Tere päevast, hea eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meil oli põhiseaduskomisjonis väikesaarte spetsialistist komisjoni esindaja, kes ei viibi täna meie hulgas. Ta küll tuleb siia jälle tagasi – Kalle Laanet nimelt. Põhiseaduskomisjoni esimehel on sellise töö tegemine palga sees.
Riigikogu põhiseaduskomisjon on väikesaarte seaduseelnõu edasise menetluse küsimusi arutanud oma kahel istungil. Üks nendest oli 7. novembril s.a, kuhu me kutsusime lisaks Rahandusministeeriumi esindusele ka Eesti Saarte Kogu eestseisuse esimehe Leo Filippovi. Temaga koos tuli veel kohale Pakri saarte kogukonna volitatud esindaja Eesti Saarte Kogus, Jana Stahl. Saarvaldasid esindas Kihnu vallavanem Ingvar Saare. Selle komisjoni koosoleku käigus me kuulasime veel kord ära väikesaarte esindajate ettepanekud ja arusaamad selle seaduseelnõu kohta. Neid ettepanekuid on tehtud ridamisi. Hiljem ma räägin sellest, mis neist sai.
13. novembril jõudsimegi olukorda, kus me arutasime võimalikke muudatusettepanekuid selle seaduseelnõu kohta. Kokku sai neid vormistatud kolm. Esiteks, liiklusseadus oli siin just ühes konkreetses kontekstis arutelu all, aga selle üks teine pügal oli siis samamoodi õhus. See puudutab väikesaartel turistide sõidutamist – selleks ei pea küll tingimata turist olema – veoauto kastis konkreetsetel tingimustel. Me palusime selle küsimusega sisuliselt tegeleda majanduskomisjonil, kes ka vastavat muudatusettepanekut arutas. Ettepanek jõudis selle arutelu tulemusena põhiseaduskomisjoni, aga räägin sellest liiklusseaduse muudatusest veidikene hiljem. Liiklusseaduse sissetoomine püsiasustusega väikesaarte seaduse ja maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõusse tingis esimese muudatusettepaneku vajaduse. Ettepanek on muuta pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: "Püsiasustusega väikesaarte seaduse, liiklusseaduse ja maapõueseaduse muutmise seadus". Nii et pealkirja tuli juurde sõna "liiklusseadus".
Nüüd sellest liiklusseaduse muudatusest. Liiklusseaduses tehakse järgmine muudatus. Veoauto, kui ta liigub kiirusega kuni 60 kilomeetrit tunnis, võib vedada Kaitseväes ja Kaitseliidus sõitjaid veoseruumis ja kastis. Kui aga on tegemist väikesaartega (v.a suursaared püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses), siis võib sõitjaid vedada veoauto veoseruumis või kastis kiirusega kuni 40 kilomeetrit tunnis. Loomulikult peab vedaja olema ette näinud sõitjate ohutuse ja neid ei tohi vedada haagises. See muudatus puudutaks tõepoolest ainult püsiasustusega väikesaari, st ei puudutaks ei Saaremaad, Hiiumaad ega Muhumaad. Sellise muudatusettepaneku otsustas põhiseaduskomisjon seaduseelnõusse teha ja jõudis juhtivkomisjonina otsusele, et seda tuleks arvestada täielikult. Vana teema peaks saama nüüd lahendatud.
Kolmas muudatusettepanek puudutab püsiasustusega väikesaarte rahastamise erisust. See on seotud olukorraga, kui väikesaarel muutub rahvastiku olukord – kas sinna tuleb piisaval hulgal inimesi, nii et riik võiks saart täiendavalt rahastada, või vastupidi, tuleks see rahastatavate saarte nimistust välja arvata. Siin on öeldud, et see muudatus ei hakka kehtima mitte sellel aastal, vaid järgmisest aastast. Ja siia juurde käib veel ka rakendamise erisus, mis ütleb nii: "2018. aastal kinnitatavasse väikesaarte nimistusse arvatakse lisaks käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tingimustele vastavatele väikesaartele ka kõik kuni 2018. aasta 1. jaanuarini kehtinud käesoleva seaduse redaktsioonis § 2 punktis 3 nimetatud väikesaared. Alates 2019. aastast kinnitatakse nimistusse vaid käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud tingimustele vastavad väikesaared." Ka selle muudatuse puhul on juhtivkomisjon teinud ettepaneku arvestada seda täielikult.
Nüüd selle debati sisust, mis meil käis väikesaarte esindajatega ja mis on võib-olla eri inimeste kaudu ka Riigikogu liikmeteni jõudnud. Tinglikult võib esile tuua kolm teemat. Üks teemade plokk puudutas kriteeriume, mille alusel satuksid saared sellesse nimistusse, st kuidas peaks neid kriteeriume käsitlema. Nagu te teate, pakkus seadusandja eelnõu esimesel lugemisel välja, et seal peaks olema vähemasti viis inimest. Debatt on käinud selle üle, mitmes leibkonnas, mitmel aadressil nad peaksid elama. Komisjoni lähenemine on siin olnud väga lihtne: iga inimene, kes väikesaartele juurde tuleb, on väärtus omaette ja rahastamise üleveo kontekstis ei peaks tingimata püüdma mingisugust kogukonda kombineerida. Eelduseks on see, et inimesed on olemas. Üks väike ääremärkus ka: see, kui kohalik omavalitsus, kui tal selline väikesaar on, riigieelarvest raha juurde saab, ei tähenda seda, et kui neid inimesi on seal vähem kui viis, näiteks neli, siis sellel saarel mingisuguseid teenuseid ei ole. Kohalikul omavalitsusel on eelarve olemas ja sellisel juhul tuleb neid teenuseid selle abil tagada. Alates viiest inimesest on lihtsalt olemas täiendava rahastuse võimalus.
Üks läbiv murekoht saarte kogu jaoks on olnud veel see, kas Vabariigi Valitsus on üldse nii pädev organ, et saab selliseid asju otsustada, st nimetada väikesaart määrusega selleks rahasaajaks, kas see ei ole ikka küsimus, mis peaks olema ainult seaduses ja Riigikogu kompetentsis. Sellise mõttekäiguga põhiseaduskomisjoni liikmed kindlasti nõustuda ei saanud. Meie hulgas oli ka inimesi, kes on täitevvõimuga kokku puutunud, seda teostanud. Ja me arvasime, et paindlik ja mõistlik tee on ikka see, et juhul kui rahvastiku kriteeriumid on täidetud, siis valitsus teeb operatiivselt ka selle muudatuse ja näeb ette vastava rahastuse sellele omavalitsusele, kus need väikesaared on.
Veel üks küsimuste pundar, mida tahan välja tuua ja mille suhtes on teile ilmselt ka kõige rohkem sisendeid tulnud, on seotud sellega, kas saarvallas peaks saare üldkogu olema kohustuslik või mitte. Meil on eelnõu esimesest lugemisest alates olnud seisukoht, et seda kohustust ei ole. Vastuargumentide esitajad toovad siin ennekõike näiteks Vormsi saare. Ma püüdsin eile ka Rakveres Vormsi saare ellu sisse minna, nii palju kui seda oli võimalik internetiavaruste kaudu teha. 2010. või 2011. aastal on selle saare üldkogu suutnud ära hoida tuulepargi arenduse. Vormsi on selline eriline saar, kus volikogu üldiselt usaldama ei peaks. Siin on Läänemaa asjatundjaid, eks nemad teavad. Mina vaatasin valimistulemustele otsa. Vähemasti viimasel korral oli tegemist kahe nimekirjaga: üks suur valimisliit, mis hõivas kõik üheksa kohta, ja ka kaks vähemasti Keskerakonna nimekirjas kandideerinud inimest.
Mina arvan – ja see oli täpselt samamoodi valdav arvamus meie komisjonis –, et kohalikus omavalitsuses on valitud volikogu ikkagi see koht, mille kaudu tehakse kohaliku elu otsused. See ei välista kuidagi seda, et ka saarvaldades on üldkogud, aga see ei peaks küll olema seadusandja ettekirjutatud kohustus. Kui kogukond on olemas, siis ei panda teda seadusega toimima, vaid ta toimib iseenesest. Ja kui ma võtan mingisuguse näite mandrilt, milleks võib olla Rakvere linn, siis mida me peaksime tegema, kui volikogu teeb otsuseid, mis võib-olla osale Rakvere linnarahvast ei meeldi. Mingisugune Rakvere linna üldkogu peaks siis püüdma seda küsimust ümber pöörata. Nii et volikogusse tuleb kas a) kandideerida või b) valida sinna inimesi, kes seisavad oma saare eest. Üldkogu tuleks siiski ka luua, kui kogukond seda ise õigeks peab. Aga meie siin Toompeal ei peaks seda ette kirjutama. Mis puudutab veel Vormsi volikogu, siis selle istungeid kantakse vähemasti kodulehe andmetel üle ka internetis. Nii et ka Rootsis elaval maaomanikul, kui tal keeleoskus on, ei peaks olema keeruline vaadata üle seda, mis volikogus toimub. Ja planeeringuprotsesside koha pealt on seadusandja näinud teiste seadustega ette võimalused, mis puudutavad avalikustamist ja ka ettepanekute tegemist.
Ma arvan, et olen laias laastus selle problemaatika kokku võtnud. Sellesama väikesaarte temaatika kohta teeb Kaja Kärner ka ühe raadiosaate. Ma ei tea, millal see eetris on, aga täna seda igatahes lindistatakse. Nii et huvilised saavad veel omakorda seda kuulata. Olen ka üks, kes on sinna debateerima kutsutud.
Nüüd otsustest, mis komisjon tegi peale muudatusettepanekute sõnastamist. Ettepanek oli see punkt tänasesse päevakorda panna ja seda täiskogus arutada. Siin me oleme. Meie ettepanek on ka eelnõu teine lugemine lõpetada (selle poolt oli 9 liiget, 1 oli erapooletu). Kui teine lugemine lõpetatakse, on meie ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele 6. detsembriks ja viia läbi ka lõpphääletus (ka selle poolt oli 9 inimest, erapooletuid 1). Selline lugu. Vastan küsimustele.