Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelnõu eesmärk on vabastada pensionid maksuvaba tulu sellise arvestuse alt, mis on kehtestatud sellest aastast, ehk sisuliselt maksuvaba tulu äravõtmisest, juhul kui tulud ületavad teatud piiri. Eelnõu esitamise põhjus on üldjoontes see, et pensionid on maksuvaba tulu arvestamises praegu igapidi tugevalt diskrimineeritud. Selle nn 500-eurose miinimumi rahastamiseks on kaotatud ära pensionide täiendav tulumaksuvabastus ja muidugi ei saa vaesemad inimesed sellisest tulumaksuvabastuse kaudu tehtavast sotsiaalpoliitikast üldse midagi kätte. Nii et sotsiaalpoliitika meetmena on see tegelikult ebaõnnestunud. Selle tulemus on kokkuvõttes see, et pensionärid jäävad üldisest jõukuse kasvust maha. Selle tulumaksuarvestuse tulemus on sisuliselt nii absoluutse kui ka suhtelise vaesuse kasv, nii koledasti kui see ka ei kõla. Pensionäride maksimaalne võit on 12 eurot, teistel on see sel aastal kuni 62 eurot, ja see võit saab osaks väga vähestele, enamik pensionäre tõenäoliselt ei võida oma pensioni pealt midagi, kuna see miinimum võetakse neilt ära. Teiselt poolt on ju pensionäridel ka muid tulusid ja seetõttu on selle kõige mõju selline, et neile saab osaks maksuvaba tulu kiirem äravõtmine, kiirem kaotamine selle skeemi tõttu.
Miks me seda täna peame arutama? Eelkõige sellepärast, et nüüd on viljad käes, selle viljad, mida selle kobareelnõuga külvati. On armastatud tõmmata kohatuid paralleele mineviku kobareelnõudega, aga ma kinnitan: sellist menetluspraktikat Eesti Vabariik ei tunne, et niimoodi oleks nii erinevaid seadusi sellisel hulgal kokku kuhjatud ja kohe esimeseks lugemiseks. Ei olnud kooskõlastusringe ega sisulisi analüüse. See seaduste hulk – igaüks neist seadustest oleks väärinud eraldi päevakorrapunkti – on ka väga suur. Peale tulumaksu oli seal kobaras terviseedendamise teema, mis on tegelikult sotsiaalses mõttes väga vastuoluline, seal olid sotsiaalmaksu tõstmine, õlleaktsiis ja veiniaktsiis, maagaasiaktsiis, hotellide käibemaks, perehüvitised, töövõimetoetus, tööturuteenused, ravikindlustus. Igaüks neist vääriks eraldi päevakorrapunkti, aga sisuliselt anti opositsioonile võimalus pidada kahel lugemisel kõige rohkem üks kaheksaminutiline kõne nende umbes kümne seadusmuudatuse kohta, milles igaühes on peidus terve väike maailm, ja oli ka võimalus ööistungil oma arvamust avaldada, nii et keegi seda ei kuule.
Tulemus on see, et kuigi need tagajärjed, mida me praegu näeme nii emotsionaalses kui ka praktilises ehk rahalises võtmes, olid ette näha, ei saanud me nendele tähelepanu juhtida. Seadus ise oli ka piisavalt segane, nii et spetsialistidki kogu mõju esimesel hetkel välja ei peilinud. Selle eelnõu valmimise vahetu ajend oli tegelikult pankades tekkinud paanika, kuigi seal peaksid ju üldiselt väga head rahandusspetsialistid olema. Nad hakkasid juba klientidele pakkuma, et kolmas sammas tuleks maha müüa, sest sellele saab edaspidi osaks 30%-line tulumaks. Natukene nad sellega liialdasid, peale Rahandusministeeriumiga konsulteerimist jäid nad kukalt kratsima ja leidsid, et ju see siis võib-olla päris nii ei ole. Aga põhimõtteliselt on ikkagi riik selle meetmega inimesi petnud, ta on murdnud oma lubadust, et pensionisüsteem luuakse aastakümneteks. See maksurežiim, mille järgi on inimesed pandud ühinema kolmanda ja enamasti ka teise sambaga, nüüd muutub. Kui on ka muid tulusid, siis pensionisammaste maksumäär kasvab. Kui juba kolmandast sambast alata, siis oli loomulik edasi liikuda teise samba suunas, aga ka esimese samba mõjud on sellised, mida riik tegelikult endale lubada ei tohiks. Senisest keskmise pensioni maksuvabastusest hakkame me liikuma selles suunas, et pensionärid saavad pigem senisest suurema maksukoormuse, kui vaadata kõiki neid meetmeid tervikuna.
Loomulikult, pension on maksuseaduste mõttes üldine mõiste, sinna alla kuuluvad vanaduspension, ennetähtaegne vanaduspension, soodustingimustel vanaduspension, eripensionid, toitjakaotuspension, töövõimetuspension. Kõiki pensioniliike käsitletakse tulumaksuseaduses üldmõistena, eraldi paragrahvina on ära toodud siin juba mainitud teine ja kolmas sammas. Me arvame, et kõik pensionid peaksid saama vabaks maksuvaba miinimumi äravõtmisest. Kõigepealt on riigil kohustus pidada oma sõna, et pensionisammastega ühinemisel senine maksurežiim säilib. Kolmanda samba puhul tähendab see 20%-list tagastust sissemakse korral ja väljamakse on kas maksuvaba, kui makstakse annuiteedina, või siis on määr 10%, kui see raha teistsuguse režiimi alusel välja võetakse. Aga sama peab kehtima ka teiste sammaste kohta.
Muidugi on majanduspoliitiline eesmärk siin eelnõus see, et töötamine pensionieas oleks siiski väga selgelt soositud. Inimesed peavad aru saama, et nad on tööturul oodatud ja neid ei kiusata keerulise maksuarvestuse ja kõrgema maksumääraga, kui nad pensionile lisa teenivad.
See on selle eelnõu põhisisu. Ma loodan, et valitsuskoalitsioonil, kes on lubanud erakorralisi pensionitõuse, on sellest abi. Alustada tuleks siiski lisamaksustamisest loobumisest ja edasi arvestada, kas on raha erakorraliseks tõusuks olukorras, kus eelarve on juba miinuses. Aitäh!