Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Hakkame siis vaatama, mis toimus õiguskomisjonis seaduseelnõu 447 esimese ja teise lugemise vahel. Aga sissejuhatuseks paar sõna mälu värskendamiseks. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus juba 2. mail 2017. aastal, nii et päris pika ajalooga eelnõu. Esimene lugemine toimus 20. septembril 2017. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 11. oktoobril 2017 ja selleks ajaks esitasid muudatusettepanekuid Riigikogu liikmed Uno Kaskpeit, Johannes Kert, Ain Lutsepp ja Ants Laaneots.
Eelnõu eesmärk on loobuda 1990. ja 2000. aastate alguses riigisektori madalate palkade kompenseerimiseks loodud eripensionidest kaitseväes, politseis, piirivalves ja prokuratuuris. Muudatused jõustuksid alates 1. jaanuarist 2020 ja see puudutab neid, kes asuvad teenistusse peale 1. jaanuari 2020. Eripensionid kaotatakse üleminekuperioodi jooksul ja eripensioniõigus säilib kõigil neil, kes on teenistuses 31. detsembril 2019. Nagu ma ütlesin, nendel, kes liituvad teenistusega peale 1. jaanuari 2020, eripensioni enam ei ole. Märkida tuleb, et muudatuste mõju on pikaajaline, neid pensione määratakse veel 30–40 aastat, sest need, kes täna on teenistuses, hakkavad ikkagi seda pensioni saama, ning nende pensionide maksmine kestab veel kauem. Muudatuste esialgne mõju, kui pensionikulud hakkavad muutuma ehk vähenema, saabub alles 20–30 aasta pärast. Nii et tegemist on tõepoolest väga pika sammuga, pika jõustumisega eelnõuga, selles mõttes, et millal ta ükskord n-ö päriselt jõusse astub.
Komisjon arutas eelnõu selle teist lugemist ette valmistades viiel korral. Istungitel osalesid Sotsiaalministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi, prokuratuuri, Kaitseväe, Kaitsepolitseiameti, Politsei- ja Piirivalveameti esindajad, samuti osalesid Eesti Eruohvitseride Kogu esindajad. Komisjon küsis arvamust eelnõu kohta Eesti Eruohvitseride Kogult, Kaitseministeeriumilt, riigikaitsekomisjonilt, Siseministeeriumilt, Kaitsepolitseiametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Politseiteenistujate Ametiühingult, Riigiprokuratuurilt, Välisluureametilt, Eesti Reservohvitseride Kogult, Sotsiaalkindlustusametilt ja Kaitseväelt. Arvamusi ja märkusi eelnõu kohta esitas ka Riigikogu liige Raivo Aeg. Nagu näete, on eelnõu menetlemine olnud kaasav ja laiapõhjaline.
Teise lugemise menetlusotsusteni jõuti õiguskomisjonis 4. juuni istungil. Sellest võtsid osa Uno Kaskpeit, Hardi Volmer, Külliki Kübarsepp, Liisa Oviir, Olga Ivanova, Peep Aru, Raivo Aeg, Toomas Vitsut, Urve Tiidus ja Valdo Randpere ning Linnar Liivamägi õiguskomisjoni nõunikuna ja Raini Laide nõunik-sekretariaadijuhatajana. Kutsutud olid komisjoni istungile Riigikogu liikmed Ain Lutsepp ja Johannes Kert, Kaitseministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu, Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar, Politsei- ja Piirivalveameti personalibüroo juhataja Janne Pikma ja õigusbüroo jurist Piret Andrekson, kapo peadirektori asetäitja Martin Perling ja büroojuht Olari Valtin, Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep, Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Rait Kuuse, sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Mare Jõeorg, personalipoliitika juht Agne Nettan-Sepp ning õigusosakonna nõunik Susanna Jurs, Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Svetlana Meister ja nõunik Eneli Vensel. Nii et sellel istungil, kus asuti menetlusotsuseid tegema, oli ka osalejate ring väga ja väga lai.
Kokku esitati eelnõu kohta kaheksa muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitas Kaitseministeerium. Muudatusettepanek sisustab piirvanuse kaotamist kaitseväeteenistuses. Kui praegune seadus näeb ette, et piirvanuse saabudes vabastatakse isik teenistusest ja ta hakkab saama eripensioni, siis arvestades seda, et nendel, kes alates 1. jaanuarist 2020 kaitseväeteenistusega liituvad, eripensioni ei ole, tehtigi selleks, et piirvanuse täitumisel ei jääks inimesed enne vanaduspensioniea saabumist lihtsalt lageda taeva alla, piltlikult öeldes, ettepanek, et otstarbekas oleks piirvanus kaotada ning anda võimalus teenida üldise vanaduspensioniea saabumiseni. Siis ei tekiks ühest küljest trotsi riigi suhtes nendel inimestel, kes on pikalt kaitseväelasena riiki teeninud, aga kellele mingi hetk öeldakse, et nad ei ole enam kõlblikud ega suutelised riiki teenima, ja saadetakse lihtsalt erru, ilma mingit lisakompensatsiooni maksmata. Sellega seoses muudetaksegi kaitseväeteenistuse seaduse § 90 ja siis ongi nii, et tulenevalt riikliku pensionikindlustuse seaduse §-st 7 on piirvanus seesama üldine vanaduspensioniiga, mille saabudes saab inimene siirduda väljateenitud vanaduspensionile. Juhtivkomisjoni ettepanek oli arvestada seda täielikult, poolt oli 10 komisjoni liiget ja vastu 1.
Muudatusettepaneku nr 2 esitajad olid Riigikogu liikmed Uno Kaskpeit, Johannes Kert, Ain Lutsepp ja Ants Laaneots. Õiguskomisjon jättis ettepaneku konsensuslikult arvestamata. Lühidalt kokku võttes oli asja sisu see, et masu tõttu otsustas Vabariigi Valitsus 2009. aastal avaliku teenistuse astmepalkasid 8% vähendada. Nendel, kes olid selleks ajaks siirdunud kaitseväest eripensionile – sellel ajal oli pensioni suurus veel seotud palgaastmetega, nii et kui palk suurenes, siis ka pension suurenes, ja kui palk vähenes, siis ka pension vähenes –, masu tõttu ja vastavalt Vabariigi Valitsuse otsusele palgaastet vähendati ja pensionil olevate kaitseväepensionäride pension samamoodi vähenes. Aga mis vahepeal juhtus? Enne kui taastati n-ö masueelne pensionitase, seoti pensionid palgast lahti ja hakati pensione indekseerima. See tähendas, et indekseerimine algas n-ö sellelt madalamalt pensionitasemelt, indekseerimist ei alustatud mitte masueelselt pensionitasemelt, vaid sellelt vähendatud pensionitasemelt. See on pannud need pensionärid ebaõiglasse olukorda võrreldes nendega, kes hiljem pensionile siirdusid, ja võrreldes ka teiste pensionäridega, sest masuajal, nagu me teame, teisi pensione ei vähendatud, vanaduspensionid jäid endisele tasemele, neid masu tõttu ei kärbitud.
Teine probleem oli see, et 1. aprillist 2013 toimus kaitseväes ulatuslik palgareform, palgad tõusid keskmiselt 50%. Aga vahetult enne seda saadeti pensionile terve hulk kaitseväeteenistuses olnud isikuid ja ka nende pensione arvestati ebaõiglaselt n-ö madalalt baasilt võrreldes nendega, kes jätkasid teenistust peale 1. aprilli 2013. Isikud, kes selle muudatusettepaneku tegid, soovisidki selle ebaõigluse kaotada. Komisjoni arutelul jõuti kokkuleppele, et need isikud, kelle nimed ma siin enne ette lugesin, võtavad oma muudatusettepaneku tagasi, tingimusel, et alustatakse selle teema eraldi menetlust. Seoses sellega, et selline lubadus anti, jättis komisjon konsensuslikult ettepaneku arvestamata. Kui rääkida veel sellest lubadusest, seda küll selle eelnõu väliselt, siis ütlen informatsiooniks, et ongi ette valmistatud uus seaduseelnõu, millele ma siin saalis juba olen alustanud allkirjade korjamist ja kavatsen selle neljapäeval üle anda. Nii et need, kes tahavad seda ajaloolist ebaõiglust korvata või õiglust jalule seada, on teretulnud oma allkirja andma.
Muudatusettepaneku nr 3 esitaja oli Siseministeerium. Analoogiliselt muudatusettepanekuga nr 1 on siin arutelu all piirvanuse kaotamine politsei ja piirivalve seaduses. Seal eksisteerib samamoodi piirvanus, millest alates politseiametnikul ja ka piirivalveametnikul tuleb teenistusest lahkuda. Tõsi küll, peadirektoril on võimalik teenistuses viibimise aega ühe aasta võrra pikendada, aga see ei ole n-ö jätkusuutlik ega loomulik. Arvestades samamoodi seda, et inimesed, kes tulevad teenistusse peale 1. jaanuari 2020, ei hakka tulevikus enam eripensioni saama, ja selleks, et ei jääks tühimikku teenistusest lahkumise aja ja üldise vanaduspensioniea vahel, kaotatakse seesama piirvanuse nõue ka PPS-is ehk politsei ja piirivalve seaduses. Sellega juhtivkomisjon täielikult nõustus, seda ettepanekut arvestati täielikult.
Muudatusettepaneku nr 4 oli esitanud Kaitsepolitseiamet. Juhtivkomisjoni otsus oli jätta arvestamata, see otsus oli konsensuslik. Selle muudatusettepaneku sisu oli lühidalt öeldes järgmine. Kaitsepolitseiamet esitas Riigikogu õiguskomisjonile kaalumiseks täiendava ettepaneku, mille kohaselt tekiks politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õigus ka neil isikutel, kes olid taasloodud Eesti Vabariigis, alates siis 20. augustist 1991, politseiteenistuses vähemalt 20 aastat, kuid kelle teenistussuhe lõppes näiteks pärast 31. detsembrit 2015 ning kelle pensioniõiguslik vanus täitub mujal töötamise ajal. See on mõeldud just eelkõige selleks, et nendele, kes n-ö sügavast patriotismist tulid ja pühendumusega alustasid Eesti Vabariigi taasiseseisvumise järel riigi taastamist ja ülesehitamist, samamoodi teha teatud soodustus, aga nagu ma ütlesin, juhtivkomisjon jättis selle konsensuslikult arvestamata.
Riigikogu liige Raivo Aeg tegi oma ettepanekuid. Ma rääkisin siin õigluse jaluleseadmisest kaitseväest enne 1. jaanuari 2010 pensionile jäänud kaitseväelaste pensionide küsimuses. Samamoodi olid ka politseiametis enne 2010. aastat pensionid seotud palgaga ja samamoodi seoses masuga palgaastmeid 8% vähendati, mis vähendas ka pensione. Vahepeal mindi üle indekseerimisele, pensioni suurus seoti palgaastmetest lahti ja siis jäi pensioni arvestamise aluseks see madaldatud pension. Samas, aastatel 2010 ja 2011 indekseerimist ei toimunud ja alles 2012. aastal oli kasutusel indeks, milleks oli 1,044. Analoogiliselt kokkuleppega, mis sõlmiti muudatusettepaneku nr 2 asjus, leppisime kokku, et ka politseinike puhul toimuks selle ebaõigluse kaotamine eraldi seaduseelnõuga, mida ma siin enne mainisin ja mille me neljapäeval kavatseme Riigikogu menetlusse anda.
Teine minu ettepanek on see, et koos eelnõuga 447 muuta ka n-ö VAPS-i ehk väljateenitud aastate pensioni seaduse sätteid. VAPS-i üldpõhimõte on see, et kui teatud elukutse esindajatele on kehtestatud mingisugused nõuded ja kui nende tõttu ei ole enam võimalik edasi töötada, siis makstakse VAPS-i alusel pensioni kuni üldise vanaduspensioniea saabumiseni. Aga samas on seal erand, mis võimaldab politseinikele, päästjatele ja kinnipidamisasutuste töötajatele alustada selle pensioni maksmist peale seda, kui neil saab täis 25 aastat tööstaaži ja nad töötavad oma ametikohal edasi. Nii et 25-aastase staaži korral tekkis päris korralik lisatasu, mis riigieelarve kontekstis ei ole kindlasti otstarbekas. Ma tegin ettepaneku see ära kaotada ja see leidis ka õiguskomisjoni konsensuslikku toetust.
Muudatusettepaneku nr 6 esitas Politsei- ja Piirivalveamet. Muudatusettepanek näeb ette muuta eelnõu § 3 punkti 3 ning sõnastada politsei ja piirivalve seaduse § 1112 lõige 2 järgmiselt: "Politseiametniku pensioni arvutamisel võetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud viimase ametikoha palgaastmele vastav palgamäär ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teenistusastmetasu aluseks suuruses, mis kehtis tema politseiteenistusest vabastamise päeval, ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim palgamäär suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal." Kui see pikk jutt lühidalt kokku võtta, siis see tähendab seda, et kui praegu on politseiametnik viimased viis aastat töötanud näiteks ametikohal, mille palgaaste on 10, millele vastab teatud palgamäär, siis kui ta pensionile läheb, saab ta selles mõttes vaadata viis aastat tagasi. Kui ta aga on teenistuse käigus liikunud madalamale palgaastmele, siis ta saaks valida tolle aja parima palgaastme, pensionile minnes siis palgamäära, mis vastab tema pensionile mineku päeval kehtinud palgamäärale, palgamäära, mis vastab sellele tema varasemale palgaastmele. See tähendab seda, et vahepeal on toimunud palgareformid, muudatused ja aluseks võetakse selline palgamäär, mida inimesel ei ole teenistuse jooksul kunagi olnud, ehk ta satub soodustingimustesse. Ettepanek oli see, et pensione hakataks arvestama ikkagi selle kõige parema või kõige soodsama palga või sissetuleku pealt, mida ta on saanud viimase viie aasta jooksul teenistuses olles, mis on iseenesest õige.
Teine Politsei- ja Piirivalveameti muudatusettepanek puudutas kadettide väikest üleminekuperioodi. Need, kes on teenistuses vähemalt 31. detsembri 2019. aasta seisuga, saavad eripensioni edasi, ja need, kes tulevad teenistusse alates 1. jaanuarist 2020, seda enam ei saa. Aga on üks lend kadette, kes lõpetavad Sisekaitseakadeemia ja kes ei ole 31. detsembri 2019. aasta seisuga jõudnud veel teenistusse asuda. Tehtigi selline ettepanek ja see kiideti ka heaks, et need, kes on lõpetanud Sisekaitseakadeemia ja kolme kuu jooksul peale 1. jaanuari 2020 tulevad politseiteenistusse, saavad samamoodi seda eripensioni, sest nad on alustanud õpinguid ja nad on praktika ajal olnud politseiteenistuses, aga siin on see eripära, et kadetiks oleku ajal ei olda ametlikult politseiteenistuses. Luuakse see soodusolukord, et neil oleks eripensioni saamise võimalus. Need on need, kes peale 1. jaanuari 2020 kolme kuu jooksul asuvad teenistusse, peale seda, kui nad on Sisekaitseakadeemia lõpetanud. Siis oli ...