Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti riigiteenistuja Eston Kohver, kes rööviti Eesti Vabariigi territooriumilt rahvusvahelist õigust eirates, on tagasi kodus. Aasta ja kolm nädalat kestnud ebaõiglus on läbi. Ma tänan veel kord kõiki, kes tegid tõsiseid pingutusi tema vabastamise nimel nii kodus Eestis kui ka meie sõpru, partnereid ja liitlasi välismaal, kes häälekalt ebaõigluse lõppu nõudsid. Ma tänan Eston Kohverit vapruse eest ja kõiki Eesti inimesi, kes ei kaotanud kordagi usku Eesti riiki.
Hea Riigikogu! Hoides riigina ühte, ei ole mitte miski võimatu. Koos suudame rohkem, sest Eestile on jaankrossilikult omane olla oma piiridest suurem. Teha enam, kui meilt oodatakse. Teha isegi rohkem, kui ise eneselt ootame.
Äsja andis Vabariigi Valitsus teile üle 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, mille maht on 8,9 miljardit eurot. See on üle 4% rohkem kui 2015. aastaks riigieelarvega planeerisime. Me andsime teile üle läbimõeldud ja vastutustundliku eelarve, mis muudab Eesti inimeste elu paremaks. Eelarve, mis tagab julgeoleku, aitab kaasa sissetulekute kasvule ja suurendab heaolu kõigil, lastest kõige väärikamateni.
Lugupeetud rahvasaadikud! Ma soovin, et Eestist saaks riik, kus on saavutatud Põhjamaade elatustase ja turvalisus, kuid mis on nii sotsiaalselt paindlikum kui ka tehnoloogiliselt dünaamilisem. Riik, mis on hästi kaitstud ja majanduslikult edukas, avatud ja erinevusi salliv, võrdseid võimalusi tagav ja perekonda väärtustav. Riik, mille euroopalikkus on vankumatu ja mis on kindlalt osa läänelikust kultuuriruumist. Ja laenates mõtet ajaloolaselt Niall Fergusonilt, oleme osa läänest, mis pühib tolmu oma strateegialt, õpib end taas kaitsma ja seisab ühtselt enda väärtuste eest maailmas, nagu ta seisis Eston Kohveri eest.
Aasta tagasi siin puldis 2015. aasta eelarvet üle andes rõhutasin, et meie julgeolekukeskkond on muutunud ja seda pikaajaliselt. Nüüd, aasta hiljem, käib Ukrainas ikka veel sõda. Enamgi veel, lisandunud on uusi ohte, mis tunduvad justkui kauged, kuid mida ignoreerida oleks lausa rumalalt lühinägelik. Ei ole kahtlust, et ka Euroopa lõunapiiri taga toimuv mõjutab otseselt seda, kuidas meie Eestis elame: sõda Süürias, konflikt Liibüas, ISIS-e kui nähtuse teke.
Paljuski on just need nimetatud konfliktikolded põhjuseks, miks Euroopa seisab silmitsi suurima põgenikekriisiga peale teist maailmasõda.
Läbimõeldud riigikaitse ja tugevad liitlassuhted on läbi aastate taganud meile julgeoleku ja kindlustunde. Eesti diplomaadid, riigiametnikud ja poliitikud on järjepidevalt selle nimel töötanud. NATO liikmesuse kõrval on niisama oluline vastutus kuulumine Euroopa Liitu. Euroopalikest väärtustest rääkimine pole korraga enam vaid suusoojaks, sõnu tuleb kinnitada ka tegudega. Kriis on paisunud Euroopas nii suureks, et kogu vastutus ei saa jääda nende riikide õlule, kuhu sõjapõgenikud saabuvad. Eesti ei ole isoleeritud saar, mida mujal toimuv puutumata jätaks. Eesti euroopalik ja väärtuspõhine kohus on kriisi lahendamisse panustada vastutustundlikult ja solidaarselt. Ükskõik, kas väikesel lapsel kingapaelu sidudes või maaslamajat aidates – ükski inimene pole suurem sellest, kes kummardab, et aidata abivajajat.
Euroopalikud väärtused on osa meie identiteedist. Me järgime teatud põhimõtteid ja hoiame kindlalt kinni demokraatia põhialustest. Meil on isiku- ja sõnavabadus, me mõistame üksteist ja peame üksteisest lugu, me arutleme, argumenteerime ning vastutame oma sõnade ja tegude eest. Eestis ei ole ega saa olema kohta ebaaususel või iseenda huvide kehtivatest seadustest kõrgemale tõstmisel. Mis tahes tasandil korruptsioon on tõsine oht meie väärtustele ning kirvehoop meie riigi alustaladele.
Selleks et tagada Eesti riigi julgeolek, jätkame vastutustundlikult ning järjepidevalt panustamist Eesti riigikaitsesse. Ka järgmisel aastal ületab Eesti panus riigikaitsesse kokkulepitud NATO taset – 2% SKT-st. Sellele 2%-le lisaks katame kulud, mis on seotud Eestis viibivate NATO liitlaste pideva kohalolu ja NATO nähtava heidutuse tugevdamisega. Eesti julgeolek on kindel, sest me võtame riigikaitset tõsiselt ja täidame oma liitlastele antud lubadusi.
Niisama oluline kui sõjaline kaitse on riigisisene turvalisus. Selleks et Eesti ja Venemaa vahel oleks võimalikult turvaline piir, investeerime järgmisel aastal piiri väljaehitamisse 20 miljonit eurot. Seda on rohkem kui kunagi varem. Me investeerime ka politsei- ja piirivalveametnike väljaõppevõimaluste parandamisse, tugevdame kiirreageerimisvõimekust ning uuendame sisejulgeoleku töötajate varustust. Me teeme kõik selleks, et meie riigi julgeolekut tagavate inimeste töötingimused oleksid motiveerivad: Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajate palgafond suureneb järgmisel aastal 4%. Eesti riigi kaitsmiseks peavad valmis olema kõik riigiasutused ja tegelikult kogu ühiskond. Me jätkame laiapindse riigikaitse elluviimist, keskendudes elutähtsate teenuste toimepidevuse kindlustamisele.
Lugupeetud Riigikogu! Ma leian, et riik tohib majandusse otseselt sekkuda nii harva kui võimalik ja üksnes seal, kus see on vajalik. Aga riik peab ettevõtjatele looma majanduskasvu toetava keskkonna, sest heaolu ja sissetulekute püsiva suurenemise tagab üksnes majanduskasv. Euroala riikide võrdluses kasvab Eesti majandus küll kiiresti, kuid kas me oleme sellega rahul? Ei. Mõni protsent kasvu on Eestile selgelt liiga vähe.
Kasvu kiirendamiseks langetab valitsus tööjõumakse ning me panustame tootlikkusse, ekspordi ning investeeringute suurendamisse. Juba olete te heaks kiitnud tulevaste aastate maksuvaba miinimumi suurenemise, samuti langetame lähiaastatel sotsiaalmaksu. Selleks et meie inimesed elaksid kauem ja tervemalt, jätkame pahede maksustamist, suurendades alkoholi- ja tubakaaktsiisi.
Majanduskasvule aitab kaasa ka see, kui riik ei pane ettevõtete õlule asjata halduskoormust, vaid otsib pidevalt võimalusi avaliku sektori tõhusamaks muutmiseks, reeglite lihtsustamiseks ning bürokraatia vähendamiseks. Me peame oluliseks aidata täna neid, kes tänu nutikale spetsialiseerumisele veavad homset Eesti majanduskasvu. Me toetame ettevõtteid uue tehnoloogia ja uute materjalide kasutuselevõtul. Me aitame neid, kes arendavad suure lisandväärtusega tooteid ja teenuseid koos ülikoolide ja teadusasutustega. Me näeme suurt pilti ja tähtsustame haridust. Oleme kokku leppinud õpetajate palga tõstmises 120%-le Eesti keskmisest ning loome eeldused, et teadlastel ja inseneridel oleks kindel järelkasv.
Head Riigikogu liikmed! Elu meie ümber muutub iga päev. Muutusi saab võtta arvesse, neile saab reageerida, neid saab ka ise esile kutsuda, aga neid saab hoopistükkis ka ignoreerida. Valitsusel peab peale kokkulepitud prioriteetide olema ka paindlikkus reageerida muutunud oludele. Üle-eelmisel nädalal ütles Vabariigi President teile siitsamast kõnepuldist, et põllumajanduses tekkinud raske olukord pole vaid ühe majandusharu küsimus, vaid see on linnadest väljaspool toimiva maaelu kestmise küsimus. Vabariigi Valitsus on solidaarne kriisiga võitlevate Eesti põllumeestega ja suunab järgmisel aastal põllumajanduse ja maaelu arendamisse kokku 144,8 miljonit eurot. Kriisis sektoritele eraldame riigieelarvest veel 7,6 miljonit eurot, millest kolm miljonit maksime välja juba sel aastal. Kokku oleme selle aasta jooksul otsustanud põllumajandusse suunata circa 40 miljonit eurot erakorralist kriisiabi, millest lõviosa läheb piimandussektori toetamiseks ning seakatku ennetamiseks ja selle tagajärgedega võitlemiseks.
Head rahvasaadikud! Ma olen täna mitmel korral rääkinud vastutustundest. Olen rääkinud ka Eesti saamisest uueks Põhjamaaks, mis on niisama jõukas ja turvaline kui vanad Põhjamaad, aga dünaamilisem, paindlikum ja reageerib muutustele kiiremini.
Eesti tööealine elanikkond väheneb ja seetõttu ei saa ka riigilt palka saavate töötajate arv suureneda. Vähendame 2016. aastal riigiteenistujate hulka, tsentraliseerime tugiteenuseid, võtame senisest suuremas ulatuses kasutusele e-teenuseid ja vähendame valitsemisalade majandamiskulusid keskmiselt 3%. Säästetud raha suuname eeskätt nende ametikandjate palgafondi, kelle sissetuleku ja heaolu suurenemine teenib meie kõigi huve enim. Tuleval aastal suureneb õpetajate, kultuuritöötajate, sisejulgeoleku ja sotsiaalhoolekande töötajate palgafond 4%, millele lisandub efektiivsuse kasvust saavutatav sääst.
Registreeritud tööpuudus on Eestis langenud 4%-le ja üle Eesti on tuhandeid täitmata töökohti. Praegu on parim võimalik aeg viia ellu 2016. aasta keskpaigast rakenduv töövõimereform, mis aitab tööellu ka vähenenud töövõimega inimesed. Seni kõrvalejäänud inimeste tööle aitamine teeb Eesti mitmes mõttes tervemaks.
Kõige kindlam toimetuleku tagatis on loomulikult tasuv töö. Kuigi tööpuudus Eestis väheneb ja palgad kasvavad, on ka neid, kes vajavad riigilt tuge. Teile üleantav eelarve parandab perede toimetulekut ja annab suurema kindluse homse päeva ees ka väiksema sissetulekuga ja eakatele inimestele.
Jaanuaris tõuseb esimese ja teise lapse toetus 50 eurole. Lisaks kahekordistab valitsus lasterikaste perede kodutoetusi, investeerib täiendavate lapsehoiukohtade loomisesse ja puudega laste hoiuteenuse pakkumisse.
2016. aastal tõuseb maksuvaba tulu 154 eurolt 170 eurole. See tähendab 2040 maksuvaba eurot aastas. Väiksema sissetulekuga inimestel tekib uuel aastal võimalus saada tagasi töötasult aasta jooksul tasutud tulumaks. Riigi tuge vajavate perede toetamiseks tõuseb järgmisel aastal oluliselt toimetuleku määr, mis senisest 90 eurost kasvab 130 euroni pereliikme kohta.
Me ei unusta ka eakaid ja neid, kes on Eesti elu edendamisse oma tööga panustanud. Et vanaduspõlv oleks toimekas ja väärikas, tõuseb keskmine vanaduspension 5,7%, 375 eurolt 395 eurole, ning on ka tulevikus maksuvaba. Suurendame märkimisväärselt ka ravikindlustuse vahendeid, et anda kõrge ea tõttu tervise eest rohkem hoolt kandma pidavatele inimestele suurem kindlustunne.
Austatud Riigikogu! Kuigi valdava osa maailma elanike jaoks on Eesti juba unistuste heaoluühiskond, on meil küllaga asju, mida saame teha veel paremini. Meie eesmärk on arendada Eestist riik, kus on hea töötada ja kust ei ole vaja minna tööd otsima välismaale. Riik, kus kogu ühiskond on kaasatud majanduskasvu hüvede loomisse ja jagamisse. Riik, mis on uuendusmeelse ja paindliku ühiskonnakorraldusega. Riik, mida tuntakse hea ärikeskkonna, maailmakultuuri rikastava loomingu ja sõbraliku rahva poolest. Järgmise aasta riigirahanduse töödokument aitab meil igas mainitud valdkonnas astuda nendele eesmärkidele pika sammu lähemale.
Kutsun teid üles toetama Vabariigi Valitsuse esitatud 2016. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja soovin Riigikogule asjalikke eelarvearutelusid. Aitäh teile!