Tere päevast, austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud president Arnold Rüütel! Ekstsellentsid, külalised, valitsusliikmed! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 4. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Kolleegidel ei ole soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Läheme edasi. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Head kolleegid, kõigepealt päevakorra täpsustamine. Esiteks, arupärimiste esitajate ja adressaatide kokkuleppel vastab peaminister Taavi Rõivas arupärimisele nr 236 k.a 17. oktoobril, siseminister Hanno Pevkur arupärimisele nr 246 k.a 24. oktoobril ning majandus- ja taristuminister Kristen Michal arupärimistele nr 239 ja 243 k.a 17. oktoobril. Need arupärimised olid kavandatud tänasteks päevakorrapunktideks nr 2, 4, 7 ja 8. Teiseks, kultuurikomisjon on teinud ettepaneku jätta selle nädala teisipäevase istungi päevakorrast välja esimene päevakorrapunkt, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 245 esimene lugemine.
Head kolleegid, läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teie ees. Panen hääletusele selle nädala päevakorra kinnitamise koos eelnimetatud täpsustustega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapoooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.
Lugupeetud kolleegid! Me ootame ära Vabariigi Presidendi ja valitud presidendi saabumise ning siis läheme tänase päevakorraga edasi.

Austatud Riigikogu! Lugupeetud Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves abikaasaga! Lugupeetud valitud president Kersti Kaljulaid abikaasaga! Lugupeetud president Arnold Rüütel! Härra peaminister, ministrid, ekstsellentsid, külalised! Daamid ja härrad! Alustame Eesti Vabariigi presidendi ametisse astumise pidulikku tseremooniat. Austatud president Toomas Hendrik Ilves, palun teid Riigikogu kõnetooli!

Armas Eesti rahvas siin ja kõikjal maailmas! Lugupeetav Riigikogu ja Vabariigi Valitsus! Ekstsellentsid! Hea valitud president! Mu daamid ja härrad! Sõbrad! Kümme aastat tagasi andsin siitsamast kõnetoolist ametivande ja kordasin seda viis aastat hiljem. See vanne rakendab presidendi Eesti rahva, meie riigi ja kultuuri kestmise, meie põhiseadusliku korra teenistusse ning selle kaitsele.
Eesti põhiseadus kui Eesti rahva kokkulepe on katsumustele hästi vastu pidanud. Ka äsjane, palju vastakaid emotsioone pakkunud presidendivalimise käik oli äärmisel juhul demokraatia grimass, ei enamat, nagu üks mu eelkäija tavatses ütelda. See, et aega läks kauem, ei kahanda grammigi võrra nädala eest saavutatud konsensuse kaalu. See ei pisenda tulemust, see ei heida varju valitud presidendile. Lõpuks valis Riigikogu Eestile järgmise presidendi täpselt nii, nagu põhiseaduse loojad soovisid – erakondlik egoism kaotas ja laiapõhjaline kokkulepe võitis.
President on üks tegelane me demokraatliku elukorralduse tasakaalu võrrandis. Selles on tähtsaim koht kõrgeima võimu kandja ehk rahva valitud Riigikogul – teil siin saalis, mu daamid ja härrad. Teie panete ametisse valitsuse, kes Riigikogu antud seaduste ja suuniste alusel korraldab Eesti igapäevast elu. Sõltumatu kohtusüsteem mõistab õigust. Õiguskantsler jälgib, et kõigi põhiseaduslikud õigused oleksid kaitstud. Riigikontroll valvab, et me ühist vara ei kuritarvitataks. See tasakaalustav süsteem seisab muu hulgas sellegi eest, et ükski võimuharu, institutsioon ega isik, ka president, ei saaks teiste arvel ülemäära võimu. Seda tasakaalumehhanismi tuleb hoida ja tuleb kaitsta.
Mu daamid ja härrad! Ma ei tee täna tehtust kokkuvõtet. Ma ei sõnasta poliitilist testamenti, sest elus ühiskond ja elus inimene ei vaja nii sünge sildiga verstaposte. Selle asemel kutsun teid kõiki vaatama julgelt edasi ning mõistma Eesti võimalusi ja rolli suures maailmas.
President annab Riigikogu ees ametivande Eesti rahvale. Mistõttu tahan tänada kogu rahvast, kelle toel on Eesti viimasel kümnel aastal arenenud ja kasvanud. President üksi ei suuda midagi. Kõik, mida ta teeb ja saavutab, sünnib tänu Eestit kalliks pidavatele inimestele. Enne kui siit kõnetoolist lahkun, tänan veel kord Eestit võimaluse eest teenida oma riiki. See on olnud kõigis neis ameteis, mida olen läbi aastate pidanud, minu suurim õnn, minu suurim au. Eriti selle viimase aastakümne ajal.
Ma soovin, et nüüdsest jagate te oma tuge ja toetust järgmisele presidendile Kersti Kaljulaidile. Proua president, õnnitlen teid kogu Eesti rahva nimel! Soovin teile sihikindlust ja katkematut energiat Eesti eest seismiseks kodus ja kaugemal.
Aga nüüd, head kaasmaalased, mõne minuti pärast, kui ma annan Vabariigi Presidendi ametiketi edasi Kersti Kaljulaidile, muutun ma tavaliseks kodanikuks, kõigi nende kohustuste, aga ka õigustega, mis on igal kodanikul.
Ja sellega minu sõnad saavad otsa. Välja arvatud kaks: elagu Eesti! (Aplaus.)

Aga elu läheb edasi. Uue presidendi ametivanne. Valitud president Kersti Kaljulaid, palun teid ametisse astumisel anda Riigikogu ees ametivanne Eesti rahvale!

Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, Kersti Kaljulaid, pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks. (Aplaus.)
(Hirvo Surva juhatatava noorte meeskoori Ärkamisaeg eeslaulmisel lauldakse Eesti Vabariigi hümni.)

Väga austatud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, õnnitlen teid Riigikogu nimel ja palun teid Riigikogu kõnetooli!

Austatud härra president! Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed! Ekstsellentsid! Mu daamid ja härrad, head Eesti inimesed! 25 aastat tagasi taastati siinsamas saalis Eesti Vabariik. Meil on nüüd riik, mis on 21. sajandi demokraatlik riik. Selles on kõigi Eesti inimeste panust hoolimata sellest, milline on nende elukoht, eluala või elujärg.
Täna sünnivad juba lapsed, kelle jaoks okupatsioon on vanavanemate mälestustes. Vaba Eesti lapselapsed. Ma mõtlen täna neile lastele ja omakorda nende laste lastele. Kui vähe on tegelikult neid lapsi! Vähem kui viieteistkümnes tuhandes Eesti kodus nohiseb võrevoodis imik. Ümmarguselt sada tuhat on koolieelikuid, kes hommikuti vanematele kaissu poevad. Maailmas on sadu miljoneid.
Meie vastutus on need sada tuhat ja nende vanemad õed-vennad. Lapse siiras usk kogu maailma headusse kaob kasvades paratamatult. Meie asi on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku.
Kõik siin saalis viibijad on ühes või teises sõnastuses andnud vande jääda ustavaks meie põhiseaduslikule korrale. See tähendab tunnistamist, et ühised väärtused on kõrgemad igapäevasest vaidlemisest ja omakasust. Meie oma tegevusega loome raamid sellele, mida tähendavad Eestis vabadus, õiglus ja õigus. Meie ja ainult meie saame hoida peale võimude lahususe ka nende tasakaalu. Meie hoiakutest, suhtumisest ja tegevusest sõltub, kas rahvas tunneb ennast kõrgeima võimu kandjana. Meie määrame, kas kasvavad põlvkonnad usuvad Eestisse ja iseendasse.
Daamid ja härrad! Tahan siin teie ees seistes tunnustada kõiki oma eelkäijaid, sest nad on igaüks olnud suur omas ajas – Lennart Meri Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates. Tänases ülikeerulises ja infotihedusest väikeseks jäänud maailmas on meil Eesti, mis on ühtaegu nii stabiilne kui ka pidevas muutumises ja uute sihtide otsingus.
Meil on hariduse usku ühiskond, kus koolilapsed teevad pea kogu maailma eakaaslastele silmad ette. Meil on tervishoid, kus võime küll teinekord ühe või teise asja üle nuriseda, kuid keskmine eeldatav eluiga on ühtlaselt kasvanud. Meil on meie kultuur, see ainult meile omane, mis seob meid lillesidemega. Meil on meie keel, mis laulutuules võib taevasse tõustes üles igavikku omale otsida. Meil on ühiskond, kus mitmepalgelised kogukonnad on üha tähtsamad. Erinevate huvide ja eesmärkidega inimesed panustavad üheskoos ja ise sellesse, et nende unistused täituksid.
Selline ongi Eesti, mida me tahtsime. 25 aastat tagasi laulsime koos Eesti vabaks. Algusaastate raskus pani igaüht üksinda rabama. Nüüd oleme ringiga tagasi. Meil on kodanikuühiskond Eesti, mida me edendame koos. Meie igapäevased ootused ei ole muidugi enam nii lihtsad ega selged. Iseseisvus ei ole enam eesmärk, vaid lihtsalt eeldus. Avatud maailm ei ole enam unistus, vaid lihtsalt võimalus. Sellepärast toimetamegi nüüd kogukondadena, asumiseltsidena, laulukooridena, koolide hoolekogudena. Me teeme koos enda elu paremaks ja kõik kokku edendame Eestit. Igaüks loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab, ja kokku saame meie kõikide riigi.
Head kuulajad! Kahjuks ei tähenda see, et Eesti olukord oleks muretu ning võiksime keskenduda saavutatu hoidmisele. Vabadusse sündinule on meie väikese riigi iseolemine, turvalisus ja vabadused iseenesestmõistetavad. Need ei ole seda. Iga aed kasvab rohtu, kui seda ei hoolda ega hoia.
Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Inimeste elujärje sõltuvus sellest, kui kaugel nad elavad Tallinnast või Tartust, on muret valmistavalt suur. Me oleme tipus edetabelites, kus parem oleks olla viimaste hulgas. Meie naabruses toimuvad protsessid, mis teevad pehmelt öeldes murelikuks. Me ei saa valida seda ajastut ega seda maailma, kus me elame. Kuid meil on valida, kuidas suhtume ümbritsevasse ja ümbritsejaisse. Kas näeme nendes kaasteelisi ühise asja ajamisel või konkurente erahuvide edendamisel? Kui näeme konkurente, siis paratamatult hakkame otsima vigu ja kaotame võime näha head. Sellest ei ole kasu, kui tunneme viimase pisiasjani igaühe nõrku külgi. Niimoodi hävitame enesekindlust.
Endasse uskumine on arengu ja edu eeldus ning oluline alus. Need väikesed lapsed, kellele mina siin seistes täna mõtlen, nemad on enesekindlad. Neis on tohutult usku meisse, aga sama tohutult usku iseendisse. Hoiame seda usku! Enesekindlad inimesed ehitavad ettevõtteid, kasvatavad rõõmsaid lapsi lapsevanema või õpetaja rollis, võistlevad teadusgrantide nimel, loovad ja hoiavad kultuuri ning toovad medaleid spordivõistlustelt.
Inimesed, kes pelgavad, et keegi kodus, koolis või ajalehes osutab mõnuga nende nõrkustele, ei vii meie elu edasi. Täiuslikke pole, eksimatuid pole, aga tegelikult pole ka neid, kellel üldse tugevaid külgi pole. Inimesed, kes teavad, et iga eksimuse eest ootab neid avalik häbipost, kaotavad otsustusjulguse.
Eestit saab arendada ainult üksteist toetades. Põhiseadus ei ole pelk juriidiline paragrahvide kogum. Põhiseadus annab meile väärtused, millest juhinduda. Kes jagavad neid väärtusi, on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed. Isegi siis, kui nad mingil moel meist erinevad või me ise mõnes kontekstis teisiti käituksime. Hoiame oma väärtusi!
Eesti ei saanud rikkaks eelmisel sajandil, mil rikkaks saamine nõudis palju loodusvarasid ja sellega kaasnes oluline keskkonnakahju. Õnneks on meil see võimalus nüüd, mil jõukus ja heaolu tulevad haridusest ja ettevõtlusjulgusest. Enesekindlusele lisaks peame oma lastele andma hariduse. See on nende kõige tähtsam tööriist, millega nemad saavad ehitada oma lastele tuleviku.
Juba Henry Ford tõdes, et tööandja mitte ei maksa palka, vaid vahendab palka. Palga maksab toode ja tänapäeval üha enam teenus. Mis saab üldse olla Eesti toode või teenus, mis arvestab siinseid olusid ja võimalusi ning võimaldab rahvusvaheliselt läbi lüüa? See pole mitte üks suur Nokia, vaid palju tegija oskustest ja unistustest sõltuvaid tooteid ja teenuseid. Neid saab luua ainult targa tööga ja see on ettevõtjate vabadus ning vastutus. Riigi vastutus on haridus. Ja ettevõtmise lihtsus ning vabadus.
Demokraatliku ja parlamentaarse riigi president ei saa ise luua enesekindlust toetavat, õiglast ja hoidvat keskkonda. Sellepärast pöördun ma teie poole. President saab olla nõudlik sõnastaja, et meie lastele ja lastelastele – ja nende lastele – olulised teemad oleksid pidevalt päevakorral. Presidendi vastutus on laste ja lastelaste Eesti. Enesekindlate, haritud ja tervete inimeste Eesti.
Paratamatult järeldub sellest, et president peab olema seal, kus on raske. Ta peab toetama oma sõna jõu ja ameti väärikusega neid, kes võivad muidu kõrvale jääda. Presidendi töö on meenutada, et eetiline riik peab pakkuma tugevatele võimalusi ja olema nõrkadele toeks.
Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks. See ongi riik, mis on rahva oma. Kõrgema võimu kandja saab olla rahvas, kes tunneb: tema juhid on tema teenistuses. 21. sajandi juht loob keskkonna ja eeldused. 21. sajandi juht ei käsi ega keela. Ta innustab tegudele ja tunnustab tulemust. Aga 21. sajandil on edukad need riigid, kes ei unusta tulevikku. Riigid, kes peavad meeles ja seavad pikaajalisi eesmärke. Meie ajastul, mil hommik arvab end olevat õhtust targem vaid selle tõttu, et kõik eilne on juba unustatud, on see palju raskem kui iial varem. Kuid see on meie töö, kes me täna siin saalis oleme.
Meie laste ja lastelaste enesekindlus ja tegutsemisjulgus. Nende haridus. Nende tervis. Meie vanemate tervis ja heaolu. Meie hoolitsus oma vanemate eest, mis näitab täna meie lastele, kuidas suureks saades hoolitseda meie eest. Meie siin saalis peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist. Unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Olema toeks, kui tunneli lõpus on valgust vähe või enam ei olegi.
Usun ja loodan, et viie aasta pärast on Eestis tänasest rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu. Rohkem abistamist, rohkem julgust ja vähem hirme. Franklin Delano Roosevelt ütles 1933. aastal oma kuulsa lause "Ainus, mida karta, on hirm ise." See lause on mind saatnud pea 20 aastat, ajast, mil ma selle Washingtonis Roosevelti monumendilt leidsin. Roosevelt lausus nii oma ametisse astumise kõnes. Oli majanduskriis. Ta lisas veel: "On hea, et Ameerika ühiskonna probleemid on peamiselt majanduslikud." Eesti probleemid ei ole mitte kunagi ainult majanduslikud. Ega olnud ka Ameerika omad ja küllap president Roosevelt seda teadis, kuigi tollel hetkel välja ei öelnud.
Meie tugevus on see, et meie oleme väga otsekohesed. Meie ütleme selgelt, et meie suurim probleem ei ole kunagi majandus. Meie suurim probleem on alati julgeolek. Jah, meil on meie liitlased, kellega jagame ühiseid väärtusi ja kes on aidanud muuta Eesti omariikluse tugevamaks, kui see on iial enne ajaloos olnud. Hoiame oma liitlasi ja kuulame ka nende muresid! Kuid ärme kunagi unustame, et vastutus omariikluse hoidmise eest algab alati meist endist. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame alati, iga päev hoida Eesti riiki. Ka Eesti julgeoleku kõige tähtsam võti peitub suuresti kodanikuühiskonnas – vabas, enesekindlas, mõttekaaslastega kokkuhoidvas ja koostööd tegevas Eesti inimeses. Kaitseliidu osatähtsus meie riigikaitse alusdokumentides on märgatavalt tõusnud. Seegi on kodanikuühiskonna arengu märk.
Daamid ja härrad! Selles saalis siin täna on koostöövaimu. Sellest saalist väljaspool on koostöövaimu veel palju enam. Me räägime viimasel ajal liiga vähe enesestmõistetavatest asjadest – meie unistustest paremast Eestist, lapselaste Eestist ja nende laste Eestist. Aeg tiksub omasoodu ja tulevik tuleb tõepoolest kätte ka siis, kui me sellele iga päev ei mõtle. Kuid tänased head ja julged otsused tagavad, et tulevik on palju suurema tõenäosusega selline, mis hoiab alles meid hällidest vaatava lootuse. Põlvest põlve, just nii, nagu on põhiseaduses kirjas. Hoiame Eestit! (Aplaus.)

Tänan teid, proua president! Sellega on presidendi ametisse astumise tseremoonia otsa saanud.

Head kolleegid! Võtan juhataja vaheaja 15 minutit, et Riigikogu juhatus ja fraktsioonide esimehed saaksid õnnitleda ametist lahkunud presidenti ja ametisse astunud presidenti. Vaheaeg 15 minutit.
V a h e a e g
 

Head kolleegid! Juhataja vaheaeg on lõppenud ja me läheme tänase päevakorraga edasi. Kõigepealt on Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Kersti Sarapuu, Valeri Korbi, Anneli Oti, Tarmo Tamme, Märt Sultsi, Siret Kotka ja Viktor Vassiljevi esitatud arupärimine diislikütuseaktsiisi laekumise kohta. Arupärimine on esitatud peaminister Taavi Rõivasele. Palun arupärijate nimel kõnepulti Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sellel ajal, kui kolm neljandikku Riigikogust on läinud tähistama uue presidendi ametisse astumist, on minul põhjust tuua meid tagasi argiellu. Meie arupärimine puudutab seda, et järgmisel aastal, nii nagu ka ülejärgmise aasta 1. jaanuaril on ametis oleval valitsusel plaanis tõsta nii bensiini kui ka diislikütuse aktsiisimäära. See ei ole kõigest üks rida Exceli tabelis, kust riigieelarvesse voolab piiramatult sularaha. Tsiteerides meie värskelt ametisse vannutatud presidenti: see on üks poliitika, mis paneb inimeste elujärje sõltuma sellest, kui kaugel nad elavad Tallinnast või Tartust. Kaugemates piirkondades on paratamatult kõigi elutähtsate toimingute tegemiseks vaja transporteeruda pikemaid vahemaid. See aktsiisitõus puudutab neid inimesi otseselt.
Oleme olukorras, kus valitsus räägib, et aktsiise on laekunud planeeritust isegi rohkem. Aga vaatame, kuidas kütuseaktsiisi on laekunud! Aasta alguses osteti laovarusid ja tõepoolest, kahel esimesel kuul oli aktsiisi laekumine väga hea. Sealt edasi jäi bensiiniaktsiisi laekumine endiselt paremaks, kui oli möödunud aasta samadel kuudel. See näitab, et 10% bensiiniaktsiisitõusu tõepoolest toimis ka sedasi, et inimesed tarbimist ei vähendanud. Vastupidi toimus aga diisliga. Alles eelmisel kuul – andmed on mul augustist, septembri omi veel ei ole – jõudis diislikütuseaktsiisi laekumine järele möödunud aasta sama kuu näitajale. See näitab selgelt, et väga paljud diislikütust kasutavad Eesti ettevõtjad on leidnud võimaluse, kuidas varuda oma kütus mitte enam Eestist, vaid riikidest, kust seda on soodsam varuda. Nii ei kaota Eesti mitte ainult planeeritud aktsiisi, vaid vähenevad ka teiste maksude, eelkõige käibemaksu summad.
Teisalt on oluline, et need, kes tarnivad Eestis diislikütust, on märksa kehvemas konkurentsiolukorras kui Läti tarnijad. Eelmisel aastal oli Eestis diislikütuse aktsiisimäär 18% kõrgem kui Lätis, tänavu on see juba 31,4% kõrgem kui Lätis. Ja kui järgmine aasta meil tõuseb diislikütuseaktsiis taas 10% ja Läti minu andmetel järgmise aasta alguses diislikütuseaktsiisi tõsta ei plaani, siis kasvab vahe 44,6%-ni. See tähendab probleemi Eesti ettevõtjatele, kelle konkurentsivõime halveneb. See tähendab probleemi inimestele, kes on pidanud kogema esialgu märkamatut ja siis juba vaikselt märgatavaks muutunud hinnatõusu, mida jagatakse kõigi vahel, mitte ainult nende vahel, kes kasutavad ühistransporti või eraautot. See kandub üle enamikku hindadesse.
Sellest tulenevalt soovime peaministrilt vastuseid kolmele küsimusele, mida ma teile ette ei loe, sest ladusamaks arupärimisele vastamiseks on peaministril endal ilmselt mugav küsimused ette lugeda ja siis vastused anda. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Ma palun arupärimisele vastama peaminister Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastan teie küsimustele. Esimene küsimus on, miks peaksid transpordiettevõtted tankima oma sõidukeid Eestis, kui diislikütuse hinna vahe on 15 eurosenti liitri kohta Läti kasuks. Näiteks 30. mai seisuga maksis see Riia Statoilis 93,8 eurosenti liiter ja Tallinnas 1 euro 10 senti liiter. See on olnud valitsuse teadlik poliitika, et me alandame tööjõumakse, suurendame pahede ja saastamise maksustamist ning parandame perede toimetulekut. Valitsuse maksuotsuste idee on lihtne: meie inimestele peab jääma rohkem raha kätte nii enda kui ka oma pere, eriti laste jaoks.
Ei ole sugugi kohane võrrelda ühe riigi kõige kõrgemat ja teise riigi kõige madalamat hinda. Võin täpsustuseks tuua teie viidatud maikuu omadest märksa värskemad andmed. Näiteks 3. oktoobril oli diislikütuse liitrihinna keskmine vahe, kui võrrelda Lätiga, küsimuses viidatust umbes poole võrra väiksem ehk 8,5 eurosenti. Ja see on keskmine hinnavahe. Kui vaadata Tallinnas asuvaid eri tanklaid, siis ka neis on võimalik leida hinnavahesid, mis ulatuvad kuue kuni mõnel päeval isegi kaheksa eurosendini. Sisuliselt on ikkagi tegemist küllaltki väikeste hinnavahedega. Küllap te teate, et aktsiisi eesmärk ei ole mitte üksnes fiskaalne. Soovime tõsta teatud kaubagruppide suhtelist hinda eeskätt selleks, et oleks motivatsioon tervist ja keskkonda kahjustavat tarbimist vähendada. Kütuste hinna vahet ja maksulaekumisi jälgitakse pidevalt ning tänavused üheksa kuud, mille pinnalt me saame otsuseid langetada, ei näita, et tuleks otsuseid kardinaalselt muuta. Vastupidi, ma väidan ka täna, et maksukoormise nihutamine inimeste sissetulekult kahjulikule tarbimisele, olgu selleks kütuse, tubaka või ka alkoholi tarbimine, on nii majanduspoliitiliselt kui ka rahva tervise seisukohast igal juhul loogiline. Viimaste aktsiisilaekumiste ülevaadete järgi laekus kütuseaktsiisi septembris 44,8 miljonit eurot, mida on 12,6% rohkem kui eelmise aasta septembris. Summaarselt on üheksa kuuga laekunud 364,8 miljonit eurot ehk 13,9% rohkem kui eelmisel aastal. Eelarvest on täidetud 74,5%. Ühtlasi ületab aktsiiside laekumine riigieelarve ootust 8 miljoni euro võrra. Valitsusele on teada ka fakt, et paljud Eestis resideerivad rahvusvahelisi vedusid tegevad ettevõtted tankisid enne aktsiisitõusu näiteks Venemaal, Lätis, Leedus või Poolas, kus diislikütuse hind on juba aastaid olnud mõnevõrra odavam. Eks me peame arvestama sellega, et need, kes veavad eri riikidesse kaupa, on teinud enne ja teevad ka tulevikus nii, et ostavad oma kütuse suure tõenäosusega sellest riigist oma marsruudi peal, kus see on kõige soodsam.
Teine küsimus: "Kuidas peaksid Teie meelest transpordiettevõtted, kes tangivad kütust Eestis, olema transpordisektoris konkurentsivõimelised?" Konkurentsivõime sõltub tegelikult palju rohkematest asjadest kui sisendite hinnad ja ostujõud. Oluline on ka see, kui tootlikult on ettevõte võimeline majandama. Ning kui me võrdleme erinevaid sisendeid nii transpordiettevõtetel kui ka paljudel teistel ettevõtetel, siis võrdluses meie lõunanaabritega võib öelda, et kõige olulisem tootmissisend ehk tööjõu hind on meil oluliselt kõrgem. Teisisõnu öeldes, inimeste sissetulek on Eestis märksa suurem kui Lätis. Eesti inimeste jaoks on see hea uudis ja ettevõtjad peavad sellega paratamatult arvestama, et Eestis on tööjõukulud suuremad kui Lätis. Näiteks selle aasta teises kvartalis oli keskmine palk Lätis 838 eurot, Eestis 1163 eurot. Sisuliselt 40% palgavahe peegeldab loomulikult ka inimeste suuremat ostujõudu ja see võimaldab siseturul tegutsevatel ettevõtetel oma teenuste ja kaupade eest veidi kõrgemat hinda küsida. Lisaks on konkurentsivõimet hinnates oluline teada seda, et Läti transpordiettevõtted peavad tasuma raskeveokitelt nõutavat teemaksu, samuti on Läti ettevõtetel kohustus tasuda kõrgemat käibemaksu kui Eestis.
Kui vaadata kütuseturu arengut, siis tegelikult on kütuse hinnad enam kui kolmandiku võrra odavamad kui veel paar aastat tagasi. Praegu on diislikütuse hind Eestis mõnes kohas isegi alla euro, valdavalt on see 1 euro ja 1,05 euro vahel. Tuletan meelde, et veel paar aastat tagasi oli kütuse rekordhind üle 1 euro ja 40 sendi. Me räägime praegu ikkagi kütusehinna madalseisust ja seetõttu ei ole usutavasti põhjust rääkida sellest, et see eurone või pisut enam maksev kütus on transpordiettevõtetele tõsiseid raskusi põhjustanud. Lisaks, selleks et parandada transpordiettevõtete konkurentsivõimet, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja töötanud autoveoseaduse muudatused, mis on ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil. Loodan, et need ettepanekud jõuavad parlamenti veel selle aasta lõpus. Pakutud muudatustega kavandatakse tugevdada ausa konkurentsi põhimõtteid, muuta kaubaveod maanteel ohutumaks ja ühtlustada veoseveo tegevuslubadega seonduvaid nõudeid.
Teie kolmas küsimus: "Mis hetkel kavatseb valitsus üle vaadata järgmisteks aastateks kavandatud kütuseaktsiisi tõusud? Kas nõrk kütuseaktsiisi laekumine ka teises kvartalis annab valitsusele tõuke midagi ette võtta või jätkate Reformierakonna kindlal kursil kuni lõpuni?" Kõigepealt tänan komplimendi eest! Te nimetate Reformierakonna kurssi kindlaks. Ma olen täiesti kindel, et see kompliment on õigustatud. Aga mis puudutab küsimuse peamist fookust, siis olen sunnitud kordama, et tegelikult on deklareeritud kogused olnud eeldatust märksa suuremad. Kütuse tarbimine ei ole vaatamata aktsiisitõusule Eestis mitte vähenenud, vaid kasvanud. Seega, teisipidi võib öelda, et aktsiisitõus ei ole andnud seda mõju, mida üldiselt aktsiisidelt eeldatakse – peavad need ju survestama tarbimise vähenemist. Seda tegelikult ei ole olnud, tegelik trend on olnud vastupidine, kütuse tarbimine on Eestis kasvanud. Ja nagu öeldud, kütuseaktsiisi laekumised on samuti kasvanud: septembris laekus neid 12,6% rohkem kui eelmise aasta septembris ja summaarselt üheksa kuuga, kordan üle, 13,9% rohkem kui eelmisel aastal. Tuleb öelda, et nii teie viidatud teises kvartalis kui ka kolmandas kvartalis on laekumine olnud suurem, kui eelarves kavandatud. Kütuseaktsiisi tõstmise mõju tuleb nii nagu iga aktsiisi mõju pidevalt hinnata. Loomulikult, kui vaja, tuleb kaaluda ka muudatusi. Aga kui vaadata fakte, siis 2016. aasta üheksa kuu laekumised ja info tarbimise kohta ei anna ühtegi loogilist põhjust kardinaalselt aktsiisipoliitikat muuta. Aitäh teile!

Aitäh! Austatud peaminister, teile on ridamisi küsimusi. Raivo Põldaru, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Rääkisite, et aktsiisi tõstmise eesmärk on pahesid maksustada ja loodust rohkem säästvale kokkuhoiule üle minna, samuti see, et me üldse hooliksime oma tervisest. Võib-olla on teil mõni hea näide tuua, kuidas ministeeriumid seda eesmärki täidavad? Näiteks autoparkide kasutamine – kas on mindud üle kokkuhoidlikumatele autodele või on mõni muu hea näide tuua eeskuju mõttes?

Aitäh! Kui vaadata kaugemale ette, siis on ikkagi väga selge trend, et ametiautode ja muude asutustele kuuluvate sõidukite arvu tahetakse oluliselt vähendada. Ma arvan, et ei pea nii kaugele minema, et kehtestada see kohustus ministeeriumide kaupa, kuigi ka seda võib teha. Ma mäletan, aastaid tagasi oli mul noore ametnikuna võimalus koostada justiitsministrile ülevaade, milline autopark riigil on. Pärast selle ülevaate tegemist lepiti kokku väga suures autopargi vähendamises ja see trend on püsinud. Asutustes pigem välditakse ametiautode soetamist ja väga paljudel juhtudel on üle mindud isiklike autode kasutamise kompenseerimisele, mis on selles mõttes ka loogiline, et inimesel ei pea ilmtingimata olema kasutada mitu autot. See ei ole ka lihtsalt ratsionaalne, et inimene peab eri päevadel sõitma eri autoga. Kui me võtame parlamendi, siis ma mäletan, et aastaid tagasi oli ka parlamendil väga esinduslik autopark ametiautode näol, mida Riigikogu liikmetel oli võimalik kasutada. Kõik need olid riigi bilansis ja nende kulud kattis riik. Ma usun, et praegune korraldus on igal juhul nüüdisaegsem ja me oleme liikunud igati loogilises suunas. Samas, maailmas leidub küll ja küll riike, kus on ministeeriumides hulganisti ametiautosid ja see on ka igal parlamendiliikmel. Eks võimalused ja soovid on eri riikides erinevad, aga Eestis viimastel aastatel võetud suund – õigemini mitte viimastel aastatel, vaid see on juba paar aastakümmet olnud – on minu arvates olnud õige ja ametiautod on olemas vaid juhtudel, kus see on väga põhjendatud. Ka on mõned üksikud n-ö üldautod, mida vajadusel saab kasutada ministeeriumides.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Kui rääkida laekumisest, siis laekumine on ju petlik. Te teate seda väga hästi. Praegu te räägite septembrikuu laekumisest, aga tegelikult varutakse juba järgmise aasta kütust ette. Seda tehti ka veebruarikuus, kui laekus korraga üle 50 miljoni. Aga see selleks. Kui väiksest hinnavahest rääkida, siis järgmisel aastal hakkab diislikütuse hinna vahe olema umbes 150 eurot 1000 liitri kohta. Kui teie jaoks on see väike raha, siis ma arvan, et ettevõtjate jaoks see ei ole väike raha. Ma ei saa kuidagi teie rõõmust aru, sest kütuseaktsiisi tõstmisega te võtate ettevõtjate ja kodanike rahakotist kahe aastaga 90 miljonit eurot. Selle võrra väheneb ettevõtete konkurentsivõime ja kodanike ostujõud. Järgmisel aastal tuleb, nagu teada, hinnatõus umbes 2,7% ja te kütate aktsiisitõusudega seda veel juurde. Kas te kuidagi teistmoodi enam riigieelarvet kokku ei saa?

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et kõik need eurod, mis aktsiisidena rohkem laekuvad, jäävad 2017. aasta eelarves inimestelt tööjõumaksudena kokku kogumata. See on olnud teadlik valik, et soovime tööjõu maksukoormat leevendada, ja see puudutab otseselt ka kõikide Eestis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Me oleme sellest väga palju rääkinud, et sotsiaalmaksu määra langetamine jätab inimestele ja ettevõtetele järgmisel aastal kätte üle 40 miljoni euro enam kui seni. Oluline on ka teada, et maksuvaba tulu tõus järgmisel aastal jätab inimestele üle 17 miljoni rohkem kätte. Pensionide puhul annab täiendav maksuvaba tulu tõstmine kokku 2,3 miljonit eurot, madalapalgaliste inimeste tulumaksu tagasimakse moodustab ligi 36 miljonit eurot jne, jne, jne. Need on olulised muudatused. Me võime jäädagi vaidlema, kas on õige inimeste palgalt rohkem maksu võtta, nii nagu on Keskerakonna programmiline seisukoht – mõtlen inimeste maksukoorma astmelist tõstmist –, või on õige inimeste teenistust maksustada võimalikult vähem ja maksustada pigem kahjulikku tarbimist. See on väga selge maksupoliitilise valiku küsimus ja selle üle on täiesti õige siin saalis debateerida. Püüan meelde tuletada, mis teie küsimus täpselt oli. Seal oli üks faktiviga, mille oleksin tahtnud ümber lükata, aga selle suure numbrite ettelugemisega läks see mul meelest ära. Tuleme selle juurde loodetavasti tagasi.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Meie teine küsimus oli, kuidas peaksid Eesti transpordiettevõtted, eriti kaugvedudega tegelevad ettevõtted suutma transpordisektoris konkurentsivõimet säilitada. Te mainisite, et meil on palgad kõrgemad kui Lätis ja et Lätis on raske seetõttu, et sealsed transpordiettevõtted peavad teedemaksu maksma. Te ikka teate ju, et ka Eesti masinad, mis sõidavad läbi Läti, maksavad teedemaksu, ja et Eestis registreeritud raskeveokifirmad maksavad Eestis ainsana raskeveokimaksu, mida lätlased või soomlased siit läbi sõites ei maksa? Aga mu küsimus on järgmine. Väga suur osa Eestist on mõjutatud sellest, kuidas ostetakse aktsiisikaupa Lätis. Eriti annab see tunda piirialadel Pärnumaal ja Valgamaal. Te ilmselt suhtlete oma kolleegidega. Mis on põhjus, et Läti järgmisel aastal kütuseaktsiisi tõsta ei plaani?

Aitäh! On keeruline öelda, miks Läti maksupoliitika on just nimelt selline. Küll aga peame meeles pidama, et kuigi Läti on Eestist rahvaarvult pea poolteist korda suurem riik, on nende riigieelarve maht Eesti omast väiksem. Ja Lätis on lisaks aktsiiside märksa väiksemale laekumisele käibemaksuauk Eesti omast tunduvalt suurem. Kui me vaatame ainuüksi käibemaksuauku, mis kujutab endast maksude mittemaksmisest tulenevat kulu riigile, siis näeme, et vahe on suurem, kui moodustavad Eesti või Läti kaitsekulutused. Me räägime suurusjärgust pool miljardit eurot. Nii et ma ei ole päris kindel, et me peaksime Lätit maksupoliitikas Eestile eeskujuks seadma. Ma arvan, et päris palju on õigus nendel Läti poliitikutel, kes ütlevad, et vaadake, mismoodi Eestis on. Vaadake, kuidas Eestis maksud kokku kogutakse, vaadake, kui suurt palka Eestis saab maksta oma õpetajatele, politseinikele, arstidele. Selles võrdluses meil ei ole mitte midagi häbeneda. Kui kaaluda, kas me maksame õpetajatele, arstidele ja politseinikele oluliselt kõrgemat palka kui naaberriigis ja osalt selle tõttu on meil kütuseliiter mõni sent kallim, siis andke andeks, minu jaoks on õpetaja või politseiniku palk kümme korda, kui mitte sada korda tähtsam teema kui see mõni sent hinnavahet kütusel või eurone hinnavahe viinapudelil.

Helmen Kütt, palun!

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Teie märgitud eesmärgile alkoholi ja tubaka kahjulikku tarbimist vähendada olen ma valmis sajaprotsendiliselt alla kirjutama, aga väljend "kütuse kahjulik tarbimine", uskuge, kriibib väga paljude Eesti inimeste hinge. Eriti riivab see neid, kes ei ela mitte linnas, vaid kusagil äärealal, kus võib-olla ei käi ükski buss. Need inimesed kasutavad autot transpordina laste kooli viimisel või ise tööle sõitmisel. Küsimus on mul aga just nimelt alkoholi ja tubaka kohta. Kas on olemas analüüside tulemusi, mis näitavad nende tarbimise vähenemist ja võib-olla aktsiiside positiivset mõju meie haigekassale või siis turvalisusele? Uudiseid jälgides ei ole küll muljet jäänud, et alkoholijoobes juhtide arv on vähenenud. Paraku on palju ka alaealisi, kes on alkoholi tarbinud ja politseile sellega vahele jäänud. Kes nende analüüsidega tegeleb?

Aitäh! Mis puutub kütusesse ja ka teistesse energiakandjatesse, siis see on ikkagi maailmas suhteliselt levinud seisukoht, et fossiilsete kütuste tarbimist tuleb vähendada. Osa riike teeb seda märksa radikaalsemalt kui Eesti, olles kehtestanud väga kõrge automaksu, millest on vabastatud sõidukid, mis kasutavad elektrit. Või siis on automaks seatud sõltuvusse CO₂ emissioonist. Me teame, et CO₂ emissioon on üsna tugevas korrelatsioonis auto kütusetarbimisega 100 kilomeetri kohta ning läbisõiduga. Nii et on erinevaid lahendusi. Mis puutub teiste riikide kütuseaktsiisipoliitikasse, siis Lätis, Bulgaarias ja ka Leedus on kütus tõesti mõnevõrra odavam. Samas võime tuua küll ja küll näiteid riikidest, kus kütuse hind on Eesti omaga samaväärne või ka märksa kõrgem. Nii et ongi erinevad maksupoliitilised valikud.
Mis puudutab seda, et Eestis on piirkondi, kuhu buss ei jõua, siis me oleme koalitsioonis kokku leppinud selles, et me tugevdame Eesti omavalitsusi. Meil on põhimõtteliselt valmisolek ka ühistranspordikorraldus koos ressursiga uutele tugevatele omavalitsustele üle anda, nii et seda transporti saaksid maavalitsuste asemel omavalitsused ühistegevuses korraldada. Ma tõesti loodan, et see aitab bussidel jõuda igasse Eestimaa nurka.
Küsimuse teine pool puudutas alkoholi tarbimist. Tõsi on see, et ega väga palju ministeeriumi tellimusel neid analüüse ei ole tehtud. Me oleme mõlemad töötanud samas ministeeriumis ja selle valdkonnaga lähedalt kokku puutunud. Mulle ei meenu, et ministeerium oleks seda väga hoolega jälginud. Võib-olla tõesti peaks. Samas on meil võimalik jälgida konjunktuuriinstituudi statistikat. Tuleb öelda, et kas 2010. või 2011. aastast on alkoholi tarbimine Eestis kenasti languses olnud. Usun, et aktsiisitõus on alkoholi tarbimisele ikkagi negatiivselt mõjunud, ja see, et napsitamine väheneb, on minu arvates meie ühine soov, mis ületab erakondade piirid. See on inimeste tervise seisukohalt ja ühiskonna seisukohalt igal juhul positiivne. Arstide liit, kellega ka teie isiklikult olete ju oma ameti tõttu palju kokku puutunud, on välja toonud mitmesuguseid numbreid ja muid fakte, mis nende hinnangul näitavad alkoholi tarvitamise mõju Eesti ravikindlustuse eelarvele. Nad räägivad väga suurtest summadest. Isegi kui pool nende pakutust on otseselt alkoholiga seotud, on alkoholi mõju Eesti ühiskonnale väga-väga suur. Eks see on muudes Põhjamaades paraku sama.
Aga seda vastust kokku võttes ma arvan, alkoholi tarbimist tasub tõesti võimalikult detailselt monitoorida. Me teame päris täpselt, kui palju alkoholi on ostetud, aga on vaja eraldi välja tuua, kui palju alkoholi ostavad Eestist soomlased ja kui palju Eesti inimesed ostavad teistest riikidest. Kui me selle suudame kindlaks teha, siis on võimalik väga täpselt jälgida, kui palju Eesti elanikud alkoholi ja sigarette ostavad.

Andres Ammas, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav peaminister! Opositsiooni kriitikale vastamist olete küllap juba harjutanud. Aga möödunud nädalal laekus Riigikogu rahanduskomisjonile Eesti Kaubandus-Tööstuskoja murelik, põhjalik ja minu hinnangul hästi argumenteeritud kiri, milles viidatakse kütuseaktsiisi tõusuga kaasnevatele ohtudele, nt ettevõtete konkurentsivõime halvenemisele, ning palutakse valitsusel tihedamini neid järeldusi analüüsida. Teid ootab neljapäeval minu teada Eesti ettevõtluse auhindade üleandmise gala. Kui seal mõni söakam ettevõtja haarab teil vaheajal nööbist ja küsib otse: "Peaminister, miks te nii teete? Miks te kahjustate Eesti ettevõtete konkurentsivõimet?", siis kuidas te talle vastate?

Aitäh! Minu vastus on lihtne. Esiteks, ma kohtun söakate Eesti ettevõtjatega regulaarselt eri formaatides ümarlaudadel. Ma suhtlen väga paljudega ja minu vastus selles küsimuses on selge. Eesti konkurentsieelis ei saa rahvusvaheliselt olla võimalikult suur looduse saastamine – see ei puuduta mitte ainult kütust, vaid saastamist palju laiemas mõttes – ega ka võimalikult odav viinapudeli hind. See ei saa olla meie konkurentsieelis. Eesti konkurentsieelis peab olema tark Eesti inimene, kelle teenitud töötasult tuleb võtta mõistlikku maksu, mitte rohkem. Samuti peab Eesti konkurentsieelis olema see, et meie maksusüsteem on maailmas kõige parem, st kõige konkurentsivõimelisem. Säärane on rahvusvahelise sõltumatu organisatsiooni OECD hinnang ja võite olla kindlad, et see ei ole kuidagi parteipoliitiliselt mõjutatud. Ma arvan, et see teadmine võiks koalitsioonile, opositsioonile ja Eesti ettevõtjatele toeks olla.
Ja loomulikult ei ole need aktsiisitõusud käsitletavad isolatsioonis. Tegemist on suure pildiga. Selle summa võrra, mis me teenime aktsiiside tõstmisega, me langetame tööjõumakse. See on nüüd koht, kus ma saan rääkida ka maksuteooria õppejõuna, kes ma olen hobi korras kord aastas. Ma pean magistrantidele loenguid ka sel teemal – ja see on akadeemiline, mitte poliitiline jutt –, rääkides eri maksude mõjust majanduse konkurentsivõimele ja majanduskasvule. Samuti saab tugineda väga väärikatele rahvusvahelistele uuringutele, mille kohaselt tööjõumaksud, eriti aga ettevõtluse maksud kahjustavad konkurentsivõimet tunduvalt rohkem kui kahjuliku tarbimise maksustamine. Kahjuliku tarbimise maksustamise puhul on vaid üks maksude liik, mis on veel väiksema negatiivse mõjuga majanduskasvule, see on varamaks. Varamakse küll Eestis peaaegu ei ole, meil on näiteks vaid maamaks selline, mida saab varamaksuna käsitada.
Minu selge vastus on: ei maksa karta. See mõnesendine kütuse hinna vahe ei vii Lätit meist arengus mööda. Ka see, et meil on paarkümmend senti odavam kütus kui Soomes, ei aita meid automaatselt Soomele järele. Me konkurentsivõime on kinni pigem meie inimeste peades ja meie maksusüsteemis tervikuna.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ütlesite, et kütuseaktsiisi tõstmine on selge maksupoliitiline valik. Jah, muidugi, tänu sellele on mingil määral maksude laekumine kasvanud, aga see on vallandanud tõelise alkoholiralli Lätti. Ning pooled meie transpordiettevõtted lasevad oma veokitel Lätis tankida. Kas olete kokku löönud, kui palju on teie maksupoliitiline valik suurendanud Lätis maksude laekumist?

Aitäh! Jah, need rehkendused on täiesti olemas. Tegelikult tangivad Lätis oluliselt vähemad vedajad kui teie viidatud "pooled". Ma usun, et see "pooled" on saadud umbes selliselt, et on ettevõtjate ja muude inimeste käest küsitud, kas te olete kunagi Lätis kütust tankinud või alkoholi ostnud. Ma arvan, et kui teie käest küsida, kas te olete kunagi Lätis alkoholi ostnud, siis küllap vastate, et olete. Aga see ei tähenda, et te iga päev tohututes kogustes Lätist alkoholi ostaksite. Hästi palju oleneb selliste sotsioloogiliste uuringute korral sellest, mismoodi küsida. Meie Maksu- ja Tolliamet jälgib, kui palju ostetakse kütust, kui palju ostetakse alkoholi. Jah, piirikaubandus on, see ei ole mingi saladus. Piirikaubandus Lätiga on olemas, aga see on oluliselt väiksem kui piirikaubandus Soomega. Soomlaste Eestist ostetud kogused on palju suuremad.
Tulemused sõltuvad ka sellest, mida täpselt aluseks võtta. Alkoholi puhul on lahja ja kange alkoholi näitajatel teatud vahe. Kangeid napse ostetakse piiri tagant veidi rohkem, aga see moodustab suurusjärgus 4–5% Eesti tarbimisest. Kui vaadata, kas aktsiiside mõju on suurem, kui me eelarves ette nägime, siis vastupidi, mõju on olnud seni väiksem.
Mis puudutab transpordiettevõtteid, siis üldine reegel kipub olema, et need ettevõtted, kes veavad kaupa näiteks Eestist Saksamaale, vaatavad, kus on kogu selle trassi – Läti, Leedu, Poola, Saksamaa – kõige soodsam kütus. Tõenäoliselt on neil kõige mõistlikum praeguse seisuga tankida Lätis, aga ka Leedu ja Poola on tuntud kui Euroopa kõige odavama kütusega riigid. Selles hinnakonkurentsis on meil väga keeruline edukas olla ja ma ei ole päris kindel, kas me peamegi selles konkurentsis edukad olema. Võib-olla mõtleme sellele, et edukas konkureerimine on tagatud, kui meil õnnestub tänu veidi kõrgematele aktsiisidele langetada tööjõumakse. Kui oleme n-ö targa majandamisega konkurentsis, siis ehk just see teeb meid jõukamaks. Ma ei tea küll ühtegi riiki, kelle jõukuse alustala on odav kütus tanklates. Aga võib-olla ma eksin.

Arno Sild, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Me teame, et praegu on põllumajandusel väga keerulised ajad – nii piimatootmisel kui ka sealihatootmisel. See on ka üks majandusharu. Küsimus on selline: kas valitsuses on kaalutud ka sellist võimalust, et diferentseerida kütuseaktsiise olenevalt majandusharu olukorrast ja toimetulekust?

Jah, loomulikult. Kütuseaktsiis ongi diferentseeritud. See on pigem olnud seotud sellega, et nende majandusharude puhul, mille sõidukid ei sõida valdava osa ajast teedel, vaid näiteks põldudel, nii nagu põllumajanduses, kehtib tunduvalt madalam kütuseaktsiis. Nende kasutatavat kütust nimetatakse erimärgistatud kütuseks. See on täiesti kehtiv seadus, siin mingit uut süsteemi minu hinnangul vaja luua ei ole.

Hea kolleeg Henn Põlluaas, arupärimisele vastamise ajal on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada üks küsimus. Head kolleegid, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra peaminister! Avan läbirääkimised. Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea peaminister! Head kolleegid! Kui me räägime konkurentsivõimest, siis me räägime härra peaministriga täitsa erinevat keelt. Peaministri arvates ei mõjuta konkurentsivõimet kütuse hind, mis on otsene sisend sisuliselt kõikide kaupade puhul. Ma küsin, mis siis veel konkurentsivõimet mõjutab kui mitte see! Tulla siia rääkima, et me vähendame sotsiaalmaksu 0,5%, ja otsemaid muutuvad meie ettevõtjad konkurentsivõimeliseks! Ma tuletan meelde, et maksumaksjate liit oli resoluutselt selle vastu, et sotsiaalmaksu vähendada ja kütuseaktsiisi tõsta. Aga ettevõtjatega ei arvestatud. Ettevõtjatega ei arvestatud ka siis, kui nad tahtsid 2,4%-st töötuskindlustusmakse määra vähendada. Siis valitsus lõi hoopis selle neljaks aastaks lukku. Kui ettevõtjad oleks saanud seda määra näiteks 0,5% võrra vähendada, siis oleks nad võitnud oluliselt suurema summa, kui nad võidavad nüüd sotsiaalmaksu vähendamisega 0,5% võrra.
Aga küsimus on hoopis laiem. Valitsusel on vaja millegagi eelarvet tasakaalus hoida. Nagu me teame, riigi reservid vähenevad hirmsa kiirusega: 1,2 miljardist, mis oli olemas aastal 2014, on järgmise aasta lõpuks järele jäänud 530 miljonit. Eelarvet hoitakse tasakaalus kunstlikult, töötuskindlustusmaksetega. Haigekassa ja töötuskindlustusmaksed kokku on umbes 800 miljonit. Tulla siia rääkima maksude alandamisest ja konkurentsivõimest – minu meelest on see väga vale ja küüniline.
Kui me võrdleme näiteks Läti ja Leedu aktsiise, siis need on enam-vähem võrdsed, olgu see kütuseaktsiis või elektriaktsiis. Nad teavad, et kui ühepoolselt aktsiise tõsta, siis raha voolab riigist välja. Leedukad korra üritasid aktsiisi tõsta, nelja kuuga said veast aru ja lasid aktsiisid alla tagasi. Aga Eesti valitsus ei saa sellest aru. Kas valitsusel ei ole asjadest ülevaadet? Käige korra Lätis! Rünnak Läti bensiinijaamadele ja alkoholipoodidele on massiline. Valka linnapea rõõmustab Eesti valitsuse otsuse üle, sest linn saab järgmisel aastal uusi töökohti, nad avavad uusi kauplusi, uusi bensiinijaamu. Nad võidavad sellest ja plaksutavad käsi. Nad ei saa aru, mis poliitikat Eesti valitsus ajab.
Ma tuletan veel kord meelde, et kütuseaktsiis tõstab kõikide kaupade hindu. Järgmisel aastal on meil riigieelarves plaanitud tarbijahinnaindeksi kasv 2,7%. Meil räägitakse õpetajate palgafondi kasvust 3%, aga kui aus olla, siis nende reaalpalk kasvab ainult 0,3%. Kui rääkida põllumeeste toetamisest, siis järgmise aasta aktsiisitõusudega võetakse põllumeeste rahakotist miljon eurot ära. Seda aga ei taheta rääkida. Teised riigid seda ei tee, vastupidi, teised riigid toetavad põllumehi. Me oleme muutunud juba nii kalliks riigiks, et soomlased sõidavad Tallinnast mööda ja välismaalastel, kes tulevad Pärnu sanatooriumi puhkama, on spetsiaalsed nimekirjad kaasas, et tooge meile Lätist seda ja teist kaupa. Kuhu me niimoodi välja jõuame? Täiesti arusaamatu!
Peaministril on selles mõttes õigus, et meil ongi täiesti erinev arusaamine majandusest ja kõigest muust. Kui me ei soosi oma ettevõtjaid, kui me ei soosi konkurentsivõimet, kui me oma hinnad lööme nii kõrgeks, et oma inimestele on kõik kallis ja teised ei taha ka siia tulla – kas see ongi siis meie riigi eesmärk? Hoida töötuskindlustusmaksetega eelarvet tasakaalus – see ei ole jätkusuutlik. Kolm või neli aastat võib veel nii edasi minna, aga mis saab pärast seda? Peale seda tulevad ju teised valitsused ja riiki tuleb edasi juhtida. Aitäh!

Aitäh! Andres Ammas, kas sõnavõtt kohapealt? Palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Lugupeetav peaminister! Viitasin ennist kaubandus-tööstuskoja kirjale ja tahan siin arutelu lõpetuseks stenogrammi huvides ette lugeda tolle kirja lõpu. Tsiteerin: "... lisaks kitsalt aktsiisikaupadega seotud maksulaekumiste ning salaturu aspektile vajab oluliselt suuremat tähelepanu edaspidi ka laiem sotsiaal-majanduslik mõju. Nn piirikaubanduse süvenedes on prognoositav, et ei kasva mitte ainult aktsiisikaupade ostude hulk naaberriigist, vaid ka muude kaupade ostmine, mille hinnatase on enamasti mõlemal pool piiri sarnane. Tegemist on käitumusliku mõjuga, mille tulemusena võib Eesti pool asuvate kaubandus- ja teenindusettevõtete käive langeda allapoole kriitilist piiri ning nende tegevus muutuda äriliselt mitteotstarbekaks. Kui seeläbi kaasnevad töökohtade kaotused, on tegemist juba sotsiaalse probleemiga. Samuti toob kodule lähedase kaupluse sulgemine suure tõenäosusega kaasa veelgi suurema tarbimise liikumise naaberriiki."

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas peaminister soovib sõna? Palun!

Austatud juhataja! Soovides jätkata teemat, mida Andres Ammas alustas kaubandus-tööstuskoja kirja ettelugemisega, kinnitan, et ma olen väga nõus, et tulebki hinnata mõju laiemalt. Kui me vaatame näiteks alkoholi hinda Eestis ja Lätis, siis näeme, et erinevused on väga suured. Need on kohati suisa rohkem kui viiekordsed, aga keskmiselt on hindade vahe umbes viis korda suurem kui aktsiiside vahe. Tekib küsimus, ja ilmselt õigustatult, kust tuleb see neli viiendikku hinnavahest. Ma ei võrdle praegu võrreldamatuid asju, vaid ma võrdlen hindu sama rahvusvahelise kaupluseketi poodides Valgas ja Valkas. Ma ei võrdle Valka poode mõne Tallinna kesklinna kõige kallima poega. Kust ikkagi tulevad need hinnavahed? Ka seda peaks analüüsima ja ma arvan, et kaubandus-tööstuskoja liikmete hulgas on küllalt palju jaekaupmehi, kes saavad meid nendes analüüsides aidata. Mida peaks tegema, et see hinnavahe, millest neli viiendikku ei tulene aktsiisist, oleks väiksem?
Mis puutub hirmu, et kogu Eesti hakkab kõiki oma kaupu Lätist tooma ja seetõttu meie jaekaubandus kuivab kokku ja inimesed jäävad tööta, siis seda hirmu ma ei jaga. Eestis on endiselt väga palju kauplusi, kuigi Leedus ja Lätis on nii mõnigi kaubaartikkel oluliselt odavam, ja ma arvan, et see jääb nii ka tulevikus. Seda me kindlasti kartma ei pea. Suur aitäh teile!

Aitäh! Oleme esimesele arupärimisele vastamise lõpetanud.

Läheme edasi teise arupärimise juurde: Riigikogu liikmete Andres Herkeli, Monika Haukanõmme, Andres Ammase, Külliki Kübarsepa, Jüri Adamsi, Krista Aru ja Artur Talviku esitatud arupärimine koalitsioonileppe kohta. Arupärimine on esitatud ettevõtlusminister Liisa Oviirile. Ma palun arupärijate nimel kõnepulti Andres Ammase!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Ligi neli kuud tagasi oli meil siin saalis terav, julgeksin öelda, et kohati isegi pisut kummaline diskussioon kummalisel teemal: kas ettevõtjate päeval tuleks lipud heisata või ei ole see tingimata tarvilik. Tookordsest arutelust inspireerituna koostasid Vabaerakonna fraktsiooni liikmed arupärimise ettevõtlusministrile. Küsimused loeb tõenäoliselt ette minister ise, nii on tal küllap mugavam. Aga paar sõna sissejuhatuseks. Milles on küsimus? Meil on Eesti Vabariigis suurepäraseid tegevusprogramme, arengukavasid, tegevuskavasid, suurepäraseid strateegilisi dokumente. Nüüd on ilmselt juba valminud ka tööstuspoliitika roheline raamat. Justiitsministeeriumi eestvõttel on valminud raport "Konkurentsivõime 2.0". Aga meil on kivisse raiutud koalitsioonileping, millest koalitsioon täidab ainult selle osa, mis talle sobilik on, või siis täidab mõned punktid mitte sisuliselt, vaid formaalselt. Neid meie kahtlusi on proua ministril nüüd hea võimalus ümber lükata. Aitäh!

Aitäh! Ma palun arupärimisele vastama ettevõtlusminister Liisa Oviiri!

Ma hakkan siis algusest minema. Esimene küsimus: "Koalitsioonilepingu punktis 8.28 on juttu Eesti tööstuspoliitika väljatöötamisest. Märtsi lõpus esitlesite väidetavalt tööstuspoliitika rohelist raamatut. Lähemal uurimisel on siiski selgeks saanud, et raamat valmib sügisel. Mis on rohelises raamatus kajastuva tööstuspoliitika sisu, milliseid valdkondi ja millistel kaalutlustel kavatsete eelisarendada? Kuidas te seda teete?" On tõsi, et tööstuspoliitika roheline raamat ja tegevuskava on valminud ning valitsusele aruteluks esitatud. Seni ei ole see valitsuskabinetis küll arutlusaega saanud. Aga miks on tööstuspoliitika oluline? Me kõik saame aru, et Eesti-suuruse riigi puhul on eksport oluline. Kaks kolmandikku ekspordist tuleb tööstustoodangust, iga viies töökoht on meil tööstuses ja sellelt aluselt me hakkasimegi tööstuspoliitikaga tegelema. Tööstuspoliitika annab pikaajalised suunad Eesti ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasvatamiseks aastani 2030. Me oleme seadnud eesmärgiks Eesti töötleva tööstuse lisandväärtuse tõstmise 80%-ni Euroopa Liidu keskmisest, praegu on see 40%. See loomulikult eeldab suurt panust nii riigilt kui ka ettevõtetelt ja nende esindusorganisatsioonidelt.
Tööstuspoliitika roheline raamat kajastab arenguks vajalikke muudatusi ja seab fookusesse järgmised teemad. Kõigepealt, tööstuse ulatuslikum digitaliseerimine, mis on seotud ka protsessiga, mida Euroopas tuntakse tööstuse neljanda revolutsiooni nime all. Edasi, haridustellimuse vastavusse viimine tööstuse vajadustega "Work in Estonia" projekti alusel, samuti töötukassa tegevuste integreerimisega OSKA süsteemi. See on süsteem, mis võtab haridustellimuse esitamisel aluseks meie tööstuse reaalsed vajadused. Järgmine punkt: pikaajaliste finantsinstrumentide teke tööstusinvesteeringuteks, sh SA KredEx pakutavate teenuste portfelli laiendamine. Edasi, tööstuse sisendi tekitamine Eesti ülikoolide teadus- ja arendussuundadesse, tootearenduste arvu suurendamine, sh start-up'ide ja tööstusettevõtete lõimimisega, ning Eestis leiduvate väärtuslike maavarade laiendatud uurimine ja ka kasutuselevõtt. Tegevuste elluviimises on esimese poolteise aasta jooksul peamine rõhk analüüsitegevusel, mistõttu on plaanis mõjusamate meetmete kujundamiseks aastal 2017 teha terviklik maksuanalüüs, väärtusahelate analüüs ja digitaliseerimise analüüs. Samas alustame pikaajaliste protsesside sisu kavandamist, näiteks tööjõutellimuse terviklikku koordineerimist. Me oleme partneritega kokku leppinud kindla tööjaotuse ja ka seireformaadi, mis tagab tegevusplaanide elluviimise ja paindliku reageerimise keskkonnamuudatustele.
Teine küsimus: "Koalitsioonilepingu punktis 8.30 lubate väikeettevõtluse halduskoormuse vähendamist. See on ka üks neljast peamisest valdkonnast, millele keskendub Justiitsministeeriumi raport "Konkurentsivõime 2.0". Milliseid konkreetseid samme kavandate raportis toodud kümne halduskoormust vähendava ettepaneku täitmiseks?" "Konkurentsivõime 2.0" raporti elluviimine toimub eri ministeeriumide väga tihedas koostöös. Halduskoormuse vähendamiseks on ülitähtis kasutajasõbralike terviklike digilahenduste ja -teenuste väljatöötamine ning edasine arendamine. See on loomulikult pidev protsess, tehnoloogia areneb kiiresti ja seetõttu ei saa ei e-riik ega ka e-teenused kunagi täiesti valmis. Oluline on, et Eesti suudab nendes arengusuundades teistega sammu pidada ja kõike läbimõeldult ellu viia. Siinkohal on võib-olla väga hea näide üks hiljutine seadusmuudatus, mis võimaldab pangakonto avamist distantsilt, st ilma kontorisse kohale minemata. See on eriti oluline meie e-residentsuse programmi elluviimisel. Üldiselt me otsimegi eri teemade üleselt avalduvaid sünergiaid. Välismaalaste seaduse muudatustega leevendatakse mitmeid nõudeid välisspetsialistidele ja -investoritele. Näiteks elamisloa andmisel on püsivalt Eestis elamise nõue leevendunud ja IKT-spetsialistid on kvoodi alt vabastatud, kuna neid spetsialiste on Eestis praegu puudu.
Koostöös Maksu- ja Tolliametiga on algatatud projekt "Aruandlus 3.0". Selle eesmärk on võimaldada andmete automaatset liikumist ja vabastada ettevõtja andmete kogumisest. Eesmärgiks on seatud, et aastal 2020 ei pea ettevõtja maksudeklaratsioone enam esitama, kui ta vastab teatud tingimustele ja on andnud nõusoleku oma andmete automaatseks liikumiseks.
Minu arvates on hästi oluline ettevõtjate halduskoormuse vähendamise kava nn nullbürokraatia algatus, mis on sündinud nelja ministri koostöös. Selle projekti eesmärk on vähendada ettevõtetele esitatavaid bürokraatlikke nõudeid riigiga suhtlemisel ja muuta bürokraatia vähendamine püsivaks eesmärgiks. Projekti esimeses etapis koguti ettevõtlusorganisatsioonidelt kokku 252 ettepanekut. Nende läbivaatamise käigus selgus, et 204 olid tõesti bürokraatia vähendamise ettepanekud, ülejäänud aga poliitika muutmise ettepanekud. Nendest 204-st bürokraatia vähendamise ettepanekust omakorda 164 on sellised, mis otsustati ministeeriumide koostöös ellu viia – seega 80% kõikidest ettepanekutest rakendatakse ellu. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium omakorda viib täielikult ellu iga teise talle esitatud ettepaneku, iga neljandat ettepanekut arvestatakse osaliselt. Seega 78% tehtud ettepanekutest teeme teoks. See tähendab nii aruandekohustuse vähendamist, aruandluse lihtsustamist kui ka riigi nõutud dokumentide kohta käivate nõuete vähendamist. Muu hulgas vaatame üle näiteks erinõuetega seonduvad tegevusload. Nii et see on samamoodi üks väga reaalne samm, mis on astutud. Kui suvel sai see esialgne külvianalüüs tehtud, siis praeguseks hetkeks on juba 25 ettepanekut ellu viidud ja selle aasta töökavas on veel 27. Ning ülejäänud 204-st 164 kuuluvad ka elluviimisele.
Kolmas küsimus: "Samuti lubate punktis 8.30 analüüsida alternatiive mikroettevõtluse maksustamise lihtsustamiseks. Milliseid alternatiive olete analüüsinud ning milliseid lahendusi pakute?" Maksuanalüüsi ei ole paraku jõutud veel teha, kuid ülesandepüstitus laiemaks maksuanalüüsiks on väga tihedas koostöös Rahandusministeeriumiga koostatud ning Riigikantseleile on ka esitatud taotlus analüüsi tellimiseks. Täpsemad lahendused selguvad pärast analüüsi.
Neljas küsimus: "Koalitsioonilepingu punktis 8.32 lubate analüüsida reeglit, mis välistab ettevõtte juhatuse liikme töötu staatuse, kui ta palgatöö kaotab. Õiguskantsler on leidnud, et selline olukord pole põhiseaduspärane. Mida olete teinud, et valitsuskoalitsioon selle vastuolu lahendaks? Mida olete ministrina teinud selleks, et Vabaerakonna vastav seadusemuudatus (SE 172) vastu võetaks ning ettevõtjate olukord paraneks?" Tervise- ja tööminister on välja pakkunud oma põhimõttelise lahenduse ning valitsuskabinet arutas seda 28. aprillil k.a. Selle arutelu tulemusel on Sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu, mille kohaselt kvalifitseerub töötu juriidilise isiku juhatuse liige teatud tingimustel ka töötutele ette nähtud toetuste ja teenuste saamiseks. Äriühingu juhi ja füüsilisest isikust ettevõtja töötuna arvele võtmise tingimused on järgmised. Esiteks, äriühingu juht võetakse töötuna arvele juhul, kui ta ei saa tasu ja on vähemalt 180 päeva töötanud viimase 12 kuu jooksul. Teiseks, füüsilisest isikust ettevõtja võetakse töötuna arvele, kui tema ettevõtte tegevus on peatatud ja ta on töötanud vähemalt 180 päeva viimase 12 kuu jooksul.
Viies küsimus: "Vastates 2. mail 2016 arupärimisele ettevõtluse olukorrast regioonides, tõstsite Te ühe peamise meetmena esile üürikorterite ehitamise programmi (vt koalitsioonilepingu punkte 5.4 ja 5.5). Kas olete jätkuvalt, ka pärast kinnisvaraettevõtjate kriitikat seisukohal, et riigi raha paigutamine üürikorterite ehitamisse on tark plaan? Milliseid adekvaatseid meetmeid regionaalse ettevõtluse arenguks kavandate?" Jah, ma olen kursis osa kinnisvaraettevõtjate kriitikaga, aga samamoodi on meediast läbi jooksnud mitme kinnisvaraettevõtja toetavad seisukohad. Samas, ühe huvigrupi seisukohtadest lähtudes ei saa kujundada poliitikat, mis on mõeldud kogu riigi jaoks. Seetõttu olen endiselt seisukohal, et Eesti tööturg vajab mobiilsuse suurendamiseks ja ka regionaalsete töökohtade loomiseks lahendust kvaliteetsete üüripindade puudumise probleemile. Tallinnast ja Tartust väljaspool on ettevõtetel, eelkõige muidugi tööstusettevõtetel, probleeme töötajate leidmisega. Selle põhjuseks on nad ise sageli toonud, et konkreetses piirkonnas pole sobiva kvaliteediga elamispindu. Kui me lahendame selle kitsaskoha üürielamute programmi abil, siis saame tagada riigis tööjõu mobiilsuse kasvu ning see aitab ka regioonides ettevõtlust arendada. Laias laastus aga panustab kogu ettevõtluspoliitika regionaalsesse ettevõtlusesse, kas või juba seeläbi, et tagab ressursi regionaalseteks meetmeteks.
Esmane ettevõtluse toetamise meetmete eesmärk on aga loomulikult majanduse kasv, eelkõige lisandväärtuse kasv, mitte regionaalpoliitika elluviimine. Samas ei tohi unustada, et mitmed olulised tööstussektorid paiknevad Tallinnast väljaspool, näiteks Ida-Virumaal, mitmed olulised puiduettevõtted aga Võrumaal. Kindlasti on regionaalse ettevõtluse edendamisega seotud ettevõtluse alustamise meetmed. Seni on ettevõtluse alustamine suurlinnadest väljaspool märksa loium olnud. Uuest aastast käivitub meie suurinvestorite meede, mis arvestab just nimelt regionaalset aspekti ja pakub riigi toetust ettevõtete loomiseks väljaspool tiheasustusalasid, eelkõige regioonides, kus on töötus kõige suurem, nagu Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti. Nii et selles mõttes me tegeleme regionaalse ettevõtluse arendamisega, aga puhtalt regionaalse arengu tagamine on teise ministeeriumi haldusalas. Meie proovime vaadata ettevõtluskeskkonda tervikuna ja suunata teatud meetmeid sinna, kus me näeme mingi konkreetse valdkonna probleeme, seda ka siis, kui tegu on mingi kaugema regiooniga.

Aitäh! Lugupeetud minister, teile on küsimusi. Andres Ammas, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Justiitsministeeriumi raportis "Konkurentsivõime 2.0", on, nagu juba nimetatud, kirjas kümme olulisemat teemat. Ühena nende seas on juttu maksupoliitika võimalikust muutmisest. Tsiteerin: "Sotsiaalmaksu tasumine peab olema paindlikumalt reguleeritud (miinimum- ja maksimummäära kehtestamine). Kaotada tuleb töötajate töökohta transportimiseks ning neile tehtud tervishoiu- ja spordikulude erisoodustusmaks." Kõlab suurepäraselt. Kuidas selle punkti elluviimine edeneb?

Aitäh! Selliseid üksikuid ettepanekuid tegelikult leiab väga paljudest strateegiadokumentidest. See on ka põhjus, mispärast me oleme koostöös Rahandusministeeriumiga püstitanud ülesande tellida ulatuslikum maksukeskkonna analüüs. Riigikantselei korraldab selle hanke ja seda siis uuritakse. Maksupoliitilisi lahendusi ei saa võtta vastu väikeste juppidena, kokkuvõttes peab see ju moodustama ühe terviku. Erinevad maksulahendused avaldavad väga ulatuslikku mõju. Kui ühelt poolt tõsta või ühelt poolt langetada, siis mõju laieneb tegelikult väga palju. Näiteks seesama alkoholiaktsiisi tõstmine ei mõjuta mitte ainult toitlustusasutuste käivet, selle kaugem mõju annab tunda ka näiteks meie tervishoius. Selle tõttu me oleme läinud praegu seda teed, et oleme otsustanud tellida ulatusliku maksuanalüüsi. Selle alusel otsustatakse, millised muudatused võiksid tulla.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Meil on palju räägitud sellest, et haridussüsteemi pakutav väljaõpe ei vasta meie tööstuse vajadustele. Teiegi mainisite seda. Aga see ei ole mingi uudis ja meil ei ole vaja seda jälle uuesti analüüsida ja hinnata. Millised on need konkreetsed ettepanekud, mis te ettevõtlusministrina haridus- ja teadusministrile esitate, et saaks hakata seda ümber korraldama kas või meie kutseõppeasutuste baasil?

Aitäh! Tegelikult on see üks nendest tõsiasjadest, mis selle protsessi vältel tuli kohe päris alguses välja. Jah, see on koht, kust king kõige rohkem pigistab. Väga pikalt on haridustellimuse alusel koolitatud rohkesti haldusjuhte ja ärijuhte ja muid erinevaid juhte. Samas vajab tööstus juhte, kellel oleks eriharidus, aga neid pole koolitatud. See oligi esimene kava, mis töösse läks, kuigi strateegiadokument ise ei ole veel vastu võetud. Juba selle aasta septembris alustas TTÜ ka teatud tööstusele vajalike erialade õpetamist, saanuna sisendi just sellest protsessist. Kogu see protsess oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohalt esimene selline, mille puhul strateegiadokumendi väljatöötamine käis koostöös erialaliitude ja ettevõtetega niimoodi, et kord nädalas istuti koos, kaardistati situatsiooni ja arutati, mis on suurimad arengu pidurid ja mida oleks vaja takistuste ületamiseks. Nii et praegu juba õpetatakse uusi erialasid, mis on tööstuse seisukohalt vajalikud. Need on olnud väga konkreetsed sammud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Proua minister! Ma küsin veel kord konkurentsivõime kohta. Ettevõtete konkurentsivõime on minu meelest Eestis väga kehv, kuigi peaminister arvab teisiti. Näiteks Saksamaal on elektrit palju tarbival ettevõttel aktsiisimaks 0,5 eurot megavatt-tunni kohta, meil aga 4,5 eurot. Vahe on üheksakordne! Kuidas on võimalik sellistes tingimustes konkurentsis püsida? Või teine asi, kütuseaktsiisi tõus. Kas te jagate meie peaministri seisukohta, et aktsiisipoliitika ei mõjuta kuidagi ettevõtja konkurentsivõimet?

Aitäh! Ma usun, et tegu oli nagu üldistusega. Aktsiisipoliitika ja üldse igasugune maksupoliitika ei mõjuta mitte ainult konkurentsivõimet, vaid ka üldse riigi majandust ja riigi heaolu. Sellest tulenevalt tulebki need otsused langetada nii, et need oleksid võimalikult tasakaalustatud ja teeniksid kogu riigi arengu huve. Mis puutub küsimusse energiamahuka tööstuse kohta, siis tõsi on see, et Euroopa Liit on selles vallas seadnud teatud piirid. Meie oleme seni sellest maksimumi võtnud. Praeguseks olen ma esitanud valitsuskabinetile arutamiseks oma ettepanekud muudatuste kohta, mida võiks teha, et rohkelt energiat kasutavad ettevõtted oleksid konkurentsivõimelisemad ja meie riik samuti, nii et siin tahetaks niisuguseid ettevõtteid rajada ja siia investeeringuid paigutada. Ma usun, et need ettepanekud jõuavad valitsuskabineti arutelule selle sügise jooksul.

Monika Haukanõmm, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! 26. septembril andis sotsiaalkomisjonile ülevaate Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler, kes tutvustas meile Sotsiaalministeeriumi tööplaani, õigusloome kava. Seal küll ei tulnud kuskilt välja, et valitsus oleks otsustanud, kuidas juhatuse liikmete töötuskindlustuse teemaga edasi minna. See ei ole nende tööplaanis. Seetõttu olen ma praegu veidi üllatunud, et teilt tuli üks informatsioon, aga tollelt ametnikult hoopis teine. Aga see selleks. Tegelikult tahan midagi muud küsida. Töökäte puudus on meil väga suur, see takistab juba meie majanduse arengut. On välja pakutud, et pagulased võiksid selles osas leevendust tuua, samuti vanemaealised inimesed, keda võiks rohkem tööhõivesse tuua. See aga eeldab maksumuudatusi ja ka süsteemi paindlikumaks muutmist, näiteks osaajaga töötamise enamat võimaldamist. Millised on teie ettepanekud osaajaga töötamise soodustamiseks?

Aitäh! Võib-olla see teema ei ole tööplaanis selle tõttu, et Sotsiaalministeerium on selle eelnõu välja töötanud ja see ootab samamoodi kabinetiarutelu järjekorras.
Aga see on tõsi, et meil on teatud piirkondades tööjõupuudus, samamoodi nagu osas piirkondades on tööpuudus. Pea 9%-line tööpuudus on Ida-Virumaal, nüüd õnneks on see juba langemas. Tallinna läheduses ning Tallinnas ja Tartus on aga seis selline, et me oleme saavutanud selle töötuse protsendi, mis enam ei vähene. Alati on mingi hulk inimesi, kes ei käi tööl.
Oleme aga välja pakkunud erinevaid lahendusi, ka ettevõtjatele. Oleme korraldanud töömesse Ida-Virumaal, ka näiteks Viljandi ettevõtjad värbavad endale Ida-Virumaalt inimesi. Aga nad kurdavad, et üks suur probleem on see, et neil ei ole üüripindasid, kuhu neid inimesi majutada. Veel on meil programm nimega "Work in Estonia", mille raames me korraldame kampaaniaid, värbamaks välismaalt inimesi nendesse sektoritesse, kus on kõige rohkem inimesi juurde vaja. Eelmisel aastal viidi läbi kolm sellist värbamisprojekti, kaks nendest Soomes, üks Ukrainas. Need kõik olid suunatud IT-töötajatele ja need olid väga edukad värbamised. Selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses lisandub sinna tööstuse spetsiifilisi töökohti. Nii et me selle teemaga tegeleme.
Üks võimalus on tõesti osalise tööaja rohkem kasutamine. Selliste spetsiifiliste küsimustega tegeleb tervise- ja tööminister. Mina olen pakkunud ühe võimalusena välja pigem selle, et teha ettevõtlusega alustamine võimalikult kergeks ja tuua sinna rohkem neid vanusegruppe või ka soogruppe, kelle puhul on ettevõtlusega hõlmatus väga väikene. Näiteks töötatakse praegu välja teadlikkuse tõstmise ja mentorluse meedet keskealistele ja vanematele naistele, kuna nemad on üks grupp, kelle ettevõtlusaktiivsus on väga väike. Lisaks on üldse mitmesugused ettevõtlusega alustamise meetmed, alates baaskoolitusest, täiendusõppest, teadmiste tõstmisest kuni starditoetuseni, mille me sel perioodil tõstsime 15 000 euroni. See annab juba võimaluse alustada. Et anda veel paremat starti, lisasime, et maakondlikes arenduskeskustes tuleb enne nõustamine läbi viia. Peab olema inimene, kes analüüsib, kas plaanitav äri võiks olla tulemuslik ja jätkusuutlik. Nii et püüame inimesi julgustada ennast realiseerima eri viisidel. Tegeleme sellega iga päev. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kolleeg Andres Ammas, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Lugupeetav minister! Oli hea meel kuulda, et tervet hulka tehtud ettepanekutest juba viiakse ellu. Oleksime tänulikud, kui te nende juba elluviidud ettepanekute kohta saaksite meile ministeeriumist saata ka mingi kokkuvõtte näiteks tabeli kujul, siis oleks lihtsam ülevaade saada. Nüüd on küsimus selles, millistest ettepanekutest te olete alustanud. Ma loodan, et mitte kõige lihtsamatest ja kõige väiksematest, vaid ikka kõige sisulisematest ja kõige mahukamatest, kõige olulisematest. Andke mulle andeks, kui ma meenutan ühte vana ja võib-olla kulunud anekdooti joodikust, kes kadunud võtit otsis laterna juurest, mitte sealt, kus see tegelikult kaduma läks. Küsimus aga on see, kas otsida lihtsamast kohast või sealt, kust on vaja otsida. Ma loodan, et ministeerium viib esimeses järjekorras ellu kõige vajalikumad, Eesti majandust kõige rohkem edasi viivad ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimet tõesti parandavad ettepanekud.
Aga kuna oleme tähele pannud, et seda Justiitsministeeriumi eestvõttel valminud raportit "Konkurentsivõime 2.0" hästi ei tunta, siis luban endale siinkohal arutelu ja stenogrammi huvides seda teile pisut vahendada. Justiitsministeerium kutsus kokku juhtgrupi, mis koosnes ettevõtjatest ning neid koondavate ühenduste esindajatest. Selle mõte oli teha ettepanekuid riigipoolseteks sammudeks, millega saaks ettevõtlust soodustada ja majanduselu elavdada. Põhijäreldusena tegi Justiitsministeeriumi nõukoda ettepaneku luua peaministri eesistumisel konkurentsivõime komisjon. Ma olen kuulnud, et üks selline töögrupp peaministri juures tõepoolest ka tegutseb. Kui see riiklik saladus ei ole, siis loodan, et töögrupi tulemusi tutvustatakse ühel päeval ka Riigikogu liikmetele. Komisjon jõudis järeldusele, et riigi sammud konkurentsivõime kasvatamiseks tõepoolest mõjutavad SKT kasvu ning välisnõudluse ja sisetarbimise kõrval peab riik mõtestatult tegelema rahvusvahelise konkurentsivõime kasvuga.
Kõik esitatud ettepanekud olid jagatud nelja kategooriasse. Esiteks, paindlikud töösuhted, teiseks, nüüdisaegne maksukeskkond, kolmandaks, optimaalne halduskoormus, neljandaks, ettevõtlust toetav õiguskeskkond. Kuna täna vastas arupärimisele ettevõtlusminister, siis õigusküsimused jätan teiseks korraks – kõike korraga ei jõua – ja viitan just nimelt maksude ja bürokraatiaga seotud küsimustele. Nimetasin juba, et kümne eraldi väljavalitud kõige tähtsama punkti osas antakse nõu, et sotsiaalmaksu tasumine võiks olla paindlikumalt reguleeritud. Ma ei häbene siinkohal meelde tuletada, et Vabaerakonna fraktsioon on sellesisulise eelnõu juba kaks korda esitanud. Me jaksame neid esitada üha ja üha jälle ning arvame endiselt, et nii sotsiaalmaksu kohustusliku miinimumi kaotamine sellisel kujul, nagu see praegu eksisteerib, kui ka sotsiaalmaksule lae seadmine elavdab Eesti majanduselu. Mõlemad meetmed muudavad töötegemise paindlikumaks. Siin on veel täpsustatud, et maksukeskkonna osas võiks teha maksusoodustusi nendele tööandjatele, kes võtavad tööle alaealisi. Väga väärt mõte! Soovitatakse kasutada rohkem erandeid ja osalise tööajaga töötamist, mida praegune sotsiaalmaksu kohustusliku miinimumi regulatsioon takistab. Soovitatakse, et teatud juhtudel võiks sotsiaalmaks piirduda ainult ravikindlustuse osaga, 13%-ga.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaaega.

Ammune teema siin Riigikogu saalis on, et ettevõtjatel võiks lubada maksuvabalt kanda töötajate sõidukulusid, kui nad peavad iga päev läbima pikki vahemaid, näiteks ühest maakonnast teise. Samuti võiks hüvitada spordi- ja tervisekulusid. Sotsiaalmaksu maksimummäär võiks luua soodsama keskkonna keskmisest kõrgema palgaga töökohtade tekkeks, sh teadmistepõhistes valdkondades. On ju tõestatud, et iga kümne keskmisest kõrgema palgaga töötaja kohta aitaks sotsiaalmaksu lagi luua veel 11. kõrgepalgalise töökoha.
Ettevõtjate halduskoormuse vähendamiseks ja lihtsamaks asjaajamiseks saab kasutada uudseid e-keskkonna lahendusi. Oli hea meel kuulda, et vähemalt 2020. aastaks midagi muutub. Just täna kuulasime riigieelarve kontrolli erikomisjonis Riigikontrolli järjekordse auditi aruannet, kus nenditakse, et praegune keskkond, e-statistika ei kõlba mitte kuhugi. Et e-riigis selle uue keskkonna loomisega nii palju aega läheb, on pisut kahetsusväärne. Selles raportis soovitatakse ettevõtjasõbralikumat riigihankemenetlust ja seda, et töötukassa täienduskoolitused ja ümberõppevõimalused vastaksid tõepoolest turu vajadustele. Ka öeldakse, et õiguskaitseasutuste parem võimekus majanduskuritegude uurimisel tuleks tõenäoliselt kasuks ning et sotsiaalmaksu tasumise kohustus võiks ideaalis olla jagatud tööandja ja töötajate vahel. Ka sellest printsiibist on aastaid, kui mitte aastakümneid kõneldud. Nii teadvustaksid palgasaajad paremini tegelikku tööjõuga seotud maksukoormust. On välja pakutud idee, et ajutise elamisloaga välismaalased tuleks vabastada sotsiaalmaksu tasumise kohustusest või vabastada nad sellest teatud ajaks, miks mitte kuueks kuuks. On juttu isikustatud ravikontodest, sellest, et võiks alandada töötuskindlustusmakse määra ja tõsta kohalike omavalitsuste motivatsiooni ettevõtlust soodustada. Näiteks teatud osa tulumaksust võiks laekuda inimese elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ja teatud osa töökohajärgsele omavalitsusele. Jne, jne.
Kui ma seda loen, head kolleegid, siis mulle vahel tundub, et ma ei loe mitte Justiitsministeeriumi raportit, vaid Vabaerakonna programmi, ja mul on selle üle väga hea meel. Järelikult oleme me ühiste mõtete teel. Aga ma soovin, et see tõepoolest ka ellu jõuaks. Kui vanasti öeldi, et mingi probleemi uputamiseks on parim viis luua komisjon, siis vahel tundub mulle, et üks võimalus seda saavutada on tellida analüüs. Loodame, et nende ettepanekutega nii ei lähe. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas minister soovib sõna? Ei soovi. Oleme teisele arupärimisele vastamise lõpetanud.

Läheme edasi. Tänase kolmanda arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Tarmo Tamm, Valeri Korb, Toomas Vitsut, Kadri Simson, Mailis Reps, Mihhail Korb, Märt Sults, Viktor Vassiljev, Kersti Sarapuu, Enn Eesmaa, Mihhail Stalnuhhin, Erki Savisaar ja Siret Kotka. Arupärimine on riigi pakutavate teenuste kaugenemise kohta ning on esitatud majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Palun arupärijate nimel kõnepulti Tarmo Tamme!

Härra juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Neli kuud tagasi esitasime Kristen Michalile, majandus- ja taristuministrile, arupärimise riigi pakutavate teenuste kaugenemisest. Eesti inimesed on kahjuks juba harjunud, et kui nad ei ela linnas või suuremas asulas, siis läheb teenuste kättesaamine järjest raskemaks. Maapiirkondades on kadunud postkontorid, pangakontorid ning mõnel pool isegi pangaautomaadid. Kuigi riigireformi kontseptsioonis on kirjas, et teenuste kvaliteet ei tohi halveneda, on reaalsus paraku teine. Maanteeametile on antud ülesanne sel aastal likvideerida 50 töökohta ning selleks vaadatakse üle ameti kõigi büroode töökorraldus. Eesmärgi täitmiseks sulgeb Maanteeamet alates 1. juulist oma bürood Jõgeval, Põlvas ja Valgas. Maaleht kirjutab, et suletava Valga büroo 6700 kliendi jaoks asub lähim büroo edaspidi Võrus. Senise 8900 Jõgeva büroo kliendi jaoks asub lähim büroo Tartus ning 9000 Põlva büroo kliendi jaoks Võrus. Lisaks on piiratud Saare-, Hiiu- ja Raplamaa büroode lahtiolekuaega ning teenuseid. Maanteeamet üritab väita, et arenenud e-teenused aitavad inimesi teenuste kättesaamisel, kuid tegelikult vastab see tõele vaid osaliselt. Interneti teel ei ole võimalik teha teooria- ja sõidueksamit. Samuti ei ole võimalik e-teenuses registreerida väljastpoolt Euroopa Liitu toodud sõidukeid ning veokeid. Ka Põlva, Jõgeva ja Valga maavanema hinnangul mõjub büroode sulgemine pärssivalt paljudele Lõuna-Eesti elanikele ja ettevõtetele. Selline plaan halvendab piirkondade konkurentsivõimet ja seoses sellega on meil härra ministrile neli küsimust, mis täna küll ei ole enam paljuski aktuaalsed, sest ma tean, et eelmisel reedel tehti teatud otsused. Aitäh!

Aitäh! Ma palun arupärimisele vastama majandus- ja taristuminister Kristen Michali!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea viimane keskerakondlane, kes on jäänud saali arupärimisele vastamist kuulama! Nagu ikka, loen küsimuse ette ja siis jõudumööda vastan.
Esimene küsimus: "Miks peaksid Teie hinnangul inimesed elama vaiksemates maapiirkondades, kui kõik teenused nendest piirkondadest pidevalt kaugenevad?" Lugesin hoolega teie küsimusi ja sissejuhatavat teksti. Võib jääda mulje, et teie arvates on elu maal seotud kontorite tiheda võrgustikuga. Kui laenata Postimehe ajakirjaniku Aarne Seppeli, Postimees Plussi tegevtoimetaja sõnu, siis (tsiteerin): "Üks õige riigireform vähendab halastamatult muidusööjate ametnike armeed, katab kogu Eesti ühtlaselt riigiametite peakontoritega, toob kõik avalikud teenused ka kõige eraklikuma majapidamise lähedusse ning justkui võluväel hoiab kokku maksumaksja raha." Nagu me teame, tänapäeval on teenuste pakkumine suurel määral muutunud. Eesti inimeste tarbimisharjumuste ja demograafiatrendidega tuleb ka riigil kaasas käia. Kui inimesed kolivad rohkem e-kanalitesse, samuti  eraettevõtted ja riigiasutused, siis seda tuleb teenuste pakkumisel arendada. Inimesed peavad saama teenuseid mugavamalt kasutada. Demograafiatrende tuleb samuti arvestada. Kui Eestis tööealine elanikkond väheneb, ei saa riigiasutuste töötajate hulk paisuda. See tähendab, et iga asutus või riigi omandisse kuuluv eraõiguslik äriühing peab teenuste pakkumisel otsima efektiivsust, paremaid ja rohkemaid teenuseid iga töötaja kohta. Ka linnastumisest kui trendist ei saa mööda vaadata, sest seegi mõjutab teenuste tarbijate hulka ning viisi, kuidas tänapäeva mobiilsed inimesed teenuseid tarbida soovivad. Seega loeb teenuste kvaliteet ja kättesaadavus sel moel, nagu Eesti inimesed neid tarbida tahavad.
Nüüd aga konkreetsemalt. Eesti Post, millele viitasite, just sellest lähtub. Soovitakse pakkuda teenuseid kohas, kus inimesi rohkem käib, neile mugavamal viisil ja arendada neid teenuseid, mida soovitakse ka tulevikus kasutada. Postivõrgu korrastamisel tehakse koostööd kohalike omavalitsuste ja kohalike ettevõtjatega. Kus on olemas nõudlus mingi teenuse järele, sinna leitakse eri osapooltega koostöös parim lahendus kas pakiautomaatide, kohalike kaupluste või raamatukogude abil. Eesmärk on inimestele rohkem ja mugavamalt teenuseid pakkuda. Ma loodan, et kõik mõistavad lihtsat loogikat, et kui pisike postkontor püüab väikest külastajate arvu tasa teha kauplusega konkureerides, siis see ei õnnestu, sest kauplus töötab siiski kordades tõhusamalt. Kirjateenuse viimine kauplusesse tähendab inimeste jaoks ka suuremat mugavust. Poes käime kõik ja on hea, kui seal saab ka kirjateenust või pakiautomaati kasutada, mitte kulutada aega mitmes kohas käimisele. Samasugust koostööd tehakse postivaldkonnas ka piirkondlike raamatukogudega. Minu meelest on see hea idee, sest võidab tarbija, võidavad töötajad oma koormuses ning võidab maksumaksja, kes kannab kirjateenuste ja perioodikaväljaannete kojuveo kulu.
Mis puutub teise teemasse, siis Maanteeameti sellel kevadel arutlusele toodud reformikava on suunatud kolme põhieesmärgi saavutamisele: e-teenuste laiem kasutamine, korruptsioonijuhtumite lõpetamine ning selle tagamine, et juhiloa saanud noored juhid oskavad nii maanteel kui linnaliikluses paremini sõita. Korruptsioonijuhtumite lõpetamiseks luuakse tuleval aastal ühtne eksamikeskus, aga nii teooria- kui ka sõidueksameid võetakse vastu kõigis maakonnakeskustes. Selleks teevad eksamineerijad väljasõite. Ühtse eksamikeskuse loomise eesmärk on vähendada korruptsiooniriski, eksameid tehakse anonüümsuse põhimõttel. Eksamineerija ei tea, kellelt ta eksamit vastu võtab, nii saab ära hoida kokkuleppe alusel eksamite läbimist. Liiklus muutub turvalisemaks – kokkuleppe alusel saadud juhiloaga juht võib igaühele meist suvalisel teel ja tänaval vastu sattuda, samuti ülekäigurajal. On tähtis, et selliseid juhtumeid enam ei oleks. Noorte juhtide ettevalmistuse sisu tuleb lähiaastail revideerida. Eesmärki, et noor juht saab hakkama nii linnaliikluses kui ka maanteel, loodetavasti keegi ei vaidlusta. Praegu kukub eksamile tulnutest läbi üle poole ja see ei ole kindlasti rahuldav. Ka õppekvaliteeti tuleb parandada, autokoolid ise möönavad samuti, et üht-teist saaks paremini teha.
Nüüd teenustest. Maanteeameti teenuste kasutamise statistika näitab selgelt teenindusbüroodes tehtavate toimingute arvu langustrendi kogu Eestis. Võrreldes 2015. aastaga on 2016. aasta kaheksa kuuga teenindusbüroode külastatavus vähenenud 16%. Kontorites käimise vähenemise trend on jätkuv. Samas kasvab järjekindlalt e-teenuste kasutamise osakaal. Eelmisel aastal tehti pisut üle poole toimingutest e-teeninduse kaudu, populaarsemate teenuste puhul tehakse ligikaudu 60% toimingutest e-teeninduse kaudu. See näitab, et ametid on oma teenuseid pakkudes järginud Eesti inimeste tarbimisharjumusi ja nende arengut, mitte ei aja jonnakat juttu, et tugevus põhineb suures kontoripinnas. E-Eestis pädeb see jutt üha vähem ja ma usun, et me oleme siin kõik ühel meelel.
Teine küsimus: "Mitmeid teenindusbüroodes osutatavaid teenuseid – sõidukite registreerimiseelne esmane ülevaatus, eksamitel osalemine – polegi võimalik e-teeninduses kasutada, kuna need eeldavad isiklikku kohaletulekut. Seetõttu ei päde Maanteeameti väide, et e-teenused aitavad vältida inimeste teenuste kättesaadavuse halvenemist. Valga maakonna inimeste jaoks tähendab see edaspidi 80 km läbimist. Kas see on teie hinnangul normaalne regionaalpoliitika?" Suure osa vastasin eespool ära, kuid selguse ja stenogrammi huvides ütlen, et teenindusbürood jätkavad kõigis maakonnakeskustes klientide teenindamist. Kokku jätkab tööd 17 esindust. Ühtegi esindust sulgeda ei ole plaanis, kaheksas büroos vähendatakse lahtiolekuaegu kolme päevani nädalas. E-teenuste osakaalu kasv on siiski trend, mida me loodetavasti e-Eestis ei hakka pidurdama. Olen ise ka tellinud endale Maanteeametist uue juhiloa, mida vajasin Eestist väljaspool. Kuna minu ID-kaardi info oli Maanteeametis olemas, sain juba järgmisel päeval teate, et juhiloa saab kätte. Kui oleksin postiga tellinud, oleks vahest mõni päev kauem läinud. Kui see ei tundu mugav asjaajamine, siis soovitan maailmas ringi reisida – mõistate kohe, kui tore koht on Eesti.
Kolmas küsimus: "Põlva, Jõgeva ja Valga büroode statistikast selgub, et nende büroode tulu-kulu suhe on efektiivne. Miks siiski on Maanteeameti juhile antud korraldus Põlva, Jõgeva ja Valga bürood sulgeda?" Pole kuulnud, et Maanteeameti peadirektorile oleks antud korraldus büroosid sulgeda. Maanteeameti nagu iga teise ameti peadirektor on asutuse töökorraldust puudutavates otsustes vaba. Kuid nagu juba öeldud, iga asutus peab otsima võimalusi pakkuda paremaid teenuseid ning töötada efektiivselt. Arvestades, et tööealine elanikkond väheneb, ei saa ka riigiasutused vastassuunas liikuda.
Neljas küsimus: "Büroode sulgemise eesmärk on kulusid kokku hoida, aga kas on arvestatud, et teiste büroode töökoormus selle muudatuse tulemusena kasvab? Kui palju on plaanis teistesse büroodesse töötajaid juurde võtta?" Olgu veel kord täpsustatud, et Maanteeamet ei sulge ühtegi teenindusbürood. Ka edaspidi on võimalik külastada kõiki 17 teenindusbürood.

Aitäh! Austatud minister, teile on küsimusi. Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Keegi ei ole ju selle vastu, et vähendada korruptsiooniriski. Aga mind paneb imestama, et selle suhteliselt normaalse lahenduseni jõudmiseks läks aega neli kuud. Kui palju selle ajaga kulutati inimeste närve, kui palju korraldati igasuguseid koosolekuid, tõestamisi jne! Kas poleks olnud tark enne reformikavaga väljatulemist need asjad läbi arutada? Praegu siiski on ainukene asi, mis on jäänud hinge kriipima ja millega ma ei ole rahul, see, et inimesi võetakse vastu kolm päeva nädalas. Miks mitte viis päeva? Kust see efekt tuleb? Ruume on vaja kütta ja mida see inimene, kes büroos töötab ja elanikke vastu võtab, ülejäänud kahel päeval teeb? Miks kolm ja mitte viis päeva? Kui oleks viis päeva, siis ma oleksin teie lahendusega nõus, aga praegu ma ei leia selles loogikat. Ent ettevõtja peab ju selle töökorraldusega kohanema.

Aitäh! Ma võiks taas korrata Postimehe ajakirjaniku Aarne Seppeli sõnu selle kohta, et reform peaks halastamatult vähendama ametnike armeed, katma Eesti ühtlaselt riigiametite peakontoritega, tooma avalikud teenused ka kõige eraklikuma majapidamise lähedusse ja justkui võluväel hoidma kokku maksumaksja raha. Ma soovitan seda lugu lugeda. Mina omal ajal lugesin mitu korda ja mul läks süda soojaks. Ühest küljest me räägime sellest, et tööealine elanikkond väheneb ja riigiametid peavad otsima efektiivsust. Teisalt me teame, et inimeste teenuste tarbimise trendid muutuvad. Inimesed kasutavad, nagu ma ka enne viitasin, järjest rohkem e-teenuseid, sest need on neile mugavad ja alati kättesaadavad. Ametid peavad eluga kaasas käima. Ma ei saa aru, mille pärast te pahandate. Maanteeamet esitas reformikava, käis läbi omavalitsused, suhtles maavalitsuste ja ettevõtjatega. Kogu see arutelu oli avalik. Selline arutelu peabki olema hästi pikk ja avalik.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kõik on õige: teenused muutuvad, meie elanikkond muutub, kogu maailm muutub. Aga minu küsimus puudutab seda tausta laiemalt. Kas praegusele valitsusele on prioriteet, et elu igas Eestimaa nurgas toimiks, et igal pool oleks tööd ja inimesed saaksid igal pool elada? Mida teie kui väga võimeka ministri arvates saaks riik teha, et elu oleks olemas ka Kagu-Eestis piiri lähedal ja igal pool mujal?

Austatud küsija, ma olen kahtlemata sellest komplimendist meelitatud ja kindlasti pingutan oma töös nüüd rohkem. Aga mida me saame teha, seda me kindlasti ka teeme. Paraku on kõik head soovid ja teod seotud maksumaksja võimalustega. Nagu te teate, suur osa meie valdkonna tööst puudutab häid ühendusi Eesti sees. Alles hiljuti saatsime valitsusele uuendatud teehoiukava, mis kajastab seda, kuidas seitsme aasta jooksul kulutatakse teetaristu huvides 1,7 miljardit. Järgmisel aastal algab vaba Eesti ajaloo suurim teetaristu ehitus ehk Tallinna–Tartu maantee laiendamine. Aga on ka hulk muid objekte, kõik ühendused Eesti sees on tähtsad. See tähendab nii bussi- kui ka praamiühendusi, samuti Eesti-siseseid lende. Samas on tähtsad ka ühendused Eestist väljapoole. Üks eesmärk, mille üle on ka siin saalis palju debateeritud, on võimalus tööd teha igal pool Eestis. Selleks on vaja rajada side baasvõrk, millega me samamoodi tegeleme. Riigikogu eri fraktsioonide algatusel ja meiepoolse panuse toel on koostatud ka üks eelnõu, et selle baasvõrgu viimase miili rajamine odavamaks teha.
Kõik need tegevused teenivad eesmärki, et Eestis oleks võimalik ka väljaspool suurlinnu tööd teha ja ühendust pidada. Aga loomulikult, riigi võime katta asfaldiga ka kõige eraklikuma metsatalu ümbrus on siiski maksumaksja raha kasutamise ja ehk ka terve mõistuse seisukohast piiratud. Teeme ikka need põhilised ühendused nii taristu kui ka virtuaalmaailma tasandil korda!

Andres Ammas, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! See, et Maanteeameti esindajad käisid ringi, pidasid nõu maavalitsejate, ettevõtjate ja teiste asjast huvitatud isikutega, on tõepoolest hea ja õige. Nii peabki. Sotsiaalmeediast on aga teada mitmed postitused, kus üks või teine koalitsiooni esindav Riigikogu liige viitab iseenda olulisele mõjule selle strateegia muutmisel. Kas teie ministrina pidite ka oma mõjuvõimu tarvitama, et Maanteeamet oma strateegiat muudaks?

Aitäh! Ma arvan, et Maanteeamet jõudis sellele otsusele, konsulteerides väga paljude inimestega üle Eesti. Küllap mõjutasid seda otsust väga paljud. Üks tähelepanuväärne tõsiasi on, et kuigi palju on räägitud, et autokoolid ei taha muutusi, siis ma saan Maanteeameti informatsiooni põhjal kinnitada, et autokoolid ise möönsid vajadust õpetamise kvaliteeti parandada. See on ka minu meelest üks edasine töösuund. Vaatame meie üldist liiklusohutust! Esialgne eesmärk on, et kolme aasta peale keskmiselt oleks kõige rohkem 75 hukkunut, aga tulevased liiklusohutuskavad näevad ette, et see arv oleks oluliselt väiksem. Viimastel aastatel on liiklusõnnetuste arv paraku samaks jäänud. See ei ole oluliselt vähenenud, mis tähendab seda, et kuidagi peab juhtimisoskusi parandama. Ja see kindlasti eeldab seda, et lubade saamine läheb raskemaks, ehk on siis ka sõiduoskused paremad. See tähendab, et uued juhid peavad saama hakkama nii suurtes linnades kui ka maanteel. Rasketest õnnetustest 50% toimub linnades. See on üks probleem, mida on arutatud, aga neid teemasid on veel palju, kaasa arvatud see, millisel puhul Maanteeamet võiks ettevõtjatele osutada väljasõiduteenust. Nad teevad juba praegu väljasõite ja teevad tulevikus ehk enamgi, kui on rohkem tehnikat. Nii et tegu pole sugugi ainult suunisega, et tehke reform, mille käigus ei muutuks mitte midagi. Päris palju asju muutub. Ja kui te jälgite uudiseid politsei ja Maanteeameti ühisest valdkonnast, siis teate, et tehnoülevaatustel on täpselt samasugused probleemid olnud. See on valdkond, millega tuleb pidevalt tegeleda, et lõppeksid ära need korruptsioonijuhtumid.

Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tean, et te olete suur e-teenuste ja ka e-valimiste pooldaja. Teatavasti e-valimised on teenus, mida saab kasutada ilma kodust väljumata. Palun selgitage, miks peab liiklusteooria eksami tegemiseks minema ARK-i büroosse! Miks ei võiks seda eksamit teha kodus oma arvuti taga? See annaks ju tõelise kokkuhoiu.

Aitäh! Mulle see mõte meeldib, minu meelest võib liiklusteste kodus harjutamise mõttes pidevalt teha, ka juhiloa olemasolu korral. Aga ma kahtlustan, et päris eksami ajal istub kellelgi kodus kogenud juht kõrval ja ütleb vastused ette ning seda ei ole võimalik kontrollida. Valimiste puhul on nii, et kui keegi on kõrval istunud ja juhiseid andnud, siis alati võib ringi hääletada ja selleks kas või jaoskonda minna, nagu te teate. Aga kui te küsite, kas see võiks tulevikus nii olla, siis miks mitte. Lihtsalt peab olema tagatud, et see, kes vastab, tunneb hiljem "Anna teed!" märgi ära.

Arno Sild, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Kas on juba näha selgust, kuidas laheneb see lairibaühenduse lõpptarbijani viimise problemaatika? Teame, et praegu on hulk Euroopa Liidu raha ära kulutatud, aga paljudel klientidel pole ikka normaalselt internetti.

Aitäh! Ma püüan paari sõnaga olukorda kirjeldada, ehkki see otseselt seda teemat ei puuduta. Aga võib-olla puudutab ka. Tegelikult on sel probleemil mitu külge. Üks on see, mida saab Euroopa Liidu raha eest teha ja mida me oleme ka teinud ning siin Riigikogus eri komisjonides kirjeldanud ja kirjeldame tulevikuski: see on baasvõrk, millest on umbes 4400 kilomeetrit rajatud ja mida on kokku 6600 kilomeetrit. Baasvõrk on vajalik selleks, et olgu need ühenduse liigid või vormid tulevikus millised tahes, sellel saab kogu see nn viimase miili ühendus baseeruda. On palju piirkondi, kus viimase miili ühendus on täiesti turukõlblik, ettevõtjad on selle ammu rajanud, ja on kohti, kus on võimalus see nn kõige kiirem versioon viimasest miilist saada. Samas on kohti, kus inimesed seda veel ei saa, ja ka kohti, kus inimesed seda ei soovi.
Nüüd käib arutelu selle üle, et kui meil baasvõrk valmis saab, kuidas tagada, et ettevõtjad selle viimase ühenduse teeksid. Selle viimase ühenduse odavamaks muutmiseks on Riigikogus asjaomase toetusrühmaga algatatud üks eelnõu, mille eesmärk on see töö hinnanguliselt 4–5 korda odavamaks muuta, kasutades ka olemasolevaid taristuid. Ma arvan, et ilmselt on neid ettevõtmisi veel.
Kui te nüüd küsite, mis on tulevik, siis mina julgen öelda – ma olen seda ka varem öelnud –, et minu meelest tulevik ei ole juhtme otsas istumine. Inimesed ei käi enam ammu otsimas kohta, kuhu pistikusse arvuti ühendada. See aeg on läbi, võib-olla ainult väga suurte mahtude puhul on see veel vajalik. See tähendab seda, et, ma ei tea, kahe, kolme või nelja aasta pärast Tallinnast hakkab pihta ja laieneb üle Eesti 5G-projekt. Tallinn on üks esimesi kohti, kus sellega alustatakse, ning see ühendus võiks olla sama kiire või isegi kiirem kui praegu kõige kiirem juhtmega ühendus. Nii et ma pigem vaataks tulevikku ja tulevik tõenäoliselt on ikkagi mobiilses kiires ühenduses. Eestis on üsna soodne seis 3G-lt minekuks 4G-le, sama võiks olla ka 5G-ga. Eesti on väga heas positsioonis nii katvuse kui ka hinna poolest. Ma arvan, et see on trend, kuhu poole me liigume, aga selleks, et see saabuks, on vaja mõned sammud astuda. Teie menetluses on üks sellesisuline eelnõu ja teie seadusandjatena saate selle teemaga tegeleda. Aitäh!

Monika Haukanõmm, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Riigi teenuste kättesaadavus maapiirkondades jätab soovida ja täpselt sellisele järeldusele jõudis ka Riigikontroll juba 2010. aastal. Ega olukord võrreldes kuue aasta taguse ajaga paremaks ei ole läinud. Loomulikult on üks võimalus taristut parandada – tõite selle näite ja see töö tähendab kindlasti suurt sammu edasi. Aga selleks, et saaks pakutavaid teenuseid tarbida, peaks meil olema kättesaadav transport, samuti ligipääsetavad ehitised ja rajatised, kus neid teenuseid osutatakse. Minu küsimus on niisugune. Mõni aeg tagasi võeti vastu uus ehitusseadus. Selle kohaselt peab teie määrusega täpsustama ka neid ligipääsetavuse nõudeid. Minule teadaolevalt seda määrust ei ole, mis tähendab, et puuetega ja ka eakate inimeste olukord võib minna halvemaks. Kui kaugel selle nn ligipääsetavuse määrusega ollakse?

Aitäh! Minu teada me oleme need reeglid kehtestanud, aga peale arupärimise lõppemist saan üle kontrollida ja teile kirjalikult täpse vastuse saata.

Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Tarmo Tamm, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Ma tegelikult arvasin, et ma ei pea täna kõnepulti tagasi tulema, aga tuli ikka tulla. Härra ministri arvates on see õnnestunud reform, kui kõigepealt käiakse välja kava, et näiteks Põlvas jääb büroo avatuks ühel päeval nädalas, ja siis pärast diskussiooni ning avalikkuse ja poliitilist survet jõutakse lõpuks kolme päevani. Kui see on teie meelest normaalne protsess, siis andke takka. Minu arvates on see täiesti ebanormaalne protsess, kui enne korralikult läbi arutamata tullakse kavaga välja. Näiteks Põlva büroos oli eelmisel aastal 9000 külastust ja selle peale tulla välja plaaniga, et jätame ainult ühel päeval nädalas büroo avatuks! Jõgeva büroo jäeti samal ajal avatuks kolmel päeval, kuigi seal oli külastajate arv väiksem. Millest tulenevalt sellised otsused tehti? Olid need äkki poliitilised otsused – Jõgeval on maavanem Reformierakonnast, Põlvas IRL-ist?
Siis see jutt, et me räägime maksumaksja raha otstarbekast kasutamisest. Kogu selle reformiga oleks võidetud 800 000 eurot, aga inimesed oleksid pidanud hakkama üle Eesti sõitma Tartusse ja mujale kaugematesse büroodesse. Ettevõtjad, kelle aeg on niigi napp ja aeg ju maksab, oleks pidanud hakkama seiklema üle Eesti, et asju korda ajada. Ma ei saa aru. Ühes kohas aetakse taga tohutut kokkuhoidu, aga samas toon näite tänasest Postimehest. Lisapraamide tellimine kaheks kuuks läheb maksma ca 1 miljon eurot, mis on 200 000 eurot rohkem, kui oleks olnud aastane sääst büroode alleshoidmise pealt. Kui me räägime maksumaksja rahast, siis tuleks arvestada maksumaksja raha kasutamist üldisemalt ja eriti kaaluda otsuseid siis, kui inimestele osutatavad teenused on ohus.
Kui valitsuse plaan on osa riigiasutusi Tallinnast välja viia ja luua maapiirkondadeski ettevõtteid, siis kõnealusel juhul te talitate risti vastupidi. Ja sellele härra minister ikkagi ei vastanud, miks on bürood avatud kolm päeva nädalas ja mitte viis päeva nädalas. Kas siis ettevõtja peaks hakkama plaanima sõite linna arvestusega, et sel või teisel ajal ei maksa sõita, kuna büroo on kinni? Kust see sääst kahe päeva pealt tuleb? Bürood on vaja kütta, büroo on vaja korras hoida. Kust siin see sääst tuleb? Aga ilmselt soovitakse näidata, et mingil määral me ikkagi selle reformi tegime ära. Aitäh!

Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Kas minister soovib sõna? Ei soovi. Aitäh! Oleme kolmandale arupärimisele vastamise lõpetanud.

Läheme edasi: tänase neljanda arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Erki Savisaar, Kadri Simson, Anneli Ott, Mailis Reps, Kersti Sarapuu, Mihhail Stalnuhhin, Valeri Korb, Vladimir Velman, Oudekki Loone, Andrei Novikov, Dmitri Dmitrijev, Enn Eesmaa, Tarmo Tamm, Rein Ratas, Olga Ivanova, Martin Repinski, Aadu Must, Viktor Vassiljev, Siret Kotka ja Peeter Ernits. Arupärimine on olukorra kohta riigi lennundusettevõtetes, see on esitatud majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Ma palun kõnepulti arupärijate nimel kõnelema Erki Savisaare!

Lugupeetud juhataja! Minister! Kolleegid ja kõik inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! See arupärimine on esitatud neli kuud tagasi. Vahepeal on juhtunud nii mõndagi, kuid kahjuks ei ole selle aja jooksul kuulda olnud positiivseid uudiseid Eesti lennundusest. Nordic Aviation Groupi ehk NAG asutamisest on möödas 13 kuud. Päevast, mil Estonian Air lõpetas liinitegevuse, on möödas 11 kuud. Võime öelda, et aasta on läinud ning oleks aeg teha kokkuvõtteid ja hinnata, kas on tegutsetud õigesti. Riigikontrolli raport tõi välja, et valitsus tegi kahe uue, kokku 72,7 miljonit eurot neelanud lennuettevõtte asutamise otsuse kiirustades, läbipaistmatult ja omamata kindlust, et lennufirmade plaanid on teostatavad. Kummagi äriühingu nõukogu ei olnud arupärimise esitamise hetkeks kinnitanud ettevõtte äriplaani. Kas nüüdseks on äriplaanid kinnitatud? Kui on, siis mis seal muudeti ja miks see nii palju aega võttis? Kui ei, siis miks? Mille taga see seisab ning mille alusel need ettevõtted sellisel juhul tegutsevad?
NAG kasumisse jõudmise kohta on tehtud väga erinevaid avaldusi, kuid põhjalike majandustulemuste avaldamine on lükatud edasi järgmistesse aastatesse. Üha enam süveneb kahtlus, et NAG tüürib järjekindlalt pankrotti, samamoodi nagu tema eelkäijagi. Jutud käivad, et esimese tegevusaasta kahjum tuleb ca 20 miljonit eurot. See on pool NAG-sse investeeritud rahast. Kui nii jätkub, siis aastaks 2018 on firma pankrotis. Jah, me võime öelda, et iga algus on raske ja küll läheb paremaks. NAG esindajad on kinnitanud, et nad töötavad selle nimel, et järgmise aasta kahjum ei oleks suurem kui kolmandik selle aasta omast ning aastal 2019 jõuavad nad jooksvasse kasumisse. Seda on väga raske uskuda, sest esimese kvartali kahjum oli 4,5 miljonit eurot. See oli periood, kus lõviosas tuli tegelda käivitamisega. Aastatulemus 20 miljonit näitab, et rahapõletamine ei ole aeglustunud ning selles tempos liikudes firma järgmist üheksat aastat kindlasti vastu ei pea. Miks üheksa? Sest just siis on riigiabi reeglite järgi järgmine võimalus firmat toetada. Loomulikult on alati võimalus NAG pankrotti lasta ja teha uus firma, aga mis usaldusest me siis räägime ja kes vastutab? Võrreldes konkurentidega ei paku NAG ei paremat teenust, paremaid sihtkohti ega ka soodsamaid hindu. Miks peaks tarbija kasutama NAG teenuseid? Lisaks nendele küsimustele on arupärijatel ministrile veel mõned küsimused. Palun ministril küsimused ette lugeda! Loodan, et saame neile sisulised vastused ja ehk kuuleme ka mõnda positiivset uudist. Aitäh!

Aitäh! Palun arupärimisele vastama majandus- ja taristuminister Kristen Michali!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Head kaks keskerakondlast, kes te saali olete jäänud! Nagu ikka, loen ma küsimused ette ja siis vastan.
Esimene küsimus: "Estonian Airi olulisi eeliseid oli hea lennugraafik Amsterdamiga. Miks ei õnnestunud seda õigust müüa edasi NAG-le?" Sissejuhatuseks ütlen, et Eesti majanduse ja elanike huvides on, et Tallinnast lendamisel oleks ja püsiks konkurents. See tähendab meile paremaid sihtkohti, graafikuid ning hindu. Kui tuua konkreetne näide, siis kui Nordica loobus konkureerimast SAS-iga lendudel Kopenhaagenisse, siis sinna tehtavate lendude arv kohe vähenes ning tõusid piletihinnad. Tallinnas baseeruva lennuettevõtte mõju majandusele on eri analüüsides hinnatud 100–200 miljoni euroga aastas. See on raha, mis tuleb meie majandusse ühendustest, rääkimata sellest, mis on nende ühenduste kaudsem tulemus majanduses, kultuuriliselt või ka julgeoleku mõttes. Nordica või mis tahes lennuettevõte ei pea olema riigi ainuomanduses. Riiki ja rahvast huvitab, et oleks tagatud lennuühendused. Kui tekib huvilisi, et siit lende korraldada või Nordicasse investeerida, siis lähtume ühenduste hoidmise vajadusest, mitte niipalju ettevõtte kuuluvusest.
Nüüd lennugraafikust. Tuleb rõhutada, et Nordica on uus ettevõte ning Estonian Airist ei saanud ega tahetud üle osta ega ka üle võtta mitte midagi. Nordica taotles Amsterdamis uued slot'id ehk õhkutõusmis- ja maandumisajad sihtlennujaamas ning saime parimad saadaolevatest. Nordica ise on hinnanud, et edu toovad kaks põhisuunda: Eesti liinide puhul sihtkohad, kuhu Eesti reisija sõita tahab, ning teine suund on suurtele lennuettevõtetele teenuse osutamine. Euroopas on trend, et suured lennuettevõtted keskenduvad suurte lennukitega pikematele liinidele. Kuni 2000-kilomeetrine ettevedu tellitakse sisse põhimõttel, et kulud oleks kaetud. Nordica oma õige suurusega lennukipargiga osutab niisugust teenust. Ettevõte valib sihtkohad ning partnerid sellest lähtuvalt. Lisaks võin meenutada, et Estonian Airi opereeritud Amsterdami liin oli neile kahjumlik.
Teine küsimus: "Millised on NAG 2016. aasta esimese poolaasta majandustulemused võrreldes planeerituga?" ja kolmas küsimus: "NAG käesoleva aasta I kvartali kahjum ulatus väidetavalt 4,5 miljoni euroni. Selliste summade juures "põleb" ettevõttesse pandud raha kahe aastaga. Milliseks prognoosite 2016. aasta kahjumit?" Vastan kahele küsimusele korraga, kuna need on seotud. Ettevõtte igapäevase majandustegevusega tegelevad nagu kõigis riigile kuuluvates eraõiguslikes ettevõtetes ettevõtte juhatus ning nõukogu. Valitsus ja minister ei tegele ettevõtte igapäevase majandustegevuse korraldamisega. Valitsus otsustas analüüsidele ja äriplaanile tuginedes luua lennuettevõtte Nordica. Üldkoosolek on sõnastanud ootused ettevõttele ning ettevõte lähtub neist ja äriplaanis ettenähtust. Ettevõte on loodud toimima kommertsalustel. Nordica nõukogu esimehe sõnul oli esialgne kahjum prognoositav, sest alustati nullist ettevõtte ehitamist ja lennundus on investeeringute mahult ulatuslik valdkond. Nordica juhid eeldavad, et 2019. aastaks on ettevõte tasakaalus. Nordica juhatuse sõnul oli esimene eesmärk luua piisav kliendivõrgustik ja panna töösse oma lennukid, sest võõrad lennukid ja meeskonnad olid oluliselt kallimad. Äriplaani baasversioon nägi perioodil 2015. aasta septembrist kuni 2016. aasta detsembrini ette kahjumit 9 miljonit eurot ja konservatiivne stsenaarium prognoosis kahjumiks kuni 23 miljonit eurot. Ettevõte liigub äriplaani baas- ning konservatiivse stsenaariumi vahel. Nordica juhatuse sõnul sisaldab esimese 15 kuu eelarve asutamisest, mis oli septembris 2015, kuni detsembrini 2016 suures osas ettevõtte käivitamisega seotud kulusid ning käivitusinvesteeringuid ja eelarveline miinus on 15 miljonit eurot. 2017. aasta eeldatav kahjum on 6 miljonit eurot, 2018. aasta kahjum 3 miljonit ning 2019. aasta plaanib Nordica lõpetada kasumiga. Ettevõte on oma majandusseisu ka ajakirjanduses selgitanud. Loomulikult on seal piirid, sest konkurents turul on tihe. Aga nagu me ei loe lehest iga kuu üksikasjalikult iga toimetuse palkadest või reklaami kasvust, vaid ikka koondatult majandusaasta aruandest, nii on ka lennundusettevõtte puhul. Riigikogu majanduskomisjon, sh koos arupärijate esindajatega, käis hiljuti tutvumas ettevõtte tegevusega ja kui on soovi, saab seda veel teha.
Neljas küsimus: "Millised on Teie hinnangul NAG eelised võrreldes teiste Tallinnast väljuvate lennufirmadega nagu AirBaltic, Lufthansa, Turkish Airlines jt? Miks peaks lennureisija eelistama NAG-d?" Vabandust, et kordan sissejuhatust, kuid suure pildi huvides on ilmselt vaja mõista, et Eesti majandusele on oluline, et Tallinnas baseeruks lennufirma. Majandusanalüütikute hinnangul toob Tallinnas baseeruv lennuettevõte Eesti majandusse 100–200 miljonit eurot aastas. Viitan siin Nyrase ja Maris Lauri analüüsidele. Nordica on ainus lennufirma, mis baseerub Tallinnas. Kodumaine ja Tallinnas baseeruv lennufirma on ainuke, mis arvestab eestlaste vajadustega nii lennuaegade kui sihtkohtade osas, mille oluliste liinide lennud väljuvad Tallinnast varahommikul ja toovad õhtul inimesed tagasi koju. On analüüsitud Leedu, Slovakkia ja Ungari näiteid ning need analüüsid näitavad, mis juhtub, kui kohalik lennuettevõte kaob. Tagajärg on, et otseühendusi jääb vähemaks ja konkurentsi puudumine on kahjulik. Sama kinnitab ka Eesti näide. Kui Estonian Air lõpetas lendamise, siis SAS alustas Kopenhaagenisse lendamist. Nagu ma juba mainisin, SAS-iga konkureerides otsustas Nordica Kopenhaageni liinilt taanduda, seejärel hinnad tõusid ja lennugraafik halvenes. Samasugust konkurentsi vähenemise analoogiat võib eeldada ka ennustades, mis juhtuks, kui Tallinnas baseeruv ettevõte kaoks: otseliinide hulk väheneks ja tarbija kaotaks. Seega, jätkamise argumendid on Eesti ettevõte, kes kindlasti mõistab meie inimeste vajadusi paremini kui keegi teine, eestikeelne abivalmis kvaliteetne teenindus ning siit lendamine sobivatesse suurematesse sihtkohtadesse. Samuti on kodumaisel lennufirmal tahet ja paindlikkust äärmuslikes ootamatutes olukordades lahendusi leida. Näiteks tegi Nordica Brüsseli terrorirünnakute järel lisalende ja tõi Eesti inimesed ohuregioonist ära koju. Teised ettevõtted seda meie eest kunagi ei teeks. Aga Nordica või mis tahes Tallinnas baseeruv lennuettevõte ei pea olema riigi ainuomandis. Riiki ja rahvast huvitab, et oleks tagatud lennuühendused pealinnast. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi, härra minister! Erki Savisaar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Tänan teid nende vastuste eest! Aga kahjuks ei olnud need väga julgustavad. Ning ma küsisin seda, millal kinnitasid ettevõtete nõukogud ettevõtete äriplaani – ma mõtlen mõlemat asutatud lennuettevõtet – ja miks see nii kaua aega võttis. Teiseks, kas te olete valmis oma mütsi ära sööma, kui Nordica enne aastat 2026 pankrotti läheb?

Aitäh! Ma ei võtnud mütsi kaasa, aga ma ütlen teile kõigepealt, et mulle meenub üks teie enda lause ajakirjanduses – ma arvan, et see oli teie lause. Ma ei kirjutanud seda üles, aga te ütlesite umbes midagi sellist, et peale seda, kui te olite Nordicas visiidil käinud, tundus kõik nii ilus, et tahaks või uskuda. Ja ütleme nii, et ka mina olen täna veendunud, et ettevõtte juhid ja muud töötajad annavad oma parima, et see ettevõte saaks selles positsioonis, kus ta on, hakkama. Eesti riigi ja rahva huvides on, et nad saavad hakkama. Ja meie huvi on, et Tallinnas oleks selles valdkonnas konkurents, sest nagu me elust teame, kui konkurents väheneb, siis muutub Tallinn peatuseks, kuhu võid mis iganes hetkel tulla lennukiga ette ja loota, et inimesed on siin, kuhugi mujale minna ei ole. Mis puudutab finantsprognoose, siis arvud ma teile tõin ja kirjeldasin ka olukorda. Äriplaane on uuendatud ja muudetud, neid on korduvalt valitsuses arutatud, kõik nõuded on täidetud. Juba asutamise ajal oli olemas kinnitatud äriplaan, seda on ka korduvalt tutvustatud. Minu arvates on väide, et pole vajalikke dokumente, segaduse tekitamine. Need on kõik olemas juba algusest peale.

Andres Ammas, palun!

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav minister! Te tõite Nordica plussidest rääkides õigesti näiteks Eesti inimeste teenindamise Brüsseli õnnetuse puhul ja neid positiivseid näiteid on teisigi. Aga, mis seal salata, on olnud lugeda ka negatiivsetest näidetest, eriti seoses Nordica partneri Adria Airwaysi vananenud lennukipargiga. Kas on juba uuritud Nordica mainet või, ütleme, usaldusväärsust Eesti tarbija silmis? Kas on mingeid andmeid, kas firmat saab selles mõttes võrrelda omaaegse Eesti Õhuga? Või ei ole niisuguseid andmeid veel olemas?

Aitäh! Ma pean vastuse võlgu jääma, sest ma ei tea, et selline uuring oleks tehtud. Võib-olla on Nordica ise juba seda analüüsinud, ma saan seda kindlasti nende käest küsida. Ma arvan, et Erki Savisaar suhtles nendega viimati, vahest tema käest saab pärast küsida, kas sellist uuringut on ettevõttes tehtud. Kuid naljaga pooleks võib öelda, et Estonian Airi kohta ikka öeldi ka üht-teist krõbedamat ja pidevalt. Armsaks muutus Estonian Air ikka pärast seda, kui see likvideerida tuli. Ma loodan, et Nordica puhul see armsaks saamine tuleb enne. Ma väga loodan.

Aitäh, härra minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Ilmselt ei soovi ka minister rohkem sõna. Oleme tänasele viimasele arupärimisele vastamise lõpetanud.

Head kolleegid, kes te olete lõpuni vapralt vastu pidanud! Preemiaks on võimalik osaleda vabas mikrofonis. Kõigil neil, kel on soovi, on võimalik peale haamrilööki registreeruda. Vabas mikrofonis osalemise soovi ei ole. Aitäh, kolleegid! Tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 17.46.