Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, palun natukene tähelepanu! Meil algab Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 7. töönädala neljapäevane istung. Nüüd on kõikidel kolleegidel, kellel on tunne, et peaks üle andma eelnõusid või arupärimisi, see võimalus. Palun! Kellel on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Seda soovi ma ei näe. Sellest tulenevalt oleme jõudnud päevakorrapunktini, mille nimeks on kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 74 Riigikogu liiget ja puudu on meil hetkel 27 Riigikogu liiget.


1. 10:01 Halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu (496 SE) teine lugemine

Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Tänases päevakorras on meil üks päevakorrapunkt, täpsemalt, Vabariigi Valitsuse algatatud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 teine lugemine. Teisel lugemisel palun ma pulti õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun! (Juhataja helistab kella.) Head kolleegid, Urve Tiidus on puldis, räägib meile eelnõust. Palun tähelepanu!

Urve Tiidus

Austatud juhataja! Tere päevast kõigile! Lugupeetud kolleegid! Tahan teile tutvustada seaduseelnõu 496 esimese lugemise järel toimunud edasist menetlust õiguskomisjonis. Mäletatavasti oli eelnõu 496 siin saalis esimesel lugemisel 27. septembril. Eelnõu ettevalmistust teiseks lugemiseks alustati juba 23. oktoobril. Meenutan mõne sõnaga, et käesoleva eelnõuga parandatakse menetlusabi kättesaadavust ja vähendatakse kohtute ülekoormust – tähtis asi –, selleks piiritletakse kaebeõigust ja edasikaebeõigust. Plaanitavate muudatuste eesmärk on laiendada lihtmenetluse kasutamist halduskohtumenetluses. Need muudatused lihtsustavad kohtu tegevust kaebuste läbivaatamisel apellatsiooniastmes ehk siis, kui esitatakse palve esimese astme kohtu otsus kõrgema astme kohtus läbi vaadata.
Nii. Õiguskomisjoni vastutav ametnik Linnar Liivamägi andis komisjonile teada, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 11. oktoobriks eelnõu muutmiseks ettepanekuid ei tehtud. Siiski-siiski, halduskohtumenetluse tõhustamiseks ja seaduseelnõu täpsustamiseks esitas kohtunike ühing kolm ettepanekut. Ühingu tehtud ettepanekuid toetas ka Justiitsministeerium.
Õiguskomisjonis olid siis arutlusel järgmised täpsustused. Kuna meil on päevakorras ainult üks punkt, siis ma loen need täpsustavad tekstid ette, ma loodan, et see ei ole liig. Eelnõu § 1 punkti 35 algsele sõnastusele lisatakse järgmine tekst: "Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise tähtaeg kulgema otsuse resolutsiooni kättetoimetamisest arvates." Sellise täpsustuse tegi kohtunike ühing, kes seda ametit kõige paremini tunneb. Selle tekstiosa lisamine muudetavasse normi aitab ühtlasi vähendada tähtaja ennistamise taotluste hulka.
Teine tekst lisatakse § 1 punktile 37 ja see on selline: "Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise tähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates." See muudatus või lisandus on tehtud sellega seoses, et halduskohtumenetluses on menetlustähtajad väga lühikesed, see natuke parandab olukorda.
Kolmas muudatus puudutab § 3 punkti 2. See soovitakse sõnastada järgmiselt: "Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule." Suur tänu, et te kannatlikult kuulate! See muudatus on vajalik õigusselguse suurendamiseks ja aitab vältida võimalikke alluvusvaidlusi kohtute vahel.
Kõigi nende kolme ettepaneku asjus oli õiguskomisjon üksmeelne ja selle üksmeelse otsuse tegid konsensuslikult Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Hardi Volmer, Külliki Kübarsepp, Liisa Oviir, Raivo Aeg, Toomas Paur ja Urve Tiidus. Siis tehti ka menetluslikud otsused: teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 8. novembriks (üksmeelselt), teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 15. novembriks ning teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus (ka selles oli konsensus: Karilaid, Kaskpeit, Volmer, Kübarsepp, Oviir, Aeg, Paur ja Tiidus).
Aga sellega teine lugemine komisjonis veel ei lõppenud. 6. novembril oli eelnõu 496 õiguskomisjonis veel kord arutlusel. Istungile oli siis kutsutud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse nõunik Katariina Kärsten. Komisjoni esimees Jaanus Karilaid tegi teatavaks, et vandeadvokaat ja partner Allar Jõks tegi 3. novembril eelnõu muutmiseks kolm ettepanekut. Esitaja hinnangul on need vajalikud, et kaebeõiguse piirangud oleksid proportsionaalsed ja ettenähtavad ning et õiguskorda ei koormataks normidega, mille järele puudub vajadus. Komisjoni nõunik Linnar Liivamägi juhtis komisjoni tähelepanu sellele, et tegemist ei ole Eesti Advokatuuri seisukohtadega. Eesti Advokatuur oli muidugi eelnõu menetlusse kaasatud nii väljatöötamiskavatsuse koostamise etapis (see oli juba 2016. aasta aprillis ja mais) kui ka eelnõu kooskõlastamise etapis 2017. aasta jaanuaris ja veebruaris, aga siis ei pidanud advokatuur vajalikuks eelnõu sisu asjus kaasa rääkida. Nii et ettepanekud on individuaalsed. Komisjon menetles Allar Jõksi kolme ettepanekut ja põhjendusi ning tegi otsused kõigi nende kolme suhtes. Need muudatused on üsna lühikesed, meenutan neid, võib-olla te pole neid lugenud. Allar Jõks soovib muuta § 1 punkti 44. Ta ütleb, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui kaebus vaadati läbi lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Allar Jõksi teine ettepanek on see, et kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja kaebus või apellatsioonkaebus vaadati läbi lihtmenetluses, võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahendil on põhimõtteline tähtsus seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Kolmas ettepanek oli § 1 punkt 54 üldse eelnõust välja jätta. Ma seda punkti teile ette lugema ei hakka, saate ise seda järele vaadata. Eelnõu koostaja ühtegi nendest kolmest ettepanekust ei toetanud. Komisjoni arutelu käigus palus Külliki Kübarsepp selgitada, kuidas on olukord kaebaja õigustega, kui esimese astme läbinud asja teises astmes menetlusse ei võeta. Katariina Kärsten selgitas, et sisuline otsus tehakse esimeses astmes ning kohtuotsusega on reeglina üks pool rahul ja teine mitte. Eelnõu eesmärk on, et apellatsioon- ja kassatsioonkaebuse menetlemisel ei käivitataks kogu kohtumenetluse protsessi asjades, mis seda ei vääri. Külliki Kübarsepp küsis veel, kas esimene aste ei arvesta ülejäänud kohtuastmete koormust. Katariina Kärsteni selgituse kohaselt teeb iga kohtuaste oma otsuse sõltumatult. Edasikaebamise mõte seisneb selles, et teise astme kohus vaatab edasikaevatud asjad uuesti üle ja hindab, kas esimene aste on seadust õigesti kohaldanud ning ega pole menetlusnorme rikutud.
Selle tulemusena otsustas komisjon jätta ettepanekuna algatamata Allar Jõksi tehtud esimese ja teise ettepaneku (selle poolt oli 5 inimest, 1 oli vastu ja 1 jäi erapooletuks, poolt olid Raivo Aeg, Toomas Paur, Toomas Vitsut, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, vastu oli Külliki Kübarsepp, erapooletuks jäi Urve Tiidus). Ka Allar Jõksi kolmas ettepanek, mille sisuks on § 1 punkt 54 eelnõust üldse välja jätta, otsustati jätta ettepanekuna algatamata ja selles asjas oli komisjon üksmeelel (selles konsensuses osalesid Karilaid, Kaskpeit, Aeg, Kübarsepp, Paur, Tiidus ja Vitsut).
Sellega on kogu komisjoni menetlus kajastatud. Kolmas lugemine, kui teine lugemine täna lõpetatakse, on, nii nagu ma alguses ütlesin, 15. novembril. Suur tänu kuulamast!

Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh ettekandjale! Kas Urve Tiidusele on ka küsimusi? Kolleegidel küsimusi ei ole. Hea Riigikogu, asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Vabandust! Enne muudatusettepanekute läbivaatamist küsin, kas kellelgi on soovi eelnõu teisel lugemisel eelnõu üle läbi rääkida. Ei ole, siis me läheme ikkagi muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nii, esimese muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on ka seda täielikult arvestanud. Teise muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon ja õiguskomisjon ise on seda ka täielikult arvestanud. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon ja juhtivkomisjonina on õiguskomisjon ise seda ka täielikult arvestanud. Kellelgi hääletamissoovi ei ole. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 496 teine lugemine lõpetada. Me olemegi teise lugemise lõpetanud. Head kolleegid, ma tänan selle pingsa tööpäeva eest! Me oleme tänase päevakorra punktid läbi vaadanud. Jõudu teile komisjonide töös osalemiseks! Näeme siin saalis järgmisel esmaspäeval. Kaunist päeva!

Istungi lõpp kell 10.11.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee