Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud juhataja! Täna on meil, st nendel Riigikogu liikmetel, kes ei ole kultuurikomisjoni liikmed, võimalus tutvuda eelnõuga nr 1. Nii nagu eelmisel, üle-eelmisel ja veel mitmel Riigikogu koosseisul on ka sellel Riigikogul võimalik arutada ja menetleda ühte põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätet, nimelt seda, mis käsitleb koolitoitu. Lubage siis meenutada, et Eesti Vabariigis on olnud koolitoidu traditsioon juba enam kui kümme aastat. Nimelt leiti 2002. ja 2003. aastal Vabariigi Valitsuses – ja Riigikogu tuli selle mõttega väga toredasti kaasa –, et me võiksime järk-järgult hakata tasuta koolilõunat pakkuma põhikoolis, gümnaasiumis ja ka kutsekoolis. Esialgu rakendus see põhikooli 1.–4. klassini, järgmistel aastatel järgnesid põhikooli teised klassid ja kutseõppeasutused ning üsna hiljuti lisandus ka gümnaasiumiaste. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuste puhul, millest me eile ka arupärimiste arutelul põgusalt rääkisime, tuli koolilõuna teema nii üle-eelmises kui ka eelmises koosseisus uuesti jutuks. Väga hea on siinkohal nentida, et kõik Riigikogu liikmed, kes osalesid aruteludes ja hiljem ka hääletustes, leidsid, et koolilõuna peab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning kutseõppeasutuse seaduses olema sätestatud kui eraldiseisev kohustus, mida riik aitab kohalikul omavalitsusel täita. Kui kümmekond aastat tagasi koolilõuna maksumust arutati, siis küsiti põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eel kohalike omavalitsuste arvamust ning koostati ka sellekohane statistika. Tol hetkel oli koolilõuna maksumus kroonides väga varieeruv. Tartus oli see veidi alla 9 krooni, täpsemalt 8 krooni ja 70 senti, mis tol hetkel oli kõige suurem maksumus, ja väiksemates omavalitsustes, kus koolilõuna puhul ei arvestatud elektrikulu või toidu valmistamise kulu, koka palka, oli koolilõuna maksumus veidi alla 6 krooni. Arvutuste põhjal leidis Vabariigi Valitsus ja hiljem Riigikogu oma aruteludel, et optimaalne on 8 krooni ja 50 senti, et see on igati õigustatud, ja selle kohaselt kattis ka kohalikele omavalitsustele – väikse erandina Tartu, kes tol hetkel oli aktsiaseltsiga lepingu teinud – kõik kulud. Ja kuna Tartu seda otsust ei vaidlustanud, need läbirääkimised läksid väga edukalt, siis tõepoolest loeti koolilõuna riiklikult kaetuks ja õpilastele tasuta tagatuks.
Eelmises Riigikogus arutleti üsna palju selle üle, miks omal ajal otsustati tagada koolilõuna kõigile. Põhjus, miks ta siiani ei ole mitte vajaduspõhine, mida on ka arutatud, vaid on kõigile tagatud, on see, et selle otsusega muutus kümmekond aastat tagasi põhimõtteliselt kogu koolilõuna pakkumine. Esiteks ei olnud mingit vahetegemist, klassivahe tegemist, et kes läks koolisööklasse ja kes koolisöökla ees olevasse baari oma rahakoti peal natuke paremat toitu sööma. Sellisele ühtlasele toitlustamisele pöörati väga selgelt tähelepanu. Hulk aastaid sai tegeldud koolisööklate renoveerimisega. Paljus aitas sellele kaasa võimalus kasutada nii kohalike omavalitsuste kui ka Euroopa vahendeid. Laste toitlustamisele on väga palju tähelepanu pööranud ka lapsevanemad, Sotsiaalministeerium ja teised asjatundjad, kes on kooliga kaudsemalt seotud. Praeguseks võib öelda, et tasuta koolilõuna on midagi sellist, mis on meie haridussüsteemile täiesti omane. Ja nii nagu meie omal ajal käisime Skandinaavia riikides eeskuju võtmas, võime nüüd öelda, et Eesti kogemuse vastu tunnevad peale meie lõunanaabrite huvi ka teised. Võib-olla te olete juba kursis, et näiteks Läti Vabariigis on plaan rakendada järgmisest aastast nii nagu Eestiski tasuta koolilõuna süsteem. Ka nemad on oma naaberriigi koolidel külas käies leidnud, et selline ühtlane toitlustamine on midagi, mis tagab lastele, olenemata nende perekondlikust taustast ja toiduharjumustest, ühe korraliku sooja toidu päevas.
Nüüd selle eelnõu juurde, mida me täna arutame. Eelmises Riigikogus jäi see arutelu pooleli. Me küll hakkasime vastavalt eelmise koalitsiooni kokkuleppele pakkuma gümnaasiumiastmes osaliselt tasuta koolilõunat, aga kulud toidule on nüüdseks sellised, et ei ole enam mõtet mitte unistadagi, et sinna sisse veel midagi muud mahuks. Nimelt on koolilõuna toetus, mis kohalikele omavalitsustele tagatakse, endiselt 78 senti lapse kohta. Kui arvestada ainuüksi toiduainete hinna tõusu sellel ajavahemikul, siis peaks see toetus juba viimase viie aasta võrdluses olema vähemalt üks euro. Kohalikud omavalitsused on läbirääkimistel öelnud, et koolilõuna toetus, arvestades seda, et nüüd on hõlmatud ka gümnaasiumiaste, peaks olema üle euro, sest noored inimesed, eriti noored meesterahvad, vajavad selgelt suuremaid portsjone ja kulu on suurem kui 78 senti. Praegu on asi lahendatud selliselt, et enamik kohalikke omavalitsusi maksab ise puudu jääva osa kinni. Juurdemakstav summa on maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu esindajate info kohaselt umbes 1–1,5 eurot. Haridus- ja Teadusministeerium on korduvalt lubanud kohalikelt omavalitsustelt infot koguda ja sellekohaseid analüüse teha, kuid siiani ei ole minul küll olnud võimalik sellist analüüsi lugeda. Küll aga saab siinkohal toetuda nii Eesti Maaomavalitsuste Liidu kui ka Eesti Linnade Liidu tegevjuhtide infole, mida nad on oma liikmetelt saanud. Selle kohaselt on summa, mille nad on sel aastal läbirääkimiste lauale toonud, 1,3 eurot. Miks meie oma eelnõuga jäime ühe euro juurde? Seetõttu, et kui me vaatame ainuüksi viimase viie aasta hinnatõusu, siis hinnatõusu korrutisena jõuame 78 sendist 1 euroni. Aga kui me saame kohalikelt omavalitsustelt lisainformatsiooni, siis me loomulikult kaalume ka, kuidas oma ettepanekut vastavalt sellele infole täiendada.
Milles on siis küsimus? Loomulikult, kohalikel omavalitsustel on alati olnud kohustus mingeid haridussüsteemi kulusid katta, aga viimane kümme aastat on olnud kokkulepe, et need piirduvad koka palga ja elektrikuludega. Kümmekond aastat tagasi, kui koolitoit sisse seati, ei olnud kordagi kokkulepet, et riigi lubaduse peaksid kinni maksma kohalikud omavalitsused või lapsevanemad. Nii et tasuta koolilõuna, eriti arvestades selle eesmärki, peaks tagama riik.
Nüüd ma tuletan teile põgusalt meelde, mis on olnud koolilõuna pakkumise kõige suuremad plussid ja miks on sellel aastaid olnud ka õpilaste tugi. Ma julgen teile meelde tuletada, et õpilasomavalitsused tegid juba enne, kui eelmine Riigikogu laiendas tasuta koolilõuna pakkumist gümnaasiumiastmele, Riigikogule korduvalt sellekohaseid ettepanekuid. Koolilõuna on toonud kaasa selle, et toitlustuse kvaliteet on paranenud, kuna ta on ühtlaselt tagatud kõigile ja ta on saanud meie haridussüsteemi tavaliseks osaks. Omal ajal me toetusime väga palju Põhjamaades tehtud uuringutele, praegu aga võime vaadata ka meie enda kogemust. Kahjuks on meil neid noori inimesi, kes söövad sooja toitu vaid koolis. See ei ole kellelegi enam mingi uudis, sest Eestis on tehtud piisavalt uuringuid, mis ütlevad, et meil on noori inimesi, lastega peresid, kes elavad kas vaesuses või süvavaesuses. Koolilõuna pakkumisel on veel üks aspekt, nimelt toiduharjumused. Tihti on vanemad pikalt kodust ära, lapsed tulevad kooli ilma hommikusöögita, nii et koolilõuna on neil esimene toit ja sageli ka ainus soe toit päevas. Kõige paremal juhul sööb pere õhtul üheskoos, aga ka õhtusööke on kahjuks igasuguseid. Nii et esimene tähtis aspekt on see, et lapsed saavad sooja, kvaliteetset toitu, mis on loomulikult tagatud kõigile. Teine ja väga oluline asjaolu on, et me oleme mitme programmi kaudu saanud õpetada lapsi mitmekülgsemalt toituma. Ma usun, et siin saalis on enamik kursis, et meil on piimaprogrammid, me pakume noortele tervislikke juurvilju, mida nad on hakanud sööma just tänu koolitoitlustusele. Nii et koolitoidul on mitu aspekti.
Kui kokkuvõtlikult öelda, siis meie ettepanek on suurendada koolilõuna maksumust ühele eurole. Põhjus, miks me soovime sätestada seda põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, on see, et kui me vaatame eelarve menetluse protsessi, siis on tavaline, et kõigepealt vaadatakse läbi olemasolevad kohustused. Seetõttu on praegu, kui käivad riigi eelarvestrateegia esialgsed arutelud, Riigikogul igati kohane anda Vabariigi Valitsusele selline suunis, et järgmise aasta koolilõuna maksumuseks arvestatakse üks euro õpilase kohta. See on ka põhjus, miks me selle eelnõu kohe praeguse Riigikogu koosseisu töö alguses esitasime. Eelarveprotsess on käivitunud ja on täiesti tavaline, et Riigikogu saab siin kaasa mõelda ja oma sõna öelda.
Loomulikult on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse sätetes veel paljutki arutada. Parlamendi uuel koosseisul tuleb arutada mitmeid küsimusi, alates riigieksamitest kuni õpetajate töö- ja puhkeaja sätestamiseni. Kuid rahalist aspekti tuleb kohe alguses käsitleda just seetõttu, et raha oleks võimalik aegsasti järgmise aasta eelarvesse planeerida ja hiljem ei saaks riigieelarve menetluse käigus öelda, et see asi tuli koalitsioonile ootamatult. Selline eelnõu ajastatus on vajalik. Koolilõuna toetuse suurendamine 78 sendilt ühele eurole, arvestades kõiki õpilasi, nii kutsekoolis kui ka põhikoolis ja gümnaasiumis õppijaid, läheb kokku maksma 5,9 miljonit eurot. Vaadates riigieelarve võimalusi, ma usun, et kõik ühinevad arusaamaga, et see ei ole kuidagi võimatult suur summa.
Sellega lõpetan eelnõu tutvustamise. Hea meelega arutame täna koolilõuna küsimust ja tulevikus siis põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse teisi sätteid. Aitäh!