Aitäh! Kõigepealt, kui te lubate, siis ma toon mõne paralleeli. Meil on maakonnakeskusi, kus on riigigümnaasiumile ehitatud uus hoone. Uue hoone pluss on see, et seal saab luua keskkonna, mis vastab ootustele ja uutele õpikäsitlustele, mis meil on levinud. Seal on väga interaktiivsed, mitme distsipliini õpetust võimaldavad klassiruumid, sinna saab rajada täiesti uuetele nõuetele vastavad keemialaborid, füüsikatunni katseruumid jne. Me ehitame tänapäeval küll ümmargusi, küll ovaalseid koolimaju just selleks, et kõik lapsed selles gümnaasiumis ühel hetkel positiivses mõttes kokku saaksid. Aatriumid on tavaliselt samal ajal ka sööklad, aulad, kontserdisaalid jne. Niisuguseid võimalusi vanas majas sellisel kujul ei ole. Vana hoone ei ole kindlasti nii energiaefektiivne ja kulud on seal veidi suuremad. Need on põhjused, miks otsustada uue maja kasuks. Olemasolevate ajalooliste hoonete säilitamisel ja arendamisel on aga ka väga palju plusse. Nii et miks kogukonnad kohati on valinud selle tee, sellest me saame ka aru.
Aga mis on Rakvere eripära? Seda Kotli projekteeritud maja nii või teisiti kasutatakse, ta on Rakveres vajalik põhikoolile. Nii et juhul kui Rakvere volikogu peaks andma selle maja riigigümnaasiumile, tekib olukord, kus peab põhikoolile uue maja ehitama, sest olemasolevasse kahte koolimajja põhikoolilapsed ära ei mahu. See on teema üks pool. Teine pool, mis on natukene keerulisem, seisneb selles, et Rakvere on samal ajal esitanud ka põhikoolimeetme raames taotluse, et saada toetust samal aadressil asuva kooli jaoks. Ka volikogu peab arvestama, et kahe meetme, põhikoolimeetme ja gümnaasiumimeetme raames me samal ajal rahastust anda ei saa. Loomulikult ei ole minu asi öelda Innove eest, kas Rakvere saaks 100% rahastust põhikoolimeetmest, aga suure tõenäosusega on neil argumente, miks nad oleksid selle toetuse väärilised. Nii et siin on väga mitu põhjust, miks volikogu on veidi äraootav.