Aitäh! Mul ei jää muud midagi üle, kui, auväärt Riigikogu liige, teid paluda: uskuge seda, mis ma ütlesin! See ei too kaasa uusi kohustusi. Ma ütlesin ka, et see dokument on soovitusliku iseloomuga, ja ütlesin teile ka seda, et lõppdokument ei ole meile õiguslikult siduv. Te küsisite, mis olid Eesti Vabariigi valitsuse seisukohad ja põhimõtted, kui need läbirääkimised toimusid. Eks need olid ikkagi, et kehtiksid üldised printsiibid. Kindlasti võib nimetada näiteks võitlust inimkaubanduse vastu ja ebaseadusliku rände tõkestamist. Nüüd te tulite välja diskrimineerimisküsimusega, et kas me nõustume millegagi, mida meil ei ole. Minu meelest on see põhimõte meil väga selgelt kirjas. Kui me võtame lahti Eesti Vabariigi põhiseaduse, siis näeme, et §-s 12 on ilusasti öeldud, et kõik on seaduse ees võrdsed, kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Samuti oleme nõus sellega, mida ütleb ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 2 ja mida ütleb ka Euroopa Liidu põhiõiguste harta. Nii et mingisuguseid uusi kohustusi, mis te ohuna välja tõite, 10. ja 11. detsembril Marrakechis toimuval kohtumisel Eesti kindlasti endale ei võta.