Lugupeetav Riigikogu esimees! Lugupeetavad arupärijad! Vastan arupärijate esitatud küsimustele. Esiteks: miks ei korraldatud riigihanget, vaid viidi läbi konkurss? Selle konkursi läbiviimine on reguleeritud riigi õigusabi seaduses ja selle alusel ministeerium viis läbi konkursi. Ma juhin tähelepanu, et ka riigihangete seadus näeb ette konkursi korraldamise, mitte riigihanke läbiviimise, sest tegemist ei ole tavapäraste teenuste osutamisega või kaupade tarnimisega. Aga see ei tähenda seda, et konkursi puhul ei ole seatud tingimusi ega kehti reeglid, mille alusel tuvastatakse konkursi võitja. Teiseks ei ole selle teenuse puhul tegemist mitte mingisuguse raha ettemaksmisega. Ministeerium tasub õigusnõustamise konkursi võitnud ühingule nende informatsiooni alusel konkreetse tegevuse eest. Konkursi eesmärk oli laiendada inimeste võimalusi saada kvaliteetset õigusnõustamist. Selle laiem alus on põhiseaduse §-s 14 kirjas olev põhimõte, et õiguste ja vabaduste tagamine on muu hulgas ka täidesaatva riigivõimu kohustus. Paraku peame kahtlemata möönma, et ka kõigi teiste põhiseaduses sätestatud õiguste realiseerimine võib paljudel juhtudel takerduda, kui inimestel ei ole adekvaatset ülevaadet oma õiguste iseloomust juriidilises tähenduses.
Teine küsimus: "Miks ei valmistanud ministeerium ette vastutustundliku konkursi tingimusi, mis võimaldanuks välistada õigusvaldkonnas tegutsemise taustata ja/või negatiivse ettevõtjakogemusega isikute osalemise suuremahulisel avalikul konkursil?" Ministeerium valmistas konkursi ette objektiivsetel tingimustel. Asjaomane määrus kannab nime "Üldise õigusnõustamise sihtgrupp ja õigusvaldkonnad ning selle nõustamise kättesaadavuse parandamiseks antava toetuse jagamise tingimused ja kord" ning selle eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks 2016. aasta lõpul ka huvirühmadele. Eelnõu kohta ei esitatud arvamust, et konkurss pole objektiivne või on vastuolus õigusriigile omaste põhimõtetega. Konkursi tingimuste koostamine on avalik protsess ning ma rõhutan, et konkursi tingimused olid selgelt määratletud. Oli seitse põhitingimust, millised taotlused loetakse konkursile kvalifitseerunuks, ning lisaks oli selge loend tingimustest, mida komisjon peab taotluste hindamisel arvestama, enne kui langetab otsuse. Taotluste hindamisel võttis komisjon aluseks järgmised kriteeriumid: kohtumisega õigusnõustamise tunnitasu määr, telefoni teel juhendamise toetuse suurus kalendriaasta kohta, veebilehtede haldamise toetuse suurus kalendriaasta kohta, kohtumisega õigusnõustamise tundide koguarv kalendriaasta kohta, korraldatava õigusnõustamise teavitustöö ulatus ja selle mõjusus. Konkursi tingimustes oli ette nähtud nõue, et õigusnõustajatel oleks ette nähtud seaduses sätestatud kvalifikatsioon ja piisav kogemus. Komisjon hindas taotlusi nende kriteeriumide alusel ja andis oma punktid. Võitis taotlus, mille punktisumma oli kõige suurem. Ma tahan rõhutada, et konkursil oli võitnud Eesti Õigusbüroo kõrval ka kaastaotleja Kivar & Partnerid, kes on Eesti õigusteenuste turul tegutsenud juba üle kümne aasta.
Ma tahan esile tuua ka asjaolu, et konkursil osalenud taotleja Õigusteenuste Büroo vaidlustas halduskohtus konkursi tulemused. Otsusega, mis jõustus selle aasta veebruaris, jättis kohus kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et avalikes huvides oli konkursi võimalikult kiire läbiviimine, et tagada abivajajatele pädev õigusnõustamise teenuse osutamine. Kohus sedastas, et ministeerium ei teinud kaalumisvigu ning konkurss oli õiguspärane.
Kindlasti on oluline, et maksumaksja vahendite kasutamisel on ette nähtud selged ja jäigad tingimused ning ka kontrolli kriteeriumid. Ministeerium on kontrollinud konkursi võitja tegevust nii enne kui pärast lepingu sõlmimist, ka teostab ta konkursi võitja tegevuse üle kontrolli, nagu ma rõhutasin, enne väljamaksete tegemist. Ministeerium on rakendanud kontrollimeetmeid, veendumaks, et konkursi võitja on abivajajatele õigusabi osutamise korraldamiseks valmis ning et taotluses toodud õigusnõustajad on reaalselt valmis õigusabi andma. Kõik, kes osalesid konkursil, pidid konkreetselt märkima, kes need võimalikud õigusnõustajad on, ja muidugi pidid nad vastama konkursitingimustest tulenevatele kompetentsinõuetele. Ministeeriumi ametnikud kontakteerusid kõigi õigusnõustajatega ja veendusid, et nad on valmis nõustamisprojektis osalema. Samuti tutvuti kõigi nõustajate õigusharidusdiplomitega, veendumaks, et nõustajatel on vajalik kvalifikatsioon. Pärast lepingu sõlmimist kontrolliti enne ettemaksu tegemist kuludokumente ja muid tõendeid, suheldi arveid väljastanud ettevõtete esindajatega, veendumaks, et konkursi võitja ka tegelikult käivitab õigusnõustamise teenuse. Järelevalvet konkursi võitja üle tehakse jooksvalt. Justiitsministeerium jälgib iga nädal veebinõustamise toimumist juristaitab.ee foorumis, muu hulgas kontrollitakse, kas esitatud küsimustele on vastatud õigel ajal ning kas küsimuste vastused on asjakohased.
Lisaks on Justiitsministeeriumil juurdepääs võitja kliendihaldusprogrammile, mille kaudu saab kontrollida teenuse osutamise fakti. Ministeerium kontrollib iga kuu pisteliselt kliendihaldusprogrammi järgi kandeid ning kontakteerub abivajajatega, selgitamaks välja kliendisuhte olemasolu ning ka abivajaja rahulolu. See on vajalik ka igakuise maksetaotluse kontrollimiseks. Vastuolude, puudulike või ebaõigete andmete korral on ministeeriumil õigus jätta toetus konkreetses osas andmata. Iga kuu helistatakse samuti järelevalve eesmärgil pisteliselt abisaajatele, küsitakse, kas nad on teenust saanud ning kas nad on jäänud rahule või mitte. Kõnedele on vastanud ja hinnangu andnud ca 800 klienti, kellest 90% oli teenusega rahul. Kui inimene, konkreetset teenust saanud isik, kaebab teenuse kvaliteedi või kättesaadavuse üle, siis juhitakse teenuse osutamise puudustele tähelepanu. Kui olukord ei parane, on ministeeriumil võimalik leping erakorraliselt üles öelda.
Kui need probleemid avalikkuses üles kerkisid, palusin ma ministeeriumi siseauditiosakonnal teha eraldi siseauditi selle kohta, kas ministeeriumi rakendatud kontrollimeetmetest piisab, et veenduda toetuse sihtotstarbelises kasutamises, või tuleks neid täiendada. Siseauditi hinnang oli, et ministeeriumis rakendatud kontrollimeetmed toimivad ning viidatud asjaolusid kontrolli käigus ei tuvastanud. Ma soovisin nimelt kontrollida informatsiooni, et selle teenuse osutamise eest väljamaksete puhul on otsekui seadust rikutud, näiteks on kuidagi jäetud makse maksmata. Midagi sellist ei tuvastatud. Õigusnõustajad ei ole mitte toetust saava ettevõtte töötajad, vaid osutavad õigusnõustamise teenust käsunduslepingute alusel. Oluline on see, et käsunduslepinguid sõlminud ettevõtete puhul ei ole tegemist mitte töötasu arvestamise maksustamisega, vaid arvete alusel teenuse müügiga. Kõikide arvestatud tasude kohta on toetuse saajad koostanud ja kinnitanud Maksu- ja Tolliametile saadetavad maksudeklaratsioonid.
Kolmas küsimus on taotlejale esitatavate kriteeriumite seadmise nõude täitmise kohta. Võin kinnitada, et riigi õigusabi seadusest tulenev taotlejale esitatavate kriteeriumite nõue on täidetud. Taotlus peab sisaldama andmeid 14 kriteeriumile vastamise kohta. Ma ei hakka neid ükshaaval ette lugema, aga sellekohases määruses on need ära toodud. Ministeeriumi konkursikomisjon veendus võitja eeldatavas võimekuses pakkuda õigusnõu taotluse alusel, mis ta konkursile esitas. Nagu ma rõhutasin, kontrolliti ka taotluses kirjas olevate koostöös kasutatavate juristide kvalifikatsiooni.
On küsimus ka selle kohta, kas tasuta riigi õigusabi on korraldatud ühtlaselt üle terve Eesti ja kas Narva ning Jõhvi elanikel on ligipääs teenusele. See teenus käivitus 19. aprillil läinud aastal. Abivajajaid oli selle aasta 19. märtsi seisuga kogunenud üle 7300, iga nädal lisandub umbes 200 klienti. Keskmiselt kulub ühe isiku õigusnõustamise peale umbes poolteist tundi. Juristaitab.ee veebilehe kaudu sai läinud aastal oma küsimusele vastuse üle 500 inimese. Õigusabi osutatakse füüsilistele isikutele kõigis juriidilistes küsimustes ja kõikides vormides: andes konsultatsiooni kas telefoni teel või kontoris, nii veebifoorumis kui ka e-kirja teel. Olulise probleemina on inimesed juhtinud tähelepanu vajadusele anda abi dokumentide koostamisel. Kui me koostasime 2015. aastal analüüsi võimalikest tulevastest riigi õigusabi mudelitest, siis otsustasimegi, et abi antakse ka dokumentide koostamisel: lepingud, nõudekirjad, kirjadele vastamine, samuti asjaajamine ametiasutustes. Kogu see töö on korraldatud ühtlaselt üle Eesti, sh Narvas ja Jõhvis. Tasuta õigusabi pakutakse järgmistes kohtades: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Rakvere, Viljandi, Võru, Jõgeva, Kuressaare, Paide, Valga, Jõhvi, Haapsalu, Kärdla ja Põlva. Kokku osutati alates läinud aasta aprillist kuni aasta lõpuni õigusabi 5179 inimesele.
Neljas küsimus on, millistele kriteeriumidele ja põhjendustele tuginedes on Justiitsministeerium teenuse sihtgrupi töötasu kriteeriumiks kehtestanud sellise määra nagu 1,5-kordne statistiline keskmine töötasu. See arvestuslik eeldus põhines sellel, et maksimaalselt on võimalik neid vahendeid kasutada siis, kui tunnihinne on selline. Aastaeelarve tänavuseks aastaks on 760 000 eurot ja kahtlemata tuleb tegutseda selle summa piires. Maksimaalne vajadus peaks olema 20 000 nõustatavat inimest aastas. Esimesse, n-ö käivitamise aastasse jäi sisuliselt kolm kvartalit ja tegelikult oli abisaajate hulk umbes 5000. Vastavalt sellele oli välja makstud summa – ma rõhutan, et välja maksti raha alles pärast seda, kui oli teenust osutatud – veidi üle 200 000 euro. Need kriteeriumid peaksid jääma sellesse rahalisse vahemikku, mis riigieelarves maksimaalselt sellele nõustamisprojektile on ette nähtud.
Milline oli ministeeriumi analüüs ja millised põhjendused? 2015. aastal viidi ministeeriumis läbi riigi õigusabi mudelite analüüs. Üldine järeldus oli, et suur osa elanikkonnast jääb mitmesugustel põhjustel õigusabita. Ma tahan rõhutada, et tegemist ei ole meie lähtekohalt mitte põhiseadusest tuleneva kohustusega anda riigi abi vaesuse korral ehk siis sotsiaalabiga, see on õigusriigis lihtsalt eeldus inimeste muude õiguste realiseerimiseks. Seetõttu pidas ministeerium mõistlikuks kehtestada kõrgem piir: konkreetselt on maksimummäär, nagu te ütlesite, 1803-eurone brutokuutasu. Tõsi on ka see, et kui ma küsisin ministeeriumilt informatsiooni nende klientide brutokuutasu kohta, siis sain vastuse, et see jääb märgatavalt alla selle maksimumi.
Ma tahan öelda, et selle teenuse juurutamine on minu arvates olnud mõistlik – on õige pakkuda inimestele õigusnõu saamise võimalust. Konkreetsed tingimused pandi kehtiva seaduse loogika alusel paika huvirühmadega kõike kooskõlastades. Nüüd on seoses konkreetse isikuga ilmnenud teatud asjaolud, aga tema väljavalimine ei johtunud kindlasti mingist minu soosivast seisukohast. Ma veel kord rõhutan, et konkursil osalenutest tulid võitjaks kaks äriühingut ja ühel äriühingul, Kivar & Partnerid, on rohkem kui kümneaastane õigusnõustamise kogemus. Ja konkreetseid inimesi, keda nad konkursi läbiviimise käigus nimetasid kui õigusnõustamises osalejaid, ministeerium kontrollis. Aitäh!