XIII Riigikogu Verbatim record
VIII istungjärk
Wednesday, 07. november 2018, kell 14:00

Unedited

Table of ContentsArrow

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor
Austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevase istungiga. Kas on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 76 Riigikogu liiget.
Päevakorrast. Nimelt on rahanduskomisjon teinud ettepaneku võtta tänase istungi päevakorrast välja neljas punkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) kolmas lugemine. (Kommentaar saalist.) Ei kuule? Mikrofon töötab? Kordan. Kas te kuulete nüüd mind? Päevakorra täiendamisest. Rahanduskomisjon on teinud ettepaneku võtta tänase istungi päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (675 SE) kolmas lugemine.

1. 14:03 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Läheme kolmapäevase päevakorra juurde. Kõigepealt maaelukomisjoni algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korraldamise seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (687 SE) esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja on komisjoni esimees Aivar Kokk. Palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse, kalandusturu korralduse seaduse, perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt ei kohaldata enam viivist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise alusel antud toetusraha tagasinõudmise ...

Esimees Eiki Nestor
Aivar Kokk, ole hea, anna andeks! (Helistab kella) Aitäh! Võib jätkata.

Aivar Kokk
Eelnõu kohaselt ei kohaldata enam viivist Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetusraha tagasinõudmise ajatamisel. Teise olulise muudatusena täiendatakse neid seadusi eraõiguse kohtupraktikas juurdunud põhimõttega, mille kohaselt viivist ei arvestata põhivõlgnevusest ületavas osas. Ja komisjon on neid kolmel oma istungil arutanud ja on teinud otsuse, et täna see eelnõu esimesele lugemisele saata. Esimene ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja kui esimene lugemine lõpetatakse, siis parandusettepanekuteks vastavalt Riigikogu töökorrale 10 tööpäeva. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Kas eelnõu algatajale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulen läbirääkimised. Eelnõu 687 SE esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute tähtajaks 21. november kell 17.15.

2. 14:06 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (702 SE) esimene lugemine. Algatajapoolne ettekandja on Külliki Kübarsepp. Palun!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, hea esimees! Head saadikud! Tegemist on tõesti Vabaerakonna algatusega muuta Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu, mis puudutab valitsusliikmete koosseisu üldarvu muutmist. Nimelt, kehtiva seaduse alusel võib valitsusse kuuluda koos peaministriga kokku kuni 15 liiget. Meie teeme ettepaneku, et see oleks kuni 12 liiget. Miks? Põhjuseid on mitmeid. Alustame sellest, et tegemist on kindlasti muudatusettepanekuga, mis on üks detail riigireformist. Riigireformi temaatika on meil viimastel nädalatel tänu ühele sihtasutusele väga aktiivselt päevakorras – ka nemad on analoogse ettepaneku teinud, ministrite arvu vähendamise. Kuid miks me räägime riigireformist niivõrd teravalt, on ju vajadus seoses meie rahvastikuarvu vähenemisega, meie tulubaasi vähenemisega, mis ütleb seda, et meie maksumaksjad ei jõua lihtsalt seda riigiaparatuuri üleval hoida. Ja riigiaparatuuri üks osa on tõesti siis üle vaadata valitsuskoosseis. Ma esitan siin ka ühe tsitaadi. Eelmise nädala Postimehes, kolmapäevases Postimehes Aimar Altosaar on öelnud riigireformise teema kohta niiviisi: "Kui parlamendikohta taotlevad poliitikud ei lähe sinna riigireformi tegema, siis tahaks teada, mida nad sinna üldse tegema lähevad." Ehk tegemist on meie ühiskonnale väga olulise ... just tulevikule mõeldes väga olulise küsimusega.
Teiseks, käesoleva valitsuse ministrite vahetamine, väga sage ministrite vahetamine on teinud meid murelikuks. Nimetan mõned nimed: Korb, Repinski, Aab, Sester, Tsahkna, Pomerants, Ossinovski, Palo. Ja siin on ka neid ministreid, lahkunud nendelt ametikohtadelt, mille ministeeriumi all on n-ö dubleerivad ametid. Need kolm ministeeriumi, kus on dubleerivad ministriametid, on Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium. See dubleerimine sai alguse 2014. aastast, mil võimule tuli peaminister Taavi Rõivas. Ja tol hetkel oli see selgelt arusaadav, et ta püüdis ja soovis anda väga selge poliitilise sõnumi, mis valdkondades ta tahaks oma prioriteete seada. Vahepeal tuli ametisse Jüri Ratas suurte loosungite ja eeldustega, aga mitte midagi sisuliselt ei ole muutunud. Pigem, mida me kohtasime erinevate väljaannete ja inimeste suhtluste kaudu, oli see, et uued ministrid, kes istusid üle koridori, ei saanud omavahel läbi, sest nad ei tahtnud aktsepteerida neid võimupiirkondi või neid valdkondi, mis oli ette määratud, ja oli suur segadus.
Toon ka ühe näite, et see dubleerimine ühe ministeeriumi all on viinud ka selleni, et pädevused on hajunud. Me siin saalis oleme Vabaerakonna ettepanekul mitmetel kordadel kiire internetiühenduse levikust rääkinud ja rääkinud. Üks probleem, mida me väga selgelt tajusime, kui me ka vaatasime erinevaid kirjavahetusi ametkondade vahel, siis ühe ja sama katuse all erinevate ministrite haldusalas puudus näiteks kogemus. Kurb kogemus Estonian Airist, kus oli väga selge sõnum, mis asi on riigiabi, mida tohib toetada ja mida ei tohi toetada. Aga kui meedet välja töötati kiire interneti levitamise osas, siis sellest teadmisest polnud õrna aimugi ja see tekitas väga suurt muret. Lisaks, ka komisjonis, põhiseaduskomisjonis arutelu all tuli välja see, et need saadikud, kes on omanud ministriportfelli, olid sellele ettepanekule kategooriliselt vastu ühel põhjusel: ministril on ju tööd nii palju, et kuidas saab neid üldse vähemaks võtta valitsuse koosseisust. Siin ongi see küsimus, kas minister peaks olema strateegiate ja poliitikate looja. Tänasel hetkel on ta ka seaduslooja, sest ta meile väga palju annab tööd ette. Meie oleme sellise passiivse mugavuspositsiooni võtnud. Või minister peaks olema just tõesti strateegiate looja, mitte niivõrd tulekahjude ja igapäevaste küsimuste lahendaja?
Olen ise ka ministeeriumis mõned aastad praktiseerinud ja näinud tõesti, et ministrite töökoormus on äärmiselt intensiivne. Kuid meie ettepaneku üks eesmärk võikski olla see, et kui me jagame ressursse mõistlikumalt, optimaalsemalt, siis on võimalik ka ministrite töökorraldus üle vaadata, mis – Eesti riigi väljakutseid mõeldes –võiks olla pigem ikkagi strateegiate ja poliitikate väljatöötaja, mitte igapäevaste tulekahjude kustutaja. Selleks tal on ju terve ministeerium, kes võiks selle n-ö igapäeva nipet-näpet asjaga tegeleda.
Me ei saa ka rääkimata jätta, et meie eelnõul on eelarvesse positiivne mõju. Kui me räägime kolme ministri ja tema vähemalt seitsme nõuniku automaatsest kaotamisest, siis palgafondi hoiaksime kokku ligi pool miljonit eurot. Loomulikult on võimalik sinna juurde arvutada ka erinevaid esinduskulusid, autojuhte ja muid kulusid. Meile on esitatud ka kriitikat, loomulikult, miks mitte seda eelnõu toetada. Üks, mida ma olen kuulnud, on see, et see on ju puhas formaalsus. Mida see sisuliselt muudab? Ma ütleks, see on nii ja naa. Formaalsus on selles mõttes juba olnud ka meil siin saalis võetud haldusreform, mis oli puhtalt piiride muutmine. Mida me haldusreformi all oleksime soovinud? Oleks kindlasti soovinud omavalitsuste ülesannete tulubaasi arutelu, mida ju ei soovitud. Teisalt, antud eelnõu annab just selle võimaluse sisuliseks debatiks, mis on ministrite roll ja kas meie, Riigikogu, kes tegelikult ju kinnitab valitsuse, ja oma fraktsioonide kaudu te ju panete sinna kindlasti ametisse parimad, et see oleks veel efektiivsem, veel mõtestatum, veel tulemuslikum eesti rahvale mõeldes.
Järgmine kriitika, mida on esitatud: aga praegu on ju võimalik väiksemat koosseisu moodustada. Seaduses on kirjutatud, et ei tohi olla üle 15 saadiku. Jah, siin tuleb minu meelest mängu see inimlik karmi sõnaga öeldes ahnus. Palju lihtsam on koalitsioone ju moodustada, kui kõik koalitsioonipartnerid saavad maksimumi. Ja see paraku ei sea alust sellele, et arutatakse sisuliselt, mis ühe või teise ministri roll selle järgmise nelja aasta perioodi jooksul võiks olla. Ma väidan seda, et kui meil on ette seatud väiksem maksimaalne lagi, siis koalitsioon on automaatselt orienteeritud konkreetsemate ja sihipärasemate eesmärkide ja ministrite mehitamise küsimise lahendamiseks. Praegu see tundub nagu ülepaisutatuna. Kui lugeda valitsuse vastust antud meie eelnõule, siis minul läks küll ohupirn põlema. Miks? See vastus põlistab täitevõimu üleolekut seadusandliku võimu üle, kus öeldakse väga selgelt välja, et peaminister peab olema A ja O valitsuse moodustamisel. Vabandust, aga meie nimetame siin saalis valitsuse ametisse. Ja seetõttu peab olema ka meil see roll mõjusam ja tugevam roll välja öelda, mis võiks olla see maksimumlagi.
Tuli välja eelnõu menetlemisel ka meie eelnõu üks nõrk koht. Nõrk koht on see, et me oleme jätnud hooletusse fraktsiooni sees selle arutelu, et mis see jõustumise tähtaeg võiks olla. Kindlasti oleme me valmis menetluse käigus lähenema selles suunas, et loomulikult muudatus ei jõustuks käesoleva koosseisu ajal, vaid see käesolev muudatus jõustuks uue valitsuse ametisse astumisega, meil oleks väga selged piirid.
Korraks veel mainin seda, et Eesti riigi valitsemiskultuuri ja tema omapära on väga põhjalikult läbi erinevate aastate uuritud OECD poolt, riigivalitsemise raporteid on tehtud. Isegi kui see üks on tehtud 2011. aastal, siis sa loed seda kui see kohalduks üksüheselt endiselt Eesti tänapäeva, sest tõesti, me oleme olnud arad ja väga tagasihoidlikud riigivalitsemise küsimuste muudatuste ellukutsumisel. Üks probleem on see, et meile öeldakse, et me oleme oma tegevuses väga vähe eesmärgistatud, me oleme väga killustunud. Meie eelnõu küll, loomulikult, kui te siia peale vaatate veel ei haara neid paragrahve Vabariigi Valitsuse seadusest, mis võib-olla teeks selle ettepaneku veel konkreetsemaks. Ma puudutan siis seda paragrahvi, kus on üles loetletud ministeeriumide nimed. Aga loomulik oleks loomulikult see, et me pikas perspektiivis räägiksime ka ministeeriumide võimalikust liitmisest. Aastaid ja aastaid, valimistest valmistesse on räägitud võimalusest, et maaelu- ja keskkonnapoliitika võiks ühe katuse alla viia, sest see sihtrühm on kahjuks üsna väike võrreldes muude valdkondadega. Ja ma siiralt ikkagi loodan, et need dubleerivad ministrikohad ei ole vajalikud. Meil on piisavalt spetsialiste, meil on piisavalt ministeeriumis ametnikke, et neid valdkondi katta n-ö inimeste kaasabil. Minister ei saa ega pea olema kõiketeadja, vaid ta on meeskonnajuht. Ja seetõttu näeme seda rolli, et valitsus ... Soome tõi just nüüd, 2015 – samal ajal valimised kui meil – selle erisuse. Me riigireformi probleemkomisjoniga käisime seal külas, neil on parlamendis tulevikukomisjon 1992. aastast, kus viimased peaministrid, komisjoni juhid on tulnud just sealt peaministri staatusesse. Ja Sipilä on rakendanud selle meetodi, mida ei ole siiani Soomes tehtud, mille peale võiks Eesti nagu ka mõelda, et nad ongi valitsuskoalitsiooni leppes kokku leppinud nelja aasta neli suurt eesmärki, mida kindlasti tuleks saavutada. Nad on loobunud meile väga omasest detailsest n-ö Exceli tabelist. See tähendab seda, et valitsusliikmetel on vähemalt iga kvartal strateegilised arutelud, mis vaatavad need neli-viis suuremat prioriteeti üle ja reageerivad vastavalt muudatustele, aga see on nagu selline julgus mõelda, mismoodi võiks teistmoodi riiki operatiivsemalt ja sihipärasemalt muuta, sest neil on ka samad probleemid ukse ees mis meil. Ehk kõige suurem probleem on elanikkonna vananemine ja selle muutustega toimetulemine.
Põhiseaduskomisjon kahjuks küll ei toetanud antud eelnõu esimese lugemise lõpetamist. Kuid ma väga palun siin saalis saadikuid seda otsust ümber väänama ja selle esimese lugemise lõpetama, sest meil ühiskond ootab riigivalitsemisalaselt muudatusi. Ja me oleme andnud teile võimaluse debati ja võimalike lahenduste väljapakkumiseks jätkata. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused eelnõu algatajale. Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea Külliki! Kõigepealt peaks nagu su sõnavõtus vea ära parandama, et Riigikogu ei kinnita ühtegi ministrit, Riigikogu annab peaministrikandidaadile volituse valitsus moodustada. Selle juures ei ole meil nagu mingisugust rolli otseselt, et me ei hääleta siin, kas keegi minister on või ei ole keegi minister. Sealt tulenevalt teine pool, et miks 12, mitte 13 või 11 ministrit või mingi muu number? Kui me räägime kulude kokkuhoiust, siis ministrite arv on täna 15, ministeeriumiametnike arv on kuskil 3500, aga maksumaksja raha eest palka saavate inimeste arv läheneb 150 000-le. Et võiks hakata otsast ikka sealtpoolt, kus rahvast palju on, ja sealt nagu koondama, mitte tegema, nagu sa ise ütlesid, siin formaalseid otsuseid, vaid teeks ikka see, mis tegelikult on. Ja teistpidi...

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Külliki Kübarsepp
Aitäh, Aivar! Ma tean, et riigireformi probleemkomisjonis sa oled üks tulihingelisemaid võitlejaid: riigi kulud tuleb alla saada. Alustame siis sellest. Meil on millegipärast riigivalitsemine ülevalt alla. Et alustame siis eeskujudest, saame ... Ei, Riigikogu saame ka loomulikult muuta ja vähendada, kui selleks poliitiline kokkulepe on. Noh, kõige brutaalsem on öelda, et kala mädaneb peast. Kui sa saad selle pea korda saada, oma mõtted selgeks saada, siis sa saad ka allstruktuurides muudatusi ellu kutsuda. Seepärast ma teeks julgemaid otsuseid. Miks 12? See tuleb mul sellest politoloogilisest mõtlemisest, arusaamisest, et siiani on valitsuskoalitsioone moodustanud peamiselt kolm osapoolt, see on ilus number, mis jagub kolmega.

Esimees Eiki Nestor
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! No ühelt poolt, ega see muidugi tore ei ole, et ministrid vahetuvad nagu teatesprindis, iga natukese aja tagant, aga ma ei ole päris kindel, et see põhjus on selles, et reeglistik on vale. Ma usun, et siin on põhjust ka natukene selles, et kõik ministrid võib-olla ei ole oma tööga päris hästi hakkama saanud, ja kui me vaatame neid põhjuseid, miks ministrid on vahetunud, siis ei ole need kindlasti olnud ainult kuidagi seadusest tulenevalt, vaid pigem see teine pool. Kui toon näite, siis Arto Aas tegi ministrina sellelsamal teemal, mida te siin eelküsijaga pendeldasite, väga põhjaliku töö, vedas nii haldusreformi finišisse ja väga edukalt finišisse kui ka sel ajal vähenes riigilt palka saavate inimeste arv ühe aastaga 1500 inimese võrra. Pärast seda on olnud, ma ei suudagi enam kokku lugeda, kas 3 või 4 või mitu sama valdkonna ministrit ja ausalt öeldes pole mitte keegi millegi erilisega nendest silma paistnud, andku nad kõik mulle andeks, aga nii see paraku paistab. (E. Nestor: "Küsimus!") Et kas te olete valmis möönma, et tegelikult sõltub väga palju ikkagi ka ministri isikust? Aitäh!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Loomulikult sõltub isikust, tema motiveeritusest, oskusest eesmärke seada, neid ellu viia. Eelnevale kommentaarile niipalju lisaks, et kui on kaheksa ministrit vahetunud nii lühikese ajaperioodi jooksul, siis kindlasti on näha seal inimeste võimekust kui ka seda, et inimesed on väsinud. Ja näha, kuidas erakonnad on olnud siis hädas uute inimestega neid ametikohti täitmast, see tundub nii punnitatuna ja kaob nagu see point ära, et mida nad siis ikkagi sinna lähevad tegema, tõesti ainult formaalselt kohta täitma või. See ei ole normaalne. Ma ettekande lõpus tõin ka selle välja, et loomulikult võiks koostöös, koosmõjus selle ettepanekuga arutada seda, et kas meil on esiteks nii palju ministeeriume vaja, mis toob loomulikult selle küsimuse ka päevakorda, et kas võiks olla paindlikum luua neid ministriameteid, mida koalitsioon antud hetkel otstarbekaks või meie ühiskonna vajadused jooksvalt vajavad. See oleks ka mõistlik arutelu, mida võiksime siin pidada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Siin kõlas, et saal võiks nagu väänata seda komisjoni otsust ja toetada, eks ju. Hea meelega toetan, ainult et kui te pakute kedagi koondada, siis te peate ära tõestama, et need inimesed, kes koondatakse, neid pole vaja. See tähendab, et kas nad dubleerivad teineteise tööd või nende töökoormus on nii väike, et seda tööd pole üldse vaja. Vot need on need otsustavad punktid, eks ju. Kas teil on võimalik selle kolme ministeeriumi puhul, millest te räägite, tuua välja sellised faktid? Aitäh!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Kindlasti dubleerimise küsimus on enam, silmas pidades Sotsiaal- ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Vabaerakond on selles õndsas seisus, et tal ei ole vahetut valitsuskoalitsiooni kogemust, ministriameti kogemust, me saame vaadata seda n-ö pilguga "inimene tänavalt." Ja see, kuidas inimesi jooksutatakse ühe, teise ukse tagant, kui sa võiksid tegelikult kõik teenused ja informatsiooni kätte saada ühest aknast, seda kuidagi ei tingi ega garanteeri. Praegu jääb arusaamatuks, miks on meil riigihalduse ministri ametikoht, sest siin nii mitmedki eelnevad ministrid on öelnud, et kui haldusreform on läbi viidud, siin reedel juba tuleb esimese aastapäeva konverents, et haldusreform on läbi viidud, siis kustutatakse tuli. Tänaseni seda tuld kustutatud ei ole, täna me ei näe, mis on need väga selged funktsioonid, mida riigihalduse minister täidab. Pigem, kui vaadata siin erinevaid raporteid, kevadel siin viimati meie enda alluvuses olnud Arenguseire Keskus, hiljaaegu saadikutele levitati ka analüüsiosakonna poolt koostatud kohaliku omavalitsuse temaatilist raportit, on näha, et meie omavalitsuste võimekus, meie omavalitsuste osalemine poliitikate loomisel ei ole mitte üks gramm paranenud, rääkimata suurtest muudatustest, mida võiks esile tuua tulubaasi moodustamise küsimuse lahendamine. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selles eelnõus on muidugi ratsionaalne iva, et tõesti, elanike arv väheneb ja kõik peab muutuma mõistlikumaks ja ratsionaalsemaks. Aga on teil ka selles poliitilises taustas lahti kirjutatud üks veendumus ja te ütlete, et aastate jooksul on ministriamet poliitilisest visiooni loojast muutunud ministeeriumi administraatoriks. See pani mind huvi tundma, et kas te võite ajaloost tuua näiteid siin, taasiseseisvunud Eesti ajaloost, et millised ministrid olid siis tõelised visiooni loojad, kui tohib paluda. Aitäh!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Visiooni loodi kindlasti 1990. aastatel, kui ehitati üles meie riiki. Ma arvan, meie riik ei oleks täna selline, kui ei oleks neid julgeid mehi ja naisi tollel ajal olnud, kes siis ametis olid. See, kas minister on administraator, seda minu meelest kinnitas Jevgeni Ossinovski põhiseaduskomisjonis oma vastulauses, kus ta ütles, et lihtsalt ei ole aega tegeleda strateegiliste pikaajaliste küsimuste lahendamisega, vaid pidevalt tuleb tegeleda tulekahjude kustutamisega ja seetõttu ei ole mõeldav, et ministriametite arvu vähendamist võiks üldse päevakorda võttagi. Ma arvan, see ei ole argument. Ma arvan, et õigem oleks olla avatud ja mõelda, mida teha teisiti, mitte seda, kuidas vanasse, kiviaega kinni jääda. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Siret Kotka-Repinski, palun!

Siret Kotka-Repinski
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuna see eelnõu on tingitud tõdemusest, et Eesti rahvaarv väheneb, siis ma loodan, et te olete lugenud ikkagi eelmise nädala ja üle-eelmise nädala statistikat, mis ütles, et Eesti rahvastik tegelikult eelmine aasta kasvas 3000 inimese võrra sisserändajate toel. Aga mitte sellest ei taha ma küsida, vaid et te tõite välja selle, et maaelu- ja keskonnaministeeriumid tulevad eelkõige ühendada sellepärast, et nende sihtrühmad on väikesed. Kas tegu oli tõesti keeleväärtusega või Vabaerakonna jaoks ei ole elu maal hoidmine ja siis looduskeskkonna kaitse piisavalt prioriteetne?

Külliki Kübarsepp
Aitäh küsimuse eest! Mina väljendasin neid seisukohti, mida on esitatud erinevate kampaaniaperioodide ja arutelude jooksul. Ja see on olnud kahjuks, ma ütlen ka "kahjuks", üks enam kõlanud argumente, sest võrreldakse turu osakaalu SKT-st. Ma ise olen üsnagi maa- ja keskkonnataustaga inimene ja mind ennast teeb ka natukene kurvaks, et sellistes kategooriates mõeldakse. Aga kui ma olen ise olnud ministeeriumis ja öeldakse, et ma ei saa selle MTÜ-ga suhelda, ministril ei ole aega temaga suhelda, sest seal on 20 liiget ja teises on 200 liiget, kuigi nad räägivad samast asjast, siis see on minu meelest veel halvem alandamine Eesti inimeste ees. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Helmut Hallemaa, palun!

Helmut Hallemaa
Aitäh, esimees! Hea kolleeg ettekandjana! Küsimused tulenevad sinu vastustest, mitte niivõrd isegi sellest eelnõust. Nullbürokraatia poole liikumine on ülioluline, ja selles ma olen sinuga täitsa ühte meelt, ilmselt paljudega siin saalis. Sellele tõi väga hea metafoori suvel arutelul Jaak Aaviksoo, kui ta ütles, et see on sahtlite tühjendamine. Aga sinu vastustest tuli justkui välja, et me peaks vaatama terve avaliku sektori kärpimist või vähendamist. Ja ma küsin nüüd. Minu arvates peaks sealt väljas olema kindlasti õpetajad, politseinikud, päästjad, sotsiaalkaitsetöötajad ja paljud teised, sest eluliselt ja oluliselt inimestele teenuseid pakkuvad inimesed. Kas sa jagad seda? Ja teine tuleneb sellest heast ütlusest, et sa kutsusid meid üles meie otsust ehk põhiseaduskomisjoni otsust väänama. Kuidas sa seda nüüd hästi ette kujutad ja kuidas see haakub teie poolt vähemalt sõnades viljeldud demokraatia printsiipidega? Me siin oleme tegelikult oma otsustes ikkagi vabad? Aitäh sulle!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Jah, Vabaerakond on sellel seisukohal. Meditsiinitöötajad, õpetajad, sisekaitsevaldkonnas inimesed –nende inimeste arvu me ei saa vähendada. Liiatigi, kui minu põhikoht on õiguskomisjonis, näeme, et patrullide vähesus mõjutab väga selgelt seda, mis meil liikluses toimub, siis see ei ole absoluutselt õigustatud. Küll aga me räägime sellest riigiaparatuurist, mis käsitleb riigivalitsemist – ministeeriumid, nende allasutused, sihtasutused, MTÜ-d, kõik sellised, mis loovad ja aitavad vohada meie bürokraatial. Meie tulevik on ju paraku see – õnneks või kahjuks, see on hinnangute küsimus –, et me infotehnoloogiliselt suudaks järjest enam meie kodanikke kõnetada ja olla partner, on see siis poliitika, mida Raivo Vare on siin öelnud, et ühe akna poliitika. Aga selleks, et see asi kõik hakkaks toimuma, on meil vaja alustada inimestest ja näidata see maksimaalne piir siin ette. Tulles sinu teise kommentaari juurde, siis me olemegi siin, et otsustada. Ja ka komisjon võib eksida. Aga suur saal võiks vahepeal mitte eksida. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Taavi Rõivas, palun!

Taavi Rõivas
Aitäh! Hea ettekandja! Ma oleksin muidugi väga ettevaatlik ühe näite ekstrapoleerimisel ja eriti just Jevgeni Ossinovski selliseks ministri etaloniks toomisel. (K. Kübarsepp naerab.) Ma saan aru, et kui temal ühel korral ei olnud aega või strateegiadokumentidega tegeleda, siis enne teda oli tegelikult ametis terve rida ministreid ja osadel neist oli poole suurem portfell ja oli aega tegeleda ka strateegiliste valikutega. Üks selline minister istub, endine minister istub teie selja taga näiteks. Samuti ei ole olnud Ossinovskil aega ka Euroopas Eestit esindada, aga on sama ameti pidajaid, kes on kõikidel koosolekutel osalenud. Nii et ma arvan, et ühe näite varalt ei saa otsustada kõikide Eesti ministrite üle.
Aga mu küsimus puudutab seda, et kas te põhimõtteliselt olete valmis aktsepteerima seda lähenemist, et kui tuleb ametisse valitsus, kes soovib mõne valdkonna, näiteks väliskaubanduse, ütleme ükskõik mis näite, täiesti nagu uuele tasemele viia ja seal valdkonnas midagi paremaks teha, kas te põhimõtteliselt aktsepteerite, et võiks olla võimalus luua siis väliskaubanduse minister näiteks, kui selline prioriteet seatakse? Aitäh!

Külliki Kübarsepp
Jah. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru
Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Rääkisime probleemidest, rahvastiku vähenemisest. Ja rahvastik on Eestimaal tõepoolest probleem. Et kuidas on mõtted selles osas, et võib-olla haldusminister kaotada, aga tema asemele kõlbaks võib-olla hoopis rahvastikuminister tagasi tuua, nagu 2009. aastani oli? Aitäh!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Mõttel oleks jumet, kui meie siin saalis suudaks sellele ministrile ka sisu anda. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse
Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt ettekandja! Põllumajandus koos toiduainetööstusega on ligi 9–10% SKT-st, tegelikult seda sihtrühma justkui oleks. Ja keskkond minu meelest puudutab kogu meie tulevikku ja arusaamist. Nii et võib-olla pigem küsida seda, kas selle kahe ministeeriumi kokkupanemine selles valguses ja teadmises on väga mõistlik. Võivad kannatada mõlemad pooled. Aga te viitasite sellele, et me peaksime siin ühelt poolt otsused tegema, kui on toimunud valimised ja tekib poliitiline koalitsioon. Ja tegelikult poliitiline koalitsioon saab ja võib alati otsustada selle üle, kui palju neid ministreid on. Kas teile ei tundu, et see on samasugune rahva mandaadi elluviimine, et ei peaks seal piire panema just läbi selle, et olla ühelt poolt paindlik, efektiivne ja reageerida kiiresti ja see Jevgeni näide ilmselt ei olnud kõige parem, sest minu arust suurem prioriteet oli partei juhtimine, vähemalt avalikkusele sai tema poolt vist nii välja öeldud. Kas see paindlikkus, minu arvates ühe väikese riigi puhul, eriti meil, oleks väga mõistlik?

Esimees Eiki Nestor
Aitäh!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Sa tõid päris mitmeid olulisi kitsaskohti või arutelukohti, mida tuleks arutada. Ja me ettepanek olekski, meie ettepaneku üks argument on see, et arutada just paindlikkust läbi valdkonnapoliitikate, mida on vaja tegelikult meil ühiskonnas ellu viia. Mitte selle võrra, et meil paindlikkus oleks selleks, et meil oleks kas 10 või 15 ministrit. Oluline on ju see, mida need ministrid teevad. Kuidas nad oma, meie ühiskonda, meie riiki edasi viivad, mitte niivõrd väga see, kes seal nüüd parasjagu peab istuma, kas erakonna esimees peab olema – meil on siin automaatselt erakonna esimehed kabinetiliikmed –, et kas see on mõistlik. Kui lugeda ka erinevaid raporteid, siis ma saangi aru, et meie paindlikkus on puudulik just selles, et me oskaksime eesmärke seada ja nendele operatiivselt lahendusi leida. Tihtilugu tuleb see automaatne vastus, et ei saa üht või teist asja teha, sest nii ei ole olnud kombeks. Siit ongi vaja seda uut mõtlemise malli, et anda väike ajend teistsugusteks lähenemistes. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui mu hea kolleeg küsis su käest, et kus sul tuli see arusaamine, et Maaelu- ja Keskkonnaministeeriumil on teemat väga vähe ja keda mõjutavad, neid inimesi on vähe, siis sa vastasid selle peale, et see on tulnud kampaaniatest. Oskad sa täpsustada, kelle ja millistest kampaaniatest on tulnud arusaamine, et keskkonna- ja maaeluteema on väheoluline? Aitäh!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Ta ei ole kindlasti väheoluline, aga võimalikust, rõhutan uuesti, võimalikust kahe ministeeriumi liitmisest on arutatud näiteks 2007. aasta Riigikogu valimiste ajal. Peale seda ma asusin ka põllumajandusministeeriumis ministri nõunikuna ka tööle, see n-ö kõlksus läbi mitmete kohtumiste ja arutelude. Minu mälu järgi oli see ka päevakorras 2011. aasta valimistel, siis ma olin väga otseselt ja juriidiliselt seotud IRL-iga, kes ka omakeskis neid debatte tollel ajal siis Helir-Valdor Seederi eestvõttel ka natukene pidas. Nii et ma olen selle aruteludes osalenud ja nendega kokku puutunud, aga need arutelud ei ole kunagi leppinud sellise selge otsustusega, vaid need ongi jäänud aruteludeks. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui Jüri Raidla mõni aega tagasi oma 10 ettepanekuga välja tuli, siis ta ütles, et võiks 15% võrra ametnikkonda vähendada. Nüüd on ta palju radikaalsemaks muutunud ja mõni päev tagasi, kui me temaga rääkisime, et võiks ka 1000 ametnikuga hakkama saada n-ö kogu ministeeriumite seltskonnas. Et kas see, mis te sellest arvate, et noh praegune 12, 11 või 13 ministrit, aga äkki peaks ikka algama altpoolt peale, et võiks ikka ametnikke üsna tublisti n-ö kokku tõmmata? Aitäh!

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Niipalju kui mina olen Riigireformi Sihtasutuse ettepanekust aru saanud, siis nemad tahaksid Eesti riiki luua ühe suure superministeeriumi. Ja võib-olla sinna struktuuri, ühe superministeeriumi struktuuri ongi mõistlik, et üle 1000 inimese ei mahukski. Küll aga tekib siin nagu see küsimus, et kas siis need poliitikad ei haju üldse ära, kas meil tuleb siis peaministri ülemvõim, mis kahandab parlamentaarse võimu osakaalu kardinaalselt. Kas ja kuidas antud lahendus mõjutab siis ka parlamendi tööd selles osas, et kas siis on üldse meil ka komisjone vaja? Sellised utoopilised küsimused ja mõtted tekivad nende küsimuste või selle lahenduse peale, mida nad pakuvad. Mina olen kuulnud, et siiani nad räägivad 50%-st ametnike koondamisest, mitte 15-st. See on ambitsioonikas väljakutse, millele annab läheneda nii ülevalt, valitsuse tasandilt, parlamendi tasemelt, kui ka alt, ametnikkonna tasandilt, lihtametniku tasandilt. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle küll imponeerib see suur valitsuse maja ja miks mitte 1000, aga äkki hoopis 700 ametnikku ja ülejäänud saaks n-ö tootvale tööle. Aga mulle jäi kõrvu sinu ettekandest, et sind teeb murelikuks see, et ministrid kiiresti vahetuvad. Eelnõus seda ei ole, aga kas siis peaks kuidagi tsensuse tegema, et kui ametisse saab minister, siis ei tohi teda mingi aeg nagu puutuda või?

Külliki Kübarsepp
Aitäh! Loomulikult teeb murelikuks ministrite tihe vahetumine, aga meie praktikad on näidanud, et nad on ka ju läinud seal väga erinevatel põhjustel, kes ei ole saanud aru, et ta on Eesti Vabariigi patrioot ja tunnustab tema liitlassuhteid, kes on jäänud oma ebaväärika käitumisega vahele, jne, jne. Ja on loomulikult inimesi, kes on öelnud, et ma enam ei viitsi ja ei jaksa selle ametiga tegeleda, mis on, ma arvan, parem ausus kui see, kui me kas Riigikontrolli või kellegi teise asutuse tulemusena näeme, et võimu on hoopis kuritarvitatud isiklike huvide kaitseks. Mina isiklikult ei kujuta ette, et me hakkaksime ministreid à la CV alusel ametisse nimetama või neid sealt maha võtma. Oluline on ikkagi see, et minister teab, miks ta sellel positsioonil on. Siin ma isegi väga toetan Riigireformi Sihtasutuse seda ettepanekut, enne kui ministrit ametisse nimetatakse, võiks ta teha erialase kuulamise vastavas komisjonis ja/või tuua ka siia suure saali ette, et seda dialoogi ka koalitsiooni sees dialoogi opositsioonisaadikute kaasamise kaudu, mida Jüri Ratas suuresti-suuresti lubas oma juba pool aastat, kui ta veel ametis oli, aga tänaseks ta ei mäleta midagi. Et see kindlasti toob kindlasti seda ühiskonna tervikpilti ja nägemust ja vajaduste nägemust rohkem kui praegune suletud süsteem. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Aitäh, Külliki Kübarsepp! Eelnõu algatajale rohkem küsimusi ei ole. Põhiseaduskomisjonipoolne ettekandja on Jaak Madison. Palun!

Jaak Madison
Aitäh, Riigikogu esimees! Head kolleegid! Antud väga olulist eelnõu arutas põhiseaduskomisjon lausa kahel korral. Esimest korda 24. septembril, kui toimus sisuline arutelu eelnõu teemal, võtsid osa kõik komisjoni liikmed, väljaarvatud Lauri Luik ja siinkõneleja. Debatt oli väga sisukas. Tõstatati küsimusi, et mis on asja eesmärk. Mitmed komisjoniliikmed, näiteks Jevgeni Ossinovski, Marko Pomerants, Helmut Hallemaa, Peep Aru, ei pidanud mõistlikuks antud seaduseelnõu näol kehtestada ülempiiriks 12 ministrit. Rõhutati praegust olukorda, kus Riigikogul on olemas kaudne kontrollivõimalus määrata, kui palju võib olla ministreid valitsuses, kuna Riigikogu annab volituse peaministrile, kes tuleb oma mandaati küsima siit saalist.
Väga sisukas arutelu lõppes menetlusotsustega, et võtta tol korral päevakorda 9. oktoobriks. Selle poolt hääletas kuus komisjoni liiget, vastu oli üks, erapooletuid ei olnud. Ja tol korral määrati põhiseaduskomisjonipoolseks ettekandjaks komisjoni esimees Marko Pomerants. Kuid kuna eelnõu algatajad ekslikult võtsid selle eelnõu tagasi 26. septembril ehk kaks päeva peale komisjoni istungit ja andsid selle uuesti hiljem päev hiljem, 27. septembril, siis sellest tulenevalt oli täpselt sama eelnõu uuesti komisjoni päevakorras 22. oktoobril, kus võtsid osa Jüri Adams, Hanno Pevkur, Helmut Hallemaa, Jaak Madison, Jevgeni Ossinovski, Lauri Luik, Mihhail Korb, Peep Aru ja Tiit Terik. Sisulist arutelu ei toimunud, kuna sisuline arutelu oli juba toimunud 24. septembril, ja tehti ainult menetluslikud otsused, mille kohaselt tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. novembril (see oli konsensuslik otsus), teha ettepanek lükata antud eelnõu tagasi esimesel lugemisel, selle poolt hääletasid Hanno Pevkur, Helmut Hallemaa, Marko Pomerants ja Mihhail Korb, vastu hääletasid Jaak Madison ja Jüri Adams ja erapooletuks jäi Lauri Luik, ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Jaak Madison (ka see otsus oli konsensuslik). Aitäh!

Esimees Eiki Nestor
Küsimused komisjonipoolsele ettekandjale. Neid ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Reformierakonna fraktsiooni nimel Taavi Rõivas. Palun!

Taavi Rõivas
Austatud juhataja! Head kolleegid! Isegi kui tekiks tahtmine valitsust kritiseerida ka antud eelnõu puhul – ja kriitikat see valitsus kahtlemata väärib –, siis sel konkreetsel teemal ma kutsuks ülesse vaatama konkreetsest valitsusperioodist kaugemale ja vaatama suurt pilti. Minu arvates on see väga oluline, et iga valitsus, kes ametisse asub, saab võimalikult paindlikult, võimalikult efektiivselt ellu viia oma poliitilisi prioriteete ja saab võimalikult hästi Eesti riiki juhtida. Selle eelduseks on kahtlemata ka see, et valitsuse liikmed, kes ametisse asuvad, saavad enda alluvusse just nimelt need valdkonnad, mille eest konkreetne portfell vastutama peaks, ja selle eelduseks on, et nende ministrite arv võib olla osadel kordadel väiksem ja osadel kordadel suurem. Ma ei leia kindlasti, et see praegune piirarv 15 oleks liiga suur või liiga väike, ma tegelikult ei leia ka seda, et see number, kui palju on meil ministreid, on üldse Eesti riigi elus peamiste küsimuste hulgas. Kuigi mulle iseenesest väga sümpatiseerib see, et Riigireformi Sihtasutus on erinevaid ettepanekuid lauale toonud, sest see ärgitab praegu üsna unne suikunud valitsust või riigijuhtimise pausile pannud valitsust natukenegi nendel teemadel mõtlema, aga mis on negatiivne, on see, et ta varjutab need probleemid, mis praegu päriselt Eesti ühiskonnas olulised on, seda Kört-Pärtli-nimelist tulumaksusüsteemi ei oleks jäänud tulemata, kui ministreid oleks ühe võrra vähem, vaevalt et seda siis ametisoleval rahandusministril oleks seganud valitsusele esitada või segas valitsusele esitada samas ministeeriumis töötav mõni teine inimene. Samuti, vaevalt et aktsiisimäära 2,24-kordseks tõstmine pisut enam kui aasta jooksul oleks jäänud olemata, kui näiteks üks või kaks ministrit oleks vähem. Nii et küllap on ikkagi küsimus selles, et kas konkreetsed ministrid teevad oma tööd hästi, kas konkreetsel valitsusel on ambitsiooni ja visiooni suuri asju teha, mitte niivõrd selles, kas ministreid on paari võrra vähem või paari võrra rohkem.
Nüüd taustast. On üsna hästi teada meile kõigile, et 2014. aasta mai algusest on Eestist saanud Euroopa Liidu liige. Ja mida see muutis kõikide ministrite jaoks või, ütleme, enamike ministrite jaoks, on see, et Eesti mitte ainult ei vastuta oma riigis toimuva poliitika eest, vaid Eesti maaeluminister vastutab ka poliitika eest, mida aetakse Euroopa Liidu tasandil, ja meile on antud haruldane võimalus rääkida kaasa ja võtta vastu otsuseid 500 miljoni inimese nimel, otsuseid, mis mõjutavad 500 miljoni inimese tulevikku. Ja ma näen, et kuigi praegu ametis oleva valitsuse puhul on isegi nendel ministritel, kellel ei ole kodus väga suur portfell hallata, probleeme Euroopa nõukogu koosolekutel ja istungitel osalemisega. See on minu meelest väga kahetsusväärne, sellepärast et sellega me anname ära võimaluse ise Euroopa asjades kaasa rääkida ja Euroopa tuleviku loomises kaasa rääkida. Aga inimlikult öeldes, kui neid nõukogusid oleks samadel ministritel poole rohkem ja näiteks sotsiaalministril kui seal üks portfell ja ka majandus- ja kommunikatsiooniministril kui seal üks portfell, oli neid nõukogusid minu tagasihoidlikul hinnangul ebamõistlikult palju. Nii et ainuüksi ka sel põhjusel tegelikult on nende portfellide jaotus põhjendatud.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor
Kolm minutit lisaaega. Palun!

Taavi Rõivas
Aga kindlasti ei ole Eesti rahvusvaheline esindamine ainus teema. Mul oli endal võimalik sotsiaalministrina näha olukorda ja juhtida olukorda, kus minu vastutada on umbes pool Eesti riigieelarvest. Ja loomulikult ma pean ennast erakordselt võimekaks ja tubliks ja sümpaatseks inimeseks, aga ma ei pea printsiibina mõistlikuks seda, et üks valitsuse liige vastutab poole eelarve eest ja kõik ülejäänud siis ülejäänud poole eest. See lihtsalt ei ole proportsioonis, olgu see vastutav minister kui tahes võimekas või sümpaatne või kena inimene. Samuti on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Et kui ikkagi valitsus soovib seada prioriteediks väliskaubanduse, millest teadupärast Eesti majandus väga palju sõltub, väga suur osa meie majanduskasvust põhineb ekspordile, siis peab sellel valitsusel olema võimalik panna ka üks konkreetne minister selle teemaga süsteemselt tegelema. Ja minu meelest see, kui väliskaubanduse minister valitsusest ära kaotati praegu ametisoleva valitsuse ajal, on see aktiivsus selle teemaga tegelemisel ka märgatavalt langenud. Ei ole ka äridelegatsioonivisiite teistel ministritel võrreldavalt, ligilähedaseltki võrreldavalt palju, ei ole aktiivset müügitegevust Eesti esindamisel. Ja mina näen selles probleemi. Loomulikult aktsepteerin ma täiel määral ka seda, et kui peaks tulevikus tulema ametisse mõni teine valitsus, kelle prioriteedid on mujal, siis ka sel valitsusel peab olema võimalus seada siis ka prioriteetide elluviimiseks ametisse just konkreetse olulise valdkonna minister. Ma ei kahetse mitte hetkekski seda, et minu valitsus, teine minu juhitav valitsus lõi riigihalduse ministri koha, milleks tõsteti erinevatest ministeeriumidest portfell kokku, sest selle ministrikoha loomine oli väga tulemuslik. Enne seda oli peaaegu 20 aastat püütud haldusreformi teha ja mitte kunagi ei oldud plaanidest kaugemale jõutud. Nüüd tehti see ära. Ja selles oli väga suur osa sellel, et ametisse sattus hea minister, see portfell oli õigesti kokku pandud ja tal oli võimalik koostöös väga tugeva meeskonnaga juhtida seda valdkonda. Samuti seesama minister vedas juba siin teemaks olnud riigi efektiivistamise programmi, millest oli ka selgelt kasu. Nii et minu tunnetus on, et selliste portfellide loomine ja prioriteetide seadmine on vajalik.
Samuti ei kahetse ma hetkekski seda, et minu juhitava valitsuse ajal loodi põllumajandusministeeriumist Maaeluministeerium, kuhu anti tugevduseks juurde ka seni regionaalvaldkonnas olnud siis, kuidas siis öelda, valdkonnaspetsialiste ja osakondi. Ma usun, et meil kõigil on põhjust maaelu näha laiemalt kui üks maaelusektor. Ma üldse ei taha alavääristada põllumajanduse tähtsust, aga maaeluga laiemalt tegelemine on samuti vajalik. Kui ministri vastutus on kogu maaelu, siis see seab ka selgemad piirid.
Nii et kokkuvõtteks ma soovin öelda, et ministrite arv ei pea olema see peamine teema, millega Eesti parlament tegeleb. Ma arvan, et me peaksime olema põhjendatult kriitilised konkreetsete ministrite tegevuse suhtes ja sõltumata sellest, kas neid on parajasti ametis 12 või 15, kriitiline tuleb olla. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor
Mihhail Stalnuhhin Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ei tule minu sõnavõtus ei kriitikat, ei mingit poliitikat. Räägime hoopis muudest asjadest. Esiteks arvude maagiast. 20 aastat tagasi, kui ma siin esimesi kuid veetsin, vaatasin pingsalt ringi, kes millega tegeleb, ja mingi poole aastaga tekkis mul selline arusaam, et on olemas – tõesti on olemas – neid, kes tõmbavad enda peal välja selle töökoormuse. Ega juhuslikult need inimesed siis kas juhivad komisjone või on oma fraktsioonide juhtkonnas jne. Noh, seda on selgelt näha, siis oli veel parem näha, sest siis suurema osa eelnõudest kirjutasid alla need inimesed, kes neid koostasid, ja siis oli kombeks, et Riigikogu liikmed ise neid kirjutasid. Ja muidugi tekkis mul selline mõte ja ma läksin oma tollase eluõpetaja juurde, kes mind siin Riigikogus nagu haris, Olev Raju juurde, ja küsisin, et miks meid on siin saalis 101, kui tegelikult töötab, pingsalt töötab, noh, ütleme, 30. Miks peab 101 olema? Teeme 30-se nagu Islandis ja ongi asi korras. Aga Olev ütles mulle, et kas need inimesed, kes tulevad, läbivad mingi kontrolli või, kas psühholoogise või kutsealase või nõutakse mingite kriteeriumide ... Ei, seda otsustab rahvas, kes siin saalis istub ja kes ei istu, eks. Ja see tõenäosus, et kui sa ... No muidugi, kui me siin äkki otsustame ja viime alla 31 peale, eks ju, aga siis valitakse sellist töörügajat mitte 31, aga 10. Proportsioon jääb samaks. Nii et arvude maagia, see on esmapilgul selline väga võluv asi. Teeme vähemaks ja siis läheb odavamaks. Ei ole tegelikult nii. Tegelikult nii ei ole. See on asja üks külg.
Teine. Ma olen kahjuks olnud sunnitud tegelema 9. ja 10. aastal mitme koondamisega oma linnas. Ma siis töötasin volikogu esimehena, need olid kriisiaastad, Ansipi valitsus tõmbas meilt taskust suure osa meie eelarvest ja meil polnud midagi ülejäänut teha, kui koondada inimesi. Aga siis ei näinud see niiviisi välja, et seal on liiga palju ja võtame sealt maha ja nui neljaks, ükstaspuha mis põhimõttel. Võeti nende kohustused, võrreldi, kontrolliti tööaega, vaadati, kes millega tegeleb, kas ristuvad nende tööülesanded-kohustused, kes annab mingi tulemuse, kes ei anna. Selle tulemusena õnnestus meil need uued kriteeriumid, kuhu me olime lastud eelarve koondamisega, täita ja need koondamised alustada ja lõpetada. Aga ainult nii. Ainult nii. Kui mulle keegi ütleb, et keegi ministritest on nii vähe hõivatud, et vaadake tema tööplaani, siit tuleb välja, et ta ei tööta oma kaheksa tundi, need ministrid ... Kusjuures, ma ei räägi ainult sellest koalitsioonist, ma räägin eelmistest koalitsioonidest, nii palju kui neid on. Poliitiliselt ma võin nendesse suhtuda ükstaspuha kui eitavalt, aga see, et ministrid on koormatud rohkem, kui seda lubatakse tavalises elus, eks ju, need 41 tundi nädalas, see on selge. Näidake, et ta ei ole koormatud või kaks ministrit täidavad ühte ja sama asja, tegelevad ühe ja sama asjaga, siis ma nõustun teiega, siis on vaja üks nendest koondada. Kui selliseid argumente, siis sellise lihtsalt kampaania korras ministrite arvu vähendamisega Keskerakonna fraktsioon nõustuda ei saa. Me ei toeta seda seaduseelnõu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Seaduseelnõu üldpõhimõtete arutelu jätkab Jüri Adams Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel.

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Endine peaminister Jüri Ratas, viimased sõnad, mida ta siit puldist ütles ... Vabandust! Ma praegu tõesti palun väga vabandust, Jüri Ratas! Niimoodi, viimased sõnad, mida Taavi Rõivas siit puldist ütles, oli see, et ministrite arv ei ole kõige tähtsam, millest rääkida, aga kriitiline tuleb olla. Nii et mina suurt ei räägi ministrite arvust, aga püüan olla kriitiline siin oma sõnavõtus praegu. Ma paluks kohe lisaaja ära.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, kolm minutit juurde!

Jüri Adams
Niimoodi. See Eesti valitsuse probleem algas tegelikult 92. aasta sügisest. Enne seda, Nõukogude Eesti ajal oli olemas küll üks mingisugune organ, mida nimetati Eesti NSV valitsuseks, aga see kindlasti ei katnud kõike valitsusvõimu Eestis. Võime hinnanguliselt öelda, et umbes pooled asjad, mis Eestis tehti, need korraldused tulid kas otse Moskvast või siis Moskva keskasutuste mitmesugustelt kohalikelt esindajatelt. Meil ei ole praegu keegi – ma ei ole vähemalt leidnud, et oleks – kirjutanud uurimust selle kohta, kuidas tollest olukorrast saavutati praegune olukord. Igatahes ma arvan, et ka Edgar Savisaar, tema valitsuseks nimetatav kogu veel ei valitsenud tervet Eestit. Minu kokkupuude selle probleemiga algas 92. aasta septembri lõpus või oktoobri alguses, kui hakati koostama Mart Laari valitsuse valitsemisprogrammi. Ja seal kerkis üles ka siis valitsusasutuste vajalikkus ja reformiküsimus. Meil oli olnud ennesõjaaegne Eesti kogemus, kus ministeeriume oli suhteliselt vähe. Kõige vähem on minu teada Eestis olnud kuus ministrit, aga siis oli, et osa iga minister või osa ministreid valitses mitut ministeeriumi ja peaministril oli ka oma ministeerium veel valitseda. Aga 92. aasta sügisel oli meil olukord selline, et valitsuse oli kuskil vahemikus 25–30 mitmesuguste nimedega asutust – osa nimetati ministeeriumiks, osa kuidagi teistmoodi –, mis oli vaja koondada Eesti Vabariigi valitsuseks. Ja siis võeti niisugune siht, poliitiline kokkulepe, et olgu niimoodi, et Eesti tulevases valitsuses on peaministriga kokku mitte rohkem kui 15 ministrit. Ja siis oli ka ministeeriumide arv, ma ei mäleta, kas ta oli tookord, tõenäoliselt oli 12, ma ei jõudnud praegu järgi vaadata. Aga oluline on see, et mingisugune osa ministrikohti reserveeriti võimaluseks nendele, keda tulevikus hakata nimetaja portfellita ministriteks ehk ministriteks, kes ei juhtinud ühtegi konkreetset ministeeriumi.
Nüüd, peaaegu 30 aastat on möödas ja tookordsed otsused on erakordselt hästi vastu pidanud. Siiamaani ei ole olnud vajadust. Ministeeriumide arv on liikunud nende aastate jooksul pluss-miinus üks mõlemale poole, aga põhimõtteliselt seesama asi. Ja see valitsusasutuste tookord kokkukoondamine toimus umbes mitte rohkem kui kolmveerand aasta jooksul. See on oluline praegusel hetkel nimetada, sellepärast et praegu on ministeeriumid täiesti midagi muud, kui nad olid tol ajal. Ja kui meil need inimesed, kes nimetavad ennast siin riigireformi sihtasutuseks, räägivad praegu ministeeriumide arvu siia-sinna muutmisest, nii oleks samamoodi käkitegu nagu tema oli esimese Eesti Vabariigi ajal, kus selleks oli vaja lihtsalt vahetada silt või siis vahetada tööruumid umbes kümnekonnal inimesel, kes paar stenografistid olid, mõned masinakirjutajad ja mõned arhiiviametnikud. Sellist asja enam ei ole. Tänapäeva ministeerium on selline struktuur, mille keskuseks on server ja programmid, tarkvara ja kõiki neid teenindava infotehnoloogiline ametkond. Ja sellise ministeeriumi uue loomine – isegi kui see on poliitiliselt otsustatud – võtaks aega, päris palju aega. Aga ära likvideerimine või arvu vähendamine, see tuleks tõenäoliselt peaks olema poliitiline jõud, kes planeerib niisugust asja kaks-kolm aastat ette ja siis viib läbi, juhul kui tal tõesti vaja on ja jõudu on. Nii et ma arvan, et need inimesed, kes räägivad siin ministeeriumide arvu olulisest vähendamisest, tõenäoliselt neid tuleb lihtsalt nimetada, et nad ei ole asjatundlikud, ütleme hästi pehmelt siis.
Aga kui nüüd ministrite arvu tagasi minna, siis tõsi on see, et valdavalt osalt on meil olnud valitsuskabinetis inimesed, kellel on hääleõigus ja seda hääleõigusega inimest on nimetatud ministriks. Nüüd, nagu ma olen teada saanud pärast seda, kui me Euroopa Liitu astusime, Eesti valitsuses on lakanud hääletamine, mis enne Euroopa Liitu oli üsna tavaline, ja sellisel juhtumil ei ole tõesti enam oluline, kui palju sellest aspektist neid seal on. Aga see viga, et meil on ühte ministeeriumisse pandud kaks inimest, kellel on mõlemal segadust ajavalt ministri tiitel ja pole selge, milline on oma nende võimuvahekord, see on iseendast üsna halb. Ja see halvab ühe liini, milles tavaliselt vähemalt noored poliitikud ei mõtle, aga haldusõiguse juristid peaksid mõtlema, nimelt, kuidas toimub järelevalve. Järelevalve asjad läksid meil nagunii meil väga halvaks seoses nn haldusreformiga ja eks ta läheb jälle edasi.
Minu arust praegune põhiprobleem Eesti valitsemises ei ole ministrite arv ega ministeeriumide arv, vaid see, et meil on kujunenud Rahandusministeeriumist kõiki ülejäänut käsutav superministeerium ja ülejäänud ministeeriumide töötajaskond on tegelikult demoraliseeritud. Jaak Jõerüüt nädal tagasi umbes avaldas väga olulise artikli, miks on ühiskonnale ja riigile vaja rohkem kui üks ministeerium. Lugege palun seda! Kutsun üles.

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 702 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. See toimub umbes minuti pärast pärast hääletust.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 702 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 53 saadikut, vastu oli 12, 1 kolleeg jäi erapooletuks. Juhtivkomisjonipoolne ettepanek leidis toetust. Eelnõu 702 SE on esimesel lugemisel tagasi lükatud ning langeb Riigikogu menetlusest välja.

3. 15:16 Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu liikme Andres Herkeli!

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigkogu liikmed! Seda meie algatatud eelnõu võib mõtteliselt vaadata ka komplektis teiste eelnõudega, mis puudutavad kokkuhoidu poliitilise valitsemise tasandil, nii eelmine eelnõu kui mõni aeg tagasi siin käsitletud kuluhüvitiste vähendamise teema kui ka erakondade rahastamise vähendamise teema. Aga konkreetselt eelnõu algatamine on siis seotud sellega, et kõigepealt meil selle Riigikogu koosseisu alguses, üsna alguses, kui me olime ühe aasta koos töötanud, ilmnes probleem, et mitmed Riigikogu liikmed hakkasid vabal tahtel Riigikogust tagasi astuma ja lahkusid. Ja teist korda me märkasime seda probleemi möödunud suvel, kui ka õige mitu Riigikogu liiget otsustas vabatahtlikult mandaadist loobuda. Me leiame, et see hüvitiste süsteem, mille me oleme kehtestanud, ei tohiks olla niisugune, et see sellist Riigikogust lahkumist soosib. Ja meie eelnõu paneb siis ette seda, et kui Riigikogu liige astub tagasi, makstakse talle hüvitist üksnes juhul, kui ta oli Riigikogu liige vähemalt kaks aastat, senises redaktsioonis on öeldud üks aasta. Ja paneme ette, et hüvitise suurus on sellisel juhul Riigikogu liikme ühe kuu ametipalk, praegusel juhul on tegemist kolme kuu ametipalgaga.
Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Riigikogu liikmete tööst, selle töötegemise stiilist ja selle staatusega kaasnevatest õigustest ja kohustest sõltub tegelikult kogu institutsiooni usaldusväärsus. Ja sellised omal tahtel lahkumised, millel ei ole selget arusaadavat motivatsiooni, mis panevad kahtluse alla valimistel saadud mandaadi tõsiseltvõetavuse, see kõik kindlasti mõjutab meie usalduväärsust siin negatiivselt.
Nüüd omaette küsimus on see, et kuidas see usaldusväärsus peaks üldse haakuma siinkohal kasutatava mõistega "hüvitis" ehk mida või mille eest hüvitatakse juhul, kui Riigikogu liige on otsustanud omal tahtel ametist tagasi astuda. Kui analoogilist eelnõu kaitses siin meie fraktsiooni lahkunud liige Andres Ammas, siis ma lugesin üle ka tema poolt peetud kõne ja üks motiive, mida ta toona, 2016. aastal analoogilist eelnõu kaitstes, kui selle motiiviks oli see, et paljud Riigikogu liikmed otsustasid lahkuda koosseisu alguses, siis ta püstitas ühe küsimusena just nimelt selle, kuivõrd on sellise lahkumisraha puhul tegemist hüvitise või millegi kompenseerimisega, ja jõudis järeldusele, et võib-olla täpsem ja ausam oleks selle kohta öelda kingitus. Sellepärast, et selline lahkumishüvitise määramise kord ei haaku kuigivõrd ei avaliku teenistuse seaduse alusel ega ka töölepingu seaduse alusel tekkinud töösuhetega ehk ametnikud või erasektori töötajad ei saa nautida samasugust õigust, kui nad otsustavad omal tahtel töölt lahkuda. Jah, töötukassa võimaldab saada oma osa töötuskindlustusest, kuid selline eraldi hüvitis ei ole muude ametite puhul tuntud.
Ja teine pool probleemist. Et põhiseaduse järgi tõepoolest Riigikogu liige on rahva mandaadi alusel võimu teostaja, kelle suhtes kehtib ka väga oluline ja õigustatud avalik ootus, mis on talle rahva poolt mandaadiga kaasa pandud. Riigikogu liiget ei saa vaadelda tavalise palgatöötajana, kellel võib tulla ühel päeval mõte sellest positsioonist lihtsalt lahkuda, liikuda ametis edasi või tagasi. Riigikogu liikmelt eeskätt oodatakse ikkagi seda, et ta oma saadud mandaati väärikalt teostab ja ei lahku ilma mõjuva põhjuseta, ja seda enam, kui ta seda siiski teeb, peab ta ise suutma mõistlikult planeerida oma sissetulekuid priitahtliku lahkumise korral. Ma ei hakka siinkohal neid nimesid nimetama. Riigikogu selle koosseisu puhul neid lahkumisi on olnud, kuidas öelda, ebamõistlikult või ka tegelikult mandaadi tõsiseltvõetavust riivavalt palju. Seda võib tõepoolest, nagu ma eespool osutasin, piiritleda kahe lainega. Esimene laine tuli kohe siis, kui üks aasta täis sai ehk tekkis lahkumishüvitise saamise võimalus, ja teine tekkis siis käesoleval suvel, kui kohe peale seda, kui Riigikogu istungid lõppesid ja suvine vaheaeg peale hakkas, õige mitu Riigikogu liiget otsustas lahkuda enne valimiste saabumist. Paljude juhtudel oli tegemist uue ametikohaga, valdavalt munitsipaalsüsteemis või ka mujal. Me leiame, et sellisel juhul, kui rakendada üldse mingisugust hüvitist, siis on ühe kuu hüvitis kindlasti piisav.
Sellega on selle eelnõu põhimõtted, esitamise motivatsioon minu poolt vahendatud, nii et ootan küsimusi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru alustab Mihhail Stalnuhhin. Palun!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma pean tunnistama, et minu maailmapilt sai tohutu hoobi praegu. Ma äkki avastasin, et Riigikogusse tulevad selle jaoks, et siin olla aasta aega ja pärast saada seda kolme kuu kompensatsiooni ja hüvitist. See on muidugi vapustav avastus minu jaoks. Aga räägime nüüd arvudest. Te olete kindlasti seda arvutanud, kui teie süsteem töötaks need viimased neli aastat selle süsteemi asemel, mis praegu on, siis milline oleks nelja aastaga riigieelarvele kokkuhoid? Aitäh!

Andres Herkel
Ma ei oska seda päris täpselt öelda, mul ei ole siinkohal ülevaadet nendest kõikidest lahkumistest. Ja tegelikult ju Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb ühte asja veel ja ütleb nimelt seda, et seda hüvitist ei maksta juhul, kui lahkutakse mõnda teise riigiametisse. Nii et ka need juhtumid tuleb sellisel juhul eraldi välja tuua. Selle eelnõu esitamise motiiv kindlasti ei ole mitte esimeses järjekorras riigiraha kokkuhoidmine. Ütleme, see kokkuhoid on ikkagi suhtarvus väga-väga väike, aga kindlasti on sellel eelnõul oluline moraalne tähendus: et muuta Riigikogust lahkumine kaalutletumaks ja Riigikogu liikme mandaadi täitmine tõsiseltvõetavamaks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Valdo Randpere.

Valdo Randpere
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja Andres, sa alustasid oma ettekannet sellega, et sa rääkisid, et oli probleem, kevadel hakkasid lahkuma inimesed, siis tuli teine probleem, sügisel hakkasid inimesed lahkuma, ja siis jõudsid selle probleemi juurde, et nad said raha. Minul tekkis küsimus, et mis see tegelik probleem on. Kas see, et inimesed lahkuvad? Mina ei näe selles probleemi. Ma vaatan siin saalis ringi, ma leian, et mõni võiks veel lahkuda, poleks mingit probleemi. Mõned võiksid mitte lahkuda, oleks ka väga tore. Aga mis probleemi sa tegelikult lahendad? Või sa arvad tõesti, et on olemas kategooria inimesi, kelle äriplaan on see, et iga nelja aasta tagant kandideerida Riigikokku ja siis esimesel võimalusel lasen sealt jalga, sellepärast et hüvitis on kolme kuu või kuue kuu palk? Mida sa lahendad siin tegelikult? Aitäh!

Andres Herkel
Aitäh, härra Randpere! Ma arvan, et tegelikult see küsimus on oluliselt sügavam, kui see teie küsimuse asetus praegu püüab mulle omistada, ja oluliselt sügavam ka sellest, kui oleks nende inimeste või lahkujate individuaalne ükshaaval analüüsimine, et miks nad seda ometi tegid ja miks on see paha. Ma usun, et siin on väga palju probleeme, mis on seotud muu hulgas ka meie Riigikogu tööga, mis on seotud sellega, et tõepoolest inimesed, kes on saanud Riigikogu mandaadi, on tegelikkuses päris kiirelt pettunud. Mis on selle pettumise põhjused? Kas see on n-ö fraktsiooni diktaat, mis paneb inimesed tegema mitte päris neid otsuseid, mida nad teha tahaksid? Kas see on iseenda võimete ülehindamine? Kas see on see, et ei suudeta selle töökeskkonna, töökultuuri ja võib-olla mõnikord ka üsna levinud küünilise suhtumisega kaasa minna, jäädakse n-ö vaikivaks saadikuks või isegi kui üritatakse end kuuldavaks teha, siis nähakse seda, et need ettepanekud ei leia arvestamist, realiseerimist ega mõistmist? Et siin inimlikul tasandil võib neid probleeme olla tegelikult väga palju rohkem kui lihtsalt see lahkumistasu ja miks inimene ikkagi läheb. Aga meie arvates ei ole mõistetav see, miks erinevalt teistest nii riigiametitest kui avaliku sektori ametitest kui ka erasektori ametitest on niisugune eraldi hüvitise liik, mis kaasneb vabatahtliku töölt lahkumisega. Selline hüvitis ei peaks niisugust lahkumist mitte motiveerima, vaid tema olemasolu iseenesest on kaheldav. Ma muidugi vastaksin seda kõike hea meelega küsimuse esitajale, aga kuna küsimuse esitaja on saalist lahkunud, siis siin seda arutluskäiku võiks pikalt-pikalt jätkata, miks see nõnda on ja miks on niisugune lahkumine halb ja mis on need, võib-olla ka inimesest mitte endast tulenevad keskkonnamõjud, mis jätavad sellise mulje, et me oleme siin sellises mitte sisulise otsustaja rollis ja puudub isiksuslik tahtmine ja hakkaja meel sellele vastu hakata. Aga kuna härra Randpere on lahkunud, siis ma sellega piirdun. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Heljo Pikhof!

Heljo Pikhof
Aitäh! Austatud ettekandja! Alati, kui te tulete siia saali nende nn demokraatiapakettidega, siis ma olen väga üllatunud. Mul on hea meel, et sina pole Riigikogus pettunud ja oled nii pikka aega vastu pidanud. Aga ma ei saa aru sellest lahkumishüvitisest, et milline moraalne tähendus sellel on. Ma küsin siis sinu käest otse. Kui juhtub äkki nii, et sind ei valita Riigikogu järgmisse koosseisu, kas sa siis kuue kuu lahkumishüvitise võtad vastu või ei? Aitäh!

Andres Herkel
Aitäh! Ma arvan, et see kuue kuu lahkumishüvitis ei ole lihtsalt selle seaduseelnõu objekt. Selle seaduseelnõu objekt on see, kui Riigikogu liige otsustab mandaadist loobuda mitte sellepärast ... Mitte ei lahkuta mandaadi ammendumise, ajalise ammendumise pärast, vaid lahkutakse mingil muul põhjusel n-ö poole Riigikogu koosseisu pealt, loobutakse sisuliselt oma mandaadi teostamisest. Kui mind või teid või kedagi kolmandat siin saalis ei valita järgmistel valimistel Riigikokku tagasi, siis ei tähenda see, et me ei ole oma valimiste teel saanud eelnevat mandaati ausalt-selgelt lõpuni teostanud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jah, parlamentaarne lahkumissümfoonia algab 4. märtsil ja seda ei kirjuta mitte Haydn, vaid eesti rahvas. Palun, Siret Kotka-Repinski!

Siret Kotka-Repinski
Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu väljatöötamisel te kindlasti vaatasite ka teiste riikide praktikaid. Minu küsimus ongi, et mismoodi käitub nende hüvitiste süsteemiga siis näiteks Soome või Läti. Paluks sellele vastust. Aitäh!

Andres Herkel
Aitäh, austatud küsija! Ma pean tunnistama, et ma väga ei ole süvenenud sellesse, kuidas nemad käituvad. Minu meelest peaks iga mõistlik riik käituma niiviisi, et ta ei soosi valitud rahvaesindajate poolt oma mandaadi poolelijätmist. Ja sellest see eelnõu ka johtub. Kui põhiseaduskomisjonil tekib mõte või soov uurida teiste riikide praktikat, et kas kusagil selle eest inimesi autasustatakse, siis põhiseaduskomisjon seda kahtlemata võiks teha. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle jäi kõrvu selline lause, kus sa ütlesid, et inimesed lahkuvad siin erinevatel põhjustel, ühele ei meeldi see või teine. Aga sa oled õige mees, väga pika staažiga siin, üks väheseid, et pane ritta need põhilised põhjused, miks siis vabatahtlikult Riigikogust lahkutakse, mis siin nagu ei ole õigesti või miks seda tehakse. Pane ritta need punktid. Aitäh!

Andres Herkel
Aitäh, austatud küsija! Selleks, et neid ritta panna, ilmselt on vaja teostada mingisugune selline väike sotsioloogiline või sotsiaalpsühholoogiline uurimus. Selleks mul kindlasti mahti ja võimalust ei ole, küll aga ma ühele eelnevale küsimusele vastates markeerisin seda, et on tegureid, mis võivad tõepoolest tegusa inimese viia pärast seda, kui ta on töötanud Riigikogus ühe aasta või natuke rohkem, selle pettumuseni, et tema isiklik võime protsesse mõjutada, selle näiteks fraktsiooni enamuse oluline diktaat või võib-olla isegi mitte enamuse diktaat, see võib olla ka koalitsioonileppe või mingite erakonnas sõlmitud kokkulepete diktaat saadiku üle on niivõrd koormav, see tekitab vastuolu sisemiste veendumustega. Kõik need võivad olla need põhjused, millesse ma tahan ka võib-olla empaatiliselt suhtuda. Aga see ei tähenda mitte seda, et süsteem ise oma n-ö hüvitise või kingitusega peaks sellist poolelt teelt lahkumist soosima. Ja siinkohal tuleb mul meelde veel ühe minust pikema staažiga praeguse Riigikogu liikme vastus küsimusele, mis oli seotud ühe siin juba eelneva eelnõu puhul mainitud Riigireformi Sihtasutuse ettepanekuga, mis nägi ette saadikute rotatsiooni, siis üks pikaajalise staažiga kolleeg ütles selle kohta, et tegelikult probleemides kõige paremini orienteeruvad Riigikogu liikmed on need, kes on siin saalis alates kolmandast koosseisust. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Peeter Ernits, teine küsimus.

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei küsinud sinult sotsioloogilist uuringut, vaid küsisin sinu kui väga pika staažiga parlamentääri kõhutunnet või kogemust, et sa paneksid n-ö  müstilise kõhutunde järgi paika need. Kas põhiline on siis fraktsiooni diktaat või see, et töö on siin ebaefektiivne või ... ? Jah, see on see küsimus.

Andres Herkel
Jah, aitäh, härra Ernits! Ma selle kõhutunde järgi enam-vähem ka vastasin. Ja kindlasti, kui ma seda püüan sõnastada nüüd natukene teistmoodi, nii ühtepidi valijad ootavad kindlasti poliitikalt ja ka Riigikogu töölt väga palju kiiremat tulemuslikkust, kui see tegelikkuses on olnud tavaliselt saavutatav. Ja selle asja teine pool on kindlasti see, et Riigikogu liikmed, kes on siia valitud, ootavad ka oma töölt väga palju kiiremat tulemuslikkust ja efektiivsust kui see, mis tegelikult osutub võimalikuks. Ma eeldan seda, et osaliselt vähemalt need lahkumised on ka sellise frustratsiooniga olnud seotud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh, austatud ettekandja! Te saate sellest puldist praegu lahkuda. Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb Helmut Hallemaa, põhiseaduskomisjoni liige.

Helmut Hallemaa
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma siis just nimelt saabusin praegu põhiseaduskomisjoni liikmena ette kandma seda arutelu komisjonis. Siin oli juttu, millal tekkisid probleemid ja millal need kuhjusid, aga välja viisid nad selle eelnõu esitamiseni 22. augustil Vabaerakonna poolt. Ja eelnõu 669 SE oli põhiseaduskomisjonis esimesel lugemisel 23. oktoobril ja osalesid komisjoni liikmed Jüri Adams, Hanno Pevkur, Helmut Hallemaa, Mihhail Korb ja Tiit Terik ja puudus neli liiget: Jaak Madison, Jevgeni Ossinovski, Lauri Luik ja Peep Aru.
No selle eelnõu põhisisu avas ettekandja Herkel väga ilusti ära, et tegelikult on kahes suunas liikumine, et eelnõu ettepanekuna toodud siia, et vabatahtlikul loobumisel Riigikogu mandaadist siis nihkuda ametipalga maksmisel allapoole ehk tänases seaduses kehtivalt kolmelt palgalt ühe kuu ametipalgale ja viia töötamise aeg Riigikogus, Riigikogus siis olemise aeg ühelt aastalt kahele aastale.
Meil kerkis ka tegelikult tõesti arutelu teemaks tol hetkel hästi kuumaks olnud meie ühe kolleegi ametisse asumine või mitteasumine ja see seos hüvitistega. Retooriliselt ma küsisin selles arutelus, et kas avaliku sektorile, riigitööle Riigikogust asumisel makstakse hüvitist ja vastused olid, et loomulikult seda ei maksta, et see on ikka sektorist välja liikumisel. Jutuks kerkis ka see, mis oli siin ka vastustes nüüd üleval Hanno Pevkuri poolt, et millist probleemi püütakse lahendada, ja sellele Andres Herkel vastas nii nagu siingi praegu. Jüri Adams tõstatas kolleegina ka teema hüvitise nimest, et kas see sobib, kas see on kohustuslik, kas sellest on võimalik loobuda, kas selleks tuleb kirjutada avaldus. Sellele vastasid Hanno Pevkur ja Marko Pomerants, et see on tegelikkuses ette nähtud, sest loobumise võimalust ei ole ja selleks mingit avaldust kirjutama ei pea. Ise küsisin ka laiemalt sedasama teemat, mida ka ettekandja Andres Herkel siin välja tõi, et miks ikkagi üksikhaaval üksinda tulevad need seadused nii Riigikogu liikme staatuse kui ka töö- ja kodukorda puudutavad ja muud sellised asjad, et miks ei võiks nad olla koostooduna. Ja antud juhul sai võrreldud just nimelt seaduseelnõu 647, mis siis puudutas Riigikogu liikme staatust seoses kuluhüvitistega. Ja Andres Herkel vastas nagu siingi, ka komisjonis, et need asjad kerkisid üles erineval ajal, et see probleem, mida siis see eelnõu püüab lahendada, on tulem mitme Riigikogu liikme poolt oma volituste lõppemisest seoses mandaadist loobumisega.
Ja komisjon tegi menetluslikud otsused: konsensusega seda, et eelnõu täna päevakorda, see on nüüd praktiliselt lõpetamise järgus, ja ettekandjaks oleks teie ees seisev põhiseaduskomisjoni liige ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 4 komisjoni liiget, 1 oli vastu ja erapooletuid ei olnud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru, küsimus!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Kas te valgustaksite palun neid motiive, miks oli põhiseaduskomisjoni otsus see siis tagasi lükata? Te ju arutasite pikemalt, nagu ma aru sain. Aitäh!

Helmut Hallemaa
Peab nentima, et tegelikult jäi mul see ütlemata. Mul oli tõesti tahtmine ka algul kohe öelda, et arutelu oli meil vähem emotsionaalne, oluliselt vähem emotsionaalne ja lühem kui siin saalis. Ma ei oska öelda, kuidas teised hääletasid või mille põhjal teised komisjoni liikmed hääletasid, kes selle eelnõu tagasilükkamise poolt olid, minu argument oli see, mille ma ka siin välja tõin. See asi tuleks vaadata täispaketis kogu Riigikogu liikme staatusega seonduvate asjadega. Ja ilmselt oleks seda mõistlik teha järgmise Riigikogu koosseisu ajal. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Igaks juhul täpsustan: kas komisjonis oli jutuks selle seaduseelnõu majanduslik efekt? Aitäh!

Helmut Hallemaa
Aitäh! Ei olnud nii otseselt, numbriliselt see efekt. Aga tegelikult märgiti komisjoni aruteludes küll mitme inimese poolt, et seda majanduslikku efekti väga suurt ei ole, nagu sa isegi välja tõid juba eelmise ettekande puhul küsimustes. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Mihhail Stalnuhhin Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen siit saalist omal tahtel lahkunud kaks korda, viiendal aastal ja seitsmendal aastal. Mõlemad korrad ma läksin tööle, mis ei olnud mulle kindlustatud. See tähendab, et oli teatud risk olemas, et see, mille nimel ma siit lahkun, see ei teostu. Ja mõlemad korrad ma läksin siit palgale, mis oli kolmandiku võrra väiksem kui siinsel realiikmel, mitte komisjoni esimehel või fraktsiooni aseesimehel jne. See tähendab, et kui majanduslikku efekti ei ole – ja sellest rääkis nii eelnõu algataja kui ka komisjonipoolne ettekandja –, siis on juttu millestki teisest. Ja see, millest me räägime, see kõlas härra Herkeli kõnes. Tegemist on sellega, et siduda Riigikogu liige tema mandaadi külge. Vene keeles seda öeldakse – ma nüüd püüan tõlkida –, et sattusid heasse kohta, siis sõdi, kurat, eks ju, pole sul kuskile minna. Ja siit tekib see küsimus, et mida me muudame. Mida see muudab? See muudab, me püüame nagu mõelda valija eest. Valija saadab siia saali 101 inimest, tal on suur valik 600-st, 700-st inimesest, ta teeb selle valiku. Järgmine kord, kui teda ei rahulda see, kuidas mina või sina või meie siin töötame, ta lihtsalt ei tee enam sellist otsust. Jääd valimata, kui soovid teistkordselt, ja äkki ongi nii. Ja see ongi valija otsustada.
Siin ma tulen tagasi selle juurde, millest ma alustasin. Oli tõeline kartus, et peale seda, kui kaks korda oled mandaadi saanud ja sellest loobunud, siis valija sind ei toeta. Aga kõige suurema arvu hääli, mis ma sain, ma olen saanud 11. aastal, 8500. Täpselt peale seda, kui ma kuus aastat töötasin oma omavalitsuses. See tähendab, et valija oskab hinnata tegelikku panust, ta saab aru ka sellest, miks, millisel põhjusel üks või teine Riigikogu saadik siit mõnikord ka lahkub.
Nii et hetkel on tegemist sellise eelnõuga, mis räägib rahast. Kui te vaatate tähelepanelikult, siis kolmelt kuumääralt ühele üleminek, kahelt aastalt ühele. Seal ei ole mitte midagi, mis näitaks seda tegelikku soovi, nagu siin algatajate esindajatel oli öeldud, et istuks ja töötaks siin. Vähegi, millised tal poliitilised, perekondlikud, isiklikud põhjused on, aga las ta istub ja venitab siin seda edasi. Nii et sellega ei saa nõustuda. Me ronime valija kapsaaeda, me püüame tema eest mõelda. Nii et Keskerakonna fraktsioonile selline loogika küll ei istu, seda eelnõu me toetada ei saa. Me toetame komisjoni otsust. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Jüri Adams Eesti Vabaerakonna fraktsiooni poolt.

Jüri Adams
Aitäh, härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Minu sõnavõtu sisuks on praegu see, mida ma kunagi varem, kui ma olin siin Riigikogu liige ja ka ühe komisjoni juht kuni 2003. aastani, oli triviaalne nõuniku kohustus, nimelt rääkida sellest, mis on selle valdkonna kohta, mida arutatakse, kehtinud varasemad regulatsioonid. Praegusel ajal on Riigikogu komisjonide töö, vähemalt põhiseaduse töö niivõrd streamline'itud, et see ei ole enam kombeks uurida. Ja oma käe peal natuke vaatasin, niipalju kui on ja püüan teile ette kanda.
Aga alustaks kõigepealt selle peale, et Krista Aru, hea fraktsioonikaaslane, küsis komisjonis tehtud otsuse motiivide kohta. Lugupeetud Krista Aru, põhiseaduskomisjonis enamik otsuseid, nagu mina olen tähele pannud, on emb-kumb, kas valitsuskoalitsiooni kuuluvate saadikute poolt varasemalt kokku lepitud, sellepärast neil ei teki iial probleemi, nii nagu härra Pomerants ette ütleb, et niisugune on siis, kõik hääletavad reeglina poolt ja ei ole iial võimalik kindlaks teha, mis on need motiivid olnud, või teine võimalus, kui sellist eelnevat kokkulepet ei ole, siis järelikult me peame arvama, et härra Pomerantsi autoriteet on niivõrd suur, et nad ülejäänud kõik ei pea vajalikuks isegi kahelda, vaid sekundiga hääletavad selle peale.
Aga nüüd küsimuse juurde. Sellel küsimusel on ajalugu ja see küsimuse ajalugu on niimoodi, et see on kolmas seadus, mis selle teema kohta kehtib, ja see seadus võeti vastu viimases Ülemnõukogus, tõenäoliselt juunikuu alguses, kui ma nüüd millegagi ei eksi, 1992. aastal, see tähendab siis, kui oli enam-vähem selge, et Ülemnõukogu läheb laiali ja uus põhiseadus hakkab kehtima ja siis tekkis ka terve rida probleeme, mida on vaja ette valmistada Riigikogule. Ja niimoodi võeti vastu üks nisukene seadus, millel on pikk ja lohisev pealkiri, Eesti Vabariigi seadus Eesti Vabariigi presidendi ja Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide kohta. Niimoodi see seadus kehtis sellise pealkirja all mingite väikeste muutustega kuni aastani 2003. 2003 muudeti seadust ja muudeti ka seaduse pealkirja, mis sai nüüd olema Riigikogu liikmete ametipalga, pensioni ja muude sotsiaalsete garantiide seadus. Kolmas muudatus toimus aastal ...

Jüri Adams
Paluks lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun! Kolm minutit juurde.

Jüri Adams
... aastal 2007, kui tuli täiesti uus seadus uue nimega, see on see staatuse, kuidas ta on, sotsiaalne staatus või mis ta meil praegu on, Riigikogu liikme staatuse seadus. Ja selles mõttes selles valdkonnas on toimunud ka sisulised muutused. Nimelt, see Ülemnõukogu seadus oli kõige heldem nendes küsimustes. Seal pandi ka paika see põhimõte, et on eripensionid (ma arvan, et üldiselt Ülemnõukogu liikmed mõtlesid enda lahkumise rahadele), pensionisuurused, neljakordne Eesti keskmine palk tulevikus, ja küsimus ka siis, mis saab sellel hetkel, kui inimene lahkub Riigikogu liikmest. Tookord see oli väga keeruline asi, lähtuti sellest, et tõenäoliselt Ülemnõukogu viimane liige ei suuda leida sellist töökohta, kus ta saaks enam-vähem samaväärset palka, järelikult tema pere satub majanduslikesse raskustesse jne. Nii et seal olid väga helded, ma praegu täpset teksti ei oska teile ütelda, aga muu hulgas kõige kaugemale läks see asi niimoodi, et põhimõtteliselt Ülemnõukogu liige ja pärast siis ka Riigikogu liige järgmistes koosseisudes võis sattuda ühte riigi poolt kinnimakstud programmi, kus tal aasta jooksul oli võimalik omandada mingisugune uus palka toov eriala. Nüüd see asi kehtis siis, nii nagu ta kehtis ja sellega oli kindlasti terve rida kuritarvitusi. Nüüd 2003. aasta seaduse puhul seda olukorda leevendati ja üldreeglina sai, et need, kes on Riigikogus olnud täiskoosseisu aja, need saavad jätkuvalt peale Riigikogu koosseisu ametiaja lõppemist kuue kuu jooksul jätkuvalt Riigikogu palka, ja need, kes olid vähem olnud, nendel oli siis, väiksem aste oli kolme kuu palga jätkumine. Kolmas aste tuleb siis see 2007. aasta Riigikogu liikme staatuse seadusega. Seal lõpetati see palga jätkuv maksmine ja asendati see siis n-ö lahkumisrahaga. Ja ma olen tõesti kinnitanud seda, et selle juriidiline tähendus peaks olema lahkumiskingitus. Meil on tekkinud üks niisugune terminoloogiline probleem, mis on lähtunud põhiliselt Sotsiaalministeeriumist. Nimelt, kõiki riiklikke väljamakseid kiputakse nimetama hüvitusteks, mis on tekitanud ja tekitab jätkuvalt suuri segadusi.
Ma tahtsin siin ütelda ühte asja veel. Hiljaaegu õigusteadlaste konverentsi ajal oli mul võimalik rääkida nende Riigi Teatajas materjalide kättesattumise teemal Riigi Teataja asutuse juhiga Jüri Heinlaga, kes väitis, et kõik, minule vähemalt, et kõik taastatud iseseisvuse ajal kehtinud õigusaktid on praegu Riigi Teatajas leitavad. Ma praegu istusin siin kompuutri taga ja väidan teile seda, et need kaks seadust, mida ma nimetasin, 1992. aastast ja 2003. aastast, vähemalt pealkirjade otsingute järgi ei tule välja. Siin on tegelikult see aste on veel keerulisem, et on olemas selliseid juhtumeid, kus seaduse sisu on vähe muutunud, aga pealkiri on muutunud ja siis järelikult ei ole võimalik tagasiulatuvate versioonidega selle asjani välja jõuda.
Nüüd, mis puutub sellesse lahkumiskingitusse, siis selle lahkumiskingituse juhul võib-olla ei olegi see moraaliprobleem niivõrd tema suuruse üle kuivõrd see, et omal ajal seaduse kirjutajad ja praegune Riigikogu Kantselei peab täiesti loomulikuks, et kõik tahavad ja sellepärast kuuldavasti kantakse see üle automaatselt, ilma küsimata nõusolekut, kas keegi tahab sellist raha vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa
Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 669 SE esimesel lugemisel tagasi lükata, minuti pärast hääletame.
Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Vabaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (669 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 50 saadikut, vastu oli 12, erapooletuid ei olnud. Juhtivkomisjoni ettepanek leidis toetust. Eelnõu 669 SE on esimesel lugemisel tagasi lükatud ning langeb Riigikogu menetlusest välja. Peeter Ernits, kas on ...

4. 15:58 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Nagu me istungi alguses kokku leppisime, on meie järgmiseks päevakorrapunktiks sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonidel on soovi läbirääkimisteks? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus, valmistume selleks.
Austatud kolleegid! Kuna me nüüd oleme tihedas hääletuste faasis, siis teie lahkel loal ma ei anna väga pikka kutsungit. Niisiis, panen hääletusele sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 65 saadikut, vastu mitte keegi ja erapooletuid ei olnud. Sotsiaalkomisjoni algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (689 SE) on seadusena vastu võetud.

5. 16:00 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonid, kas on soovi läbi rääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus.
Panen hääletusele Vabariigi valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 70 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmise seaduse eelnõu (640 SE) on seadusena vastu võetud.

6. 16:02 Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) kolmas lugemine. Fraktsioonide võimalus läbi rääkida. Ma pean küsima, Peeter Ernits, kas fraktsioon on volitanud? Siis küll. Palun!

Peeter Ernits
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hetke pärast hakkame hääletama keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu ja see on tähelepanuväärne eelnõu. Kui te mäletate, esimesel lugemisel, 12. septembril oli see koos seletuskirjaga 14 leheküljel ja 20. oktoobril, vähem kui 30 päeva hiljem, teisel lugemisel olid eelnõust järel vaid riismed, kõigest kaks lehekülge. Ja jäänud oli ainult paragrahv, mis ütles, et uuest aastast saab iga väljakaevatud põlevkivitonni eest maksta, tuleb maksta kuni 10 eurot kaevandamisõiguse tasu. Kuni. Ja iseasi, kas seda kasutatakse ja isegi kui kasutataks täisulatuses, tähendaks see 200 miljonit eurot, aga sellisel juhul oleks kogu põlevkivitööstus käpuli ja seda ei rakendata, sest praegune tariif on kõigest 0,845 eurot tonnilt.
Kuid mis ikkagi juhtus selle vähem kui 30 päeva jooksul, et eelnõust mitte midagi peale ühe selle punkti järgi ei jäänud? Tuletan meelde, et eelnõu oli kiireloomuline, tänu sellele väljatöötamiskavatsust ei olnud, aga ometi venis ja venis ja venis. 25. septembril teatas Eesti Energia, et eelnõu tuleks prügikasti saata, kuna eelnõu koostamise vundament on mäda. CO2 tonni hind oli 10. septembril kasvanud 25 eurole. Aga juunis, kui ma veel keskkonnakomisjoni liige olin, rääkis asekantsler Leppiman meile, et CO2 kvoodi hind tõesti mõjutab elektri tootmist kümme korda rohkem kui mingi ressursitasu, ja ka oktoobris rääkis sama mees, et nende mõjuhinnangus võis CO2 kvoodi hind tõusta kuni 16 euroni tonnilt, kuid praegu, toona tähendab, oli see siis 20 eurot tonnilt. Aga ometi oli Praxise analüüs, see on juba 2014, oli, kui seda lugeda, põhjalik analüüs, oli kõike seda juba arvestatud,  20-ga ja rohkemgi, millegipärast ei olnud seda nagu arvestatud. Kuid see on vaid üks asi, mis siis selle 30 päeva jooksul muutus.
Aga on veel üks asi, millest palju avalikult ei räägita. Kiireloomuliselt ja väljatöötamiskavatsuseta eelnõu pika marineerimise taga oli võitlus ühe mõjuka lobigrupiga. Jutt on nimelt taastuvenergia koja sotsist juhi Rene Tammisti tegevusega läbi oma istuvate erakonnakaaslastega valitsuses. Küsimus oli maksuredelis, mida oli kavas muuta ja sedamoodi, et see oleks nagu kahjustanud põlevkivienergeetikat. Pikantseks muutus asi peale 22. augustit, kui pealobist sai ise ministriks, ja peale selle vajus kogu asi kokku ja hea, et niimoodi läks.
Aga teiselt poolt, eelnõu, millelt sisu välja roogiti, sellel oli suur iva sees: siduda tegelikult selle keskkonnatasud tegelikult selle maailmaturu ja üldise selle loogikaga. Ja fakt on see, et kohe-kohe tuleb asuda uuesti samasuguse eelnõu, uue numbriga, koostamisele. Aga sellisel juhul tuleb arvestada mitte ainult neid argumente ja neid momente, mida siin praegu oli, vaid tuleb oluliselt arvesse võtta n-ö seda CO2 kvoodi hinda, mis on pööraselt tõusnud. Kui toona oli ta kusagil 5–6 euroga tonni eest, vahepeal 16, 20, aga kui ta tõuseb ka 30 euro peale tonnist ja keegi ei ütle, et ka kõrgemale veel. Nii et põlevkivi on meie pruun kuld, kulda me iseenesest ei kaevanda. Tegelikult on väga oluline, kuidas seda väärindada ja millise valemiga välja tulla, et tegelikult sellest pruunist kullast maksimaalse kasu saada.
Ja EKRE fraktsioon toetab seda eelnõu ja suuresti ka sellest, et see välja roogiti, et põlevkivienergeetika peab olema elujõuline ja ei tohi enne sellesse kaevu sülitada, kui uus valmis ei ole. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Mihhail Stalnuhhin, kas repliik koha pealt või protseduuriline?

Mihhail Stalnuhhin
Protseduuriline küsimus, kui tohib. Et tekkis äkki selline küsimus, et fraktsiooni mittekuuluv Riigikogu liige saab esindada mingit ühte fraktsiooni fraktsiooni esindajana või suvalist ja kas see õigus on ainult fraktsiooni mittekuuluval liikmel või näiteks saab niiviisi, et näiteks mõne, noh, näiteks Reformierakonna fraktsiooni liige saab esindada EKRE näiteks fraktsiooni. Kuidas see kord meil üldse käib, see on täitsa huvitav praegu.

Aseesimees Enn Eesmaa
Meil oli äsja väga konkreetne juhus ja kuna Peeter Ernits nii oma kehakeeles kui ka dislotseerumisest on selgesti EKRE fraktsiooniga seotud ja tal oli ka vastav paber, siis ta sai selles rollis ka esineda. Aitäh! Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 645 SE lõpphääletus ja umbes poole minuti pärast seda teeme.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Eelnõu toetas 70 saadikut, vastu ja erapooletuid ei olnud. Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu (645 SE) on seadusena vastu võetud.

7. 16:11 Looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) kolmas lugemine. On soove fraktsioonide esindajail ja volitatud esindajail läbirääkimisteks? Peeter Ernits, palun! Mina ootan ühte paberit jälle.

Peeter Ernits
Head kolleegid ja hea Mihhail! Jah, ma kordan seda tegu. Ja kehakeel on ... Ma ei tea, me kolleeg Urve Tiidusega arutasime, mis see kehakeel peab tähendama, aga jäägu ta sinna. Eelnõu, mida me praegu heaks kiidame, on minu meelest suurepärane. Viimane selline samm toimus alles 14 aastat tagasi, kui Matsalu rahvuspark loodi. Ja esimene meie rahvusparkidest loodi juba sügaval nõukogude ajal, aastal 1971. Nii et tegelikult, kui me nüüd rohelisele nupule vajutame, siis sünnib kuues Eesti rahvuspark. Ja Alutaguse on minu enda jaoks ülioluline. Kui ma enam kui 40 aastat tagasi sattusin sinna, oli see hoopis midagi muud – suured laaned, rabad, vaikus, kaljukotkad, hundid, karud jne. Praegu on ta tundmatuseni muutunud, aga kuna ta on nii vägev kant olnud, siis on ka praegu ta väga vägev veel.
Ja kui vaadata, kas on varem midagi tehtud, siis 30-ndatel üritati midagi sarnast teha. Seda tehti Paasvere ja Peressaare kandis, aga siis tuli Sonda raudtee ja metsaraided ja selle plaaniga plaan lõppes. Ja nüüd teine plaan ja kava tulla rahvuspargiga välja tuli sel aastal, kevadel, kui Keskkonnaministeeriumis vaadati, et oo, Eesti 100 lipu all saaks äkki ära teha rahvuspargi. Ja nii kaugel me praegu olemegi siin. Mõeldi ka, kuidas seda teha. Tegelikult algne plaan oli hakata Ontikast peale, kuni Peipsi järveni välja ja vahepeal oleks ka põlevkivitööstusmaastik, sest iga rahvuspargi osa on ka kultuurmaastik, aga sellest plaanist loobuti kiiresti.
Otsustati minna kergema vastupanu teed ja kergema vastupanu tee oli see, et olemasolevad kaitsealad traageldada kokku, noh, Muraka, Puhatu, Agusalu, Kurtna järvistu jne-jne – kõik, kes tunnevad seda kanti, teavad –, ja mitte midagi uut luua. Aga uue loomine oleks tähendanud probleeme omanikega, maaomanikega, metsaomanikega, aga samas oleks see jälle küllalt oluline nende olemasolevate kaitsealade ühendamiseks arhipelaagi. Jutt on, et püsielupaigad valdavalt lendoravale, kus elavad. Aga mis asuvad eramaadel ja tekitavad paksu pahandust, on tekitanud kohalike maaomanike seas. Ja nüüd need jäeti kõrvale, et neid ei ole vaja. Kuigi ma tuletan meelde, et lendorav on kogu selle paiga sümbol. See uus rahvuspark on n-ö taigavööndi selline esindaja, selle looduse, ja lendorav on selle kõige tüüpilisem esindaja. Ja teine asi, otsustati välja jätta kultuurmaastik, seesama see põlevkivitööstusmaastik seal, mis tegelikult on iga rahvuspargi, olgu see Lahemaa või Matsalu, lahutamatu osa. Ja kardeti muuseas meid, et hakkame siin liiga pikalt jahuma ja arutama ja võib-olla vaidleme lähme, et kuidas ja mida kultuurmaastikust võtta. Parema meelega siis jäeti see kõik välja. Aga nagu ma olen kuulnud, on plaan tegelikult ka kultuurmaastiku asjad kaitsekorralduskava tekitamisega juurde võtta. Ma ei tea, mida nende püsielupaikadega – lendorava ja muudega – ette võetakse, aga fakt on see, et selline see rahvuspark sünnib.
Ja tegelikult on see väga hea samm. Need, kes on käinud Alutagusel ja nautinud tema võlusid, need teavad, aga rahvuspargi loomisega loome me suurepärase sellise võrgustiku. Ja ka turundusele mõjub see väga hästi, et meelitada sinna rohkem eestlasi, kes pole veel käinud või kes võiksid veel minna, ja välismaalasi. Igal juhul see on suurepärane samm ja ajalooline samm, kui te praegu rohelisele nupule vajutate, nii nagu ka EKRE fraktsiooni liikmed, sest 14 aastat ei ole midagi sellist juhtunud. Nii et soovitan toetada.

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud rahvaesindajad! Hetke pärast, kui me vajutame kindlasti kõik rohelisele nupule, sünnib Eestis kuues rahvuspark. See rahvuspark on oma territooriumilt väga suur, 43 568 hektarit, sellel on 11 eraldiseisvat tükki, mis kõik ometi koos moodustavad selle Alutaguse rahvuspargi, millel on oma hing, millel on oma kultuuriväärtus, millel on oma looduskaitseline tähendus ja millel on Eestimaale väga palju anda, palju uut avastamist, palju uudistamist mitte ainult turistidele, vaid ka kõikidele eestlastele, kes veel Alutagusel ei ole käinud.
Esimest korda tegelikult kerkis Alutaguse rahvuspargi mõte Gustav Vilbastel ja aastad olid siis 1922 ja 1923. Miks jäi siis rahvuspark asutamata? Mitte sellepärast, et oleks vähe olnud tahtmist või et ei oleks mõistetud seda, kui oluline see kant on, vaid sellepärast, et esile kerkis riigis, siinsamas Riigikogu tasandil, teate, mis küsimus? Et kuidas seda maad seal rahvuspargi territooriumil siis majandama hakatakse? Ja vastus sellele küsimusele riiklikus plaanis, mida see tähendab maaomanikele, kui maa on eraomanduses, kuidas seal majandada, kuidas seal tööstust edendada, kuidas ettevõtlust hästi ülesse töötada, seda ei osatud veel anda.
Nii et täna, kui me vajutame rohelist nuppu, siis mõelgem ka sellele, et asutades väga vajalikku ja paikkonna inimestele üliolulise tähendusega rahvuspargi, peaksime mõtlema ka sellele, et selles kandis nendel lahustükkidel, sest 920 hektarit on eramaa, see eramaapidaja saaks ka oma maad harida, ettevõtlust edendada ja seda Eesti elu edasi viia nii kõige paremas usus ja teadmises, mis seal Alutaguse rahval on alati olemas olnud. Vabaerakonna fraktsioon toetab kõigest hingest ja usun, et me kõik toetame. Sündigu Alutaguse rahvuspark. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Üsna pea toimub hääletus.
Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Rohelist nuppu vajutas 65 saadikut, punast ja kollast mitte keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (676 SE) on seadusena vastu võetud.

8. 16:22 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE) kolmas lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE) kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad läbi rääkida? Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE). Palun võtke seisukoht ja hääletage!
Hääletustulemused
Seaduseelnõu poolt hääletas 62 saadikut, vastu ei olnud keegi. Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu (686 SE) on seadusena vastu võetud.

9. 16:24 Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu (649 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Küti. Palun!

Helmen Kütt
Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Annan ülevaate sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse (649 SE) menetlusest sotsiaalkomisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas nimetatud eelnõu 4. juunil 2018. Ja lihtsalt meeldetuletuseks, et see eelnõu näeb ette siis seda, et 1. jaanuarist 2019 on hoolekandeasutuses elavatel inimestel võimalus sama põhimõtte alusel saada abivahendid soodustusega nagu ka nendel, kes elavad kodus. Ja põhjus, miks sotsiaalkomisjon selle eelnõu algatas, oli õiguskantsleri ettepanek, milles ta viitas, et põhiseadusega on vastuolu sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõige 3.
Eelnõu esimene lugemine toimuski 18. septembril. Muudatusettepanekute tähtajaks oli meil 2. oktoober ja kohe etteruttavalt võib öelda, et muudatusettepanekuid ei esitatud. Sotsiaalkomisjon ise küsis eelnõu kohta veel arvamust Eesti Puuetega Inimeste Kojalt, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojalt, Invaru OÜ-lt, Abivahendite Keskuselt ITAK ja Sotsiaalkindlustusametilt, AS-ilt Hoolekandeteenused, Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidult ning Eesti Linnade ja Valdade Liidult. Ja oma arvamused saatsid meile Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Sotsiaalkindlustusamet.
Komisjon enne saali jõudmist arutas nimetatud eelnõu kolmel istungil, need olid siis 11. ja 22. oktoober ja 5. november. Annan väikse ülevaate ja ka otsused, mis langetati nendel komisjonidel. 11. oktoobril oli meil palutud selle punkti juurde Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi, Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna abivahendite valdkonna juht Berit Rohtjärv, OÜ Invaru juhatuse liige Lauri Leinuste, OÜ ITAK tegevjuht Piret Koha, Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik Mailiis Kaljula. Ja arutelu toimus nimelt siis nende arvamuste põhjal, mis oli edastatud. Räägiti ka seda, et kuidas ikkagi teada, kes viibib hoolekandeasutuses, sest teadupärast hoolekandeasutusel peavad olema selle eelnõu kohaselt ka teatud vahendid omal olemas, mitte kõike ei ole võimalik saada soodustusega. Ja sellel teemal oli siis arutelu. Komisjon otsuseid vastu ei võtnud, vaid otsustas, et jätkatakse komisjonis nimetatud eelnõu arutelu.
Nüüd, 22. oktoobril toimus meil istung, milles osales Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Maarja Krais-Leosk, ja siis me juba konkreetselt rääkisime ka nendest ettepanekutest, mis siis Sotsiaalkindlustusamet tegi. Ja nimelt see puudutab siis riigi poolt abivahendite tagamisel käsitleda kogukonnas elamise teenust sarnaselt ööpäevaringsele hooldusteenusele. Küsiti ja vastati erinevatele küsimustele, mis tekkisid siis veel üles. Näiteks oli ka see, et kas rahalised vahendid on tagatud, sest üks põhjus ka, miks me seda eelnõu oleme sellises rahulikus tempos arutanud ja menetlenud, oli see, et kui õiguskantsler ka pöördus meie poole, siis ei olnud veel riigi eelarvestrateegia läbirääkimised lõpule jõudnud ja sellest tulenevalt ei saa võtta kohustusi, kui ei ole need kaetud rahaliste vahenditega. Nii et kõigest sellest, et ka raha on, et seda siis rakendada 1. jaanuarist 2019, olemas, meil ka arutelu oli. Ja otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 7. novembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, saata kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 14. novembril, siis teha ka ettepanek läbi viia eelnõu lõpphääletus. Ja kõik nimetatud otsused olid meil konsensuslikud.
Ja viimane arutelu toimus meil siis 5. novembril, meil osales Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Raimo Saadi. Ja komisjon hääletas 22. oktoobril komisjoni istungil tehtud muudatusettepaneku ümber sarnaselt, et täiendas siis pärast sõnu "ööpäevaringsel üldhooldusteenusel" ka kogukonnas elamise teenusele, kui teenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega inimesele. See oli konsensuslikult ja kõik arvestatud, need ettepanekud. Ja teine punkt puudutas siis seda, et abivahendite loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Ka see oli täielikult arvestatud, konsensus. Ja komisjon otsustas, et volitada siis komisjoni esimeest kinnitama teise lugemise menetlusdokumendid. See oli väike ülevaade sellest, mis me siis komisjonis oleme teinud. Ja ma väga loodan, et järgmisel nädalal, kui me jõuame selle eelnõu lõpphääletusele ja see hakkab kehtima seadusena 1. jaanuarist 2019, siis me oleme teinud koos kõik saalis siin ära suure töö. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Esimese küsimuse esitab Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt ma tahan tänada, et sotsiaalkomisjon on teinud väga hea asja, sest see ebavõrdsus oli ammu aeg likvideerida. Aga mul on endal lihtsalt üks küsimus, sa oskad kõige paremini sellele küsimusele vastata. Sotsiaalkomisjon leidis, et kogukonnas elamise teenust tuleb abivahendi tagamisel käsitleda sarnaselt tööpäevaringsele erihooldusteenusele, kui kogukonnas elamise teenust osutatakse rohkem kui kümnele erivajadusega isikule. Et lihtsalt sa oskad rääkida, et kust see number 10 ehk 11 vähemalt peab seal olema, et kust see number tuli, kas seal oli mingisugune arutelu, mingi loogika seal või millest see tuli?

Helmen Kütt
Aitäh küsimuse eest! Et kohe alguses ma võin öelda, et kuna meil komisjonis oli sellel teemal ka ja see ettepanek tuli tegelikult Sotsiaalkindlustusameti poolt meile laudadele, siis seal toimus arutelu, kuidas seda menetleda konkreetselt selliselt, et miks see nüüd on niimoodi rohkem kui kümnele erivajadusega inimesele, vähemalt meil ei tekkinud sellist küsimust. Me küll arutasime, mis saab siis, kui on vähem ja siis ei kehti need nõuded, et siis ei ole selliseid nõudeid, nagu juba, kui on kümnele ja enam, et neid arutelusid oli, aga konkreetselt sellist küsimust komisjonis ei tekkinud. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Palun, Krista Aru!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te nimetasite, et hüvitatavate abivahendite nimekirja või loetelu kehtestab minister määrusega. Kas te nägite komisjonis ka määruse projekti ja kas te oskate avada selle sisu, on seal suuri muudatusi võrreldes praegu kehtivaga või mida siin plaanitakse? Aitäh!

Helmen Kütt
Suur aitäh! See on väga hea küsimus lihtsalt selle tõttu, et on ka nagu teada, et miks selline klausel sisse ka läheb, on see, et kuna abivahendid pidevalt muutuvad, nende loetelu täieneb, tulevad turule, noh, heas mõttes turule uued vahendid, siis ei ole vaja tulla nagu seadust muutma, vaid ministril on õigus see määrus kehtestada. Juba esimesel lugemisel ja ütlen ka seda, et esimese lugemise juures, ka kui meil olid need loetelud, kolm lehte, mida on siis õigus saada ka hoolekandeasutuses elaval inimesel hüvitatud, ja üks leht, siis mida on hooldekodul kohustus ise tagada ja omada, et need olid meil juba siis juures. See punkt, mis läks nüüd sisse, tagab selle, et kui toimub muutus, tulevad uued abivahendid ja võrdselt samamoodi nad lisatakse sinna loetellu, mis on siis hüvitatavad nii kodus elavatele kui siis ka hooldekodus elavatele, et see ei tule mitte kuskilt seaduse tasandil, see on ministri määrusega. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja kuna tegemist on teise lugemisega, siis sõna võivad võtta kõik Riigikogu liikmed. Seda soovi ei ole. Eelnõule 649 SE on esitatud kaks muudatusettepanekut, mõlemad sotsiaalkomisjoni poolt ja mõlemad ettepanekud on arvestatud täielikult, kuid vaatame nad ükshaaval siiski läbi. Esimene muudatusettepanek, arvestatud täielikult. Teine, samuti sotsiaalkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Sellega on eelnõule 649 SE esitatud muudatusettepanekud läbi vaadatud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

10. 16:33 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (674 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (674 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Mihhail Stalnuhhini!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Seda seadust arutas rahanduskomisjon kahel istungil: 9. ja 23. oktoobril. 9. oktoobril selgus, et Riigikogu liikmed ja fraktsioonid pole esitanud ühtegi muudatusettepanekut. Samas oli meil läbi arutada neli tekstuaalset. Ma tuletan meelde, et esimesel lugemisel meil tekkis siin debatt ümber sõna "vautšer" ja oli ka mitu kommentaari selle kohta, kuidas on sõnastatud siis see seadus, no ei anna täpset ettekujutust materjalist. Nii et esimesed neli. Esimeses muudatusettepanekus, mille tegi rahanduskomisjon nüüd, sõnastatakse ümber mitmeotstarbelist vautšerit, selle tähendust. Teine, kolmas ja neljas muudatusettepanek on jällegi sõnastuse paremaks tegemine. Nii, me pidime veel 23-ndal kohtuma, sest 9. oktoobril ei olnud veel Rahandusministeerium võtnud seisukohta selle laitmatu maine – ma tuletan meelde, et selline formuleering on seal seaduses sees, eks ju – kohta. Komisjoni nõue oli see, et ei saa selliseid mitteobjektiivseid asju seaduses üldse kasutada. Mis asi on laitmatu maine, kuidas seda tõlgendada ja kuidas kasutada, no see debatt oli meil juba ära. Ja siis leiti, et seda üldse pole vaja. Nii  et 5. muudatusettepanek ei sõnasta laitmatut mainet mingi objektiivse kriteeriumite komplektina, aga lihtsalt võtab selle seadusest välja. Siin ma tahaks mitte komisjoni, vaid enda poolt paar sõna öelda. Selgus, et on olemas Eesti seadusandluses veidi üle 20 – 24, kui mind mälu ei peta – seadust, kus seda laitmatut mainet on juba kasutatud. Ja ma arvan, et järgmises Riigikogu koosseisus peab selle töö ära tegema ja vähemalt sellest seadused puhastama.
Nii. Siis vahepeal saime kommentaari Riigikogu stenogrammiosakonna vanemtoimetajalt, kes teatas, et vautšerile asendussõna me vist naljalt ei leia, et üks võimalik variant on, ma igaks juhuks kontrollin, et see võiks olla tagatisdokument. Aga muidugi noh, kas vautšer või tagatisdokument, tundub, et need on niivõrd erinevad asjad ja tähendus on nii erinev. Nii et laitmatust mainest saime lahti, vautšer jäi.
Kõik otsused, mis vastu võeti, võeti konensuslikult, tähendab, kiideti heaks viis muudatusettepanekut, siis pakuti Riigikogu juhatusele panna see küsimus täna päevakorda ja teine lugemine lõpetada, ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi kolmas lugemine 14. novembril. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Ettekandjale on ka küsimus. Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Äkki sa oskad natuke lahti rääkida. Seadusesse on täiendatud § 101 ja kui ma seda teksti loen, siis ma lihtsalt ei saa päris hästi aru, võib-olla sa selgitad, mis tähendab. "Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht." Seadust täiendati ühe lausega. Mida selle all mõeldud on? Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh küsimuse eest! Jah, me arutasime seda esimesel lugemisel ja arutasime ka komisjonis ja esitasime seda. Tegemist on maksukohustusega, mis tekib riigis, kus tegutseb seesama teenuseosutaja. Tegemist on digiteenusega ja neid kasutatakse üsna tihti üle riigi. Mul jäi see veel ütlemata, et kogu see seaduseelnõu on ilmunud tänu sellele, et 1. jaanuarist 2019 hakkab kehtima Euroopa Liidus uus kord, mis puudutab mitmeotstarbelisi vautšereid ja seda digiteenuse osutamist. Ja see on täpselt nii, nagu selles direktiivis see sõnastatud on. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Kas on soovida ja soovi avaldada arvamust läbirääkimiste teel? Seda soovi ei ole. Eelnõule on esitatud viis muudatusettepanekut, vaatame nad üheskoos läbi. Nad on kõik esitatud rahanduskomisjoni poolt ja kõiki on arvestatud täielikult. Esimene, teine muudatusettepanek, kolmas muudatusettepanek, neljas muudatusettepanek, viies muudatusettepanek, samuti rahanduskomisjoni poolt ja seegi on arvestatud täielikult. Oleme esitatud muudatusettepanekud üheskoos läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Mihhail Stalnuhhin esitas enne küsimuse selle kohta, kui fraktsiooni mitte kuuluv saadik tahab osa võtta läbirääkimistest ja esindada mõnda fraktsiooni. Nõunik tegi pingutusi ja praegune vastus on selline, et tõepoolest kõigil neil on selline võimalus olemas juhul, kui nad lepivad kokku mõne fraktsiooniga ja saab vastavalt kirjaliku tunnistuse. See on natukene võib-olla keerulisem küsimus, millele kohe sajaprotsendilist vastust ei saagi anda. Praegune vastus on selline. Ma luban, et kui täpsemal läbitöötamisel tuleb mingisuguseid nüansse – sest sellist varianti on ennegi juhtunud Riigikogu saalis –, siis me anname sellest eraldi teada. Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin
Aitäh vastuse eest! Ja äkki nõunik pingutaks natikese rohkem ja selgitaks välja, et kas fraktsioonidesse kuuluvatel saadikul on ka see võimalus olemas. Noh, see on täitsa lustakas, eks ju, kui keegi Keskerakonna fraktsioonist saab Reformierakonna fraktsioonilt volituse esindada seda puldist, eks ju. Tähendab, kui seda ei ole, siis piiratakse fraktsioonidesse kuuluvate saadikute õigust võrreldes fraktsioonidesse mitte kuuluvatega. Nii et täitsa huvitav küsimus. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Selles saalis on sageli küsimused nutikamad kui vastused. Sellega peab ilmselt juba harjuma.

11. 16:42 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (651 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
12. päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (651 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Kristen Michali!

Kristen Michal
Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Seda eelnõu on nüüd vahepealsel ajal majanduskomisjonis menetletud. Võin mainida, millest jutt siis: ühendame kaks ametit, Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve Ameti. Üldiselt on majanduskomisjonis kõik osapooled otsused konsensusega teinud, leidnud, et see eelnõu ja suund on mõistlik. Siin ei ole vahet koalitsioonil-opositsioonil. Ja ütleme, kui debatti on olnud sealt kõrval, siis et kas see peaks olema lõppjaam, et see pigem on üks ühendamine, et peaks edasi minema. Mahud on umbes sellised, et tehnilises järelevalves on umbkaudu 88 töötajat ja tarbijakaitses 52 ja ühendamise tulemusena üks 9–10 ametikohta siis väheneb sealt. Tulnud on ka hulk ettepanekuid, mõned meie komisjoni ametnike poolt, kes on vaadanud seda eelnõu läbi, Riigikogu poolt ja ülejäänud on tulnud algataja poolt. Üldiselt on need kõik saanud konsensuslikult positiivse hoiaku ja nii on ka komisjon teinud menetlusotsused, et ettepanek on teine lugemine lõpetada ja kui peaks juhtuma, et see nii läheb, siis kolmandale lugemisele 21-sel, kui juhatus nii otsustab. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Peale seda, et kaks asutust kokku liidetakse, mis on väga hea võib-olla tõesti, aga siin seaduses on terve hunnik selliseid asju, et riigilõivu muudetakse. Kas komisjonis arutelul, kas need riigilõivud, kui palju need suurenevad või vähenevad või mis on? Siin on erinevate riigikaitseliste ja julgeolekuasutuste ehitise ehitusloa taotluse läbivaatusest alates kuni raudteerajatise ja relvaloani välja. Võib-olla mõne sõnaga sellest ka. Aitäh!

Kristen Michal
Jah. Loomulikult arutati, kõik majanduskomisjoni liikmed suhtusid sellesse eelnõusse ja sellesse küsimusse suurima pühendumisega. Ja selgus, et ehitusseadustiku menetlemisel jäid need riigilõivud õigetesse kohtadesse kirja panemata ja seetõttu me parandame seda selle seadusega. Lõivumäärad ei muutu. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Kas Riigikogu liikmed soovivad läbirääkimisi alustada? Seda soovi ei ole. Eelnõule on esitatud seitse muudatusettepanekut. Vaatame nad koos läbi. Kõik on majanduskomisjoni poolt esitatud ja arvestatud täielikult, kuid siiski. Esimene muudatusettepanek, teine, kolmas muudatusettepanek, neljas, viies muudatusettepanek, kuues muudatusettepanek ja seitsmes muudatusettepanek, esitatud majanduskomisjoni poolt ja see on juhtivkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Sellega on eelnõule esitatud muudatusettepanekud meil üheskoos läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 651 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

12. 16:45 Raudteeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Vabariigi Valitsuse algatatud raudteeseaduse, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (670 SE) teine lugemine. Palun ettekandjaks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Erki Savisaare.

Erki Savisaar
Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 670 SE algatas Vabariigi Valitsus k.a 22. augustil. Esimene lugemine toimus 26. septembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. oktoobriks ei laekunud eelnõule Riigikogust ühtegi muudatusettepanekut. Kuivõrd eelnõu puudutas üksnes 25. detsembril jõustuva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ülevõtmise kohustuslike siseriiklike seadusemuudatuste tegemist, millest ainsana võib teoreetiliselt kohustusi tekkida meie kahele raudteeinfrastruktuuri ettevõttele – AS-le Eesti Raudtee ja Edelaraudteele –, kellest esimene oli kooskõlastamise käigus teinud viis märkust, millest enamik oli arvestatud, ja teine polnud teinud ühtegi märkust, siis täiendavat ulatuslikku kaasamist komisjon ei algatanud. AS-i Edelaraudtee teavitati komisjoni poolt võimalusest esitada arvamusi ja ettepanekuid eelnõus sisalduva regulatsiooni kohta, neid aga ei laekunud.
Eelnõu tekst läbis kahe lugemise vahel keeletoimetuse ja keeletehnilised parandused on viidud eelnõu teise lugemise teksti. Majanduskomisjon arutas eelnõu esimese ja teise lugemise vahel oma 22. oktoobri istungil, kus otsustati eelnõu teksti sisse viia üks sisu- ja kaks tehnilisemat laadi muudatusettepanekut ja tehti eelnõu suhtes menetluslikud otsused. Kõik kolm muudatusettepanekut on juhtivkomisjoni ettepanekud, mis leidsid komisjonis konsensuslikku arvestamist muudatusettepanekute juurde lisatud selgitustes toodud põhjenduste alusel. Nimetatud ettepanekutest esimese, mis puudutas eelnõu täiendamist väljaspool teid kasutatavate masinate sisepõlemismootorite tüübi kinnitust vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 2016/1628, esitas komisjonile kaalumiseks eelnõu algataja esindaja. Teine ja kolmas muudatusettepanek olid ette valmistatud koostöös eelnõu autorite ja algataja esindajatega juhtivkomisjoni töörühma poolt. Ja majanduskomisjon otsustas esitada eelnõu teiseks lugemiseks 7. novembril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele 14. novembril k.a. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Küsimuste vooru avab Aivar Kokk.

Aivar Kokk
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui nüüd see seadus ette võtta ja vaadata siin esimest või teist lõiku, et raudtee-ettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed ning ettevõtja töötajad peavad tegutsema teiste raudteevaldkonnas tegutsevate isikute ja käesoleva seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud taotlejate suhtes mittediskrimineerival viisil. Ja siit, kui ma nüüd lahti võtan, § 531, läbilaskmist ja kõike muud, mida, kui tahaks taotleda, siis siia on kirjutatud, et peaks nagu 18 kuud enne taotlema. Tänapäeva majanduse juures on poolteist aastat ikka ääretult pikk maa. Kas te komisjonis nagu arutasite, kuidas sihukene 18 kuud siia sisse sattus, ega see äkki ei ole kuidagi ekslik? Aitäh!

Erki Savisaar
Aitäh! Selle 18 kuu küsimust meil komisjonis ei kerkinud, kuid mittediskrimineerivast käitumisest me rääkisime. See tähendab siis seda, et ei tohi eelistada üht ettevõtet teisele, kõigile tuleb pakkuda täpselt samu tingimusi selle infrastruktuuri kasutamiseks. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Aivar Kokk, teine küsimus.

Aivar Kokk
Selle vastuse peale ma küsiks, et kas raudteeinfrastruktuuri omanikul ei ole siis õigust nagu hinda pakkuda. Näiteks kui üks ikkagi veab iga päev kümme ešeloni ja teine aastas ühe, et kas mõlemal on infrastruktuuri hind ikkagi jääb siis üks ja sama või võib ka teha erisusi?

Erki Savisaar
Aitäh! Me teame, et erinevad ettevõtted võivad teha mahupõhiselt erinevaid hinnapakkumisi, aga kui mõlemad n-ö infrastruktuuri kasutajad soovivad näiteks transportida samu mahte, siis tuleb neid tasustada ühtemoodi. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa
Suur tänu ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Kas on soov avada läbirääkimised? Seda soovi ei ole. Eelnõule 670 SE on esitatud kolm muudatusettepanekut. Kõik on nad esitatud majanduskomisjoni poolt ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek ja kolmas muudatusettepanek on samuti esitatud majanduskomisjoni poolt. Juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult. Sellega on eelnõule 670 SE esitatud muudatusettepanekud meil läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 670 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

13. 16:52 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa
Järgmine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (722 SE) esimene lugemine. Palun ettekandjaks majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni. Palun!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Oleme täna olukorras, kus Eesti on Läänemerel juhtivas positsioonis reisilaevade osas. Eesti lipu all sõidab mitmeid suuri reisilaevu, kuid kahjuks ei sõida Eesti lipu all enam ühtegi suuremat kaubalaeva. Viimane kaubalaev lahkus Eesti lipu alt 2014. aastal. Käesolev eelnõu on esimene oluline samm ja osa terviklikust meetmete paketist merendussektori arendamiseks. Eelnõu eesmärk on taastada Eesti lipu all sõitev laevastik, suurendada Eesti kaldasektorit ning sellega koos taastada Eesti kui mereriigi rahvusvaheline maine. Seitsme aasta eesmärgiks on 300 suure laeva tulek Eesti lipu alla, mis arvestuslikult toovad täiendavat maksulaekumist 76 miljoni euro ulatuses siis seitsme aasta kogulaekumistena. Eesti 1,3 miljonist elanikust on 10 000 tegevmeremehed ja see on oluline protsent meie rahvastikust ja võrreldav näiteks Saksamaa meremeeste koguarvuga. Eesti lipu all sõitva laevastiku kasv annaks ka neile võimaluse taas töötada Eesti lippu kandval laeval. Laevade toomiseks Eesti lipu alla tuleb teiste Euroopa riikide eeskujul muuta meremeeste ja laevandusettevõtete maksustamise põhimõtteid ning lihtsustada laeva registreerimist Eesti laevapereta prahitud laevade registris. Samaaegselt on plaanis luua kaasaegsed ja kliendisõbralikud merenduse infosüsteemid ning toimiv ja tõhus 24/7 töötav klienditeenindus Veeteede Ametis.
Laevade Eesti laevaregistris registreerimise lihtsustamiseks jagatakse eelnõuga laevapereta prahitud laevade register kaheks eraldiseisvaks registriks: esimeseks ja teiseks laevapereta prahitud laevade registriks. Registrite peamine erinevus seisneb selles, et esimeses registris saab registreerida laeva, mille meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest vastutav isik asub Eestis. Samuti tuleb laeva käitamisega seotud otsused teha Eestis. Sisuliselt tähendab see kaldasektori ettevõttete tekkimist Eestisse. Toimingute tegemine esimeses registris toimub riigilõivu maksmise eest. Laeva registreerimiseks teises registris ei pea vastutav isik Eestis asuma ja registriteenuste saamiseks tuleb tasuda iga-aastast fikseeritud registritasu. Ja see kõik hinnas registritasu aitab välismaisel laevaomanikul laeva Eesti lipu alla toomisel oma kulusid paremini planeerida. Samas on laevandusettevõtjal majanduslikult kasulikum luua Eestisse kaldasektor ja registreerida laev esimeses registris, sest laeva hoidmine on teises laevapereta prahitud registris siiski kulukam.
Eelnõuga tehtavate maksumuudatuste sihtgrupiks on laevandusettevõtted, kes opereerivad rahvusvahelises sõidus olevate 500 ja suurema kogumahutavusega kaubalaevadega või väljaspool Euroopa majanduspiirkonda regulaarreise tegevate reisilaevadega. Euroopa Komisjoni meretranspordile antavat riigiabi käsitlevad suunised kohalduvad üksnes meretranspordile ehk kaupade ja reisijate meritsiveole, mistõttu ei saa maksumuudatusi kohaldada ka laevadele, sest nende puhul ei ole tegemist meretranspordiga.
Eelnõuga kavandatakse esmakordselt mitmeid maksumuudatusi. Kuna maksusoodustuste puhul on tegemist riigiabiga, on eelnõu koostamisel võetud arvesse Euroopa Liidu vastava valdkonna riigiabi suuniseid. Maksumuudatuste rakendamiseks on Eestil eelnevalt vaja saada Euroopa Komisjonilt riigiabiluba. Laevandussektoris tegutsevatele ettevõtjatele ja meremeestele eelnõuga rakenduvad maksumuudatused on järgmised. Meremehe tööjõumakse, kui ta töötab rahvusvahelises sõidus oleval 500 ja suurema kogumahutavusega kaubalaeval või väljaspool Euroopa majanduspiirkonda regulaarreise tegeval reisilaeval, mis kannab mõne Euroopa majanduspiirkonna riigi lippu. Neid meremehe tööjõumakse hakatakse siis meremehe tegeliku töötasu asemel arvestama fikseeritud maksu baasilt. See tähendab, et olenemata tema tegelikust töötasust maksustatakse meremehe töötasu maksimaalselt seadusega ette nähtud konkreetse summa ulatuses, milleks selle eelnõu teile esitatud versioonis on 750 eurot iga töötatud kuu kohta. Maksubaasile kehtib tavapärane füüsilise isiku tulumaksumäär 20% Laeval teenitud töötasu puhul, millel on rakendatud maksubaasi, ei saa kasutada maksuvaba tulu ja teha ka mahaarvamisi, küll aga on meremehel kõigi muude tulude puhul õigus nii maksuvabale tulule kui ka mahaarvamisele. Meremehe eest tasutakse maksubaasilt sotsiaalmaksu vähendatud määras ehk tavapärase 33% puhul siis 20%. See tähendab, et tasutakse vaid pensionikindlustuse osa. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse 13%-list osa meremehe eest ei tasuta. Ja selle asemel antakse kõikidele meremeestele, kes on Eesti alalised elanikud või Eestis tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel elavad isikud, võimalus sõlmida haigekassaga vabatahtlik ravikindlustusleping. Ja praegu see võimalus puudub. See võimalus puudub ligikaudu 5000-l välisriigi lipu all sõitval Eesti meremehel. Ravikindlustuslepingu sõlmimisel on meremehel võimalik saada kindlustuskaitse eelkõige meretöölepingute vaheliseks ajaks. Laeval töötatakse tavapäraselt tähtajaliste lepingute alusel ja laevas töötades on igal laevapere liikmel kindlustus tööandja poolt.
Lisaks tulumaksule ja sotsiaalmaksule hakatakse eelnõu kohaselt ka töötuskindlustusmakset ja kohustuslikku kogumispensionide sissemakseid tasuma maksubaasilt. Ja see maksubaas, nagu enne sai mainitud, on 750 eurot, mitte meremehe tegelik töötasu. Laevandusettevõtetele luuakse ettevõtte tulumaksu erirežiim ehk tonnaažikord, mida saab kasutada alternatiivina kehtivale tulumaksusüsteemile. Täpsemalt saavad laevandusettevõtted edaspidi rakendada kas praegu kehtivat süsteemi, makstes tulumaksu äriühingu jaotamata kasumilt, või kohaldada tonnaažimakse süsteemi. Tonnaažikorra puhul leitakse ettevõtja rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust saadud maksustatava tulu suurus tema kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja kehtestatavate suhtarvude korrutisest.
Ametiühing on saatnud teile kõigile kirja, kus on väidetud, et muudatuste tulemusena muutub Eesti lipp nn mugavuslipuks, kus riik ei pööra laevade tehnilisele seisukorrale piisavalt tähelepanu ega taga meremeeste sotsiaalseid õigusi. Nii see tegelikult ei ole. Eesti lipp on täna rahvusvaheliselt valges ehk kõrgeima kvaliteediga lippude nimekirjas ja jääb sinna ka tulevikus. Eesti laevaregistritesse oodatakse rohkem laevu, kuid kindlasti jälgitakse hoolega seda, et Eesti registrisse ei võetakse laevu, mis ei ole tehniliselt korras. Meie registrisse saavad vaid laevad, mis on tehniliselt korras, mis vastavad rahvusvahelistele nõuetele ning täidavad rahvusvahelisi regulatsioone ja nõudeid meremeeste sotsiaalkaitse ja ohutuse osas, laeva meresõiduohutuse osas ning keskkonnavaldkonnas. Kõigi nõuete täitmist järgib Eesti riik ka praegu, kuid tulevikus muutub laeva registris hoidmine otseselt sõltuvaks laeva vastavusest rahvusvahelistele regulatsioonidele.
Seoses mittekodanike õigusega laevu Eestis registreerida märgin, et juba täna on mitteresidentidel see õigus olemas Eestis eraõigusliku juriidilise isiku asutamise kaudu ning sellest hoolimata ei ole Eesti lipp mugavuslipp. Võõramaalaste üle toimub tavapärane kontroll äriühingu asutamisel ja tegutsemisel nagu muudeski ettevõtluskeskkondades. Nagu juba öeldud, ei tähenda laevandus siiski vaid laevu riigilipu all, vaid ka tugevat ja jätkusuutlikku laevanduse kaldasektorit. Vastavalt 2014. aastal läbi viidud üleeuroopalisele uuringule tekitab 1 töökoht laeval 3,8 töökohta kaldal. Laevandus on tootlikkuse poolest Euroopas neljandal kohal ja eespool teistest transpordiliikidest, nagu õhutransport ja maismaatransport.
Head Riigikogu liikmed! See seaduseelnõu aitab Eestil taas saada mereäärsest riigist mereriigiks. Laevade Eesti registris registreerimise tulemusena suureneb Eesti registrisse kantud ja Eesti lipu all sõitvate laevade arv ning läbi tekkiva mereriigi maine tekib Eestisse järjest enam kaldasektori ettevõtteid. See omakorda kasvatab riigieelarvesse laekuvaid maksutulusid ja loob aluse Eesti majanduse kasvule. Vähetähtis ei ole ka see, et eelnõuga kaasneb meie oma meremeeste sotsiaalkaitse järkjärguline paranemine. Ma palun teie toetust sellele eelnõule. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, proua minister! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma puudutaks kaldasektorit ja meremeeste koolitust. Kas oleks mõeldav, et merendusalase ohutuse koolitusi koormataks nullprotsendilise käibemaksuga, nii nagu see on täna Leedus ja Lätis, et Eesti meremeestel oleks võimalik ennast täiendada ja me kohtleksime neid võrdselt Läti ja Leeduga? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Pean usaldama teie väidet, et Leedus ja Lätis on see võimalik. Kui nullmaksumäär Euroopa Liidus on ühes Euroopa Liidu liikmesriigis võimalik, siis ta on ka teistes täpselt sama teenuse jaoks võimalik kehtestada nullmaksumääraga. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Räägime neist maksudest natukene lähemalt. Siin meremeeste esindajad tõepoolest ütlevad, et see tööjõumaksude vähendamine nende sotsiaalseid garantiisid ka vähendab. Teie ministeeriumi poolne märkus selle kohta ütleb, et sotsiaalkaitse paraneb. Et kuidas sellega siis tegelikkuses on? Ja tulumaksu puhul tõesti, kuidas see konkurents nüüd Leeduga, kus on nullile see viidud, toimuma hakkab ja kes tegelikult hakkab deklareerima seda tulumaksu? Mina olen meremeeste jutust saanud aru niiviisi, et seda hakkab deklareerima tööandja. Kui aga tööandja ei suvatse seda deklareerida, siis milliseid probleeme see kaasa toob sellele inimesele endale, kui tagantjärele leitakse mingisugune viga või valskus? Ja kas ei oleks ikkagi õigem see, et igaüks deklareerib nagu senini ise? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Siin oli nüüd ühes küsimuses kolm küsimust. Esiteks küsimus, et kuidas me saame võistelda teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, kellel näiteks Euroopa Liiduga ühinemise läbirääkimistel õnnestus saada sektorile 0%-ga maks? Kogu Euroopa Liidu põhimõte on siis see, et merenduses me võistleme kolmandate riikidega, mitte omavahel, ja meie edu saab tulla ikkagi eeskätt meie registrite heast kasutatavusest. Ja siin on ka Veeteede Ametil väga palju tööd teha, see 24/7 inglise keeles saadav abi oleks üks argument, mille pärast tullakse Eesti lippu oma laevale võtma.
Nüüd tõepoolest, töötajaid peab registreerima tööandja ja sellel tööandjal peab Eestis olema siis esindus, kellega riik saab kontakti siin Eesti pinnal.
Nüüd rääkides veel kolmandast küsimusest, et kuidas muutub Eesti meremeeste sotsiaalkaitse? Tänasel päeval need 5000 Eesti meremeest, kes teevad oma igapäevast tööd mõne teise riigi lippu kandval laeval, ei ole kaetud Eesti Haigekassa ravikindlustusega, neil ei ole seda võimalust teha ka vabatahtlikult. Tõsi, neil kõigil peab olema tööandja poolt merel töötamise ajaks vabatahtlik ravikindlustus, aga probleem tuleb sellest hetkest, kui nad tulevad, astuvad maale. Kui nad ka siin ennast registreerivad näiteks töötuks või mõnele teisele ametile lühiajaliselt, kuni nad on kaldal, võtab neil kindlustuse jõustumine kuu aega aega. See vabatahtliku ravikindlustuse sõlmimise võimalus lahendab selle probleemi. Ja seetõttu saab öelda, et see loob võimaluse, mida täna nendel kõigil Eesti meremeestel, kes on olnud võõra riigi lipu all tööl, senini pole olnud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Enn Meri, palun!

Enn Meri
Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud proua minister! Minu andmete järgi on olemas mingi 60–70 Eesti omanikkudele kuuluvat laeva. Ma räägin nüüd kaubalaevadest. Ja need täna on siis põhimõtteliselt Malta ja Portugali lipu all seilamas. Ja see teie mõte on muidugi väga tore ja oleks ju väga hea, kui see oleks nii lihtne teha. Aga seal on üks väike oht ka. Kas te olete hakanud või kas keegi teie ministeeriumis on kalkuleerinud, mis juhtub, kui teie juurde tuleb Tallink ja ütleb, et meie tahame ka sama maksu maksta ja muidu meie lähme, ütleme, siis Leedu või Malta lipu alla. Ja see läheks, ma arvan, Eesti riigile väga kalliks, sest Tallinkil on vist 1500 meremeest või inimest laeva peal. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et seda kalkulatsiooni tõepoolest on aastate jooksul mitmel korral peetud. Ehk et see peabki olema põhjus, miks see nii pikalt trotsiti vajadust teha sektoriaalset maksuerisust, kuigi juba neli aastat on näha, et ilma selle maksuerisuseta oleme me lihtsalt olukorras, kus Eesti reederitel on laevad, aga need ei ole Eesti lipu all. Ja lisaks Maltale ja Küprosele eks neid leiab ka eksootilisemate lippude alt, Antigua ja Barbuda või Panama näiteks nimetades. Nüüd sellest tulenevalt olemegi seadnud selle seaduse sihtmärgi ainult kaubalaevadele ehk et regulaarreise tegevad, Eesti sadamatest iga päev reisi alustavad või reisi lõpetavad laevad siia alla ei tule. Põhjus on ka väga lihtne, et nende meremehed oma tööpäeva kas alustavad või lõpetavad ikkagi siin siseriiklikult. Ja hetkel on sihtmärgiks võetud ikkagi need laevad, kes on olemas, kelle omanikfirmadel oleks lihtsam kaldasektoriga asju ajada siin Eestis, aga kes on lahkunud meie maksusüsteemi jäikuse tõttu. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun teie küsimus!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Seoses selle eelnõuga on täna avalikkuses kõlanud mitmel korral, et 300 laeva Eesti lipu alla, ja see on ka seaduseelnõu seletuskirjas siin mitu korda välja toodud, et on siiski teoreetiline võimalus, et neid laevu tuleb Eesti lipu alla umbes 300. Minu küsimus on selline, et viidates eelnevale küsijale, kui palju on Eesti omanike käes kaubalaevu, et milline on see tegelik või millele see toetub, see number, see 300, mis iseenesest kõlab ju väga hästi. Kes loobuvad siis milliste riikide lipu alt ja mis täpselt on see atraktiivne eelnõu punkt, mis nad siia meelitab nii suurel arvul, mis iseenesest on ju tore, ma rõhutan, oleks, jah?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Ma olen teiega nõus, et see oleks tore. Ja see number ei ole tekkinud siis olukorras, kus keegi lihtsalt mõtles mõne kauni ümmarguse numbri peale, vaid antud eelnõu ettevalmistamine ulatub vähemalt aastasse 2012, kui võeti vastu Eesti merenduspoliitika aastateks 2012–2020. Ja siis kaardistati esmakordselt ära need meetmed, mis võiksid Eesti lipu alla siis laevu säästa, sest toonal veel oli mõni suur kaubalaev Eesti lipu all. Nüüd hilisemal ajal ehk möödunud aastal on Veeteede Amet teinud veel ka täiendava uuringu, tellinud selle uuringu spetsiaalselt uuringu läbiviijalt, kes siis intervjueeris sihtsuunitlusega Saksamaa suurtes sadamates laevaomanikke ja küsis, et mis võiksid olla need argumendid, et te vahetate tänast lipuriiki. Ja tõsi see on, et esimesena ei tohi seal olla takistusi, mis meie tänases maksusüsteemis olid, aga teisena loomulikult vaadatakse kaldasektori efektiivsust, kvaliteeti. Ja kui me oleme väga uhked oma elektroonilise asjaajamise üle, siis need registrid ja registritega asjaajamine peaks olema see argument, mis paneb ühe laeva omanikfirma otsustama oma laeva tuua Eesti lipu alla. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh, härra juhataja! Väga lugupeetud minister! Eesti meremeeste esindusorganisatsioonid on ikkagi välja tulnud väitega, et paljuski neid soodustusi laevaomanikele tehakse tegelikult meremeeste sotsiaalkindlustuse arvelt. Sama küsimus, mida härra Andres Herkel esitas. Toon väga konkreetse näite, et maksubaasiks on kehtestatud selle seaduse eelnõu kohaselt 750 eurot, mille pealt siis makstakse ka üksikisiku tulumaksu, aga samas nii töötushüvitist, koondamishüvitist kui ka vanemahüvitist tegelikult arvestatakse sellelt tasult, mille pealt on makse makstud. Ehk kui üks meremees saab 2000 eurot palka, siis sellisel juhul n-ö vanemahüvitist näiteks arvestatakse üksnes 750 euro pealt. See ilmselgelt on nagu ülekohtune nende suhtes. Kas te jagate seda seisukohta või olen ma millestki valesti aru saanud? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tänan küsimuse eest! Nii meil on, et neid sotsiaalseid tagatisi saad sa selle summa pealt, mille pealt on makstud sotsiaalmaksu. Ja kui see maksubaas on 750, siis täpselt samuti nagu Selveri kassapidajal, kellel on sotsiaalmaksu makstud 750 euro pealt, on siis teada, milliseid haiguspäevatasusid või vanemahüvitist ta saab, jääb see ka meremeeste puhul. Nad on võrdselt koheldud nendesamade teiste Eesti inimestega, kes maksavad sotsiaalmaksu 750 euro pealt. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Sven Sester, palun!

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tunnustan, et selline eelnõu on Riigikogusse lõpuks jõudnud. Seda on tõesti pikalt ju tegelikult tehtud, et ka varasemad valitsused on selle nimel nagu tööd näinud. Et mul on võib-olla mõned küsimused. Ma arvan, et see on hea eelnõu oma olemuses ja kui meil on võimalik ka Riigikogus seda veel paremaks teha, ma pean silmas paremuse all, et veel rohkem riiki atraktiivsemaks tehes, nii võiks olla võib-olla korrektsem öelda, et siis kindlasti selle nimel tuleks pingutada. Et ma lihtsalt võib-olla markeeriks või küsiks teilt, et võib-olla kaks numbrit, 500 ja 750, et 500 on siis need laevade mahutavus, mis on pandud piiriks, ja 750 on siis baasnumber, mille pealt arutatakse. Et mille pealt iseenesest töögrupid jõudsid nagu selle tasemeni, et need võiksid olla need numbrid. Et võib-olla teha need numbrid madalamaks, viia seda atraktiivsust veelgi suuremaks. Et see kindlasti on üks ettepanekuid, mis võib ka lauale tulla selle ajaperioodi jooksul. Et äkki te võib-olla natukene Riigikogu valgustate sellel teemal ka? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Kogumahutavus 500 oli Veeteede Ameti esialgses ettepanekus. Ma vaatan korraks, püüan saada silmsidet ja Veeteede Ameti peadirektor rõdult noogutab, et see 500 on tulnud siis sektoriga koostööst ja ilmselt olnud nendes ettepanekutes juba pikalt. Ja lihtsalt suurusjärguks, et mida see kogumahutavus 500 tähendab, et kui te mõtlete nagu laevadele, mis võivad silma ette tulla, siis näiteks Hiiumaa-Saaremaa vahel sõitvad Tõll, Tiiu, Leiger ja Piret, nende kogumahutavus on 4987. Nii et nüüd korraks nagu mõelda 500 peale, siis võrdlused on teada. Ja nüüd see 750, et tõepoolest, sektorilt tuli ka teistsuguseid ettepanekuid, et me peaksime laevapere jagama kaheks vastavalt koosseisu siis tööülesannete järgi ja see baas, mille pealt maksustatakse, võiks olla näiteks 500 ja 1500 ohvitserkonnale. Aga pikkade arutelude käigus ja konsulteerides ka Rahandusministeeriumiga, kes siis esindas seda seisukohta, et Maksu- ja Tolliamet suudaks ka selle alandatud baasi pealt efektiivselt maksu koguda, siis jäädi eelistama ühte ühtset lähenemist. Nüüd oluline on ka see, et see 750 võrdlusarvuna jälle, et nii nagu majanduskomisjonis Veeteede Ameti esindaja rääkis, et neil on ülevaade ka Eesti meremeeste keskmise netopalga suhtes, netopalga suhtes, ja see kipub olema 2800. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Seaduseelnõu ise on igati tervitatav ja selles antud suur eesmärk tõesti see, mida siin saalis on ka juba mitu aastat oodatud ja räägitud. Nüüd on selle seaduseelnõu ettevalmistamisega tõesti palju vaeva nähtud, palju tööd tehtud. Öelge, kuidas te hindate, kas need ettevalmistuses seaduseelnõusse saanud maksusoodustused meremeestele, kas need on nüüd piisavalt atraktiivsed, paindlikud, arusaadavad, et ka need nagu kiirendaksid ja suurendaksid seda kaubalaevade tulekut Eesti lipu alla? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Ma tänan küsimuse eest! Tõepoolest, eelkõige just sektori initsiatiivil on selle eelnõuga tööd tehtud aastaid. Minnes ajalukku tagasi, siis aastal 2007 üritati neid viimaseid kaubalaevu Eesti lipu all hoida ju EAS-i toetusmeetmega, kus EAS maksis tagasi laevaomanikule sotsiaalmaksu, mis ületas kokku lepitud taset, aga see ei hoidnud neid laevu, need laevad ei jäänud siia. Seetõttu ainult maksudega me edu ei saavuta. Me ei lähe võistlema nende lipuriikidega, kes on kehtestanud nullmaksusüsteemi, ja pole kordagi laual ka olnud nullrežiimi kehtestamine. Siin on väga kaalukas ja kandev osa kaldasektorile ja meie enda valmisolekul pakkuda head registriteenust. See on võti, sest kuna maailmas on piisavalt nullmaksuga lipuriike, siis alla pakkuda sellele enam ei saa. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Lugupeetud minister! Kahju, et head sõpra Tarmo Kõutsi pole siin, aga ta väga rõõmustaks ja rõõmustan ka mina ja ma arvan, et paljud, et selline asi on jõudnud. Aga Tarmo Kõuts on öelnud, et kui tulumaks n-ö ei lähe nulli peale, siis sellel asjal erilist mõtet ei ole. Laevajuhtide ühenduse raportis, mis on ka võib-olla teistel, on ka must valgel kirjas, et tulumaks 20% 750-lt on liialt kõrge, et avaldada positiivset mõju meremeeste konkurentsivõimele, pigem vastupidi, võib see asi veelgi hullemaks minna, on kulukam ja hullem kui praegune süsteem. Tuleks kaaluda ikkagi 0%, nii nagu siin Leedus või Hollandis ja mitmel pool mujal on, või siis 11,6%, mis vahepeal kaaluti. Aga miks me siis Tarmo Kõutsile nagu, tema arvamust ei arvesta? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh küsimuse eest! Ka mul on kahju, et isand Tarmo Kõutsi praegu siin meiega ei ole, aga ma olen kindel, et ta jälgib meid online-kanalite vahendusel. Ja küsimus nüüd, et mis on maksumäär. Et täna nendel Eesti meremeestel, kes teenivad mõne teise riigi lipu all, on maksumäär 20% kogu oma teenistuselt ehk mitte 750 eurolt kokkuleppeliselt 20%, vaid kui ta saab sellist keskmist tugevat palka, see on 2800 eurot ja 20%, täna on tal selline maksukohustus. Nii et ma arvan, et maailmameredel töötavad Eesti meremehed, lisaks sellele, et nad isiklikult saavad tulumaksu suhtes erirežiimi, oskavad kindlasti hinnata ka seda, mis tuleb teiselt poolt vastu tonnaažimaksuna, mis võiks motiveerida neid laevaomanikke laeva Eesti lipu alla tooma. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh, hea minister! Loomulikult võib öelda, et eelnõu eesmärk on üllas, aga pole päris kindel, et see eelnõu sisu aitab meid selle eesmärgile lähemale. Komisjonist jäi üsna segane mulje. Iseenesest on küll märkimisväärne, et ministeerium ja valitsus on võtnud ette nii julged prognoosid, et isegi aastaks 2060 suudetakse SKP kasvu komakoha täpsusega prognoosida. Loodame, et nii läheb. Aga segadust oli palju just selle ümber, et kellele ikkagi see maksusoodustus siis rakendu – kas laevaomanikele, reederitele –, kuidas maksustatakse kolmandate riikide inimesi jne. Segadus oli komisjonis nii suur, et isegi valitsuse enda esindajad, MKM-i enda esindaja ja Rahandusministeeriumi esindajate arusaam oli erinev. Ja komisjonis jooksvalt muudeti siis neid positsioone. Sellist nalja tihti ei näe. Aga üllatus oli seda suurem, et ka ametiühingud saatsid põrmustava arvamuse. See oli väga suur üllatus, et kuidas ametiühingud ei ole selle eelnõu sisuga nõus. Kuidas te oskate kommenteerida? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh! Ma arvan, et majanduskomisjonis oli väga tõhus arutelu. Kahjuks järgmise komisjoni algus tuli vastu, aga kindlasti te jätkate neid tõhusaid arutelusid. Mina julgen küll öelda, et väga staažikas riigiteenistuja proua Lemmi Oro Rahandusministeeriumist andis täiesti asjakohaseid kommentaare. Ja need kommentaarid said veel kinnitatud teile kõigile laiali saadetud detailses tabelis, kus on näha, millisele laevapere liikmele, mis juhtumil erirežiim kohaldub ja millisele laevapere liikmele ta ei kohaldu. Suusõnaliselt on mõnikord ajakriitilise seisu korral tabelit keeruline ette kanda.
Nüüd, mis puutub meremeeste ametiühingusse, siis eks iga töötajate eest seisev organisatsioon peab nõudma maksimumi. Ja maksimum tõenäoliselt oleks see, et ei maksa üldse maksu, aga saad kõik sotsiaalsed garantiid. See on nüüd auväärse Riigikogu valik, kas selline erirežiim oleks kohasem või erirežiim, mis pikkade vaidluste tulemusena ja sektoriga läbirääkimise tulemusena on teieni seaduseelnõu näol lauale jõudnud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Toomas Kivimägi, palun!

Toomas Kivimägi
Aitäh! Austatud minister! Ka minu hinnangul on tegelikult tegemist lausa paduoptimistliku eelnõuga. Ma pean silmas seda eesmärkide tabelit, mis oli ka esitlusena komisjoni istungil, mis, muide, küll parandatud versioonis on kadunud. Ja selles eesmärkide tabelis oli aastaks 2050 lausa eesmärk 1,1 miljardit eurot täiendavat maksutulu. Et kui see on nii ilus kõik, et siis mul tekib ka väike kahtlus, et äkki võib olla siin riive selle ka mugavuslipuga. Aga kui see ikkagi kõik on õige, mis siin kirjas on, siis ma küsin taas kord selle küsimuse, et miks siis ikkagi ei mõeldud ka Eesti reisilaevu n-ö, kes Euroopa Majanduspiirkonnas sõidavad, regulaarreise teevad, miks siis ei mõeldud nende kaasamist sellesse eelnõusse või me peame ootama, et nad lähevad mõne teise riigi lipu alla ja siis hakkame tegema jälle jõupingutusi, et neid tuua Eesti lipu alla tagasi? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Ma arvan, et optimistlik meel ei ole iseenesest halb, eriti kui see tuleb sektorist. Valitsus on sellest sektorist tulnud väga niisuguseid kõrgeid ootusi aastaks 2050 ikka aeg-ajalt tagasi toonud ja öelnud, et ennustame lähimat seitset aastat. Ja lähima seitsme aasta puhul on siis Veeteede Amet võtnud aluseks need Euroopa Liidu piirkonnad, kes äsja on teinud maksuerisuste otsuseid või loonud oma registri ja saanud sinna registrisse siis teatud aja jooksul laevu. Ja nagu majanduskomisjonis ka kõlas, et see 300 laeva oma registris oli võimalik saavutada Madeiral. Ta ei tule iseenesest, see ei ole automaatne, peale seda, kui Riigikogu on seaduse vastu võtnud ja Euroopa Komisjonist on riigiabiluba saadud. See eeldab väga sihipärast ja mitte veel valmis tööd meie registritega, aga me oleme valmis Veeteede Ametit selles töös igati aitama. Aitäh!
Ah jaa, küsimus reisilaevade suhtes. Võttis aega pikki aastaid, et üldse avada see võimaluste värav, et Eestis ühes sektoris tehtaks maksuerisused. See ei olnud merendussektorile kerge, see ei olnud ka mitmete ministeeriumite koostöös kerge. Ja seetõttu ongi see pakett, mis teie ees laual on, nii kitsas, sest sisseharjunud mõte, et meil peab olema kõik väga ühetaoline, isegi siis, kui see mõne sektori ära lämmatab, on ikka päris kõva. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Kristen Michal, palun!

Kristen Michal
Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mulle nagu see mõte, mida te siin vastustes ka kirjeldasite, tundub olulisena. Ja seetõttu ma kordan üle, et ega muudatused ei ole ainult maksukeskkonnas, vaid see puudutab registreid ja on laiem. See on läbi erinevate valitsuste tulnud. Aastaid on seda tehtud ja erinevad valitsused on sinna oma parima panuse andnud. Täna on esimene osa siin saali ees. Ja pigem on mul võib-olla isegi, suhtudes sellesse positiivselt, lihtsalt üks tehniline küsimus: kuidas on see tegevus edasi korraldatud ja rahastatud? Sest täna vist on see tegevuse viimane ots EAS-ist rahastatud. Kuidas lähiaastatel on? Sest neid muudatuse laineid, nagu me majanduskomisjonis hästi teame, on veel mitmeid tulemas ka järgmise valitsuse ajal. Mis sellega plaanid on? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Ma pean nüüd tunnistama, et kuna Riigikogu töötas kiiremas tempos, kui mu ootus oli, siis see täpne tabel rahastuste osas, kuidas on toetatud töid registrite väljaarendamiseks Veeteede Ametil, jäi teise hoonesse. Absoluutselt, aga see on olemas, need eelarveread, olen oma silmaga näinud, aga ma kahjuks pole tabelit pähe õppinud. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Varasema keskustelu jätkuks. Tõepoolest, see 750 eurot vanemahüvitise ja haigushüvitise alusena on ikka väga madal ja kui Eesti meremehed on huvitatud tõesti tulumaksu erirežiimist, siis miks võetakse neilt võimalus seda ise deklareerida jääb arusaamatuks. Aga küsimus, mille ma nüüd püstitada tahan, on see, et mis takistab Eestil nullmaksumäära suunas liikuda, kui Leedul see on olnud võimalik? Et mis eristaatus sel Leedul on ja kas see Leedu nulltulumaksumäär laieneb ka reisilaevadele või ainult kaubalaevadele on see? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Kui Leedus on nullmaksumäär olemas, siis järelikult on Leedul riigiabiluba selle jaoks saadud. Nüüd Eestis see 750 on kompromisside tulemus, see väljendab siis eelkõige Rahandusministeeriumi arusaama, et iga töötaja, kes soovib saada ka teatavat sotsiaalkindlustuskaitset, peab omalt poolt maksudega panustama. Ka Eestis miinimumpalka teeniv inimene, 500 eurot teeniv inimene, tema eest makstakse selle 500 euro pealt 33% sotsiaalmaksu. Nüüd Leedu nullmaksumäära puhul, me ei ole Eestis plaaninud nullmaksumäära kehtestada, see iseenesest ei ole ka niivõrd määrav selles osas, kui me mõtleme, et mis on ohvitserkonna reaalne ja tegelik palk merendussektoris. Nüüd küsimus, kas meremees võiks, et miks ta on sunnitud olema olukorras, kus tema eest makstakse ainult 750 euro eest maksu, kuigi ta võib-olla tahaks maksta oma 2800 euro pealt 33% ja lisaks veel 2800 pealt 20% tulumaksu ja ta tunneb ennast väga halvasti, et tema maksukohustus Eesti riigi ees jääb 150 eurot tulumaksu ja 150 eurot sotsiaalmaksu. Siis ma veel kord rõhutan üle. See erirežiim ei tule automaatselt igale Eesti meremehele mis iganes lipu all olevas laevas ta teenib, kui tema oma teenistust jätkab Antigua lipu all, siis tema erirežiimi alla ei lähe. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Heidy Purga, palun!

Heidy Purga
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Antud eelnõu puhul on tegemist riigiabiga, mis eeldab Euroopa Komisjoni heakskiitu. Millal te kavatsete seda küsida, kas enne teist lugemist või mõnel muul ajal? Meie eeldame, et seda tehakse enne teist lugemist.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Me oleme pidanud esialgsed konsultatsioonid. Ja nagu te näete eelnõu tekstist, siis siin on kirjas nii, et seadus hakkab kehtima mitte peale Riigikogus vastuvõtmist, presidendi allkirjastamist ja Riigi Teatajas väljakuulutamist, vaid hakkab kehtima peale riigiabi saamist. Esialgsed konsultatsioonid annavad meile põhjuse ja võimaluse arvata, et ka see versioon, et Riigikogu võtab seaduse vastu ja peale seda peetakse ja saadakse riigiabiluba, on tehtav antud kontekstis. Silmas tuleb pidada, et kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel, kellel on merepiir, on mingi analoogne riigiabiluba juba taotletud. See ei ole midagi erakordset ja esmakordset Euroopa Komisjoniga läbirääkimistel. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei hakka rääkima siin nendest Indoneesia madrustest, kes hakkavad selle seaduse järgi ka saama Eestilt pensioni, aga räägime reisiparvlaevade väljalipustamise protsessist, mis väidetavalt jätkub. Kui 2014 läks viimane kaubalaev, siis ka analüüsis, mis meie käes on siin, laevajuhtide, on selgelt kirjas, et see protsess toimub praegu ja me peame praegu midagi ette võtma. Ja ma küsin, et millal te tulete välja järgmise eelnõuga, mis puudutab nii reisiparvlaevu, sest näiteks Tallinkil ühe laeva Läti lipu alla viimine annab kusagil 17 miljonit kokkuhoidu. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Tänan küsimuse eest! Te mainisite siin Eesti Laevajuhtide Liidu seisukohti. Ja ma arvan, et väga vajalik on teha esimene samm selle jaoks, et teada saada, kas Eestil mereriigina ja väga head lippu pakkuva mereriigina on võimalik nende sammude tagajärjel saada laevad tagasi oma lipu alla. Ja nii on ka Laevajuhtide Liidu seisukoht olnud, et nad tunnustavad tänast riigipoolset initsiatiivi tuua kaubalaevad tagasi Eesti lipu alla, ja plaan teenida merendussektori arendamisega tulu on nende tunnustust samuti väärt, nad on kindlad, et eelnõu on hädavajalik alustala merendussektori arendamise edasiste etappide tarvis ning merendusringkondades on see kaua oodatud. Ja Merendusnõukoda, kus me oleme seda teemat ka arutanud, see koondab endas erinevate merendussektoriga seotud inimeste või ettevõtete esindajaid ja seal on olemas ka Tallink. Mina ei ole kuulnud seisukohti, kus siis vetostatakse ja öeldakse, et me merendusinimestena sellist initsiatiivi peame kuidagi halvaks, sest et ta ei laiene kõigile. Vastupidi, seda initsiatiivi peetakse väga tänuväärseks ja kaua oodatuks. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Arto Aas, palun!

Arto Aas
Aitäh! Räägime korra maksustamisest. Komisjonis kõlas väide, et nendel laevadel on keskmine palk 2800 netos, mis tähendab, et tõenäoliselt nendel laevadel töötavad ka inimesed, kes saavad 5000-6000 eurot kuus ja edaspidi kõikide nende maksukoormus saab olemas siis 150 eurot. On kindlasti selle sektori laevaomanikele ja töötajatele suur kingitus. Ja iseenesest täiesti liberaalne, kusjuures, lähenemine, et riigi ülalpidamiseks maksavad kõik kodanikud ühe võrdse summa. Keskerakonna puhul on see lähenemine minu teada olnud pisut erinev, räägitud solidaarsusest, ja riigi ülalpidamine kindlasti on kallim kui 150 eurot kuus. Nendel meremeestel on tõenäoliselt lapsed, vanemad ja nende koolid, tänavad, tervishoid, turvalisus maksab ka midagi. Kust see raha tagasi tuleb, ma tahaks küsida täpsustuseks. Kas tõesti ainult nende laevade registreerimismaksust, mis on paarkümmend tuhat aastas, mis ei ole ju väga suur summa? Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Te nüüd läksite lihtsustamisega jälle üle võlli. Kõigile nende meremeestele ei hakka kehtima erirežiim, nad peavad ikkagi töötama selle lipu all, millele hakkab erirežiim kehtima. Nendest 5000-st meremehest, kes täna ei ole Eesti lipu all, on nii mõnigi – kas valitult või sunnitult – teenimas lipu all, mis sellisena ei saa laieneda erirežiimi all. Ja nüüd võrdluseks: kui see meremees täna teenib lipu all, näiteks Panama lipu all, siis tal on nullmaksurežiim. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Eesti Laevajuhtide Liidu üks murekoht oli seotud selle ravikindlustusega, mille nad peavad siis ise muretsema, ise ostma, sest nad ei maksa seda 13%. Aga nende küsimus oligi eelkõige seotud sellega, et kas oleks võimalik muuta see paindlikumaks, ka sisuliselt selliseks, noh, leidsid nad, et ei ole põhjendatud täismaksete tasumine, sest nad on merel aastast tõesti 180 päeva keskmiselt ja merel olekul on neil ravikindlustus nagunii juba olemas, et siis on pool aega aastast neil nagu kahekordne ravikindlustus, sest ostma peavad nad ka kindlustuse 12 kuuks. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Jaa, et seda ravikindlustust peavad nad ka täna ostma, sest et tegemist on laevadega, suurte kaubalaevadega, mis ei pruugi tööd teha ainult Euroopa Liidu sees ja seega haigekassakindlustus ei oleks piisav. Neil peab olema täna erakindlustus. Nüüd see haigekassakindlustuse saamine on lisatud vabatahtliku võimalusena, see ei tule kohustusena. Ja eelkõige just võib ta mõjuda näiteks nendele meremeestele, kes ei käi siis 183 päeva järjest kaugetel meredel tööd tegemas, vaid on tööl režiimiga näiteks üks kuu merel, üks kuu maal, ja lühema etteteatamisega lahkuksid nad just sel hetkel sadamast taas merele, kui nende ravikindlustus kehtima hakkaks, sest teadupärast ta kehtib meil kuuajase etteteatamisega. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Sven Sester, palun!

Sven Sester
Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatasin, kui see eelnõu tuli Riigikokku, et tal oli pandud n-ö kaks jõustumisaega: üks on Euroopa Liidu abist tulenev ja teine on siis üldjõustumine. Eks ta muidugi väga kiire oli, 1. jaanuar. Tõesti, majanduskomisjon on teinud ka praegu täieliku pingutuse, tegelikult oleks eelmine lugemine võinud olla ka praktiliselt jaanuaris, kui oleks n-ö kasutanud ära oma seitsme töönädalase tsükli. Meil tõesti huvi on sellega kiirelt edasi minna. Aga mul küsimus on pigem selles, et kas tegelikult täna, kui me nüüd selle eelnõuga jõuame ühel hetkel ühele poole – on ta siis selle aasta lõpus või võtab see natuke rohkem aega, aga kui me jõuame ühele poole –, on kõik osapooled, peaasjalikult Veeteede Amet ka, selleks valmis. Sul on ju vaja tegelikult sellest hetkest alates ühte kontaktpunkti ja muud nüansid, mis tulevad koheselt, kui see seaduseelnõu n-ö jõusse astub, tegelikult hakata tekitama. Kas tegelikult riik on valmis selleks? Küsiks niimoodi. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Kõik ametkonnad ei ole valmis ja te näete ka seal jõustumise tähtaegades, et Maksu- ja Tolliamet oma registrites peab eraldi looma erandi sinna, käivitamiseks vajab jõustamisaega, mitte 1. jaanuar 2019, vaid 1. jaanuar 2020.

Aseesimees Kalle Laanet
Eiki Nestor, palun!

Eiki Nestor
Austatud minister! Ma väga tänan selle eelnõu eest, sellepärast, et seda on kaua meie merendusele lubatud. Aga nüüd oleme sellises olukorras, ma saan aru, eelnõu on keeruline, et ühed reeglid on meil ravikindlustuses Euroopa Liidus, siis on mõne riigiga meil sotsiaalkindlustusleping ja enamikuga maailma riikidest kahjuks mitte, aga laevad jõuavad igale poole. Täna on Riigikogu olukorra ees, kus selle laevanduse nii laevaomanikud kui ka minu sõbrad meremehed, neil on ohtralt märkusi või neil on midagi selle kohta öelda. Arusaadav, nad on seda ammu oodanud. Kas on mingi võimalus veel, ma küsiks siis nii, kus on see koht, kus peaks istuma ühiselt laua taha ja veel arutama, et võib-olla leida kompromissid kõikide erinevate variantide vahel?

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Aitäh küsimuse eest! Ja see on sulatõsi, et seda eelnõu on pikalt oodatud. Selle eelnõu menetlemisega tegelikult tänane Riigikogu viib ellu ka eelneva Riigikogu lubadust, kes kiitis heaks Eesti merenduspoliitika arengukava, kus need suunad said juba aastal 2012 maha seatud. Nüüd tõsi on ka see, et ametiühingutel ja siis laevaomanikel on nii mõneski küsimuses täiesti vastukäivad ootused. Ja see kompromiss võib nii mõneski küsimuses realiseeruda sellega, et kumbki pole rahul, aga kumbki ka ei ütle, et jätke see seaduseelnõu vastu võtmata. Siin tuleb silmas pidada, et Eesti ametiühingud seisavad Eesti meremeeste eest, aga laevaomanikud tegutsevad maailmameredel, kus, nagu varem ka nagu mainitud sai, on väga levinud laevapere väärikad liikmed, inimesed, kes on pärit kaugematelt maadelt. Ja seda kompromissi leida, et need laevaomanikud, kelle laevaperes võib olla kapten ja tüürimees Eesti kodanik, aga ülejäänud laevapere mitte, oma laeva ikkagi Eesti registrisse tooks, seda kompromissi on pikalt otsitud ja ta on õhkõrn. Nüüd, kus see küsimus võiks veel olla, kus neid kokkuleppeid timmitakse. Ma ise näen, et ühelt poolt on see Merendusnõukoda, kus on esindatud nii ametiühingud kui ka reederid ja vääramatult, täiesti vääramatult, ja siin ma olen nõus varem kõlanud mõtetega, on see Riigikogu majanduskomisjon, kellel on kõik hoovad seadust paremaks teha.

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh! Lugupeetud minister! Siin eelnõus on üks näide toodud Euroopast, see on Portugal, kus väidetavalt on selliste maksuerisustega ja soodustustega saavutatud väga kiiresti terve hulga laevade Portugali lipu alla tulek, Madeira rahvusvahelisse laevaregistrisse. Ma saan aru, et see on inspireerinud ka Eestit. Aga minu küsimus on selline: kas need tingimused on seal samasugused nagu meil, et reisilaeva meremehed maksavad maksu nii, nagu ka n-ö maismaal töötavad inimesed, aga kaubalaevad saavad tohutuid soodustusi? On teil mingisugune ülevaade olemas sellest, kui palju me oleme sealt seda inspiratsiooni saanud? Siin on ka, 300 laeva tuli kahe aastaga lipu alla. Aitäh!

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson
Ma saan aru, et Madeira inspiratsioon on eelnõu seletuskirja kirjutajatele tulnud seetõttu, et see on üks viimaseid uusi registreid, mis loodi ja mis sai nii palju laevu. Loomulikult on tehtud ka väga sügavat analüüsi vanade registrite puhul, need on meie lähemad Soome, Rootsi, Saksamaa, ja sealt ka paremaid ja edumeelsemaid ideid on üle võetud. Me ei kopeeri seda Madeira mudelit. Ja võib-olla – kuna ma näen, et te olete hetkel viimane küsija – siis üle rõhutades: see taotlus, et me tahame saada 300 laeva Eesti registrisse seitsme aastaga, ei tähenda seda, et me kuidagi hakkaksime oma lipuriigi mainet alla laskma, et me ei täidaks neid rahvusvahelisi merekonventsioone, millega me oleme liitunud või et me vähendaksime kontrolli nende aluste üle, kellel on õigus Eesti lippu kanda. Kõik see kontroll jääb alles. Ja loomulikult, kui täna on null suurt kaubalaeva ja tulevikus on 300, tähendab see lisatöömahtu, eelkõige Veeteede Ametile, aga sellega on arvestatud. Ja seetõttu sellist julgustust, et Euroopa Liidus on mõnel liikmesriigil õnnestunud luua register, kuhu on tulnud kiirelt laevu, me loomulikult tahame, aga me ei lähe neid mingite madaldatud kriteeriumidega üle lööma. Ja nüüd see täpne küsimus, et kas neil on kaks maksurežiimi – kaubalaevadele üks ja reisilaevadele, regulaarreise tegevatele laevadele teine –, ma seda vastust ausalt ei tea. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Proua minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Palun kõnelema majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteri!

Sven Sester
Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud miniser! Ma annan ülevaate siis sellest, mis majanduskomisjonis toimus ja mida me seal arutasime ja mida me lõpuks vastu võtsime otsustena. Me saime kokku 5. novembril majanduskomisjonis just selle konkreetse teemaga seonduvalt. Ja tegemist on siis eelnõuga, mis kannab nr 722 SE ehk tõesti Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise ning tulumaksuseaduse ja nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Me olime palunud komisjoni ka erinevad osapooled, kes seda eelnõu tutvustaksid. Ja komisjonis olid kutsutud ja viibisid kohal majandus- ja taristuminister Kadri Simson, Veeteede Ameti arendusosakonna juhataja Eero Naaber, MKM-ist oli lisaks merendustalituse juhataja Katrin Andre ja peaspetsialist Gerli Ehte ja ka Rahandusministeeriumist olid mitmed ametnikud kohal, peaasjalikult maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov, sama Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonnast olid kaks inimest, osakonnajuhataja Lemmi Oro ja peaspetsialist Kersti Sügis.
Ma ei hakka teile üle rääkima seda, mida eelnõu n-ö tutvustavas osas peaasjalikult siis Veeteede Ameti arendusosakonna juhataja Eero Naaber tutvustas meile, sest kogu see tutvustus oli ka see, mis täna siin saalis juba läbi on käinud. Pigem ma läheks küsimuste-vastuste juurde. Komisjonis neid oli palju ja eripalgelisi, et võib-olla anda ülevaade just peaasjalikult komisjoni enda tööst. Ja osalt kindlasti sellest, mis komisjonis n-ö arutelu osas olid, on täna langenud kokku ka saali enda küsimustega. Aga kõigest siis lähemalt.
Kõigepealt Toomas Kivimägi uuris, et kas Euroopa Liidu õigusruum ei võimalda arvestada erimaksurežiimi alla reisilaevasid või on see siis Eesti riigi valik. Sama küsimus, mis täna siin saalis ka on olnud. Ja ka Eero Naaber vastas, et tegu on siis Eesti riigi valikuga ehk siis poliitilise otsusega sisuliselt. Sven Sester soovis teada, kas maksustatakse kolmanda riigi residenti, kes töötab Eesti lipu all oleval laeval. Siin tekkis väike ebakõla, tõesti, alguses Eero Naaber nentis, et kui tööandja asub Eestis, siis kehtiks tulumaksukohustus erimaksurežiimi korral, mis tähendab, et siis 750-euroselt maksubaasilt oleks see 20%. Dimitri Jegorov täpsustas, et kolmanda riigi residendil antud erimaksurežiim siiski ei kohaldu, ja Lemmi Oro lisas juurde, et maksustada saab siis, kui maksumaksja on Eesti resident. Kui reeder ehk tööandja on Eestist, siis maksustatakse nii Eesti kui Euroopa Majanduspiirkonna residendist meremeest, kuid ei maksustata kolmanda riigi residendist meremeest. See selles mõttes sai väga selgelt selgeks. Toomas Kivimägi soovis teada, kas kolmanda riigi mitteresidenti maksustatakse juhul, kui tööandja asub Eestis, sealhulgas ka juhul, kui laev sõidab välismaise lipu all, ja Lemmi Oro vastas siis, et ei maksustata. Kristen Michal palus korrata, et kuidas siis maksustatakse erineva residentsusega meremehi, ja Lemmi Oro siis tõi veel kord välja, et Eesti tööandja töötajaks on Euroopa Majanduspiirkonna meremees, sealhulgas ka Eesti meremees, siis kui kõik need asjad on kokku langenud, siis temale välja makstud 750 eurolt peetakse tulumaks 20% kinni, kui on kolmanda riigi meremees, siis maksu kinni ei peeta. Härra Kivimägi uuris, et kas on ka erinevus Eesti lipu all oleva laeva ja mõne muu lipu all oleva laeva vahel, kui reeder on eestlane. Siin Lemmi Oro märkis, et tulumaksuseadusest lähtuvalt on oluline maksumaksja residentsus, mitte lipp. Siin eelkõneleja soovis teada, et kas Eesti tööandjat maksustatakse muu lipu all sõites samamoodi, ja Lemmi Oro vastas siis, et tulumaksuseadusest tulenevalt maksustatakse samamoodi. Lipp mängib rolli vaid siis tõesti sotsiaalmaksuseaduses, mitte tulumaksuseaduses. Tarmo Kruusimägi küsis, et kas Eesti reederitel oleks kasulik võtta topeltkodakondsusega meremehed, kellel on mõne kolmanda riigi, näiteks Venemaa pass, kuna sel juhul ei peaks tema eest makse maksma, ja Lemmi Oro vastas, et maksunduses ei mängi kodakondsus rolli, vaid oluline on residentsus, kui inimene on Eesti resident, siis peab ta ka makse Eesti seadusest tulenevalt maksma. Ja Sven Sester siis täpsustas, et inimene saab olla mitme riigi kodakondne, kuid ei saa olla mitme riigi resident. Piia Schults, meie ametnik, uuris, et kuidas on residentsusega meremeestel, kes elavad suurema osa oma ajast laeval, ning soovis teada, et kas nad on selle riigi residendid, mis lipu all olevas laevas nad töötavad. Lemmi Oro siin siis täpsustas, et maksude mõistes ei käsitleta laeval töötamist selles riigis töötamisena, et residentsus on eluliste huvide keskus, mis asub maismaal. Toomas Kivimägi küsis veel kord üle, et kas üksikisiku tulumaksu seisukohalt on oluline, millise riigi lipu all laevaga sõidetakse, ja Lemmi Oro vastas, et ei ole oluline. Dmitri Jegorov tõi välja, et erimaksurežiimi kasutamisega peab laev olema Euroopa Majanduspiirkonna lipu all, kuna liikumisvabaduse tõttu ei tohi piirata soodustust vaid Eesti lipu all sõitvatele laevadele. Ja siis Sven Sester täpsustas, et erimaksurežiimi olulisem roll on kindlasti see, et olenemata palga suurusest maksustatakse just kuni 750 eurot. Arto Aas uuris, et mis on laevadel töötavate inimeste palgatase, täna käis ka siit saalist see küsimus täiendavalt üle, ja Eero Naaber siis vastas, et tõesti laeval töötavate isikute keskmine netopalk on 2850 eurot kuus. Erki Savisaar soovis teada, kas tulumaks laekub Eesti riigi eelarvesse ainult juhul, kui laevapere liige on Eesti resident. Lemmi Oro vastas, et oluline on töötaja residentsus. Kui tööandja on Läti resident, aga meremees on Eesti resident, laekub tulumaks Lätti. Edgar Savisaar küsis ... Vabandust, Erki Savisaar küsis, millistel tingimustel laekuks tulumaks Eestisse. Lemmi Oro andis teada, et tulumaks laekuks Eestisse siis, kui tööandja ehk reeder on Eesti resident ning laevapere liige on Euroopa Majanduspiirkonna resident. Lemmi Oro täpsustas, et erimaksurežiim laieneb vaid siis, kui Eesti reeder sõidab Euroopa Majanduspiirkonna lipu all. Dmitri Jegorov lisas juurde, et tulumaksuga saab maksustada vaid Eesti tööandja alluvat, kui tegemist ei ole Eesti tööandjaga, siis ei saa kohaldada neile Eesti tulumaksuseadust, ja alluv ehk meremees peab olema Euroopa Majanduspiirkonna riigi resident. Lisaks sellele peab laev olema ka Euroopa Majanduspiirkonna lipu all. Ja Lemmi Oro tõi siis ka veel välja, et tulumaksuseadus näeb ette, et kui keegi on teeninud tulu väljaspool Eestit, siis ta peab selle tulu Eestis deklareerima. Ja kui meremees on sõitnud mõne muu riigi tööandja all ja seal on vastavalt nendele seadustele tema palgalt tulumaks kinni peetud, siis ta peaks Eestis oma tulud deklareerima, ja kui ta on töötanud tingimustele vastaval laeval, siis on tal õigus 750-eurosele maksubaasile. Sven Sester uuris, et kas siis küsitakse teiselt riigilt raha tagasi, ja Lemmi Oro vastas, et kui sa oled mõne teise riigi eelarvesse juba makse maksnud, siis seda enam ei tagastata, kuid kui sa oled Eesti riigiga võrreldes vähem makse maksnud, näiteks töötanud sellise riigi ettevõtja juures, kus tulumaksu üldse ei maksta, siis pead Eestis 750-euroselt maksubaasilt maksma. Sven Sester küsis ka, et kas sotsiaalkindlustus sõltub sellest, mis lipu all laev sõidab, enne me rääkisime tulumaksust, jõudsime majanduskomisjonis sotsiaalmaksuplokini, ja Eero Naaber vastas, et jah, sõltub küll sotsiaalkindlustus sellest, mis lipu all siis sõidetakse. Dmitri Jegorov tõi välja, et kehtib selle riigi sotsiaalkindlustus, mis riigi lipu all on see laev, kuid ainsaks erandiks on see, kui tööandja ja töötaja on mõlemad sama, noh, muu sama riigi residendid ning siis kehtib nende kodakondseriigi sotsiaalkindlustus. Sven Sester soovis teada, kuidas kehtib sotsiaalkindlustus kolmandate riikide meremeestele, ja Eero Naaber andis siis teada, et sotsiaalkindlustus kohaldub ka kolmandate riikide meremeeste erirežiimiga laevadele. Tuletan meelde, et tulumaksu puhul kolmandatele riikidele see ei kohaldu. Sven Sester uuris, et kas siis Eesti riik hakkab kolmandate riikide meremeestele tulevikus pensioni maksma, ja Dmitri Jegorov vastas, et kui kolmandate riikide meremehed on töötanud Eesti lipu all 15 aastat ning nende eest on 15 aastat makstud pensioniosa sotsiaalmaksust, siis on neil õigus Eesti pensionile, et noh mitu tingimust peab olema täidetud. Kadri Simson lisas, et tegemist on kohustusega, mis tuleb Euroopa tasandil katta, mille raames sotsiaalmaksuosa ravikindlustusena saab jätta vabatahtlikuks, kuid pensioniosa, kui on tehtud tööd Euroopa lipu all, on kohustuslik. Erki Savisaar uuris, kui suure pensioni kolmandate riikide meremehed saaksid, ja Eero Naaber vastas, et selleks oleks sel juhul miinimumpension. Sven Sester soovis teada, kas tonnaažimaks on Eestis oma kontekstis uus asi, Eero Naaber vastas, et Euroopas on iseenesest selline maks levinud, aga Eestis on tõesti tegemist siis uudse lahendusega. Härra Kivimägi uuris, milline on antud maksu seos lipu all olevate laevadega, Eero Naaber vastas, et tegemist on Eesti residendist äriühingutega ning seetõttu ei sõltu see lipust, kuid kaudne nõue on see, et laevadest vähemalt 60% peab olema Euroopa Majanduspiirkonna riikide lipu all.
Edasi debatt veel jätkus. Sven Sester küsis, kas hetkel on probleemiks see, et Eesti füüsilisest isikutest omanikud on registreerinud oma laevad teistesse riikidesse, ja Eero Naaber vastas, et antud eelnõuga soovitakse siis tõesti saavutada seda, et laevaoperaatorfirmad ning tööandjad asuksid Eestis. Ja Kersti Sügis täpsustas, et tonnaažimaksu puhul on oluline eelistada seda tulu, mis on teenitud tonnaažiga seonduvatest tegevusaladest ning muud tulud, mida ettevõte on siis teeninud teiste tegevustega ning neid kahte ei saa kokku panna. Kadri Simson lisas juurde, et senine jaotamata kasum jääb seniste maksureeglite alla. Küsimus oli selles, et kui sa oled varem, enne seda, kui sa tonnaažimaksu peale lähed, oled juba varasematel tegevustel näiteks kasumit teeninud. Ja siis Sven Sester soovis teada, et kuidas dividendide maksmine siis tonnaažimaksu korral toimub ja Dmitri Jegorov vastas, et kui see tulu on tulnud teisest Euroopa riigist, siis on see maksuvaba, ettevõtja peab ära näitama, et tulu on saadud tonnaažimaksust konkreetselt. Sven Sester soovis ka teada, kas eelnõu kohaselt on laevade register kaheks jagatud, ja Eero Naaber vastas, et jah, esimeses registris on laevad, mille kaldaettevõte asub Eestis, ning teises registris on laevad, mille kaldaettevõte asub välismaal. Edasi Sven Sester soovis teada, kas eelnõu algataja on seisukohal, et eelnõuga tuleks edasi minna kolm lugemist ning riigiabiloa saamisel jõustuks seaduse maksustamist puudutavad sätted ja kas Rahandusministeerium kinnitab, et see on võimalik, sama küsimus oli ka täna siin, tänases meie debatis, ja Dmitri Jegorov siis ka vastas, et seda on paaril korral tehtud, kuid juristidel on oma eriarvamused, täielikult üldjuhul ei taheta sellist praktikat heaks kiita, kuna see tähendab seda, et seadust rakendatakse ja jõustatakse vastavalt sellele, mis on kirjas väljapool seadust. Aga kuna tegemist on suhteliselt spetsiifilise seadusega ettevõtjatele, kes peaksid väga hästi olema kursis valdkondlike arengutega, leidub kindlasti neid juriste, kes aktsepteerivad sellist praktikat. Ja nagu me täna näemegi, siis eelnõu on ka sellises konstruktsioonis, mis siis võimaldab iseenesest vähemalt eelnõu järgi vastu võtta see seadus kolme lugemisega ja siis n-ö pärast vastuvõtmist jätkata protseduure Euroopa riigiabiloa küsimisega. Toomas Kivimägi uuris, millel tugineb optimism, et 2025 oleks Eesti lipu all 300 laeva, sama teema oli ka täna siin saalis, ja Eero Naaber andis teada, et näiteks Madeira register alustas nullist ning kahe aastaga saadi 300 laeva ning praeguseks on neil 500 laeva. Eesti register on aeglasem, kuna laevanduses ei olda harjutud maksude administreerimisega, millise nõude Eesti loob. Eesti register peab oma laevaregistrite seadust tagama läbi Veeteede Ameti järelevalve efektiivse teenuse. Ja lõpetuseks, Tarmo Kruusimägi soovis teada, kuidas on antud eelnõu liigendatav tulevikuvisiooniga, ja Eero Naaber vastas, et eelnõu on tulevikku vaatav, kuna operaatorfirma peab kuskil asuma ja kui luua Eestisse laevanduse kaldasektor, siis luuakse siia keskkond, kuhu ettevõtjatel on hea tulla, ning see toob siis ka operaatorfirmad. Hetkel on Eestis suurusjärgus kuni 10 000 tegevmeremeest, kes saaksid kaldaettevõtetes ka tööle tulla.
Ja selliste positiivsete nootidega me võtsime vastu ka otsuseid komisjonis. Ja otsused olid üksmeelsed, konsensusega, ja meie otsused olid siis sellised, et teha kõigepealt ettepanek esimene lugemine lõpetada siis täna tänasel päeval ja teine ettepanek oli siis teha muudatusettepanekuteks ettepanek siis 21. november kell 5. Need ettepanekud, nagu ma mainisin, olid kõik meil konsensusega. Tänan!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud majanduskomisjoni esimees Sven Sester! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Reformierakonna fraktsiooni nimel palun, Kristen Michal!

Kristen Michal
Hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head külalised! Kõigepealt ma tunnustan selle eelnõu väljatöötajaid ja eraldi tunnustan majanduskomisjoni esimeest, kes harukordse põhjalikkusega stenografeeris kogu komisjonis toimuva küsimuste järjekorra, nende vastused. See on midagi ainulaadset, selliseid ettekandeid võiks olla Riigikogus rohkem.
Nüüd eelnõust endast. See eelnõu, nagu minister mainis ja nagu ka minu eelkõneleja on siin maininud, seda on tehtud läbi mitme valitsuse, seda on tehtud aastaid või aastakümneid isegi, ja mitte konkreetset eelnõu, vaid tegelikult seda valdkonda ette valmistatud. Mäletan minagi, saatsin tänasele majanduskomisjoni esimehele, tollasele rahandusministrile kirja. Istusime Rahandusministeeriumis pikki õhtuid ja jõudsime järeldusele, kuhu edasi minna. Samasugune analüüs valmis. Hea on näha, et valitsusest on nüüd ja erinevate osapoolte poolt on tulnud see Riigikokku arutamiseks.
Minu meelest väärib eraldi rõhutamist just see põhimõte, mida minister mainis, mida ma oma küsimuses üle rõhutasin, et selles eelnõus ja selles valdkonnas ei loe mitte vaid maksusoodustused, oluline on ka kõik, mis puudutab registreid, kaldasektorit jne. Muudatusi on päris mitmes paketis tulemas, need ei jää kuidagi tänase koalitsiooni, tänase valitsuse piiri taha, see tähendab seda, et aastate vältel on neid veel tulemas. Seetõttu on see üks väga pikk tegevus. Ja miks ma küsisin selle rahastamise kohta? Ma tean, et EAS-is see rahastamine saab nüüd selle aasta numbriga otsa. See tähendab seda, et ka tänane istuv valitsus peaks läbi mõtlema, et kuidas kõiki neid tegevusi kaetakse, et õigusloome oleks kvaliteetne, ja võib-olla, kui tuleb majanduskomisjoni ette, vaidlusi oleks vähem, seletusi oleks võib-olla ühesemaid rohkem. Aga ma ei taha siin liigselt piprateri isegi poetada, küll need küsimustes on ja edasistes aruteludes tulevad.
Nüüd, kui vaadata seda, kuidas komisjonis arutelu oli, kui vaadata siin ka Riigikogu esimehe ja sotsiaaldemokraatide esindaja Eiki Nestori küsimust, mis võib-olla oli ajendatud ka natuke ametiühingute vaimust, et ametiühingud ei olnud selle eelnõuga rahul, siis ma arvan, et küllap see eelnõu ongi kompromiss erinevate huvide vahel ja kõik järgnevad eelnõud samamoodi. Aga kuna tegemist on väga mahuka, paksu eelnõuga, siis võib-olla tuleb ka majanduskomisjonis kaaluda, kas see muudatusettepanekute tähtaeg, mis täna on 21., võib-olla tuleb enne korraldada kohtumised või vajadusel edasi lükata, et kõik see asi hakkaks õigelt jalalt minema, et ühiskond ja erinevad sektorid oleks selles kaasas.
Nii et lühidalt kokku võttes, see ei ole vaid maksuküsimus, see on laiem küsimus. Siin tuleb suur hulk erinevaid muudatusi. Ja Reformierakonna poolt saan öelda, et ehkki meilt kõlas hulk igasuguseid küsimusi, me oleme optimistlikud, toetame selle eelnõuga edasiminemist, aga me eeldame ka, et Veeteede Amet ja kõik teised osapooled, kes sellesse on positiivselt segatud, kaasa arvatud rahandusminister ja maksuspetsialistid, üritavad neid vastuseid saada ühesemaks ja konkreetsemaks. Majanduskomisjonis oli natukene sellist – kuidas ma ütlen? – väikest ujumist. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel palun, Sven Sester!

Sven Sester
Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui ma enne olin siin tõesti komisjoni esindajana ja andsin põhjalikuma ülevaate sellest, mis komisjonis toimus, ja nagu te panite tähele, siis komisjonis tõesti oli pikk ja ma arvan, et konstruktiivne arutelu. Ma mõtlesin, et ka ajaloo huvides on hea, kui tõesti me anname täpselt teada, mida keegi mõtles ja kuidas ta liikus.
Nüüd on mul võimalik anda ka oma fraktsiooni poolt mingeid indikatsioone. Nagu ma tegelikult oma esimeses küsimuses juba alustasin, et jaa, Isamaa toetab iseenesest seda lähenemist ja on toetanud seda ka varem, et teha erinevaid samme selleks, et Eesti konkurentsivõime suureneks ja seda tegelikult erinevates sektorites. Praegu me räägime konkreetselt laevandusest, aga kui me vaatame ka mingeid varasemaid tegevusi, mis on aidanud Eesti konkurentsivõimet suurendada, siis kõigis nendes oleme me ilmselt alati käe alla kirjutanud. Mul on hea meel nentida tõesti, kui vaadata nagu ajaloos ka korra tagasi, et, nii nagu eelkõneleja Kristen Michal ka nentis, tõsilugu, nende teemadega on aastate jooksul tegeletud vähem intensiivsemalt ja intensiivsemalt. Ma sellepärast nendin, et oli tõesti tore näha, nüüdseks juba pea kaks pool aastat tagasi 2016 enne suve, kui me siis tõesti Rahandusministeeriumis kogunesime – sel hetkel rahandusministrina mina ja Kristen Michal majandus- ja kommunikatsiooniministrina – ja meil olid sel hetkel, sellel kogunemisel juures tõesti selle valdkonna tippspetsialistid, Veeteede Ameti peadirektor ja maksuameti peadirektor jne, erinevad asekantslerid. Me leppisime kokku, et sealt pealt peaks nüüd hakkama n-ö heas mõttes vindi peale keerama. Me oleme ilusti täna jõudnud selleni, et see eelnõu on täna siin laua peal. Ja müts maha tänaste valitsusliikmete hulgas, kes selle lauale siia on toonud.
Ma olen täiesti nõus sellega, et tegemist on kompromissiga. Ja vaadates tänast kahte – juba tänaseks päeva kahte, ütleme – kirja, mis on saabunud majanduskomisjonile ja vist kõigile Riigikogu liikmetele ka, nii ametiühingute kui laevajuhtide liidu poolt, ma ei välista, et meil veel kaptenite liit võib saata, logistika ja transpordi assotsiatsioon võib saata ja laevaomanike liit jne, kõik nad on olnud seotud ka töögruppidega. Ehk mulle tundub, et kui me mõnikord räägime mõne eelnõu puhul, et eelnõu on tehtud liiga kiirustades ja osapooli kaasamata, et siin kindlasti pigem oleme selles protsessis olnud, erinevad osapooled on olnud pigem aeglasemalt seda teinud kui kiiremalt. Kindlasti kõiki neid erinevaid muudatusi või ettepanekuid, mis on saabunud, et neid tasub ja peab üle vaatama. Mina olen küll seda meelt, et kui on võimalik tänast eelnõu enne seaduseks saamist veel heas mõttes tuunida ehk parandada, et meie konkurentsivõimet suurendada nii, et me saavutame ka poliitilise suurema kandepinna, et eesmärk peaks kindlasti olema üldjuhul konsensus saavutada. Aga kui me saavutame suurema kandepinna, siis selle nimel tasuks kindlasti pingutada.  Lõppeesmärk peaks olema ju selles, et selle seaduseelnõu seaduseks muutumisel tegelikult ka oleme alustanud mingit protsessi, mis kokku võttes tekitab olukorra, kus meremehed tulevad meie registritesse, maksuregistritesse tagasi, aga ka täiesti uued laevad tulevad, mida me täna ei näe.
Veel kord: ma arvan seda – ja tunnetades tänast õhkkonda, et kõik on nentinud –, et iseenesest eelnõu on hea, selles mõtes hea, et see mõte on hea, millega me täna siin oleme. Sellega tuleks edasi minna. Isamaa siin kindlasti on kahe käega poolt. Kui ma siin küsisin ka erinevatelt turu osapooltelt – siin on ju erinevaid huvisid, ametiühingud, laevaomanikud jne –, et kui panna kaalukeelele, et täna mitte midagi ei muuda, nii nagu ta täna on, ja siis ...
Kolm minutit aega palun veel!

Aseesimees Kalle Laanet
Palun, kolm minutit lisaaega!

Sven Sester
... see tänane eelnõu, mis teeb muudatusi, et kui nende vahel valida, et kumba valida, siis kindlasti soovitakse valida n-ö seda uut, juba muudetavat, täna laual olevat paketti. Ja kui panna valikuks, et täna laual olev pakett ja võimalikud veel täiendavad muudatused, et kumba siis valida. Siis soovitaks valida võimalikke täiendavaid muudatusi. Arvata võib, et nendes aruteludes, mis siin lähimal ajal ees seisavad, majanduskomisjoni egiidi all, kui meil on võimalik teha veel rohkem selliseid samme, mis aitavad konkurentsile kaasa. Aga ma rõhutan, et selleks peab olema suurem konsensus, siis kindlasti arutame seda teemat. Isamaa taha see kindlasti seisma ei jää. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 722 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 722 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 21. novembri kell 17.00. Ja sellega oleme me antud päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

14. 18:08 Muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
15. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud muuseumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (716 SE) esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli, kultuuriminister Indrek Saar!

Kultuuriminister Indrek Saar
Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Käesoleva seaduseelnõuga muudetakse muuseumiseaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamist puudutavaid sätteid. See süsteem loodi 2013. aastal, et elavdada rahvusvahelist näitusevahetust. Riiklikku kahjuhüvitise tagamist on rakendatud näiteks selliste väga populaarseks osutunud näituste puhul nagu "Michel Sittow. Eesti maalikunstnik Euroopa õukondades" ja "Aivazovski. Ideaali otsinguil" Eesti Kunstimuuseumis.
Praeguseks on aga selgunud, et kehtivas muuseumiseaduses kasutatav mõiste "vääramatu jõud" on liiga abstraktne. See on tekitanud välispartnerites ebakindlust, millised riskid siis ikkagi on kaetud ja millised mitte, seetõttu on sageli nõutud lisaks riigi tagatisele või siis ka selle asemel endiselt ka erakindlustuse kasutamist. Teiseks on rahvusvaheliste näituste omanikele oluline, et kahjuhüvitisega oleks kaetud ka kahju, mis on põhjustatud nähtustest, mis klassikaliselt liigituvad küll vääramatuks jõuks ning on seetõttu kehtiva muuseumiseadusega välistatud riskid, kuid mille vastu kindlustamine on rahvusvaheliste näituste korraldamise praktikas tavapärane. Sellisteks riskideks on näiteks loodusjõudude tekitatud ja näituse vedamise ajal asetleidva terrorirünnaku tagajärjel tekkinud kahju. Seega soovime loobuda muuseumiseaduses vääramatu jõu mõiste kasutamisest, määratleda konkreetselt need riskid, mida riiklik kahjuhüvitis ei kata, ning arvata riskid, mis praegu on vääramatu jõu mõistega hõlmatud, riikliku kahjuhüvitisega kaetud riskide hulka. Selliste muudatuste puhul ei tohiks enam ühelgi juhul olla täiendava kindlustuslepingu sõlmimise põhjuseks asjaolu, et Eesti riigi pakutav kahjuhüvitise tagatis ei ole rahvusvahelise näitusevahetuse praktika kohaselt piisav. Riigile pole kahjuhüvitisesüsteemi rakendamine seni õnneks midagi maksma läinud. Ühtegi kahju hüvitamise nõuet ei ole selle viie aasta jooksul ette tulnud ning ei ole ette näha, et praegune muudatus oluliselt riske suurendaks. Rahvusvaheliste näituste turvanõuded on väga kõrged ning Kultuuriministeeriumi juures tegutsev ekspertidest koosnev komisjon kahjuhüvitise tagatisi kergekäeliselt ei jaga. Kuid kindlasti aitab seadusemuudatus veelgi enam kõrgetasemelisi näitusi Eestisse tuua. Loomulikult palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra minister! Teile on ka küsimusi. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas teile on teada ... Vabaerakonna fraktsioon üldiselt tervitab seda muudatust, mis seaduseelnõuga sisse viiakse. Aga kas teile on teada, kas selle mõiste "vääramatu jõud" kasutamine on saanud juba ka takistuseks mõne välisriigi näituse sissetoomisele Eestisse või see on juba lihtsalt teada, et see tekitab ebameeldivusi? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Aitäh! Kõigepealt ma väga tänan, mul on rõõm kuulda, et Vabaerakond toetab seda seadusmuudatust. Mulle ei ole teada, et otseselt oleks midagi päriselt tegemata jäänud, küll aga on olnud võimalik vähem teha, sest selmet kulutada raha selle peale, et sisuliselt näitus kokku panna, on tulnud sõlmida täiendavaid kindlustuslepinguid. Ja näiteks eelmisel aastal oli tänu sellele täiendav kulu Kunstimuuseumile, kes põhiliselt selliste rahvusvaheliste näitustega kokku puutub, 30 000 eurot, mis on raha, mille eest oleks võinud tegelikult teha sisu, selle asemel et maksta seda, tänu sellele, et seaduses on rahvusvahelises mõttes liiga abstraktselt mõiste kirjeldatud, tuli täiendav kindlustus võtta tarvitusele, täiendavad kindlustused.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Lugupeetud minister! See puudutab kunstimuuseumi eelkõige ja siin on loetletud pikk nimekiri, kokku üheksa või kümme punkti, milliseid riske ei korvata. Näiteks, kunstimuuseumi puhul biokeemilise või elektromagnetilise relva, siis mässu, riigipöörde, sõja, kodusõja ja terroriakti jne asjad. Aga kas see nimekiri on nüüd lõplik ja miks see just selline on ja mis on need riskid, mida siis, kuna eelkõige tegemist kunstimuuseumi eelnõuga, mida siis tegelikult korvatakse? Siin on nagu eituse printsiip nimekirja toodud pikalt, aga mida siis korvatakse? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jaa, kuna ilmselt võib juhtuda, et ka rahvusvaheline praktika ajas muutub ja meie teadmine sellest, mida see nimekiri võiks sisaldada, ka võib aja jooksul täieneda, siis antud seaduseelnõu sätestabki seda, et need riskid, mida ei kaetud, peale seda muudatust hakkavad sisalduma määruses, mis enne sisaldusid seaduses, ja see annab suurema paindlikkuse ka nende riskide loetelu täpsustada vajadusel.

Aseesimees Kalle Laanet
Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm
Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Loen seletuskirja ja ühe koha peal tahaks nagu teie täpsustust. See puudutab sedasama kohta, te ütlete, et loobute terminist "vääramatu jõud", sest see on liiga abstraktne. Loen sedasama lauset sisukokkuvõttest edasi ja siin on öeldud siis seda, et te tahate need mittekaetud riskid senisest olulisemalt täpsemaks teha, laiendades riigi poolt tagatud kahjuhüvitist ühtlasi ka osale vääramatu jõuna mõistetavatest riskidest. Ja just see "ka osana vääramatu jõuna mõistetavatest riskidest", mida see sõna "osale" ikkagi tähendab? Sest see minu arust teeb asja veel ümmargusemaks, kui ta enne oli. Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
Jah. Ja selle täpsustamiseks ongi seesama nimekiri, mis siis määruse järgi tuleb, et mis sinna alla kuuluvad, mis sinna alla ei kuulu. Kindlasti ma nii täpselt seda spetsiifikat ei suuda kirjeldada. Ei ole ise Kumus ühtegi rahvusvahelist näitust korraldanud ja nii täpselt ei oska nüanssi minna. Kindlasti minu head kolleegid muuseumivaldkonnas suudavad seda detailideni rääkida, võib-olla isegi Krista Aru suudab tuua oluliselt täpsemaid näiteid. Aga kuna vääramatu jõud endiselt sisaldub ühe võimalusena ka nende asjade puhul, milliseid riske ei kirjeldata, siis täpsustatakse seda nimekirja, mis sinna alla käivad ja mis sinna alla ei käi. Ühesõnaga, püütakse see nimekiri viia rohkem vastavusse sellega, mida rahvusvahelisel tasandil tavapäraselt praktiseeritakse.
Ja nagu ma juba ütlesin, et ei tekiks olukorda, kus me tahame sellesama Sittowi näituse raames näiteks tuua Washingtonist maalid siia, nad loevad meie seadust ja ütlevad, et oot-oot-oot, meie saame siit sõnastusest natuke teistmoodi aru, meil on tunne, et te ikka ei kata kõiki neid riske, mida meil tavapäraselt kaetakse. Ja siis mis on lahendus? Me lähme tönn-tönn, on ju, erakindlustuse juurde ja ütleme, et kindlustage need riskid ka ära. Kuigi tegelikkuses see üldine garantii on meie poolt niikuinii antud. Aga kuna mingi nüanss on sõnastuses puudu, siis me tekitame terve hulga täiendavaid kulusid, mis tegelikult ei ole relevantne antud juhul. Aga spetsiifiliselt, jah, siin ma pean paluma kindlasti kolleegide abi, kui nüüd kirjeldada, et kust täpselt see joon tõmmatakse.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen ikka selle eelmise küsimuse juurde tagasi. Et see määrus, kus on need riskid, mida kahjuhüvitisega ei kaeta, ma tahtsin küsida, et kas see on lõplik. Praegusel hetkel on ta siin lõplik, aga näiteks kui ma või keegi läheb sinna kunstimuuseumisse ja viskab näiteks hapet maali peale või midagi muud, siis see nagu see risk nagu seda nagu ei hüvitata. Või mismoodi käib see elektromagnetilise relva n-ö kasutamine kunstiteose ründamisel? Aitäh!

Kultuuriminister Indrek Saar
(Naerab.) Tänan! Ma pean tunnistama, et teie küsimused lähevad nüüd nii spetsiifiliseks, et ma võin sellel teemal ainult spekuleerida, aga ma parem jätan selle tegemata. Aga ma hea meelega palun oma kolleegidel teile kirjalikult vastata, mis need võimalikud siis juhtumid on, mis selle raames tegelikkuses siis võiksid esineda.

Aseesimees Kalle Laanet
Härra minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun kõnelema kultuurikomisjoni liikme Heidy Purga!

Heidy Purga
Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva eelnõu esimese lugemise ettevalmistus oli kultuurikomisjonis arutluse all 22. oktoobril k.a. Peale arutelu tehti ettepanek saata eelnõu täiskogu 7. novembri päevakorda. Juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks otsustati määrata siinkõneleja. Käesolevaga kirjeldan lähemalt komisjonis toimunud arutelu.
Selle seadusmuudatuse arutelu juures osalesid kultuuriminister Indrek Saar, Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis, õigusnõunik Karin Ligi ning ministri nõunik Maris Sild. Ja nagu kuulsite, siis eelnõu kohaselt muudetakse muuseumiseaduses rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamist puudutavaid sätteid. Probleemi lahendamiseks loobutakse kõnealuses kontekstis termini "vääramatu jõud" kasutamisest ja sõnastatakse hüvitisega mittekaetud riskid senisest oluliselt täpsemalt. Riikliku tagatiseta jäävate riskide loeteluga täiendatakse muuseumiseaduse asemel rahvusvahelise näituse omanikule tekkinud kahju riigi poolt hüvitamise korda reguleerivat Vabariigi Valitsuse määrust, tagamaks võimaluse loetelu vajadusel operatiivsemalt muuta. Ja järgnevalt tutvustan siis komisjonis toimunut.
Indrek Saar tutvustas komisjonile antud eelnõu, millest saite äsja ka väga põhjaliku ministripoolse isikliku ülevaate. Kultuuriministeeriumi esindaja täiendas, et mõiste "vääramatu jõud" annab laiemad võimalused, aga meie partnerid teistest riikidest ei ole harjunud sellise mõistega ning seega on eelnõus tehtud täpsustus, mis vastab rahvusvahelistele normidele ja lihtsustab ühist arusaamist rahvusvahelistes läbirääkimistes.
Kultuurikomisjon kiitis eelnõu üksmeelselt heaks ja tegi otsuse teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva ehk et muudatusettepanekuid oodatakse 21. novembri kella 17.15-ni. Aitäh teile!

Aseesimees Kalle Laanet
Austatud proua Purga, teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 716 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõule 716 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 21. novembri kell 17.15. Ja sellega me oleme lõpetanud 15. päevakorrapunkti menetluse.

15. 18:21 Perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (nr 723 SE) esimene lugemine. Palun ettekandeks, siseminister Andres Anvelt!

Siseminister Andres Anvelt
Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud Riigikogu juhataja! Minul on siis au täna kanda ette tänase päevakorra kaks viimast Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule esitatud eelnõu. Ja esimene nendest on siis perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu eesmärk on viia Eesti õigusaktidesse sisse Euroopa Liidu määruse rakendamiseks vajalikud muudatused-täiendused ja korrastada ühte senist puudujääki perekonnaseisutoimingute seaduses.
Täpsemalt on Euroopa Parlament ja nõukogu võtnud vastu määruse, millega etendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus – Euroopa Liidu siseselt, rõhutan – esitamise nõudeid. Selle määruse kohaselt väljastatakse isikule tema enda soovil mitmekeelne standardvorm, mida isik saab täiendavate tõlkimise ja apostillimise nõuetega esitada teisele Euroopa Liidu liikmesriigi asutusele. Ja mitmekeelne vorm väljastatakse koos selle aluseks oleva perekonnasündmuse tõendi või rahvastikuregistri väljavõttega. Nii muutub asjaajamine inimese jaoks Euroopa Liidu üleselt lihtsamaks.
Ja teine oluline eelnõu osa on see, et seadust muudetakse või tehakse muudatus seoses fiktiivse isanime kande kustutamisega sünniaktilt. Kuni 2010. aastani 30. juunini kehtinud regulatsiooni kohaselt võis ema ütluse alusel kanda lapse isana sisse isiku, kes tegelikult lapse isa ei olnud. Ilma isa põlvnemist tuvastamata kanti sisse ema poolt soovitud eesnimi ja ema perekonnanimi. See on tekitanud olukorra, kus inimesel on kantud isana sisse isik, kellega ei ole kunagi olnud põlvnemissuhet. Selline isanime kanne ei ole tõendatud ega tõenda ka praegu lapse põlvnemist isast. Käesolevas eelnõus oleme loonud võimaluse nii lapse emale kui ka täisealisele lapsele endale esitada avaldus sünniaktilt sellise fiktiivse isanime kustutamiseks. Ja ma rõhutan, et see olukord selliste fiktiivsete kannetega oli kuni aastani 2010 ja 30. juunini, siis vana regulatsiooniga seotult, ja peale seda 2010. aasta 30. juunit vastu võetud regulatsioonis sellist võimalust ka enam ei olnud. Nii et tegelikult on see pigem vigade parandus nende sünniaktide osas, mis on välja antud enne 2010. aastat.
Lõpetuseks märgin, et eelnõu rakendamiseks siis Siseministeerium arendab teatud määral tarkvara ning need kulud kaetakse ministeeriumi olemasolevast eelarvest. Ja eelnõu jõustumine on seotud eelnõu aluseks olev Euroopa Liidu määruse kohaldumisega ja see on siis 16. veebruar 2019. Meie ettepanek on sätestada ka see antud seaduse jõustumise ajaks. Tänan tähelepanu eest! Ootan teie küsimusi.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, härra siseminister! Teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea esineja! Huvitav selline detail, ma kuulsin. Minu küsimus on, et kui palju selliseid isasid on, kes on enda teadmata naiste poolt kantud sünnitunnistusele kellegi isaks, nagu te mainiste, kuni 2010. aastani. Palju neid siin Eesti Vabariigis on, selliseid mehi, kes võivad olla kantud isana kusagile sünnitunnistusele, aga ise nad ei tea seda? Aitäh!

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Mul konkreetselt see informatsioon puudub, sellepärast et isik peab ise väljendama seda mittesoovi olla seal ja seda statistikat saaks lugeda, nagu öeldakse, nende inimeste põhimõttel, kes on selle avalduse esitanud. Nii see ongi, muud statistikat siin antud asjas meil ei ole. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Siin eelnõu mõjude seletuses on nimetatud ka, et kohaliku omavalitsusele võib tuua see seaduseelnõu alguses kaasa ka mingite kulude kasvu. Kas on ka täpsemalt analüüsitud ja vaadatud, kui suur see töömahu ja ka kulude kasv siis omavalitsusele võiks olla? Aitäh!

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Ma tegelikult vist isegi unustasin oma sissejuhatuses öelda, et võimalike, ma rõhutan, võimalike kohalike omavalitsuste kulude hüvitamine toimub riigieelarvest. Ja kui te nüüd annate mulle ühe sekundi, siis ma leian selle kohe oma spikrist ülesse. See ütleb järgmist, et see summa võib olla kuskil 10 000 euro suuruses, aga see on täitsa sõltuvuses, kuidas see vajadus tuleb, aga ta ei ole märkimisväärne. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus
Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selline huvitav delikaatne teema seoses isa nime kande kustutamisega selles registris, mis on sinna kantud enne 2010. aastat. Ja kui siin küsiti arvu, eelnev kolleeg küsis, et minu küsimus on pigem selline, et kes seda nime sealt siis kustutada võivad, kas järeltulijad, need lapsed, või ka siis näiteks see mees, kes on sinna konkreetselt kantud enda teadmata või nõusolekuta. Aitäh!

Siseminister Andres Anvelt
See võimalus on loodud ikkagi otseselt emale, isale või täisealisele lapsele endale, kui on siis tuvastanud sellise probleemi seal. Muidugi, eelkõige on see mõeldud just nendele emadele, kes tahavad nüüd, aastaid hiljem siis, oma selle sünniaktis antud, siis tema teadaoleva nime kas siis põhistada, selleks on vaja tõendamismaterjali, see on tänapäeval võimalik, või siis välistada. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea siseminister! Seesama teema ikkagi. Täpselt ei ole teada, nagu te ütlesite, kui palju selliseid mehi on, kes ei tea, et nad on kantud kellegi isaks. Aga siin seletuskirjas on öeldud, et mõju ulatus on keskmine, aga järgmine lause on, et mõju avaldumise sagedus on väike. Kuidas need asjad kokku viia siis – mis tähendab, et mõju ulatus on keskmine, aga mõju avaldumise sagedus väike?

Siseminister Andres Anvelt
See tähendabki seda, et mõju ulatus on keskmine ehk ta on määratlemata, kas ta võib olla suur või väikene, aga väike on ta just selles mõttes, et tegelikult need vanemad, kes on tahtnud juba varasemalt vaielda, et ei ole lapse isa, need on suures osas oma osas vaidlused ära pidanud. Ja värskelt, peale 2010 ehk siis peaaegu juba üheksa aastat ei saa sellist valekannet teha. Nii et tegelikult me ei tea, et see võiks olla suur ehk see võib olla keskmine, aga teoreetiliselt võib olla ta väikene, sellepärast et inimesel on üheksa aastat olnud aega juba oma, nagu öeldakse, see probleem lahendada. Nii et tegelikult võib eeldada, et mingit massilist nimede kustutamist ei tule, sest üheksa aasta jooksul on harilikult täiskasvanud inimesed omavahelised suhted kõik korda ajanud.

Aseesimees Kalle Laanet
Härra siseminister Andres Anvelt, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun ettekandeks kõnelema õiguskomisjoni liikme Toomas Pauri.

Toomas Paur
Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Hea minister! Õiguskomisjon oma istungil, mis toimus 22. oktoobril 2018 ja kust võtsid osa 11 komisjoni liiget. Kutsutud olid siseminister Andres Anvelt, siseministri nõunik Kristen Kanarik, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ja sama osakonna nõunik Mari Käbi. Minister Anvelt tutvustas eelnõu 723 SE sisu ja eesmärki. Antud eelnõu osas erilist arutelu ei toimunud. Ainult üks küsimus oli ja see oli Vilja Toomast, kes küsis, kas muuta saab siis neid sünniaktikandeid, mis on tehtud enne 2010. aasta 30. juunit, ja minister Anvelt vastas jaatavalt ning lisas, et see on juhul, kui isadust ei ole keegi omaks võtnud või isadust ei ole tuvastatud. Otsustati: esiteks, ettepanek võtta täiskogu päevakorda 7. novembril (konsensuslik), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensuslik), teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. november 16.00 (konsensuslikult), määrata ettekandjaks Toomas Paur. Kõik.

Aseesimees Kalle Laanet
Härra Paur, teile on ka küsimusi. Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis olika arutelu natukenegi selle üle – jutt on mitmekeelsest standardvormist –, et kas need keeled, mida hakatakse standardvormil kasutama, kas nende keelte suhtes oldi üksmeelel ja mis keeled need siis täpselt on? Kas see on fikseeritud selgelt?

Toomas Paur
Kuna ma olen komisjonipoolne ettekandja, siis pean teile teatama, et antud eelnõu puhul seda küsimust ei arutatud.

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen sama teemaga tagasi. Kas sinul või komisjonis arutati seda teemat, et kui palju võiks olla selliseid mehi, kes on enda teadmata kantud kellegi isana sünnitunnistusele? Kas selleteemaline arutelu toimus komisjonis?

Toomas Paur
Aitäh, küsija!

Aseesimees Kalle Laanet
Ma korraks protokolli huvides lihtsalt täpsustan, et küsijatel saalis on eelnõu puhul ainult kaks küsimust. Aga kui soovib härra Paur vastata, siis palun!

Toomas Paur
Aitäh, hea küsija! Kuna ma ikkagi tuletan meelde, et ma olen komisjonipoolne ettekandja, siis selles küsimuses eelnõu arutelul ei käsitletud.

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Monika Haukanõmm.

Monika Haukanõmm
Tänan, härra juhataja! Hea komisjonipoolne ettekandja! Lugesime seda eelnõu seletuskirja nii- ja naapidi ja ikkagi ei saa aru, millistest keeltest käib jutt. Kas teie komisjoni liikmena ja komisjonipoolse ettekandjana teate, mis keeltest käib jutt?

Toomas Paur
Aitäh! Ma pean ikka kolmandat korda teile ütlema et komisjonis seda ei arutatud, ja kuna ma olen komisjonipoolne ettekandja, siis ma ei hakka tegema asju, mis ei ole mulle delegeeritud.

Aseesimees Kalle Laanet
Härra Paur, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 723 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran eelnõule 723 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 21. november kell 16.00. Sellega oleme 16. päevakorrapunkti menetluse lõpetanud.

16. 18:34 Rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (724 SE) esimene lugemine

Aseesimees Kalle Laanet
17. päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregisti seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (724 SE) esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli siseminister Andres Anvelti.

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud Riigikogu juhataja! Teen väga väikse tagasipõike eelmisse eelnõusse ja ütlen, et need on Euroopa Liidu liikmesriikide ametlikud keeled. Vorm on ju see, kus on kirjas ühes või teises keeles vastavalt nimi, mis ta siis kreeka keeles, kuidas see nimi on, inimene kirjutab sinna peale niikuinii selle nime. Vorm on kõigis Euroopa Liidu keeltes, need on elektrooniliselt kättesaadavad. Ja tulemus on see, et inimene ei pea seda tõlkima, apostillima, teine riik võtab selle vastu. Ja saab ka osades riikides saata elektrooniliselt, mille eest on ka, muide, üks muudatus oli, riigilõiv tuleb ka elektroonilise teatisele 5 eurot, lihtsalt, no täpselt samamoodi kui on paberi peal.
Aga nüüd ma lähen ... Ma kuritarvitasin Riigikogu juhataja headust ja rääkisin natuke teisest eelnõust. Märkust ei saanud – aitäh! Aga nüüd lähen siis rahvastikuregistri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse juurde. Kõigepealt, sissejuhatuseks ütlen seda, et see eelnõu puudutab otseselt või on jätkuks mingil määral teie, lugupeetud kogu poolt vastu võetud rahvastikuregistriseaduse täistekstiga, mille rakendamise ettevalmistamisel on ilmnenud mõningad puudujäägid. Ja siis needsamad tehnilised, suuresti tehnilised ja terminoloogilised muudatused on siis ka minu poolt teile praegu ettekandmisel. Aga eelkõige ma peatuks nendel kolmel suuremal.
Esiteks, oluline asi on, et lükatakse eelnõuga ühe päeva võrra edasi elukohaandmete kehtivuse lõppemise kuupäev. Ja antud muudatus puudutab selliseid elukohaandmeid, mis on omaniku õigustatud nõudmisel muutunud linna või linnaosa või valla või asutusüksuse täpsusega elukohtadeks. Ja uue rahvastikuregistri seaduse kohaselt lõpeb selliste elukohaandmete kehtivus seaduse jõustumisel ehk 1. jaanuaril 2019. Eelnõuga me teeme ettepaneku, et see kehtivus lõppeks 2. jaanuaril 2019, kuna see annab kohalikule omavalitsusele võimaluse selliste isikute registratsiooni täpsustada. Tegelikult see ei ole üks päev, vaid see tähendab seda, et kuna see on 2. jaanuar, siis ta pikeneb sisuliselt kogu järgmise aasta peale. Ja sellega me hoiame tagasi negatiivse mõju ära kohaliku omavalitsuse eelarvetele, sest just see on otseselt seotud omavalitsuses 1. jaanuariks registreeritud inimeste arvuga. Ehk 2019 sellisel juhul seda mõju neil ei ole ja neil on veel täiendavalt aega tänu sellele tegeleda inimeste registreerimisega. Suuremad omavalitsused, kus see probleem ongi, eriti Tallinnas, on see väga aktiivselt võetud kätte. Tallinnas on lausa eraldi veebikeskkond loodud, "Elukoha andmed korda!", ja kõigile teadaolevatele inimestele, kus on olemas kontaktaadressid, on siis ka vastavat informatsiooni edastatud.
Siis teine oluline muudatus puudutab erisust elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmisel 2019. aasta Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste vahel. Kui isiku elukoht on puudu ja kantakse Riigikogu valimiste käigus rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse täpsusega, ei lõppe see mitte tavapärase 30 päeva pikkuse tähtaja möödudes, vaid erandina nelja kuu möödudes, kui isik ei ole selle aja jooksul esitanud siis ise, omaalgatuslikult täpsemaid elukohaandmeid. Nii saab inimene kasutada samu andmeid mõlematel valimistel ja siis valimistega seotud muresid on vähem.
Ja täiendavalt sätestatakse eelnõus selgelt piirang oma alaealise lapse rahvastikuregistrisse kantud andmetega tutvumiseks juhul, kui kohus on vanema õigust andmetele juurdepääsuks piiranud, vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud. Seeläbi määratleb seadus selgesõnaliselt sellise juurdepääsupiirangu ning aitab välistada pahatahtliku vanema juurdepääsu andmetele, mida tal niikuinii ei peaks olema, kuna vastavad kohtuotsused on jõustunud.
Ja märgin lõpetuseks, et eelnõuga ei kaasne lisakulutusi kohalikele omavalitsustele ega riigiasutustele. Pigem, nagu ma ka eespool mainisin, siis just see küsimus, et kohalike omavalitsuste puhul ajatatakse edasi just tulumaksust tulevate summade ümberjagamine kohaliku omavalitsuse üksuste vahel 2019. aastal. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Teile on ka küsimusi. Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! See on muidugi üsna kurioosne, et ühe kuupäeva ühe päeva võrra edasi liigutamisega liiguvad toimingud edasi terveks aastaks, aga samal ajal see on mõistetav. Aga minu küsimus on see, et kui palju meil võib Eestis olla neid inimesi, kes on määratlenud elukoha linna, linnaosa või asustusüksuse täpsusega ja võib-olla on ka raskesti kättesaadavad ja sotsiaalselt abitumad ja nende hulgas omakorda võib olla üks kiht inimesi, kes tegelikult on nendest kohtadest välja rännanud ja võib-olla isegi Eestist välja rännanud. Milline see tegelik pilt nende inimeste osas võib meil olla? Aitäh!

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Ma ütlen teile ausalt, ka minu jaoks oli see, kui me ministeeriumis seda täpsustusi arutasime, tundus nagu esialgselt niimoodi lihttarbijana kurioosne, et üks päev, aga tegelikult see üks päev on aasta. Selles mõttes selle ühe, 1. jaanuari järgi arvestatakse seda tulumaksu, kuhu läheb omavalitsusse siis selle inimese maksetest.
Küll aga see, mis te küsite, see number on kuskil 30 000. See on langustrendis, sest sellega tegeletakse väga aktiivselt. Inimesed, näitena ma võin tuua, Tallinnas me võime rääkida 17 000 inimesest, Tartus 6000 inimest, Valga 1000 inimest. Need on nagu need kõige suuremad omavalitsusüksused, kus need probleemid on, ja siis on väiksemate arvudega omavalitsusi. Ma ütlen teile kohe ära, et tegelikult see probleem ei puuduta mitte niivõrd selles olukorras olevaid inimesi. Kindlasti võib nende hulgas olla üksikuid inimesi, kes on sotsiaalselt nõrgemas olukorras. Suuresti tegelikult see tuleneb seni meil parajast sellisest korralagedusest ka üüriturul. Ehk minnes täpsemalt sinna sisse, uus rahvastikuregistri seadus, mida te ka vastu võtsite ju, andis selle võimaluse, et inimesel isegi siis, kui korteri- või majaomanik, kus ta siis üürib pinda, ei ole nõus otseselt seda kannet tegema – ja mispärat ei olda nõus, sellepärast et sellega võib tekkida ju maksuküsimus –, saab seda teha, kui ta reaalselt seal elab ja seda nõuda omavalitsuses, selle sätte tegemist, nõude tegemist ja sellega kindlasti väheneb see arv tuntavalt. Teine osa on kindlasti need inimesed, kes on siit ka erinevatel põhjustel välja rännanud, kes on ka siin siis ka elanud, ütleme, elamisloa alusel. Nii et nendest kokkuvõttes see number kujunebki. Et välja tuua eraldi kindlasti mingisugust erinevat sotsiaalset gruppi on väga raske, ta ei vasta sellistele tunnustele, et noh näiteks materiaalselt kehvemas olukorras inimestel võiks olla siin nagu mingisugune või vanematel inimestel mingisugune probleem. Suuresti just võib see probleem olla noorematel inimestel, kes kasutavad üüripindasid palju aktiivsemalt kui vanem põlvkond. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma loen siit, et kui ma tahan nime muuta, siis riigilõivuna maksan 100 eurot ja kohalike omavalitsuse ametnikule antakse selle eest 22 eurot ja 12 senti. Aga kui ma tahan abiellu astuda, siis riigilõivu maksan 30, aga ametnik saab 38 eurot ja 71 senti. Ja vahepeale jääb see, kui ma tahan lahutada. Kust need tulevad, sellised käärid, et ametnikul kulub näiteks selle peale, kui ma tahan uut nime võtta, kulub palju vähem aega tööd ja amortisatsiooni, nagu siin kirjas on, aga abiellumise puhul on mitu korda rohkem? Aitäh!

Siseminister Andres Anvelt
Aitäh! Põhjus on väga lihtne. Sellepärast, et nime muutmine, selle avalduse vastuvõtmine käib läbi kohaliku omavalitsuse ja kogu see protseduur, vastavusse viimine, näiteks sellele, kui on probleeme, et see nimi võib vastata mingitele tundemärkidele, kas ta on siis haruldane või mingi muud, nimekomisjon tegeleb sellega, see on Siseministeeriumi haldusalas palju pikem protsess. Sest nime vahetamine ei ole nii naturaalne osa meie elust kui abiellumine ja kahjuks ka lahutamine, aga abiellumine ja lahutamine on need protsessid, mis toiminguliselt on palju lihtsamad ja puudutavad tegelikult ainult rahvastikuregistri kandeid, sisuliselt. No seal on veel teatud juriidilised nüansid, lahutamise puhul seal teatud aeg jne, ja mingid kontrolltoimingud, aga need on kõik palju lihtsamad ja tavapärasemad kui nimevahetus. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Härra minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa
Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Rahvastikuregistri seaduse muutmise seadus tõesti on nüüd sellise seaduse muudatus, mille me võtsime vastu eelmise aasta 25. oktoobril ja ta jõustuma hakkab 1. jaanuarist 2019, aga me seda vahepeal muudame. Aga nagu ministergi ütles ja minister oli ka komisjonis meil, tuleneb see elust enesest ja tuleneb sellest, et on vaja täpsustada seda seadust, mis on siis seaduse rakendamise käigus mitmed nüansid välja tulnud ja viia ta kooskõlla teiste seadustega ja viia ka kooskõlla reaalsete eluliste vajadustega, nagu siin ka kuulsime, omavalitsuste tulubaasi osas. Komisjonis arutasime me seda esimesel lugemisel 22. oktoobril. Olid kohal kõik komisjoni liikmed, ma ei loe neid, sest hiljem otsustamistel on küll konsensus, aga seal oli vähem liikmeid kui kõik komisjoni liikmed. Ja olid siis kutsutud siseminister Andres Anvelt, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ja sama osakonna nõunik Mari Käbi. Selle muutmise seaduse eelnõu põhilised muudatused minister tõi siin välja ja tõi ka komisjonis. On siis see, et lükatakse omavalitsuse täpsusega ehk valla, linna ja linnaosa täpsusega elukoha aadressi kustutamine ühe päeva edasi, millega omavalitsuste tulubaasis ei toimu drastilisi muudatusi, sest omavalitsuste tulubaas üksikisiku tulumaksu osas ja tasandusfondi  osas võetakse andmed 1. jaanuari öö seisuga. Teine muudatus siis puudutab tõesti neid kahte valimist, mis siis on järjestikku, et kui inimene on omavalitsuse täpsusega registreeritud, siis ka mõlemal valimisel saaks ta neid andmeid kasutada, kui ta vahepeal ise ei muuda neid andmeid.
Komisjonis oli rohkem diskussiooni just sellesama arvu osas, millest ka küsimus siin oli, palju selliseid inimesi on, kellel on täna omavalitsuse täpsusega aadress. Komisjonis oli juttu 38 000-st, 30 oli siin praegu jutuks ja tegelikult sellest umbes 15 000, ütles minister komisjonis, on selliseid, kes ilmselt on Eestimaalt lahkunud ja ongi välismaale elama asunud. Enel Pungas, kes on selle ala ju asjatundja olnud enne, kui ta Siseministeeriumisse asus ka, kes tõi välja, et ega tegelikult see arv ei olegi kunagi lõplik ja päris nulli ta ei lähegi, siis tegelikult see protsess ju jätkub ja neid inimesi tuleb juurde ka praegu. Ja lisaks tõi ta ka välja selle, et väga paljud inimesed on pöördunud ka praegu selle juba rakendamise eel Siseministeerimi poole, kellel sellised aadressid on, ja uurinud, millistest asjadest nad jäävad ilma, millistest sotsiaalsetest garantiidest või ka teenustest võivad nad ilma jääda. Ja eks see nendes riikides ju, kus on register või andmed, elukoha aadress seotud sotsiaaltoetustega, me läheme nüüd samasse suunda ja tegelikult see sunnibki inimesi ilmselt siis oma elukohad täpselt fikseerima ja eks ta õige on. Ega see number väikses Eestis ikkagi on päris suur, kui meil mitmeid kümneid tuhandeid on selliseid inimesi, kes siis elavad ühes või teises linnas või vallas. Ise tõstatasin ühe küsimuse, sest tuleb ka muudatusega sisse § 61 lõige 2, mis siis sätestab, et kui isiku taotlused oma andmetega tutvuda on põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige taotluste arvu tõttu, võib andmete väljastaja nõuda andmete väljastamise eest mõistlikku tasu halduskulude katmiseks. Ja mulle tundus, et kuidas või mis alusel see toimub, milline on need määrad ja millistel konkreetsetel juhtudel seda nõutakse. Ministeeriumi nõunik Mari Käbi tõi välja siis, et see toimub Euroopa isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt ja selle mõte on just see, et kui isik ikkagi väga korduvalt esitab, et neid inimesi pidi olema ka Eestis, Jüri Adamsi küsimuse peale, paarkümmend tükki, kes siis tõesti peaaegu et iga päev küsivad oma andmeid, et siis nende osas viia sisse õigustatud tasu määramine ja see on riigilõvuseaduses fikseeritud. Ja sellest minister rääkis ka siin saalis, et inimesed ka saavad garantii oma elukoha registreerimiseks, kui omanikud, tulenevalt just nimelt maksude probleemist, ei taha registreerida sisse, siis tegelikult omavalitsuse kaudu on see võimalik teha. Valimistega seotud kuupäeva pikendamist või selle aja pikendamist komisjonis jutuks ei olnud.
Me tegime menetluslikud otsused. Kõigepealt, et võtta see täna päevakorda (konsensusega ja konsensust kandsid siis Hanno Pevkur, Helmut Hallemaa, Jaak Madison, Jüri Adams, Lauri Luik, Marko Pomerants, Mihhal Korb ja Peep Aru) ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (selle poolt olid kolm komisjoni liiget: Helmut Hallemaa, Marko Pomerants ja Mihhail Korb, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli viis), teha ettepanek määrata eelnõule muudatusettepanekute tähtajaks 15. november 2018 kell 17.15 (poolt kolm) ja määrata ettekandjaks teie ees seisja. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits
Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas sina said aru või komisjon sai aru, miks on nime muutmine, kui sa tahad oma nime muuta, on riigile see kõige kasulikum? Maksad 100 eurot ja riigile jääb kohe 78 endale, 22 annab ametnikule, aga kui sa tahad abielukannet teha, siis tuleb riigil peale maksta – ise maksad 30 riigilõivu, aga ametnikule peab riik maksma 38. Ja lahutamine on seal vahepeal, noh, selline: riik saab 50 eurost endale 23 eurot. Miks see nii on, saite aru või?

Helmut Hallemaa
Eks minister seletas ju siin ka selle lahti. Üks asi jäi mul ütlemata tegelikult Jüri Adamsi küsimuse peale, et kas siis omavalitsused hakkavad saama rahvastikuregistri ja ka perekonnaseisutoimingute eest tulu katmist või, ütleme, nende tööde eest riigieelarvest vahendeid. Siis tegelikult saavad ka täna, maavalitsuste likvideerimisega tulid need tööd omavalitsustele juurde ja mitmeid asju hakkasid maakonnakeskused ju tegema nendes osades. Aga ei, no mis ma ütlen sulle, ma arvan, et abielu on püha asi ja seda tulebki peale maksta, et see on hea, kui palju meil abieluperesid tekib ja perekondi tekib ja sealt sünnib palju lapsi. Nii et ma arvan, et see on hea, et selles osas riik toetab seda protseduuri.

Aseesimees Kalle Laanet
Andres Herkel, palun!

Andres Herkel
Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Minule jääb ikkagi segaseks see, et hea küll, me võime selle kuupäeva edasi lükata ja sellega säästame mingisugused omavalitsuste tulud, mis tulevad tulumaksu laekumisest, mis eeldab siis täpseid andmeid. Aga see võib lükkuda ühe aasta edasi. Kuhu siis laekub see tulumaksuosa, mis peaks laekuma omavalitsusele, aga mis määratlemata või halvasti määratletud aadressi tõttu jääb kuhugi maa ja taeva vahele? Oletame, et kui seda tärmini edasilükkamist ei tuleks või juhul kui, siis tuleb 2020. aasta, kus see probleem ikkagi kerkib. See tulumaks peab ju kuhugi laekuma. Kuhu ta jääb?

Helmut Hallemaa
Ei no ega tulumaks laekub ikka ju riigile. See on see osa, mis on omavalitsuste tulubaasi osa, mida me oleme nüüd viimaste aastate jooksul uuesti taastanud, mis siis 2009 ... Ja riigile laekub ju tulumaks ka täna. Tegelikult me räägime sellest omavalitsusele minevast üksikisiku tulubaasi osast ja tasandusfondi osast, millest tehakse ka täna arvestused 1. jaanuari seisuga, 1. jaanuari öösel võetakse need rahvastikuarvud. Ja ega rahvas liigub ju tegelikult terve aasta, nii et see on see arvestuslik aeg, mille alusel omavalitsused saavad arvestada oma tulubaasi. Ja see on täna mõistlik, sest neid inimesi on ikka tõenäoliselt palju. Selle järgmise aasta jooksul tuleb seda jätkuvalt korrastada ja nagu minister ütles ja nagu me ka näeme internetiportaalides, tegelikult mitmed suured omavalitsused, kus see number on suurem, tegelevadki sellega. Pean ütlema, et minu jaoks oli üllatus, et Valga linnaski neid nii palju on. See on natuke huvitav.

Aseesimees Kalle Laanet
Krista Aru, palun!

Krista Aru
Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsin komisjoni arutelu kohta. Komisjonil oli üks otsus konsensuslik ja siis oli kaks otsust, mis olid sellised kolm poolthäält ja väga suur hulk erapooletuid. Kas see väljendus ka komisjoni aruteludes ja mis olid need põhilised küsimused, mis nii suurt hulka erapooletuid tingis? Aitäh!

Helmut Hallemaa
Aitäh sulle küsimuse eest! Ega ma seda sulle päris niimoodi vastata ei oska. Sest tegelikult meil komisjonis sinu hea erakonnakaaslane või fraktsioonikaaslane Jüri Adams on meil klassikaline põhiseaduskomisjonis erapooletult hääletaja tegelikult, enamustes küsimustes on ta erapooletu. Ja tegelikult oli kaks otsust konsensusega ehk täna menetleda, seda eelnõu esimest lugemist siin läbi viia, ja et ettekandja oleksin mina. Üks oli siis tõesti viie erapooletuga, see oli see, et teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Ja siis selles muudatusettepanekute tähtajas oli erapooletu ainult Jüri Adams. Nii et ei oska öelda, tegelikult küsimuste-vastuste arutelust see välja ei tulnud. Tegelikult see arutelu oli, noh, sihuke praktiline. Ja see ongi praktiline eelnõu, tegelikult see on rakenduseelnõu sisuliselt või rakendusosa sellest rahvastikuregistri seadusest. Aga ma ise arvan, et küll neid muudatusi tuleb veel, sest see rahvastikuregistri seadus, mis me eelmise aasta lõpus vastu võtsime, oli hästi mahukas, hästi põhjalik ja ta tegelikult päris mitmeid asju ja põhimõtteid ka muutis.

Aseesimees Kalle Laanet
Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt
Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma lihtsalt stenogrammi huvides, aga kuna on küsimuste voor, siis formuleerin nii: et kas sa oled minuga nõus, et ükski kodanik ei pea maksma ametnikule? Inimesed maksavad riigilõivu, riik eraldab tagasi selle, mitte jälle ametnikule, vaid kohalikule omavalitsusele. Et see lihtsalt kõlab kuidagi õõnsalt ja halvasti, kui me räägime, et makstakse ametnikule. Kas sa oled minuga nõus?

Helmut Hallemaa
Jah, Helmen, ma olen täiesti nõus sinuga. Ja tegelikult, noh, siin on täna olnud veel mitmes teiseski küsimus, et me räägime ka sellest bürokraatiast ja ametnike vähenemisest ja seal ma küsisin ju sama asja, et tegelikult me peame ikkagi tegema vahed sisse, mis on mis ja kes on kes ja kes teeb mida. Aitäh!

Aseesimees Kalle Laanet
Aitäh, austatud põhiseaduskomisjoni liige Helmut Hallemaa, teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 724 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõule 724 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. novembri kell 17.15. Ja sellega oleme lõpetanud 17. päevakorrapunkti arutelu ja ka  kogu tänase päevakorra. Aitäh teile ja ilusat õhtut kõigile!

Istungi lõpp 18.57.