10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Enn Eesmaa
Tere hommikust, austatud Riigikogu! Tere tulemast, rohked külalised! Täiskogu VIII istungjärgu 11. töönädala teisipäevane istung algab eelnõude ja arupärimiste üleandmisest. Tanel Talve, palun!

Tanel Talve
Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Täna on see ajalooline hetk, kus mul on suur rõõm ja au anda Riigikogu juhatusele üle Riigikogu otsuse "Riigireformi ja hea halduse põhialused" eelnõu. Riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks moodustatud komisjoni töö tulemus on leidnud palju positiivset tagasisidet erinevatelt ekspertidelt ja institutsioonidelt. Ja tahan ära märkida nii palju, et meie mõistes ei ole riigireform pelgalt eesmärk omaette, vaid vahend meie inimeste edukuse suurendamiseks. Riigireformist on paljud inimesed ja ka organisatsioonid väga palju rääkinud ja mõtteid ning ettepanekuid on seinast seina. Osad neist on väga mõistlikud, aga osad isegi lausa hirmutavad, mistõttu ongi äärmiselt oluline, et me võtaks parlamendi tasemel vastu otsuse riigireformi ja hea halduse põhialuste kohta, et oleks selge: riigi reformimise tuhinas ei tohi me oma riiki laiali lammutada vaid peame ennast hoopis valmis panema uueks arenguhüppeks. Selles otsuse eelnõu kavandis on kirjas need kõige olulisemad põhimõtted, mis tõepoolest ei lammuta Eesti riiki ära vaid aitavad seda veel paremaks teha.
Lõpetuseks tsiteerin lõiku õiguskantsler Ülle Madise kirjast meie probleemkomisjonile: "Leian, et Riigikogu riigireformi erikomisjoni töö riigireformi aluste ja põhisuuna määratlemisel on oma põhjalikkuses ja laiahaardelisuses kõigiti tunnustamist väärt. Tehtud töö tulemusena sündivast Riigikogu otsusest võiks saada valitsusele juhis riigireformi edasiseks läbiviimiseks, ühteaegu kinnitades ka rahvaesinduse määravat rolli selles protsessis." Nii et loodetavasti – vaatamata lähenevatele valimistele – leiame endas piisavalt riigimehelikkust, et see oluline otsus veel selle koosseisu jooksul vastu võtta. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja menetleme seda nagu tavaliselt, vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Üks teade, austatud kolleegid. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungite saalis Eesti 200 mälupanga toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsujaks on Laine Randjärv. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 73 rahvasaadikut. 

1. 10:04 Ülevaade Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel

Aseesimees Enn Eesmaa
Me alustame täna peaministri ülevaatest Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel. Lühidalt sellest, kuidas meil see tänane arutelu kulgeb. Kõigepealt peaministri ettekanne kuni 30 minutit, siis Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti ettekanne kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige saab kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Siis läbirääkimised, sõnavõttudega esinevad fraktsioonide esindajad. Ja nagu sellistel puhkudel tavaline, Riigikogu arutelu lõppemisel otsust vastu ei võta. Palun kõnetooli peaminister Jüri Ratase, ettekandeks kuni pool tundi.

Peaminister Jüri Ratas
Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud suursaadikud! Mul on au teha Riigikogule iga-aastane kokkuvõte Eesti Euroopa Liidu poliitika elluviimisest. Terviklik ülevaade aastatest 2015–2019 on parlamendile kirjalikult esitatud ning täiendab tänast ettekannet.
Viimased viis aastat on Euroopale kaasa toonud palju keerulisi väljakutseid: majandus- ja võlakriisi järellainetus, agressiooniaktid Euroopas, rändekriis, poliitiline kriis Ühendkuningriigi lahkumise näol ning seda saatev ja võimendav väärtuskriis. Nii pandi korduvalt proovile meie jaoks niivõrd oluline lääne ühtsus nii hoiakutes kui ka tegudes. Ning ei ole vist palju öelda, et riskisime korduvalt iseend neisse kriisidesse ära kaotada. On olnud kahtlemata hetki, kui miski ei tundunud enam püha. Oht lõhestuda, kapselduda ja nii ka tegevusvõime minetada ei ole kindlasti vaibunud. Sestap võikski neid aastaid ilmestada praeguse eesistuja Austria kuulsa poeedi Rainer Maria Rilke sõnadega: "Kes meil siin üldse võidust räägib? Vastupidamine on kõik." Nagu ütleb politoloog Ivan Krastev, siis kriisid näitasid meile märksa paremini kätte kui ükskõik milline poliitika, et meie, eurooplased oleme kõik sama poliitilise ühenduse osad ja me sõltume üksteisest. Oleme suutnud ühiste pingutuste toel leida ühisosa ka kõige keerulisematel teemadel ning säilitada Euroopa Liidu ühtsus. Peamine edasiviiv järeldus on, et oleme seni mitte piisavalt palju, vaid just liiga vähe koostööd teinud. Isekus, vitsa võim, vähene kompromissivalmidus ning minevikku põgenemine oleks vaid – Leedu-Poola päritolu nobelisti Czeslaw Miloszi sõnu kasutades – "mineviku omastamine, selle muutmine endale meeldivamaks". Ent me ju teame, et taevas ei olnud enne sinisem ega ka rohi rohelisem. Koostöö edukuse ainsaks tõeliseks mõõdupuuks on ühtsuse hoidmine, kompromissivalmidus ja enese tõekspidamistele kindlaks jäämine.
Meie arenemis-, õppimis- ja kohanemisvõime, aga ka sihikindel valmisoleku loomine järgmiseks ja mitte eelmiseks kriisiks. Seetõttu lubage, et ma siin saalis kordan meie poliitika põhialuste esimest raampõhimõtet, mis on täna sama adekvaatne kui pea neli aastat tagasi. "Euroopa Liidu ühiste väärtuste ja koostöö nurgakivid on usaldus ja solidaarsus, mille edendamisse on Eesti valmis panustama. Euroopa Liidu poliitika 2015–2019 kujundamisel ja elluviimisel lähtub Eesti põhimõttest, et Euroopa Liit peab olema tugev, ta peab olema avatud, arenemisvõimeline ja ühtne. Eesti näeb Euroopa Liitu lahendusena meie ees seisvatele keerulistele ülesannetele ning eelistab poliitika arendamisel edasiminekut aluslepingute raames, haarates sellesse võimalikult suure osa liikmesriike."
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Euroopa Liit on maailma ajaloos ainulaadne rahu- ja julgeolekuprojekt, algusest peale poliitiline ettevõtmine ja jääb selleks ka tulevikus. Sel aastal meenutasime verise esimese maailmasõja lõpu 100. aastapäeva. Selle tuules lagunesid impeeriumid, aga sündisid nii Eesti kui ka paljude teiste väikerahvaste riigid, mille omakorda pühkisid kaardilt veel suuremate kannatuste hinnaga võrsunud inimvaenulikud totalitaarsed režiimid. Seda aega meenutab sel aastal Maarjamäel avatud kommunismiohvrite memoriaal, mille sissepääsule on kantud Paul-Eerik Rummo sõnad "Me hoiame nõnda ühte kui heitunud mesilaspere". Mul ei lähe meelest, kui Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk sellesama luuletuse 2017. aasta juulis Eesti eesistumise alguses Vabaduse väljakul selges, kõlavas ja ilusas eesti keeles ette kandis. Meie ja poolakad teame väga hästi, mida tähendab, kui ühtehoid ja koostöö kaovad.
Olen päri nii Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni kui ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga, et oma elanike kaitse on iga poliitilise liidu esmane ja üks olulisemaid eeldusi ning Euroopa väärib kaitsmist. Teemapüstitus Euroopa kaitsest ja liikmesriikide olulisest panusest on täiesti omal kohal. Mul on erakordselt hea meel, et Eesti panustas sellesse ka eesistumisel ühe prioriteedina ning Eesti kaitsekoostöö Prantsusmaa ja Saksamaaga on märkimisväärselt tugevnenud. Siiski, praegu peab Euroopa esmalt ära tegema oma rehkenduse ja muu hulgas täitma oma liitlaskohustusena võetud lubadused. Euroopa Liidu sammud kaitsekoostöö toetamiseks operatsioonivõime, ühisprojektide, teaduskoostöö, sõjalise liikuvuse, hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni ja muudes valdkondades on olnud väga julgustavad ning tuleb ka lõpule viia. Euroopa Liidu ja NATO üha lähedasem koostöö aitab luua sünergiat liitlaste pingutustega ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet uute ohtude suhtes. Euroopa Liit saab kindlasti märksa tugevamalt tuua pildile julgeoleku laiapindse käsituse ning panustada sellega veel enam oma kodanike julgeolekusse ja heaolusse. Ka värskelt Euroopa Komisjoni esitatud ja loodetavasti eelseisval ülemkogu kohtumisel tugevalt toetatav väärinformatsiooni tõkestamise tegevuskava on oluline kild Euroopa väärtuste ja kodanike kaitsmisesse, sest vaba meedia on demokraatliku ühiskonna üks peamine alustala. Viimastel aastatel võimendunud valetamis-, vihkamis- ja hirmutamiskampaaniad saevad vaba ja avatud ühiskonna oksa, millel me ühiselt istume. 2019. aasta valimiste järel ametisse asuv Euroopa Komisjon peab pöörama Euroopa julgeolekule kindlasti veel enam tähelepanu, sh võimalikult lähedase julgeolekusuhte loomisele Ühendkuningriigiga. Ent Euroopa Liidu tegevus on lähiaastatel liitlaste jõupingutusi vaid täiendav. Euroopa julgeolek püsib endiselt tugevatel transatlantilistel liitlassuhetel ning liitlasriikide kaitsevõimel, mille hoidmisse ja arendamisse tuleb järjepidevalt panustada. 
Väga austatud Riigikogu! 60 aastat tagasi, 1. jaanuaril 1958. aastal jõustusid Rooma lepingud ja sellega loodi ühisturg. Neljale Euroopa Liidu põhivabadusele tuginev ja Rooma lepingutest välja kasvanud ühtne turg on selle loomisest saati olnud kõige mõjusam kontinendi poliitilise ja majandusliku integratsiooni ja ka inimestevaheliste suhete toetaja. Ka Eesti inimesed tunnevad neid positiivseid muutusi, ennekõike muidugi avardunud ja piirideta liikumisvõimaluste kaudu, aga ka iga päev oma taskus. Eesti jõukuse tase läheneb juba 80%-le Euroopa Liidu keskmisest ning Euroopa Liidu liikmesriigid on Eesti peamised kaubanduspartnerid – ligi kolmveerand meie kaupade ja teenuste ekspordist läheb Euroopa siseturule. Ka selle aasta esimese 9 kuuga kasvas Eesti eksport Euroopa Liitu 7,3%. Euroopa ühine väliskaubanduspoliitika on aidanud Eesti ettevõtjatel kasvatada turuosa ka väljaspool majandusliitu. Eesti kaubaeksport kolmandatesse riikidesse on alates 2004. aastast kasvanud miljardilt eurolt ligi 3,5 miljardini. Euroopa Komisjoni värske hinnangu põhjal on tervelt 22% Eesti töökohtadest otse seotud Euroopa Liidu kaubanduspoliitika loodud võimalustega.
On tore tõdeda, et sel aastal on jõuliselt kasvanud meie eksport USA-sse, või et oluliseks kaubanduspartneriks on kujunenud Singapur, kellega Euroopa Liit äsja sõlmis kaubandus- ja investeerimislepingu. Ennekõike on nende konkreetsete arvude taga tublide Eesti ettevõtjate, investorite ja ka töötajate suurepärane töö, kes on loonud tooteid ja teenuseid, mida muu maailm soovib. Euroopa Liidu ühtne siseturu- ja kaubanduspoliitika on see, mis on loonud võimalused uutele turgudele sisenemiseks ja seal kindluse andmiseks. Seetõttu on reeglitepõhine ja avatud maailmamajandus Eesti inimeste heaolule elulise tähtsusega. Euroopa Liidu ühine väliskaubanduspoliitika peab ka edaspidi seisma nii selle hoidmise kui ka uute võimaluste loomise eest. Näiteks peavad uue põlvkonna vabakaubanduslepingud looma Euroopa ettevõtetele mittediskrimineeriva ligipääsu kolmandate riikide nii isiku- kui ka isikustamata andmetele, tagades samas võimaluse isikul andmekasutust kontrollida, aga samas kaitstes eraelu. 
Lugupeetud saadikud! Tugevam ja sügavam siseturg on Eesti huvides ja loob kõigile Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi maailmas võrdsetel alustel konkureerimiseks. Seetõttu oleme koos teiste siseturumeelsete liikmesriikidega panustanud märkimisväärselt poliitilist energiat, et siseturg toimiks võimalikult väheste barjääridega ning asjatute bürokraatlike takistusteta nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Kahtlemata on kõige enam meie näpujälgi Euroopa Liidu digitaalse siseturu loomisel. See tegevus mõjutab ettevõtete ja kodanike elu ja mugavust kõige esmasemal tasandil: sidekulude ja rändlushindade kukkumine on sellest kõige kiirem ja nähtavam muutus. Aga ka geoblokeerimise lõpetamine ja infosisu, digiallkirjade kehtivus kogu Euroopa Liidus, äriühingute asutamise, tehingute tegemise ja vaidluste lahendamise võimalus piiriüleselt ning ühtne digivärav teenustele juurdepääsuks teises liikmesriigis puudutavad väga suurt osa inimestest ja ettevõtetest.
Loodetavasti on kevadeks kaante vahele enamik esitatud algatusi saanud – mida oli kokku 29 – ja meil on üldistatult võimalik öelda, et turg on vähemalt õiguslikult digiajastusse viidud. Lihtsalt korrutage see reeglite ja turgude arv nüüd omakorda 28-ga ja me saame selle tulemuseks nn digitaalse Galapagose efekti, mille mõju digitaliseeruva majanduse ja ühiskonna arengu potentsiaalile Euroopas oleks olnud ilmselt laastav. Lisaks turgude loovatele algatustele on Euroopa Komisjon digitaalse arengu seadnud uues eelarveettepanekus läbivalt olulisemaks teemaks. Seda mitte ainult uues 9,2 miljardi euro suuruses digitaalse Euroopa programmis, aga kõikjal eelarves, sh eraldades 1,5 miljardit eurot ühise tehisintellekti tegevuskava elluviimiseks. Sellist suunda otsustasid digiarengule näidata septembris 2017. aastal Tallinnas kogunenud riigipead ja valitsusjuhid. 
Usun, et oleme jõudnud arenguga nüüd selleni, et vähemalt Euroopas ei peaks me alates 2019. aastast enam siseturust ja digitaalsest siseturust eraldi rääkima. Tegemist on sünonüümidega, näiteks ühtse Euroopa andmeruumi loomine kosmose- ja transpordiandmetest terviseandmeteni on kriitiline eeldus teenuste turu kvalitatiivsele hüppele. Kõige olulisemaks möödunud aastatest pean siiski saavutatud mõttemaailma muutust, et digi ei ole asi iseeneses, vaid vahend ühiskondliku heaolu kasvatamiseks, mida loovad koos nii kodanikuühiskond kui ka era- ja avasektor. Tehnoloogiline mahajäämus võrreldes muu maailmaga ei ohustaks ainult meie heaolu, vaid muutuks õige kiiresti ka oluliseks julgeolekuprobleemiks. Ma tänan Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit, asepresident Andrus Ansipit ning kõiki ametnikke Eestis ja Euroopas, kes on Euroopa Liidu digiarengusse panustanud.
Lugupeetud Riigikogu! Siseturust on võimatu rääkida ilma inimeste heaolu ja ka väärtuseid otseselt puudutava sotsiaal- ja keskkonnapoliitikata, aga ka oluliste võimaldajateta, nagu andmed, teadmus ja innovatsioon, pangandus ja kapitaliturg ning energeetika ja ühendused. Senised valitsused on järjepidevalt arendanud Eesti ühendamist Euroopaga infrastruktuuri abil. Mul on hea meel, et piltlikult öeldes on kopp maha löödud nii gaasi- kui ka elektrituru täielikuks õiguslikuks ja füüsiliseks integreerimiseks. Veel hiljuti saatsin kirja komisjoni presidendile, et oluline on lasta turujõududel ja erasektoril ka gaasiturul teha oma osa, nii nagu see praegu elektriturul juba toimib. Euroopa Komisjoni ja Balti riikide juhtide ning süsteemioperaatorite otsuste alusel on sisuliselt kõik võimalused loodud, et järgmise kümnendi keskpaigaks oleksime energeetikas minevikuga lõpparve teinud.
Mis puudutab aga transpordiühendusi, siis esmalt toon esile sügisel põhjendamatult varju jäänud kolme Balti riigi avalduse Via Baltica muutmiseks isejuhtivatele tehnoloogiatele sobilikuks ja 5G võrguga kaetud maanteeks. Isejuhtivus ja elektromobiilsus on üpris kindlasti juba lähiaja küsimus, toetatuna nii digi- kui ka roherevolutsiooni poolt. Kuid kolm Balti riiki jätkavad üheskoos ka väga aktiivset selle nimel, et Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks oleks uues pikaajalises eelarves piisav rahastus. Rahastuse põhialuste suhtes tahaksin juba Euroopa Komisjoni ettepaneku pinnalt olla mõõdukalt – mõõdukalt – optimistlik, kuid loomulikult sõltub rahastus ka projekti arenemise kvaliteedist, aga ka kiirusest. Kindlasti peame pingutusi jätkama nii ühisettevõtte kui ka kohalikul tasandil, et püsida projekti ja hangetega ajakavas. Eriti paneb mind selle juures rõõmustama, et aastaid püütud ja sümboolse tähtsusega Soome aktiivne osalus Rail Balticu projektis on muutunud käegakatsutavaks. Sellega koos on elavnenud arutelu Soome põhjasuunalise raudteeühenduse kandmiseks meid ühendavale TEN-T trassikoridorile ning samuti Eesti ja Soome raudteetunneli idee. Kolme riigi poolt möödunud aastal Riigikogus lõplikult kinnitatud Rail Balticu rajamise kokkulepe tähendab seda, et see on sisuliselt juba praegu meie haardeulatuses ja see tuleb järgmise kümnendi keskpaigaks valmis ehitada. Rail Baltic on ajalooline võimalus tagada Põhja- ja Baltimaade parem ühendatus muu Euroopaga, aga ka võimalus tihendada nii riiklikke, majanduslikke kui ka inimestevahelisi kontakte äsja 100 aasta juubelit tähistanud Soome, Balti riikide ja Poola vahel.
Väga austatud siinviibijad! Puhta elukeskkonna tagamine on meie kohustus järeltulevate põlvede ees. Möödunud aastate kahtlemata üks peamisi põhimõttelisemaid muutusi oli kokkuleppe sõlmimine kliimamuutuste ohjeldamiseks 2030. aasta perspektiivis. Meenutan, et meie praegune eesmärk on hoida ära maakera kliima soojenemine üle kahe kraadi aastaks 2050. Samas näitas rahvusvahelise kliimamuutuste kolleegiumi äsjane aruanne, et inimkonda ootavad ees suured negatiivsed muutused juba 1,5 kraadi soojenemise korral. Eestis on keskkonna kontekstis väga palju asju, mille üle me kõik põhjusega rõõmu tunneme, nagu erakordselt suur looduslik mitmekesisus, metsarohkus, puhas õhk ja vesi, aga ka loodud pandipakendite süsteem.
Paraku on ka suuri agasid, mis veenvalt näitavad, et järgnevatel aastatel tuleb muutuda keskkonnasõbralikumaks ning astuda julgeid samme uute võimaluste loomiseks. Eesti energiasüsteem ja transport on Euroopas süsinikuheidetelt inimese kohta kahetsusväärselt punase laterna rollis ning ka jäätmete hulga kasv ja kasutus on väga suured murekohad. Eelseisval kümnendil peame seega tõsiselt peeglisse vaatama ning hakkama märksa planeedisõbralikumalt oma igapäevaelu korraldama. Olen tihti kuulnud küsimust, kas rahvusvahelistest jõupingutustest on siin abi. Ma kindlasti usun, et on ega näe ka muud võimalust kui Euroopa tugevat eest vedavat rolli, et lahendada kogu inimkonda puudutav teema. Meenutan, et tänu 191 riigi poolt 1987. aasta Montreali protokollis kokku lepitud kontrollimeetmetele on osoonikiht Antarktika kohal aeglaselt taastumas. Eelduslikult peaks keskmine ja Arktika piirkonna osoonisisaldus taastuma 2050. aastaks ning Antarktika osooniauk peaks kaduma 2060. ja 2075. aasta vahel. Inimkond peab suutma end kokku võtta ka Pariisi leppe jõustamiseks. 
Väga austatud Riigikogu! Kuivõrd aasta viimane ülemkogu kohtumine on ukse ees, peatuksin lühidalt, kui te lubate, ka rände, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse teemal, mis on päevakorras. Mis puudutab rännet, siis mul on hea meel, et oleme sihikindla tööga nii Euroopa Liidus kui ka koostöös kolmandate riikidega saavutanud kontrolli massiliste rändevoogude üle. Kui me räägime nn varjupaigapaketi läbirääkimistest, siis siin on selge, et kokkulepet püsivate ja kohustuslike rändekvootide kohta ilma Euroopat lõhestamata ei sünni. Ma toetan Euroopa Komisjoni pakutud mõtet, et parem varblane peos kui tuvi katusel, ning edasi peaksime minema seda teed, et võtma vastu need ettepanekud, mis on praegu hädavajalikud ja teostatavad. Eesti peab endistviisi oluliseks, et abivajajate laiemasse abistamisse peaksid panustama kõik riigid, kuid ümberpaigutamine peab toimuma vabatahtlikult ja olema üks võimalikest meetmetest kriisiolukorras. 
Teiseks oluliseks teemaks võib ülemkogu kohtumisel kujuneda Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise lepe ning meie tulevikusuhe. Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda annab loodetavasti peagi esmase poliitilise hinnangu läbirääkijate viimase kahe aasta töö tulemusele. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk on öelnud, et kellelegi ei ole sellest protsessist võita ning rõõmustada on vaid selle üle, et kokkulepe on loodetavasti – loodetavasti – olemas. Ja see on parim võimalik kokkulepe, sest jätab meid lähedasteks partneriteks ka edaspidi. Ma väga loodan, et kaine mõistus võidab. Ja ma olen seda meelt, et peame looma aluse tugevaks tulevaseks suhteks lähedase liitlase Ühendkuningriigiga ning, head sõbrad, jätma ellu võimaluse, et Brexit on pikas perspektiivis ehk siiski veel kord ümberpööratav. Usun, et paljudel on meelel ka küsimus, et mis juhtub, kui lahkumiskokkulepet ei peaks sündima. Ma jätan Ühendkuningriigi sisepoliitika selgitamise selle poliitikutele, kuid rõhutan, et Euroopa Liit, sh Eesti on paralleelselt valmistunud ka kokkuleppeta lõpptulemuseks. Loodetavasti jäävad need varuplaanid siiski alumisse lauasahtlisse. 
Kolmandaks, ka selle aasta lõppedes ei saa kahjuks mööda agressioonist Ukraina vastu. Kahjuks ei ole olukord okupeeritud aladel Ukrainas läinud paremaks ning sanktsioone Venemaa suhtes tuleb pikendada. Mõistan selgelt hukka Venemaa sõjalise rünnaku kolme Ukraina mereväealuse vastu Kertši väinas, mille tulemusena hõivati Ukraina laevad koos meeskonnaliikmetega. Tegemist oli Venemaa-poolse rahvusvahelise õiguse raske rikkumisega ning agressiooniga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. Toetan vankumatult Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO edasisi samme Ukraina toetuseks. Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu piiravate meetmete täiendamist, laiendamist või tugevdamist Venemaa suhtes.
Austatud Riigikogu! Kuivõrd tegemist on selle valitsuse viimase ülevaatega, avaldan tänu nii Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile kui ka väliskomisjonile ja nende töökatele meeskondadele viljaka koostöö ja koosmeele eest. Eesti seisukohad sünnivad valitsuse ja loomulikult Riigikogu koostöös ja üksmeeles. Ma tean, et te olete teinud pikalt analüüse ja ettevalmistusi, kuidas Riigikogus tehtavat tööd Euroopa Liidu asjadega viia paremini Eesti inimesteni. Ja tänan ka Riigikantselei kaasamise eest. Loodan, et värske rahva mandaadiga Riigikogu saab nende ettepanekutega põhjalikumalt tegeleda. Rõhutan aga, et olen ise valmis ja usun, et ka tulevaste valitsuste juhid ja nende liikmed on alati valmis tulema auväärt Riigikogu ette või ka komisjonide ette, et arutada Euroopa Liidu poliitika või põletavate teemade üle. Loodan, et Eesti poliitikud selgitavad ka edaspidi aktiivselt nii meie ühiskonnas kui ka laiemalt vajadust Euroopa Liidu ühtsuse, üksteisemõistmise ja kompromisside järele.
Ma soovin tänada ka selles ettekandes kõiki meie häid sõpru ja partnereid, kõiki suursaadikuid ja saatkondasid teie toe eest, teie mõistmise eest ja väga hea ja tugeva koostöö eest. Tsiteerin lõpetuseks Iiri muusiku ja ansambel U2 solisti Bono kauneid sõnu: "Euroopa väärtused ja püüdlused on märksa enam kui lihtsalt geograafia. Need väärtused ja püüdlused lähevad otse tuumani, kes me oleme inimestena ja kelleks me tahaksime saada. Euroopa idee väärib seda, et kirjutaksime temast laule ja lehvitaksime lippe. Et neil keerulistel aegadel peale jääda, peab Euroopa mõte muutuma ka tundeks." Soovin meile kõigile edu selleks tundeküllaseks teekonnaks. Soovin siiralt jõudu Euroopale ja jõudu armsale Eestile. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu, austatud peaminister! Avan ajalimiidita küsimustevooru, ainus piirang on, et iga Riigikogu liige saab küsida ühe suulise küsimuse. Küsimustevooru avab Andres Herkel.

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja. Austatud peaminister! Te ütlesite ja olete ka seoses Ülemkogu ettevalmistamisega öelnud, et sanktsioone tuleb tugevdada, pikendada, mis on seotud selle viimase Kertši väina agressiooniga, sanktsioone Venemaa suhtes. Nüüd, eilsel inimõiguste aastakonverentsil kõneldi ka nendest teemadest ja pinnale jäi see, et kõige tõhusamad on sellised individualiseeritud sanktsioonid. Nagu te hästi teate, rida Eesti avaliku elu tegelasi, sealhulgas kolm Riigikogu liiget, on saanud sissesõidukeelu arusaamatutel poliitilistel põhjustel Venemaale, sealhulgas siinküsija. Öelge palun, kuidas te peaministrina seda olukorda hindate? Ja kuidas te hindate võimalust, et vastaksime samaga? Seda seoses Riigiduuma poliitikutega, kes on Kertši agressiooni tunnustanud, kiitnud, ja selle täideviijate suhtes? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti ma kuidagi ei pea põhjendatuks, et Eesti Riigikogu liikmed on sattunud sellesse nimekirja – nagu te ütlesite, kolm inimest ja teie kaasa arvatud. Seda ma kindlasti taunin. Nüüd, kui küsimuse mõte on selles, kuidas ma hindan seda võimalust, siis nagu ma ka oma kõnes ütlesin, küsimus ei ole ju hetkel ainult sanktsioonide pikendamises, vaid Eesti on taotlenud ka nende laiendamist, tõhustamist. Seda on väga keeruline täna öelda, mida see täpselt tähendab. Ju see tähendab teatud inimestele sissesõidu piiranguid Euroopa Liitu. Kui tõenäoline see on? Nii palju, kui neid arutelusid on hetkel toimunud, neid riike tõesti on, kes peavad õigeks sanktsioonide laiendamist, ja Eesti on kindlasti valmis selles osas diskussiooni pidama. Aga kas see on ka realistlik, et neid laiendatakse – no siin on täna sellele lõplikku vastust vara anda. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt peaminister! Täna Tartu Postimehes oli üks väga huvitav intervjuu Vahur Einbergiga, kes aitab Ukraina lapsi, ja ma tahaksin teda siin Riigikogu saalis tsiteerida. Tal on selline tunne, kus arvab, et Ukraina sõdib suure kurjuse impeeriumiga terve Euroopa eest. Ja mul on tunne, et ma olen neile võlgu, ütleb ta. Kuidas ma ei aita neid, kui mul on võimalus olemas, sest kui ma näen neid videoid, kuidas Ukraina langenud poisse tuuakse kodukülla ja terve küla on põlvili maas? Kuidas ma ei aita neid? Oma kõnes te täna ütlesite, et Eesti on valmis toetama Euroopa Liidu piiravate meetmete täiendamist. Miks tänane Eesti valitsus on muutunud nii lahjaks ja ei ütle, et ta nõuab täiendavate sanktsioonide kehtestamist? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, härra Kruuse! Ma saan aru, et siin te püüate sellist poliitilist sõnade mängu teha. Ma võin öelda ka lause teile, et Eesti toetab ja on sellise ettepaneku teinud. Küsimus on selles, et kui suure tõenäosusega me ikkagi räägime, kui me räägime täiendavatest sanktsioonidest, siis need on isikusanktsioonid. Küsimus on selles, et mis on see võimalus, et need reaalselt realiseeruksid. Selles ei ole ju täna küsimus, kas Eesti toetab või mitte. Riigikogu väliskomisjon on ju öelnud oma selgituse, mida ma kuulsin ka eile Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil. Eesti valitsus on vastavad positsioonid kinnitanud. Mina täna siin oma kõnes ja ülevaates seda ütlen ja vastavad, ütleme, välisteenistuse inimesed ju täna töötavad selle nimel. Aga küsimus on selles, et kas selle taga on 28 riiki või ei ole – seda on täna veel vara hinnata. Nii et ma saan aru, et siin Riigikogu saalis, eriti kui teie erakonna liikmed küsivad, siis tuleb veel panna kümme korda kraadi juurde nendele sõnadele, et te seda usuksite. Aga ma ütlesin väga konkreetselt, et Eesti peab õigeks tõesti nende küsimuste laiendamist ja täiendamist. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea peaminister! Ma leian, et Euroopa Liidu üks olulisemaid väljakutseid on tegeleda väärtuskonfliktide maandamisega, mis järjest enam erinevates riikides ju aset leiavad. Te mainisite märksõnana "usaldust", ma seoks siis selle demokraatia alustalade suhtes. Ja oma tegevust analoogsel teemal ju õõnestab Venemaa suveräänsete riikide üle. Te tõite ühe meetodina, et kuidas selle vastu tegeleda, on siis väärinformatsiooni tõkestamisega. Kas te oskate veel tuua meetmeid, mis on Euroopa Liidu tasandil hetkel arutelu all? Kuidas nende demokraatlike alustalade säilitamise nimel ikkagi toimetada? See võiks olla ju üks tänapäeva reaalsemaid Euroopa Liidu väljundeid. Ja millised on Eesti konkreetsed initsiatiivid ja ettepanekud? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Väärtuste osas see, mida te viitasite, on ju täiesti õige. See on sõda Ukrainas, aga ma lisaksin siia, et see on kindlasti terrorismi vastu võitlemine, see on kindlasti, mis on seotud kogu rändetemaatikaga – ja seda ma oma kõnes ka välja tõin –, valeuudised-pooltõed. Ma tooksin siia juurde ka tegelikult Brexiti. Ka see on ju väärtushinnangud ja need pooltõed, mis on selles protsessis välja öeldud. Nüüd, väärinformatsiooni tegevuskava on olnud kindlasti ka meie initsiatiiv ja ma arvan, et selline küberpoliitika on meie pikaajaline poliitika ja loomulikult näiteks kõik meetmed, mis on seotud hübriidsõja pidamisega – need on kindlasti aspektid, millele nende väärtuste puhul tuleb lisaks tähelepanu juhtida. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas
Aitäh, austatud peaminister! Loomulikult peab Euroopa Liit jõulisemalt reageerima Vene Föderatsiooni agressioonile Ukrainas ja siinkohal ma kutsun üles teid ka veenma oma erakonnakaaslasi siinsamas Riigikogus, kes on jätnud mõnedele väga põhimõttelistele avaldustele hääled andmata ja ka komisjonides püüdnud neid Eesti seisukohti oluliselt lõdvemaks teha. Ma loodan, et see kunagi ikkagi Eestis muutub. Aga mu küsimus on hoopis teise teema kohta. Selle aasta Eurobaromeeter näitas, et järsult on langenud nende Eesti inimeste hulk, kes usuvad, et Eesti häälel on Euroopa Liidu tasemel kaalu. Alla viiendiku inimesi usub, et see nii on. Loomulikult võib panna süüks seda, et osad europarlamendi liikmed justkui ujuvad Eesti ametliku liiniga vastuvoolu, aga ma siiski usun, et mingi roll ja vastutus on siin ka valitsusel. Kas te näete endal mingit rolli selles või mis see põhjus võiks olla? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, hea küsija! Minu meelest see teie küsimus on väga põhimõtteline ja nõuab natukene pikemat vastust, sest see on oluline. Eks ta nagu haakub ka minu meelest eelneva küsijaga, kui küsiti väärtustest. Ja väärtuste puhul on alati väga ... Teil on õigus, tuleb seisukoht esitada, eriti kui see puudutab sellist välispoliitilist joont. Ja mul on tõesti kurb meel, aga see on loomulikult tulenevalt Riigikogu liikme staatusest, ta on oma hääletuses vaba. Aga kui ma võtan kas või ühe näite, selle viimase ränderaamistiku küsimuse – kui suurim poliitiline jõud siin saalis ei kujunda seisukohta, teades seda, et teie olete olnud 17 aastat riigitüüri juures, nii Välisministeeriumis, Stenbocki majas kui Kaitseministeeriumis. Te teate, kui oluline ja kui habras on see, et hoida seda välispoliitilist joont. Ja see, et te ei ütle välja ei üht ega teist, see oli kindlasti väga halb signaal välispoliitilises mõttes. Ma tahan öelda, kuna me kõik siin saalis peame aru andma oma valijate ees, siis mina tahan öelda siit Riigikogu kõnetoolist välja – see ei ole mul õigus öelda välja teile kui Riigikogu liikmetele, aga Reformierakonna valijatele mina tahan välja öelda –, et mina kaitsen neid välispoliitilisi väärtusi, mille osas Eesti on olnud õigel teel, ja ka teie valijad võivad minus kindlad olla selles osas. Meie kujundame seisukoha ja meie ütleme välja seisukoha.
Nüüd tulles teie küsimuse teise poole juurde, Eesti küsimus seoses selle Eurobaromeetriga. Ma tahan tuua ... Kõigepealt, te olete numbrite peale muidugi mihkel – see on toetus teie suunas, härra Rõivas –, aga minu teada see viimane Eurobaromeeter näitas seda, et ligemale 79%, kui Eesti tegi oma küsitluse eelmise aasta lõpus, see oli ühe teise uuringu osas, toetab Euroopa Liidus olekut. Mul on väga hea meel, kuna need küsimused alati on seotud ka sellega, et kui suur on see toetus ka vene keelt kõnelevate elanike hulgas. Ka seal on see väga kõrge. Kui mu mälu mind ei peta, oli see ligemale 69%.
Nüüd, kui me räägime sellisest peaministri rollist, mida teie küsisite, siis ma tahan öelda seda, et minu meelest siin on väga oluline tuua välja – ja seda ma ei võta ainult peaministri õlgadele, vaid seda ma võtan ikkagi kogu Eesti ametkonna, Riigikogu, valitsuse õlgadele – see, mis initsiatiividega välja tuldi meie eesistumise jooksul ja raames. Need olid väga põhimõttelised ja, ma ütleks, need olid väga suured ideed, mis leidsid 28 riigi toetuse või väga tugeva enamuse toetuse. Ma vihjasin siin septembrile. Et veel täpsustada, see oli 29. september, kui esmakordselt Euroopa Liidu liidrid, nii riigipead kui valitsusjuhid, siin kaunil Eestimaal ja armsas Tallinna linnas arutasid digitaalteemade osas. Ja olgem ausad, ma arvan, et see oli murranguline nende digitaalteemadega edasiminekul, digitaalühiskonnaga edasiminekul, tehisintellektiga edasiminekul. See on olnud kindlasti Eesti selline, kus Eesti on eestkõneleja olnud.
Ja kui teie soovite selle küsimuse ridade vahelt rünnata tänast peaministrit või valitsust, ma aktsepteerin. Mina vastupidi toetan teid, härra Rõivas. Ka teie peaministrina tegite väga head tööd selles digitaalvaldkonnas. Ma ju ütlesin selgesõnaliselt välja: nimetasin Euroopa Komisjoni asepresidenti härra Ansipit tõesti teisena, esimesena komisjoni presidenti härra Junckerit. Aga Eesti on olnud siin väga tugev eestkõneleja. Ja mina arvan, me võime olla uhked siin selle üle.  Noh, teie seal statistikas, eks ka statistikat tuleb jälgida, aga elu on minu meelest rohkem ikkagi tänavatel, inimeste vahel kui nendes Exceli tabelites. See on alati olnud teie usk, lootus ja armastus, aga ma ei tea, kas sellele on õige panustada.
Nüüd, te küsite edasi neid suuri initsiatiive, mida on Eesti vedanud, ja see on väga põhimõtteline küsimus. Võtame kaitsedimensiooni, taas Eesti eesistumine. Eesti oli ju see, kes vedas seda mõtet, et enamus Euroopa riike teeksid süvendatult kaitsekoostööd. Kas või üks näide, seesama PESCO loomine. See oli ju tegelikult see, mis Eesti eesistumisel, kui ma ei eksi, oli see vist detsembrikuu sees, sai loodud. Seal oli veel meie eelmine kaitseväe juhataja. Neljatärnikindral Terras pidas seal kõne kõikide liidrite ees. See on Eesti selline initsiatiiv olnud. Ma ütlen, kogu kübertemaatika, küberkaitse valdkond – see on see, kus Eesti tõesti jätkuvalt ka omab sellist väga tugevat sõna, jõudu ja positsiooni.
Kui te küsisite isiklikult minu kohta, eks ma ka tagasihoidlikult olen neid küsimusi toetanud, leidnud liitlasi ja eesistumisel seda tööd teinud. Nüüd ma tahan öelda ka seda, mida ma isiklikult olen teinud, soovitan ka teil, kui jääb selles valimiskampaania tuhinas teil natukene aega, käige kohtuge Eesti koolides. Ma olen päris palju koolides teinud koolitunde, rääkinud Eesti eesistumisest, rääkinud sellest, mis on olnud need positiivsed initsiatiivid, mida Eesti on teinud. Ja me oleme teinud ka rahvakohtumisi üle Eesti. Ma olen teinud, kasutanud ka seda suurepärast võimalust, mida on Euroopa Parlament, tänane president härra Tajani tulnud välja oma initsiatiiviga, et Euroopa riigipead või valitsusjuhid võiksid käia Euroopa Parlamendi ees rääkimas tulevikuvisioonist. Mul on olnud suur au olla Strasbourgis, tuleb tunnistada, kolm korda, aga tõesti nendest kaks korda olid seotud Eesti eesistumisega, aga sel aastal just rääkida sellel teemal, millest novembrikuus rääkis Saksa kantsler, enne teda Rumeenia president. Nii et need on olnud need initsiatiivid ja loomulikult need on võib-olla ainult mõningad, mida ma antud vastuses teie põhjalikule küsimusele käsitlesin. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Anne Sulling!

Anne Sulling
Hea peaminister! Te mainisite oma kõnes, et me oleme olnud edukad muu hulgas rahvusvahelises teaduskoostöös. Ometi on Eesti lisaks Kreekale ainus Euroopa Liidu liikmesriik, mis ei ole oma eelarves leidnud vahendeid, osalemaks Euroopa Liidu  Eurostars programmis. See on programm, mis soodustab Euroopa Liidus teadus- ja arendustegevuse alast koostööd väikese ja keskmise suurusega ettevõtete vahel. Minu küsimus on: kas te peate õigeks, et Eesti on jäänud Eurostarsist kõrvale, ja kui ei pea, kas plaanite selles osas midagi ette võtta? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan seda, et Eesti osalemine, kõigepealt ma arvan seda, et kui me võtame uue Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021 pluss, siis seal me näeme palju suuremat tähelepanu ja palju suuremat, ütleme, pühendumist teadusele, innovatsioonile, haridusele. See on kindlasti see, mida Eesti toetab tugevalt. Nüüd, rääkides teaduse integreeritusest Eesti poolt, et Eesti oleks siin veel aktiivsem ja võtaks veel aktiivsemalt osa, siis ma igal juhul pean seda õigeks. Ma toon siin ühe näite, see ei ole otseselt seotud Euroopa Liiduga, aga Eesti on teinud kõik ettevalmistused ja samuti näinud ette ka eelarves rahad CERN-iga liitumiseks, et saada CERN-i täisõiguslikuks või täisliikmeks. See on olnud just sellepärast, et kasutada ära ühelt poolt meie haridus- ja teaduspotentsiaali ja teiselt poolt majandusalast koostööd.
Nii et igal juhul ma arvan, et selline suurem integreeritus on oluline, ja Eesti seda toetab. Selle konkreetse projekti kohta mul kahjuks ei ole jooksvalt infot anda. Ma kindlasti vastan teile selles osas kirjalikult. Ja kui me võtame näiteks Horisondist, siis Eesti on ju väga tugev kasusaaja ja taotleb ning toetab ka tugevat, nagu ma teile enne ütlesin, eelarvet 2021+. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jaak Madison.

Jaak Madison
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister, aitäh teile kõne eest! Ma seda praegu kommenteerima ei hakka, kuid ma küsin teilt ühe lihtsa küsimuse. Te rõhutasite korduvalt vajadust tugeva Euroopa järele, liitlassuhted, Saksamaa-Prantsusmaa, kõik on tore, ilus ja kena – see on teie arvamus, las see jääda teile. Kuid lihtsalt lühikene kommentaar. Kui Venemaa teostas agressiooni Kertši väinas, siis Euroopa Liidu eesistuja Austria pani kohe lauale ka variandi võimalikest sanktsioonide karmistamisest Venemaale ja esimesed riigid, kes selle kohe tagasi lükkasid, jõuliselt, olid Saksamaa ja Prantsusmaa. Palun teie hinnang antud käitumisele ja kuidas see tugevdab nii Eesti positsiooni Euroopa Liidus kui ka Euroopa riigikaitset. Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! No kõigepealt ma tahan öelda, et kuidas siis Saksa ja Prantsusmaa telg ja nende initsiatiivid ei tugevda Euroopa kaitset. Ma ei tea, kas te lihtsalt ei kuulanud seda eelnevat küsimust ja minu vastust ... Vabandust, üle-eelnevat, mitte proua Sullingule, vaid härra Rõivasele, kus ma just rääkisin sellest, et näiteks seesama PESCO, mida me lõime, seal olid ju nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa initsiatiiv. Täna on tulnud ju välja Prantsusmaa uue, sellise veel tugevama Euroopa Liidu sisese kaitsekriisi dimensiooniga. Ma tahan öelda, et minu meelest need kaks riiki väga tugevalt panustavad sellesse. Nagu ma ütlesin teile, sanktsioonide temaatika seisab ees ülemkogul, mis leiab aset selle nädala lõpus, kui me seda teemat arutame. Eesti positsioon on siin selge ja eks teised riigid ka nendel järgnevatel päevadel oma positsioone välja selgitavad. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mart Helme.

Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma ei kavatsenud üldse sõna võtta ega küsimust esitada, aga teie vastuste laad, õigemini vastamata jätmine, teie targutamine, teie üleolev õpetamine Riigikogu fraktsioonidele, kuidas nad peaksid ja mida nad valesti on teinud ja kuidas nad peaksid oma valijatele aru andma, teate, see meenutab mulle juba Nursultan Nazarbejevit. Riik ei ole teie läänivaldus ja siin olevad fraktsioonid on saanud mandaadi erinevalt teie fraktsioonist – igalühel oma valijad, igalühel oma mandaat. Ma lihtsalt kutsun teid korrale. Tuletan ka meelde, et opositsioonis liigub juba idee infotunnis teile küsimusi enam mitte esitada, sest me saame vastuseks ainult ülbet-üleolevat õpetamist. Pange tähele! See on minu kui rahvasaadiku sõnum teile. Aga küsimus on: kuidas klapib meie pikaajaline välispoliitiline kurss meie lõunanaabrite Läti ja Leeduga, kes ei ühine ränderaamistikuga? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt selle esimese tiraadi eest ma kindlasti tänan teid ja soovin teile palju jõudu teie töös! Jah, ega sellele midagi rohkem lisada ei ole. Aga kui nüüd rääkida Lätist, siis kõigepealt ma loodan seda, et Läti saab õige pea endale peale valimisi valitsuse, et leitakse peaministrikandidaat, kes saab toetuse, ja peale seda, et Läti saab ka toimiva valitsuse peale valimisi. Nüüd Eesti kurss on olnud ränderaamistikus nii kaua, kui on minul olnud au olla tänasel ametipositsioonil, ju üks ja seesama – ja seda on jätkuvalt nii ka tulevikus, vähemalt minu jaoks –, et kui me räägime pagulastest või pagulaskvootidest, siis see saab olla ainult vabatahtlikkuse alusel. Isegi Eesti tegi ju oma ettepaneku eesistumise ajal ja see ettepanek oli see, et vastuvõtva riigi nõusolekul. Tõsi, kus Eesti väga oluliselt on panustanud, panustab ja soovib ka tulevikus panustada, on kõik see temaatika, mis puudutab välispiire, välispiiride kaitset, samuti toetust Aafrika riikidele, aga kindlasti toetust ja head koostööd näiteks Türgiga. Kui võtta selles rändepoliitikast, siis Euroopa Liidu rändepoliitika on tegelikult ju andnud konkreetseid tulemusi ja praegu ei saa rääkida enam minu meelest kriisist. Võrreldes selle tipphetkega 2015 oktoobris on ebaseaduslike piiriületuste arv vähenenud 95%. Ja see on päris suur pingutus olnud.
Nüüd, selle ränderaamistiku osas, jah, kolm Balti riiki on erinevatel seisukohtadel, minu teada Leedu on samal seisukohal, mis on Eesti, Läti on teisel seisukohal. Ja see on iga riigi oma otsus. Eesti seisab selle seisukohaga kindlasti vastu massimigratsioonile, me ei toeta pagulaskvoote, jätkuvalt see on vabatahtlikkuse alusel. Ja loomulikult illegaalne ränne peab mingid raamid saama. Ja selles osas minu meelest see ränderaamistik annabki lahenduse. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma jätkan oma küsimusega just sealt, kust te äsja lõpetasite. Seoses ÜRO ränderaamistikuga kõneldi palju vajadusest saavutada lähteriikidega tagasivõtulepingud. Milline on see šanss ja võimalus Euroopa Liidu jaoks saavutada näiteks Aafrika riikidega kiirendatult tagasivõtulepinguid? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh! Nüüd kui me vaatame perioodi 2015–2017, siis on Euroopa Liidust tagasi saadetud 692 000 ebaseaduslikult viibivat kolmanda riigi kodanikku. Siiski on tagasisaatmise tõhusus endiselt ebapiisav. Keskmiselt on kolme aasta jooksul suudetud tagasi saata vaid 40% tagasisaatmise otsuse saanud isikutest. Ja kuna tagasisaatmise edukus sõltub palju ka kolmandate riikide koostöötahtest, siis tuleb tagasisaatmise poliitikat siduda enam viisa-, kaubandus- ja arengupoliitikatega. Kolmandate riikidega tehtav koostöö peab lähtuma põhimõttest: rohkem rohkema eest. Ehk Euroopa Liidu abimeetmetega tuleb luua selliseid stiimuleid tagasivõtulepingute rakendamiseks ja loomulikult ka uute sõlmimiseks. Vajaduse korral tuleb rakendada ka sanktsioonimeetmeid kolmanda riigi suhtes. Oluline on ka Euroopa Piiri- ja Rannikuvalveameti rolli tugevdamine tagasisaatmise korraldamisel.
Nii et ma arvan, et kui me räägime läbi Cotonou lepingu, siis see on ka see koht, mis puudutab laiapõhjalisi suhteid Aafrikaga. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea peaminister! Sa oled läinud Eesti rahva vastu, kellest vaid veerand arvab, et rändeleping tuleb heaks kiita. Sa oled läinud meie peamise välispoliitilise liitlase USA vastu, kes arvab, et rändelepingut ei tule heaks kiita. Sa oled läinud vastu Euroopa Liidu tänase eesistujamaa Austria seisukohaga, mis on samasugune nagu eelnevatel. Ja ma küsin: millist välispoliitilist liini sa tegelikult siis ajad, kui sa sellisel seisukohal oled? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, armas Peeter! Ma arvan, et ma võin nii öelda, sest me oleme olnud ju ka ühes erakonnas ja eelmistel, 2015. aasta valimistel Eesti elanikud andsid ka ju sulle hääli ja toetust. Tõsi küll, nii palju, et selleks piisas asendusliikmena Riigikokku tulekuks, aga sellest piisas. Need inimesed, kes toetasid sind, toetasid ju keskerakondlikku vaadet ja lähenemist. Nad toetasid seda, et me Eestis seisaksime solidaarsuse, ühtse ühiskonna eest, seisaksime selle eest, et kaotada ebavõrdsus, seisaksime selle eest, et mitte kedagi ei jäetaks maha. Sa oled teinud oma valiku, sa oled lahkunud Keskerakonnast. Nüüd ma näen sind EKRE ridades. Ja eks ma saan aru, et kui sa peaksid andma aru oma valijatele üle Eestimaa, siis on sul kindlasti seda raske teha. Miks sa need põhimõtted hülgasid ja oled võtnud teistsugused põhimõtted?
Nüüd, kui sa küsid, mis on Eesti välispoliitika joon, siis see on olnud väga tugevalt see, milles me oleme kokku leppinud 1990. aastate alguses, keskpaigas ja lõpus. See on kindlasti see, et meil on tugevad transatlantilised suhted. Ma näen siin ka Ameerika Ühendriikide saatkonna inimesi ja ma tahan öelda, et ma olen väga õnnelik selle üle, et meil on tõesti väga tihedad suhted USA-ga. Võtame eelmise aasta: see oli minu meelest suurepärane võimalus, Ameerika Ühendriikide asepresident härra Pence külastas Eestit, spiiker Ryan külastas Eestit. Võtame selle aasta: Ämaris me üsna sageli näeme USA hävitajaid ja sõdureid. Kindlasti see on meie jaoks ääretult oluline, hea koostöö, panustamine. Aga mitte ainult siin 45 000 ruutkilomeetril, vaid ka väljaspool, et Eesti oleks aktiivne koos oma liitlastega. Võtame kas või Afganistani, kus me oleme koos Ameerika Ühendriikidega.
Teine suur dimensioon, mis Eesti jaoks on tähtis ja mille kohta kogu see tänane ülevaade ju on, on Euroopa Liit. On Eesti ja 27 riiki. Jah, ma ütlen meelega: Eesti ja 27, summa summarum 28. Ma ei taha rääkida sellest 30. märtsist 2019, sest mulle see ei meeldi, ma olen kurb selle üle. Aga Euroopa Liidu siseselt – sa küsid, mis see Eesti välispoliitiline joon on – on see,  et olla aktiivne liige NATO-s, aga loomulikult aktiivne liige ka Euroopa Liidus. Ka siin me näeme ju Eesti panustamist. Ma olen terve tänase kõne ja vastuste ajal rääkinud, mis see meie välispoliitiline joon on.
Kahepoolsed suhted ma tooksin kolmandana välja. Kahepoolsed suhted on olnud minu meelest majanduspoliitikas meil head, aga siin on potentsiaali palju. Ma arvan, et nii peaminister, nii Välisministeerium, EAS – me peame kõik rohkem pingutama. Loomulikult palume ka Riigikogu abi. Kui me võtame julgeoleku valdkonna, siis näiteks minu meelest see kooslus, mis on täna näiteks Malis Aafrikas, kus me näeme Barkhane emissiooni, kui ma ei eksi,  48 Eesti võitlejat, sõdurit on seal koos Prantsusmaaga, Suurbritanniaga, Hispaaniaga. Need on need näited, kus Eesti on aktiivne kahepoolsetes suhetes.
Loomulikult ma ei saa üle ega ümber minna, kui me võtame õhuturbe, et see jätkuks siin Ämaris. Mul on väga hea meel, et Saksamaa on otsustanud teha kaks rotatsiooni siin. See on midagi väga erilist! Mõtleme aega kümme aastat tagasi! Seesama EFB, ma arvan, et sellest julgeti ainult võib-olla unistada. Täna on see reaalsus, härra Ernits. Suurbritannia sõdurid, Taani sõdurid. No ma ei tea, kui ilus see on, et näitate näpuga meelekohale. See peaks tähendama, et te ütlete: ma olen loll. Mina ei ütle teile nii, nagu teie kehakeel praegu oli. Ma ütlen, et te olete tubli Riigikogu liige ja soovin teile jõudu! Aga kui te küsite, siis ärge näidake teisele inimesele, et ta on loll. See ei ole ilus! Kuulake vastus ilusti ära. Võib-olla see on uus käitumismaneer teil teie uues kodus, aga seda ei ole minu meelest ilus niimoodi kehakeelega näidata, nagu te praegu näitasite.
Nüüd, ma kindlasti toon välja meie head liitlassuhted, ma ütleks, Põhja-Balti koostöös, mis on välispoliitiline väga tugev joon. Mul on väga hea meel, et siin mõned nädalad, võib-olla rohkem kui kuu aega tagasi, meil oli Norras Oslos Põhja-Balti riikide peaministritega, pluss Suurbritannia peaminister Theresa May, selline koostööformaat. Peamine küsimus oli see, kuidas me meditsiinis, inimeste ravimisel, raskete haiguste puhul suudame paremini tehisintellekti rakendada, kuidas andmed liiguvad turvaliselt.
Kindlasti ei saa üle ega ümber minna siin ÜRO küsimusest. Me oleme ju täna väga aktiivset kampaaniat tegemas ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saamiseks aastail 2020–2021. Valimised peaksid aset leidma 2019 suve alguses.
Nii et, härra Ernits, kui ka teie saate oma välispoliitilisi kontakte kasutada, kasutage ja öelge, et nad toetaksid Eestit. Kübervaldkonnas on Eestil ÜRO Julgeolekunõukogus väga palju anda. Ma soovitan nii teile kui EKRE-le, võtke ka oma kontaktid ette! Nii et võib-olla need on need välispoliitilised olulised jooned, millel ma peatusin. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud väitlejad, palun jälgida teatud sisekorraeeskirju paljude arvates Eesti kõige olulisemas istungite saalis. Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Hea peaminister! Loen ülevaatest: "Püüdleme intensiivselt selle poole, et saavutada tulevikus perekonnaasjades tehtud kohtulahendite kiirem piiriülene täitmine. Hetkel on lahendi täitmiseks teises liikmeriigis vajalik läbida eelnevalt kulusid lisav ja aeganõudev täidetavaks tunnistamise vaheetapp, mida soovime kaotada." Mis probleemid meil siis on? Kas perekonnaseaduses on midagi halvasti võrreldes teiste Euroopa riikidega, meie abielusid ei tunnistada mujal või mis asjad need on, mida kiiresti on vaja kaotada? Võib-olla, et see perekonnaseadus ongi veel järsku ainuke seadus jäänud, mis meil on veel oma seadus, kehtima. Mis probleemid meil on sellega?

Peaminister Jüri Ratas
Härra Põldaru, kõigepealt ma tänan teid asise küsimuse eest ja selle mõistliku diskussiooni eest, mitte sarnaselt, nagu see eelnev küsija oma kehakeeles siiapoole näitas. Ma tahan nii palju öelda, et sellele põhjalikult, kui te lubate, ma kindlasti annan kirjaliku vastuse, aga nii palju, kui ma oskan siin hetkel jooksvalt öelda, on see, et minu teada nende kohtuotsuste tunnustamine võtab liiga kaua ja see peab olema lihtsalt ajaliselt kiirem ja ka lihtsam. Aga ma palun, et põhjalikum vastus, mida tuleks siis, nagu te ütlesite, ja kas tuleks Eesti seadusandluses kuidagi muuta, annan selle teile teada. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas
Aitäh! Ma pean ütlema, et mul oli äärmiselt piinlik kuulata seda vastust oma pinginaaber Peeter Ernitsale, sellepärast et te ajasite seal kõikvõimalikku muud juttu ja süüdistasite teda ja mitte poolt sõnagi ei olnud seal vastuseks tema küsimusele. Teil peaks piinlik olema. Te ei ole mitte selleks siin, et lihtsalt mingit mulli meile ajada. Aga minu küsimus puudutab nüüd seda Marrakechis toimunud rändepakti kokkuleppimist. Suur hulk riike olid seal kohal. Ajalehtede väidetel olla ka Eesti olnud seal kohal seda heaks kiitmas, aga samas eile te mulle väitsite väliskomisjoni ja ELAK-i ühisistungil, et Eesti ei olnud seal kohal. Milline see olukord siis nüüd tegelikult on: kas Eesti on siis selle heaks kiitnud või Eesti ei ole selle heaks kiitnud? Valitsusel mingit mandaati ju selleks ei ole olnud, et kedagi ka volitada seda tegema. Milline on olukord? Aitäh!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh teile! Ei, vastupidi, mina vastasin teie pinginaabrile väga konkreetselt. Tema näitas mulle kehakeeles, et ma olen loll. Mina ütlesin, et nii ei ole ilus teha, ja ma tunnustasin Ernitsat ja soovisin talle jõudu. Nii et andsin talle väga konkreetse vastuse. Nüüd, kui teie küsite, et milline on Eesti seisukoht ja mis nüüd siin saab, ma saan aru, et põhimõtteliselt EKRE ja Reformierakond on siin nagu ühel lainel selles küsimuses. Ma vastan teile konkreetselt: Riigikogu on andnud toetava otsuse ränderaamistikuga ühinemiseks. Kui ma ei eksi, oli seal 41 Riigikogu liiget. Sellest Eesti lähtub 19. detsembril 2018, kui USA-s New Yorgis toimub ÜRO Peaassamblee. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Märt Sults.

Märt Sults
Aitäh, hea eesistuja! Hea peaminister! Tähendab, õpetajana ja koolidirektorina on mul seda diskussiooni äärmiselt raske kuulata, sellepärast et mitteprofessionaalne tekst Reformierakonna poolt ja EKRE poolt ei kannata mitte mingisugust kriitikat. On olemas mingisugune reglement, mille järgi esitatakse küsimusi, ja on olemas reglement, kuidas ka vastatakse. Tähendab, mina nagu tean kollase raamatu järgi, et ettekandjal on oma nägemus küsimusele vastamisel ja seda nägemust peab austama. Aitäh! See oli protseduuriline küsimus või vastus. Aitäh teile!

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud peaminister, teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd kutsun ette kandma Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Toomas Vitsuti. Ettekande pikkuseks 20 minutit, seejärel küsimuste voor. Igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada ühe suulise küsimuse.

Toomas Vitsut
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud saadikud! Austatud peaminister! Mul on hea meel olla taas teie ees, et anda ülevaade olulisematest teemadest, millele oleme Euroopa Liidu asjade komisjonis viimase aasta jooksul keskendunud.
Meie tänase Euroopa Liidu arutelu ajastus on märgilisel ajal. Loodetavasti peagi hääletab Ühendkuningriigi parlamendi alamkoda Euroopa Liidu lahkumisleppe ja tulevikusuhete üle. Otsustamisel on, kas Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 29. märtsil 2019 soliidselt koostöös liiduga või kaost tekitades. Soovin oma kolleegidele Briti parlamendis kainet ja pragmaatilist meelt selle otsuse tegemisel, hinnates rahulikult, mis on poliitilises turmtules kasumlikum Ühendkuningriigile ja Ühendkuningriigi majandusele ning muidugi ka Ühendkuningriigi kodanikele. Nagu Theresa May on öelnud, tegemist on leppega, mis arvestab nii Euroopa Liidu lahkumise kui ka Euroopa Liitu jäämise poolt Brexiti referendumil hääletanud inimestega. 
Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ühtsus on Brexiti kontekstis olnud märkimisväärselt tugev. Veelgi enam, Brexiti referendum on kasvatanud toetust Euroopa Liidu vastu. Septembris läbi viidud Eurobaromeetri uuringu tulemused näitavad, et toetus Euroopa Liitu kuulumisele on kõrgem kui eales varem. Eestis toetab Euroopa Liidu liikmesust 74%, Euroopa Liidus keskmiselt 62% kodanikest, mis on viimase 25 aasta kõrgeim. Eesti jaoks on ja jääb Ühendkuningriik lähedaseks partneriks ja sõbraks Euroopas ning liitlaseks NATO-s. Meie kõigi huvides on, et Ühendkuningriigil säiliksid Euroopa Liiduga tihedad kaubandussuhted. Eesti on pidanud eriti tähtsaks ka Ühendkuningriigiga jätkuvat tihedat koostööd välis- ja julgeolekupoliitikas, aga ka digivaldkonnas. Eesti digitaalselt nutikad idufirmad on seni Ühendkuningriigis edukalt kanda kinnitanud. 
Head Riigikogu liikmed! Alanud on läbirääkimised Euroopa Liidu järgmise perioodi mitmeaastase eelarveraamistiku üle. Austria on Euroopa Liidu eesistujana hoidnud teemas head tempot ning eesistumise lõpuks peaks olema suuremad liikmesriikide vahelised poliitilised vaidluskohad kaardistatud. Eesti saab tänase Euroopa Liidu seitsme aasta eelarvest toetusi 4,5 miljardit enam, kui eelarvesse sisse maksab. Euroopa Liidu toetused on Eesti eurointegratsioonis läbivalt panustanud meie majanduse konkurentsivõimesse, taristusse, keskkonnakaitsesse, haridusse ja sotsiaalvaldkonda.
Olukorras, kus brittide lahkumise tõttu ähvardab Euroopa Liidu eelarve maht kahaneda, on Eesti huvides kindlasti toetada poliitikat, mis suurendaks liikmesriikide sissemakseid sellesse. See seisukoht ja vastutustunne ühenduse terviku eest väljendub ka Eesti eelarveraamistiku seisukohtades, millest lähtuvalt me Euroopa Liidus läbirääkimisi peame. Eesti on lubanud olla valmis suurendama oma panust Euroopa Liidu eelarvesse, et Euroopa Liidu eelarve tase ei langeks. Eelarveläbirääkimistel seisame liidu suurema ühendatuse eest, mis võimaldaks kõigil liikmesriikidel saada osa siseturust. Peame tähtsaks rahastust tegelemaks rändesurve väljakutsetega ja tuge Euroopa Liidu vähem arenenud piirkondadele. Oluline on, et Euroopa Liidus väheneks ning lõpuks kaoks ebavõrdsus põllumajanduse otsetoetuste tasemes. Suured erinevused toetuste tasemetes pole õigustatud sarnaste tootmissisendite, näiteks seadmete, kütuse, väetiste hindade kontekstis. Eelarveläbirääkimistel on oluline seista selle eest, et Eesti põllumeestel oleksid võrdsed võimalused oma ametikaaslastega teistes liikmesriikides.
Eraldi tähelepanu tahaksin pöörata meie haridusvaldkonna ja noorte koostööle, mida Euroopa Liidu eelarvest rahastatakse. Euroopa ühtse haridusruumi sünonüümiks on saanud Erasmus programm. Erasmusega on liitunud üle 5400 ülikooli. Eestist on viimase kahe aasta jooksul Erasmuse kaudu õpirändes osalenud üle 6500 tudengi. Eesti seisab selle eest, et ka järgmisel eelarveperioodil taoline üliõpilasvahetus jätkuks ja võimalusel ka suureneks.
Head sõbrad! Vaid aasta tagasi olime Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja rollis ning saime mõjutada Euroopa Liidu poliitikate kujundamist otse juhipositsioonilt. Eesti eesistumisele tagasi vaadates võime uhkust tunda – hoidsime Euroopat kindlal ja eesrindlikul kursil. Euroopa Liidu energiapoliitika on üks nendest valdkondadest, kus Eesti mõjutusi on veel tänaseni tunda. Oleme panustanud Euroopa Liidu energialiidu valmimisse ja seeläbi kindlamasse, taskukohasemasse ja säästvamasse energiasse. On rõõm tõdeda, et Euroopa Liidu tasandil on lõpusirgele jõudmas puhta energia paketi läbirääkimised, mille eduloos tuleb ära märkida ka Eesti panus. Olulisematest läbimurretest tooksin esile selle aasta juunis saavutatud kokkulepped energiatõhususe ning taastuvenergia suurendamise osas. Kokku lepitud uute reeglite kohaselt peab 2030. aastaks vähemalt 32% liidus tarbitavast energiast pärinema taastuvatest allikatest, nagu päikese- või tuuleenergia. Samuti valitseb Euroopa Liidus üksmeel suurendada 2030. aastaks energiatõhusust 32,5% võrra ning seejuures hõlbustada majapidamistel rohelist energiat ise toota, salvestada ja tarbida.
Mainimata ei saa jätta ka sel suvel saavutatud poliitilist kokkulepet Balti elektrisüsteemide sünkroniseerimiseks Kesk-Euroopa sagedusalaga. Oleme olnud kohati ambitsioonikamadki võrreldes Pariisi kliimakokkuleppega võetud kohustustega. Kahtlemata on Euroopa Liit eeskujuks kliimamuutuste vastases võitluses. Meie ühine mure on aga selles, et kliimamuutused toimuvad oodatust oluliselt kiiremas tempos. Selleks, et saavutada tulemusi homme, on tähtis see, mida me teeme täna. Nagu on öelnud Ameerika president Barack Obama: "Me oleme esimene põlvkond, kes tunneb kliimamuutuste mõju, ja viimane põlvkond, kes saab selle suhtes midagi ette võtta."
Aasta 2018 on märgiline, sest praegu Poolas toimuva rahvusvahelise kliimakonverentsi COP24 eesmärk on jõuda üksmeelele, kuidas viia ellu 2015. aastal Pariisis sõlmitud kliimalepete lubadust piirata temperatuuri tõusu ja vältida globaalset soojenemist. Euroopa Liidu roll on olla nendel kõnelustel konservatiivne partner ning otsida kliimaleppega ühinenud riikidega ühiseid kokkuleppekohti, sest kliimamuutuste edukaks seljatamiseks on meil vaja kõikide riikide koostööd. Kuigi jookseme ajaga võidu, olen lootusrikas. Üks osa lahendusest peitub innovatsioonis ning uutes lähenemistes. Oluline on investeerida digitaalse ühiskonna arengutesse, sh e-teenustesse, tehisintellekti ja küberjulgeolekusse. Eesti on olnud Euroopa Liidus üks tugevamaid digitaalse ühiskonna eestkõnelejaid. Peame pingutama, et seda positsiooni ka tulevikus säilitada.
Head kolleegid! Riigikogu ülesandeks on tuua Euroopa Liidu teemad kodanikele lähemale, tagades seeläbi Euroopa Liidu otsustuse legitiimsuse. Oleme kahel viimasel komisjoni istungil kaalunud, kas peaksime oma rolli paremaks täitmiseks midagi muutma Riigikogu Euroopa Liidu asjade menetlemise korras, mis on püsinud sama juba 2004. aastast. Komisjoni esimehena tahaksin nendest aruteludest eraldi esile tõsta paari ideed. Tugevdamaks Euroopa Liidu asjade menetlemise taset Riigikogus on üheks võimalikuks lahenduseks välja pakutud Euroopa Liidu algatustele nn raportööride ehk vastutavate ettekandjate määramine. Raportööri ülesanne oleks Euroopa Liidu konkreetse algatuse põhjalik läbitöötamine ja Riigikogu poolt valitsusele läbirääkimisteks kaasa antava seisukoha kujundamisel eestkõneleja rolli võtmine. 
Kui võtta eesmärgiks muuta parlamendi töö Euroopa Liidu asjadega nähtavamaks, tuleks koostöös peaministriga alustada ka ametlike Euroopa Ülemkogu järgsete aruteludega parlamendi täiskogu istungitel, nii nagu seda tehakse näiteks Saksamaal või Rootsis. Riigikogu Euroopa Liidu asjade töö paremaks planeerimiseks peaksime aga töötama ka Euroopa Komisjoni iga-aastase õigusloome kavaga, mille aruteludel peaksime kaaluma, millistes küsimustes sekkuda subsidiaarsuse põhimõtte tõstatamisega. Parlamendi XIII koosseisu lõpuni jäänud loetud kuude jooksul pole tõenäoliselt võimalik piisavalt sellesse teemasse süveneda ja arutelusid lõpuni viia, aga uue parlamendikoosseisu jaoks on algatus igatahes tehtud.
Head Riigikogu liikmed! Hiljutise Eurobaromeetri uuringu järgi on 76% eestlastest arvamusel, et nende hääl Euroopa liidus ei loe. Samas on sellesama uuringu tulemused näidanud, et Euroopa Liitu kuulumisele on Eestis kõrge toetus. Oma kõne alguses ma märkisin seda, see toetus on 74%. Euroopa Liidus läbiviidavate poliitikate selgitamise kohustus oma inimestele lasub rahvusparlamentidel. Käimasolevad ettevalmistused Riigikogu valimisteks ja käimasolev kampaania enne valimisi annab hea võimaluse paljude muude küsimuste kõrval selgitada ka Euroopa Liidu poliitikaid. Ma tahan teid, head kolleegid, üles kutsuda meie parema tuleviku nimel seda võimalust oma valimiskampaania käigus kasutama. Tänan teid kuulamast! 

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru avab Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas
Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Suur tänu selle väga tasakaaluka kõne eest! Lausa sedavõrd tasakaaluka, et lõpus sa kutsusid üles parema tuleviku nimel seisma. See kõik oli väga kena! Aga mu küsimus on ajendatud sellestsamast  teemast, mida sa nimetasid oma kõne lõpuosas ja mida ei ole aus küsida valitsuselt, kui me ei küsi seda iseendalt ehk siis Euroopa Liidu asjade ja väliskomisjoni liikmetelt. Mida saaksime meie nende komisjonide liikmetena või parlamendina tervikuna teha selleks, et oleks rohkem inimesi, kes usuvad, et Eesti häälel on päriselt kõla? Ma tean, et me oleme neid teemasid ELAK-is sinu juhtimisel arutanud, võib-olla avad neid natuke laiemalt ka? Aitäh!

Toomas Vitsut
Aitäh küsimuse eest! Ma pean seda teemat äärmiselt oluliseks. Kui me nüüd natukene siin saalis vaatame ringi, siis me võime näha, et mitmed istekohad siin saalis on tühjad. On tühjad nende küsimuste arutamisel, mille olulisust ma siin äsja rõhutasin. Tegelikult meil tuleks alustada sellest, et me isekeskis siin parlamendis, parlamendiliikmed, peaksime teadvustama endale, kui olulised need küsimused on, mis Euroopa Liidu tasandil otsustatakse, ja kui otsesed tegelikult on need mõjud, mis Euroopa Liidu tasandi otsused meie kohalikule tasandile avaldavad.
Nüüd, missugune on see hea retsept või missugune on see hea tegevusplaan selle juures? Ega mul siin head vastust ei ole. Ma meenutan, et me oleme seda arutanud ju päris pikalt ja meil oli see ka üks prioriteet nendel aruteludel, mida me eesistumise ajal arutasime. Samas, seesama teema oli prioriteetne ka enne meie eesistumist ja peale meie eesistumist näiteks Bulgaarial. See teema oli oluline Austria COSAC-i plenaaril, kui me viimati neid teemasid oma kolleegidega arutasime.
Ja ega siin väga konkreetset retsepti ei ole. Me oleme rääkinud sellest, et me peame nendest poliitikatest, nendest küsimustest, mis me Euroopa Liidu tasandil arutame, rohkem rääkima nii oma parlamendis kui oma valijatele, aga see on selline üldine soovitus. Loomulikult eeldab mingisuguse küsimuse parem kajastamine suuremat aktiivsust, see on väga lihtne seos. Aga kui küsida, missugune oleks esimene, teine samm ja kolmas samm, siis siin ma jään küll praegu vastuse võlgu. COSAC-i plenaaril kerkis üles küsimus, missugused võiksid olla need sammud, mis sellisel foorumil tõstaksid huvi nende seal arutatavate küsimuste vastu. Seal ma tegin ettepaneku, et COSAC-i tööd võiks natukene reformida, ja reformida just selles suunas, et seal vastu võetud otsused ei jääks ainult sellesse ringi, mis COSAC-il arutatakse, vaid need oleksid seotud ka mingisuguse konkreetse küsimuse lahendamisega pärast seda, kui see otsus vastu võetakse. Või sisuliselt, et kui  COSAC-i plenaaril midagi ära otsustatakse, siis midagi ka juhtub peale seda. Kui inimesed ei näe seost selle vahel, mis arutatakse, ja selle vahel, mis pärast juhtub, siis see tegelikult selle diskussiooni autoriteetsust hakkab lõpuks õõnestama. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Aitäh selle ülevaate eest! Minu küsimus puudutab tegelikult Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd. Te olete seda komisjoni juhtinud ja siin ka nüüd õigesti rõhutanud, et tegelikult see Euroopa Liidu poliitikate selgitamine inimestele algab ju siitsamast rahvusparlamendist. Kui te vaatate nüüd ka tagasi sellele kohe-kohe lõppevale Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe perioodile, millised on need olulisemad poliitikad, diskussioonikohad, arutlusobjektid, millega te olete suutnud tõesti komisjonis nii töötada, et te võite ise öelda, et jah, see läks meil hästi ja et me oleksime olnud valmis ka selle teemaga näiteks suurde saali tulema? Aitäh!

Toomas Vitsut
Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei saa öelda, et need küsimused või nende küsimuste seas, mis me Euroopa Liidu asjade komisjonis oleme arutanud, oleks olnud ebaolulisi küsimusi. Need rõhuasetused, mida ma oluliseks pidasin, tegelikult ma tegin oma ettekandes ära. Ühest küljest me Euroopa Liidu asjade komisjonis ikkagi ei hoia seda initsiatiivi, et me valime need teemad, millega me tööd tahame teha. Euroopa Liidu asjade komisjonis tegelikult need teemad sõltuvad väga palju sellest, mida Euroopa Liidu tasandil otsustatakse, ja sellest, kuidas ja mismoodi need valitsuse poolt, ministrite poolt on meile ette valmistatud.
Loomulikult on tõenäoliselt igal Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmel ja ka minul esimehena sellised teemad, mis mulle pakuvad suuremat huvi või millega ma hea meelega põhjalikumalt tegelen. Kui nüüd näiteid tuua, siis siin oli juba märgitud nii järgmise finantseerimisperioodi eelarve raamistik, mis minu hinnangul on Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades üks võtmeküsimusi. Ja kui siia kõrvale tuua üks selline teine indikaator, mis Euroopa Liidu pikemat arengut silmas pidades on momendil äärmiselt aktuaalne, siis kindlasti on see Brexit. See, mis praegu meie heade partnerite brittide juures toimub, peaks meile väga-väga korda minema. See, kuidas nemad need küsimused lahendavad, sellest sõltub ka Euroopa Liidu tulevikus vägagi palju.
Ja nagu ma juba märkisin, siis selle kahe aasta jooksul, kui ma nüüd Euroopa Liidu komisjoni olen juhtinud, selline murepool võib-olla on just see, et selle päris suure töö juures, mis me Euroopa Liidu komisjonis koos heade kolleegidega oleme teinud, seda informatsiooni jõuab tavalise Eesti inimeseni liiga vähe. Eks meil tuleb kõigil mõelda, kuidas seda, mis Euroopa Liidus toimub, paremini Eesti inimesteni viia.

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Eesti valitsus on läinud oma rahva vastu rändelepingu n-ö heaks kiites, on läinud oma peamise poliitilise liitlase USA vastu, on läinud Euroopa Liidu tänase eesistuja Austria vastu, paljude Ida-Euroopa riikide ja ka meie Balti naabritega teist teed. Küsisin peaministrilt, kahjuks on ta minetanud igasuguse sellise adekvaatsuse, elab oma mullis ja ei vasta reaalselt küsimusele. Sina oled adekvaatne, täpne. Palun vasta sellele küsimusele, mida ma küsisin! Aitäh!

Toomas Vitsut
Aitäh, Peeter, selle küsimuse eest! Ma püüan olla konkreetsem sulle vastates. Sellel lepingul on nii pooldajaid kui vastaseid Eestis ja sellel lepingul on nii pooldajaid ja vastaseid rahvusvahelisel tasemel. Ma alustaksin rahvusvahelisest tasemest. Kui ma nüüd õieti peast neid arve võin sinuni tuua, siis minu teada ÜRO-s 193-st ÜRO liikmest umbes 180 toetab seda raamlepingut või compact'i. Ehk siis ei ole sellist ühtset seisukohta, et ollakse kas väga selgelt selle vastu või väga selgelt selle poolt. Kui me vaatame neid arve, siis pigem, jah, ollakse selle poolt. Ja minu sisetunne ütleb seda, et ollakse poolt sellepärast, et iseenesest see raamistik võimaldab algatada ju arutelu ühel teemal, mis tõenäoliselt on meie tänapäevases globaliseeruvas maailmas üks teravamaid teemasid. Selle lepingu pooldajate ja vastaste seas on meie liitlasi nii ühel pool kui ka teisel pool. Me tõenäoliselt ei saa niimoodi öelda, et kui USA ei toetanud seda lepingut ja Prantsusmaa näiteks toetab seda lepingut, siis me kuidagi oleme halvasti käitunud oma liitlastega. Eriarvamusi erinevates küsimustes tulebki ette ja ma usun, et demokraatlikus maailmas on see täiesti normikohane. Nii et mina sellesse küsimusse selliselt ei suhtu, nagu sina seda küsimust esitades välja pakkusid, et me oleme kedagi reetnud. Ei, minu seisukohalt me ei ole mitte kedagi reetnud. Seda esiteks.
Teiseks, mis puudutab nüüd selle lepingu või ÜRO resolutsiooni arutelu Eesti ühiskonnas, siis see on olnud väga emotsionaalne. Ma austan nende inimeste seisukohti, kes on olnud selle lepingu vastu, ma austan nende inimeste seisukohti, kes on olnud selle lepingu poolt. Me arutasime seda siin päris pikalt ka Riigikogus, me hääletasime seda ja hääletuse tulemusena Riigikogu enamus toetas seda lepingut ja toetas ka seda, et väljendada seda toetust rahvusvahelisel tasandil. Nüüd, mulle tundub, et selle arutelu ei ole sugugi sellega lõppenud. Kindlasti me saame arutada seda küsimust edasi. Ja seda on küll palju korratud, aga ma tahaksin nii oma isikliku positsiooni kui tegelikult ka Euroopa Liidu asjade komisjonis võetud seisukoha üle korrata: me oleme igasuguse massimigratsiooni vastu. Punkt.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea aseesimees! Hea komisjoni esimees! Ma tulen ka tagasi Riigikogu rolli juurde, menetlemaks Euroopa Liidu poliitikaid. Erinevates komisjonides ju me rakendame Euroopa Liidu poliitikat läbi direktiivide ülevõtmise. Paraku koostöö ministeeriumitega, mis annaks parlamendile mõistliku aja üldse direktiive üle võtta ja neid menetleda, on kohati totaalselt ligadi-logadi. Kas Euroopa Liidu asjade komisjon, kus on ju kõikide fraktsioonide ja komisjonide esindajad, on seda valdkonda põhjalikult menetlenud just menetlusliku poole pealt? Millised on olnud järeldused ja suunised komisjonidele ja ministeeriumile ka? Aitäh!

Toomas Vitsut
Aitäh küsimuse eest! Jah, me oleme seda arutanud. Tegelikult minul kui komisjoni esimehel tekib iga päevakorda pandud punkti juures see küsimus, et kas seda teemat, mida me arutama hakkame, on kuskil põhjendamatult kaua kinni hoitud või on see menetlemise aeg optimaalne. On küsimusi, mille arutamiseks meil on piisavalt aega olnud. On küsimusi, kus on tulnud väga kiiresti otsustada. Aga pigem see kiirustamine on tulnud sellest, et see ajakava antakse meile ette selle otsustamistempoga, mis toimub Euroopa Liidu tasandil. Ja see on selline olukord, et see on selline võta-või-jäta-olukord, et kui sa tahad kaasa rääkida ja oma seisukoha anda, siis tulebki aeg-ajalt kiirelt otsuseid langetada.
Ma pean tunnistama, et ma ei ole küll märganud sellist pahatahtlikku venitamist, et kuskil on mingit küsimust pahatahtlikult kinni hoitud ja selle arutelu on selle pärast Euroopa Liidu asjade komisjoni menetluses selliseks kergekäeliseks või lühikeseks jäänud. Samas, nagu ma ka oma ettekandes välja tõin, kuna meil see koosseis lõpetab oma töö ja peagi, märtsist alustab uus Riigikogu koosseis, siis seda, kuidas Euroopa Liidu komisjonis asju menetleda, tasub uuesti koosseisu alguses mõelda ja see menetlusprotsess ette võtta. See, kui me tuleme teatud küsimustega sagedamini siia suurde saali ja arutame seda natukene suuremas ringis, tuleks kindlasti nende küsimuste põhjaliku läbitöötamise seisukohalt asjadele kasuks. Ja kindlasti kannaks see ka seda eesmärki, et sel juhul jõuaks see informatsioon paremini ka meie oma Eesti inimesteni.

Aseesimees Enn Eesmaa
Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru
Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Väikene meeldetuletus üle-eelmisele küsimusele vastates: 41 häält ei ole Riigikogu enamus. Te ütlesite, et enamus hääletas poolt. Aga küsimus on selles, kas Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust on ka mingil määral muutnud Euroopa Liidu juhtide mõtteid ja seda jätkuvat föderaliseerumust nagu veidikene tagasi tõmmanud või läheb kõik vanaviisi? Aitäh!

Toomas Vitsut
Aitäh, küsimuse eest! Ma siiski vaidleks teile vastu: 41 häält ei ole Riigikogu koosseisu häälteenamus, 41 häält on lihtsalt häälteenamus. Aga mis puudutab küsimust Brexiti kohta, siis mulle tundub, et see  brittide referendumi tulemus on üht-teist siiski Euroopa Liidu tipptasemel muutnud või vähemalt mõtlema pannud. See, et britid niimoodi hääletasid, et see referendumi tulemus selline oli, sellel on ju siiski päris konkreetsed põhjused. Üks nendest põhjustest on tõenäoliselt see rändesurve, mis oli tollel hetkel sellele referendumile taustaks. Ja selle rändesurve alguses prevaleeris väga tugevalt see suhtumine, et katsume rändega niimoodi hakkama saada, et kõik, kes Euroopasse, Euroopa Liitu saabuvad, katsume nad liikmesriikide vahel ära jagada. Tegelikult tänaseks me oleme ikkagi sellelt seisukohalt nihkunud rohkem sinna serva, kus me leiame, et Euroopa Liidu välispiiridel tuleb korraldada tugevam kontroll ja me peame suutma muuta illegaalse rände legaalseks. Me peame suutma kontrollida, mis piiridel toimub, ja lahendama rändeküsimused pigem enne, kui migrandid Euroopa Liitu saabuvad. Minu meelest see konkreetne näide on just see, mis muutus on toimunud.

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt, Toomas, ma tahan sind tänada väga selgete vastuste eest, mida harva on kuulda sellistel teemadel. Aga ma tahan küsida su käest. Siin saalis on kogu aeg 41-st häälest kõvasti räägitud, aga ma küsiks, et kuidas ikkagi tegelikult on. Kuus erakonda on saalis ja ainult kaks erakonda toetasid seda. Kas see on ikkagi enamus, kui neli erakonda või, ütleme, kolm olid vastu, neljas põgenes saalist selleks hetkeks ära? Võib-olla oleks siis fifty-fifty seis olnud. Aga hetkel on nii, et isegi aknaalused ei toetanud seda eelnõu. Ja samas meie riigi n-ö tugevamad partnerid ei toeta seda, naaberriigid, Balti riigid. Ka mina Facebookis kirjutasin ühel hommikul, et täna tahaks olla lätlane. Ja nüüd juba leedukas ka. Aitäh!

Toomas Vitsut
Aitäh selle küsimuse eest! Hääletustulemuste põhjal, kui 41 häält on poolt ja vastuhääli on vähem kui 41, siis on see selge tulemus. Loomulikult ma aktsepteerin seda, et teie erakond Isamaa oli teistsugusel seisukohal. Ma ei olegi püüdnud kuidagi teile seda seisukohta inkrimineerida, aga demokraatias maksab ikkagi see, missugune on lõpuks kas poolthäälte või vastuhäälte seis hääletamise tulemusena. Ja seekord läks niimoodi.

Aseesimees Enn Eesmaa
Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas
Aitäh! Teatavasti koosneb ÜRO peaasjalikult sellistest kolmanda maailma riikidest, mis on vaesed, korrumpeerunud. Suur osa on diktatuuririigid, kus sündimus on lausa košmaarne. Ja kahtlemata nemad hingavad kergendusega sellise leppe peale, nendel ongi kasulik n-ö üleliigsetest inimestest lahti saada. Aga kui selle leppe toetajad ja pooldajad kinnitavad, et see on täiesti mittesiduv, see ei kohusta absoluutselt mitte millekski, ja samas räägivad, et see kuidagi lahendab nende migrantide tagasisaatmist, siis mis kombel kavatsetakse nendele paljudele paariariikidele see asi ära lahendada ja kohustuslikuks teha? See ei seo ju neid mitte millekski, nad ainult vilistavad selle peale. Aitäh!

Toomas Vitsut
Aitäh! Ma alustaksingi sellest teie küsimuse lõpust. Te ju ise ütlesite, see lepe ei kohusta ega ei seo. See lepe või see dokument, sest lepe võib-olla selle kohta ongi natukene vale öelda, on arutelu platvorm. Kui siin saalis on 101 valitud saadikut, kellel nendes küsimustes, mida me siin saalis arutame, on igaühel peaaegu oma arusaamine või vähemalt igaüks meist näeb mingisuguse oma nurga alt neid probleeme, mida me siin saalis arutame, siis miks me peaksime arvama, et ÜRO-s, kus on nii suur hulk erinevaid riike, et seal ollakse selliste keeruliste küsimuste arutamisel üksmeelsed ja ollakse kas ainult poolt või ainult vastu.
ÜRO on suurepärane platvorm erinevate probleemide tõstatamiseks ja nende probleemide menetlemiseks. See, kui võetakse vastu üks resolutsioon, tehakse algatus mingisuguse küsimuse arutelu alustamiseks, ei tähenda veel seda, et erinevatel positsioonidel olevad riigid, olgu nad siis Euroopast, Aafrikast, Ameerikast, et need riigid oleksid väärt seda, et neid kuidagi halvustada, et me ütleksime nende riikide kohta, et nad on korrumpeerunud, nad ei kõlba üldse laua juurde tulema, nad ei ole väärilised, et nendega mingisugust küsimust arutada. Võib-olla meie erinevus teiega ongi selles, et me suhtume sellisesse protsessi erinevalt. Nagu ma ütlesin, me oleme sarnased selles, et ei mina ega minu erakond ei toeta mingisugust massirännet ega migrantide sissetoomist, täpselt sama olete teie öelnud. Aga meie erinevus seisneb selles, et meie oleme valmis selle üle arutlema, me oleme valmis arutama, kuidas seda probleemi lahendada. Probleemi lahendus ei saa olla selline, et te ütlete "ei" ja  "meie teiega ei räägi". Nii ei jõua mitte kuhugi. Ja see on alles selle protsessi algus, see ei ole selle protsessi lõpp. Ma kordan veel kord, et me jõuame seda asja veel arutada korduvalt nii siin Riigikogus kui ka rahvusvahelisel tasemel.

Aseesimees Enn Eesmaa
Austatud ettekandja, suur aitäh teile! Avan läbirääkimised. Sõna saavad fraktsioonide esindajad. Taavi Rõivas, palun Reformierakonna fraktsiooni poolt! Palun, kolm minutit juurde!

Taavi Rõivas
Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Neljateist ja poole aastaga on Eestist saanud riik, kes suudab Euroopa Liidu eri otsustuskogudes väga detailselt kaasa rääkida kõikidel teemadel. Ja selle eest ma teen sügava kummarduse meie professionaalsetele riigiametnikele ja diplomaatidele. Alustades ametkondadevahelisest seisukohtade sünkroniseerimisest ning lõpetades Eesti esindamisega tuhandetel koosolekutel Brüsselis või eesistujariigis – see kõik on tehtud väga hästi. Suur aitäh teile, Euroopa asjadega tegelevad ametnikud Riigikantseleis, ministeeriumites, alalises esinduses ja siinsamas Riigikogus! Eesti esindajate seljatagune on alati kindel ning ma tean omast käest, et olgu tegemist kas Ülemkoguga või näiteks terviseministrite nõukoguga – professionaalne tugi on kaljukindel. Aga eeldus on, et valitsusliikmed ikka kohale lähevad.
Nähes hiljutist kokkuvõtet nõukogudel osalemisest, kus mitme ministri osalusprotsent on ümmargune null ning mitmel teisel lihtsalt nadi, tekib selline tunne, et tahaks nad kõik enda juurde kutsuda ja sõnad peale lugeda. Mis teil küll mõttes on? küsiksin neilt. Eesti on läbi aastatepikkuse töö saavutanud koha Euroopa Liidu otsustajate laua taga, aga teie lihtsalt ei lähe kohale! Ei lähe, sest koosolek ei tundu piisavalt oluline.
Euroopa Liidus ei ole muide ebaolulisi nõukogusid ning võimalus olla osaline ministrite klubis, kes otsustavad Euroopa tuleviku küsimusi nii ametlikel koosolekutel kui kuluaarides saab osaks väga vähestele. Meist mitte kaugel on riike, kus ollakse valmis sõdima oma õiguse eest Euroopa Liidu laua taha pääseda, aga meie ministrid jätavad kohale ilmumata, sest päevakord ei tundu huvitav. Jah mõistagi ei ole mina see, kes saaks Jüri Ratase valitsuse ministritele sõnad peale lugeda, aga oi, kuidas tahaks, sest ametis olev peaminister ei ole juhtunud oma valitsuse ükskõiksust märkama.
Ma tunnustan siinkohal Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeest Toomas Vitsutit, kes sarnaselt oma eelkäijatega on alati nõudnud ministreid komisjoni, et nad Eesti seisukohti meie ees kaitseksid. Miks ministrid sageli ei tule, on aga küsimus peaministrile. Küllap on ministrite leige suhtumine ka peamiseks põhjuseks, miks Eesti inimeste usk sellesse, et meie häälel on Euroopa Liidus kaalu, on järsult langenud. Hiljuti avaldatud Eurobaromeetri järgi usub meie hääle kõlasse vaid napp viiendik Eesti inimesi. Milline raiskamine! Eriti kui mõelda seda numbrit võrdluses nelja viiendikuga, kes Euroopa Liitu Eesti jaoks väga oluliseks peab. Oma negatiivse panuse annavad küllap ka mitu Eesti ametliku joonega järjekindlalt vastuollu minevat Euroopa Parlamendi saadikut, kuid peamine vastutus lasub siiski, ma usun, valitsuse tegevusetusel. 
Hea Riigikogu! Kuidas siis rääkida Euroopa Liidust nii, et see inimesi inspireeriks ja kaasa mõtlema paneks? Lubage, et teen proovi! Nelja aasta eest seisin Belgia väikelinna Ypres'i keskväljaku lähedal, kohal, kus oli toimunud rida esimese maailmasõja lahinguid kokku ligi miljoni langenuga. Minu kõrval seisid 26 teise Euroopa Liidu liikmesriigi juhid, sh Saksamaa liidukantsler, Prantsusmaa president ning Belgia ja Suurbritannia peaministrid, sealt mitte kaugel Austria liidukantsler, Ungari peaminister, Itaalia peaminister ja kõik ülejäänud. Vaid saja aasta eest olid need riigid omavahel selsamal maalapil lepitamatus sõjas, aga nüüd on nad kõik koos mõtlemas vaid ühte: "Ei iial enam!"
Sada aastat on inimkonna ajaloos silmapilk ning see sõda ei jäänud Euroopa pinnal kaugeltki viimaseks. Teine maailmasõda lõppes vaid seitse kümnendit tagasi ning veel kolm aastakümmet tagasi ei oleks eestlane Ypres'isse kohalegi minna saanud, sest meie asusime teisel pool sõja tagajärjel rajatud raudset eesriiet. See aeg on nüüd igaveseks möödas, ma tahaks uskuda, sest Euroopa riigid soovivad ühiselt otsustada ning koos kogu kontinendi tulevikku kujundada.
Head kolleegid! See oli hetk, mil ma mõistsin, kui palju me tegelikult oleme viimase kolme kümnendiga saavutanud – nii Euroopa ühtsust luues kui Eestit iseseisva riigina ehitades. Siin saalis ei tohiks olla ainsatki inimest, kes ei oleks elanud okupeeritud Eestis. Enamik meist mäletab ju veel, mis tunne oli elada ilma sõnavabaduseta, liikumisvabaduseta või näiteks ajakirjandusvabaduseta. Vabaduseta kritiseerida võimu ja pakkuda ise paremaid ideid, vabaduseta ise otsustada, vabaduseta olla see, kes soovid. Need on vabadused, mille kaitseks on Euroopa Liit loodud, ning neid euroopalikke väärtusi ja vabadusi peab ka Eesti igal võimalusel kaitsma. Ilma Euroopa Liiduta oleks Eesti elatustase oluliselt madalam, julgeolek märksa vähem kaitstud ning Eesti inimeste võimalused vabalt reisida piiratud. Euroopa Liidu mõju Eesti arengule ja heaolule on võimatu alahinnata – jätkuks meil vaid tarkust valida ennast esindama need inimesed, kes meid tõesti esindavad ning kes meie väärtuste ja seisukohtade eest jõuliselt seisavad!
Ma ei nõustu hetkekski Eesti äärmusparteiga, kelle arvates on Eesti tulevik parem väljaspool Euroopa Liitu. Meie mälu on pikem kui vaid üks inimpõlv ning me teame hästi, mis juhtub, kui väikeriik maailma tõmbetuultes üksi jääb. Teame ka seda liigagi valusalt, mismoodi on elada ilma elementaarsete isikuvabadusteta ning iseotsustamise õiguseta. Ma ei nõustu ka teiste Euroopa äärmusparteidega, sest näen, et nende siht on lõhestada kõike seda, mida Euroopa on ühiselt aastakümnete jooksul ehitanud.
Nii oma toonaste ametikaaslastega Ypres'is seistes kui praegu teie ees kõnepuldis olles ei lähe mul meelest, et ka nüüd ja praegu käib Euroopa pinnal sõda. Olen külastanud igapäevaselt lahingus oma kodumaad kaitsvat väeüksust Ida-Ukrainas ja näinud puruks pommitatud haiglaid ning lasteaedasid Slovjanskis. Ei ole mingisugust kahtlust, et tegemist on Vene Föderatsiooni agressiooniga iseseisva Euroopa riigi vastu. Kui ma küsisin 2015. aasta viimases valimisdebatis Edgar Savisaarelt, kas tema arusaamist mööda Krimm vabastati või annekteeriti, jäi ta vastuse võlgu. Lootus, et Jüri Ratase ajastu Keskerakonna positsioone oluliselt muudab, on kahjuks jäänud asjatuks või vähemasti ebaselgeks. Alles eelmisel nädalal jättis suur osa keskfraktsioonist oma allkirjade ja poolthäälteta Riigikogu Ukraina toetuseks tehtud avalduse ja teised püüdsid välis- ja Euroopa asjade komisjonis pehmendada Eesti seisukohti tulevaste sanktsioonide küsimustes. See ei ole väheoluline asi. Mõtleme ka sellele koos!
Head kolleegid! Inimesed on Eurobaromeetri küsitluses öelnud, et Eesti hääl on jäänud Euroopa Liidu asjades talumatult nõrgaks. Reformierakond on seisukohal, et see ei pea nii jääma ning Eesti peab taas saama Euroopa Liidu otsustajate tuumikusse. Edu meile selleks! Elagu Euroopa! Elagu Eesti!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, Taavi Rõivas! Järgmisena palun Marianne Mikko Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Marianne Mikko
Austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Liit on täna ühe oma suure muutuse lävel. Esmakordselt soovib üks riik liidust välja astuda. See protsess puudutab kõige otsesemal moel ka Eestit. On ju Ühendkuningriik liberaalse turumajanduse ning innovatsioonisõbraliku riigina ning arenenud digiühiskonnana olnud üks meiega sarnasemalt mõtlevaid liikmesriike. Ühendkuningriigiga koostöös oleme suutnud mõjutada olulisi otsuseid Euroopa Liidu tasandil, näiteks siseturu ja digitaalse ühtse turu valdkonnas. Sellest on tõusnud tulu nii meie ettevõtetele kui ka kodanikele. Ka rahvusvahelisel areenil on sündmusi, mis otseselt puudutavad meie inimeste heaolu ning meie riigi julgeolekut. Näiteks Venemaa jätkuv rahvusvahelise õiguse täielik eiramine seoses Ukrainaga. Senisest mitmetahulisemad, et mitte öelda keerulisemad on transatlantilised suhted majanduse ja julgeoleku teemadel meie ja Euroopa Liidu põlise partnerriigi USA-ga.
Maailm on pidevas muutumises. Euroopa Liit on kogu oma ajaloo jooksul pidanud vastu seisma erinevatele kriisidele. Liit on sellega alati toime tulnud ja kriisidest veelgi tugevamalt väljunud. Selleks peavad oma panuse andma kõik Euroopa Liidu institutsioonid ja kõik liikmesriigid, ka Eestil on siin oma vastutus kanda. Eestil on tarvis jätkuvalt olla aktiivne riik Euroopas ning mõnedes valdkondades olla Euroopa Liidu juhtriigiks meie kodanikke mõjutavate otsuste tegemisel. Euroopa Liit tähendab ühist väärtusruumi, Euroopa Liidu suhtes mittesõbralikult meelestatud riigid, sh need, kes ei pea rahvusvahelist õigust millekski, loodavad, et Euroopa Liit nõrgeneb, et ta ei suuda ühiseid otsuseid vastu võtta, ühel häälel rääkida ning ühtsena tegutseda. Eesti eesmärgiks peab jätkuvalt olema tugev ja ühtne Euroopa Liit.
Meie kodanikud ja ettevõtjad ootavad meilt, et Eesti esindajad Brüsselis, kaasa arvatud kõige kõrgemal poliitilisel tasandil, kaitseks meie huve ning aitaks kaasa Euroopa Liidu arengule. Et mitte petta oma kodanike ootusi, saame nii mõndagi ära teha riigisiseselt ja Riigikogu poolt. Kõiki liikmesriike, sh Eestit puudutavaid suuri poliitilisi küsimusi, arutavad ja otsuseid teevad riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Ülemkogu kohtumistel. Olgu selleks siis eelarveraamistik, rändeküsimused, võimalikud sanktsioonid ja vastumeetmed seoses Venemaa sõjalise tegevusega Ukraina vastu. On kujunenud heaks traditsiooniks, et peaminister annab kord aastas ülevaate Eesti Euroopa Liidu poliitika tegemisest Riigikogu täiskogule. Nagu tänagi siin. Lisaks annab peaminister iga ülemkogu eel Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile ülevaate Eesti seisukohtadest ning esitab ülemkogu järgselt kirjaliku ülevaate. Kuid Euroopa Liidu asjade komisjoni istungid toimuvad teadagi kinniste uste taga. Me unustame, et meie kodanikud kuulevad vaid ümberjutustust. Sestap on Sotsiaaldemokraatlik Erakond arvamusel, et aeg on küps selleks, et viia Riigikogu töökorraldusse sisse põhimõte, et pärast iga ülemkogu istungit annaks peaminister ülevaate Riigikogu täiskogule. Täiskogu istungid on avalikud otsepildis ja helis.
Austatud Riigikogu liikmed! Euroopa Parlamendi valimisteni ja uue Euroopa Komisjoni volinike määramiseni on jäänud mõned kuud, seega peaksime juba praegu hakkama mõtlema sellistele küsimustele nagu Eesti volinikukandidaadi esitamine. Selles saalis ilmselt ei tule kellelegi üllatusena, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond soovib selles küsimuses rääkida ka naiskandidaatidest. On tõsi, et Euroopa Komisjon on juba varem julgustanud liikmesriike esitama naiskandidaate, kuid seni on komisjon julgustanud neid esitama eelkõige alates 2004. aastal ja hiljem liitunud liikmesriike. Euroopa Komisjonis on praegu 28 liiget ja vaid napp üks kolmandik neist on naised. Leiame, et kätte on jõudnud aeg, et kõik liikmesriigid, kaasa arvatud Eesti, esitaksid kaks volinikukandidaati, ühe mehe ja ühe naise, kelle hulgast Euroopa Parlament lõpliku valiku teeks. Samas ei pea mõtlema mitte ainult oma volinikukandidaatidele, vaid ka sellele, millise valdkonna voliniku koht vastaks enim meie rahvuslikele huvidele. Praeguses Euroopa Komisjoni koosseisus on meil asepresidendi koht digitaalse ühtse turu valdkonnas, mis on vastanud Eesti huvidele ja usun, et ka Euroopa Liidu kui terviku huvidele.
Palun lisaaega!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Marianne Mikko
Kaks korda järjest ei saa sama voliniku kohta üks liikmesriik nõuda, seega oleks aeg mõelda ka sellele ning jõuda õigeaegselt erakondade vahel konsensusele, millisele volinikukoha poole me püüdleme, mis on meie rahvuslikud huvid, mida me õigupoolest tahame Euroopa Komisjonis teha.
Ja lõpetuseks mõni sõna ka Eesti aktiivsest rollist Euroopa Liidus. Eestil on paljudes Euroopa Liidu kui terviku jaoks olulistes poliitilistes küsimustes olemas kogemused, kompetents ning otsesed riiklikud huvid. Olgu tegemist siis rände- ja migratsioonipoliitika reformi, ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika, naabruspoliitika, majandus- ja rahaliidu, Euroopa Liidu ühtse turu tugevdamise või Euroopa Liidu tulevikku puudutavate küsimustega. Me oleme olnud neis aktiivsed kaasarääkijad Euroopa Liidu poliitikate kujundamisel ja otsuste vastuvõtmisel ning see peaks jätkuma ka järgmise Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi koosseisu ajal.
Loomulikult ei saa taas kord märkimata jätta ka digi- ja kübervaldkonda. Vägagi positiivse tagasiside põhjal tundub, et meie Euroopa Liidu nõukogu eesistumise tulemusena suutsime digiusku pöörata või vähemalt meeldivalt üllatada nii mõndagi paadunud skeptikut, kaasa arvatud Euroopa Liidu liikmesriikide tipp-poliitikute hulgas. Selle üle tuleb rõõmu tunda. Kuid me ei saa jääda loorberitele puhkama, maailm meie ümber areneb, tehnoloogia areneb, mis toob kaasa suurepäraseid uusi võimalusi, kuid samas ka ohtusid, millega peame tegelema. Tehisintellektiga ja uue põlvkonna e-teenustega seonduv, poliitilist olukorda riikides pingestada võiv ja elanikkonnas ärevust tekitav väärinfo, aga ka valimistulemuste mõjutamise probleemide lahenduste leidmine jne, jne.
Meil on nii mõndagi teha ka riigi siseselt. Eesti õiguskorra ja elanikkonna julgeoleku tagamisel on oluline parandada inimeste turvalisust küberruumis, suurendada ennetustööd küberturvalisuse tagamiseks, et internet peab küll jääma vabaks, aga mitte õigusvabaks ruumiks. Luua eriüksus interneti kuritarvituste tõkestamiseks, tõsta prokuratuuri võimekust küberkuritegevuse vastu võitlemisel, tugevdada oluliselt riigi strateegilise kommunikatsiooni võimekust. Ikka selleks, et olla valmis vastu seisma inforünnakutele nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel areenil. Arenenud digiriigina on meil olemas moraalne kohustus, aga ka kompetents digi-, küberturvalisuse ja julgeolekuvaldkonnas. Oluline on Eesti rolli tugevdamine rahvuslikul tasandil digivaldkonna ning küberturvalisuse ja julgeoleku eestkõnelejana. Sotsiaaldemokraadid on veendunud Euroopa Liidu nagu ka Eesti ühtsuses. Eestil pole Euroopa Liidule alternatiivi. Otse öeldes: Eesti ongi Euroopa. Põhjala Balti eeskujulik riik, mille kodanikud usuvad Euroopa Liidu kestmisse. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, proua Mikko! Järgmisena palun Mart Nutt Isamaa fraktsiooni nimel!

Mart Nutt
Austatud härra aseesimees! Head kolleegid! Hea peaminister! Isamaa seadis Euroopa Liiduga ühinemise Eesti välispoliitiliseks prioriteediks kohe, kui moodustati valimisliit Isamaa. Ja see oli aastal 1991. Tol hetkel tundus see väga kauge, et mitte öelda võimatu perspektiiv. Ent see sai võimalikuks juba aastal 2004 paljuski tänu Isamaa juhitud valitsuse kindlakäelisele tegevusele aastatel 1992–1994. Julged reformid muutsid Eesti mõne aastaga edukaks, demokraatlikuks, turumajanduslikuks lääneriigiks.
Täna on Eesti üks rahvusvaheliselt enim integreeritud riike. Me kuulume Euroopa Liidus ka Schengenisse ja kuulume ka rahaliitu, kasutades eurot. Ning mitte kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ei ole nendega ühinenud. Lisaks oleme veel OECD-s, NATO-s. Ja võib arvata, et kui me ei oleks Euroopa Liitu läinud, siis ei oleks me ei OECD-s ega ka mitte NATO-s ja võib-olla mitmetes muudeski organisatsioonides, mis on meie julgeoleku seisukohalt eluliselt olulised. Meil on täielik moraalne alus rääkida kaasa Euroopa Liidu edasise arhitektuuri arendamisel.
Meie seisukohad on, et Euroopa Liit peab jääma rahvusriikide ühenduseks ning ei pea mitte muutuma föderatiivseks impeeriumiks, kus otsustusõigus kuulub Euroopa bürokraatiale. On Euroopa Liidus tõesti mõningaid probleeme, mis võib-olla meile alati ei meeldi. Mainiksime siin näiteks liigset bürokraatiat, väga aeglast otsustusmehhanismi, mõneti vaieldavaid kompetentsiküsimusi, milles meie arvates nii mõnigi otsustustasand peaks olema liikmesriikide, mitte Euroopa Liidu tasandil. Nii et selles mõttes, kui me räägime lähimuspõhimõttest, siis see lähimuspõhimõte kipub aeg-ajalt olema liiga palju paberil ja liiga vähe reaalses elus. Kuid lähimuspõhimõte on meie hinnangul väga oluline, selleks et liikmesriikidel oleks ka selline tunnetus Euroopa Liidus, et nad saavad Euroopa Liidu asjades reaalselt kaasa rääkida.
Peab tõdema ka seda, et on samas küsimusi, kus Euroopa Liit jälle kipub jääma liiga nõrgaks, kus Euroopa Liidu liikmesriikidel ei ole piisavalt ühtsust, ja see puudutab eeskätt mitmeid välis- ja julgeolekupoliitilisi seisukohavõtte. No kindlasti oleks oodanud Euroopa Liidult tugevamat ja ühtsemat seisukohta, kui rünnati Gruusiat Venemaa poolt, kui Ukrainat tabas agressioon, seda nii aastal 2014 kui ka täna. Ning samuti tegelikult Süüria konfliktis Euroopa Liit peaks initsiatiivi tunduvalt rohkem näitama. Euroopa Liidu püsimine ja tugevus on Eesti huvides. Me oleme kindlad selles, et Venemaa sooviks Euroopa Liitu näha meelsasti lagunemas ja minu üleskutse on, et ärme seda rõõmu idanaabrile valmista. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra Nutt! Nüüd palun, Andres Herkel Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud peaminister! Mul oleks tegelikult väga hea meel, kui me saaksime Euroopa teemadel keskenduda arengu planeerimise küsimustele: rääkida siseturust, digitaalsest siseturust, ühtsest andmeruumist, ühtsest energiapoliitikast ja kõigest- kõigest sellest, kindlasti ka e-kaubanduse soodustamisest, majandus- ja rahandusliidust, selle toimimisest ja võib-olla ka ühtsetest reeglitest, mis pillavamaid riike korrale kutsuksid. See kõik oleks väga kena. Me suudaksime isegi ilmselt hakkama saada Brexitiga nõndaviisi, et Ühendkuningriigi teatav suhe Euroopa Liiduga säilib, ja kus meil on eriti huvid julgeolekupoliitikas, see sild säilib väga selgelt ka Eestiga.
Ent üks suur "aga" on õhus ja see on see, et me peame iga päev muretsema julgeolekuolukorra pärast ja ka demokraatia liberaalsete väärtuste ja inimõiguste murenemise pärast. See, ma ütleksin, et ajavaimne situatsioon, mis on Euroopas, mis on maailmas, see teeb mind äärmiselt rahutuks. Mõneti võib öelda, et nii konfliktidest küllastatud ja ka ebamõistlikest väljaastumistest, ebamõistlikest konfliktidest küllastunud aega ei mäletagi. Esile on tõusnud protektsionism – seda väga mitmesugusel tasandil, mitte ainult majanduse tasandil. Alates Brexitist ja ka Ühendriikide viimasest presidendi valimisest on räägitud tõejärgsest maailmast. Me paneme tähele seda, et internet küll kiirendab informatsiooni levikut, teeb informatsiooni kättesaadavaks, aga tekitab ka igasuguseid moonutusi, libauudiseid ja vandenõuteooriaid, mis saavad väga suured mõõtmed. See kõik sunnib meid rääkima inimõigustest küberruumis – nii õigusest saada tõepärast informatsiooni kui ka õigusest, et meie andmeid sotsiaalmeedia platvormidel või muude vahenditega, kus me oleme online'is, ei kuritarvitataks ilma meie endi nõusolekuta. See sunnib üha enam rääkima riike sellest, et oleksime kaitstud küberrünnakute eest. See kõik on üks väga suur probleemide kompleks. Kindlasti ühistel väärtustel põhinevad liitlassuhted on olnud Eesti jaoks parim julgeolekupoliitika lahendus, sellepärast on kõik sellised teravad väärtuskonfliktid, olgu Euroopa ja Ühendriikide vahel või ka Euroopa Liidu sees mõnede riikide vahel või mõnede riikide blokkide vahel – need kõik on meie julgeolekuruumile tegelikult halvad.
Hiljaaegu Diplomaatias väga hea analüüsi avaldas Kristi Raik, meie välispoliitika instituudi juht, kes hoiatab meid selle eest, et väärtustel põhineva välispoliitika jaoks ei ole kõige parem aeg. Me oleme sellega väga suurtes raskustes ja näeme murenemist mitmel tasandil. Ma tahaksin selle kohta teha kaks ääremärkust siinkohal. Minu meelest see väärtustel põhinev välispoliitika, millest tema seal artiklis räägib, ei olegi nii tugevalt väärtustel põhinenud. Mingisugusel määral kahtlemata, aga kindlasti on Eesti olnud mõnedes rahvaste õiguste ja inimõiguste küsimustes arg.
Ma palun ka lisaaega!   

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega.

Andres Herkel
Puudutagu see kasvõi Tiibeti küsimust, puudutagu see dalai-Laama visiite jne, jne, aga veelgi enam seda laialdast inimõiguste rikkumist, mis sai alguse Tšetšeenias, millele ei suudetud mobiliseerida piisavalt rahvusvahelist tähelepanu, selleks et Venemaa õigel ajal korrale kutsuda. Ja sealt on järgnenud juba rahvusvahelise õiguse rikkumised olgu Georgias, olgu Süürias, olgu Ukrainas, viimati Kertši väinas. Seda väärtuspõhisust me tegelikult ei ole suutnud ka aja jooksul piisavalt kaitsta.
Nüüd, teine küsimus sellest, et liberalism on ohus. Tegelikult liberaalne maailmakorraldus on olnud see, mis tõi Eestile vabaduse. Need väärtused tõid Eestile vabaduse ja tollal ei jagatud seda vasakliberalismiks või mingisuguseks muuks liberalismiks. Avatuse aeg maailmas on kahetsusväärselt kuidagi pöördunud sulgumisele. Midagi on halvasti läinud, kui inimesed ei tunneta seda, kui kõneldakse inimõigustest – ja eile oli inimõiguste päev –, siis inimesed ei tunneta, et tegelikult kõneldakse nende endi õigustest. Kõneldakse millestki abstraktsest. Selline tunnetus ilmselt näib valdavat ja sellest ei saada aru.
Mu meelest sellises olukorras tuleb väga selgelt keskenduda põhilisele. Tuleb keskenduda sellele, et riikides ei oleks poliitvange, ei toimuks piinamist, aga mitte minna väga laiaks inimõiguste käsitlemisel, sest see ilmselt on võimaldanud paljude väärtuskonfliktide esiletoomist.
Ja kui teha mõned märkused eelkõnelejate juurde, siis ma pean nõustuma selle märkusega, mille tegi siin Taavi Rõivas. Meil kindlasti on õigus oodata oma ministritelt erinevates küsimustes Euroopa Liidus ikkagi koosolekutel osalemist. See on mõnevõrra piinlik, see statistika, mis siin esile tuli. Me ei tohiks iseenda jaoks meie peamist liitlassuhet Euroopas marginaliseerida oma osavõtmatusega.
Ja lõpuks piinlik on seda siit kõnepuldist teha, aga mul on pöördumine ka Riigikogu juhatuse ja istungi juhataja poole. See olukord, kus üks Riigikogu fraktsioon ei ole Euroopa Liidu asjade komisjonis esindatud, vaatamata sellele, et me juba kuu aega tagasi sellekohase taotluse esitasime. Me oleme olnud väga kannatlikud. Ma palun Riigikogu juhatust see taotlus kõige kiiremas korras nüüd rahuldada, et Vabaerakond saaks esindatuse Euroopa Liidu asjade komisjonis. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra Herkel! Järgmisena palun kõnelema Jaak Madisoni Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Palun, kolm minutit lisaaega!

Jaak Madison
Austatud peaminister, istungi juhataja, töökaaslased ja külalised! Euroopa Liit ei ole oma olemuselt muutunud võrreldes möödunud aasta sama ajaga, ja see on halb. See tähendab, et Euroopa Liit on jätkanud veelgi jõulisemalt liikumist samas föderalistlikus suunas, mida olen ma nentinud juba viimasel kolmel korral igal aastal, kui sama küsimust oleme käsitlenud. 
Austatud peaminister rõhutas oma kõnes, kuidas ta nõustub Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga mitmes küsimuses. Mina aga tuletan meelde, mida on antud sügavalt lugupeetud riigijuhid viimase aasta jooksul väljendanud. Prantsusmaa riigijuht Macron on korduvalt väljendanud vajadust liikuda ühise riigikaitsesüsteemi suunas Euroopa Liidus ehk tekitada paralleelorganisatsioon NATO-le. Euroopa Liit ei ole loodud sõjaliseks liiduks, Euroopa rahvad ei ole ühinenud sellise liiduga. Euroopa riikide põhiline kaitseorganisatsioon on olnud NATO ja see peab jääma selleks ning sellest tulenevalt peavad jääma head liitlassuhted Ameerika Ühendriikidega. Prantsusmaa presidendi väljaütlemised on vaid nõrgestanud transatlantilisi suhteid ja me ei tohi seda eirata.
Saksamaa liidukantsler Merkel on aga ilma igasuguse häbi öelnud, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavadki olema valmis loovutama suveräänsust ühise nn projekti nimel. Ma ei ole sellega nõus ja ma pean häbiväärseks, et nii peaminister, välisminister kui Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ei ole sellist föderalistlikku ja Eestile kahjulikku mentaliteeti hukka mõistnud. Kui veel kümme aastat tagasi oleks olnud mõeldamatu, et Saksamaa ja Prantsusmaa riigijuhid kutsuvad ülesse veelgi jõulisemalt föderaliseerima Euroopa Liitu ja kõiki selle eest hoiatajaid peeti paanikaõhutajateks ja valetajateks, siis tänaseks päevaks oleme jõudnud olukorda, kus seda räägitakse juba vabalt ja maskideta. See ei ole Euroopa Liit, millega liitumiseks andis rahvas 2003. aastal toimunud referendumil mandaadi. 
Täna jääb ära hääletus Ühendkuningriigi parlamendis. Ma pean ütlema, et kui lahkumisleppe hääletuse läbikukkumise eest Briti parlamendis hirmutab eelkõige Euroopa Liidu juhtkond, siis järelikult polegi see nii hull. Euroopa Liidus tuleb alatihti vaadata küsimusi pöördvõrdeliselt. Me nägime seda ka 2016. aastal, kui enne Brexiti referendumit hirmutati inimesi maailmalõpu eest, kui britid julgevad lahkuda Euroopa Liidust. Nad julgesid seda teha ja soovisid võtta juhtohjad oma riigi suunamisel tulevikku. Ma ei pea õigeks Euroopa Liidu poliitikat lahkumisläbirääkimistel, kus üritati igal võimalusel karistada Suurbritanniat selle eest, et nad kasutavad võimalust viia ellu nende elanike tahet ja lahkuda liidust. Ma arvan, et selline suhtumine kahjustab ka Eesti positsiooni, sest Eesti huvides on jätkuvalt head liitlassuhted Suurbritanniaga ja meie huvides ei ole prantslaste või sakslastega olla ühes paadis, kui nende huvi on vaid brittide karistamine. Meil tuleb mõista, et Suurbritannia ei saa riskida oma territoriaalse terviklikkuse kahtluse alla seadmisega, mis on suurim risk praeguse lahkumislepingu juures. Meil tuleb mõista, et Briti konservatiivid töötavad selle nimel, et Euroopa Liit ei kasutaks neid ära ning ei tekitaks olukorda, kus riik on pooleldi sees ja pooleldi väljas liidust. Me näeme tänasel päeval, et Euroopa Liidu riikide juhid ei adu reaalset olukorda. Nad ei mõista, et rahulolematus praeguse suunaga aina süveneb ja jõuab varem või hiljem kõikides riikides ka tänavatele või väljendub valimistulemustes. Käesoleva aasta oktoobris teostas Turu-uuringute AS küsitlust, kus üheks küsimuseks oli: "Kas Eesti peaks eirama meile ebasoodsaid Brüsseli juhiseid, kuigi see võib kaasa tuua eurotoetuste vähendamise?" Lausa 66% küsitlusele vastanutest ütles jah. See tähendab, et 2/3 Eesti elanikest ei ole enam nõus sellega, et Eesti seadusandlust juhitakse läbi direktiivide ja määruste, ning nad on nõus, et me peame hakkama sellele vastu. Isegi juhul, kui need nii kiidetud ja rõhutatud toetused vähenevad. Vähenegu, kuid peamine on meie iseseisvus, meie suveräänsus. 
Kui peaminister rõhutas, et ka migratsioonipoliitika ja põgenike ümberasustamine peab olema ainult vabatahtlik, siis kahjuks elab ta üleeilses päevas. Kvoodid on juba reaalsus. Ümberjagamiskvootidest keeldunud riigid anti Euroopa Kohtusse, kuna kvoodisüsteemis osalemine pandi hääletusele 2016. aasta septembris ja Eesti toonane siseminister Hanno Pevkur hääletas selle poolt. Ma ei kahtle absoluutselt, et Jüri Ratas oleks täpselt samamoodi hääletanud. Näiteks Ungari hääletas "vabatahtliku" süsteemi vastu ja Euroopa Liit pöördus sellise jultumuse ehk oma suveräänsuse kaitsmise pärast kohtusse. Selle teema valguses on paslik tuua veel välja üks küsitlus, mis näitab Eesti inimeste meelsust. Juba eelmainitud Turu-uuringute AS-i poolt läbi viidud uuringus käesoleva aasta märtsis selgus, et 78% Eesti elanikest peab kvoodimigrantide Eestist lahkumist heaks nähtuseks. Selline tulemus ei jäta kahtlust, et Eesti elanikud on vastu Euroopa Liidu migratsioonipoliitikale ja nad soovivad meie suveräänsuse kaitsmist.
Head Riigikogu liikmed! Hea peaminister! Ma pean teile meelde tuletama, et me oleme andnud vande kaitsta Eesti põhiseaduslikku korda, millest tuleneb ka kohustus kaitsta meie rahvusriiki ja iseseisvust. Ma tean, et paljud teist ei suudagi isegi mõista, mida tähendab suveräänsus või rahvus, kuid jõulude ajal on meil kõigil ehk hetk, et korra hinge tõmmata ja sügavamalt järele mõtelda. Mõtelge siis, et kui palju meil seda suveräänsust tegelikult ka on. Aitäh kuulamast!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra Madison! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 71 annan sõna peaminister Jüri Ratasele.

Peaminister Jüri Ratas
Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Ma kõigepealt tahan öelda suur tänu, et hoolimata sellest, et 3. märtsil on valimised, siis minu meelest debatt oli asjalik ja ma kuulasin huviga nii küsimusi, aga ka kõikide fraktsiooniesindajate arvamusi. Ja ma arvan, et see arusaam, kes kuidas seda Euroopa Liitu näeb, on oluline. Ma tahan kindlasti öelda, et tänane valitsus on olnud Euroopa Liidu poliitikas laiapõhjalisem nii mõneski teemas kui eelmised, ja ma kõnes mainisin spetsiaalselt näiteks keskkonna- ja sotsiaalpoliitika valdkonda. Euroopa ei ole ainult turg, aga on ka inimesed ja on ka looduskeskkond. Ma tahan öelda, et minu jaoks on olnud ja on Euroopa Liit eelkõige rahuprojekt ja see on väga võimas kujund minu meelest, mida Euroopa Liit kannab tänaseni. See on see väärtus minu meelest, mis me peame hoidma. Euroopa Liit on ka kindlasti see, mis on vähemalt mind õpetanud leidma rohkem kompromisse ja leidma rohkem konsensust.
Ma tahan öelda suur tänu, Toomas Vitsut, sulle siiralt ja loomulikult kogu Euroopa Liidu asjade komisjonile, teie sekretariaadile. Ja ma tahan öelda aitäh ka sinu eelkäijale Kalle Pallingule, kes on selles koosseisus sedasama tööd teinud. Sinu pühendumine, Toomas, ja kogu Euroopa Liidu asjade komisjoni pühendumine Eesti eesistumisel ja Euroopa teemade arutlemisel on olnud väga muljetavaldav ja sisuline. Need mõtted, mida härra Vitsust täna siin käis, et kuidas järgmises koosseisus parandada või veel tihendada valitsuse ja Euroopa Liidu asjade komisjoni suhtlust ja ka peaministri rolli seal – ma täiesti pooldan seda, et need teemad peaksid olema arutelu all ja teha siin teatud muutusi on, ma arvan, õige suund.
Ma loomulikult siin lõppsõnavõtus, nagu ma ütlesin ka oma kõnes, et meil ei ole võitu selles Brexitist, mitte keegi ei võida sellest. Aga selles raskes ja keerulises situatsioonis on minu meelest oluline, et me suudaksime saavutada tegelikult kokkuleppe, me suudaksime saavutada selle, et kui lahkumisest on möödas viis või kümme aastat, me näeme, et Euroopa Liidu ja Suurbritannia suhe on midagi erilist, on midagi rohkemat kui tavapartnerlus. Ja ma arvan, et see on meie jaoks hästi oluline.
Ma tahan tänada kindlasti ka nüüd, kui selle aasta lõpus saab läbi Austria eesistumine, siis tegelikult saab läbi ka trio, kelleks on Eesti, Bulgaaria ja Austria, see koostöö. Minu meelest see on olnud igal juhul hea eesistumine. Võtame kas või selle digiteema, mis on käinud läbi kõikide eesistujate puhul. Ma muidugi tahan öelda suur tänu Riigikantseleile, Riigikantselei direktorile Klen Jääratsile ja kogu tema meeskonnale, kes on seisnud alati Eesti huvide eest, aga on olnud väga lähedane ja hea koostööpartner kõikidele peaministritele, kaasa arvatud minule.
Ma tahan üle mainida, et eelseisval üsna keerulisel, kas see on aasta või poolteist, kui me arutame järgmist MFF-i, Eesti huvid on ühtekuuluvus, poliitikavahendite ja Euroopa Liidu toetusmäära laugem vähenemine, põllumajanduse otsetoetuste kiirem ühtlustamine Euroopa Liidu keskmise suunas, Rail Balticu ja välispiiride väljaehitamise rahastuse tagamine Euroopa Liidu eelarvest. Ma siiralt tahan tänada ka kõiki fraktsioone, kes täna sõna võtsid. Ja ma saan aru, et kriitilisemad olid loomulikult EKRE ja Reformierakond, aga ma tahan ka teid tänada selle eest! Ma arvan, et need olid ausad positsioonid, mida te ütlesite, mida ütlesid välja sotsiaaldemokraadid ja Isamaa ja Vabaerakond. Ma arvan, et selline debatt peabki väga olulisel teemal olema. Ja nii nagu ütles Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, et see on tegelikult ka Eesti jaoks, meie inimeste jaoks hästi tähtis. Nii et suur tänu ja palju jõudu meile kõigile! Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, peaminister Jüri Ratas! Sulgen läbirääkimised ja sellega oleme ära kuulanud ülevaate Vabariigi Valitsuse tegevusest Euroopa Liidu poliitika teostamisel.

2. 12:38 Karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (terrorismivastase võitluse direktiivi ülevõtmine) eelnõu (642 SE) teine lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
Läheme päevakorrapunkti nr 2 juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse nr 642 SE, teise lugemise juurde. Jaanus Karilaid, palun õiguskomisjoni esimehena!

Jaanus Karilaid
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tuletan meelde, et antud eelnõu algatati Vabariigi Valitsuse poolt 28. mail k.a ja esimene lugemine toimus 12. septembril.
Kokkuvõtlikult on sellel eelnõul seitse olulisemat eesmärki. Eelnõusse siis kuriteona sätestatakse väljaõppe saamine terrorikuriteo toimepanemiseks ning terroristlikul eesmärgil reisimine, selle korraldamine, rahastamine ja toetamine. Teiseks, eraldi kuriteona sätestatakse välisriigi luure- või julgeolekuteenistuja poolne Eesti Vabariigi julgeoleku vastu suunatud luuretegevus ning sellise tegevuse toetamine. Kolmandaks täpsustatakse Eesti Vabariigi vastase suhte loomise või pidamise ja ametiisiku riigivastase mõjutamise ja kuriteo koosseise. Neljandaks, teiste ohvriabi teenuste kõrval tagatakse terrorismiohvritele vajaliku psühholoogilise abi andmine kuni vajaduse ära langemiseni. Teenus tagatakse nii Eesti Vabariigis toime pandud teo tagajärjel kannatanutele kui ka Eesti Vabariigi elanikele, kes on saanud kannatada välisriigis toime pandud terrorikuriteo tagajärjel. Viiendaks, terrorikuriteo ohvrile tagatakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi sõltumata tema majanduslikust seisundist. Ja kuuendaks sätestatakse juriidilise isiku vastutus kõikide Eesti Vabariigi vastaste süütegude toimepanemise eest. Ja seitsmendaks, eelnõu §-ga 3 täiendatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses sätestatud terrorismi rahastamise mõistest tulenevalt eelnõuga kavandatavast terroristlikul eesmärgil reisimise korraldamise, rahastamise ja toetamise kuriteo koosseisus.
Ettepanekute esitamise tähtaeg oli 26. september. Fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt ettepanekuid ei tulnud, küll esitas Riigikohus ettepaneku, et eelnõu § 1 punkt 3 näeb ette karistusseadustiku § 2351 uue sõnastuse nii pealkirja kui sisu osas. Ettepanekuga täiendatakse kõnealuse paragrahvi lõikes 1, teksti siseselt viidatud paragrahvide loeteluviitega karistusseadustiku §-le 235. Riigikohus juhtis tähelepanu, et Eesti Vabariigi vastase suhte kuriteokoosseis peaks ühe sisuelemendina viitama ka Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra vastase ühenduse kuriteokoosseisule. Selle ettepaneku ka õiguskomisjon konsensuslikult arvestas ja see oli ka ainuke ettepanek, mille õiguskomisjon heaks kiitis. Tuli ka Justiitsministeeriumilt ettepanek muuta kodakondsusseadust, kuid sisulisse arutellu me sellega ei läinud. Õiguskomisjon leidis, et tuleks tulla eraldi seadusena välja põhiseaduskomisjoni ja laiemapõhjalise aruteluga.
Õiguskomisjon otsustas 4. detsembril esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigiikogu täiskogu päevakorda 11. detsember. Komisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele 19. detsember 2018 ja panna lõpphääletusele. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, hea õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Kuna on laekunud üks muudatusettepanek, siis vaatame selle läbi. Selle on esitanud õiguskomisjon, juhtivkomisjon on seisukohal, et arvestada täielikult. Oleme ka selle muudatusettepaneku läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 642 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Ja sellega on ka tänane istung lõppenud. Aitäh teile kõigile osalemast!
Tuletan siis veel kord meelde, et kohe peale istungi lõppu peaks toimuma siin istungisaalis Eesti 200 mälupanga toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsujaks on Laine Randjärv. Aitäh teile kõigile!

Istungi lõpp kell 12.44.