Lugupeetav Riigikogu esimees! Austatud kõrge koda! See eelnõu on tegelikult seotud sotsiaalhoolekande seaduse eelnõuga 360, mis on samuti Riigikogu menetluses, ja need moodustavad ühe terviku, mille mõte on tunnistada kehtetuks alaealiste mõjutusvahendite seadus ja kaotada alaealiste komisjonid. Teisest küljest on seaduseelnõu 453 ülesanne muuta süüteomenetlust reguleerivaid norme, mis viitavad alaealiste komisjonidele, ning luua selle asemele uus alaealiste õigusrikkujate kohtlemise süsteem.
Milline on tegelik olukord? Meil on praegu otsekui kaks eraldi üksust või n-ö koridori, mida mööda alaealine õigusrikkuja kulgeb. Üks on seesama mõjutussüsteem, mis on üles ehitatud alaealiste komisjonidele. Teine on karistamise süsteem, kus alaealist käsitatakse eraldi ja määratakse talle teoga vastavuses olev karistus. Aga tõenduspõhised uurimused ja kogemused on näidanud, pole midagi öelda, et tegelikkuses satuvad noored korduvkuritegude teele. Mida nooremas eas inimene süüteo toime paneb ja mida raskem see süütegu on, seda suurem on paraku tõenäosus tema edaspidiseks retsidiivseks käitumiseks. Meie keskne eesmärk kriminaalpoliitikas on aga retsidiivsuse ja korduvkuritegevuse vähendamine.
Teine asjaolu on see, et karistamine iseenesest, nagu on näidanud ka uurimused, paraku retsidiivsusriski eriti ei maanda. Vastupidi, see võib tekitada teatud kohaldumist karistusega. Kui noor inimene on läbinud näiteks arestimaja või vangistusasutuse – ja tsiviliseeritud riigis ei ole see teatavasti mingisugune ebainimlik keskkond –, siis ta on kogenud, et selles ei olegi midagi ennekuulmatut. Järelikult võib karistuse heidutav mõju hoopis langeda. Seega, me soovime retsidiivsust vähendada ennekõike noore inimese mõjutamise teel.
Selle eelnõuga oleme iseenesest liikunud kohtusüsteemist, prokuratuurist ja politseisüsteemist just alaealiste asjade menetlejate, erialaselt spetsialiseerunud ekspertide süsteemile. Meil on see võimekus olemas. Tegelikult kehtestatakse selge põhimõte: alaealiste õigusrikkujate puhul on esmane tee, mida peavad valima nii prokuratuur kui ka kohtud nendele õigusrikkumistele reageerimisel, mõjutamine. Kui on tõsised, rasked süüteod, siis on loomulikult võimalik kohaldada kõiki karistusseadustikus ette nähtud norme, ka vabadusekaotust sõltuvalt teo raskusest. Aga üldine eeldus on ikkagi mõjutusvahendid. Selleks nähakse eelnõus ette kogum mõjutusvahendeid, mida saab kohaldada nii väärtegude kui ka kuritegude puhul.
Kõige leebem on hoiatus. See on üks tõsisemaid mõjutusviise, mida praegu kohaldab alaealiste komisjon. Noor inimene kutsutakse komisjoni ette ja siis saab teda seal manitseda. Loodetavasti on talaaris kohtuniku hoiatus noore inimese jaoks mõjusam mõjutusvahend. Peale selle on sotsiaalprogramm, milles osalemine on kohustuslik.
Nüüd on veel üks oluline element: kahju hüvitamine või heastamine. Tegelikult on need tegevusvahendid või tehiolud – see, kuidas konkreetselt kohtunik selle kahju hüvitamise/heastamise määrab või prokurör taotleb – kitsalt sisustamata. Seda otsustab kohtunik. See tähendab seda – toon piltliku näite –, et kauplusevarguse puhul, kus varguse esemeks olnud jäätised vms on ära söödud, siis võib kohtunik panna noore inimese seda kaupluseesist platsi luuaga pühkima ja sellega toimepandud tegu heastama.
Lepitusteenus. Väga oluline asi, sest noor inimene peab mõistma oma teo iseloomu. Kui raske on isegi täiskasvanud inimesel tunnistada, et jah, ma tegin valesti, ma palun vabandust, ma saan aru oma teo ja eksimuse iseloomust. See on üks mõjutusvahend, mida saab seada kohustuseks.
Allutamine käitumiskontrollile, jällegi väga tähtis asi. Meil on tegelikult üsna hästi üles ehitatud kriminaalhoolduse võrk, mida me kasutame praegu eelkõige vanglast ennetähtaegselt vabanenud isikute puhul. Nüüd me ütleme, et see on ka mõjutusvahend. On professionaalsed kriminaalhooldajad, kelle juurde sa pead minema igal nädalal. Kui sa käid koolis, järgid alkoholi ja suitsemise keeldu ning kriminaalhooldaja saab selle kohta tagasisidet, siis on sul mingisugune ankur. Nagu me teame, on väga paljudel puhkudel, eriti tõsisemate süütegude puhul, tegemist selliste peredega, kus vanemlik järelevalve paraku ei realiseeru. Peres on keerulised suhted ja vanemad ei ole mitmesugustel põhjustel võimelised oma inimlikke ülesandeid täitma.
Üldkasulik töö. Vaat, lähed ja hakkad riisuma näiteks Kadrioru parki, kuni 60 tundi.
Liikumisvabaduse piirangu kohaldamine. See tähendab seda, et tuledki koolist otse koju ja mujale hulkuma ei lähe. Mitte ei lähe Viru Keskusesse, vaid istud kodus. Kui seda rikud, siis võetakse loomulikult tõsisemad tööriistad kapist välja. Samuti on võimalus allutada inimest elektroonilisele järelevalvele, see on siis lihtsalt efektiivsem. Kui tal on andur, mis määratleb tema asukoha, siis ei pea keegi talle eraldi peale passima.
Muidugi luuakse ka võimalus paigutada alaealine vabadusekaotuse asemel kinnisesse lasteasutusse.
Kuritegude puhul on ette nähtud sarnane kataloog. Lisaks on öeldud, et võib kohaldada ka muud asjakohast vabatahtlikult võetavat kohustust. See sõltub prokuröri ja kohtuniku leidlikkusest, millist tüüpi kohustust võiks veel noorele inimesele määrata. Mõjutamise eesmärk on see, et noor inimene saab aru oma teo iseloomust, ta avaldab kahetsust ja püüab taastada oma teo tagajärjel tekkinud kahju. Olgu see kahju iseendale, kui ta jõi viina või tõmbas kanepit, või olgu see kahju teistele, kui ta hävitas kellegi vara või tegi kellelegi haiget.
Milles seisneb suur vahe? Praegune karistussüsteem on üles ehitatud sellele, et põhiline karistusmeede, kui me räägime süütegudest, on rahatrahv. Kes selle aga kinni maksab? Rahatrahv suunatakse ju vanematele, vanemad maksavad selle kinni, kui neil raha on. Aga see seos, et noor inimene tajub oma teo tekitatud negatiivset tagajärge ja püüab seda heastada, on enamikul juhtudel, nagu me oleme näinud, paraku äärmiselt katkendlik. Me leiame, et on mõistlikum tekitada tugevam seos.
Üldiselt on meil trend olnud positiivne. Alaealiste toime pandud kuritegude arv on kümne aastaga kukkunud ligi kolm korda, samuti on kahanenud väärtegude arv.
Mis on oluline? Ma arvan, et üldine hoiak. Ka väärtegusid puudutava reformi seadus tuleb varsti parlamenti. Meil on registrites praegu liiga palju karistatud isikuid. Tegelikult käib see karistatuse teave paljudel nagu koeral saba taga. Mõjutusvahendite puhul on väga selge suund, et tegusid karistusregistrisse ei kanta. Noor inimene tegi oma teo, me püüame teda mõjutada, aga meie seisukoht on, et toimepandud süütegude puhul ei pea jätma maha jälge, mis inimest kogu elu saadaks.
Seadus peaks jõustuma järgmisest aastast. Eelnõu on erialaekspertide ja õigusasutustega läbi arutatud. Ma loodan, et sellel on üldiselt positiivne mõju. Kaks asja: esiteks, me saame heas mõttes teatud kontrolli nende noorte inimeste üle, kellel on potentsiaali retsidiivsuseks, ja teiseks, me oleme järgmisel sammul, st juba järgmiste aastate, inimpõlve jooksul vähendanud retsidiivset kuritegevust, mis on kõige ohtlikum kaasinimestele. Aitäh!