Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan Vabaerakonna fraktsiooni esitatud viiele konkreetsele küsimusele, aga nagu arupärijate esindaja palus, võin valgustada ka natukene laiemat tausta.
Esimene küsimus: "Miks pidas valitsus vajalikuks jätta omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised viimasel hetkel oma määrusest välja, kuigi eelnevalt oli teatatud EOK ja Eesti Muinsuskaitse Seltsi ettepaneku arvestamisest?" Tegemist oli jah selle eelnõuga, kus oli ettepanek neid otstarbeid täiendada ja oli ka juttu ehitismälestistest. Kust see teema tuli? Vabariigi Valitsuse otsusega on moodustatud omandireformi komisjon, mida juhib riigihalduse minister ja kus on ka justiitsminister, kultuuriminister ja eri organisatsioonide esindajad, sh Eesti Omanike Keskliit ja muinsuskaitse selts. Selle teemaga oli komisjonis siiski vaid väga põgusalt tegeletud. Tegemata on näiteks laiemad analüüsid selle kohta, milline mõju oleks, kui me võimaldaksime ka ehitismälestistele omandireformi reservist raha taotleda. Nii me siis otsustasimegi, et see kõik vajab läbitöötamist. Omandireformi komisjoni koosolek toimubki lähiajal ja kindlasti me seda teemat puudutame. Kui see on otstarbekas ja kui õigustatud isikud, kes võiksid seda raha taotleda, saaksid omandireformi reservfondi rahaga oma mured lahendada, siis me tuleme küsimuse juurde kindlasti tagasi. See kooskõlastamine käis suhteliselt lühikest aega ja ametnikud sõnastasid eelnõu esialgu just sellisena, aga arutades selle mõjusid, leiti, et on vaja siiski täpsemalt analüüsida. Sellepärast jäid need ehitismälestised välja.
Teine küsimus: "Millised olid valitsuses tehtud muudatuse sisulised põhjendused ja analüüsid, et omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korrast lülitati välja riikliku kaitse alla võetud ehitismälestised, sh talud, ning asendati see sõnastusega, milles nimetatud vaid kirikud, st "toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele"? Tol hetkel oli üleval võimalik kokkulepe kirikutega – seda ei ole keegi ka salanud –, et lõpetada ära vara puudutavad omandivaidlused riigi ja kirikute vahel. Neid läbirääkimisi oli palju peetud – teate ise, et see vaidlus on juba väga pikk – ja oli jõutud mingi võimaliku kokkuleppeni. Valitsus leidis, et selle probleemi võiks lahendada selle kokkuleppe raames. Ja kuna oli selge kirikute soov, olid läbirääkimised, et see küsimus lahendada, siis piiritleti see ainult kirikutega.
Siin küsiti mõjuanalüüside kohta. Me ei jõudnud teha mõjuanalüüse, mis oleks puudutanud kõnealuseid ehitismälestisi. Sellepärast nad välja jäid ja otsustati lahendada üks probleem korraga. Aga üldiselt on teema üleval. Ka kultuuriminister ja Kultuuriministeerium on viidanud, et me võiks selle analüüsi ära teha. Nad on nõus abiks olema, et saada sisend, kas oleks võimalik omandireformi rahaga ka neid ehitismälestisi toetada.
Kolmas küsimus: "Tänasel päeval laekub riigile erastamisest raha üksnes maareformi raames toimuvast maa erastamisest. Miks Rahandusministeerium eirab kultuuripärandi säilitamise kohustust, eitades võimalust suunata maa erastamisest laekuvat raha tagasi maapiirkondadele mälestistalude säilitamiseks, kuigi enamus Eesti taludest laastati ja lõhuti just Nõukogude okupatsiooni aastatel?" Ma juba varasematele küsimustele vastates selgitasin, et vajab põhjalikumat analüüsi, kui suur on soov või nõudlus niisuguste ehitismälestiste taastamiseks ja kui suured on need vahendid. Me räägime omandireformi reservfondist, kuhu maa erastamisest laekub ju raha siiamaani. Aastal 2015 laekus näiteks 9 miljonit, 2016 – 8,4 miljonit, 2017 laekus 7,6 miljonit. 2018. aastal peaks laekuma 6 miljonit, 2019. aastal 4 miljonit ja see summa väheneb umbes 2,6 miljoni euroni 2028. aastal. Ja protsess jätkub muidugi ka pärast seda. Kindlasti peab kaaluma asjaomaseid otstarbeid. Rahandusministeeriumil ongi ettepanek vaadata üle otstarvete nimekiri, mis selles määruses sees on. Praegu on seal 20 otstarvet. Kas need kõik on aktuaalsed või peaks seda nimekirja natuke kitsamate ja aktuaalsemate otstarvetega piirama? Selline ettepanek on tehtud ja neid otstarbeid reguleeritakse tegelikult erastamisest laekuva raha kasutamise seadusega. See seadusmuudatus on ettevalmistamisel ka seoses ühe teise teemaga, aga kindlasti soovime neid otstarbeid piiritleda.
Nüüd neljas küsimus: "Kuidas mõjutas eelnõu sõnastust peapiiskop Viilma kiri 20.12.2017 ja peapiiskopi kohtumine minister Aabiga, sest punkti 20 sõnastus, et omandireformist laekuvat raha saab kasutada "toetuse andmiseks sõja ja okupatsiooni käigus omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamiseks kirikutele" on ka dokumendiregistri järgi ilmunud alles 22. detsembri istungiks?" Peapiiskop Urmas Viilmalt laekus kiri siis, kui määruse muudatus oli tehtud. Oli palve, et kirikud kirjeldaksid täpsemalt ametliku kirjaga neid sihtotstarbeid, milleks nad soovivad seda raha kulutada. See vastas kokkuleppele, mis oli nendega saavutatud. Ja täpselt seda kirikud oma kirjades tegid. Siin on küsitud, kas peapiiskopi kiri mõjutas eelnõu sõnastust. Ei, ei mõjutanud. See lõik oli 14. detsembril eelnõus sellise sõnastusega sees. Nagu ma ütlesin, oli soov piiritleda seda regulatsiooni konkreetselt kirikute probleemi lahendamiseks. Sellepärast jäid kõrvale need teised otstarbed, mille kohta siin on küsitud – talud ja muud ehitismälestised. Mina kohtusin Urmas Viilmaga just nimelt sellel eesmärgil. Varem ma kirikutega kiriläbirääkimiste protsessis ei osalenud, aga kuna omandireformi reservfond on riigihalduse ministri vastutusala, siis ma soovisin teada, milleks kirik soovib raha kasutada. Sellest meil juttu oligi, konkreetset sõnastust me ei arutanud. Muudetud eelnõu sõnastus oli tegelikult juba varem olemas.
Viies küsimus: "Millised on valitsuse konkreetsed plaanid ehitismälestiste taastamise toetamiseks?" Nagu ma ütlesin, omandireformi komisjon kindlasti seda teemat arutab. Rahandusministeeriumi riigivara osakond peaks tõenäoliselt tegema koos Kultuuriministeeriumiga analüüsi, kui palju selliseid mälestisi on, mis seisus nad on ja millised taotlused on esitatud. Põhimõtteliselt peab ikkagi mõtlema sellele, kas jätta võimalikult lai ring taotlemiseks või tuleb seda kuidagi kitsendada. Seda ei ole me veel täpsemalt otsustanud, üritame selle selgeks teha. Aga nagu ma ütlesin, ettepanekute tegijad – Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Muinsuskaitse Selts – on ka seal komisjonis esindatud. Nad saavad oma ettepanekuid täpsustada. Esialgu on tehtud väga üldsõnaline ettepanek, midagi väga konkreetset ei ole. Kui me vaatame seda otstarvet, siis kirjas on ainult ehitismälestised, mis on riigi kaitse all, aga sisu selgitatud ei ole, mis seal taga veel on.
Räägin natuke ka üldisemast teemast, õiguskantsleri arvamusest. Kõnealusesse määrusesse pandi kirja punkt 20 – "Omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord" on selle määruse nimi – ja õiguskantsler leiab, et selle aluse näol on tegu eri seaduste koosmõjuga. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduses on küll kirjas, et omandiõiguse rikkumist just sellise määratlusega on võimalik omandireformi käigus heastada, aga õiguskantsler leiab, et see peab kirjas olema eriseaduses ehk erastamisest laekuva raha kasutamise seaduses. Ja kui kõnealuse määruse alusel tahetakse sellest fondist teha mingeid eraldisi, siis see peaks olema selle seadusega vastavuses. Sellele ettepanekule on aega vastata selle nädala lõpuni. Me kindlasti vastame. Ma olen õiguskantsleriga sel teemal rääkinud ja ka mitteametlikult kirju vahetanud. Nii et me otsime lahendust ja ma usun, et me leiame õige juriidilise lahenduse, et kõik oleks selge. Aitäh!