Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu viiendat töönädalat. Kas kellelgi on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole. Palun teeme siis kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 64 Riigikogu liiget, puudub 37. Kõigepealt on vaja kinnitada nädala päevakord. Austatud Riigikogu, panen hääletusele nädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt on 65 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Nädala päevakord on kinnitatud.

Meie tänane esimene päevakorrapunkt on arupärimine, mille on esitanud Riigikogu liikmed Priit Toobal, Lauri Laasi, Heimar Lenk, Marika Tuus-Laul, Viktor Vassiljev, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Vladimir Velman, Valeri Korb, Urbo Vaarmann, Tarmo Tamm, Kalev Kallo ja Siret Kotka. Arupärijate nimel võtab sõna Priit Toobal. Palun!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Möödunud aastal 16. detsembril andsime koos hulga kolleegidega ...

Üks hetk, palun! (Juhataja helistab kella.) Aitäh!

... Keskerakonna fraktsioonist üle arupärimise majandus- ja taristuminister Urve Palole, see puudutab äriühingute valitsemist. 2013. aastal kutsuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis kokku töögrupp, mille eesmärk oli analüüsida ja teha ettepanekuid, kuidas korraldada Eesti Vabariigi osalusega äriühingute valitsemine, et oleks tagatud nende tõhus, eesmärgipärane ja professionaalne aktsionäripoolne juhtimine. Töögrupi hinnangul on nõukogu komplekteerimisel võrdsel määral oluline nii see, et neis oleksid kompetentsed ning kogenud professionaalid, kui ka see, et nõukogu liikmete valimise protsess oleks aus ja läbipaistev.
Möödunud aastal 3. oktoobril allkirjastas minister Palo raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid. Valdusettevõtte ainsaks osanikuks saab Eesti riik ning osanike koosoleku moodustab äriühingu osaluse valitsejana majandus- ja taristuminister. Määrati ka haldusettevõtte nõukogu. Teadaolevalt ei korraldatud selle komplekteerimiseks mingisugust avalikku konkurssi, kuid see ei lähe kokku 2013. aastal kokku pandud töögrupi eesmärkidega. Loodud valdusettevõtte Rail Baltic Estonia peamine ülesanne on Eesti riigi huvide esindamine Balti riikide ühisettevõttes RB Rail AS, mis hõlmab muu hulgas rahastamistaotluste, projekteerimis-, ehitus- ja muude hangete ettevalmistust ning äriplaani koostamist. Seega hakkab läbi selle ettevõtte liikuma kogu Euroopa Liidu fondide raha, mis on mõeldud raudteetrassi ehitamiseks. Seetõttu on väga oluline, et kogu ettevõtte tegevus oleks läbipaistev ja kontrollitav ning läheks kokku 2013. aastal ministri enda kokku kutsutud töögrupi sooviga, et nõukogu liikmete valimise protsess oleks aus ja läbipaistev. Seoses sellega oleme esitanud ministrile kolm küsimust ja palume neile vastata. Aitäh!

Arupärimisele peab vastama majandus- ja taristuminister Urve Palo. Palun!

Tere päevast, lugupeetud esimees! Head Riigikogu liikmed! Olete pöördunud minu poole küsimustega, mis on seotud OÜ Rail Baltic Estonia juhtorgani liikmete valimise protsessiga. Vastan teie arupärimises toodud küsimustele.
Esimene küsimus: "Millised konkreetsed järeldused on tehtud töögrupi aruteludokumendist "Ettepanekud Eesti Vabariigi äriühingute valitsemise korraldamiseks?"" Riigiettevõtete töö selgem ja läbipaistvam juhtimine on olnud üks praeguse koalitsiooni eesmärke ja nimetatud teema – riigiettevõtete juhtimise rohelise raamatu koostamine – on ka üks koalitsioonikokkuleppe punkt. Riigiettevõtete valitsemine iseenesest on Rahandusministeeriumi haldusala teema, aga majandusministeerium on igati initsiatiivi üles näidanud. Me oleme välja töötanud oma ettepanekud Eesti Vabariigi äriühingute valitsemise korraldamiseks, samuti oleme osalenud arvukatel Rahandusministeeriumi korraldatud asjaomase töögrupi nõupidamistel ja enne seda uurinud ja esindanud ka eraettevõtluse esindajate arvamusi.
Praegu on Rahandusministeeriumi koostatav roheline raamat ministeeriumidevahelisel kooskõlastusringil, sh ka meil majandusministeeriumis. See on nii värskelt tulnud, et me alles tutvume sellega. Tegu on mahuka dokumendiga ja kindlasti teeme sellesse oma täiendused. Millised need on, seda on veel vara öelda, sest see dokument alles tuli ja töö käib. Analüüs ei ole veel valmis.
Võin rõhutada, et ministrina olen pidanud olulisimateks valdkondadeks riigiettevõtete sponsorluse teemat ja juhtorganite liikmete valimist. Kõik riigiettevõtete juhatuse liikmed peaksid olema valitud avaliku konkursiga. Võin öelda, et mina ministrina olen selle varsti pea aasta jooksul oma haldusalas, kus on 17 riigiettevõtet, nõudnud kõigi nende juhtide vahetuse puhul konkurssi, on see juht siis juhatuse esimees või juhatuse liige. Väga paljudes neist on muuseas toimunud selle aasta jooksul juhtide vahetus seetõttu, et ametiaeg on täis saanud. Ma olen nõudnud, et nõukogu korraldab konkursi, ja seda on ka tehtud. Samuti pean oluliseks, et oleks kindlaks määratud riigi ootused riigiettevõtetele. Minu arvates peaksid nende ootused olema palju laiemad kui dividendide saamine. Riigiettevõtete roll majanduse arendamisel peab olema märksa suurem. Ei saa lähtuda kitsalt ainult dividendide ootusest.
Teine küsimus: "Kuidas valiti Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liige ning nõukogu liikmed? Kas juhatuse liikme valimiseks korraldati avalik konkurss ning kas nõukogu liikmete valimise protsess oli aus ja läbipaistev?" Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OÜ Rail Baltic Estonia osaluse valitsejana kehtestab enne juhtorganite liikmete määramist ootused ettevõtete juhtidele. Osaühingu Rail Baltic Estonia nõukogu peab ettevõtte varases staadiumis töötama sünkroonselt ministeeriumiga, samas on mõistlik kaasata võimalikult vara eraettevõtluse juhtimiskompetentsi. Nendest kaalutlustest lähtudes praegune nõukogu ka komplekteeriti. Juhatuse liikmelt eeldasime valdkonna tundmist ja vastavat kogemust, haridust, keeleoskust, võimekust töötada rahvusvahelises ettevõttes. Juhatuse liikme leidmiseks korraldasime avaliku konkursi. Nagu ma ütlesin, oleme minu haldusalas kõik juhatuse liikmed ja juhatuse esimehed konkursside kaudu leidnud. Teavitasime konkursist CV-Online'i ehk internetipõhise tööportaali kaudu ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. Kokku esitas konkursi perioodil avalduse paarkümmend kandidaati, kelle hulgast valiti vestlusvooru seitse. Sellega tegeles meie personaliosakond, mitte mina isiklikult. Seitsmest kandidaadist valis konkursi komisjon välja kaks inimest ministrile valiku tegemiseks. Kohtusin kahe lõppvooru esitatud kandidaadiga, kaalusin kõiki argumente ning arvestasin ka CV-sid ja vestlust. Valituks osutus Indrek Orav, ta lihtsalt tundus kõige parem. Nõukogu liikmed on majandusministeeriumi ametnik Anti Moppel, kes on tegelenud Rail Balticu ettevalmistusprotsessiga kõik see aeg, mil seda tehtud on, samuti ettevõtluskogemusega, just finantskogemusega ettevõtja Illar Kaasik ja Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Agris Peedu. Põhikiri näeb ette kuni viie nõukogu liikme olemasolu. Praeguseks on neid olemas kolm ja on selline plaan, et me ei paisuta seda nõukogu liiga suureks.
Kolmas küsimus: "Millistest kriteeriumitest lähtudes valisite ettevõtte nõukogu liikmeteks Illar Kaasiku ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Anti Moppeli?" Vastus ongi, et Illar Kaasikul on ettevõtjana, just finantsistina väga pikaajaline ettevõtluse kogemus ja ta on ka varem olnud tegev mitmes avaliku sektori organisatsiooni juhatuses ja nõukogus. Anti Moppel on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis olnud Rail Balticu projekti eest vastutav inimene ja selle sisuline juht. Tal on väga head teadmised ja kogemused selle projekti koordineerimiseks. Ministeeriumi esindaja valimine riigi osalusega ettevõtte nõukogu liikmeks on igati kooskõlas kehtiva riigivaraseadusega.
Siinjuures kasutan võimalust tänada nii Rail Balticu nõukogu liikmeid kui ka teisi riigiettevõtete nõukogudes kaasa löövaid tublisid erasektori esindajaid – on väga riigimehelik leida oma igapäevatöö kõrvalt aega ja jõudu osaleda riigiettevõtete juhtimises. Olgu mainitud, et Rail Balticu nõukogu liikmete vastutusrikast tööd on majandusministeeriumil võimalik tasustada kuus 180 euro ulatuses. Aitäh!

Küsimused ministrile. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Teie haldusalas on 17 äriühingut. Nagu ma aru sain, juhatuse liikmed valitakse objektiivselt, avalikult ja konkursiga ning koosseisu kinnitab äriühingu nõukogu. Et me oleksime veendunud, et nad tõesti teevad neutraalse, objektiivse valiku, öelge meile, palun, kui palju nendes 17 äriühingu nõukogus on Riigikogu liikmeid ning kui paljud neist kuuluvad opositsioonilisse Keskerakonda!

Mis puutub nõukogu liikmetesse, siis sotsiaaldemokraadid ei pea õigeks, et riigiettevõtete nõukogude töös osalevad Riigikogu liikmed. Te ei leiagi ühegi riigiettevõtte nõukogust Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvat Riigikogu liiget. Me oleme oma sõnad ja teod hoidnud koos. Kui me räägime Reformierakonnast, meie koalitsioonipartnerist, siis nemad ei ole sellist lubadust andnud ega ole ka vastavalt käitunud, nii et reformierakondlastest Riigikogu liikmeid nõukogudes on. Mina isiklikult ei pea seda õigeks, aga selline on Reformierakonna poliitika olnud.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Oma vastustes te ütlesite, et äriühingute eesmärk ei tohiks olla dividendide teenimine riigile. Kuidas te siis kommenteerite tänast uudist, et Eesti Postil on kavas järjekordselt ligi 40 postkontorit sulgeda? Kas see ei pea silmas eesmärki, et Eesti Postil tuleb riigile dividende teenida? Kuidas te seda kommenteerite?

Nagu ma ütlesin, dividendide teenimine ei peaks olema ainukene eesmärk. Samamoodi me räägime näiteks Eesti Energia puhul, et võiks kaaluda seda, et Eesti Energia vaatab pilti laiemalt. Aga ta ei saa seda teha, kui üldkoosolek ei ole niisugust korraldust andnud. Samas võiks vähekindlustatud peredele võimaldada soodsamalt või lausa tasuta liitumist. See on laiem poliitika, mida riigil on võimalik oma ettevõtetele ette kirjutada.
Kui me Eesti Postist räägime, siis kindlasti on oluline, et Eesti Posti võrk oleks selline, mis katab üle Eesti inimeste vajadused postiteenuse järele. Aga Eesti Post ei olnud konkreetse arupärimise teema ja nii ei ole mul selle kohta käivaid arve ees. Võime seda diskussiooni teine kord jätkata. Eesti Posti murekohad on, et meil on selliseid paiku, kus elanike arv on nii palju kahanenud, et Eesti Posti kontor on avatud mõni päev nädalas mõned tunnid. Lihtsalt inimesi ei ole. Ma olen näinud statistikat, et mõnda kontorit külastab nädalas paar inimest.
Ma kutsusin Eesti Posti nõukogu esimehe Jürgen Ligi ja Aavo Kärmase, kes on Eesti Posti juhatuse esimees, enda juurde neid tagamaid selgitama. Ka mulle valmistas väga suurt muret ajakirjandusest tulev informatsioon, justkui postkontoreid suletakse ja muudetakse postipunktideks. Tahtsin teada saada, mida see tähendab ja mis plaanid on. Nagu ma ütlesin, laias laastus on mure selles, et teatud kohtades on postkontor avatud mõned tunnid mõnel päeval nädalas, sest inimesi on vähe. Nüüd nähakse väljapääsu plaanis luua postipunktid sellisel moel, et tehakse kokkulepe kohaliku kauplusega, kes hakkab osutama seda postiteenust, mida Eesti Post peab vastavalt seadusele osutama. Tavainimene sellest isegi võidab, sest kauplus on ju avatud rohkematel päevadel ja ka kauem, kui oli siiani Eesti Posti esindus. Tõsi, teatud teenused, näiteks isiku tuvastamine ja kontserdipiletite müük, mis ei ole Eesti Posti põhiteenused, üleminekuga postipunktile kaovad. Aga posti põhiteenused jäävad alles.
Ütlen siinjuures siiski, et iga niisugust otsust peab kaaluma kümme korda, enne kui üks kord lõigatakse. See peab olema tõesti põhjendatud ja selle tagajärjel ei tohi teenus inimestele halvemaks minna. Nagu ma ütlesin, tänu sellele, et kaupluses tegutsev postipunkt on avatud palju enamatel aegadel, lähebki teenus paremaks. See peaks olema põhiprintsiip, millest lähtuvalt Eesti Post oma otsuseid teeb, ja seda ma tahan ka nende tegudes näha.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Ma ei jaga teie seisukohta seoses Eesti Postiga. Ma leian, et Eesti Post ei ole tavaline riigiettevõte ja kui vähemalt üks inimene on veel maapiirkonda jäänud, kes postkontorist marki tahab osta, siis see postkontor peab lahti olema. Aga sellest seisukohast, mis puudutab Riigikogu liikmete mittekuulumist riigiosalusega äriühingute nõukogudesse. Te teatavasti olete sotsiaaldemokraadina sellise eelnõu esitanud, aga paraku ei ole see kusagile kaugemale jõudnud. Kas teil pole siis koalitsioonis piisavalt jõudu, et see läbi suruda? Meie komisjonis see igatahes seisab ja sinna sahtlisse ta jääb. Küsin nüüd aga Rail Balticu nõukogu liikmete kohta. Täiesti arusaadav on nii Moppeli kui Peedu sinna nimetamine – mõlemad on ministeeriumi ametnikud ja seaduses on kirjas, et selles nõukogus peab olema nii majandusministeeriumi kui Rahandusministeeriumi esindaja. Aga kolmas liige on Illar Kaasik, kes on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige, lausa Viimsi osakonna esimees ja teie hea koostööpartner Viimsi aegadest. Kas see on juhus, et kolmas nõukogu liige on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige?

Teie informatsioon on totaalselt vale. Illar Kaasik ei ole Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige ja ta ei kuulu Viimsi osakonda. Siin ei kõlanud ühtegi tõest väidet, peale selle, et Illar Kaasik on Rail Balticu nõukogu liige. Ma ei oska siin rohkem kommenteerida.
Aga ma tahan ära klaarida selle, mis puudutab Eesti Posti. Te vist ei kuulanud minu vastust või ma vastasin nii halvasti, et teil oli raske aru saada. Selgitan uuesti. Eesti Post ei ole tavaline ettevõte ja just sellepärast on tal üle Eesti nii palju esindusi, ka maapiirkondades, kus elab väga vähe inimesi. See on seaduses sätestatud, millise raadiuse ulatuses peab postiteenus olema inimesele kõikjal kättesaadav, kui kaugel võib postkontor ühest n-ö suitsust olla. Ja neid reegleid Eesti Post ka järgib. Nüüd on nii, et kui Eesti Post sulgeb kuskil klassikalise postkontori ja asendab selle postipunktiga, siis see tähendab inimeste jaoks seda, et neil läheb midagi paremaks. Postkontor on praegu avatud võib-olla mõned päevad nädalas, kauplus aga on lahti peaaegu iga päev. See, kas Eesti Post peaks ka isiku tuvastamisega tegelema või kontserdipileteid müüma, on omaette diskussiooniteema. Aga postiteenused klassikalises mõttes, mis on ka seaduses kirjas, peab inimestele tagama igal pool üle Eesti. Nagu ma ütlesin, need raadiused on seaduses kirjas ja seadust tuleb täita. Minul ministrina ei ole mingit plaani seda seadust leevendada või neid raadiusi pikendada.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud proua minister! Meil on 17 riigi äriühingut. On ju tähtis, et nende otsused ei oleks poliitiliselt kallutatud ja sellepärast minu kolleeg härra Stalnuhhin küsiski teie käest oma küsimuse. Aga ta on väga põhjalik inimene, tahab alati süvitsi minna ja võib-olla oli see teilt liiga palju tahetud. Ma esitan sama küsimuse lihtsamal moel. Kas te oskate öelda, kui palju on nendes 17 äriühingus nõukogudes Reformierakonna liikmeid ja kui palju on Keskerakonna liikmeid? Kui te ei tea täpseid arve, siis palun ütelge, keda on seal rohkem, kas Reformierakonna liikmeid või Keskerakonna liikmeid.

Kuna mul sellist statistikat ei ole tehtud, siis kahjuks ma ei oska praegu vastata, kumba on rohkem. Ma ei ole palunud sellist statistikat teha.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Kuna arupärimine on äriühingute valitsemise kohta, siis ma küsin teie käest sellist asja. Kas te leiaksite endas nii palju jõudu ja tahtmist, et muuta olukorda, kus Elering ei ole mitte rahva teenistuses, vaid Eesti rahvas on Eleringi teenistuses? Arvestades meie võrgutasusid, nii vähemalt tundub.

Ma arvan, et saame seda täpsemalt lahata järgmise arupärimise raames. See puudutab just elektri hinda, mis koosneb teatavasti umbes 50% ulatuses võrgutasudest.

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma tulin siia pulti lihtsalt paari lauset ütlema. Esiteks, seda istungit jälgivad tuhanded inimesed ja neil võib tekkida teatud arusaamatus. Neile peaks selgitama, miks nendes 17 äriühingus, mis kuuluvad riigile või kus riik on aktsionär, on nõukogudes ainult Reformierakonna esindajad. IRL löödi neist välja, sotsid neisse ei läinud, sest neil on selline põhimõte, ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeid pole neis vähemalt nelja viimase aasta jooksul kunagi olnud. Nii et puhas võit Reformierakonnale. Kui mõni nõukogu tahab poliitiliselt kallutatud otsust vastu võtta, siis see võib vastata ainult Reformierakonna maitsele. Aitäh!

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas minister soovib midagi lisada? Ei soovi. Lõpetan selle päevakorrapunkti käsitlemise.

Meie järgmine päevakorrapunkt on arupärimine, mille on esitanud Urbo Vaarmann, Vladimir Velman, Valeri Korb, Mihhail Stalnuhhin, Heimar Lenk, Viktor Vassiljev, Kadri Simson ja Lauri Laasi, kes arupärijate nimel kohe sõna võtab. Palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! See arupärimine on esitatud eelmisel aastal 17. detsembril. Sellest ka niisugune tekst. Elering koostab ja avaldab oma veebilehel iga aasta 1. detsembriks hinnangu järgmise kalendriaasta taastuvenergia toetuste rahastamiseks kuuluva summa ja tarbijatele osutatavate võrguteenuste mahu ning tootjaliinide kaudu tarbitud elektrienergia koguse kohta. Selle põhjal kehtestatakse järgmiseks aastaks taastuvenergia tasu. Elering on teatanud, et järgmisel aastal tõuseb taastuvenergia tasu 0,89 eurosendini kilovatt-tunnilt. Tänavu on see tasu 0,77 eurosenti, mis teeb kasvuks 15,6%. Lisaks kajastuvad tarbija elektriarvel võrguteenuste tasu 5,4 eurosenti, elektriaktsiis 0,447 eurosenti ja käibemaks. Seega moodustab järgmisel aastal taastuvenergia tasu 6,2%, elektriaktsiis 3,1%, võrguteenuste tasu 37,7%, käibemaks 16,7% ja elektrienergia ise 36,3% kogu elektriarvest. Kui võrrelda elektriarvet 2010. aasta omaga, siis elektrienergia on kallinenud 158%, võrguteenuste tasu on kasvanud 141%, taastuvenergia tasu 229% ja elektriaktsiis 140%. Siit ka kolm küsimust proua ministrile. Aitäh!

Ka sellele arupärimisele vastab majandus- ja taristuminister Urve Palo. Palun!

Lugupeetud esimees! Tere taas, head kolleegid! Vastan kolmele küsimusele, mis puudutavad elektri hinda. Esimene küsimus: "Kuidas Te hindate Eesti inimeste tänaseid elektriarveid? Kas olukord, kus elektriarvetest moodustavad 63,7% riiklikud tasud, on mõistlik?" Teine küsimus: "Euroopa Liidu poolt on kehtestatud elektriaktsiisi minimaalseks määraks 1 euro ühe megavatt-tunni elektrienergia kohta. Eestis kehtiv aktsiisimäär on peaaegu 4,5 korda kõrgem Euroopa Liidu poolt kehtestatud alammäärast. Miks käitub Eesti riik oma inimeste suhtes nii vaenulikult?" Ja kolmas küsimus: "Millised konkreetsed sammud on Teil plaanis ette võtta, et Eesti inimeste elektriarveid leevendada?"
Kuna need küsimused on omavahel seotud, siis ma vastan korraga. Jah, elektri tarbija jaoks kujuneb lõpphind kolmest komponendist: võrgutasud, riiklikud tasud ja elektri kui kauba enda hind. Elektri tarbijahinna kolmest komponendist kaks on Eesti riigi kontrolli all: võrgutasud nii elektri ülekandel kui ka jaotusel ja riiklikud maksud. Räägin nüüd kõigist kolmest komponendist eraldi.
Kõigepealt võrgutasudest. Elektrivõrgutasu moodustab lõpptarbija elektri hinnast ilma käibemaksuta ca 50%, st poole elektriarvest. Võrgutasud kehtestab Eestis Konkurentsiamet. Võrgutasude puhul on kolm põhilist kulukomponenti järgmised. Investeeringud, sh lubatud väiketootlus elektrivõrgu uuendamiseks ja ehitamiseks, võrgukadude kompenseerimine ja püsikulud, sh hoolduskulud. Võrgutasud kooskõlastab võrguettevõtja Konkurentsiametiga kolmeaastaseks perioodiks. Konkurentsiamet vaatab kindla metoodika järgi võrgutasud üle korra aastas, et tagada põhjendatud kulupõhine võrguteenuse hind. Hindade muutmise võib algatada kas võrguettevõte või Konkurentsiamet. Võrgutasude võrdlemisel teiste riikide omadega on oluline arvestada eri riikides rakenduvaid makse, püsitasu, samuti tuleb võrrelda võimalikult sarnaste tarbimismahtudega kliendirühmasid ja sarnase suurusega võrgupiirkondi. Ligilähedaselt sama aastase tarbimismahu ja kaitsme suuruse korral on koduklientide võrgutasu Soomes 18% ja Rootsis 29% suurem kui Eesti suurima elektrijaotusvõrgu ettevõtja Elektrilevi võrgupiirkonnas Eestis. Osa kliendirühmade puhul võivad võrgutasud olla Soomes ka väiksemad, kuna seal panustavad püsitasu näol võrguühenduse valmisoleku hoidmisse kõik tarbimiskohad. See tähendab seda, et inimene, kes tegelikult võib-olla elektrit ei kasutagi – on tal siis maakodu või ta ei ela mingis muus kohas pidevalt –, siis Eestis ta selle eest ka ei maksa, kui elektriarvet ei tule. Aga Soomes peab ka seda püsitasu iga kuu maksma, kui elekter on tagatud – kas elektrit tarvitatakse või mitte, pole sel juhul tähtis. Selline tasumise mudel võimaldab võrgutasu kilovatt-tunnipõhise komponendi soodsama hoida.
Eestis on valdav kilovatt-tunnine põhitasu, mis tähendab, et nulltarbimisega kohad võrgutasu näol ei panusta, kuid võrgu valmisoleku kulusid tuleb võrguettevõttel ka nende puhul kanda. Selliseid tarbimiskohti on Elektrilevi tööpiirkonnas ligikaudu 45 000. Võrguteenuse hinna kujunemist mõjutavad muu hulgas elektrienergia tarbimise mahud ja tarbijate geograafiline paiknemine. Hõredama asustusega riikides, kus liinikilomeetreid läbib vähem elektrienergiat, on elektrivõrgu ülalpidamine ühe tarbija kohta kulukam kui kompaktsema elektrivõrguga riikides. Eesti elektrivõrku läbib liinikilomeetri kohta ligi neli korda vähem elektrienergiat kui Hispaanias või Inglismaal ning poolteist korda vähem kui naaberriigis Soomes.
Võrguteenuse hind sõltub ühtlasi võrgu tehnilisest seisukorrast ehk sellest, kui järjepidevalt on elektrivõrku uuendatud. Eestis nõukogude aja lõpus ja 1990. aastatel jaotusvõrku peaaegu ei uuendatud ja sellest tuleneb ka praegune suurem investeeringuvajadus. Jaotusvõrkudega seotud suurimad väljakutsed on rikkelisuse vähendamine ning võrkude ilmastikukindlaks muutmine. 2013. aastal oli Elektrilevi OÜ võrgus ilmastikust tingitud rikkeid 56% ulatuses ja võrgu vanusest tingitud rikkeid 29% ulatuses. See näitab, kui vana on meie võrk. Ilmastikukindlate kaablite osakaal oli 2013. aastal kõigest 1/4 ehk 25%.
Võrgutasude puhul on kõige olulisem kriteerium meie enda arusaam, millises ulatuses me investeerime uude elektrivõrku. Seega on tegu klassikalise dilemmaga, kas püüda tagada võrgu töökindlus või võrgutasu väiksus. Majandusministeeriumis väljatöötatud energiamajanduse arengukava aastani 2030 seab eesmärgiks saavutada aastaks 2030 ilmastikukindla võrgu osakaal circa 80% praeguse 30% asemel. Ligikaudu poole võrgustikust moodustaksid maakaablid ning ülejäänud oleks kaetud õhuliinid. See kõik on jaotusvõrkude puhul saavutatav praeguse investeeringutaseme ja võrgutasu suuruse juures ehk võrgutasu sellest ei kasvaks, kui me jõuame eesmärgini, et Eestis tõepoolest on 80% ulatuses ilmastikukindlad võrgud praeguse 30% asemel. Aga kui me oleme valmis seda eesmärki allapoole viima, siis on võimalik rääkida võrgutasu tariifi alandamisest. Ent siis ei ole jälle inimesed rahul elektrivarustuse kvaliteediga, mis on kehv ja tahab kindlasti oluliselt parandamist.
Kui elektrist rääkida, siis elektri kui kauba enda hind moodustab tarbijahinnast praegu ca 36% ilma käibemaksuta. Elektri hind on Eestis alates elektrituru täielikust avanemisest 2013. aastal börsipõhine ning kujuneb vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale Nord Pool Spoti kauplemisplatvormil. Eesti elektri sisetarbimise hind kodutarbijatele kuni 2012. aasta lõpuni CO₂ komponenti ei sisaldanud. See tähendab, et olenemata elektrituru avanemisest 2013. aasta alguses, oleks elektri hind tõusnud nii või teisiti. See oleks juhtunud ka suletud elektrituru korral, kuna hinnale oleks lisandunud CO₂ hinnakomponent Euroopa Liidu normide järgi. CO₂ hind on püsinud alates 2013. aasta algusest tasemel veidi alla 10 euro tonni kohta, mis Eesti põlevkivielektri korral läheks otse elektri hinnale juurde. Seega on elektri hind avatud elektrituru korral püsinud soodsam, kui oleks olnud suletud turu korral, mil oleksime kogu elektri kodutarbijale pidanud tootma Narva elektrijaamades. Tuletan meelde, et siis, kui turg oli suletud ja hind reguleeritud, maksis elektrienergia 31 eurot megavatt-tunni kohta. Nüüd lisanduks sellele ca 10 eurot, õigemini 8 eurot CO₂ tasu, nii et me räägiksime umbes 40 eurost megavatt-tunni kohta. Aga börsihind oli näiteks 2015. aasta jaanuaris 33 eurot megavatt-tunni kohta ehk siis hind on praegu soodsam, kui ta oleks olnud suletud turul. Aga see hind kõigub. 2014. aasta keskel oli see näiteks 37,61 eurot megavatt-tunni kohta. Elektri turuhinda riik ei kujunda, elektriturgu ennast aga kujundab Eesti riik koos oma naabrite ja kogu Euroopa Liiduga. Kindlasti on Eesti huvi, et elektri turuhind meie regioonis oleks võimalikult soodne, ja selleks meil ongi neid ühendusi võimalikult palju vaja nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Euroopaga. Praegu rajatakse lisavõimsust juurde ka Läti suunal.
Viimasena räägin riiklikest tasudest. Riiklikud tasud elektriarvel on käibemaks, elektriaktsiis ning taastuvenergia ja koostootmise tasu. Riiklikud tasud moodustavad lõpptarbija elektriarves järgmised osakaalud: käibemaks 20%, elektriaktsiis 4% ja taastuvenergia tasu 8%. Käibemaksu puhul Eestis elektritarbijatele erisusi pole tehtud, rakendatakse ühetaolist 20%-list käibemaksu, sh kõikidele elektriarve komponentidele. See on kindlasti poliitiline küsimus, kas see ühetaoline käibemaks, mis Eestis kehtib, ikka on õige. Valimised on tulemas ja kindlasti saab nende küsimuste üle diskuteerida. Käibemaks on meil suhteliselt kõrge.
Elektriaktsiis on Eestis rakendatud ühetaoliselt kõikidele elektritarbijate gruppidele ning see on kodutarbijate puhul tõesti 4,5 korda kõrgem, kui Euroopa Liidu normid lubavad. See on samuti otsustamise küsimus, kas me peaksime praegust elektriaktsiisi rakendama või võiksime ka miinimumnormi kasutada. Arvutuslikult tähendaks see seda, et kui me kasutaksime Euroopa Liidus lubatud miinimumnormi, siis inimese elektriarvele mõjuks see umbes 3% ulatuses. Ja kui me võtame keskmise tarbimismahu aastas, mis on 3000 kilovatt-tundi, siis võidaks inimene kuus umbes ühe euro, aastas 12 eurot. Riigieelarvele tähendaks see aga 26 miljonit aastas. See on jälle otsustamise koht. Majandusministeerium ongi varem teinud Rahandusministeeriumile ettepanekuid, et elektriaktsiisi võiks Eestis alandada.
Kui me räägime taastuvenergia ja tõhusa koostootmise toetustest, siis need on ellu kutsutud selleks, et muuta Eestis elektri tootmine puhtamaks. Tänu nendele toetustele on Eesti riik, kus taastuva elektri osakaalu kasv on üks suurimaid. Meil on taastuva energia osakaal 14%. Taastuvenergia tasu suurus arvutatakse elektrituruseadusega ette nähtud regulatsiooni kohaselt ja majandusministeerium on ette valmistanud seadusmuudatuse, et neid tasusid muuta. Eesmärk on, et taastuvatest allikatest ja tõhusa koostootmise käigus toodetud elektrit toetaks Eesti riik üksnes rahvusvaheliste kohustuste ulatuses, mitte rohkem. See tähendab, et kui praegu kehtiv toetusskeem seab piirangu vaid tuulest toodetud elektrile, siis majandusministeeriumis välja töötatud toetusskeemi kohaselt saaks taastuvale elektrile lisatoetust maksta vaid Eesti 2020. aasta taastuva elektri tootmise eesmärgi ulatuses, mitte rohkem. Lisaks sellele välistab meie tehtud seadusmuudatus taastuvatest allikatest elektri tootmise ülekompenseerimise. Elektritarbija maksab taastuvenergia toetust vaid ulatuses, mis on vajalik taastuvtehnoloogia turule sisenemiseks ja turutõrgete ületamiseks. See toetusskeem on Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise loa saanud. Seda elektrituruseaduse eelnõu parlamendis küll alles menetletakse, meie aga oleme oma ettepanekud teinud. Ma väga loodan, et see seadus võetakse kiiresti vastu. Aitäh!

Küsimused ministrile. Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Oma vastuses te peatusite pikalt jaotusvõrgutasudel ja elektrilevil, aga võrgutasude peasüüdlane, kui nii võiks öelda, on tegelikult Elering. Eleringi võrgutasusid on suurendatud alates 2009. aastast 42%. Kindlasti tuuakse siin põhjendus, et oli tarvis EstLink 1 ja EstLink 2 ehitada, samuti avariijaam. Sellest võis ju aru saada, aga nüüd ei mõista küll enam kuidagi, et sel aastal annab Elering vastavalt riigieelarve seadusele riigieelarvesse 20 miljonit eurot. See raha on ju kokku korjatud võrgutasudega. Ning veel hämmastavam on see, et Elering kavatseb nüüd taastuvenergia tasusid tõsta, kuna kulud olevat suuremad, aga samas maksab riigieelarvesse dividende. Firma, kes ise midagi ei tooda, ainult korjab tasusid kokku, maksab tohutuid dividende – vaat sellest inimesed ei saa aru. Teiste hulgas ei mõista seda kahjuks ka mina mitte. Võib-olla te selgitate, miks Elering maksab 20 miljonit dividende ja samas tõstab taastuvenergia tariife?

Dividendidel ja võrgutariifil puudub otsene seos. Vastavalt elektrituruseadusele ei ole võrguettevõtjad võrgutariifide arvutamisel ja seadmisel vabad, neil tuleb täpselt järgida Konkurentsiameti metoodikat. Selle kohaselt ei ole võrgutasude arvutamise valemis sellist komponenti nagu dividendid. Seega ei sõltu võrgutariifi suurus dividendide maksmisest või mittemaksmisest eelarvesse. Meie teada ei ole üheski Euroopa Liidu liikmesriigis kasutusel niisugune võrgutasude arvutamise metoodika, mille üheks komponendiks oleks makstavad dividendid.
Dividendide ja võrgutariifide vahel võib küll näha kaudset seost, lähtudes loogikast, et kui jätta dividendid pikemat aega välja võtmata, siis see suurendab omakapitali ja vähendab samavõrra võõrkapitali osakaalu kapitali struktuuris. Konkurentsiamet peaks aga siis kapitali struktuuri muutust omakapitali kasuks oma metoodikates arvesse võtma ja sellel oleks pigem võrgutasusid suurendav tagajärg, sest omakapital on alati kallim kui võõrkapital.
Sellel loogikal, mis te tõite, paraku puudub igasugune seos võrgutasudega. Kui riigil õnnestuks vähendada võrgutasusid riigieelarvesse makstavate dividendide arvel, siis see oleks Euroopa Liidu õigusruumis tõlgendatav riigiabina. Meie teada aga lubab Euroopa Liidu õigus toetada vähekindlustatud elektritarbijaid, kuid mitte kõiki elektritarbijaid, sh äritarbijaid. See moonutaks konkurentsi Euroopa Liidu riikide elektritarbijate vahel ja kindlasti vajaks see Euroopa Komisjoni antavat riigiabi luba.
Ma saan aru, et küsimus tundub loogiline, aga kui süveneda selle sisusse, siis tegelikult seos puudub. Kui Elering ei maksaks riigile dividende, ega siis võrgutasu tariif ei alaneks. Kui teha hüpoteetiline arvutus, et kui Euroopa Komisjon annaks riigiabi loa ja Konkurentsiamet jõustaks uue võrgutasude arvutamise metoodika, milles oleks ka dividendide komponent, siis ikkagi ei oleks võimalik vähendada võrgutasudega teenitavat tulu sama palju, kui oleks mittemakstavad dividendid. Põhjuseks on võrguettevõtjate pikaajalised laenulepingud, milles on kirjas teatud suhtarvud, mille rikkumisel tuleks laenud tagasi maksta. Eleringi laenulepingute kohaselt oleks võimalik vähendada võrgutasusid ainult ühe kuuendiku ulatuses mittemakstavatest dividendidest. Seega 20 miljoni euro dividendide mittemaksmise korral oleks laenulepingute tingimuste kohaselt võimalik vähendada võrgutasusid 3,3 miljoni euro võrra. Kui see ära jagada kõigi tarbijate peale Eestis, siis saame tulemuseks 0,00 eurot.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Oma vastuses te tõite näiteks meie naaberriikides kehtivad võrgutasude määrad. Ma sain teie vastusest aru, et Eesti võrgutasud on veel piisavalt väikesed ja meil on veel arenguruumi, et tariife tõsta? Kas see on nii?

See oli küll teie enda interpretatsioon, mina kindlasti seda ei öelnud. Aga mulle meeldib mõnd teemat käsitledes võimaluse korral alati arvestada ka konteksti, mitte vaadata seda üksinda. Me ei ela siin ilmas eraldatult, Eesti riik ei paikne üksinda kuskil saarekesel. Tuleb vaadata, mis ümberkaudu toimub, ja ma nimetasin lihtsalt võrdluseks, et Soomes ja Rootsis on teatud võrgutasud veel suuremad. See on rehkendatud, võttes aluseks sama suure aastase tarbimismahu ja sama kaitsme suuruse. Seega on arvestatud Eesti kontekstiga. Sellel ei olnudki muud eesmärki kui lihtsalt anda laiemat vaadet. Paraku Eestis on see probleem, et Eesti on hajaasustatud. Meil elavad maapiirkondades inimesed üksteisest kaugel, neid on vähe, aga ka nendel on õigus elektrile. Ka nendel on õigus tahta, et elekter oleks kvaliteetne ega kaoks iga väikese tuulega ära või ei lööks kõikuma. Aga selleks kõigeks peab tegema investeeringuid ja need inimesed, kes elavad tiheasustusega paikades, maksavad kaudselt oma võrgutasude kaudu kinni ka hajaasustuse võrguühendused. See on solidaarsuse printsiip. Vastasel korral ei oleks meil maal üldse võimalik elada, sest seda ei jõua keegi kinni maksta. Kui meile aga kusagilt maapiirkondadesse õige palju inimesi juurde tuleks, siis see kindlasti aitaks võrgutasude tariife alandada, sest maksjaid oleks rohkem.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ka minule meeldib meid naabritega võrrelda. Hiljaaegu ilmus üks analüüs, mis näitab, et Eestis on elekter, vesi ja soojus 1,65 korda kallim kui Soomes. Ja ärme räägime siin inimeste elatustasemest. Samal ajal näiteks Lätis on elektriaktsiis neli korda madalam kui Eestis. Ja nüüd te räägite, et valitsusest ei sõltu midagi ja kõik on paika pandud, aga valitsusest sõltub ju investeeringute plaan, see, kui palju tegelikult investeeritakse. Kas me peaksime nüüd paarikümne aastaga jõudma kaugemale, kui Põhjamaad on jõudnud oma suurte investeeringutega? Mõtlen seda, et kogu elekter tuleks kaabli kaudu. Inimesed ei suuda seda lihtsalt kinni maksta. Minu jaoks on küsimus aga ka see, et Elering saab korralikku kasumit ja ta on elektrifirma. Mis raha eest hakkab ta gaasitrasse ostma? Kas elektrimüügiga kogutud raha eest hakkab Elering gaasitrasse ostma?

Kui rääkida gaasitrasside ostust, siis selleks on Eleringil kaks võimalust: võtta laenu ja ka Eesti riik saab sellesse panustada sissemaksena. Just nii see on. Kui me räägime laiemalt võrdlusest ja elektri hinnast, siis jah, ka minu arvates on Eestis elektri hind suhteliselt kõrge. Ministrina tõin ma välja kolm komponenti, millest see koosneb, ja rääkisin sellest, et kui jätta võrgutasud ja maksud kõrvale, siis kujuneb elektri hind objektiivselt börsil. Ja börsihind, olgem ausad, on praegu tegelikult soodsam. Kui me ei oleks ühendusi Põhjamaadega rajanud ja oma elektriturgu avanud, siis maksaksime praegu elektri eest rohkem. See on fakt, ei mingeid emotsioone.
Aga kui me räägime võrgutasudest, siis tõesti moodustavad Eestis poole elektriarvest võrgutasud. Ja ongi küsimus, mida meie inimesed tahavad – kas nad tahavad, et meie amortiseerunud elektrivõrku parandatakse, et selle töökindlus kasvab, et järjest rohkem pannakse liine maa sisse, nii et ei sõltutaks ilmastikuoludest. Ma juba ütlesin, et kui me jätame võrgutasud kehtima, siis on võimalik märgatavalt nende võrkude osakaalu aastaks 2030 suurendada. Kui me lepime kokku, et ainult linnades on püsiv elektriühendus ja maal lepime sellega, et olukord läheb veelgi kehvemaks, sest võrgud on amortiseerunud, siis me võime ka vähem maksta. See on dilemma, mille ees me seisame.
Kui me räägime maksudest, siis jah, see on üldisem poliitiline küsimus, kas käibemaks 20% on see, mida me õigeks ja heaks peame. Kui sotsiaaldemokraadid eelmisest valitsusest välja visati, siis üks põhjuseid oli see, et me ei olnud nõus, et rasketel aegadel tõsteti käibemaks 18%-lt 20%-le. Seda tehti ilma meieta, pärast seda, kui sotsiaaldemokraadid olid valitsusest ära läinud, sest meie ei olnud sellega nõus. Mis puutub aktsiisi, siis jah, Eestis on aktsiis kõrgem. Ma arvan, et ka üks euro kuus on suur raha. Kui me alandaksime aktsiisi Euroopa Liidus lubatud normini, siis võidaksid inimesed keskmiselt 12 eurot aastas. Tõsi, riigieelarvele tähendab see 26 miljonit eurot kadu, mis tuleb millegi arvel kompenseerida. Need on kõik otsustamise kohad, millele Rahandusministeerium peab otsa vaatama. Aga on tõsi, et põhimõtteliselt on Eestis elektri hind suhteliselt kõrge.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Proua minister! Teie aasta tagasi toimunud ümbersünd on hämmastav. Ma mäletan teid siin saalis, kui me 2012. aastal ööistungit pidasime ja nõudsime, et valitsus elektriaktsiisi alandaks. Umbes samal ajal te kirjutasite Postimehes artikli – see oli 24. oktoober 2012 –, kus te lõpus kokkuvõtteks tõdete, et valitsus saaks üsna lihtsate vahenditega inimeste elektriarveid 16% ulatuses vähendada. Mitmele küsimusele vastates te ütlesite, et see on poliitiline otsus ning võiks teha nii ja võiks teha naa. Teie oletegi poliitik ja nüüd enam mitte opositsioonipoliitik, te olete nüüd minister. Miks te ei ole selle aasta jooksul ühtegi sammu teinud, et 16% inimeste elektriarveid vähendada? Kas asi on tahtmatuses või milleski muus? Te olete koalitsioonipoliitik ja minister.

Sotsiaaldemokraadid on valitsuses olnud alla aasta ja see töö, mis me oleme selle aasta jooksul teinud, on hämmastav. Kui vaadata, mida kõike IRL kaheksa aasta jooksul majandusministri portfelli ja ka sotsiaalkomisjoni esimehe kohta omades jättis tegemata, siis minul puudub igasugune usk, et IRL-il võimule saades ikka soov on oma lubadusi täita. Praegu on neil justkui uuestisünd, mida kõike ei lubata teha!
Aga võtame kas või lapsetoetuse, mis tänu sotsiaaldemokraatide valitsusse tulekule tõusis 1. jaanuarist üle kahe korra. Kümme aastat seisis see ühel tasemel. Edasi, tasuta koolitoit gümnaasiumi lõpuni, riik toetab. Või võtame majandusministeeriumi – varem ainult jõuti rääkida sellest, et peaks tegema konkursi ja leidma parvlaevaühendusele avatud konkursi tulemusena soodsama lahenduse. Meie oleme selle kõik ära teinud. Räägime ka sellest, mis puudutab riigiabi luba taastuva energeetika toetuseks. Kaks ja pool aastat ainult räägiti, et seda luba on vaja. Ma võtsin selle asja kätte ja luba on saadud. Kui teie siin võtate elektrituruseaduse vastu – enam mingeid takistusi seda teha ei ole, sest taastuvenergia tasude riigiabi luba on saadud –, siis me ei kompenseeri enam taastuvenergeetikat üle. Vastupidi, uusi võimsusi luuakse maksumaksja rahale toetudes ainult nii palju juurde, kui Euroopa Liidu normid nõuavad. Samamoodi ei kompenseerita üle selles mõttes, et kui elektri turuhind on kõrge, siis makstakse vähem toetust, ja kui on madal, siis natukene rohkem. Ning see on selleks, et investeeringud üldse turule tuleks.
Nii et see loetelu, mis me oleme aastaga jõudnud ära teha, on pikk. Näiteks räägime SMS-laenudest. Eelmine valitsus jõudis ainult rääkida kõik need aastad, et midagi tuleb ette võtta. Praegune valitsus on väga konkreetselt toonud Riigikogusse kolm eri paketti alates laenu reklaami keelamisest ning lõpetades vahekohtute keelamise ja krediidi kulukuse määrale lae seadmisega. Ma ei tea, miks Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu viimane kord siin saalis ei toetanud. Loodan, et järgmine kord te seda teete ja näitate, kui väga te Eesti elanikest tegelikult hoolite.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Eesti taasiseseisvumisest on möödunud 23 ja pool aastat. On veidi naljakas siin saalis kuulata juttu, et võrgutasud on suured sellepärast, et võrgud vajavad palju investeeringuid ja seda põhjusel, et 1980-ndatel Eesti NSV-s sellesse valdkonda piisavalt ei investeeritud. Minu küsimus on pigem filosoofiline. Mis te arvate, mitu aastakümmet veel toimib see argument, et Eesti NSV-s jäi midagi tegemata ja seepärast meil tõusevad hinnad, sh elektri hind? Kas selleks kulub veel 10 aastat, 20 või 30 aastat? 23 aastat on juba möödas. Mitu aastat veel ministrid vastavad meile, viidates ajaloole?

Mina räägin faktidest ja faktid on sellised, et 2013. aastal oli Elektrilevi OÜ võrgus ilmastikust tingitud rikkeid 56%. See näitab, et ühendused on liiga ilmastiku meelevallas. Võrgu vanusest tingitud rikkeid oli 29% ehk üks kolmandik. Järk-järgult võrke uuendatakse, viiakse neid maa sisse, renoveeritakse jne. See kõik on väga kallis. Kui me seda protsessi oluliselt kiirendaksime, siis me paraku ei räägiks mitte sellest, et elektriarvetel moodustavad võrgutasud 50%, vaid märgatavalt rohkem. Ma arvan, et Eesti inimesed ei ole lihtsalt valmis rohkem maksma. Niigi on võrgutasud väga suured. Aga põhjus on siiski selles, et võrgud on ikka veel amortiseerunud, kuigi neid järk-järgult uuendatakse. Aga see tööpõld on väga suur.

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud proua minister! Sotsidel on muidugi üks tugev külg: nad oskavad väga hästi rääkida sellest, millised on nende saavutused. Ütleks, et need on tõesti märkimisväärsed olnud. Möödunud aastal kooseluseadus, lastekaitseseadus, töövõimereform – sai tõesti selliseid Eestile väga "meeldivaid" asju tehtud. Aga mis puutub majandusse, siis hakkame siin arveid klaarima, kes on rahva sõber ja kes ei ole rahva sõber. Proua minister, öelge palun, kas te olete kursis selle probleemiga, mis on tekkinud VKG-l. Kolm aastat tagasi oli see Eesti parim ettevõte, sai presidendilt vastava auhinna jne. Aga praegu on eelmise nädala info kohaselt 233 inimest vallandatud ja mitusada on saanud teate vallandamisest. Seda ühel lihtsal põhjusel: ei suudeta koalitsiooni ja teie ministeeriumi tasemel võtta vastu kiiret ja asjalikku otsust anda maast välja võtmata põlevkivi kaevandamise luba sellelesamale VKG-le. Bürokraatia venib ja venib ning paistab, et see küsimus jääb järgmise Riigikogu lahendada. Kuidas see vabandab meid ja teid nende inimeste ees, kes on praegu tööta jäänud? Tõenäoliselt on ka oht, et kui kiiremas korras seda ei lahendata, siis muutub tööle tagasimineku võimalus olematuks.
Teine küsimus: mis on Tallinna järel teine linn, kust läheb läbi üks Eesti suurimaid transiite? Ma ei hakka isegi nimetama, seda peaksite teie ja kõik teised siin saalis istujad teadma. Aga kui jagatakse transiiditeedele eraldatavat Euroopa raha, siis jääb Narva kõige tähtsam tänav ilma selle toetuseta? Raha antakse igale poole üle Eesti, aga Narva–Tallinna maantee lõik, mida iga aasta lõhuvad kümned tuhanded raskeveokid ja mida linn lihtsalt ei jaksa korda teha, jääb toetuseta. Kes ikkagi on rahva sõbrad ja kes on vaenlased? Te võite oma saavutustest mujal rahva ees rääkida, siin saalis istuvad siiski inimesed, kes on teadlikud, mida te tegelikult teinud olete ja mis te olete jätnud tegemata. Aitäh!

Lauri Laasi, palun!

Härra juhataja! Austatud kolleegid! Valitsus on küll vahetunud, aga inimesed, kes käisid majandusminister Partsi akna all elektri kõrge hinna vastu meelt avaldamas, tunnevad, et peavad seda taas tegema, seekord küll juba Urve Palo akna all. Opositsioonis olles olid sotsiaaldemokraadid meiega elektri hinna küsimuses ühel pool rindejoont. Nüüd aga, olles võimul, on nad ennast mugavalt sättinud istuma ühte paati suurte võrgutasude peaarhitekti Taavi Veskimäe ning ka tuulikumeestega. Mis on küll selle müstilise muundumise põhjuseks? Kas ei luba Reformierakond sotsidel oma lubaduste eest seista ja raskustes inimestele vastu tulla või on võim sotsiaaldemokraatide pea segamini ajanud ja pannud nad oma põhimõtetest taganema? Elekter ei ole meie kliimas luksuskaup. Eelmine ja praegune valitsus on elektri hinda tõstes käitunud nagu rahvavaenlane, pigistades inimesi just sealt, kus ei ole võimalik teha valikuid kas tarbida või mitte tarbida. Selles ei erine ametis olev valitsus sugugi eelmisest. Ka sotsiaaldemokraatide valimisloosung võiks olla "Kodukulud alla!", nii nagu oli Juhan Partsil ja IRL-il. Huvitav, miks IRL valimistel ei luba enam kodukulusid alla viia? Vahest on need nende arvates juba piisavalt all?
Nii et kui aluseks võtta elektri hind, siis ei ole vahet, kas valida IRL, sotsid või Reformierakond – ikka teeb ühe välja. Ainuke erakond, kes soovib võrgutasusid ja elektriaktsiisi ka tegelikkuses vähendada, on Keskerakond. Aitäh!

Kalev Kallo, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister ja lugupeetud kolleegid! Tahan veel kord peatuda Eleringi võrgutasudel, sest Eleringist on saanud tegelikult puuk elektri hinna küljes, kes sealt raha välja imeb. Minister selgitas põhjalikult, et Konkurentsiamet kooskõlastab hinnakomponendid ja nende hulgas ei ole dividendikomponenti. Ega ole keegi nii lihtsameelne olnudki ega arvanud, et seal peaks olema dividendikomponent. Muidugi ei ole. Ainult et kes on siin vea teinud? Kas Konkurentsiamet on kehtestanud Eleringile nii lahedad tingimused, et kasumit jookseb tohutult sisse, nii et sellest saab ära maksta, ütleme, pangaprotsendid ja jääb veel 20 miljonit üle, et dividende välja maksta? Me saame kõik väga hästi aru, et dividendid makstakse kasumist ja selleks tariifides eraldi komponenti ei ole. Aga kui kasumit oli nii palju, siis milleks maksta dividende? Minister kurtis, et on vaja võrke korrastada. Miks kasumit ei panda investeeringutesse? See on küsimus. Kui juba kasum tuli, kui Konkurentsiamet oli kehtestanud nii suurepärased tariifid, et kasumit lausa voolab üle, siis selle rahaga võiks ju võrke korrastada, mitte selle arvel dividende välja võtta. See küsimus jäi ikkagi segaseks.
Siin on meid võrreldud põhjanaabrite ja teistegagi. Riigikogus oli sügisperioodil üks esinduslik energeetikakonverents, kus ministeerium tutvustas ka uut energeetika arengukava. Ühes ettekandes käidi välja sellised arvud, et Eestis on elektri transpordi kulud kõige suuremad Euroopas, nimelt 10,8 eurot megavati kohta. Võrdluseks: Soomes on see 7 eurot megavati kohta, Rootsis 2 eurot ja Saksamaal koguni 1 euro megavati kohta. Nii palju siis naabritega võrdlusest.
Elering on alates 2009. aastast suurendanud põhivõrgu tasusid 42% ja põhikomponent võrgutasudes on just põhivõrgu tasud. Minister viitas jaotusvõrgu halvale kvaliteedile ja selle parandamise vajadusele. Aga siinjuures peab ütlema, et just nimelt jaotusvõrgu tasud viimastel aastatel eriti kasvanud ei ole. Jah, need on kasvanud, aga Eleringi põhivõrgu tasudega seda kasvu võrrelda ei saa. Kui neid tariife 2009. aastal tõsteti, siis põhjendus oli, et on vaja rajada EstLink 1, EstLink 2 ja Kiisa avariijaam. Nüüd on need tehtud. Me saame kõik aru, et on veel pangalaenud, palju aastaid tuleb raha tagasi maksta. Aga kui ikkagi kasumit jääb üle nii tohutult, et saab juba dividende võtta, ja sellest enam ei investeerita, siis on midagi viltu küll. Tol ajal, kui tariife tõsteti, kõlas lubadus, et kui kõik vajalikud investeeringud saavad tehtud, siis saab järk-järgult võrgutasusid vähendama hakata. Rõhutan veel kord, et jutt käib eriti suurtest võrgutasudest just nimelt põhivõrgu osas. Jaotusvõrgus ei ole tariifid nii palju tõusnud, kuigi just jaotusvõrgus on need põhiprobleemid, mille tõttu tormiste ilmadega on alajaamad rivist väljas. Need tuleb tõesti korda teha, nagu minister siin rõhutas. 

Rohkem sõnavõtusoovi ei ole. Kas minister soovib sõna võtta? Ei soovi. Lõpetan selle päevakorrapunkti arutelu.

Vaba mikrofon. Mihhail Stalnuhhin, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! See on minu 936. esinemine selles Riigikogu koosseisus ja tõenäoliselt ka viimane, seepärast tahaks öelda paar sõna kõige tähtsama kohta. Viimastel aastatel on Eestil olnud palju "väljapaistvaid" saavutusi. Me oleme kas esikohal või liidrite hulgas, kui jutuks tuleb aids, alkoholism või narkomaania. Meid iseloomustavad vaesus, nälgivad lapsed, tohutult suur töömigratsioon, kasvamas ja tulemas on lähiajal probleemid hariduses, tervishoiusüsteemis, sotsiaalsfääris. Ning nagu on näidanud üks Euroopas läbi viidud uuring, on Eesti oma elanike arvates kõige õnnetum riik Euroopas. Meie majandus on ühes pimedas ja kitsas kohas, mida ma nimetada ei tahaks. Seda tõendavad ka alandavalt madalad palgad.
Me oleme kaotanud oma näo, meil ei ole oma välispoliitikat. "Kodanikuühiskond" – sellised sõnad on võetavad kui mingisugune mõnitamine. Vale ja poolvale on igal pool, ametlikus statistikas ja massimeedias. Ka oleme me võiduka egoismi riik. Moraalses plaanis oleme nagu tagasi minemas kiviaega. Näiteks Kultuuriministeerium ei ole mõelnud, mis juhtuks, kui tehtaks näitus, kus keegi irvitaks 1941. aasta küüditamise üle või 1994. aasta tragöödia üle, kui hukkus Estonia. Nii lubas Kultuuriministeerium Tartus avada näituse, kus üks autor irvitab holokausti üle. Ja mitte keegi ei saa aru, et tegelikult on see video, kus paljad inimesed gaasikambris kulli mängivad, meie enda mudel – meie oleme nagu rahvas, kes gaasikambris paljalt ringi jookseb ja kurat teab miks irvitab.
Kuid veel pole hilja muuta poliitilist kurssi. Veel pole hilja muuta kõike. Kui kas või pooled nendest, kes tavaliselt ei hääleta, sellel aastal 1. märtsil lähevad valimisjaoskondadesse, siis me saame šansi oma elu väärtuslikumaks teha. Las need, kes tahavad enda, oma laste ja vanemate peale sülitada, jäävad 1. märtsil koju. Meie murrame selle ukse maha, väljume gaasikambrist ja ehitame endale uue elu. Ja see uus elu väärib seda, et 1. märtsil teha üks jalutuskäik valimisjaoskonda. Ja kuna viimane lause jääb kõige paremini meelde, siis soovitan: ärge mingil juhul hääletage elektrooniliselt! Sellist sulitempu pole maailm veel näinud. Aitäh!

Viktor Vassiljev, palun!

Härra Riigikogu esimees! XII Riigikogu tööaeg on läbi saamas ja ma leidsin, et praegu on mul võimalus tänada kõiki häid kolleege, kellega me oleme siin saalis istunud ja nii mõndagi vahvat korda saatnud. Oleme siin ööistungeid pidanud ja infotunnis valitsusliikmeid kiusanud. Olid sisukad vaidlused kunagise peaministri Andrus Ansipiga. Need olid tõeliselt head vaidlused – tark mees, fooliumist müts maha tema ees! Praegune peaminister on muidugi midagi muud, aga mis parata. Eks ole rasked ajad, kitsad olud, väiksemad ministrid.
Ma tahan tänada Riigikogu juhatust, kes on seda karja koos hoidnud. Mõni lambuke on küll põgenenud akna alla – mis parata, mõni läheb aia taha. Ma tahan tänada Eiki Nestorit, kes meid praegu targalt juhib, aga veel rohkem tahan tänada proua Ene Ergmat, kes tõesti suutis saali väga hästi valitseda. Kui me pinginaabriga vahetevahel siin sosistasime, siis tegi ta märkuse. Hea, et tunnist välja ei saatnud.
Ma tahan tänada oma fraktsiooni, kes on sallinud seda, et mul on vahetevahel arvamus, mis ei klapi päris hästi fraktsiooni arvamusega kokku, ja on lubatud teinekord teistmoodi hääletada. Eks üks asi on oma südametunnistus, teine asi partei südametunnistus. Enamasti klapivad need siiski kokku ja see on hea.
Ma tahan tänada Riigikogu Kantselei töötajaid, kes on hoolitsenud selle eest, et maja on soe ja sõbralik, köögitöötajaid, politseitöötajaid, kes on alati lubanud sisse minu külalised, kõigepealt muidugi hoolt kandes, et keegi pommi sisse ei too, aga nad on seda väga diskreetselt teinud. Ma tahan tänada seda koristajat, kes on minu kabinetti koristanud, ta on seda teinud väga professionaalselt. Mul on seal samamoodi nagu kodus igavene hunnik pabereid risti-rästi laua peal ja kodus on minu naisel keelatud neid puutuda. Täpselt samamoodi on ka koristaja talitanud nende paberitega väga delikaatselt, sest tema teab, et ainult mina isiklikult võin aasta lõpus kõik need paberid sauhti prügikasti saata. Aga koristaja, aitäh talle, jättis ükskord mulle laua peale kollase paberi peale joonistatud naerusuise smiley – väga meeldiv ja mõnus!
Aga muidugi kõige rohkem tahan ma tänada neid inimesi, kes mu saatsid siia neljaks aastaks seda tööd tegema. Eks ma olen seda tööd teinud nii, nagu ütles mulle ette minu südametunnistus ja nagu nõudis Riigikogu liikme vanne. Olen istungitel ja kõikidel koosolekutel kohal istunud, hääletamisel pole nuppu segi ajanud. Kui on olnud vaja, olen kõnet pidanud, kui pole olnud vaja, olen ikka kõnet pidanud. Kui öeldi, et Viktor, ära mine kõnet pidama, ma olen ikka kõnet pidanud. See ei ole alati hästi lõppenud, mis tähendab seda, et arenguruumi veel on. See on ju hea.
Nüüd otsustavad inimesed jälle, kelle nad saadavad siia Riigikogu saali, keda ei saada. Kaks kuud enne valimisi nimetatakse Eesti rahvast millegipärast armsateks valijateks. Mina nii ei tee. Inimesed on ikka inimesed ja ma ei usu, et keegi oma valiku teeb sedaviisi, et laob neli tänavalt saadud pastakat laua peale laiali ja vaatab, missugune pastakas on ilusam. Inimesed ikkagi näevad, kes on tööd teinud, kes ei ole, ja kindlasti on inimeste valik õige ja seda tuleb raudselt austada.
Kas ma järgmised neli aastat teen oma tööd siin või kuskil mujal, ma teen seda inimesi teenides, nii nagu on nõudnud minu kunagi antud Hippokratese vanne. Selle kohaselt olen ma siiamaani käitunud ja käitun ka edaspidi. Ma veel kord tänan teid kõiki ja minu poolt kõigile head tervist!

Inara Luigas, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ütlen, et on mul väga hea meel, et me ei ole täna Viktor Vassiljeviga kahekesi siin istungisaalis, sest viimane kord, kui me siin debateerisime ja kõnesid pidasime, saime väga huvitavate vastuste osaliseks. Samas on mul kahju, et meid on täna siin saalis nii vähe. Sest tõepoolest, nagu Viktor ütles, on viimane aeg pidada vabasid kõnesid ja öelda, mis hingel, mis südamel. Mina tahaksin ka sellel teemal natuke rääkida. Aga kõigepealt tahan kaitsta meie erakonna majandusministrit proua Urve Palot, kes andis täna siin kõnetoolis väga sisukaid vastuseid. Need, kes võib-olla mõnest asjast kohe aru ei saanud, saavad kõike veel stenogrammist üle lugeda. Kogu see asjade seisu parandamine ja tegude õigesse lahtrisse suunamine ei käi ühe sõrmenipsuga, aga me püüame sinnapoole. Ja nii nagu ütles majandusminister, ütlen ka mina, et sotsiaaldemokraadid on suutnud selle kümne kuuga teha palju ning sama palju soovime ja suudame me teha ka edaspidi.
Nüüd aga tahan peatuda veel paaril olulisel teemal. Igaüks, kes meist siia Riigikogusse tuleb, võtab eesmärgi vähemalt üks suur asi korda ajada. Juhtus, et minu peamiseks teemaks jäi piiriküsimuste lahendamine. Näiteks võib tuua enda tarbeks piiri tagant kütuse aktsiisivabalt toomise ja ootealatasude mittevõtmise. Nende ootealatasudega lähebki nii, et kulub võib-olla nädal, võib-olla kaks, aga siis erasektor lõpetab ootealatasude kasseerimise ning A- ja B-kategooria sõidukid suunatakse otse piiriületusele. Mis aga puutub kütuse enda tarbeks piiri tagant toomisse, siis seda probleemi ma lahendada ei suutnud ja nüüd jääb juba aega napiks. Aga hästi palju pabereid on läbi loetud, palju arupärimisi on tehtud. Euroopa Liidu direktiivid mitte ainult ei sunni meid tegema teatud asju siin Eesti riigis, vaid ka lubavad meil väga paljusid asju mõistlikult korraldada. Üks selline võimalus on lubada piirirahval enda tarbeks kütust aktsiisivabalt sisse tuua. Kui ma pääsen Riigikogusse tagasi, siis nagu ütles Viktor, hakkan ka mina asjadega täpselt sealtsamast pihta, kus mul nüüd pooleli jäi. Hakkan pihta sama hooga ja ma arvan, et tulemuslikumalt. Kui aga läheb nii, et siia tuleb minu asemel Kagu-Eestist keegi teine, siis ma luban teda aidata. Usun, et olgu aeg pikk või lühike, aga kunagi on võimalik, et piiriäärsed elanikud saavad enda tarbeks tuua aktsiisivabalt kütust rohkem kui kord kuus.
Lõpuks tahan minagi tänada kõiki meie kolleege ja oma sõpru, ka opositsiooni pingilt. Uskuge, teha tööd koalitsioonis on midagi muud kui teinekord siin saalis teravat kriitikat puistata. Kui täna Lauri ütles, et Keskerakond on ainus, kes soovib muuta elektriaktsiisi määrasid, siis uskuge, enne, kui tuleb aeg teha muudatusi, tuleb pidada väga palju läbirääkimisi, otsida sõpru, ka siin Riigikogus, et midagi muuta. See on oskus, see on võimalus, see on suur töö.
Ma tahan väga tänada kõiki selle maja töötajaid igas pingis, igas kabinetis, kes istusid teinekord meiega siin öid üleval. See pole olnud kerge, aga tihtipeale on see töö olnud väga tulemuslik. Ma tänan kõiki ning soovin kõigile tervist, edu ja õnne isiklikus elus! Aitäh ja uute kohtumisteni!

Istung on lõppenud. Kohtume juba homme.

Istungi lõpp kell 16.21.