Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

10:00 Istungi rakendamine

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 15. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Palun, Mihhail Korb!

Mihhail Korb

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Soovin Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel üle anda arupärimise majandus- ja taristuminister Kristen Michalile. Arupärimine puudutab gaasiseadmete õnnetusi, mida me oleme näinud aasta jooksul Eesti eri paikades. Rohkem on neid olnud Tallinnas, Põhja-Tallinnas, aga mõned juhtumid on olnud ka Narvas. Asjaolud on väga segased, enamasti saavad kannatada lapsed, kes saavad õhumürgituse. Seejuures on seadmete olukord erinev. Mõned neist on kontrollitud ja on selgunud, et kõik peaks olema korras, aga asjad ei ole kindlasti korras, kui lapsed saavad kannatada. Soovime ministriga seda teemat arutada – uurida, kuidas läheb asjaolude väljaselgitamine ja mida tuleks tema hinnangul ette võtta, et selliseid juhtumeid ei oleks või vähemalt nende risk oleks minimaalne. Tänan teid!

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei näi olevat. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab juhatus selle edasise menetlemise.
Nüüd teated. Täna pärast istungi lõppu toimub istungisaalis lairibavõrgu toetusrühma asutamiskoosolek. Kokkukutsuja on Andres Metsoja. Kõik, kes on huvitatud lairibavõrgust ja selle arendamisest, on väga oodatud.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.


1. 10:03 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (207 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 207 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Mailis Reps

Tere hommikust, lugupeetud istungi juhataja ja head kolleegid!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, palun vabandust! Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust! Saalis on liiga suur lärm. Austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad kuulata! Lärmi tuleb praegu igast reast.

Mailis Reps

Sõnapaar "tasuta koolitoit" ei ole ilmselt ühelegi Eesti inimesele enam võõras. Eestis on koolitoidutraditsioon kestnud üle kümne aasta. Sellele traditsioonile pandi nurgakivi juba 2000. aastate alguses, täpsemalt 2002. aastal. Just sel ajal lükati käima idee, et võiksime järk-järgult hakata tasuta koolilõunat pakkuma põhikoolis, gümnaasiumis ja kutsekoolis. Esialgu rakendus see kava põhikooli 1.–4. klassini, järgmistel aastatel lisandusid põhikooli teised klassid, kutseõppeasutused ja nüüd hiljuti ka gümnaasiumiaste.
Täna pean kurbusega nentima, et koolilõuna rahastus on ajale jalgu jäänud. Nimelt on koolilõuna toetus, mis kohalikele omavalitsustele tagatakse, juba viimased viis aastat olnud 78 senti lapse kohta. Sellise rahaga on raske katta algkooli ja põhikooli lapse toidukulu, gümnaasiumi ja kutsekooli õpilane aga selle eest kohe kindlasti kõhtu täis ei saa.
Siinkohal on paslik tuua välja toiduainete hinna kasv viimaste aastate jooksul. Võrreldes 2010. aasta jaanuariga on toiduainete hinnad kasvanud 2016. aasta veebruariks peaaegu 22,2%. Samal ajal on koolilõuna toetus suurenenud vaid 4%. Numbrid kinnitavad paraku üsna kindlalt, et praegune koolilõuna toetus ei võimalda pakkuda lastele täisväärtuslikku ja tervislikku lõunat. Ka kohalikud omavalitsused on läbirääkimistel öelnud, et koolilõuna toetus, arvestades seda, et nüüd on hõlmatud ka gümnaasiumiaste, peaks olema tunduvalt suurem.  Noored inimesed, eriti noored meesterahvad, vajavad selgelt suuremat portsjoni ja toidukulud on suuremad kui 78 senti. Praegu on asi lahendatud selliselt, et enamik kohalikke omavalitsusi maksab puudujääva osa ise kinni.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, palun vabandust! Head ametikaaslased, kuna juhataja ei saa istungi juhatamisega hakkama – tema ülesanne on tagada siin saalis kord ja vaikus, et ettekandja saaks kõnelda ja austataks neid, kes soovivad kuulata –, siis palun aidake juhatajat! Ma tänan teid!

Mailis Reps

Niisiis, me rääkisime noortest meesterahvastest. Praegu on asi lahendatud selliselt, et enamik kohalikke omavalitsusi maksab ise puudujääva osa kinni, aga see pole kindlasti pikaajaline ega jätkusuutlik lahendus, et riigi toetus püsib ühel tasemel ja kohalik omavalitsus maksab üha suuremaid summasid juurde. Kohustuse maksta koolilõuna toetust võttis riik endale kümmekond aastat tagasi. Tol ajal polnud kordagi juttu, et riigi lubaduse peaksid kinni maksma kohalikud omavalitsused või hoopiski lapsevanemad. Nii et tasuta koolilõuna, eriti arvestades selle eesmärki, peaks siiski suuremas jaos, vähemalt toidukulude osa, tagama ikkagi riik.
Kahjuks on Eestis palju lapsi, kes söövad oma ainsa sooja toidu vaid koolis. 2014. aasta seisuga elas Eestis suhtelises vaesuses 20% ja absoluutses vaesuses 9% lastest. Need arvud on üsna hirmuäratavad ja seda enam on meil põhjust pingutada, et see üks toidukord oleks nii täisväärtuslik ja tervislik kui võimalik.
Koolilõuna pakkumisel on veel üks oluline pluss, nimelt toiduharjumused. Tihti on vanemad pikalt kodust ära ja lapsed tulevad kooli ilma hommikusöögita, nii et koolilõuna on neil esimene toit ja sageli ka ainus soe toit päevas. Kõige paremal juhul sööb pere õhtul üheskoos, aga ka õhtusööke on kahjuks igasuguseid. Nii et esimene tähtis aspekt on see, et lapsed saavad sooja, kvaliteetset ja mitmekülgset toitu, mis on loomulikult tagatud kõigile. Siinkohal on asjakohane ära mainida ka programmid, mille kaudu oleme suutnud oma lapsed mitmekülgsemalt toituma panna: piimaprogramm, juurviljaprogramm jpt.
Koolilõuna juures tundub olevat igavene teema universaalse ja sihtotstarbelise toetuse küsimus. Selle üle on nii kultuurikomisjonis kui ka siin suures saalis väga palju arutatud. Miks siis ikkagi omal ajal otsustati koolilõuna tagada kõigile ja mitte vajaduspõhiselt? Esiteks ei olnud nii mingit vahetegemist, võib ka öelda, klassivahe tegemist, et kes läks koolisööklasse ja kes koolisöökla ees olevasse puhvetisse. Just universaalne toetus tagab meie lastele ühetaolise toitlustamise, hoolimata perekondlikust taustast ja toiduharjumustest. Nüüdseks on see meile omaseks saanud. Sellele ideele panid väga paljud õla alla ja võib öelda, et kui me oleme harjunud käima mujalt maailmast häid süsteeme otsimas, siis tasuta koolilõuna süsteem on asi, mida just meil käiakse õppimas ja uurimas. Seda enam on äärmiselt kurb tõdeda, et valitsus on seda unarusse jätmas.
Miks siis riik on koolilõuna toetuse justkui külmutanud? Siin saab tuua selge võrdluse õpetajate palgatõusuga. Kuigi kõik saavad aru, et õpetajate palk peab olema prioriteet, ning ametlikult ta seda ju on ka, näeme riigi eelarvestrateegias numbreid, mis tekitavad hämmastust. Kas või just eile arutatud 2% tõusu aastas – kuidas siis sellise kasvuga jõutakse 120%-ni Eesti keskmisest palgast?
Niisiis on võimalik öelda, et räägime juba mitmendat korda siit puldist meie koolilastest, kes vajavad täisväärtuslikku ja tervislikku sooja koolilõunat. Eelnõu näeb ette koolilõuna toetuse tõstmise ühele eurole lapse kohta. Kui arvestada kokku üldhariduskooli ja kutsekooli lapsed, oleks lisakulu eelarves 5,9 miljonit, mis ei ole hea tahtmise korral ju mitte midagi ületamatut. Kuna eelnõu jõustuks alles 2017. aastast, siis on selle mõju riigieelarvele võimalik ju arvestada järgmise aasta eelarve tegemisel, ja see on ka põhjus, miks ma täna selle eelnõuga siin puldis olen. Aitäh teile!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Sa ütlesid enne protsendid, Mailis. Aga kui palju on ühikuliselt neid õpilasi, kelle ainukene toidukord päevas on koolitoit? Kas sa oskad öelda suurusjärku, kui palju selliseid õpilasi on? Protsent nagu ei ütle rahvale mitte essugi.

Mailis Reps

Kui võtta koolipõhiselt, siis kahjuks on see piirkonniti üsna erinev. Ma usun, et kõik Riigikogu liikmed käivad oma valimispiirkondades, fraktsioonidel on hea traditsioon käia maakondades. Vähemalt nendel kohtumistel, mis Keskerakonna fraktsiooni esindajatel on olnud koolides – ma loodan, et neid on olnud ka teistel –, on lisaks õpikutele, õpetajatele ja õppekavale tihti jutuks ka koolitoitlustuse küsimused. Peab ütlema, et viimasel viiel aastal on laialdaselt hakatud pakkuma hommikusööki, ja põhjus on just see, mis ma siin ka välja tõin, et lapsed tulevad tihti hommikul kodunt ära söömata. Kuna koolipäevad on pikad, on koolilõunat püütud pakkuda päeva teises pooles ja hommikul saavad lapsed siis kas hommikuputru või mõnes koolis magusat teed leiva-saiaga.  Kui koolitoit on päeva ainus toidukord 20% lastele, nii nagu ma siin välja tõin, siis võiks ju öelda, et kui koolis käib näiteks 100 last, siis on selliseid lapsi 20. Tegelikkuses tuleb välja, et päris nii see ei ole. Võib öelda, et iga teine laps on väga huvitatud sellisest lisatoidukorrast. Kohaliku omavalitsuse korraldused on olnud siin väga-väga erinevad. Eriti väiksemates omavalitsustes on tihti antud võimalus süüa seda nn pikapäevatoitu tasuta ka nendel lastel, kes ootavad koolibussi. Suurematest linnadest on Tallinnas ülejäänud osa koolitoidu maksumusest tõesti kandnud kohalik omavalitsus ise, mitte lapsevanemad. Koolid on olnud siin üsna loovad, võimalusi on väga palju. Julgen öelda, et kahjuks on ka siin piirkonniti erinevus, aga võib-olla iga kolmas laps oleks selline, kes seda sooja toitu ei söö, häbeneks seda. Kui me läksime üle universaalsele koolitoidu pakkumisele, siis koolisöökla maine läks selgelt paremaks ning lapsevanemate, õpetajate ja koolidirektorite nõudlikkus koolisöökla suunal kasvas. Nii et see on igapidi olnud kahepoolne protsess. Julgen öelda, et haridusinimesed ei vaata seda sugugi sotsiaalse teemana, vaid koolipäeva täiesti normaalse osana. Nii nagu huvitegevus on kooli osa, koorijuhtimine, tehnikaringid on samm-sammult  rohkem kooli tulemas, nii on koolitoit koolipäeva üks osa.

Aseesimees Jüri Ratas

Palun sõnakasutuses viisakust! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin pigem selleks, et koalitsiooni pool siin saalis üles äratada, nad on praegu vist liiga unised. Aga selles küsimuses võib ka mingi idee olla. Me kutsume praegu oma riiki terve brigaadi NATO sõdureid, pärast jõutakse diviisideni, nagu kindralid räägivad. Ja nende vastuvõtukulud on kuni lõpuni välja meie riigi kanda, sealhulgas söögikulud. Äkki teeks ettepaneku, et võrdsustaks sõdurilõunate kulutused koolilapselõunate kulutustega? Kui ei ole kahju maksta võõra riigi sõduri söögi eest, siis äkki saaks ka lapsele midagi juurde anda. Mis sa arvad?

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Eks neid võrdlusi ole siin Riigikogu saalis eri koosseisudes olnud üsna huvitavaid. Mäletan eelmisest koosseisust ühte võrdlust, kus arutati pikalt, milline on Tartu vangla portsjon ja milline on koolitoidu portsjon. Ma siiski loodan, et kedagi ei ole vaja sel teemal äratada. Kui me vaatame eelmise valitsuse otsust laiendada koolitoidu pakkumist gümnaasiumiastmele, siis see näitab, et õnneks on aru saadud, et koolitoit ei ole mitte selline n-ö vajaduspõhine asi, väiksema sissetulekuga inimeste küsimus. See ei ole ühe erakonna küsimus, see ei ole ühe või teise linna küsimus, see ei ole kindlasti ka ühe sihtrühma küsimus. Nii nagu ma ütlesin, on laiemalt aru saadud, et see on meie hariduse üks osa ja täiesti normaalne asi. Omal ajal me võtsime eeskuju Põhjamaadest, täpsemalt Soomest. Käisime seal üsna põhjalikult nende kogemustega tutvumas ja nemad ei häbene öelda, et koolitoit on nende hariduse osa.
Mis puutub aga sõdurite toiduportsjonisse, siis siin on oma võrdlusmoment olemas. Ma tõin meelega  sissejuhatavas osas välja ka gümnaasiumiastme. Ega gümnaasiumipoiste ja tulevaste sõdurite vanuses väga suurt vahet ei ole ja sõdurite puhul me jälgime väga hoolega, et portsjon oleks kehakaalule vastav. Noore gümnasisti portsjoni eest 78 senti ei ole tõenäoliselt küll piisav. Nii et eks me peame siinkohal ühiselt pingutama. Aga hea meel on tõdeda, et Sotsiaalministeerium – palun vabandust, ma ei tea, kumb osa  Sotsiaalministeeriumist – teeb näidismenüüd ja jälgib väga toidukulude ja kalorsuse jaotust. Ka nemad toovad välja, et see 78 senti enam toidukulu ei kata. Nii et küllap me samm-sammult jõuame selleni, et toiduportsjonid vastavad noorte inimeste kehakaalule.

Aseesimees Jüri Ratas

Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kas ma sain õigesti aru, et praegu lahendatakse seda probleemi kohalikes omavalitsustes erinevalt? Mõni suurem kohalik omavalitsus maksab ise koolitoidule juurde, mõnes omavalitsuses maksavad vanemad. Kui suur on summa, mis sellele 78 sendile juurde makstakse, ja kas see on ka piirkonniti erinev?

Mailis Reps

Aitäh! Hea küsija, kui lubate, siis vastan lühidalt, sest eilne õhtu ja tänane hommik on olnud üsna pikad, mõni tund tagasi me alles olime siin Riigikogu saalis. Kui me vaatame tagasi, kuidas omal ajal toidukulu arvestus käis – ma jõuan kohe teie küsimusepüstituseni –, siis iga kohalik omavalitsus andis haridusministeeriumile teada, millised olid tolle hetke koolitoidukulud. Varieeruvus Eesti kroonides oli selline, et kõige kallimad olid natukene üle 10 krooni ja kõige väiksemad olid 5 krooni ümber. Vahe oli selles, et osas kohalikes omavalitsustes oli tehtud hange, seal olid firmad vahel ja seetõttu olid koolilõunakulud ka kõige suuremad. Teistes omavalitsustes olid näiteks koka palk, elektrikulu ja muud sellised asjad arvatud üldistesse kuludesse ning arvestatud ainult toiduainekulusid. Sellest tingituna sõlmiti pika arutelu järel koalitsioonis kokkulepe, et arvestame välja keskmise, nii nagu ka kohalikud omavalitsused soovisid, ja see oleks selline tinglik koolilõunakulu. Sotsiaalministeerium koostas näidismenüü ja sealt tuli keskmiseks 8 krooni ja 50 senti. Praegu on olukord selline, et see summa jälle  varieerub natuke tulenevalt sellest, kas kasutatakse firmat, kas koolisööklas on oma kokk või ei ole. Aga üldiselt, tuginedes nendele andmetele, mis kohalikud omavalitsused on välja toonud omavalitsuste ja riigi iga-aastastes läbirääkimistes, võib öelda, et juurde makstakse 100%, st umbes 78 senti maksab riik ja teise 78 senti paneb juurde kohalik omavalitsus. Kohtades, kus lisaraha maksab lapsevanem, varieerub see 50 sendist päevas kuni ühe euroni lapse kohta. Ka selliseid omavalitsusi on, aga õnneks mitte palju.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei saa hästi aru, miks selle 78 sendi ümber selline tants käib ja miks koalitsioon ei taha mitte kuidagi koolilõuna eest üle 78 sendi maksta. Kas selle taga võib olla äkki soov hoida lapsed tervena? Kerge nälg ei muuda uimaseks, vastupidi, see muudab ettevõtlikuks.

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Ma olen siiski arvamusel, et siin saalis ei ole kedagi, kes tahaks, et meie lapsed näljas oleksid. Ma olen üsna veendunud, et see on prioriteetide küsimus. Kuna koalitsioonist tuli ka lastetoetuste tõus väga raskelt, väga suurte kokkulepete ja kompromisside tulemusena, siis suure tõenäosusega koolilõuna hinna tõus sinna juurde lihtsalt enam ei mahtunud. Ma ei välista, et praegune Riigikogu koosseis jõuab veel selle teema juurde tagasi, kardetavasti küll mitte selle eelnõuga, aga võib-olla järgmise, ülejärgmise või üleülejärgmise eelnõuga me jõuame niikaugele, et ka koolilõuna toidukulu on üks euro. See on selline sümboolne summa. Tegelikult küsivad kohalikud omavalitsused läbirääkimistel riigiga juba suuremat summat.

Aseesimees Jüri Ratas

Siim Kiisler, palun!

Siim Kiisler

Aitäh! Hea ettekandja! Te toote siin esile, et omavalitsused maksavad sellele 78 sendile õpilase kohta olulise osa juurde, et toime tulla. Kuidas on see probleem lahendatud riigile kuuluvates koolides? Riigigümnaasiumid, kutseõppeasutused – kuidas nemad peavad toime tulema?

Mailis Reps

Aitäh! Väga hea küsimus. Kõigepealt, mis puudutab kutsekoole, siis nende puhul on see nn majanduskulude korraldus. Reaalselt on see korraldatud niimoodi, et kõikides kutsekoolides, mida mina tean – ma eeldan, et see on praegu kõikides nii –, on olemas elektrooniline lugeja. Kuna kutsekoolides on kohustus käia väga pikkadel praktikatel, siis on asi väga lihtsalt lahendatud. Nendel päevadel, kus õpilased on praktikal, neil koolilõunat arvestuslikult ei ole. Üldiselt teatakse praktikapäevi ette, mistõttu söökla on selle efektiivselt ära korraldanud. Ülejäänud päevad jaotatakse selliselt, et keskmise koolilõuna hinnaks tuleb veidi üle ühe euro. Nii lihtsalt see ongi lahendatud. Loomulikult, majanduskulude osas opereeritakse nii, et üks euro on puhas toidukulu. Ühe euro eest saab tasuta süüa, aga kui keegi tahab paar kotletti lisaks, siis selle eest tuleb juurde maksta ja see on elektroonilise lugeja peal. Nad kas maksavad sinna raha ette või kuu lõpus järele, see on korralduse küsimus. Riigigümnaasiumide kohta on siin saalis korduvalt kõlanud ministri vastus, et see on ära korraldatud ja kulud kaetakse. Kindlasti me kõik käime riigigümnaasiumides, eks me saame seda täpsustavalt küsida. Täpsemat infot kui ministri sõnad mul hetkel ei ole.

Aseesimees Jüri Ratas

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud kolleeg! Mulle näib, et me oleme seda küsimust siin saalis arutanud juba nii kaua, et need lapsed, kes alustasid esimeses klassis sel ajal, kui koolilõuna toetus oli 0,78 eurot, lõpetavad vahepeal juba gümnaasiumi, aga me räägime ikka veel sellest edasi. Iga kord küsitakse, kust võtta raha. Kas sul on ettepanekuid, kust see summa saada, kui oleks tõesti vaja see küsimus lahendada?

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Kindlasti ei ole küsimus ainult koolitoidus. Meil on väga selgelt vaja haridusse lisaraha. Ma olen ühelt poolt nõus, aga teiselt poolt on mul ka eriarvamus aruteludes selle üle, et hariduses oleks võimalik näiteks õpetajate palka tõsta või koolikeskkonda arendada ainult sisemiste ressurssidega. Ehk lihtsamalt öeldes, paneme neli kooli kinni ja siis läheb kahel järgmisel koolil väga hästi. Elu on näidanud, et sellised ümberkorraldused suurt rahavoogu ei too. Tihti on koolide sulgemine seotud vaid lisakuludega, sest koolihooned jäävad ju kohalikule omavalitsusele alles. Neid köetakse endiselt, hoitakse endiselt üleval ja nimetatakse tavaliselt ümber hariduskeskuseks, põlvkondade keskuseks või mõneks muuks selliseks. Nii et otsest raha kokkuhoidu, nagu siin on püütud ühiskonnale näidata, see kindlasti ei anna.
Te küsisite, kust raha tuleb. Esimene ja kõige lihtsam vastus on, et me räägime nii varakult 2017. aasta eelarvest seetõttu, et teades, kuidas eelarvet koostatakse, saab selle raha mingitesse suvelõpu prognoosidesse ja arengusuundadesse huvi korral sisse arvestada. Raha laekub maksudest. Kas maksusüsteemi on vaja ümber korraldada, on pikema debati küsimus. Keskerakond on siin korduvalt ettepanekuid teinud ja õnneks on see debatt ühiskonnas väga elavalt õhus. Täna hommikulgi kuulasin huviga ühest ja teisest raadiokanalist, kuidas jälle ja jälle võetakse üles teema, et kui üksikisiku tulumaksu osa on täpselt selline, nagu ta on, kas see on siis  optimaalne. Kas meie sotsiaalmaksusüsteem on optimaalne? Miks meil ei ole ettevõtlusmaksu? Nii et neid arutelusid tuleb meil pidada ja see jutt, mida Reformierakond on püüdnud ühiskonnale maha müüa, et maksusid ei ole mõtet üldse arutada, nüüdseks enam ei kehti. Makse tuleb kindlasti arutada.
Kõige olulisem, kõige esimene asi on aga üheskoos kokku leppida, et haridus on see mootor, mis viib meie majandust edasi. Raha saab tulla siis, kui meie majandus muutub targemaks, efektiivsemaks, tublimaks ja siia tulevad investeeringud, mille abil me saame majandust kasvatada. Eesti on uhke oma inimeste tarkuse ja nutikuse üle, nii et kindlasti on meil võimekust oma majandust kasvatada ning saada praegusest külmunud olekust üle.

Aseesimees Jüri Ratas

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Meie Riigikogu praktikas kohtab kahetsusväärselt sageli olukorda, kus opositsiooni eelnõu ei sobi kohe üldse mitte ja koalitsiooni samateemaline eelnõu sobib väga hästi. Mulle meenub näiteks, kuidas Keskerakond kaitses siin eelnõu, et kaotada erisoodustusmaks tervise- ja spordikuludelt – see ei kõlvanud. Nüüd marsib kultuuriminister sama teemaga võidukalt valitsusse ja Riigikogu ette. Kas teil ei ole õnnestunud pidada läbirääkimisi koalitsiooni esindajatega, võib-olla eriti sotsiaaldemokraatidega, et nad ise esitaksid samasuguse eelnõu koolitoidu osas? See leiaks kindlasti üldist mõistmist ja tunnustust.

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Kuna nii teie kui ka minu eesmärk on ikkagi see, et haridusvallas, meie noortel ja lastel läheks paremini, siis mul ei oleks mingit probleemi, kui eelnõul oleks mingi teine number, juhul kui praeguse eelnõu number ei sobi. See oleks ju igati vahva. Kui me peame silmas parlamentaarset praktikat, siis veel 6–7 aastat tagasi oli tõepoolest tavaline, et eelnõu jäeti menetlusse, valitsus algatas seejärel oma eelnõu ja siis eelnõud ühendati. Praegune praktika on pigem see, et eelnõu hääletatakse välja ja siis Vabariigi Valitsus esitab oma eelnõu. Kuidas iganes see tulevik on, peaasi, et eesmärk saab täidetud. Sotsiaaldemokraadid on alati koolitoitu toetanud, seda näitab seegi, et otsus pakkuda koolitoitu ka gümnaasiumiastmes tuli ju eelmisest valitsusest. Kas kunagi jõutakse lahenduseni, et see summa ka suureneb? Kindlasti. Küsimus on lihtsalt selles, kas ta suureneb sihtotstarbeliselt koolitoidule suunatuna või lahendatakse ära kogu kohaliku omavalitsuse tulubaasi küsimus ja selle sees öeldakse omavalitsusele, et ole hea, toida ise edasi, või lahendatakse see ära kuidagi üldisemalt, maksusüsteemi kaudu. Igal juhul kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia osana laste toitlustamine nii lasteaias kui ka koolis paratamatult tuleb, sest see on midagi, mida kohalikud inimesed soovivad ja ootavad. Kas see on lapsevanemale täiesti tasuta või on ka omaosalus, nii nagu lasteaias on rühmatasu, see kõik on vaidluse ja arutelu küsimus. Aga ma olen täiesti veendunud, et ühes või teises koalitsioonis see asi õnnestub.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh! Ma tean, et valitsusjuhi suund on Põhjamaa. Kuidas Põhjamaal käitutakse, kuidas seal lapsi toitlustatakse? Kas näiteks Soomes on tasuta koolitoit olemas?

Mailis Reps

Aitäh, hea küsija! Ma juba julgelt mainisin Soomet, aga mainin siis veel kord. Soome oli 1990-ndate lõpus ja 2000-ndate alguses, kui see teema väga jõuliselt üleval oli, meile eeskujuks ning on siiani meile oma toidukorralduse poolest eeskujuks. Ka praegu arutavad koolijuhid, kui nad Soome kolleegidega kohtuvad, toitlustusküsimusi. Põhjus on see, et mitmes koolis on hakatud samm-sammult koostama menüüsid, arvestades laste allergiaprobleeme ja toitumiseripärasid. Teistes koolides on see alles uus teema ja selle kohta on meil kindlasti Skandinaaviast õppida. Niisiis lisaks üldisele toitlustuskorraldusele ka individuaalne lähenemine ja erivajaduste arvestamine. Kui me siiamaani pidasime selliseid erisoove kuidagi kapriisseks käitumiseks, siis nüüdseks on mõistetud, et mõnele lapsele võib see olla lihtsalt eluohtlik, kui ta teatud toiduaineid sööb. Nii et selle koha pealt on meil Põhjamaadelt õppida ka toitlustuse korraldust. Rahastamise koha pealt meenutan, et põhjus, miks meil toitlustamise teema 1990-ndate lõpus nii säravalt ühiskonnas kõlama hakkas, oli just see, et soomlased seadsid koolitoidu sisse ajal, kui nad ise olid väga vaesed. Nemad ütlesid 1950-ndatel, et kooli kaudu, haridussüsteemi kaudu hoiavad nad lapsi turvalises ja heas keskkonnas. Miks siis see ei võiks meile jätkuvalt eeskujuks olla?

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Yoko Alenderi!

Yoko Alender

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas eelnõu 9. mail. Komisjoni istungile oli kutsutud haridusministeeriumi jurist Indrek Kilk, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohti. Eelnõu algatajana selgitas Mailis Reps, et toiduainete hinna tõus on teinud koolitoitlustajatele raskeks pakkuda riigi eraldatava 78-sendise toetusega toitvat ning tervislikku sooja lõunat. Eelnõu eesmärk on kehtestada koolilõuna toetuse alammäär, mis oleks üks euro ühe õpilase kohta õppepäevas. Indrek Kilk haridusministeeriumi esindajana tutvustas Vabariigi Valitsuse 5. mail toimunud istungi otsust eelnõu mitte toetada. Esitatud eelnõuga ei ole koostaja seatud eesmärk saavutatav ning eelnõus pakutud konstruktsioon ei ole koolilõuna toetuse suurendamiseks õiguslikult sobilik viis. Ehk siis põhimõtet ei lükka valitsus kuidagi ümber, vaid lihtsalt see, kuidas seadus on koostatud, ei ole õige viis  eesmärgi saavutamiseks.
Edasi toimus arutelu. Komisjoni liige Krista Aru küsis koolilõuna toetuse alammäära kehtestamise kohta kindlas suuruses. Mailis Reps vastas, et eelnõu menetlemise käigus võib kaaluda ka teistsugust lähenemist, näiteks elukalliduse koefitsiendi lisamist või muid lahendusi.
Menetlusotsused langetas komisjon sellelsamal 9. mai istungil. Ettepanek esimene lugemine lõpetada ei leidnud toetust, vastu hääletas 5, poolt oli 4 komisjoni liiget. Komisjoni ettepanek on seega eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Konsensuslikult otsustas kultuurikomisjon suunata eelnõu esimesele lugemisele 17. maiks – täna on küll juba 19. mai, sest vahepeal tehti muudatusi – ja määras komisjoni ettekandjaks siinkõneleja. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, teile on ka küsimusi. Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi kõrvu, et kõnealune eelnõu ei võimalda taotletud eesmärki saavutada. Eesmärk on suurendada pikalt külmutatud 78-sendine toetus ühe euroni, et toiduportsjoni toiduainete osa saaks kaetud. Kas teil on samasugune lähenemine nagu eile peaministril, kes ütles, et kui Eesti ja Läti kütuseliitri hinna vahe on 10 senti, siis see ei ole märkimisväärne, on peaaegu olematu? Kas te arvate samuti, et see 22 senti ei aita mitte midagi? See on ju peaaegu veerand. Mis mõttes hinnatõusu võrra eelarvest raha juurde panemine ei aita parandada koolilõuna kvaliteeti?

Yoko Alender

Aitäh, hea küsija! Teie praktika seadusandjana on oluliselt pikem kui minu oma ja te teate kindlasti hästi, et meil ei ole kombeks numbrilisi suurusi sellel moel seadustesse kirjutada, vaid ettepanek tuleks teha riigieelarve menetlemise protsessis. Seetõttu ei saa Taavi Rõivase eilset kommentaari kultuurikomisjoni istungil toimunu põhjal kuidagi kommenteerida.

Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Vastavalt uuele korrale peaks komisjonis toimunu olema avalik.  Palun öelge nende viie inimese nimed, kes hääletasid vastu sellele eelnõule ja ettepanekule, et koolitoit oleks tasuta!

Yoko Alender

Aitäh, hea küsija! Te juhite tähelepanu sellele, et komisjonide protokollid on tõesti muutumas avalikumaks. Mina isiklikult pean seda väga heaks arenguks. Ettepaneku poolt hääletasid Krista Aru, Aadu Must, Mailis Reps ja Märt Sults. Ettepaneku vastu hääletasid Kalle Muuli, Viktoria Ladõnskaja, Laine Randjärv, Heidy Purga ja Yoko Alender ning komisjoni istungilt puudus Mihkel Raud.

Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nüüd me saime teada, et ka teie arvates ei ole riigil vaja lastele üle 78 sendi koolilõuna toetust maksta. Te ütlesite, et valitsus ei ole põhimõtteliselt vastu, aga viis, kuidas eesmärki püütakse saavutada, on vale. Milline on siis õige viis, et lapsed saaksid riigilt koolitoitu rohkem kui 78 sendi eest?

Yoko Alender

Aitäh! Ma palun, et hea kolleeg ei paneks mulle suhu sõnu, mida ma ei ole öelnud. Aga teie küsimusele vastates ütlen, et õige viis, üks variant oleks teha seda eelarve menetlemise käigus. Selle juurde me naaseme varsti peale suvepuhkust ja siis te saate esitada oma ettepanekud. Kui aga küsida minu isiklikku seisukohta ja rääkida  teemast, mida me oleme tõstatanud selle koosseisu ajal nii kultuurikomisjonis kui ka siin suures saalis riiklikult tähtsa küsimusena haridust ja selle rahastamist käsitledes, siis üldine suund võiks olla see, et kui me suudame haldusreformi  opositsiooni obstruktsioonile vaatamata ellu viia ja meie kohalikud omavalitsused muutuvad tugevamaks, siis me saame anda neile ka suurema vastutuse haridustoetuse väljamaksmisel. See annab  kohalikule omavalitsusele võimaluse toimetada nii, et tehes mingit muud asja efektiivsemalt, saab suunata rohkem raha näiteks koolitoidule. Sellist lähenemist on toetanud nii Riigikontrolli kui ka haridusministeeriumi esindajad. See debatt on praegu veel algusjärgus, aga ma loodan, et selle koosseisu jooksul me jõuame ikkagi astuda juba konkreetseid samme.

Aseesimees Jüri Ratas

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus tulenes teie vastusest Kadri Simsonile. Te ütlesite umbes midagi sellist, et ei ole kombeks panna seadustesse numbrilisi suurusi. Siin ma pean küll ütlema, et see on natuke eksitav. Me menetleme just perehüvitiste seadust, kus Sotsiaalministeeriumi esindaja ütles, et see on suur edasiminek, kui me paneme seadusesse konkreetsed suurused: 50 eurot, 100 eurot jne. Tegelikult võib see olla nii või naa, meil on praeguseks juba nii üht- kui ka teistmoodi praktikat. Minu konkreetne küsimus on aga järgmine. Praegu kehtiva seaduse § 42 lõige 4 ütleb, et koolilõuna toetuse ühe õpilase kohta ja koolilõuna toetuse jaotamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Te tunnistasite, et Vabariigi Valitsus ei ole põhimõtteliselt vastu. Kas Vabariigi Valitsusel on plaanis siis seda kehtestada?

Yoko Alender

Aitäh! Kultuurikomisjoni esindajana ma kahjuks ei saa siin Vabariigi Valitsuse nimel kõnelda, aga teil on loomulikult võimalik esitada seesama küsimus Vabariigi Valitsuse liikmetele.

Aseesimees Jüri Ratas

Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv

Aitäh! Mind ajendas esitama küsimust või õieti repliiki või kommentaari küllaltki demagoogiline küsimuste esitamine kontekstis – ma ütleksin isegi, et kontekstist välja rebides –, kes oli poolt ja kes oli vastu. Kas te saate komisjoni esindajana natukene laiemalt kirjeldada komisjoni üldist hoiakut ja tõepoolest lahenduste otsimist? Haridusseadustiku edaspidise arutelu käigus võiks kaaluda lahendust anda kohalikule omavalitsusele n-ö hariduskomponent, et ta saaks hoolitseda omavalitsuse koolis käivate laste eest igal moel, olgu see siis seotud söögi või huvitegevusega, eelkõige aga muidugi õppimisega.

Yoko Alender

Aitäh! Väga hea ja sisuline küsimus. Minu kogemus kultuurikomisjonis, kus ma olen nüüd olnud pisut üle aasta, on tõesti selline, et seal tehakse sisulist tööd. Ma ütleksin, et enamasti me oleme ka vägagi ühel meelel. Ma arvan, et haridus- ja kultuuriküsimustes ei pea keegi meist mingit salaplaani, vaid me tegutseme selgelt ühise eesmärgi nimel. Ma arvan, et ka see arutelu oli vägagi sisuline ja kõik komisjoni liikmed pidasid oluliseks, et lapsed saaksid head söögiharjumused ja tervisliku toidu ning et selleks peavad olema ka vahendid tagatud. Aga seada selline n-ö numbriline alammäär, mida tuleks hakata siis ilmselt elukalliduse muutudes igal aastal muutma, on seadusloome seisukohast tõepoolest ebaefektiivne. Me oleme käsitlenud kogu hariduse rahastamist  komisjonis terviklikumalt ja minu meelest on see väga mõistlik suund, mille me oleme võtnud. Nagu ma aga enne juba ütlesin, arutelud ja suured otsused seisavad meil veel ees.

Aseesimees Jüri Ratas

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on selline praktiline küsimus. Te ilmselt tunnete nii mõndagi, kes tegutseb toitlustusvaldkonnas. Kas 78 senti on piisav raha, et pakkuda lõunat?

Yoko Alender

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et see, keda ma tunnen või keda ma ei tunne, on ilmselt ebaoluline ja kultuurikomisjon oma istungil seda kindlasti ei arutanud. Aga minu isiklik kogemus, kui te nüüd seda küsite, ütleb, et 78 sendiga on praegu tõesti raske hakkama saada. Seetõttu ma arvan ka, et see, kuidas kohalikud omavalitsused on oma panuse andnud, nagu eelnõu algataja selgitas, on loomulikult tänuväärne. Isiklikult pean seda õigeks, et nad selle panuse on andnud ning seisnud meie laste ja nende tervisliku toidu eest.

Aseesimees Jüri Ratas

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Küsin natuke täiendust oma eelmisele küsimusele. Haridus- ja teadusminister on teie erakonna liige. Ma usun, et te kindlasti olete omavahel ka fraktsioonis arutanud, kas valitsusel on plaanis suurendada seda summat. Teema on tõesti oluline ja võib-olla olete juhtinud haridus- ja teadusministri tähelepanu sellele. Mis te arvate või mis te teate, kuidas see asi liigub?

Yoko Alender

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, isiklikult võin kinnitada, et nii fraktsioonis, kultuurikomisjonis kui ka haridusministriga kõneldes oleme palju rääkinud sellest, mida ma olen siin nüüd ka mitu korda maininud: hariduse rahastamise printsiipide üldine ülevaatamine ning kohaliku omavalitsuse vastutuse ja usaldamise suurendamine. Ma arvan, et me jätkame selles plaanis. Ka haridusministeeriumi spetsialistid ja Riigikontroll on kinnitanud, et täpne sildistamine ja valitsuse poolt toetuste väga selge suunamine selliste alammäärade ja piiridega võib toimida lühiajalise meetmena, aga üldises plaanis see sihile ei vii. Ma isiklikult pooldan ka ikka kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse suurendamist.

Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud sõnavõtja! Kuulan seda arutelu siin ja mind paneb väga-väga sügavalt imestama, kas te tõesti ei saa aru, et tegemist on lastega, meie enda lastega. Kas tõesti on kahju sellest mõnekümnest sendist iga lapse kohta? Meil on praegu 40 000 – 50 000 last, kes elavad äärmises vaesuses, kellel kooliaasta saab kohe otsa ja kes saavad uuesti sooja toitu võib-olla alles septembrikuus. Meil on raha Kreeka jaoks, meil on raha Türgi jaoks, meil on raha välismaiste pankade kriisifondide jaoks. Kas te tõesti ei pea Eesti lapsi oluliseks?

Yoko Alender

Aitäh! Mul on tõesti kahju, et meil on siin Riigikogu saalis liikmeid, kes kasutavad ära kõige nõrgemaid selleks, et maalida seintele kolle ja räägivad millestki muust kui asja sisust.

Aseesimees Jüri Ratas

Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Vabaerakonna esindaja Andres Ammase!

Andres Ammas

Lugupeetav eesistuja! Lugupeetavad Riigikogu liikmed! Tänan oma fraktsiooni, kes lubas mul tulla siia fraktsiooni nimel kõnelema, ehkki me polnud selles varem kokku leppinud. Kahest asjast tahan rääkida, head kolleegid. Mulle meeldis väga tänase ettekandja Mailise meeldetuletus Riigikogu varasemast praktikast. Ma arvan, et see praktika, mida Mailis meile kõigile meelde tuletas, kus koalitsioon  ei sõitnud teerullina opositsiooni eelnõudest lihtsalt üle ega hääletanud neid tuimalt menetlusest välja, oli soliidsem ja väärikam kui see, mis praegu toimub. Seda praktikat, mis jätab eelnõu sahtlisse ootama, ei saa ka kuidagi heaks kiita, aga see on viisakam praktika kui see, mis praegu toimub. Seepärast on mul, esiteks, palve ja üleskutse kõigile Riigikogu liikmetele: palun ärge hääletage seda eelnõu menetlusest välja!
Teiseks tuletan meelde, et meie tegevus siin saalis kordub nagu spiraali mööda. Täpselt aasta tagasi oli meil arutusel eelnõu nr 1, mis käsitles täpselt sedasama – koolitoidu probleemi. Komisjoni ettekandja oli siis teine, kõnepuldis oli Kalle Muuli. Küsimused ja vastused olid päris sarnased. Ja ka siis kõlas komisjoni äraütlemise seletus nii: vaat sellisel kujul ei saa seda probleemi lahendada, aga kui tuleb eelarvemenetlus, no küll me siis oleme kõik koolitoidu poolt, küll me siis anname koolitoidule lisaraha ja kõik saab korda. Me oleme vahepeal ühe eelarvemenetluse läbi teinud, armsad kolleegid. No ei suurendanud me siis selle eelarve kaudu koolilõuna toetust kuidagi, ei teinud valitsus sellekohast ettepanekut.
Miks ma peaksin praegu uskuma, et seekord käitub valitsus sügisel kuidagi teisiti? Kui me ei taha olla siin variserid, vaid tahame, et meie sõnad ja teod ka kokku läheksid, siis, lugupeetud koalitsioonisaadikud, nõudke valitsuselt, et tuleva aasta eelarves oleks koolitoidule rohkem tähelepanu pühendatud ja rohkem raha eraldatud!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 207 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.
Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 207 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused (Elevus saalis. Aplaus.)
Head ametikaaslased! Tulemusega poolt 38 ja vastu 38 ei leidnud juhtivkomisjoni ettepanek toetust. (Vaimustushüüded saalis. Aplaus.)
Ma palun saalis vaikust! Määran muudatusettepanekute esitamise tähtaja, milleks on 2. juuni kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja esimene päevakorrapunkt käsitletud.
Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös!

Istungi lõpp kell 10.49.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee