus on planeeritud ka jõustuma 1. jaanuaril aastal 2020.
Isikut tõendatavate dokumentide seaduse, konsulaarseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse ning rahvastikuregistri seaduse muudatused, samuti eelnõu § 1 punktid 23–25, millega lihtsustatakse erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks nimetamise sätteid, jõustuksid üldises korras. Rakendusaktid on kavas välja töötada 2019. aasta esimeses pooles.
Ja lõpuks ütlen ka ära selle, et välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu arutas Vabariigi Valitsus oma 4. oktoobri s.a istungil. Seejärel ka Välisministeeriumi esindajad osalesid täpselt kuu aja eest Riigikogu väliskomisjoni istungil, kus seda seaduseelnõu arutati siis parlamendi väliskomisjoni liikmetega. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused algatajale. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas Aasia suunal on ka Välisministeeriumist tulemas mingeid muudatusi? Täna pisemates riikides on meil selline päris tugev esindatus olemas juba, siis Aasia osakonnas vist minu arvamist mööda on kolm inimest, riigiti, kui me vaatame sinna Aasia riikide arengu suunas. Ja küsimuse teine pool oleks see, et kas mingil määral on võimalik välisesindajate roteerumist kiirendada, et nooremat ja värskemat verd tuleks peale? Nooremad kurdavad, et pea võimatu on pääseda sellele karussellile. Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! See, mis puudutab Aasia suunda, ei ole otseselt seotud selle seaduse menetlemise ega võimaliku jõustumisega aastal 2020. Loomulikult meie välisteenistus, nii meie välisesinduste võrk kui meie välisesinduste mehitamine või siis välisesinduste komplekteerimine lähtub kolmest olulisest töösuunast, milleks on välismajanduspoliitika, julgeolekupoliitika ja siis meie kodanike teenindamine ja konsulaarteenuste osutamine. Seda me jooksvalt jälgime ja on selge, et need vajadused ajas muutuvad ka erinevate välisesinduste lõikes. Mul on väga hea meel, et me oleme suutnud pärast mõningast mõõna, mis oli tingitud eeskätt majanduslikest võimalustest, eelarvelistest võimalustest, oleme suutnud selle välisesinduste võrgustiku koomale tõmbamise trendi murda ja oleme juba taas avanud oma suursaatkonna Ungaris ja järgmisel aastal on kavas avada suursaatkond Araabia Ühendemiraatides ja ka siis mitte küll suursaatkond, vaid peakonsulaat Ameerika Ühendriikide läänerannikul.
Loomulikult meie soovid ja vajadused oleksid suuremad nii Aasia suunal kui ka tegelikult mitmel muul suunal. Aga Eesti üheks iseloomustavaks asjaoluks jääb ilmselt ka tulevikus meie väiksus, mis seab piirid nii meie rahalistele kui eelkõige just inimressurssidele. Ent loomulikult vastavalt meie majandusarengu vajadustele, meie ettevõtjate huvidele, aga ka meie julgeoleku huvidele ja Eesti kodanike liikumisele maailmas me jooksvalt ka neid prioriteete mõistagi nii täna kui tulevikus vaatame üle ja ümber.
Teine pool küsimusest seondus rotatsiooniga. Välisministeerium on tõepoolest selline ministeerium, kus tegelikult ministeeriumi sees toimub töötajate pidev rotatsioon. Ka selle seaduse muutmise üks eesmärke on tagada meie võime roteerida oma diplomaate ka siis, kui nad on Välisministeeriumi peamajas tööl. On selge, et rotatsiooniperioodi pikkus on seda süsteemi luues hoolikalt läbi mõeldud ka selliselt, et tagada siiski piisav institutsionaalne järjepidevus ja mälu ja kompetents. Väga kiiresti diplomaate roteerides, seda nii erinevate välisteenistuste või välisesinduste vahel kui ka välisesinduste ja peamaja vahel kindlasti võiks kannatada selle töö kvaliteet.
Nii et ma arvan, et selline süsteem, kus üldjuhul esindusjuhid, suursaadikud viibivad välislähetuses ühe rotatsiooni käigus kuni neli aastat ja teised diplomaadid reeglina kolm, need võivad ka mõnikord olenevalt asjaoludest pikeneda. Näiteks Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine tingis päris mitmete lähetatute lähetuse pikendamise, et tagada just nimelt seda institutsionaalset mälu ja järjepidevust ja sujuvat töökorraldust. Erinevatel põhjustel tihtipeale need rotatsiooniperioodid osutuvad ka tegelikkuses lühemaks, kui nad maksimaalselt võiksid olla. Aga on tõesti mõnikord praktiline roteerida üldjuhul pärast välislähetust, me eeldame, et diplomaat roteerub mõnele ametikohale peamajas. See tähendab, et sellega seonduvad loomulikult omad väljakutsed. Kui üldiselt inimesed oma karjäärimudelis näevad sellist vertikaalset karjääri, siis sellise rotatsioonisüsteemi juures, nagu on välisteenistuses, peavad inimesed olema valmis roteeruma ja oma n-ö järgmist karjääriastet sooritama siis n-ö horisontaalselt teinekord. Erandjuhul on tõesti võimalus roteeruda ka tulevikus siis peamajas ühelt ametikohalt teisele, minemata ilmtingimata välislähetusse ja samuti, nii nagu on olnud praktika ka seni, teatud juhtudel on võimalik roteerida ka diplomaati ühest välislähetusest teise, ilma et ta vahepeal täidaks mõnda ametikohta Välisministeeriumi peamajas.

Esimees Eiki Nestor
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Üks oluline motivaator meie diplomaatide välislähetuste puhul on kindlasti abikaasatasu. Minu küsimus on see, mida nüüd eelnõu muudatused selles osas tegelikult endaga kaasa toovad ja täiendavad või muudavad. Ja ma siit seletuskirjast näen sellist väljendit, et abikaasatasu lähtesumma on 1000 eurot. See sõltub siis vastavast maast, kuhu inimesed on lähetatud ja korrutatakse läbi koefitsiendiga. Mu küsimus on see, et mis see koefitsiendi ja lähtesumma erinevus siis on. Või veel täpsemini: kas see lähtesumma ja keskmine abikaasatasu on omavahel vastavuses või koefitsiendid tõstavad seda? Ja milline dünaamika siin viimastel aastatel on ja ees võib seista? Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! Nagu öeldud, kõik sotsiaalsed tagatised pereliikmetele, mis on olemas kehtivas välisteenistuse seaduses, jäävad ka edaspidi alles. Ja on olnud üldine poliitika, et roteerudes, sh välislähetusse, me soodustame n-ö perekonna terviklikkuse säilimist ja näeme väga positiivsena seda, kui perekond saab minna koos teenistuse ... välislähetusse kaasa. See alati ei ole ilmtingimata loomulikult võimalik erinevatel põhjustel, sest see toob kaasa suuri muudatusi perede igapäevaelus.
Nagu öeldud, me tahame, et see seadus tervikuna vähendaks halduskoormust. Mis puudutab abikaasatasu, siis me tahaksime ka ... Eelnõu näeb ette, et tegelikult soodustada ka siis abikaasade n-ö kvalifikatsiooni säilimist, töötamist. Mis puudutab neid koefitsiente, siis nii nagu välisteenistuse tasu puhul tervikuna me oleme võtnud kasutusele rahvusvahelise või õieti sellise indeksi, mida kasutavad ka paljud teised riigid erinevate asukohalinnade elukalliduse arvestamisel. See on siis see koefitsient, millega korrutatakse n-ö baasnumbrid läbi. On selge, et suurem jagu, aga mitte ilmtingimata kõik nendest pealinnadest, kuhu me oma diplomaate lähetame, on oma elukalliduselt mõnevõrra kallimad kui Tallinn. Nii et see määrab siis ka ära selle koefitsiendi suuruse. Kindlasti võime ka eelnõu esimese ja teise lugemise vahel, kui väliskomisjonil on sellekohast huvi, anda detailsemat ülevaadet, näiteks hetkel olemasolevatest nendest koefitsientidest ja indeksitest, millega neid baasnumbreid siis ühe või teise linna puhul, kus meil välisesindused asuvad, läbi korrutatakse.

Esimees Eiki Nestor
Rohkem eelnõu algatajale küsimusi ei ole. Aitäh, välisminister Sven Mikser! Väliskomisjonipoolne ettekandja on väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, palun!

Marko Mihkelson
Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon on viimase aasta jooksul pööranud suurt tähelepanu sellele, kuidas tugevdada meie välisteenistuse üldist võimekust. Komisjoni algatatud kuulamiste üheks ajendiks oli Välisministeeriumi kauaaegne soov ajakohastada välisteenistuse seadust. Tegemist on olulise eelnõuga ning selle menetlemist tuleb näha laiemas seoses Eesti välispoliitika eesmärkidega ajal, kui meie diplomaatiline aktiivsus julgeoleku ja rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel on muutumas üha tähtsamaks.
Väliskomisjon arutas välisteenistuse seaduse muutmise eelnõu 718 komisjoni k.a 13. novembri istungil, kus eelnõu tutvustasid välisminister Sven Mikser, Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Anneli Kolk ja haldusküsimuste asekantsler Kadri Maasik. Komisjoni istungi põhjalik protokoll on kõigile kättesaadav, mistõttu lubage mul siin peatuda teemapõhiselt nendel küsimustel, mis pälvisid komisjoni liikmete suurimat tähelepanu.
Nagu minister mainis, on eelnõu üheks olulisemaks eesmärgiks kahandada pikaajalise välislähetusega seonduvat halduskoormust. See on vaieldamatult oluline, sest eeldatavalt lubaks eelnõu kahandada erinevate taotluste ja haldusaktide hulka aastas kuni 2000 dokumendi võrra. Arvestades meie välisteenistuse väiksust aga eelnõu puudutab kokku vähem kui tuhandet inimest, siis selle haldamise lihtsustamine on kindlasti teenistuse enda tugevdamise huvides. Komisjoni liikmetele jäi siiski veel selgusetuks, milline saab olema eelnõu jõustumisel diplomaatide halduskoormus võrreldes täna kehtiva korraga.
Teiseks oluliseks küsimuseks seoses käesoleva eelnõuga on välisteenistuse sisemise dünaamika, avatuse ja motiveeritud konkurentsi teema. Üha enam globaliseeruvas maailmas on ilmne, et Eesti diplomaatide roll, eriti kaubandus- ja majandusküsimustes peab saavutama täiesti uue kvaliteedi. Sarnases seisus on mitmete teiste Eestist palju vanemate välisteenistuste ees seisvad väljakutsed. Näiteks on väga pikaajalise välisteenistuse kogemusega Suurbritannia muutmas oma süsteemi viisil, kus välisteenistuse kõrgematele astmetele, eeskätt riiki esindavateks suursaadikuteks on võimalik konkursi alusel siseneda ka erasektori esindajatel. Tunnustades meie välisteenistuse karjäärimudeli traditsioone ja põhimõtteid, tuleks eelnõu edasise menetlemise käigus vastata küsimusele, kas esmane taotlus suurema avatuse järele on saavutatud või on võimalik teha veel täiendavaid ettepanekuid.
Komisjoni arutelus keskenduti järgmise teemana põhjalikumalt pikaajalises välislähetuses olevate isikute sissetulekutele, abikaasatasudele ja lähetuses oleva isiku perekonnaringi ning nendega seonduvate hüvedele. Siinkohal tahan ära märkida, et juba käesoleva aasta 8. oktoobri istungil sai väliskomisjon ülevaate sellest, kuidas hindab välisteenituse seaduse muutmise eelnõu Välisministeeriumi juures asuv perede seltsing ja selle esinaine Kairi ... Komisjonis tõusetus küsimus, kas eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusel muutuvad ka lähetuses olevate isikute sissetulekud. Vastavat rakendussätet selle kohta eelnõus ei ole, kuigi seletuskirja kohaselt jäävad tasud samaks. Eelnõu algataja nõustus, et seaduseelnõu tuleb täiendada rakendussättega, mille kohaselt seaduses nimetatud tagatised senise palga ja välislähetus- või välisteenistustasu vähenemise korral kehtivad ka 2020. aastal jõustuvate muudatuste kohta.
Täiesti omaette küsimusena tõusetus komisjonis küsimus, miks määratleb eelnõu lähetatu leibkonda kuuluvana üksnes abikaasa. Kehtiv välisteenistuse seaduse § 67 näeb ette abikaasatasu, aga ei näe ette elukaaslase ega lepingulise partneri tasu. Ka antud eelnõuga annab Eesti riik teises riigis välisteenistuses kaasas olevale perele sotsiaalsed garantiid üksnes abielu olemasolul. Samaaegselt esitleb nii avaliku teenistuse seadus kui ka korruptsioonivastane seadus abielus mitteolevatele ühises majapidamises lähedastele pereliikmetele õiguslikke piiranguid teenistujaga koos töötamisele. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt on olemas "abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane" ja korruptsioonivastase seaduse kohaselt on "ametiisikuga seotud isikuks isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine".
Komisjoni istungil märkis Välisministeeriumi esindaja, et korruptsioonivastases seaduses ja avaliku teenistuse seaduses kehtestatakse ametiisikule majanduslikud piirangud. Komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et küsimusega peab edasi tegelema, sest kooseluseadus on Riigikogu poolt vastu võetud ning sellest tulenevat praktikat, kus teises riigis registreeritud elukaaslast aktsepteerib ka Eesti riik, on juba olemas. Näiteks kantakse rahvastikuregistrisse lapsevanematena samasoolised isikud, kui neil on ette näidata dokument, mille kohaselt samasoolised isikud on kantud lapsevanematena lapse sünnitunnistusele.
Abikaasatasu maksmist arutati komisjonis põhjalikult. Tervitati muudatust, mille kohaselt saab abikaasa edaspidi tasu ka ajal, mil ta teenib ka iseseisvalt lisasissetulekut. Kuid küsimusi tõstatas asjaolu, et abikaasatasu väheneb 50% ulatuses, kui abikaasa saab tulu. Komisjoni liikmed arvasid, et eelnõus tuleks kaaluda, mida mõeldakse tulu all. Eelnõusse võiks lisada näiteks, et tulu tähendab sotsiaalmaksuga maksustatavat töötamist või teenuse eest saadud tulu. Teiseks tekitas küsimusi 50% nõue, millele Välisministeerium andis selgituse, et teenitava tulu ja abikaasatasu maksmise vähendamise proportsionaalsuse arvutamine oleks ministeeriumile keeruline ja halduskoormust juurde tekitav. Vanemahüvitise määra ja samal ajal töötamise süsteemi haldab Sotsiaalkindlustusamet ja Välisministeerium ei saa ligipääsu isikute sotsiaalmaksu andmetele. Positiivsena saab eelnõu puhul välja tuua asjaolu, et kehtiva õiguse kohaselt kaotab lähetatu abikaasa samaaegse töötamise korral igasuguse abikaasatasu, eelnõuga jääb talle 50% abikaasatasust töötamise korral alles.
Abikaasatasuga seonduvalt tõusetus ka pensionidega seonduv küsimus. Nimelt, juba kehtiva välisteenistuse seaduse kohaselt ei tohi saada samaaegselt riiklikku pensioni ja abikaasatasu. Eelnõu seda olukorda ei muuda, kuid Riigikogu võttis tänasel täiskogu istungil vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 613 SE, millega kehtestatakse paindlik pension. Paindliku pensioni kontseptsiooniga sobituks ka abikaasatasu maksmine koos riikliku pensioniga. Abikaasatasu eesmärk on ajas muutunud. Varem oli tegemist mittetöötavale abikaasale makstava kindla summaga, mida võis käsitleda kui sotsiaaltoetust. 2005. aastal selgitati välisteenistuse seaduse eelnõu seletuskirjas, et "abikaasatasu kehtestamise eesmärk on tagada peamiselt see, et abikaasa saaks pensioniikka jõudes pensioni. Pensioni saavate abikaasade puhul on see eesmärk täidetud, seega ei oleks otstarbekas ega õiguspärane näha pensionäridest abikaasadele ette nii abikaasatasu kui ka pension."
Täna ei ole me enam selles ajastus. Praeguste muudatustega on lisandumas teatud paindlikkuse elemendid, nagu näiteks tasu saamise ajal lubatakse tulu teenida, mistõttu võib öelda, et abikaasatasu näol on tegemist asendussissetulekuga. Näiteks on asendussissetulek vanemahüvitis, mida lubatakse saada samaaegselt ka abikaasatasuga. Komisjonis leiti, et selle küsimusega tuleb edasi tegeleda ja analüüsida, kas juba enne paindlikku vanaduspensioni kehtima hakkamist oleks võimalik maksta samaaegselt abikaasatasu ja riiklikku pensioni.
Järgmiseks küsimuseks välisteenistuse seaduse eelnõu arutelul oli atesteerimiskomisjoni ümbernimetamine konkursikomisjoniks. Ka kehtivas välisteenistuse seaduses on komisjon §-s 80, mille eesmärk on teha ministrile ja kantslerile ettepanekuid personaliküsimustes. Komisjoni puhul on tegemist ministeeriumisisese organiga, mille vajaduses ei ole põhjust kahelda, kuid selle moodustamine seaduse tasandil on ilmselgelt ebavajalik, sest vastava komisjoni või muu sarnase organi võib välisminister moodustada Vabariigi Valitsuse seaduse § 46 lõike 6 alusel niikuinii. Selles öeldakse, et minister võib oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja töökorra. Kui selline komisjon saab ka praegu loa Vabariigi Valitsuse seadusega, ei ole vaja välisteenistuse seadust koormata üleliigse regulatsiooniga. Ka eelnõu algataja nõustus, et komisjoni regulatsioon välisteenistuse seadusest võiks välja jätta.
Head kolleegid! Väliskomisjon arutas 3. detsembri istungil eelnõu 718 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks ja tegi konsensuslikud järgmised menetluslikud otsused: teha Riigikogu täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute tähtajaks 15. jaanuar 2019 kell 11.

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh, austatud ettekandja! Küsimusi ei ole. Soovi korral on võimalik läbi rääkida fraktsioonide esindajatel. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 718 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. jaanuari kell 11.00 aastal 2019.

30. 21:03 Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu (721 SE) esimene lugemine. Palun kõnetooli ettekandjaks välisminister Sven Mikseri!

Välisminister Sven Mikser
Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on sedapuhku hea meel olla teie ees rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõuga. Kehtiv rahvusvahelise sanktsiooni seadus jõustus 2010. aastal Vahepealse kaheksa aasta jooksul on sanktsioonide kui välispoliitika vahendi olulisus märkimisväärselt kasvanud. Sanktsioonirežiime on rohkem, kui neid oli kaheksa aasta eest, samuti on need muutunud tehniliselt keerukamateks ja nendega seatud piirangud ka ulatuslikumateks. Praktika näitab, et sanktsioonide rakendamise ja asjakohase järelevalve valdkond on väga spetsiifiline ja kohati nii riigi ametkondadele kui ka ettevõtjatele, kelle tegevust need sanktsioonid potentsiaalselt mõjutavad, raskesti mõistetav. Seega selgitatakse eelnõu seletuskirjas nii uusi kui ka seni kehtinud sätteid eesmärgiga pakkuda tuge piirangute rakendamisel ja viidata asjakohastele eriseadustele või rahvusvahelisele õigusele.
Lähtuvalt muudatuste laadist ja ulatuslikkuselt on siis teie ees uus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse terviktekst. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõu on seadnud neli peamist eesmärki, mida soovitakse selle uue terviktekstiga adresseerida. Esiteks, eelnõuga korrigeeritakse riigiasutuste vahelist pädevusjaotust. Piiritletakse ja täpsustatakse sanktsioone rakendatavate asutuste pädevust selliselt, et iga ministeerium ja selle haldusalas tegutsev amet tagaks rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise. See hõlmab oma valitsusalas olevate õigusaktide ülevaatamist ja muudatuste algatamist nii, et need võimaldaksid rahvusvahelisi sanktsioone kohaldada, samuti lubade menetlemist juhul, kui rahvusvahelist sanktsiooni kehtestav õigusakt võimaldab piirangust erandit teha, ning vajaduse korral erasektori piirangutest teavitamist ja asjakohast nõustamist.
Teine eesmärk: eelnõuga ajakohastatakse finantssanktsiooni rakendamise eriregulatsiooni, muudetakse finantssanktsiooni mõistet, erikohustustega isikute ringi ning erikohustustega isikute kohustusi finantssanktsiooni kohaldamisel. Politsei- ja Piirivalveameti rahapesu andmebüroole antakse finantssanktsiooni mõiste laiendamise läbi suurem pädevus sanktsioonide kohaldamise üle järelevalve teostamisel. Rahapesu andmebüroo pädevuse laiendamise vajadus on seotud arenenud sanktsioonirežiimidega, mis praeguseks hõlmavad lisaks konkreetselt sanktsiooninimekirjas olevate isikute vara külmutamise kohustusele ka tehingute tegemise keelde, investeerimispiiranguid, ärisuhete alustamise või jätkamise keelde. Kehtiva õiguse järgi selliste piirangute korral puudub pädev asutus, kes vastaks erasektori päringutele või annaks lube tehingute tegemiseks. Samuti puudub uute finantssanktsiooni tüüpide kohaldamise üle järelevalve tegija. Sellised finantssanktsiooni tüübid on kehtestatud näiteks sanktsioonirežiimides, mis käsitlevad Venemaa destabiliseerivat tegevust Ukrainas ning Krimmi ja Sevastopoli ebaseaduslikku annekteerimist, näiteks väärtpaberitega arveldamise laenu- ja krediidiandmise osas.
Kolmas eesmärk. Eelnõuga lisatakse Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamise täpsem kord. Praktikas ja asutustevahelises suhtluses on ilmnenud, et kehtiva seaduse § 7 on ebapiisav ja ka mõneti ebaselge, seega lisatakse täpsem Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestamise regulatsioon, sanktsiooni subjekti õigused, Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtivus, ülevaatamine ja ka selle vaidlustamine.
Neljas eesmärk on muuta karistusseadustikus rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise kuriteokoosseis. Karistusseadustiku § 931 subjektiivset koosseisu laiendatakse, eemaldades kuriteokoosseisu kirjeldusest sõna "teadvalt". See on siis eelnõu §-s 37. Seega, eelnõu kohaselt on karistatav rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine kaudse ja otsese tahtlusega ja kavatsetult. Muudetud subjektiivne koosseis tagab, et karistus rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest on proportsionaalne ja hoiatav ning võimaldab uurimisasutustel ja prokuratuuril efektiivselt menetleda rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisi. Kaitsepolitseiameti, prokuratuuri, Maksu- ja Tolliameti ning rahapesu andmebüroo hinnangul ei täida kehtiv karistusnorm eesmärki ega võimalda rikkujaid süüdi mõista. Olukord ei ole kooskõlas Eestile rahvusvahelise ja Euroopa Liidu õigusega pandud kohustustega, mille järgi oleme kohustatud tagama sanktsioonide tõhusa rakendamise ning nägema ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise tagamiseks.
Eelnõu rakendamisega seotud või eelnõu jõustumisega seotud olulisim kulu kaasneb rahapesu andmebüroo pädevuse laiendamisega, finantssanktsiooni kohaldamise ning sanktsioneeritud kauba ja teenustega seotud tehingute üle järelevalve tegemisega. Eelnõuga laiendatakse oluliselt finantssanktsiooni mõistet ning sellega kaasnevalt rahapesu andmebüroo pädevust finantssanktsiooni kohaldamise üle järelevalve tegemisel. Lisaressurss täiendavate ametikohtade näol on vajalik rahapesu andmebüroole lisanduvate täiendavate ülesannete tõttu ning ka seetõttu, et eelnõuga on olulisel määral täpsustatud ja täiendatud erikohustusega isikutega ülesandeid ning tegevusi finantssanktsioonide täitmisel, alates riskide hindamisest kuni hoolsusmeetmete rakendamiseni, sarnaselt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse loogika ja ülesehitusega. See võimaldab teha oluliselt põhjalikumat järelevalvet eri kohustustega isikute üle, mis on kahtlemata rahvusvahelise finantssanktsiooni järgmise üle järelevalve teostamiseks vajalik.
Rahapesu andmebüroo hindab, et vajaliku kontrollitaseme saavutamiseks on vaja järelevalve talitusse lisada vähemalt neli ametikohta. Need lisavajadused esitab Siseministeerium riigi eelarvestrateegia menetlusse aastateks 2020–2023. Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2020. aastal.

Aseesimees Enn Eesmaa
Esimese küsimuse esitab Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on see, et milliseid täiendavaid võimalusi annab see §-s 4 sätestatud Vabariigi Valitsuse sanktsioon. Ja kuivõrd meil on Riigikogus ka kolm liiget, kellel on sissesõidukeeld Vene Föderatsiooni, et kas siis selle paragrahvi alusel oleks võimalik sanktsioneerida Venemaa Riigiduuma liikmeid, näiteks neid, kes on kiitnud ja autasustanud Kertši agressiooni korraldajaid, või mingil muul poliitilisel põhjusel, kuivõrd meie vastu suunatud sanktsioon on poliitiliselt täiesti arusaamatu? Aitäh!

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! Mis puudutab Vabariigi Valitsuse sanktsiooni, siis varasemalt on reeglina rakendatud rahvusvahelise sanktsiooni seadust selleks, et tagada Eesti-poolne kas Euroopa Liidu või ka ÜRO poolt kehtestatud sanktsioonide rakendamine. Seda on vajalik reguleerida selleks, et tagada siis, et näiteks Eesti ettevõtjad tõepoolest järgivad, täidavad neid, et meil oleks võimalus nende sanktsioonide täitmist jälgida, järgida ja vajadusel siis ka jõustada või n-ö karistada neid, kes sanktsioone täidavad. Teisest küljest ka selleks, et eksisteerib ka selline nähtus sanktsioonide puhul, mida nimetatakse ingliskeelse sõnaga overcompliance, kus ettevõtted näiteks, kui mõne riigi kohta on rahvusvaheliselt kehtestatud väga spetsiifiline sanktsioon, siis ettevõtjad pigem hoiduvad selle riigiga igasuguse äri tegemisest, kuigi tegelikult on võimalus ka täiesti legaalsel viisil teatud sektorites näiteks seda äri teha. Aga kartuses, et rikutakse sanktsioone, siis pigem hoidutakse igasugusest ärist või iseendale seatakse hirmust sanktsioonide rikkumise ees mingisuguseid piiranguid, mida tegelikult sanktsioonirežiim ette ei näe.
Nüüd, Vabariigi Valitsuse sanktsioon on tõepoolest Eesti-poolne võimalus autonoomselt kehtestada sanktsioone. Mäletatavasti Riigikogu võttis vastu sissesõidukeelu ja väljasõidukohustuse seaduse muutmise seaduse selliselt, et oleks võimalik sinna lisada isikuid, nendesse nimekirjadesse, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld Eesti Vabariiki, ka inimesi, kes ei pruugi kujutada oma potentsiaalse Eestis viibimisega otsest julgeolekuohtu Eestile, aga kelle puhul on põhjendatud, alust arvata, et nad on toime pannud näiteks ulatuslikke inimõiguste rikkumisi või muid taolisi tegusid. Ja samas näiteks nn Magnitski kaasuse puhul erinevail põhjustel Vabariigi Valitsus jõudis välja selleni, et nende inimeste puhul, kelle puhul oli põhjust arvata, et nad on sooritanud inimõiguste rikkumisi, ei kehtestatud seda või ei kasutatud seda sissesõidukeelu ja väljasõidukohustuse seadust, vaid otsustati kasutada rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevaid võimalusi. Seetõttu, kuna juba on olemas ka praktika, kus rahvusvahelise sanktsiooni seadust kasutatakse mitte üksnes rahvusvaheliste organisatsioonide poolt kehtestatud sanktsioonide riigisiseseks jõustamiseks, vaid ka Eesti oma, autonoomsete meetmete tarvis, siis on selline täpsustus uues seaduses põhjendatud ja vajalik meie hinnangul. Lisaks, tulles tagasi korraks selle varasema kaasuse juurde, kahtlemata ka Eesti-poolne sanktsioon võib olla laiem kui üksnes sissesõidukeeld. Eesti Vabariiki sissesõidu keeld on kindlasti üks võimalus sanktsioneerida isikuid, kelle puhul seda sanktsiooni rakendamist peetakse võimalikuks, aga Eesti riik võib ka iseseisvalt näiteks rakendada finantssanktsiooni potentsiaalselt.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams.

Jüri Adams
Härra minister! Minu küsimus oleks pigem selle eelnõu tausta kohta. Ma saan aru, et see on alates 2002. aastast kolmas samanimelise pealkirjaga seaduse täisversioon, mis on üsna ebatavaline. Tavaliselt niisugused täisteksti vahetused tunnistavad eelmise seaduse, noh, mitterakendatavust või uinuvat olekut. Või on siin tegemist taga mingisuguse laiema taustaga? Sest samasisulisi seadusi peaks ju ka paljudes teistes riikides olema ja ma kujutan ette, et kõik meie versioonid kuidagi kopeerivad ... Kas käib mingisugune üleeuroopaline niisuguste seaduste, noh, elluäratamise katse või? Mis toimub?

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! Seda kahtlemata võime teie jaoks välja selgitada, kas ka teistes näiteks Euroopa Liidu või NATO liikmesriikides selliseid seadusi n-ö terviktekstina on uuendatud või välja vahetatud. Ma ei oska ... Sellele küsimusele ma jään hetkel vastuse võlgu. Aga põhjus on tõepoolest eelkõige see, et n-ö sanktsioonide iseloom on muutunud, mitte niivõrd, et Eesti seadus oleks oma jõustumise hetkel olnud juba mingil moel ebakvaliteetne või mitterakendatav, vaid sanktsioonirežiime on tulnud sedavõrd palju juurde, nad on muutunud, nagu ma ütlesin, keerukamaks. Ka Eesti oma näiteks oma Euroopa Liidu nõukogu eesistumise ajal meie spetsialistid töötasid välja Euroopa Liidu jaoks siis sellise veebirakenduse, mis võimaldab inimestel, näiteks ettevõtjatel, saada võimalikult lihtsalt, võimalikult selgelt, võimalikult detailselt ülevaadet nendest kehtivatest sanktsioonirežiimidest, mis tegelikult ajas ka väga kiiresti muutuvad. Praktiliselt igakuiselt Euroopa Liidu nõukogu tasemel neid piiravate meetmete pakette vaadatakse üle, sinna lisatakse uusi isikuid, sanktsioone on nii sektoriaalseid, majandussanktsioone, teatud majandussektoritele on sanktsioone, mis on konkreetselt isikupõhised. Nii et see on väga kiiresti arenev väga dünaamiline maailm. Ja võib öelda, et lihtsalt meie senine seadusetekst on ajale jalgu jäänud. Kas seda seadust oleks saanud muuta ka n-ö seaduse muutmise eelnõuga, see on juba n-ö hinnanguküsimus. Reeglina, kui need muudatused on väga suured, väga põhimõttelised, siis on kindlasti ka põhjendatud kaalutlus, et minna n-ö uue tervikteksti teed.

Aseesimees Enn Eesmaa
Valeri Korb.

Valeri Korb
Aitäh! Lugupeetud härra välisminister! Rahvusvahelise sanktsiooni seadus võeti vastu 2002. aastal esmakordselt. 16 aastat on möödas ja minu küsimus ongi seotud sellega. Härra minister, kas te võiksite täpsustada, kas olid rakendatud Eesti riigi poolt selle aja jooksul rahvusvahelised sanktsioonid ja mis vormis?

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! Kahtlemata Eesti on järginud kõigi nende aastate jooksul neid rahvusvahelisi sanktsioone, mis on rahvusvahelise õiguse mõttes olnud meie jaoks kohustuslikud. Loomulikult on Eesti kohustatud seda tegema. Näiteks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt kehtestatud piiravate meetmete puhul oleme kohustatud neid, mis on näiteks julgeolekunõukogu resolutsioonidega vastu võetud, ka siseriiklikult rakendama ja jõustama. Pärast selle n-ö esimese tervikteksti vastuvõtmist on Eesti näiteks liitunud Euroopa Liiduga, millest tulenevad jällegi uued täiendavad kohustused Eesti riigile. Nii et loomulikult me oleme alati järginud neid rahvusvahelisi piiravaid meetmeid, mis on siis väga erinevate riikide, väga erinevate subjektide suhtes kehtestatud. Iseasi on see, kas meie siseriiklikud regulatsioonid on olnud piisavad, et tagada tõhus järelevalve selle üle, et tõepoolest neid sanktsioone ka efektiivselt rakendataks. Teine küsimus, kas need sanktsioonid on olnud ka neile, keda nad potentsiaalselt puudutavad, just nimelt erasektoris, piisavalt selgelt arusaadavad ja kättesaadavad ja teatavaks tehtud sellisel viisil, et neid tõepoolest teinekord ka heauskselt ei rikutaks.

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams, teine küsimus.

Jüri Adams
Härra minister! Mina tegin teie vastusest nihukese järelduse, et selle eelnõu käivitamine Välisministeeriumi majas sündis tõenäoliselt juba enne teie ametiaega ja praegusel ajal see ei ole eriti teie ministritööd seganud, see on kulgenud omaette, autonoomselt. Minul on aga küsimus pigem sellest. Te olete ju ka Riigikogu kogemusega inimene ja peaksite teadma seda, et praegu on eelviimane nädal, töönädal, millele uuel aastal järgnevad veel kaks tsüklit, ja praegusel ajal ühe eelnõu algatamine on ju sisuliselt haltuuraväärtusega. Menetlev komisjon ei jõua ju sisusse süveneda ja suurem osa Riigikogu liikmeid on valimiskampaanias. Kui teil on siin plaanitud 1. jaanuar 20, mikspärast siis mitte minna uues koosseisus sellele vastuvõtule ja lahendada see asi viisakamalt?

Välisminister Sven Mikser
Aitäh! Ma päris täpselt ei saanud aru, kust te võtsite selle esimese eelduse. Aga tõsi on, et eks iga eelnõu ettevalmistamine nõuab teatavat aega ja, nagu öeldud, ka see eelnõu puudutab mitte üksnes Välisministeeriumi haldusala, vaid ka kahtlemata näiteks Siseministeeriumi haldusala. Ka neid vaidlusi, milline täpselt on sobivaim Eesti riigiametitest ja ametkondadest teostama järelevalvet ühe või teise sanktsiooni üle, ka see on olnud päris pikkade ametkondlike vaidluste objektiks. Kahtlemata, nii nagu pea kõigi seaduse algatustega, küll oleks tore, kui oleks jõudnud varem. Ma väga loodan, et Riigikogu selle järelejäänud tööaja jooksul suudab piisavalt pühenduda oma põhitööle valimiskampaania kõrvalt – nende liikmete puhul, kes asuvad püüdma kohta ka järgmises seadusandlikus kogus – ja et seda eelnõu nagu ka kõiki teisi tänaseks menetlusse jäänud ja lõpuni menetlemata eelnõusid jõutakse käsitleda põhjalikult ja kvaliteetselt.
Nagu me mõlemad teame, juhul kui Riigikogu seda teha mingil põhjusel ei suuda või ei soovi, siis tööaja lõppedes menetlusse jäänud eelnõud langevad sealt välja ja uus valitsus võib juba siis käia üle neist selle rehaga, et otsustada, millised neist esitada taas menetlusse. Ja loomulikult ka siis, kui ei see oma tööd lõpetav peatselt Riigikogu koosseis ega ka järgmine suuda seda eelnõu menetleda, vastu võtta ja jõustada 2020. aasta 1. jaanuariks, siis loomulikult Eesti Vabariik vastutustundliku rahvusvahelise kogukonna liikmena ikkagi püüab kõiki neid kohustusi täita ka olemasolevate seaduste raames. Aga kindlasti on seda võimalik teha tõhusamalt ja efektiivsemalt juhul, kui see seadus saab õigeaegselt vastu võetud ja jõustatud.

Aseesimees Enn Eesmaa
Auväärt minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Väliskomisjoni liige Mart Nutt teeb juhtivkomisjonipoolse ettekande.

Mart Nutt
Aitäh, härra koosoleku juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Väliskomisjon arutas kahel istungil nimetatud eelnõu. Esimene neist toimus 13. novembril ja teine toimus 3. detsembril. Komisjoni liikmetest võtsid osa aruteludest siis kõigepealt 13. novembril komisjoni liikmed Marko Mihkelson, kes juhatas koosolekut, Andres Herkel, Barbi Pilvre, Enn Põlluaas, Mart Nutt, Oudekki Loone, Valdo Randpere, Vladimir Velman, Birgit Keerd-Lepik nõunikuna, siis ka Andres Ando rahanduskomisjoni nõunikuna ning ka komisjoni esimehe töövari oli koosolekul. Puudusid komisjoni liikmed Keit Pentus-Rosimannus ja Anne Sulling. Arutelu juurde olid kutsutud ka välisminister Sven Mikser ning Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Anneli Kolk. 3. detsembri koosolekul osalesid komisjoni liikmetest komisjoni esimees Marko Mihkelson, Keit Pentus-Rosimannus, Andres Herkel, Anne Sulling, Barbi Pilvre, Henn Põlluaas, Mart Nutt, Oudekki Loone, Valdo Randpere, Birgit Keerd-Lepik kui nõunik-sekretariaadi juhataja, nõunik Ivar Mölder ja ka kommunikatsioonijuht. Puudus Vladimir Velman.
Komisjoni arutelul, see puudutab siis sisulist arutelu, mis toimus eeskätt esimesel komisjoni istungil, välisminister ja Välisministeeriumi töötaja Anneli Kolk tutvustasid eelnõu, nagu härra minister tegi seda ka praegusel arutelul. Sellele tutvustusele järgnesid mõned küsimused. Ma püüan mitte minna liiga detailidesse, aga küsimusi esitasid siis komisjoni esimees Marko Mihkelson ja komisjoni liige Oudekki Loone. Võib-olla oluline, mis oleks siit tarvilik välja tuua, siis kõigepealt küsimus, mida peaksid Eesti ettevõtjad seaduse juures tähele panema. Sellele vastuseks oli, et nad saavad eelkõige selguse, mida üks või teine sanktsioon tähendab. Kes seda Eestis rakendab ja kuidas tuleb hoiduda selle sanktsiooni rikkumisest? See seadus annab kindlustunde, seda on ettevõtjad kõige rohkem ka soovinud.
Meile tutvustati ka varasemaid sanktsiooniseadusi aastast 2002 ja seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga olukord selles mõttes muutus, et meile tulid juurde Euroopa Liiduga seonduvad teemad. Minister lisas veel sellele, et jättes kõrvale sanktsioonist tahtliku kõrvalehiilimise või rikkumise, on ettevõtete jaoks senini olnud eeskätt kaks murekohta. Üks on see, et sanktsioone rikutakse teadmatusest, sest sanktsioonirežiim on juriidiliselt endiselt keeruline, ning teine variant on liigne ettevaatlikkus.
Teine teema, mis küsimustes tõstatus, oli, et regulatsiooniga muudetakse ka karistusseadustikku. Kas kuriteokoosseisu kirjeldusel eemaldatakse sõna "teadvalt" ja kui selline muudatus tehakse, siis kas ei peaks jääma erisus teadmatusest tehtud rikkumiste korral? Tahte erisus on ju oluline. Selle peale vastus kõlas, et praeguse seaduse sõnastus ei võimalda sanktsiooni rikkumise eest mitte kedagi süüdi mõista, sest teadmatuse tõendamine on väga keeruline ja seetõttu kirjutati sinna sisse sarnaselt karistusseadustiku muude põhimõtetega kas otsene või kaudne tahtlus. Teisisõnu tuleb ära tõestada, et inimene tahtis kas otseselt või kaudselt sanktsiooni rikkuda. Kohtu kaalutlusõigus on juriidikas üldprintsiip ja see muudatus mingit automatismi kaasa ei too. Tahtluse vahe jääb sinna ikkagi sisse. Praegu puudub tegelikult võimalus sanktsiooni rikkumise eest tõhusaid ja proportsionaalseid karistusi ette näha ja seaduse muutmisega see võimalus tuleb tekitada.
Kolmas küsimus puudutas kooskõlastusprotsesse, teiste ministeeriumide arvamusi. Vastus oli selles, et kooskõlastusprotsessi käigus moodustati riigisisene arvukas töörühm. Kõik ministeeriumid on eelnõu kooskõlastanud ning hilisemas faasis on Siseministeerium teada andnud, et neil on plaanis finantsjärelevalvet teostavate asutuste pädevusjaotuse ülevaatamine. See aga otseselt sanktsiooniseaduse valdkonda ei puuduta.
Ning komisjon tegi siis seejärel ka menetluslikud otsused. Kõigepealt siis ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna. Ütlen kohe ette, et kõik otsused tehti konsensuslikult. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 15. jaanuar tuleval aastal kell 11.00 ning määrata ettekandjaks Mart Nutt. Sellega minu ettekanne piirdub. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Andres Herkel, palun küsimus!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul tekib siin ... Jah, olin komisjonis kohal, aga tekib siin üks küsimus veel. Kas on kavas või otstarbekas ära kuulata ka Finantsinspektsiooni ja rahapesu andmebüroo seisukohad nende uute kohustuste rakendatavusest? Ja kui ma vaatan siin § 16–18, mis puudutavad andmebüroo kohustust muuta teave finantssanktsiooni kohta veebis kättesaadavaks ja teostada kontrolli, mulle tundub see üsna mõistetav protseduur. Kuidas see siiamaani toiminud on, kui sellist kohustust ei ole olnud? Mis muutub n-ö teravamaks, selgemaks, mõistetavamaks? Aitäh!

Mart Nutt
Aitäh! Enne esimest lugemist komisjon seda teemat ei tõstatanud, aga ma arvan, et iga komisjoni liige, sh ka sina, võib selle küsimuse teise lugemise arutelu käigus komisjonis püstitada. Ja ma ei näe mingit põhjust, miks seda ei võiks teha. Võib-olla see lisab eelnõu kvaliteedile või annab eelnõu ... kvaliteedile kaasa. Aga hetkel komisjoni arutelu käiku edasi andes see teema ei tõstatunud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on fraktsioonidel soovi avaldada läbirääkimised? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule 721 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. jaanuari kell 11.

31. 21:31 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu (749 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) eelnõu (749 SE) esimene lugemine. Palun kõnetooli, justiitsminister Urmas Reinsalu!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Austatud rahvaesindajad! Selle eelnõu mõte on viia vahekohtute regulatsioon kehtivas tsiviilkohtumenetluses vastavusse Riigikohtu praktikaga. Samuti on eelnõu eesmärk saavutada olukord, kus seadusvastase pahatahtliku vahekohtulahendi tegemise võimalus oleks minimaalne ning sellise lahendi täitmise takistamine ei sõltuks üksnes selle kostja aktiivsest õigusvahendite kasutamisest, kelle suhtes vahekohtulahend tehti.
Milles on olukord? Kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku sõnastuse kohaselt on Eestis alaliselt tegutsevate vahekohtute otsused sundtäidetavad, ilma et need tuleks eelnevalt kohtu poolt täidetavaks tunnistada. Nüüd tegelikkuses siis 2015. aastal Riigikohus oma lahendis märkis, et selline olukord, kuna üheski seaduses ei ole kriteeriumi, mis võimaldaks tuvastada, kas vahekohus on alaliselt tegutsev, siis Riigikohtu hinnangu kohaselt ei saaks kehtiva õigusraamistiku kohaselt täita vahekohtu otsuseid, mis ei ole kohtu poolt eelnevalt täidetavaks tunnistatud. See on praktiline olukord, mis tekkis Riigikohtu lahendi järel. Nüüd, praktikas ka Riigikohtu lahendi ajendiks oli siis olukord, kus sisuliselt tarbijalepingutes oli kirjas, et vahekohtus lahendatakse vaidlused. Teatavasti vahekohtumenetlus sisuliselt on siis selle vahega, sellise erisusega, et kohtus on tulevikus võimalik vaidlustada üksnes vorminõuded, et on see vahekohus, mida on siis lepingus määratud neid asju menetledes, aga seda sisulist küsimust, et kas jõuti õiglasele lahendini sisuliselt, seda tegelikult vahekohtumenetluses ei hinnata. Ja tarbijalepingutes kerkiski esile siis selline olukord, mida inglise keeles tähistatakse mõistega pocket arbitration ehk siis vestitaskus olev vahekohus, kus siis teatud tarbijalepingutesse ilmusid need vahekohtud, mis ilmselgelt tegelikkuses olid tarbija kahjuks, tegid siis selle ettevõtte huvides, ennekõike lähtudes sellest loogikast, oma otsuse.
Ja mõte ongi siis ennekõike määratleda selgelt see, et vahekohtu otsused tuleb tunnistada täidetavaks Eestis, on kas välisriigi või siseriiklikud vahekohtu otsused. Siin on kaks erandit, kelle puhul, lähtudes nende väga pikaaegsest tegutsemispraktikast Eestis, on siis eelnõus ette pandud, et Kaubandus-Tööstuskoja, arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu menetluses tehtud otsused tunnistatakse täidetavaks ilma, et kohus seda tunnustaks ja täidetavaks tunnistaks. Üldine mõte on siis kaitsta tarbijaid ja teha seda sellisel moodusel, et me seda rahvusvahelist vahekohtu konventsiooni, New Yorgi konventsiooni säilitaksime tegelikult riikides ettevõtjate, eriti investeeringute kaitse huvides. Kindlasti vahekohtu menetlused on legitiimsed ja riigid peavad neid ka tunnistama. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun küsimus!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Siin on kas kooskõlastamise või väljatöötamiskavatsuse aruteluringis tõstatunud küsimus ka või õigemini ettepanek, et muuta kõik need vahekohtu lahendite otsused avalikuks. Kuidas ja millise järelduseni siin jõuti?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Ma tunnustan intelligentse ja olulise küsimuse asetuse eest ja ma ei hakka siin improviseerima. Ütlen kohe avameelselt, et minu teada nende avalikustamise osas olulisi erinevusi võrreldes kehtiva vahekohtu korraga ei ole. Tegelikkuses, kui me räägime äriühingute vahelistest vaidlustest, miks äriühingud lepivad kokku, et küsimus lahendada vahekohtus, ennekõike on see käibe turvalisuse huvides. Mõlemad osapooled eeldavad, et see on erapooletu organ ärivaidluste lahendamiseks, mis võivad olla väga keerulised ärivaidlused. Oluline on see, et siis saabub üks lõplik lahend ja kas see meeldib või mitte, siis on võimalik eluga ettevõtetel edasi minna. Ja ilmselgelt seal kindlasti võivad olla hõlmatud väga spetsiifilised ärisaladused.
Nii et ma arvan, et iseenesest niisugust üldist avalikustamise põhimõtet juba vahekohus tähendab, et kaks isikut, olgu nad füüsilised isikud või ettevõtted, lepivad kokku, et me lahendame need vaidlused ära, me ei kaasa riiki, me lahendame need vaidlused omakeskis ära. Ma oletan, et see n-ö privaatsfääri õigus neid nii kokku leppida kindlasti sisaldab ka huvi, et võimalik mingi delikaatne äriinformatsioon ei satuks kolmandate isikute valdusse. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams.

Jüri Adams
Härra minister! Minu teada suurem osa Eestis tehtavatest suurematest ärilistest vaidlustest, kui nad lähevad vahekohtusse, siis see vahekohus ei asu Eestis. Eriti kui teine pool on mingisugune välismaa juriidiline isik, siis seda tehakse põhiliselt Stockholmis ja Londonis. Ja Eestis see vahekohtute asi on olemas, aga üldiselt muudes valdkondades pigem. Mul oleks olnud hea meel, kui te oleks mingisuguseid arve toonud nende valdkondade kohta, aga võib-olla teil ei ole neid käepärast. Mind huvitab küll, mida saab ütelda nimelt välismaal tehtud vahekohtu otsuse täidetavuse teemal?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
See, mis puudutab antud juhul tõepoolest, kui jutt tuleb rahvusvahelistest vahekohtutest, nii näiteks on investeeringute kaitse lepingutes meil määratletud ära, et võidakse ka vaidlusi lahendada vahekohtutes, kui konkreetsete riikidega me oleme sõlminud enne Euroopa Liiduga liitumist. Aga näiteks Ameerika Ühendriikide ja Eesti investeeringute kaitse lepingus on kirjas, et need lahendatakse, kui ma õieti mäletan, ÜRO vahekohtus. Ja siin oligi kurioossum juhtumina, kus see Lennusadama tagastamise puhul korraga see ärimees Rotko teavitas, et tema on korraga Ameerika investor, et kuidas need äriühingu aktsiate või osade liikumised olid aset leidnud ja nüüd andis asja rahvusvahelisse vahekohtusse selle lepingu alusel. Küsimus nüüd, et kas Eesti Vabariigis, oletame, et nüüd juhtub mingi vahekohtu otsus, mille mõju on, mida tuleks täita Eesti Vabariigi territooriumil, me oleme selle globaalse konventsiooniga ühinenud ja kindlasti Eesti Vabariigis need kuuluvad täitmisele selle selge määratlusega, et see avaldus tuleb kõigepealt esitada Pärnu Maakohtule, see tunnistatakse siis täidetavaks ja kusjuures siis see maakohus kontrollib vorminõudeid. Sisulisi hinnanguid ei anna, kas see kohtuotsus on õige või mitte, kontrollib vorminõuded ära ja siis pärast seda on see alus siis võtta ühendust sellel isikul, kes seda täitmist taotleb, minna kohtutäituri juurde. Ja see kohtutäitur siis rakendab oma jõu. Nii et niisugusi rahvusvaheliste vahekohtute otsuste täitmise praktilisi probleeme Eestis minu kõrvu ei ole jõudnud, et nad oleksid oluliselt ilmnenud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams, teine küsimus, palun!

Jüri Adams
Härra minister, ma arvan, et isegi teiesugune, põhiliselt optimistliku elulaadiga või suhtumisega inimene ei pea realistlikuks, et see seadus jõustuks 1. jaanuarist 2019, nagu siin on eelnõus ja seletuskirjas ette nähtud. Mis on need olulised põhjused, mikspärast selle eelnõu jõudmine Riigikokku on umbes aasta hiljaks jäänud, kui algselt kavatsetud?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Ega mul väga suurt, tarka ei ole ka eelkõnelejale lisada nende põhjuste kohta. Erinevad juristid, huvirühmad põhjalikult on seda kaalunud, analüüsinud, et siin ei ole ... See ei ole spetsiifiliselt pandud, niisugune aegpomm parlamendi ette, et nüüd just nimelt enne koosseisu lõppu seda teha. Aga täna, nagu ma Virumaa Teatajast lugesin, täna on rahvusvaheline globaalne virisemisvastane päev ja see lubab mul anda ka väikest hapnikku siis optimismiks. Näe, kunagi Lennart Meri ütles, et presidendi töö on nagu maratonijooks, seda tuleb alustada värskelt ja tuleb lõpetada värskelt, kus ta siis osundas Peeter Tulviste kandidatuurile. Ja ma arvan, tegelikult ma usun, et ka see parlament, mul nii vähemaltki kahtlust, säilitab niisuguse värske jõudluse maratonitempos kuni lõpuni. Ja ma alati mõtlen maratonijooksust, et just nimelt võitja tegelikult veel jaksab veidike edasi käia, seal sabas tulevad inimesed prantsatavad pärast finišijoont. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu härra ministrile! Rohkem küsimusi ei ole. Meie maratonistung jätkub õiguskomisjoni aseesimehe ettekandega, milles me kuuleme juhtivkomisjoni seisukohti. Palun, Uno Kaskpeit!

Uno Kaskpeit
Austatud eesistuja! Härra minister! Lugupeetud kolleegid! Mul oli juba hirm, et ei olegi kellelegi ettekannet teha. Nii. Antud eelnõu oli arutlusel õiguskomisjonis esmaspäeval, 3. detsembril. Istungit juhatas esimees Jaanus Karilaid, osa võtsid Uno Kaskpeit, Hardi Volmer, Olga Ivanova, Tarmo Kruusimäe, Tarmo Kruusimäe asendas Raivo Aegi, Toomas Paur, Toomas Vitsut, Urve Tiidus, Vilja Toomast, Linnar Liivamägi, nõunik, ja Raini Laide, nõunik-sekretariaadijuhataja. Puudusid kaks liiget: Külliki Kübarsepp ja Mati Raidma. Kutsutud oli justiitsminister Urmas Reinsalu ja Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna eraõiguse talituse nõunik Stella Johanson.
Nii. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Eestis tehtud vahekohtu otsuste täidetavaks tunnistamise menetluse loomine) 749 SE. Justiitsminister andis ülevaate antud eelnõust, seda ma siin kordama ei hakka, ta tegi siin hästi põhjalikult selle. Jaanus Karilaid soovis teada kui palju tehakse vahekohtu otsuseid aastas. Stella Johanson selgitas, et vahekohtud tegutsevad eraõiguslikel alustel ning kui palju vahekohtu otsuseid tehakse, selle kohta Justiitsministeeriumil andmed puuduvad, hinnata saab vaid sundtäitmisele esitatu põhjal. Aastal 2016 oli neid suurusjärgus 1800. Ta juhtis tähelepanu, et viidatud number pärineb Riigikohtu 20. aprilli 2016. aasta otsuse nr 3-2-1-14-15 eelsest perioodist. Viidatud kohtulahend ütleb, et täidetavaks tuleb tunnistada iga Eestis tegutseva vahekohtu otsus, kuivõrd kohtutäitur ei saa hinnata seda, kas tegemist on Eestis alaliselt tegutseva vahekohtuga või mitte.
Jaanus Karilaid palus selgitada, kuidas moodustatakse vahekohus. Minister selgitas, et vahekohus ei ole institutsioon, see on eraõiguslikul alusel toimiv n-ö vaidluse lahendamise meeskond. Linnar Liivamägi selgitas, et vaidlusalused pooled pöörduvad vahekohtu poole eelkõige seetõttu, et vältida riigilõivu maksmist ning leida kohtumenetlusest kiirem lahendus. Kui Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juures asuva arbitraažikohtu ja Notarite Koja vahekohtu puhul on erapooletus tagatud, siis antud eelnõu eesmärk on luua selged tegutsemise kriteeriumid ka teistele vahekohtutele eesmärgiga tagada nende erapooletus.
Olga Ivanova küsis, et kas selleks, et kohtutäitur võtaks asja täitmiseks, peab tal olema vastav kohtuotsus. Stella Johanson selgitas, et enne, kui kohtutäitur saab vahekohtuotsuse täitmiseks alustada täitemenetlust, peab kohus vaatama läbi menetluslikud tingimused. Ehk kohus ei pööra tähelepanu otsuse sisule. Ta juhtis tähelepanu, et vahekohtuvaidlusesse allutamine toimub vaid poolte kokkuleppel. Samuti on vahekohtu kokkuleppele seatud kõrgemad kriteeriumid. Ehk osapool, kes soovib tarbijaga sõlmida vahekohtumenetluse kokkulepet, peab eelnevalt andma piisavalt infot selle kohta, milline õiguslik tähendus on vahekohtumenetlusel ja selle otsusel. Ühtlasi juhtis ta tähelepanu, et juba alates 2015. aastast ei allu tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus vahekohtumenetlustele. Lisaks ei saa kokku leppida vahekohtumenetluse kaudu eluruumi üürivaidluste lahendamist.
Urve Tiidus tundis huvi, kui palju tõsta vahekohtuotsuse tunnustamise kohustus kohtute töökoormust. Stella Johanson selgitas, et 2016. aasta Riigikohtu lahendi järgselt lõpetasid mitmed vahekohtud, kelle otsuste täidetavaks tunnustamist poleks kohtute poolt saavutatud. Oma tegevuse ehk turu korrastumise järgselt pole ette näha kohtute halduskoormuse tõusu, lisaks peab vahekohus andma kohtule piisavalt usaldusväärset infot, et kohus saaks lahendi hagita menetluse raames täidetavaks tunnistada. Toomas Vitsut palus hinnata kohtutäiturite tegevust selles protsessis. Stella Johanson selgitas, et enne viidatud Riigikohtu lahendit oli praktika erinev – oli täitureid, kes lähtusid põhimõttest, et vahekohtuid, kes on teinud mitmeid lahendeid, võib pidada alaliselt tegutsevaks vahekohtuks. Oli ka neid täitureid, kes vahekohtuotsuseid täitmiseks võtta ei julgenud. Antud eelnõu aga annab selguse, et kohtutäitur peab lähtuma formaliseerituse printsiibist. See tähendab, et täitmiseks tuleb võtta lahend, mis on jõustunud, või täitedokument, mida on võimalik täitmisel kasutada. Ehk kui vahekohtulahendi täitmiseks peab lahend olema eelnevalt täidetavaks tunnistatud, siis ilma täidetavaks tunnistamiseta seda lahendit täitmiseks võtta ei tohi.
Toomas Vitsut märkis, et kohtutäiturite üle teostab järelevalvet Justiitsministeerium. Ta küsis, kas järelevalve raames on tuvastatud kohtutäiturite tegevuses rikkumisi. Stella Johanson on selgitas, et kohtutäiturite üle ei toimu järelevalve õiguslike küsimuste üle. Ja minister leidis, et kohtutäituritele ei saa selles osas midagi süüks panna, nad tegutsesid varasema õiguse alusel.
Olga Ivanova palus täpsustada, kas vahekohtuotsust on võimalik vaidlustada. Stella Johanson selgitas, et on olemas vahekohtuotsuse tühistamise menetlus. Minister täpsustas, et sisuliselt on vahekohtuotsus lõplik. Vilja Toomast märkis, et kohtutäitur tegutseb kohtuotsuse alusel. Ja Stella Johanson täpsustas, et täitemenetluse seadustiku § 2 loetleb täitedokumentidena ka teisi dokumente.
Urve Tiidus palus selgitada, kas antud eelnõu välistab vahekohtute erapooletuse. Stella Johanson selgitas, et kohus jälgib, kas poolte õigused on vahekohtumenetluses tagatud. Seda, milliste reeglite järgi vahekohus oma lahendi teeb, selles lepivad pooled kokku omavahel. Ja Linnar Liivamägi juhtis tähelepanu, et eelnõu jõustumissätteid tuleb muuta ning seadus võiks jõustuda üldises korras. Stella Johanson nõustus sellega.
Otsustati: ettepanek võtta täiskogu päevakorda (konsensus), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus), määrata ettekandjaks Hardi Volmer, kuid eilsel istungil muudeti ettekandjat, sest Hardi Volmeril tuli mingi asi ette, ta ei saanud täna osaleda õhtul, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 31. detsember 14.00 (konsensus). Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ma täpsustan, minu paberites on 3. jaanuar kell 16.00.

Uno Kaskpeit
Minul on 31.12.

Aseesimees Enn Eesmaa
Nõunik näitab, et 3. jaanuar kell 16.

Uno Kaskpeit
Siis on siia viga jäänud. Vabandan.

Aseesimees Enn Eesmaa
Selge, see on täpsustatud. Suur aitäh! Ettekandjale, teile küsimusi ei ole. Kas fraktsioonid on nõus läbi rääkima? Seda soovi ei ole. Siiski ... Vabandust! Jüri Adams.

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Väljendan siin arvamust selle eelnõu ja seletuskirja teksti põhjal. Sellepärast, et komisjonis ma ei olnud, ma ei kuulu Riigikogu õiguskomisjoni koosseisu, aga ma vahetasin mõtteid õiguskomisjoni liikme Külli Kübarsepaga, kes on Vabaerakonna fraktsioonist komisjonis. Ja pean teie tähelepanu juhtima, et selle seaduse probleemid on oluliselt suuremad, kui see esimesel hetkel siit välja paistab. Paistab küll see, et kõige selle on käivitanud muidugi kohtutäiturite töö praktilised probleemid ja neid ei saa alahinnata. Kohtutäituritel on praegusel ajal Eesti riigi toimimises ja Eesti majanduse toimimises erakordselt suur roll. Ma ei ütle, et see roll oleks alati õige ja tasakaalustatud, aga me elame ajal, kus me võiksime ütelda, et Eesti Vabariik on laias laastus kohtutäiturite riik.
Nüüd, tulles selle vahekohtu juurde tagasi, siis vahekohtu oluline mõte on see, et mitte liigselt koormata kohtusüsteemi. Elus on niimoodi, et suurem osa majanduslikke vaidlusi on võimalik tõenäoliselt lahendada varem, enne seda, et üks pool peaks kohtusse pöörduma. On kahte tüüpi vahekohtu pidamist. Üks on see, kui ütleme, et mina ja härra Herkel vaidleme omavahel, kes on kellele võlgu. Siis on meil kaks võimalust kohtueelselt. Me pöördume mõne alaliselt tegutseva inimeste rühma poole, keda tuntakse vahekohtuna, ja palume neil lahendada meie eest. Või teine võimalus, et meie lepime kokku näiteks, et me valime ühiselt kellegi kolmanda inimese ühekordseks vahekohtuniks. Need on need põhilised tüübid.
Nüüd, mõlema puhul on tegemist sellega, et meie põhiseadus garanteerib meile kohtusse pöördumise õiguse. Nii et sellist võimalust, et üldse kohtusse ei saaks pöörata pärast vahekohtu otsust, ei ole. Ma pean tunnistama, et ma eelmiste ettekandjate suust ei kuulnud väga selget lahendust, kas siin üritatakse midagi sellist või siin ei üritata sellist, et siin võtta ära.
Nüüd, üks segasemaid asju selles või poliitiliselt kõige tähtsam otsustus, mis siin eelnõus on, et eristatakse kaks vahekohtut Eestis tegutsevateks ja antakse neile kõikidest teistest täiesti erinev staatus. Üks nendest on kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohus ja teine on notarite koja vahekohus. Ma ei ole suutnud praegu aru saada, minu mälestuse järgi on see asi niimodi, et notarite koda on ju meil seadusega ellu kutsutud avalik-õiguslik korporatsioon. Ma ei tea, kuidas notarite seaduses on öeldud nende vahekohtu asjandus. Kui ta on ka seal öeldud, siis see ei ole sugugi paha, siis tuleb seda vastavat seaduse kohta täpsustada.
Paluks lisaaega! 

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, 3 minutit juurde.

Jüri Adams
Aga Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohus, see peaks olema küll üldsegi mitte avalik-õiguslik organisatsioon, täiesti eraõiguslik organisatsioon, ja anda talle sisuliselt avalik-õiguslik funktsioon, see on üks niisukene juriidiline kukerpall, mida praeguse selle teksti juures ma ei saa aru, et kuidas Justiitsministeeriumi tragid ametnikud on sellise mõtte juurde välja jõudnud.
Nii et kogu nendes probleemides esiteks ei ole siin nagu väga selge, mis on need põhjused, mille pärast nii-ütelda kohtutäiturite tegevuse vajadustest lähtudes arbitraaži reeglid tuleks pitsitada – mis sõna ma ütleksin, ehk Lõuna-Eesti sõnaga – "kimmamaks", et nad paremini toimiksid ja kas see asi tasub ennast ära. Võimalik, et jah, võimalik, et mitte. Ministri käest me ei saanud selle kohta selgitust ja ka eelnõust ei tule see asi välja.
Mis nüüd tõsiselt välja tuleb, on see, mida ma ütlesin ka eelmise eelnõu puhul, et selles väheses ajavahemikus, mis meile on jäänud kuni Riigikogu selle koosseisu volituste lõppemiseni, niivõrd mahukas ja tõsine teema, üritada seda viimase kahe kuu jooksul üsna problemaatilisest eelnõust saada seaduseks – see sarnaneb ühest küljest haltuuraga, teiselt küljest sarnaneb see Riigikogu paljude aastate kummitembeldamisega.
Minu üleskutse on selle istungi protokolli kaudu kui ka kõigile siin, kui ka kõigile asjaosalistele, kaasa arvatud härra ministrile ja härra nõunik Liivamäele, on see, et ehk te teete niimoodi, et jätate selle seaduseks tegemata enne 3. märtsi ja lasete asjal sisuliselt menetlust arendada uues koosseisus, siis, kui kõigil on natukene rohkem aega – nii ametnikel kui Riigikogu liikmetel kui ka kõikidel asjaosalistel. Mul on väga raske ennustada täpselt, milliseid halbu tagajärgi see võib kaasa tuua. Ei ole aega isegi mitte seda prognoosida. Aga et need siin mõeldud head kavatsused, mis on muide üsna segaselt sõnastatud, et need saaksid realiseeruda ilma kaasnevate halbade tagajärgedeta – ei ole näinud nihukeses situatsioonis kunagi, et see nii oleks läinud. Nii et lugupeetud Riigikogu XIII koosseis, see asi siia küll ei sobi. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Lisaks äsja öeldule teeb Eesti Vabaerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu 749 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma lõpetan läbirääkimised juhul, kui austatud minister ei soovi sõna võtta enam selles küsimuses. Palun!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kaheksa minutit kokku!

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Lugupeetav eelkõneleja! Ma tahan küll kinnitada, et selles eelnõus ei peitu mingeid inimestele halvendavaid nähtusi. Vastupidi, jutt käis sellest, et praktikas on ilmnenud tarbijalepingutes ilmselgelt ebaõiglust loovad vahekohtu statuudid. Ja selleks, et kaitsta ennekõike paremini tarbijaid nendes lepingulistes suhetes, on ette nähtud see, et tegelikkuses automaatset alaliste vahekohtute otsuste sundtäidetavust tsiviilkohtumenetluses aset ei leiaks. See, mis puudutas osundust sellesse, et otsekui me avalik-õigustaksime kaubandus-tööstuskoja, mis minu hinnangul ei peaks kindlasti olema avalik-õiguslik korporatsioon, siis ma võin kinnitada, et seda kindlasti ei juhtu. Õige on see, et notariaadiseadus viitab notariaadi vahekohtu pädevusele, aga tegelikkuses on nii emma-kumma kogu vahekohtud ikkagi eraõiguslikus staatuses organid, lepituse või vahekohtulised organid. Ja siin ei ole mingit avalik-õiguslikku staatust neile institutsioonidele seeläbi laienemas. Uskuge mind, et need mured või kartused – ma tahan võtta kogu oma jõu, et neid hajutada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh, austatud minister! Kuna Vabaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 749 SE esimesel lugemisel tagasi lükata, see toob paratamatult kaasa saali kutsungi. 
Austatud kolleegid, igaks juhuks tuletan meelde, et me menetleme praegu eelnõu 749 SE. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Eesti Vabaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Panen hääletusele Eesti Vabaerakonna fraktsiooni ettepaneku tagasilükkamise suhtes. Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 4 saadikut, vastu oli 8. Ettepanek ei leidnud toetust.
Määran eelnõule 749 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. jaanuari kell 16.00. Kuid Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Mul tekkis küsimus, vaadates tabloole. Te ei öelnud ilmselt lõpuni seda. Kuidas te selgitate meile, et praegu hääletuselt puudus 1 Riigikogu liige? Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ütlen ausalt, et kuigi olen mõned talved koolis käinud, ma ei saanud küsimusest aru. (Hääled saalist.) Aa, see näitas kohalolekut ja kes on istungi jooksul ... Selge, nüüd sai ka istungi juhataja küsimusest aru, kuid otsus on tehtud. Meid ei ole just palju, kuid meie otsus on kaalukas.

32. 22:05 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (759 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Head kolleegid! Tänane viimane päevakorra- või, ütleme, õhtukorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduste seaduse eelnõu (759 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks justiitsminister Urmas Reinsalu.

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Lugupeetav Riigikogu aseesimees! Lugupeetavad parlamendiliikmed! Nüüd siin Riigireformi SA on ettepaneku parlamenti 99-liikmeliseks vähendada, kuid nagu näha, siis ka 13-liikmeline parlament on võimeline langetama otsuseid riigis.
Aga valitsus on esitanud parlamendile arutlemiseks siis tsiviilkohtumenetluse seaduse ja mitme teise seaduse muudatused, mis sisaldab õigussuhte täiendava reguleerimise vajaduse ettepanekut. Esiteks, see nn väikese Martini juhtum – küsimus, mis puudutas lapsele eestkostja määramise otsustamist. Teatavasti kehtivas õiguses on sees suletud loend nendest sugulastest, kes saavad seda määruskaebust esitada. Ja muudatus on tehtud selliseks, et ka kõigil isikutel, kellel on nende eelduse järgi lapsega lähedane ja usalduslik side, oleks võimalik olla õigustatud isik, et esitada määruskaebus lapsele eestkostja määramise asjas. Seda siis sisuliselt oleks vajalik olukorras, kus lapsel, kellele eestkostja määramist menetletakse, puuduvad vanemad või vanavanemad. Ja teatavasti siis see juhtum oli olukorras, kus tädi oli olemas, aga temal puudus menetlusosalise õigus selles kaebuses.
Teine õigussuhe, mida reguleeritakse, puudutab Riigikohtu ettepanekuid tsiviilkohtumenetluses, täitemenetluses ja pankrotimenetluses edasikaebeõiguse piirangute kehtestamise kohta, puutuvalt peamiselt õigust kaevata edasi Riigikohtule maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuste kohta tehtud ringkonnakohtu määruste peale. Need puudutavad nii menetluslike määruste edasikaebamist kui ka hagita asjade lõpplahendite peale edasikaebamist. Selle eesmärk on menetlusökonoomia tagamine ja kohtupidamise ressursi parem kasutus. See tähendab nüüd, et kaebeõigus on, aga kaebeõigus ei ole mitte kaheastmeline, vaid kaebeõigus on üheastmeline.
Ning kolmandaks sisaldab eelnõu sätteid, mille kohaselt tuleks hagita perekonnaasjades kohtul arvestada menetlustoimingute läbiviimisel ja abinõude rakendamise viisi otsustamisel sellega, kui vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne. Muudatuse eesmärgiks on võidelda lähisuhtevägivallaga ning vältida olukordi, kus menetlustoimingute tegemise tulemusena tuleks lapsel või lapse teisel vanemal kokku puutuda vägivaldse vanemaga või ammugi mitte, et määrataks tema selle hooldajaks. See on asjaolu, mida tuleb kohtutel nendes ennekõike hooldusõiguse asjades silmas pidada. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas ministrile on küsimusi? Jüri Adams, palun!

Jüri Adams
Härra minister! Te olite vist sel ajal Riigikogu liige või olite ka valitsuses äkki, kui mind siin Riigikogus mitme koosseisu ajal ei olnud. Algselt, mida mina mäletan, oli see, et nn määruskaebust ei olnud võimalik, see tähendab, kohtu määruste peale reeglina ei saanud kuhugi kaevata. Siis toimus Eesti õiguspoliitikas oluline muudatus ja peaaegu kõik määrused osutusid edasikaevatavaks. Mis aastatel see umbes oli? Kas te oskate öelda? Kaua see on meil nüüd kestnud?

Justiitsminister Urmas Reinsalu
Ma ütlen nõnda, et niisuguste oluliste faktide väga dateeritud meenutamiseks ma olen liiga noor. Siin kindlasti on teie elukogemus, olgu parlamendiliikmena või väljaspool parlamenti, hindamatu väärtusega ja ma ei hakka siin tooma n-ö suurusjärgus hinnangulisi oletusi, et mitte rahvaesindust eksitada. See kindlasti tuleb olla ülikorrektne. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb õiguskomisjoni aseesimees Uno Kaskpeit.

Uno Kaskpeit
Härra eesistuja! Härra minister! Lugupeetud kolleegid! See istung, see arutelu toimus samuti esmaspäeval, 3. detsembril kolmanda päevakorrapunktina. Sellest komisjoni istungist võtsid osa täpselt samad inimesed ja puudusid samad. Ja kolmas päevakorrapunkt oli siis tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 759 SE. Minister andis ülevaate samuti nagu praegugi. Jaanus Karilaid palus tutvustada Eesti Advokatuuri märkusi. Minister juhtis tähelepanu, et eelnõu aluseks on olnud Riigikohtu ettepanekud. Kohtute üldeesmärk on jõuda lahendini. Vaidlused protseduuride ning tehniliste menetlusasjade üle on aga kasulik advokaatidele. Põhiõiguste riivet on analüüsinud ekspertidest koosnev töörühm. Minister juhtis tähelepanu, et põhiõiguse riive ei tähenda automaatselt põhiseadusevastast olukorda. Stella Johanson lisas, et Eesti Advokatuuri märkused puudutasid peamiselt edasikaebeõiguse piirangut menetluskulude vaidlustamise osas ja edasikaebamise piirangut hagita perekonnaasjades. Need on eelnõust välja jäetud.
Otsustati: ettepanek võtta täiskogu päevakorda täna (konsensus), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 3. jaanuar 2019 16.00 ja määrata ettekandjaks Uno Kaskpeit, mind. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas ettekandjale on küsimusi? Jüri Adams, palun!

Jüri Adams
Mul oleks selline küsimus, et kui teile anti komisjonis ülevaateid selle kohta, kui palju on Eestis viimastel aastatel olnud pankrotimenetlusi. See arv, ma ei leia seletuskirjast üles, aga ta on siin üle 1000. Aa, 1383 asja 2016. aasta seisuga. Ega teile ei selgitatud selle arvu sisu, et palju neist on üksikisiku pankrotid ja paljud on muud, äriettevõtte pankrotid?

Uno Kaskpeit
Ei, sellel teemal ei olnud arutelu.

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh, rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Jüri Adams, palun, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni poolt.

Jüri Adams
Tänan, härra istungi juhataja! Alustaks kõigepealt sellest, et ma eelmises päevakorrapunktis esitasin sellise kujundi, et Eesti on täitevametnike riik suurel määral, täitevmeneteluse riik. Ja päris huvitav on, et sellega haakub käesoleva eelnõu seletuskirja üks tabel. Nimelt, lehekülgedel 15 ja 16 on siin niisukene tabel, kui palju siis kohtutäiturid on aasta jooksul üksikisikutelt võlgu välja nõudnud. See tähendab, mitu on neist võlgnikke ja menetlusi. Ja kui te panete tähele, et see asi on, need arvud on siin üle 101 000, umbes 101 500. Kui me arvestame, et Eesti on täiskasvanud elanikke umbes 900 000, siis see tähendab seda, et aasta jooksul tuleb täitevametnikuga mingi võla tagasimaksmise summa väljamaksmises kokku puutuda igal 9. isikul meie rahvastikust.
Nüüd, eelnõu sisu juurde pöördudes, siis erinevalt eelmisest see ei ole tervikeelnõu. Siin on tegemist kuue erineva punktiga, mis haakuvad kõik tsiviilkohtumenetluse seadustikuga, ja igas neis kuues punktis tuleb Riigikogul ja ka menetleval komisjonil langetada oma otsused ja need on kindlasti kaalutlusotsused.
Millele ma tahaks tähelepanu juhtida, on see, et mida ma härra ministrilt küsisin, et mingil aastal peale aastat 2003 toimus üks väga oluline muudatus Eesti õiguspoliitikas. Ja nimelt, kui enne seda oli meil niimoodi, et olid kohtumäärused ja sellisena üldjuhul lõplikud, nimelt, ega kohtud ei tee ainult mitte kohtuotsuseid, et kellel on õigus vaidluses või milline karistus tuleb määrata süüdistatavale, aga kohtus sisuliselt kümneid kordi rohkem tehakse korralduslikke otsuseid alates sellest, mis kuupäeval kohtuistung toimub, millised paberid peavad olema, keda tunnistatakse seal osaliseks jne, jne. Kui näiteks Edgar Savisaare altkäemaksu võtmise kriminaalasja on Eesti kodanikud jälginud, siis on ju näha, et see põhiline vaidlus ei ole käinud senikaua mitte sisu üle, vaid nimelt just nende määruste üle, alates sellest, kas on võimalik tagaselja kohtupidamine, kas tuleb haige inimene, invaliidist inimene tuua kohale ja kas ta on võimeline. Need on kõik määruste tasemel asjad.
Nüüd, sellised asjad, nagu ma ütlesin, mingil hetkel alates vähemalt 92. aastast valdavalt ei olnud edasikaevatavad ja esimese 15 aasta jooksul Eestis kohtute koormus pidevalt vähenes. Ja mingil hetkel, ma millegipärast arvan, et ka härra praegune minister on kuidagi sellega seotud, tehti poliitiline otsus kohtute juhtivate ametnike ja riigi Justiitsministeeriumi ametnike vahel, nimelt selleks, et mitte ei tõuseks küsimus, et kohtunike arvu oleks vaja vähendada, kuna neile jääb tööd liiga väheseks, siis otsustati, et määruskaebused on ka kõik edasikaevatavad.
Paluks lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Jüri Adams
See on andnud minu arvates kohtusüsteemile äärmiselt palju tühja tööd juurde. Muu hulgas see on käivitanud ka selle meie niisuguse kohtute tööd halvava vähkkasvaja. Nimelt, teatud hulga vangide pidevad kaebused,  mis ajavad hulluks nii Eesti kohtusüsteemi kui ka jõudnud otsapidi tagasi. Ma tahaks öelda, et minu jaoks on selles eelnõus kõige sümpaatsem see, et siin on esimene väikene samm püütud astuda selle poole, et need kaebused kohtumääruste peale, mida nimetatakse õudse sõnaga määruskaebused, mis ei ole ühelegi eestlasele arusaadavad, aga need on edasikaebused kohtumääruste peale. Et nende arvu hakata natukene kokku tõmbama, ma soovitaks väga praegusele ja järgmistele justiitsministritele, et palun astuge selles suunas edasi jõulisemaid samme. Siis saaks meil kohtud natukene kiiremini tööle ja kohtunikel jääks enesetäiendamiseks ja muudeks tähtsateks asjadeks, mis ka nende elusse peaksid kuuluma, rohkem aega ja nad ei peaks tegelema hulluks ajavalt mõttetute ja tühjade kaebuste läbivaatamisega. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Kas on soovi veel läbi rääkida fraktsioonide esindajatel? Ka ministril mitte? Suur aitäh! Sellega lõpetame selle seaduseelnõu menetluse. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 759 SE esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. jaanuari kell 16.00.
Austatud kolleegid, suur aitäh tänase tööpäeva eest! Me jätkame tööd siin saalis 11,5 tunni pärast. (Keegi ütleb: "Kena õhtut!") 

Istungi lõpp kell 22.20.