Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

XIII Riigikogu, I Istungjärk, Täiskogu korraline istung
Wednesday, 08.04.2015, 14:00

Edited

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda keegi teha ei soovi. Siis ütlen edasi teated. Pärast tänase istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis järgmiste parlamendirühmade asutamiskoosolekud: Eesti-Slovakkia parlamendirühm, mille kokkukutsuja on Kalle Palling, ja Eesti-Ungari parlamendirühm, mille kokkukutsuja on Mailis Reps. Asutatakse ka kaks toetusrühma: Rail Balticu toetusrühm, mille kokkukutsuja on Kalle Palling, ning kohalike omavalitsuste ja regionaalpoliitika toetusrühm, mille kokkukutsuja on Aivar Kokk.
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 96 Riigikogu liiget, puudub 5.


1. 14:03 Peaministrikandidaat Taavi Rõivasele valitsuse moodustamiseks volituste andmine

Esimees Eiki Nestor

Meie päevakorda on kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 alusel lisandunud järgmine teema: Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaadile Taavi Rõivasele valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamine. See protseduur käib kodu- ja töökorra seaduse § 131 alusel. Et te ei peaks seadust lugema, tuletan lühidalt meelde, kuidas see toimub. Põhiseaduse järgi esitab peaministrikandidaat Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta. Peaministrikandidaat on avaldanud soovi esineda Riigikogu ees tänasel istungil. Peaministrikandidaat Taavi Rõivas teeb valitsuse moodustamise aluste kohta ettekande, mis kestab kuni 25 minutit. Kui tal on soovi natuke rohkem rääkida, siis võib seda aega pikendada. Riigikogu liikmetel on võimalus esitada peaministrikandidaadile kuni kaks suulist küsimust. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 131 lõike 2 alusel läbirääkimisi ei peeta. Pärast küsimustele vastamist on lõpphääletus. Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustab Riigikogu poolthäälteenamusega.
Alustame selle päevakorrapunkti menetlemist. Taavi Rõivas, palun!

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head Eesti inimesed! Levinud töölauakaunistust, mis koosneb nööride abil reas üles riputatud metallkuulidest, nimetatakse Newtoni hälliks. Te olete kindlasti sellist seadeldist näinud ja küllap oma käega proovinudki. Kui äärmisel kuulil lasta vabalt langeda, siis kannab see oma impulsi ja energia järgmisele kuulile, see omakorda järgmisele ja nõnda edasi, kuni liigub rivi viimane kuul, isegi kui vahepealsed näiliselt grammigi ei liigu.
Anno 2015 on Eesti täpselt selline riik, milliseks meie ja meie eelkäijad oleme selle loonud. Minevikust pärit impulsid on ajendiks tulevikuprotsessidele. Nii nagu Newtoni hälli metallkuulid, kirjutavad ka siin saalis tehtavad otsused sageli märksa kaugema tuleviku ajalugu, kui arvatagi oskame. Iga uus valitsus ja Riigikogu koosseis saab jätkata just sealt, kus eelmine lõpetas.
Koalitsioonikõnelusi alustades otsustasid kõik kokkutulnud osapooled teha valitsusliidu lepingu varasemast teistmoodi. Me otsustasime küsida endalt, mis on need Eestile kõige vajalikumad protsessid, mida me tahame selle valitsusega käima lükata või ka lõpule viia. Me ei hakanud peatükk peatüki haaval programmi kokku kirjutama, vaid sõnastasime Eesti suured väljakutsed. Need on ka selle valitsuse peamised eesmärgid, millest lähtuvad kõik valitsuse tegevused.
Austatud Riigikogu! Meie esimene suur väljakutse on tagada, et Eesti oleks veel paremini kaitstud.
Meie riigi julgeolekule on viimane aasta olnud äärmiselt keeruline aeg. Samas on see aeg tõestanud tehtud poliitiliste ja praktiliste valikute õigsust ning taganud Eestile parima kaitse. Väljakutsed, mis on ilmnenud Venemaa agressiivsuse üldise kasvu ja vahetult Ukraina-vastase agressiooni tõttu, jätkavad meie riigi julgeoleku mõjutamist ning mitte ainult järgmise nelja aasta jooksul, vaid paraku pikka aega. Tagamaks meie riigi püsimise nii täna, homme kui ka paljude järgmiste põlvede jaoks, jätkab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Reformierakonna valitsus meelekindlat, ühtset ja läbimõeldud julgeoleku- ja riigikaitsepoliitikat. Me jätkame riigikaitse laia käsitluse rakendamist, kindlustamaks, et ühiskond tervikuna oleks võimeline seisma rünnaku vastu, meil oleks võime kiirelt lahendada hübriidkonflikte, ühiskond oleks sidus ning meil oleks kõrge valmisolek seista vastu infosõjale.
Selleks jätkame tööd riigikaitset käsitlevate seaduste korrastamisel ja arendame edasi laiapindse riigikaitse planeerimist, et tagada suurem selgus riigis olemasolevatest ressurssidest ja meist igaühe rollist riigikaitse praktilises elluviimises. Väga oluline on ka riigikaitseliste teadmiste ja parimate meetodite levitamine. Valitsusliidu leping näeb ette kõigile soovijatele tasuta riigikaitsekursuste korraldamist ning gümnaasiumiastmes riigikaitseõpetuse järk-järgult kohustuslikuks muutmist. Samuti näeme ette mõttekodade kaasamist riigikaitsepoliitika kujundamisse.
Seda, kes ennast ise ei kaitse, ei kaitse ka teised. Eesti riigikaitse kilbiks jääb esmane iseseisev kaitsevõime ning mõõgaks on NATO kollektiivkaitse. Me jätkame sõjaliste võimete arendamist tulenevalt meie ohuhinnangutest. Eestile on olulised meie brigaadid, pataljonid, kompaniid ja rühmad, kuid kõige olulisem on iga üksik võitleja nendes üksustes. Seetõttu soovime tõsta ühiskonnas kaitseväelase elukutse ja sõjalise hariduse prestiiži, sh parandada kaitseväelaste töökeskkonda ja loomulikult ka väljaõppetingimusi, tõsta kutseliste kaitseväelaste palka ning tervelt 50% ajateenijate hüvitist. Samuti jätkame kaitsepalga idee arendamist, et kompenseerida kõigile reservõppekogunemistel osalejatele töötasu fikseeritud põhimõttel: 50% ametikohast ja 50% senisest palgast. Me jätkame Eesti riigi väärtuste ja põhimõtete eest võidelnud veteranide tunnustamist Eesti ühiskonnas.
Selle valitsusliidu kokkulepe on selgelt reaalse kaitsevõime kindlustamine. Seetõttu hoiame riigi sõjalise kaitse kulud vähemalt 2% tasemel SKT-st. Järjekindlalt arendame reaalselt komplekteeritud, varustatud ja väljaõpetatud üksusi, mitte paberüksusi ja paberkahureid, mille jaoks meil ei oleks ei raha ega inimesi. Peale mainitud 2% taseme säilitamise katame liitlaste vastuvõtmisega seotud kulusid, et tagada nende püsiv kohalolek Eestis. Sellele valitsusliidule on oluline iga Eesti territooriumil teeniv NATO liitlasväe sõjaväelane ja loomulikult ka kaitsekoostöö tugevdamine Ameerika Ühendriikidega.
Täpselt niisama oluline on muidugi ka riigisisese turvalisuse tagamine. Vabariigi sajandaks sünnipäevaks peab meil olema välja ehitatud Eesti idapiir, sh Euroopa Liidu ja NATO välispiirile väärilise tehnilise valvesüsteemi ning hästi väljaõpetatud ja varustatud piirivalveüksustega.
Me jätkame Politsei- ja Piirivalveameti võimekuse arendamist, et väheneks dubleerimine ning suureneks päästeteenistuse, politsei ja piirivalve reageerimisvõime ning -kiirus. Me oleme kokku leppinud, et kiirreageerimisvõimega politseinike hulka tuleb kahekordistada, ühtlasi arendatakse edasi koostööd Kaitseväe ja Kaitseliidu vastava funktsiooniga struktuuridega. Me peame vajalikuks politsei- ja päästeteenistujate töötingimusi parandada ning suurendada piirkonnapolitseinike kohalolekut, eelkõige idapiiri ääres. Kõigil, kes soovivad vabatahtlikkuse alusel Eesti sisejulgeolekusse panustada, peavad olema selleks võimalused ja selleks peavad olema loodud ka seda toetavad eeltingimused.
Teine suur väljakutse on tagada, et Eesti majandus kasvaks ja Eesti inimeste sissetulekud suureneksid. Aastatel 2000–2013 kasvas Eesti jõukus kolmekordseks. See on riikide võrdluses erakordselt kiire kasv. Eestile edu toonud majanduspoliitika aluseid ei ole vaja muuta. Me jätkame lihtsa ja väheste eranditega maksusüsteemiga, ausa ettevõtluskonkurentsiga ja avatud majandusega, konservatiivse eelarvepoliitikaga ja kapitalile avatud majanduskeskkonnaga.
Me eelistame vähendada tööjõu maksustamist, suurendades tervist kahjustavate ja keskkonda saastavate kaupade maksustamist. Me oleme kokku leppinud sotsiaalmaksu määra vähendamises ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamises. Tööjõumaksude langetamine ei avalda mõju kohe järgmise kvartali majanduskasvule, selliste muudatuste mõju ilmneb sageli mitme aasta pärast. Loomulikult tahaksime astuda edasi veelgi suuremate sammudega, kuid sihikindel ja järjepidev uute impulsside andmine tagab selle, et me ei kaldu õigelt kursilt kõrvale.
Kiire majanduskasvu jätkumiseks peavad Eesti tooted ja teenused olema suure lisandväärtusega ja orienteeritud eksportturgudele. Meil tuleb teha asju globaalsetest konkurentidest veelgi nutikamalt. Tark majandus algab loomulikult aga tarkadest inimestest. Teadmiste ja oskuste kasvule saame kaasa aidata elukestva õppega, kutseõppe ja ettevõtluse tihedama sidumisega, teadus- ja arendustegevusega ning loomulikult kogu üldharidusega, mis on valitsusliidu leppes vägagi olulisel kohal. Teadmistepõhise majanduseni jõuame aga ainult siis, kui me teadmistesse investeerime. Me oleme kokku leppinud, et hoiame hariduskulutuste osakaalu alati suuremana kui 6% meie SKT-st – suuremana kui valdavas osas Euroopa Liidu riikidest.
Kolmas meie ees seisev suur väljakutse on tagada, et majanduskasv jõuaks kõigini ja inimeste toimetulek paraneks.
Riik peab olema olemas nende jaoks, kes seda kõige rohkem vajavad. Loodav valitsusliit tahab, et majanduskasvust saaksid osa kõik Eesti inimesed ja mitte keegi ei jääks maha. Me oleme Isamaa ja Res Publica Liidu eestvedamisel kokku leppinud lisatoetuse loomises nendele inimestele, kelle sissetulek jääb alampalga ja kolmekordse elatusmiinimumi vahele. Selle uue süsteemi eesmärk on leevendada palgavaesust ja aidata inimesi nende elujärje parandamisel.
Väiksema palga saajate elujärje parandamisele aitab kaasa valitsuskoalitsiooni ambitsioon, et alampalk tõuseks nelja aasta jooksul vähemalt 45%-ni keskmisest palgast, kuid töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid peavad selleni jõudma ühiselt. Alampalk jääb edaspidigi tööturu osapoolte vahelise kokkuleppe otsustada, kuid ka riigil on oma meetoditega võimalik selle kasvule kaasa aidata.
Erilist tähelepanu pöörab valitsusliit lastele, eakatele ja erivajadusega inimestele. Me tagame sotsiaalpartneritega töövõimereformi koostööleppes sätestatud eesmärkide täitmise. Lahkuva valitsuse üks suuremaid reforme tuleb rakendussätete abil lõpule viia ja ka edukalt ellu rakendada.
Puuduses elavate perede toetamiseks tõstame toimetulekutoetuse määra 130 eurole, ligi poolteisekordseks. See on märkimisväärne tõus, tegemist on suurima toimetulekutoetuse tõusuga viimase kümne aasta jooksul.
Me oleme toimetulekuraskustes elavate üksikvanemate toetamiseks kokku leppinud elatisabifondi loomises.
Kindlasti ei ole me unustanud kõige väärikamaid – eakaid. Me tagame pensionide kasvu kooskõlas palkade kasvuga ja hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba. Ma olen juba varem isiklikult lubanud võtta enda südameasjaks üksi elavate pensionäride toimetulekut parandava süsteemi loomise. See on vajalik, et tegelda kõige keerulisemas olukorras olevate eakate toimetulekuga.
Kõige tähtsam suurtest väljakutsetest on see, et Eesti jääks püsima ja meil oleks rohkem lapsi.
Euroopa riikide rahvastik vananeb ning kõigi ees seisavad keerulised tööhõivepoliitika ja sotsiaalsüsteemi muutmise väljakutsed. Eesti ei ole siin mingi erand. Kuid väikese rahvaarvuga riigis annavad need muutused veelgi nähtavamalt tunda. Demograafilistele väljakutsetele vastamiseks tuleb tegutseda kohe nüüd, sest nende protsesside tulemused jõuavad kätte alles aastakümnete pärast. Me peame vaatama piisavalt kaugele tulevikku. Kuigi see tundub kauge ajana, mõjutavad selle valitsuse langetatud loodetavasti positiivsed otsused seda, milline on Eesti oma 150. aastapäeval. Ma ei kõhkle hetkekski tunnistamast, et lastega perede toimetuleku parandamiseks pakkus enim lahendusi Sotsiaaldemokraatlik Erakond, nagu ka Sven Mikser vaid kaks tundi tagasi Riigikogu Valges saalis rõhutas.
Kolme partneri ühtne valitsusliit arendab edasi demograafiliselt toimivat perepoliitikat, tõstes esimese ja teise lapse toetuse 60 eurole, alates kolmandast lapsest jätkame 100-eurose igakuise toetuse maksmist ning lisaks maksame igale kolme ja enamat last kasvatavale perekonnale 200 eurot lasterikka pere toetust.
Me kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi- ja huvitegevuses, luues selleks riikliku, tervikliku ja sihtotstarbelise huvitegevuse toetussüsteemi. Me toetame riigi investeeringuga kohalikke omavalitsusi kõigile soovijatele ja vajajatele lasteaiakohtade loomisel. Me suurendame lasterikaste perede kodutoetuse programmi rahastust ja anname abivajavatele kolmelapselistele peredele eluaseme soetamisel võimaluse saada lasterikaste perede kodutoetust.
Need on vaid mõned selle valitsusliidu kokkulepitud tegevused, mille eesmärk on anda noortele peredele kindlustunne, mis on eelduseks, et sünniks rohkem lapsi.
Viies väljakutse on minu oma sõnastuses uuendusmeelne Eesti, meie riigi korraldamine veelgi paremini.
Mõned ütlevad, et see, mida on vaja teha, peaks kandma riigireformi nime. Ka nii võib seda nimetada. Kuid riigireform ei saa olla asjade valimatult pea peale pööramine. Oluline on tõhusus. Nii nagu aasta tagasi, ütlen ka praegu, et meil ei ole põhjust eelnevate valitsuste ehitatut lammutada, vaid tuleks kasutada seda vundamendina, millele eduka süsteemi rajamist jätkata. Seepärast võib igaüks valida, kas nimetada seda väga ambitsioonikalt riigireformiks või veidi lihtsamalt – uuendusmeelseks Eestiks. Aga selge on see, et loorberitel puhata ei saa mitte keegi. Iga minister, iga riigiametnik peab alatasa otsima, kuidas teha asju tõhusamalt, kuidas kasutada maksumaksja raha veel efektiivsemalt.
Riigi paremaks korraldamiseks on valitsusliit kokku leppinud kohaliku halduse reformi tegemise. See on väga suur reform, mis pärast elluviimist mõjutab Eestit aastakümneid ja veelgi kauem. Kohaliku halduse reformi tegemisel on meie eesmärk omavalitsused, kes suudavad inimestele pakkuda paremaid avalikke teenuseid ja tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning suudavad neile seadusega pandud ülesandeid iseseisvalt täita. Koalitsioonileppesse on kirja pandud viis, kuidas suurendada Eesti kohalike omavalitsuste võimekust oma ülesannete täitmisel. Vähem võimekatel omavalitsustel aitame liikuda koostöö järgmisele tasemele. Ääremaastumise pidurdamiseks paneme olulist rõhku ettevõtluse arendamisele kohalikes omavalitsustes, sest just töökohad on hädavajalik elujõulisuse eeldus ka mujal kui võimu ja vaimu pealinnades.
Uuendusmeelse Eesti iseenesestmõistetav osa on e-riigi arendamine. Kui ma möödunud suvel rääkisin Jean-Claude Junckeriga, siis ta ütles, et see on ju elementaarne, et Euroopa digivaldkonna arengu eest hakkab vastutama just nimelt Eestist pärit volinik. Meie e-riiki teatakse ja tunnustatakse üle maailma – Ameerika presidendist iga viimase kui e-residendini. Uuendusmeelses Eestis ei toodeta enam makulatuuri põhimõttel "käsi alla, kümme templit peale ja kaante vahele". Kõiki avalikke teenuseid, kui vähegi võimalik, peab kodanik saama kasutada digitaalselt, mis tõhustab riigi toimimist ning muudab avalikku sektorit efektiivsemaks.
Lugupeetud Riigikogu! Ametisse astuvat valitsust jäädakse paljuski kas hea või vähem hea sõnaga meenutama selle järgi, kuidas me saame hakkama kogu Euroopa juhtimisega 2018. aasta esimesel poolaastal. Siis on terve Euroopa pilgud pööratud meile. Pidagem meeles, et järgmine kord tuleb Eestil olla eesistujamaa tõenäoliselt alles aastal 2032. Seepärast ei saa üks väike ja auahne riik endale lubada sugugi mitte väheambitsioonikat eesistumist. Eesti eesistumine 2018. aastal on selle valitsuse kuues suur väljakutse.
Euroopa Liiduga liitumiseks valmistumise ajal 2003. aastal küsis kirjanik Mihkel Mutt, kas ja kes tohib Euroopa Liidus köhida. Ta vastas siis, et köhatada saab nii ninatargalt kui ka alandlikult, aga Eesti peaks köhatama väärikalt.
Euroopa tugevus ja ühtsus tuleneb aktiivsest ja avarast dialoogist, intensiivsest ideevahetusest, ka köhimisest, kui lubate. Praegune julgeoleku- ja majandusolukord toob eriti selgelt esile selle dialoogi tulemusel sündiva ühise visiooni olulisuse. Euroopal on vaja liikuda tugevama julgeoleku- ja siseturvalisuspoliitika, energiapoliitika, rahaliidu ja siseturu ning kaasava tööturu suunas. Me peame tegelema ka Euroopa ettevõtete huvide ja kodanike kaitse edendamisega kolmandates riikides.
Siin ei pea me popsi kombel arglikult tarenurgas istuma. Me näeme Eestit selles protsessis osalemas väärika, ideeküllase ja ka uudishimuliku partnerina, riigina, mis kannab euroopalikke väärtusi ning on huvitatud Euroopa Liidu nelja põhivabaduse väärtustamisest ja edendamisest. Just seda oodatakse meilt 2018. aastal – Euroopa ühiste huvide eest seismist.
Eesistuja lauale jõuab kuue kuu jooksul umbes 500 algatust ning tuleb edukalt olla ligi 3000 kohtumise eestvedaja. Eesistumise ettevalmistamisse ja elluviimisesse kaasatakse umbes tuhat inimest praeguste riigiametnike hulgast, kellest igaühe valmistame uueks vastutusrikkaks rolliks ka eraldi ette. Seda ühist rege ei saa vedada luige, haugi ja vähi kombel, sestap panustame hoolega Eesti Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistusse. See on terve Eesti riigi ühine pingutus ning kõik ministrid seisavad selle aja jooksul nn euroministritena Euroopa tuleviku ning kõikide eurooplaste heaolu eest. Väärikalt teeme seda siis, kui oskame nii eest vedada kui ka piiri pidada, tagant lükata ja kaasa tunda, otsida konsensust, aga mitte leppida väikseima ühisosaga. Saadud kogemused ja oskused ning loodud suhted lubavad meil Eesti ja Euroopa asja ajada täiesti uuel tasemel ka peale eesistumise lõppu. Eesistujana tahab Eesti köhatada väärikalt ning ka meeldejäävalt, nagu see on ühele väga nooruslikule saja-aastasele kohane.
Head kuulajad! Lõpetuseks soovin kogu südamest tänada sotsiaaldemokraate ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikmeid! Te ei teinud valitsusliidu läbirääkimisi lihtsaks, aga ma mõistan teid väga hästi, sest te seisite oma valijate ja oma programmiliste lubaduste eest. Eks meie tegime ju sedasama.
Ma tänan ka Vabaerakonna liikmeid teie panuse eest, mis ei olnud sugugi väikene! Kuigi teie allkirju pole täna allkirjastatud valitsusliidu leppel, usun ma, et me saame nii mõneski punktis arvestada Riigikogus ka teie toetusega, sest me oleme neis asjades ühiselt kokku leppinud.
Mitte kellelegi teist ei ole ju ilmselt saladus, et see valitsusliidu lepe sündis väga raskelt, läbi halli kivi. Me otsustasime kohe alguses, et me ei soovi kokku leppida ainult minimaalses ühisosas kolme erineva maailmavaatega erakonna vahel. See oleks olnud küllaltki lihtne, sellega on alati hakkama saadud. Me leppisime kokku suurtes väljakutsetes, eesmärkides ja viisides, kuidas Eestit edasi viia.
Selle valitsusliidu töö tulemusi ei defineeri tulevikus mitte ainult see, mis on leppes kirjas, vaid ennekõike see, kui teotahteliselt me kokkulepitut ellu viime. Me võime kindlad olla, et mitte midagi ei juhtu iseenesest. Kui vaja, siis tuleb ka visalt minna läbi halli kivi, neli aastat, ühiselt. Täpselt nii, nagu see toimus need 38 päeva valimistest koalitsioonileppeni. Just nimelt kolme partneri sihikindlusele, püsivusele ja vankumatusele mõeldes annaksin ma loodavale valitsusliidule traditsioone järgides Riigikogu ees nime. See nimi on visadusliit. Just nii, sihikindlalt, vankumatult ja visalt, oleme valmis ühiselt edasi minema, et leppesse kirjapandu ka ellu viia. Just selleks palun ma täna teilt volitusi!
Meie töö algab juba homsest. Kui ma ametist lahkuva valitsuse tööd võrdlesin kümne kilomeetri jooksuga, siis nüüd oleme maratoni stardis. Jõudu, vastupidavust ja jätkuvat visadust meile selleks! Ma tänan teid! Elagu Eesti!

Esimees Eiki Nestor

Nüüd Riigikogu liikmete küsimused peaministrikandidaadile. Jevgeni Ossinovski, palun!

Jevgeni Ossinovski

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Olete otsustanud teha Kristen Michalist majandus- ja taristuministri. See minister vastutab Eestis vist kõige suuremal määral riigivara heaperemeheliku ja ausa valitsemise eest. Teatavasti ilmnesid nimetatud isiku kohta aga mõni aasta tagasi mõned muret tekitavad asjaolud, mis on seadnud tugevasti kahtluse alla tema sobivuse sellele ametikohale. Kuna neid kahtlusi ei kinnitatud ega lükatud ümber, siis taandus küsimus lõpuks paljuski usule. Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et tema usub Kristen Michalit. Siit minu küsimus: peaministrikandidaat Taavi Rõivas, kas sina usud Kristen Michalit?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ma ei usu mitte ainult Kristen Michalit, vaid ma usun kõiki nii praegu ametist lahkuva valitsuse liikmeid kui ka oma tulevaste valitsuste liikmeid. Ma olen neid alati valmis kaitsma avalike ja ka mitteavalike rünnakute eest. Poliitikuametis, nagu me kõik teame – ma arvan, et väga vähe on siin saalis neid, kes ei ole seda ise kogenud või lähedalt näinud –, tuleb taluda väga palju rünnakuid. Mõnikord on need alatud, mõnikord on need isiklikud. Selliste rünnakute eest kavatsen ma oma valitsuse liikmeid kindlasti kaitsta, nii nagu ma olen seda oma parima äranägemise järgi teinud ka praeguse valitsuse puhul.

Esimees Eiki Nestor

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Suur tänu, austatud juhataja! Hea Taavi Rõivas! Ma vaatan koalitsioonilepingut ja tõden järjekordselt, et taas vaatab Reformierakonna juhitud valitsus selleks, et saada riigieelarvesse raha, seda, kuidas kelleltki midagi ära võtta saaks. Näiteks tahetakse tõsta kütuseaktsiisi, aktsiisi pealt veel käibemaksu võtta ja elu kallimaks muuta. Aga ma ei näe, kuidas te kavatsete riigieelarvesse rohkem raha teenida, näiteks tööstustoodangut arendada, ühiskonna rikkust kasvatada, aga kindlasti ka inimesi Eesti riiki juurde ja siia tagasi tuua. Kuhu need teemad on jäänud? Minu meelest ei ole maksuprotsentide ümbertõstmine ju kestlik, see tähendab paigalseisu.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Maksustamise suunamine tööjõu maksustamiselt kahjuliku tarbimise, sh alkoholi ja tubaka tarbimise, aga ka keskkonnakahjuliku kütuse tarbimise maksustamisele on olnud selge valik. Te väitsite, justkui oleks aktsiisitõusude kirjeldus leppes konkreetselt sees, aga seal ei ole räägitud ettevõtluse arendamise poliitikast. See näitab, et te ei ole seda lepet jõudnud veel lugeda, sest tegelikult on täpselt vastupidi. Me ei ole teinud saladust leppe katteallikatest, aga need ei ole leppe osa, need ei ole leppes kirjas. Küll aga on selles leppes väga põhjalikult räägitud sellest, kuidas Eesti majandus saaks kasvada, muu hulgas sellest, kuidas ettevõtlust arendada, ja mitte ainult Eestis tervikuna, vaid ka just nendes kohtades, mis on suurtest keskustest kaugemal. Erineva maailmavaatega partnerid lähenesid nendele küsimustele natukene erinevalt. Ma arvan, et tervikuna on väga hea, et kapitali, inimtööjõu ja ka geograafilise jaotuse pilt on tasakaalus. Kapitali investeerimine Eestisse on ka edaspidi soodne. Väga palju tähelepanu on pühendatud sellele, et inimeste haridus, teadmised ja oskused vastaksid tööturu nõudmistele. Ka see on majanduskasvu eelduse osa. Kolmandaks on leppes loomulikult väga palju tähelepanu pööratud sellele, et kõik töökohad ei oleks ainult Tallinnas või Tallinna ümbruses. Ma arvan, et see on niisama oluline.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud härra Rõivas! Kogu selle protsessi käigus ja nüüd seda teksti üle lugedes torkas mulle silma, et väga palju on kasutatud selliseid sõnu nagu "analüüsime", "kaalume", "toetame", "jätkame". Lisaks on leppes kirjas hulk asju, mida riik niikuinii teeb. Kui teie rääkisite maratonijooksust ja visadusest, siis meie oma fraktsioonis arutasime, et pigem võiks seda koalitsiooni nimetada paigaljooksukoalitsiooniks. Mulle on jäänud mulje, et see kuulus Exceli tabel, millest väga palju räägiti, jäi tegemata või on lõpetamata. Te ütlesite, et see on kusagil olemas. Igal juhul seda kokkuleppe osana siin näha ei ole. Seetõttu on mul teile küsimus. Andke ikkagi Riigikogule nelja aasta vaates ülevaade, kuidas kütuseaktsiis hakkab tõusma, mis saab hotellide käibemaksust, millised tulumaksuerandid kaovad või mida vähendatakse, mis saab eluasemelaenude intressidest jne.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Seda, et leppes on sõnastatud mitu suurt eesmärki ja ka konkreetsed sihid, kuhu tahetakse jõuda, ma arvan, peab ikkagi tunnustama nii valitsusliidu osapoolte kui ka opositsiooni vaatenurgast. Need eesmärgid ei täitu iseenesest, nende nimel tuleb väga kõvasti vaeva näha. Mis puudutab katteallikaid, siis nagu varasemates valitsusliidu lepetes ei ole ka siin n-ö Exceli formaati kaante vahel, küll aga ei ole me algusest peale saladust teinud sellest, kust soovitakse leppes ettenähtud suurtele kuludele katet leida. Kõigepealt, needsamad teie viidatud kütuse-, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus. Kütuseaktsiisi tõus on jaotatud aastate peale selliselt, et mõju kütuse lõpphinnale ei ületaks aastas 5%, pigem jääb see 4% ja 5% vahele. Me teame, et nafta hinna muutused on kütuse hinda oluliselt volatiilsemaks muutnud. Te nimetasite eluasemelaenu intresside maksusoodustust. Seda ei ole plaanis kaotada. Turismiettevõtete käibemaksuerandi kaotamine on aktuaalne teema aastast 2017. Me mööname, et selleks tuleb enne korraldada ikkagi väga mahukas reklaamikampaania, et kõige rohkem haavatavad turismisektori ettevõtted hinnale lisanduva kümnendiku tõttu ei kaotaks, kuna kliendid kaovad. Seda ei ole võimalik ellu viia mitte kohe homsest, see vajab pikemat ettevalmistusaega. Need ongi kõige suuremad katteallikad. Nende hulgas ei ole tulumaksu määra tõusu ega mitmeid muid asju, mida osapooled pakkusid välja siis, kui läbirääkimisi veel neljakesi peeti. See on see valik: tööjõu suurema maksustamise asemel tuleb rohkem maksustada kahjulikku tarbimist.

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu liikmed, palun küsimus esitada ühe minuti jooksul! Mihhail Stalnuhhin, palun!

Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra Rõivas! Olin kord üritusel, kus esines Bo Kragh, tuntud Rootsi majandusmees. Temalt küsiti, millega ta võrdleks Eesti majandusmudelit. Ta ütles, et see on nagu kumalane – füüsikaseadused ütlevad, et ta ei saa lennata, aga ta siiski millegipärast lendab. Millest praegu jutt on? Ikka sellest, et Statistikaameti andmete põhjal on meie väliskaubanduse bilanss viimasel 21 aastal negatiivne olnud ja summaarselt on ta 29 miljardit 966 miljonit eurot. Kui see arvutada ümber praegustesse hindadesse, siis peaks see olema 42–44 miljardit eurot. Me elame võlgu ja võtame võlgu tulevastelt põlvkondadelt. Kas see olukord võib teie valitsuse ajal muutuda? Millist väliskaubanduse bilanssi te sel aastal Eesti rahvale ennustate?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Ma püüan vastata nii lühidalt, kui ma vähegi suudan. Nagu te ilmselt teate, olen ma saanud ülikoolihariduse just nimelt välismajanduse valdkonnas. Seetõttu tahaksin teiega seda teemat pikalt arutada. Aga lühidalt öeldes on Eesti väike ja avatud majandusega riik, see on selge. Meie väliskaubanduse bilanssi mõjutab väga palju see, et paljusid kestvuskaupu, võtame näiteks autod või televiisorid, Eestis ei toodeta. Kõik televiisorid, mis Eesti kodudes on, kõik autod, millega me sõidame, kui tuua lihtsalt mõned näited, ka arvutid näiteks, samuti telefonid ja mitmed muud sellised kestvuskaubad, mis moodustavad küllalt suure osa kulutustest, on kõik sellised asjad, mida me ostame teistest riikidest sisse. See kindlasti mõjutab meie kaubandusbilanssi. Mis on meie võimuses, et see bilanss oleks tasakaalus? Loomulikult tuleb edendada eksporti. Ma ei ole seda usku, et me peaksime rakendama impordipiiranguid. Ma ei tea ühtegi väga head näidet, kus protektsionism oleks jõukuse õuele toonud, vastupidi. Meie õnn on see, et meie koduturg on 500 miljonit eurooplast. Meie järjepidev huvi – ma loodan, et see jätkub ka järgmistel aastatel – on teha kõik selleks, et Eesti ettevõtjad tunneksid ennast sellel turul koduselt ja see turg muutuks veelgi ühtsemaks. Me teame, et Euroopa siseturul on veel küll ja küll objektiivseid takistusi, miks ei saa eriti just teenused vabalt riigist riiki liikuda. Aga ma olen selles küsimuses optimist. Ma tõesti usun, et me saame panustada sellesse, et Eesti ettevõtetel oleks võimalik veelgi enam eksportida. Mis puudutab võlgu elamist, siis riigina meil võlgu elada ka edaspidi plaanis ei ole. Valitsusliidu leppe tekstis on selgelt kirjas ka punktid, kuidas saab riigi rahandust heas korras hoida.

Esimees Eiki Nestor

Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud Taavi Rõivas! Teie allakirjutatud koalitsioonileppes on üks huvitav punkt, mis käsitleb tagasimaksesüsteemi. Inimestele antakse alampalka ja vaesuspiiri arvestades võimalus igal aastal pärast tuludeklaratsiooni esitamist saada tagasi teatav summa. Ometi näete te kõik kolm, kes te sellele leppele alla kirjutasite, süsteemi erinevalt. Ma olen aru saanud, et IRL näeb seda nii, et miinimumpalka teenival inimesel on selle skeemi abil võimalik tagasi saada rohkem, kui ta on aasta jooksul tulumaksu maksnud. Räägitakse ka sellest, et tagasi on võimalik saada kõigil inimestel, kes teenivad alla 500 euro kuus, st ligi 200 000 inimesel. Siis räägitakse, et see ei maksa peaaegu mitte midagi, 16 miljonit eurot aastas, mis tähendab, et neid kulutusi on plaanitud vaid 20 000 inimese jaoks. Palun seletage, kellele see tagasimakse siis osaks saab! Kas ja kuidas see kõik nii odav saab olla?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Seda väga lühidalt seletada on üksjagu keeruline. See puudutab kõiki inimesi, kes käivad täiskohaga tööl ja teenivad alampalgast kuni kolmekordse elatusmiinimumini, mis on praegu ligikaudu 600 eurot. Loomulikult kõik need näitajad aja jooksul muutuvad. Selle mõte – te olete väga õigesti tuvastanud, et tegemist on IRL-i ettepanekuga – on aidata inimesi, kes käivad tööl, aga kelle palgatulu ei ole piisav, selleks et igapäevase eluga toime tulla. Muuseas, sama asjaga, kuigi natuke teise meetodi abil tegeleb ka see punkt, mis tuli leppesse sotsiaaldemokraatide initsiatiivil ja käsitleb alampalga tõusu. Need mõlemad punktid tegelevad sama teemaga. Tegelikult teevad seda ka need Reformierakonna ettepanekul leppesse saanud punktid, mis aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele ning panustavad sellesse, et suureneks nende inimeste sissetulek, kes teenivad kõige vähem. Nii et see on olnud kõikide ühine soov, kuigi meetodid on erinevad. Me oleme siin kokku leppinud. Teie nimetatud summa ei vasta tõele, see tuleks korrutada kindlasti rohkem kui kahega. Aga selge on ka see, et süsteemi detailid tuleb veel välja töötada. Ma usun, et kokkuvõttes see süsteem täidab seda eesmärki, mida IRL on soovinud saavutada ja ka valijatele lubanud.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Ratas, palun!

Jüri Ratas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Taavi Rõivas! Teie koalitsioonileppe punkt 3.2 lubab tõsta tulumaksuvaba miinimumi 205 eurole kuus. See on igati kiiduväärt, et tulumaksuvaba miinimumi suurus taas kord edasi liigub. Mitmed valijad Harju- ja Raplamaal ütlesid enne valimisi mulle, et neile väga sümpatiseerib Reformierakonna plaan suurendada tulumaksuvaba miinimumi umbes 308 euroni. Kumb partner tõmbas nüüd selle teie lubaduse 308 eurolt 205 eurole? Olid need sotsid või oli see IRL?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh sulle, Jüri, selle väga vaimuka küsimuse eest! Eks iga erakond tegi oma plaanid ja programmid lootuses, et on võimalik neid 100% ellu viia, kui saadakse üksi 51 kohta parlamendis. Tuleb tunnistada, seekord ei tulnud meil see välja ja täpselt samamoodi ei tulnud see välja kellelgi teisel. Järelikult jätkab Eesti koalitsioonivalitsusega. See seadis meie ette mitte ainult vajaduse, vaid võib öelda, et kohustuse teha kompromisse ja otsida ühiselt, millised asjad ja kui suurel määral on tehtavad ja millised ei ole. Me ei ole teinud saladust, et, jah, ka Reformierakond tegi järeleandmisi endale olulistes kohtades, ka meie partnerid tegid neid. Aga lõppkokkuvõttes ei pidanud keegi lahti ütlema ega taanduma põhimõtetest, mis on kõigile kõige olulisemad. See on väga oluline. Lisaks leppisime kokku muudes väga tähtsates küsimustes, mis kõigi arvates olulised on. Nii et ei saa öelda, et üks või teine partner oleks seda lubadust alla tõmmanud, pigem vastupidi. See oli paljuski ühine asi, sest moel või teisel, väikeste erinevustega, ükskõik mis summa võrra, aga siiski enamik erakondi, kui mitte öelda, et kõik, soovisid, et tulumaksuvaba miinimum Eestis kasvaks.

Esimees Eiki Nestor

Kalev Kallo, palun!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Kehtiv merenduspoliitika rakenduskava seab ambitsioonika eesmärgi, et aastaks 2020 peaks Eesti lipu all olema juba 30 suurt kaubalaeva. Nii-öelda tee selleni pidi välja töötatama möödunud aasta 30. juuniks, minister Palo pikendas seda aega 15. septembrini ja siis töörühm need ettepanekud tegi. Uuest koalitsioonileppest leiame ühe merenduspoliitikat kajastava punkti, mis algab sõnaga "kaalume" nagu paljud teisedki. Mind huvitab, mida konkreetset praegune koalitsioon ette võtab, et maksukeskkond ja kõik muu muutuksid nii konkurentsivõimeliseks, et laevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla. Eesti reederitel on ligi 70 laeva, mis sõidavad teiste riikide lippude all.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Sel teemal oli tõepoolest väga tõsine arutelu. See ei ole niisama lihtne, et võtame lehe paberit, kirjutame seaduse valmis, siis ütleme, et nüüd on nii, keegi ei vaidle ja olukord laheneb. Me möönsime kõneluste käigus, et tegemist on keerulise probleemiga ja siin tuleb lahendusi veel otsida. Ega valitsusliidu töö ei saanud selle leppe valmimisega läbi, vaid see alles algab. Nii tuleb vaadata ka seda, et leppes deklareeritakse, et me otsime lahendusi, et teie rõhutatud probleemi moel või teisel lahendada. Tunnistan, et meil ei ole praegu valmislahendust, mis 100% kindlalt töötaks. Siht oli panna see kirja, siis saab see ametlikus korras valitsusliidu tööplaani osaks, määratakse tähtaeg ja konkreetne vastutaja. Kui lahendus on ministeeriumis välja töötatud, siis on seda võimalik hakata valitsuses arutama. Selline on tegevuskava. Me tunnistame, et mingit valmislahendust, mida saaks kohe homsest ellu viia, ei ole. See teema on natuke komplekssem ja vajab põhjalikumat tegelemist.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Taavi Rõivas! Eesti teaduse hea tase on maailmas üldtuntud. Kas ja kuidas kavatseb loodav valitsus rakendada ja ellu viia strateegias "Teadmistepõhine Eesti" sätestatut? Teisiti öeldes, kas Eesti teaduse rahastamine riigieelarvest kasvab lähematel aastatel 1%-ni?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Mitte ainult loodava valitsusliidu leppes ei ole seda teemat sellisena käsitletud, vaid see on ju olnud Eesti ametlik strateegia juba õige pikka aega. Ma möönan, et varasematel aastatel ei ole sammud 1% suunas liikumisel alati just väga pikad olnud, on ka tagasilööke olnud, aga see ei tähenda, et selle poole pürgimist ei peaks jätkama. Teadusvaldkonnas on meil väga palju konkreetseid kohti, kus me soovime asju veel paremini teha. Peale selle arvulise eesmärgi – kulutamine ei ole eesmärk omaette, aga samas on 1% avaliku sektori kulutustest teadus- ja arendustegevusele eraldamine kindlasti väga oluline mõõdik –, ütleme, muutusele praegusega võrreldes me näeme kindlasti seda, et teaduse ja majanduse, teaduse ja ettevõtete koosmõju majanduskasvule saaks suurendada. Ka teaduste akadeemiat saaks enam kaasata Eesti riigi ees seisvate strateegiliste ülesannete lahendamisse. Olen seda teaduste akadeemia juhtidega korduvalt arutanud ja tean, et ka nendel on see valmisolek olemas. Nii et tahaks loota, et teadlaste häälel on järgmise nelja aasta jooksul ka strateegiliste otsuste tegemisel rohkem kõlapinda. See puudutab kindlasti ka parlamendi, mitte ainult valitsuse tööd. Ka parlamendil võiks minu nägemust mööda olla võimalus rohkem kasutada teaduste akadeemia sisendeid kõige olulisemate probleemide lahendamiseks.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Valimiste üks põhilisi teemasid oli riigi julgeolek. Kahjuks ei leia koalitsioonilepingut lugedes sealt punkti, mis käsitleks toidujulgeolekut. Eesti põllumehed on sattunud suurtesse raskustesse, likvideeritakse seakarja, kümneid tuhandeid sigu. Asi on nii hull, et isegi üks vallavalitsus on pidanud seafarmi üle võtma ja hakkama sigu toitma. Põhjus peitub selles, et erinevalt ülejäänud Euroopa Liidust ei maksa meie riik põllumehele lisatoetust ehk top-up'i. Meie põllumees on pandud väga ebavõrdsesse konkurentsiolukorda. Enne valimisi lubasid sotsiaaldemokraadid ja IRL top-up'i taastamist, aga valitsuse koalitsioonilepingut lugedes näen, et seal seda sees ei ole. Kas te oskate öelda, mis või kes takistas sotsidel ja IRL-il seda valimislubadust täita?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

See on üks nendest teemadest, mis küllap tõusetub kõikidel järgmistel eelarvearuteludel. On selge, et kõige olulisematele teemadele, mis on kõige kulukamad ja erakondadele kõige prioriteetsemad, on juba ette katteallikad leppes või leppe lisadokumendis või kõrvaldokumendis, kuidas iganes seda võtta, broneeritud. Tunnistan, et top-up'i jaoks meil praegu head katteallikat ei ole. Küllap tuleb ka opositsioonilt eelarvekõneluste käigus ettepanekuid. Ma arvan, et ma oleksin väga naiivne, kui ma ütleksin, et see teema eelarveläbirääkimistel ei tõusetu. Küllap tõusetub. Aga mis puudutab põllumajanduse ja laiemalt maaelu käekäiku, siis ma kindlasti ei näeks seda nii mustades toonides. Tegelikult on väga palju asju juba tehtud, selleks et Eesti põllumajandussektor saaks ka Venemaa Föderatsiooni kehtestatud sanktsioonidest üle. Alternatiivsete turgude otsimine on väga edukalt läinud Anne Sullingul, meie kolleegil parlamendis. Väga paljude asjadega saaks jätkata ja Eesti põllumehi toetada. Alati ei tähenda toetus ainult seda, et makstakse riigieelarvest raha, mõnikord on palju väärtuslikum toetus see, kui Eesti tootjatele avatakse mõni uks, näiteks Jaapanis, aga võib-olla mujalgi. Sellele peab ka mõtlema, neid variante on kindlasti hästi palju. Me teame, et järgmistel aastatel me räägime sadadest ja sadadest miljonitest eurodest, mis lähevad otse põllumajandustoetusteks.

Esimees Eiki Nestor

Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingus on rõõmustavalt palju kohti, kus räägitakse puudega või erivajadusega inimestest. Isegi sissejuhatavas osas on öeldud, et erilist tähelepanu pööratakse eakatele, lastele ja erivajadusega inimestele. Kahjuks minu optimism vähenes, kui ma lugesin, et uus valitsus plaanib hakata analüüsima puudega inimeste olukorda ja toetuste süsteemi toimivust. Seda teemat on aastate jooksul juba väga palju analüüsitud ja uuritud, alates Sotsiaalministeeriumist kuni Praxise ja Riigikontrollini välja. Me teame kõik väga hästi, et 2006. aastast ei ole näiteks puudega laste toetusi tõstetud. Me teame ka seda, et puudega lapsed, tervelt 37,3% nendest, elavad vaesuses. Me teame, et tegelikud vajadused ei ole rahuldatud. Küsimus ongi see: kas uuel valitsusel on peale analüüsimise plaanis järgmise nelja aasta jooksul tõsta puudega inimeste toetusi, eriti laste toetusi?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh, hea küsija! Me oleme ühiselt nende teemadega tegelnud. Ma arvan, et Eesti on sedavõrd küps riik küll, et pöörata senisest veelgi enam tähelepanu nendele meie seas, kes vajavad seda tähelepanu mõnevõrra rohkem. See puudutab elu kõiki osi: peab olema ligipääs avalikele teenustele, ühiskonnas tuleks erivajadusega inimesi võtta täpselt samasugustena nagu kõiki teisi. See on väga kompleksne teemaring. Kõik omavalitsused peaksid olema suutelised pakkuma teenuseid, mis on erivajadusega inimestele vajalikud. Neid teemasid on väga palju ja siin jätkuks meil rääkimist kindlasti tundideks.
Teie konkreetne küsimus oli puudega laste toetamise kohta. Jah, meil on plaanis tunduvalt tõsta sügava puudega laste vanematele makstavat hooldajatoetust. Me räägime mitmekordsest tõusust. See plaan on olemas ja see kindlasti ka teoks saab. Ma ei saa lubada, et me tõstame absoluutselt kõigi ja kõiki toetusi, aga sügava puudega laste vanemate teema oli meil eraldi laual. Selle väga olulise tõusu me otsustasime ära.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, härra esimees! Hea kandidaat! Meeldiv on lugeda, et te toetate väiketalusid ja väikeettevõtlust. Ma arvan, et siin on andnud oma panuse ka Vabaerakond. Aga mis on need konkreetsed meetodid, millega te soovite väiketalusid toetada? Kas need on maksupoliitilised investeeringud? Te eelnevalt viitasite emotsionaalsetele, moraalsetele toetustele. Tahan tähelepanu juhtida, et kütuseaktsiisi tõstmise tõttu kannatab maal elav inimene järjekordselt kõige enam. Maal elav inimene ei jaksa enam paigaljooksu pealt vaadata, tema hääletab jalgadega ja otsustab ära minna.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ei, ma ei ole nõus sellega, et kütuseaktsiisi tõusu tõttu kaotab maainimene rohkem kui linnainimene. Me oleme kütuseaktsiisi tõusu planeerinud selliselt, et selle mõju kütuse lõpphinnale jääks aastas väiksemaks kui 5%. Kui me vaatame, mida teeb samal ajal kütuse algkomponendi, kui nii võib öelda, ehk nafta maailmaturuhind, siis näeme, et kõikumine on siin kordades. Me teame, et see mõjutab lõpphinda oluliselt rohkem kui aktsiisitõus. Ma siiski nii mustades toonides seda konkreetset muudatust ei näeks. Seda enam, et kütusel on ka väga selge keskkonnamõõde. Kui selle tõusu tulemusena mõned inimesed oma järgmist autot valides langetavad valiku pisut säästlikuma auto kasuks, siis on see muudatus läinud asja ette ja nende inimeste kulutused ei pruugi sel juhul isegi üldse kasvada.
Nüüd räägin väiketalude toetamisest. Jah, teil on õigus, see punkt sai leppesse teie erakonna kaasabil ja mul on selle üle hea meel. Ma arvan, et nii majandusvaldkonna eest vastutavatel ministritel kui ka maaelu eest vastutaval ministril on kindlasti mahti teie ettepanekuid tähelepanelikult kuulata. Kui teil on konkreetseid mõtteid peale selle, mida valitsus on leppesse kirja pannud, siis ma usun, et nad on valmis nendest rääkima. Kui leitakse ühisosa, siis miks mitte seda ellu viia.

Esimees Eiki Nestor

Martin Repinski, palun!

Martin Repinski

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Taavi Rõivas! Soovin esitada küsimuse Eesti põllumeeste nimel. Koalitsioonilepingust on näha, et top-up´i ei ole plaanis maksta ning Põllumajandusministeeriumi asemele tuleb maaeluministeerium. Kahjuks, nagu viimased aastad on näidanud, sõltub Eesti põllumeeste elu paljuski riigi poliitikast. Praegu töötab enamik piimafarme, mis on Eestile väga tähtsad, kahjumiga. Farmid loodavad, et olukord lähiajal muutub. Kas meil on oodata positiivseid muutusi või on lihtsam piimafarmid kinni panna ning minna teist teed? Palun mitte unustada seda, et piimafarmi tööd ei ole võimalik ajutiselt peatada ning paari aasta pärast jälle käivitada. Kas Põllumajandusministeeriumi kaotamine tähendab seda, et põllumajandus ei ole uuele valitsusele prioriteetne?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Alustan küsimuse lõpust. Vastupidi, me laiendame Põllumajandusministeeriumi volitusi. Põllumajandusministeeriumi vastutusala ei vähene grammi võrragi, vaid kasvab, et saaks rohkem ja laiemalt tegelda maaeluga, sh maaettevõtlusega ja ka selle teemaga, mille kohta Külliki Kübarsepp küsis. Maal ei tegelda sugugi ainult põllumajandusega, seetõttu on see teemaring, mida me soovime käsitleda prioriteetsena, mõnevõrra laiem.
Mis puudutab piima kokkuostuhinda, siis teil on tuline õigus, et see hind on oma tipuga võrreldes umbes poole võrra langenud. Aga me teame, et valitsuse roll siin on väga väikene. Selle taga on mingil määral ühe teise, meie idapiiri taga asuva valitsuse roll, kes ütles, et neile Eesti piim enam ei sobi. Heakene küll, kui ei sobi, siis ei saa sinna müüa, tuleb endal rohkem juua või uusi turge leida. See, millega on tegelnud meie praegune kolleeg Riigikogus, väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling, otsides Eesti piimatootjatele uusi turge, näiteks Jaapanis – ma ka enne nimetasin seda –, on alles käima minemas. Reaalsed kokkulepped on sõlmitud, aga nende mõju piima hinnale ei ole veel avaldunud, sest – niipalju kui mina seda teemat tean – praegu müüdud partiid on märksa väiksemad kui see kogus, mida need turud ootavad. Turgude otsimist peaks minu meelest igal juhul jätkama. Sellega ei peaks tegelema mitte ainult konkreetse vastutusvaldkonna eest nüüd vastutama hakkav minister Urve Palo, vaid kõik ministrid. Ka mul endal on kogemusi sellest pisut enam kui aastast peaministrina, et äridelegatsiooniga teistes riikides käies on võimalik avada selliseid uksi, mida üksikul Eesti ettevõtjal või ka ettevõtjate kogumil ei oleks kunagi võimalik avada. Kui minna koos ministriga, ükskõik mis valdkonna minister see parajasti on – see võib olla kaitseminister, kes läheb kaitsetööstusettevõtetesse, aga see võib olla mis iganes valdkonna minister –, siis neid uksi avades, nagu me näeme ka selle näite põhjal, mis puudutab piimatööstust, on võimalik Eesti ettevõtjaid aidata. Mina tõesti usun sellesse ja loodan, et mitte ainult konkreetse valdkonna ministril, vaid kõikidel ministritel on valmisolek vajaduse korral oma valdkonna äridelegatsiooniga neid uksi avada.

Esimees Eiki Nestor

Rein Ratas, palun!

Rein Ratas

Aitüma, härra esimees! Auväärt peaminister in spe! Keskkonnaministeeriumisse koondati juba veerand sajandi eest Eesti põhiliste loodusvarade haldamine, sestap on väga õige, et te kavatsete planeerimistegevuse tagasi tuua sinna, kus ta oli varemgi. Samas, miks te viite meie maavarade haldamise Keskkonnaministeeriumist majandus- ja taristuministeeriumisse? Olen rääkinud.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Mul oli eile väga meeldiv võimalus üle mitme aasta taas Keskkonnaministeeriumi külastada, kuna ametisoleval keskkonnaministril täitus eile 50. aastaring. Ka teie mainitud teema tuli Keskkonnaministeeriumi inimestega jutuks. Eks arvamusi ole erinevaid, kas maapõueressursid on pigem keskkonnaküsimus või on need Eesti majanduse ressursid, võtame kas või selle kõige suurema teema ehk põlevkivi. Aga seda teemat kaaluda on, ma arvan, mõistlik ja nii ka räägitud sai. Samamoodi võime kommenteerida mitmeid asju, mis on konkreetselt ja selge sõnaga otsustatud ühe ministeeriumi valdkonnast teise ministeeriumi valdkonda viia, sest iga otsuse taga on mingi oma loogika. Samamoodi oli Keskkonnaministeeriumi puhul väga teravalt üleval kalandusteema. Me teame, et omal ajal tehti otsus jagada see valdkond Keskkonna- ja Põllumajandusministeeriumi vahel. Kalandus on justkui poolvägisi jaotatud, vähemasti on asja minust paremini tundvad inimesed nii öelnud, ja me kaalume, kas teistsugune jaotus oleks parem. Me ei taha võtta seda hoiakut, et see, mis kunagi on tehtud, peab kindlasti nii jääma – mitte et me tahaksime ilmtingimata lõhkuda, kaugel sellest –, aga mõte on selles, et me peame kogu aeg vaatama, kas kuidagi teistmoodi tehes oleks veel parem.

Esimees Eiki Nestor

Märt Sults, palun!

Märt Sults

Aitäh, auväärt esimees! Hea Taavi Rõivas! Oma sõnavõtus te kulutasite umbes seitse minutit riigikaitsele, kaheksa ja pool kuni üheksa minutit majanduskasvule ja muule sellesarnasele, haridusele tervelt ühe minuti, lastele, eakatele ja haridusliku erivajadusega inimestele ühe minuti ning spordile ja noortele umbes 30 sekundit. Mis te arvate, kas see on piisav argument, tõestus ja sisendus, et noored emad, koolitöötajad ja koolijuhid saaksid kindlustunde, et Eesti on kaetud tugeva haridusasutuste võrguga, Eestis on hea perspektiiv laste sünnitamiseks ja Eestil on tugev riigipiir, nii et me ei tahaks siit ära minna ja saaksime siin ennast kindlalt tunda?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Me tunneme üksteist juba sellest ajast, kui me kümmekond aastat tagasi töötasime Tallinna volikogus. Küllap mäletate, et ma hea meelega räägin väga pikalt. Küllap oleksin ma ka teie viidatud teemadel leidnud, mida pikemalt öelda. See, kui ma mõnel teemal peatusin lühidalt, ei tähenda kindlasti, et see teema oleks ebaoluline. Selliselt palun kindlasti mitte tõlgendada! Ma lihtsalt püüdsin neid kõige-kõige-kõige olulisemaid – ja mitte ainult isiklikult minu, vaid kolme erakonna arvates – teemasid kõige täpsemalt sõnastades teie aega mõnevõrra säästa. Aga loomulikult, selleks ongi teil võimalus küsimusi esitada, et juttu konkreetsete valdkondade peale viia ja nendest ka rääkida, kui te seda soovite.

Esimees Eiki Nestor

Priit Toobal.

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud kandidaat! Eelmine, XII parlamendikoosseis võttis oma tööaja lõpus üsna napilt, kahe enamhäälega vastu kooseluseaduse. Et see seadus rakenduda saaks, on tarvis vastu võtta terve hulk rakendusakte. Paraku ei näe ma loodava valitsusliidu leppes sõnagi sellest seadusest ega selle rakendusaktidest. Ma kasutan võimalust ja küsingi, kas teie juhitud koalitsioon, teie juhitud valitsus, kavatseb järgmise nelja aasta jooksul teha nii, et kooseluseadus rakenduks.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ma usun, et te tegelikult teate nii minu isiklikku seisukohta selles küsimuses kui ka seda, et eelmise valitsuse ametisoleku ajal ei olnud see teema kõne all mitte valitsuse, vaid parlamendi initsiatiivil. Siia on mul lisada vaid lootus, et selliselt Eesti ühiskonda lõhestavat uut arutelu sel teemal ei teki. Mina olen aru saanud, et see seadus on vastu võetud. Minu meelest on täiesti loogiline, et kui üks seadus on vastu võetud, siis seda seadust ka rakendatakse, nii on õigusriigile kohane. Aga jah, see ei olnud ka mitte eelmise valitsusliidu teema, see on seni olnud parlamendi initsiatiiv. Sellele seadusele hääletasid inimesed eri erakondadest nii poolt kui ka vastu. Siin ei ole veelahe läinud päris täpselt erakondade ning valitsuse ja opositsiooni liini pidi. Küllap ongi see küsimus natukene laiem kui valitsus versus opositsioon.

Esimees Eiki Nestor

Toomas Vitsut, palun!

Toomas Vitsut

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Härra Taavi Rõivas! Koalitsioonilepingut lugedes jäi mulle mulje, et töötamine linnavolinikuna Tallinna Linnavolikogus pole teil ilmselt päris mööda külgi maha jooksnud. Koalitsioonilepingus on mitmeid punkte, millele ka mina oleksin valmis alla kirjutama. Aga tööjõu maksukoormuse alandamisel olete küll vist valearvestuse teinud. Mis te arvate, kas peale sotsiaalmaksu alandamist 1% leiavad ka ettevõtjad, et tööjõumakse on alandatud ja kõrgesti tasustatud töökohti hakkab Eestis tekkima nagu seeni peale vihma?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Veel pisut aega tagasi oli leppe vähemasti üks koopia (ma ei ole kindel, kas kõik kolm koopiat) Reformierakonna fraktsioonis täiesti olemas. Ma usun, et kellelgi ei ole midagi selle vastu, kui te soovite sellele alla kirjutada. Loomulikult oleks mulle väga suur au, kui te minule volituste andmise poolt hääletaksite. Ma ütlen seda täiesti tõsiselt. Aga mis puudutab tööjõumaksude langetamist, siis, jah, me tahtsime teha rohkem. Usun, et ka mitmed Eesti ettevõtjad oleksid tahtnud, et tehtaks veel rohkem. Aga ma usun, et nad on nõus, et ka trend on oluline. See, et maksukoormust nihutatakse tööjõu ja teenimise maksustamiselt kahjuliku tarbimise maksustamisele, on selge valik. Nii on varem tehtud ja seda trendi jätkatakse. Samm-sammult ja visalt, kuigi mitte nii pikkade sammudega, nagu me võib-olla tahaksime, aga me siiski liigume selles suunas, et Eestisse oleks parem tasuvaid töökohti luua ja ettevõtjad tunneksid, et siinses majanduskeskkonnas on hea äri ajada.

Esimees Eiki Nestor

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Mina esindan siin praegu kohalike omavalitsuste huve. 2009. aasta veebruaris kärbiti omavalitsuste eelarvetele laekuva tulumaksu osa 11,93%-st 11,4%-ni. Millal uus valitsuskoalitsioon plaanib taastada selle 2008. aasta taseme?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Eks "kunagi buumi ajal oli nii" ole ka üks viis, kuidas asjadele läheneda. Aga palju tähtsam kui konkreetne protsent on minu silmis see, mida me saame teha selleks, et omavalitsuses elavate inimeste palk oleks suurem, ükskõik siis, millises omavalitsuses nad elavad, kas selles omavalitsuses, kus mina elan, selles, kus teie elate, või selles, kus elab ükskõik kes meist. Selle mõjutamine on minu silmis palju tähtsam. Siis on ka see 11% ja pisut peale, mis omavalitsusele laekub, summana suurem. Me ei ole pannud leppesse eraldi kirja, et me tahame seda protsenti muutma hakata. Küll aga oleme arutanud seda, et näiteks kohalikele teedele rohkem raha eraldada. See on järjepidevalt olnud omavalitsustegelaste soov ja see sai leppesse ka kenasti kirja.

Esimees Eiki Nestor

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Andke andeks, aga ma olen natuke pettunud teie vastuses kolleeg Sarapuule! Tallinna Televisiooni ei mainitudki, see oleks olnud ju traditsiooniline. Aga küsimus on selles, et teie koalitsioonileppes pannakse omavalitsusele kohustus varustada kõik lapsed lasteaiakohaga ning kui lasteaia- või lastehoiukohti ei ole, siis tuleb maksta hüvitist. Tulubaasi ei suurendata, aga kohustusi pannakse ja vahendeid ei eraldata. Kuidas on võimalik seda kohustust täita, kui vahendeid ei ole? Nagu te ütlesite, tulubaasi suurendada ei kavatsetagi. Annan teile vastamiseks ka vihje, et ei Pärnus ega Tartus oma televisiooni siiski ei ole.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ise kutsusite kurja välja, oli seda nüüd vaja! Ega mulle see Tallinna Televisioon ka praegu ei meeldi, ja mitte sellepärast, et sellel telekanalina midagi ilmtingimata viga oleks. Isegi selle, et seal ajakirjanduse nime all poliitikat tehakse, võib kuidagi üle elada. Mind häirib see, et seda tehakse Tallinna maksumaksjate raha eest. Tehke seda kuidagi muud moodi, omast taskust näiteks, siis saaks sellest aru. Eriti häirib see, kui sellessamas omavalitsuses televisiooni tegemiseks raha on, aga lasteaedadele ei ole üldse mitte. Kuid see selleks. Mina ei oleks seda teemat avanud, aga aitäh, et see sai ka nüüd ära markeeritud.
Mis puudutab lasteaiakohtade probleemi lahendamist, siis tegelikult on riigil euroraha toel plaanis siin õlg alla panna. Nii Sotsiaalministeeriumis kui ka Siseministeeriumis on olemas reaalsed euromeetmed selle teemaga tegelemiseks. Nii Helmen Kütt kui ka Hanno Pevkur on neid tegevusi ministritena vedanud. Minu meelest on mõistlik need tegevused lõpule viia ja siis on võimalik Eestis see probleem, et üldse peab järjekorras seisma, et lasteaiakohta saada, tervikuna lahendada.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austusväärne peaministrikandidaat! Lugesin koalitsioonilepingut. Oli väga huvitav kogemus lugeda neid kohti, kus olid sõnad "analüüsime", "kaalutleme", "mõtleme". Minu küsimus puudutab väljarännet. Viimaste Riigikogu valimiste ajal oli alaliselt välismaal elavaid isikuid 97 000, lisaks nende alaealised lapsed, pluss veel kümned tuhanded inimesed, kes käivad püsivalt tööl välismaal, Soomes ja Rootsis. Eelmist valitsuskoalitsiooni ei paistnud see morjendavat ja selles ei nähtud eriti suurt probleemi. Kas praegu ametisse astuv valitsus näeb selles probleemi, ja kui näeb, siis mis on peamised meetmed, et takistada väljarännet ja soodustada meie kaasmaalaste tagasipöördumist kodumaale?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ma olen seda teemat siin parlamendisaalis parlamendiliikmete küsimustele vastates korduvalt käsitlenud. Need, kes olid eelmises koosseisus, küllap teavad minu seisukohta, aga ma püüan hästi lühidalt seda uuesti edasi anda. Me loomulikult arutasime valitsusliidu läbirääkimistel ka seda teemat, et inimesed liiguvad Eestist välja, aga ka seda, et inimesed liiguvad maalt linnadesse, mis paraku pole olnud trend mitte ainult Eestis. Võtame kas või Soome. Seal elab veel rohkem inimesi linnades. Vaevalt et ka neile nii väga meeldib, et toimub linnastumine. Mulle, muuseas, väga meeldib, et üks meie kolleeg Riigikogus on näidanud isiklikult eeskuju ka reklaamnäona ja kutsunud inimesi maale elama. Aga see ilmselt ei puuduta päris seda, mis teid huvitab, ehk väljarännet Eesti riigist.
Seda, mis kaotaks väljarände negatiivsema põhjuse, majandusliku probleemi, kui lahkutakse sellepärast, et muidu ei tulda toime, käsitleb see koalitsioonileping väga tõsiselt, käsitledes nii palku kui ka mitmeid teenuseid väga-väga tõsiselt. Teine pool väljarändest on selline, millele kätt ette panna ei tahakski. See on see, kui Eesti inimesed lähevad välismaale kas ennast täiendama või jahtima oma unistusi, selleks et teha mingis valdkonnas midagi maailma parimat. Ma tean väga palju näiteid inimeste kohta, kes oleksid nõukogude ajal tahtnud minna oma unistusi ellu viima mõnda teise riiki, kuid ei saanud seda teha. Nüüd on maailm valla, nüüd saab seda teha, ja poliitikutel ei ole sellele kätt ette panna, ma arvan, põhjust. See teema on palju komplekssem. Ei saa öelda, et igasugune väljaränne ja välismaal töötamine või õppimine oleks probleem. Välismaal õppimine on minu silmis ühemõtteliselt positiivne nähtus ja välismaakogemusega Eestisse tagasitulek täpselt samamoodi. Seda teemat on palju komplekssemalt käsitletud. Mitmed küsimused, mis on majandusplokis või demograafiaplokis, mõjutavad tegelikult ka seda, kas inimesed leiavad oma koha just Eestis või lähevad tulevikus siit ära.

Esimees Eiki Nestor

Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Austatud esimees! Lugupeetud härra Rõivas! Ajakirjandusest on läbi jooksnud väited, et piiri valvamiseks kaasatud ressursid on oluliselt suurenenud, kuna kõik PPA-s töötavad ametnikud tegelevad piiri valvamisega. Teie kõnest jäi kõlama, et selle ameti tegevus on muutunud ja muutub edaspidigi järjest efektiivsemaks. Tegelikult on olukord selline, et Sisekaitseakadeemias õpitakse piirivalve õppesuunal, jah, kaks õppenädalat korrakaitse õppeaineid, kuid samas on politsei õppesuunal piirivalvealaste õppeainete maht null. Kuidas teie arvates saavad politseinikud ilma vastavate teadmisteta tegelda piiri valvamisega? Või on tõhustamine ainult ühepoolne, et piirivalvurid käivad politseitööd tegemas?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Mulle tundub, et teil on juba valmis hulgaliselt küsimusi, mida saab küsida minult kui ametisolevalt peaministrilt infotunnis, sest seda tüüpi küsimustele peaksin ma vastama pigem ametisoleva peaministrina, mitte teilt volitusi küsiva peaministrikandidaadina. Aga kui me räägime koalitsioonileppest, siis me paneme tõesti väga palju rõhku piirile ja ka nendele inimestele, kes seal töötavad. Leppes on punktid, mis otseselt ütlevad, et me parandame piirivalve varustatust, sh relvastust. Eraldi punktid on eriüksuse kohta ja laevastike koostöö kohta. Kindlasti jätkub – seda ei peaks siin isegi eraldi nimetama – nii Piusa kordoni kui ka Narva piiripunkti ehitus. Eraldi on nimetatud ka seda – muuseas, see on üldse esimene valitsusliidulepe Eesti ajaloos, kus seda on eraldi öeldud –, et me ehitame idapiiri välja kõige ajakohasema tehnikaga varustatult. Ka see on punktina sees. Piiril töötavate inimeste töö teeb märksa lihtsamaks, kui nad saavad peale jäljeribade ja koerte kasutada ka näiteks kaamerapilti igalt viimaselt kui piirilõigult. Selle kohta, mis puudutab konkreetsel õppesuunal antavat haridust, ütlen ausalt, et ega me valitsuse tasemel koolide õppekavadesse ei sekku. Küll aga on meil mõte, et neil noortel, kes kasvavad üles Eesti idapiiri läheduses, kas siis kirdes või kagus, oleks tulevikus võimalik n-ö eelkutseõppe korras juba gümnaasiumiastmes valmistuda selleks, et nad võiksid oma tulevase karjääri teha piirivalves. Me teame, et ainuüksi idapiiril töötab suurusjärgus 700 inimest. Täiesti loogiline on, et ka mõned kohalikud noored, kes elavad näiteks Värska vallas, oma karjäärivalikuid tehes ei mõtleks selle peale, et äkki koliks Tartusse või Tallinnasse, vaid neil oleks juba gümnaasiumiastmest sees see pisik ja arusaam, et on ka reaalne võimalus töötada sealsamas. Sellessamas Piusa kordonis töötab sadu inimesi, need on reaalsed töökohad Värska vallas.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Hea juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Meile kellelegi pole saladuseks, et Euroopa ägab massimigratsiooni surve all seoses mitmesuguste segadustega Põhja-Aafrikas ja mitmel pool mujal, ja minu küsimus on sellest tulenev. On olnud küllaltki palju seisukohavõtte, et immigrantide saabumist peaks hakkama reguleerima ning neid tuleks hakata saatma ka nendesse Euroopa Liidu riikidesse, kus immigratsioonisurve on väiksem kui näiteks Vahemere maades. Minu küsimus on niisugune: kui selline teema tuleks Euroopa Liidus lauale, kas meie ametisse astuda kavatsev valitsus peaks õigeks selle vetostada ja keelduda immigrantide massilisest vastuvõtmisest või ei kavatseta seda teha?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Seda teemat me hoiame päevakorral muu hulgas sel moel, et toetame nii sisse- kui väljarände registri loomist. Need protsessid, mis praegu Euroopas käivad, et sellealast survet adresseerida, on ka leppes nimetatud. Me ei ole Eestis seni olnud seda meelt, et peaks ilmtingimata kehtestama mingid kvoodid, mille alusel iga riik peab immigrante vastu võtma. Ma ei tea, kas koalitsiooniläbirääkimistel konkreetselt niisugusest töögrupist juttu oli, aga leppe tekstis seda ei ole, järelikult ei ole ka põhjust eeldada, et me Eesti senist poliitikat peaksime muutma. Seegi ei ole koalitsioonileppe punkt, aga on üks teema, kus meil minu meelest peaks olema ruumi paindlikkuseks ja mõistmiseks, kuigi loomulikult kõikide reeglite piires. Ma mõtlen tõsiasja, et Ukrainas on jäänud väga paljud inimesed koduta. See on mure, mis kindlasti ka meid puudutab, sest väga paljudel ukrainlastel on Eestis sugulased. See on kindlasti Eesti ühiskonna jaoks oluline, kui inimesed, kes Ukrainas on jäänud sõja tõttu koduta, soovivad kas ajutiselt või ka pikemaks ajaks tulla Eestisse oma sugulaste lähedale elama.

Esimees Eiki Nestor

Raivo Põldaru, palun!

Raivo Põldaru

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! On tore, et koalitsioon mõtleb loodusvarade kasutamisele Eesti rahva ja riigi huvides. Minu küsimus on uuringute kohta ja puudutab teadusuuringuid, mida alustatakse. Kas just siin on õige koht meie teadlaste toetamiseks läbi riikliku tellimuse nimelt sellel alal?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Vabandust, kas küsimus oli riikliku tellimuse kohta? Kas saaksite palun küsimust korrata?

Esimees Eiki Nestor

Palun mikrofon uuesti küsijale!

Raivo Põldaru

Kas siin on õige koht meie teaduse toetamiseks läbi riikliku tellimuse, et meie oma teadusasutused saaksid õiguse neid uuringuid teostada?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Ütleme nii, et teadus- ja arenduspoliitika juurde kuuluvad tellimused ja grandid on selline maailm, mille kohta ma peaministrina väga detailseid vastuseid anda ei tahaks, see oleks minu arvates libedale teele minek. See teema ei ole leppes käsitletud ja seetõttu pole mul peaministrina ka volitusi sündiva valitsusliidu nimel põhjapanevaid seisukohti avaldada. Mul ei ole selleks voli. Aga ma usun, et juba õige pea, kui see valitsus on ametisse astunud, on teil võimalik see küsimus esitada kas mulle infotunni ajaks või ametisse asuvale haridus- ja teadusministrile.

Esimees Eiki Nestor

Siret Kotka, palun!

Siret Kotka

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Taavi Rõivas! Teatavasti haigekassa arengukavas aastateks 2015–2018 nähakse ette, et ravijärjekorrad peaksid lühenema. Tegelikkuses on need aasta-aastalt hoopis pikemaks muutunud. Kas teie uue valitsuse ajal ravijärjekorrad pikenevad või lühenevad?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Oh, kui elu oleks nii lihtne, et saaks sellele lihtsalt vastata! Ma väga loodan, et järjekorrad lühenevad, ja meil on ka ideid, kuidas seda saavutada, muu hulgas konkurentsi suurendamise kaudu tervishoius. Mul ilmus veebruaris 2014 Postimehes artikkel "Seitse sammu kiirema ravini" ja sealt te saate täpselt teada, mis on minu isiklik arusaam. Me arutasime seda teemat päris põhjalikult ka valitsusliidu kõnelustel ja ma võin öelda, et nii mõnigi nendest sammudest – võtame kas või e-teenuste laialdasema kasutamise või digiregistratuuri – aitab tühivisiitide vähendamisele kaasa. Seda tüüpi sammud on ka kenasti programmi jõudnud ja mitte ainult tervise peatükis, vaid ka näiteks selles peatükis, mis räägib üldse IT-st.
Ma väga loodan, et arstiabi kättesaadavus paraneb, sest kõikide uuringute järgi on kõige olulisem asi või peaaegu ainus asi, mis Eesti tervishoius tõesti halvasti on, just ravi kättesaadavus. Eesti tervishoid on väga heal tasemel, on väga vähe riike – või ma ei tea, kas üldse on –, kellega võrreldes me peaksime ennast häbenema. Olgu see tippkirurgia PERH-is või ka Tartu Ülikooli Kliinikumis – need on täiesti võrreldavad Soome, isegi Ameerika tipphaiglatega. Nii et me võime oma haiglate arstide ja üldse tervishoiutöötajate ning haiglate üle uhked olla. Samas on tõsi, et kõige suurem probleem tervishoius on just nimelt ravi kättesaadavus ja liiga pikad järjekorrad, eriti just teatud erialadel, sh ka ambulatoorsel vastuvõtul. See on teema, millega peab kindlasti tegelema. Ma arvan, et ükskõik, kes on Eestis terviseminister, tal ei ole võimalik sellest kõige suuremast probleemist mööda vaadata. Ja ma tean, et terviseministrikandidaat Rannar Vassiljev on kindlasti inimene, kes on väga hästi võimeline midagi ette võtma.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Teatavasti allkirjastas üle-eelmine välisminister Eestile mittevajaliku ja kahjuliku uue Eesti-Vene piirilepingu. Tänases geopoliitilises olukorras on selge, et Venemaa ei austa ei rahvusvahelist õigust ega riikidevahelisi kokkuleppeid ja Eestil selle uue piirilepingu ratifitseerimist vaja ei ole. Sellega annaksime muuseas ka õigustuse Krimmi okupeerimisele. Koalitsioonileping seda teemat ei käsitle, küll aga loeme sealt, et peate vajalikuks toetada Ukrainat, Gruusiat ja Moldovat nende territoriaalse terviklikkuse säilitamisel. See on kiiduväärt. Aga minu küsimus: kas kavatsete seista ka Eesti territoriaalse terviklikkuse eest ja võtta tagasi allkirja uuelt Eesti-Vene piirilepingult, nagu Venemaa seda 2005. aastal tegi?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Ei kavatse. Eestil on vaja väga selgeid ja ühemõtteliselt arusaadavaid suhteid kõikide oma naabritega. See, et meil on piirileping, on väga vajalik nii selleks, et oleks ühemõtteline õigusselgus, kui ka selleks, et oleks võimalik seal, kus piirijoon kulgeb, praktiliselt piir välja ehitada. Mitte mingisugust õigustust Krimmi okupeerimisele siit küll välja lugeda ei saa. Minu silmis sellist õigustust üldse ei ole ja see seos on minu arvates väga vägivaldne. Ma leian, et nii nagu kõikidel teistel Venemaaga piirnevatel Euroopa Liidu riikidel, on ka meil parem, kui on selged suhted ja lepingus on kirjas, et kummalgi poolel ei ole teisele territoriaalseid pretensioone.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Tänan, lugupeetud spiiker! Lugupeetud härra Rõivas! Kui palju muutub viie nädalaga! Viis nädalat tagasi lõppes kampaania, mille ajal Reformierakond rääkis maksude alandamisest. Täna te seisate meie ees ja küsite volitusi maksude tõstmise valitsuse moodustamiseks, kusjuures jutt pole mitte ükskõik mis maksudest, vaid tarbimismaksudest ehk siis sellistest maksudest, mis kõige rohkem puudutavad väikese ja keskmise sissetulekuga inimesi. Härra Herkel juba korra küsis ja ma kardan, et võib-olla ta peab veel kord küsima, aga mina küsin siis ka võimalikult täpselt. Kas on tehtud arvutusi ja kui on, siis kui suured on need summad, kui kokku võtta see lisatulu, mida inimesed saavad ühtedest maksuliigutamistest, ja see lisakulu, mis tekib seoses nende kõikide tarbimismaksudega, mis meil siin koalitsioonilepingus näha on?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Kõigepealt ma rõhutan, et see lepe ei ole Reformierakonna lepe, see on kolme võrdse osapoole lepe. Aga oma erakonna nimel ma võin öelda, et meie programmis, mille koopia ma teile hea meelega saadan, on kirjas, et me nihutame maksukoormat tööjõu maksustamiselt kahjuliku tarbimise maksustamisele. Täpselt sama juttu rääkisime ka enne valimisi. Minu teada ei ole Eesti parlamendis, vähemalt ei olnud eelmises koosseisus – ma pean tõesti tunnistama, et ma ei tea täpselt teie erakonna vaateid selles küsimuses – ühtegi erakonda, kes oleks olnud vastu alkoholi- või tubakaaktsiisi tõusule. Aga see teie palutud arvutus, kuidas seda siis teha? Kui me võtame inimese, kes tarbib palju alkoholi ja suitsetab palju, siis tema jaoks võib valitsuse poliitika kogumõju olla miinusmärgiga, isegi kui tööjõumaksud tema jaoks samuti langevad. Kui me võtame inimese, kes on lapsevanem ja kelle puhul me lisame mõju hulka ka lastetoetused, ning oletame, et tema ei suitseta ega liigtarvita alkoholi, siis tema sissetulekud päris kindlasti suurenevad. Ja kui tema peres on kolm või rohkem last, siis suureneb tema sissetulek, võiks öelda, lausa hüppeliselt.

Esimees Eiki Nestor

Andres Herkel, palun!

Andres Herkel

Aitäh, härra esimees! Austatud peaministrikandidaat! Ma tänan teid Vabaerakonda hea sõnaga meenutamast, aga pean siinkohal ütlema, et Vabaerakonna demokraatiapaketi tuumosa jäi küll koalitsioonileppest väga kaugele. Teil on siin parlamentaarse demokraatia pealkirja all kirjas üsna tühisõnalisi punkte. Aga ma küsin neist konkreetselt ühe kohta, see on punkt 4.29, kus on öeldud, et me analüüsime poliitilise konkurentsi elavdamise võimalusi, sh reklaamikulude ülempiiri. Ja terve rida asju on seal veel nimetatud. See häirivalt tihti esinev ebamäärasusvormel "analüüsime" on üks asi, teine küsimärk on lause: "Taotleme muudatuste sisseviimisel konsensust." Millist konsensust on oodata Reformierakonna poolt, kui tegu on sotside ettepanekuga kehtestada kampaaniakulude lagi? Mina mäletan ainult teravat vaidlust.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Tõsi on, et demokraatiapaketi puhul jäi meie koostöö valitsusliidu moodustamisel pooleli. Põhjused olid küll mõnevõrra muus. Te ütlesite, et enam samas formaadis jätkata ei ole mõistlik, ja natuke nadi oleks olnud teie selja taga arutada kõiki neid asju, mida teie selles paketis õigeks pidasite. Samas jõudsime ühiselt seisukohani, et oleks mõistlik otsida mitte ainult valitsusliidus, vaid kogu parlamendis konsensust, kuidas poliitilist konkurentsi suurendada. Mulle isiklikult ei meeldi, kui me nende muudatustega püüame olemasolevat konkurentsiolukorda, mis on demokraatlikel valimistel välja kujunenud, kuidagi mõne olemasoleva erakonna jaoks soodsamaks muuta. See lähenemine mulle väga ei meeldi ja seetõttu on konsensuse otsimine omal kohal. See kaitseb ka kõige väiksemaid erakondi, kes protsessis osalevad.
Samas mulle tundub, et vähemalt meil teiega ja tegelikult kogu valitsusliidul võiks olla Vabaerakonnaga ühine arusaam, et peaks astuma samme uute jõudude tuleku lihtsustamiseks. Ja me jõudsime ka omavahelises arutelus mäletatavasti arusaamani, et tuleb koosmõju arvestades kaaluda, kas õige on pigem suurendada toetusi väikestele, kes jäävad parlamendist välja, või on õige pigem kautsjonit vähendada. Kui mõlemat teha, siis võime jõuda väga suurtesse äärmustesse, mis demokraatia arengule kuidagi kaasa ei aita. Need arutelud olid meil väga detailsed ja sellise punkti leppesse jätmine võimaldab nii parlamendis kui ühiskonnas laiemalt nendel teemadel kindlasti edasi arutada.

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ida-Virumaa arendamisel on põhilised suunad vaieldamatult keemiatööstus ja energeetika. Aga ütleme ausalt, selles valdkonnas pole viimasel ajal kõik helgetes toonides. Minu küsimus teile ongi: mida võib uus valitsus tulevikus lubada nendele inimestele, kelle igapäevane töö on seotud just keemiatööstuse ja elektritootmisega?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Kui te võtate ette valitsusliidu leppe, siis leheküljelt 17 algab ja jätkub umbes poolteisel leheküljel nende ideede tutvustamine, mis puudutavad energeetikat. Ma olen teiega nõus, et mitte ainult Ida-Virumaa jaoks, vaid kogu Eesti jaoks üks olulisimaid sektoreid on põlevkivitööstus kõige laiemas mõttes – nii õlitööstus kui ka elektritootmine. Loomulikult selles sektoris toimuv mõjutab meid kõiki ja mõjutab muidugi mitut pidi, seda me teame ka. Ning see sektor on enda jaoks saanud, kui nii võib öelda, eraldi peatüki koalitsioonileppes. Kui te lubate, siis ma seda kõike detailselt ette ei loeks, aga siit on teil võimalik aimu saada, millises suunas me loodame seda sektorit arendada. Kui aga hästi lühidalt püüda öelda, siis tähtis on ühenduste arendamine, et ka Eestis toodetud elektril oleks senisest parem pääs Läti turule. Kõigi selliste protsesside jätkamine on oluline.

Esimees Eiki Nestor

Krista Aru, palun!

Krista Aru

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud Taavi Rõivas! Kahjuks õpetajate, kultuuritöötajate ja sisejulgeoleku töötajate palgatõusuks antud lubadused on küllaltki ebamäärased. Ma siiski loodan, et tekkiv valitsuskoalitsioon tegeleb nende sektorite palgatõusuga tõesti eelisjärjekorras, nagu te olete lubanud. Minu küsimus on: kuivõrd ja kuidas minnakse edasi koolivõrgu korrastamise kavaga?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Nii nagu ma ka oma kõne sissejuhatuses ütlesin, eelmiste valitsuste alustatut ei ole põhjust ilmtingimata pea peale pöörata, eriti kui protsessid on sellised, mis on teatud mõttes paratamatus. On selge, et selline protsess tekitab ühiskonnas laineid, aga tuleb möönda, et see on üksjagu vältimatu olnud. Senised ministrid ei ole minu hinnangul kindlasti vales suunas liikunud. Ma ei näe muud võimalust kui seda protsessi jätkata, sh loomulikult riigigümnaasiumide ehitamist jätkata. Selleks on tegelikult eelarvevahendid ja Euroopa Liidu tugi olemas. Olen teie kodulinnas loodud riigigümnaasiumis käinud ja selle valikainete suur arv ning kogu koolikorraldus jättis väga positiivse mulje. Ma ei ole aga muidugi selle valdkonna suur ekspert, minust pole teile väärilist vestluspartnerit.
Mis puutub palgapoliitikasse, siis me otsustasime, et me ei pea ette ära nelja aasta eelarveläbirääkimisi. See oleks natuke enesepettus. Me ei saa ette öelda, kui palju igal aastal palgad kasvavad, kui me ei tea, mida teeb majandus nelja aasta jooksul. Aga me tegeleme nende sektoritega, kus palgatõus peaks olema kiirem kui avalikus sektoris tervikuna, ja sellepärast on need siin leheküljel 7 ka eraldi välja toodud.

Esimees Eiki Nestor

Erki Savisaar, palun!

Erki Savisaar

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Räägite, et Eesti on avatud ja soodne koht ettevõtluseks. Samas, Eesti tööjõumaksud on Euroopa suurimad. 1% võrra sotsiaalmaksu vähendamine kaudsete maksude 10% tõstmise kõrval ei ole kindlasti ettevõtlust soodustav meede. Mis on need konkreetsed sammud, mida te plaanite astuda ettevõtluse, eeskätt tootmise soodustamiseks Eestis?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Ma olen meeldivalt üllatunud. Ma ütlen ausalt, et kui Keskerakond tervikuna ütleks, et tööjõumaksud on Eestis liiga kõrged, siis ma ei saaks kinnitada, et ma Keskerakonda valiksin sel päeval. Seal on muidugi teisi tegureid ka, aga ütleme nii, et see oleks hoopis teistsugune Keskerakond. Aga see selleks. Kindlasti ei vasta tõele väide, et Eestis on Euroopa kõige suuremad tööjõumaksud. Võime seda täpselt järele vaadata, aga on tõsi, et osakaaluna maksukoormuses on Eestis tööjõumaksude osa pigem suur. Samas üldine maksukoormus on meil jällegi pigem väikseimate seas, oleme 7. või 8. kohal, sõltub aastast. Eestis on tööjõumaksude osakaal üldises maksukoormuses tõesti suurem, kui meie üldine koht eeldaks, aga siiski kaugeltki mitte Euroopa kõige suurem.
Mis puutub teie ridade vahelt loetavasse tööjõumaksude langetamise toetamisse, siis ma veel kord kordan, et see on minu silmis väga positiivne. Ma loodan, et te leiate ka võimaluse toetada eelnõusid, mis tööjõumaksude koormust vähendavad. Aga mööname, et kui praegust majandusolukorda realistlikult hinnata – just lähemas perspektiivis ja ka katteallikaid vaadates –, siis tuleb tunnistada, et Eestile ei ole jõukohane liikuda edasi suuremate sammudega. Tulevikus, ma loodan, on võimalik tööjõumaksude langetamist jätkata.

Esimees Eiki Nestor

Külliki Kübarsepp, palun!

Külliki Kübarsepp

Aitäh, härra esimees! Hea peaministrikandidaat! Ma arvan, et Vabaerakonna kaasamisel oli tuluallikate seisukohast üks suur komistuskivi erakondade rahastamise vähendamise teema, mis ongi leppest täiesti välja kukkunud. Samas, ühiskonnas on väga suur ootus, et see samm lõpuks astutakse. Samuti ei ole ma nõus leppe selle punktiga, mis ühildaks riigi ja kohaliku võimu saadikute poole pealt. Minu meelest see ahendab osalejate ringi ega tekita ka usaldust praeguse halduskorralduse arengu vastu. Järgmine punkt, mis tekitab küsimusi, on see, kas nelja aasta jooksul ikkagi riigireform ära tehakse. Riigireformi ministri koha loomisega ju hajutatakse vastutust. Kes siis lõpuks vastutab, kas peaminister või selle ala uus minister? Kas ...

Esimees Eiki Nestor

Aitäh, aeg on läbi!

Külliki Kübarsepp

Kas peaministrikandidaat saab täna kinnitada, et riigireform viiakse läbi nelja aasta jooksul ja et selle raames vähendatakse ka erakondade rahastamist riigieelarvest?

Esimees Eiki Nestor

Pingutame küsimused ühe minuti jooksul esitada!

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Kõigepealt ajalooline tagasipõige mõne nädala tagusesse aega. Pigem tekkis minu hinnangul ületamatu vastuolu tööjõumaksude arutamisel – et kas tööjõumakse tõsta. Selle kohta me ütlesime, et see on meie jaoks punane joon. Kõik, mis puudutas erakondade rahastamise teemat, oli minu meelest kõikide partnerite jaoks täiesti avatud diskussioon. See, et meil ei olnud algusest peale kõikidel osapooltel täpselt ühesuguseid seisukohti, oli tavapärane, aga mitte ükski osapool ei öelnud, et see teema on punane joon, millest alates üldse ei ole võimalik edasi rääkida. Pigem oli ikkagi tööjõumaksude tõstmise ettepanek see, mis meie erakondade seisukohti üksteisest eemale viis. Vastab tõele, et me oleme kokku leppinud, et haldusreformi elluviimise poliitiline vastutus lasub ka peaministril. Laiemalt võttes muidugi kogu leppe täitmise vastutus lasub minul, seda loomulikult vaid siis, kui parlament mulle selleks volitused annab. Ja ma ei karda seda vastutust. Me saame aru, et see reform on vajalik, me oleme kokku leppinud selle reformi lähtekohad, aga ma ei arva naiivselt, et see on lihtsalt tehtav. Tuleb pingutada. Ja see, et ka riigihalduse ministri kogu tähelepanu saab olema pööratud haldusterritoriaalse reformi elluviimisele, on minu meelest pigem positiivne. Seda tegelikult on vaja, see reform ei sünni kaugeltki mitte iseenesest, sellega on vaja ikka kurja vaeva näha.

Esimees Eiki Nestor

Artur Talvik, palun!

Artur Talvik

Tänan, juhataja! Hea peaministrikandidaat! Eesti filmindus on loonud Eestile palju head uut kuvandit, aga Eesti Filmiinstituudi kui Eesti filmi peamise rahastaja eelarve ei ole kasvanud minu mäletamist mööda viimase kuue aasta jooksul. Nüüd seisis Reformierakonna valimisprogrammis väga meeldiv punkt, et Eesti Filmiinstituudi riigieelarveline rahastamine kasvab järgmise nelja aasta jooksul kahekordseks, st kahekordistub, aga koalitsioonileppesse on saanud punkt, et toetame tõhusamalt Eesti filmikunsti. Hea peaministrikandidaat, kas selle ümara sõnastuse taga olid sotsiaaldemokraadid või IRL? Ja kas Eesti Filmiinstituudi rahastamine teie valitsusperioodil suureneb või ei suurene?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Ma vaatasin koalitsioonileppe tekstist järele, me oleme sõna "film" kasutanud tekstis üheksal korral. See on muljet avaldav. Seal on väga detailselt nii mõnigi teema kirja pandud. See, et me konkreetse valdkonna eelarveläbirääkimisi ära ei pidanud – seda ma ütlesin juba enne ka –, ei tähenda, et valdkonnaminister ei saa eelarveläbirääkimiste käigus taotlusi esitada. Kindlasti saab ja siis tuleb juba ka katteallikad leida ja vaadata, millised on riigile jõukohased sammud, kust koomale tõmmata, kuhu raha juurde anda. Küsimus pole mitte selles, et keegi oleks seda teemat tahtnud välja suruda – mina küll ei tea, et meil keegi filmivastane oleks, pigem ikka vastupidi. Me pidasime lihtsalt metoodiliselt silmas tõsiasja, et me ei ürita leppe tekstis kokku panna järgmise nelja aasta eelarvet, muidu oleks meil veel kaks kuud läinud ja ma arvan, et rahva kannatus oleks siis juba katkema hakanud.

Esimees Eiki Nestor

Aadu Must, palun!

Aadu Must

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea peaministrikandidaat! Eri riigid suhtuvad erinevalt oma inimestesse, kes elavad väljaspool riigi piiri. Ma suure rõõmuga leidsin, et koalitsioonilepingus on lausa eraldi peatükk, kus räägitakse tööst väljaspool Eestit elavate eestlastega. Selle jutt on hästi lühike, tsiteerin üht lauset: "Loome traditsiooni, et 24. veebruaril pöördub Eesti Vabariigi valitsus teistes riikides elavate eestlaste poole." Mind huvitab väga, mida tehakse ülejäänud 364 päeval aastas, arvestades seda, et väljaspool Eestit elavate eestlaste hulk valitsuse praeguse poliitika jätkumise korral kindlasti oluliselt suureneb.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Kui ma õigesti mäletan, ei ole see ettepanek pärit minu juhitava erakonna programmist ja ma kogu tausta kohta ei oska öelda, miks just selline pöördumine kirja sai. Aga selles on kokkuleppele jõutud, järelikult me seda ka teeme. Ma olen seda muuseas teinud ka enne selle leppe teksti kirjutamist, ka vahetult enne valimisi. Arvan, et nii peaminister kui ka tegelikult kõik ministrid, kes oma välisvisiitide käigus külastavad riike, kus on arvestatav eestlaste kogukond, peaksid suhtlema inimestega kohapeal. Seegi on pöördumine kaasmaalaste poole ja vahetu kahepoolne suhtlus. Ma olen, kui väga lühidalt ette lugeda, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, väga mitmes Ameerika Ühendriikide linnas, Suurbritannias, Londonis – kindlasti unustasin mõne koha ära, palun juba ette vabandust –, kohaliku kogukonnaga kohtunud ja need kohtumised on eranditult olnud positiivsed. Soovitan seda kõikidele valitsusliikmetele ja ka rahvasaadikutele.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Tulevane haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi on täna ajakirjanikule öelnud, et selle koalitsioonilepingu prioriteet ei ole haridus. Tsiteerin: "Eelistatud on jagada lastele pigem sularaha kui haridust ja eelarve võimalustes haridus ei kajastu." Härra Rõivas, miks selle koalitsiooni prioriteet ei ole haridus?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Mulle tundub – kui see tsitaat tõesti vastab tõele, ma pean teile sügavalt silma vaatama, ega te mulle mingit vimkat ei tee –, et võib-olla on nii, et endine rahandusminister on väga kiiresti sisse elanud uude rolli ja mõistnud, et selles rollis tuleb eelarvet käsitleda valdkonna seest vaadates. Samas ma usun, et haridus- ja teadusvaldkond saab endale ministri, kes, kui on vaja, võitleb oma valdkonna eest lõvina ja teeb seal mõistlikke otsuseid. Sama kehtib tegelikult muidugi ka väga paljude teiste valdkondade kohta. Ma usun, et iga erakond on valitsuse koosseisu esitanud kandidaadid ikkagi usus, et need on kõige paremad inimesed konkreetset rolli täitma. Nii on see ka meie puhul olnud. Mul on väga kurb, et kõnealuses sammus on püütud näha ka mingit allteksti. Seda sealt kindlasti otsida ei maksa, see on väga vale.

Esimees Eiki Nestor

Priit Toobal, palun!

Priit Toobal

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Vastates minu eelmisele küsimusele, mis puudutas kooseluseaduse rakendamist, te ajasite mõnevõrra ikkagi jama. Seda selles mõttes, et kui parlament on ühe seaduse vastu võtnud, siis on valitsuse ülesanne tulla parlamendi ette vajalike rakendusaktidega, et seadus ka ellu viidud saaks. See ei ole enam parlamendi ülesanne tegelda rakendusaktidega. Aga see selleks. Koalitsioonilepingus on punkt: "Ajakohastame pealinna regiooni halduse." Avage, palun, ka parlamendile, mida see punkt tähendada võiks. Kas see tähendab tõesti seda, millest lehed juba kirjutavad ja mille kohta koalitsiooni esindavad inimesed on raadios intervjuusid jaganud, et plaan on Tallinn jagada kaheksaks eraldi linnaks? Mida tegelikult tähendab pealinna regiooni ajakohastamine?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

See teema vajab kindlasti väga terviklikku analüüsi ja ka väga põhimõttelist kaasamistegevust. Üks konkreetne asi, mida me taotleme, on see, et linnaosade õigused oleksid oluliselt suuremad, veelgi täpsemalt öeldes, et linnaosades valitseks reaalne toimiv demokraatia. Seni kuni halduskogud toimisid n-ö minivolikogudena konkreetses linnaosas, oli sellest väga palju kasu. Tõsi, võib öelda, et teemasid, mida seal arutati, oli vahest liiga vähe, aga siiski. Praegune olukord, kus halduskogude arvamust ei ole juba mõnda aega arvestatud, näitab, et see regulatsioon, mille korral halduskogud selles mõttes ei pane linnaosavanemat paika, et nende otsused ei ole linnaosavanemale kohustuslikud, vajab uuendamist. See on üks näide paljudest teemadest.

Esimees Eiki Nestor

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Vastates kolleeg Siret Kotka küsimusele te kiitsite meie tervishoidu. Aitäh! Meie arstid ja õed on väga tublid, need, kes on siia jäänud, meie patsiendid on väga kannatlikud, need, kes on ellu jäänud. Väliseksperdid kiidavad meie tervishoiusüsteemi, see olevat uskumatult kuluefektiivne, mis tähendab, et on uskumatu, kuidas ta sellise rahastusega töötab. Teile meeldivad protsendid nii nagu ka teie juhile ja õpetajale Andrus Ansipile, ta oskas nendega väga hästi žongleerida. Meil läheb tervishoiule 6% SKT-st, mis on päris viisakas number, aga kui konverteerida need protsendid eurodeks, siis on meil raha elaniku kohta kaheksa korda vähem kui Soomes ja kümme korda vähem kui Rootsis. Sellest ka arstide väljaränne, järjekorrad ja kõik muud probleemid. Mida te kavatsete selles osas muuta? Või jääbki nii, et künka otsast jagatakse priskeid protsente, aga all orus loetakse näruseid sente?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ma arvan, te teate ise väga hästi, et kogu see circa miljard eurot, mis on haigekassa eelarves, peale selle veel mitmed konkreetsed asjad, mis ei ole kaetud ravikindlustusega, vaid lähevad sinna lisaks riigieelarve kaudu, jõuavad reaalselt tervishoidu. Küll vastab tõele, et see protsent rahast, mis Eestis investeeritakse, on väiksem kui nii mõneski teises riigis, aga korrektne on ka vaadata, miks ta väiksem on. Väiksem on ta peamiselt seetõttu, et Eestis on omaosalus olnud väiksem. Eestis on tegelikult üks koht, kus omaosalus on jällegi liiga suur, ja sellele me oleme ka leppes osutanud – see on hambaravi. Eestis on omaosalus, jah, traditsioonilistel põhjustel balansist väljas olnud. Üldiselt on omaosalus väga väike, mõnel pool pole seda erinevalt kõikidest teistest riikidest üldse. Lätiga on mõnes konkreetses kohas vahe isegi kümnetes kordades. Mõnes kohas, nagu hambaravi, on omaosalus seni olnud nii tööealistel kui pensioniealistel sajaprotsendiline. Siin me astume väga selgeid samme, et seda omaosalust jällegi vähendada. Lühike vastus on, et kõik see, mis sotsiaalmaksu 13%-st on kogutud, on ikka ka ravisse, kogu arstiabisse ja laiemalt tervishoidu jõudnud.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Madison.

Jaak Madison

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud härra Rõivas! Ma lähen tagasi kord juba käsitletud kütuseaktsiisi juurde. Olen lugenud prognoose, et praeguse valitsuse kava kohaselt tõuseb kütuseliitri hind aastaks 2019 ainult üle 1,5 euro, mis on kõrgem kui praegu Soomes. Samamoodi on küsimus selles, kui palju see mõjutab just nimelt maapiirkondades elavaid perekondi, inimesi, võrreldes suurlinnades, näiteks Tallinnas elavate inimestega, kes käivad tööl väga palju ühistranspordiga, mis siinsetele elanikele on isegi tasuta. Küsimus teile just selle koha pealt: kas te tõesti siiralt usute, et perekonda, kes elab kuskil Järvamaal, Viljandimaal või mujal Lõuna-Eestis, kus kuu sissetulek on umbes 700-800 eurot perekonna kohta, mõjutab selline järsk aktsiisitõus sama vähe kui Tallinnas elavat perekonda, kus kuusissetulek inimese kohta on üle 1000 euro?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Kõigepealt ma rõhutan, et mitte ainult kütuseaktsiisi laekumise planeerimisel – te rehkendate siin Soome praeguste hindadega ja Eesti võimalike tulevaste hindadega, korrektne oleks vaadata ka Soome riigi planeeritavat poliitikat ja siis võrrelda –, vaid ka näiteks alkoholi- ja tubakaaktsiisi puhul tuleb loomulikult jälgida, milline on aktsiisitase meie naabrite juures. Piirikaubandust ja laiemalt keskkonda on väga oluline jälgida. Mis puudutab teie viidatud isikute toimetulekut, siis uskuge mind, kõigil neil sammudel, mis langetavad tööjõu maksukoormust või suurendavad perede toetusi – olgu selleks siis toimetulekutoetused või lastetoetused –, on just nende rahakotile, kes seda abi kõige rohkem vajavad, märksa suurem mõju kui sellel konkreetsel kütuseaktsiisi ja ka alkoholi- või tubakaaktsiisi tõusul. Kütuse puhul ma olen nõus, et tarbimist ei saa lõpuni ise valida, mõningad käigud või sõidud on hädavajalikud, kuigi mingil määral saab igaüks ka kütuse tarbimist valida. Aga alkoholi ja tubaka puhul on minu hinnang see, et hädavajadust, mingit miinimumkogust, mida keegi igal juhul tarbima peab, ei ole. Seetõttu alkoholi ja tubaka maksustamise, nende suurema maksustamise ainus piir, mis meid kõige rohkem kinni hoiab, ongi see, et piirikaubandus läheb liiga hoogu.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Adams, palun!

Jüri Adams

Härra Rõivas! Minu küsimus on ühe koalitsioonilepingu punkti kohta, kus räägitakse Vabariigi Presidendi valimise korra täiendamisest. Kas sellest võib aru saada või seda arusaadavamasse eesti keelde tõlkida niimoodi, et valitsuskoalitsioon on otsustanud teha põhiseaduse vastava koha muutmise algatuse? Kui niimoodi, kas siis n-ö kiireloomuliselt, et see uus, täiendatud kord saaks kehtida juba järgmistel presidendivalimistel?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ma pean tunnistama, et nii detailselt, kas uus kord peab kindlasti jõustuma selleks ajaks, kui toimuvad järgmised presidendivalimised, mis on natuke rohkem kui aasta pärast, me asja otsustanud ei ole. Ka leppe tekstis on see, et me teeme ettepaneku korda täiendada, andmaks avalikkusele ja kandidaatidele hääletusvoorude vahel rohkem aega demokraatlikus debatis kaasa rääkida. Seda muudatusettepanekut ei saa me ainult valitsuskoalitsiooniga teha, sest koalitsioonil ei ole nii palju hääli, et põhiseadust muuta. Ettepaneku puhteluline, praktikast tulenev taust on see, et eri hääletusvoorude vahel on kandidaadi esitamise aeg olnud mitme hinnangu järgi ebamõistlikult lühike. See on tinginud selle, et teistel kandidaatidel ei ole võimalust üles seatud saada ja siis veel debatti pidada. See on see taust. Aga ütlen ausalt: seda kindlust, et uus kord juba järgmisteks presidendivalimisteks jõustub, ma praegu anda ei julge. Eks seda tuleb parlamendis arutada ja otsus peab saama igal juhul laiema konsensuse kui vaid valitsuskoalitsiooni oma.

Esimees Eiki Nestor

Mart Helme, palun!

Mart Helme

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kandidaat! Uue koalitsioonilepingu küllaltki ulatuslik osa käsitleb julgeolekut ja julgeolek on kahtlemata meie geopoliitilises olukorras üks oluline teema. Minu küsimus on seotud meie riigi energiajulgeolekuga. Me teame, et lõviosa meie elektrienergiast tuleb Narva Elektrijaamadest ja et Narva Elektrijaamade jahutusvesi tuleb Narva veehoidlast. Minu küsimus on selline: kas uus valitsus kavatseb jõuliselt astuda samme, et sõlmida Venemaa Föderatsiooniga Narva veehoidla vee kasutamise reguleerimise leping, või ei ole seda plaanis? Koalitsioonilepingust ma selle kohta midagi ei leidnud.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Jah, koalitsioonilepingus me seda teemat selliselt tõesti ei käsitlenud. Vaatan, et ei saa öelda, et enamik meie tarbitavast energiast praegusel ajahetkel just Narvast tuleb. Kui te teete lahti kodulehe Elering.ee, siis te näete reaalajas elektri tootmist ja tarbimist. Tõsi, need on praegu peaaegu kriipsu pealt tasakaalus – Eestis toodetakse elektrit 1059,9 megavatti ja tarbitakse 1073,4 megavatti, sh moodustab tuuleenergia enam kui neljandiku. Aga nii EstLink 1 kui ka EstLink 2 töötavad ligilähedaselt täisvõimsusega, samuti töötavad Lätti minevad ühendused päris suure võimsusega. Avatud turu tingimustes on väga keeruline öelda, kas see konkreetne energiaühik, mis selle lambi siin põlema paneb, tuleb põlevkivielektrist või tuulikust või hoopis EstLink 1-st või EstLink 2-st.
Loomulikult on selleks, et energiajulgeolekut saavutada, vaja mitut asja. Me ei ole seda konkreetset teemat sõnastanud eraldi punktina, küll aga on kirjas see, et ühendused tervikuna, sh kolmas elektriliin Lätti, saaks lõpuni valmis ehitatud. Ja siis, kui meil on korralikud ühendused, ei sõltu meie energiajulgeolek sedavõrd suures osas ainult Eestis toodetavast elektrist. Ka see on mitmesuguste kriiside puhuks oluline.

Esimees Eiki Nestor

Martin Helme, palun!

Martin Helme

Tänan, härra spiiker! Härra Rõivas! Koalitsioonileppes on õige palju kirjas selle kohta, kuidas tuleb vähendada nii ettevõtete kui ka avaliku sektori halduskoormust, mis on iseenesest suurepärane. Samas on seal õige vähe näiteid, kuidas siis näiteks väikeettevõtluses või erasektoris üldse see halduskoormus väheneks. Aga mu küsimus on selline: kuidas niisugune jutt on kooskõlas asjaoluga, et uues valitsuses on rohkem ministrikohti kui eelmises? Tegelikult on meil üldse ministreid praegu rohkem kui kunagi varem, varem oleme hakkama saanud ka 12 ministriga.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Kõigepealt, teil on õigus, et väga palju on käsitletud seda, mismoodi on plaanitud ettevõtete halduskoormust vähendada. Sellest räägitakse maksuteemade puhul, riigireformi peatükis ja e-teenuste peatükis. See, et ettevõtjatel ei peaks mitte ainult maksukoormus, vaid ka halduskoormus olema madalam, on üldine trend ja seda tuleb järgida. Mis puudutab ministrite arvu, siis küllap te isegi möönate, et see on rohkem korrelatsioonis sellega, millised on valitsuse poliitilised prioriteedid ja millisel tasemel neid teemasid adresseeritakse. Nii nagu eelmisel korralgi ministrite vastutusalasid ümber jagades ei kaasnenud sellega mingit märkimisväärset lisakulu. Pigem on üldine trend selline, et hoida avaliku sektori kulutusi tervikuna mõistlikes piirides ja suurendada selle sektori efektiivsust. Riigihalduse ministri üks kandvaid rolle on ka sellega tegelda. Kogu tugiteenuste pool, see, et me suudaksime vähemate inimestega rohkem teha, on tema otsene vastutusala. Ma arvan, et see, kui me paneme sinna ühe inimese vastutama, ekstra sellega tegelema, siis summa summarum aitab see kindlasti kaasa, et reaalne halduskoormus väheneb ja saavutatakse kokkuhoid.

Esimees Eiki Nestor

Olga Ivanova, palun!

Olga Ivanova

Aitäh, austatud eesistuja! Härra Rõivas! Ma loen kokkuleppest sellist punkti nagu 16.2: tagame, et kodakondsuseksami ettevalmistamiseks vajalikud eesti keele kursused oleksid tasuta. Seoses selle punktiga on mul lausa mitu küsimust. Mis aastal seda tasuta teenust võib oodata, kui palju saab selleks eelarves olema raha ette nähtud ja mis ministri pädevusse selle lubaduse elluviimine jääb?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ma palun veel pisut kannatust, sest kohe, kui valitsus saab ametisse asuda, tuleb ka valitsusliidu tööplaan. Seal on iga konkreetne peatükk, iga konkreetne lubadus või samm kirjutatud lahti selliselt, et mis ajaks peab tehtud olema ja kes selle eest vastutab. Kirja pannakse ka, mis selle jaoks tehakse, kas eraldatakse raha või tehakse seadusmuudatus, kuidas konkreetselt kunagi. Mul on muuseas selle punktiga, mis ei ole küll minu initsiatiivil leppesse kirjutatud, seda väita oleks ülekohtune, ka isiklik seos. Ma mäletan, kuidas me 12 aastat tagasi, kui ma rahvastikuministri büroo juhina töötasin, tegelesime sellega, et kodakondsuseksami sooritajatele oleksid need kursused tasuta. Tänaseks on palju aega mööda läinud ja mitmed läbirääkimistel osalenud inimesed ütlesid, et sellest rahast praegu ei piisa, ei saa teha täismahus tasuta. Kokku võttes tuleb seda süsteemi edasi arendada. Ma usun, et see saab tehtud. See, kui Eestis elavad inimesed saavad paremini oskama eesti keelt, on minu meelest väga positiivne trend. Ja kui nad selle kaudu saavad ka Eesti kodanikeks, siis ma arvan, et see on õige suund, kuhu liikuda.

Esimees Eiki Nestor

Laine Randjärv, palun!

Laine Randjärv

Aitäh, austatud juhataja! Hea peaministrikandidaat! Mina tahan väljendada väga suurt tunnustust läbirääkijatele ja rõõmustada selle üle, et koalitsioonilepingus on väga põhjalikult ja sisukalt lahti kirjutatud kultuurivaldkonna peatükk. Me mäletame kõik, et huviringiraha teema on olnud ka kahes eelmises koalitsioonilepingus. Eesti vanasõna ütleb, et kolm on kohtu seadus, ehk siis kaks ilma kolmandata ei jää. Seetõttu on eriti tore, et kohe esimeses peatükis "Lastega perede toimetuleku parandamine" on juttu sellest, et kindlustame igale noorele võimaluse osaleda spordi-, huvitegevuses, mis uuesti toob selle n-ö ringiraha teema kenasti kandikule. Ma sooviksin siin lihtsalt kuulda, et peaministrikandidaadile on see teema ka isiklikult väga südamelähedane ja et selle otsuse poolt hääletavad siis kõik valitsuse ministrid, kui see ükskord teemaks tuleb.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Loomulikult on see oluline. Selle punkti algne mõte oli, niipalju kui mina seda detailides tean, aidata rohkem lapsi ringides osalema. See ei ole ainult majanduslikus mõttes vajaduspõhisus, vaid see on ka see, et osas piirkondades aitab sellise meetme rakendamine kaasa, et tekiks ka pakkumine. Seetõttu muutub võimalus huviringides osaleda võib-olla ka geograafiliselt ühtlasemaks. See ei ole lihtsalt mingi sõnakõlks. Me oleme alates 2017. aasta 1. septembrist näinud ette rahalised vahendid ja täisaastal – esimene täisaasta on siis 2018 – on eelarves selleks varutud 15 miljonit eurot. Täpne on öelda, et mitte eelarves, vaid selles katteallikatega kaetud Exceli tabelis, mille kohta siin juba varem küsiti.

Esimees Eiki Nestor

Uno Kaskpeit, palun!

Uno Kaskpeit

Austatud esimees! Lugupeetud härra Rõivas! Ma siiski kasutan veel võimalust laiendada teie silmaringi teatud ameti osas, sest minister, kes hakkab teil selle valdkonnaga tegelema, on sellel alal sama suur spetsialist kui teiegi. Nii et see kulub teile ära. Piirivalve juhtimisahel, mis jookseb ülevalt alla, on ära lõhutud. Vahepeale on topitud politseinikke, kes ei tea piirivalve spetsiifikast ega piiri valvamisest mitte midagi. Ametis koondatakse jätkuvalt piirivalvealase kõrgharidusega ohvitsere, kuid samas ei ole juba viiendat aastat ükski inimene saanud Sisekaitseakadeemias kõrgharidust piirivalve õppesuunal. See pandi juba viis aastat tagasi kinni. Jumal tänatud muidugi, et teie erakonnal ebaõnnestus ajateenistuse kaotamine. Kuid piirivalve ja piiri valvamise kaotamine ...

Esimees Eiki Nestor

Palun nüüd küsimus!

Uno Kaskpeit

... vist läheb õnneks. Ja siit on küsimus: mis ajaks te planeerite siis piirivalve ja piiri valvamise täiesti kinni panna?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! No kuidas ma vastan sellisele küsimusele? Me oleme kirja pannud väga palju samme, kuidas Eesti piirivalvet tugevdada, kuidas idapiir ka päriselt välja ehitada, mida aastakümnete jooksul ei ole paraku tehtud sellisel tasemel, nagu me sooviksime. Ja kui te küsite nüüd minu käest, millal me soovime piirivalve kinni panna, siis loomulikult tabab mind teatav nõutus. Aga ma püüan ennast koguda. Ma ei usu, et praegu piirivalves töötavad või ka piirivalvet juhtivad inimesed oleksid kuidagi halvemad või rumalamad kui need, kes seda varem on teinud. Nad teevad oma tööd südamega ning minu ülesanne peaministrina ja tulevase siseministri ülesanne on anda neile selleks võimalused – luua selleks õiguslik keskkond, ehitada välja piirijoon, anda vajalikud vahendid eelarves, tugevdada nende varustust, relvastust, ehitada korralikud kordonid. See, mida ehitatakse Piusal, ei muuda diametraalselt mitte ainult töötingimusi, vaid ka võimalusi, kuidas tööd teha. Narva piiripunkt, kui see nüüd valmis saab, on hoopis teistsugune, kui ta oli aastaid tagasi. Nii et ma ei laskuks sellesse minevikunostalgiasse, et vanasti olid kõik asjad alati paremini. Ma väidan, et ka need inimesed, kes praegu piirivalves töötavad, kes piirivalvet juhivad, teevad oma tööd südamega, nad on tublid ja targad inimesed.

Esimees Eiki Nestor

Andres Ammas, palun!

Andres Ammas

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Valitsusliidu kokkuleppes on paljude läänemaalaste rõõmuks armulikult mainitud ka Riisipere–Haapsalu raudteed, siiski taas kord väga ettevaatlikus sõnastuses: analüüsime võimalusi. Mitmesuguseid uuringuid ja analüüse on sellel teemal Lääne Maavalitsuse ja ettevõtjate initsiatiivil juba küllaga valminud, küsimus on pigem poliitilises tahtes. Härra Rõivas, kas teie valitsuse ajal likvideeritakse Läänemaale omal ajal tehtud ülekohus ja taastatakse Riisipere–Haapsalu raudtee?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ma arvan, et seda 100%-lise kindlusega väita oleks ennatlik. Me teame, et see ei vaja mitte ainult märkimisväärseid investeeringuid, vaid vaja on ka kindlat veendumust, et selle liini käigus hoidmine on riigile jõukohane ning et see on kindlasti soodsam ja mõistlikum kui näiteks moodsate busside panemine sellele liinile, mida, ma tean, on ühe võimalusena arutatud. Ma tean, kui oluline see teema on Läänemaa inimeste, eriti Haapsalu inimeste jaoks. Seetõttu on väga tähtis, et see teema on koalitsioonileppes adresseeritud, aga selge on see, et meil ei ole mõtet pilduda lubadusi, kus ei ole 100%-list kindlust, et asi on kestlikult tehtav. See punkt on teie meelest sõnastatud võib-olla natuke liiga üldises võtmes, mitte nii kindlas kõneviisis ja tähtaegadega, nagu te sooviksite, aga tegelikult tähendab see seda, et teema läheb valitsusliidu tööplaani, kus on tähtaeg ja vastutaja taga. Siis on teil parlamendiliikmena võimalik hakata õigel hetkel küsima, kuhu see asi on jõudnud ja mis sellega on võimalik teha. Nüüd, kus ka teie olete parlamendis, on see olukord, kus meil on ühine vastutus, meil tuleb vaadata, kust raha koomale tõmmata ja kuhu investeerida. Eks seda rolli me peame nüüd ühiselt kandma.

Esimees Eiki Nestor

Kersti Sarapuu, palun!

Kersti Sarapuu

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma ei jäänud väga rahule teie vastusega minu eelmisele küsimusele olukorra kohta, kus aastatel 2009–2014 kaotasid omavalitsused tulumaksuosa vähendamise ja tasandusfondi vähendamisega sisuliselt 388 miljonit eurot. Lahendusena pakkusite kenasti, et ettevõtlus võiks areneda, palgad võiksid tõusta ja siis tuleb ka suurem tulubaas. Ma pööraksin tähelepanu sellele, mida Erki Savisaar enne küsis: milliseid meetmeid rakendab alustav valitsuskoalitsioon just selleks, et ettevõtlus areneks, palgad tõuseksid ja tulubaas kasvaks?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Eks selge on see, et aastal 2009 ei tabanud mitte ainult Eestit, vaid tabas väga suurt osa maailmast finantskriis. Selle tõttu ei kannatanud mitte ainult Eesti kohalike omavalitsuste eelarved, vaid loomulikult ka riigieelarve ja paljude inimeste sissetulekud. See oli valus aeg. Minu meelest on positiivne see, et Eesti on erinevalt paljudest teistest riikidest sellest kriisist välja tulnud. Meie praegune seis on märksa parem kui enne kriisi või ükskõik millisel hetkel kriisi ajal. Kui teid huvitavad konkreetsed sammud, mida me oleme astunud või planeerinud ettevõtluskeskkonna arendamiseks astuda, siis seda on käsitletud päris leppe alguses ja näiteks ääremaastumise pidurdamise all. Ma tõesti soovitan kogu lepet läbivalt lugeda, sest see ei ole koostatud niimoodi klassikaliselt ainult teemapeatükkide kaupa, vaid seal on ka prioriteetide või väljakutsete all lahendatud mitmeid teid huvitavaid küsimusi. Ettevõtlusest on väga põhjalikult juttu alates leheküljest 12, nii et seda on käsitletud mitmel lehel. Soovitan kindlasti lugeda ja küllap siis on võimalus infotunni formaadis juba täpsemalt edasi küsida.

Esimees Eiki Nestor

Mihhail Korb, palun!

Mihhail Korb

Aitäh, härra juhataja! Austatud peaministrikandidaat! Mul on selline küsimus. Koalitsioonikokkuleppe järgi vähendatakse sotsiaalmaksu 1% võrra. Tahaksin teada, mis valdkonna finantseerimist siis vähendatakse, kas pensioni finantseerimist, kus on niigi üle 400 miljoni eurone puudujääk, või meditsiinivaldkonna oma.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Lühike vastus on, et mitte kumbagi. See kompenseeritakse muudest tuluallikatest ja varasemates vastustes ma olen juba ka öelnud, millistest.

Esimees Eiki Nestor

Henn Põlluaas, palun!

Henn Põlluaas

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kandidaat! On tõsi, et majanduskriisis kannatasid nii omavalitsuse kui ka riigi tulubaas ühtemoodi. Riigi tulubaas on taastunud, aga omavalitsuste tulubaasi ei ole taastatud. See-eest on omavalitsustele lisandunud hulgaliselt ülesandeid, mis võtavad lisaraha, ja ka raha väärtus on selle aja jooksul, 2009. aastast oluliselt muutunud. Me teame, et sellesse küsimusse on sekkunud Riigikohus ja teinud otsuse, et riik peab tagama omavalitsustele piisava tulubaasi nende ülesannete täitmiseks. Ja just see, et sellist tulubaasi ei ole, ongi praegu meie omavalitsuste põhiprobleem. Te ütlesite, et ...

Esimees Eiki Nestor

Palun nüüd küsimus! Jutuaeg on ammu läbi.

Henn Põlluaas

Minu küsimus on, et kui me teame, et ühinenud omavalitsustel ei ole olukord paremaks läinud, millel rajaneb siis teie usk, et sundliitmine parandab omavalitsuste võimekust, kui te raha juurde ei anna.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Kui hakata nüüd rida-realt võtma, siis läheb vastus pikaks. Aga see väide, et omavalitsuste tulubaas oleks kunagi olnud suurem, kui ta on 2015. aastal, ei vasta ju tõele, küllap te endise omavalitsusjuhina seda ka teate. Tulles selle juurde, kas põhiprobleem on selles, et raha on vähe, või on see kuskil mujal, siis ma arvan, et kui me praeguse korralduse juures ainult raha juurde annaksime, ei paneks see ikkagi kõiki omavalitsusi täitma kõiki funktsioone, mida nad peaksid täitma. On suuri omavalitsusi, keda see aitaks väga palju. On väikseid omavalitsusi, kellel ka oleks lisarahast tuge, aga kes ometi peavad selleks, et kõiki funktsioone täita, tegema moel või teisel koostööd oma naabritega. Enne seda, kui me hakkame rääkima omavalitsuste sundliitmisest, nii nagu teie seda nimetasite, on meil ju kokku lepitud ka tähtaeg, millal neil endil on võimalik viia oma koostöö järgmisele tasemele – see aeg on 2017. aasta kohalikud valimised. Selleks ajaks, ma julgen loota, on nii mõnigi omavalitsus teinud seda ka oma initsiatiivil, eriti kui nad teavad, et liitumistoetus, mis aitab neil struktuurilisi probleeme lahendada, kasvab kahekordseks.

Esimees Eiki Nestor

Helmen Kütt, palun!

Helmen Kütt

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat Taavi Rõivas! Ma tahan väga tunnustada seda, et koalitsioonilepingus on palju punkte, mis puudutavad omastehooldajaid ja erivajadustega inimesi, ja ka seda, et sotsiaaldemokraatide ettepanek suurendada tunduvalt sügava puudega laste vanemate toetust sinna sisse läks. Nüüd ma loodan, et see saab teoks ja siin saalis hääletavad kõik selle poolt. Mul on olnud selline kogemus, et opositsiooni esindajana esitasin eelnõu, mida valitsus küll ei toetanud, aga saal hääletas selle poolt ja asi kehtib – see on õppelaenu kustutamine aastast 2014. Ma loodan, et sinul on ka usku, et omastehooldajate teema saab lahendatud.

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Ka mina tänan sind, Helmen, panuse eest sellesse leppesse! Sul on õigus, et selle konkreetse punkti ettepanek tuli sotsiaaldemokraatidelt, kuid nüüdseks on see meie kõigi ühine asi, mida me kõik ühiselt toetame. Sellel on ka reaalne rahaline kate olemas. Ja loomulikult ei soovi ma tänada sind mitte ainult panuse eest sellesse leppesse, vaid kogu selle koos töötatud aasta eest. Soovin südamest tänada ka teisi ametist lahkuva valitsuse ministreid, sellepärast et see aasta või pisut peale, mis meil on olnud, oli kindlasti väga tulemuslik. Ma arvan, et seda ei eita ei need, kes selles valitsuses osalesid, ega ka need, kes olid teisel pool mõttelist rindejoont.

Esimees Eiki Nestor

Austatud peaministrikandidaat! Palun hetkeks vabandust, kuna rahvasaadik Laine Randjärvel on protseduuriline küsimus! Palun!

Laine Randjärv

Aitäh! Täna on olnud korduvalt selline pretsedent, et küsimus on kestnud poolteist minutit, kui mitte kauemgi. Kas meil on vahepeal muutunud kodu- ja töökorra seadus, mis ütleb, et küsimuse esitamise aeg on kuni üks minut?

Esimees Eiki Nestor

Näete nüüd, head rahvasaadikud, kui mina suhtun teisse mõistmisega, sest te esitate küsimusi ikkagi esimest korda, siis saan riielda, ja õigustatult. Nii et palun järgida kodukorra seaduse punkti, mis lubab küsimuse esitamiseks ühe minuti. Vastus protseduurilisele küsimusele on aga selline: kodukorraseadust ei ole vahepeal muudetud. Monika Haukanõmm, palun!

Monika Haukanõmm

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Ma püüan sellest ajast siis kinni hoida. Minu teine küsimus. Viimastel aastatel on loomulikult üks suuremaid teemasid olnud töövõimereform. Selle sihtgrupp on kõige enam olnud mures töötamiseks vajalike tugiteenuste kättesaadavuse pärast – tugiisik või isiklik abistaja, invatransport jne. Seaduse kohaselt peaksid neid teenuseid osutama kohalikud omavalitsused. Kahjuks pole kõik omavalitsused ühtmoodi võimelised töötamiseks ja õppimiseks vajalikke teenuseid ühtlase kvaliteediga ja optimaalses mahus pakkuma. Sellele kitsaskohale on kõik tähelepanu pööranud ja seda on ka teatud, kahjuks ei ole aga siiamaani midagi toimunud. Nüüd te lubate, et töötatakse välja sotsiaalteenuste kvaliteedi raamistik. Kas te usute, et see jõustub 1. jaanuarist 2016, kui peaks käivituma ka töövõimereform?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Jah, ma loodan, et seda saab teha võimalikult ruttu. Ma olen teiega sada protsenti nõus, et need rõhuasetused, mida te nimetasite, on probleemkohad, nende lahendamiseks tegelikult ju seda reformi vaja ongi. Kui meil oleks erivajadustega inimeste tööhõivega kõik väga hästi, siis me ei peakski mingit töövõimereformi tegema, siis võiks jätkata nii, nagu praegu on, vaadata, kas on vaja natuke raha juurde eraldada, ja elu oleks palju lihtsam. Aga me teame, et praegune olukord inimesi ei rahulda. Seadused on vastu võetud ja ma usun, et siin on parlamendi erakondadel, nii koalitsioonil kui ka opositsioonil ühine soov, et see reform ka päriselt jõustuks nii, et erivajadustega inimestel on tõesti võimalik tööd saada. Et see ei ole niisama sõnakõlks ega poliitiline loosung, vaid et ta reaalselt jõustub, sest sellel on oma mõju nii majandusele kui ka ühiskonna sidususele. Nii et ma tõesti usun selle reformi elluviimisse ja kõik need detailküsimused, millega praegu on veel halvasti, tuleb lahendada.

Esimees Eiki Nestor

Andrei Novikov, palun!

Andrei Novikov

Tänan! Austatud eesistuja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Koalitsioonilepingu punkti 8.47 kohaselt seate eesmärgiks ehitada Tallinna–Tartu maantee neljarealiseks kuni Mäoni aastaks 2020. Selleks analüüsite võimalusi kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid. Millised need täiendavad rahalised vahendid on, kas kusagilt võetakse vähemaks või kehtestatakse mingi lisamaks?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Kui see oleks praeguseks juba otsustatud, siis ei oleks midagi enam vaja analüüsida, siis ma ütleksin kohe ära, paneksin siia kirja ja teema oleks maas. Paraku on see natuke keerulisem. Ei, me ei soovi teistelt objektidelt raha ära võtta. Ka see oleks teoreetiliselt võimalik lahend, aga siis jääks meil väga palju objekte üle Eesti tegemata ja seda me ei soovi. Niisiis oleme kokku leppinud, et kuna see maantee on riiklikult prioriteetne, siis soovime selle ehitusega edasi tegelda ja vaadata ka natuke avatuma pilguga, millised on lisaks tavapärasele teehoiukavale, mida Maanteeamet ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peavad, täiendavad võimalused väga suurte objektide rahastamisel.

Esimees Eiki Nestor

Mailis Reps, palun!

Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaministrikandidaat Taavi Rõivas! Kui vaadata koalitsioonilepingu kõiki punkte – ma usun, et siin saalis on üsna mitmed, kes on selle läbi sirvinud või võib-olla lugenudki –, siis pea igas punktis on sõnad "kaalume", "vaatame", "mõtleme", "arutame". Kas 15 aastat paremale kaldu olnud valitsus hakkab nüüd esimest korda analüüsima, mis Eesti Vabariigis toimub, või juhtus nendel läbirääkimistel midagi erakorralist, et teil ühegi punkti osas ei ole kindlat seisukohta? Kas te teete siis või ei tee? Või on see teie kaval plaan öelda koalitsioonpartneritele, et tegelikult me ei tee, sest kaalumise tulemus võib ju olla ka negatiivne?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Kindlasti on see valitsusliidu lepe üks kõigi aegade mahukamaid. Lisaks nendele asjadele, kus me ütleme väga selgelt ära, et selleks kuupäevaks teeme seda – neid on muuseas väga palju –, on meil väga mitu teemat, millega me soovime edasi tegelda, ja me oleme selle siia ka kirja pannud. Me ei loonud endale algusest peale seda illusiooni, et kõikide Eesti ees seisvate, ka kõige väiksemate väljakutsete detailne lahendus on võimalik näiteks 38 päevaga läbirääkimisdelegatsioonides kokku panna ning kõik valitsusliikmed ja ministeeriumid võivad siis lihtsalt näpuga järge ajada ega pea ise enam üldse vaeva nägema. Sellist eeldust me ei seadnud kordagi. Küll aga soovisime kirja panna need teemad, millega me edasi tegeleme, mida me 38 päeva jooksul kõikide detailideni paika ei saanud. Ma rõhutan veel kord, et ka sõnastus "kaalume" või "analüüsime" toob kaasa selle, et teema läheb valitsusliidu tööplaani. See plaan on valitsuse kinnitatav dokument, kuhu pannakse juurde ka tähtajad, konkreetsed vastutajad ja konkreetsed sammud, mida astutakse, et seatud eesmärki saavutada. Nii et seda on võimalik tulevikus jälgida. Aga tõsi on ka see, et kõik asjad, mida me kaalume, ei pruugi lõpuks peale kaalumist või analüüsimist 100% täpselt selles sõnastuses jõustuda. Seda peab loomulikult arvestama, muidu poleks ju kaalumisel ja analüüsimisel mingit mõtet.

Esimees Eiki Nestor

Andres Metsoja, palun!

Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaministrikandidaat! Koalitsioonileppes on väga oluline punkt selle kohta, mis puudutab Eesti kiireid ühendusi, ja Rail Baltic on loomulikult üks selline oluline projekt, millega me oleme alustanud. Ma mäletan, kuidas me kohtusime Stenbocki majas eelmise aasta sügisel ja arutasime kitsaskohti, mis takistavad selle projektiga kiiremini edasi liikumist. Kuidas teile tundub, kas me praeguses olukorras, järgmisel kuul suudame kiiremini edasi liikuda ja jõuame põhieesmärgile lähemale?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh! Kas nüüd just järgmisel kuul, aga selle valitsemisperioodi jooksul kohe päris kindlasti. Selge see, et sedavõrd suure objekti ehituses on asju, mis sõltuvad meist ehk siis Eestist. Näiteks see, kuhu täpselt trass tuleb. Selle üle on meil palju vaidlusi ja arutelusid olnud ja see asi ei ole veel kõikides maakondades lõpuni vaieldud. Ma usun, et seda arutelu saame kindlasti lähiajal jätkata. Aga on ka asju, mis sõltuvad teistest riikidest. Mina olen seni teinud peaministrina kõik, mis on minu võimuses, et Läti, Leedu ja Poola peaminister ning ka Euroopa Komisjoni volinikud, kelle haldusalasse see kuulub, võtaksid seda teemat sama tõsiselt nagu meie siin Eestis. Ma olen vajaduse korral valmis samamoodi jätkama. Iga kord, kui mõni valdkonna minister ütleb, et peale nende oma töö on vaja peaministri tuge, et seda konkreetset suurt asja, ütleme, edasi suruda või käima lükata, siis loomulikult olen ma valmis seda tegema.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Aaviksoo, palun!

Jaak Aaviksoo

Härra ametisolev peaminister ja tulevane peaminister! Te olete täna pika aja jooksul andnud väga entusiastlikke ja enesekindlaid vastuseid üsna keerukatele küsimustele. Millest selline hea tuju ja enesekindlus tulenevad?

Peaministrikandidaat Taavi Rõivas

Aitäh tänase päeva kindlalt kõige raskema küsimuse eest! Aga vastus on tegelikult lihtsam, kui esialgu paistab: võib-olla on mul lõpuks ometi lootust, et sellel nädalavahetusel ma näen ka oma kuueaastast tütart. Eks näis.

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, peaministrikandidaat Taavi Rõivas! Me võime minna hääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele peaministrikandidaat Taavi Rõivasele valitsuse moodustamiseks volituste andmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 58 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei olnud. Peaministrikandidaat Taavi Rõivas sai volitused valitsuse moodustamiseks. (Aplaus.) Sellega on tänane istung lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.38.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee