Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 10. töönädala teisipäevast istungit. Kas kolleegidel on soov anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Jaanus Karilaid, palun! Kolleegid, tähelepanu! (Juhataja helistab kella.)

Head kolleegid! Seitsmel EKRE ja üheksal Keskerakonna parlamendipoliitikul on üle anda arupärimine peaminister Taavi Rõivasele. Me palume kontrollida e-valimiste vastavust Eesti Vabariigi põhiseadusele. Põhiseadus sätestab, et valimised on üldised, ühetaolised ning otsesed. Meie e-valimiste eduloost on räägitud aastast 2005, kui e-valimisi esimest korda rakendati. Juba 2006. ja 2007. aastal räägiti, et kogu maailm imetleb meie e-valimisi, et kogu Euroopa rõkkab e-valimistest. Ameerika Ühendriigid imetlevad, Euroopa Liidu riigid imetlevad, aga millegipärast peale imetluse me ei näe, et keegi e-valimist oma demokraatlikes protseduurides rakendaks ja meist eeskuju võtaks. Nii tundub, et siin on mingisugused küsimused jäänud vastamata. Meil on neli väga konkreetset küsimust. Kuidas hindate põhiseaduses toodud nõuet, et valimised peavad olema ... (Kellegi vahelehüüe, et saal lärmab ja midagi ei kuule. Juhataja helistab kella.) Meil on neli küsimust ja ootame peaministrilt neile vastuseid. Loodame, et saame oma demokraatlikud protseduurid palju läbipaistvamaks. Aitäh!

Krista Aru, palun!

Austatud juhataja! Head rahvaesindajad! Mul on üle anda Eesti Vabaerakonna seitsme liikme arupärimine peaminister Taavi Rõivasele. Arupärimine keskendub Ida-Virumaale. Ida-Virumaa arendamiseks on koostatud väga suurte ja ilusate eesmärkidega tegevuskava. Sellel on ka rakendusplaan, mille õige mitmel punktil on taga isegi konkreetsed maksumused. Meie küsimused, mida on arupärimises viis, keskenduvad just nimelt selle tegevuskava rakendusplaani täitmisele, sest see pidi käivituma juba aastal 2015. Me küsime, kuhu on eesmärkide täitmisega jõutud. Ja arupärimine on loomulikult kantud suurest murest Ida-Virumaa üldise olukorra pärast. Aitäh!

Marko Mihkelson, palun!

Head kolleegid! Mul on väga hea meel riigikaitsekomisjoni nimel teatada, et komisjon algatab riigikaitseseaduse § 13 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on sätestada riigikaitseseaduses Vabariigi Valitsuse kohustus teavitada kaitsevalmiduse kõrgendamise otsusest ka Vabariigi Presidenti. Praegu on valitsusel seaduse järgi kohustus teavitada Riigikogu, kuid riigikaitsekomisjon leiab, et nii olulisest otsusest tuleb teavitada ka riigikaitse kõrgeimat juhti ja see kohustus peab olema kirjas ka meie seaduses. Aitäh!

Aitäh! Rohkem arupärimiste või eelnõude üleandmise soovi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist ja ühe eelnõu ning Riigikogu juhatus menetleb neid kodu- ja töökorra seaduse kohaselt.
Nüüd teated. Head kolleegid, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis omastehooldajate ja hooldajate toetusrühma asutamiskoosolek. Kokkukutsuja on Helmen Kütt. Nüüd teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Tänases päevakorras on meil kolm punkti. Esimene päevakorrapunkt on õiguskantsleri ettepanek välismaalaste seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ma lühidalt tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on õiguskantsler Ülle Madise ettekanne kuni 20 minutit. Sellele järgneb põhiseaduskomisjoni liikme Andres Anvelti ettekanne, ka kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib esitada mõlemale ettekandjale ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel võivad osaleda komisjonide ja fraktsioonide esindajad ning ka kõik muud Riigikogu liikmed. Peale läbirääkimisi toimub ettepaneku hääletus. Ettepaneku vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus.
Head kolleegid, me läheme esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskantsleri ettepanek välismaalaste seaduse Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlla viimiseks. Ma palun ettekandeks kõnepulti õiguskantsler Ülle Madise!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Palun teil viia välismaalaste seaduse § 118, mis käsitleb tähtajalise elamisloa andmise aluseid, kooskõlla põhiseaduse §-dega 12, 26 ja 27. Selle ettepaneku ajendiks on mitme õiguskantsleri poole pöördunud inimese mure, mille põhjuste analüüsimise tulemusel jõudsimegi järeldusele, et praegu kehtiv seadus kohtleb neid Eesti kodanikke, kes on püsivalt Eesti Vabariigis elanud ega ole kolinud vahepeal mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki ja muutunud seal residendiks, põhjendamatult halvemini kui neid, kes niiviisi vahepeal kodumaalt ära käinud on. Niisugusel absurdsel olukorral ühtegi mõistlikku põhjendust ei ole.
Küsimus on selles, kas on võimalik taotleda samasoolisele kooselupartnerile, kes on kolmanda riigi kodanik, elamisluba. Uurisime nagu tavaliselt nii probleemi ulatust ja olukorda teistes riikides kui ka analüüsisime põhjalikult läbi võimalikud kuritarvituste kohad ning võimalikud kõrvalmõjud, kui Riigikogu otsustab ettepanekut toetada. Nii nagu tavaliselt, annan lühidalt sellest ülevaate.
Kõigepealt probleemi ulatusest. Doktor Margus Punab on öelnud ja ma arvan, et on põhjust teda uskuda, et neid inimesi, kelle ajus on selline bioloogiline eripära, et nad eelistavad samasoolist elukaaslast, on umbes paar protsenti. Nendest omakorda selliseid, kes soovivad perekonnaelu elada Eesti Vabariigis inimesega, kes ei ole ei Eesti Vabariigi ega ühegi teise Euroopa Liidu riigi kodanik, on loomulikult veelgi vähem. Aga kolm taotlust Politsei- ja Piirivalveametile on esitatud. Lisaks on mitmel korral küsitud, kas on võimalik partnerile elamisluba taotleda, ja neile on vastatud eitavalt. Meie poole on pöördunud ka Eesti LGBT Ühing. Nii et konkreetsed inimesed on olemas. Nagu olen varemgi siin saalis kinnitanud, kui meieni jõuab tegelik mure, mille põhjuseks on põhiseadusvastane norm, siis ka juhul, kui neid inimesi on kas või kolm või kümme, me ikkagi teie ette selle murega tuleme.
Niisiis on küsimus elamisloa andmises. Palun kohe ette vabandust, et ma kasutan lihtsuse mõttes terminit "elamisluba", kuigi mõnel juhul oleks korrektne termin hoopiski "elamisõigus", nagu need, kes välismaalasi puudutavate õigusnormidega kursis on, teavad. See tuleneb Euroopa Liidu kodaniku seadusest, aga oma pentsikuses teeb see mõiste asja võib-olla keerulisemaks, nii et andestage mulle, aga ma räägin läbivalt elamisloast.
Väljaspool sisserändekvooti saab Eestisse elama asuda abikaasa juurde. See on selge, see on tavapärane perekondade ühinemine perekonnaelu eesmärgil. Kui Eestis soovivad perekonnaelu elada eri soost faktiliselt kooselupartnerid, siis on neil võimalik Eesti seaduse järgi abielluda. 2009. aastast on olemas ka Riigikohtu lahend, mis ütleb seda, et perekonnaelu takistamine abiellumise nõudega juhul, kui on mingisugused objektiivsed takistused abielu sõlmimiseks, ei ole samuti tõenäoliselt põhiseaduspärane. Need on juhtumid, kus teist abielluda soovijat näiteks teisest riigist vajalike dokumentidega ei varustata.
Nüüd jõuame ettepaneku põhituumani, et samasoolise kooselupartneri saab enda juurde Eestisse elama tuua üksnes Euroopa Liidu kodanik või see Eesti kodanik, kes on elanud tükk aega kuskil mujal Euroopa Liidus. Seega neid inimesi, kes on püsinud kodumaal, kohtleb Eesti riik halvemini ja seda ilma mõistliku põhjuseta. Ühtki sellist põhjust välja ei ole tulnud. Loomulikult tuli sellest ka vastus meie poole pöördunud inimestele. Jah, see olukord ei ole mitte ainult absurdne, vaid meie hinnangul ka põhiseadusvastane.
Riigikogu arutelu käigus esitati hulk küsimusi ja mõnele neist vastan ma siin kohe ennetavalt. Jah, loomulikult, ka siis, kui elamisluba taotletakse perekonnaelu elamise eesmärgil, kontrollitakse inimese vastavust teatud nõuetele. Näiteks faktilist kooselu hinnatakse ka sellel juhul. Nende meetoditega, kuidas see käib, tutvus põhiseaduskomisjon ja minu teada ka mitmed teised Riigikogu liikmed ning loomulikult olime selle asja endale selgeks teinud ka meie. Muidugi peab tegemist olema tegeliku kooseluga, Eesti Vabariik ei pea lubama siia elama asuda inimestel, kes oma Eestisse tuleku eesmärkide kohta valeinfot esitavad.
Mida perekonnaelu tähendab? Ka Eesti põhiseaduse kontekstis tähendab see püsivat hingelist sidet, mille korral on inimlik lubada asutada ühine kodu, elada koos. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt on niisugune püsiv hingeline side ja perekonnaelu võimalik ka samast soost partnerite vahel ning riikidel on kohustus ka sellist kooselu perekonnaeluna tunnistada, mitte sekkuda sellesse, mitte seda takistada ja veelgi enam: riik peab looma õigusliku regulatsiooni, selleks et need inimesed oma vara- ja peresuhteid saaksid reguleerida.
Kas see tähendab abielu lubamise nõuet? Ei tähenda. Ühestki inimõiguste kohtu lahendist seda ei tulene ja ka Eesti Vabariigi põhiseadusest mitte.
Kas see puudutab lapsendamist? Ei, lapsendamisega seost ei ole.
Tekib küsimus, et kui tegeliku perekonnaelu elamise eesmärgil võimaldatakse Eestisse elamisloa alusel ausalt mingisuguseid muid elamisloa taotlemise aluseid otsimata siseneda Eesti kodaniku samasoolisel näiteks ukrainlasest kooselupartneril, kas see siis tähendab, et tuleb edaspidi lubada ka polügaamseid abielusid? Vastus on ilmselgelt ei. Asjaomased viited nii direktiivile, kohtupraktikale kui ka õigusteaduslikule analüüsile loomulikult on olemas ja esitatud. Uurisime kogu temaatika põhjalikult läbi.
Niisiis, kokku võttes on praegune kodumaalt mittelahkunud Eesti kodanikke diskrimineeriv regulatsioon vastuolus põhiseaduse §-dega 12, 26 ja 27. Tegemist on põhjendamatu ebavõrdse kohtlemisega. Tegemist on sellega, et riik rikub keeldu sekkuda inimeste eraelulistesse suhetesse, ja kolmandaks, et riik ei ole loonud siin õiguslikke tingimusi selleks, et tegelikud pereliikmed saaksid koos elada. Sissejuhatuseks on see kõik. Hea meelega kuulan teie küsimusi.

Aitäh! Kolleeg Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma aru saan, see on kolme õnnetut homopaari puudutav ettepanek. Aga ma küsin niimoodi: kui palju on veel sedalaadi samasuguse volüümiga kaebusi, et kaks või kolm õnnetut inimest on hädas mõne seadussätte pärast, mis on põhiseadusega vastuolus? Kui palju neid on ja mida need puudutavad? Kas te tulete ka nendega meie ette?

Nii nagu öeldud, õiguskantsleri ülesanne ja ametivandes sisalduv kohustus on see, et kui Eesti Vabariigis kas või üks inimene on põhiseadusvastase normi tõttu jäänud hammasrataste vahele, siis ma tulen rahvaesinduse ette ja teen ettepaneku norm põhiseadusega kooskõlla viia. Selles konkreetses asjas on kannatajaid rohkem kui kolm, aga kolm inimest on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile taotluse. Mitmed on sellest loobunud. Loodusseadustest tulenevalt väga palju neid olla ei saa, see aga ei muuda probleemi olematuks.

Martin Helme, palun!

Aitäh, härra asespiiker! Lugupeetud õiguskantsler! Te räägite absurdsest olukorrast ja põhiseaduse riivest. Teil on üks huvitav büroo – teie büroo ei ole leidnud põhiseadusvastasust näiteks e-valimiste või Kreeka abipakettide või abordi või piirilepingu puhul, aga nüüd siis kolme homopaari maaletoomiseks te leiate põhiseadusvastasuse. Esiteks ma tahan täpsemat selgitust, milline Euroopa Liidu regulatsioon kohustab riike homoabielusid üldse seaduslikuks tegema. Ja teiseks ma küsin, et kui põhiseadus rahvahääletusel 1992. aastal vastu võeti ja need põhiseaduse § 26 ja § 27 kehtima pandi, siis kas teie hinnangul tõepoolest perekonna mõiste all peeti silmas ka samasoolisi kooslusi?

Nagu ma juba ütlesin, samasooliste isikute abielust ei ole ettepanekus juttu. See ettepanek ei puuduta samasooliste isikute abielu võimaldamist mitte ühelgi viisil. Euroopa Liidu õigusest ega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast ei tulene kohustust samasooliste isikute abielu võimaldada, küll aga tuleneb sealt kohustus käsitada samasooliste isikute hingelist sidet, püsivat seost ja soovi luua ühine majapidamine perekonnaeluna, mis on kaitstav nii inimõiguste konventsiooni kui ka Eesti Vabariigi perekonnaõiguse sätete kohaselt. Abielu on hoopis teine küsimus ja seda teemat see ettepanek ei puuduta.
Perekonnaelu mõiste, nii nagu väga paljud muud nähtused, mida Eesti põhiseadus käsitleb, on ajas muutunud ning Eesti Vabariik on endale inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinedes võtnud kohustuse selle konventsiooni põhimõtteid järgida. Sellega seonduvalt on Eesti sidunud ennast Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukohtadega. Loomulikult ei pea neid kriitikavabalt ja üks ühele üle võtma, aga sellekohane argumentatsioon on väga kaalukas ja praeguseks jõudnud juba Eesti Riigikohtu lahenditesse ning ka siia saali. Nii et kaitstava perekonnaelu tähendus on nüüdseks teistsugune. Aga kordan, abielu küsimus tuleb sellest lahus hoida.
Teie viidatud muud probleemid, mille puhul teie poliitilised seisukohad millegipärast lähevad õiguslike seisukohtadega kohati segamini – ma kahtlemata austan teie õigust sellele – on üksikasjalikuma vaidluse koht. See, mida mina saan teha ja mida ma olen ametivandega kohustunud tegema, on parima teadmise pinnalt anda õigusteaduslikud seisukohad. Poliitikat teete teie siin Riigikogus.

Liina Kersna, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Te viitasite, et olete uurinud ka teiste riikide praktikat. See mind huvitabki. Milline on üldiselt Euroopa Liidu riikide praktika selles küsimuses?

Kolmeteistkümnes riigis on lubatud ka samasooliste abielud, enam kui pooltes riikides registreeritud tsiviilpartnerlus või siis teataval määral nende suhete tunnustamine. Kui teid huvitab, siis minu head nõunikud, kes praegu vaatavad seda ülekannet veebist, saavad sellekohase üksikasjaliku informatsiooni teie postkasti saata. Nüüd see küsimus, et riik kohtleb omaenda kodanikke halvemini kui neid, kes on teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud, või neid, kes on oma kodanikud, aga vahepeal elanud mõnes teises Euroopa Liidu riigis. See probleem mõnes riigis on. Praegu on pooleli just samasuguse regulatsiooni puudumise ehk samasuguse probleemi pärast algatatud asi Itaalia vastu. Veebruari keskel sai lahenduse kohtuasi Pajic Horvaatia vastu. Regulatsioon, mis ei võimaldanud kolmandast riigist pärit samasoolist partnerit perekonnaelu elamise eesmärgil riiki kaasa tuua, kuigi kõik muud nõuded olid täidetud – see inimene ei ohusta avalikku korda, see inimene on võimeline ennast elatama, see perekonnaelu on tegelik –, loeti lubamatult diskrimineerivaks. Aga Itaalia lahend on minu teada veel tulemata.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea õiguskantsler! Kui hingeline side on olemas ja kutse on olemas ja perekonna loomise soov on olemas samasoolistel, siis kes samal ajal kontrollib, et see hingeline side ei jagune? Äkki see hingeline side tekib hoopis mitme inimesega? Äkki seesama huvi perekonna loomise vastu tekitab uue tööstusharu Eestisse?

Väga hea küsimus, tänan! Perekondade taasühinemise regulatsioon, mis praegu välismaalaste seaduses on, on võrdlemisi range. Seda, et kooselu on tegelik, püsiv, et riigile ei ole esitatud kooselu ja hingelise sideme kohta valeandmeid, kontrollitakse sisuliselt iga aasta järel. Ja loomulikult, kui need elamisloa alused ära langevad, siis inimene Eestis enam legaalselt sellel alusel elada ei saa.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud õiguskantsler! Ma tulen ka selle hingelise sideme juurde. Mul on sügav hingeline side Inglismaaga, inglise kultuuriga. See aga ei anna mulle mingisugust õigust ega võimalust saada Inglise kodakondsust või seal elamise luba. Mind huvitab, kuidas ametnikud seda hingelist sidet hindama hakkavad. Mis kriteeriumi alusel see käib – kas siin on mingid skaalad olemas või kas keegi on välja töötanud rea kriteeriumeid, et hingelist sidet hinnata ja selle alusel anda kellelegi elamisluba? See on üks küsimus. Teine küsimus on see: mis takistab praegu neid probleeme, mis koos elada soovivatel inimestel on, lahendada teiste õigusaktidega, sh notariaalsete lepingutega?

Tänan küsimuse eest! Põhiseaduskomisjon lahkas seda, mismoodi eristatakse fiktiivseid abielusid ja fiktiivseid kooselusid tegelikest koos- ja abieludest, põhjalikult. Komisjoni istungil osalesid ka Politsei- ja Piirivalveameti eksperdid. Tõesti, tegeliku hingelise sideme, tegeliku perekonnaelu hindamiseks on meetodid olemas. Neid ei ole vaja rakendada mitte üksnes kooselupartnerite puhul, vaid see hindamine on vajalik ka abikaasade puhul. On ju ka juhtumeid, kus kasutatakse fiktiivset abielu selleks, et mõnda riiki elama asuda. Riigi ülesanne on need juhtumid välja selgitada. Nii et need meetodid on täiesti olemas. Jällegi, kui teil on sügavam huvi, siis me hea meelega anname selle kohta informatsiooni.

Jaak Madison, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud õiguskantsler! Loen siin neid ettepaneku õiguslikke põhjendusi ja punkt nr 5 viitab väga otseselt peaprobleemile, mille pärast me täna siin oleme ja seda teemat arutame. Riigikogu võttis 9. oktoobril ülemöödunud aastal vastu kooseluseaduse, et võimaldada samasooliste kooselu. Kuid paraku, nagu me teame, on kooseluseaduses must valgel kirjas, et see seadus jõustub koos rakendusaktidega. Neid aga pole ja loodetavasti ka ei tule. Seda seisukohta kinnitab ka Justiitsministeerium: kooseluseadus ei kehti veel. Palun andke hinnang, kas eksib justiitsminister koos oma ministeeriumiga, kui ta väidab, et kooseluseadus ei kehti, või eksite teie, kui toote ühe argumendina välja punkti nr 5, kus te viitate kehtivale kooseluseadusele!

Küsimusele, kas kooseluseadus jõustub rakendusaktide jõustudes või oli tegemist üksnes deklaratiivse kohustusega need rakendusaktid välja töötada, andis vastuse käesoleva aasta 1. jaanuar. Nimelt, sellel päeval Riigi Teataja näitas seda akti kehtivana.

Jüri Adams, palun!

Lugupeetud õiguskantsler! Välismaalaste seadus sündis kunagi omas ajas väga konkreetsetel eesmärkidel ja ei ole ju võimatu, et äkki on see seadus üldse praeguseks kontseptuaalselt vananenud. Praegu on §-s 118 loetelu, mille täiendamisele veel ühe punktiga ju sisuliselt see teie ettepanek on suunatud. Kui see loetelu hoopis puuduks ja selle asemel oleks sätestatud kas või siseministri otsustusõigus ilma ühegi viiteta, mille alusel ta peab otsuse tegema, kas sellisel juhtumil teie või keegi teine teie positsioonis olev inimene näeks põhjust tulla põhiseadusvastasuse probleemiga parlamendi ette?

Austatud küsija, jällegi väga hea küsimus! Teie ette tulekuks valmistudes lugesin uuesti läbi nii välismaalaste seaduse selle praegu väga palju algsega võrreldes muutunud redaktsioonis kui ka Euroopa Liidu kodaniku seaduse ja jõudsin järeldusele, et minu arvamus, et kõige keerulisemad seadused Eestis on maksuseadused, ei ole tõsi. Välismaalaste seadus kogu oma kummalise terminoloogiaga, mis muu hulgas võimaldab anda tähtajalise ehk kuni viieaastase elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks ja palju muud sellist, nõuab küllaltki kõrget mõttelist pilotaaži ja äärmist põhjalikkust nende normide uurimisel. Praegu on need küsimused väga detailselt reguleeritud. See on Riigikogu valik ja seda kindlasti ei saa pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Praegusel hetkel §-s 118 pole alust, mis võimaldaks tuua Eestisse kolmandast riigist pärit samasoolise kooselupartneri, juhul kui tegemist ei ole Euroopa Liidu kodanikuga, kes elab Eestis ja kutsub siia elama, või Eesti kodanikuga, kes on elanud mõnes teises Euroopa Liidu riigis ja siis kutsub partneri siia elama, vaid tegemist on lihtsalt meie oma kaaskodanikuga, kes kodumaalt ei ole lahkunud.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler! Väide, et kooseluseadus kehtib, on puhtalt poliitiline. Üsna imelik on seda kuulda teie suust. Te väljendasite ka üsna radikaalset seisukohta, et soov koos elada tähendab perekonnaelu. Kas perekonnal ja perekonnaelul enam mingisugust juriidilist erinevust ei olegi? See on küsimus. Siit paistab selgelt soov, et perekonnaelu sildi all te püüate asendada ametlikult registreeritud ja seaduslikku abielu sisuliselt mitte millegagi ehk teisisõnu lõhkuda abielu institutsiooni. Kas tõesti perekonnaelul ja mingisugusel soovil koos elada ei ole enam mingit vahet perekonna ja abieluga?

Alustan esimesest küsimusest. Ma küll ei tea, kuidas kodukorra järgi on, kas võib korraga esitada täiesti erinevast valdkonnast mitu küsimust, aga ma väga meelsasti vastan. Kui ma väidaksin teile, et kooseluseadus praegu ei kehti, samal ajal kui juriidilise jõuga Riigi Teataja ütleb, et see kehtib, siis ma rikuksin põhiseadust ja ametivannet. Ma ei tee seda. See ei ole poliitiline väide, see on juriidiline väide. Tehke Riigi Teataja lahti. Teist allikat meil ei ole, Riigi Teatajas on see seadus näidatud kehtivana.
Teiseks, mina austan abielu ja mitte mingil juhul ma ei soovi abielu institutsiooni mingilgi viisil alavääristada ja selle ettepanekuga ei saa niisugune oletus või niisugune järeldus mitte kuidagi seotud olla. Ma üritasin selgitada seda, et erinevalt meist teiega paljud inimesed paraku kas ei saa abielu sõlmida või ei ole seda muul põhjusel sõlminud. Ja tänapäeva Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika ütleb seda, et ka nendel inimestel on õigus elada perekonnaelu.

Aitäh! Riigikogu liikmel on õigus küsida ühe minuti jooksul nii palju, kui ta ühte küsimusse küsimusi sisse põimida oskab.

Selge.

Aga ühe minutiga peab hakkama saama. Mark Soosaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea Ülle Madise! Ma tahan väga kõrgelt tunnustada teid kui juristi ja kui õiguskantslerit, kes esimesena siit Riigikogu puldist tunnustab ka nähtamatuid seoseid, hingelisi sidemeid inimeste vahel. Sest just nähtamatud sidemed ongi need, mis hoiavad ühiskonda koos, hoiavad inimesi koos oma riigiga ja oma lähedastega. Nii nad moodustavadki kogukonna ja nende nähtamatute seoste purustamine võib saada hukatuslikuks tervele ühiskonnale. Minu küsimus teile on see. Mis te arvate, kui kaua läheb Eesti Vabariigi Riigikogul aega, et kõik tema liikmed hakkaks mõtlema 21. sajandi kohaselt ega püüaks ajalugu aastasadade kaupa tagasi keerata?

Tänan nende soojade sõnade eest! Aga Riigikogu tööd korraldab Riigikogu ise. Soovin jõudu!

Imre Sooäär, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Ka mina ühinen tunnustussõnadega. Te osalesite õiguskomisjoni istungil, mis toetas teie ettepanekut ühehäälselt. Ma rõhutan, kõik Riigikogus esindatud erakonnad hääletasid selle poolt. See on ka mõistlik, sest kui kas või üks Eesti Vabariigi kodanik on diskrimineeritud võrreldes siin viibivate teiste Euroopa Liidu kodanikega või siit ära läinud ja tagasi tulnud Eesti kodanikega, siis on see lubamatu. Minu küsimus on selline. Kui Riigikogu täiskogu teie ettepanekut ei toeta, mis on teie järgmised sammud? Kas Euroopa Inimõiguste Kohtu samasugused sanktsioonid, nagu on õhus Itaalia puhul, võivad oodata ees ka Eestit?

Kui mõni selline paar Eestis tõepoolest ei saa õigust siin perekonnaelu elada ja jõuab oma kaebusega inimõiguste kohtusse, on väga tõenäoline, et ta saab seal õiguse. Nagu põhiseadus ja muud seadused mulle kohustuseks teevad, siis juhul kui Riigikogu täna minu ettepanekut toetada ei otsusta – kui mul ei õnnestu teid veenda, et kodumaalt mittelahkunud Eesti kodanike halvem kohtlemine võrreldes nendega, kes on vahepeal ära käinud, või siin elavate muude Euroopa Liidu kodanikega on põhiseadusvastane ega ole inimlik –, ma pöördun Riigikohtusse.

Raivo Põldaru, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Te rääkisite registreeritud paarist. Kuidas see paar siis registreeritud on, missuguses suhtes? Kas see käib meie kooseluseaduse järgi või kuidas see registreerimine käib? Notarite sõlmitavates lepingutes on kõik puhtalt inimeste enda vastutada.

Tänan väga! Juhul kui Riigikogu otsustab ettepanekut toetada või kui peaks tulema Riigikohtust otsus, mis sellesama kohustuse Riigikogule paneks, et kui tekib alus taotleda elamisluba elama asumiseks samasoolise partneri juurde, kes elab Eestis ja ei ole vahepeal kuskil Euroopa Liidu muus riigis elanud, siis tuleb seda lubada, siis kõik muud tingimused ja piirangud jäävad päris kindlasti kehtima. Mingisuguseid täiendavaid järeldusi või mingisuguseid täiendavaid mõjusid sealt otsida ei tasu.

Aitäh, austatud õiguskantsler! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun kõnepulti põhiseaduskomisjoni liikme Andres Anvelti!

Hea juhataja! Kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsler Ülle Madise ettepanekut välismaalaste seaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks kolmel istungil: 14. ja 25. jaanuaril ning 18. veebruaril. Ma ei hakka õiguskantsleri ettepanekut siinjuures täies mahus taas tutvustama, kuna õiguskantsler tegi seda minu meelest väga üksikasjalikult, rääkides ettepaneku õiguslikust taustast ja praktilistest kaasustest, mis selle taga on.
14. jaanuaril oli õiguskantsler komisjoni istungil kohal ja paljud needsamad küsimused, millest tookord juttu oli, tõi õiguskantsler äsja ka siinsamas puldis esile. Võib-olla on aga vaja mõningad nüansid üle rõhutada. On küsitud, kuidas ikkagi nende inimeste reaalset kooselu kontrollida, mismoodi tõendatakse, et see ei ole fiktiivne, kuidas see käib. Nii nagu siin juba välja toodi, tõendamiskoormus lasub kooselupaaril endal, seda ka kehtiva välismaalaste seaduse järgi, kui taotletakse elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks. Kuna see küsimus tekitas päris palju huvi, siis 25. jaanuaril, kui toimus selle ettepaneku teine arutelu, olid kohale kutsutud ka inimesed Politsei- ja Piirivalveametist, et seda teemat saaks üksikasjalikumalt lahata.
Lubage hüpatagi 25. jaanuari istungi peale, kus seda küsimust täpsemalt arutati. Komisjoni liikmed soovisid teada, kas elamisloa andmiseks on Politsei- ja Piirivalveametil olemas kaalutlusõigus – näiteks kui isik ei vasta ühegi elamisloa liigi kriteeriumidele, kas siis tuleb elamisloa andmisest keelduda. Politsei- ja Piirivalveameti esindaja vastas, et välismaalaste seadus paneb paika väga konkreetsed elamisloa andmise alused ning igal alusel on oma tingimused. Kui isik nendele tingimustele ei vasta, siis ta elamisluba ei saa. Samuti on oluline märkida, et nagu teised Euroopa Liidu riigid, kasutab ka Eesti Euroopa Liidu asjaomast juhendmaterjali, mis aitab teatud küsimuste abil tuvastada, et kooselu või abielu poleks fiktiivne. Aluseks on võetud parim praktika. Selle parima praktika alusel hindavad ametnikud, mille järgi on võimalik paremini asjaolusid hinnata. Näiteks võib tuua ühise majapidamise, emotsionaalse sideme ja palju muud, mis on praktikas esile kerkinud.
Mis siis veel? Võib-olla tuleks märkida, et komisjoni liikmed uurisid õiguskantslerilt ka seda, mis saab, kui tegu on kolmandate riikide kodanikega, kelle kodumaa abiellumistavad ei vasta nendele tavadele, mis Eestis ja Euroopas üldiselt kehtivad. Õiguskantsler arvas, et kui need tavad sugugi ei vasta kommetele, mis kehtivad meie õigusruumis, siis ei pea neid ka mingil juhul tunnustama.
Väga oluline punkt, mille õiguskantsler välja tõi – tema ametnikud selgitasid hiljem põhiseaduskomisjoni liikmetele seda informatsiooni veel täiendavalt –, puudutas sellist mõistet nagu pöörddiskrimineerimine. Et üldist erudeeritust tõsta, annan teile edasi õiguskantsleri nõuniku selgituse, et see mõiste on pärit Euroopa Liidu õigusest. Diskrimineerimise all peetakse silmas õigusvastast erinevat kohtlemist, pöörddiskrimineerimise all aga nii õiguspärast kui ka õigusvastast erinevat kohtlemist. Antud juhul seisneb pöörddiskrimineerimise olemus selles, et Euroopa Liidu õigus annab ühest riigist teise liikuvatele kodanikele teatud õigused ja näiteks kui Hollandi kodanik, kes tuleb Eestisse elama, saab tulenevalt Euroopa Liidu õigusest oma kolmanda riigi kodanikust samasoolise elukaaslase kaasa võtta, siis Eesti kodanikele Eesti õiguse alusel sellist õigust antud ei ole. Õiguskantsler lisas, et samuti on see õigus Eesti kodanikul, kes on vahepeal olnud teise riigi resident. Õiguskantsleri nõunik jätkas, et see on liikumisega kaasnev Euroopa Liidu õigusest tulenev hüve ja küsimus on selles, kas püsivatele Eesti kodanikele peaks otseselt põhiseadusest tulenevalt laiendama samasuguseid õigusi või mitte. Sellise olukorra puhul on tegu pöörddiskrimineerimisega. Küsimus on siis selles, mil määral peame laiendama Euroopa Liidu õigusest tulenevaid hüvesid meie oma kodanikele.
Säärane oligi nende küsimuste ja vastuste ampluaa, mis Riigikogu põhiseaduskomisjonis arutusel olid. 18. veebruaril oli ettepaneku lõplik arutelu ja tehti ka menetluslikud otsused. Märgin siinkohal ka seda, et tollel viimasel istungil käis üks komisjoni liige välja idee, et kui sellistes seadustes on lõplikud loetelud, siis on need eluvõõrad algusest peale. Õige väljapääs võiks olla see, kui anda välismaalaste seaduses ministrile või kellelegi teisele selles küsimuses otsustusõigus. Sellele ettepanekule oma tänase ettekande lõpus Ülle Madise ka vastas.
Aga nüüd menetluslikud otsused: põhiseaduskomisjonis otsustati toetada õiguskantsleri ettepanekut (poolt 3, vastu 2 ja erapooletuid 1) ja määrata ettekandjaks komisjoni liige Andres Anvelt. See otsus tehti konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Austatud ettekandja, teile on ka küsimusi. Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Puht ennast hariv küsimus. Pöörakem ajalooratast tagasi: endise miilitsana pidasid sa kunagi ENSV kriminaalkoodeksi § 118 järgi samasoolistele nõiajahti. Kuidas sinu taassünd või ümbersünd alguse sai? Milliseid mediteerimise vahendeid sa oled kasutanud, et aru saada, kui hullusti sa eksisid Nõukogude Liidu ajal ja et samasoolised ja kõik see on väga õige ja jumala pärast ei tohi kedagi diskrimineerida? Oma nooruses, kui sa olid üle võlli mees, tahtsid sa neid kõiki vangi panna ja nimetasid neid p-tähega algava halvustava sõnaga, mina seda sõna välja ei ütle. Äkki sa annad nõu, millist mediteerimismetoodikat võiks kasutada?

Ma kõigepealt soovitan mõnel inimesel tõsiselt rääkida oma psühhiaatriaga. See on kõige parem nõu, sealt võib saada väga lihtsaid ja ammendavaid vastuseid paljudele küsimustele, mis koos süljega suhu tulevad. Aga see selleks. Võin öelda heale kolleegile, et seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga lisan siiski, et isegi siis, kui mul õnnestus paar aastat miilitsas töötada, ükski normaalne intelligentne selle organi töötaja ei tegelenud sellega, et püüda kinni inimesi, kes tundsid huvi samasooliste vastu. See ei olnud kellegi ülesanne. Võib-olla see on olnud ülesanne mõnes teises organisatsioonis, või kuidas ma ütlen, parteipoliitikas, mis kehtib ehk mõnes kohalikus omavalitsuses, kus soovitakse neid inimesi ahistada. Seda ülesannet meile ei pandud ja seda ülesannet ma ei ole ka kunagi täitnud. Minu arvates on selliste küsimuste küsimine, mis lisaks mitte kuidagi ei puuduta tänast päevakorrapunkti, ebaeetiline ja kole.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Meil komisjonis olid huvitavad ja harivad vestlused. Aga et suur saal ja avalikkus saaks ka seal räägitust aimu, ma küsin, kuidas siis ikkagi Eesti võimud tõendavad kahe homoseksuaali vahel valitsevat tihedat vaimset ja füüsilist sidet. Ma mäletan, et meile seletati, et inspektor Kukeke koputab ootamatult uksele ja vaatab, kas voodi on soe. Kuidas sina kommenteerid seda tõendamist, mida meile selgitati?

Sellisele küsimusele võinuks väga hästi saada vastuse ühest "Rahva oma kaitse" saatest, kus kaks saatejuhti kirjeldasid samasooliste kooselu kui mitte ainult mingisugust voodis toimuvat tegevust, vaid need inimesed koristavad tolmuimejaga oma kodu, käivad poes, maksavad arveid ja enamuse oma elust elavad täpselt samuti nagu eri soost paarid. Nende kooselu tõendatakse PPA töötajate sõnul ühiste kommunaalkulude maksetega, kinnisvarahoolduse ja muude ühiste kulutustega ja paljude teiste asjaoludega, mis kinnitavad, et inimesed elavad koos ja jagavad ühist majapidamist. Ma väidan ka, et kindlasti on Eestis väga palju heteroseksuaalseid paare, kelle voodi üks pool ei ole päevast päeva soe, aga makstakse ikka ühiseid arveid.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud sõnavõtja! Lausa lust on vaadata sellist korrektset sõnavõtjat ilusa lilla särgi ja taskurätikuga, mis ilmselt sümboolselt aitab teie sõnumit saali edasi anda. Ma aga ikkagi tahan küsida, kas tõesti soov koos elada on samastatav perekonnaeluga, perekonnaga ja abieluga, nii et see annab kellelegi legaalse juriidilise aluse riiki elama tulla.

Hea kolleeg! Ma arvan, et mul on õigus keelduda sellisele rumalale küsimusele vastamast. See, mis värvi on minu särk või lips, ei puuduta üldse tänast arutelu. Ehk sa läheksid natukese aja pärast saali ukse taha ja mõtleksid järele, kas sa käitusid praegu nii, nagu ühele poliitikule on kohane käituda, või käitusid nii, nagu käitub üks lihtlabane ebaintelligentne inimene.

Mart Nutt, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kas me mitte täna ei hääleta seda, kas nimetatud säte välismaalaste seaduses on vastuolus põhiseadusega või mitte, ja mitte millegi muu üle?

Täpselt niimoodi. Sul on õigus.

Martin Helme, palun!

Aitäh, asespiiker! Hea kolleeg ja ettekandja! Ma küsin võimalikult viisakalt. Kas oli sellest komisjonis juttu, ja kui ei olnud, siis mis te ise selle kohta oskate öelda? Kas, kuidas see oligi, hingeline side ja soov koos elada on teie arvates sama asi kui ametlik abielu?

Seda komisjonis arutati küll. Aga arutelu oli pigem selle üle, kuidas ikkagi ametnikud saavad tõendada, et hingeline side ja kooselu on reaalne, et tegu on sisulise kooseluga. Pigem arutati probleemi selle külje pealt ja jõuti arusaamisele, et kui inimesed jagavad ühist eluruumi, siis olenemata nende soost või, ütleme, nende sugulisest vahekorrast peab olema aluseks eelkõige soov elada koos. See kriteerium, mille alusel otsustatakse, kas inimesed on fiktiivselt või faktiliselt koos, tuleneb täpselt samast alusest nii abielu kui ka kooselu puhul.

Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Martin Helme, palun! Viis pluss kolm minutit.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Õiguskantsler tõi meie ette mikroprobleemi, mis olevat suur põhiseaduslik probleem, ja väitis, et see on puhas juriidika, sellel ei ole mingit pistmist poliitikaga. Andke andeks, me ei ole sellega kuidagi nõus. Tegemist on selgelt ideoloogilise ettevõtmisega, mille käigus üritatakse õõnestada perekonna mõistet, üritatakse õõnestada Eesti ranget, konservatiivset immigratsioonipoliitikat, üritatakse väikeste viilukeste kaupa jõustada mittejõustunud kooseluseadust. See on puhas poliitika ja see on selgelt ideoloogiline samm. On kurb, et niisuguste asjadega on tanki pandud õiguskantsleri büroo. Selle võiks jätta sotside õlgadele. Nii et ... (Saalis keegi plaksutab.) Jah, palun! Nii et midagi teha ei ole. Kui me õiguskantsleri põhjendusi lugesime, siis kuigi ta küll ise kinnitas meile, et need on kõik põhjalikult läbi kaalutud, läbi arutatud ja veenvad, oli seal tegelikult ikkagi väga palju ambivalentsust, väga palju poleemilist. Minu kui suveränisti ajab tagajalgadele väide, et üks või teine küllaltki otsitud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend annab põhjust hakata meie põhiseadust ja meie riigikorraldust uppi keerama, olgugi et õhukeste viilukeste kaupa.
Ma õiendan ära ka selle küsimuse, kas mõni asi, mis on ilmunud Riigi Teatajas, kehtib või ei kehti. Riigi Teatajasse võib ju ka kirja panna, et kuu on juustust, aga ega ta sellepärast veel ei ole. Nii et meie kindlasti ei toeta seda ettepanekut.

Aitäh! Valdo Randpere, palun!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Ma kuulasin õiguskantsleri ettekannet ja ka talle esitatud küsimusi ning tundsin üsna suurt kokkukuuluvust EKRE liikmetega. Ka mina olen traditsioonilise perekonna tulihingeline kaitsja. Nii nagu paljud EKRE liikmed olen ka mina abielu lahutanud. Sellega sarnasused ehk piirduvad, sest peale seda, kui ma abielu lahutasin, ma ei hakanud kohe uuesti abielluma, vaid ma hakkasin koos elama. Ma elasin sel ajal Rootsis, seal oli võimalik kooselu ja oli võimalik kooselu raames saada kaitse ja tunnustus nii oma varalistele ühistele suhetele kooselupartneriga kui ka lastele. Ma leidsin oma kooselupartneri Eestist, ise olin Rootsis. Aga selleks et tõestada, et me elame koos, me käisime läbi tõelise kadalipu. Ja ma saan aru, et Eesti Politsei- ja Piirivalveamet on põhimõtteliselt üle võtnud täpselt sama metoodika tõestamaks, et suhe, mida sa väidad endal kellegagi olevat, on tõeline. Nii et mind on kontrollitud ja mu kooselupartnerit ka, vaadatud vara hommikul, kas voodi on soe või ei ole ja kus kohas hambaharjad on, ja küsitud mõlema käest, mida teine õhtul loeb või ei loe üldse. Tulemus on see, et me oleme 26 aastat õnnelikult koos elanud ja neist suure hulga aastaid isegi abielus olnud.
Aga see ei ole tegelikult see, millest ma tahtsin rääkida. Ma tahtsin rääkida sellest, et ma tunnen ka seda, et asi on selles mõttes minu jaoks väga lihtne. Kui Eesti Vabariigi õiguskantsler tuleb Riigikogu ette ja ütleb, et on olemas vastuolu põhiseadusega, siis ei peaks meil olema väga palju õigust mõelda, kas ma nüüd hakkan midagi ümber korraldama või ei. See peaks olema meie kohustus: see üle vaadata, see protsess algatada. Ja just seda me praegu arutame. Sama asi juhtus eelmises Riigikogu koosseisus. Siis ma küll võitlesin oma praeguste uute sõprade sotsiaaldemokraatidega. Tegemist oli kollektiivlepingu seadusega, milles õiguskantsler nägi vastuolu põhiseadusega. Hea sõber Eiki Nestor tegi mulle siis selgeks, et õiguskantsleri büroost võivad tulla kahte värvi paberid: sinised ja roosad. Kui on sinine, siis ei ole nii äge dokument, ja seda värvi oli kollektiivlepingut puudutava ettepaneku paber. Kui on roosa, siis on asi tõsine. Praegu on meie ees roosa paber õiguskantsleri büroost, mis viitab sellele, et Eesti õigussüsteemis on vastuolu põhiseadusega. Minu arvates on meie kohus seda täpsemalt analüüsida ja kõrvaldada see vastuolu, juhul kui me leiame, et see tõesti on olemas.
Ja lõpetuseks. Minu jaoks on täiesti arusaamatu, et EKRE esindajad ühest küljest räägivad siin juustust ja poolkuust, puudutades küsimust, kas Riigi Teatajas avaldatud kooseluseadus kehtib või ei kehti, aga teisest küljest algatavad nad järjepideva regulaarsusega selle nende arvates mittekehtiva kooseluseaduse kehtetuks tunnistamist. Kulla inimesed, otsustage ometi ära, kuidas lood on! Kui kooseluseadus kehtib, siis taotlege tema kehtetuks tunnistamist. Kui ta ei kehti, siis las ta ei kehti. Iseenesest on see natukene ebaadekvaatne käitumine. Te nagu läheksite igal õhtul siit Riigikogust koju ja hakkaksite vabal ajal lammutama mingit hoonet, mida tegelikult teie krundil ei eksisteeri. Aga kui see on teie poliitika, siis edu teile selleks! Mina igal juhul kavatsen tegeleda asjadega, mis on reaalsed. Ja kui põhiseadusega vastuolu on olemas, siis ma leian, et me võiksime selle kõrvaldada, ja ma soovitan seda ka kõigile oma fraktsioonikaaslastele. Aitäh!

Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kehtiva välismaalaste seaduse § 118 punkt 1 annab välismaalasele õiguse taotleda elamisluba, et asuda elama Eestis elava abikaasa juurde, kuid ei näe ette elamisloa andmist seaduslikus abielus mitteolevatele, aga siiski registreeritud kooselusuhtes elavatele isikutele, kui nad on välismaalased, kelle Eestisse elama asumine eeldab elamisloa olemasolu. Seega, abielul rajaneval välismaalasest osapoolega perekonnal on õigus ja võimalus luua Eestis ühine kodu, aga registreeritud kooselul rajaneval ning suhtetüübilt samasugusel paaril mitte. Oluline on siinjuures märkida, et selles küsimuses ei ole üldse tähtis, kas tegemist on samasoolise või erisoolise paariga, otsustav asjaolu on abieluna vormistatud perekonnaõigusliku suhte olemasolu või puudumine. Tegemist on tõepoolest sellega, et riivatud on põhiseaduse §-s 12 sätestatud põhiõigust, et kõik on seaduse ees võrdsed. Sisuliselt sõltub isikute kohtlemine mitte suhte tegelikust olemusest, vaid üksnes selle vormistusest. Selline olukord on lubamatu ja vajab muutmist.
Inimeste võrdne kohtlemine kooselu võimaldamisel on nõutav nii Eesti põhiseadusega kui ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, millega Eesti on ühinenud. Kuna Eestis ei ole samasoolistel partneritel võimalik abielluda, ei ole neil erinevalt erisoolistest elukaaslastest võimalustki astuda samme selleks, et täita välismaalaste seaduses sätestatud tingimusi kooselamise eesmärgil elamisloa saamiseks. Ühtki mõistlikku põhjendust samasooliste kooselupartnerite abikaasadega võrreldes halvemaks kohtlemiseks ei ole. Samuti ei ole ühtki mõistlikku põhjendust, miks erisooliste partnerite registreeritud kooselu ei tunnistata elamisloa saamise alusena.
Sotsiaaldemokraatide fraktsioon on õiguskantsleriga samal seisukohal, et kooselupartnerite õigus elada Eestis, muu hulgas juhul, kui üks suhte osapool ei ole Euroopa Liidu kodanik, kuulub meie põhiseaduses sätestatud võrdsuspõhiõiguse, perekonnapõhiõiguse ning perekonna ja eraelu puutumatuse kaitse alasse. Perekonnapõhiõiguse ja perekonnaelu puutumatuse tuum on perekonnaliikmete õigus ja võimalus olla üksteisega koos, sealhulgas võimalus viibida üksteise seltsis, luua ühine kodu ja seal koos elada. Selleks peab pereliikmetel olema võimalik elada koos ühes riigis. Välismaalaste õiguse puhul tähendab see riigi kohustust luua võrdsel kohtlemisel rajanev õiguslik alus Eestis elamisloa saamiseks, st selleks, et pereliikmed saaksid koos elada. Seda õigust saab piirata üksnes seaduses ettenähtud elamisloa andmisest keeldumise alustel, mitte aga kaalutlematult ja pelgalt kooseluvormist sõltuvalt.
Kokku võttes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tervikuna ja üksmeelselt asunud õiguskantsleri ettepanekut toetavale seisukohale. Kutsun ka teisi kolleege kindlasti meie eeskuju järgima. Optimismiks annab põhjust asjaolu, et selle teema arutelu õiguskomisjonis näitas, et olenemata erakondlikust kuuluvusest mõistavad kolleegid praeguse olukorra põhiseadusvastasust. Õiguskomisjon nimelt toetas konsensusega õiguskantsleri ettepanekut. Välismaalaste seaduse § 118 tuleb viia põhiseadusega kooskõlla. Aitäh!

Aitäh! Ken-Marti Vaher, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! IRL-i fraktsioon ei näe selles küsimuses põhiseadusvastasust. Meie hinnangul on arutelu, mis puudutab välismaalaste seaduse perekondade ühinemist puudutavaid sätteid, selgelt poliitiline. Tegu on poliitilise debati ja sellest tulenevalt ka poliitilise valiku teemaga, mitte juriidilise kohustusega, kuigi sellisena on see põhiseaduskomisjoni vahendusel täna meie ette toodud.
See teema on põhiseaduskomisjonis üleval olnud juba päris pikka aega, minu teada peaaegu pool aastat. Arutelusid on olnud ja nagu me kuulsime põhiseaduskomisjoni esindaja käest, seisukohad olid tegelikult lahknevad. Oli kahte pidi arusaama, kas meil on tekkinud põhiseadusvastane olukord, mida tuleb hakata lahendama, või mitte. Meie hinnangul see nii ei ole, eelkõige tulenevalt sellest, et tegemist on üsna ulatusliku perekondade ühinemise võimaluse laiendamisega.
Kui siit edasi järgmine samm astuda, jõuaksime sellise tõlgenduse korral selleni, et ühinemisõigus on universaalne ja peab olema tagatud igasuguses faktilises kooselus elavatele paaridele, mitte ainult samasoolistele paaridele, kellest täna jutt on olnud. Omaette teema puudutab rahvusvahelise kaitse saajaid, kelle õigusi tuleks selle tõlgenduse järgi ka laiemalt käsitada.
Seega, lugupeetud parlament, kui tahetakse välismaalaste seaduses sätestatud perekondade ühinemise õigust käsitleda, siis meie hinnangul võib seda alati teha. Parlamendi suveräänne õigus on probleeme arutada ja poliitilise debati käigus otsuseid langetada. Täna me arutame selle üle, kas tegemist on põhiseaduse riivega, põhiseadusvastasusega. Meie hinnangul see nii ei ole. Selle tõttu IRL-i fraktsioon ei toeta seda ettepanekut. Loomulikult ei tähenda see seda, et arutelud ei võiks jätkuda. Aga me peame sellest poliitilisest debatist lahutama õigusliku lähenemise, kindlasti ei tohi seda ettepanekut võtta kui õiguslikku kohustust, millega parlament seotud on. Seega, IRL-i fraktsioon ei toeta õiguskantsleri ettepanekut ja kutsume üles samamoodi toimima ka teisi. Aitäh!

Aitäh! Jüri Adams, palun!

Palun kohe ka lisaaega!

Viis pluss kolm minutit.

Ma ühinen eelkõneleja põhiväitega, et tegu ei ole põhiseadusega vastuolu küsimusega. Tegu ei ole üldse mitte juriidilise küsimusega. Muidugi, maailmas on alati võimalik kõiki sisulisi küsimusi juriidilisele tasemele viia ja esitada neid selliselt. Vahel on see ilmselt otstarbekas olnud, aga see ei ole iga asja puhul kõige parem meetod, kuidas seda lahendada. Kui meil põhiseadust kirjutati, siis selle kirjutamise ajal need küsimused, mida täna arutatakse, ilmselt ei olnud ühelgi kirjutajal mõttes. Tookord olid teised ülesanded. Nii et see võimalik vastuolu, mille üle me täna otsustame, ei ole mitte vastuolu põhiseaduse algtekstiga. See on tagantjärele juurde mõeldud või kommentaaridena juurde kirjutatud küsimus ja siin on väikene tehniline erinevus.
Sellel, missugused on meie seadused selle kohta, mis tingimustel Eesti riik lubab või ei luba välismaalasi oma pinnale, on väga pikk ja praktikast lähtunud ajalugu. See sai alguse juba enne Eesti iseseisvuse taastamist, kui õieti keegi ei lootnudki, et me pääseme Nõukogude impeeriumist. Siis kujunes n-ö rahvusliku enesekaitse üheks vahendiks kvoodi mõiste. Ega ta suurt kasu ei andnud, aga võimaldas väga palju rääkida. Praegusel ajal on see meie seadustes ilmselge anakronism ja selle võiks täiesti kaotada. Välismaalaste seaduse kirjutamisel ja kõikidel hilisematel muutmistel on olnud palju praktilisi põhjuseid, mida ma ei hakka siin üles lugema. Nende hulka täna kõne all olev küsimus ei kuulu. Kui siin üldse mingisugune probleem on, siis on see üks praktiline inimeste liikumise korraldamise probleem, mitte rohkemat ega vähemat. Kuidas see probleem on saanud tekkida? See on väga huvitav. On üks küsitav metodoloogiline põhimõte, mida on rakendatud hulgas Eesti seadustes. Muide, ka põhiseaduse puhul on küsimus, kas on õige kasutada ammendavat loendit, st panna kirja mingisugune hulk tingimusi, mille korral tuleb kuidagi ühtemoodi käituda, ja järeldada, et kõigil muudel tingimustel, mis ei kuulu loetletute hulka, tuleks teistmoodi käituda. Ka Põhiseaduse Assamblees vaieldi selle üle. Ma olen siiamaani veendunud, et võib-olla demokraatia kaitse seisukohalt on ammendavad loendid põhiseaduses olnud kasulikud, aga ammendavate loendite olemasolu tekitab alati vastuolusid. Elu on ikkagi keerulisem, kui on võimalik üheski loetelus ette näha. Varem või hiljem jõutakse ammendavate loetelude puhul olukorrani nagu meil praegu: üks välismaalaste seaduses olev loend ei sisalda neid juhtumeid, mida õiguskantsler täna meile selgitas.
Kuidas siis nüüd edasi minna? Kõigepealt peame aru saama, et ammendavate loetelude suur pahe on see, et kui nad ei ole illustratiivsed, kui nad on tõsiselt mõeldud praktiliseks rakendamiseks, siis tähendab see seda, et kõik juhtumid, mida lubavas loetelus ei ole, on järelikult keelatud. Ja keelamisest tuleb palju pahandust. Meie ei näe selles küsimuses, mille õiguskantsler on tõstatanud, sügavat sisulist üldist keelamise põhimõtet. Keelamine võib olla praktiline mingitel kolmandatel-neljandatel asjaoludel, põhimõttelist keeldu ei pruugi olla. Keelu murdmiseks ei ole vaja hakata õigussüsteemi kallutama mingisuguste väga kõrgelennuliste põhiõiguste teooriatega või millegi sellisega. Minu arvates on õige minna edasi sellisel kujul, et teha välismaalaste seadusesse vastav muudatus. Ma arvan, et see muudatus ei peaks üldse seisnema teksti või kas või ühegi sõna juurdekirjutamises. Tõenäoliselt piisaks ümbersõnastamisest või isegi kustutuskummi kasutamisest. Üks mittevajalik loetelu, millest tulenevad keelud, tuleks kustutada ja anda kompetentsetele riigiametnikele võimalus langetada mõistlikke otsuseid. Kui seda teed ei minda, kui täiendatakse seda loetelu veel ühe punktiga, siis aasta või paari pärast on meie ees järjekordne ülesanne veel üks punkt lisaks panna, sellepärast et elus on tekkinud veel üks inimeste liikumist ja eneseteostust takistav küsimus. Jne, jne. Me oleme teatud põhjustel läinud liiga kaugele legaalse detailreguleerimisega ja muutnud nõnda oma riigi praktilise toimimise mõnes osas naeruväärseks. Sellest me võiksime loobuda. Aga tulles ringiga tagasi alguse juurde: see ei ole põhiseadusega vastuolu küsimus. See on mõistliku praktilise riigielu korraldamise küsimus.

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Põhiseaduskomisjoni seisukoht on toetada õiguskantsleri ettepanekut ja me läheme õiguskantsleri ettepaneku hääletamise juurde. Kolleeg Andres Ammas, palun!

Palun Vabaerakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist kümme minutit vaheaega!

Vaheaeg kümme minutit.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud, läheme hääletuse juurde.
Panen hääletusele, kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 3. Ettepanek leidis toetust.
Head kolleegid, kuna Riigikogu toetas õiguskantsleri ettepanekut, teen vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 152 põhiseaduskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu välismaalaste seaduse § 118 kooskõlla viimiseks Eesti Vabariigi põhiseadusega.

Läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde. Riigikogu uurimiskomisjon võimalike korruptsiooniriskide tuvastamiseks aktsiaseltsis Tallinna Sadam on esitanud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine aktsiaseltsi Tallinna Sadam juhtkonnas toimunud võimaliku korruptsiooni ja tulevikus sellelaadsete juhtumite vältimiseks vajalike meetmete uurimiseks" muutmine" eelnõu, mis kannab numbrit 194. Alustame selle esimest lugemist. Ettekandja on selle uurimiskomisjoni esimees Artur Talvik. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Käesolevaga palun komisjoni nimel pikendust meie komisjoni töö lõpptähtajale. Pikenduse põhjendus on see, et meil on materjali rohkem, kui võis arvata. Me oleme päris kaua aega ja päris detailselt käsitlenud jäämurdja Botnica case'i ja see oli tulemuslik. Komisjon leidis seda tööd tehes alust kahtlustada kuritegu, saatis materjali prokuratuuri, prokuratuur lisas n-ö Botnica asja üldisesse uurimisse ja andis siis kapole edasi.
Meil on viimased kuud möödunud väga töörohkelt, meil on olnud kaks istungit nädalas. Igal istungil on kuulatud kahte küsitletavat ja üldiselt on töömaht muutunud väga suureks. Stenogrammide lehekülgede arv ulatub juba kõvasti üle 400 ja aruande kokkukirjutamine nõuab kõvasti aega. Praeguse seisuga on meil plaanis küsitleda veel umbes 12 inimest, ülejäänud aja kavatseme pühendada raporti kirjutamisele. Raporti kirjutamisest veel nii palju, et vähemalt kolm nädalat on meil vaja aega, et see raport omavahel kinnitada ning siis saata see ülevaatamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse ja Tallinna Sadamasse. Praeguse plaani järgi me küsime pikendust 16. juunini, aga meie tegelik soov on lõpetada töö mai viimastel päevadel. Palun teie toetust komisjoni töö pikendamiseks! Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Kuna pikendamise soov on tõesti olemas, siis võib-olla sa teeksid parlamendi ja avalikkuse huvides sellise vahekokkuvõtte, mis need olulisemad leiud või tähelepanekud on. Tõesti on tegemist viimase aja ühe suurima korruptsiooniafääriga. On huvi tuntud ka selle vastu, kuidas läheb nelja parvlaeva ehitamine Poolas ja Türgis ning kas on juba informatsiooni ka selle kohta, et kui nad õigeks ajaks ei valmi, siis kas see tähendab lisakulutusi maksumaksja jaoks. Milliseid tähelepanekuid sa praegu soovid esile tõsta? Avalikkus tegelikult ootab.

Nagu ma juba mainisin, oleme ennekõike prokuratuuri üle andnud n-ö Botnica case'i materjalid. Avalikkuse jaoks aga on ka tõesti õhus see suur küsimärk, miks kahe parvlaeva ehitus on 17,5 miljonit kallim kui teise kahe. Need küsimused kindlasti on. Aga praegu me oleme ennekõike keskendunud nõukogu ja omaniku rollile. Kindlasti me teeme raportis omad lõppjäreldused, aga paljud käsitletavad küsimused on sellised, mis ei ole meie poolt tõstatatud, vaid meie küsitletavate tõstatatud, näiteks selle kohta, kuidas nõukogud on mehitatud, ja muud sellised probleemid.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg, sa oled nüüd seda tööd tehes juba kogemusi saanud. Minu küsimus sulle ongi: mida sa arvad nende kogemuste põhjal, kas analoogse uurimiskomisjoni võiks luua ka Estonian Airi pankrotijuhtumi uurimiseks?

Ma arvan, et raporti raames tõstatame ka ühe küsimuse sarnaste uurimiskomisjonide tugevusest üldse. Vahepeal oli ka põhiseaduskomisjonis arutelu, kas need sanktsioonid, mida justkui komisjonil on lubatud rakendada, on pädevad ja kas neid saab üldse kasutada. Minu meelest olulisem küsimus on aga see, mis see Riigikogu uurimiskomisjon antud juhul on. Kui see on selgeks vaieldud, siis võiks tõstatada küsimuse, milliseid uurimiskomisjone üldse teha tasub.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Olles nendel ülekuulamistel osalenud, võin öelda, et see on olnud äärmiselt huvitav ja silmaringi avardav. Aga seleta palun suurele saalile, mis siis juhtuks, kui me ei pikendaks praegu uurimiskomisjoni tähtaega. Mis siis saaks? Miks seda reaalselt ikkagi vaja on?

Nagu ma juba mainisin, raporti kokkukirjutamine on väga suur töö. Praegu on nõunikud stenogrammi mahakirjutamisele kulutanud väga palju tunde ja selle põhjal raporti kirjutamine võtab omakorda väga kaua aega. See on põhiline põhjus. Lisaks on mõned olulised võtmeisikud veel ära kuulamata ja mitte mingil juhul me 1. maiks valmis ei jõuaks.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Uurimiskomisjon on tegelenud ehituslepingute ja hankelepingutega ning hinnad sealt välja võtnud. Aga kas on pööratud tähelepanu projekteerimislepingutele? Kas nende puhul on konkursid korraldatud ja kas on tehtud omanikujärelevalvet ja kes üldse on see omanik? Kas riik on teinud omanikujärelevalvet või on seda teinud mingisugune eraettevõtja, kelle käest riik on selle teenuse tellinud? Laev kui selline on hästi keeruline struktuur, kus näiteks keevitusvigu ja muid selliseid vigu ei tohi olla. Kes vastutab kvaliteedikontrolli eest? On olnud juhtumeid, et laev lastakse vette, aga vee peale püsima ta ei jää. Kas te olete ka nendele asjadele tähelepanu pööranud, ja kui ei ole, siis äkki tõstate mingil hetkel selle teema üles?

Ma pean toonitama, et paralleelselt käib kriminaaluurimine. Kui juhatuse etteotsa valiti ajutiselt Carri Ginter, siis tehti ka õigusaudit ja see käsitles põhjalikult nii rendilepinguid kui ka projekteerimislepinguid. See töö on paralleelselt käinud. Meie rõhk on pigem juhtimisel, täpsemalt juhtimisel juhatuse tasemest kõrgemal ehk siis uurime nõukogu otsuseid, omaniku otsuseid jms. Pean tunnistama, et detailidesse sissetungimine, nagu näitas ka Botnica juhtum, võtab meeletult aega ja nõuab teatud kompetentsi. See ei ole nii lihtne. Tallinn Sadam on suur ettevõte ja selle töö detailidesse süveneda on väga tappev ettevõtmine.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh! Minule ei meeldi korruptsioon, aga mulle ei meeldi ka ebaefektiivsus. Ja ma pean ausalt öelda mitmes küsimuses tunnistama, et sina seisad seal puldis täna sellepärast, et see komisjon on olnud suhteliselt ebaefektiivne. Ma jagan Peeter Ernitsa seisukohta, et töö on olnud väga silmaringi avardav ja on olnud põnev. Ma olen ise komisjoni liikmena ka teatud mõttes sellele ebaefektiivsusele kaasa aidanud. Aga samas, me mingil hetkel leppisime kokku, et kui on vaja, siis teeme ööistungeid, ja kui on vaja, siis teeme istungeid mitu korda nädalas. Nüüd ma saan aru, et peale seda, kui me saame siit pikendamise loa, me kavatseme jälle tempot tagasi tõmmata ja teha ainult ühe istungi nädalas. Mina tahan tegelikult selle vastu protesteerida ja küsida, mis saab siis, kui sa tuled jaanipäeva ajal jälle siia ja ütled, et me ei jõua valmis ja tahame pikendada. Mina siis küll enam selle poolt ei hääleta.

Eks ootame jaanipäeva ära. Mis efektiivsusse puutub, siis võiksin öelda, et sinu vaimukad jutud seal küsimuste vahel on tõesti kõvasti aega võtnud. Pean märkima, et stenogrammi kirjutajad on pidanud sellegi kõik üles kirjutama, ja nemad ütlevad, et see võtab ka väga palju aega. Nagu ma juba ütlesin, kui me teeksime neid istungeid kaks korda rohkem, siis rõhk langeks meie nõunikele või inimestele, kes stenogramme maha kirjutavad. See lihtsalt võtab füüsiliselt palju aega ja seetõttu on raporti enda kirjutamine ajapuudusesse takerdunud. Aga veel kord, ma toonitan, et me üritame mai lõpuks selle valmis teha, mis oleks kompromiss, nagu sa isegi välja pakkusid.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Hea kolleeg Artur! Ma küsin, kas tänaseks päevaks on uurimiskomisjon juba midagi sellist avastanud, mida oleks pidanud avastama õiguskaitseorganid. Kas on konkreetne avastus, millele tuginedes sa võid öelda, et Eesti riigile tekitati olulist kahju, aga see jäi kahe silma vahele? Kas olete midagi sellist avastanud ja kas sa oled arvamusel, et õiguskaitseorganeid peaks tugevdama, nad ei suuda kõike haarata?

Kõigepealt, me oleme jäämurdja Botnica loo avastanud. Prokuratuur võttis need materjalid vastu ja leidis, et tõesti on rikkumine toime pandud. Aga esimese asjana me võtsime läbi 17. kai ehituse. Sellest loost oli väga hästi näha, kuidas Riigikontroll tegeles ühe juhtumiga ja see, et neil tekkis mingisuguse kahtlus, et tegu võiks olla mingisuguse pettusega, võttis aega terve aasta. Nende korruptsiooniasjade uurimine ei ole lihtne. Korruptsioon, nagu meile on korduvalt rõhutatud, on väga tarkade inimeste kuriteovorm ja nende skeemide läbinärimiseks peab olema väga palju aega ja tahtmist.

Vilja Toomast, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Hari mind ja nimeta mulle Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse see paragrahv, mille alusel võib Riigikogu liige teisi inimesi üle kuulata. Mul on ka väga palju huvitavaid teemasid, millega saaks efektiivselt edasi liikuda. Igatahes kolleeg Peeter Ernits väidab, et te olete oma Riigikogu uurimiskomisjonis inimesi üle kuulanud.

Tõepoolest, ma tahtsin Peetrit parandada, aga unustasin. Me ikkagi kuulame ära, mitte ei kuula üle. See on tõesti meie töö.

Dmitri Dmitrijev, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud kolleeg! Seesama Botnica juhtum, millest on siin juba mitu korda räägitud. Kas tänaseks on selge, miks jäämurdja soetamise puhul, mis läks maksma 50 miljonit, ei korraldatud avalikku konkurssi?

Ei ole selge, aga me oleme selle juhtumi uurimisorganitele üle andnud. Ma loodan, et nemad vastavad sellele. Seal on palju segaseid küsimusi, mis saavad raportis kindlasti kajastatud.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma loodan, et see komisjon töötab tulemuslikult ja teatud küsimustes mõnes mõttes tõhusamalt kui õiguskaitseorganid. Aga meil on niisugune väike kahtlus või näide äsjasest minevikust, kui Rainer Vakra tegeles VEB Fondiga ja uuris kõike – nii tundus vähemalt  – põhjalikult, aga siis ta sattus koalitsiooni ja asi lõppes sellega, et osa tulemusi lihtsalt muudeti salajaseks, osa materjalist hävitati ja me ei saanud mitte midagi teada. Saad sa kinnitada, et sa püüad selliseid tõkkeid ületada ja me saame sellest asjast midagi teada?

Mida sa tahad, et ma kinnitaks? Kas seda, et mina või Vabaerakonna fraktsioon selle aja jooksul kindlasti koalitsiooni ei lähe? Meie eesmärk on algusest saadik olnud olla võimalikult avalik. See raport tuleb kindlasti avalik, me ei kavatse midagi saladuskatte alla panna. Isegi kui keegi seda üritab, siis me seisame selle eest, et raport oleks võimalikult avalik ja kättesaadav kõigile. Ma arvan, et see oleks ühiskonna seisukohast väga hea.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Komisjon moodustati Riigikogu otsusega ühe ülesandega ja väga konkreetse tähtajaga, mis ajaks komisjon pidi oma töö valmis saama. Sind valiti konsensusega selle komisjoni esimeheks. Kas sa oskad hinnata, mida sa valesti tegid? Milliseid komisjoni juhtimise vigu sa oled teinud, et komisjon ei saa oma tööga hakkama tähtajaks, mille Riigikogu andis?

Ma ei ole teinud juhtimisvigu. Lihtsalt materjali on oluliselt rohkem, kui võis ette arvata. Ja nagu ma oma ettekandes juba mainisin, me läksime Botnica loo puhul päris detailidesse ja see võttis kaua aega. Aga see detailidesse minek oli tulemuslik. Ma arvan, et see on üks põhjustest. Sa oled ise koosolekutel olnud. Kui sa näed mingisugust ebaefektiivsust, siis anna seda koosolekul teada. Jõudu!

Valdo Randpere, palun!

Mina olen ka nendel koosolekutel olnud, aga see selleks. Kõigepealt ma tahan ära õiendada selle, et ma ei ole väga vaimukas seal olnud või vähemalt ma ei ole väga pikalt väga vaimukas olnud. Me oleme ikkagi rääkinud asjast. Minu meelest oleks vastus Siim-Valmar Kiisleri küsimusele see, et me oleme kutsunud kohale liiga palju inimesi, kes tegelikult ei ole uurimiskomisjoni tööle midagi juurde andnud. Me oleme kohale kutsunud endisi nõukogu ja juhtkonna liikmeid, praegusi nõukogu, juhtkonna ja omanike esindajaid ja ka tulevasi juba, kuigi nad tegelikult ei ole selle korruptsioonijuhtumiga absoluutselt seotud. Ja minu küsimus sulle on: kas võiks olla mõeldav, et selles tulevases raportis, mis on loomulikult avalik ja väga põhjalik, on ka soovitus Riigikogule, kuidas tulevikus uurimiskomisjonide tööülesandeid üldse määratleda? Praegu me lähtume Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, kus on väga lühidalt ja üldsõnaliselt öeldud, mida selline erikomisjon võiks teha. Aga tegelikult meil võiks olla päris häid näpunäiteid tulevikuks.

Jaa, absoluutselt nõus. Ma põgusalt peatusin ka sellel, et üks osa raportist võiks olla ettepanekute tegemine tulevaste uurimiskomisjonide kohta – mis on nende ülesanne, kui suured on nende õigused, kuidas nad oma tööd peaksid tegema. Absoluutselt nõus!

Anneli Ott, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg! Ma küsin riigiettevõtte vastutuse tasandite kohta. Mis te arvate, kas nõukogu vastutab ettevõtte arengu ja tegevuse läbipaistvuse eest või vastutab selle eest haldusalaminister? Kui selgelt vastutuse tasandid paigas on? 

Üks on selgelt omaniku tasand, teine on selgelt nõukogu tasand ja kolmas on juhatuse tasand. Need on seaduses väga selgelt kirjas. Aga küsimus on võib-olla pigem rohkem kompetentsis ja langetatud otsuste sisus. Tasandid on suhteliselt hästi määratletud. Aga teile teadmiseks nii palju, et seni ei ole minu teada vastutamisega seoses karistatud mitte ühtegi nõukogu liiget. Ma ei räägi ainult riigi äriühingutest, vaid üldse kõikidest ettevõtetest, kus on nõukogud. See on nagu laiem küsimus ühiskonnale üldse.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja ettekandja! Ma ei ole kolleeg Valdo Randperega nõus, et me oleme niisama jobutanud ja fokuseerunud prügikalaga vestlemisele. Endise uuriva ajakirjanikuna ma väidan, et me oleme õigel teel olnud. Me oleme püüdnud asja sisu mõista. Korruptsiooni uurimisel peabki väga laialt minema ja siis fokuseerima, et lõpuks jõuda kesksete tegelasteni. Jah, me oleks võinud tõesti võib-olla veel tihedamalt kohtuda, aga mina arvan, et me oleme õigel teel olnud.

Aitäh!

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg Artur! Ütle mulle palun, kas uurimiskomisjon on peale laevaehituslepingute uurinud ka ehitusjärelevalve lepinguid. Need on mingil määral omavahel seotud ja see on ju vana ja tuntud skeem, kuidas raha nende lepingute vahel liigutatakse.

Väga otseselt neist juttu ei ole olnud, aga kui sa räägid parvlaevade ehitamise lepingutest, siis põgusalt oleme sellel teemal peatunud. Võimalik, et viimased vestlusele kutsutud räägivad sellest rohkem.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Sa kutsusid oma vastuses mind üles komisjoni istungil tähelepanu juhtima, kui komisjon töötab ebaefektiivselt. Ma tuletan sulle meelde, et ma olen seda komisjoni istungitel korduvalt teinud ja rõhutanud, et komisjon töötab ebaefektiivselt. Ega sa ei ole sellest lähtuvalt kaalunud, et võib-olla peaks keegi teine seda komisjoni juhtima? Sa ju täna seisad siin meie ees ja tunnistad, et ei ole suutnud komisjoni nii juhtida, et see oma töö tähtajaks tehtud saaks. Nüüd sa soovid, et me määraksime uue tähtaja. Kui me nüüd seda toetame, kuidas meil saab olla kindlustunne, et sa oled oma vigadest õppinud ja seekord suudad töö tähtajaks valmis saada?

Hea kolleeg! Ma oleks pidanud sulle soovitama kuulata mu eelmisi vastuseid, sealt oleks põhjused välja tulnud. Esiteks, ma ei ole nõus, et me oleme ebaefektiivsed olnud ja et komisjoni on ebaefektiivselt juhitud. Veel kord toonitan, me oleme mõnes küsimuses väga detailseks läinud. Ma saan aru, et need küsimused, mida uurides me oleme väga detailseks läinud, on võib-olla sind häirinud, aga ma ei nimetaks seda ebaefektiivseks tööks.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Küsimus on selline. Mina ja palju teised teie tööd mitte mingil juhul ebaefektiivseks ei pea. Kui te olete selle paketi kokku saanud ja materjalid prokuratuuri esitanud, siis kas te olete mõelnud ka sellise variandi peale, et paralleelselt esitada need mingisugusele Euroopa kontrollkomisjonile või korruptsiooni uurivale komisjonile? Järjest tulevad ilmsiks ülemaailmsed korruptsioonijuhtumid, mille puhul on tuhanded firmad omavahel seotud. Kas te olete selle peale mõelnud, et paralleelselt panna needsamad andmed sisse mingisse teise süsteemi, et kõike kontrollitaks ja tuleks välja tõde? Keegi ei saaks siis öelda, et tegu on ebaefektiivse tööga või subjektiivse arvamusega, et te ei toetu kindlatele arvudele, et ennast kindlustada ja saada endale tugevam jalgealune. Nii tõstaksite te laiemalt üles korruptsiooni ja raha väärkasutamise probleemi.

Sellisel juhul peaks olema mingi kindel tõend, et kogu ettevõtmine on rahvusvaheliseks laienenud. Ma ütlen veel kord, et Tallinna Sadam saab nüüd tõenäoliselt kõige enam eri tasanditel kontrollitavaks ettevõtteks üldse. Sinna tuleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi audiitorkontroll peale, Sorainen tegi õigusanalüüsi, Riigikontroll tegi oma auditi, meie uurimiskomisjon teeb oma raporti, kapo ja prokuratuur uurivad asja. Ma arvan, et otsest põhjust seda kõike kuhugi rahvusvahelisse uurimisse anda praegu ei ole.

Henn Põlluaas, palun!

Hea eesistuja! Lugupeetud sõnavõtja! Komisjoni liikmena ma ei saa nõustuda sellega, et komisjoni tööd püütakse tembeldada ebaefektiivseks. Tuleb ju rääkida kümnete ja kümnete inimestega sadamast, ministeeriumist, Veeteede Ametist. See kõik võtab aega. Küsimus ei ole ebaefektiivsuses, küsimus on lihtsalt töö mahus. Kui me räägime ebaefektiivsusest, siis ma võiksin esile tuua üsna kohatuid nalju, jutte, repliike ja teatud suunavaid küsimusi, mida me oleme mõne komisjoni liikme suust kuulnud. Aga ma tahan rõhutada, et meie eesmärk ei ole võimalikult kiiresti selle tööga hakkama saada ja protokoll kinni panna. Eesmärk on koostada põhjalik, aus ja korralik raport, võtku see aega ükskõik kui kaua. Ja kui me peame tähtaega pikendama, siis me teeme seda.

Palun küsimus!

Kas komisjoni esimees on minuga sama meelt?

Hea küsimus! Tõenäoliselt olen. Mu vastustest tuli ka ilmselt välja, et minu eesmärk on ka võimalikult hea raport – selline, mis annaks aluse suurteks muutusteks ühiskonnas, eriti riigi osaluspoliitikas. See on kindel eesmärk.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Sa just rõhutasid, kui paljud institutsioonid praegu järelevalvet teevad ja tulemusi analüüsivad. Kas sinu arvates on Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöö varem piisav olnud või oleks Rahandusministeerium saanud hangete üle tõhusamat järelevalvet teha?

Meile on selgunud nii palju, et varasemal ajal pole need kaks ministeeriumi omavahel mitte päris konfliktis olnud, aga vaielnud on nad mitmes küsimuses küll. Eks ministeeriumide koostöö teema on meil praegugi väga aktuaalne, ütleme niimoodi. See ei puuduta ainult Tallinna Sadamat, vaid koostööd laiemalt.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Jälgides seda küsimuste-vastuste vooru, jäi mulle kõrva, et IRL-i ja Reformierakonna esindajad on väga tõredad tähtaja pikendamise suhtes. Nende ülesandepüstitus paistab olevat selline, et keskendume kitsale teemale ja tõmbame otsad kiiresti kokku. Aga teie vastate, et materjali on nii palju, et on vaja kuus lisanädalat. Sellest tulenevalt tekkis mul küsimus: kas uurimiskomisjon teeb ainult ettepanekuid tulevikuks, et korruptsiooniilminguid võimalikult minimeerida, või on teie eesmärk ikkagi leida Tallinna Sadama juhtumi puhul poliitilised vastutajad?

Üks meie eesmärkidest on olnud poliitilise vastutuse, poliitikute rolli analüüsimine ning järelduseni jõudmine, missuguseid vigu on tehtud. Me ei saa teha tulevikuettepanekuid, kui me ei ole kriitilised vanade vigade suhtes. See peaks nagu paralleelselt käima: et näed, siin on meie arvates tehtud väga suur viga ja seda võiks teha hoopis niimoodi. Siin on tehtud viga, niimoodi võiks edasi minna. Ma arvan, et raport tuleb umbes selline.

Jaak Madison, palun!

Aitäh, hea Riigikogu asespiiker! Hea ettekandja! Siin oli jutuks töö efektiivsus ja kasutegur, lõppraporti kasulikkus ja mõjukus. Äkki te annate oma hinnangu? Teil on vaja paluda komisjoni lõppraporti tähtaega pikendada. Kui efektiivne näiteks kümnepallisüsteemis on teie arvates komisjoni töö olnud? Mis hinde te annate materjalile, mis te olete kokku saanud, ja tõenditele, mis tõendavad ulatuslikku korruptsiooni Tallinna Sadamas ja juhtunu võimalikku seotust ühe erakonnaga?

Ma seda küll kõva häälega siin praegu ütlema ei hakkaks. See, mida me kuulnud oleme, on minu arust ikkagi erakordselt hariv, ütleme niimoodi. Ma usun, et komisjoni liikmed tunnistavad seda, et konkreetsest riigi osaluspoliitikast on meil küll suhteliselt selge ülevaade ja ka vigadest, mis selle osaluspoliitika elluviimise juhtimisel on tehtud. Ma täna ise komisjonile hindeid panema ei hakkaks.

Aitäh! Austatud ettekandja, teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd palun ettekandeks kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Kalle Laaneti!

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas kõnealust otsuse eelnõu teisipäeval, 22. märtsil. Uurimiskomisjoni esimees Artur Talvik andis meile ülevaate sellest, mis oli vahepealse aja jooksul toimunud ja miks oli vaja meile esitada tähtaja pikendamise taotlus.
Küsimustest käis täna läbi jaanipäeva tähtaeg – kas jaanipäevaks jõutakse valmis või ei jõuta valmis. Tegelikult on otsuse eelnõu sisu palve pikendada uurimiskomisjoni töö tähtaega 16. juunini 2016. aastal, mitte jaanipäevani. Põhjendused olid laias laastus samad, mis kõlasid täna komisjoni esimehe ettekandes ja küsimuste vastustes.
Kas komisjoni istungil toimus midagi, mida täna ei ole veel kajastatud? Üks komisjoni liige tundis huvi, kas komisjoni ette kutsutud isikud tulevad kohale või on sellega probleeme olnud. Uurimiskomisjoni esimees vastas, et ühtegi probleemi ei olnud ja kõik kutsutud on kohale tulnud.
Komisjon tegi järgmised menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 5. aprilli istungi päevakorda (konsensuslik otsus), esimene lugemine lõpetada (konsensuslik otsus), määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. aprill 2016 kell 17.15 (konsensuslik otsus) ning määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet (samuti konsensuslik otsus). Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Jaanus Karilaid Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Head kolleegid! Loomulikult ma väga loodan, et Vabaerakond ei lähe peatselt koalitsiooni. Vastasel juhul on suur tõenäosus, et selle uurimiskomisjoni tulemusi me lõpuni ei uuri. Oleme seda varasemas poliitilises praktikas näinud. Tahan ka kaitsta Artur Talvikut, sest ta on teinud väga head tööd. Kui see uurimiskomisjon alustas, oli meil üks lähteülesanne, töö käigus on materjali juurde tulnud. Alguses me keskendusime väga selgetele korruptsiooniilmingutele, kuid oleme leidnud uusi asjaolusid. Siduda seda efektiivsuse küsimusega on suhteliselt naljakas. Kui seda teeb veel IRL-i endine regionaalminister Kiisler, siis ma küsiksin, kui palju tal oli ministristaaži, et viia ellu haldusreform ja tagada kohaliku omavalitsuse areng. Tulemus ei olnud isegi mitte null, vaid lausa miinus. Nii palju siis võrreldavaks taustaks.
Meie töös on välja tulnud mitmeid asjaolusid. Kui ma peaks uurimiskomisjoni tööd iseloomustama, siis tõesti, meil on olnud kaks poliitilist jõudu, kes on üritanud komisjoni tööd pidurdada. Nii Reformierakonna kui ka IRL-i esindaja on üritanud uurimiskomisjoni funktsiooni naeruvääristada. Ka Juhan Parts on seda avalikult välja öelnud. Aga siin pole ka midagi imestada, see kõik vastab poliitilisele mustrile, mis on pikka aega ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimist iseloomustanud. IRL on olnud osaline Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel ning Reformierakond on olnud osaline selle riigiettevõtte nõukogu juhtimisel. Nii et neil on kaasvastutus. Toimunu lõpuni läbivalgustamine ja kõigi poliitiliste seoste väljatoomine on loomulikult neile kahele erakonnale valus. Nad üritavad väita, et oli kaks paha ametnikku ning mitte mingeid poliitilisi siirdeid ja seoseid seal mängus ei ole olnud.
Kahtlemata me vaidleme ka sel põhjusel, et on kaks erinevat lähenemist. Üks grupp poliitikuid proovib rääkida sellest, et me peame ainult tuleviku jaoks tegema ettepanekuid, kuidas korruptsiooniilminguid ja -probleeme ära hoida. Paraku ei taha nad rääkida poliitilisest vastutusest. Eks näis.
Aega on juurde vaja. See nüüd küll ei ole mingi hoogtöö korras ülejala tehtav töö, et me peaksime siin sekundi täpsusega asju ajama. See ongi parlamentaarse otsustusõiguse koht: kui me näeme, et on tulnud lisamaterjale, on tekkinud lisaargumente, siis anname komisjonile aega juurde. Just selleks, et olla lugupidavam oma kodanike suhtes ning anda põhjalik ja terviklik ülevaade sellest, mis on toimunud. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soove ei ole. Lõpetame läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 194 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 194 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. aprilli kell 17.15. Oleme teise päevakorrapunkti läbi arutanud.

Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 178 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli Riigikogu liikme Jaak Madisoni! Head kolleegid, juhataja vaheaeg viis minutit!
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, jätkame Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 178 esimest lugemist. Algatajate nimel ettekandja on leitud ja juhataja vaheaeg on lõppenud. Jaak Madison.

Austatud Riigikogu esimees! Ma olen elus, kõik on korras. Head kolleegid! Täpsemalt eelnõust. Käesoleva aasta 28. jaanuaril algatasid Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed seaduseelnõu, mille kohaselt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses tehakse väikene parandus. Paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 5 väga lühidas ja konkreetses sõnastuses: "Riigikogu komisjoni istungid salvestatakse." Muudatuse eesmärk on loomulikult väga lihtne: tuua parlament rohkem rahvale lähemale, arendada Eesti demokraatiat ning näidata, et me ei ole kinnine kummitempel, kus komisjonidest ei jää ajalikku mitte midagi peale väga lakooniliste protokollide, kus on fikseeritud ainult hääletustulemused, kohal olnute nimed ja päevakorrapunktid. Viimastel aastatel on see praktika olnud ka ühiskonna elava debati teema. Samamoodi tegi meie fraktsioon mõni nädal tagasi muudatusettepanekud, mis koalitsioonisaadikud kahjuks maha hääletasid. Tuleme nendega uuele ringile: mis kehvasti, see uuesti.
Tahaks siin rõhutada endise Põhiseaduse Assamblee liikme Liia Hänni arvamust selles küsimuses. Ta on pidanud ülimalt tagurlikuks põhimõtet, et mitte midagi ei jää järele – istungite salvestised hävitatakse või veelgi hullem, istungeid üldse ei salvestatagi. Me oleme eelnõu seletuskirjas välja toonud eelnõu eesmärgi. Üks argument muudatuse poolt on kindlasti ka võimalike vaidluste ärahoidmine või väga kiire lahendamine. Oleme näiteks toonud hiljuti õiguskomisjonis tekkinud pretsedendi: kahe osapoole väited erinesid diametraalselt ning pärast oli väga raske tõestada, kes mida ikkagi komisjonis rääkis ja millised otsused langetati. Kui oleks istung salvestatud, polnuks probleem see salvestis üle kuulata. Igasugune edasine vaidlus meedias ja ka mõttetu ajakulu Riigikogus oleks ära jäänud. Teine argument on see, et salvestistega me anname tulevastele põlvkondadele ja praegustele ajaloolastele võimaluse uurida Riigikogu komisjonis langetatud otsuseid, arutelude käiku, kogu välja käidud argumentatsiooni. Praegu seda kahjuks teha ei saa.
Tahaks kohe ka kommenteerida üht vastuväidet, mis tuli komisjonist: ka Riigikogu täiskogu istungite salvestisi ei saa kuulata. Aga täiskogu istungitest tehakse täielik stenogramm. Loomulikult oleks üks variant, et koalitsioonisaadikud teevad muudatusettepaneku koostada komisjonide istungitest ka stenogramm. See oleks samalaadse väärtusega kui salvestis.
Kuid meie oleme vähemalt otsa lahti teinud ning andnud kõigile võimaluse sellega kaasa tulla. See kindlasti näitaks natukenegi paremas valguses ka praegust valitsust, kui ta seda eelnõu toetaks. Praegu on valitsust puudutav avalik arvamus, mida ma ise tunnetan väga tugevalt kogu Eestis kohapeal käies, ülimalt negatiivne, rääkimata Riigikogu üldisest mainest. See oleks üks väikene, aga väga efektiivne samm tuua Riigikogu rohkem näoga rahva poole.
Kui me räägime kaasnevatest kulutustest, siis pea pooltes komisjonides on salvestustehnika juba praegu olemas. Samuti oleme saanud suhelda riigiarhiiviga, kes on avaldanud täielikku valmidust säilitada neid salvestisi. See ei ole neile mingisugune probleem. Kui me räägime aga sensitiivsest infost või riigisaladustest, mis komisjonidest läbi käivad, siis on võimalik eraldi määrata, millised salvestised on avalikud ja millistele on piiratud ligipääs. Selle määratlemine eelnõus ei oleks mitte mingisugune probleem. Aitäh!

Küsimused ettekandjale. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Põhiseaduskomisjonis olen ma pidevalt seda juttu ajanud, et loomulikult tuleb salvestada ja salvestised säilitada, aga see on nagu peaga vastu seina jooksmine. Ma küsin sinult, mis sa arvad, miks koalitsioonisaadikud ei taha seda lubada?

Aitäh küsimuse eest, hea kolleeg! Ma arvan, et küllap me mõtleme samamoodi, mis see vastus võib olla. Kui komisjonis käib väga terav arutelu teemade üle, mis võivad olla otseses vastuolus kas või põhiseadusega, kui me räägime piirilepingu sõlmimisest, kui me räägime väga palju poleemikat tekitanud kooseluseadusest, mis on lõhestanud ühiskonda täiesti otstarbetult, siis kindlasti on väga suur huvi takistada arutatu avalikuks saamist. Selliste otsuste langetamise protsessi käigus võib keegi olla avaldanud arvamust või otsesõnu üritanud midagi läbi suruda, ise teades, et ta rikub sellega kas põhiseadust või läheb vastuollu avaliku arvamuse või omaenda valijate huvidega. Parem mitte tekitada tõestusmaterjali, mis võiks näidata teatud inimeste tegevust väga halvas valguses.

Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Et saada ettekujutust, kuidas selle iseenesest õige eelnõuga oleks mõistlik edasi minna, ma küsin sedaviisi: kas te möönate, et Riigikogu komisjonid on erinevad? Osa neist on oma tegevuses riigisaladusega kaetud ja nende istungeid reeglina ei ole salvestatud. Aga isegi kui neid salvestada, tuleb sellesse suhtuda hoopis teistmoodi kui tavakomisjonides toimuvasse. Kas te olete valmis selleks, et vajaduse korral eelnõus sellekohased täpsustused teha?

Hea küsija, kindlasti oleme selleks valmis. Nagu üks erakond armastab öelda, teatud valdkonnad Eestis vajavad peenhäälestust. Kindlasti on pärast esimest lugemist esitatavad täpsustavad muudatusettepanekud oodatud ja tervitatud. Ning kahtlemata Riigikogu komisjonid on erinäolised. Töövaldkonnad on erinevad ja teatud komisjonidest käib läbi informatsioon, mida riigi huvid ei võimalda avalikkusele kättesaadavaks teha. Sellest tulenevalt on kindlasti tervitatav, kui Vabaerakonna fraktsioon esitab muudatusettepaneku, kus on kirjas, kuidas peaks nende arvates määratlema, millised salvestised on piiratud ligipääsuga. Näiteks võib muidugi tuua riigisaladuseks kuulutamise.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Tegemist on kindlasti väikese, aga siiski olulise sammuga. Aga järsku peaks selle eelnõu algatust vaatama nagu laiemas mastaabis. Kaua aega on räägitud sellest, et parlamentaarne debatt on piiratud. Me saame väga vähe küsida ministrite käest – aeg on piiratud, oleme väga kitsastes raamides. Tänapäeva demokraatiates on aga väga levinud, et parlamendi ette saab kutsuda meediaväljaannete omanikke. Briti alamkojas kuulatakse meedia esindajaid neli kuni viis tundi, esitades neile mitmesuguseid küsimusi, sest nad mõjutavad suurt osa ühiskonnast, kujundades otsuseid ja inimeste arvamust. Lisaks me võiksime ka ministreid rohkem saada küsitleda ja survestada. Kas te olete valmis ka neid muudatusettepanekuid siia lisama? Mis te arvate sellest?

Hea küsija! Kindlasti on teemad, mida te nimetasite, väga kaalukad nii parlamentaarses demokraatias kui ka õigusriigis üldse. Ma usun, et meie eelnõu, mis täiendab ühte Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahvi väga kindla eesmärgiga, likvideerib vähemalt ühe puudujäägi. Kui minna teiste probleemide juurde, mis puudutavad näiteks ministritele ja teistele kõnelejatele esitatavate küsimuste arvu ning teatud valdkonna inimeste siia kutsumist, siis seda reguleerivad juba teised selle seaduse paragrahvid ja neid tuleks muuta kas muudatusettepanekute või uute seaduseelnõude abil. Kuid see suund on kahtlemata õige ja ma loodan, et see leiaks siin saalis laiapinnalist toetust, kindlasti ka meie fraktsioonilt.

Märt Sults, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea ettekandja! Küsimus on selline. Igatepidi tore ettevõtmine, mitte midagi negatiivset. Mis staatuse need salvestised ja need stenogrammid saaksid? Kas meie sõltumatu meedia, kes ei sõltu üldse mitte millestki, ei vastuta üldse mitte millegi eest, saab võtta need salvestised ja sealse info tsitaatidena üles panna? Samas, kas need salvestised välistavad võimaluse kontekstist mõtteid ja lauseid välja tirida, kuna nende abil on võimalik meediaettevõtete versioonid ümber lükata? Need on ju juriidiliselt korrektsed ja sa saad ennast nende abil kaitsta meedia valede eest näiteks. Kas nende statuut saaks olema selline?

Hea küsija! Seaduseelnõu seletuskirjas ei ole seda täpselt reguleeritud, kuna see ei ole olnud algatajate konkreetne eesmärk. Meie eesmärk on olnud just nimelt parlamentaarse demokraatia arendamine ja väga suurte vaidluste ärahoidmine. Kuid kahtlemata, selle muudatusega kaasneks ka muud positiivset, näiteks just nimelt võimalus lükata ümber valeväiteid, mida mõned meediagrupid teatud Riigikogu liikmete või ministrite vastu armastavad kasutada. Ma usun, et see võiks endast teatud lisandväärtust kahtlemata kujutada.

Krista Aru, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! Seletuskirjas ja ka sinu jutus oli põhiliselt rõhk salvestamisel. Aga samas ma kuulsin ka, et te olete juba muudatust ette valmistades võtnud kontakti Rahvusarhiiviga. Kui põhjalikult olete mõelnud salvestiste arhiveerimisele ja arhiivikõlblikkusele?

Hea küsija! Tõsi, meie fraktsiooni esindajad on olnud kontaktis Rahvusarhiiviga, kes on väljendanud valmisolekut salvestiste hoidmiseks. See, kui kaua salvestis peaks olema säilitatud – 20 aastat, 30 aastat või 50 aastat –, ja säilitamistingimused on omaette diskussiooni teema. Tuleb nendega läbi rääkida, milline kord oleks neile vastuvõetav. See peaks leidma kajastust muudatusettepanekutes. Üldiselt ma arvan, et me oleme selle eelnõuga otsa lahti teinud ja algatanud diskussiooni. Kindlasti on igasugused konstruktiivsed muudatusettepanekud ainult teretulnud.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Mind ajendas küsima kolleeg Peeter Ernitsa küsimus ja teie vastus sellele, justkui oleks koalitsioonisaadikutel midagi erilist varjata – oma põhiseadusvastast käitumist jne. Minu arvates on see koomiline seisukoht. Te olete nüüd aasta otsa siin parlamendis olnud, aga Eesti parlament on töötanud märksa pikemat aega. Koalitsioonid on tulnud ja läinud, opositsioonid samamoodi. Sellest nüüd küll ei sõltu salvestiste olemasolu või mitteolemasolu või nende vajalikkus. Samuti ei ole kindlasti probleemiks mingisuguse põhiseadusvastase tegevuse varjamine – salvestatud on kõike. Eks te ise olete ju ka avalikel kõnekoosolekutel esinenud põhiseaduse seisukohast üsna küsitavate, lausa vastaliste seisukohtadega ja keegi ei ole teile mitte midagi teinud. Kust te üldse võtate sellised arvamused?

Auväärt küsija! Mis puutub teie isiklikku subjektiivsesse arvamusse kellegi sõnavõttudest, mis lähevad teie hinnangul vastuollu Eesti Vabariigi põhiseadusega, siis teil on selliseks arvamuseks igati õigus. Kui te näete kuskil mingisugust seadusrikkumist või ohtu Eesti Vabariigi õiguskorrale, siis on teil võimalik pöörduda õiguskaitseorganite poole. Mis puutub aga kahtlusse, et teatud erakonnad või teatud erakondade esindajad võivad mittesalvestamist soovida eesmärgiga varjata oma tegevust, mis võib riivata Eesti Vabariigi põhiseadust, siis ma märgin seda, et kindlasti miski, mis on salastatud, mida ei anna kontrollida, tekitab alati kahtlustusi, vahel ka alusetuid. Seda on kõige lihtsam vältida just nimelt sellega, et tagantjärele on võimalik kontrollida, mida räägiti, kus räägiti, miks räägiti, milline oli otsustusprotsess ja mis otsused lõpuks langetati. Sellega langeks igasugune kahtlustuste õhku paiskamine automaatselt ära. Ma usun, et sellest võidaksid kõik, nii opositsioonierakonnad kui ka koalitsioonierakonnad. Loodetavasti see on ammendav vastus teile.

Igor Gräzin, palun!

Aitäh! Ma jätkan sealt, kus Märt Sults pooleli jäi. Vaat EKRE puhul on üks erinüanss. Teie peaksite teadma paremini kui keegi teine, et salvestiste valikuline lekitamine, mida praegu soositakse, lõhkus teie enda esimehe poliitilise karjääri elu lõpuni. Villu Reiljan langes just nimelt selle ohvriks ja ma arvan, et seda ohtu peaks EKRE eriti valusalt tunnetama. Rahvusraamatukogu nõukogu esimehena ma aga ütlen, et me hoiame ka selliseid teoseid nagu koraan, "Mein Kampf", "Siioni tarkade protokollid" jms, aga selle juures on üks lisatingimus: mitte ühtegi nendest autoritest ei saa tõmmata Eesti Ekspressi ega pealt kuulata selleks, et kasutada arhiivimaterjale poliitiliseks šantaažiks. Ma olen arhiivide säilitamise poolt praegu ja ka tulevikus, aga kui sa ütled, et nojah, las nad võtavad siit ühe tsitaadi ja sealt teise tsitaadi ja jäägu see nende südametunnistusele, siis mina kui mäluasutustega 30 aastat seotud olnud inimene ei ole sellega nõus. Mis sina arvad?

Austatud küsija! Ma alustan teie küsimuses kõlanud väitest, et meie erakonna esimees tõmmati liistule mingisuguste avaldustega. Te nimetasite ka Villu Reiljani nime, aga ma tuletan meelde, et ta ei ole mitte kunagi olnud meie erakonna esimees. Meie erakond loodi 2012. aasta aprillis Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nime all ja meie erakonna esimene esimees oli hoopis teine isik. Peale teda tuli Mart Helme. Olgu see ära klaaritud.
Nüüd teine asi: kas me peaksime midagi kartma? Ei pea! Ma arvan, meil ei ole põhjust mitte midagi karta, kuna me oleme alati üritanud parlamendi töö olemust ka avalikkusele laiemalt presenteerida, tuua esile diskussioonid, arutelud, mis kas saalis või komisjonides toimuvad, avardada Eesti parlamentaarset demokraatiat ja tuua seda rohkem rahvale lähemale, lõhkuda kummitempli mainet.
Mis puutub tsitaatide väljavõtmisse ja meedias esitlemisse, siis kahtlemata kõik sõltub sellest, millised salvestised on avalikkusele ligipääsetavad, ka meediakontsernidele, ja millised on piiratud ligipääsuga. See on omaette diskussiooni teema. Nagu ma eelmistele küsimustele vastates olen öelnud, seda kõike kindlasti annab reguleerida, ja ootame ka teilt, härra Gräzin, muudatusettepanekuid eelnõu kohta, et täpselt määrata, kui kaua salvestisi peab hoidma, millised salvestised on avalikud, millele saab meedia ligi pääseda või on need kõik piiratud ligipääsuga ja tuleb taotleda Rahvusarhiivi eriluba, et saada teatud komisjonide töö salvestisi. Aga vähemalt algatus on tehtud ja diskussiooni algus on juba väga positiivne märk. Ootame peale esimest lugemist väga suure huviga muudatusettepanekuid eelnõu kohta.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, anna andeks, aga see jutt, mida sa siin räägid, on täielik demagoogia. Ma olen olnud sotsiaalkomisjoni esimees ja me oleme alati asju otsustanud konsensusega. Ma mäletan, et sotsiaalkomisjonis oli see Keskerakonna esindaja, kes soovis komisjoni istungeid salvestada, ja me salvestasime kõik istungid. Nüüd ma olen õiguskomisjonis ja alguses mitte keegi ei soovinud istungeid salvestada. Mina olin see, kes ütles, et tänasest päevast me salvestame istungeid teatud aja. Sina aga räägid siin, et teie erakonna esindajad kõik soovivad salvestada, ja tuled sellise eelnõuga välja. Võiksid enne küsida oma erakonna liikmete käest, kas nad on soovinud salvestada istungeid või mitte. Su jutt ei pea mitte mingil moel paika.

Auväärt küsija! Kindlasti väärib tunnustamist, et olete hakanud oma komisjoni istungeid salvestama. Me kiidame teid selle eest. Mis puutub demagoogiasse, siis kindlasti ei ole Sotsiaaldemokraatlik Erakond päris õige erakond väitma, et meie demagoogitseme. Teatud muud eelnõud on läbi surutud väga tugeva demagoogia abil. Ma arvan, et see ei ole päris kohane süüdistus. Mis puutub salvestamise eelnõusse, siis kui ma vaatan algatajate nimekirja, kelleks on kõik seitse Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liiget, siis siit saab järeldada, et me kõik toetame kohustuslikku salvestamist komisjonides. Seda, mis on toimunud õiguskomisjonis liikmete omavahelises suhtluses, seda ma kahjuks ei oska kommenteerida, kuna ma ei ole õiguskomisjoni liige. See on pigem teie omavahelise arutelu küsimus.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austet ettekandja! Oma eelnõuga te muudate kohustuslikuks komisjoni istungite salvestamise ja jätate komisjonide enda otsustada, kas selle all peetakse silmas videosalvestist või helisalvestist. Kas pole ohtu, et vaidluste ärahoidmise asemel me lihtsalt loome ainese järgmisteks vaidlusteks ehk siis videosalvestis versus helisalvestis? Teatavasti video salvestamine on hulga informatiivsem.

Hea küsija! Kahtlemata nii on, sest videosalvestis näitab ka inimeste emotsioone, kogu tegevust komisjonis, mida helisalvestis kahjuks ei kajasta. Nii võidakse eelistada videosalvestamist, kui komisjonis tekib diskussioon, mil moel istungeid salvestada. Eelnõu seletuskirjas on tõesti jäetud valikuvõimalus. Kuid nagu ma enne ütlesin, kindlasti see eelnõu ei pea seaduseks saama algsel kujul. Siia saab ja võib-olla tulebki teha parandusi ja täpsustusi. Kindlasti oleks aga suur samm edasi Eesti demokraatia arendamisel ja Riigikogu maine parandamisel, kui kas või ainult helisalvestisi tehtaks. Jätaks selle vaidlusmomendi võib-olla välja, kuigi see väärib kindlasti arutamist. Ma tänan, et sellele on tähelepanu pööratud! Loodan siit edasi minna.

Igor Gräzin, palun!

Ma ei saa sellega nõustuda, et arhiiv ja raamatukogu on maineprojektid. Need on mäluasutused. Kui mälu puudu jääb, siis tulebki välja, et Arnold Rüütel eksib. Nimelt, tema ja sinu mälestused erakonna ajaloost ei lange nagu omavahel kokku. Aga jumal sellega – läks meelest ära, siis läks meelest ära. Sa puudutasid ühte tõesti olulist teemat: millised on piiratud ligipääsuga dokumendid ja millised mitte. Võin öelda, et rahvusraamatukogu nõukogu on seda arutanud, arhiivid on arutanud. Tassige kartulikottidega sinna kõik, mis teil on, kaasa arvatud märkmepaberid – see kõik on arhiiv ja see kõik on rahvuslik mälu, me võtame kõik vastu. Ärge nõudke, et me suudame selle ära kataloogida lähema 30 aasta jooksul, aga me võtame vastu kõik, sest see on meie kollektiivne mälu ja sellisena tuleb teda hoida. Me võtame vastu, aga ühe klausliga: me otsustame, et 10, 20, 30, 50 või 100 aastaks läheb see raudkappi ja Eesti Ekspressi ajakirjanik sinna ligi ei saa. Kas see põhimõte sulle sobib?

Hea küsija! Alustan jälle teie küsimuse algusest. Mis puutub mälusse, siis noore inimesena pean ma oma mälu üpriski heaks. Ma tuletan meelde ajalugu. Aastal 2012 liitusid Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Rahvuslik Liikumine ning tekkis uus erakond uue põhikirja, programmi ja uue registrikoodiga äriregistris: tekkis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond. Minnes teie küsimuse sisu juurde, olen ma nõus, et loomulikult hõlmab meie rahvuslik mälu ka märkmepabereid, ajalehti ja ajakirju ja kõike muud, mida võib seostada meie rahva eluga. Aga siin tuleks siiski lähtuda eri tähtsusega kategooriatest. Osa materjale ei mõjuta Eesti riigi ja rahva tulevikku ja võimuorganite otsustusprotsesse, teine osa aga on tunduvalt kaalukamad ja mõjusamad. Kõik see, mis toimub Riigikogus ehk seadusandliku võimu organis ja otseses rahvaesinduses, on minu jaoks isiklikult, kui te küsite minu arvamust, väga suure tähtsusega ning selle salvestamine ja arhiveerimine väärib vahest isegi rohkem tähelepanu kui muude rahvusliku mälu komponentide arhiveerimine. Aitäh!

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma olen aru saanud, et teie erakonnale on õigusliku järjepidevuse küsimused olnud üsna tähtsad. Praegu tundub, et oma erakonna ajaloo ja selle õigusliku järjepidevusega te olete natuke hämamise teed läinud ja eelistate teatud osad ära unustada. Minu ees on äriregistri teabesüsteem ja ma vaatan, et näiteks teie fraktsioonikaaslase Arno Silla erakondlik kuuluvus on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, liikmeks astumise aeg 3. august 1994. Samal kuupäeval on ka teie auesimees Arnold Rüütel selle erakonnaga liitunud. Võib-olla te ütleksite lihtsalt stenogrammi huvides väga selgelt välja, kas teie erakond on Eestimaa Rahvaliidu õigusjärglane või on tegemist täiesti uue erakonnaga.

Loomulikult on tegemist õigusjärglasega, kuna kõik Rahvaliidu liikmed kandusid üle Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirja. Kuid mida ma rõhutan? Tekkis uus erakond, eelmisest laiem ja uue programmi, uue põhikirja ja täiesti uue suunaga. Me pole kunagi seda varjanud, et enne meid oli Rahvaliit, kuid tekkis uue programmi ja uue nimega erakond, mille tekke ajendiks oli ka Eesti rahvuslik liikumine. Ma ei näe siin mitte mingisugust hämamist tegelikult. Ning kuidas see küsimus haakub kõnealuse eelnõuga? Tekib küsimus, kes tegeleb hämamisega ja kes tegeleb konservatiivse aruteluga, mis arendaks Eesti parlamentaarset demokraatiat.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja, palun valgusta meid, kui paljudes Riigikogu komisjonides praegu istungeid salvestatakse!

Kuulun ise praegu kahte komisjoni, põhiseaduskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni, aga ülejäänud üheksa komisjoni töökorraldusest mul paraku ülevaadet pole. Kuid seda annab täpsustada ja ma vastan sellele hiljem eraviisiliselt.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tahan öelda märkuse mitte niivõrd küsimuste esitajate kohta sotsiaaldemokraatide fraktsioonist, kuivõrd kiusajate kohta sotsiaaldemokraatide fraktsioonist. Ma vaatan, missuguse magusa irvega nad esitavad oma kiuslikke küsimusi, olles ise samal ajal Edgar Savisaare kreatuurid ja teistesse erakondadesse ülejooksjad. Piinlik võiks olla! Aga teemakohane küsimus on see: kas salvestiste tegemisele võiks olla mingi alternatiiv, näiteks konkreetse ja ühtlase protokollimissüsteemi sisseseadmine kõikides komisjonides?

Auväärt küsija! Alustan jällegi küsimuse algusest. Mis puutub sotsiaaldemokraatidesse, siis minu mäletamist mööda aastatel 2009 ja 2010 jooksid väga paljud endised rahvaliitlased üle just nimelt sotsiaaldemokraatide ridadesse ja siiamaani on selles fraktsioonis mitu endist rahvaliitlast. Seega, kui me otsime Rahvaliitu, siis vaatame sotsiaaldemokraate! Mis puutub kiusamisse, siis kui inimesed tunnevad mingil määral frustratsiooni või ebatervet vajadust kuskil mitte just kõige sõbralikumalt naeratada, siis see on nende isiklik probleem ja mind see eriti ei häiri. Kuid lähen tagasi komisjonide istungite salvestamise juurde. Kindlasti oleks tunduvalt edasiviivam olukord juba see, kui protokollides oleks sõna-sõnalt kirja pandud, kes mida rääkis, milline oli otsustusprotsess. Võib-olla paralleelina saabki tuua Riigikogu täiskogu istungi stenogrammi, kust me saame täpselt lugeda, milline oli kogu päevakorra läbivõtmise käik. See jääb ajaloolise mäluna meie rahvale alles.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selge on, et komisjonide töö salvestised võtavad kohutavalt vähe ruumi. Piisab mõnest kõvakettast ja nii edasi. Siit minu küsimus. Kas sa oled minuga nõus, et praeguste koalitsioonierakondade liikmed seisavad sellele ettepanekule vastu vaid ühel põhjusel: nad ei taha jätta tulevastele põlvedele, tulevasteks aastakümneteks jälgi komisjonide üsna kahtlastest otsustest ja tegudest, mida võib iseloomustada ühe sõnaga, milleks on "antieestlus"?

Auväärt küsija, kindlasti on see nii. Ma ei kahtlegi, et siin saalis istujate seas on õige mitu antieestlast, kes teenivad kedagi muud kui Eesti rahvast. Mis aga on nende ajend eelnõule vastuseismiseks? Seda võib põhjendada mitmeti. Ühe põhjuse ma eelnõu arutelu alguses küsimustele vastates nimetasin. Vahest teatud isikute väljaütlemised ja läbisurumiskatsed komisjonides ei kannata eriti valgust. Eriti tahetakse neid avalikkuse eest salajas hoida. Teine põhjus võib olla see, et kui eelnõu algatab opositsioonierakond, siis olgu see eelnõu ükskõik kui ülla või hea eesmärgiga, me ei näe kuigi tihti, et see jõuab lõpphääletuseni ja leiab täiskogu heakskiidu.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Kõigepealt suur tänu kindla hoiaku ja avatud meele eest, et olete ka nõus parlamentaarset debatti laiendama, kutsudes siia vajadusel ka meediaväljaannete omanikke ja võttes ministreid rohkem pihtide vahele. Ma tahan öelda, et ärge seda sotsiaaldemokraatide irvitamist või poliitilist kiusamist väga südamesse võtke. Nii mõnigi neist on kolm-neli korda erakonda vahetanud, nad otsivad veel siiamaani oma maailmavaadet ja nad on Reformierakonna suure surve all. Võtke rahulikult!

Auväärt küsija, ma tänan teid toetuse ja kiituse eest! Ma arvan, et Eesti kui 21. sajandi arenenud infotehnoloogiaga riik peaks olema teenäitaja kogu Euroopas, tuues parlamenditöö ja demokraatia rahvale veelgi lähemale kas või sellise väga väikese seadusmuudatusega. Mis puutub sotsiaaldemokraatidesse, siis, jumala pärast, kui inimene, kes peaks olema väga salliv, tolerantne ja avatud, seda meie vastu ei ole, siis meid see väga ei häiri, vaid pigem paneb muigama.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Ma tahan alustada sealt, kus hea ettekandja lõpetas: et paneb muigama. Mind paneb muigama see, kui tundlikud on Konservatiivse Rahvaerakonna liikmed kõikvõimalike kriitiliste küsimuste suhtes, kui tegu on nende ideede või eelnõudega. Tegelikult ma julgen oma parlamendipraktikale toetudes öelda, et nii kiuslikku seltskonda, kui teie siin saalis olete, ei ole enne nähtud. Teil on igasuguseid eetilisi piire ületavaid seisukohti. Täna näiteks viitas üks teist kohatult meie kolleegi särgi ja lipsu värvile ning teie erakonna esimees oli sunnitud tulema ja meie fraktsiooni esimehe ees oma fraktsioonikaaslase sõnavõtu eest vabandust paluma. Niisuguseid asju tegelikult siin saalis väga palju ei juhtu. Ja muigama just nimelt panebki see, et samas olete ise nii tundlikud ja ka samavõrra kiuslikud. See on see probleem.

Auväärt küsija, mulle jäi arusaamatuks, mis oli teie sõnade mõte ja kuidas see haakub praeguse seaduseelnõuga. Kui teil on isiklikke probleeme meie erakonna ja meie fraktsiooni liikmete või meie maailmavaatega, siis teil on selleks õigus, aga te ei pea seda teemat aega raisates siia arutellu lülitama. Te olete kunagi olnud rahvaliitlane ja keskerakondlane ning teate kindlasti väga hästi ka mõningaid meie erakonna liikmeid. Võib-olla teile on jäänud mulje, et kellegi maailmavaade ei kattu teie omaga, ja nii kindlasti ka on. Kui me vaatame parteide ideoloogiat, siis kahjuks või minu jaoks pigem õnneks me oleme nagu öö ja päike. Samas ma arvan, et erinevus rikastab. Erinevus rikastab ka parteilist demokraatiat ja meie oleme selle üle väga õnnelikud, et me saame olla koos teiega ühes saalis ja kuuluda nii erinäolisse rahvaesinduse kogusse.

Heimar Lengil on küsimus. Palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Kas sa oled minuga nõus, et just opositsioonierakondade vastaste hulka kuuluvad endised keskerakondlased ja rahvaliitlased on eriti hellad teie kõnede suhtes? Üks eelkõneleja rääkis siin minevikust ja tõi näiteid. Minu arvates on asi selles, et teie erakond on esimene, kes on tulnud siia saali väga selgete ja värvikate sõnavõttudega, millega paljud koalitsioonierakondade liikmed võistelda ei suuda. Selles on kogu küsimus ja sellest see nende hellus ja punastamine.

Aitäh, auväärt küsija! Loomulikult, eks ikka on inimesi, ja eriti ühes teatud erakonnas, keda häirib just nimelt julge ja otsekohene väljaütlemine, kui puudub igasugune hämamine, valimislubaduste murdmine ja selliste seaduste vägisi läbisurumine, milleks pole mitte mingisugust alust nende valimisplatvormist lähtudes. Eks ikka sellised inimesed muutuvad eriti hellaks. Hellus iseenesest aga ei ole ju halb asi. Ma usun optimistina, et inimesed siiski õpivad oma vigadest ja suunavad oma helluse kasulikku suunda, nii et see teenib Eesti rahva huve.

Mihkel Raud, palun!

Suur tänu! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et selle eelnõu eesmärk, mida sa siin ka tutvustasid, on muu hulgas võimaldada ajakirjandusel ja ajaloolastel tuvastada põhiseadus- ja üldse seadusvastast juttu, mida komisjonides räägitakse. Kui lähtuda sinu enda parlamentaarsest kogemusest, siis kui palju sa oled komisjonides seadusvastast juttu kuulnud? Kui sa oled kuulnud, siis kas sa oled pöördunud ka õiguskaitseorganite poole, nagu sa soovitasid ühele küsimusele vastates rahvaesindajal teha?

Meie parlamentaarne kogemus on täpselt ühepikkune, auväärt küsija. Kui me räägime salvestiste kasutamisest, siis selle debati jooksul on selgesti välja tulnud, et üks variant on salvestised, mis võivad olla ajaloolastele kättesaadavad, kuid seda ei ole teps mitte kõik salvestised. Ajaloolased  ei ole info kasutamise seisukohast võrreldavad ajakirjanikega. Need on kaks eraldi töövaldkonda ja ajaloolased kasutavad seda materjali ehk alles 30 aasta pärast. Seega meie lapselapsed näevad seda. Kuid kahtlemata, kui salvestised lahendavad teatud küsitavusi, siis see ainult arendab meie demokraatiat. Need kõik on ühe suure pusle väikesed tükid, mis tagavad kokkuvõttes meie riigi arengu.
Mis puudutab põhiseadusvastast käsitlust komisjonides, siis toon uuesti näiteks, nagu ma juba tegin, piirilepingu sõlmimise Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel. Sellega seoses on isikud, keda ma isiklikult tean, esitanud mitu hagi, kuid kohtusüsteemis ei ole nende käsitlus kahjuks väga kaugele jõudnud. Millegipärast õiguskantsleri seisukoht on, et kõik on legaalne, kuigi Tartu rahulepingust sellesse väga palju jälge ei ole jäänud. Kuid ma arvan, et see vaidlus ei ole veel lõppenud ega lõpe veel niipea. Parem oleks aga ennetada olukordi, kus võib tekkida kahtlus teatud otsuste langetamise õigsuses, kui riskida kahtlase otsusega, lootes heausklikult, et midagi ei juhtu. Parem karta kui kahetseda, nagu ütleb vanasõna.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mul ei jäänud tähele panemata, et millegipärast te ei kritiseerinud kolleege Lenki ja Karilaidi selle pärast, et nende küsimused mitte kuidagi ei puutunud kõnealusesse eelnõusse. Seetõttu luban endale küsimuse, mis võib-olla ainult kaudselt eelnõu puudutab. Üks küsija kasutas oma küsimuses sõnu "antieestlus" ja "antieestlane", mida te rõõmsalt kordasite. Kas te leiate, et sellised süüdistused siin väärikas saalis on parlamentaarse hea tavaga kooskõlas? Vahest tahaksite vabandust paluda?

Aitäh, auväärt küsija! Ma ei leia, et ma olen rikkunud head tava või moraalinorme ja peaksin millegi eest vabandust paluma. Minu jaoks isiklikult lähevad antieestluse alla kõik otsused, mis rikuvad Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti kui rahvusriigi tulevikku, olgu selleks rahva enamiku vastu minek, olgu selleks kooseluseadus, piirileping või kõikide heade õigusnormide rikkumine Riigikogu töös, milleks on teatud otsuste läbisurumine ebademokraatlike vahenditega. Kui jutt juba selle peale läks, siis ma arvan, et rääkida auväärsest seltskonnast või moraalinormidest ei ole väga kohane.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra eesistuja! Austet ettekandja! Küsimuste voor on meil sujuvalt üle läinud sõnavõttude vooruks, aga tuleks siiski eelnõu juurde tagasi. Kuidas teie eelnõu lahendab sellise teoreetilise olukorra, kui nädal peale komisjoni istungit vaidlustatakse protokollis kirjas olev hääletustulemus, kes kuidas hääletas? Kas helisalvestis kuulatakse üle? See ju tegelikult ei muuda mitte midagi. See ei näita, kes kuidas hääletas. On ju nii?

Hea küsija! Helisalvestis siiski näitab, milline oli diskussiooni vorm. Selle põhjal on väga hästi tuletatav, kes komisjoni liikmetest olid ühel arvamusel ja kes teisel arvamusel. Vaidlus võib väga kergesti tekkida selle üle, kas keegi ütles kellelegi üht- või teistmoodi ja see mõjutas hääletustulemust või kogu otsustusprotsessi. Salvestis ei pruugi lahendada kõiki probleeme, kahtlemata see ei pruugi perfektselt või filigraanselt kajastada kõiki vaidlusi. Kuid samas ma usun ja küllap hea küsija nõustub sellega, et see aitab asja selgitada, kui tegu on teatud lahkarvamustega. Ma arvan, et juba see on samm edasi.

Nii. Jaak Madison, hea ettekandja, ma palun teil hetkeks istuda! Mul on Riigikogu täiskogule üks protseduuriline ettepanek. Nimelt on Reformierakonna fraktsioon teinud ettepaneku pikendada täiskogu istungit päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Meil on vaja seda hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada täiskogu istungi tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Austatud Riigikogu! Selle elevust tekitanud ettepaneku poolt oli 48 Riigikogu liiget, vastu 14, erapooletuid 2. Tööaega on pikendatud päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni.
Jätkuvad küsimused ettekandjale. Eelnõu algatajate esindaja Martin Helme, palun!

Aitäh, härra spiiker! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu arutelu sisu on jõudnud eelnõust endast väga kaugele. Sotsidega on alati tore vaielda, sest neil nagu kunagi ei ole õigus. Me oleme siin nüüd asja arutanud üle tunni aja. Kas sa oled aru saanud, mis on sisulised vastuväited meie eelnõule? See ei ole ju ideoloogilise sisuga seadus, see on töökorralduslik seadus. Kas sa oled aru saanud, miks osa rahvasaadikuid on nii kategooriliselt vastu ettepanekule jäädvustada komisjonide arutelusid pikemalt ja põhjalikumalt?

Auväärt küsija! Siiamaani on debati käigus esitatud argumendid, miks ei peaks algatust toetama, põhimõtteliselt keerelnud ainult küsimuste ümber, kui kaua salvestatakse, kellel võiks olla ligipääs, milline info on tundlik ja piiratud ligipääsuga, kes seda infot pärast haldab. Ma arvan, et sisulisi argumente eelnõu vastu ei olegi kõlanud. Jätame siiski ideoloogilised küsimused, mis mitte kuidagi meie algatusega ei haaku, praegu kõrvale ja tegeleme ainult sisuga! Ma arvan, et sisulised küsimused on kergesti ja kiiresti lahendatavad ühiselt koos töötades ja muudatusettepanekuid esitades. Nagu ma olen aru saanud, mitmed Riigikogu liikmed on seda nõus tegema.

Arno Sild, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Kuna minu nimi käis siit läbi, siis ma tahan kõigepealt õienduseks öelda, et ma alustasin Eesti Maarahva Erakonnas ja sealt edasi olin ühinemise tulemusena loodud Eestimaa Rahvaliidus ja veel edasi samuti pärast ühinemist EKRE-s. Nii et ma olen jäänud oma põhimõtetele kindlaks. Kindlasti ei ole ma hüpanud ühest erakonnast teise, nagu on teinud mõned siin saalis olijatest, kes ei saanud omal ajal Rahvaliidu juhtimisega hakkama ja jooksid sealt minema. On küllalt palju veterane, kes on Rahvaliidust üle tulnud. Ma küsin nüüd aga ettekandjalt, kas koostöö EKRE-s on sujunud ehk selle tõttu, et noored ja vanad tegutsevad koos? Mis sa sellest arvad?

Auväärt küsija! Ma arvan, et laiapõhjaline debatt on tervitatav ja mõjub väga arendavalt paljudele Riigikogu liikmetele ja nende fraktsioonidele. Kindlasti ma kiidan inimesi, kes on suutnud jääda kindlameelseks, ei ole muutnud ei värvi ega põhimõtteid ega ole hüpanud kuskile teise või kolmandasse kohta üle. Need inimesed on väga lugupeetud ja väärivad erilist tänu.
Meie töö kohta ma aga arvan, et Konservatiivne Rahvaerakond on töötanud väga üksmeelsena ja väga tõusvas joones. See on erakond, mis koondab väga kindlate põhimõtetega ja kindla maailmavaatega inimesi ning teeb Eesti riigi ja rahva hüvanguks rohkem kui erakonnad, kes koosnevad erivärvilistest.

Rohkem küsimusi ei ole. Komisjoni ettekandja on põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 22. märtsil 2016. aastal. Härra Madison andis nagu täna siin ülevaate seaduseelnõu eesmärgist, mida ma ei hakka siin pikalt üle kordama.
Komisjoni liikmed avaldasid eelnõu kohta arvamusi ja esitasid algataja esindajale ka küsimusi. Muu hulgas sooviti teada, mida salvestistega edasi tehakse. Algataja esindaja vastas, et seda oleks vaja arutada eelkõige Riigikogu Kantseleiga. Probleem oleks ilmselgelt lahendatav, kuna tegemist ei ole suurte lintidega, mis tekitaksid ladustamisprobleeme. Ka salvestiste säilitamine teatud tähtaja jooksul ei ole tänapäeval mitte mingisugune probleem. Pärast eelnõu esimest lugemist ja Riigikogu Kantselei tehnilise personaliga arutamist on võimalik esitada ettepanekud selle kohta, kuidas salvestisi võiks hoiustada.
Üks komisjoni liige märkis, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 175 raames on arutatud ka täiskogu istungite salvestamist. Selgus, et täiskogu istungite salvestisi ei tehta ega kavatseta teha, vaid on üksnes üleskirjutused. Küsiti, kas eelnõus tehtav ettepanek peaks loogiliselt edasi kanduma ka Riigikogu täiskogule. Stenogrammi huvides ütlen siia kõrvale, et Riigikogu täiskogu istungid stenografeeritakse ja see kõik säilitatakse. Üks komisjoni liige märkis, et Riigikogu esimehe sõnul ei ole riigiarhiiv huvitatud täiskogu istungite salvestistest. Eelnõu algataja esindaja leidis, et komisjoni ja täiskogu istungite salvestamised ei ole päris võrreldavad. Komisjoni istungit ei stenografeerita sõna-sõnalt, istungite protokollid on üldised ega kajasta arutelu käiku. Komisjoni esimees märkis, et eelnõuga 175 seatakse komisjoni istungi protokollile nõue, et see peab olema põhjalik ning kajastama sõnavõtjate seisukohti ja hääletustulemusi isikustatud kujul.
Üks komisjoni liige avaldas arvamust, et komisjoni istungite salvestamises ei ole midagi halba, aga sellega seoses tõusetuvad küsimused, kui kaua salvestisi säilitatakse. Riigikogu Kantselei varem pakutud lahendus, et salvestised võiksid olla salastatud näiteks 75 aastaks, tekitas suurt pahameelt ja süüdistusi, et Riigikogu tahab oma tegevust salastada. Eelnõu algataja võiks ka välja pakkuda, mis saab salvestistest edasi – kas need kuuluvad kohe avalikustamisele või hoitakse neid teatud aja ametialaseks kasutamiseks ja kui pikk see aeg sellisel juhul on. Enne eelnõu lõpphääletust tuleks nendele küsimustele vastused leida. Üks komisjoni liige märkis, et järgmisena tekivad küsimused, kes otsustab, millises mahus salvestisi välja anda. Algataja esindaja leidis, et need tähelepanekud on õiged ja asjakohased ning see tuleks reglementeerida. Muudatusettepanekud on võimalik esitada pärast eelnõu esimest lugemist. Üks komisjoni liige märkis, et kui isegi Riigikogu täiskogu istungeid ei salvestata ega loeta ajaloomaterjaliks, mis siis veel rääkida komisjoni istungitest. Samas ta lisas, et need komisjonid, kuhu tema on kuulunud, on istungeid salvestanud. Istungeid on olnud võimalik järelkuulata ja protokolli parandusi teha. Ta märkis, et kuna see kõik praegu toimib ja eelnõu puhul on mitmeid küsimusi lahendamata, ei toeta ta eelnõu. Eelnõu algataja esindaja juhtis tähelepanu, et näiteks Euroopa Liidu asjade komisjoni istungeid ei salvestata. Üks komisjoni liige märkis, et ta loeb eelnõu praegusest sõnastusest välja, et ka tema võib mobiiltelefoniga istungeid salvestada, kuid eelnõu ei reguleeri, kas see salvestis tuleks hävitada või salastada või mida sellega tegema peaks.
Komisjonis oli see debatt tunduvalt lühem kui siin täna, kui eelkõneleja küsimustele vastas.
Millised olid menetluslikud otsused? Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 5. aprilli istungi päevakorda (konsensuslik otsus), teha ettepanek eelnõu tagasi lükata (poolt 6, vastu 4, erapooletuid 0) ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet (konsensusega). Aitäh!

Küsimused komisjoni ettekandjale. Andres Herkel, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud ettekandja! See eelnõu haakub ühe teise eelnõuga, mis meil äsja oli teisel lugemisel ja kuhu tehti ka muudatusettepanekuid selle kohta, kuidas salvestisi ja muid abimaterjale säilitada. Ma ei saanud ausalt öeldes tookord läbirääkimistel aru, millest rääkisid härra Nestor ja härra Nutt, aga nad rääkisid midagi sellist, et salvestiste säilitamist ei saa eelnõusse kirjutada, kuna see vajab 51 häält ja see ei tule kokku. Minu arusaamist mööda on kõik opositsioonierakonnad seda põhimõtet toetanud. Kas te oskate öelda, kes on nimeliselt need koalitsiooni esindajad, kes salvestiste säilitamist võiksid toetada? Kas neid üldse on? Samas sain ma nii Nuti kui ka Nestori kõnest aru, et nemad ise toetavad seda. Kas te olete komisjonis sellekohast matemaatikat teinud, et otsustasite analoogilise sisuga eelnõu taas tagasi lükata?

Aitäh küsimuse eest! Nimelist matemaatikat me ei ole teinud. Aga me oleme eelnõu 175 pikalt arutanud eri tasanditel – komisjonide esimeeste tasandil ja Riigikogu juhatuse tasandil. Usun, et just sealt see tunnetus Riigikogu esimehel ja kolleeg Mart Nutil tuli.

Andres Ammas, palun!

Aitäh, lugupeetav eesistuja! Lugupeetav ettekandja! Kas komisjon peatus nii seekordset eelnõu kui ka kolleegi viidatud teist sama teemat käsitlenud eelnõu arutades küsimusel, mille on tõstatanud sotsiaaldemokraat Liia Hänni, kogenud Eesti poliitik? Kas küsimus komisjonides toimuvast on ainult Riigikogu töökorralduse küsimus või on see seotud ka kodanike põhiseadusliku õigusega saada infot riigiasutuste tegevuse kohta? Riigiasutuste all mõtlen ma ka Riigikogu.

Ma vastasin küsimusele Liia Hänni kirja kohta eelnõu 175 teisel lugemisel siinsamas puldis. Olen seisukohal – usun, et enamik selles saalis on samal seisukohal –, et mis puutub informatsiooni, mis toimub Riigikogus, siis ühegi inimese põhiseaduslikke õigusi ei  piirata. Ja see kõik, mis toimus eelmise debati ajal või küsimustele vastamise ajal, on minu jaoks täiesti uus "kultuuritase" siin suures saalis. 

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Lugupeetud kolleegid! Ma ei taha pika sõnavõtuga teie aega raisata, me oleme niigi seda väga lihtsat ja elementaarset küsimust arutanud siin oluliselt kauem kui nii mõndagi väga keerulist probleemi.
See ettepanek ei ole ju esimest korda siin parlamendi saalis. Täpselt sama teema oli ka eelmise Riigikogu koosseisu ajal arutelul ja siis muuseas sotsid, kes täna mingil seletamatul põhjusel tagant üles löövad ja tohutult vastu on, toetasid seda. Ka Riigikogu esimees, kes täna on sama meelt, leidis, et tõepoolest, kuna protokollid ei anna ikkagi edasi arutelu täpset sisu, siis oleks vajalik säilitada salvestised kuni koosseisu lõpuni, et neid oleks võimalik vajaduse korral üle vaadata või kuulata, ja siis anda need riigiarhiivi. Siin on väidetud, et justkui riigiarhiiv ei taha neid ja et neid on keeruline säilitada ja mis siis saab, kui kuskil on tegu mingi riigisaladusega. Need on tegelikult ju otsitud põhjendused. Selge see, et riigisaladusi ei hakata kunagi kellelegi avaldama. Ja huvilised oleks ehk võinud järele uurida, et detsembrikuus otsustas riigiarhiiv oma koosolekul, et loomulikult on nad valmis kõike vastu võtma. Nad on valmis säilitama, nendel on olemas tehniline valmidus ja kõik muud võimalused. On suisa naljakas, et püütakse pugeda selliste ettekäänete taha.
Mis puutub salvestistesse, siis ma olen ise ka ajaloohuviline ja olen kirjutanud kaks raamatut: ühe Eesti-Vene piirilepingu teemal, teine on president Lennart Meri biograafia, mille jaoks mul on olnud vaja täpseid andmeid, täpseid protokolle. Olen põrganud suurte probleemide otsa, kuna olen saanud Riigikogu komisjonide istungite protokolle, kus on kirjas ainult kohalolijate nimed ja otsus, kuid mitte midagi rohkemat. Ja ükskõik, kuidas me siin sätestame, et see protokoll peab sisaldama võimalikult palju, kui tegemist ei ole stenogrammiga, siis jäävad alati kahtlusekohad, tühjad kohad, valged laigud. Nii et salvestisi läheb hilisemaks ajaloo uurimiseks, ja mitte ainult ajaloo uurimiseks, vaid ka tõe väljaselgitamiseks hädasti vaja. Proua Pikhof ütles, et tema on teinud ettepaneku istungeid lindistada. Aga see tuleneski ju tõsiasjast, et protokollis kirja pandu erines tegelikest sõnavõttudest ega kajastanud seda, mis komisjonis toimus. Riigikogu liikmed on isegi arutanud, kas protokolli võltsimise pärast peaks pöörduma õiguskaitseorganite poole.
Nii et tegemist on ääretult tõsise asjaga ja väga paneb imestama, kuidas erakonnad ühes koosseisus on seda ettepanekut pooldanud, siis aga ümber mõelnud. Võib-olla tõesti läks teema nagu eelnenud keskustelus eelnõu sisust märksa laiemaks. Võib-olla tuleks tõesti hakata mingisuguseid vandenõuteooriaid arendama ja pead murdma, et äkki on kellelgi vaja midagi varjata. Ma loodan siiski, et me sellisele libedale teele ei pea minema ja et kõik erakonnad püüavad tegutseda nii, et neil ei oleks midagi varjata. Soovitan veel kord järele mõelda, miks on selline ettepanek tehtud, miks see on hea, ja hääletada selle eelnõu poolt. Aitäh!

Krista Aru Eesti Vabaerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Härra esimees! Austatud rahvaesindajad! Minu jutt, mida ma räägin tänu Eesti Vabaerakonna fraktsiooni teiste liikmete nõusolekule, ei ole kindlasti nii värvikas ja nii mitmete maailmavaateliste kõrvalepõigetega. Mina räägiksin ikkagi sellest dokumendist, räägiksin salvestistest ja sellest, miks neid oleks vaja arhiveerida ja säilitada, miks see on oluline meie enda mälu hoidmiseks.
Jah, Eesti Vabaerakonna fraktsiooni liikmed on selle poolt, et komisjonide istungid salvestataks ja salvestised arhiveeritaks meie Rahvusarhiivis, kellel on selleks suurepärased kogemused ja oskused. Eile ma rääkisin riigiarhivaariga ja ta kinnitas mulle, et arhiiviväärtus on antud ka neile salvestistele, mis olid tehtud enne 2015. aastat. Pluss on alanud täiesti reeglipäraselt kõikide Riigikogu dokumentide ülevõtmine Rahvusarhiivi vastavalt arhiiviseaduses sätestatud tähtajale.
Sõbrad! Salvestiste tegemine ega säilitamine ei ole üldse mitte keeruline. Meil ei ole ka kellelgi vaja karta seda, et me komisjonides avaldame erinevaid arvamusi. Erinevad arvamused ja vaidlused kuuluvad demokraatia juurde. Kui me neid kartma hakkame ja laskume isikliku solvamiseni, siis see, vabandust, on meie enda sisemise eetika ja kultuuri küsimus. Seda küsimust ei hoia ära ei salvestamine, ei arhiveerimine ega ka mittesalvestamine.
Olen kuulnud, et neid salvestisi ei saa teha ühest küljest sellepärast, et see on liiga kallis, ja teisest küljest sellepärast, et siis osa meie inimesi hakkab komisjonides natukene teatraalselt käituma, hakkab esinema. Salvestiste mittetegemisega me aga teatraalsust ei vähenda. Täpselt samuti ei ole õige jutt, et salvestamine ja arhiveerimine oleks kallis. Teadmiseks komisjonidele, kellel ei ole korralikku salvestusseadet: see maksab alates 30 eurost kuni 100 euroni. Ja Rahvusarhiivil on kõik programmid ja muud võimalused olemas, et salvestised arhiveerida ja delikaatsed materjalid teatud ajaks kättesaamatuks teha.
Sellest, et meist ja meie tegevusest siin Riigikogus jääb tulevastele põlvedele võimalikult palju materjali, olen mina sellise asjatundmatu ajaloouurijana väga huvitatud. Praegu ma maadlen, vabandust, just sellega, et 1917. aasta augustis läksid omavahel riidu Jaan Tõnisson, Jüri Vilms ja Artur Vallner. Loen mina ajalehest ja saan aru, et üks solvas teist. Loen mina Maanõukogu protokolle, saan hoopis teistmoodi aru. Oleks mul praegu kasutada need salvestised, siis ma saaksin kirja panna, mis siis tegelikult juhtus. See on osa demokraatiast. Mida rohkem on teavet, seda parem ja tugevam on meie demokraatia ja ka meie enda parlament. Aitäh!

Tegemist on esimese lugemisega ja siinkohal on fraktsioonil üks sõnavõtt. Kumb selle nüüd peab, Peeter Ernits või Märt Sults? Peeter Ernits Keskerakonna fraktsiooni nimel, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma pean nõustuma eelkõneleja Krista Aruga Vabaerakonnast. Nende salvestiste tegemine ja säilitamine ja arhiveerimine on palju laiem probleem. See, kui keegi siin kedagi solvab ja tsitaate tõmmatakse kontekstist välja, on üks asi. On tõesti kartus, et Eesti Ekspressi ajakirjanikud või keegi teine kasutab neid materjale poliitilises võitluses, ning see on reaalsus. Aga palju olulisemad on ajaloo huvid. Kui need salvestised on tehtud ja arhiveeritud, siis nad ei tohiks loomulikult olla kättesaadavad kohe või vähemalt sellesama Riigikogu koosseisu ajal. Tõenäoliselt tuleks need avalikuks muuta palju hiljem.
Aga mis olukord praegu valitseb? Kuidas komisjonides lood on? Ma küsisin kolleeg Madisonilt, mitmes Riigikogu komisjonis praegu istungeid salvestatakse. Ta ei osanud vastata. Mina mäletan põhiseaduskomisjoni aruteludest, et vist ainult kolmes komisjonis, nii et vähemuses. Tegelikult saan ma nii aru, et Riigikogu komisjonide istungid toimuvad suletud uste taga, nad tegutsevad nagu suveräänsed kuningriigid. Tuletage meelde, mis Belgias hiljuti toimus! Ja tuli välja, et Belgia politsei ei saa peale kella kümmet läbiotsimisi korraldada, kuna seadus ei luba. Eestis lubab, kuigi me kuulume mõlemad euroliitu ja peaksid olema enam-vähem ühesugused reeglid. Meie komisjonides paistab valitsevat samasugune põhimõte: on eri kuningriigid ja erinevad kultuurid. Näiteks sotsiaalkomisjon otsustas kolleeg Pikhofi ajal, et hakkame salvestama, enne seda seda ei olnud. Kui keegi rahvasaadik nõuab, siis salvestatakse. Mismoodi näevad välja protokollid, kas kohapeal tehakse või ei tehta stenogramme või salvestisi – minu arust peaks see olema ühtmoodi lahendatud kõigis komisjonides.
Keskerakond on seda meelt, et neid salvestisi peaks komisjonides tegema ja ka säilitama. Ma rõhutan, ajaloo huvides on see väga oluline. Siin on täna tsiteeritud Liia Hännit, meie põhiseaduse koostamise juures olnud inimest, kes on kirjutanud nii põhiseaduskomisjonile kui ka kõigile meile. On selge, et selle salvestamine, mis toimub Riigikogu komisjonides suletud uste taga, on arhiivi huvides väga oluline. Neid salvestisi võib käsitada arhivaalidena ja sellest seisukohast lähtudes peaks neid igal juhul tegema ja peaks seda eelnõu ka toetama. Võtkem asja lihtsamalt! Ei maksa mõelda selle peale, kas keegi solvab või kuidas salvestisi kasutatakse poliitilises võimuvõitluses. Tõuskem kõrgemale ja vaadakem kaugemale! Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 178 esimesel lugemisel tagasi lükata, seda on meil kohustus hääletada.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 178 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei ole. Komisjoni ettepanek leidis toetust ja eelnõu 178 langeb menetlusest välja. Istung on lõppenud. Aga omastehooldajate toetusrühma liikmetel on kogunemine Helmen Küti läheduses. Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 13.17.