Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Tere veel kord kõigile! Alustame kolmapäevast istungit. Eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Anne Sulling, palun!

Anne Sulling

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Reformierakonna fraktsiooni liikmed soovivad esitada arupärimise peaminister Jüri Ratasele seoses sel kevadel Teadus- ja Arendusnõukogus vastu võetud otsusega, et teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise proportsiooni võrreldes SKT-ga hoitakse käesoleva aasta tasemel aastani 2021. See tähendab suurusjärku 0,8% SKT-st. See on otseselt vastuolus 22. jaanuaril 2014 Riigikogus heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegiaga "Teadmistepõhine Eesti", mis seab ühemõtteliselt eesmärgiks, et aastaks 2020 tõstetakse teadus- ja arendustegevuse riigipoolne rahastamine 1%-ni SKT-st. Sellega seoses küsime peaministrilt, miks valitsus ei järgi Riigikogus heaks kiidetud strateegia põhimõtteid.

Esimees Eiki Nestor

Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine kaitseministrile Eesti reservohvitseride väljaõppe kitsaskohtade kohta. Viimasel ajal on palju räägitud reservohvitseride väljaõppest ja kursustest, mida korraldatakse aina enam kiirkorras ja möödaminnes. Seoses sellega palume vastata neljale küsimusele: "Kes koostab reservohvitseride väljaõppekava ja mis printsiipide alusel toimub reservohvitseride kursuste komplekteerimine? Kuidas on võimalik, et ilma igasuguse sõjalise ettevalmistuseta ja ajateenistust läbimata isikud saavad kohe reservohvitseride kursustele? Kas teie arvates ei peaks reservohvitseride kursustele pääsemiseks läbima eelnevalt kas seersantide või allohvitseride kursust või olema vähemalt osalenud pikemat aega Kaitseliidu maleva töös? Milline on kaitseministri suhtumine tulevase reservohvitseri eetikakoodeksisse hetkel kursust läbiva ja Malaisias ahistamisega tuntuks saanud isiku näitel?" Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud kaks arupärimist. Esimene vastab kindlasti  kodu- ja töökorra seaduse nõuetele, loodetavasti teine ka. Saadame need edasi ministritele. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 90 Riigikogu liiget. Alustame tööd.


1. 14:05 Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (474 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 474 teine lugemine. Ettekandja on majanduskomisjoni liige Deniss Boroditš. Palun!

Deniss Boroditš

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu oma 10. oktoobri istungil. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Kuna tegemist on eelnõuga, mis võetakse vastu kahe lugemisega, langetas komisjon konsensusega järgmised otsused. Esimene otsus oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks ehk 18. oktoobriks, teine ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole küsimusi. Aitäh! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Nii nagu kuulsite, eelnõu 474 muutmiseks ettepanekuid ei esitatud ja komisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 474. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 474 vastuvõtmise poolt oli 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seadus on vastu võetud.


2. 14:09 Rahvastikuregistri seaduse eelnõu (382 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud rahvastikuregistri seaduse eelnõu 382 teine lugemine. Põhiseaduskomisjoni ettekandja Mart Nutt, palun!

Mart Nutt

Austatud härra esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu 382 teist lugemist kolmel korralisel komisjoni istungil. Need kolm istungit toimusid tänavu 25. septembril, 9. oktoobril ja 10. oktoobril. Eri istungitele olid kutsutud eri külalised. 25. septembri istungil osalesid Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas, sama osakonna juhataja asetäitja õiguse alal Mairis Kungla ja sama osakonna õigusnõunik Mari Käbi. Sellele arutelule olid oma ettepanekuid tutvustama kutsutud ka külalised väljastpoolt Riigikogu ja valitsust. Olid esindatud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esimees Mati Kadak, kantsler Kristi Hunt, Eesti Linnade Liidu nõunik Anne Läns, konsultant Marliis Rettau ning Eesti Maaomavalitsuste Liidu õigusnõunik Tiina Üksvärav.
Järgmisel arutelul, 9. oktoobril olid samuti külalised, aga seekord esindasid nad ainult Siseministeeriumi ehk eelnõu algatajat. Kohale olid kutsutud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas, sama osakonna juhataja asetäitja õiguse alal Mairis Kungla ning sama osakonna õigusnõunik Mari Käbi.
Kolmandale arutelule, mis toimus 10. oktoobril, ei olnud külalisi väljastpoolt maja kutsutud, sellel osalesid ainult komisjoni liikmed ja nõunikud.
Põgusalt arutelust. Nagu öeldud, 25. septembri istungil olid külalised ka väljastpoolt maja ja selle päevakorra kohaselt arutati kõigepealt nende ettepanekuid. Külalistele andsid vastuseid eeskätt eelnõu algatajad. Võin öelda, et arutelu puudutas põhiliselt väga paljusid tehnilisi detaile. Kui on huvi selle üpris põhjaliku arutelu täpsema käigu vastu, siis põhiseaduskomisjonis on võimalik tutvuda protokolliga, kus on kõik väga täpselt kajastatud.
Teisel istungil, mis peeti 9. oktoobril, vaatas komisjon üle ettepanekud ja tegi nende kohta otsused. Toimus ka küsimuste-vastuste vormis debatt nende ettepanekute üle. Riigikogu liikmed eraldi muudatusettepanekuid ei esitanud. Seega on esitatud ettepanekud põhiseaduskomisjonilt endalt. Need on tehtud eeskätt koostöös algatajatega, aga arvesse on võetud ka mitut väljastpoolt maja külaliste ettepanekut. Neid ettepanekuid on muudatusettepanekute tabelis neli. Kolm neist on äärmiselt tehnilised. Kuid üks, nimelt kolmas ettepanek tekitas ka mõningaid küsimusi, mispeale komisjon otsustas pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole, et saada seisukoht selle ettepaneku sisu suhtes. Kohe ma peatun sellel ettepanekul natuke põhjalikumalt, aga enne ütlen, et 10. oktoobril, saanud sellele küsimusele vastuse, vormistati muudatusettepanekute tabel lõplikult. Kuigi otsus oli tehtud juba 9. oktoobril, võeti 10. oktoobril see ettepanek veel korraks arutluse alla. 9. oktoobri istungil tehti ka menetluslikud otsused.
Nüüd aga, nagu öeldud, põgusalt kolmandast ettepanekust. See kõlab järgmiselt: "Täiendada eelnõu §-ga 112, muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni, järgmises sõnastuses:". Selguse mõttes ma loen selle § 112 "Enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistri aktuaalsete andmetele kehtestatud juurdepääsupiirangud" ka ette. See kõlab järgmiselt: "Enne käesoleva seaduse jõustumist isikuandmetele ja nendega seotud andmetele isiku taotlusel kehtestatud juurdepääsupiirang, mis ei vasta käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele, loetakse käesoleva seaduse jõustumisel kehtestatuks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel." Nüüd põgus pilk selgitusele, mille andis Siseministeeriumi nimel Mari Käbi. Ta selgitas, et nimetatud ettepanek puudutab rakendussätte lisamist rahvastikuregistri seaduse eelnõusse. Kehtiv rahvastikuregistri seadus lubab kehtestada oma isikuandmetele juurdepääsu piirangu, määratlemata selle seadmise eesmärke. Kui inimene täidab avalduse oma andmetele juurdepääsu piirangu kehtestamiseks, siis sellel avalduse vormil on antud valik, millisel eesmärgil soovitakse juurdepääsupiirang kehtestada. Kui isik piirangu eesmärki, näiteks takistamaks reklaami või uuringute tegemist, eraldi ei vali, siis kehtestatakse juurdepääsupiirang kõikidele õigustatud huvi alusel juurdepääsu taotlevatele isikutele. Selline ulatuslik andmetele juurdepääsu piirangu seadmine ei ole aga õigustatud ega ka põhjendatud, sest selliselt piiratakse osaliselt ka nende isikute põhiõiguste teostamist, kellel on alust neid andmeid saada. Seetõttu on rahvastikuregistri seaduse eelnõus juurdepääsupiirangu kehtestamise alused piiratumad kui kehtivas seaduses. Eelnõu kohaselt saab kehtestada andmetele juurdepääsu piirangu üksnes reklaami ja uuringute tegijatele. Kuna eelnõuga soovitakse kehtestada juurdepääsupiirangud kitsamalt, kui kehtiv seadus seda teeb, siis nähakse rakendussättega ette, et juurdepääsupiirangud, mis on kehtestatud kõikidele isikutele, loetakse juurdepääsupiiranguteks reklaami ja uuringute eesmärgil andmete töötlejatele. See tagab juurdepääsupiirangute ühesuguse käsitlemise.
See säte tekitas küsimusi ka põhiseaduskomisjoni liikmetes. Nimelt, kas see ei või tekitada privaatsuse riivet. Selle küsimuse, ütlen siis ka nimeliselt, tõstatas Arto Aas ja tõstatasin ka mina. Algatajate seisukoht oli, et isikutel, kellel on õigustatud huvi andmetele ligi pääseda, peaks olema õigus andmeid kasutada. Pangal on näiteks õigustatud huvi nende isikute isikuandmete vastu, kellel on pangaga leping. Näiteks pank peaks teadma, kui isik on surnud või elukohta vahetanud. Õigustatud huvi on ka näiteks ettevõtetel, kes annavad kiirlaene. Seega antakse andmeid isikute endi huvides, samuti selleks, et võimaldada laenuandjal isikusamasust tuvastada. Et oleks aga teada, kuidas suhtuda probleemi andmekaitse ja privaatsuse koha pealt, otsustas komisjon pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole küsimusega, kas nende arvates on muudatusettepaneku nr 3 sõnastus korrektne. Me saime vastuse, et Andmekaitse Inspektsioon toetab seda sõnastust ja peab seda väga sobilikuks lahenduseks. Sellega oli ka see küsimus põhiseaduskomisjonis vastuse saanud.
Tutvustan ka langetatud menetluslikke otsuseid. Nagu öeldud, need neli ettepanekut, mis on muudatusettepanekute tabelis kirjas, on põhiseaduskomisjoni enda esitatud. Komisjoni otsus on need esitada ja seega ka heaks kiita konsensusega. Nimeliselt olid selle ettepaneku poolt Marko Pomerants, Arto Aas, Helmut Hallemaa, Ivari Padar, Jaak Madison, Mart Nutt, Peeter Ernits ja Tiit Terik ehk kõik kohal viibinud komisjoni liikmed. Järgmised komisjoni otsused olid sellised: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 18. oktoobriks 2017, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 25. oktoobriks. Ühtlasi tehti ettepanek panna eelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletusele. Kõik otsused langetati konsensusega. Seega, põhiseaduskomisjoni ettepanek on täna selle eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, Mart Nutt! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 382 muutmiseks on esitatud neli ettepanekut, mis on meil vaja läbi vaadata. Kõik on komisjonilt: esimene, teine, kolmas ja neljas. Austatud Riigikogu, eelnõu 382 teine lugemine on lõppenud.


3. 14:21 Toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (487 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu 487 teine lugemine. Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk on selle eelnõu puhul ettekandjaks. Palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu oma 9. oktoobri istungil. Kutsutud olid Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete büroo juhataja asendaja Katrin Lõhmus ja peaspetsialist Külli Suurvarik ning õigusosakonna nõunik Diana Rammul. Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks, 4. oktoobriks Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt ühtegi ettepanekut ei tulnud. Arutati eelnõu edasist menetlust ja tehti neli konsensuslikku otsust: teha ettepanek võtta eelnõu 487 täiskogu 18. oktoobri istungi päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 25. oktoobriks ning teha ettepanek viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, Aivar Kokk! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu 487 teine lugemine on lõppenud.


4. 14:22 Kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 465 teine lugemine. Maaelukomisjoni esimees Aivar Kokk on ettekandja. Palun!

Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Riigikogu maaelukomisjon arutas 9. oktoobril Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 465. Kohale olid kutsutud ka Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo juhataja Hannes Ulmas ja õigusosakonna nõunik Diana Rammul. Eelnõu 465 muudatusettepanekute tähtaeg oli 4. oktoober. Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Maaeluministeeriumi ja juhtivkomisjoni koostöös oli ette valmistatud kaks teksti täpsustavat muudatusettepanekut. Need vaadati läbi ja toetati konsensusega. Tehti veel neli konsensuslikku otsust: teha ettepanek võtta eelnõu 465 täiskogu päevakorda 18. oktoobriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu kolmandale lugemisele 25. oktoobriks ja teha ettepanek viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kas on küsimusi ettekandjale? Ei ole. Aitäh, Aivar Kokk! Avan läbirääkimised. Sulgen osavõtjate puudumise tõttu läbirääkimised. Eelnõu kohta esitati kaks muudatusettepanekut. Vaatame nad läbi. Mõlemad on maaelukomisjoni esitatud ja mõlemad on loomulikult arvestatud. Esimene, teine. Austatud Riigikogu, eelnõu 465 teine lugemine on lõppenud. Juhataja vaheaeg viis minutit.
V ah e a e g


5. 14:30 Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu (459 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Jätkame: Vabariigi Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse eelnõu 459 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Palun!

Mihhail Stalnuhhin

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Ennekõike palun alandlikult vabandust, et hilinesin. Esimene selline juhtum mul 18 aasta jooksul! Aga see on vist ka esimene juhtum, kui kaks teist lugemist said tehtud kolme minutiga. Võib-olla see vabandab natuke. Ent veel kord palun vabandust!
Aga nüüd, lugupeetud kolleegid, tuletan teile lühidalt meelde selle eelnõu sisu. See on varasema seaduse uus redaktsioon ning vajadus selle järele tekkis seoses uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse. Eelnõuga nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis. Tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikud neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu. Lisaks saab reguleeritud panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele.
Lugu on nii, et ühe direktiivi ülevõtmiseks oli meil esimese ja teise lugemise vahel vaja siiski korraldada viis komisjoni istungit. Põhjus oli see, et kõigile kaasatud organisatsioonidele saadeti laiali kirjad, et küsida nende arvamust. Saime üheksa vastust, mis sisaldasid nii küsimusi kui ka arvamusi ja ettepanekuid. Seetõttu kohtusime ka Eesti Advokatuuri, Eesti Pangaliidu ja FinanceEstonia esindajatega ning kuigi Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid ei esitanud komisjonile ühtegi muudatusettepanekut, tekkis neid siiski 30. Neist rohkem kui kolmandik ehk 11 on tehnilist laadi: mõnda terminit tuli täpsustada, mõned viited olid vigased jne. Ülejäänud ettepanekud kajastasid Eesti olusid, mida võimaldab muidugi iga direktiiv, ja kaasatud organisatsioonid kasutasid selle võimaluse ära.
Kokku võttes said komisjonis vastu võetud järgmised otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 18. oktoobri istugi päevakorda ja teine lugemine lõpetada. See otsus võeti vastu konsensusega. Laekunud 30 muudatusettepanekust enamik oli välja pakutud oma ala meistrite poolt. Vaidlusi oli, aga asi lõppes siiski sellega, et kõik muudatusettepanekud said tabelisse kirja konsensusega. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Te nimetasite, et 30 muudatusettepanekust osa on tehnilised, aga on ka sisulisi. Kas te saaksite natukene valgustada kõige rohkem vaidlusi ja eriarvamusi põhjustanud ettepanekuid?

Mihhail Stalnuhhin

Seal tekkis väga põnev vaidlus, sest kokku said paljud huvitatud organisatsioonid. Mina rohkem vaatasin, kuidas nad vaidlevad omavahel, ja referendiks oli Rahandusministeerium, kes iga ettepaneku ja tõstatatud küsimuse kohta andis oma arvamuse. Ja me lähtusime ka Finantsinspektsiooni arvamustest. Aga valdkond on ülimalt spetsiifiline. Ma arvan, et kui sa pangas ei tööta ega tegutse just nimelt selles sfääris, siis on raske olla sada protsenti selle asjaga kursis, kes sa ka poleks. Nii et selle eelnõuga tegelesid ikka inimesed, kelle töö sellest sõltub. Ja võitis see pool, kes esitas arukaid muudatusettepanekuid, tegi mingeid pakkumisi ja keda toetas Rahandusministeerium. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Mihhail Stalnuhhin! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 459 kohta on 30 muudatusettepanekut, kõik on juhtivkomisjonilt ja meil on vaja need läbi vaadata: 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26., 27., 28., 29. ja 30. Aitäh! Eelnõu 459 teine lugemine on lõppenud.


6. 14:37 Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (429 SE) teine lugemine 

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 429 teine lugemine. Rahanduskomisjoni nimel ettekandja on komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Palun!

Mihhail Stalnuhhin

Austatud härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Tegemist on muidugi teise valdkonnaga, aga kogu arutelu käik oli põhimõtteliselt sama. Algatuseks tuletan meelde, et eelnõu põhieesmärgid on riigisisese õiguse kooskõlla viimine europarlamendi ja nõukogu nn kindlustusturustuse direktiiviga. Direktiivi ülevõtmine toob kaasa vajaduse eri pakkujatele esitatavaid nõudeid ühtlustada. Ühtlustada või täpsustada on vaja kutsesobivuse, lepingueelse teabe esitamise, kindlustuse ristmüügi ning investeerimisriski kandvate elukindlustuslepingute müügi standardeid. Samuti on selle eelnõuga vaja täpsustada sätteid, mis varasemast paremini hoiavad ära huvide konflikti.
Esimese ja teise lugemise vahelisel ajal saadeti eelnõu arvamuse avaldamiseks huvirühmadele. Oma kirjaliku arvamuse esitasid Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Liikluskindlustuse Fond, Eesti Pangaliit ja Finantsinspektsioon. Kohtumine huvirühmade esindajatega ja nende ettepanekute arutelu toimus rahanduskomisjonis 12. septembril 2017. Lisaks mainitud organisatsioonidele oli esindatud ka Rahandusministeerium. See küsimus, mille kolleeg Krista Aru esitas, võiks olla esitatud ka selle eelnõu puhul, sest kõik nägi täpselt niiviisi välja, et ühed pakkusid midagi ja teised hakkasid selle vastu vaidlema ja lõpuks me kuulasime, mida räägivad Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooni esindajad.
Seadus on väga spetsiifiline. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja komisjonidelt ei tulnud. Sellegipoolest on muudatusettepanekute tabelis kokku 27 ettepanekut. Kehtis sama põhimõte nagu eelmise eelnõu puhul: asjatundjad pakkusid ettepanekuid, need läbisid vormistamise vooru Rahandusministeeriumis ja komisjon arutas neid. Kõik 27 muudatusettepanekut leidsid komisjonis konsensusliku toetuse ehk neid toetasid kõik komisjoni liikmed. Langetasime ka otsused viia teine lugemine läbi 18. oktoobril ning teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Seegi oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale? Ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 429 kohta on esitatud 27 muudatusettepanekut, kõik on rahanduskomisjoni omad. Esimene muudatusettepanek, 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18., 19., 20., 21., 22., 23., 24., 25., 26. ja 27. Eelnõu 429 teine lugemine on lõppenud.


7. 14:42 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (510 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Nüüd esimesed lugemised. Kõigepealt Vabariigi Valitsuse algatatud 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõu 510 esimene lugemine. Algatajate nimel ettekandja rahandusminister Toomas Tõniste, palun!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on 2017. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eesti valitsuse eelarvepoliitika on vastutustundlik, me hoidume positiivsete lisaeelarvete tegemisest. Teie ees on eelarve muutmise ettepanekud, mille kohaselt kulude ja tulude kogumaht ei muutu. Soovime üksnes täpsustada ministeeriumide ja teiste asutuste jooksva aasta kulusid. On tavaks saanud, et Riigikogu täpsustab sügisel jooksva aasta riigieelarvet. Eelarve muutmise ettepanekute tegemisel oleme lähtunud soovist kasutada riigi raha mõistlikult ja sihipäraselt. Tänavune riigieelarve on koostatud möödunud aasta sügisel ja osa vajadusi on muutunud. Nii on seatud eesmärkide saavutamiseks õige riigieelarvet muuta.
Teie ees olevate muudatuste eesmärk on kasutada prognoositud kulude muutumise tõttu vabanenud raha vajalike asjade tegemiseks. Riigi kulud tervikuna ei kasva, kuid vabanenud rahaga saame teatud muresid lahendada.
Saame kasutada järgmistest kohtadest vabanevat raha. Eesti riigi oma panusest eurorahaga tehtavate projektide toeks vabaneb 10,6 miljonit eurot. Maanteeameti kulud teede hooldamiseks on prognoositust väiksemad, kuna osa töid on osutunud kavandatust odavamaks. Sotsiaalministeeriumi eelarves jääb praeguse teadmise kohaselt järele üle miljoni euro ravimite soetamiseks kavandatud raha. Samuti on toimetulekutoetuseks kavandatud raha läinud vaja vähem, kui on planeeritud.
Kuhu võiks valitsuse arvates vabanenud raha suunata? Meie peamised ettepanekud on järgmised. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves vabanevast teehoolduse rahast võiks suunata 8 miljonit eurot Eesti Raudteele raudteetaristu jätkusuutlikkuse tagamiseks. Samaks otstarbeks suuname ka 4 miljonit eurot euroraha kaasrahastamise jäägist. Teeme ettepaneku – samuti euroraha kaasrahastamise jäägi arvel – suunata sotsiaalteenuste osutamiseks 3 miljonit eurot. See läheb muu hulgas erivajadustega laste rehabilitatsiooniks ja abivahendite järjekorra likvideerimiseks. Samuti soovime suunata euroraha kaasrahastamise jäägist Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Maaeluministeeriumi allasutustele laboriseadmete soetamiseks kokku 1,4 miljonit eurot. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sees soovime suunata ravimite eelarve ülejäägi arvel 100 000 eurot Põlva Haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Veel läheb ravimite eelarve ülejäägi arvel 186 000 eurot kiirabiteenusele ja 14 000 eurot Kihnu helikopteriplatsile, mis on vajalik kiirabi ligipääsuks.
Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve sees soovime suunata 0,9 miljonit eurot  Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe kompleksi renoveerimiseks ja 1,6 miljonit eurot Endla Teatri lavaseadmete projekteerimiseks ja rekonstrueerimiseks. Nii valmivad need tööd varem, kui seni kavandasime. Teeme ettepaneku suurendada valitsemisala investeeringuid 1,1 miljoni euro võrra struktuurifondidega seotud projektide kaasrahastamise jäägi arvel.
Austatud Riigikogu! Vaadates 2017. aasta riigieelarve täitmist laiemalt, saan öelda, et riigieelarve tulud tervikuna laekuvad kavandatud mahus ja ka kulusid teeme nii, nagu eelarve ette näeb. Tulusid oleme kaheksa kuuga saanud 5,78 miljardit eurot ehk 61% aastaks kavandatust. Kulusid ja investeeringuid on sama ajaga tehtud 5,74 miljardit eurot, see on 58% aastaks planeeritust. 2017. aasta lõpuks on Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt valitsussektori eelarve struktuurses ülejäägis, mille suurus on 0,2% sisemajanduse kogutoodangust.
Kokkuvõtteks. Teie ees oleva ettepaneku tulemusena saab valitsus kasutada vabanenud vahendeid teiste vajalike kulude katmiseks. Riigi kulude kogumaht ei muutu. Riigi rahandus on 2017. aasta lõpus heas korras. Austatud Riigikogu, palun teil esitatud eelnõu toetada! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud esimees! Austatud minister, tänan ettekande eest! Selle eelnõu seletuskirja järgi te tegite seda lisaeelarvet siis, kui olid arvesse võetud maksutulude laekumise andmed seitsme kuu seisuga ehk juulikuu seisuga. Aga te olete oma n-ö vastutustundliku eelarvepoliitikaga tekitanud sellise olukorra, et Eesti maksumaksjatelt kogutav aktsiisitulu laekub Läti eelarvesse, ja seda kasvavas tempos. Teiegi olete majandust prognoosides kahes viimases prognoosis arvatavat aktsiisi laekumist kogu aeg allapoole toonud. Me teame aktsiisi laekumise seitsme kuu andmeid, aga me oleme juba oktoobris. Kui aktsiisitulu ei laeku nii palju, kui ministeerium suvel ette nägi, tekib küsimus, kas me ei jaga laiali seda raha, mida tegelikult ei laeku.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! Riigikogu, erinevad valitsused, erinevad koalitsioonid on läbi aegade kasutanud võimalust aktsiiside tõstmise abil teenida eelarvesse lisaraha. Ma mäletan 2014. aastat. Varem oli kokku lepitud ühtlane aktsiisitõusuredel. Koalitsiooni muutudes seda redelit Reformierakonna eestvedamisel muudeti: 5%-lise aktsiisitõusu asemel kehtestati 15%-line tõus. Mina isiklikult arvan, et see oli moment, mis andis tõuke piirikaubanduse arengule. Praegu on tõesti olukord, kus lagi on käes. Me jälgime iga kuu hoolikalt aktsiiside laekumist ja kui need peaksid jääma alla suvisele majandusprognoosile, siis me vastavalt ka reageerime. Kuid suvine laekumine, mille alusel ka 2018. aasta eelarve on tehtud, täna veel põhjust korrigeerimiseks ei anna.

Esimees Eiki Nestor

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Hea minister! Mind ajendas küsima fraas teie ettekandest: eelarvevahendite mõistlik ja sihipärane kasutamine. Eelarves on tavaliselt olnud ette nähtud paari protsendi võrra palgafondi kasvu, ent kui aasta on läbi, siis selgub, et palgad on tõusnud 7% ringis. Kuidas te hindaksite sel taustal sõna "sihipärane" kasutamist?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! See on selles mõttes hea küsimus, et tegelikult me eraldame asutustele palgafondi ja anname sellega piirid ette. Mitu aastat ei ole tegelikult mitmel ministeeriumil palgafond suurenenud ja ka majanduskulud ei ole suurenenud, nad on pidanud hakkama saama sisemisi ressursse kasutades. See on võimaldanud neil tõesti palka rohkem tõsta. Nii ta on.

Esimees Eiki Nestor

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Te oma ettekandes mainisite ja selles eelnõus on ka näha, et 1 miljon ravimite toetuse raha on üle jäänud ja et sellele rahale on leitud juba teised sihtotstarbed: abivahendite järjekordade vähendamine ja Põlva Haigla võrgustamine. Need on kõik tähtsad asjad, loomulikult. Aga kas oli ka teemaks selline asi nagu vähiravimite ostude suurem toetamine? Teatavasti on ju palju haigeid, kes taotlevad raha asjaomasest erafondist, ja see on väga tõsine probleem.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! 2017. aasta lisaeelarve aruteludel, kus mina olen juures olnud, seda konkreetset küsimust ei arutatud.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! See, et ühtlase aktsiisitõusu redeli muutis ära Reformierakonna valitsus, vastab muidugi tõele. Niimoodi see oli. Aga viimaste muudatustega, mis te mullu detsembris meie ette tõite, tekitasite te minu meelest aktsiisiredeli asemel juba aktsiisikraana. Vahe Lätiga on kärisenud ikka nii suureks, et see on vaieldamatult liiga suur ja tekitab kahju nii Eesti majandusele kui ka regionaalpoliitikale. Milliseid meetmeid kavatseb valitsus rakendada selleks, et need erinevused väheneksid, et ostjatevool Lätti väheneks ja pöörduks mingis muus suunas – ka nii, et ostetakse Eestist? Ning mida teha selleks, et maapoed säiliksid?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! Ma olen seda meelt, et aktsiiside tõstmisega on üle piiri mindud. 2014. aastal, kui neid aktsiise tõsteti, siis ma küsisin Jürgen Ligi käest, kes siin puldis seisis, kas nende tõstmiste mõju kohta on tehtud ka mingi majanduslik analüüs. Me jah ühelt poolt tõstame, lootes raha juurde teenida, aga kui piir on käes, siis me teiselt poolt hakkame tunduvalt rohkem raha kaotama. Tol hetkel ma sellele mingit vastust ei saanud. Ainult nii palju, et sellist majandusanalüüsi tehtud ei ole. Minu arust on see probleem, et põhjalikku analüüsi pole tehtud. Nüüdseks, ma möönan, on tekkinud selline lumepalliefekt, kus üks põhjus tekitab teise. Praegu on inimestel tõesti rohkem põhjust piiri taha sõita. Lisaks odava alkoholi ostmisele kasutatakse võimalust ka auto kütusepaak täis panna ja võib-olla midagi veel odavat poest osta, näiteks ehitusmaterjali, või ehk mõnda teenust kasutada. Need on ohud, mis aktsiiside tõstmisega kaasnevad. Tervikuna aga ootab eelarve ikkagi aktsiiside tõusust rohkem tulu kui kulu. Vaatame, kuhu suunas me läheme.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Seletuskirjas on välja toodud, et Keskkonnaministeerium pole muudatusettepanekuid esitanud. Samas valitseb ministeeriumi haldusalas ilmselge põhiseadusvastane olukord, mida ka õiguskantsler Riigikogus juba üle aasta tagasi tunnistas. Nimelt, 2005. aastast peale on riik sisuliselt võlgu nendele inimestele, kes on soovinud olulise piiranguga looduskaitsealast maad riigile võõrandada. Selleks on ilmselgelt vaja lisaraha kiiremas korras, et jõuda vähemalt kahe aasta taguste avalduste menetlemiseni. Nagu ma ütlesin, selliseid avaldusi on 2005. aastast üleval. Kuidas käib valitsuses ja Rahandusministeeriumis analüüs põhiseadusvastaste olukordade lahendamiseks, mis vajab ilmselgelt rahasüsti?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Rahandusministeerium minu teada sellise analüüsiga ei tegele. Aga see probleem saab leevendust järgmise aasta eelarve toel.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Te oma ettekandes ütlesite mitu korda, et selle lisaeelarvega jagatakse ümber vabanevat raha. Aga kui ma loen siin ministeeriumi valitsemisala alt, siis siin jagatakse ümber liisingumaksete põhiosa tekkepõhises eelarves, mida ei kajastata tekkepõhises eelarves. Ja selle võrra vabaneb limiit. Aga see pole ju raha. Ja kuidas üldse saab seda tekkepõhisele arvestusele üleminekul tekkivat limiiti nagu tagasiulatuvalt kasutada? Millal siis see tekkepõhisele arvestusele üleminek toimus? Kas 1. jaanuarist 2017 või 1. jaanuarist 2018? Aitäh!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Tekkepõhisele eelarvele mindi üle minu arust juba aastal 2017.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Eesti Panga president on kritiseerinud seda, et ilmselgelt headel aegadel me laseme riigieelarvel defitsiit minna. Ta on juhtinud tähelepanu ka ülekuumenemise ohule, eriti ehitussektoris, ja soovitanud neid investeeringuid riigieelarves tagasi hoida. Meil oli plaan kutsuda ka Eesti Panga president siia vastama. Riigikogu juhatusega oli veidi arusaamatust sellekohase arupärimise sõnastamisel, aga me saime selle asja vist korda. Eesti Panga seadus ütleb, et Eesti Panga president annab Vabariigi Valitsusele olulistes majandusküsimustes nõu. Mu küsimus ongi kõigi nende valdkondade kohta: millist nõu tema on teile andnud ja miks te ei ole seda nõu kuulda võtnud?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Eelarvenõukogu hinnang meie suveprognoosile oli üldjoontes positiivne. Nad nõustusid sellega, aga tegid väikse märkuse. Nad kahtlevad, kas juriidilise isiku tulumaksu laekub eelarvesse ikka nii palju, nagu on prognoositud. Sisuliselt mingit muud etteheidet ei olnud. See ehitussektori ülekuumenemise teema on laialt arutusel olnud. Ühed ütlevad, et ei ole mingit ülekuumenemist. Neli aastat järjest on mahud vähenenud ja ehitusmaterjalide hinnad on väga all olnud, mille tõttu pole olnud võimalik kasumit teenida nii palju, kui võib-olla oleks vaja, et sellest ettevõtlusest piisavalt tulu saada. Raske on öelda, on ta üle kuumenenud või ei ole. Need ongi erinevad hinnangud ja oma kõnes 2018. aasta eelarvet tutvustades ma räägin nendest ka natuke täpsemalt.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urve Tiidus, palun teine küsimus!

Urve Tiidus

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Selles teie esitletavas eelnõus räägitakse väga põgusalt ka välistoetustest. Teatavasti Eesti saab Euroopa Liidu praegusel finantsperioodil kasutada 4,4 miljardit struktuuri- ja investeerimisfondide vahendeid, lisaks veel raha teistest programmidest. Eelmise perioodi praktika põhjal võib arvata, et see summa võib seitsme aasta peale nendest teistest fondidest kokku olla 2 miljardit eurot. Tänavu on Euroopa Liidu projektidega seotud tegevusi ellu viidud 216,7 miljoni euro eest. Mis hinnangu te annate eurorahade kasutamise tempole tänavu ja millise kokkuvõtte te loodate teha 2020. aastal, kui praegune rahastusperiood lõpeb? Kas tahate veel oodata või mis teie soovunelm on?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Eks välisrahade õigeaegne ärakasutamine ole aastast aastasse üks hell teema olnud. Kui vaadata poole aasta tulemusi, siis need on kurvad. Aga aasta lõpuks enamasti need summad suures osas siiski ära kasutatakse. Kui rääkida kaugemast perspektiivist, siis loodan väga, et järgmine struktuurivahendite periood annab meile mitte küll samas suurusjärgus välistoetusi, aga seitsme aasta peale kokku ikkagi piisavalt, et mitte rääkida välistoetuste ärakadumisest.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Monika Haukanõmm!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab ravimikuludeks ettenähtud summa ülejääki 1 miljoni ulatuses. Muidugi oli väga kurb kuulda, et te ei olnud arutanud vähihaigete ravimite kompenseerimist, seda enam, et nii Riigikogu liikmed kui laiem avalikkus kogub euro haaval rahakogumiskampaaniate käigus raha, et inimesi aidata. Täpsemalt puudutab minu küsimus Põlva Haigla võrgustumist. Kas te võiksite öelda ühte asja? Põlva Haigla võrgustub Tartu Ülikooli Kliinikumiga, aga siit ei saa täpselt aru, kellele see raha suunatakse. Kas see raha läheb Põlva Haiglale või suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumile selle eest, et nad hakkavad võrgustuma? Kui see läheb Tartu Ülikooli Kliinikumile, siis on see ikka väga küsitav, sest majandusaasta aruannete kohaselt on Tartu Ülikooli Kliinikumil vabasid vahendeid kontol mitmeid miljoneid.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Nii palju kui mina olen aru saanud, me suuname need summad Põlva Haiglale, et nad saaksid paremini koostööd teha Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Aga see küsimus on rohkem valdkonnaministrile.

Aseesimees Enn Eesmaa

Peeter Ernits.

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Huvitav lektüür, aga mul on enda harimiseks selline küsimus. Tuleb välja, et vabariigi kõige suurem lüpsilehm, kust on võimalik katteallikaid võtta, on minu üllatuseks Maaeluministeeriumi. Vabariigi President, haridusministeerium, justiits-, sise-, kultuuri-, sotsiaalministeerium ja kõige krooniks ka Välisministeerium – kõigi nende kulude katteallikaks on Maaeluministeerium. Näiteks kommunismiohvrite memoriaal saab 67 000 eurot. Kas see tuleb Maaeluministeeriumist? Minu küsimus on selline: kas Maaeluministeeriumi eelarves on õhku kõige rohkem sees, et sealt annab nagu pigistada, või on mingi muu asi mängus? Kas ma olen asjast valesti aru saanud?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kindlasti õhku seal kõige rohkem ei ole. Kui me räägime 2017. aastast, siis lihtsalt mõned kulutused, mida 2017. aastal teha ei saa, tehakse 2018. aastal. Kui oli võimalik midagi tuua 2017. aastasse ja tänavu ära teha, siis tõsteti summasid ringi niipidi. Tegemist ei ole lüpsilehmaga. Seal jäi lihtsalt tekkepõhiselt raha üle ja see suunati sinna, kus saab sellel aastal midagi ära teha.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Kas te oskate täpsemalt valgustada Justiitsministeeriumi valitsemisalas 300 000 euro suunamist kohtutele IKT investeeringuteks? Kas see lahendab probleemi, et uute seaduste jõustumisel ei ole kohtute ja prokuratuuri vahelist suhtlust võimalik efektiivselt korraldada, näiteks et saaks operatiivselt läbiotsimislubasid anda?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma arvan, et sellised detailsed küsimused, mis puudutavaid konkreetseid probleeme, oleks õigem suunata valdkonnaministrile. Aga kui vaja, võin sellele kirjalikult vastata.

Aseesimees Enn Eesmaa

Remo Holsmer.

Remo Holsmer

Aitäh! Konjunktuuriinstituut on välja tulnud oma prognoosidega aktsiisi laekumiste kohta. Nad hindavad, et Rahandusministeerium eksib oma prognoosis 18 miljoni euro võrra. Millel baseerub teie julgus ja kindel teadmine, et aktsiisid laekuvad nii, kuidas on nii selle kui järgmise aasta eelarves ette nähtud?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Eks prognoosimine ole üks tänamatu töö. Mina ministrina olen aru saanud, et ka teised ministrid ei ole sekkunud prognooside koostamisse. Mul tuleb usaldada Rahandusministeeriumi töötajaid. Nad on tegelikult läbi aegade väga täpseid prognoose teinud. Ma möönan, et alkoholiaktsiiside laekumist prognoosides on lisandunud uusi tegureid, mida on võib-olla raske hinnata. Pean silmas just inimeste käitumist varude soetamisel. See võib palju mõjuda. Aga suveprognoosi tehes võeti ka seda arvesse. Nagu ma ennist ütlesin, me jälgime seadustatud aktsiiside laekumist iga kuu. Ja kui need tulud on väga erinevad nendest, mis prognoositud on, siis tuleb mõelda, mis edasi teha.

Aseesimees Enn Eesmaa

Remo Holsmer, teine küsimus.

Remo Holsmer

Aitäh! Suurusjärgus on see hinnangu vahe märkimisväärne: 80 miljonit alkoholiaktsiisi, mida konjunktuuriinstituut pakub, versus selleks aastaks prognoositud 260–270 miljonit, järgmine aasta 330. See ei ole selline null koma millegagi vahe, see on suurusjärgu võrra erinev prognoos. Äkki te siis ütlete, kui suur on tänavu piirikaubanduse mõju Eesti maksulaekumistele? Ma mõtlen piirikaubandust põhjapiiril, mis tasapisi ära jääb, ja ka lõunapiiril, kuhu ostjad üle kolivad. Kui palju Eesti eelarve kaotab seetõttu, et need maksulaekumised vähenevad?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Alkoholiaktsiisi eeldatakse 2017. aastal laekuvat 237,6 miljonit eurot. Suveprognoosi järgi laekub käesoleval aastal alkoholiaktsiisi 6,6% vähem kui eelmisel aastal. Kui me nüüd räägime piirikaubanduse mõjust, siis Läti piiri äärse piirikaubanduse tõttu jääb 2017. aastal tõenäoliselt eelarvesse laekumata 34 miljonit eurot. See ongi kõik.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Lähtudes teie viimasest vastusest, tahaksin täpsustada veel seda, kas nende prognooside puhul, millele te rahandusministrina toetute, on arvestatud ka põhja poolt Eestisse sõitvate külaliste ostude vähenemist. Nemad sõidavad nüüd edasi Lätti.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Põhja poolt tulnute panuse vähenemisel ei ole ainult aktsiisidega tegemist. Need ostuturistid ju tarbivad ka muid teenuseid. See on jah aastast aastasse vähenenud. Suheldes kaubandusettevõtetega on selgunud, et mahud on märgatavalt kahanenud. Seda on prognoosis ka arvestatud. Lihtsalt alati on küsimus selles, kes täpsemini prognoosib. Aga ma ütlesin ka enne, et me jälgime valitsevaid trende – igakuiseid laekumisi ja piiriületusi – koos Maksu- ja Tolliametiga ning selle põhjal teeme järgmisi ettepanekuid ja otsuseid.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te olete olnud ettevõtja ja nüüdseks on teist saanud Eesti maksundus- ja üldse rahanduspoliitika kõige olulisem kujundaja. Mu küsimus on, kuidas te nüüd oma varasemaid kogemisi kasutades hindate seda maksumaailma vurrkanni, mis siin mõnda aega tiirelnud on. Millise hinnangu teie annate? Kas need uued maksud, mis juba kehtestatud on, on end õigustanud? Pangamaks, astmeline tulumaks või tulumaksu astmed, ükskõik, kuidas me seda nimetame, ja need, mis veel lisandumas on magusamaksu ja veel mõne maksu näol – milline efekt nendel meie majanduskeskkonnale olnud on ja olema saab?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma hakkan tagantpoolt pihta. Ma ei ole kindel, et magusamaks tuleb. Ja ma ei tea, mis maksusid sa veel silmas pead, kui räägid uutest maksudest. Aga ettevõtjana ma olen ka varem olnud selle pärast murelik, et siin saalis tehakse vahel maksuotsuseid, mis mõjutavad meie ettevõtluskeskkonda, aga pole piisavalt põhjendatud, miks neid vaja on. Kõik need aktsiisi tõstmised, mis algasid juba 2014. aastal ennaktempos – oleks tolgi hetkel keegi olnud mulle abiks ja öelnud, miks me neid tõstame. Ent nii ta on läinud. Praegu me aga jälgime, kuidas maksud laekuvad.  

Aseesimees Enn Eesmaa

Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas

Aitäh! Te ütlesite, et Läti piiri äärse piirikaubanduse tõttu oleme ilma jäänud 34 miljonist. Soome turistide ostude vähenemist te küll tõdesite, aga summat ei öelnud. Mind huvitab, kui palju kütuseaktsiisi ja käibemaksu raha jääb Lätisse. Teadaolevalt tangib enamik meie transpordiettevõtteid oma veokeid Lätis, mitte Eestis, kus kütus on oluliselt kallim.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kütuseaktsiisi määra tõstmise positiivne mõju on 2017. aastal 16,8 miljonit eurot. Järgmiseks aastaks prognoosime positiivset mõju 49 miljonit.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Liina Kersna!

Liina Kersna

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan Keidu algatatud teemal. Mulle küll meenub, et siinsamas Riigikogu saaliski on minister Ossinovski kinnitanud, et 2019. aastal peaks magusamaks tulema, see on justkui koalitsioonis kokku lepitud. Kas teie olete sellest kokkuleppest kuidagi teistmoodi aru saanud?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Koalitsioonileppes on tõesti kokku lepitud suhkrumaksu kehtestamine. Kuid praegu on koalitsioonis kokku lepitud, et me vaatame selle teema põhjalikult üle, kui kevadel 2018 riigi eelarvestrateegiat koostame.

Aseesimees Enn Eesmaa

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ka mina jätkan sellest vastusest, mille te mu eelmisele küsimusele andsite. See murelikkus, mida te väljendasite, on kahtlemata põhjendatud. Vaadates neid kehtestatud ja kehtestamisel olevaid uusi makse ja maksusüsteemis üksjagu segaduse tekitamist, ongi põhjust murelik olla. Mu küsimus on, kas ma sain õigesti aru, et teie soovitus sellele saalile on juba kehtestatud maksumuudatused või veel plaanimisel olevad uued maksud sisulises mõttes tagasi pöörata. Kas oleks õige neid mitte kehtestada ja neid muudatusi mitte teha?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Mina praegu ei soovita midagi. Ma ütlesin, et me jälgime kehtestatud aktsiiside laekumist ja kui me näeme, et tulu nendest tõusudest ei tule, siis tuleb reageerida.

Aseesimees Enn Eesmaa

Henn Põlluaas.

Henn Põlluaas

Aitäh! Minagi jätkan enda eelmist küsimust. Te ütlesite, et kütuseaktsiisi tõusust tingituna järgmisel aastal kasvab laekumine, kui ma õieti mäletan, 49 miljonit eurot. Aga kuna me teame, et valdav enamik transpordiettevõtteid tangib oma veokeid Lätis, siis kui suur on see summa, mis antakse kütuse ostudega Lätile? Kas te seda ka jälgite?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Seda jälgitakse väga hoolega. Ma hetkel ei oska täpset summat öelda ja spekuleerima ma ei hakka, kuid üldiselt arvan, et lisaks suuremate transpordivahendite kütusepaakide täitmisele on sagenenud ka tavakodanike üle piiri sõitmine selleks, et kütusepaak seal odavama kütusega täita. Aga järgmisel aastal toimub ka Lätis aktsiisitõus. Meile teadaolevalt koalitsioon 2018. aastaks ettenähtud diislikütuse aktsiisi tõusu peatas, nii et siis meil need määrad peaaegu ühtlustuvad. Kui ma õigesti mäletan, siis aastaks 2020 need tegelikult veel ei ühtlustu, aga Läti aktsiis jõuab meie omale veelgi lähemale.

Aseesimees Enn Eesmaa

Peeter Ernits.

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma jätkan Maaeluministeeriumi teemal. Püüdes nüüd üldpilti kokku panna, jääb ikkagi mulje, et Maaeluministeerium on ikka päris korralik lüpsilehm. Leheküljel 17 räägitakse 9,7 miljonist ja ma loen välja, et Maaeluministeeriumi raha suunatakse kohtuekspertiisi instituudile, ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks saamise kampaaniaks, sotsiaaltoetusteks, Ravimiametile laboritehnika ostmiseks, Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi investeeringuteks, vangide arstiabiks jne. Kui suur see Maaeluministeeriumi rahakott siis on, et seal on nii palju vaba raha?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma tõesti ei oska maaeluministri seisukohalt vastata, miks need ümbertõstmised sellised on olnud. Aga kindlasti saan öelda seda, et praegune koalitsioon jätkab top-up'ide ehk üleminekutoetuste maksmist ja otsetoetused Euroopa Liidu vahenditest kasvavad järgmisel aastal 10 miljoni euro võrra.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Läheksin edasi teie üle-eelmise vastuse teemal. Kas teie poliitiline filosoofia lähtub eeldusest, et kui me tekitame suuremate aktsiisidega piirikaubandust ja soodustame sellega tarbimise kasvu Lätis ning sellega ka märkimisväärse osa maksuraha laekumist Läti eelarvesse, siis meie ainus lootus on, et Läti tuleb aktsiisitõusu tempoga kaasa ja aastaks 2020 on see võrdne Eesti tempoga? Kas see ongi poliitika, mida me siin Eestis ja Rahandusministeeriumis praktiseerime? Kas see on teie arvates normaalne?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! See lähenemine, et kogu aeg tõstetakse aktsiise ja seejuures rohkem, kui on kokku lepitud, ei ole mõistlik lähenemine. Aga need otsused on tehtud siin Riigikogus ja erinevad poliitilised jõud on selles kõik osalised olnud. Võib-olla on see andnud meile kõigile väikse õppetunni, et kõik ei pruugi lihtsalt minna, vahel võib maksumäärade tõstmisele järgneda laekumiste kahanemine. Kindlasti ei ole minu arust õige suund see, et kui me tõstame mingit aktsiisi, siis jääme lootma ja ootama, et naabrid seda ka teevad. Ja kui nad seda ei tee, siis tembeldame nad pahaks. Selle peale tuleb mõelda enne kui aktsiise tõsta.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Ammas.

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Mina haakun teie eelmise vastusega. Te olete enne praegust ametit, kui ma õigesti mäletan, kahes koosseisus Riigikogu liige olnud ja seda elu siin lähedalt näinud. Kas te kirjeldaksite meile oma arusaamist, kuidas opositsioonierakonnad riigieelarve kujundamisel ja selle eest vastutuse võtmisel saavad kaasa lüüa? Mida me peaksime tegema, et koalitsiooniga tõesti seda vastutust kenasti jagada?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Jah, kogemus on see, et kui opositsioonis oled, siis väga palju võimalust kaasa rääkida ei ole. Aga ministrid kasutavad tihti sellist ütlust, et mina olen ainult käsutäitja, Riigikogu on ju sellise otsuse teinud. Nii ta on.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh! Ühest küljest on mulle väga sümpaatne teie siirus ja ausus, mis on tõesti harukordne nähtus Eesti poliitikas. Tunnustus teile selle eest! Samal ajal pean teid natukene valgustama: riigieelarve seadus tuleb ikkagi valitsusest, mitte Riigikogust. See küll kinnitatakse siin üldiselt ainult valitsuserakondade toetusel, kuid valitsuse istungil te arutate eelarve läbi, annate konsensuslikult heakskiidu ja saadate eelnõu Riigikokku. Minu küsimus on järgmine: te olete rahandusminister ja kuulute valitsuskabinetti, aga kas teist seal mingit tolku üldse on? Teile see lähenemine ei meeldi ja te arvate, et sel viisil aktsiise tõsta on vale, ka on vale lähtuda eeldusest, et Läti tuleb sellega kaasa. Kui see teile üldse ei meeldi, miks te seda ei ütle? Mis teist seal siis asja on, kui te ei suuda mitte midagi mõjutada?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma ei tea, millise punkti juures te enda arust olete, aga me arutame praegu 2017. aasta eelarvet. Ja selle eelarve kokkupanemise ajal mind Riigikogus ei olnud ja ma ei olnud ka minister. See ongi vastus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Valdo Randpere.

Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Mina tahan veel kord küsida nendesamade aktsiiside kohta. Vahel võivad asjad ka halvasti minna ja iseenesest on tõepoolest sümpaatne, et sa näed seda ja peaaegu tunnistad, et asjad on valesti läinud. Aga kus see valu piir on? Mis hetkest sa ainult ei tunnista, et pagan, ei peaks enam aktsiise tõstma, võib-olla peaks otsust muutma ja neid hoopis langetama? Kui palju peab riigieelarvest raha kaduma enne, kui sinu valupiir kätte jõuab ja sa tõesti lööd rusika lauale ja ütled, et nüüd tuleb aktsiise langetada?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma arvan, et me oleme sellele piirile väga lähedal, kui mitte see piir ei ole juba käes. Kui ma aga hüppan korraks järgmisesse aastasse, siis eelarves eeldatakse ikkagi aktsiisitõusu positiivset mõju 58 miljonit. Aga nagu ma ütlesin, iga kuu me jälgime olukorda väga hoolikalt – aktsiiside laekumist, piirikaubanduse seisu – ja kui on näha, et prognoosid ei täitu ja 2017. aasta laekumine jääb maha suveprognoosist, millest me praegu lähtume, siis peame valitsuses midagi otsustama.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Ammas.

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister, ka mina tänan teid siiruse ja aususe eest! Teate, valitsuse esindaja puhul on see selles saalis haruldaselt harv nähtus. Väga tore! Aga mind huvitab selline asi. Meil oli majanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni ühine istung, kus teie eelkäija Sven Sester ütles, et tuleva aasta eelarve on, ma ei mäleta, kas ta ütles 90 või 99% ulatuses tema või tema meeskonna poolt kokku pandud. Te olete nüüd mõne kuu saanud ka minister olla. Öelge palun jälle ausalt, kas teil õnnestus ka oma küüneviha sellesse eelarve eelnõusse sisse panna! Kas te olete midagi oma eelkäija plaanidega võrreldes suutnud muuta? Kas te soovisite väga midagi muuta? Kui soovisite, kas see õnnestus teil?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Praegu me räägime 2017. aasta eelarve muutmisest ning jah, nende muudatuste taga on ka minu otsused. Kui me räägime 2018. aasta eelarvest, mis on järgmine päevakorrapunkt, siis selle puhul ma olen ise raamid paika pannud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Valdo Randpere.

Valdo Randpere

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on selline väga isiklik küsimus. Ma luban, et jätan vastuse meie vahele. Keeraks aega mõned kuud tagasi nendesse päevadesse, kui sa ministriks said. Kui sa siis teadnuks kõike seda, mida sa nüüd oled teada saanud nii valitsuse, finantspoliitika kui ka nendesamade õnnetute aktsiiside kohta, siis kas sa ikka oleks hakanud rahandusministriks? Kas sa nüüd tegelikult juba kahetsed, et sa seda tegid?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kindlasti ma ei kahetse. Ma arvan, et selle kogemuse poolest, mis ma siin Riigikogus olen saanud, ja selle kogemuse poolest, mis ma ettevõtjana olen saanud, on minust täna Rahandusministeeriumis ja valitsuses palju kasu.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Kell on 15.30. Juhtivkomisjoni nimel teeb ettekande rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.

Mihhail Stalnuhhin

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesoleva seaduseelnõu arutelu toimus komisjonis 26. septembril. Algatajaid esindas rahandusminister, kes tegi samasuguse sissejuhatuse nagu täna siin. 10,52 miljonit eurot vajab ümberpaigutust ja seda pakutakse eelnõus sellisel kujul, nagu te seda näete. Peale seda tekkis debatt. Küsiti, mis on 54 muudatusettepaneku aluseks. Et kas see on nii, et keegi annab raha ja teine võtab ning kokku on neid muudatusi 54. Selgus, et neid on kokku 54. Esitati küsimus Rail Balticu arenduse rahastamise kohta. Sellele vastati, et mängus on üsna palju detaile, mis vajavad erilist täpsust, ja see ülevaade tuleb kirjalikult. See tuligi kirjalikult. Mul on ta siin kaasas, kui keegi selle vastu huvi tunneb, siis palun andke märku, pole mingi probleem see üks lehekülg ette lugeda. Küsimus oli Kose–Ardu teelõigu investeeringute kohta. Vastus: projekteerimiseks mõeldud raha, mida sel aastal ei õnnestunud ära kasutada, tõstetakse järgmisesse aastasse. Veel sooviti infot Reidi tee kaasfinantseerimise ja Gonsiori tänava rekonstrueerimise kohta. See oli teine küsimus, millele saadeti hiljem kirjalik vastus tabeli kujul. Kui kellelgi on soovi sellega tutvuda, andke märku.
Ja oli veel kaks küsimust. Üks oli Välisministeeriumi valitsemisalas oleva Moskva saatkonna renoveerimise rahastamise kohta – mida seal konkreetselt tehakse jne. Vastus: Moskva saatkonnas puudutab muudatus sisustust. Moskva saatkonna hoone renoveerimise esimese etapi sisustus on aasta alguses ekslikult valele kontole planeeritud ja nüüd suunatakse raha õigele kontole. Balti riikide üliõpilaspeo Gaudeamus jaoks eraldatud summasid kommenteerides öeldi, et selleks, et kergendada 2018. aasta eelarve koormust, toodi see raha nagu kõik, mis on võimalik ära teha 2017. aastal, sellesse aastasse.
Komisjon langetas järgmised otsused: määrata ettekandjaks komisjoni esimees, teha seaduseelnõu esimene lugemine 18. oktoobril, määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva, st 25. oktoober kell 17.15 ning esimene lugemine lõpetada. Kõik neli otsust võeti vastu konsensusega.
Nüüd, enne kui ma lõpetan, tahan veel paar sõna öelda omalt poolt. See, et raha viiakse ühelt realt teisele reale, ei tähenda veel, et see, kes annab, muutub äkki lüpsilehmaks. Tegemist on üsna eluliste situatsioonidega. Mõnes mõttes ei erine riigieelarve kuigivõrd mõne suurema kohaliku omavalitsuse eelarvest. Pean silmas näiteks olukorda, kui plaanitud on mingi investeering, aga keegi äkki, teatud hetkel vaidlustab ehitusloa. Ja ongi kõik, investeering jääb tegemata. Aga kui asjaga ei põle ja teil on ettekujutus sellest, kui palju aega kohtuprotsess võtab, siis te suunate selle raha teisele reale. See on ainult üks näide, miks ühel või teisel puhul võib selliseid muudatusi tulla.
Riigieelarve on kõige tähtsam dokument, mida me siin aasta jooksul arutame. Vastavalt sellele muutub meie elu ja väga palju sõltub ikkagi riigi rahast ja sellest, kuhu me selle paigutame. Ma olen siin sellel teemal juba rääkinud ja tegelikult on see selles saalis kõigile selge, et mitte kunagi opositsioon ei tööta kaasa ega toeta riigieelarvet. Kui ta seda teeb, siis ta ei ole opositsioon. Kõik! Poliitikutena me saame sellest suurepäraselt aru. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimese küsimuse ettekande kohta esitab Krista Aru. Palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma tulen tagasi Gaudeamuse laulupeo juurde. Kas Gaudeamuse laulupeo finantseerimine aastal 2017 on läbi räägitud ja kas komisjoni teada on need raha vastuvõtjad ka asjaga kursis või on see lihtsalt ministeeriumides ära otsustatud?

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh küsimuse eest! Gaudeamuse kohta esitati eraldi küsimus, aga see kõlas veidi teisiti. Teie küsimusele, kas on läbi räägitud või ei ole, komisjonis räägitu vastust ei anna. Või annab vahest kaudselt. Aga ma suhtun sügava austusega nendesse inimestesse, kes aitavad valitsusel eelnõusid koostada ja meil neid siin menetleda. Seepärast arvan, et kõik vajalikud protseduurid selleks, et kooskõlastus organisaatoritega oleks olemas, on tehtud. Ma ei saa seda teile kinnitada sada protsenti, aga ma arvan, et need inimesed, kes pikki aastaid on oma ametis olnud, teevad kõik säärased asjad õigesti.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, väga austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Oma eelviimases vastuses te märkisite, et opositsioon ei ole opositsioon, kui ta poolt hääletab. Ma mäletan siin saalis juhtumit, kui opositsioon oli valmis teatud eelarveosiseid toetama, kui ta oleks saanud teatud muudatusi eraldi hääletada. Paraku saalile ei antud võimalust teatud maksumuudatusi eraldi hääletada. Kas te natuke ei liialdanud oma väitega?

Mihhail Stalnuhhin

Ei, ei liialdanud. Retoorika, et me osaliselt toetame – sellega ei nõustu ükski koalitsioon. Sa ei lubaks Tartus ka, et keegi kirjutaks oma nimele kõik selle hea, mida üks või teine seadusandlik akt endaga kaasa toob, ja sina saad enda nimele kõik selle paha, mis üle jääb. See on võimatu. Seda tehakse tihti: seatakse sellised tingimused, mida mingilgi moel ei ole võimalik täita. Koalitsioon muuseas paneb head ja halvad asjad kokku just selleks, et oleks ainult üks valik.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Seda soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 510 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõppenud. Määran eelnõu 510 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 25. oktoobri kell 17.15.


8. 15:40 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (521 SE) esimene lugemine

Aseesimees Enn Eesmaa

Meie kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 521 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Toomas Tõniste!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on 2018. aasta riigieelarve eelnõu. See eelarve toetab meie majanduse, julgeoleku ja perede heaolu kasvu nii, et eelarve on tasakaalu lähedal. Maksukoormus ei kasva, laenukoormus väheneb ja riigi rahandus on ka 2018. aasta lõpus heas korras. Oma ettekandes räägin, milline on meie majanduse olukord ja kas meil ikka on majandusbuum, milline on valitsuse eelarvepoliitika praeguses majandussituatsioonis, milline on riigi tuluprognoos ja kuhu suuname täiendavaid vahendeid.
Alustan sellest, mis seisus on meie majandus. Valitsus on riigieelarve koostamisel aluseks võtnud Rahandusministeeriumi viimase prognoosi, mille kohaselt on SKT reaalkasv 2018. aastal 3,3%. Palgakasvuks prognoosib Rahandusministeerium 5,2%, hinnatõusuks 2,7%, tööhõive kasvuks 0,4%. Järgmisel aastal on meie sisemajanduse kogutoodangu maht ligi 24,5 miljardit eurot. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt toetavad sellist kasvu nii tugev ekspordipartnerite kasv kui ka investeeringute suurenemine. Prognoosi eelduseks on võetud, et välisnõudlus kasvab järgmisel aastal 3,8%. Selle taustal prognoosime ekspordi kasvuks 4%, mis tähendab, et meie eksportivad ettevõtted suudavad veidi oma turuosa kasvatada. Suuremal määral toetab siinsete eksportivate ettevõtete kasvuvõimalusi Soome, Rootsi ja Läti impordinõudlus. Ka Venemaa majandus on kasvurajal tagasi, panustades pärast kolm aastat kestnud langust välisnõudlusesse taas positiivselt.
Jätkusuutliku majanduskasvu ja heaolu kasvu eeldus on see, et erasektor investeerib uutesse toodetesse, tehnoloogiatesse ja tootmisvõimsustesse, sest eksporti veavad ja ka sisemaist nõudlust rahuldavad Eesti valitud majandusmudelis eelkõige eraettevõtted ja riik. Oleme prognoose tehes eelduseks võtnud, et kapitali kogumahutus põhivarasse kasvab reaalnäitajates sel aastal 13,7% ja järgmisel aastal veel 4,1% ja see kasv jätkub. Erasektori investeeringud jõuavad järgmisel aastal juba 4,6 miljardi euro tasemele.
Kui vaadata ehitusturgu, mille ülekuumenemise ohule on viidatud, siis alates 2013. aastast on ehituse osakaal Eesti majanduses pidevalt vähenenud. Kui vahetult enne kriisi 2008. aastal suurenes ehitussektori osakaal lisandväärtuses 10,6%-ni, siis kriisi esimestel aastatel langes see tagasi sajandivahetuse 6%-ni, kust ta pärast ajutist kerget kosumist 2012. aastal on taas langenud 6% lähedale. Ehituse osakaal on hakanud taas kasvama eelmise aasta teisest poolest alates, kuid esialgu marginaalselt.
Valitsussektori osakaal ehitussektoris on praegu küll oluliselt suurem kui eelmise buumi ajal, aga selle põhjuseks on see, et ettevõtlussektori ehitusinvesteeringute mahud on praegu üle kahe korra väiksemad kui 2007. aastal ja eluasemeehitus jääb veel samuti alla eelmisele buumile, kuigi statistika näitab, et inimeste investeeringud kodudesse kasvavad.
Arvestades, et valitsussektori investeeringud 2018. aastal hüppeliselt ei kasva ja jäävad 5,6% tasemele SKT-st, siis on buumiaegsele investeeringute tasemele võimalik läheneda üksnes erasektori investeeringute ja laenumahtude olulise kasvu toel. Seda praegu ette näha ei ole. Ministeeriumid on üldjuhul välisabist tehtavate investeeringute kavandamisel jätkuvalt pigem optimistlikud. Samas ei oleks üllatus, kui ka järgmisel aastal mõned projektid jäävad eelarveaasta lõpuks realiseerimata või lükkuvad edasi, nagu on juhtunud peaaegu igal aastal. Kuna ehitus on majandustsükli mõju poolest tundlikum kui enamik teisi tegevusalasid, siis on vähemalt ehitussektori senise käekäigu põhjal raske näha selle sektori või tema abil kogu majanduse ülekuumenemist. Samuti ei ole kuigi reaalne oht, et valitsuse investeeringud ehitusturu tasakaalu järgmisel aastal olulisel määral rikuvad.
Kui vaadata eraisikute ja ettevõtete laenukoormuse muutust, siis tunduvad viimaste aastate ühekohalised kasvunumbrid lausa olematud, võrreldes 30–70%-lise aastakasvuga aastatel 2005–2007.
Ja lõpetuseks: uusi autosid on sellel aastal registreeritud vaid veidi enam kui varasematel aastatel. Et jõuda eelmise buumi tasemele, peaks autode registreerimine kasvama ligi 50%. Ühesõnaga, need, kes räägivad praegu 2007. aastaga võrreldavast majandusbuumist, liialdavad. Ja veel, vastavalt seadusele peab majandusprognoosile hinnangu andma ka eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu hinnangul kirjeldab Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos piisava usaldusväärsusega Eesti majanduse tulevast arengut.
Head Riigikogu liikmed! Eraldi küsimus, mida siin saalis tuleb kindlasti puudutada, on see, kui kaugel on Eesti majandus sellest piirist, millest alates valitsus peaks kasvu hakkama jõuliselt jahutama. Sellest sõltub hinnang eelarvepoliitika sobivusele meie majanduse üldisesse konteksti. On väga oluline, kui kaugel me sellest piirist oleme. Minu arvates on debatis struktuurse tasakaalu üle läinud liiga palju auru selle peale, kas struktuurne eelarvepositsioon peaks olema mõni komakoht üle või alla ideaalse keskmise.
Rääkides valitsussektori struktuurset positsiooni puudutavate hinnangute täpsusest, tasub pöörduda ajaloo poole. Näiteks 2014. aastal näitas Euroopa Komisjoni sügisprognoos 2015. aasta kohta Eesti struktuurseks puudujäägiks 0,7% SKT-st. Samas, aasta hiljem prognoositi Eestile juba 0,3% suurust struktuurset ülejääki. 2005.–2007. aasta osas on vahed tollaste hinnangutega lausa protsentides. Selles valguses olid tollased eelarved ja lisaeelarved üsna pöörased, võrreldes selle eelarve kohta juba tehtud kriitikaga.
Aga siiski, Rahandusministeeriumi hinnangul kasvab Eesti majandus järgmisel aastal veidi rohkem, kui on tema jätkusuutlik tase. See tähendab, et meie majandus kasvab ca 0,5% kiiremini, kui kasvu hindamiseks mõeldud mudelid näitavad. Eelarvenõukogu hinnang majandustsükli seisule on peaaegu sama. Samas on signaalid majanduse tsüklilise olukorra kohta vastandlikud. Ühelt poolt on tööturu olukord pingeline, palgakasv kiire ning töötus suhteliselt väike. Samas muud indikaatorid viitavad majanduse toimimisele allpool potentsiaalset taset ehk negatiivsele SKT lõhele. Suureneb nii ettevõtete kui majapidamiste säästmine ning jooksevkonto on ülejäägis. Inflatsioon on kuni viimase ajani olnud mõõdukas, välja arvatud aktsiiside ja maailmaturu hindade mõju.
Konjunktuuri ehk kindlustunde indikaatorid on ajaloolise keskmise lähedal ja veidi üle. Kui vaadata ajalugu, siis oleme viimased neli aastat liikunud paari-kolmeprotsendilise kasvu koridoris ja näeme tänavu esmakordselt 4% ületavat majanduskasvu. Järgnevateks aastateks prognoosime taas 3% lähedusse jäävat kasvu, mis jääb väga palju alla eelmise buumi taset.
Seega, kokkuvõttes saame 2018. aastal rääkida meile sobiva taseme lähedase majanduskasvu taastumisest. Pool protsenti ideaalsest arvestuslikust kasvust kõrgemal liikumine pole selliste prognooside täpsust ja muutlikkust arvestades kindlasti mingi katastroof. 2007. aasta sarnasest buumist, kus majanduskasvu iseloomustas sissevoolava laenuraha toel kahekohaline number, oleme veel väga-väga kaugel.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et need toodangulõhe ja struktuurse tasakaalu prognoosid ja hinnangud on valitsuste jaoks üks ja kindlasti mitte ideaalne tööriist eelarvepoliitika kujundamisel. Aga kuni meil paremat tööriista pole ja ka Euroopas on sellised reeglid kokku lepitud, peame neist lähtuma ja seda me ka teeme.
Head Riigikogu liikmed, milline on siis valitsuse fiskaalpoliitika selles kontekstis? Valitsus on eelnevat arvestades võtnud positsiooni, et majanduse jõuliseks jahutamiseks ei ole veel õige aeg. Reaalseid kulunumbreid vaadates ja neid kogu majanduse mahuga kõrvutades ei mõjuta valitsussektor läbi fiskaalpoliitika majandust oluliselt järgmisel aastal ei kasvu ega kahanemise suunas, sest eelarve on tasakaalu lähedal. Ja need strateegilised investeeringud, mida valitsus kavandab meie teede ja internetiühenduste, muu taristu ja kaitsevõime parandamiseks teha reservide või laenuraha arvel, seda pilti samuti oluliselt ei muuda.
Kokku võttes on valitsuse eelarvepoliitika konservatiivsem, kui valitsus kevadel kokku leppis. See on konservatiivsem, kui riigieelarve seadus lubab, ja ilmselt ka palju konservatiivsem kui aegadel, kui Eestis oli tegemist tõelise buumiga, mil oleks tõesti olnud vaja seda jahutada. Valitsussektori eelarve on struktuursest tasakaalust SKT arvestuses vaid 0,25% kaugusel. Meie maksukoormus püsib eelmise aasta tasemel ehk on ka tuleval aastal 34,4% SKT-st ja laenukoormus langeb 0,4% võrra SKT-st, jäädes 8,6% tasemele. Ja nagu mitmed analüütikud on soovitanud, on mitmed investeeringud edasi lükatud või lükkunud, nii et valitsussektori mõju ehitusturule on kevadel kavandatust väiksem. Samas ma rõhutan siin veel kord, et ka kehtiv seadus ei kohusta valitsust varasemaid ülejääke kasutama, vaid annab selleks võimaluse. Minu eesmärk on viia eelarve struktuursesse tasakaalu nii kiiresti kui võimalik.
Kui vaadata majanduskasvu taustal riigieelarve tulusid, siis prognoosi kohaselt maksukoormus ei kasva, vaid püsib stabiilselt eelmise aasta tasemel, seda vähemalt valimiste aastani. Meenutan, et kui koalitsioonileping sõlmiti, oli seal hulk uusi makse. Nüüdseks on enamik neist laualt maas ja loodetavasti nad lauale tagasi ei tule, vähemalt enne valimisi.
Kui vaadata maksupoliitikat laiemalt, siis teeb mulle kui rahandusministrile muret üks trend, mis sai alguse 2014. aastal, kui valimiste eel moodustatud koalitsiooni lubaduste paremaks täitmiseks hakati aktsiise tõstma. Sama lehma lüpsmine on jätkunud erinevate koalitsioonide ajal. Ettevõtlusest tulnud inimesena näen ma, et nüüdseks oleme seisus, kus aktsiisipoliitikas on piirid ette tulnud. Minu arvates on meil kõigil siit midagi õppida.
Tulles 2018. aasta tuluprognoosi juurde, tahan kõigepealt öelda, et mina ministrina prognooside tegemisse ei sekku, nagu on käitunud loodetavasti ka minu eelkäijad. Vaadates 2017. aasta prognoosi, saan öelda, et ligi 8-miljardilise maksutulu mahu juures jääb prognoosiviga suvise hinnangu kohaselt tasemele circa 0,1% eelarve mahust. Maksuliikide lõikes on kõrvalekalded aastatagusest prognoosist mõnevõrra suuremad, aga enamik prognoose on täppi minemas. Ka üksikute suuremate maksuliikide lõikes on prognoosi täpsus olnud pluss/miinus paar protsenti tegeliku olukorraga võrreldes ning summaliste prognooside täpsus jääb suuremate maksuliikide puhul mõne või mõnekümne miljoni piiridesse ning lõpptulemusena need kompenseerivad üksteist.
Kõige rohkem on Rahandusministeerium 2017. aastal maksuprognoosi allapoole korrigeerinud alkoholiaktsiiside osas: seda raha peaks laekuma ca 14% ehk 39 miljonit eurot vähem, kui prognoositud. Peamine põhjus on see, et 2016. aasta detsembris ostsid kaupmehed lattu eeldatust rohkem alkoholi, sest polnud kindel, millal täpselt aktsiis tõuseb. Seetõttu laekus osa 2017. aasta plaanitud tulust juba 2016. aastal. Samuti eeldati prognoosi tehes väiksemat õlle varumist suvise aktsiisitõusu eel ja tegelikult müüakse tänavu kõrgema aktsiisimääraga õlut plaanitust vähem. Tegelik probleem on loomulikult tarbimise muutus ja piirikaubanduse mahu muutus nii põhja- kui lõunapiiril. Seda olukorda me jälgime pidevalt.
Nüüd 2018. aasta tulude juurde. Kõigepealt maksutulud. Riigieelarve maksutulud ehk sotsiaalkindlustusmaksed kasvavad järgmisel aastal võrreldes 2017. aasta prognoositava laekumisega ligi 600 miljonit eurot ehk 8,9%. Toon teile siin välja mõned suuremad muutused. Tänu maksuvaba tulu määra tõstmisele väheneb füüsilise isiku tulumaksu laekumine ligi 159 miljonit eurot. Keskmine palk kasvab seejuures 5,2%. See number näitab ka kõige ilmekamalt, et tööjõumaksud kokkuvõttes vähenevad, mitte ei kasva, nagu vahel üritatakse väita.
Tänu hõive ja palkade kasvule kasvab sotsiaalmaks 195 miljonit eurot. Koos majanduse kasvu ja hindade tõusuga kasvab käibemaks 190 miljonit eurot. 203 miljonit eurot ehk umbes 56% kasvab juriidilise isiku tulumaks, mille põhjuseks on eelkõige madalam maksumäär juriidilise isiku dividendidele, kui neid võetakse välja stabiilselt mitme aasta jooksul. Prognoosime siin senisest märksa aktiivsemat dividendide väljavõtmist suurte välisettevõtete poolt, kellel on suured jaotamata kasumid. See on ettevõtjatele lihtsalt kasulik. Eelarvenõukogu, kes vaatab ka üle tuluprognoosi, on olnud veidi skeptiline uue juriidiliste isikute dividendide süsteemi maksumõju osas. Kommentaariks toon siin välja vaid selle, et ettevõtetel oli 2015. aasta lõpu seisuga kogunenud 23,6 miljardit eurot jaotamata kasumit ja maksumuudatuse 2018. aastal oodatav mõju jääb samasse suurusjärku ühe ettevõtte, Swedbanki 2015. aasta erakorralise tulumaksuga.
Ja viimane suur kasvav tulugrupp on aktsiiside kasv summas 166 miljonit eurot, millest ca 100 miljonit eurot on alkoholiaktsiisi kasv ja ligi 50 miljonit mootorikütuse aktsiisi kasv. Mõlema põhjuseks on aktsiisimäärade järkjärguline tõstmine viimastel aastatel. Aktsiiside prognoosist ma juba rääkisin ja seda ma praegu üle ei korda.
Kokku võttes on meie maksukoormus lähiaastatel stabiilne. Mitmed koalitsioonileppes kavandatud maksud jäävad ära ja mitmed maksumeetmed toetavad majanduse ja ettevõtlikkuse kasvu. Lisaks tahan veel öelda, et maksupoliitika ei ole ainult maksuseadused, vaid ka nende administreerimine. Mida paremini ja efektiivsemalt me maksud kokku kogume, seda madalamad saavad olla maksumäärad ja seda ausam on konkurents. Viimast ootavad ettevõtjad meilt väga. Oluline on see, et Eestis oleks makse ausalt maksta lihtne ja jõukohane. Aga maksude vältimine ja riigi petmine ning selle kaudu oma kaaskodanike arvel elamine peab olema nii raske kui võimalik. Selleks kavatseb maksuamet järgmistel aastatel rohkem tähelepanu pöörata ettevõtjate nõustamisele, koostööle ja informeerimisele ning aruandluse lihtsustamisele. Lisaks sellele on kavas keskenduda rohkem ümbrikupalkade maksmise piiramisele, milleks uus riigihangete seadus annab täiendavaid võimalusi näiteks ehitussektoris.
Peale maksutulu on eelarves veel mitut liiki tulusid. Esiteks dividendid. On väidetud, et valitsus finantseerib kulusid erakorraliste tulude arvel, ja tuuakse näiteks dividenditulu. Tegelikult on järgmiseks aastaks dividendidelt saadavaks tuluks eelarves kavandatud 130 miljonit eurot ja see on 28 miljonit vähem kui eelmisel aastal. Seda on tavapärasest vähem – aastate 2013–2017 keskmine dividenditulu on olnud ligi 140 miljonit eurot.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud minister, kas te soovite lisaaega? On võimalik § 67 alusel seda teile anda.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Jah, aitäh! Vabandust, et ma üle lähen, aga võtaksin viis minutit juurde.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, viis minutit!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Lõpetuseks räägin välistoetustest. 2018. aasta riigieelarves on välistoetuste arvel kulusid kirjas ligi 1,1 miljardit eurot ehk ligi 10% riigieelarvest on välistoetused. Välisvahendite mahu kasv on ligi 270 miljonit eurot. Ligi 40% välistoetustest kulub investeeringuteks. Välistoetuste kohta tahan ma siit puldist öelda, et jutud nende lõppemisest on kõvasti liialdatud. Me ei tea veel, milline on meie ümbrik järgmisel finantseerimisperioodil, aga kindel on see, et muutused ei ole riigieelarve mahtu arvestades kindlasti drastilised. Mis puutub kohandumisse uute oludega, siis tasub meeles pidada, et palju euroraha kulub investeeringuteks, aga need objektid saavad valmis ja püsivad aastaid. Aga kindlasti tuleb euroraha kasutades tehtavad jooksvad tegevused üle vaadata ja hinnata, mida on tulevikus mõtet jätkata ja mida mitte.
Austatud Riigikogu liikmed, nüüd kulude juurde! Kui rääkida valitsemissektori rollist ja osakaalust majanduses laiemalt, siis prognoosi kohaselt on valitsemissektori kulude osakaal SKT-s järgmisel aastal väiksem kui kolmel eelmisel aastal ehk pisut üle 40% SKT-st. See tähendab, et ei sel ega järgmisel aastal valitsemissektori kulude osakaal kogu majandusega võrreldes ei kasva. 2018. aasta eelarve kulude maht on esmakordselt üle 10 miljardi euro, täpsemalt koos riigieelarveliste investeeringutega 10,6 miljardit eurot. See tähendab, et meie kulud kasvavad ligi 900 miljonit eurot, millest ca 270 miljonit on, nagu ma ütlesin, välistoetuste arvel tehtavad kulud.
Eelarvet üle andes andis peaminister pika ülevaate selle kulupoolest ja ma ei hakka tema juttu üle kordama, kuid rõhutan üle mõned olulisemad suuremad numbrid. Mahult kõige suurema kasvu valdkonnad 2018. aasta eelarves on majandus ehk peamiselt teedeehitus ja transport, aga ka põllumajanduse ja ettevõtluse toetamine ligi 300 miljonit. Tervishoidu lisandub ligi 150 miljonit, mis tuleb nii sotsiaalmaksu laekumise kasvust kui ka lisasummadest, mis edaspidi laekuvad haigekassale pensionäride eest. Haridusse lisandub üle 120 miljoni euro, mille sees on nii kulud õpetajate palga tõstmiseks kui ka teadus- ja arendustegevuse kulude taseme hoidmiseks. Sotsiaalne kaitse saab juurde 100 miljonit, mis kulub peamiselt pensionide ja peretoetuste suurendamiseks ja suurte perede toetuste suurendamiseks 500 euroni kuus, aga ka paljude teiste vähekindlustatud sihtgruppide abistamiseks ja tööturule aitamiseks. Riigikaitse kulud kasvavad koos SKT kasvuga. Sellesse valdkonda lisanduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud ja riigikaitse strateegilised investeeringud.
Kui vaadata kasvusid protsentidena, siis kokku võttes kasvavad eri põhjustel kõigi valdkondade eelarved. Ütlen kohe, et ega eelarves kahe aasta numbrite ja protsendiliste kasvude võrdlemine kuigi head pilti ei anna, sest mõnel aastal tehakse investeeringuid ja viiakse europrojekte ellu ühes valdkonnas, mõnel aastal teises valdkonnas.
Paari sõnaga ka inimestest, kes riigilt palka saavad. Valitsussektoris oli 2016. aastal 117 000 töötajat ning ca 54 000 töötajat saab palka riigieelarve kaudu. Alates 2014. aastast on valitsussektori töötajate arv vähenenud veidi üle 2000 töötaja võrra.
Austatud Riigikogu liikmed! Lõpetuseks toon välja mõned reformid ja sammud, mis aitavad meie riiki efektiivsemaks teha ja ergutavad majandust. Kõigepealt, aastakümneid ühiskonnas oodatud ja mitmes koalitsioonis kavandatud ja nüüdseks ellu viidud haldusreform. Teiseks, maksuvaba tulu määra tõstmine 500 euroni. Kolmandaks, vanemahüvitise, toimetulekutoetuse ja töövõimetusreform ning mitmed maksumuudatused alates maksulahendustest, mis puudutavad küpsete ettevõtete dividende, ja lõpetades ettevõtluskontoga.
Austatud Riigikogu liikmed! See eelarve toetab meie majanduse ja julgeoleku, samuti perede heaolu kasvu. Riigi majandus on 2018. aasta lõpus heas korras. Aitäh ja palun teil eelnõu toetada!

Aseesimees Enn Eesmaa

Paljudel Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole, kuid paljudel on. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma ei jõua teie kõnet kuulates ära imestada. Te tulete meie ette defitsiidis eelarvega – sel ajal, kui majandus on kasvufaasis – ja siis, just nagu selle õigustamiseks hakkate ette lugema vigu, mida valitsused just nagu on teinud aastail 2005, 2007 ja 2014. Härra minister, aastatel 2005–2007 me kogusime reserve, teie tühjendate reserve. Peaminister ütles siin, et oh, me võtame järgmisel aastal ainult 86 miljonit eurot reservidest. Härra minister, aastal 2019 on tänase teadmise kohaselt vaja reservist võtta 220 miljonit eurot. Ma arvan, et see arv on teile teada. Te ütlesite, et viite nii kiiresti kui võimalik eelarve tasakaalu. Miks te meid eksitate? See 220 miljonit reservist aastal 2019 ei ole kooskõlas teie jutuga.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kui me läheme nüüd ajas tagasi, nagu tegi hea endine kolleeg, siis on huvitav, et aastatel 2005–2008 oli riigieelarve struktuurses defitsiidis – mitte 0,25% ulatuses, millest me täna räägime ja mille peale läheb kogu aur, vaid keskmiselt 2% ringis. 2008. aastal oli see näitaja isegi 5,1%, mis on umbes 700 miljonit. Ma täpselt ei tea, kui suur oli siis SKT. Praegu me oleme struktuurses defitsiidis 0,25% ulatuses, mis rahas tähendab umbes 61 miljonit eurot. Siis, kui oli vaja jahutada majandust, seda ei tehtud. See on tagantjärele tarkus, see ei ole etteheide. See on lihtsalt viide, et struktuurse tasakaalu argument ei ole võib-olla kõige õnnestunum. Kui ma olin Luxembourgis rahandusministrite koosolekul ehk ECOFIN-i istungil, siis rääkis Prantsuse minister just sellestsamast murest. 2013. aastal heideti neile ette, et eelarve on rohkem kui 3% ulatuses struktuurses miinuses, kolm-neli aastat hiljem tuli aga välja, et tegelikult oli miinust 1%. See on teatud probleem. Eelarve tasakaal on ühtepidi nõue, mida tuleb täita, aga samas see tasakaal kõigub paratamatult ja nii pole see reegel kuigi selge. Kui me räägime reservidest, siis tegelikult võib öelda, et stabiilsusreserv kasvab. Ma arvan, et tänaseks on muutunud ka see, et reservide hoidmine on kulu. Kui varem oli sealt välja laenates võimalik tulu teenida, siis praegu me teenime sealt miinust.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Te tutvustasite üsna põhjalikult seda eelarvet, aga minu küsimus puudutab niisugust asja. Kuidas järgmise aasta riigieelarve järgib Eesti inimeste õigust olla regiooniti võrdselt ja õiglaselt koheldud? Palun nimetage mõned iseloomulikud võrdlusandmed kas või maakonniti!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma täpselt ei saanud aru, mis võrdlusandmeid te soovite. Aga näiteks see, et õpetajate palgad kasvavad ja et konstaableid tuleb juurde üle Eesti, et päästeametnike palgad kasvavad, aitab ehk nende puuduse probleemi vähendada. See on iseenesest meede selles suunas.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kui ma õigesti mäletan, siis eelarve seletuskirjast näeb, et järgmiseks aastaks on prognoositud alkoholiaktsiisi laekumist 341 miljonit eurot. Möödunud nädalal selgus, et konjunktuuriinstituudi arvates on ministeerium mööda pannud 80 miljoni euroga: laekumist peaks tulema 80 miljonit vähem, kui Rahandusministeeriumi analüütikud on prognoosinud. Ma põimin selle küsimuse oma küsimusega eelmise päevakorrapunkti arutelul. Selle eelarve koostamise juures olete te ministrina isiklikult olnud ja valitsus on selle konsensusega Riigikokku saatnud. Kui juhtub, et konjunktuuriinstituudil on õigus ja järgmise aasta lõpuks ongi 80 miljonit eurot vähem laekunud, kui Rahandusministeerium prognoosis, siis mida te teete? Kas te lasete mõne analüütiku lahti või võtate ise ka vastutuse, et juhtus apsakas ja panite mööda ligi 100 miljoni euroga?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ütlesin eelmise päevakorrapunkti arutelul ja ütlen ka praegu, et me jälgime seda olukorda pidevalt  ja asi kindlasti nii kaugele ei lähe, et me järgmise aasta lõpus avastame, et ohoo, kust see 80-miljoniline auk järsku tuli. 2018. aasta eelarves on arvestatud viimase prognoosiga, mille kohaselt järgmine aasta laekub tänu aktsiisitõusule riigieelarvesse umbes 58 miljonit eurot rohkem kui ilma aktsiisitõusuta. Täna ma lähtun sellest prognoosist. Ma ei hakka ütlema, kas ma arvan, et see sada protsenti täitub või mitte. Kui tekivad väikesed kõrvalekalded ühes või teises suunas, siis see ei ole probleem. Aga kui viga paistab tulevat suurem, siis peame kindlasti reageerima varem kui järgmise aasta lõpus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Eelmine minister pidi kuulma kriitikat, et eelarve eelnõu ei ole Riigikogu tavaliikmele loetav. Olen ka täna sunnitud küsima detailseid küsimusi, millele ma eeldan ikkagi sisulisi vastuseid. Silma jäi jälle Keskkonnaministeeriumi haldusala. Eilses Delfis oli uudis, et Eesti Kaardikeskus suletakse ja nende selleaastane dividenditulu on 9800 eurot. Millegipärast on seletuskirjas toodud, et sellel aastal on see dividenditasu 10 000 eurot. Kuhu jääb see 200 eurot ja miks üldise arvuna näidatakse hoopis 25 000 eurot? Delfi artiklist ei tulnud ka välja, mis kuupäeval Eesti Kaardikeskus suletakse ja kas selle sulgemisega on ka seotud lisakohustused.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! See on nüüd küll teema, mille puhul ma jään nii detailsele küsimusele detailse vastuse võlgu. Ma hea meelega lasen teile selle vastuse saata. Aga kui teie küsimuse sissejuhatuse juurde tulla, siis eesmärk on tõepoolest seletuskiri iga aastaga järjest loetavamaks teha. Ma loodan, et see eelarve on juba paremini arusaadav kui varasemad.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Te kasutasite paar korda seda väljendit, et eelarve on peaaegu tasakaalus. Ja siis arutlesite selle üle, et kui kaugel on see piir, millest alates tuleb hakata kasvu jahutama, ja leidsite, et see piir nagu päris käes veel ei ole. Nüüd, julgustatuna sellisest sümpaatsest aususest, millega te eelmise päevakorrapunkti arutelul küsimusele vastasite, ma küsin nii: kas me ei võiks koos astuda ühe niisuguse enneolematu sammu Eesti poliitika ajaloos, et opositsioon teeks koos ministriga selle asja ses mõttes korda, et leiaks need 61 miljonit ja viiks eelarve tasakaalu? Mis on teie meelest need kohad – ma arvan, et need tuleb leida just nimelt riigi keskaparaadi seest –, kus me saaksime selle kokkuhoiu teha?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Suures plaanis võib öelda nii, et me oleme miinuses strateegiliste investeeringute summa võrra. Nominaalsest tasakaalust on puudu 36 miljonit ehk 0,1% SKT-st, mis on näiteks täpne õpetajate palga tõstmise summa. Eks see ongi nüüd teie, Riigikogu liikmete võimalus kaasa rääkida ja ettepanekuid teha. Vabariigi Valitsus on eelarve sellisel kujul teile esitanud ja ma väga loodan teie heale tööle. Kui te kokkuhoiukohad leiate, siis miks mitte, kui Riigikogu enamus seda toetab.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Anne Sulling!

Anne Sulling

Aitäh, hea eesistuja! Hea rahandusminister! Riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja leheküljel 68 öeldakse, et teaduse programmipõhise eelarvestamise alus on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia "Teadmistepõhine Eesti 2014–2020". Teatavasti näeb see strateegia ette, et aastaks 2020 suurendatakse avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osakaal 1%-ni SKT-st. See põhimõte ei kattu riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirja leheküljel 31 tooduga, kus on öeldud, et aastani 2021 kavandatakse teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasvu vähemalt SKT kasvuga samas tempos. See tähendab, et teadus- ja arendustegevuse kulutused jäävad järgmise nelja aasta jooksul suurusjärku 0,8% SKT-st. Minu küsimus on: kuidas te põhjendate loobumist eesmärgist suurendada teadus- ja arendustegevuse kulutused 1%-ni SKT-st aastaks 2020?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Valitsuse eesmärk on kindlasti liikuda selles suunas ja selleks otstarbeks on ka 2018. aasta eelarves lisavahendid eraldatud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt minister! Ma püüan mõista seda olukorda, et Eesti Panga president ja eelarvenõukogu on lähtudes rahvusvahelisest ekspertiisist ja kogemustest väga selgelt välja öelnud, et siis, kui majandus kasvab, peaks valitsus tegema ülejäägiga eelarve. Te üritate küll nende miljonitega pisendada seda puudujääki, aga te jätate vist teadlikult mainimata, et riik tõesti kavatseb järgmine aasta võtta näiteks sadamast superdividende, siis see raha ei lähe mitte reservi, vaid sõna otseses mõttes jooksvate kulude katteks. Neid miine, mis eelarves sees on, on tegelikult palju rohkem kui see tasakaalu puudujääk, mida te üritate ilmselgelt pisendada. Öelge palun, auväärt minister, miks te seda teete!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma ei saa teist selles mõttes hästi aru, et kui riik võtab oma äriühingutest dividende, siis miks ta peaks ennast selle juures halvasti tundma. 

Aseesimees Enn Eesmaa

Helmut Hallemaa.

Helmut Hallemaa

Aitäh, eesistuja! Austatud minister! Ma jagan teie seisukohta, et tegemist on kindlasti positiivse riigieelarve eelnõuga, ja loodan, et see muutub seaduseks. Maksude maksmine ei meeldi meile kellelegi. Sellega ma olen ka päri. Aga minu küsimus on koalitsioonilepingus kokku lepitud panditulumaksu ärajäämise kohta. Kindlasti on see positiivne, aga siis, kui see ettepanek kevadel koalitsioonile tehti ja koalitsioonis kokku lepiti, oli juttu, et see probleem, et välispangad ja muud suurkorporatsioonid viivad raha välja, lahendatakse teiste abinõudega. Kas on lõplikult kokku lepitud, millised on need abinõud, millega me seda probleemi kavatseme leevendada?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Mul on rõõm või õnn olla see rahandusminister, kes kevadel maksutõusude plaanide koostamise juures ei olnud. Ma mõtlen makse üldse, mitte ainult seda üht. Sellepärast ma ei tea ka konkreetselt neid kokkuleppeid ja neid plaane. Ma tean seda, et seda maksu valitsus arutanud ei ole, ja tean ka seda, et põhimõtteliselt on antud lubadusi, et ei viida nii palju vahendeid riigist välja.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Krista Aru!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud härra minister! Teadus- ja arendustegevus ei ole selle valitsuskoalitsiooni ega kahjuks ka mitte järgmise eelarve prioriteet. Kuid te olete ka ettevõtja. Millised on teie arvates võimalused edasi minna, kui ei kasutata teadustööd ja innovatsiooni ning arendust ettevõtluse arendamiseks? Milliste meetmete abil riigieelarve turgutab tänapäevast ettevõtlust, mis peab ju kogu riigi majandust edasi viima?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Minu arust valitsus toetab praegu teaduspõhist ettevõtlust ja innovatsiooni. Ettevõtlusministri haldusalas on palju sellealaseid aktiviteete. Kui ma kohtusin Euroopa Liidu volinikuga teaduse ja innovatsiooni alal, siis sain üllatusega teada, et Eesti on saanud kolme aasta jooksul üle 70 miljoni euro selle valdkonna arendamiseks. Ma loodan väga, et need investeeringud on õigesse kohta läinud ja aitavad meil SKT-d suurendada.

Aseesimees Enn Eesmaa

Arto Aas.

Arto Aas

Aitäh! Austatud minister! Pöördun veel kord tagasi nende murede juurde, millele Eesti Pank on tähelepanu juhtinud. Üks on kindlasti see, et valitsus suurendab oma vastutustundetu eelarvepoliitikaga majanduse tsüklilisust. Nüüd, kui Euroopa Liidu vahendid on jõudmas reaalmajandusse – ettevalmistustöö ja hangete läbiviimine on jõudnud sinnamaale, et väga palju korraga hakatakse ehitama –, paneb valitsus veel sinna raha juurde. See teeb hanked kindlasti kallimaks, on probleeme tööjõu ja kvaliteediga, aga valitsus ignoreerib seda, kütab raha juurde. Mõne aasta pärast võib tulla ränk kukkumine. Seda suurem demagoogia tundub olevat, kui 10 miljardi eest tehakse ükskõik mida, aga just selle tasakaalust puudujääva summa ulatuses tehakse strateegilisi investeeringuid. Küsimus: miks on selline pisut lühinägelik käitumine teile kui muidu mõistlikule ja ettevõtja taustaga inimesele aktsepteeritav?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma tõesti ei saa aru, miks ei tehtud osa investeeringuid siis, kui ehitusturg oli madalseisus, inimestel ei olnud tööd, paljud pidid Soome tööle minema, nii et pered läksid lõhki. Ma ei oska öelda, milline lahendus siin vastutustundetum on.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Maris Lauri!

Maris Lauri

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ettevõtjana te kindlasti teate, et kohustused ehk siis võlad ei anna ettevõtte seisust kogupilti. Oluline on ka see, millised on ettevõtte varad. Kui me nüüd vaatame riigi varasid ja riigi kohustusi, siis me näeme, et kuigi võlad on hakanud tasapisi justkui vähenema, on varade vähenemine olnud nii kiire, et netokohustuste hulk kasvab enam kui kaks korda. Kui ettevõtetega juhtuks sama, siis võlausaldajad muutuksid eriti tähelepanelikuks ja eriti kurjaks, nii et laenu enam ei antaks. Halvimal juhul võetaks kogu olukord kontrolli alla. Kuidas teie riigi seisu praegu kommenteeriksite?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma kommenteerin niimoodi, nagu OECD juht kommenteeris seda kõigile rahandusministritele, kui oli mitteametlik ECOFIN-i koosolek siin Tallinnas: "Vaadake Eestit, võtke eeskuju! Nende riigivõlg on alla 10% SKT-st ja minu soovitus neile on: turgutage majandust, investeerige rohkem majandusse!" Mina ei ütle, et me peame majandust liigselt stimuleerima, andsin lihtsalt ühe väga mõjuka organisatsiooni soovituse praegu edasi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Liina Kersna, palun!

Liina Kersna

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Loen tuleva aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjast, et valitsuse prioriteet on Eesti väljaviimine majandusseisakust. Minu teada on majandusseisak siis, kui majanduskasv on kusagil nulli lähedal. Teise kvartali majanduskasv oli 5,7%. Kuidas te seda kommenteerite?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma kommenteerin seda nii, nagu paljud ettevõtjad, ettevõtete omanikud on seda kommenteerinud. Kui sa eelmisest majanduskriisist peale oled siiamaani vindunud – see on võib-olla küll liiga karmilt öeldud, kindlasti osal läheb paremini –, kui sul sisulist kasvu ei ole, nõudlust ei ole, siis paljudel on kadunud isu ettevõtlusega tegeleda. Nagu ehitussektoris oli: paljud inimesed läksid Eestist minema, sest tööd ei olnud. Kui te vaatate poode, siis on nii, et kui uus kaup tuleb letti, siis algab selle müük kohe allahindlusega. Selline on olnud meie majanduse tegelik olukord. Suures osas on see nii olnud meie naabrite, ekspordipartnerite nigela majandusolukorra tõttu. Sellepärast ongi see diskussioon laiem. Kui tänavu teises kvartalis läks seis natukene paremaks, kui paljud ettevõtjad said vaid natukene hingamisruumi juurde, siis nendele mõjub jutt buumist ja sellest, et nüüd hakkame jahutama, väga arusaamatuna.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aivar Sõerd, teine küsimus.

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Eelmiste valitsuste vigade otsimine on teist ikka äärmiselt kohatu. Aastatel 2005–2007 ei olnud struktuurse tasakaalu mõistet olemaski. Nominaalselt olime tookord ülejäägis, ja väga suures ülejäägis: 6 miljardit krooni oli ülejääk. Teie olete nominaalses miinuses. Toonast nominaalset ülejääki, seda 2,5% SKT-st, pole keegi vaidlustanud. Nii et ma küsin: miks te eksitate? Teiseks ma küsin nii: kuidas te ikkagi nii kiiresti kui võimalik – nõnda te ütlesite – viite eelarve tasakaalu? Kui teil järgmine aasta on vaja reservist võtta 26 miljonit eurot, siis aastal 2019 on juba vaja 220 miljonit eurot. Need on Rahandusministeeriumi ametlikud andmed. Ma eeldan, et te olete nendega kursis.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ei maksa pahandada. Ma pean siin igasugustele küsimustele vastama ja kuulama ka juttu, mis mulle ei meeldi. Aga ma rääkisin faktidest. See ei olnud selles mõttes kriitika. Ent eks igaüks võtab seda, kuidas soovib. Pigem oli see selgitus. Täna me räägime riigieelarve defitsiidist 0,25% ulatuses. Kunagi meil jah need reeglid ei kehtinud, aga neid näitajaid on mõõdetud, nagu mina olen aru saanud, ka varem. Need on faktid. See on see teema. Jah, nominaalselt oli riigieelarve plussis, selles mõttes pole hullu midagi. Seda ma olengi rääkinud. Lihtsalt siin läheb kogu aur sellest 0,25%-lisest defitsiidist rääkimisele. Nii see kahjuks on. See ongi vastus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Peeter Ernits.

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Võtame kaks ametit: vangivalvur ja hooldekodu töötaja. Avaliku teenistuse ülevaates tõi teie kolleeg Aab eelmine nädal välja sellised faktid. Kui keskmine vahe Soome ja Eesti palga vahel on kaks korda, siis kõige suurem palgavahe on hooldustöötajatel: kolm korda. Kõige lähemal Soome tasemele on avalikus teenistuses vangivalvurid: palgavahe 1,3 korda. Seejuures, muuseas, hooldajad on isegi vaeses Lätis oma palkadega paremas seisus kui meie omad. Nüüd ma loen siit, et vangivalvurite palk tõuseb järgmine aasta 1,9%. Nad on niigi juba Soome tasemele lähedal. Aga kui palju tõuseb palk hooldajatel, sotsiaalhoolekandes töötavatel inimestel, kes on kõige rohkem Soome palgatasemest maas?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Rahandusminister inimestele palka ei maksa. Palgafondide ettepanekud eelarvesse tulevad suurel määral valdkonnaministrite käest. Hooldustöötajad said minu meelest 4,5% palgafondi juurde. Kasv on minu arust selles suurusjärgus. Ma detaile tõesti ei tea, seda peab valdkonnaministri käest küsima. Kui soovite, saab vastuse teile kirjalikult hiljem saata.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Aitäh! Huvitav, aga kurb on teid kuulata. Te arvate, et te peate lihtsalt ruumi sõnadega täitma, aga iga teie sõna näitab, et ega te täpselt ei tea, millest räägite. Säärased juhuslikud teadmistekillud tekitavad ikka paraja segapudru. Proovige palun defineerida, mis asi on struktuurne tasakaal! Miks see kasutusele võeti ja kuidas see suhestub eri eelarvete tasakaaludega viimase kümne aasta jooksul? Mis tähendus tal on eelmiste eelarvete seisude hindamisel? Ja üldse, miks te toote neid näiteid minevikust?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Definitsioone ma siin küll praegu ei plaani ette kandma hakata. Neid saab igaüks ise vaadata, kui ta neid ei tea.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Ammas.

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Te tulete erasektorist ja ma söandan oletada, et teil on oma ettevõtjatest kolleegidega elu jooksul tulnud ette vestlusi, kus te olete arutanud, et riigisektoris töötab võrreldes erasektoriga liiga palju inimesi ja nende töötajate arvu tuleks kärpida. Nüüd te olete minister. Kas teie vaatenurk on muutunud? Te ütlesite siin mõnikümmend minutit tagasi teatava rahuloluga, et tervelt 2000 inimest on riigisektoris vähemaks jäänud. Ma ei saanud päris täpselt aru, kas see on teie arvates vähe või palju. Kas te nüüd olete teistsugusel seisukohal ja arvate, et avalikku sektorit ei saaks enam palju jõulisemalt kärpida?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Filosoofiliselt arutades on jah hea öelda, et kõiges on süüdi ülepaisutatud avalik sektor, inimesed võiksid seal efektiivsemalt tööd teha ja nii edasi. Kui ma selles sektoris nii sees ei olnud, siis mul oli ka selline arusaam. Kindlasti ongi töölõike, mida annab efektiivistada, aga ma näen, et ministeeriumide koosseisud on juba võrdlemisi optimaalsed ja need sisemised ressursid, mida kasutades on palka tõstetud, et olla tööjõuturul konkurentsivõimeline, hakkavad otsa saama. Ma näen praegu ministeeriumides probleeme, mis neile enne võõrad olid, aga mis erasektoris on ammu aktuaalsed: väga keeruline on häid töötajaid leida. Praegu ma näen, et sama mure on avalikus sektoris. Kokku võttes võib öelda, et kindlasti on veel arenguruumi, aga mõnes valdkonnas on personali koondamise piir kätte jõudnud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külliki Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Jätkan eelmise päevakorrapunkti arutelul tõstatatud küsimust, mis puudutas võimalust võõrandada oluliste looduskaitseliste piirangutega maa riigile. Jah, selle eelarve eelnõu seletuskirja alusel suurenevad järgmisel aastal need summad kuni 4,1 miljonini. 2015. aastal, kui me seda ettevõtmist alustasime, oli eelarves selleks ainult 0,8 miljonit eurot. Samas on 1. oktoobri seisuga menetlemata 177 avaldust, mis oleks võimalik rahuldada ehk circa nelja aastaga. Ja selles rehkenduses pole arvestatud sellega, et neid avaldusi tuleb jooksvalt juurde. Kas on olemas poliitiline garantii, et nelja aasta jooksul on tõesti võimalik see põhiseaduse riive kõrvaldada?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! See on valitsuskoalitsioonile oluline teema ja järgmise aasta eelarvest me eraldasime looduskaitseliste piirangutega maade omandamiseks 4,1 miljonit eurot. See kiirendab seda protsessi ja loodame püsida ajagraafikus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Anne Sulling, palun!

Anne Sulling

Aitäh, hea eesistuja! Hea rahandusminister! Kümme aastat tagasi seati Euroopa Kaitseagentuuris ministrite tasandil eesmärgiks, et liikmesriigid võiksid eraldada kaitsevaldkonnas teadus- ja arendustegevuseks 2% kaitsekulutustest. See tähendaks, et Eesti võiks eraldada kaitsekulutustest 9,5 miljonit eurot teadus- ja arendustegevuseks. Miks on riigieelarve seaduse eelnõus plaanitud kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevuseks kulutada vaid 687 000 eurot, mis on üle kümne korra vähem, kui Euroopa Kaitseagentuuris eesmärgiks on seatud?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma ei oska sellele küsimusele vastata. Saan lihtsalt öelda, et me küsime valdkonnaministri käest järele ja saadame teile selle vastuse.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Urve Tiidus!

Urve Tiidus

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Eelmise päevakorrapunkti arutelul te ütlesite, et aktsiisitõusud on üle piiri läinud. Kuna stenogrammi loetakse võib-olla ka 10 või 20 aasta pärast, küsin selle kohta uuesti. Riigieelarve tulude osas on kirjas, et alkoholiaktsiisi laekub enam 43,6%, mis võrdub umbes 100 miljoni euroga. Tegelik ostukäitumine ja suur poolehoid Läti vastu teeb selle laekumise suhtes väga skeptiliseks. Paradoksaalne on veel see, et tegelikult on Vabariigi Valitsuse eesmärk ju joomist Eestis vähendada. Te tundute täna olevat selline napisõnaline realist. Kas te annaksite hinnangu, kui suure summa võrra võib seda aktsiisi vähem laekuda?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Nii palju kui mina nendest prognoosidest olen aru saanud, on 2017. aastal piirikaubanduse mõju eelarvele hinnanguliselt 31 miljonit eurot. Vabandust, see arv puudutab kütuseoste! Maksuraha, mis meil piirikaubanduse tõttu saamata jääb – seal hulgas on ka käibemaks –, on 2017. aastal 53 miljonit ja 2018. aastal hinnanguliselt 74 miljonit eurot. Samas eeldatakse, et samal ajal maksulaekumised kasvavad.

Aseesimees Enn Eesmaa

Urmas Kruuse.

Urmas Kruuse

Aitäh, istungi juhataja! Väga auväärt minister! Oma eelmises vastuses te viitasite, et ma nagu oleks pahane superdividendide väljavõtmise pärast. Ma lihtsalt tahtsin seda seost mõista: kui majandus kasvab ja tulud kasvavad, siis võiks ju tulude abil reserve täiendada. Kas valitsusel ei oleks olnud mõistlik neid superdividende just reservi panna? Lisaks on siin saalis nagu mingi kakofoonia tekkinud. Teie auväärt kolleeg Urve Palo ütles siin, kui ta kommenteeris seda, et EAS-i raha majade keskkonnasäästlikumaks muutmiseks on otsas, et ega me ei saa sinna raha juurde panna, sellepärast et ehituses on buum. Teie suust ma kuulen, et ehituses mingit buumi ei ole. Kes teist valetab või kes on ebakompetentne?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ehituses on jah hinnad tõusnud. Aga ma rääkisin üldiselt. Kui vaadata pikemat majandustsüklit, siis me ei saa rääkida buumist. Ongi kõik.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Maris Lauri!

Maris Lauri

Aitäh! Hea rahandusminister! Ma kuulan teid ja imestan. Te väitsite eelmises vastuses, et meil ei ole buumi, kuigi enamik analüütikuid ütleb, et asi ikkagi kisub väga tugevalt sinnapoole. Aga ma ei taha sellest rääkida. Loodan, et te nüüd mu küsimusele vastate – eelmisele küsimusele te ei vastanud. Mu küsimus ei puudutanud mitte võlga, vaid puudutas varasid ehk reserve, mis on planeeritud väga kiiresti vähenema. Kui ettevõtetes selline asi juhtub, siis igaühel tekib mure. Kui varade pool teie bilansis kiiresti väheneb, siis see on väga riskantne. Ettevõtjana te peaksite seda teadma. Miks te riigi puhul sellist varade kiiret vähenemist aktsepteerite? 

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma täpsustan, et stabiliseerimisreserv kasvab ja likviidsusreservi me kasutame jooksvaks finantsjuhtimiseks. Jah, selles mõttes on teil õigus. Ega mul siia midagi lisada ei olegi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! See, et Eesti teadlased toovad projektide raames Euroopa raha siia Eestisse, on võimalik tegelikult tänu sellele, et 20 või 25 aastat tagasi langetati õigeid otsuseid. Kuid ma ei ole kindlasti teiega nõus, et järgmise aasta eelarves kajastub teadus- ja arendustegevuse prioriteetsus. Palun nimetage, millised on konkreetsed hoovad või meetmed, mis tõestavad seda, et teadus- ja arendustegevus on järgmisel aastal ka üks valitsuse prioriteete!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, on meie valitsuse üks prioriteet teadusarendus ja teadus sai 2018. aasta eelarves raha juurde 14,9 miljonit eurot. Ma tõesti ei tea detailselt, kuidas nad seda kasutavad. Seda oleks teil olnud hea võimalus küsida ettevõtlusministri käest, kui oli temaga kohtumine. Aga igal juhul on see prioriteet.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Liina Kersna!

Liina Kersna

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Vaatasin, et 27. septembril on valitsus heaks kiitnud tuleva aasta riigieelarve koos seletuskirjaga, mis ütleb, et riigieelarve prioriteet on Eesti majandusseisakust väljatoomine. Ma küsin ikkagi üle: kas valitsuse meelest on 5,7%-line majanduskasv majandusseisak?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kindlasti ei ole. Seisakuks võib-olla sai pidada olukorda, mis enne seda oli.

Aseesimees Enn Eesmaa

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on haigekassa valdkonna kohta. Valitsus on astunud väga tähtsa ja suure sammu, millega suunatakse täiendavaid vahendeid mittetöötavate pensionäride eest riigieelarve kaudu haigekassasse. Järgmisel aastal peaks sellest tulusid olema 89 miljonit eurot. Kui lugeda eelarve seletuskirja, saame aru, et vahendeid lisatakse juurde 36,78 miljonit eurot. On väga selgelt kirjas, et see on lisaraha. Minu küsimus on selline: kui lisanduvaid tulusid on prognoosi kohaselt 89 miljonit, aga haigekassa eelarvesse jõuab 36,78, siis millisele eelarvereale see ülejäänud raha liigub?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! 2018. aastal maksab riik täiendavalt haigekassa eelarvesse 91,3 miljonit eurot, mis moodustab 7% mittetöötavate vanaduspensionäride pensionist. Lisanduva tulu abil peab haigekassa hakkama katma osa seni riigieelarvest rahastatavaid teenuseid 54,56 miljoni euro ulatuses. Need on siis kiirabiteenus, hambaravitoetus, täiendav ravimihüvitis, perearstide asenduse tasu, viljatusravikulude hüvitamine. Teenused otsustati haigekassasse üle viia tervisesüsteemi rahastamise fragmenteerituse vähendamiseks ja tõhususe suurendamiseks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Igor Gräzin.

Igor Gräzin

Austatud ettekandja! 28. septembril kell 12.29 tuli uudistesse üks teade. Rahandusministeerium ütles, et uue eelarve kulude ja investeeringute summa on 10,6 miljardit eurot, tulude summa 10,3 miljardit eurot. Kuidas ma ka ei rehkenda, vahe on 300 miljonit. Samas ütleb rahandusminister, et nominaalne miinus on 36 miljonit. Vahe on kümnekordne! Kas võib olla tegemist sellega, et rahandusministril on aritmeetikaga raskusi? Kuidas selline asi sai juhtuda? 300 ja 30 – see on kümnekordne vahe! Kusjuures need on sinu enda ministeeriumi, sinu enda numbrid. Ma ei võta neid laest.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Eks mul endal olid needsamad küsimused ja ma saan aru, et neid on ka enne siin saalis küsitud. Aga see vahe tuleb sellest, et riigieelarve struktuurne tasakaal, nagu riigieelarve seadus seda nõuab ja nagu Euroopa Komisjon ja Statistikaamet seda arvutavad, on järgmisel aastal miinus 0,25% SKT-st. Vastavalt seadusele jälgime me ka valitsussektori, mitte üksnes riigieelarve tasakaalu. Kokku liidetakse riigi, omavalitsuste, haigekassa ja töötukassa ja muud tasakaalud. Lisaks tulevad vahed sisse metoodikate erinevuste tõttu: riigieelarve aluseks olevad reeglid ja Statistikaameti metoodika, millega eelarve tasakaalu hinnatakse, on veidi erinevad. See on vastus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jürgen Ligi.

Jürgen Ligi

Aitäh! Tegelikult on päris ehmatav, et te ei suuda defineerida struktuurset tasakaalu ja kõigi oma vastustega tõestate, et te tegelikult ei saa aru, miks selline näitaja üldse kasutusel on. Proovin küsida teie enda sõnavara kasutades: kuidas te defineeriksite majanduse jõulist jahutamist, mille kohta te ütlesite, et selleks ei ole veel õige aeg? Ja kuidas see suhestub eelarvenõukogu esimehe hinnanguga, et te kallate lõkkesse bensiini? Kas see on see jõuline jahutamine, milleks ei ole veel aeg?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Hinnatakse struktuurse tasakaalu juures seda lõhet. Rahandusministeerium eeldab praegu, et me oleme sisuliselt tasakaalu lähedal ja natuke üle jätkusuutliku taseme. Tegelikult oleneb sellest potentsiaalist ka hinnang eelmiste aastate majandusolukorrale. Me tegelikult täna ei tea, kus me sellel teel oleme. Võib juhtuda, et paar aastat hiljem leitakse, et meie potentsiaal oli suurem. Ehk seda potentsiaali tagantjärele suurendatakse ja see tähendab seda, et meil tegelikult struktuurset miinust ei olnudki.

Aseesimees Enn Eesmaa

Raivo Põldaru.

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Hea minister! Lugedes viimaste aastate riigieelarve eelnõude seletuskirju, näeme enamjaolt, et ministeeriumides ja nende allasutustes palgad tõusevad umbes 7%. Te küll mainisite, et need ei ole tõusnud pikka aega, aga igalt poolt võib seda leida. Mul olid mõlemad seletuskirjad laual, panin need eest ära. Aga minu jutu mõte on selles, et midagi on meil planeerimistega vist viltu. Meil on vabad kohad ja tänu sellele tõstetakse palku, tõstetakse majandamiskulusid ümber. On ju selgunud, et vabu kohti on ministeeriumides pidevalt ja neid hoitaksegi selle jaoks, et palku tõsta. Või mis te arvate? Midagi on viltu. Kui mina omal ajal juhtisin üht riigieelarvelist asutust, siis ma ei saanud kuidagi muude kulude lahtrist palkade lahtrisse midagi ümber tõsta.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Eks selle koha pealt on teil tõesti õigus, et on selline võimalus, on selline lõtk sees. On palgafondid ja nende piires annab töötasusid tõsta. Aga see lõtk on aastatega vähenenud ja need varud, mille arvel palka headel inimestel tõsta, on otsas. See võimalus on kadumas. Sellepärast ongi täna üle riigi 2,5% palgafondi suurendatud. Ministrid saavad mõelda, kellele oma valdkonnas selle palgafondi piires teha suurem palgatõus ja kellele väiksem.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Ammas.

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Palun räägime pisut RKAS-ist, Riigi Kinnisvara AS-ist. Mõni aeg tagasi oli pressiteadetest lugeda, et arutletakse selle üle, kas see peaks tingimata olema äriühing või sobiks mingi muu juriidiline vorm. Sellele küsimusele on tähelepanu juhtinud ka Riigikontroll. On arutletud selle üle, et need kulud ei tohiks pidevalt kasvada. Aga kui eelarvet sirvida, siis sealt tuleb peaaegu iga ministeeriumi puhul välja, et RKAS-ile minevad vahendid kasvavad järjest. Milline on RKAS-i analüüsimise hetkeseis ja milline on selle institutsiooni tulevik?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! See teema kuulub rohkem minu kolleegi Jaak Aabi töövaldkonda. Seal tuleb võib-olla tõesti see vahe sisse, et kuna siiamaani ei ole mõne ministeeriumi jooksvate kulude sees olnud kulusid investeeringutele, nad pole näinud amortisatsiooninumbrit, siis on jäänud mulje, et kulud on väga väiksed. Aga nüüd saabki RKAS-i kaudu teada tegelikud kulud ja see võib mõnele inimesele ehmatav tunduda. Ent see peaks kajastama reaalset pilti. RKAS-i on spetsialistid koondunud just selle eesmärgiga, et efektiivsust suurendada, et need kulud ei oleks ülepaisutatud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Laine Randjärv!

Laine Randjärv

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister! Minul on küsimus kultuuri valdkonnast. Loen seletuskirjast, et aastal 2018 käivitatakse programm, et toetada olulise majandusliku mõjuga rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. Kindlasti on see väga teretulnud ja kaua oodatud toetus. Aga mida täpsemalt selle all mõeldakse? Planeeritud on eraldada 2 miljonit eurot. See on väga suur, kopsakas rahanumber, kultuuri valdkonna jaoks eriti. Kas näiteks festivali Europa Cantat – see on rahvusvaheline üritus, mis toimub järgmisel suvel Eestis ja kuhu sõidab välismaalt kohale 3500 osavõtjat – saab ka selle meetme raames toetatud?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Mina rahandusministrina ei otsusta, kes selle meetme raames toetatud saab. Selle meetme mõte on olnud selles, et Eestis saaks korraldada suuri üritusi, mille organiseerimine on väga kulukas, aga mis teiselt poolt toovad Eesti riigi majandusele ehk otsest tulu. Seda meedet hindab eraldi komisjon, kes analüüsib, kas see projekt toob ligi poolteist korda rohkem riigieelarvele tulu, kui on asjaomane kulu. See on nagu see raamistik. Praegu töötatakse välja kontseptsiooni – või on see juba välja töötatud, ma täpselt ei tea –, mille alusel täpselt hindama hakatakse. Kui mõni selline projekt tekib, siis on see väga hea. Selline võimalus vähemalt luuakse.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Keit Pentus-Rosimannus!

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Eelmise punkti arutelul ja ka praegu vastates te olete proovinud jätta muljet, et te olete väga mures kogu selle maksuvurri pärast, eelarve tasakaalu korstnasse kirjutamise pärast, headel aegadel massiivse kulutamise pärast, mille Keskerakonna juhitav valitsus käima pannud on. Aga te olete Eesti Vabariigi rahandusminister. Te peaksite olema kõige mõjukam, kõige olulisem maksundus- ja üldse rahanduspoliitika suunaja ja kujundaja. Mu küsimus on: mida te olete valitsuse ühe kõige mõjukama liikmena ette võtnud? Mida te olete teinud või mida te kavatsete teha selleks, et neid väga muret tekitavaid trende, mida te ka ise olete tunnistanud, tagasi pöörata ja meie rahanduspoliitika uuesti normaalsetesse rööbastesse suunata?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma olen öelnud, et riigi rahandus on väga heas korras, siin mingit probleemi pole. Võib-olla murekoht on aktsiisipoliitika. Kas aktsiisitõusud on läinud üle võlli? Mina arvan, et see piir on kätte jõudmas või on jõudnud. Aga me jälgime seda olukorda ja kui me näeme, et tulu aktsiiside tõstmisest ei tule, siis on igal juhul aeg midagi ette võtta ja kindlasti me ka võtame.

Aseesimees Enn Eesmaa

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, lugupeetud minister! Tulen veel kord tagasi eelmise küsimuse juurde. Te ütlesite, et see 7% mittetöötavate pensionäride eest on 91 miljonit eurot ja et täiendava tervishoiuteenuste konsolideerimise tulemusena peab haigekassa hakkama maksma ka nende asjade eest, mida te nimetasite – kiirabi, viljatusravi, sügava puudega isikute hambaravi jne –, ja et see võetakse sealt 91 miljonist maha. Vabandust, aga neid kulusid tehakse juba praegu. Jah, mitte küll otseselt haigekassa eelarvest, aga Tervise Arengu Instituudi eelarvest, Terviseameti eelarvest jne. Seega need summad peaks juba riigieelarves sees olema. Minu küsimus on: kui see raha võetakse täiendavast 91 miljonist, siis millistele ridadele suunatakse see ülejäänud 55 miljonit, mis juba peaks olema nii sel kui eelmisel aastal olemas?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Võib-olla ma täpsustan, et 2018. aastal lähevad riigieelarvest haigekassale üle teenused. Ütlen ka sellekohased numbrid, siis saab ehk paremini aru. Kiirabi läheb üle ja saab kaasa 37,68 miljonit, hambaravitoetus – 12 miljonit, täiendav ravimihüvitis – 3 miljonit, viljatusravi kulude hüvitamine – 1,62 miljonit, perearstide asenduse tasu – 0,22 miljonit, meremeeste ööpäevaringse eesti- ja ingliskeelse meditsiinilise kaugkonsultatsiooni võimaluse tagamine laeval – 0,2 miljonit, HIV-i ja aidsiravi konsiiliumi töö toetamine – 0,1 miljonit, sügava vaimupuudega täiskasvanute üldanesteesiaga tehtava hambaravi tagamine – 0,1 miljonit eurot. Lisaks sellele jääb haigekassale veel umbes 34 miljonit eurot, mida ta saab kulutada selleks, milleks vaja.

Esimees Eiki Nestor

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Austatud minister! Kui te vastasite nii minule kui ka paarile hilisemale küsijale, ma sain aru, et "struktuurne tasakaal" on selline mõiste, et kui mingid numbrid kokku ei klapi jne, siis ütle "struktuurne tasakaal", ja jälle on asi vask. Kui filosoofiat õpetatakse, siis on üks selline meetod. Kui sa tahad teada saada, kas üliõpilane sai aru mingist filosoofilisest süsteemist, siis sa ütled talle, et seleta mulle see süsteem nüüd oma sõnadega ümber. Kui sa Hegelist aru said, siis sa räägi mulle oma sõnadega Hegeli filosoofiast. Nüüd ma siis esitangi nagu eksamiküsimuse. Ma nimelt kardan, et meievaheline dialoog ei ole saanud alatagi, sest me ei saa teineteisest aru. Mis on struktuurne tasakaal? Ütle oma sõnadega! Sa enne ütlesid, et sa ei hakka definitsiooni andma. Mina tean, mis on struktuurne tasakaal, ja seda saab väga lihtsalt seletada. Palun, kontrolli mõttes, ütle oma sõnadega, mis asi on struktuurne tasakaal. Ilma võõrsõnadeta, lihtsalt. Mis ta on?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Nominaalsest positsioonist lahutatakse majanduslik tsüklilisus ja ühekordsed ajutised kulud.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma nägin üllatusega, et kuigi maavalitsused on likvideeritud, nende palgafond kasvab 4% järgmisel aastal. Kas see on näpukas? Teine küsimus on see, et Eesti Rahva Muuseumi palgafond kasvab järgmisel aastal 17% (üks suuremaid tõuse), samas päästjatel ainult 2,5%. Kas nüüd on nii, et kõik ettepanekud, mis ministrid teevad, pannakse  Rahandusministeeriumis lihtsalt kõrvuti, või vaatab keegi ka tervikpilti?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kindlasti vaadatakse tervikpilti ja need palgatõusu numbrid on valitsuses heaks kiidetud. Aga nagu ma ütlesin, põhiotsustaja, suunaja, mis on prioriteetsed valdkonnad, mis vajavad kõige rohkem palgatõusu, on ikkagi minister.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Jaanson, ole hea!

Jüri Jaanson

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Te väidate, et riigi rahandus on heas korras. Üldiselt tuleb sellega nõustuda, aga üks selle seisu indikaator on valitsussektori võlakoormus. Kui peaminister andis siin puldis 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üle, siis ta ütles, et valitsusel on plaanis seda võlakoormust vähendada. See on ka seletuskirjas kirjas. Minu küsimus on see: milliste tegevuste abil plaanitakse valitsussektori võlakoormust järgmisel ja ülejärgmisel aastal vähendada?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! See on väga lihtne: ei tohi kulutada nii palju. Nagu ma olen öelnud, kui riigi eelarvestrateegias oli koalitsioon kokku leppinud, et eelarve jõuab tasakaalu 2021. aastal, siis mina olen sihiks seadnud, et arvestades paranenud majandusolukorda peaks juba 2020. aastal eelarve tasakaalus olema.

Esimees Eiki Nestor

Lauri Luik, palun!

Lauri Luik

Aitäh! Hea Toomas! Ma tean sind juba aastaid eelkõige mõistliku mehe ja eduka ettevõtjana. Vaadates aga seda eelarvet ja selle ülesehitust, ei tundu see kahjuks kaugemas perspektiivis väga jätkusuutlikku lähenemist kajastavat. Kui sa korraks tõmbad paralleele oma ettevõttega ja selle eelarve moodustamisega, siis milliseid vigu sa siin eelarves kindlasti väldiksid, kui peaksid seda oma ettevõttele kohandama?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh huvitava küsimuse eest! Mina olen rahandusminister koalitsioonis, kus on kolm partnerit. Rahandusministrina seda eelarvet kokku pannes seadsin ma eesmärgiks kindlasti parandada eelarvepositsiooni 0,5% võrra SKT-st aastas ja mul on hea meel, et me saime sellega koalitsioonis hakkama. Aga väga raske on võrrelda eraettevõtet ja riigisektorit. Avalikus sektoris on väga palju inimesi, kes ei saa ise hakkama, kelle eest tuleb hoolitseda. Ja see riigieelarve hoolitseb nende eest. Samas peab see riigieelarve tagama ettevõtetele stabiilse keskkonna, kus ettevõtjad tahavad tegutseda, kus nad tahavad makse maksta. Siin tuleb leida tasakaal. Ja praegu me olemegi sellele tasakaalule väga lähedal.

Esimees Eiki Nestor

Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Hea rahandusminister! Kui ettevõtte eelarve koostamisega selle eelarve koostamist võrrelda ei saa, siis ma küsin teie käest nii: kuidas te võrdlete seda oma pere igapäevase majandamisega? Kui perel on natuke reserve kogunenud ja palgad on okei ja keegi ei ole töökohta kaotanud, kas sellisel juhul on mõistlik kõik need reservid, mis sa oled kogunud, ära kulutada? Kas selline üle jõu elamine on tavalises peres mõistlik? Kas sa kasutaksid oma rahakotti kogunenut samamoodi? Kui hunnik nulle eelarve lõpust ära võtta ja püüda seda rahakotti vaadata sellisena, et selle sisu loetakse tuhandetes eurodes, mitte miljonites või lausa miljardites, siis kuidas sulle tundub, kas see on sinu kui selle eest vastutaja arvates mõistlik riigi rahakoti sisu kasutamine?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kui mul pereisana on valida, kas ma võtan natukene laenu – ehitan, teen elamise korda, et perel oleks inimväärne elukoht –, siis ma teen seda. Kindlasti on neid, kellele see ei ole tähtis. On igasuguseid inimesi. Aga mina teeksin seda, panemata samas ohtu pere eelarve jätkusuutlikkust. See võib-olla ongi vastus.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Jaanson, palun!

Jüri Jaanson

Aitäh! Austatud minister! Jätkusuutlikkus on tõesti hea märksõna, millest tuleks juhinduda. Aga ma tulen tagasi oma küsimuse juurde võlakoormuse vähendamisest. Kui seni on võlakoormus vähenenud kohalike omavalitsuste ja muude avaliku sektori institutsioonide tegevuse arvel, siis tulevikus plaanib valitsus seda, et valitsussektori võlakoormus protsendina eelarvest väheneb tänu sellele, et eelarve maht kasvab. Aga kas valitsusel on plaanis mingeid tegevusi, et võlakoormust ka tegelikult vähendada, või ta laseb sellel lihtsalt olla?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Jah, valitsusel on kindlasti plaan võlakoormust vähendada ja juba 2020. aastal on eelarve praeguste teadmiste ja numbrite kohaselt tasakaalus. Ma tahan öelda veel seda, et tegelikult riigikassa ju maksab järgmisel aastal laenu tagasi, mitte ei laena juurde. See summa on 17 miljonit. Need on minu arust ka positiivsed märgid.

Esimees Eiki Nestor

Hanno Pevkur, palun!

Hanno Pevkur

Aitäh! Üldisemalt on sellele eelarvele positiivset hinnangut anda keeruline, ja seda just nimelt seetõttu, et tegelikult me oleme seisus, kus meil on isegi struktuurne puudujääk. Kuulates neid sõnumeid, mis te täna saali saadate, ma olen aru saanud kõikidest positiivsetest sõnumitest. Igast eelarvest on võimalik nüüd juba 10 miljardi jagu positiivseid sõnumeid leida. Aga negatiivne sõnum on ikkagi see, et see eelarve on üle jõu elamise eelarve. Seda eelarvet iseloomustab reservide ärasöömine ja kogu eelarve põhilisi märksõnu on kindlasti tuludega bluffimine. Äkki te ütlete ka numbri, kui palju järgmisel aastal reservidest raha võetakse? Ja eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et laenu ei võeta juurde. Ma küsin igaks juhuks üle: kas te kinnitate, et järgmisel aastal Eesti Vabariik rahandusministri isikus laenu juurde ei võta?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Keskvalitsus või riigikassa ei võta laenu juurde. Ma ei saa rääkida siin kohalike omavalitsuste nimel ja ma ei saa rääkida riigi sihtasutuste nimel. Sealt tuleb suuresti ka see defitsiit.

Esimees Eiki Nestor

Remo Holsmer, palun! 

Rahandusminister Toomas Tõniste

Mis seal veel oli? (Midagi öeldakse saalist.) Ahah, reservid! Seda on mõnes mõttes keeruline öelda. Nagu ma enne märkisin, stabiilsusreserv kasvab ja likviidsusreserv väheneb vastavalt vajadusele. See selgub tegelikult alles 2019. aastal, kui palju kulutusi ära tehti. See oli 70 miljoni kandis võib-olla.

Esimees Eiki Nestor

Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer

Aitäh! Sõltumatu Eesti Pank ja panga president ning ka panga juures tegutsev eelarvenõukogu on öelnud, et majanduskasvu tingimustes tuleks eelarve koostada ülejäägiga. Mis argumentidega te nende kahe institutsiooni seisukoha ümber lükkate ja teete eelarve ikkagi defitsiidis?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Riigieelarve seadus lubab teha puudujäägiga, 0,5% struktuurse defitsiidiga eelarve. Me oleme seda poole võrra vähendanud. Aga Eesti Pank peabki eelarvet väga konservatiivselt hindama ja selliseid soovitusi andma. Seda on läbi aegade tehtud. Ma ütlen veel kord, et see eelarve on väga tasakaalulähedane eelarve: kui me vaatame mahtu üle 10 miljardi euro, siis see 0,25% struktuurset defitsiiti võib paari aasta pärast, kui tagantjärele hinnatakse, kujuneda hoopis ülejäägiks.

Esimees Eiki Nestor

Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Sa oled vana purjetaja ja hea meelega kasutad purjetamisterminoloogiat. Mulle tuli meelde, et mul oli kunagi üks purjetajast sõber, kes võrdles purjetamist sellega, et samahästi võib minna külma duši alla ja 500-krooniseid puruks rebida. Natuke see eelarve sarnaneb sellega, et me lihtsalt laseme raha lendu ja vett lendab, aga me ei saa aru, kuhu. Mina ei ole selline laenuvastase fundamentalismi pooldaja. Ma iseenesest arvan, et võib laenata küll, kui on hea investeering, mis tõesti aitab kaasa majanduskasvule. Aga ma ei näe seda selles eelarves. Linnahallist on juba räägitud. Linnahall on nagu pommiauk, kuhu võidki jääda raha matma – sel pole mõtet. Kooliõpetajate palgad – ilus, fantastiline idee, aga see ei ole investeering, see on püsikulu. Mina tahangi sinu käest abi paluda. Räägi mulle strateegilistest investeeringutest, mida te teete selle nimel, et eelarve tegelikult põhja lasta!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Kindlasti keegi eelarvet põhja ei lase. Kui kasutada purjetamise analoogiat, siis tihti on nii, et sa valid ühe poole, mis tundub teistele selline, et saad sealt peksa, aga tegelikult hoopis võidad. Ma veel kord ütlen: see eelarve on hea eelarve. Tõesti, te kritiseerite, et see on ülepaisutatud, et siin on valesid kulusid ette nähtud. Aga meie oleme selle eelarve Riigikogule üle andnud ning teil on võimalus need kohad välja tuua ja koos otsustada, mis nendega peale hakata.
Investeeringud, kui neist mõned ette lugeda, on järgmised. Majandus ja transport – 467 miljonit (see suur number ei ütle küll midagi), riigikaitse – 237 miljonit, maaelu – 92,7. Aga võib-olla ma räägin natukene lihtsamalt. Need strateegilised investeeringud, mille pärast me tegelikult miinusesse läheme – kas nüüd nende pärast või mõne muu kulu pärast, see on igaühe enda hinnang –, on järgmised: Tallinna–Tartu raudtee renoveerimine rongide kiiruse tõstmiseks – 5 miljonit, transiiditeede programm – 9 miljonit, Tapa–Narva raudteel kiiruse tõstmine – 8,5 miljonit, Kärdla ja Pärnu lennujaama rekonstrueerimine – 3,7 miljonit, lairibainternet – 10 miljonit, kaitseinvesteeringute programm – 10 miljonit, üürielamud – 2,5 miljonit ja Haapsalu raudtee esimene etapp – 8 miljonit. Kokku võtab 66,7 miljonit see nimekiri, mille ma siin lugesin. Struktuurne puudujääk ongi meil 61 miljoni ringis. Kui seda siin ei oleks, siis võiks öelda, et eelarve on struktuurses tasakaalus, aga kui me pool sellest summast ära jätame, siis oleme nominaalses tasakaalus.

Esimees Eiki Nestor

Remo Holsmer, palun!

Remo Holsmer

Tänan! Mu eelmine küsimus oli selle kohta, et Eesti Pank ja eelarvenõukogu on teistsugusel seisukohal. Nende arvates tuleks teha ülejäägiga eelarve. Te vastasite, et seadus võimaldab puudujääki. Jah, seadus võimaldab. Aga seaduse loogika on selles, et kui majanduses on keerulisemad ajad, siis on mõistlik minna kuni 0,5%-lisse defitsiiti, mitte sel ajal, kui majandus kasvab 5,7 või 6% aastas. See on see loogika! Teie mainitu ei ole argument minna eelarvenõukogu ja Eesti Panga vastu. Ma küsin siis niipidi. Ma saan aru, et IRL on valitsuses – vähemalt paberitel – parempoolse erakonnana üksi. Kas te täidate siis mingisuguseid sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna nõudmisi, et eelarve on defitsiidis? Tooge mõni näide!

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Praegu ma just lugesin Valdole hunniku investeeringuid ette. Aga koalitsioonis ongi erinevad osapooled. Oleme ju kõik olnud erinevates koalitsioonides, ka opositsioonis. Ja alati oleme opositsioonis olles imestanud, miks koalitsioon, näiteks Reformierakond, kellega me oleme ka koalitsiooni läinud, niisuguseid imelikke kulutusi teeb. Eelarve on kompromiss. See ongi vastus.

Esimees Eiki Nestor

Valdo Randpere, palun!

Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Ikka jätkuks eelmisele küsimusele. Sa tõid vastuseks mingeid investeeringuid. Kõlas natuke nagu kruvide ja mutrite värk: pisike raudteejupp siia ja teine sinna. Noh, maale vanaema juurde sõiduks on see hea küll, aga majanduskasvule võib-olla palju kaasa ei aita. On ka teine mõtlemisviis. Iga teoreetik, kelle sa maailmas leiad, ütleb, et maksukoormuse langetamine elavdab majandust. Kas te selle peale ei ole mõelnud? Selle asemel, et niimoodi puid ahju põrutada, võiks maksukoormust Eestis langetada. Pigem just selle abil me saaksime võib-olla pikaajalise, kaua kestva majanduskasvu. Mitte selle abil, et ehitame paar raudteejuppi siia-sinna.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Tähelepanek on õige. Eks need ole olnud erinevate koalitsioonide väljakutsed. Praegu on olukord selline, et maksukoormus ei kasva, vaid püsib läbi aastate samal tasemel. Mul on eriti hea meel selle üle, et kui kõik on väga kaua rääkinud, et tööjõumakse on vaja langetada ja et see on meie prioriteet, aga sisuliselt keegi selles suunas mingit jõulist sammu ei ole astunud, siis praegune koalitsioon tõstis maksuvaba tulu piirmäära 500 euroni. See annab just madala ja keskmise palga saajatele raha juurde ning vähendab tööjõukulusid selles sektoris, kus seda kõige rohkem vaja on olnud. See on väga positiivne samm ja ka kallis samm. Siit tegelikult tulenevad ka mõned rahamured, sest see võtab eelarvest ligi 160 miljonit eurot.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, rahandusminister Toomas Tõniste! Rahanduskomisjoni ettekandja on komisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin. Palun!

Mihhail Stalnuhhin

Härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Rahanduskomisjon alustas järgmise aasta riigieelarve menetlemist 26. septembril. Seda eelnõu tutvustas rahandusminister, kes rääkis meile eelarve põhisuundadest. Aga me arutasime enne esimest lugemist riigieelarvet veelgi. 9., 10., ja 17. oktoobril osalesid istungil riigihalduse minister Jaak Aab, justiitsminister Urmas Reinsalu, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, siseminister Andres Anvelt ning maaeluminister Tarmo Tamm. Tõenäoliselt sellepärast, et Eesti on praegu Euroopa Liidu eesistuja, on ministrite hõivatus ülisuur, nii et ülejäänud kuus ministrit tulevad meie ette pärast esimest lugemist. Kindlasti kohtume ka nendega.
Millest räägitud sai? Peale riigieelarve tutvustamist, mida minister tegi täna ka siin, esitati talle 12 küsimust. Nendest kuus olid samad, mis siin saaliski täna kõlanud on: riigikaitse kulude protsent SKT-st, majanduse stimuleerimise vajadus jne. Ka küsiti eelarvenõukogu hinnangu kohta, Eesti Panga presidendi tähelepanekute kohta, reservide kohta muidugi ja ka seda, millest tuleneb riigieelarve kulude-tulude vahe. Neid küsimusi ma ei hakka kordama, vastused olid enam-vähem samad, mis täna siin.
Aga nüüd ülejäänud küsimused. Küsimus: kas eelarves on kavandatud 0,2 miljonit eurot tulu menetluses olevast pakendiaktsiisi muutvast eelnõust, mis kannab numbrit 460? Vastus: täiendav laekumine on arvestatud kehtiva pakendiaktsiisi seaduse alusel. Pakendiaktsiisi muutev eelnõu 460, kui see seaduseks saab, järgmisel aastal veel ei jõustu, sama võib öelda magustatud jookide maksu kohta. Küsimus: kui palju toob järgmisel aastal tulu pankade tulumaksu avansiline makse? Vastus: suurusjärgus 25 miljonit eurot. Küsimus: mis ulatuses kaob eurorahatoetus? Vastus: euroraha eraldamist uuel perioodil ei ole veel täpselt kokku lepitud. Teatud korrektuurid tulevad ühtekuuluvuspoliitika osas. Teada on, et juurde tuleb Rail Balticu toetus. Küsiti linnahalli renoveerimise rahastamise kohta. Vastus oli, et renoveerimine lükati edasi. Küsimus: kui suur on järgmisel aastal Tallinna Sadama dividenditulu? Vastus: 150 miljonit eurot. Veel uuriti töötukassa rahalise ülejäägi kohta. Vastus: töötukassa ülejääk oli 2016. aastal 37 miljonit eurot. Käesoleva aasta eelarvepositsiooni mõjutab töötukassas kulude kasv, mis tuleb peamiselt lisanduvatest personali- ja majanduskuludest. Eeldatav ülejääk sel aastal on 22 miljonit eurot.
Küsimusi esitati kõikidele ministritele – kellele rohkem, kellele vähem. Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tegi ettekande. Pean teilt vist vabandust paluma. Kui ma täna oma fraktsioonis sama asja tutvustasin, läks mul aega 40 minutit. See tähendab, et ma ei saa teile anda kogu asjaomast ülevaadet. Mõne ministri puhul on see kahel lehel, mõne ministri puhul 12 lehel. Ma ei saa kõike seda ette lugeda, aga mõned põhipunktid. Näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalast sellised arvud: eelarve maht on järgmisel aastal 965,5 miljonit eurot, sellest 350 miljonit on kohalike omavalitsuste haridustoetus. Võrreldes 2017. aastaga on valitsemisala eelarve kasvanud üle 16% ehk ligi 135 miljonit eurot.
Haridus- ja teadusminister rääkis õpetajate palga kasvust. Selleks on eraldatud 48 miljonit eelarvest ning õpetaja alampalk suurendatakse summani 1150 eurot, mis peaks tähendama, et keskmine palk suureneb kuni 1380 euroni kuus. See tähendab võrreldes selle aasta juulikuu seisuga umbes 9,5% kasvu. Lasteaiaõpetajate palga tõusuks ja nende motiveerimise programmiks  on eraldatud 12 miljonit eurot. Eesmärk on järgmisel aastal saavutada tulemus, et lasteaiakasvatajal või -õpetajal on palk 85% õpetaja alampalgast.
Proua Repsi käest küsiti hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamise kohta. Vastus oli, et 75% erineva raskusastmega erivajadusega lastest õpib tavakoolis. Kui klassis on mitu sellist õpilast, siis toetusest piisab, kui nad on üksikuna, siis nende toetus ei ole piisav. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 519, mis on praegu Riigikogu menetluses, pakub välja anda toetus pearahapõhiselt ning rahastamine toimub nii haridustoetusena kui ka tegevustoetusena. Kokku on erivajadusega õpilaste jaoks vaja 176 õpetajat üle Eesti.
Küsiti kutsehariduse rahastamise uue skeemi kohta. Vastus oli, et see hakkab järgima kõrghariduse rahastamise mudelit ja et olemasolevale kutsehariduse baasile antakse lisaks 3,3 miljonit eurot. Soov on teatud asju ühtlustada, aga seda ei tehta teiste arvel. Küsiti ka riigigümnaasiumide kohta: kus neid on kavas avada, mitu ja kus juba järgmisel aastal. Vastus oli, et tuleb kolm riigigümnaasiumi. Praeguseks on kõik maakonnad huvi üles näidanud ja ootel. Selle jaoks on 100 miljonit eurot.
Nii, edasi: Sotsiaalministeeriumi ministrid Jevgeni Ossinovski ja Kaia Iva. Ossinovskil oli väga pikk ettekanne, 30 minutit, aga põhipunktidena tooks välja, et Sotsiaalministeeriumi tulud kasvavad enam kui 19%, kulud enam kui 16%. See on väga suur kasv. Kasvavad haigekassale minevad summad, sellest aga rahandusminister juba rääkis üsna põhjalikult. Minister väitis, et lisaraha annab haigekassa tulubaasi laiendamise kaudu võimaluse lühendada ravijärjekordi, parandada tervishoiuteenuste kättesaadavust, ravi järjepidevust ja kvaliteeti. Ravimihüvitisest ja vaktsineerimisest oli siin juba juttu.
Täiendavalt küsiti härra Ossinovski käest, milline on eelarve mõju ravijärjekordade lühendamisele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Sellest ta oli juba rääkinud ja täpselt nii kõlas ka vastus. Sooviti teada, missuguseid otsuseid tehakse fondi Kingitud Elu kohta. Minister ütles, et ta on juba rääkinud, et Eestil pole piisavalt vahendeid ja paljusid asju ei saa haigekassa võimaldada. Uute ravimite hinna tõus on globaalne. Ta tõi sellise näite, et viimase 25 aastaga on keskmine vähiravi hind ühes kuus tõusnud umbes 100 dollarilt 10 000 dollarini. Meil puudub üleeuroopaline süsteem ravimifirmadega läbirääkimisteks, kuna aluslepingud seda pädevust Euroopa Liidule ei anna. Veel küsiti personaalmeditsiini täiendava raha jaotamise kohta. Vastus oli, et selle rahaga plaanitakse jätkata geeniriskide hindamise programmi.
Tunti huvi ka ministeeriumide ja muude ametkondade koostöö vastu. Vastus oli, et Hasartmängumaksu Nõukogu rahastamisel teeb Haridus- ja Teadusministeerium koostööd Tartu Ülikooli liikumislaboriga, et koolikeskkonda liikuvamaks muuta.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Ivale esitati kaks küsimust. Esiteks küsiti Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi SKAIS2 kohta. Vastus oli, et SKAIS1 töötab ja ka SKAIS2 töötab, vaja on täpsustada mõned detailid, et kõik omavahel ühilduks. Teine küsimus oli paraolümpia toetuse määra muutuse kohta. Ministri sõnul otsustas Vabariigi Valitsus järgmise aasta riigieelarves suurendada paraolümpia toetuse määra 1182 euroni kuus. 2017. aastal on see summa 650 eurot, nii et kasv peaaegu kaks korda.
Komisjonis käis ka riigihalduse minister Jaak Aab. Toon tema ettekandest välja, et KOV-ide sissetulekud kasvavad järgmisel aastal ca 12% ja kulud umbes 10% ning nii üks kui ka teine pool ületab järgmisel aastal 2 miljardit eurot. Tasandus- ja toetusfondis on järgmisel aastal kokku 489 miljonit eurot, see on 21% rohkem kui tänavu. Jaak Aabile oli kolm küsimust. Küsiti riigireformi olemuse kohta. Kas on olemas ülevaade, kui palju institutsioonid Eestis üldse tegelevad riigireformi läbiviimisega? Kas tema büroo on büroo, kes võiks seda suurt pilti hallata? Vastus oli jah. Nad olid hiljuti koos Ivari Padariga, kes on meil riigireformi probleemkomisjoni esimees, Riigireformi Radari kolleegiumi ees aru andmas. Seal saadi hindeks neli ja üks: haldusterritoriaalse reformi läbiviimist hinnati neljaga, riigireformi edendamise eest said nad ühe. Küsiti veel Setomaa arenguprogrammi ja Peipsiveere programmi kohta. Ministri vastusest selgus, et need on maaelu arendamisele suunatud regionaalsed programmid ja neid rahastatakse Maaeluministeeriumi haldusala eelarvest. Lisaks nendele sisaldab see programm veel Võru- ja Mulgimaa arendustoetusi. Kas on tehtud ettepanekuid keskvalitsuse töötajate arvu vähendamiseks? Vastus oli, et jälgitakse tööealise elanikkonna ja ametnikkonna suhet. Eesmärk ei ole kvootide püstitamine. Paljudel haldusaladel on seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja teenuste konsolideerimisega juba töötajate arv vähenenud.
Järgmisena oli meie ees justiitsminister Urmas Reinsalu. Põhiliselt rääkis ta sellest, et valitsus eraldas toetuse riigiõiguse instituudi loomiseks. See on oluline avaliku õiguse, riigiõiguse ja rahvusteaduse mõtestamise seisukohast. Koostööprojektina seda tehakse koos Tartu Ülikooliga, see on sihtotstarbeline rahaeraldis. See oli vastus ühele küsimusele. Kui päriti palgatõusu kohta, oli vastus, et tema valitsemisalas tõuseb palk 2,5%. Ja mitte nii, et kõigil, vaid ennekõike neil, kelle palgad on madalamad. Veel oli küsimus Eesti Mälu Instituudi rahastamise kohta. Vastus oli, et mälu instituut tegutses varem Presidendi Kantselei juures, nüüd on ta Justiitsministeeriumi valitsemisalas ja tegeleb seal lähiajaloo uurimisega. Varem oli baasrahastus 300 000 eurot, nüüd see summa kasvab.
Siseminister Anvelt rääkis põhjalikult oma valitsemisalast. Kõrva jäi see, et hakatakse tööle võtma konstaableid, kokku 45 inimest, ja selleks kulub 5,9 miljonit eurot. Toimub edasine idapiiri väljaehitamine, järgmisel aastal on selleks kavandatud 17 miljonit eurot reservist. Kui kõlas küsimus, miks just reservist, siis oli vastus, et nii otsustati veel eelmise valitsuse ajal. Kõige suurem investeering on see, et merereostuse tõrje võimekuse tagamiseks soetatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toel reostusseire lennuk ja reostuskorjet tegev laev. Kokku on investeering 35 miljonit. Küsimus oli jälle palgatõusu kohta, see saab olema keskmiselt 4,1%. Aga selleks, et see vastaks viimase kuue aasta keskmisele Eesti tõusule, peaks see olema 5–6%. Ent ka 4,5% aitab kõvasti kaasa. Veel oli küsimus Narva kolledži ehitamise kohta: kuidas seda finantseeritakse, miks ühel aastal on palju väiksem summa kui kahel järgmisel? No selge: järgmine aasta tuleb projekteerimine ja alles alustatakse töid, siis aga kaks aastat järjest tulevad suured ehitustööd. Kokku teeb see 14 miljonit.
Maaeluminister Tarmo Tammega oli juttu sellest, et maaelu arengukava raames tehakse järgmisel aastal väljamakseid ümmarguselt 174 miljonit eurot, millest 26 miljonit on Eesti kaasfinantseering, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist saame ümmarguselt 23 miljonit, 5 miljonit on Eesti kaasfinantseering. Otsetoetused põllumajandustöötajatele on järgmisel aastal 10 miljonit suuremad kui jooksval aastal: 133 miljonit ja rohkemgi, praktiliselt 134 miljonit.
Tarmo Tamme käest küsiti, kuidas on meil lood toidujulgeolekuga. Vastus oli, et mõne toiduaine osas on julgeolek kahekordselt tagatud, mõne osas aga veidi vähem, näiteks sealiha puhul ainult 70% ulatuses.
Kas ma saan kaks minutit lisaaega?

Esimees Eiki Nestor

Ei saa.

Mihhail Stalnuhhin

Selge, ei saa. Tarmo Tamm oligi viimane minister, kellega jõudsime kohtuda, ülejäänutega kohtume veidi hiljem.
Ja nüüd menetlusotsused: määrata komisjoni ettekandjaks komisjoni esimees, esimene lugemine läbi viia täna ehk kolmapäeval, 18. oktoobril, muudatusettepanekute tähtaeg on kümme tööpäeva ehk 1. november kell 17.15. Esimese lugemise lõpetamise poolt hääletas viis komisjoni liiget ja vastu oli neli. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Nii, kas ettekandjale on küsimusi? Nagu võis arvata, ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jürgen Ligi

Austatud esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Selle eelarve põhipatt on see, et enne selle koostamist tehti oma kasuks ümber eelarve koostamise reeglid ja fikseeriti võimalus, et riik elab üle jõu. Ja üle jõu elamisest räägib praegu ka Eesti Panga hinnang riigi kohta, samuti eelarvenõukogu hinnang. Järgmine patt on see, et meil valitseb seda 10 miljardit inimene, kes ei tea, mida ta räägib, aga ta siiski kogu aeg räägib. Talle oleks aasta jooksul pidanud selgeks saama, et praegust valitsust süüdistatakse tuleviku arvel elamises ja et ta valab õli tulle. Aga tema ütleb, et ei ole õige aeg majanduse jõuliseks jahutamiseks. Mida see küll võiks tähendada? Sellest ei saa aru. Talle on räägitud, et see üle jõu elamine kahjustab Eesti majanduse kasvupotentsiaali. Tema tuleb siia kinnitama, et tema toetab selle eelarvega majanduskasvu. Iseenesest tore sotsialistlik loosung ja mingis kastmes harjumuspärane, kuid IRL-i ministri suust tegelikult katastroof, diletantlik ja maailmavaateliselt uskumatu.
Ta räägib, et tasakaal tuleb saavutada tema arvates nii ruttu kui võimalik. Millal see võimalus tekib, selle kohta mitte ühtegi vihjet. Ja mitte ühtegi vihjet, mis praegu seda takistab. Kas see, et veel ei ole valimised olnud ja valitsus pole vahetunud või on veel midagi? Ta räägib ka strateegilistest investeeringutest. Sellist mõistet muidugi finantsmajanduses ei ole, aga ma järeldan toodud näidetest, et tegemist on betooniga, millel puudub majanduslik põhjendus, aga mis on poliitiliselt põhjendatud, kuna see betoon läheb teatud valimispiirkonda. Ja siis ta ütles veel, et ei ole 2007. aasta. Ma ei tea, miks seda pidi tõdema. Keegi ei ole kalendrit segi ajanud. Küll aga on majandusseisu koha pealt praegu tegemist nagu 2005. aasta olukorraga. Selle järel tulid aastad 2006 ja 2007, millele järgnes majanduslik katastroof. Nendest vigadest õppides me ju kehtestasimegi struktuurse tasakaalu.
Kui ma ütlesin ministrile, et see jutt on nii kummaline ja palun defineerige, mis asi on struktuurne tasakaal, siis ta ütles, et ta defineerima küll midagi ei hakka. Aga tunni aja pärast, ennäe, defineeris ta seda väga täpselt vastuses Igor Gräzinile. Mis seal salata, iPadid on leiutatud ja vilkad ametnikud istuvad minu arust isegi rõdul, kust saab spikreid ette anda. Aga fakt on, et ta ei saa aru, mis reegli tema valitsus on tühistanud ja mida see tegelikult majandusele tähendab. Ta oskab öelda, et Prantsuse minister ütles, et alguses me mõtlesime nii, aga pärast läks teisiti. Ja seda ta kordas mitu korda. Asi ei ole ju selles, kas pärast läks teisiti. Asi on selles, missuguse teadmisega koostatakse eelarvet, ja see eelarve ei ole koostatud mingi teadmisega.
Etteheide on ka see, et peaministri suust kõlas korduvalt, et ka buumi ajal tehti eelarve struktuurses miinuses. Tuhat korda on juba põhjendatud, aga ma kordan veel üle, et eelarvet tehti selle näitaja järgi, mis tol korral oli. See oli nominaalne ja eelarved olid ülejäägis. 2007. aasta oma oli seda minu teada 6 miljardi krooni võrra ja 2006. aasta oma sama palju, kui ma õigesti mäletan.
Palun lisaaega!

Esimees Eiki Nestor

Kolm minutit lisaaega.

Jürgen Ligi

Toomas Tõniste kiitleb, kui strateegiline ta on. Aga paraku on seadusse kirjutatud ka kohustus, et järgmised valitsused peavad seda kõike kärpima. Seaduses ei ole seda kirjas, aga on teada, et me ületame teatud piiri, kus meil on veel tuge Euroopa fondidest, sel ajal, kui järgmine valitsus tuleb. On ilmselge, et me ei ole nii heas majandustsüklis. Meil on ees kolmekordne ülesanne, pluss haigekassale peale pandud kohustused. Ja see olevat jätkusuutlik selle tõttu, et seda toetab see defitsiidis eelarve, mis ei ole jätkusuutlik. Meil on pandud neljakordne koormus järgmistele valitsustele, aga rahandusminister on uhkust täis, sest ta ei saa aru, mida ta räägib.
2014. aasta eelarve, mida siin ette heideti, tehti juba uue näitaja järgi. See ei olnud küll esimene aasta, aga eelarve tehti struktuurse ülejäägiga. Ja seda praegu ette heita on ikka kummaline. Me tegime nominaalsed ülejäägid, kui oli nominaalne näitaja kehtestatud, ja tegime struktuursed ülejäägid, kui eesmärk oli struktuurne tasakaal. Paluks see endale järgmiseks korraks selgeks teha! Ma loodan küll, et seda järgmist korda teil ei tule.
Kummaline on veel, kuidas ka komisjonis kogu aeg kõlab fraas "mina kui ettevõtja". Üks linnapeakandidaat kasutas kogu aeg väljendit "mina kui spordimees". Hea, et me seda ei kuulnud. Aga põhimõtteliselt toetub minister mingitele külajuttudele, selle asemel et toetuda ekspertidele.  Ehituses ei tahetavat küll kuulda, et riik hakkab kokku hoidma. Ja kaubanduses – oi, müüa on nii raske, me ei taha sellest kuuldagi! "Ma rääkisin ettevõtjatega." Kulla mees, sina ei ole plaanikomitee esimees. Sinu asi on hoida riigirahandus korras ja mitte valel ajal majandust kuumutada. Ja siin on viga tehtud. Viga on tehtud valede inimeste kuulamisega.
Ja majanduses ei ole praegu seisak. Kogu aeg on kasvanud eelarve, nominaalne majandus ja inimeste sissetulekud – üldjoontes 5% aastas. Mingit seisakut selles mõttes ei ole. Aga praegune seis on lotovõit. Lotovõidu saaja asi ei ole minna ja teha pangaarve tühjaks ja hakata pidu pidama. Targem on panna lotovõidu summa vähemalt osaliselt kõrvale või osta selle eest midagi asjalikku. Midagi asjalikku selle eest aga ei osteta, pangaarve tehakse järgmise valitsuse jaoks tühjaks.
Kokku võttes on rahandusministri kirjeldatud majanduspilt selline, et ljudi pišut, nam prodavat nado, nam stroit nado. Nagu Mihhail Gorbatšov räägiks kuskilt kongressi puldist. Aga et saaks aru, kes tegelikult mille eest vastutab – mina küll ei saanud. Tasuks talletada see kõne ja jäädvustada see hetk, kus minister näitas, et ta ei tea, mis näitaja järgi on tehtud järgmise aasta eelarve. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Mihhail Stalnuhhin, protseduuriline küsimus, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Sellest pretsedendist, et võib vene keelt siiski kasutada, võib teha ühe järelduse. Mina mõnikord piinlen seal puldis, otsin õiget sõna, tõlkimaks oma sisemist keelt, aga praegu Jürgen seda nii julgelt kasutas. Teeme sellest pretsedendi või kuidas? Mul oleks suur rõõm küll!

Esimees Eiki Nestor

Mul on palve, et nii sina kui ka Jürgen pingutaksite rääkides kasutada eesti keelt. Martin Helme, palun! Kolm minutit lisaaega.

Martin Helme

Lugupeetud spiiker! Head kolleegid! See pole mitte palve, vaid tungiv nõue: ma arvan, me peame siin kõik rääkima eesti keeles. Tulles aga eelarve juurde, tahan märkida, et eelarvega on selline lugu, et vist ei ole olnud nii head aega olla valitsuses ja rahandusminister, kui praegu on. Vähemalt kümme aastat ei ole sellist aega Eestis olnud. Tegemist on ju jõuluvana eelarvega: majandus kasvab, maksulaekumised on muinasjutuliselt head ja seda raha saab kõigile jagada. Aga hoolimata sellest, et päris palju raha saab kõigile jagada, jagatakse ikkagi rohkem, kui raha on, ehk lastakse eelarve miinusesse.
On mõistetav, eriti vasakpoolse valitsuse puhul, et inimesed arvavadki, et valitsuse asi on inimestelt raha ära võtta ja see siis neile natukene väiksemas koguses tagasi jagada ja selle tagasijagamise eest tänu nõuda. Paraku on see lühinägelik tegevus. Mida me peaksime tegema riigina ja mida valitsus peaks praegu tegema? Me peaks kasutama seda head aega, et majandust ja meie maksulaekumisi ümber struktureerida.
Alustan kohe aktsiiside langetamisest. Eesti praegune aktsiisipoliitika on täiesti pööraselt hullumeelne ja riigile kahjulik. Me tassime kohvritega raha Lätti ja meie maksulaekumised, mis Lätisse lähevad ja mis meil ära jäävad, on kaks või isegi ehk kolm korda suuremad, kui on meie eelarve miinus. Nii on täiesti arusaamatu, kuidas on võimalik jätkata seda poliitikat, nagu praegu on. Kogu kütuseaktsiisi, eriti aga diislikütuse aktsiisi ja alkoholiaktsiisi poliitika on Eestile lihtsalt kahjulik.
Tuletan meelde, et kui eelmise majanduskriisi ajal tõsteti käibemaksu, siis lubati, et see langetatakse tagasi, kui elu läheb paremaks. Elu on läinud väga palju paremaks, oleme jõudnud buumini, aga keegi kahjuks ei räägi enam käibemaksu langetamisest 18%-ni.
See on olukord, mis viib paratamatult selleni, et kui tuleb järgmine majanduse jahenemine või järsk kukkumine, siis on valitsuse mänguruum väike. Praegust olukorda tuleks kasutada meie konkurentsivõime parandamiseks. Ehk siis: meil on kõrgemad gaasiaktsiisid, kui on Lätil või Poolal, meil on kõrgemad elektriaktsiisid, kui peaks olema, ja selle asemel, et inimestele raha jagada ja neilt selle jagatava raha eest järgmistel valimistel hääli osta, tuleks langetada makse, et Eesti majanduse konkurentsivõime oleks parem, et kui tuleb järgmine majanduse jahenemine, siis on Eesti selleks valmis, nii et suur kukkumine jääb ära.
Tuletan ka meelde seda, et järgmise kümnendi alguses kaovad ära suured eurotoetused, mis tähendab seda, et nii või teisiti tuleb vähema rahaga hakkama saada. Praegu on just õige aeg harjutada ennast vähem kulutama, mitte kulutada üle.
Aga kogu see jutt on kurtidele kõrvadele, see ei maksa mitte midagi. Ma kuulasin siin, kuidas rahandusminister ütles, et me oleme esimesel lugemisel, tehke teiseks lugemiseks parandusi. Noh, minul ei ole Riigikogus rikkalikke kogemusi, aga mul on tunne, et vist ei ole kordagi juhtunud sellist õnnetust, et opositsiooni ettepanekuid riigieelarves kuskilt midagi ära võtta või kuhugi midagi juurde panna teisel lugemisel eelnõusse sisse hääletatakse. Katuserahad on küll välja arvatud. Nii et eelnõu on selline, nagu valitsus tahab, et ta on, ja Riigikogu on kummitempel. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kersti Sarapuu Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Kersti Sarapuu

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Pärast peaaegu aastat valitsuses olnuna saame öelda, et riigi kulud ja tulud hakkavad meie koalitsiooni nägu minema. Meie näo all pean silmas selget suunda Eesti inimese heaolu suurendamisele. Esimest korda ületavad riigi tulud ja kulud järgmisel aastal 10 miljardi piiri. Samal ajal väheneb valitsussektori võlakoormus. Vastupidi opositsioonipoliitikute väidetule ei kasva ka meie maksukoormus, jäädes järgmistel aasatel stabiilselt 34% ja 35% vahele. Riigi eelarvestrateegias panime paika neli olulist prioriteeti: Eesti majanduskasvu edendamine, rahvaarvu suurendamine, julgeoleku tugevdamine ning ühiskonna heaolu ja sidususe suurendamine. Mul on hea meel tõdeda, et see riigieelarve panustab tugevalt just nendele prioriteetidele.
Rääkides eelarve sisust, soovin välja tuua kolm märksõna: tulumaksuvaba miinimumi reform, kohalike omavalitsuste tulubaasi suurendamine ja tervishoiureform. Selleks, et suurendada meie ühiskonna sidusust ja vähendada ebavõrdust, kehtib alates järgmisest aastast suurem tulumaksuvaba miinimumi määr, tänu millele jääb kõige madalamat ja keskmist palka teenivatele inimestele palgapäeval 64 eurot enam kätte. See teeb aastas 768 eurot, mis on paljude inimeste jaoks kindlasti tuntav summa. Samal ajal on aastateks unustuse hõlma vajunud iseseisvad kohalikud omavalitsused oma jõudu tagasi saamas. Nimelt on valitsus otsustanud 2018. aastal ilma omavalitsustele konkreetseid ülesandeid lisamata suurendada neile minevat tulumaksu osa ja tasandusfondi laekumist. Seda 30 miljoni euro võrra. Tänu sellele rahale on omavalitsustel edaspidi võimalik kohalikku elu paremini korraldada ning oma elanikele kvaliteetsemaid teenuseid pakkuda.
Ka tervishoiu valdkond on pikalt oodanud lahendusi ja lisaraha. Järgmise nelja aasta jooksul on valitsus plaaninud tervishoidu suunata üle 200 miljoni euro lisaraha, seejuures järgmisel aastal 34 miljonit eurot. Selle sammu järel on meil võimalik parandada arstiabi kättesaadavust ja lühendada ravijärjekordasid.
Need kolm olulisemat punkti riigieelarves on justkui teejuhid, mis näitavad, kuhu oleme suuna võtnud.
Väga oluline on järgmise aasta riigiarve puhul välja tuua ravimikulude vähenemine. Uus süsteem näeb ette täiendava hüvitise maksmise 50% ulatuses nendele inimestele, kelle soodusravimikulutused jäävad vahemikku 100–300 eurot, ning 90% ulatuses neile, kelle kulutused ületavad 300 eurot. Samuti toob eakatele järgmisel aastal leevendust keskmise pensioni tõus 6,3% ehk 416 eurolt 442 euroni.
Selleks, et meie haridus sama jõudsalt edasi areneks, on järgmise aasta riigieelarves ette nähtud õpetajate palga jätkuv tõus, milleks on Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves ette nähtud 36 miljoni euro suurune lisaraha. Õpetajate palga uueks alammääraks saab 1150 eurot ja keskmiseks palgaks 1380 eurot. Ka lasteaiaõpetajad saavad järgmisel aastal omavalitsuste kaudu riigilt palgalisa 13,5 miljonit eurot.
Tähtis on välja tuua ka turvalisuse tagamise meetmed. Suurendatakse palgafondi, et võtta juurde töötajaid. 2018. aasta riigieelarvega suurendatakse 4,5% selle valdkonna töötajate, näiteks politseinike, päästjate ja tolliametnike palgafondi. Järgmisel aastal kasvab piirkonnakonstaablite arv maapiirkondades, selleks on ette nähtud 2 miljonit eurot lisaraha. Uhkusega saan öelda, et järgmise aasta riigieelarves on lahenduse saanud ka meie fraktsiooni pikalt üleval hoitud teema – Tšernobõli veteranide toetus. Represseeritute toetus kasvab 192 eurolt 230 euroni. Samuti laieneb toetust saavate inimeste ring. Kui varem said toetust vaid Eesti kodanikud, siis nüüd arvestatakse toetuse saajate ringi ka need Eestis elavad inimesed, kes pole ei Eesti ega Vene kodanikud, kuid olid siiski just Eestist tuumakatastroofi tagajärgi likvideerima saadetud.
Seda loetelu võiks jätkata pikalt. Kuid kõige olulisem on see, et lõpuks ometi teenib eelarve meie inimeste heaolu huve. Riigi funktsioon ongi oma rahvast teenida ning ka riigieelarve peab arvestama eelkõige meie rahvaga. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Kalvi Kõva

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Kui kolm nädalat tagasi siin eelarve üle anti, siis mõned kolleegid, näiteks Andres Ammas, aga teisedki ütlesid, et me pole seda eelarvet eriti näinudki ja mis me selle kohta ikka väga öelda oskame. Aga nüüd me oleme seda eelarvet kolm nädalat saanud uurida, rahanduskomisjon on seda arutanud ja me oleme tüki maad targemad.
Mina tahan rõhutada mõnda asja, mida sotsiaaldemokraadid ülimalt tähtsaks peavad. Üks asi kindlasti on maksureform, maksupoliitika muutmine, millest Kersti Sarapuu siin just enne mind rääkis. Me teame ju väga täpselt, kui palju nüüd just vähem palka saavatele inimestele raha kätte jääb. Peetud eelarvedebattides ägenes loomulikult Reformierakonna poliitikute kulunud plaadi käiamine, et kuidas küll koalitsioon asub edukaid karistama. Aga, head sõbrad Reformierakonnast, sellisel hädakisal ei ole minu arust alust. Need on minu arvates tühjad sõnad.
Eelarves kajastub ka teine põhimõtteline reform. Nimelt on valitsus otsustanud suunata järgmisel neljal aastal meditsiinisüsteemi üle 215 miljoni euro, mis võimaldab lühendada ravijärjekordi ja parandada ravi kvaliteeti. Olgu öeldud, et tuleval aastal saab tervishoid juurde 34 miljonit eurot.
Mõni sõna ka opositsiooni retoorika kohta. Opositsiooni kriitika oli, on ja jääb, ja see peabki tõenäoliselt nii olema. Aga kohati tekitab eelarve ja koalitsiooni ründamine lausa hirmuäratavaid võnkeid. Meie tulevikust maalitakse sama süngeid pilte, nagu oli eile keskpäeval Tallinnas orkaani Ophelia mõju tõttu. Jutt, et valitsus elab tänu minevikule ja varastab tulevikust, ei päde. Eelarves planeeritud 0,25%-line struktuurne puudujääk ei anna alust nii dramaatilisteks avaldusteks. 2020. aastaks jõuab eelarve tasakaalu. Eelarve on vastutustundlikult koostatud, Eesti rahandus on korras ka tulevikus.
Paar sõna ka EKRE sõpradele. Martin käis siin puldis ja rääkis aktsiisidest. Hea EKRE rahvas, ma arvan, et te teate, miks Soomes on nii kõrged alkoholiaktsiisid. Põhjus on väga lihtne: nende inimeste keskmine sissetulek on väga suur. Ja küllap te teate ka, et Lätis on elanike keskmine sissetulek tüki maad väiksem kui Eestis, ja just sellepärast on nende alkoholiaktsiis madalam. Seega on alkoholiaktsiis ilmselgelt sõltuv inimeste keskmisest sissetulekust. Soomlased on läbi aegade sõitnud siia odavat alkoholi ostma ja te pole sellest mitte mingisugust probleemi teinud. Nüüd äkki on see teile uudiseks. Mõtelge selle peale!
Kokku võttes: tegu on eelarvega, mis parandab meie inimeste heaolu, toob ühiskonda rohkem tasakaalu ja aitab järele neid, kes on pidanud kitsamalt läbi ajama. Tegu on eelarvega, mis viib Eestit edasi ja millega saab lootusrikkalt 2018. aastale vastu minna. Sotsiaaldemokraadid leiavad, et see on hea eelarve, mida saab aga edasiste arutelude käigus veelgi paremaks muuta. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun! Igaks juhuks kolm minutit lisaaega ka.

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Päris keeruline on täna eelarvest kõnelda. Kahe eelkõneleja töö tulemusena tekkis saalis juba selline harras meeleolu. Nagu kolleeg Martin ütles, tegemist on nagu jõulurahu või jõuluvana eelarvega. Igatahes sedasorti meeleolu siin saalis tekkis ja mul on natuke kahju seda rikkuda. Kuna kolleeg Jürgen on seda juba öelnud ja kolleeg Martin samuti, siis ma ei tea, kas on vajadust seda kõike uuesti üle rääkida. Aga koolipapana ma tean, et õpilastele peadki rääkima üks kord, teist korda, kolmandat korda. Ja ega kõik ei saa ka siis lõpuni aru. Nii et vabandage mind, ma kordan mõnd eelkõneleja mõtet, lootuses, et kui rääkida rahulikult ja aeglaselt mitu korda, siis ehk saadakse aru.
Põhiküsimus on selle eelarve puhul tasakaalus, õigemini selle defitsiiti laskmises praegusel majandusele soodsal ajal, kui vastupidi, võiks koguda reserve ajaks, mil, nagu öeldud, vähenevad Euroopa Liidu toetused ja majanduses saabuvad halvemad ajad. Kõik see, mida on täna juba öeldud: reservide ärasöömine, üle jõu elamine, kummalisel moel ka tuludega bluffimine, millele on osutanud eksperdid Eesti Pangast ja eelarvenõukogust. Aktsiiside tõenäolisest vähemlaekumisest on täna samuti juba mitu korda räägitud, aga eelarvenõukogu arvates on ülehinnatud ka ettevõtete tulumaksust laekuva raha summat.
Kolleeg Mihhail ütles ilusti, et eelarve on koalitsiooni asi ja ega siin pole vähimatki šanssi, et koalitsioon ja opositsioon kunagi milleski kokku lepiksid. Opositsiooni asi ongi vastu hääletada. Küllap see nii on, aga mulle tundub, et selles põhiküsimuses me ka maailmavaateliselt või printsipiaalselt ei saa kokku leppida. Mitte ainult sellepärast, et ühed on hetkel koalitsioonis ja teised on hetkel opositsioonis. Aga ühed peavad õigeks mineviku ja tuleviku arvel elamist, teised ei pea. Nii ei jää meil opositsiooni vaatevinklist palju muud üle, kui öelda valitsusele, et tõmmake oma soove koomale ja võtke see eelnõu tagasi. Proovige uuesti, äkki saate hakkama!
Meie arvates pole need 61 miljonit selles eelarves kokku hoida ülesaamatult raske. Ma arvan, et opositsiooni esindajatena me saame muudatusettepanekute abil näidata, kust on see raha võimalik kokku hoida, ja tõestada, et see on võimalik.
Aga ma tahaksin pisut ka kolleeg Martinit täiendada või pisut vastu vaielda. Ta ütles ilusti, et opositsiooni ettepanekuid ei ole kunagi arvestatud. Jah, tal on õigus. Kohe neid ei arvestata. Aga ma vaatasin eile huvi pärast üle, mida Vabaerakond pakkus välja mullu ja mida me pakkusime välja tunamullu. Ja ma leidsin, et väga paljud asjad kummalisel kombel nüüd realiseeruvad, ja selle üle on meil arusaadavalt hea meel. Me oleme kaks aastat järjest teinud ettepaneku lõpetada ebaõiglus põllumeeste suhtes ja maksta neile otsetoetusi maksimaalses määras. Nüüd see saab teoks. Tore! Samas selgus eilsel rahanduskomisjoni koosolekul kurblooline tõsiasi, et kogu selle suure rahamäe kõrval on meil ikka puudu 0,8 miljonit eurot mesinike tarvis, et ka neid ei koheldaks võrreldes Läti ja muude riikide mesinikega ülekohtuselt. Ma loodan, et Maaeluministeerium selle probleemi tõstatab ja ise selle kangelaslikult enne kolmandat lugemist ka lahendab. Oleks tore, kui nii läheks.
Õpetajate palgast on varem tõesti ainult kõneldud loosungina, et see peab olema 120% Eesti keskmisest. Meie sellesisulised ettepanekud hääletati maha. Nüüd hakatakse neid palku aga tõepoolest tõstma jõudsamas tempos, kui kulgeb üleüldine palgaralli Eestis. Meil on hea meel, et ka meie varasem ettepanek kultuuritöötajate palga tõstmiseks leiab nüüd lõpuks arvestamist.
Mullu hääletati maha Vabaerakonna fraktsiooni ettepanek eraldada täiendavat toetust tugispetsialistide palkamiseks, nüüd on eelarves see raha sees. Samas me pole kindlad, et selle raha maksimaalselt otstarbekas kasutamine on ministeeriumil lõpuni läbi mõeldud. Kardame, et see kannab tavapärast kiirustamise pitserit.
Veel on meie fraktsioon kahel aastal fookuses hoidnud looduskaitseliste piirangutega maade ostmist riigi poolt. Esialgu meie osutusele ainult noogutati kaasa, nüüd eraldatakse tasapisi rohkem raha. Paraku liigutakse selle järjekorra likvideerimisel edasi teosammul, üldse mitte piisavas tempos.
Eile oli siseminister rahanduskomisjoni koosolekul lausa säravalt rõõmus, öeldes, et meil toimub revolutsioon küttekollete remondi ja renoveerimise küsimuses. Kaks aastat varem, kui Vabaerakond on samasuguse ettepaneku teinud, ei olnud seda miljonit või 1,5 miljonit eurot mitte kusagilt nagu võtta, ometi päästab see tõepoolest palju elusid.
Meie mureteema, te teate, on teadus- ja arendustegevuse finantseerimine. Eelarves kajastub tahe natukene seda seisu parandada, aga elu läheb kiiremini eest ära, kui valitsus järele jõuab. Baasrahastamist nüüd küll suurendatakse, aga me võime kaotada võimekuse uute ja perspektiivikate teadusharude konkurentsipõhisel finantseerimisel. Selles valdkonnas on praegu natuke selline "nokk kinni ja saba lahti, saba kinni ja nokk lahti" olukord. Teadusele on palju rohkem raha juurde vaja.
Mida teha? Natukene puudutasime debatis rahandusministriga seda teemat, aga ikkagi: kokkuhoiust avalikus sektoris ei taheta eriti rääkida ja seda ei taheta teha. Mulle tundub, et valitsusasutustes toimub tohutu spetsialiseerumine. Me näeme rahanduskomisjonis, kuidas iga teema puhul tulevad meie ette ikka uued ja uued vastava ala spetsialistid. Neid on kokkuvõttes tohutult palju. Ja väga palju on neid sihtasutustes. Kui palju on Eestis sel alal dubleerimist, me ei tea. Riigisektor kahtlemata on liiga paks ja vajab õhemaks hööveldamist.
Lõpetuseks ütlen veel kord: head sõbrad, meie alla ei anna! Me teeme muudatusettepanekud ja näitame, kuidas selle eelarve tasakaalu saab. Tsiteerin siin rahandusministrit, kes ka ütles, et ega kokkuhoiuks midagi muud ei ole vaja teha kui vähem kulutada. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Sven Sester Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel, palun! Kolm minutit lisaaega.

Sven Sester

No nii, lugupeetavad! Tegemist on selle valitsuse esimese täispika eelarvega, milles väljenduvad koalitsiooni suuremad eesmärgid Eesti elu paremaks muutmisel. IRL-i jaoks on kindlasti olulised kolm märksõna: parem haridus, parem töö ja parem palk. Kui vaadata järgmise aasta riigieelarvet, siis näeme, et ühiskond liigub suurema tasakaalu suunas. IRL-i olulisimaid valimislubadusi oli maksureform. Süvendatud tähelepanu pööramine madalamat ja keskmist palka saavatele inimestele on ainuvõimalik ning järgmise aasta alguses saab see teoks. 1. jaanuaril 2018 jõustub maksuvaba tulu reform, mis ilmselgelt suurendab töötavate inimeste heaolu. Rõhutan siinkohal: töötavate inimeste heaolu, sest see on ühtlasi meede tööturule sisenemise soodustamiseks. Madalama ja keskmise palgaga töötajate maksuvaba tulu määr kasvab 500 euroni. Kuni 1200 eurot teenivatele inimestele jääb kuni 64 eurot kuus rohkem raha kätte. See on üle 700 euro aastas!
IRL on aastaid seisnud haldusreformi läbiviimise ja kohalike omavalitsuste tugevdamise eest.  Nüüdseks oleme 10–15 aastat kestnud seisakust üle saanud. Haldusreform on läbi viidud ja 2018. aasta riigieelarves on kohalike omavalitsuste tulubaasis ette nähtud kasv. Seda nii tänu ühekordsetele ühinemispreemiatele kui ka pikaajalise rahastuse kasvule. Eesti vallad ja linnad hakkavad saama senisest rohkem raha oma elu korraldamiseks.
Nagu ma alguses mainisin, haridus on üks IRL-i prioriteete. Oleme varem lubanud tasuta kõrghariduse ellu viia ja nüüdseks on see toimiv süsteem. Me lubasime suunata maksumaksja raha õpetajate palkade tõstmiseks ja me näemegi järgmisel aastal hüppelist palgakasvu, seda just võrreldes teiste avaliku sektori töötajate palkade tõusuga. Järgmisel aastal eraldatakse sel eesmärgil lisaraha, mis tagab õpetajate palga alammäära 1150 eurot. Seega tõuseb alammäär 100 eurot. Kuna riik annab õpetajate palkade diferentseerimiseks täiendavaid vahendeid, tõuseb õpetajate palk keskmiselt 1380 euroni. See kehtib nii riigi- kui eraüldhariduskoolide õpetajate puhul. Lasteaiaõpetajate palk peab jõudma järele kooliõpetajate töötasule. Nende palga tõstmiseks panustame tänavu sügisel 2,5 miljonit eurot, järgmisel aastal on see toetus omavalitsustele 13,5 miljonit eurot. Gümnaasiumivõrgu korrastamisse investeeritakse järgmisel aastal 14 miljonit eurot ja põhikoolivõrgu korrastamisse 21 miljonit eurot. Lubasime ka eesti keele õppe kvaliteeti tõsta, teadus-arendustegevusele lisafinantseeringuid suunata, erakooli edaspidigi rahastada jne. Kõik need positsioonid on järgmise aasta eelarves sees.
Nüüd: julgeolek, julgeolek, julgeolek! IRL-i jaoks on see läbi aegade olnud üks kõrgeima taseme prioriteete. Praeguses geopoliitilises olukorras peame veelgi rohkem oma tähelepanu suunama nii kohustuslikule ajateenistusele kui ka Kaitseliidu rahastamisele ja liitlaste kohalolekule. Kaitse-eelarve koosneb kolmest olulisest osast: pikaajaliste arenguplaanide alusel kaitsevõime ülesehitamine, liitlaste kohaloleku tagamine ning riigikaitseliste investeeringute programmis tehtavad investeeringud. Head sõbrad, järgmisel aastal suunatakse kaitsekuludeks 528 miljonit eurot ja see tähendab kaitsekulude kõrgeimat taset Eesti ajaloos.
Edasi: investeeringud. Valitsussektor teeb investeeringuid ja need on taasiseseisvunud Eesti ajaloo kõrgematel tasemetel. Eesmärk on selge: suunata investeeringud Eesti majanduse pikaajalise kasvuvõime toetamiseks. Strateegiliste investeeringute kõrval ei jää tähelepanuta ka väikesed, kuid mitte vähem olulised kultuuri ja spordi valdkonna projektid. Investeeringud suurenevad järgmisel aastal võrreldes möödunud aastaga 10%.
Mõni sõna tervishoiust. Kindlasti on see märgiline, et oleme koalitsioonis tervishoiu rahastamise reformiga saanud suure sammu edasi liikuda. Pikalt sahtlis olnud teema on saanud poliitilise kokkuleppe ning tervishoidu läheb järgmisel aastal raha 34 miljonit eurot rohkem kui tänavu. Tervishoiu rahastamise reform aitab lühendada ravijärjekordi ja parandab meditsiiniabi kättesaadavust.
Sotsiaalvaldkonnas investeeritakse erihoolekande asutustesse 11 miljonit eurot ja tervisekeskuste väljaarendamisse täiendavalt 12,5 miljonit eurot. Muide, keskmine pension kasvab 2018. aastal 416 eurolt 442 euroni ehk 6,3%. Ja kõigile pensionäridele teadmiseks: teie pension on tulumaksuvaba mitte ainult keskmise pensioni ulatuses, vaid ka üle keskmise pensioni, kuni 500 euroni.
Mõni sõna eelarve üldistest näitajatest. Valitsus otsustas valitsussektori struktuurset eelarve puudujääki võrreldes riigi eelarvestrateegias kavandatuga vähendada poole võrra, nii et see jõuab tasakaalulähedase näitajani: 0,25% SKT-st. Opositsioon, eriti Reformierakond on rääkinud, et kohe langeme võlaorjusesse ning varsti kukub kõik kokku. Ei ole nii! Valitsussektori võlakoormus oli eelmisel aastal 9,4% SKT-st, sel aastal on 9%, järgmine aasta 8,6%. Nelja aasta riigi eelarvestrateegias väheneb võlakoormus 6,9%-ni SKT-st. Seega ei ole nii!
Peatun ka maksukoormusel. Tegemist on teise müüdiga, et maksukoormus kasvab. Ei kasva! Maksukoormus püsib 2018. aastal samal tasemel kui 2016. aastal: 34,4% SKT-st. Ka kaugemale ette vaadates on näha, et maksukoormus püsib samal tasemel. IRL-i jaoks on eriti oluline tööjõumaksude koormus. Kui tahame konkurentsivõimelised olla, siis peame tähelepanu pöörama just tööjõumaksude langetamisele. Ja me näeme riigieelarve põhjal, et tööjõumaksude osakaal väheneb.
Tulles tagasi alguse juurde: IRL on seisukohal, et järgmise aasta eelarve on vastutustundlik, majandust toetav ja ühiskonda suurema tasakaalu poole suunav. Ärme häbeneme olla rahul eelarvega, mis viib Eestit edasi! Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Minu arvutuse järgi on kõik läbirääkimiste sõnavõtud peetud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 521 esimene lugemine lõpetada. Kuid Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 521 ehk 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut on meil vaja hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 521 ehk 2018. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 36 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 521 esimene lugemine on lõppenud. Tähelepanu! Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. novembri kell 17.15.


9. 18:23 Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 507 esimene lugemine. Algataja ettekandja on rahandusminister Toomas Tõniste.

Rahandusminister Toomas Tõniste

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Annan teile ülevaate väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust. Selle eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu väärtpaberiturgude direktiiv ehk MiFID II. Nimetatud direktiiviga samal ajal jõustuvad 3. jaanuaril 2018. aastal veel kaks direktiivi, millest üks muudab ja teine täiendab põhidirektiivi. Samuti rakenduvad Euroopa Liidu määrus MiFIR ja umbes 600 lehekülge täpsustavaid, tehnilise iseloomuga määrusi. Seega on tegemist väga mahuka õigusliku paketiga finantsvaldkonnas, mis muudab väärtpaberiturgudel tegutsemist. Sellise õigusliku raamistiku väljatöötamise ajend oli viimane ülemaailmne finantskriis, mis tõi muu hulgas esile ka mitmed puudused väärtpaberiturgude toimimises ja läbipaistvuses. Lisaks selgus, et mitmed finantsinstrumendid on tavainvestorite jaoks väga keeruka iseloomuga ja nende kohta puudub või ei ole olnud kättesaadav asjakohane info. Selleks, et olukorda muuta, uuendataksegi väärtpaberiturgude toimimise reegleid.
Eelnõu peamine eesmärk ongi just investorite kaitse tugevdamine. Uued reeglid kujundavad investeerimisteenuste osutamist ning väärtpaberibörside ja muude sarnaste kauplemiskohtade korraldust kogu Euroopa Liidus. Muudatused toovad kaasa uusi kohustusi investeerimisteenuste pakkujatele ehk peamiselt pankadele ja investeerimisühingutele, kuid ka börside korraldajatele. Võib öelda, et investorite kaitse suurenemine kaalub üles kasvava halduskoormuse.
Annan järgnevalt ülevaate peamistest eelnõuga kaasnevatest muudatustest Eesti väärtpaberiturul. Esiteks, eelnõus on ette nähtud, et investorit kui klienti tuleb senisest põhjalikumalt teavitada hüvedest ja tasudest, mida pank või investeerimisühing saab või annab investeerimisteenuse osutamisel. Näiteks võib väärtpaberiportfelli valitsemise teenust osutav pank või investeerimisühing saada vahendustasu, kui ta omandab kliendiportfelli teatud fondiosakuid. Kehtiv seadus ei kohusta väärtpaberiportfelli valitsejat sellest klienti informeerima. Edaspidi on aga teavitamine nimetatud olukorras kohustuslik. Nii saavad kliendid paremini aru, kas pangal või investeerimisühingul võib teenuse osutamise käigus esineda huvide konflikte.
Teiseks, muudatustega kehtestatakse nõuded väärtpaberitoodete väljatöötamisele ja turustamisele. Eelnõu kohaselt tuleb investorile pakkuda just selliseid väärtpaberitooteid, mis tema profiiliga kõige paremini sobivad. Praktika on näidanud, et juurdepääsu keerukamatele väärtpaberitele tasub investorile võimaldada üksnes siis, kui ta mõistab nendega kaasnevaid riske. Ka pealtnäha lihtne fondiosak võib endas sisaldada riske, mida tavainvestor alati ei taju. Lisaks peab väärtpaberite väljatöötamine ja turustamine toimuma läbimõeldult ja panga või investeerimisühingu juhtkonna heakskiidul. Nii on paremini tagatud, et klientidele pakutakse nende vajadustele ja eesmärkidele vastavaid investeerimisvõimalusi. Eeltoodud nõudeid kohaldatakse samuti investeerimishoiustele, mis iseenesest ei ole väärtpaberid. Investeerimishoiused on investeeringuna Eestis üsnagi populaarsed olnud.
Kolmandaks on täiendatud ka väärtpaberikorralduste täitmise reegleid. Pank või investeerimisühing peab tagama, et ta täidab kliendi korraldused parimatel võimalikel tingimustel. Eelnõu tõstab korralduste täitmise standardeid. Selleks tuleb pankadel ja investeerimisühingutel uuendada oma tööprotsesse ja tegutsemisstrateegiaid, mis peavad olema ka kliendile arusaadavad. Eelnõu kohaselt peab pank või investeerimisühing kliendile teatama, millises kauplemiskohas kliendi korraldus täideti, ning lisaks andma üldisema ülevaate oma peamistest korralduse täitmise kohtadest ja seal pakutava teenuse kvaliteedist.
Neljandaks, muudatused ei too kaasa üksnes kohustusi. On oluline mainida, et eelnõu pakub ka uusi võimalusi. Nimelt on eelnõu kohaselt võimalik luua väiksematele ettevõtetele eraldi turg aktsiate ja võlakirjadega kauplemiseks. Seda turgu nimetatakse kasvuturuks. Sinna pääsevad ettevõtted, mille kapitalimaht on alla 200 miljoni euro. Kasvuturul kehtivad ettevõtetele leebemad noteerimisnõuded kui suurel väärtpaberibörsil. Väiksemad ettevõtted saavad kasvuturul investorite tähelepanu väärtpaberibörsidel olevate suurte ettevõtetega võrdsetel tingimustel.
Ja viiendaks, muudatustega täpsustatakse investorile nõu andmise reegleid. Eelnõu kohaselt peab investor olema võimeline edaspidi täpselt aru saama, kas tegemist on talle sõltumatu nõu andmisega või on pangal või investeerimisühingul mängus oma huvi konkreetse väärtpaberi ostmise soovitamisel. Lisaks eelnevale reguleerib eelnõu olukordi, millega Eesti väärtpaberiturul on väike seos või seos üldse puudub. Näiteks reguleeritakse algoritmkauplemist, mis tähendab lihtsustatult seda, et arvutiprogramm kaupleb inimese eest ja lühikese aja jooksul tehakse väga palju tehinguid. Samuti reguleeritakse täpsemalt olukorda, kuidas võib teha tehinguid kaupadel põhinevate tuletisinstrumentidega ja millist informatsiooni tuleb selle kohta anda. Järelevalveasutuste informeeritus selliste turgude toimimisest on siiani üsna puudulik olnud. Seetõttu antakse Finantsinspektsioonile senisest ulatuslikumad volitused vajaduse korral kõnealuseid tehinguid piirata.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et eelnõuga tehtavad muudatused on suunatud sellele, et väärtpaberiteenuste turg oleks turvalisem ja läbipaistvam ning investoritel oleks võimalik seeläbi teha rohkem kaalutletud investeerimisotsuseid. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Ma püüdsin seda natuke uurida, aga küsin enda harimiseks. Siin seletuskirjas on öeldud, et sellesama nüüd üle võetava finantsinstrumentide turgude direktiivi mõju on suurem kui Brexitil või Trumpi USA presidendiks saamisel. Äkki te valgustate meid, milles see mõju seisneb, et see on suurem kui Brexitil või Trumpi presidendiks saamisel?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Ma ei hinda seda eelnõu sellise võrdluse ja nii suurte suurusjärkude kontekstis. Nagu ma ütlesin, on siin peamine positiivne mõju investorite kaitse ja see, et väärtpaberiteenuste turg on turvalisem ja läbipaistvam. Minu jaoks on oluline ka see, et võib-olla saab vältida olukorda, kus üritatakse investorile pähe määrida mingeid osakuid, mille puhul on vahendajal oma huvi mängus.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Ma hästi ei saanud aru sellest, et püütakse pähe määrida. Tähendab, üritati pähe määrida Brexitit ja seda, et Trump Ameerika presidendiks saab – see on see mõju. Aga küsimus on selle kohta, et direktiiv pidi olema vastu võetud juba 3. juulil. Varsti on november, neli kuud on möödas. Miks sellega nii kaua oodati?

Rahandusminister Toomas Tõniste

Aitäh! Üks põhjus on koormus eesistumise ajal ja seda ei ole põhjust varjata. Ja kuna seda eelnõu n-ö aasta võrra pikendati, siis võib-olla sellega seoses rauges ka selle menetlemise hoog.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Rahanduskomisjoni ettekandja on Kalvi Kõva. Palun!

Kalvi Kõva

Hea esimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 25. septembril k.a. Minister andis seaduseelnõu sisust ka komisjonis täpselt sama põhjaliku ülevaate nagu täna siin. Komisjonis küsiti ja saadi ka ridamisi vastused. Komisjon tegi ka otsused, mis olid konsensuslikud: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäevaks, 18. oktoobriks, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, st 1. november kell 17.15. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimusi ettekandjale ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu 507 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute tähtajaks 1. novembri kell 17.15.


10. 18:35 Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu (513 SE) esimene lugemine

Esimees Eiki Nestor

Vabariigi Valitsuse algatatud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu 513 esimene lugemine. Eelnõu algataja ettekandja on justiitsminister Urmas Reinsalu. Palun!

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Lugupeetav eesistuja! Kõrge koda! Selle seaduseelnõuga taotleb Vabariigi Valitsus muudatusi prokuröride palgasüsteemis. Oluline on tagada prokuratuuri menetluslik iseseisvus, sätestades prokuröride ametipalga määrad seaduses. Lisaks on juhindutud sellest, et oleks tagatud võrdlusalus kohtunike palkadega, mille puhul on tegemist rahvusvahelise põhimõttega. Silmas on peetud ka palgatõusu, mis on aset leidnud sisejulgeoleku sektoris. Nii et selle loogika järgi peaks prokuröride palgaastmed olema ära toodud kõrgemate riigiteenijate palga seaduses. Selle aastane maksumus on 617 000 eurot täiendavaid vahendeid. Juhul kui kõrge koda arvab heaks seda eelnõu toetada, siis näeb valitsus järgmise aasta riigieelarves need täiendavad vahendid ka ette.
Ma tahan rõhutada seda, et Kesk-Euroopa vaates ei ole prokuratuur täidesaatva riigivõimu asutus, vaid tegemist on kvaasi-õigusemõistmise asutusega. Ja prokuratuuri roll on kriminaalmenetluse ahelas ülioluline. Seetõttu on tähtis tagada ka selle olulise lüli, nende inimeste motivatsiooni ja kvaliteeditaset, mida see eelnõu taotlebki. Ma toon ühe näite selle olulisusest või kvaasi-õigusemõistmise rolli ilmestamiseks. 90% praegustest kriminaalmenetlustest saavad lahendi lihtmenetluses, kus kohtunik asja sisuliselt ei aruta, vaid fikseerib ära lihtmenetluse tulemused. Seega on seda tüüpi menetluse puhul nõuded prokuröri töö kvaliteedile sama kõrged kui kohtunike puhul. Selle töö kvaliteedist sõltub inimeste saatus, sõltub inimeste vabadus – sõna otseses mõttes, mitte piltlikult. Loomulikult on seadusandja pannud prokuröride õlgadele ka täiendavaid nõudeid põhiõiguste tagamiseks kriminaalmenetluses, millest ka lisavajadus kindlustada selle teenistuse konkurentsivõime.
Mis on oluline? Kuigi kuritegevuse üldstatistika on meil languses, mis on positiivne (mõtlen n-ö tavalisi isikuvastaseid kuritegusid ja varavastaseid kuritegusid), me näeme, et tegelikult ei saa me nii öelda raske ja organiseeritud kuritegevuse kohta. Vastupidi, see muutub üha keerulisemaks. Järelikult eeldab selle tõkestamine ka piisavat kompetentsi riigiteenijatelt. Lühidalt kokku võttes on see selle lühikese eelnõu mõte. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused eelnõu algatajale. Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Kui me seda komisjonis arutasime, ega ma ei saanudki vastust. Ma loen siit Riigikohtu seletusi. Riigikohus ütleb otse, et teda ei veena see, et prokurör on Eesti riigis palju olulisem tegelane kui kohtunik, minister, õiguskantsler või keegi teine. Ta peab silmas seda, et peaprokuröri palgakoefitsient hakkab eelnõu järgi olema 0,95 – nii et vanajumalast kohe järgmine –, samas kui riigikontrolöri, riigisekretäri, fraktsioonide esimeeste ja ministrite koefitsient on 0,85. Riigikohus ütleb, et põhjendused ei ole veenvad. Seleta meile, miks on veenvad need põhjendused, mille järgi peaks peaprokuröri koefitsient olema 0,95, n-ö jumalale kohe järgmine aste.

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Rahvusvaheline printsiip, mis puudutab õigusemõistmise sõltumatuse tagamist, näeb ette kohtunike ja prokuröride võrreldavat palgasüsteemi. See võrreldavuse põhimõte on meil iseenesest fikseeritud – küll üldise kaanonina – prokuratuuriseaduses, kus tegelikult on öeldud, et see süsteem peaks olema nii üles ehitatud. Palkade üle arutlemisel tuleb alati jutuks üks konkreetne number. Aga ka see 5200 eurot, mis vist üle-eelmises parlamendi koosseisus vastu võeti, on ju mingit pidi ikkagi tinglik. See on subjektiivne, see on tunnetuslik, sellel ei ole täppisteaduslikku iseloomu, ei saagi olla.
Loogika on siin see, et on püütud juhinduda sellest võrreldavusest nii, et riigi peaprokuröri ametipalk oleks võrdne Riigikohtu kriminaalkolleegiumi esimehe palgaga. See ongi tegelikult see loogika. Justiitsministeerium on selle välja pakkunud oma analüüsi pinnalt. Me oleme leidnud, et see on selles püramiidses hierarhias loogiline mudel, millest on tuletatud ka teised prokuröriteenistuse ametipalgad. Ma veel kord ütlen, et põhimõte on, et meie absoluutne tipp õigusteenistuses on ju kohtunikud. Seetõttu peeti mõistlikuks seda, et me siin ikkagi n-ö suhestame madalama koefitsiendiga – nad ei ole üks ühele. Ja kindlasti ma ei ole väljendanud mõttekäiku, et selle eelnõu mõte või põhiidee on asetada prokurörid kuidagi kohtunikest kõrgemale positsioonile. Kaugel sellest.
Ma arvan, et oluline on tagada sõltumatus, läbipaistvus ja ka n-ö prognoositavus süsteemis. Kindlasti on oluline see, mida me oleme taotlenud selles n-ö kõrgemate õigusprofessioonide akvaariumis – võtta ära vaheseinad. Me oleme selleks ühtlustanud eksaminõudeid süsteemi sisenemisel ja kogemusnõudeid. Ja tegelikult oleks loogiline, et selles süsteemis oleksid ka võrreldavad palgatasemed.

Esimees Eiki Nestor

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Täiendava rahavajaduse selgituse juures on ka räägitud võimalikest tuludest. Te oma ettekandes ka mainisite seda, et paremini motiveeritud prokurörid toovad riigile rohkem tulu ning kvaliteetne riiklik süüdistus panustab laiemalt riigi turvalisuse ja julgeoleku valdkonda ja aitab vähendada kuritegevusega ühiskonnale tekkivaid kahjusid. Siin on ka antud hinnang, et arvestatakse sellega, et kriminaaltulu konfiskeeritakse vähemalt 3 miljonit eurot aastas. Kas te võite seda kuidagi protsentuaalselt iseloomustada, kui palju see moodustab tegelikust kriminaalsest tulust? Kuigi ma tunnistan, et see ei ole selle eelnõu teema.

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Et kui palju üldse on ühiskonnas kriminaalset tulu ja kui palju prokurörid kätte saavad? Ma ütlen nõnda, et Europol väidab, et kogu Euroopa Liidu peale kokku saavad õiguskaitseasutused kriminaaltulust kätte 2%. 98% ennekõike organiseeritud kuritegevusega teenitud kasumist jääb kurjategijatele. Kui me küsime, kas organiseeritud kuritegevus on kasulik äri, siis on küll. Seal on meeletu kasum! Näiteks liigutan ühe reka paarkümmend kilomeetrit üle riigipiiri teise riiki ja sigarettide hind tõuseb neli korda.
Küsimus on siin selles, et sellise tegevuse tõkestamisel inimsuhetes on nii moraalne kui ka õiguslik perspektiiv, aga fakt on, et kui see on tulus, siis võetakse alumised tegelased kinni ja nad lähevad kinni, kuid nemad on ju tööriistad. Kui see lõppude lõpuks tasub ära selles ketis, kuna kasum tekib ja 98% sellest jääb kätte, nagu väidab Europol, siis järelikult on midagi põhimõtteliselt korrast ära. Me peame seda tõkestama. Me loome Euroopa Prokuratuuri piiriüleste finantspettustega tegelemiseks, aga me peame ka tagama selle palgataseme riikliku süüdistuse juhtidele.
Meil tuleb tunnistada seda, et meil on praegu probleemne olukord. Terve püramiidse loogika järgi võiks öelda, et need, kes protsesside järele valvavad või neid juhivad, peaksid olema teatud määral kõrgema professionaalsusega ja parema palgatasemega kui need, kes on alluvad. Paraku me näeme – see ei ole etteheide, vaid tunnustus politseiteenistusele sisejulgeoleku valdkonnas –, et tegelikult on ka politsei palgad n-ö ära nihkunud. Siin on vaja positiivset sammu või lüket. Me võime oletada, et me oleme Euroopa Liidus tublimad kui mõni Vahemere riik, aga üldiselt tuleb öelda, et meil on siinkohal tegu tõsise väljakutsega.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Te olete muutmas kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadust, kuid samas te muudate ainult ühe riigiameti palku. Kõikides erinevate institutsioonide esitatud ettepanekutes ja märkustes on ka selle kohta küsitud ja teie olete selle n-ö teadmiseks võtnud. Miks ei ole mindud tervikpilti lahendama? Ministeerium on siin vastanud, et prokurörid on erinevalt teistest riigiametnikest siiski sõltumatumad. Kui palju on nad kümnepallisüsteemis sõltumatumad kui näiteks kohtunikud?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Loogika on selline, et silmas on peetud täidesaatva riigivõimu ametnikke ja loomulikult selles seaduse raamis, mis peaks seda sõltumatust tagama. Kohtunikud juba on seal seaduse raamis. Ja mõttekäik ongi selline, et asetada sinna ka prokurörid, kes, nagu ma ütlesin, ei ole täidesaatva riigivõimu asutus, vaid on oma olemuselt kvaasi-õigusemõistmise asutus.
Osutati sellele, millele on tõepoolest tähelepanu juhitud. Ennekõike on kohtuteenistus juhtinud tähelepanu, et see palgakoefitsient on tegelikult aastaid püsinud, ütleme, vingerdades või sinusoidselt teatud vahemikus, samal tasapinnal. Ja mida siis selle küsimusega teha?
Mu üldine hoiak on selline. Kui ma vaatan seda demograafilist auku, mis tekib kohtuteenistuse puhul, siis minu jaoks on kindlasti oluline ka konkurentsivõime kohtusüsteemis. Aga üldisele raamile, kõrgemate riigiteenijate palga indekseerimise või süsteemi alusele ei ole see konkreetne ettepanek adresseeritud. See keskendub ikkagi prokuröriteenistusele ja asetub sellele muldkehale, mille on tegelikult seaduse raam juba ette määratlenud. Kas ja kuivõrd võib seda küsimust puudutada põhiseaduskomisjonis debati käigus? Kindlasti on võimalik selle seaduseelnõu kohta teha ka muudatusettepanekuid.

Esimees Eiki Nestor

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Kui peaprokurör ametisse valiti, siis oli küsimus, kas tema kuupalk on nädalapalk. Ta peabki seisma oma ameti inimeste õiguste eest. Aga Riigikohus on siiski väga selgelt öelnud, et tegelikult peaks vaatama tervikpilti, mitte tõstma praegu prokuröride akvaariumi, neid kalakesi n-ö kõrgemale. Riigikohus – ma rõhutan, Riigikohus – ütleb selle seaduseelnõu kohta: "Selline olukord võib tuua kaasa selle, et palk ametikohal, mille täitmine eeldab sõltumatust, ei suuda sõltumatust tagada. Selline olukord võib ohustada riigi julgeolekut, sest riigiametnike palgad on muu hulgas ka riigi julgeoleku üks tagatisi". Minu küsimus on ikkagi see, miks ei vaadata praegusel juhul tervikuna riigiametnike palgasüsteemi, vaid võetakse ainult üks seltskond välja – praegusel juhul prokurörid – ja hakatakse nende palka reguleerima, s.o 0,95 või 0,85 vastavalt sellele, kas tegu on peaprokuröri või tavalise prokuröriga.

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Siin on kaks eraldi mõõdet. Esimene mõõde on see, et valitsussektori, täidesaatva riigivõimu ametnike palgad on palgapoliitika objekt, mis ennekõike sõltub konkreetse teenistusandja või vastava keskasutuse palgapoliitilistest valikutest, mis lähtuvad ressursist. Siin on valitsus järgmiseks aastaks tervikliku lähenemise välja pakkunud. Valitsussektori palgatõusuna on ette nähtud 2,5%. Sellele lisandub veel palgafondi kasv 2% – see ei tähenda konkreetse astmepalga kasvu – sisejulgeoleku teenistujatele, kelle hulka, ma ei tea isegi mis ajaloolise perspektiivi kontekstis, ei ole loetud prokuröre.
Mis puudutab terviklahendust, siis see seaduse raam, st millised kõrgemad teenistujad seal on, oli tegelikult kokkulepe üle-eelmises parlamendi koosseisus. Ma seda täitsa tunnistan. Fraktsioonide esindajatest moodustati töörühm. Selle seaduse kui nähtuse, kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse põhieesmärk oli vabaneda ükskõik mis suunalistest survetest, et neile riigiteenijatele oleks paigas mingisugune selge raam, et see ei oleks pidev debatiteema. Ja ennekõike oli soov siduda need palgad lahti keskmise palga koefitsientidest. Mulle tundub, et suures plaanis on see eesmärk tegelikult realiseerunud. Kindlasti on see seadus ka personaalse sõltumatuse tagatis, mistõttu ma pean õigeks seda, et valitsus peab otstarbekaks siia ka prokurörid lisada.
Nüüd veel sellest terviklahenduse küsimusest. Kui me kõneleme muudest teenistujatest, siis kohtunike palgatase on selline, nagu selles raamis on ette antud. Ministeerium ei plaani nende palgakoefitsentide puhul mingeid täiendavaid, n-ö süsteemi loovaid muudatusi. Omaette küsimus on asenduskohtunikud ja nende tasustamine. See asenduskohtunike instituut on väga oluline, aga see on eraldi funktsionaalne teema. Justiitsministeerium valmistab praegu ette ka seaduseelnõu. Ja teine teema on võimalike lisatasude maksmine Ida-Virumaa kohtuteenistuses.
Ma tahan öelda seda, et ma usun, et maailm on kaos ja meie ülesanne on tekitada harmooniat oma võimekuse piirides. Selles mõttes ma olen skeptiline selliste algatuste suhtes – need mõjuvad mulle alati veidikene pelutavalt –, kui öeldakse, et püüame kõigele leida terviklahendusi. See on nii suhteline, sest terviku sisemise tasakaalu keskkond muutub pidevalt. Ma arvan, et meie asi siin ilmas on luua tasakaalu või harmooniat selles kaoses, nende konkreetsete mõõdetavate asjade puhul, mis sõltuvad meie tegudest. Ja ma usun, et seda ümbritsevat kaost on ülejäänud inimkonnal siis ka kergem taluda, kui see üleskutse leida terviklahendus nii filosoofilisse konteksti asetada.
Ma tervitan kõiki häid ettepanekuid, mis tulevad ka muudest valdkondadest, näiteks erinevate teenistuste palkade kohta. Näiteks oli poliitiline kokkulepe koalitsioonis ja me tõstsime kultuuritöötajate palku, et neid kõrgharidusega haridustöötajate palkadega võrreldavatesse kategooriatesse asetada. See oli tegelikult konkreetne küsimus. Alati on mingi konkreetne grupp ja mingi oluline teema. Minu jaoks on praegu küsimus väga keskses lülis, kes vastutab täidesaatva võimu tasemel kriminaalmenetluse kvaliteedi ja toestamise eest riigi kriminaalpoliitikas. Ma pean seda tähtsaks. Ja kõikidesse ettepanekutesse, mida kõrge kogu liikmed teevad, suhtun ma kindlasti äärmise tõsidusega.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Ma ikkagi sellele miks-küsimusele päris vastust ei saanud. Kui meie uus koosseis tööle asus, käis näiteks Riigikohtu esimees minu teada kõik fraktsioonid läbi ja tõi välja kohtunike palgasüsteemi probleemid. Ma olen aru saanud, et ka teiega on läbirääkimised olnud. Kas te saate öelda, mis on nende läbirääkimiste seis? Miks ei taheta näiteks kohtunike palgaprobleemide lahendamisega tegeleda? Ja te mainisite siin, et on erandeid. Meil õiguskomisjonis tuli hiljaaegu teemaks, et vaja oleks spetsialiseerunud kohtunikke näiteks alaealiste kuritegevuse valdkonnas. Kas selleks on lisavahendid olemas või mitte? Ehk on vaja eraldi muudatusettepanekut? Muidugi võib ka küsida, miks õiguskomisjon ei menetle prokuröride ametipalku ja miks me ei räägi tervikpildi lahendamisest.

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Küsimus sellest, milline komisjon sellega tegeleb. Eks see on parlamendis tavaliselt tõesti nõnda käinud, et seaduse raam on tegelikult määranud ära selle, millise komisjoni alla teema kuulub. Ma ütlen ausalt, et algselt, üle-eelmises koosseisus, oli see põhiseaduskomisjoni menetluses. Praktika loobki pretsedendi ja pretsedendi alusel asju tegelikult realiseeritakse. Avaliku teenistuse küsimused on iseenesest olnud põhiseaduskomisjoni all, aga see on lihtsalt kokkuleppeline. Nad võiks samamoodi kuuluda õiguskomisjoni või isegi mingi muu komisjoni alla.
Oli ka küsimus spetsialiseerunud kohtunike kohta. Need kohtunikud, kes on eluks ajaks ametisse nimetatud, spetsialiseeruvad ikka kohtuteenistuse sees. See on see loogika. Ja spetsialiseerumine on nii üles ehitatud, et kohtunik tegutseb narkokuritegevuse, seksuaalrünnete või alaealistega seotud kuritegude valdkonnas, aga lisatasu süsteemi tegelikult ei ole.
Küsiti, kas ministeerium kavandab teha ettepaneku üldsüsteemis tõsta kohtunike raampalku või baaspalka. Ei, niisugust ettepanekut laual ei ole, aga on mitmeid selle teenistusvaldkonna probleeme, mida me praegu analüüsime. Ma nimetasin asenduskohtuniku instituuti, et kuidas seda tagada. Samuti on näiteks üks küsimus see, mida teha valvegraafikuga tööga. Valvekohtunik peab valmis olema, et talle helistatakse nädalavahetusel, kui mingisuguse akuutse asja puhul taotletakse kohtuniku luba.
Nüüd see küsimus, miks ei tuldud lagedale ettepanekutega muudes õigusvaldkondades või avaliku sektori teenistustes palku tõsta. Praegu on laual konkreetne ettepanek, millel oli ka väljatöötamiskavatsus. Me leidsime, et seda probleemi on vaja adresseerida. See on minu hinnangul tõsine probleem. Ja ma tahan öelda ka seda, et tegelikkuses võib vaielda selle üle, kui palju on teenistuspension motivaatoriks eluaegse või pika karjääri perspektiiviga ameti või teenistuse valimisel nendele inimestele, kes on hilistes 20-ndates või 30-ndates. Õige on see, et selle eelnõu menetlemine langeb praegu sellisesse keskkonda, kus õiguskomisjonis on paralleelselt laual eelnõu, mis puudutab nende inimeste eripensionide kaotamist. Ma asetaks selle kõrge õigusteenistuse konkurentsivõime ka sellesse perspektiivi. Neid asju tuleb vaadata terviklikult. Ja Justiitsministeeriumil ongi siin selline tervikliku vaate loogika, et uude süsteemi tulijatel võetakse pensionid ära, aga nende palgad peaks olema konkurentsivõimelised.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Härra minister! Vähemalt 1993. aasta algusest on kõik prokuratuuri puudutavad eelnõud, käsitagu need sisuliselt prokuratuuri tööd või tasustamist, olnud õiguskomisjoni valdkonnas. Ja mulle oli natukene üllatav, et te tegelete sellega taas põhiseaduskomisjonis. See on kindlasti tunnustus teie kui mitte muudele, siis vähemalt manipulaatori võimetele. Aga ma tahan pigem küsida selle kohta, et komisjoni istungil väitsid Rahandusministeeriumi ametnikud, et see eelnõu ei ole valitsusest läbi käinud ega saanud Riigikokku saatmiseks heakskiitu. Ometi on ta siin ja meie menetluses. Millega on siis tegu? Kas on tõepärasem teine versioon, et minister ei täitnud oma alluvate ametnike n-ö käske ega julgenud neile pärast tunnistada, et ta valitsuse istungil nende käskude vastaselt käitus?

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Jüri, ma annan sulle oma ausõna, et ma ei ole manipuleerinud Riigikogu juhatuse või Riigikogu juhatuse ametnikega, selleks et see eelnõu oleks just põhiseaduskomisjoni juhtida. Ma pean tunnistama, et iseenesest on see mõistlik. Varasemate aastate kogemus on tegelikult selline, et eelarve raamist tulenevalt lükatakse kogu see patsahkam rahanduskomisjoni ja siis rahanduskomisjon seda sisuliselt ei vaata. Ma arvan, et see loogika on praegu väga õige, et need asjad on komisjonide vahel laiali jaotatud.
Küsimus sellest, kas see eelnõu peaks olema põhiseaduskomisjoni või õiguskomisjoni all. Ma vist ütlesin, et põhiseaduskomisjon on siin loogiline seetõttu, et see raamseadus on seal arutelul olnud. Ilmselt osutati siin sellele, et põhiseaduskomisjon on otsekui heldekäelisem või valitsuse suhtes armulikum kui õiguskomisjon. Ma ei oska öelda, mina olen piisavat parlamentaarset nõudlikkust täheldanud mõlema komisjoni liikmete suhtlemises. Ma arvan, et siin suurt vahet ei olegi. Kindlasti oleks mõistlik küsida, kui põhiseaduskomisjoni liikmed peavad vajalikuks, ka õiguskomisjoni arvamust. Mul ei ole probleemi seda sisuliselt arutada ka õiguskomisjoni liikmetega.
Oli veel üks küsimus, mille puhul ma arvan seda, et asetame selle eelnõu ikkagi konteksti. Väide, otsekui valitsus ei esitanud seda eelnõu, jääb mulle täiesti mõistetamatuks, kuna Vabariigi Valitsus arutas seda oma istungil ja kiitis selle ametlikult heaks. Siit puldist andis selle üle proua Heili Tõnisson valitsuse esindajana. Siin ei ole vähimatki kahtlust, st tegemist ei ole mingisuguse võltseelnõuga või ükskõik millist tiitlit sellele omistada. Õige on see osutus, mis väljendus ka komisjonis, et komisjoni esimees palus osaleda ka Rahandusministeeriumi esindajatel.
Rahandusministeeriumi seisukoht selle eelnõu suhtes ei olnud toetav. Lähtudes üldistest, universaalsetest seisukohtadest, ei taha Rahandusministeerium näha, et mingid asjad on selgelt seaduse raami pandud ja n-ö riigi kulude eelarveline elastsus väheneb. Ei olegi vahet, kas jutt on palkadest, mingitest toetustest või muudest asjadest. See on neil universaalne hoiak, mida nad ka siin väljendasid. See, et paaril riigiinstitutsioonil on asjast erinev arusaam, pole sugugi tavatu. Ma arvan, et siin saabki seadusandja olla kohtunikuks.
Aga ei olnud seda küsimust, et on Rahandusministeeriumi ametnike seisukoht ja on Vabariigi Valitsuse seisukoht ning et valitsus rikkus nende ametnike seisukohti, läks nendega vastuollu ja sooritas vähemalt väärteo. Ei olnud niisugust asja, on ikka valitsuse seisukoht. Ja siin ei ole mingit suu kinni toppimist – ametnikud saavad väljendada oma seisukohta ja neil on kindlasti õigus ka kuuldavad olla.

Aseesimees Enn Eesmaa

Jüri Adams, teine küsimus.

Jüri Adams

Teine küsimus on niisugune. Ma arvan, et sel traditsioonil, millises komisjonis midagi menetletakse, on omaette väärtus. Võimalik, et 1993. aastal tehti viga – juba siis oleks pidanud prokuröride palkasid arutama rahanduskomisjonis. Kui see oli viga ja seda on vaja parandada, siis kindlasti mitte sel teel, et saata teema veel kaugemale, st põhiseaduskomisjoni. Aga minu põhiline küsimus on natukene laiem. Minu arvates kuulute teie sellesse põlvkonda, kes on meil nüüdseks vähemalt 12 aastat ministrite ametikohti täitnud ja kelle silmapaistvaim tulemus on kindlasti see, et te olete oma ametnikele väga sõnakuulelikud olnud. Nii et kui nüüd hakkaksid teie põlvkonnakaaslased mässama ametnike diktaadi vastu, siis see tekitaks minus suurt sümpaatiat.

Justiitsminister Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma arvan, et see on elutarga mehe õige, eluterve skepsis. Kellel meist ei oleks järgmise põlvkonna suhtes tunnet, et Rooma seisab allakäigu lävel. Pean tunnistama, et isegi minu, varastes 40-ndates olija kõrvu hiilib ka see tunnetus, Jüri. See on selles mõttes universaalne, et nii on olnud, ma arvan, sajandeid ja nii see jääb olema seniajani, kuni inimesed asustavad Marsi.
Aga see ei ole iseenesest mingisugune ametnike leiutis, et lihtsalt universaalselt raha juurde saada. Ma arvan ikkagi seda, et küsimus on põhimõttelises riigiõiguslikus valikus. See on ratsionaalne ja rahvusvaheliste standardite kohaselt langetatud valik. Ja mõnes mõttes me langetasime selle valiku siis, kui toimus prokuratuuri reform – 2005. või 2006. aastal või selle sajandi alul, ma täpselt ei mäleta. Loogika oli selles, et prokuratuur juhib keskselt riiklikku süüdistust. Prokuratuuri valikutest sõltub see, mismoodi teeb tegelikult politsei oma tööd, prokuratuur ei asetse kuidagi kõrval. Ma arvan, et see oli õige valik õigusriigi põhiõiguste kaitse seisukohalt.
Me võtsime iseenesest sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valitsuse ajal arvesse OECD raporteid ning kaotasime ära ministrite ametinimetused seadusest. See tekitas praktikas ka niisugust poleemikat, et inimesed ei saanud oma seadusest aru, milles oli oma iva sees. Ja kui seda asja edasi arendada, siis maailmas ei ole ju nii mitmeski riigis (ka Euroopas) näiteks parlamendikomisjonide nimetusi paika pandud. Iga uus koalitsioon – ma loodan, et koos heatahtliku opositsiooniga – lepib komisjoniga kokku ja määratleb nende fookuse. See on ju poliitiliste valikute küsimus. Kui teemaks on ametnike teenistusõigus ja nende palgad, siis näiteks meie headel partneritel lätlastel on võimalik moodustada ka alakomisjone. Nad võivad näiteks öelda, et ametliku palgapoliitika korraldamine ongi parlamendikoosseisu ülesanne, luuakse üks alakomisjon ja sellega tegeletakse.
Meie oleme praegu valinud selle tee, et meil on töörühmad, mis on veidike nurga taga. Siin osutati, et töörühm teeb nurga taga mingit tööd, see ei ole ametlik formaat ja siis on nagu kergem menetleda. Ma arvan, et siin tasuks tõesti asja kaaluda. Praegu sünnib tegelikult väga palju poliitilisi, kokkuleppelisi valikuid nagu nurga taga. Ma arvan, et parlamendi töökord võiks olla selle koha pealt elastsem.

Aseesimees Enn Eesmaa

Suur aitäh, lugupeetud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Põhiseaduskomisjoni ettekande teeb selle esimees Marko Pomerants. Palun!

Marko Pomerants

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 513 ja tema esimesele lugemisele saatmist 9. oktoobril 2017. Räägin hästi lühidalt probleemidest või küsimuste ringist. Kas on õige komisjon? Mina ütlen, et jaa, muidugi on õige komisjon, sest tegemist on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega. Need ametimehed ja -naised on selles seaduses varem kokku lepitud sellisel kujul, nagu nad meile kas põhiseaduslikest institutsioonidest või muude kõrgemate teenistujatena vastu vaatavad. See seadus, millest jutt käib, reguleerib ametipalka Eesti Vabariigi presidendist kuni Eesti Panga nõukogu liikmeni. Vahepeale jääb veel riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalk. Nii et ei ole põhjust arvata, et siia ei saaks kuidagi prokuröre mahutada, kui siin on olemas ka maakohtu kohtunikud. Seda esiteks.
Teiseks, kust tulevad koefitsiendid? Loomulikult saaks veel peenemaks minna ja teha neid astmeid näiteks 0,3 kaupa, aga selleks ei ole ühtegi paremat metoodilist alust. See seadus on jõus olnud 2012. aastast, ta on üks kokkulepe, ja ma arvan, et meil ei ole ühtegi paremat teadmist, mille alusel võiks neid astmeid veel peenemaks ajada.
Loomulikult on mõnus mõtelda ja debatte pidada, aga põhiseaduskomisjon jõudis ka järgmistele otsustele. Esiteks, tuua see eelnõu täiskogu päevakorda 18. oktoobriks – tehtud. Meie ettepanek on selle eelnõu esimene lugemine lõpetada. Samuti teeme ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, s.o 01.11.2017 kell 17.15. Kontrollime kellasid, minu kella järgi on praegu kaheksa minutit seitse läbi. Ja ettekandjaks määrati mind. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Soovi korral avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Praegu on saalis viie fraktsiooni esindajad, aga seda soovi ma ei näe. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 513 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu 513 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 1. novembri kell 17.15.
Suur aitäh teile tänase tööpäeva eest, mõttevahetuse eest ja otsuste eest! Kohtumiseni homme hommikul kell 10!

Istungi lõpp kell 19.08.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee