Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Taavi Rõivas

Austatud Riigikogu! Head kolleegid, palun tähelepanu! Alustame täiskogu V istungjärgu 3. töönädala neljapäevast istungit. Kas on soovi üle anda eelnõusid või arupärimisi? Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Härra juhataja! Seitsme Vabaerakonna liikme nimel – ja ma usun, et Artur on mõttes meiega – annan üle arupärimise rahandusminister Sven Sesterile. Arupärimine on ajendatud sellest, et nagu me aru saame, üritatakse selle kuu lõpus ikkagi kiirustades allkirjastada Eesti, Läti ja Leedu kokkulepet raudteeühenduse Rail Baltic arendamiseks. Meile ei ole sugugi selge, mida see kõik toob eelolevatel aastatel kaasa meie riigieelarvele, seetõttu tahaksime esimesel võimalusel saada rahandusministrilt vastuseid. Millised on variandid juhul, kui Euroopa Liidu rahastus oodatud kujul ei realiseeru? Milliseks kujunevad ekspluatatsioonikulud? Sellel teemal on väga palju spekulatsioone, aga millised on tegelikud rahanduslikud riskid Eestile, on pehmelt öeldes pisut ebaselge. Siinkohal tunnustan ka EKRE fraktsiooni, kes eile esitas analoogilise rõhuasetusega arupärimise majandus- ja taristuministrile. Tegelikult oleks väga mõistlik, kui meile vastataks siin Riigikogus enne kokkuleppe allkirjastamist. Kui see ei ole võimalik, siis ootame vastuseid esimesel võimalusel tuleval kuul. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Rohkem kõnepidamise soove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning Riigikogu juhatus otsustab selle edasise menetlemise Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel. Nüüd aga teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Täiskogul on kohal 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Head kolleegid, päevakorra täpsustus. Tänase neljanda päevakorrapunkti arutelul, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks" eelnõu 367 esimesel lugemisel teeb ettekande põhiseaduskomisjoni liige Anneli Ott.


1. 10:04 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (369 OE) esimene lugemine

Aseesimees Taavi Rõivas

Tänane esimene päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 369 esimene lugemine. Lubage mul tutvustada selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esmalt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, seejärel võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse, siis järgneb muudatusettepanekute läbivaatamine. Pärast seda on läbirääkimised, kus võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Palun nüüd juhtivkomisjoni nimel ettekandjaks kõnetooli väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni!

Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul on väga hea meel Riigikogu väliskomisjoni nimel esitleda teile otsuse eelnõu nr 369. See on ajendatud Eesti Vabariigis eelmise aasta hilissügisel toimunud väga suurtest poliitilistest muudatustest, mis tingisid vajaduse vaadata üle meie parlamendi moodustatud välisdelegatsioonide koosseisud. 16. jaanuaril k.a arutas Riigikogu väliskomisjon oma koosolekul fraktsioonide ja meie komisjonide tehtud ettepanekuid Balti Assamblee delegatsiooni koosseisu muutmiseks. Väga lühikese konsensusliku arutelu järel otsustas komisjon üksmeelselt teha järgmised otsused. Esiteks, arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juht Helir-Valdor Seeder ja nimetada uueks juhiks Aadu Must. Teiseks, nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Johannes Kert. Kolmandaks, arvata delegatsiooni koosseisust välja Toomas Kivimägi, Mihhail Korb ja Heljo Pikhof. Neljandaks, nimetada delegatsiooni liikmeteks Uno Kaskpeit, Helmen Kütt ja Erki Savisaar. Mõistetavalt pakuti ka muudatusettepanekute tähtaeg, 19. jaanuar kell 17.15. Ühtegi muudatusettepanekut selleks ajaks ei laekunud. Komisjon tegi ka menetluslikud otsused. Leiti, et eelnõu võiks olla Riigikogu täiskogu istungi päevakorras 26. jaanuaril. Langetati ka üksmeelne otsus panna eelnõu lõpphääletusele ja otsusena vastu võtta. Eelnõu esitlejaks siin suures saalis määrati komisjoni esimees. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh, austatud ettekandja, väga põhjaliku ja sisulise ettekande eest! Oma analüüsis selle kohta, miks on seda eelnõu vaja, nimetasite väga suuri muudatusi Eesti Vabariigis eelmisel sügisel. Palun öelge, kuidas tingisid need muudatused Heljo Pikhofi vabastamise sellest komisjonist!

Marko Mihkelson

Aitäh väga hea küsimuse eest! Balti Assamblee delegatsioon täidab väga olulisi ülesandeid parlamentaarses välissuhtluses, nii et selle moodustamine on tegelikult küllaltki keeruline, sest vajalik on nii fraktsioonide kui ka Riigikogu komisjonide hea poliitiline tahe. Seetõttu käis meil elav poliitiline keskustelu ja väga pikkade arutelude tulemusena jõudis informatsioon delegatsioonide moodustamise kohta Riigikogu väliskomisjoni. Komisjon vaatas üle ettepanekud, mis olid tulnud teistest komisjonidest ja ka fraktsioonidest, ning leidis, et nähtavasti on otsused tehtud sisulise arutelu tulemusena, seega toetas neid. Väliskomisjonis rohkemat sellel teemal ei räägitud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul on üks täpsustav küsimus. Sa alustasid oma sõnavõttu lausega, et sul on väga hea meel tutvustada seda eelnõu. Ma küsin nüüd täpsustuseks, mille üle sul väga hea meel on. Kas selle üle, et möödunud sügisel toimusid poliitilised muudatused, või selle üle, et muutub delegatsiooni koosseis, või mõlema üle?

Marko Mihkelson

Hea Helir! Mul on alati hea meel esitleda Riigikogu ühe olulisema komisjoni, väliskomisjoni konsensuslikult ette toodud eelnõusid. Välissuhtlemine on väga oluline. Ja kahtlemata, Balti Assamblee töö Balti koostöö tugevdamisel, nagu sa, Helir, ise oled oma vahetu parlamentaarse diplomaatia põhjal kogenud, on erakordselt oluline. Kogu selle heameele juures ei ole mul küll väga head meelt selle üle, et sa pead nüüd loovutama oma koha heale kolleegile, aga kindlasti väliskomisjon tunnustab sinu senist tegevust juhina.

Aseesimees Taavi Rõivas

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Muudatused delegatsioonide koosseisus on täiesti mõistetavad, sest osa inimesi on ka Riigikogust ära läinud ja koalitsiooni koosseis on muutunud. Arusaadav. Aga praegu oleks vaja siiski natukene põhjalikumat selgitust, miks vahetub delegatsiooni esimees, kui ta ei lahku ei Riigikogust ega koalitsioonist.

Marko Mihkelson

Aitäh, hea Andres! Olid ju sinagi sellel väliskomisjoni istungil. Nagu sa tead, väliskomisjoni pädevuses ei ole kaalutleda, kes on koalitsiooni või opositsiooni tasandilt parem kandidaat ühte või teist positsiooni täitma. Väliskomisjoni roll on pöörduda fraktsioonide poole – Balti Assamblee moodustamisel või delegatsiooni koosseisu muutmisel ka vastavate komisjonide poole, kelle liikmed moodustavad meie delegatsiooni – ja teha nende ettepanekute põhjal oma otsused. Sinu esitatud küsimust väliskomisjon oma istungil ei arutanud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Milline on selle otsuse mõju Balti koostööle?

Marko Mihkelson

Ma arvan, et see küsimus, Siim, on erakordselt oluline. Kõik otsused, mida me üheskoos teeme, on suunatud sellele, et ka meie parlamentaarne diplomaatia ja koostöö – praegusel juhul meie heade kolleegidega Lätist ja Leedust – aitaks võimalikult hästi saavutada eesmärke, mis me oleme seadnud. Sellel aastal on Balti Assamblee tegevus eriti oluline. Seda me tegelikult komisjoni istungil ääri-veeri ka puudutasime, seoses sellega, et see aasta on Eesti jaoks Balti Assamblees eesistumise aasta. Mul ei ole vähimatki kahtlust, et nii kogenud koosseis nagu see delegatsioon, mis praegu siin moodustamisel või õigemini muutmisel on, saab oma ülesannetega väga hästi hakkama.

Aseesimees Taavi Rõivas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuidas see teie hinnangul paistab, kui maaelu väga hästi tundev inimene vahetatakse komisjoni esimehe kohalt välja? Kas see võiks tähendada seda, et maaelu kui selline ei ole parlamentaarses koostöös enam nii prioritiseeritud, kui ta siiani oli?

Marko Mihkelson

Aitäh, hea küsija! Vastus sellele küsimusele eeldaks minu isiklikku arutlust sellel teemal. Väliskomisjonis seda küsimust sellisel viisil ei tõstatatud ega olnud ka sellekohast arutelu. Võin öelda vaid sama, mida ma juba oma eelmises vastuses ütlesin: minu meelest need kolleegid, keda me näeme siin delegatsiooni koosseisus, on kõik professionaalsed ja saavad oma tööga hästi hakkama.

Aseesimees Taavi Rõivas

Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mäletan, et kui mina olin neli aastat Balti Assamblee delegatsiooni president, siis me töötasime delegatsiooni koosseisu parandamise, korrigeerimise nimel, et see oleks efektiivsem, aga samas solidaarsem. Praegu on selles delegatsioonis ainult üks Reformierakonna liige, kuigi võiks olla proportsionaalselt, st igast fraktsioonist kaks liiget. Mis põhjusel on välja vahetatud näiteks Toomas Kivimägi?

Marko Mihkelson

Aitäh, hea Laine! Tõesti, siinkohal ma võin paari sõnaga laiendada sinu küsimuse esimest poolt. Ka mulle on olnud viimase 14 aasta jooksul, kui ma olen olnud ühel või teisel ajal seotud väliskomisjoniga, väga tuttav küsimus, kuidas muuta Balti Assamblee tööd efektiivsemaks. Ma pean ütlema, et ka sinu delegatsiooni juhtimise ajal tehti väga suuri otsuseid selleks, et koostööd parandada. Eesti on olnud Balti Assamblee koostöös alati ettepanekute, mõtete ja reformide eestvedaja. Paljuski oleme ka sinu ajal tehtu tulemusena jõudnud praeguseks selleni, et Balti Assamblee töö keskendub ennekõike komisjonidele. Toon esile sisukomisjonide seotuse – need, kes meist esindavad ühes või teises Balti Assamblee komisjonis Riigikogu, on samal ajal ka meie vastava komisjoni liikmed. Selle otsuse, mille kohta sa küsisid, tegi majanduskomisjon. Jällegi, see ettepanek tuli meile, väliskomisjoni, kus oli ka arutelu delegatsiooni moodustamise üle. Kõik olid päri, kaasa arvatud reformierakondlastest liikmed, seega oli otsus konsensuslik.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Täname ettekandjat! Kas fraktsioonide nimel on soovi avada läbirääkimisi? Ei ole. Sel juhul sulen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 369 lõpphääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 369. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuks jäi 6. Eelnõu 369 on otsusena vastu võetud.


2. 10:19 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (370 OE) esimene lugemine

Aseesimees Taavi Rõivas

Tänane teine päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 370 esimene lugemine. Selle päevakorrapunkti menetlemise kord on sama mis eelmisel. Esmalt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, seejärel võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, kus võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimisi vaatame läbi muudatusettepanekud ja seejärel on lõpphääletus. Palun juhtivkomisjoni nimel ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni aseesimehe Keit Pentus-Rosimannuse!

Keit Pentus-Rosimannus

Kõrgesti austatud asespiiker! Head kolleegid! Tutvustan teile otsuse eelnõu 370, mille sisu on NATO Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni muutmine. Vajadus selle eelnõu järele tulenes sellest, et kaks meie varasemat kolleegi, Kadri Simson ja Sven Mikser, kes olid ka delegatsiooni liikmed, asusid tööle valitsuse liikmena. Nende asemele on meil vaja nimetada uued delegatsiooni liikmed. Eelnõus esitatud ettepanek, mis tuleneb fraktsioonide ettepanekutest, on nimetada delegatsiooni liikmeks Kerstin-Oudekki Loone ja asendusliikmeks Hannes Hanso. Varem oli asendusliige Sven Mikser. Veel on tehtud ettepanek nimetada delegatsiooni juhiks Marko Mihkelson.
Väliskomisjon esitas eelnõu 16. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtajaks ühtegi ettepanekut ei laekunud. Meie ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele ja otsusena vastu võtta. Komisjon otsustas oma koosolekul, et saalis tutvustab eelnõu komisjoni aseesimees. Palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei näi olevat. Täname ettekandjat! Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimisi? Ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei ole esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 370 lõpphääletusele ja me alustame hääletuse ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 370. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt oli 67 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid rahvasaadikuid oli 2. Otsus on vastu võetud.


3. 10:23 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (371 OE) esimene lugemine

Aseesimees Taavi Rõivas

Tänane kolmas päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 371 esimene lugemine. Sellegi päevakorrapunkti menetlemise kord on sama mis kahel eelmisel. Esmalt on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, seejärel võib iga Riigikogu liige esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, kus võivad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Pärast läbirääkimisi vaatame läbi muudatusettepanekud ja seejärel on lõpphääletus. Palun juhtivkomisjoni nimel ettekandeks kõnetooli väliskomisjoni liikme Marko Šorini!

Marko Šorin

Austatud aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kannan teile ette otsuse eelnõu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni muutmise kohta. Varasem delegatsiooni liige Mailis Reps suundus haridus- ja teadusministriks. Väliskomisjonile esitati ettepanek nimetada tema asemel Eesti delegatsiooni liikmeks Andrei Novikov. Väliskomisjon on teinud läbi ka menetluse ja otsustanud esitada eelnõu 26. jaanuari päevakorda. Muudatusettepanekuid ei tehtud. Komisjon otsustas, et ettekande teen mina. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Täname ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajatel on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 371 lõpphääletusele ja me alustame hääletuse ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 371. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 68 Riigikogu liiget, vastuolijaid ei olnud, 1 oli erapooletu. Eelnõu 371 on otsusena vastu võetud.


4. 10:27 Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks" eelnõu (367 OE) esimene lugemine

Aseesimees Taavi Rõivas

Tänane viimane päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks" eelnõu esimene lugemine. Palun esitaja nimel ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Siret Kotka!

Siret Kotka

Austatud juhataja! Lugupeetud head kolleegid! Ühe riigi jätkusuutlikkuse peamine garant on tema rahvas. Just rahvastiku vähenemine on meie riigi nii lähiajaloo kui ka lähituleviku kõige suurem probleem. Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti rahvaarv kahjuks pidevalt vähenenud ja selle peamised põhjused on väike sündimus ja suur väljaränne.
Väike sündimus on meie riigis kujunenud juba tavapäraseks olukorraks. Ometi ei tohiks see nii olla. Taasiseseisvuse aja jooksul on sündide arv Eestis kõvasti kahanenud. Vaid aastal 2010 suutsime minna natuke plussi. Kui 1990. aastal sündis 22 304 last, siis järgnenud aastatel on sündide arv pidevalt vähenenud. 2015. aastal sündis vaid 13 907 last. Probleem on nii sündide vähenemine kui ka loomulik iive ehk sünni- ja surmajuhtumite arvu vahe, mis on Eestis miinuses. Sündimus on ühiskondlikus plaanis oluline teema, kuid taandub iga inimese isiklikule otsusele, mida tuleb kahtlemata austada. Samas on riigil võimalik luua selline keskkond, kus inimestel on paremad võimalused keskenduda pere juurdekasvule.
Vaid mõni päev tagasi tõstatus palgalõhe teema. Paljud tõdesid, et naiste tööpanust hinnatakse rahaliselt vähem, ja seda põhjusel, et naine on oma loomult, kuid ka ühiskonna ootuste tõttu hooldaja ja pereinimene. Tema on see, kes jääb koju, kui laps on haige, või kel tuleb töölt varem ära minna, kui on vaja pere eest hoolitseda. Tänapäeval, kui naised soovivad võimalikult head haridust ja karjääri teha, on lastele mõtlemine jäänud paratamatult tagaplaanile. Siin peab meie riik mõtlema võimalustele, kuidas parandada vanemahüvitise- ja puhkusesüsteemi. Muidugi tähendab see võimalikult heade võimaluste loomist nii emadele kui ka isadele.
Teine oluline tegur, mis rahvaarvu vähenemist otseselt mõjutab, on väljaränne. Väljaränne on pärast Eesti taasiseseisvumist tõsiseks probleemiks muutunud. Eesti rahvastikuteadlased on viidanud, et lahkujaid on hinnanguliselt 100 000 – 130 000 inimest. Paljud neist on lahkunud majanduslikel põhjustel, aga on muidki tegureid, millega tuleb tõsiselt tegeleda, et väljarännet peatada. Meie siht peab olema motiveerida Eestist lahkunud inimesi kodumaale naasma. Samuti peab pakkuma lahkumismõtteid mõlgutavatele inimestele paremaid võimalusi siduda oma tulevik just Eestiga.
Nii sellest kõigest kui ka valitsuse tegevusprogrammi üldeesmärgist tulenevalt soovime moodustada probleemkomisjoni rahvastikukriisi lahendamiseks. Eesti rahvas on riigi püsimise võti. Seega räägime rahvastiku vähenemise kontekstis tegelikult riigi jätkusuutlikkusest. Selleks, et säilitada tugev Eesti riik, on meil vaja tervet, elujõulist ja kasvavat rahvastikku. Tõsi, alles hiljuti rõõmustas Statistikaamet uudisega, et Eesti elanikke oli seisuga 2017. aasta 1. jaanuar 1850 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Seega võib mõni teist täna küsida, kas praegu on komisjoni loomine vajalik. Selgitan, et kahjuks suri meie riigis eelmisel aastal 15 300 inimest, samal ajal kui uue ilmakodaniku üle saime rõõmustada vaid 13 900 korral. Seega on loomulik iive endiselt negatiivne.
Teisalt, kui räägime sisse- ja väljarändest, tuleb tõdeda, et statistika ei pruugi näidata elu tema kõigis ja tegelikes värvides. Sisserännet on lihtsam dokumenteerida kui väljarännet. Seega tuleb paraku eeldada, et väljaränne võib olla suurem, kui statistika näitab. Seega aeg, mil rahvastikuprobleemidega tuleb tegeleda, on käes. Tegelikult tulnuks sellega tegeleda juba eile. Kahjuks vist ei ole piisavalt tegeletud. Kui me ei soovi oodata, et iibe nähtamatu käsi teeb meie elus vajalikud korrektiivid, nii et me riigi ja rahvusena püsima jääksime, peame tegutsema kohe. Meil tuleb väga põhjalikult selle teemaga tegeleda ja arutada kõiki võimalusi, kuidas olukorda parandada. Praegu me arutame pensionireformi  detaile, aga rahvastiku pideva vähenemise ja vananemise taustal tuleb küsida ka seda, kui palju on töökäsi, kes mitte ainult meie pensionisüsteemi, vaid kogu riigi majandust ülal peavad. Seega, moodustagem see komisjon, mõelgem üheskoos ja proovigem Eesti rahvastikku hoida ja panna meie rahvaarv taas kasvama. Aitäh!

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Probleem on kindlasti olemas, ma arvan, et keegi Eesti ühiskonnas ei eita seda. Kuid lugenud eelnõu seletuskirja ja ka eelnõu ennast ning kuulanud praegu teid, küsin ma, mida see komisjon ikkagi tegema hakkaks. Meil on väga tugevad sotsiaalteadlased, kes tegelevad teemaga eksperdigruppides, nad on pakkunud välja mitmesuguseid võimalusi, lahendusi, analüüse. Mida ikkagi hakkaks see komisjon tegema?

Siret Kotka

Aitäh küsimuse eest! Küsimus on väga õigustatud. Jah, analüüse on Eesti Vabariigis tehtud mitmeid. Minu arvates on probleem selles, et nendesse analüüsidesse ei ole piisavalt süüvitud eesmärgiga panna need kõik kokku ja vaadata tulemusi koos. Pole mõeldud, kuidas nende põhjal saaks koostada seadusi, mis aitaksid kaasa Eesti rahvaarvu suurendamisele. Analüüse ja uuringuid uuringute pärast on tehtud, aga tihtilugu pole nende tulemused jõudnud riigijuhtideni. See komisjon korjaks head mõtted kokku ja prooviks need vormistada seadusteks nii, et sellest oleks Eesti rahvastikule kasu.

Aseesimees Taavi Rõivas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te viitasite oma kõnes uuringule, mis käsitles ka naiste rolli laste kasvatamisel. Kahju, et minu käest ükski uurija selle kohta ei ole küsinud, võib-olla oleks see natuke uuringutulemusi mõjutanud. Aga ma tahan küsida sellist asja. Kas seda komisjoni hakkate juhtima teie ja kui te hakkate seda komisjoni juhtima, siis mitu last selle komisjoni töö ajal võiks Eesti riigis rohkem sündida?

Siret Kotka

Aitäh, hea küsija! Kes saab olema komisjoni esimees, seda otsustab komisjoni koosseis. Komisjon valib. Minule on Keskerakonna fraktsioon teinud ettepaneku sinna komisjoni kuuluda ja kui minu kandidatuur seatakse üles komisjoni esimehe kohale, siis ma kandideerin. Mis puudutab seda, kui palju lapsi juurde sünnib, siis ma arvan, et kui me suudame peatada sündide arvu vähenemise ja viia loomuliku iibe plussi, nagu see oli aastal 2010, kui loomulik iive oli +35, siis see on juba võit. Me seisame suure töö ees, aga me peame seda tegema.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Liina Kersna, palun!

Liina Kersna

Aitäh! Sel nädalal sai moodustatud riigireformi probleemkomisjon ja arutelu käigus tuli välja, et kahe sellise komisjoni aastaeelarve on suurusjärgus 200 000 eurot. Mul käis südame alt jõnks läbi, sest me teame, et lähisuhtevägivalla ohvrite psühholoogiliseks nõustamiseks on meil puudu 150 000 eurot. Seda raha läheks vaja inimeste konkreetseks toetamiseks. Nüüd me oleme siin ja arutame rahvastiku kasvamist toetama hakkavat probleemkomisjoni, mille eesmärk on viia uuringutulemused riigijuhtideni. Mul on tõesti seda kurb kuulda ja ma küsin teie käest, kui suur ikkagi on selle probleemkomisjoni aastaeelarve.

Siret Kotka

Aitäh! Ma väljendasin ennast väga korrektselt ja ütlesin, et me viime need tulemused riigijuhtideni ja me teeme ka seadused. Mis puudutab aga selle komisjoni eelarvet, siis siin jään kahjuks vastuse võlgu. Võib-olla teine ettekandja oskab vastata, võib-olla põhiseaduskomisjonis seda arutati.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Jürgen Ligi, palun!

Jürgen Ligi

Aitäh! Hea ettekandja! Rõõm on kuulda, et te olete lugenud aabitsat. Aga edasijõudnu kindlasti ei räägiks seda, et uuringutulemusi hakkab kokku panema üks komisjon, kes viib need siis riigijuhtidele. Riigijuhtidele on niisugused andmed kokkupanduna alati kättesaadavad. Ning uuringud arvestavad üksteise tulemusi kogu aeg, selline on juba akadeemiline praktika. Kui selle tohutu rahasumma ja selle tühja jutu peale mõelda, siis kas poleks siiski õige teha pigem koolitus neile, kes demograafia aluseid ei tunne ja kes arvavad, et uuringute tulemused seisavad kuskil üksteisest lahus? Võib-olla teeks koos ühe väikse muudatusettepaneku ja jätaks maksumaksja arvel moodustamata järjekordse probleemkomisjoni inimeste jaoks, kel koolitükid on õppimata?

Siret Kotka

Aitäh, hea Jürgen Ligi! Kuna te esitasite selle küsimuse Reformierakonna fraktsiooni liikmena, siis ma eeldan, et ma võin teile niimoodi vastata, et kui Reformierakond oli valitsuse juhtiv partei, siis tema käekiri oli väga selge. Tegelikult teadlasi ei kaasatud ega küsitud piisavalt nende arvamusi. Tihtilugu tehti küll uuringuid, aga need ei jõudnud mitte kuhugi. Uuringuid tehti võib-olla uuringute pärast, tegelikult neid ei arvestatud. Nüüd on aeg muutunud. Riiki tuleb valitseda ja juhtida nii, et ka tegelikult teadlastega ning kõikide osapooltega, kõikide huvigruppidega arvestatakse. Ja seda me ka teeme.

Aseesimees Taavi Rõivas

Barbi Pilvre, palun!

Barbi Pilvre

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, te viitasite demograafidele. Demograafid on muu hulgas viidanud, et 2000-ndate keskel tõusnud iive oli selle tulemus, et sünnitas teatud põlvkond, kes oli enne seda edasi lükanud. See ei olnud seotud poliitiliste meetmetega. Kuidas te kavatsete demograafe veenda, et poliitilised meetmed suurendavad rahvaarvu? Millised meetmed on teie arvates kõige tõhusamad?

Siret Kotka

Aitäh hea küsimuse eest! Ega meie ei pea selles mõttes rahvastikuteadlastele midagi selgeks tegema. Rahvastikuteadlastel on oma väga selge arvamus ning seda tuleb aktsepteerida ja austada. Mis puudutab rahvaarvu kasvu, siis on näha väga selget tendentsi. Tegelikult lükatakse sünnitamine edasi sellepärast, et soovitakse enne hea haridus omandada, karjääri teha ja head palka saada. Ning igas ühiskonnas on nii, et kui tööpuudus suureneb, siis on kohe näha, kuidas majanduslik seisak mõjutab ka loomulikku iivet. Need on omavahel seotud. Meie asi poliitikutena on luua keskkond, kus inimesed tunneksid end hästi ning kus nad tahaksid kodu rajada, perekonda luua. Inimesed peavad tahtma Eestis elada ja rahvaarvu kasvatada.

Aseesimees Taavi Rõivas

Heljo Pikhof, palun!

Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja, tegelikult on need probleemid palju laiemad. Noored naised on öelnud, et pole sobivaid partnereid. Mehed aga ei soovi ennast noorelt siduda. Nii jäävad lapsed sündimata. Kui minust saaks sotsiaaldemokraatide esindaja selles komisjonis, siis ma väga loodan, et me jõuame ka mõne eelnõuni, aga samas tahan perepoliitikaga aastaid tegelenuna kinnitada, et teadlaste arvamusi on vägagi arvestatud. Seda ei saa öelda, et teadlased on teinud tühja tööd. Uuringuid on arvestatud ja meetmeid on rakendatud põhiliselt siis, kui sotsid on valitsuses olnud. See hakkas pihta aastal 2014 ja on kestnud edasi.

Siret Kotka

Aitäh! Küsimust ei olnud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on, kuidas te tõenäolise komisjoni esimehena näete demograafilisi protsesse maailmas. Üldiselt ju maailma rahvastik kasvab, ja kasvab just nendes riikides, kus elatustase on madal. Kas teil oma erakonna esindajana on tagataskus mingisugune meede, millega saab inimesi panna lapsi juurde saama ja peresid suurendama? Eestis on ju juba kasutusel mõned abinõud – emapalgad jne –, mida ka edumeelsemates riikides veel ei rakendata.

Siret Kotka

Aitäh, hea küsija! Tõesti on teie nimetatud tendents maailmas olemas. Mis puudutab vanemahüvitist, siis see on meede, mille eest paljud Euroopa riigid Eestit tunnustavad. Paljudes teistes riikides nii head süsteemi ei ole. Ma arvan, et see on väga selgelt kaasa aidanud, et rahvastiku arv nii drastiliselt ei ole kahanenud, kui ta oleks kahanenud, kui vanemahüvitist ei oleks olnud. Samas on päevakorrale kerkinud küsimus, et vanemahüvitis ei ole piisavalt paindlik. Ma arvan, et komisjonil tuleks anda omapoolne hinnang, mismoodi see paindlikumaks teha. Ja mul on hea meel, et see eelnõu näeb väga selgelt ette, et igast Riigikogus esindatud erakonnast kuuluks komisjoni üks esindaja. Usutavasti on kõikide fraktsioonide ühine huvi, et Eesti rahvastik kasvaks, ja kindlasti sünnivad seal head ideed ja mõtted.

Aseesimees Taavi Rõivas

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Tere, hea Siret! Ma olen väga teaduse usku ja mõnikord tehakse teadust ka teaduse nimel, kunsti kunsti nimel, ja ma olen selle poolt. Aga ma ei saa praegu aru sellest: moodustatakse probleemkomisjon, et arvesse võtta teaduse ettepanekuid selle kriisi ületamiseks. Asi on aga nimelt selles, kas valitsus teadlasi või üldse viisakaid ja tarku inimesi kuulab. Praegu arutatakse Rail Balticut. Ernst & Youngi arvud on olemas, aga võetakse kuulda poolkriminaalse struktuuriga konsultatsioonifirmat AECOM. Ühesõnaga, mis mõte on teaduse tegemisel, kui valitsus teadlasi niikuinii ei kuula? Ja see komisjon ei ole ju võimeline tootma teadmist, mida praegu ei ole. Kas teile ei tundu, et sellisel juhul on see komisjon lihtsalt mõttetu?

Siret Kotka

Aitäh, hea Igor! Ma arvan, et see komisjon ei ole mõttetu. Ma arvan, et see komisjon loob teadmisi ja seadusi, mida on Eesti riigil vaja.

Aseesimees Taavi Rõivas

Aitäh! Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite korduvalt, et selle probleemkomisjoni loomise eesmärk on viia uuringute tulemused valitsusliikmeteni. Te väitsite, et seni pole nendega arvestatud. Mulle tundub, et tegelikult on see ikka väga ülekohtune väide, sest kui ametnikud valmistavad ette eelnõusid, siis on kõik uuringud alati laual. Me näeme neid uurimusi ja meil on eelnõudes kirjas ka vastavad viited, kindlasti ka sotsiaalkomisjoni omades. Meie komisjoni kohta ei saa kindlasti öelda, et uuringutega ei ole arvestatud. See oli nüüd küll natukene üle paisutatud väide. Lisaks te märkisite, et eesmärk on töötada välja ka seadused. Ilmselt teie kui tulevane komisjoni esinaine olete teinud ka kodutööd. Milliste seadusteni me siis peaksime selle napi kahe aastaga jõudma?

Siret Kotka

Ma arvan, et kui me tahame olla efektiivsed ja tööd teha, siis on see võimalik. Missugused saavad olema seadused ning missugused on need mõtted ja ettepanekud täpselt, sõltub komisjoni liikmetest. Veel kord: sinna hakkab kuuluma kuus inimest eri erakondadest ja koos me töötame kindlasti välja väga head seadused. Mis puudutab uuringuid, siis nende tulemustega on nii, et kasutatakse seda materjali, mis sobib konkreetsetele ametis olevatele riigijuhtidele. Ma tahan öelda, et me ei arutaks seda teemat täna siin Riigikogu saalis, kui seda probleemi ei oleks. Kui meie rahvaarv kasvaks ja loomulik iive ei oleks negatiivne, siis me sellest ei räägiks. Seda komisjoni ei oleks vaja moodustada. Järelikult on midagi kuskil jäänud nende aastatega tegemata. Nii ongi vaja maha istuda, vaadata need asjad üle ja võtta suund sellele, et järgmistel aastatel hakkaks Eesti rahvaarv kasvama. Selleks on ka vaja luua seadusi ja teha ettepanekuid Vabariigi Valitsusele. See ongi selle komisjoni eesmärk.

Aseesimees Taavi Rõivas

Yoko Alender, palun!

Yoko Alender

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oleme millegipärast keskendunud täna ainult iibe küsimusele, justkui see oleks ainus, mis rahvastikku mõjutab. Kuna mind on määratud Reformierakonna esindajaks komisjonis, siis mind huvitab ka see, kas komisjoni esimehe kandidaat näeb selle komisjoni tegevuses ka meie n-ö teist teemat ehk siis eluea pikendamise ja tervelt elatud aastate arvu suurendamise problemaatikat. Näiteks mind arhitektina isiklikult huvitab väga elukeskkonna mõju, nt meie laste vähene liikumine. Need on asjad, mis põhjustavad enneaegset suremist. Kas ka selle teemaga tegelemiseks on esimehekandidaadil plaane?

Siret Kotka

Aitäh! Kindlasti see probleem, mille te praegu tõstatasite, on olemas ja kindlasti peame seda kõikide komisjoni liikmetega arutama ja proovima leida hea lahenduse. Aga ma olen absoluutselt nõus: need on omavahel kõik seotud.

Aseesimees Taavi Rõivas

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Küsimusi on palju, aga üks on näiteks selline. Paljud noored Eesti naised valivad oma elukaaslaseks kellegi välismaalase ja noored Eesti mehed jäävad nagu kuivale. Kas sellele küsimusele peaks ka lahendust otsima? Noored Eesti mehed võiksid väikesi Eesti lapsi sigitada. Milline saatus neid ootab, eriti maapiirkondades?

Siret Kotka

Aitäh hea küsimuse eest! Mul on raske sellele küsimusele vastata, aga ma soovitan kõikidel Eesti naistel valida Eesti mehi.

Aseesimees Taavi Rõivas

Arno Sild, palun!

Arno Sild

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Siin on täna räägitud rahvastikukriisist ainult seoses iibeprobleemide ja elanikkonna vananemisega. Kas sa näed selle komisjoni tööna ka rändekriisi lahendamist? Kuidas tagasi tuua neid noori tööjõulisi inimesi, keda me võõramaalaste asemel väga ootame?

Siret Kotka

Aitäh! Oma ettekandes ma märkisin, et me peame sügavalt mõtlema, mismoodi me võiksime inimesi motiveerida ja saavutada, et need, kes praegu Eestis elavad, et tahaks siit ära minna. Ja teiseks: need, kes väljaspool toimetavad, peaksid soovima Eestisse tagasi tulla. See on kahtlemata selle komisjoni teema.

Aseesimees Taavi Rõivas

Yoko Alender, palun!

Yoko Alender

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tulen tagasi iibe teema juurde. Kuidas teile isiklikule kogemusele tuginedes tundub, mis ikkagi on põhiline põhjus, et pered ei saa nii palju lapsi, kui nad sooviksid? Mind huvitab see – mulle meeldib, kui inimesed räägivad sellest, mida nad on läbi elanud, mis päriselus toimub. Te kandideerite selle komisjoni esimeheks. Millele te toetute oma usus, et see komisjon tõesti suudab midagi muuta? Viise asjade seisu muuta on erinevaid, aga miks te loodate seda saavutada sellel moel?

Siret Kotka

Aitäh! Nii nagu ma enne välja tõin, põhjus, miks noored naised sünnitamist edasi lükkavad, on eelkõige see, et tahetakse omandada haridus, siis teha karjääri ja saavutada kindel sissetulek. Alles pärast seda hakatakse mõtlema pere loomise peale. See mudel on aja jooksul selgelt muutunud. Tagajärg on, et väga paljud naised sünnitavad esimese lapse üle 30-aastasena ja tihtilugu see tähendab seda, et jõutakse sünnitada üks või kaks last. See on reaalsus, see on statistika. Meie küsimus ongi, kas me suudame seda trendi muuta, ning kui suudame, siis kuidas. Kuidas saavutada seda, et naised tahaksid sünnitada varem? See on kahtlemata keeruline teema, mis hõlmab näiteks ka seda, mismoodi vähendada abortide arvu. Küsimusi on palju ja need kõik on omavahel tihedalt seotud. Mis puutub minu valimisse komisjoni juhiks, siis veel kord: seda otsustavad komisjoni liikmed ja juhikandidaadist saab seal veel rääkida.

Aseesimees Taavi Rõivas

Urve Tiidus, palun!

Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna täna on siin mitu korda kõlanud, et tõenäoliselt teie seda komisjoni juhtima hakkate, siis küllap komisjon nii ka otsustab. Aga minu küsimus puudutab seda, et väike sündimus on paljudes Euroopa riikides suur probleem, Eesti ei ole sugugi ainuke. Paljudes riikides on see lahenenud immigrantide sissetulemisega, sest vähemasti nende esimene ja teine põlvkond on sellise kultuuritaustaga, et peredes on rohkem lapsi. Kuidas te asjade seisu sellest vaatevinklist oma probleemkomisjonis näete? Kas see teema võiks seal tõstatuda? Kas see on seotud Eesti sündimuse teemaga või absoluutselt ei ole?

Siret Kotka

Aitäh! Ma arvan, et see teema kindlasti käib komisjonist läbi.

Aseesimees Taavi Rõivas

Igor Gräzin, palun!

Igor Gräzin

Ma jätkaksin sealt, kus Urve alustas. Tähendab, rahvastik koosneb kahest kihist. Alumine ja selgem kiht on bioloogilised isendid liigist Homo sapiens, kes paljunevad. Teise kihi moodustavad kultuur, keel, religioon, kristlus, protestantlik eetika jms asjad. Bioloogilisel paljunemisel puudub mõte, kui teine aspekt puudub. Kahjuks ei ole sellest teisest aspektist ehk kultuurist eriti palju räägitud. Eneseteadvus, see on eesti keele kaitse, kaitse mitte-eesti keelte eest jne. Kuidas te kavatsete nende aspektidega tegelda? Kui te neid ei käsitle, siis te ka rahvastikuprobleemidega ei tegele.

Siret Kotka

Aitäh! Nagu ma juba viitasin, komisjonil tuleb tõesti arutada päris palju erinevaid teemasid. Veel kord: komisjoni tulevad esindajad kõigist fraktsioonidest. Kui Reformierakonnast tuleb Yoko Alender, siis sa, Igor Gräzin, palun edasta see hea mõte kindlasti Yokole. Yoko tõstatab selle komisjonis ja me saame seda seal koos arutada.

Aseesimees Taavi Rõivas

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sotsiaalkaitseminister on arutlenud selle üle, et peaks alkoholi kättesaadavust vähendama ja sellega rahva tervist parandama. Kas ei peaks hoopis mõtlema selle peale, et hakata piirama rasestumisvastaste vahendite, kondoomide jne kättesaadavust? Või peaks ehk kehtestama mingisuguse keskmise naise keskmise laste arvu? Meil on NATO seatud kohustuslik kaitsekulutuste protsent: 2% SKT-st. Äkki peaks kehtestama ka selles vallas strateegilise numbri, mille poole liikuda. Mis te arvate sellest? Näiteks kaks last keskmiselt naise kohta või 2,1 või 2,3?

Siret Kotka

Aitäh hea mõtte eest! Ma olen üldiselt arvamusel, et kõik sellised sunniviisilised abinõud nagu rasestumisvastaste vahendite müügilt äravõtmine või midagi muud sellist ei ole see, mida peaks tegema. Ma arvan, et meie eesmärk peab olema ühiskonnas uue mõtteviisi kujundamine. See on väga oluline. Teiseks tuleks luua selline keskkond, toetusmehhanismid, mis aitavad tõesti rahvaarvu kasvule kaasa. Me oleme täna suurel määral keskendunud iibe küsimusele. Jah, see on meil negatiivne ja muidugi tuleb mõelda, kuidas selle võiks positiivseks saada. Aga teine suur probleem on ikkagi väljaränne. Ja siin ei ole küsimus selles, kas midagi keelustada, vaid te saate isegi aru, head kolleegid, et küsimus on sotsiaal-majanduslikes aspektides. Just selle pärast inimesed lahkuvad Eesti riigist.

Aseesimees Taavi Rõivas

Urmas Kruuse, palun!

Urmas Kruuse

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Hea ettekandja! Oma vastustes te mitu korda rõhutasite vanemahüvitise positiivset mõju: vastasel juhul oleks meie sündimus veel väiksem. Nii et see iseenesest väärib teie poolt tunnustamist. Aga veel mainisite te, et vanemahüvitise süsteem tuleb muuta paindlikumaks. Kas teil on ka mingid konkreetsed mõtted, mida seal siis tuleks muuta? Ja kas te olete kuulnud mõttest, et vanemahüvitise maksmist võiks pikendada? Kui olete, siis kas te ei näe selles konkreetset ohtu, et tööturul muutub potentsiaalsete emade olukord veel halvemaks, kui see süsteem läheb nii paindlikuks, et hüvitise maksmist võib pikendada kaheksa aasta peale, nagu mõne poliitilise jõu esindajate sõnavõttudest on aeg-ajalt kuulda?

Siret Kotka

Aitäh hea küsimuse eest! Veel kord: see, et vanemahüvitist kiidetakse, on tõsi. Ka minu head tuttavad, kes elavad väljaspool Eestit, kinnitavad seda. Aga ka nemad arvavad, et Eesti riik peaks mõtlema, kuidas muuta süsteem paindlikumaks ja last kasvatavale emale-isale soodsamaks. Ma näen selgelt, et siin on väga erinevaid tahke, mida poliitiliselt mõtlevad inimesed on silmas pidanud. Arvan, et kõik need mõtted väärivad seda, et võtta need lauale ja arutada läbi. Nii tulekski mõelda, mis oleks tegelikult see õige tee.
Minu enda seisukoht on endiselt, et kui väga paljud inimesed ütlevad, et süsteem on hea, aga jäik, siis tuleb seda muuta natuke paindlikumaks. Ja nüüd tulekski leida selleks sobiv tee. Ma ei hakka siin täna konkreetselt välja ütlema, mis on minu isiklik mõte, sest ma arvan, et komisjon peaks oma otsuseid langetama konsensusega. See oleks eesmärk ehk teisisõnu, tõesti mõeldaks selles suunas, kuidas asju edasi viia. Rahvastikuprobleem on ju kõikide erakondade jaoks tähtis. Seepärast me peaksimegi jõudma sinnamaani, et ei oleks nii, et ainult komisjoni esimehe arvamus on see, millest lähtutakse ja öeldakse, et see on õige. Me peaksime leidma ühisosa ja komisjoni eesmärk ongi selle ühisosa leidmine.

Aseesimees Taavi Rõivas

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Osa tulevase komisjoni liikmete nimesid on juba teie ettekandes kõlanud. Aga ma ei pannud tähele, kes need ülejäänud komisjoni liikmed on.

Siret Kotka

Aitäh! Ega minul komisjoni liikmeid kuskil paberi peal ei ole. Osa võimalikke komisjoni liikmeid on täna end ise siin saalis arvatava liikmena esitlenud. Aga mul on hea meel, kui ka Vabaerakond nimetab enda kandidaadi.

Aseesimees Taavi Rõivas

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Mul oli väga hea meel kuulda, kui te vastuseks professor Gräzini küsimusele ütlesite, et see komisjon hakkab analüüsima ka kultuurikeskkonda ja katsub selle kujunemisele kaasa aidata. Siit ongi minu küsimus. Mida see komisjon võiks teie arvates teha just nimelt soodsa kultuurikeskkonna kujundamiseks? Kas te loodate, et suudate ka professionaalsele kultuurile midagi juurde anda või peate silmas sellist normitehnilist lähenemist? Kuidas te seda ette kujutate?

Siret Kotka

Aitäh! Ma arvan, et eelkõige me peaksime silmas pidama kultuurikeskkonda elamise mõttes. Aga see on minu isiklik arvamus. Inimesed peavad end selles keskkonnas hästi tundma, see on eesmärk. Siis nad üldse soovivad siin elada. Komisjoni eesmärk on saada reaalne pilt, missuguses keskkonnas inimesed elavad, ja mõelda, mismoodi me saaksime seda paremaks muuta. On tõsi, et kultuuril on täita tähtis roll, et inimesed tunneksid end hästi. Tuleb vaadata, kuidas muuta asju paremaks, kui need täna on. Mina oleksin komisjoni liikmena ideedele väga selgelt avatud. Ma arvan, et ükski rahvastiku kasvatamise idee ei ole liiga halb, et seda ei võiks kaaluda. Kõik ideed, mis lauale tulevad, on kaalumist väärt.

Aseesimees Enn Eesmaa

Mart Helme.

Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Jutt on käinud eelkõige sündimusest ja ka väljarändest, vähem sisserändest. Aga on veel üks rändeliik, see on siseränne, ja me näeme, et Eestis on siseränne väga elav. Aga siseränne ja ränne üldse tähendab, et inimesed peavad oma elu mujal sisse seadma ja sellega seoses lükkavad nad laste saamist edasi. Kas komisjonil oleks plaanis välja töötada ka ettepanekud valitsusele, mida teha, et inimesi kodukohtadest mitte lahkuma sundida, et meie maa jääks asustatuks ning inimestest ei tehtaks sundrändajaid ja seetõttu ka sündide edasilükkajaid?

Siret Kotka

Aitäh! Hea Mart! Nüüd te küsisite asja, mis mul väga hinge peal on. See, et rahvastik maal väheneb, on kahtlemata probleem, samuti see, et inimesed liiguvad kahte suuremasse linna, Tallinna ja Tartusse. Need on tõmbekeskused, kuhu inimesed maalt ära liiguvad. Jah, see komisjon peaks kindlasti uurima stiimuleid, miks üks noor pere tahaks jääda maale või tuleks linnast maale elama. Mis tal peab seal olema? See on väga oluline teema ja seda tuleb tingimata käsitleda.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Komisjoni ettekandeks saab sõna põhiseaduskomisjoni liige Anneli Ott. Palun!

Anneli Ott

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu probleemkomisjoni moodustamine rahvastikukriisi lahendamiseks" eelnõu 367 oli komisjonis arutusel k.a 17. jaanuari istungil. Istungi juhataja oli Ken-Marti Vaher, arutelust võtsid osa Jüri Adams, Helmut Hallemaa, Ivari Padar, Jaak Madison, Kalle Laanet, Mart Nutt, Peeter Ernits ja komisjoni nõunikud. Puudusid Anneli Ott, Arto Aas ja Lauri Luik. Eelnõu esitaja esindajana oli istungile kutsutud Kersti Sarapuu.
Kersti Sarapuu andis arutelu alguses komisjonile ülevaate eelnõust. Ta selgitas, et uus valitsuskoalitsioon peab oma kõige tähtsamaks ülesandeks võtta meetmeid rahvaarvu suurendamiseks. Selleks, et täpsemalt välja selgitada, milliseid meetmeid tuleks võtta, on tehtud ettepanek moodustada probleemkomisjon rahvastikukriisi lahendamiseks. Probleemkomisjoni ülesandeks jääks uurida nii Eesti kui ka välisriikide kogemusi ning selle põhjal teha ettepanekuid rahvastikuprobleemide lahendamiseks. Loomulikult kaasatakse komisjoni töösse huvigruppe, et saada võimalikult lai pilt sellest, milline on praegune olukord riigis ja millises suunas tuleks edasi liikuda. Kersti Sarapuu märkis ka seda, et pärast Eesti taasiseseisvumist on meie rahvaarv pidevalt vähenenud ning et selle peamised põhjused on madal sündimus ja väljaränne. Arve ma uuesti tooma ei hakka, sest neid ettekandja siin juba nimetas. Põhiseaduskomisjonis oli sellel teemal arutelu. Ühe arutelupunktina tõi Mart Nutt välja selle, et kui põhiseaduse järgi me peame tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade, siis demograafiliselt on võimalik sellest põhiseaduse eesmärgist ka mööda minna ja tõsta iivet näiteks sisserännet forsseerides.
Arutelu tulemusena tehti komisjonis paar ettepanekut, mida esimesele lugemisele saadetavas tekstis muuta. Komisjoni esimees Ken-Marti Vaher sõnastas need järgmiselt. Esimene ettepanek oli lisada probleemkomisjoni ülesannete juurde eelnõu punkti 2 ülesanne analüüsida ja pakkuda välja meetmeid eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks. Teine ettepanek oli seotud seletuskirja ühe lausega, nimelt sellega, et tänaseks on meid juba pea veerand miljonit vähem, kui oli iseseisvuse taastamise algusaastatel. Komisjoni protokollist võime lugeda, et see lause tekitas küsimuse, mida see veerand miljonit täpselt sisaldab. Lõpuks otsustas komisjon selle segadust tekitava lause seletuskirjast välja võtta, kuigi andmete esitajad väidavad, et kasutatud on ainult neid andmeid, mis kajastavad Eesti kodanike iivet ja väljarännet.
Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu 2017. aasta 26. jaanuari päevakorda ja esimene lugemine lõpetada (selle poolt oli 7 ja vastu 1). Muudatusettepanekute tähtajaks määrati 3. veebruar 2017 kell 12. Ettekandjaks määrati esialgu põhiseaduskomisjoni liige Helmut Hallemaa, aga kuna tema ei saanud täna täiskogu istungile tulla, siis komisjoni 23. jaanuari istungil seda otsust muudeti ja uueks ettekandjaks määrati Anneli Ott. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Esimese küsimuse komisjonipoolsele ettekandjale esitab Andres Herkel. Palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ma püstitan sama küsimuse mis riigireformi komisjoni puhul. Nimelt ei peaks see komisjon minu arvates töötama Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Sellel on õige mitu põhjust, kaasa arvatud see, et võib tõesti jääda mulje, et siin tehakse kellelegi n-ö palgalist ametikõrgendust. Teine põhjendus kindlasti on see, et valimiskampaania ajal sellised komisjonid ei tööta, kokkuvõte tuleks teha varem. Kuidas te sellesse suhtute? Ja kui te vastate, et komisjon ei ole seda siiamaani veel arutanud, siis milline on teie isiklik seisukoht ettepaneku suhtes lõpetada komisjoni töö näiteks 1. oktoobril 2018?

Anneli Ott

Aitäh! Jah, komisjoni protokollis seda tõesti ei ole. Minu isiklik seisukoht selle teema puhul on, et selline komisjon ei ole kindlasti üleliigne. See teema, mida me täna siin pikalt arutanud oleme, on selline teema, mida peaks võib-olla iga poliitilise otsuse tegemisel või poliitika kujundamisel arvestama. See on teema, miks me kõik siin saalis üldse istume. Nii et ma usun, et selline komisjon oleks võinud juba ammu olemas olla ja ta ei ole mingil juhul üleliigne. Kui selle komisjoni teemaga piisavalt tõsiselt tegelema ei hakata, siis oleme ükskord olukorras, kus ka teistel komisjonidel ei ole enam mõtet.

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, Liina Kersna!

Liina Kersna

Aitäh, hea eesistuja! Austatud ettekandja! Nii nagu esimene ettekandja soovitas, küsin ma teilt, kui suur saab olema selle komisjoni aastaeelarve.

Anneli Ott

Aitäh! Meie head nõunikud on andnud mulle kaasa väga täpsed andmed. Ma loen need teile ette. Aasta tegevuskulud ühe probleemkomisjoni kohta on 102 200 eurot, mis jagunevad personalikuludeks ja majanduskuludeks.

Aseesimees Enn Eesmaa

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Hea ettekandja! Eelmise aasta 23. novembril esitasid kolm fraktsiooni – EKRE, Vabaerakonna ja Reformierakonna fraktsioon – umbes samasuguse eelnõu ehk siis Riigikogu otsuse eelnõu probleemkomisjoni moodustamiseks rahvastiku vähenemisega seotud probleemide läbitöötamiseks. Kas komisjon arutas seda teemat, et teine samasugune ettepanek on juba tulnud. Kas te kõrvutasite neid eelnõusid? Millised on erinevused? Kas neid kahte eelnõu on mõistlik ühendada või mitte? Ma vaatasin ka meie veebist, et tegelikult ei ole 23. novembri algatust komisjonis kuidagi edasi arendatud. See jätab nüüd küll kangesti sellise mulje, et opositsiooni eelnõu pannakse kiiresti sahtlisse, aga koalitsiooni oma tuuakse kiiresti lauale.

Anneli Ott

Aitäh! Protokollis ei kajastu, et seda eelnõu oleks menetletud või sellel teemal räägitud. Küll aga on protokollist näha, et ka Jaak Madison opositsiooni poole pealt tunnustab eelnõu algatajaid. Ta ütleb, et idee jõudmine menetlusse on igati tunnustust väärt. Ma ei oska täpselt öelda, miks seda teist eelnõu ei ole siia kõrvale toodud, aga igatahes on ka opositsioonierakonna esindajad eelnõu sellisel kujul toetanud.

Aseesimees Enn Eesmaa

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Ega te eriti mu küsimusele ei vastanud. Küsimus oli selles, kas seda tööd ei oleks võimalik kiiremini teha. Aga ma küsin siis teistmoodi. Te ütlesite, et aasta eelarve on umbes 102 000 eurot. Kas selle 102 000 euro sees on ka komisjoni esimehe ja aseesimehe kohustustega kaasnev lisatasu, ja juhul kui see on seal sees, siis kui suure osa eelarvest moodustavad need lisatasud?

Anneli Ott

Aitäh! Ma usun, et selle täpsustava küsimuse saate te kindlasti kantseleile esitada. Eelarves nii detailselt neid summasid välja toodud ei ole, seepärast ei oska ma kahjuks teile nii täpselt vastata. Välja on toodud üldsumma ja see, mille vahel see jaguneb. Missugused on eritasud, seda ei oska ma teile kahjuks öelda.

Aseesimees Enn Eesmaa

Austatud ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Enne kui avan läbirääkimised, tuletan meelde, et praeguse menetluse puhul saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Palun leppige omavahel kokku, kes esindab konkreetset fraktsiooni! Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Üks on kindel: lapsejutuga lapsi ei tee ega migratsiooni ei mõjuta. See ei ole öeldud mitte Anneli Oti, vaid Siret Kotka kohta, kes kaitses siin enda palgatõusu, ei midagi muud. See oleks hüsteeriliselt naljakas, kui see poleks väga traagiline, kui üks Riigikogu liige ja veel kolm fraktsiooni väidavad, et nad lahendavad ära rahvastikukriisi, et Eestis on küll tehtud väga palju uuringuid, aga neid ei ole pandud kokku ja need ei ole jõudnud riigijuhtideni. See on meeletult traagiline, et sellist juttu räägitakse 21. sajandil Riigikogu saalis. Rahvastikuteema põhitõed, demograafia põhiideed on ju teada aastakümneid ja need leiavad aina kordamist uutes uuringutes ning täpsustust kohalikus kontekstis. Eestis uuritakse seda kogu aeg, võib-olla isegi liiga palju. Küsimus ei ole mitte selles, et see ei jõuaks poliitikuteni, vaid selles, millised on poliitikute otsused.
Kui Siret Kotka ütleb, et Reformierakond ei ole lasknud tegutseda, siis ma igaks juhuks ütlen, et mina kirjutasin selle programmi, kus oli sees ka kurikuulus vanemahüvitis. Programmi põhisisu oli see, et riik peab rahaliselt toetama kõige õrnemas eas inimesi ja kõige õrnemaid inimesi, st eelkõige vaeseid. Kõige halvem meede on maksusoodustus, sellepärast et see ei jõua kunagi kõige nõrgemateni. Põhiline riigi mõte on siiski korraldada kogutud maksuraha eest teenuseid ja muidugi sätestada üldised regulatsioonid, mis võimaldaksid vanematel saada tööd ja teenida palka ning ühendada töö- ja pereelu, lastel käia huviringides, areneda, saada haridust ja käia arsti juures. Need põhiprintsiibid on ammu selged, aga me ei kuulnud ühtegi vihjet sellele, et ettekandjad oleksid kuidagi nende põhiprintsiipidega tuttavad. Selleks, millest siin praegu räägiti, ei ole vaja komisjoni, selleks ei ole kellelgi vaja lisapalka.
Nii et palju õnne kõigile, kes on selle pika jutu kokku keeranud, kirjutanud seletuskirjadesse triviaalsusi ja pannud ettekannetesse statistilisi kirjeldusi! Mina isiklikult saan ainult selle eelnõu vastu hääletada. Reformierakonna fraktsiooni nimel ma ei saa sama kinnitada, tõenäoliselt ei hakka keegi siia vastu hääletama tulema või vähemalt paljud ei tule, sest meil on käimas teine nõupidamine. Riigikogu see lõputu erikomisjonide voog aga küll ei kaunista. See, et igale poole ei pea raha pilduma, et riik ei lahenda kõiki asju ja poliitikud ei ole imetegijad – need instinktid on siit üsna lootusetult ära kadunud. Järjest raskem on neid ettekandeid kuulata ja leppida sellega. Aga vähemalt ma olen öelnud oma arvamuse. Mõistke ka seda, et tegelikult olen ma väga nõus sellega, mida Anneli Ott siiski korra ütles: kõik erialapoliitikud, kõik Riigikogu komisjonid peavad kas või kuklas mõtlema selle peale, kuidas nad muudavad elu Eestis paremaks, Eestis elamise paremaks, et eestlased tahaksid siin elada, et nad ära ei sõidaks. Õnneks nad sõidavadki järjest vähem ära ja tulevad järjest rohkem tagasi. Meie migratsioon on juba plussis,13 900 sündi viimaste aastate kohta on tegelikult suhteliselt hea näitaja. See, kuidas need sünnid kujunevad, on ka ammu ära uuritud – mis on need demograafilised lained, mis on need meetmed. Vanemahüvitise kohta – mõned poliitikud on selle kallal alati nagu kaarnad ja väidavad, et see on liiga jäik meede – on teada, Praxis uuris seda, et see mõjutas iivet siiski positiivselt, aga eelkõige jõukamate naiste puhul. Põhjused, miks naised ei taha sünnitada, on loomulikult väga delikaatsed, väga palju seotud naiste uue missiooniga, töölkäimisega jne. Sellest võib rääkida, aga enne tuleb ikka peale aabitsa veel midagi läbi hekseldada. Minu arvates võiks moodustada mingi toetusgrupi ja mahajäänutele tuleks korraldada siiski pigem koolitust, mitte maksta lisapalka. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Keskerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Paljuski olen ma kolleeg Jürgen Ligiga nõus, aga samas tahaksin rõhutada, et tegelikult on see üks kõige olulisemaid komisjone, mis Eesti Vabariigi Riigikogus töötada võiks. Ma nimetaksin seda preambulikomisjoniks. Põhiseaduskomisjonis me arutasime seda teemat ja nõustusime kolleeg Mart Nutiga, et komisjoni eesmärk ei peaks olema mitte ainult eesti rahva arvu kasvatamine, vaid tuleks mõelda ka keele ja kultuuri peale, selle peale, kuidas tagada, et eesti rahva keel ja kultuur säiliks läbi aegade. Taust on tegelikult see, et Rein Ratas moodustas siin kunagi rahvastiku toetusrühma, mille liige ka mina olen. Ma näen rõõmuga, et uue koalitsiooni peaminister Jüri, Reinu poeg, on isa liini jätkanud. Tegemist on tõesti väga olulise asja ja komisjoniga. Küsimus on, kuidas me oskame seda võimalust mõistlikult kasutada. Selles on küsimus. Ma tervitan ka doktor Jaak Uibut, kes kindlasti jälgib meid ja kes on rahvastiku toetusrühma selline hea ingel ja aju.
Aga ülesanne on tõesti keeruline. Tuletan meelde Margus Tsahkna välja käidud mõtet, et eestlaste arv peaks jõudma kahe miljonini. Selle üle võib naerda, aga eesmärk on uhke. Meil on olemas üks dogma – NATO-s peavad kaitsekulud olema 2% SKT-st. Me oleme seda kohustust täitnud ja isegi ületanud, et kaitsta Eesti riiki võimaliku vaenlase eest. Ma ei hakka rääkima, kes see meie meelest on. Aga miks mitte kehtestada ka kõnealuses valdkonnas mingi samasugune number? Ma ei ütle, kas see on keskmiselt kaks last ühe fertiilses eas naise kohta, on see 2,1 või 2,3 – see on arutelu koht. Ja hakata siis igal aastal, praktiliselt iga eelnõu puhul vaatama, kuidas see tegelikult aitab meil minna õiges suunas, või vastupidi, ei aita. Igal aastal võiks riigieelarve arutelul olla üks keskne küsimus, kas me oleme lähenenud sellele numbrile, olgu see siis kaks või mingisugune muu number, või oleme sellest hoopis kaugenenud. Kui meil on see number kehtestatud, siis on nagu mingi tokk paika pandud ja me saame reaalselt vaadata, kas me liigume selle poole või mitte. Ma rõhutan, see NATO dogma 2% on suurepärane, see on selleks, et kaitsta Eesti riiki. Tegelikult on meil vaja aga kaitsta ju eesti rahvast, eesti keelt ja kultuuri, ja selleks peaks meid olema võimalikult palju. See tähendab, et siin on tegu samasuguse strateegilise numbriga. Nii et ettepanek võiks olla selline. Keegi kolleeg ütles siin, et tuleb vaadata, kuidas elu paremaks läheks. Jahimehed teavad, et mida rohkem metskitsi küttida, seda suuremaks läheb keskmine tallede arv. Ma ei taha muidugi öelda, et elu peaks viletsamaks muutma, hakkama küüditama või midagi muud sellist tegema, et rahvas bioloogilise liigina hakkab siis sellele reageerima ja keskmine laste arv suureneb. See ei ole meie tee.
Tegelikkuses on need küsimused üliolulised ja sellesse komisjoni, kui see luuakse, peaks väga tõsiselt suhtuma. Ma rõhutan, et seda komisjoni on võimalik väga kergesti naeruväärseks muuta, et on lihtsalt selline istumine istumise pärast, aga eesmärk ...
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, kolm minutit lisaaega!

Peeter Ernits

... on tõesti väga oluline, mitte väga oluline, vaid lausa ülioluline. Nüüd sõltub kõik sellest, et kui arukad me oleme, kõik need, kes sinna komisjoni hakkavad kuuluma. Et ei oleks mitte ainult rõõm koosolekutel istuda ja võtta kokku lõputute uuringute tulemusi, vaid paika tuleks panna mingid strateegilised eesmärgid ja püüda hinnata, kas me läheneme nendele või kaugeneme neist ning kui kiiresti ja milliseid meetmeid peaks võtma. Ma tuletan meelde, et mitmel riigil on olemas demograafilise julgeoleku programm, mitte sõjalise julgeoleku programm. Neilt võiks õppust võtta, kohandades programme meie oludega. Igal juhul minu meelest ja meie meelest on see komisjon ülioluline, ma nimetaksin seda preambulikomisjoniks. Samas on ülisuur oht, et selle komisjoni võimalusi ei osata ära kasutada, aga kõik sõltub muidugi meist kõikidest, nendest inimestest, kellest saavad selle komisjoni liikmed. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Jüri Adams Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Jüri Adams

Härra istungi juhataja! Lugupeetud rahvaesindajad! Teisipäeval ma pidasin siin pika kõne, kui arutuse all oli analoogiline otsuse eelnõu numbriga 368, sellepärast püüan praegu vaid üsna lühidalt korrata tolle kõne põhiväiteid. Mõlema eelnõu näol on tegemist Riigikogu probleemkomisjoni ellukutsumise ideega, mille puhul on oluline, et need probleemkomisjonid kutsutakse ellu Riigikogu koosseisu volituste lõpuni. Tegelikult ei ole tegemist ju probleemkomisjonide kui sellistega, vaid üsna vastutustundetu rünnakuga Riigikogu kodukorra seniste traditsioonide vastu. Meil on 1992. aastast peale olnud põhimõte, et alatisi komisjone on vähe ja ülejäänud luuakse juurde vastavalt vajadusele ja tähtajaliselt. Need kaks eelnõu tähendavad seda, et kaks alatist komisjoni luuakse juurde ja järgmisest Riigikogust alates on alatiste komisjonide arv siis tõenäoliselt väga ja väga suur.
Teine väide seisnes selles, et ei ole otsest seost, mispärast nende küsimustega ei saaks edukalt tegelda muus vormis, ilma n-ö probleemkomisjoni varjunime all alatisi komisjone ellu kutsumata.
Kolmas väide oli, et meie praegune valitsuskoalitsioon, millele võiks hüüdnimeks panna "Meil on raha nagu muda!", on algselt nende kahe komisjoni teenindamiseks ette näinud eraldada kahe peale kokku aastas 200 000 eurot. Ei ole mingisugust põhjust arvata, et need tööd ei oleks tehtavad mõistlikult, odavamalt. Siin paistab välja raiskamine.
Lõpetuseks ütlen, et kui probleemkomisjon osutub vajalikuks – see on kahtlemata Riigikogu täiskogu otsustada –, siis ei peaks seda looma pikemaks ajaks kui üheks aastaks. Tõenäoliselt piisab igasugusele probleemkomisjonile, mille tegevust ei taheta lõpmatuseni venitada, isegi veel lühemast tööajast kui üks aasta. Aitäh tähelepanu eest!

Aseesimees Enn Eesmaa

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel saab sõna Henn Põlluaas. Palun!

Henn Põlluaas

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ühtepidi täidab see eelnõu mind rõõmuga, sest kahtlemata on tegemist äärmiselt olulise ja vajaliku komisjoniga ja teemaga, mida ei tule mitte ainult arutada, vaid leida ka väga pädevaid ja häid lahendusi, et meie rahvastikukriisi lahendada. Teisest küljest tekitab see siiski väikest pahameelt, sest opositsioon on esitanud täpselt samasuguse – loomulikult mitte nüüd sõna-sõnalt kattuva, aga põhimõtteliselt sama – eelnõu juba varem, enne, kui koalitsioon sellega välja tuli. Meie ettepanek lükati aga lihtsalt kõrvale, seda ei ole isegi arutatud ei komisjonis ega ka seoses praeguse eelnõuga. Selline tendents, mis on kahjuks üks negatiivne traditsioon Riigikogus, teeb loomulikult kurvaks ja tekitab rahulolematust.
Aga nagu ma ütlesin, samas teeb head meelt, et selline probleemkomisjon tahetakse siiski luua. Tundub, et suuremas osas nendes küsimustes on olemas ühine arusaamine, kuigi täna oli kuulda ka vastuhääli. Ammu oleks olnud aeg selline komisjon luua, sest demograafiaprobleemid – meie negatiivne iive ja väljaränne – ei ole ju täna tekkinud. Need on väga pikaajalised tendentsid ja probleemid, mis ei pärine mitte ainult taasiseseisvunud Eestist, vaid oluliselt varasemast ajast. Okupatsiooni ajal olevat asjatundjate hinnangul jäänud Eestis sündimata 500 000 last, pool miljonit last. Sama palju asustati siia immigrante Venemaalt. Kui kõike seda ei oleks toimunud, oleks meie praegune olukord ilmselt hoopis teistsugune, kuid me peame arvestama sellega, et ajalugu muuta ei saa. Aga me saame muuta tulevikku ja teha kõik selleks, et need vahepealsed lüngad, miinused plussiks pöörata. Selles suhtes ma ei taha nõustuda Vabaerakonna fraktsiooni esimehe härra Herkeli seisukohaga, et äkki teeks seda kuidagi kiirkorras ja lahendaks probleemid juba aastaks 2018. Ei, need probleemid ei ole sellised, mida oleks võimalik ühe-kahe otsusega hetkeliselt lahendada, see on pikk protsess, mis kätkeb endas ääretult palju faktoreid. See nõuab rohkem aega, kui kestavad selle koosseisu volitused. Tegemist peaks olema alatise komisjoniga, mis ka järgmistes koosseisudes sedasama ülesannet täidab. Kogu see valdkond – kuidas ja millega sündimust suurendada, kuidas suurendada tagasirännet – on nii oluline ja ulatuslik, et ühtset retsepti ei ole tõepoolest mitte kellelgi.
Palun lisaaega!

Aseesimees Enn Eesmaa

Palun, kolm minutit lisaaega!

Henn Põlluaas

Aitäh! Neid aspekte arutanud ja meetodeid välja pakkunud oleme ka enda erakonnas. Oluline ei ole mitte ainult see, et meie peredes sünniks kolmas laps, millele nüüd on rõhk asetatud ja mis on ka Eesti ärimeestelt toetuse saanud. See on väga kiiduväärt, kuid palju olulisem on ju see, et peredes sünniks esimene laps ja teine laps, sest ilma nendeta ju kolmandat ei tule. Rõhku tuleb panna ka sellele. Siduda näiteks pension – praegu on just pensionireform laual – laste arvuga, siduda tulumaks laste arvuga, siduda näiteks noortele peredele antava kodulaenu soodustused laste arvuga jne. Täna ei ole see aeg ega koht, kus peaks lahendusi välja pakkuma, aga see on mõtteaineks komisjoni edasises tegevuses.
Ilma eesti rahvata ei ole ju mõtet ei meie tegevusel, ei mingil komisjonil ega Eesti riigil üleüldse, sest Eesti Vabariigi näol on tegemist rahvusriigiga, see on raiutud meie põhiseadusesse. Mul on väga hea meel, et selle komisjoni loomise otsusesse on kirjutatud sisse põhiseaduse preambuli lause: Eesti riik on loodud selleks, et säilitada eesti keel, kultuur ja rahvas läbi aegade. See on ääretult oluline ja see ongi kogu meie riigi olemasolu ja eksistentsi kõige tähtsam eesmärk.
Viimastel aastatel on meil olnud ääretult suur sisseränne. 2015. aastal tuli Eestisse 8000 inimest, neist 5000 kolmandatest riikidest, 2016 tuli üle 9000, neist üle 6000 kolmandatest riikidest. Samal ajal lahkus eelmisel aastal 6000 inimest. Kokku on meilt ära läinud 130 000 inimest, valdavalt eestlased. Kui me seda protsessi ei peata, kui me ei suurenda sündimust, siis ei ole mõtet, nagu ma ütlesin, ka Eesti riigil kui sellisel, sest sisserändajad, rääkigu nad eesti keelt või olgu nad ükskõik mis välimusega, ei ole eestlased. Imestama paneb, et kuigi varasem valitsus oli kõigist sellistest tendentsidest ja uuringutest teadlik, nagu härra Ligi teatas, ei ole siiamaani, 25 aasta jooksul mitte midagi tehtud. Tehkem siis nüüd! Rahvastiku probleemkomisjoni loomisega me anname uue lootuse eesti rahvale. Ma loodan, et me oleme selles üksmeelsed. Aitäh!

Aseesimees Enn Eesmaa

Vastusõnavõtuks on õigus Andres Herkelil. Palun!

Andres Herkel

Härra juhataja! Lugupeetud Henn Põlluaas nimetas minu nime ja võttis minu seisukoha küsimusest välja, mistõttu ma pean vajalikuks oma seisukohta täpsustada. Asi ei ole hoopiski mitte nii, nagu Vabaerakond arvaks, et see komisjon ja see teema ei ole oluline. Jüri Adams vahendas minu meelest juba võrdlemisi selgelt seda seisukohta, miks probleemkomisjonide olemus peaks olema selline, et püstitatakse probleem ja teatud ajavahemiku jooksul siis seda lahendatakse. Minu meelest on tohutult oluline, et me seda teemat ei diskrediteeriks, et sellest komisjonist ei kujuneks niisugust tiksumise komisjoni. Ma kordan veel kord neid argumente, miks ma arvan, et see tähtaeg on oluline. Esiteks on see oluline sellepärast, et ei jääks muljet, nagu moodustataks komisjon lihtsalt ametikohtade pärast. Teiseks, Riigikogu töö loogika, kes seda pikema aja vältel on vähegi adunud, viitab üsna selgelt sellele, et valimiseelsel ajal sellised probleemkomisjonid küll ei tööta. Siis tegelevad poliitikud muude asjadega, tähelepanu on mujal. Igati mõistlik oleks – nimetame seda kas või mainekujunduslikult positiivseks sammuks ja signaaliks – seada sääraste komisjonide töö lõpptähtajaks hiljemalt 2018. aasta sügis.

Aseesimees Enn Eesmaa

Aitäh nende mõtete eest, mis ei läinud meil mitte ainult protokolli, vaid loodetavasti jõudsid ka nende inimesteni, kes hakkavad tõenäoliselt selles komisjonis tööle. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 367 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran eelnõu 367 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. veebruari kell 12.
Meie tänane istung on lõppenud. Tänan tänaste debattide eest ning soovin teile jõudu tööks komisjonides ja mujal, ükskõik kus te ka Eesti Riigikogu ei esindaks!

Istungi lõpp kell 11.43.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee