Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad, ma tänan arupärimise eest! Kui lubate, siis ma teen sissejuhatuseks paar remarki. Arupärimises räägitakse sellest, et Vabariigi Valitsus on saatnud laiali Taavi Rõivase valitsuse loodud majanduskasvu töörühma, mida juhtis Erkki Raasuke. Seda mainis siin Riigikogu kõnetoolis ka arupärijate esindaja. See ei vasta tõele. Kui üks töörühm on oma töö ära lõpetanud ja lõppraporti esitanud, siis on mingi etapp läbi saanud ning sellest tööst, sellest analüüsist, sellest ülevaatest on võetud õppust, on saadud sisendit edasiseks tööks ja järgmisteks sammudeks. Minu meelest on vaja praegu ära öelda, et seda töörühma ei saadetud laiali.
Nüüd paar üldist sõna Team Estonia kohta. Pärast seda, kui mul oli au asuda sellele ametikohale, kus ma nüüd olen, olen ma pidanud, ma arvan, kaks-kolm nõupidamist Team Estonia teemal ja sellel teemal, milline ta peaks olema ja kas tal on olemas mingisugust, ma ei tea, ülesehitust või midagi sellist. Tuleb tunnistada, et inimesed mõtestavad Team Estoniat väga-väga erinevalt. Teie tõite siin ühe näite, majanduskomisjoni arusaama, aga Team Estoniat mõtestavad mõned inimesed täiesti erinevalt. Ma tahan siin Riigikogu kõnetoolis kindlasti tunnustada Liisa Oviiri, kes oli üks esimesi Riigikogu liikmeid, kes tuli minu juurde küsimusega, kuidas selle teemaga edasi minna. Need olid sissejuhatuseks mõned sellised üldmärkused, mis ma soovisin teha. Nüüd ma lähen vastuste juurde.
10. mail 2017 esitati arupärimine Team Estonia ja Eesti välismajanduspoliitika kursi kohta. Selle esitasid härra Kross, härra Rõivas, proua Lauri, härra Laanet, härra Kruuse ja proua Kersna. Ma alustan, kui lubate, sellele arupärimisele vastamist tausta pisut laiema kirjeldusega ja siis vastan teie küsimustele. Eesti majanduse käekäik sõltub olulisel määral Eesti edust välisturgudel ning kindlasti meie edukusest ekspordivõimekuse realiseerimisel ja välismaiste investeeringute siia meelitamisel. Eesti majanduse väiksus sunnib meid olema maailmale võimalikult avatud. Jätkuvaks kasvamiseks peab Eesti eksportima kaupu ja teenuseid, millel on suurem lisandväärtus kui seni eksporditud kaupadel. Eesti eksport on õnneks saavutamas taas mõningast kasvu, kuivõrd meie peamised eksporditurud taastuvad kümnenditagusest kriisist. Samas pole ekspordi lisandväärtuses hüppelist paranemist toimunud, seetõttu on oluline jälgida meie konkurentsivõimet. Konkurentsivõime parandamiseks peame suurendama kindlasti investeeringuid kapitali- ja intellektuaalomandimahukatesse ettevõtmistesse. Eesti väiksus sunnib meid tegema valikuid ja spetsialiseeruma piisava kompetentsusega valdkondadele, et olla rahvusvahelisel turul võimalikult konkurentsivõimelised. Samuti on vaja suurendada investeeringuid tootearendusse, sh teadus- ja arendustegevusse. Lubage, ma rõhutan seda veel korra: kindlasti ka teadus- ja arendustegevusse. Riik saab siinkohal olla toetavaks jõuks. Võime luua täiendavat lisandväärtust tagab Eestile kiire ja jätkusuuliku majanduskasvu. Selleks on majanduses vaja tugevat investeeringute taset. Majanduskasvule annab lisaimpulsi võime edukalt hõlmata erinevaid eksporditurge ja meelitada siia täiendavalt väliskapitali.
Kasvustrateegia aastani 2020 seab eesmärgiks, et Eesti eksport ja eksportööride arv kasvab, kuid vaadakem tõele näkku. Me oleme maha jäämas kasvustrateegias seatud eesmärkidest. Neist olulisim on suurendada tootlikkust töötaja kohta 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest. Selle eesmärgi saavutamisel on väga oluline roll ekspordivõimekuse suurendamisel. Eesti eksportivate ettevõtete võimekuse kasvatamiseks on riigil mitmesuguseid programme, mida finantseeritakse nii Euroopa Liidu tõukefondidest kui ka riigieelarve vahenditest. Kuid riigi tugi ja turundustöö ekspordi sihtturgudel võiks olla palju tõhusam. Seda viimast puudust peavad eksportivad ettevõtted ise üheks suurimaks ekspordi kasvu takistuseks. Eesti ekspordivõimekuse suurendamiseks ja välisinvesteeringute siia meelitamiseks on vaja ajakohastada Eesti äridiplomaatia tugistruktuure ja korraldust. Ärihuvide edendamiseks välisturgudel tuleb suurendada eri organisatsioonide koostööd. Selleks ei ole vaja teha senisest rohkem, vaid, ma arvan, senisest sihitumat ja järjepidevamat tööd. Eesti majandus on jõudnud arenguetappi, kus tööstussektor vajab kapitali- ja teadusmahukaid investeeringuid, sest tööjõu hinna kiire kasvu tõttu ei ole Eesti tööjõumahukas tootmises enam rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.
Kokkuvõtet tehes ütlen, et eelkirjeldatu saavutamiseks käivitatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt välismajanduse arendamise koordinatsioonikogu ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister on välja töötamas äridiplomaatia tõhustamise strateegiat. See on see, mida küsijad Team Estonia all ilmselt silmas pidasid.
Läheme nüüd küsimuste juurde. Esimene küsimus: "Kas Team Estonia all tuleb Teie valitsuse ajal mõista Vabariigi Valitsuse meeskonda majandussuhete arendamiseks Venemaaga?" Kindlasti selles küsimuses mingit iroonilist alatooni ei ole, on minu esimene kommentaar. Kuid pean tunnistama, et minu arvates on küsimuse sellises sõnastuses tegelikult päris tugevasti asjatut irooniat. Lubage, et ma vastan pisut teise nurga alt. Mõni nädal tagasi tulin ma töövisiidilt Ameerika Ühendriikidest, kus minuga oli kaasas ka Eesti äridelegatsioon. See oli huvitav ja töine visiit, kus me kohtusime mitme ettevõtte ning teadus- ja õppeasutuse esindajatega. Kindlasti andis see visiit mulle kindla veendumuse, et meie ettevõtjad võiksid palju rohkem sealsele turule eksportida. Samuti olen veendunud, et selliseid välisturgusid, kuhu Eesti ettevõtted võiksid enam eksportida, on veelgi. Teie nimetatud Team Estonia peab ühtviisi tegelema, ma arvan, kõikide turgudega, kuhu meil on võimekust tulemusrikkalt eksportida. Eksport on olnud Eesti majandusedu aluseks ja väikesel avatud majandusel ei ole võimalik teistmoodi kasvada kui ekspordi abil.
Teine küsimus: "Kas Team Estonia arendamisest selle esialgsete eesmärkidega on loobutud? Kui on loobutud, siis miks?" Eesti ettevõtete ekspordi suurendamisele kaasaaitamine ning uute investeeringute soodustamine on osa Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi prioriteetidest. Me moodustasime kevadel Vabariigi Valitsuse liikmetest koosneva majandusarengu valitsuskomisjoni. Seda komisjoni juhib peaminister ning selle liikmeteks on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, haridus- ja teadusminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, tervise- ja tööminister ning loomulikult välisminister. See on formaat, milles me majanduskasvuga seotud küsimusi käsitleme. Praeguseks on toimunud üks kohtumine ning septembri lõpus leiab aset järgmine. Eesistumise tõttu on, tuleb tunnistada, mõnikord võib-olla natuke raske aega leida, aga kindlasti me saame sellest üle ja komisjoni töö on hoogu kogumas. Üks olulisi aspekte on see, et välismajanduse arendamise koordinatsioonikogu on aruandluskohustuslane majandusarengu valitsuskomisjoni ees. See tähendab seda, et koordinatsioonikogu esindajad hakkavad regulaarselt käima majandusarengu komisjonis ülevaateid andmas ja rääkimas meie sammudest, olgu need siis edusammud või arengutakistused. Tähtis on töö niimoodi korraldada, et välismajanduse arendamise koordinatsioonikogu esindajal oleks vajaduse korral võimalus teha tõhusat koostööd kõrgeima otsustustasandiga valitsustasandil. See link on kahjuks siiamaani puudunud ja tõhusat koordinatsiooni takistanud. Olgu mainitud, et peale välisinvesteeringute soodustamise rakendatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel suurinvestori toetusmeedet, seda koostöös Maaeluministeeriumi ja Välisministeeriumi ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja EAS-iga. Ühiselt planeeritakse välisvisiite ja üritusi, et tagada ettevõtjatele ekspordi suurendamiseks parim tugi.
Kolmas küsimus: "Kas Eesti võrgustiku arendamisest on loobutud ja miks?" Ka sellest ei ole loobutud. Globaalsete eestlaste võrgustiku programmi rakendab EAS, mille koduleheküljelt võite leida kogu vajaliku info selle kohta.
Neljas küsimus: "Kas Eesti ettevõtluse ja ekspordivõimekuse arendamise initsiatiividest loobumine kujutabki endast Teie poolt lubatud seisaku ületamist?" Tänan loomulikult selle sisulise küsimuse eest! Ettevõtluse ja ekspordivõimekuse arendamise initsiatiividest pole samuti loobutud. Eesti majandus kasvas selle aasta esimesel poolaastal tublisti. See kasv oli oluliselt kiirem kui see, mida me nägime varasematel aastatel. See kasv on ületanud, olgem ausad, meie kõigi võib-olla kõige optimistlikumad ootused. Kindlasti ei saa Eesti majandusseisu ja majanduskasvu numbreid vaadates kuidagi öelda, nagu see oleks seisak. Üle mitme aasta me näeme, et Eesti tootlikkus on taas tõusuteel ja investeeringud on suurenemas, mis on kindlasti positiivne areng. Kordan veel üle valitsuse mõned konkreetsed initsiatiivid ja meetmed, mida riik on ette võtnud ja püüdnud ette võtta, et võimalikult palju meie majandust toetada. Ärge saage, auväärt arupärijad ja Riigikogu liikmed, sellest aru selliselt, nagu ma kirjutaksin majanduskasvu ühe valitsuse või ministri või peaministri arvele. Mitte mingil juhul! See on olnud Eesti ettevõtete ja Eesti inimeste töö ja kindlasti mitmete Riigikogude, valitsuste ja valitsusliikmete töö. Aga millised on need asjad, mille abil on valitsuse arvates praegu võimalik Eesti majandust toetada? Esiteks, ettevõtluskonto, mille eesmärk on luua lihtsam ja soodsama maksumääraga ettevõtlusvorm, mis võimaldab ühtegi aruannet esitamata ettevõtlusega tegelda. Teiseks, ja see on kindlasti väga oluline, bürokraatia vähendamine, eeskätt suhtluses riigiga. Oleme loonud võimaluse automatiseerida palga- ja tööjõuaruandlust. Andmed saab edastada otse raamatupidamistarkvaras. Kolmandaks, igal aastal jaotatava kasumi tulumaks langeb 14%-le ja madalama määraga maksustatakse eelneva kolme aasta keskmine Eestis maksustatav jaotatud kasumi summa. Neljandaks, väiksemad ettevõtted vabanevad käibemaksukohustusest. Ettevõtted, kelle aastakäive ei ületa 40 000 eurot, ei pea edaspidi käibemaksu maksma. Seni oli see piirmäär 16 000 eurot. Viiendaks, võimaldame tööandjale investeerida töötajate tervisesse. Tööandja tehtud kulutusi töötaja tervise edendamiseks kuni 100 euro eest kvartalis ei loeta edaspidi erisoodustuseks. Kuuendaks, töötajate majutus ja transport ei ole enam erisoodustuse all. Tööandja võib katta kaugemal elavate töötajate majutus- ja transpordikulutusi maksuvabalt, kui see on ettevõttele vajalik. Seitsmendaks, leevendame osalusoptsioonide maksustamist. Kaheksandaks, teeme majanduskeskkonda parendavaid investeeringuid, olgu need siis investeeringud teedesse, raudteesse või kiiremasse internetiühendusse. Enamgi veel, kindlasti teeb meie inimestele ja ettevõtjatele rõõmu ka see, et me muutsime ära eelmise valitsuse otsuse tõsta käesoleval aastal majutusasutuste käibemaksu, aga ka 2018. aastaks plaanitud diislikütuse, eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisi tõusu. Ma tänan!
