Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

13:00 Infotund

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud Riigikogu, tere päevast! Täna on rahvusvaheline veepäev. Veest pidavat tulema selle sajandi üks kõige suuremaid probleeme. Meil tekkis väike konfuus seoses veepudelitega, mis ilmusid meie laudadele. Lõpuks otsustasime need ära korjata, sest toiduaineid ja taarat me sellesse saali, mida me kõik peame pühaks, ei too. Alustame infotundi. Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Istungist võtab osa 49 rahvasaadikut, puudub 52.
Austatud EKRE liikmed! Kuna infotund käib teiste reeglite kohaselt, arutame teie tõenäolisi proteste pärast, põhiistungi alguses.


1. 13:03 Korruptsioon

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimese küsimuse peaminister Jüri Ratasele esitab Arto Aas. Palun!

Arto Aas

Aitäh! Austatud peaminister ja Keskerakonna esimees! Tallinna linna valitsemine tõestab vana tõdemust, et absoluutne võim kipub täielikult korrumpeeruma. Me teame, et viimaste aastate jooksul on korruptsiooni pärast süüdi mõistetud suur hulk keskerakondlikke linnaametnikke ja poliitikuid. Paraku tundub, et see trend ei kipu muutuma ka teie valitsemise ajal Keskerakonna esimehena. Viimastel päevadel on lehed täis vihjeid ja konkreetseid tõendeid selle kohta, et Tallinnas prügimajanduse eest vastutaval abilinnapeal on ühtlasi varjatud osalus Tallinnas tegutsevates prügifirmades. Kui see vastab tõele, siis on see selge korruptsioon, huvide konflikt. Muu hulgas on nii Arvo Sarapuu ise kui ka tema perekonnaliikmed, näiteks väimees ja äripartner Margo Tomingas, Keskerakonna suurannetajad. Mida teie sellest arvate? Kas see on eetiliselt õige või peaks midagi muutuma? Milline on Keskerakonna juhi moraalne hinnang?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Riigikogu liikmed ja hea küsija! Minu hinnang on ühene: korruptsioonil kohta ei ole. Korruptsiooni vastu võitlemine peab olema tõsine, tõhus, sisuline ja näiline. Poliitikas korruptsioonil kohta ei ole, seda ei saa aktsepteerida ei riigi ega kohaliku omavalitsuse tasandil. Minu meelest on hea tõdeda, et selles küsimuses oleme teiega täiesti ühel poolel ja samal seisukohal. Huvide konflikt vähendab usaldust riigi vastu ja riigi sees ning õõnestab demokraatiat. Korruptsioon vähendab ühiskonna sidusust, seega on see risti vastu ühele meie peamisele eesmärgile, mis on sisse kirjutatud ka valitsuse tegevusprogrammi. Konkreetseks mõõdikuks, mis peaks Vabariigi Valitsuse seatud eesmärgi täitmist objektiivselt kajastama, on võetud Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeks. Selle kohta ütlen niipalju, et 2012. aastal oli korruptsioonitajumise määr 64, 2013. aastal 68, 2015.–2016. aastal aga juba 70. Nende näitajate põhjal selgub, et Eesti oli 2016. aastal mainitud indeksi alusel koostatavas riikide edetabelis 22. kohal. Minu korruptsiooni hukkamõistev hinnang on ühene, selge ja väga konkreetne. Tänan teid selle väga olulise teema tõstatamise eest!

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud kolleegid! Eile avaldas soovi küsimusi esitada viis Riigikogu liiget, seetõttu annan igale teist võimaluse kaheks lisaküsimuseks. Oma lisaküsimuse esitab nüüd Arto Aas. Palun!

Arto Aas

Aitäh! Hea peaminister! Te rääkisite ilusti, aga ei vastanud absoluutselt küsimusele. Te olete ise ka kindlasti väga hästi faktidega kursis. Olete ilmselt kuulnud ka vihjeid selle kohta, et Arvo Sarapuu ja tema pereliikmed on registreeritud ettevõtete juhtkondades – samad aadressid, samad nimed, terve võrgustik. Sellest ei ole võimalik mööda vaadata. Te olete ise olnud Tallinna linnapea ja väga lähedalt ka Keskerakonna Tallinna piirkonna juhtimise juures. Sellist skeemi pole pealinnas ilmselt võimalik punuda ilma teie või Keskerakonna juhtkonna teadmata. Konkreetne juhtum peab olema teile teada. Te olete ise öelnud, et asjad ei pea mitte ainult olema ausad, vaid ka näima ausad. Ma annan teile veel kord võimaluse öelda, mida te arvate konkreetse juhtumi kohta ja mida te olete ette võtnud, et selline korruptsiooniohtlik olukord Eesti Vabariigi pealinnas lõpeks.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Ma vastasin teie esimesele küsimusele väga konkreetselt: korruptsioonile ei ole kohta. Nüüd, teie teise küsimuse peale jääb muidugi õhku tõsine süüdistus peaministrile ja Keskerakonna esimehele ehk mulle, sest te ütlete, et mina olen teadlik teie mainitud juhtumi sisust. Kui teil on mulle mingeid süüdistusi või kui teil on kas või ühe grammi eest teada, et ma olen kuidagi seotud mingisuguse korruptsiooniga selles loos, mida te näiteks toote, siis palun öelge see välja. Ärge niisama süüdistusi pilduge!
Kui me räägime kohalikust omavalitsusest ja kohaliku omavalitsuse korruptsioonist, siis me saame kõik aru, et siinne auväärne saal, nagu Riigikogu aseesimees selle kohta ütles, ei ole Tallinna Linnavolikogu. Me teame, esiteks, et põhiseaduse § 154 ütleb üheselt: kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt. Teiseks, kui teie soovite tõsisemalt Tallinna linna asjades kaasa rääkida, siis annab seadus teile selleks võimaluse. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on öeldud, et iga inimene, kes soovib, võib Tallinna linnas kandideerida. Nii ka teie.
Ma olen vaadanud, hea Arto Aas, et me oleme üsna sarnaselt teiega kandideerinud Tallinna valimistel – esimest korda 2002. aastal, siis 2009. ja 2013. aastal. Teil oli 2002. aastal minust üle kolme korra parem tulemus ja see on iga korraga kasvanud. Natukene on ka minu häälte hulk kasvanud. Igal juhul on teil võimalus Tallinna asjadega tegeleda – kõige õigem on kandideerida 15. oktoobril Tallinna Linnavolikogusse ja seal neid küsimusi lahendada.

Aseesimees Enn Eesmaa

Arto Aas, teine täpsustav küsimus, palun!

Arto Aas

Aitäh! Härra peaminister! Te vingerdate väga pikalt ja sujuvalt. Mina ootan teie eetilist hinnangut sellele juhtumile. Teil on kindlasti olnud juba paar nädalat võimalik selle kohta lehtedest lugeda. Teil on kindlasti olnud võimalik küsida selle kaasuse asjaolusid oma parteikaaslastelt. Mina ei tööta prokuratuuris, politseis ega kohtus, seega mina ei anna hinnanguid. Minu kui opositsionääri roll ongi teada saada tõde ja ka seda, mida teie olete teinud probleemi lahendamiseks. Valimistel osalemine ega valimistulemused ei puutu praegu üldse asjasse. Selline vingerdamine jätab ausalt öeldes üles kõhkluse, et teil on midagi varjata või te ei taha anda selgeid vastuseid. Ma annan teile veel kord võimaluse öelda välja oma seisukoht selle juhtumi kohta, mis puudutab Eesti pealinna ja Keskerakonna juhtkonda.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen teile veel kord vastu: kui teil on mulle süüdistusi või te väidate, et ma olen olnud millegagi korruptiivselt seotud, siis öelge see välja. Ärge visake niisama süüdistusi õhku! Ma usaldan Eesti õiguskaitseorganeid ja meie õigussüsteemi. Kohalikud omavalitsused on päris tugeva kontrolli ja järelevalve all. Punkt 1, Riigikontroll jälgib kohalike omavalitsuste kasutusse antud riigi raha ja riigi vara kasutust ning hindab selle õiguspärasust ja otstarbekust. Punkt 2, õiguskantsler teeb seadustele toetudes järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele. Punkt 3, kaitsepolitsei kontrollib kuut Eesti suuremat linna. Punkt 4, maavanema järelevalve. Lisaks loomulikult valijate järelevalve. Kui te küsite minu hinnangut korruptsiooni kohta, sh Tallinna linnas, siis ütlen, et see on igatpidi taunitav. Korruptsiooni ei tohi olla üheski omavalitsuses, ka mitte pealinnas.

Aseesimees Enn Eesmaa

Nüüd on veel kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt Andres Herkel.

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaminister! Nüüd, viimase lausega te jõudsite natukene edasi. Mina ei tahaks küll olla Keskerakonnaga ühel joonel, sest te sarjate korruptsiooni peaasjalikult sõnades, aga sisuliselt selle vastu ei astu. Ma arvan, et Eesti avalikkus ootas, et te Keskerakonna esimeheks saamisel annaksite hinnangu selle kohta, mis Tallinna linnas toimub ja on toimunud, ning tulevad silmanähtavad muutused. Kui kaua veel saab Tallinna Linnavolikogu esimees olla Kalev Kallo, kes on praegu selge süüdistuse all?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Auväärt Riigikogu liige! Teie kogemus siin Riigikogus on palju suurem kui minul. Ma arvan siiski – kuigi ma ei tea, kas te nõustute minuga või ei nõustu –, et Riigikogu ei ole see koht, kuhu tuleb tuua ühe omavalitsuse või linnavolikogu küsimusi. Kui te soovite arutada Tallinna Linnavolikogu küsimusi, siis on selleks kõige õigem koht Tallinna Linnavolikogu. Sinna saab kandideerida s.a 15. oktoobril. Soovin teile kindlasti selleks palju jõudu!

Aseesimees Enn Eesmaa

Keit Pentus-Rosimannus, palun!

Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Minu küsimus ei puuduta Tallinna linna ega Tallinna Linnavolikogu. Me võime ainult oletada, kas, millega seoses ja kellele tehtava teenena on Eesti peaministri partei kaks juhtivat tegelast asunud õõnestama Euroopa Liidu ühtset sanktsioonipoliitikat Krimmi okupeerinud ja Ukrainas sõda pidava Putini režiimi Venemaa vastu. Need seisukohad, mida teie erakonna juhtpoliitikud on kaks päeva järjest Eesti Rahvusringhäälingu kanalites väljendanud, ei ole mitte ainult räiges vastuolus Eesti kogu senise välispoliitilise liiniga sanktsioonipoliitika suhtes, vaid õõnestavad selgelt ka paari kuu pärast Euroopa Liidu eesistujaks saava Eesti usaldusväärsust. Minu hinnangul näitab see, et teie partei ei adu siiamaani üldse selle vastutuse suurust ja kaalu, mis teil välispoliitiliselt on. Kas te olete peaministri ja Keskerakonna esimehena oma partei kaks juhtpoliitikut korrale kutsunud?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh! Teie erakonnakaaslane Arto Aas juba esitas mulle küsimuse korruptsiooni kohta, aga loomulikult ma vastan ka teie küsimusele, mis puudutab Eesti eesistumist ja teatud hinnanguid Euroopa Ülemkogul. Vastus on ühene: mina olen öelnud välja, näiteks detsembrikuisel ülemkogul, et Eesti toetab sanktsioonide jätkamist nii kaua, kui rahvusvahelist õigust ega Minski lepinguid ei täideta. Siin ei ole diskussioonile kohta, isegi mitte ühe grammi võrra.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna me enne rääkisime reeglitest, mille järgi on võimalik esitada kaks lisaküsimust.


2. 13:14 Suurtööstuse surve metsanduses

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmine küsimus on keskkonnaminister Marko Pomerantsile. Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Hea eesistuja! Hea minister! Täna tulevad siin saalis arutusele metsaseaduse muudatused ja minu küsimus ongi sellest ajendatud. Kui eelmine kord leevendati raielangi suuruse tingimusi, st suurendati neid 3 hektarilt 7 hektarile, siis langes puidu kokkuostuhind kõvasti. See oli justkui kingitus metsatööstusele, erametsaomanikud aga teenisid kahju. Miks teeb Keskkonnaministeerium, st minister kõik seadusmuudatused metsanduse suurtööstuse huvides?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma küsimuse eest! Kõigepealt head rahvusvahelist veepäeva! Ma lubasin seda öelda. Keskkonnaministril puudub igasugune analüüs raielangi keskmise suuruse ja hetke puidu turuhindade korrelatsiooni kohta. Eesti Vabariigi keskkonnaminister ei too ka Riigikogusse metsaseadust, mis lähtuks mingisugustest muudest arusaamadest, kui on kirjas metsaseaduse §-s 2, mille sisu on lihtsustatult selline: metsaseaduse eesmärk on tagada ökoloogiline mitmekesisus ja metsade säästlik majandamine.

Aseesimees Enn Eesmaa

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Teie ministeeriumis on kantsler, kes kannab perekonnanime Talijärv. Tema taust on selline, et ta on olnud metsatööstuse liidu eestvedaja. Väga paljud kriitikud ütlevad, et teie kantsler esindab just nimelt metsatööstuse huve. Nüüd te määrasite ta veel Eesti suurimat metsaomanikku ehk RMK-d juhtima. Miks te lasete suurtööstuse lobistil oma ministeeriumis niimoodi vabalt tegutseda?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Andres Talijärvele ja ka Keskkonnaameti peadirektorile Andres Onemarile on veel ette heidetud seda, et nende metsandusharidus on nõukogudeaegne. Minu oma on ka nõukogudeaegne. Mina arvan, et on õige, kui erialateadlased ja erialaspetsialistid tegelevad selle valdkonna küsimustega, milleks nad on ette valmistatud ja mida nad on õppinud. Mis puudutab metsandust või metsade majandamist, siis kunagine EPA, praeguse nimega Eesti Maaülikool on see koht, kus on õpetatud metsamehi ja metsanaisi ajast aega. Täiesti arusaadav, et kui inimene on üle 50 aasta vana, siis on tema töökarjäär vähemasti 30 aastat pikk ja ta on töötanud väga mitmetel ametikohtadel. Ma arvan, et on mõistlik, kui inimesel on vastava valdkonna kogemus. Ma ei ole nõus teie arusaamaga, et tegemist on metsatööstuse lobistiga.

Aseesimees Enn Eesmaa

Artur Talvik, teine täpsustav küsimus.

Artur Talvik

Aitäh! Täna arutlusele tulevast seadusmuudatusest võib teha veel ühe järelduse: valitsus ägab rahapuuduses ja kasutab igasuguseid võimalusi eelarve täitmiseks. Kriitikud on öelnud, et see seadusmuudatus annab RMK-le võimaluse teenida rohkem dividende, millega te saaksite täita riigieelarvet. Kas teile ei tundu, et see on küüniline lähenemine Eesti metsale?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Lühivastus: ei tundu. Aga püüan mitte olla teie vastu ebaviisakas ja selgitan. Mis puudutab RMK dividende, siis seda prognoosis juba eelmine valitsus 28. aprillil 2016 ja see toimus Taavi Rõivase juhtimisel. Tõsi, kui võimule tuli uus valitsus, siis ei vähendatud RMK dividende. Et aga pilt oleks selge ja poleks mingisugust häma, siis ütlen, et meie riigi eelarvestrateegia valguses on olukord järgmine. Tõesti, aastal 2017 on ette nähtud dividende 30 miljonit eurot, aastal 2018 samuti 30 miljonit, aastal 2019 aga 10,6 miljonit eurot. Seega ei pea rohkem metsa raiuma, et saavutada paremaid majandustulemusi, ja juba 2017. aastal on raiemaht väiksem kui 2016. aastal. Niimoodi on lood.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Külli Kübarsepp!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Mul on selline küsimus. Miks Keskkonnaministeerium ei soodusta lageraie asemel pigem turberaiet? Kas see ei oleks meede, mis aitaks hoida turuhinda paremini kontrolli all? Kui turuhind tõuseb, siis ehk motiveeriks see ka eraomanikku aktiivsemalt oma metsa hooldama.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Kui te olete lugenud läbi selle seaduseelnõu, mis on Riigikokku toodud ja mida me umbes kella kolme-nelja vahel menetlema hakkame, siis täpselt selliseid eesmärke see muu hulgas kätkeb – lageraiete alternatiiviks seatakse turberaiete ja valikraiete suurem kasutus.

Aseesimees Enn Eesmaa

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Eile oli telesaade "Foorum", mis käsitles sedasama teemat. Keskkonnakomisjoni esimees härra Rainer Vakra väitis seal, et erametsas toetatakse lankide uuendamist kolme miljoni euroga, istikuteks ja kõigeks muuks. Ma tahaksingi nüüd aru saada. Jäeti mulje, et riik toetab seda päris tugevalt. Tegelikult aga eraldati eelmisel aastal taotlusvooru käigus ainult 800 000 eurot ja sel aastal on ette näha umbes 450 000. Kui me need kokku liidame, siis saame 1,2 miljonit. Tahaksingi teie seisukohta. Kas eile anti valeinformatsiooni? Kes siis räägib tõtt? Kuidas me ikkagi toetame peale lageraie teostamist metsauuendust?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Mul on teile pakkuda, kuna leidsin värsked 2016. aasta andmed. Siin on näiteks kirjas, et makstud toetuste summa metsa uuendamiseks on 1,2 miljonit eurot. Metsatoetused erametsadele kokku on kindlasti suuremad. Näiteks, riigi enda toetused kokku olid 2016. aastal 2,7 miljonit, aga sellele lisanduvad Euroopa Liidu vahendid ja raha, mis on seotud mitmesuguste keskkonnakaitseliste piirangutega, nii et 2016. aastal oli see summa kokku 7,63 miljonit eurot. See jagunes nii: erametsaomanike metsa inventeerimise toetus – 250 000 eurot, metsa uuendamise toetus – 1,2 miljonit, metsaparandustööde toetus – 190 000 eurot, eraomanike nõustamise toetus 470 000, metsaühistute toetus – 580 000, lisaks toetused pärandkultuuri säilitamisele ja eksponeerimisele ning Natura 2000 erametsamaa toetus ligi neli miljonit. Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus on veel 940 000 eurot. Niimoodi see kokku tuleb.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan selle küsimuse käsitluse.


3. 13:23 Automaks

Aseesimees Enn Eesmaa

Kolmandale küsimusele vastab peaminister Jüri Ratas ja selle esitab Mart Helme.

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Uuest aastast hakkavad kehtima autodele esmaregistreerimise ja ümberregistreerimise maksud, mida nimetatakse keskkonnalõivudeks. Mul on sisuliselt kaks küsimust. Esiteks, kas te ei arva, et need maksud, mis sõltuvalt auto margist ja mootori võimsusest võivad ulatuda, ütleme, 400 euroni, on samm, mis selgelt aitab kaasa ääremaastumisele? Teiseks, kas te ei arva, et on silmakirjalik nimetada neid makse lõivudeks?

Peaminister Jüri Ratas

Suur tänu selle küsimuse eest! Kui lubate, siis ma alustan probleemi kirjeldusest. Praegune seis on selline, et Eestis on Euroopa riikide hulgas üks saastavamaid sõiduautoparke. Seda peame kahjuks tunnistama ja selle küsimusega tegelema. 2005. aastal oli Eesti uute autode kütuse tõhususe näitajate poolest Euroopa Liidus lausa viimasel kohal. Seetõttu tuleb meie autopargi kütuse tõhusust parandada.
Nüüd, kui te küsite mootorsõidukite keskkonnalõivu ja selle määrade kohta, siis tõesti, mootorsõidukite keskkonnalõivu hakatakse võtma sõidukite esmaregistreerimisel või siis, kui Eestis on sõiduk juba registris, samuti olemasolevate sõidukite esimese omanikuvahetuse korral. Oleme kokku leppinud, et uuemate sõidukite puhul sõltub sõiduautode lõivu suurus CO2 näitajast ja enne 2015. aastat valmistatud autode puhul on aluseks võetud võimsus ehk kilovatid.
Te tõite Eesti ääreala näite. Ka see küsimus oli meil mootorsõidukite keskkonnalõivu väljatöötamise ajal laual. Nagu te näete, võimsuspõhise keskkonnalõivu maksmise kohustus kehtib 2007. ehitusaasta sõidukite puhul. Ja siin on selline koefitsient, et see on 20% määrast ehk 80% soodsam.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme, esimene täpsustav küsimus.

Mart Helme

Aitäh! Me näeme sellest tabelist ka seda, et väiksemad maksumäärad on just vanemate autode puhul. Kas see ei ole kontraproduktiivne, sest just vanemad automargid saastavad rohkem kui uued? Mis te selle kohta ütlete?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Minu meelest teie esimeses küsimuses oli sees ka üks osa vastusest, just regionaalpoliitiline aspekt. Mis siin salata, eks vanemaid sõidukeid ole tõesti päris palju just Eesti maapiirkondades, eriti äärealadel. Ja selleks, et see ümberregistreerimine ei muutuks absurdseks, arvestades sõiduki turuhinda, ongi kehtestatud soodustus, millest ma teie esimesele küsimusele vastates rääkisin, 80%.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme, teine täpsustav küsimus, palun!

Mart Helme

Jah, ma jätkaks samal teemal. Mind huvitab, kas on tehtud ka arvutusi, kui palju sellest maksust peaks riigieelarvesse laekuma. Kas on ka ette näha, mille jaoks seda laekunud raha kasutatakse?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Jah, arvutused on loomulikult tehtud ja mitte ainult, vaid sisse on arvestatud ka elastsuskomponenti. Nii nagu riigieelarvesse ikka maksud laekuvad ja riigieelarvest rahastatakse tegevusi, mis on seotud keskkonnahoiuga, sotsiaalvaldkonnaga või investeeringutega teedesse. Neid valdkondi on väga palju. Sellistest siduvatest maksudest on Eesti eelarvestruktuuris pigem loobutud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Ma tahaksin ikkagi küsida selle kohta, miks te otsustasite ainult 2015 ja uuemate autode puhul lähtuda CO2-põhisest maksust, samal ajal kui on teada, et ka vanemate kui 2015. aasta sõidukite kohta on CO2 näitajad olemas, sest AMTEL, Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit väidab, et liiklusregistris on olemas andmed CO2 kohta vähemalt alates 2008. aastast. Miks te otsustasite enne 2015. aastat valmistatud sõidukite puhul lähtuda kilovatipõhisest maksust, mis ei arvesta keskkonnamõju? Te räägite ju ise kogu aeg keskkonnamõjust. Kes teid eksitas – siis, kui te eelmisel nädalal valitsuskabinetis seda arutasite? Kas AMTEL või Rahandusministeerium, kes ütles, et vanemaid CO2 näitajaid ei ole olemas?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Ärge minge kurjaks! Keegi pole kedagi eksitanud. Küsimus oli selles, kuidas on kõige õigem ja mil viisil saab kätte kõige täpsemad andmed. Loomulikult töötas selle välja Rahandusministeerium. Nende ettepanek oli ka see, et teatud ehitusaastast me saame CO2 põhjal kõik väga lihtsalt välja arvutada. Vanemate autode puhul ei ole aga andmed alati kättesaadavad ja sellepärast peab jääma kilovatipõhiseks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Taavi Rõivas.

Taavi Rõivas

Ma alustaksin sellest, et mul on väga kahju, et te ei vastanud sisuliselt tänase infotunni esimesele küsimusele, mille esitas Arto Aas. Peale teie mainitud maavanema ja Kaitsepolitseiameti peab ka erakonna esimehel ikkagi olema selge seisukoht olukorras, kus avalikkusel on tekkinud väga palju küsimusi teie erakonna juhtivliikme tegevuse eetilisuse suhtes.
Aga ma küsin automaksu kohta. Kõiksugu auto-, panga-, mahla-, panditulu- jms maksud on saamas teie valitsuse n-ö käekirjaks. Iseenesest on ju täiesti selge, et maksude õigustamine keskkonnasäästuga on üsna meelevaldne, sest ma ei ole küll märganud, et omanikuvahetus kuidagi eriliselt keskkonda kahjustaks. Tahaksin aga teada hoopis seda, kuidas te saite IRL-i nõusse automaksu kehtestama. Sest ma loen IRL-i programmi 2015. aastast, kus on ühemõtteliselt öeldud, et välistatakse igasugune automaks mootori võimsuse, CO2 ja ka kõige muuga seoses.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, austatud küsija! Te läksite nüüd tagasi infotunni esimese küsimuse juurde, aga Riigikogu liikmel on kindlasti selleks õigus ja loomulikult ma vastan. Korruptsiooni ei kontrolli mitte ainult need asutused, mida teie nimetasite ja mida mina nimetasin. Nagu ma ütlesin, on veel üks väga oluline instants, nimelt valijaid. Igal valimisel annavad ka nemad hinnangu meie tegevusele, sh korruptsioonile või selle puudumisele. Teie väite kohta, et erakonna esimees peab ka hoidma kätt pulsil, ma ütlen, et mitte ainult iga päev, nagu teie ütlesite, vaid iga tund. Loomulikult peab erakonna esimees samamoodi vastutama. Eks teie olete seda kogenud, kui teie olite erakonna esimees, ja nii ka mina. Ma olen sellega täielikult päri. Siin ei ole mingit võimalust vastutusest kõrvale hiilida.
Nüüd, teie küsimus IRL-i kohta. No ma saan aru, mis te tahate öelda – automaks ja IRL. Ma olen mitu korda oma vastuses öelnud, et tegemist on tõesti mootorsõidukite keskkonnalõivuga. Kui te tahate teada, kuidas leida valitsuskoalitsioonis partneritega ühisosa, siis eks see on meeskonnatunnetus. Kui koalitsioonipartneritel on omavaheline usaldus ja ühine soov teha häid asju Eesti riigis – olgu õpetajate palgatõus, kaitsekulude suurendamine või ettevõtluse paremale raamistikule kaasa aitamine –, siis tuleb koostööd teha, eelkõige heades asjades. Aga loomulikult me ei saa lasta ka eelarvet defitsiiti. Minu meelest teevad kolm partnerit koalitsioonis head ja usaldusväärset koostööd.

Aseesimees Enn Eesmaa

Kuna meie küsimuste ja vastuste voorus on olnud hea tempo, annan veel ühe võimaluse küsida kohapealt. Palun, Maris Lauri!

Maris Lauri

Aitäh! Ma tuleksin ikkagi tagasi selle automaksu n-ö keskkonnaküsimuse juurde. Te ütlesite küll, et teete piirkondlikke soodustusi. Minu loogika ütleb aga, et kui on ikka keskkonnamaks, siis peab olema keskkonnamaks, ühe mõõduga ja võrdne kõigile. Kui teil on kange tahtmine soodustusi teha, siis tuleks seda teha mingi teise meetmega. Kuidas ikkagi keskkonnalõiv soodustab keskkonnakahjulikku tarbimist?

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma ei tea, ma ei ole kordagi öelnud, et me teeme automaksu. Ma olen rääkinud mootorsõidukite keskkonnalõivust ja jään selle juurde. Ma ei ole ka öelnud seda, et me teeme piirkondlikke soodustusi. See teema tuli üles ühe Riigikogu liikme küsimuse peale, kui ma ütlesin nii: võib eeldada, et vanemaid autosid on keskustest väljaspool rohkem kui keskustes. Aga mingisuguseid piirkondlikke erinevusi ei kilovattide ega CO2 põhjal me ei tee. See on ikkagi ühtne süsteem üle Eesti. Kui on vanemad autod, siis me arvestame kilovatte ja teeme tõesti soodustuse 80% ulatuses, aga uuemate autode puhul läheb arvesse CO2. Nii et võib-olla saite lihtsalt valesti aru, sest piirkondlikke erinevusi mootorsõidukite keskkonnalõivu puhul me kindlasti ei arvesta.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan selle teema käsitlemise.


4. 13:34 RMK vastu algatatud uurimine Leisi ja Karula valla raiete näitel

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmine küsija on Külliki Kübarsepp, vastab keskkonnaminister Marko Pomerats.

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Viimase kümne aastaga on raiemahud kasvanud circa kaks korda. Seda on ka visuaalselt väga hästi näha. Samuti on inimeste teadlikkus mõnevõrra tõusnud – raietest teavitatakse järjest rohkem. Silma on jäänud ka Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevus. Näiteks, Saaremaal Leisi vallas juhtus selline asi, et RMK eestvõttel võeti raietööde käigus haruldasel jugapuude kasvualal maha sadakond looduskaitse all olevat puud. Lääne Ringkonnaprokuratuur andis teada, et nad on algatanud juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse. RMK on ise öelnud, et viga tekkis infosüsteemide error'i tõttu, st alarmsüsteem oleks pidanud hoiatama, kus on jugapuud ja kuhu raiuma minna ei tohi. Missugune on teie info? Kui kaugel on kriminaalmenetlus? Mis on saanud infosüsteemide uuendamisest ja vea parandamisest?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Alustan tagantpoolt ettepoole. On väidetud, et edaspidi enam infosüsteemis sellist viga tekkida ei saa. Mis puudutab konkreetset menetlust, siis ministrina ootan ära tulemuse. Ei ole küsinud, kui kaugel menetlusega ollakse. Kui menetlus on läbi, siis saab kõik toimuda seaduse järgi. Peale selle, et on algatatud kriminaalmenetlus, pakkus RMK välja heastamisprogrammi ja see räägitakse läbi Keskkonnaameti spetsialistidega. Kui see plaan on läbi arutatud, siis jõuame kindlasti lahenduseni. Õnneks on tegemist väga tugeva asurkonnaga ja kahjustada sai umbes 10% jugapuudest. RMK saab oma vale käitumise loodusele heastada. Mis puudutab menetlust, siis see käib meie õigusnormi kohaselt.

Aseesimees Enn Eesmaa

Külliki Kübarsepp, esimene lisaküsimus, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, hea aseesimees! Toon ka teise näite Karula rahvuspargist, Põrgujärve sihtkaitsevööndist. Tegelikult ei tohi inimene sinna ligi kuus kuud aastas jalga tõsta, kuid ühtäkki oli RMK alustanud raietöid tee rekonstrueerimiseks 0,3 hektari ulatuses. Projekt olevat joonistatud vigaselt ja seletuskiri ei läinud sellega kokku. Inimestel oli aga jälle suur küsimus, et mis toimub. Keskkonnainspektsioon on alustanud menetlust sellise nende sõnul lausa isetegevuse peale. Kas teil on infot, mis on Keskkonnainspektsiooni järeldused, mis sellest lähtub ja kas on asutud projekti vastuolusid likvideerima? Kui kaugel see tegevus on?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Ka see teie väide vastab tõele. Karula kandis käib teetrassivööndi raadamine. Kooskõlastatud trassikoridoris sai riba raadamise käigus üks-kaks meetrit laiem. Tegemist on metsise ja konnakotka elupaikade sihtkaitsevööndiga. Trassivöönd ise on seal legaalne, aga raadamine sai laiem. Keskkonnainspektsioon on alustanud selle juhtumi suhtes väärteomenetlust, mille raames on välja saadetud päringud asjassepuutuvatele asutustele ja isikutele. Kui asi saab selgeks ja on teada, kas ja kui palju on keskkonnale kahju tekitatud, siis on kaks varianti: kui kahju on suurem kui 4000 eurot, siis alustatakse kriminaalmenetlust, kui aga väiksem, siis väärteomenetlust. Veel on vara sellest järeldusi teha, sest võib öelda, et kõik on alles algusjärgus. Kindlasti arutatakse ka sellel puhul Keskkonnaametiga, kas on võimalik teha heastamise tegevuskava.

Aseesimees Enn Eesmaa

Külliki Kübarsepp, teine lisaküsimus, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh! Hea minister, palun kirjeldage lähemalt, kuidas Keskkonnaministeerium seirab RMK raietegevust! Kes on kontrollija ja kuidas kontrollisüsteem käib? Või ongi järelevalve üles ehitatud sellele, et kui keegi naabruskonnast midagi märkab, siis annab sellest teada, st kodanikuaktiivsusele?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Me peame RMK töötajaid oma ala professionaalideks ja lähtume loomulikult sellest, et kavatsetud tööd tehakse ära nii, kuidas on ette nähtud. Nagu elus ikka, on tegemist ebatäiusliku olukorraga ja vigasid võib ette tulla. Sellisel puhul on aga olukord lihtne – nii nagu seaduses on ette nähtud, nii ka tegutsetakse. Ega siin midagi väga müstilist ei ole. Muidugi pole põhjust rõõmu tunda, et sellised asjad juhtuvad.

Aseesimees Enn Eesmaa

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Aitäh! Hea minister! Kuna teie vastused RMK kohta olid minu jaoks ammendavad, siis ma laiendan teemat ja küsin teie kui ausa ja targa inimese arvamust Tallinna prügimajanduse kohta, mis kaudselt ka teie haldusala puudutab. Teie hinnang on siinkohal oluline. Kuidas teile tundub Tallinna prügimajanduse skeem, kas see haiseb või mitte? Olukord, kus ... (Minister alustab vastamist.) Lubage, ma lõpetan! Olukord, kus osa ettevõtjaid trügitakse turult minema, teistele aga tehakse soodustusi ja lubatakse tegutseda ilma tegevusloata, ning seda kõike linnavalitsuse teadmisel. Milline on teie eetiline hinnang Tallinna prügimajanduse kohta?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Ma olen kahjuks pidanud seda kord juba siit kõnepuldist ütlema, et ma loen ajalehtedest vaid Virumaa Teatajat ega ole üldse seda protsessi jälginud. Elu on kulunud muude tähtsate küsimustega tegelemiseks. Aga ma viin kindlasti ennast kurssi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Monika Haukanõmm.

Monika Haukanõmm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Kahjuks minu jaoks ei olnud kõik RMK-ga seotud vastused ammendavad. Toon kolmanda näite. Viimsi valla territooriumil, Kelvingi külas juhtus sellel kuul nii, et Krillimäe maastikukaitsealal teostas RMK lageraiet ligi 14 hektaril. Samas ütlesid kohalikud, et nendega ei ole läbi räägitud. Nad ei olnud sellest isegi mitte teadlikud ja avastasid alles õhtul, enam-vähem koeraga jalutama minnes, et saed on käima tõmmatud. Kuidas te seda juhtumit hindate? Seadus ütleb justkui, et peab enne lageraiet selle läbi arutama ka omavalitsusega, peab läbi rääkima kohalikega, peab leidma kompromisse ja alles siis asuma lageraiet tegema. Kas teie arvates on RMK seadust rikkunud ja oma volitusi ületanud?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Ei oska seda viimast kinnitada. Tõesti, Viimsi poolsaare puhul on – peale selle, et mingil põhjusel meeldib inimestele seal elada – tegu metsadega, millest kolmveerand on kaitse all ja veerand on majandusmetsad. RMK on teinud sellest n-ö kohaliku võimuga suhtlemise aspektist oma järeldused. Kui te vaatate RMK kodulehte, siis leiate sealt, et planeeritavate raiete korral on asjaomased – kohalik omavalitsus, külavanemad ja asjast huvitatud inimesed – koosolekutele kutsutud. Viimsis oli viimati selline koosolek minu mäletamist mööda 9. märtsil. Ja ma hoiatan juba ette Põlvamaa rahvast: minge ka RMK koduleheküljele, sest Taevaskoja kandis plaanitakse raiet.

Aseesimees Enn Eesmaa

Annan ka sellel teemal võimaluse esitada üks lisaküsimus peale nende, mis on juba küsitud. Andres Ammas.

Andres Ammas

Aitäh! Lugupeetav minister! Kuna te ajalehte Postimees ei loe, siis ma julgen tähelepanu juhtida ühele seal hiljuti ilmunud artiklile, mille autor on endine poliitik ja endine metsamees Kaido Kama. See artikkel on kirjutatud südamevaluga Eesti metsa pärast. Autor lõpetab küsimusega, tsiteerin: "Kui Eestis kasvab metsa tõepoolest juurde nii hirmsa kiirusega, et peame kõigest jõust kirvega vehkima, aga ikka ei saa kuidagi sellest juurdekasvust jagu, siis miks on ometi vaja järjest ja pidevalt leevendada kõikvõimalikke raiet piiravaid ja takistavaid tingimusi?" Kas te saaksite palun Kaido küsimusele vastata?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Ma ei saa Kaido Kama sellise arvamusega kaasa minna. Tal oli selles loos veel muidki arvamusi – mind on informeeritud, et Postimehes on selline artikkel ilmunud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Lõpetan selle teema käsitlemise.


5. 13:44 Metsaraie mahud

Aseesimees Enn Eesmaa

Järgmise küsimuse esitab Raivo Põldaru ja vastab keskkonnaminister Marko Pomerants.

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Puidu kasutuselevõtt loob tõepoolest hulgaliselt töökohti, toob maksutulu ja sellega kaasneb veel mitmeid häid asju. Ma arvan, et tänapäeva ühiskonnas on tähtis taastuvenergia tootmine taastuvatest allikatest, sh puidust, seetõttu on vaja teada, kui palju meie metsades on seda, mida raiuda, ja kui palju me võime raiuda. Paraku on meil aga palju seadusi muudetud ja pärast iga seadusmuudatust on tehtud erinevad arvutused. Erisugune metoodika annab erinevusi raiemahus ja kui boniteediklass muutub, siis saab rohkem metsa raiuda. Küsimus on aga selline: kui palju meil metsa on ja mis eesmärkidel võib seda raiuda?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Igat puiduliiki ja sortimenti, mis maha raiutakse, tuleks kasutada sihtotstarbeliselt – küttepuud ikka küttepuuks, tarbepuit selleks, et saada ehitusmaterjali jne. Ega siin mingisugust saladust ei ole. Kõikidele nendele, kes muretsevad selle pärast, kuidas on lood Eesti metsade juurdekasvuga ja raiemahuga, soovitan lähtuda Keskkonnaagentuuri metsaandmetest. Võite külastada ka Keskkonnaministeeriumi kodulehekülge, samuti Marko Pomerantsi Facebooki-lehekülge, kust te näete, milline on olukord olnud aastatel 2000–2014. Kui telemehed on osavad, siis nad näevad näiteks seda, et alumises osas on ära näidatud metsa raiemaht ja rohelises osas metsa juurdekasv. Näiteks, aastal 2015 raiuti Eestis metsa tunduvalt vähem, kui seda juurde kasvas. Ja niimoodi on ka majandusmetsadega. Kui siin on räägitud ühest OECD näitajast, raieintensiivsusest, mis oli 2014. aastal 91%, siis täpsustatud andmetel võib öelda, et see oli 75%. Eestis on selle 15 aasta jooksul olnud aegu, näiteks aastal 2000, kui raiemaht ületas juurdekasvu. Aastatel 2006–2007 oli see umbes 50% kandis ja 2015. aastal 75%, keskmine on aga üle 63%. Kestma jääbki see, mis on metsanduse arengukavas kirjas, st rohkem ei raiuta.

Aseesimees Enn Eesmaa

Raivo Põldaru, esimene täpsustav küsimus.

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma viitasin sellele, et muudatusi on tehtud pärast seadusmuudatusi. Pindalad on suuresti muutunud, raiemahud on erinevad, metoodikast sõltuvalt umbes 1,5-kordselt. Aga see selleks. Minu küsimus on see, kas meil ei teki kahtlusi, et tulevikus hakkavad kõik raiemahud vähenema, sest vajadused kasvavad. Kas me jääme tulevikus ilma metsata, sellepärast et praegu muudame tingimusi ja hakkame raiuma juba nooremat metsa? Mul tekivad sellised mõtted ja ma arvan, et ka ühiskonnas on samasugused hirmud.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Võin teile kinnitada, et metsa majandatakse metsanduse arengukava järgi. Ei ole plaanis hakata raiuma peenemat metsa, raiutakse ikkagi sellest lähtudes, mis on seaduses ette nähtud. Metsade raiemaht ja juurdekasv majandusmetsades peavad olema sellises vahekorras, et juurde kasvab alati rohkem, kui raiutakse. Kui lisandub uusi puidu tarbijaid, siis peaks olema nii, et raiutud puidu maht jaotub turul ümber ja võitjaks jääb metsaomanik. Seda ei saa talle ette heita.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aivar Sõerd.

Aivar Sõerd

Austatud minister! Ma tulen veel tagasi Viimsi metsaraie juhtumi juurde. Viimsi on 13-hektariline poolsaar, kus on väga õrn loodus ja tugevad tuuled. Rääkimata sellest, et elanikud ise ei saanud raie üle läbirääkimisi pidada ja neid isegi ei teavitatud sellest. Viimsis on väga palju inimesi ja metsa kasutatakse seal inimeste enda n-ö taastamiseks. Miks peab RMK raiemahtu täitma just seal, kui mujal on selleks palju rohkem võimalusi?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Ma saan ennast ainult üle korrata. Tõesti, Viimsi poolsaarel kasvavad metsad, millest kolmveerand on kaitse all, kaitsealadega kaetud, ja veerand on majandusmetsad, kus aeg-ajalt käib metsade majandamine. Kindlasti ma olen nõus sellega, et informatsioonivahetust saab ja tulebki parandada.

Aseesimees Enn Eesmaa

Raivo Põldaru, teine lisaküsimus.

Raivo Põldaru

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Keskkonnaministeeriumi 2013. aastal tellitud uuring räägib sellest, et kliimapoliitika seisukohalt oleks jätkusuutlik raiemaht 8,4 miljonit tihumeetrit aastas. Mis te selle kommentaariks ütlete? Paraku on tegelikud arvud ikkagi suuremad. Võib juhtuda nii, et aastate pärast, arvestades keskkonnasuutlikkust ja kliimat, raiume palju rohkem, kui meil vaja oleks. Ma mõtlen siin ka probleeme, mis on seotud süsiniku vabastamise ja sidumisega jms.

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Härra Põldaru, mulle teeb suurt heameelt, et te muretsete süsiniku sidumise ja heitmete pärast. See on mulle hea uudis. Aga ma vastan niimoodi. Juba on alanud metsanduse arengukava koostamine järgmiseks perioodiks, aastateks 2020–2030. Ma arvan, et selle arengukava tegemisel on tunduvalt parem teadmistebaas, nii et peale raiemahtude ja metsa uuendamise teemade võetakse küsimuse alla ka kliimaaspektid ehk LULUCEF – maakasutus, maakasutuse ja metsanduse küsimused. Soovitan sel puhul jällegi pöörduda näiteks Maalehe poole, mida ma loen ja kuhu ma ka kirjutan. Seal on ära toodud meie probleemid, eelkõige sellestsamast süsiniku sidumise ja heidete aspektist, nii et lugege see artikkel põhjalikult läbi.

Aseesimees Enn Eesmaa

Arno Sild.

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Te nimetasite siin enne häid summasid, kui palju on talunikele ette nähtud metsa taastamiseks. Aga ma küsin, kas see üksi rahuldab. Me teame, et metsade taastamine läheb väga vintskelt. Kas selle põhjused ei või olla kusagil mujal – näiteks ei jätku istikuid või on hoopis mingid muud probleemid? Kas kõiki takistusi on üldse võimalik kõrvaldada ühe uue seaduseelnõuga? Mida teha selleks, et metsa taastamine paraneks?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma! Kindlasti olete lugupeetud Riigikogu liikmena ja samal ajal metsandushuvilisena läbi lugenud metsaseaduse kehtiva versiooni. Metsa uuendamine ei tähenda tingimata puude istutamist, kuigi tähendab ka seda. Tõepoolest, riigimetsades on praegu istutamise osakaal suurem kui erametsades. Erametsade puhul võib aga täheldada positiivset tendentsi, st inimesed on valmis rohkem istutama. Ma olen teiega nõus, et see ei ole üldse ainult seaduse küsimus ja kui oleks võimalik, siis tuleks toetuste abil tuge juurde pakkuda. Keskkonnaamet on teinud vastava revisjoni või kontrolli 2014. aastal. Tuleb tõdeda, et Eesti erametsadest on pärast metsaraieid 94% uuenenud, kas looduslikult või inimese suurema sekkumise abil, st istutamise või külviga.

Aseesimees Enn Eesmaa

Martin Helme.

Martin Helme

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ministrid, ma vaatan, et teile on veepudelid mingil põhjusel alles jäetud. Me jagasime siin enne kõigile kolleegidele vett, aga see korjati ära. Te mainisite, härra minister, et ei ole plaanis peenemat, nooremat metsa raiuda. Meil tuleb täna siin arutusele eelnõu, mis alandab metsa raiumise iga. See aga tähendab, et mets läheb peenemaks. Kui tehakse selliseid ilmselgelt tõde kahtluse alla seadvaid avaldusi, siis on meil raske tõsiselt võtta ka teisi arve, mis te pakute. Postimehes oli ära toodud OECD keskkonnategevuse tulemuslikkuse raport, kus on öeldud, et Eesti kasutab oma metsi Euroopas kõige intensiivsemalt, peale Belgia, st 91% on käitlemises. Samas mööndakse, et suure statistilise vea korral võib see näitaja olla üle 100%. Kas te olete OECD statistikaga nõus? Teie nimetasite siin teisi arve. Kas te olete nõus, et kui meil on kusagil statistikas loks sees, siis me võime tegelikult ületada seda sadat protsenti?

Keskkonnaminister Marko Pomerants

Aitüma, hea Riigikogu liige! Natukene on veel aega jäänud metsaseaduse esimese lugemiseni, see on vist tänane kaheksas või üheksas päevakorrapunkt. Soovitan seda eelnõu veel lugeda ja siis vaadata, kas puu ikka läheb peenemaks seaduse kohaselt või ei lähe. Mis puudutab OECD statistikat, siis annan teile head nõu: lugege pärast üle praeguse infotunni stenogramm, sest enne ma just härrade samasugusele küsimusele vastasin.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh vastajale! Lõpetan registreeritud küsimuste vooru.


6. 13:56 Muud küsimused

Aseesimees Enn Eesmaa

Kuna meil on natukene veel aega, siis luban kohapealt küsida Jürgen Ligil, kes käis seda võimalust juhataja käest küsimas. Oleks tervitatav, kui küsimus oleks meie kolmandale ministrile, kes on ka täna siin vastamas. Palun!

Jürgen Ligi

Ma nimetan ka kolmandat ministrit, aga küsin siiski Jüri Ratase käest välispoliitika toonimuutuse kohta. Küsimus on ainult selles, kes seda juhib. Kui te saite peaministrite avalduses Venemaa Süüria kurjategijate nimekirjast välja, siis te ütlesite, et teie isiklikult seda ei teinud. Mul on ka andmed, et seda võis teha hoopis Mailis Reps, aga kuidas ta tehniliselt seda teha sai, ei tea. Täna te vastasite oma erakonnakaaslaste Stalnuhhini ja Karilaidi avaldustele Venemaale rakendatavate sanktsioonide kohta. Tervitati debatti selle teema üle ja toetati sanktsioonide kaotamist. Te ütlesite ka Keit Pentus-Rosimannusele vastates, et teie isiklikult ei ole seda teinud. Aga öelge, kes siis on peaminister ja kes on Keskerakonna esimees? Kes protsesse juhib? Teil juhtub nii, et te räägite alati, kuidas teie isiklikult ei teinud. Järelikult on vastus olemas.

Peaminister Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Eesti välispoliitika toon ei ole kindlasti muutunud. Ta on muutunud, tõsi, gramm tugevamaks võrreldes eelmise valitsusega. Me kõik teame, et välisteenistuses on juba aastaid olnud tõsine küsimus alarahastatus. Praegune koalitsioon on öelnud seda, et välisteenistust tuleb oluliselt tugevdada, ja mitte ainult sõnades, vaid ka reaalselt, eelarveliselt. Mul on väga hea meel, et te kuulate minu vastust sellele, mis te küsisite. Selles mõttes, et anda välisteenistusele rohkem jõudu, rohkem kaalu, soovib praegune valitsus astuda kindlasti järgmise sammu võrreldes eelmise valitsuse tehtuga. Mul on väga hea meel, et me oleme jõudnud Eesti välispoliitikas niikaugele, et kõik need 25 taasiseseisvusaastat on hoitud väga tugevasti ühte joont. See on õige. Me oleme otsustanud liituda Euroopa Liiduga ja nüüd saame öelda, et üle 77% eestlastest toetab seda. Me oleme otsustanud liituda NATO-ga ja oleme hoidnud ka fiskaalpoliitikas selget joont. Ka teie ise olete andnud suure panuse näiteks sellesse, et me oleme praegu eurotsoonis. Nii et üldist suunda me kindlasti ei muuda. Aitäh teile!

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh ministritele vastuste eest ja küsijatele küsimuste eest! Infotund on lõppenud.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee