Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu IX istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kas kellelgi on soovi anda üle eelnõusid või arupärimisi? Seda soovi täna ei ole. Siis teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 78 Riigikogu liiget, puudub 23.


1. 14:03 Kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu (743 SE) kolmas lugemine

Esimees Eiki Nestor

Meie päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu 743 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Mart Meri, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Mart Meri

Head kolleegid! Lubage paar sõna kaasa öelda kutseseaduse muudatustele, mis küllap peatselt selle eelnõu alusel jõustuvad. Kuna sisult pole kutseseadus kuigi poliitiline, siis paratamatult kipub see jääma silmi või meeli ärritavate eelnõude varju. Ometi on sel jõudu mõjutada kümneid ja sadu kordi rohkem inimesi, kui seda eal suudab kooseluseadus või mõni muu selline seadus. Olles pealtnäha tehniline, väärib eelnõu oma sisu poolest siiski täna siin enne lõpphääletust äramärkimist. Mis aga veelgi olulisem, nõudlikku jälgimist väärib lähiaastatel ka see, kas täiendatud kutseseadus täidab oma eesmärgi, lähendades teineteisele haridussüsteemi võimalusi ja selles osalejate võimeid ning tööturu ootusi ja vajadusi.
Praegu oleme olukorras, kus ligi kolmandikul tööealisest elanikkonnast vanuses 25–64 aastat puutub igasugune erialane ettevalmistus. Ligi kolmandikul! Mis veelgi hullem, viimastel aastatel on hakanud kasvama just nooremate, 25–35-aastaste inimeste arv, kellel erialane ettevalmistus puudub. Miks see nii on, pole kuigi hästi teada. Aga kui see suundumus peaks jätkuma ja lisaks hakkavad tööikka jõudma väikesed aastakäigud, siis muutub tööturu olukord veelgi süngemaks. Eesti ettevõtjad ja välisinvestorid peavad juba praegu majandusarengu üheks peamiseks piduriks adekvaatse ettevalmistusega tööjõu nappust. Teiselt poolt näitavad rahvusvahelised võrdlusuuringud, et töökogemus Eestis palka juurde ei anna ning kõrghariduse omandamine kasvatab inimese palgataset suhteliselt vähe. Seda hoolimata meie ajaloolisest paleusest – hariduse poole, sellise hariduse poole, mis ei tee mitte hobusevargaks, vaid toob leiva lauale ja annab üldse hea, kindla enesetunde.
Oluline küsimus on, kas töökogemuse ja akadeemilise hariduse vähene väärtustamine tuleneb konkurentsipuudusest või mõttelaiskusest, oskamatusest nõuda, pakkuda, küsida või riskida. Vähemalt osa palgalõksus olemise põhjuseid on kindlasti haridussüsteemi ja tööturu kõigile tajutavas ebakõlas. Samas meil rahvaarv ju väheneb ja eriti väheneb tööealiste arv – viie lähema aastaga 30 000 võrra. Suuremat langust on oodata just kutseharidust eeldavatel ametikohtadel: metalli- ja masinatööstuse oskustöölised, seadme- ja masinaoperaatorid, keskastme spetsialistid loodus- ja inseneriteaduste ning tervishoiu valdkonnas jne.
Nende struktuursete vastuolude lahendamine ja tööturu täieliku kokkujooksmise vältimine ongi kutseseaduse olulisemate muudatuste eesmärk. Siht on arendada haridussüsteemi ja tööturu koostöövõimekust, kokku koguda tööturgu ja majanduse eri valdkondi iseloomustav info ning muuta see kvaliteetseks teadmiseks, mis oleks aluseks adekvaatse koolitustellimuse koostamisel. Lihtsalt öeldes paneb eelnõu seaduse jõul omavahel suhtlema osapooled, kes seni on olnud pigem lahku kasvamas. Need osapooled on riigi huvide esindajad, eelkõige Haridus- ja Teadusministeerium, kes vastutab mõistuspärase koolitustellimuse eest, aga ka Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, samuti tööandjad ning töövõtjad oma kutse- ja erialaühenduste kaudu. Mina loodan, et seaduse alusel loodavas koordinatsioonikogus on ruumi ka vabaliikmetest visionääridele, kes ehk annaksid julgust tõsta lennukõrgust ning viia Eesti tööturu arendamine lähemale tänapäeva ja hoomatava tuleviku tegelikele vajadustele. Jõudu ja jaksu Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Kutsekojale kutseseaduse tulemuslikul rakendamisel! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Komisjoni ettepanek on panna eelnõu 743 lõpphääletusele. Urmas Reinsalu, palun!

Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tahtsin IRL-i nimel öelda, et ka meie toetame seda seadust. See on hea seadus ja Mart Meril oli väga hea kõne.

Esimees Eiki Nestor

See sõnavõtt jäi natuke hiljaks, aga on märkimisväärne sellegipoolest.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kutseseaduse muutmise seaduse eelnõu 743. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 743 seadusena vastuvõtmise poolt oli 65 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi ja ka erapooletuks ei jäänud keegi. Kutseseaduse muutmise seadus on vastu võetud.


2. 14:10 Alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 723 teine lugemine. Komisjoni ettekandja on Kalvi Kõva. Palun!

Kalvi Kõva

Hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 723 enne teisele lugemisele saatmist oma 8. detsembri 2014. aasta istungil. Kutsutud olid Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo juhataja Meeli Lindsaar ja õigusosakonna nõunik Geir Veski, samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturuosakonna kaubandustalituse juhataja Anne Laar.
Räägin meeldetuletuseks, mida seaduseelnõu 723 endast üldse kujutab. Eelnõuga täpsustatakse sünteetilise ja denatureeritud alkoholi regulatsiooni ja kasutatavat terminoloogiat ning lihtsustatakse alkoholiregistritoiminguid bürokraatia vähendamiseks. Eelnõuga kehtestatakse alkoholiseaduses sünteetilise ja denatureeritud alkoholi käitlemise keeld. Eelnõu kohaselt ei pea ettevõtja enam esitama tootenäidiseid Veterinaar- ja Toiduametile. Samuti täpsustatakse alkohoolse joogi mõistet ning siin vastuvõetud majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevalt täpsustatakse majandustegevusega seotud terminoloogiat.
Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli möödunud aasta 5. novembril, Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga valmistas komisjon koos ministeeriumiga ette ja saatis meile siia neli muudatusettepanekut. Nüüd vaatame need põgusalt läbi. Esimene muudatusettepanek on tehtud teksti ühtlustamiseks ja õigusselguse loomiseks, ametlikud nimetused on ajakohastatud, kasutades nimetust ja sõnu "Euroopa Liit", "liiduväline" ja "liit". Nii et see on täpsustav ettepanek. Küll ei ole seda muudatusettepanek nr 2, mis ütleb, et alkoholi müügiks pakkumine, müük või mis tahes võlaõigusliku lepingu sõlmimine või mis tahes õiguslikul alusel majandustegevuse raames kättesaadavaks tegemine või üleandmine tarbijale on sellest seadusest tulenevalt keelatud. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et kui on kuulda olnud, et alkoholi saab võlaõigusliku lepingu alusel ka alkoholikeelu ajal rentida või laenata, siis tulenevalt sellest muudatusettepanekust on see edaspidi keelatud. Muudatusettepanekuga nr 3 täpsustatakse kontrollieset alkoholiregistrikande tegemise otsustamisel. See on ka täpsustavat laadi ettepanek. Neljas muudatusettepanek on samuti täpsustav ja lisab seadusesse punkti selle kohta, missugust teavet peab alkoholiregistri veebilehel avaldama. Nüüd peab seal olema ka tarbijapakendi värvifoto. Komisjoni istungil arutati ridamisi muidki alkoholiseadusest tulenevaid küsimusi, aga need ei päädinud muudatusettepanekuga, vaid olid komisjoni liikmeid teavitavat ja harivat laadi.
Komisjon otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu 723 täiskogu päevakorda 14. jaanuaril s.a (konsensuslikult) ja teha ettepaneku eelnõu 723 teine lugemine lõpetada (ka see otsustati konsensuslikult). Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Eelnõu kohta on esitatud neli muudatusettepanekut, kõik on maaelukomisjonilt ja täielikult arvestatud. Vaatame need läbi: esimene, teine, kolmas ja neljas ettepanek. Komisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Eelnõu 723 teine lugemine on lõpetatud.


3. 14:16 Ehitusseadustiku eelnõu (555 SE) teine lugemine

Esimees Eiki Nestor

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu 555 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majanduskomisjoni liikme Deniss Boroditši!

Deniss Boroditš

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Sissejuhatuseks tuletan ma teile meelde, et ehitusseadustiku eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2013. aasta 9. detsembril. Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogu täiskogus eelmise aasta 25. veebruaril ning esimene lugemine lõpetati. Teine lugemine Riigikogu täiskogus toimus eelmise aasta 3. detsembril ning teine lugemine katkestati juhtivkomisjoni ettepanekul. Pärast seda on toimunud mitmed komisjoni istungid, sh avalikud istungid, ning on laekunud väga palju ettepanekuid väga mitmelt osapoolelt.
Kuna meil on käsil eelnõu teine lugemine, siis ma räägin nendest muudatusettepanekutest, mida komisjonis käsitleti. Kokku laekus 28 muudatusettepanekut. Kõigist ma ei räägi, kuna osa nendest on tehnilist laadi, sõnastuslikud jne. Aga ma arvan, et mõnda oleks oluline siin esile tuua. Näiteks on eelnõu algataja teinud ettepaneku muuta eelnõu § 25 lõiget 3, mis praegu kõlab nii: "Majandustegevusteade on esitatud, kui majandustegevuse registris on olemas pädeva isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga." Ettepaneku kohaselt oleks tulnud siia lisada: "Pädev isik ei või samal ajal tegutseda rohkem kui kolme ettevõtja pädeva isikuna." Ettepanek selle muudatuse tegemiseks laekus ehitusettevõtjate liidult, kes on veendunud, et sellise nõude kehtestamine on ülivajalik ning aitaks suurel määral kaasa ehitusturu korrastamisele ega piiraks ebaproportsionaalselt palju ka ehitusettevõtjate ettevõtlusvabadust. Igatahes on selle ettepaneku idee väga selge: et pädeva isikuga seoses ei pandaks toime kuritarvitamisi. Ma olen kuulnud, et mõni pädev isik tegutseb isegi rohkem kui sajas ettevõttes. Selge, et see ei ole reaalne, inimese pädevust lihtsalt kasutatakse ära ja tegelikult see inimene nende ettevõtete objektidel ei tegutse. Küll aga tekkis komisjonil kahtlus, et selline piirang võib olla põhiseadusvastane ja piirata ettevõtlusvabadust. Me otsustasime tellida kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt esialgse ekspertiisi, kas nimetatud säte võib olla põhiseadusvastane. Ma ei hakka kõiki neid paragrahve praegu ette lugema. Katre Tubro tegi kokkuvõtte, et esialgse hinnangu põhjal tundub, et kavandatav regulatsioon võib olla põhiseadusvastane §-de 29 ja 31 ebaproportsionaalse riive tõttu. Vahend eesmärgi saavutamiseks on kaudne, see kataks vaid osa probleemseid olukordi ning piirangu kohaldamine ei võimalda mingit kaalumist, mis omakorda tooks kaasa eri isikugruppide põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise. Me hääletasime komisjonis seda muudatusettepanekut, aga ma arvan, et just põhjusel, et see võib olla põhiseadusvastane, ei leidnud ettepanek komisjonis toetust.
Läheme edasi. Räägin ettepanekust nr 6, mis näeb ette muuta eelnõu § 27 lõike 4 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: "kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud." Lühidalt öeldes on selle sätte eesmärk võimaldada detailplaneeringus antud ehitusõigust paindlikumalt ellu viia. Kuna see säte puudutab planeeringuid, mis on vanemad kui viis aastat, siis tulenevalt muutunud majandusolukorrast (ehitusturust) või muudest asjaoludest võib olla põhjendatud ehitise kasutusotstarbe muutmine korterist bürooks või vastupidi. Selle sätte kohaselt oleks see lubatud vaid juhul, kui mõlemad sihtotstarbed on krundi esialgse ehitusõigusega ette nähtud. Näiteks on vana planeeringu järgi 90% krundist ärimaa ja 10% elamumaa, kuid olukord võib muutuda selliselt, et mõistlikum on muuta sihtotstarve vastupidiseks: 10% oleks ärimaa ja 90% elamumaa. See ettepanek leidis komisjonis toetust.
Samuti otsustasime toetada ettepanekut nr 8, mis käsitleb olukorda, kus rajatavat hoonestust saab pidada üheks ehituskompleksiks, näiteks parkla on kogu planeeringuala ulatuses ühine. See säte puudutab samuti planeeringuid, mis on vanemad kui viis aastat. Samamoodi võib siin tulenevalt muutunud olukorrast või muudest asjaoludest olla põhjendatud planeeringuala ehitusõiguse, sh krundi piiride täpsustamine planeeringualale detailplaneeringus antud ehitusõiguse piirides, nii et ehitusmaht ja ehituspiirid ei muutu. See ettepanek leidis toetust.
Natuke räägin ka ettepanekust nr 15, mis näeb ette muuta § 54 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: "Pädev asutus annab kasutusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Pädev asutus annab kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks kuni kümme päeva." See ettepanek tuli Keskerakonna fraktsioonilt. Miks on see oluline? Eelkõige põhjusel, et regulatsioonil, mis kohustab koostama kasutusloa eelnõusid, puudub sisuline vajadus ning see suurendab tarbetut bürokraatiat. Selle asemel peaks pädev asutus menetlemiseks antud aega kasutama dokumendi läbivaatamiseks. Me komisjonis leidsime, et see on väga mõistlik ettepanek. Majanduskomisjon toetas samasisulist muudatust ka ehitusloa menetluse sätteid käsitledes, kui samalaadne muudatus läbi läks.
Veel on olulised teede korrashoidu käsitlevad muudatusettepanekud. Kuna teid on väga erinevaid, siis ei ole võimalik ühe määrusega kehtestada kõiki nõudeid, mida on vaja ohutuse tagamiseks. Lisalõigetega sai selgelt kindlaks määratud, et tee korrashoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks on teeomaniku kohustus. Samas, mis puudutab teel asuvaid ehitisi või rajatisi ja seda, kes vastutab kodaniku ees, kui need ei ole korras, siis ühehäälselt võeti vastu otsus, et kodaniku ees peab ikkagi vastutama teeomanik, aga kuna korrashoiu eest peab vastutama rajatise omanik, siis tema peab pärast teeomanikule tekkinud kulud regressi korras kompenseerima.
Tulen menetluslike otsuste juurde. Esimene otsus oli saata eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuariks ehk tänaseks. Samuti tegi komisjon ettepaneku teine lugemine lõpetada, kusjuures see otsustati konsensuslikult. Otsustati saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lugemine lõpetatakse, 28. jaanuariks 2015, ka see oli konsensuslik otsus. Viimane otsus oli teha ettepanek panna eelnõu lõpphääletusele, seegi oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused ettekandjale. Aivar Kokk.

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Vaatan tabelit ehitusteatise, ehitusprojekti ja ehitusloa kohustuslikkuse kohta. Ma saan aru, et kui ma ehitan 20-ruutmeetrise elamu, siis ma ei pea mitte midagi tegema, lihtsalt võtan kätte ja ehitan. Aga kui ma tahan ehitada mitteelamut, siis peaks tegema ehitusteatise ja kõike muud. Milline see reaalsus on? Hoone, kus inimesed elama hakkavad, ei nõua millegi esitamist – 20 ruutmeetrit on loomulikult ka väga väike pind –, aga mitteelamu kohta ma peaksin teatise saatma, et ma midagi teen.

Deniss Boroditš

Aitäh! Ma vastan üldiselt. Selle seaduse mõte oli ehitiste lubade kord üle vaadata ja panna täpselt paika nõuded, alustades kõige karmimast, millal on vaja teha ehitusprojekt, projekteerimistingimused kaasa arvatud, aga millal piisab projekteerimistingimustest, millisel juhul piisab teavitamiskohustusest ja millal ei ole vaja üldse mitte midagi teha. Selleks, et see oleks ka tavainimestele arusaadav, on eelnõu juures lisa 1. Sealt saab iga inimene, nii nagu saite ka teie, enne kui ta hakkab midagi ehitama, vaadata, kas ta peab teavitama, tegema ehitusprojekti ja taotlema ehitusluba või ei pea mitte midagi tegema.

Esimees Eiki Nestor

Lembit Kaljuvee, palun!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja! Kahtlemata on see väga mahukas ja keeruline eelnõu. Sellest kõneleb ka see, et sellega tegeldes on kätte jõudnud juba kolmas aasta, 2013. aastal me selle tööga alustasime ja nüüd on käes 2015. aasta. Nii et riigikogulased on palju tööd teinud, aga veel rohkem on seda teinud mitmed erialaliidud, ma pean silmas arhitekte, ehitajaid jt. Kuluaarides on kostnud, et tahetakse veel kord eelnõu lugemine katkestada. Mis sina arvad, kas see seaduseelnõu on küps selleks, et temaga edasi minna, või pead sa vajalikuks menetlus katkestada?

Deniss Boroditš

Aitäh! Minu seisukoht on selgelt väljendatud komisjoni otsuses. Nagu ma ütlesin, ka komisjoni teised liikmed toetasid konsensuslikult otsust, et teine lugemine tuleb lõpetada. Kui ma lähtun komisjoni otsusest, siis ma saan aru, et mitte ainult mina ei toeta otsust selle eelnõu menetlemine edukalt lõpetada, vaid seda toetavad kõik fraktsioonid.

Esimees Eiki Nestor

Jaan Õunapuu, palun!

Jaan Õunapuu

Aitäh! Lugupeetud komisjoni ettekandja! Ma tulen tagasi eelnõu § 25 lõike 3 juurde, mida sa juba mainisid. See räägib pädeva isiku tegevusest ja kuni kolme ettevõtja juures töötamisest. Sa ütlesid – see oli ka komisjonis korduvalt jutuks –, et võib olla tegemist põhiseaduse riivega, nimelt, §-de 29 ja 31 riivega. Kuid mina olen konsulteerinud juristidega, kes väidavad, et siin riivet ei ole. Põhjus on väga lihtne: me ei ole öelnud, et see inimene võib töötada ainult ühes ettevõttes, vaid võib töötada kuni kolmes ettevõttes. See välistab riive. Mis sa sellest arvad?

Deniss Boroditš

Aitäh! Selleks, et me ei peaks lähtuma lihtsalt kas minu või kellegi teise arvamusest, on Riigikogu Kantseleis õigus- ja analüüsiosakond. Meil tekkisid kahtlused, et siin võib probleeme tulla. Seetõttu saatsime õigus- ja analüüsiosakonnale selle ettepaneku analüüsimiseks ja nemad tõid välja, et siin võib olla probleeme. Meil ei ole põhjust kahelda Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna töös, eks ole. Muidugi, seal, kus on kaks juristi, seal on kolm arvamust, sellega ma olen nõus. Aga meil ei ole piisavalt kindlust, et igal juhul, hoolimata kahtlusest, et siin võib probleeme tekkida, selle muudatusettepanekuga edasi minna. Nagu me komisjonis tõdesime, see on probleem. Tõesti, pädevaid isikuid kohati petetakse. Nagu ma ütlesin, on näiteid, et üks pädev isik võib olla hõivatud kümnetes ettevõtetes. See ei ole õige, sest ohutus kannatab jne. Aga kuidas seda probleemi lahendada? Võib-olla sa mäletad, et me komisjonis tõdesime, et pelgalt piirangu panemine ei taga soovitud tulemust. Vähemalt praegu peab selle tegevuse registreerima ja siis on majandustegevuse registri kaudu näha, kui mitmes ettevõttes pädev isik tegutseb. Kui ta tegutseb väga paljudes, siis läheb registris märge punaseks. Aga kui see tegevus toimub teenusevaldkonnas, siis ma arvan, et ametnikel ega kellelgi teisel ei ole selget ülevaadet, milline see praktika on. Ma ütlesin, et probleem siin on. Kõik me tõdesime, et tuleb midagi välja mõelda. Minu meelest võib see lahendus praegu probleeme tekitada. Pigem võib-olla võiksid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Justiitsministeerium võtta töörühma ehitajad ja juristid ning mõelda, milline võiks see lahendus olla. Eesmärgist saavad kõik aru, kõik toetavad seda, aga probleem on selles, kuidas seda saavutada. Kuid ma arvan, et sellega tuleb tegelda, isegi hoolimata sellest, et komisjon seda sõnastust ei toetanud.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Aaviksoo, palun!

Jaak Aaviksoo

Hea ettekandja! Ma jätkan Jaan Õunapuu küsimust. Seletuskirjast võib aru saada, et Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakond ei öelnud, et siin on vastuolu, vaid ütles, et võib olla vastuolu. Samal ajal on ehitusettevõtjate liit, kes nende ettevõtjate huve esindab, üsna ühemõtteliselt ja arusaadavalt öelnud, et nemad seda otsust toetavad ehk nemad siin iseenda tegevuse piiramist ei näe. Seega palun ma teil täpsustada, missugune oli komisjoni liikmete sisuline seisukoht selles küsimuses. Missugused olid hääletustulemused ja missuguse seisukoha teie isiklikult sellel hääletusel võtsite?

Deniss Boroditš

Jah, mul on see analüüs ees. Et olla korrektne, siis loen selle veel kord ette: "Esialgse hinnangu põhjal tundub, et kavandatav regulatsioon võib olla põhiseadusvastane." Kui ma enne seda tutvustasin, siis ma just niimoodi lugesingi. Nagu ma ütlesin, on kahtlus, et see võib olla põhiseadusvastane. Hääletustulemusi mul praegu käeulatuses ei ole, aga sel teemal oli komisjonis päris tõsine diskussioon ja otsus ei olnud konsensuslik. Nagu ma ütlesin, komisjoni arutelul tõdesid kõik, et siin on probleem ja sellega tuleb kuidagi tegelda. Aga kuna on kas või hüpoteetiline oht, et nimetatud säte võib olla põhiseadusvastane, ei olnud komisjoni liikmete enamusel kindlust seda ettepanekut sellisel kujul toetada. Sellepärast ei leidnud ta toetust.

Esimees Eiki Nestor

Erki Nool, palun!

Erki Nool

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Austatud ettekandja! Vaatasin § 69 "Kütte- ja jahutussüsteemi energiatõhusus". Siin on selline punkt: "Kui soojusseadme nimivõimsus on suurem kui 20 kilovatti ning jahutusseadme nimivõimsus on suurem kui 12 kilovatti, tuleb nende tehnilised andmed kanda ehitisregistrisse." 20 kilovatti ei ole kõige suurem võimsus. On väga palju paarismaju või kortermaju, kus on kaks, kolm või neli korterit, kas või siin Kalamajas, aga ka mujal. Mis siis juhtub, kui need majad, renoveerides oma soojusseadmeid, ei kanna neid ehitisregistrisse?

Deniss Boroditš

Aitäh! Minul on õigus rääkida sellest, mis teemadel komisjonis arutelu käis. Komisjonis ei esitatud ettepanekut, et seda sätet võiks kuidagi teistmoodi sõnastada, leevendada või, vastupidi, karmimaks teha. Seega, seda teemat komisjoni istungil ei arutatud.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Kokk, palun!

Aivar Kokk

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Ma igaks juhuks ütlen, et vaata see lisa 1 uuesti üle, sest seal on minu arust aps sees. Kui ma maja ehitan, siis ma ei pea midagi tegema, aga kui ma abihoone ehitan, siis pean ehitusteatise esitama. Kui hoone võib olla viie meetri kõrgune, siis ma võin justkui ehitada endale 40-ruutmeetrise elamu, ilma et ma kellelegi ühtegi dokumenti esitaksin. Teine teema on see, millest rääkis Erki, et korralikus elamus on gaasikatel kindlasti võimsam kui 20 kilovatti, nii et ka selle punkti võiksite enne kolmandat lugemist üle vaadata. Ma tulen nüüd projekteerimise teema juurde. Kahjuks ei ole siin ühte väga olulist asja kirjas. Ruumilise projekteerimise nõuet ei ole ei riiklikel hangetel ega tavahangetel. Ehitus oleks 20% soodsam, kui oleks ruumiline projekteerimine. Ma teen ettepaneku ka see punkt enne kolmandat lugemist üle vaadata.

Esimees Eiki Nestor

Küsimuse aeg on täis. Läbirääkimised alles tulevad.

Deniss Boroditš

Aitäh! Kindlasti on enne kolmandat lugemist, juhul kui teine lugemine lõpetatakse, kõvasti aega eelnõu veel kord nii keelelise toimetamise kui ka muus mõttes läbi vaadata.

Esimees Eiki Nestor

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Liisa-Ly Pakosta

Suur tänu! Aega on küll läinud, aga segadust on endistviisi palju. Majanduskomisjoni koosolek toimus 8. jaanuaril, aga 12. jaanuaril saatis kirja Kultuuriministeerium, kes oli sellessamas ehitusseadustiku eelnõus avastanud vastuolusid. Mul on tehniline küsimus. Mis saab nendest Kultuuriministeeriumi ettepanekutest, mis saabusid 12. jaanuaril?

Deniss Boroditš

Nagu ma ütlesin, praegu toimub eelnõu teine lugemine. Kui otsustatakse teine lugemine täna lõpetada, siis toimub kolmas lugemine 28. jaanuaril. See ongi see, mis hakkab toimuma.

Esimees Eiki Nestor

Jaak Aaviksoo, palun!

Jaak Aaviksoo

Aitäh! Hea ettekandja! Ma sain aru, et komisjonis siiski hääletus toimus. Te rääkisite enamuse otsusest. Ma veel kord palun teil öelda, missugune oli hääletustulemus komisjonis ja missugusele seisukohale teie isiklikult selles küsimuses hääletuse käigus asusite!

Deniss Boroditš

Aitäh! See on mul nüüd täpsustatud, hääletustulemus oli 4 : 4. Te küsisite, kuidas mina hääletasin. Mina seda ettepanekut juba nimetatud põhjustel ei toetanud.

Esimees Eiki Nestor

Jaan Õunapuu, palun!

Jaan Õunapuu

Aitäh! Komisjonis oli arutlusel ka FIE-de teema. See vastutav spetsialist võib ennast FIE-ks registreerida. Aga ma tuletan meelde, et ka FIE peab täitma teavitamiskohustust, kui ta tahab reguleeritud tegevusalal tegutseda. Käsunduslepingu alusel võib FIE tegutseda samal ajal mitmekümnes ettevõttes, kui tema võimed loomulikult seda võimaldavad. Kuid FIE ei saa olla teise ettevõtte registreeringu aluseks, selleks saab olla ainult pädev füüsiline isik. Nii et seal on ikkagi tegemist füüsilise isiku ja juriidilise isiku vastuoluga. Mis sa arvad, kas FIE-na saaks tegutseda rohkem kui kolmes ettevõttes, juhul kui see muudatus oleks läbi läinud?

Deniss Boroditš

Jah, mõned komisjoni liikmed tõid välja, et need ohud on olemas. Mina sain aru, et ka ministeeriumi ametnikud kinnitasid, et need ohud võivad tekkida. Aga nagu ma ütlesin, see ei olnud põhiline argument, miks hääletustulemuseks kujunes 4 : 4. Nagu ma ütlesin, peamine põhjus on see, et siin võib olla vastuolu põhiseadusega. Aga ma veel kord ütlen, et probleem on olemas. Kõik komisjoni liikmed tõdesid, et me kõik tahaksime, et need ohud oleksid võimalikult hästi ära hoitud ja ehitusohutus oleks tagatud.

Esimees Eiki Nestor

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Viimasel muudatusettepanekute arutelul oli üks teema ehitise kasutusotstarve. Nagu me järgmisest eelnõust teada oleme saanud, on kasutusotstarve ja sihtotstarve erinevad mõisted. Ka komisjonis tõdesid nii ministeeriumi esindajad kui ka komisjoni liikmed, et need mõisted on korralikult sisustamata ja vastukäivad. Kas ma käitun täiesti valesti, kui ma heidan ette, et ei ole mõistlik võtta vastu seadusi, kus põhimõistedki on hägused ja üksteisele vastukäivad?

Deniss Boroditš

Riigikogu liikmena on teil õigus oma arvamusele. Aga kui teine lugemine lõpetatakse, siis enne kui eelnõu saadetakse kolmandale lugemisele, me mõtlesime spetsiaalselt jätta rohkem aega just toimetamiseks, et keeletoimetaja saaks veel kord kõik sõnad ja komad üle vaadata. Sellepärast ongi siin kaks nädalat ette nähtud.

Esimees Eiki Nestor

Rein Randver, palun!

Rein Randver

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja! Kindlasti oli teil komisjonis tihe koostöö kohalike omavalitsuste organisatsioonidega. Nagu me teame, nad saatsid viimasel hetkel üleskutse, et Riigikogu liikmed käituksid riigimehelikult ja menetleksid seda eelnõu edasi, ei võtaks seadust kiirustades vastu ja diskussioon jätkuks. Milles näevad omavalitsused kõige suuremat ohtu, mida nad on välja toonud?

Deniss Boroditš

Kõigepealt avaldan oma arvamust, kas eelnõu on menetletud kiirustades. Ma tõin alguses meelega välja, millal seda eelnõu menetlema hakati. Eelnõu algatati aastal 2013, nüüd aga on 2015. aasta. Nii et see töö on kestnud kaks aastat. Kas seda on tehtud kiirustades? Minu arvates ei ole. Valitsuse tasemel moodustati omal ajal töörühm, kuhu olid kaasatud mitmete liitude esindajad ja omavalitsused. Samuti toimusid siis, kui eelnõu jõudis Riigikokku, avalikud koosolekud. Me töötasime koos ministeeriumiga läbi kõik nende ettepanekud. Kas see on piisav või mitte? Ma arvan, et igaüks otsustab ise. Kaks aastat ning kümneid ja kümneid töörühma ja komisjoni istungeid – minu arvates ei saa öelda, et oleks kiirustatud. Muidugi, mõned inimesed võiksid seda menetleda veel kümme aastat, kui vaja oleks. Alati on neid, kes ütlevad, et see koma on vales kohas või siit on sõna puudu. Minu isiklik arvamus on, et seda eelnõu ei ole menetletud kiirustades, vaid väga konstruktiivselt. Enamik otsuseid laekunud muudatusettepanekute kohta olid konsensuslikud ja muudatusettepanekuid oli võimalik mitu korda esitada.

Esimees Eiki Nestor

Erki Nool, palun!

Erki Nool

Aitäh! Mul on lihtne küsimus. Kui me võtame ehitusseadustiku vastu, kas siis kõikidel osapooltel – tellijatel, ehitajatel, projekteerijatel ja ka kohaliku omavalitsuse ametnikel, kes peavad igasuguseid dokumente väljastama – läheb töö lihtsamaks, kiiremaks ja selgemaks?

Deniss Boroditš

Aitäh! Ehitusseadustiku puhul on tegemist seaduste kodifitseerimisega. Varem reguleerisid ehitusvaldkonda, kui mu mälu ei peta, 12 seadust, nüüd on see kõik ühes seaduses koos. Esiteks, lihtsamaks muutub elu küll, sest kõik on ühes seaduses ja ei ole enam vaja 12 seadust lugeda. Teine asi, eri ehitiste rajamisel on erinev loakohustus. Mõnikord on vaja ehitusluba, mõnikord teavitada, aga teatud juhtudel ei ole vaja mitte midagi teha. Nii et ka inimeste elu muutub lihtsamaks. Samuti vähenevad riigilõivud. Ma arvan, et tarbijatele on hea uudis, kui kõik tegevused on muutunud odavamaks. Jah, ma arvan, see seadus on vajalik ja oluline ning teenib lõppkokkuvõttes meie riigi eesmärke.

Esimees Eiki Nestor

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 68 lõike 3 alusel on Riigikogu liikmel õigus kahele ... Aitäh! Jüri Morozov, palun!

Jüri Morozov

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Eestis on päris suur probleem see, kuidas puudega inimesed pääsevad ligi avalikult kasutatavatele objektidele. Te ütlesite, et seda eelnõu on pikalt menetletud ja on kaasatud palju huvigruppe. Kas kaasati ka puudega inimeste esindusorganisatsioone?

Deniss Boroditš

Ma rääkisin sellest juba eelmisel korral, kui siin toimus teine lugemine, mis tookord katkestati. Kui mälu mind ei peta, siis on koostööd tehtud rohkem kui 70 organisatsiooniga. Ma tõesti ei oska peast öelda, mis organisatsioonid need täpselt olid. Aga mina küll ei ole saanud tagasisidet, et üks või teine huvigrupp oleks kaasamata jäänud.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Lembit Kaljuvee, palun! Ole hea!

Lembit Kaljuvee

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kas tegemist on vajaliku seadusega? Kindlasti. Kas seadus on ka hea? Ma arvan, et ta on küllaltki hea, selleks et lugemist täna mitte katkestada ja menetlusega edasi minna. Miks ma nii arvan? Vaadake, praegu on võimalik ettevõte elektrooniliselt registreerida 15 või 20 minutiga. Aga kui see on tehtud, siis võib selleni, et ettevõte saaks tootmistegevust alustada, või selleni, kuni ehitus algab, minna aastaid. Toon näiteks Tallinna Sadama, kus võib-olla tahetakse mingit terminali ehitama hakata. Läheb aasta, kaks, kolm, neli aastat, aga ei saagi alustada. Miks? Üks põhjus on selles, et praegu reguleerib ehitusvaldkonda üle kümne seaduse. Nüüd on see kõik ühtekokku pandud.
Ehituse alustamise ja üldse ehitustegevuse asjaajamine oli küllalt tülikas ja keeruline. Ma ei väida, et nüüd muutub see asi lihtsaks ja heaks. Ma arvan, et see on niivõrd suure mahuga ja niivõrd paljusid elualasid hõlmav seadus, et seda lõplikult heaks ja valmis teha ei olegi võimalik. Meil ei jätku selleks mõistust. Me ei suuda nendes asjades kokku leppida, ettepanekuid tuleb edaspidi juurde häid ja veel paremaid, targemaid ja rumalamaid. Ma kardan, et kui me teist lugemist veel jätkame, siis me tegelikult ajame selle asja üle võlli. Me lihtsalt ei suuda seda paremaks teha. Mõnes kohas võib-olla saame paremaks teha, aga teises kohas teeme halvemaks ja lõppkokkuvõttes ei ole me midagi võitnud. Sellepärast ongi minu seisukoht see, mille ma alguses välja ütlesin, et eelnõu teine lugemine tuleks täna lõpetada. Kellel on veel häid ettepanekuid, tehke neid. Komisjon vaatab need läbi ja anname minna, ei ole mõtet sellega venitada. Ma tuletan meelde seda, millest Deniss rääkis, et kui me selle teemaga tegelema hakkasime, oli aasta 2013. Nii et mis me siin räägime, et ärme kiirustame. Olge head, läheme selle asjaga edasi! Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arto Aas, palun!

Arto Aas

Austatud kolleegid! Jätkan sealt, kus Lembit pooleli jäi. Kuna tõesti on õhus mõtted, et teise lugemise võiks katkestada või äkki pole meil ehitusseadustikku ja planeerimisseadust üldse vajagi, siis tahan rääkida üle mõned põhitõed.
Me oleme seda eelnõu tõepoolest üle aasta menetlenud ja muudatusettepanekuid on olnud kümneid, kui mitte sadu, koosolekuid on olnud lõpmatult, nii komisjoni tavapäraseid kui ka avalikke koosolekuid. Tundub, et suur pilt kipub kaduma minema. Miks ma muret tunnen? Sellepärast, et me võime perfektsuse otsingutel saavutada vastupidise tulemuse, millele ka Lembit vihjas. Kui me nüüd veel teise lugemise katkestame, siis suure tõenäosusega ei võta me vastu ei ehitusseadustikku, planeerimisseadust ega nende rakendamise seadust ja kogu see kaks aastat tehtud tööd on läinud tühja.
Selleks, et te veel kord kaaluksite, kordan ma üle mõned põhitõed, miks meile seda seadust vaja on. Esiteks sellepärast, et see koondab kokku väga mitmed seadused, minu andmetel kaheksa seadust, mis praegu seda valdkonda reguleerivad. See on pikk samm edasi lihtsama asjaajamise suunas, kui inimene saab ühest kohast teada, mida ta oma kinnistuga teha võib või ei tohi. Ehitamise kontrollimise menetlus kogu riigis ühtlustub. Kohaliku omavalitsuse ehitusmäärused kaotavad suures osas oma tähenduse, kuna regulatsioon sisaldub uues seaduses. Riigilõivud vähenevad. Ehitusseadustik vähendab lubade küsimise kohustust. Selgelt on reguleeritud, millal peab ehitisest teavitama ja millal taotlema ehitamiseks luba. Ehitusloakohustuseta ehitamisest teavitamine on riigilõivuvaba, see vähendab eraisikute kulutusi ja alandab kohalike omavalitsuste halduskoormust. Ehitusluba ja kasutusluba peab võtma vähemal arvul juhtudel. Väheneb ehitusloa andmise aeg, kogu menetlus hakkab toimuma ehitusregistris elektroonilise kooskõlastamisega, inimene ei pea enam ise kooskõlastamise pärast ühest ametiasutusest teise jooksma.
Ehitusseadustikus on selged ja head põhimõtted: hea ehitustava, ohutus, keskkonnasäästlikkus ning asjatundlikkus. Ehitaja peab oma pädevust tõestama. Ehitusseadustikuga on ehitusohutuse järelevalve pädevus antud Tehnilise Järelevalve Ametile. Praegu on see ainult kohalikul omavalitsusel. Avalikkusele mõeldud ehitiste ohutuse järelevalve karmistub. Näiteks tuleb kaubanduskeskuste ohutust rangemalt kontrollida. Ehitusseadustiku ja ka planeerimisseaduse eelnõusse on kodifitseeritud Riigikohtu kuue aasta praktika. Kehtiv ehitusseadus on rohkete muudatuste tõttu muutunud raskelt loetavaks ja rakendatavaks. Juba viimased kolm-neli aastat on ehitusseaduse muutmisest hoidutud, põhjendades seda sellega, et kõiki probleemkohti saab paremini lahendada uue seadusega, uue terviktekstiga. Nagu öeldud, asendavad ehitusseadustik ja planeerimisseadus kokku vähemalt kaheksat kehtivat seadust. Norme on tulevikus vähem, õigusselgust rohkem.
Mul ei ole midagi arutelude ja detailide täpsustamise vastu, aga tuleb arvestada, et täiskogul on jäänud veel neli töönädalat, komisjonil kolm. Majanduskomisjonis on, kui ma ei eksi, 17 eelnõu. Jäädes vaidlema selle suure pildi mõne pisidetaili üle, riskime sellega, et me jätame need väga olulised seadused selle koosseisu tööajal vastu võtmata ja kaotame jälle aasta. Planeerimisseadus näiteks puudutab ka Rail Balticu rajamist, eriplaneeringuid, meretuuleparke. Selle teemaga on seotud väga palju Eesti arengule olulisi valdkondi, kus praegu on suur segadus. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Liisa-Ly Pakosta, palun!

Liisa-Ly Pakosta

Kui vaadata üldse kõiki seadusi, siis igasuguste ehitusseaduste tegemist on inimkond kõige pikemalt harjutanud. Esimesed kirjalikud teated, mis meil seaduste kohta võtta on, reguleerivad ikka ehitamist. Selles mõttes olen ma nõus kolleegidega, kes ütlevad, et seda asja võib edaspidigi üha paremaks teha. Minu isiklik seisukoht on, et kui me võrdleme ehitusseadustikku ja planeerimisseadust, siis ehitusseadustik on isegi peaaegu hästi välja tulnud. Ka selle mõju on oluliselt väiksem kui planeerimisseadusel. Ehitusseadustiku võimalikke vigu saab palju kiiremini parandada. Need puudutavad lokaalsemat tegevust, mille mõju ei ole sugugi nii suur ja üldine, kui on planeerimisseadusega reguleeritaval tegevusel. Mulle teeb selle asja juures aga muret, et hoolimata pikast ajast, mis selleks on kulutatud, on ehitusseadustiku menetlus olnud täpselt niisama nõrk, kui on olnud planeerimisseaduse menetlus. Mittetulundusühingute ja erakondadest väljaspool seisvate erialaühenduste ettepanekuid ei ole komisjonis kõiki sisuliselt arutatudki. Riigikogu maine hoidmiseks tuleb siiski öelda, et see ei ole Riigikogus üldine tava, pigem on meil tavaks see, et ükskõik, kes on ettepaneku esitanud, see ettepanek komisjonis ikkagi läbi arutatakse.
Eelkõneleja Arto Aas ütles, et komisjonis on veel 17 eelnõu ja juba selle tõttu tuleks seadus ruttu vastu võtta. See muidugi ei saa olla ühegi seaduse vastuvõtmise põhjendus. Vigade paranduseks mainin sedagi, et sellele küsimusele, kas planeerimisseadus Rail Balticu rajamist puudutab või ei, Justiitsministeerium vastust anda ei osanud. On teadmata, milline on selle seaduse tagasiulatuv mõju ja kui suures ulatuses saab seda tagasiulatuvalt rakendada. Nii on öelnud Sandra Mikli, seaduse kirjutaja. Ehitusseadustiku puudus on siiski see, et täitmata on selle koostamise peamine eesmärk ehk planeerimisseadusega üheks seaduseks ühitamine. Kui reklaamitakse seda, et nüüd teab kinnistu omanik täpselt, mida oma kinnistul teha, siis see on ka eksitav info, sest põhimõisted avab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrus. Näiteks, kas terrass on haljastuselement või ehitis, seda saame iga kord teada parasjagu kehtivast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrusest. Sisulised probleemid on siin väiksemad, aga need kaks seaduseelnõu omavahel kokku ei lähe.
Kutsun teid üles vähemalt mõlemat seadust koos mitte vastu võtma, sest isegi nendes kahes seaduses kasutatavad mõisted ei lähe kokku. Toon ühe lihtsa näite. Ehitusseadustikus on hoonete energiatõhususe peatüki nõuded kohaldatavad üld- või detailplaneeringu alusel määratud miljööväärtuslikule hoonestusalale, aga sellist terminit planeerimisseadus enam ei sisalda, see on vana seaduse termin. Isamaa ja Res Publica Liit tegi ettepaneku, et ka planeerimisseaduses oleks mainitud miljööväärtuslikku hoonestusala, aga seda ettepanekut ei toetatud. Selliseid vastuolusid on terve hulk. Aga veel kord ütlen, et planeerimisseadusega võrreldes saab see seadus päris normaalse hinde. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Neeme Suur!

Neeme Suur

Proua juhataja! Head kolleegid ja majanduskomisjoni esimees Arto Aas! Sotsiaaldemokraadid leiavad, et ehitusseadustiku peaks selle parlamendikoosseisu tööaja jooksul vastu võtma ja selleks on meil tõesti veel ainult põgus aeg jäänud. Majanduskomisjon on seda seaduseelnõu põhjalikult menetlenud, selle teine lugemine on juba ühel korral katkestatud, aga sellegipoolest, nagu me ka täna kuulsime, on jäänud veel teatud nüansid, mida oleks võimalik parandada, enne kui seadus lõplikult vastu võetakse. Need mõned nüansid võivad olla ka tehnilised detailid, aga need on Eestis kindlasti olulised. Suhtudes lugupidamisega majanduskomisjoni töögraafikusse ja töökoormusesse, loodan ma, et teise lugemise veel kord katkestamine, teatud muudatusettepanekute arutamine ja menetlusotsuste tegemine mahub majanduskomisjoni tööaja raamidesse. Kordan veel, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond loodab, et eelnõu saab seaduseks selle koosseisu ajal, et see mahub majanduskomisjoni töö raamidesse, ja teeb ettepaneku paranduste tegemiseks teine lugemine veel kord katkestada. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanek nr 1 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 2 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 3 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 4 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 5 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 6 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 7 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 8 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 9 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 alusel ei kuulu see ettepanek hääletamisele), nr 10 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 11 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 12 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 13 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata (ei kuulu hääletamisele), nr 14 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada, nr 15 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada, nr 16 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada, nr 17 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 18 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 19 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 20 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 21 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 22 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 23 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 24 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 25 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud, nr 26 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Kuna meile on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu teine lugemine katkestada, siis me peame selle läbi hääletama. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 555 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuks ei jäänud keegi. Seega leidis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek toetust.
Teine lugemine on katkestatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 19. jaanuar 2015 kell 14.


4. 15:08 Planeerimisseaduse eelnõu (571 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu 571 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Deniss Boroditši!

Deniss Boroditš

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Räägin natukene planeerimisseaduse eelnõust. Ütlen jälle meeldetuletuseks, et planeerimisseaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus aasta tagasi, 2014. aasta 13. jaanuaril. Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2014. aasta 25. veebruaril ja see lõpetati. Eelnõu teine lugemine Riigikogu täiskogus toimus 2014. aasta 3. detsembril ning see katkestati juhtivkomisjoni ettepanekul. Anti võimalus esitada lisaettepanekuid, mida ka tehti. Majanduskomisjon arutas eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ja eelnõu teise lugemise jätkamist oma s.a 8. jaanuari istungil.
Räägin sellest, mis laadi küsimusi komisjonis käsitleti. Ettepanekuid oli väga erinevaid, kokku laekus tähtajaks 40 muudatusettepanekut. Ka siin oli osa muudatusettepanekuid tehnilist laadi või sõnastuslikud. Nendel ma ei peatu, aga räägin olulisematest ettepanekutest.
Näiteks on muudatusettepanek nr 3 väga olulise mõjuga, see räägib planeeringu elluviimiseks vajalikest tegevustest. Selle ettepaneku kohaselt tuli eelnõu § 3 täiendada lõikega 5, muutes järgmiste lõigete numeratsiooni: "Ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu kehtestamise otsusega võib sätestada planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajadusel nende järjekorra. Planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja vajadusel nende järjekord lisatakse hiljemalt planeeringu vastuvõtmise otsusele." Selle lõikega nähakse ette erand eelmises lõikes, lõikes nr 4 toodust, mille kohaselt sisaldab planeeringu juurde kuuluv lisa teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta, nn planeeringu elluviimise kava. Näiteks võib muudatuse kohaselt ehitusprojekti koostamise aluseks olevate planeeringute, kas detailplaneeringu, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu või riigi eriplaneeringu kehtestamise otsusega ette näha ka planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. See tähendab, et tegemist ei ole planeeringu lisaga, vaid nimetatud nõue sisaldab planeeringu kehtestamise otsuseid. See annab võimaluse näiteks enne planeeringu realiseerimist nõuda kas infrastruktuuri väljaehitamist või midagi muud sellist, andes potentsiaalsetele klientidele kindlust, et planeering seatud eesmärgi järgi ka realiseerub.
Järgmine ettepanek näeb ette anda ministrile volitusnorm, mille kohaselt võib minister määrusega kehtestada nõudeid planeerimise põhimõtete rakendamiseks ja planeeringu ülesande lahendamise täpsustamiseks. Praegu koostatakse Siseministeeriumis nn planeerimissuuniseid, mille sisu ei seisne ainult planeeringu ülesande täpsustamises, vaid vaja on täpsustada ka muid nõudeid, sh selgitada mõisteid ja põhimõtteid, millest sätete rakendamisel lähtuda tuleb. Arvestades, et koostamise käigus võib ilmneda, et mõningaid nõudeid ei pruugi olla kohe vaja koostada, on ettepanek kehtestada volitusnorm lubavana, mitte kohustavana. Selle ettepaneku tegi Siseministeerium, kes need suunised ka välja töötab.
Järgmine muudatusettepanek annab senisest selgemini mõista, et planeeringute koostamisel peetakse silmas tasakaalustatud arengu põhimõtteid. Arvestatakse sotsiaalse, majandus-, kultuuri- ja ka looduskeskkonna vajadustega, st kaaluma peaks neid kõiki.
Järgmise muudatusettepaneku tegi kolleeg Mart Meri. Tema ettepaneku kohaselt võib siseminister moodustada kuni 20-liikmelise nõukoja, mis nõustab planeerimistegevuse korraldajat ja töötab välja juhendeid tasakaalustatud ning ühiskonnaliikmete pikaajalisi vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu saavutamiseks. Ka praegu tegutseb Siseministeeriumi juures töörühm, kuhu kuuluvad mitme organisatsiooni esindajad, aga Mart Meri ettepanek nägi ette, et ministril oleks õigus kokku kutsuda nõukoda, mis tegutseks mitte ainult konkreetsete suuniste väljatöötamiseks, vaid töötaks pidevalt ning nõustaks ministrit nendes küsimustes. Komisjon pidas vajalikuks seda muudatusettepanekut toetada. Seega on siseministril võimalik nõukoda kokku kutsuda.
Veel räägin natukene sellest, et muudeti riigi eriplaneeringu koostamise korda. Varem oli kirjas nii, et riigi eriplaneering tuleb koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, sh gaasitrassi kohta jne. Oli täpsustamata, millistele parameetritele see torujuhe peab vastama. AS Elering tegi märkuse, et mõiste "torujuhe, sh gaasitrass" on segane, kuna ei ole teada, kas riigi eriplaneering tuleb koostada iga ehitise jaoks, ning samal ajal puuduvad nende ehitiste definitsioonid. Ettepanekuga täpsustatakse riigi eriplaneeringu koostamise kohustusliku torujuhtme töörõhku, mis on üle 16 baari.
Nii, räägin veel natukene riigi eriplaneeringu realiseerimise tähtajast. Muudatusettepaneku kohaselt kaotab riigi eriplaneering kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel. Siit on välja jäetud sõnad "ei ole antud ehitusluba". Miks? Sellepärast, et riigi eriplaneeringu puhul võib olla tegu pikaajaliste projektidega, mida rahastatakse välisrahast, mistõttu ei pruugita viie aasta jooksul alati ehitusluba taotlema hakata, küll aga saab teha eelnevaid toiminguid (ehitise projekteerimine, kooskõlastamine jne), mida saab käsitleda planeeringu elluviimisele asumisena. Samas, nagu ma ütlesin, riigi eriplaneeringul on kindel tähtaeg, viis aastat, mida ületada ei ole võimalik.
Veel üks tähtis muudatusettepanek on nr 18, mis käsitleb seda, millal on vaja korraldada uus avalik väljapanek ja avalik arutelu. Seda on nüüd vaja ka siis, kui keskkonnamõjude hindamise aruannet oluliselt muudetakse. Kui on tegemist mingi väiksema muudatusega, siis seda tegema ei pea.
Natukene räägin ka muinsuskaitselistest objektidest. Kultuuriministeeriumi taotlusel ja Muinsuskaitseameti ettepanekul on pandud ette lisada seadusesse säte, et Muinsuskaitseameti nõusoleku korral ei pea eritingimusi koostama, juhul kui kavandatav tegevus oluliselt ei muuda väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust. Nagu ma ütlesin, tegu on Muinsuskaitseameti ettepanekuga, mida on toetanud nii Kultuuriministeerium kui ka komisjoni liikmed. See on väga mõistlik ettepanek. Kui me seda nõuet ei piiraks, siis võib seda laiendatud nõuet võtta nii, et eritingimused on kohustuslikud ka siis, kui üldplaneeringu alasse jääb mõni kinnismälestis või selle kaitsevöönd. Siis tuleks eritingimused koostada peaaegu kõikidele üldplaneeringutele, mis ei ole ei mõistlik ega ka põhjendatud. Seega leidis see ettepanek toetust.
Mis aga juhtub olukorras, kus üldplaneeringu kohta tekkinud eriarvamuste lahendamisel tekivad muudatused, mis muudavad planeeringu põhilahendust? Siis saadetakse planeering enne selle kehtestamist arvamuse avaldamiseks isikutele, keda muudatus puudutab, ning vajaduse korral korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu. Seega, kaasamine suureneb, kui planeeringu põhilahendust muudetakse.
Muudatusettepanek nr 26 näeb ette muuta eelnõu § 96. Selle eesmärk on tagada ühene arusaadavus. See säte aitab selgemini mõista, et KOV-i eriplaneering koostatakse vaid sel juhul, kui olulise ruumilise mõjuga objekti asukoht ei ole üldplaneeringuga valitud, ehk koha valik on ka esimesel etapil oluline.
Väga pikk diskussioon tekkis Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku üle, et detailplaneeringut on vaja, kui olemasolevat hoonet laiendatakse üle 33% selle esialgu kavandatud maapealsest mahust. Seaduse kehtivas versioonis ei olnud täpset definitsiooni, vaid oli lihtsalt "mahust". Keskerakond pidas vajalikuks seda täpsustada ja panna kirja "maapealsest mahust", nii et muu maht ei läheks arvesse, kui on planeeritud olemasolevat hoonet laiendada. Muidugi ei leidnud see ettepanek komisjonis toetust.
Oluliseks võib nimetada ettepanekut nr 31, mis täpsustab, milliste detailplaneeringu ülesannete lahendamine on detailplaneeringu koostamisel vajalik, selleks et KOV-ile tekiks kohustus võimaldada ligipääs kõigile detailplaneeringuga hõlmatud kinnistutele ning tagada nende sidumine tehnovõrkudega ja samal ajal tagada ka lahenduse elluviidavus.
Ettepanek nr 32 on oluline ja uudne, sest seni puudus eelnõus selge regulatsioon, mis võimaldaks KOV-il jätta detailplaneering algatamata, kui tal puuduvad vahendid planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse täitmiseks ning ka planeeringust huvitatud isik ei ole valmis kulusid enda peale võtma. Muudatusettepanekuga nr 32 on see võimalus nüüd loodud.
Samuti on oluline muudatusettepanek nr 33. Siin on kirjas, et mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu sõlmimise eelduseks olevate asjaolude väljaselgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitult võib tähtaega pikendada 90 päevani. See säte puudutab detailplaneeringu koostamise algatamist. Praeguses tekstis on ette nähtud kindlad tähtajad, samas võib teatud juhtudel olla raske tähtaegadest kinni pidada. Seega on need muudatused olulised.
Muudatusettepanek nr 38 räägib detailplaneeringuga ettenähtud teede ja tehnorajatiste väljaehitamise kohustusest, mis lasub kohalikul omavalitsusel, ja käsitleb juhtumeid, kui omavalitsus ei ole seda kohustust kellelegi üle andnud. Kui ta ei ole seda kohustust halduslepinguga üle andnud või ei ole seda fikseerinud detailplaneeringu elluviimise kavas, siis peab kohalik omavalitsus kõik need rajatised ise välja ehitama.
Need olidki kõige olulisemad muudatusettepanekud, mida me komisjonis käsitlesime.
Nüüd lähen menetlusotsuste juurde. Esiteks oli meil ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuariks (see otsus oli konsensuslik). Teiseks teeme ettepaneku teine lugemine lõpetada (ka see oli komisjoni liikmete konsensuslik otsus). Kolmandaks teeme ettepaneku saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 28. jaanuariks 2015 (ka see oli konsensuslik otsus). Viimaseks teeme ettepaneku panna eelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletusele. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Asume küsimuste juurde. Palun, Andrus Saare!

Andrus Saare

Aitäh, juhataja! Austatud komisjoni ettekandja! Küsin ühe erinevuse kohta kehtivas seaduses, võrreldes uue eelnõuga. See puudutab üleriigiliste planeeringute seda poolt, et edaspidi ei ole neid vaja enam kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Omavalitsused on saatnud ka kirja, teinud mitmeid ettepanekuid ja toonud konkreetse näite põhjal välja üldisema probleemi, et tegelikult muutub kaasamine mitmes punktis näiliseks, formaalseks ja mitte sisuliseks, sest kaasamise puhul nende ettepanekutega edaspidi arvestama ei pea. Kas komisjon arutas seda teemat? Miks selline suund on võetud?

Deniss Boroditš

Aitäh! Kuna komisjoni liikmetel seda küsimust ei tekkinud, siis seda teemat ühegi fraktsiooni algatusel ei käsitletud. Selle teema arutelu komisjonis ei toimunud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta!

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Mitmed erialaühendused on oma ettepanekuid esitanud, aga need ei olnud komisjonis arutlusel. Kõige otsesemalt spetsialiste ühendav ühendus ehk Eesti Planeerijate Ühing esitas mitmeid ettepanekuid, mida komisjon üldse ei käsitlenud. Mis oli põhjus, et te komisjoni lauale ei toonud selle erialaorganisatsiooni ettepanekuid, kuhu kuuluvad kõige otsesemalt selle valdkonna spetsialistid?

Deniss Boroditš

Siin te eksite. Me oleme pidanud ka komisjoni avalikke istungeid, mida kanti üle internetis ja kus olid mitmed asjatundjad kohal. Nii et ei ole õige rääkida, et neid ei kaasatud. Kõik need ettepanekud on ka eelnõu algataja läbi analüüsinud, nii et see väide ei vasta tõele. Kolmandaks, nagu ma ütlesin, me oleme selle eelnõu menetlemise juba korra katkestanud. Kui Riigikogu liige leidis, et üks või teine teema oli eelnõus käsitlemata või seda oli käsitletud valesti, siis oli tal võimalik seda muudatusettepanekuga parandada. Kõik tähtajaks laekunud muudatusettepanekud vaatas komisjon läbi. Nii et ma ei näe probleemi.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siret Kotka!

Siret Kotka

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kui me selle seaduse vastu võtame, siis kuidas kohaldatakse seda planeeringutele, mida praegu menetletakse ja mille menetlus on pooleli?

Deniss Boroditš

Aitäh! Mida te silmas peate? Minu arust hakkab see seadus kehtima juulist, kui mälu mind ei peta. Siis hakkab ta kehtima kõikide planeeringute kohta, mis on pooleli. Muidugi, neid planeeringuid, mis on juba kehtestatud, ta ei puuduta.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Andrus Saare, teine küsimus!

Andrus Saare

Aitäh! Jätkan sealt, kus ma pooleli jäin. Üllatab, et te seda ei arutanud, sest omavalitsusliidud ja mitmed omavalitsused eraldi on saatnud hulga ettepanekuid ja sellele kitsaskohale viidanud. On tõesti kummaline, et te komisjonis ei aruta kirjalikult saadetud ettepanekuid. Minu konkreetne küsimus siit edasi on selline. Öeldakse, et bürokraatiat tuleb juurde. Kas on niimoodi, et kohalike omavalitsuste õigused vähenevad, aga bürokraatia kasvab? Kas komisjonis arutati seda, et kui edaspidi kooskõlastust vaja ei ole, riik on otsustanud omavalitsusest üle sõita ja kohalikega mitte arvestada, kas seda siis kompenseeritakse? Kas sellest süsteemist oli juttu?

Deniss Boroditš

Ma arvan, et teie hinnang on subjektiivne ja rajaneb vist ühel tänasel pressiteatel, kus väideti, et bürokraatia suureneb. Mina selles nii kindel ei ole. Komisjonis me mingit mõõdikut kindlaks ei määranud, keegi ei ole mõõtnud, kas bürokraatia suureneb või väheneb. Siin ei ole ma teiega päris nõus. Mis puudutab seda, miks komisjon seda ei arutanud, siis tuleb öelda, et töörühmas me seda küll käsitlesime. Need majanduskomisjoni liikmed, kes tundsid huvi selle eelnõu vastu, osalesid töörühmades, kus oli kohal ka algataja esindaja. Seal käsitleti peale nende ettepanekute, mis olid laekunud ametlikus vormis, ka kõiki muid ettepanekuid, neidki, mis olid tulnud lihtkirjaga. Kui teie fraktsioon on seisukohal, et mõni seisukoht või teema oli jäänud käsitlemata, siis teie fraktsiooni liikmetel oli võimalik teha muudatusettepanek ja kindlasti me oleksime komisjonis võtnud selles küsimuses seisukoha.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta, teine küsimus!

Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Peaaegu kogu see eelnõu räägib sellest, missuguseid nõudeid me esitame planeeringute tegijatele kaasamise kohta. Te nimetasite, et eelnõu menetlemise ajal on kaasamine olnud piisav, sest on toimunud mitu avalikku istungit. Ma vaatasin, et 10. detsembril saatis Eesti Planeerijate Ühing oma põhjalikud ettepanekud teise lugemise teksti kohta. Kas te oskate öelda, millised avalikud istungid on pärast seda toimunud?

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Enne, kui vastaja vastama hakkab, ütlen, et saalis on kogu aeg mingi permanentne kaaskõnelemine. Palun, Deniss Boroditš!

Deniss Boroditš

Pärast 10. detsembrit ühtegi avalikku istungit toimunud ei ole, küll aga oleme töörühmas need teemad eelnõu algatajaga üle käinud ja need ettepanekud, mida me pidasime vajalikuks arvestada, on arvestatud.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Siret Kotka, teine küsimus!

Siret Kotka

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kas uue seaduse alusel kehtestatakse Rail Balticu planeering ka juhul, kui see on vastuolus valla üldplaneeringuga ja vald ei ole andnud nõusolekut oma kehtiva üldplaneeringu muutmiseks?

Deniss Boroditš

Aitäh! Kindlasti ei käsitle see eelnõu Rail Balticut ega mingit muud konkreetset projekti, küll aga paneb ta paika konkreetsed reeglid, kuidas ja mis menetluse teel saab tegelda riiklikult tähtsate objektide ehitamisega, sh võib muidugi nimetada Rail Balticut. Kui seni oli ükskõik millise planeeringu puhul kohalikul omavalitsusel alati vetoõigus, siis riigi eriplaneeringu menetlus seda natuke muudab. On loetletud juhud, millal tuleb koostada riigi eriplaneering, ja sellistel juhtudel kohalikul omavalitsusel vetoõigust enam ei ole. See aga ei tähenda, et see huvide kahjustamine ei pea olema kaalutletud. See peab olema proportsionaalne. Ebaproportsionaalselt kellegi huve selle planeeringu abil kahjustada ei saa. Juhul, kui kellegi huve kahjustatakse, tuleb see kompenseerida.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Mänd!

Tarmo Mänd

Tänan, proua juhataja! Austatud ettekandja! Juttu oli omavalitsusliitude pöördumisest. Oma hinnangu sa sellele ka andsid. Kulupoole paneb paika eelarveseadus ja see tuleb nii või teisiti kompenseerida. Aga räägime pädevusest. Kas sa oskad kommenteerida, kui palju nad oma pädevuses kaotavad? Teiseks, ma eeldan, et komisjon ju rääkis nendega läbi. Kui palju õnnestus teil saavutada kompromisse, kui te arutasite nende esitatud ettepanekuid? Kas kompromissid olid võimalikud või ei?

Deniss Boroditš

Aitäh! See oli väga lai küsimus. Me oleme seda eelnõu menetlenud umbes aasta ja teinud seda väga erinevate nurkade alt. Ka eelnõu algataja Justiitsministeerium on pidanud väga mitmeid läbirääkimisi nii linnade liidu kui ka maaomavalitsuste liiduga. Need ettepanekud, mis toetasid eelnõu eesmärki, leidsid toetust. Kui mul oleks kahtlusi, et see eelnõu ei ole hea, siis ma ei oleks komisjonis toetanud selle saatmist kolmandale lugemisele.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Deniss Boroditš! Avan läbirääkimised. Palun, Kalev Kallo! Kaheksa minutit.

Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma peatun põhiliselt planeerimisseaduse eelnõul, aga teen mõne vihje ka ehitusseadustiku eelnõule, kuna need seadused on praktilises elus küllaltki seotud.
Esmalt toon välja asjaolu, millele ka õiguskantsler planeerimisseaduse menetluses tähelepanu on juhtinud. Nimelt, planeeringu vormistamise nõuded. Volitusnormi eesmärk on kehtestada ühtlased ja kogu riigis kehtivad reeglid, kuidas planeeringudokument tuleb vormistada. See on vajalik selleks, et tagada planeeringute, sh detailplaneeringute ühtne ülesehitus, selgus ja loetavus kõigis kohalikes omavalitsustes, sõltumata nende suurusest ja võimekusest. Ometi näevad nii planeerimisseadus kui ka ehitusseadustik ette vastavate ministrite õiguse, mitte kohustuse kehtestada ühtseid reegleid üle Eesti. See ei taga, et Eesti eri paikades oleks planeeringute koostamine ühetaoline.
Planeerimisseaduse plussina on eelnõu koostaja nimetanud, et väheneb detailplaneeringu koostamise kohustus. Tegelikult on aga seaduse jõustumise korral edaspidi detailplaneering vaja koostada ka olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks, samas kui kehtiva planeerimisseaduse kohaselt on detailplaneering kohustuslik üksnes hoone püstitamiseks või maa-ala kruntideks jaotamise korral. Seda enam võib siinkohal toetada majanduskomisjoni tehtud muudatusi, mis annavad kohalikule omavalitsusele võimaluse ajale jalgu jäänud planeeringut täpsustada.
Pean oluliseks märkida, et Riigikohtu üldkogu 16. märtsi 2010. aasta otsuse järgi asjas nr 3-4-1-8-09 peab riik seadustes, mis panevad kohalikule omavalitsusele kohustusi, sätestama, kas mingi ülesanne on omavalitsuslik või riiklik, kusjuures seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Hoolimata kohalike omavalitsuste konkreetsetest ettepanekutest puudub selgitus, kuidas kaetakse riiklike kohustuste täitmise kulud. Planeerimisseadus ei näe näiteks detailplaneeringu menetluse jaoks ette riigilõivu, kuigi see toob kohalikule omavalitsusele kaasa reaalsed kulud.
Võrreldes kehtiva seadusega väheneb seaduste ellurakendamise korral kohalike omavalitsuste tulubaas, sest ehituslubade riigilõiv muutub tunduvalt väiksemaks ning seda ei kompenseeri projekteerimistingimuste läbivaatamise eest ettenähtav riigilõiv. Eelnõudes kajastatud olukord, kus riigilõivud oluliselt vähenevad, kuid ei lisandu tulusid muudest vahenditest, sh riigieelarvest, toob kaasa selle, et omavalitsus ei suuda täita talle seadusega pandud ülesandeid.
Problemaatiline on halduskoostöö seaduses sätestatud korras detailplaneeringujärgsete avalikuks kasutamiseks kavandatud infrastruktuuri väljaehitamise kohustuste üleandmine huvitatud isikule. Põhjus, miks omavalitsused selliseid halduslepinguid sõlmivad, on asjaolu, et alternatiivselt on võimalik ehitada infrastruktuur omavalitsusel ise välja või jätta detailplaneering kehtestamata ning ehitus- ja kasutusload andmata. Viimati nimetatu aga toob kaasa olukorra, kus omavalitsuse territooriumil arendus- ja ehitustegevust ei toimu. Omavalitsuse enda vahendite eest infrastruktuuri välja ehitada ei ole aga võimalik, kuna raha ei jätku.
Sisuliselt on eelnõudes toodud regulatsioon olemasoleva regulatsiooni kordamine, kusjuures on teada, et olemasolev regulatsioon ei ole õiguslikult korrektne ega majanduslikult jätkusuutlik. Näitena võib tuua praeguse üle-eestilise massilise infrastruktuuri väljaehitamata jätmise.
Lisaks võib planeerimisseaduses näha ühe riskikohana loogikat, et arendaja maksab vaid enda krundi planeerimise eest. Kui kohalik omavalitsus soovib suurema ala planeeringut, siis peab ta ülejäänud ala planeerimise ise kinni maksma. Samas on juba praegu üsna pidevat kriitikat, et tehakse vaid krundiplaneeringuid, aga õige oleks planeerida suuremate alade kaupa, mis on planeerimise seisukohalt väga õige. Teisalt on ka see loogika õige, sest miks peaks arendaja maksma suurema ala planeerimise eest. Reaalsus on aga see, et omavalitsusel ei ole ressursse ise seda vahet kinni maksta, kui mingil põhjusel on vaja planeeringuala suurendada. Praktikas hakkab olema nii nagu praegu infrastruktuuri väljaehitamisel, et arendaja kas ootab, millal kohalikul omavalitsusel tekib võimalus väljaehitamiseks – ei ole teada, millal see juhtub, ja enamikul juhtudel on see üldse ebareaalne – või nõustub ikka ise kulud katma. See viib eespool toodud mõttele, et riigilõivuga peaks olema kaetud rohkem kohalike omavalitsuste tegevusest. Võib öelda, et seaduse jõustamise perioodil kasvab kohalike omavalitsuste töökoormus märkimisväärselt, kuna kasutusele tuleb võtta uued mõisted, välja töötada ja rakendada uued menetluskorrad jms.
Kokkuvõtet tehes võib positiivsena välja tuua, et üsna palju asjast huvitatud ja selle teemaga seotud organisatsioonide ettepanekuid võeti muudatustena menetluse käigus arvesse. Tahtsime tegelikult parimat, aga paljuski tuli välja nii, nagu alati tikub tulema. Kitsaskohad toob kindlasti välja praktika ja mõne aasta pärast oleme siin jälle seadusmuudatusi arutamas, aga selle seaduseelnõuga võiks tõenäoliselt edasi minna. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Palun, Liisa-Ly Pakosta! Kaheksa minutit.

Liisa-Ly Pakosta

Head kolleegid! Tükk aega tagasi, kui justiitsministriks oli Rein Lang, sai kirja pandud käsulaud, et ehitusseadus, üldse kõik ehitust käsitlevad seadused ja planeerimisseadus tuleb kodifitseerida üheks terviklikuks seaduseks, mis vähendab bürokraatiat ja toob kõik mõisted lihtsalt, selgelt ning üheselt välja. See eesmärk oli väga õige. Paraku jäi see täies ulatuses saavutamata. Planeerimisseaduse mõju ja ulatus on väga suur. See on üks kõige suurema mõjuga seadusi üldse ja selle mõju kestab väga pikka aega. Võrdluseks võib tuua kas või selle, et hoone, kus me praegu viibime, ja selle ümbrus on planeeritud aastasadu tagasi. Ka meie teedevõrk, infrastruktuur, on oma põhiosas mitusada aastat vana. Ehk need otsused, mida tehakse planeerimisseaduse alusel, kestavad väga palju põlvi ka peale meid.
Eelkõneleja tõi välja selle töö mahu, mis kohalikel omavalitsustel ja maavalitsustel pärast selle seaduse vastuvõtmist ees seisab. Sellega kaasneb tohutu ümberõppimine, ümber õppima ei pea mitte ainult ametnikud, vaid kõik inimesed, kes planeeringutega tegelevad. Seetõttu ei saa ma kuidagi nõus olla Kalev Kallo lõpusõnadega, et tühja kah, vigu siin küll on, aga üsna varsti saab neid uuesti parandama hakata. Planeerimisseadus kuulub nende seaduste hulka, mida tuleks muuta võimalikult vähe ja ainult äärmise vajaduse korral, just seetõttu, et iga muudatus selles seaduses toob kaasa väga suuri muutusi selle seaduse alusel töötavate inimeste jaoks ning üldse Eesti investeerimis- ja majanduskliimas.
Peaaegu kõik erialaliidud on selle seaduse vastu protesteerinud, sh kõik erialaliidud, kellel on otsene seos planeerimisseadusega. Samal ajal pean tunnistama, et Justiitsministeeriumi ametnikud on teinud tublit tööd. Nad on vaadanud läbi terve hulga ettepanekuid ja koostanud neile ühe- või kahelauselisi vastuseid. Arvestades tööaja pikkust, on see tubli. Ent samal ajal on enamiku nende küsimuste üle puudunud parlamentaarne arutelu. Toon välja ühe märkimisväärse vastuse, mida ka eelkõneleja mainis. Meie ettepaneku peale, et planeerimine peaks tavaliselt hõlmama suuremat ala, vastas Justiitsministeerium, et ettepanek on väga õige ja see peakski niimoodi olema, aga nemad ei paku uut sõnastust. Samuti ei teinud seda komisjon. Tegelikult tuli juba muudatusettepanekute aruteludel välja, millised sätted on vigased, kuid hoolimata sellest, et seda tunnistati, nende teemadega edasi ei mindud.
See on mahukas võib-seadus. Väga paljud selle seaduse paragrahvid loetlevad asju, mida võib teha. Tekib küsimus, kas praeguse seaduse alusel justkui ei võiks. Võib küll. Ent muudatused on mõnes osas ka põhjendamatud. Näiteks ütleb uus seadus, et planeerimisel võib kaasata isikuid, keda planeering otseselt mõjutab. Kehtiv seadus ütleb, et igal juhul tuleb kaasata puudutatud isikuid ja ülejäänud isikuid võib kaasata. Kui te mõtlete, milline vahe on siin tavalise inimese seisukohast, siis see on märkimisväärne. Ühel juhul oled sa igal juhul kaasatud, kui see planeering sind puudutab, ja teisel juhul võib kohalik omavalitsus sind kaasata, kui ta otsustab, et see võiks niimoodi olla. Või teine täpselt niisama märkimisväärne punkt. Ka praeguse seaduse alusel võib ehitada uue maja teiste majade vahele, kui hoonestuse laad ja hoone maht on enam-vähem samasugused nagu ümberringi asetsevatel majadel. Täpselt sama sõnastus on ka uues seaduses, ent seda punkti on nimetatud selle uue seaduse üheks peamiseks võiduks. Ehk uus seadus nimetab oma kõige suuremaks võiduks seda punkti, mis on praeguses seaduses täpselt samasuguses sõnastuses olemas. Ka otstarbekas maakasutus ja kõik muud sellised võib-asjad on suuresti praeguses seaduses olemas.
Eraldi toon välja ühe küsimuse, mis oli vähemalt kahel majanduskomisjoni istungil arutluse all. Meil on olemas muinsuskaitseseadus, mis väga detailselt reguleerib seda, kuidas saab ehitist või maja võtta riikliku tähtsusega objektina kaitse alla, kuidas kaasata sealjuures hoone omanikku, mismoodi kogunevad eksperdigrupid, millega peab olema põhjendatud hoone kaitse alla võtmine, kuidas tehakse kaitserežiimis leevendusi ning mismoodi tuleb käituda siis, kui muinsuskaitsealuse maja omanik soovib teha juurde- või ümberehitusi. Kõik see on väga detailselt reguleeritud, et erahuvid ja avalikkuse huvid hoone kaitse alla võtmisel oleksid tasakaalus. Loomulikult saab ka seda regulatsiooni paremaks teha. Ent planeerimisseadus lubab kohalikul omavalitsusel võtta kaitse alla üksikobjekte, üksikhooneid ja ka suuremaid alasid, aga ei seaduse tekstis ega seletuskirjas ei ole mitte ühtegi sõna, millest peaks seejuures lähtuma, kuidas märkimisväärsete omandipiirangute seadmisel arvestatakse omaniku huvisid ja tema kaitse vajadust või millised õigused omanikule pärast kaitse alla võtmist planeeringu kaudu üldse jäävad. Isegi säte, mis räägib kaitse alla võtmisest, ei maini ühegi sõnaga, kas võiks teha juurdeehitusi või milleks üldse selline väga range omandipiirang seatakse. Iseküsimuseks jääb, kas selline regulatsioon on üleüldse põhiseadusvastane. Kui see ei ole põhiseadusvastane, siis miks me vajame niivõrd detailseid teisi riiklikke regulatsioone kaitse alla võtmiste puhul. Ma ei ütle, kas kaitsmine on hea või halb, osal juhtudel on see avalikes huvides kindlasti põhjendatud. Ent täiesti arusaamatuks jääb selline väga erinev lähenemine. Kindlasti tekib ka inimestel ja ettevõtetel, kellele kuuluvaid hooneid hakatakse kaitse alla võtma, üsna palju küsimusi.
Probleemid terminitega ja nende seletuste puudumisega ma juba tõin välja.
Kokkuvõtteks ütlen, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon teeb ettepaneku katkestada planeerimisseaduse eelnõu teine lugemine ja leida tekkinud probleemidele lahendused. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Proua juhataja! Head kolleegid! Ma olen suure huviga jälginud eelmise ja selle seaduseelnõu arutelu ning esitatud ettepanekuid – nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kui ka IRL-i omi. Siis ma hakkasin mõtlema, mida need inimesed, kes seda arutelu jälgivad ning neid sõnavõtte, küsimusi ja arvamusavaldusi loevad, peaksid sellest kõigest aru saama.
Mulle tundub, et käib nagu valimiskampaania. Valimisteni on ju nii vähe aega. Nii Sotsiaaldemokraatlik Erakond kui ka IRL tahaksid hirmsasti näidata, et kõikide nende tarkade ettepanekutega, mis on tulnud omavalitsustelt, kõiksugu liitudelt ja asutustest, tõesti tegeldakse ja asja püütakse paremaks teha. Minul ausalt öeldes puudub usk sellesse, et nende paari-kolme nädalaga neid asju paremaks teha suudetakse. Aga las ta siis nii olla, teeme poliitikat. Riigikogu saal poliitika tegemiseks ju ongi. Siit paistavad igaühe näo- ja käitumisjooned välja. Sotsidele meeldib protsessis kaasa rääkida, seletada ja teha väga tarku ettepanekuid, aga kui tegemiseks läheb, siis tegijaid pahatihti ei ole. Aga ka IRL kasutab oma opositsioonis olekut ära ja püüab nii sinnapoole kui ka tännapoole kummardada. Tegelikult oli võimalik selle poolteise aasta jooksul teha häid ja veel paremaid ettepanekuid.
Tuleb meeles pidada, et on valimiseelne aeg. Kui neid eelnõusid oleks arutatud näiteks pool aastat tagasi, siis see diskussioon poleks kindlasti nii elav olnud. Kuigi jah, tõesti, ma tahan seda rõhutada, tegemist on – nagu Liisa-Ly ütles – väga tõsiste seadustega, tõesti tõsiste seadustega, sest nende järgi pannakse elukeskkond paika kohati sadadeks aastateks, võib-olla isegi pikemaks ajaks. Sellepärast tuleks neisse väga hoolikalt suhtuda. Tehkem seda! Aga ma usun, et need seadused võtab vastu veel see Riigikogu koosseis. Jõudu ja edu meile selleks! Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Liisa-Ly Pakosta, protseduuriline küsimus!

Liisa-Ly Pakosta

Kuna minu nime nimetati, siis ...

Aseesimees Laine Randjärv

See ei ole protseduuriline küsimus, see on vasturepliik.

Liisa-Ly Pakosta

Vabandust, mul on repliik! Kuna minu nime nimetati, siis ma ütlen, et ma ei tea ühtegi teist eelnõu, mille kohta IRL oleks nii palju muudatusettepanekuid teinud. See süüdistus ei olnud päris õige.

Aseesimees Laine Randjärv

Läbirääkimised on lõppenud, rohkem kõnesoove ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekud nr 1–5 on teinud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 6 on teinud Riigikogu liige Mart Meri, juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepanekud nr 7–28 on majanduskomisjonilt ja on täielikult arvestatud. Number 29 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata, ettepanek nr 29 ei kuulu hääletamisele. Numbrid 30–36 on jällegi majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 37 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on sisuliselt arvestada. Number 38 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 39 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata, ettepanek nr 39 ei kuulu hääletamisele. Number 40 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Meile on laekunud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada. Me peame selle läbi hääletama.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku planeerimisseaduse eelnõu 571 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 36, 1 jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine lugemine on lõpetatud.


5. 15:58 Lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu (805 SE) teine lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Päevakorrapunkt nr 5 on Vabariigi Valitsuse algatatud lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 805 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Kallemetsa!

Kalev Kallemets

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Tegemist on lõhkematerjaliseaduse muutmise seaduse eelnõuga, millega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv. Majanduskomisjoni laekus tähtajaks üks muudatusettepanek, mis nägi ette jätta ühes lõigus kordamata viide direktiivi nimetusele. Sisulist muudatust sellega seaduseelnõus ei tehtud ja komisjon otsustas konsensuslikult seda ettepanekut toetada. Tehti ettepanekud saata eelnõu tänaseks päevakorda, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Kallemets! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek. Vaatame selle läbi. Muudatusettepanek on laekunud majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Muudatusettepanek on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 805 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


6. 16:00 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (808 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Meie tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 808 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli sotsiaalkaitseminister Helmen Küti!

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel tuua teie ette esimesele lugemisele riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 808. Eelnõuga tehakse tehnilisi muudatusi ja suurendatakse õigusselgust, muutes arusaadavamaks vanaduspensioni kolmanda osa, nn kindlustusosaku kujunemise mehhanismi.
Seaduse kohaselt võrdub kindlustusosaku suurus pensionikindlustatute aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega. Aastakoefitsiendi arvutamiseks jagatakse pensionikindlustatu eest makstud sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa riigi keskmise sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osaga vastaval aastal. Üldistavalt võib öelda, et aastakoefitsient näitab, kui palju on inimene pensionisüsteemi panustanud, võrreldes keskmist palka saanud inimesega. Aastakoefitsientide summa saamiseks liidetakse kõik inimese aastakoefitsiendid. Praktikas mõistavad aga paljud inimesed mõiste "aastakoefitsient" all kahjuks töötamise aega, millele võib viidata sõna algus "aasta-". Mõiste "aastakoefitsient" asendamine uue mõistega "kindlustusosak" peaks senisest paremini selgust tooma, et tegemist on pensionikindlustuskomponendiga ehk rahalise komponendiga, mille suuruse arvutamisel võetakse aluseks sotsiaalmaksu riikliku pensionikindlustuse osa suurus. Seega, väide, et töötan ühe aasta, aga saan kirja 0,3 aastat, ei vasta tõele. Iga aasta läheb kirja aastana ja ka siis, kui töötatakse alampalga eest, läheb aasta ikka aastana kirja. See sõnamuudatus tehakse selguse mõttes. See peaks vältima valearusaama, et selleks, et saada Sotsiaalkindlustusametis kirja üks aasta, tuleks töötada justkui kolm aastat. See on põhiline muudatus, mis selle eelnõuga tehakse.
Selguse huvides tehakse ka tehniline muudatus ning terminite korrastamiseks muudetakse vanaduspensioni kahe muu osa nimetust: staažiosak nimetatakse staažiosaks ja praegune kindlustusosak nimetatakse kindlustusosaks. Selgitan neile, kes pensioniosadega kursis ei ole, pensioni arvutamise valemit. Pension koosneb baasosast, millele liidetakse juurde pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutis ning aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis ehk kindlustusosak. Igal aastal indekseeritakse baasosa ja aastahinnet.
Teemad, mis puudutavad pensione ja nende suurust või alampalka ja keskmist palka, on olulised ja neid arutatakse kindlasti ka järgmises Riigikogus, aga täna menetletav seaduseelnõu korrastab termineid ja suurendab õigusselgust. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Me läheme küsimuste juurde. Palun, Marika Tuus-Laul!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Austatud proua minister! Ma saan aru, et siin on tegemist niisuguse väikese terminimuudatusega, kosmeetilise muudatusega. Kas te ei arva, et me peaksime pensioniindeksis midagi põhimõtteliselt muutma? Ma ei saa aru, miks me peaksime praegu seda terminit muutma, sest ma ei usu, et ükski inimene arvab, et ta peab pensioni saamiseks 150-aastaseks elama, võttes väljendit "kolm ühele" sõna otseses mõttes. See on lihtsalt selline sümboolne väljend. Aga pensionide erinev suurus tekitab kihistumist, mõne aasta pärast on nad veelgi erinevamad. Me kardame, et juba lähitulevikus hakkavad pensionid keskmisest palgast ikkagi väga-väga palju erinema. Pealegi peaks nendel inimestel, kes saavad miinimumpalgast kuni keskmise palgani, hakkama üks tööaasta võrduma siis ühe pensioniaastaga, mida teie uue terminiga nimetasite kindlustusosakuks.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Ma väga tänan küsimuse eest! Tegelikult on nii, et kahjuks ka ajakirjanduses ja igasugustel esinemistel kasutatakse seda väljendit ning inimestele on jäänud tõesti selline arusaam. Ka teie olete kohtumistel käies ilmselt kuulnud, et inimene töötab ühe aasta, aga saab selle eest 0,3 aastat, et peaks nagu töötama kolm aastat, et saada ühte osakut. Ma arvan, et pensioniteemal tuleb väga selgelt kõnelda ja arutada, seda tuleb teha riigimehelikult. Sellepärast tehti rahandusminister Jürgen Ligi ja Sotsiaalministeeriumi koostöös sellel aastal väga põhjalik analüüs, mida tutvustatakse uuele Riigikogule. Ma loodan, et kõik siin saalis istujad on uue Riigikogu liikmed ja te saate sellest osa. Küsimus on ainult selles, kes seda siis siin tutvustab. Kindlasti tuleb pensioniiga vaadata riigimehelikult, sest aastal 2010 vastu võetud seaduse kohaselt pensioniiga 2026. aastal muutub, siis hakkavad inimesed saama pensionile 65. eluaastast. Küsimus on selles, et kui alampalk on väike, siis selle tagajärg on see, et tulevikus on ka pension väike. Need teemad on kindlasti komplekssed. Mul on väga hea meel, et sellel ajal, kui mina olen saanud sotsiaalkaitseminister olla, see analüüs veidi enam kui poole aasta jooksul ära tehti. See annab kindlasti aluse järgmisele valitsusele ja Riigikogule. Pensionäride ühenduste liit, Andres Ergma, koostöö kogu, ametiühingud – kõik on avaldanud soovi sellel teemal arutada ja kaasa rääkida. Täna on siia toodud seadusmuudatus just nimelt selguse huvides, et seadusest oleks võimalik paremini aru saada. Terminist "aastakoefitsient" võib jääda mulje, et mõeldakse tõesti aastat, kuna seal on sõna "aasta" sees.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, teine küsimus!

Marika Tuus-Laul

Aitäh! Ma küsin veel kord sama asja kohta. Mulle on jäänud inimestega kohtumistelt mulje, et praegu seostatakse pensioniaastat ikka otseselt rahalise kategooriaga. Kohapeal saadakse küll niimoodi aru. Aga kas me ei peaks seda pensionivalemit muutma? Tekib kihistumine, sest kui sa oled väikese palgaga, siis tulevikus ongi sul väga väike pension. Näiteks võrdub muusikakooliõpetaja palk ju ainult kolmandikuga pensioni aastaindeksist. Selles on küsimus, me peaksime selle üle vaatama. Ilmselt me peaksime vaatama ka baasosa. Küsimus on tegelikult selles.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Aitäh teile veel kord! Osaliselt peitus vastus juba teie küsimuses. See, et väike alampalk toob kaasa väikese pensioni, vastab tõele. Tuleb tegelda põhjusega, mitte tagajärjega ja tuleb tõsta ka alampalka. Minister Marko Pomerants tuli omal ajal Riigikogu ette, et suurendada baasosa. Need on Riigikogu ja riigieelarve küsimused. Me peame olema teadlikud sellest, milline on praegu seis pensionide väljamaksmisel ja milline on riigieelarve seis. Need on järgmiste arutluste teemad. Eesti on üks selliseid riike, kus siis, kui inimene saab pensioni, ei kao tal palk ära ja töötamise tõttu ei muutu ka pensioni suurus. Korraga on võimalik saada nii palka kui ka pensioni. Suur tänu neile eakatele, kes tööl käivad, sest töökäsi on meil ju järjest ja järjest vähem! Tuleks tõsta ka alampalka ja muuta see inimväärsemaks. Inimesel, kes saab alampalka, kelle palgast lähevad maha maksud ja kes kasvatab lapsi, on minu arvates väga raske toime tulla. Ma ei ütle, et pensionid on suured, vastupidi, küll aga võin kindlalt öelda, et 1. aprillist pensionid tõusevad 5,9% ja suureneb ka tulumaksuvaba osa ehk 374 eurot, mis on Eesti keskmine pension, on tulumaksuvaba.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Aivar Kokk!

Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on hea meel, et sa rõhutasid, et madal palk peaks olema maksuvaba. See on ka meie erakonna üks valimislubadusi. See idee on väga õige ja õige otsus on ka aastakoefitsient ümber nimetada. Aga kust on tulnud see sõnaühend "pensionikindlustuse osak"? Kuidas sotsiaalmaks on äkki kindlustuseks muutunud?

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Suur aitäh selle küsimuse eest! Nagu ikka, heal lapsel on mitu nime. Ka nime üle oli mitmeid arutelusid. Võiks vastata, et sõna "kindlustusosak" on seetõttu parem, et meil on tegemist riikliku pensionikindlustuse seadusega ja kindlustusosak väljendab isiku sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suhet riigi keskmise sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osasse. See on keeruline, aga täpne väljend. Me võime talle ka teise, veel toredama nime leida, sest tegemist on ju eelnõu esimese lugemisega. Aga praegu oleme lähtunud just nimelt sellest, et seadus, mida me käsitleme, on riikliku pensionikindlustuse seadus, seetõttu on siin juttu kindlustusosakust.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Peep Aru!

Peep Aru

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja, hea minister! Kui meie – sina, Helir-Valdor ja mina – läheme pensionäridest valijate ette kampaaniat tegema ja rahvas küsib meie käest, mis selle termini muutmise tõttu pensionäril paremaks läks, mis sa siis vastad?

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Aitäh väga hea küsimuse eest! Kindlasti sina, mina ja Helir kohtume nii mõnelgi üritusel, sest kandideerime ju kõik Viljandi- ja Järvamaal. Aga ma vastan nii, et see eelnõu teeb olukorra selgemaks nende inimeste jaoks, kes praegu alles töötavad ja hakkavad kunagi hiljem pensioni saama. Selgemaks läheb see, et ei poliitikud ega keegi muu ei saa väita, et peab töötama kolm aastat, selleks et saada ühte osakut. Ma vastan ka nii, et 1. aprillist tõusevad pensionid 5,9% ja nad tõusevad Eestis kindlasti edaspidigi, nagu on näha järgmiste aastate prognoosidest. Ma ütlen sedagi, et seoses pensionitõusuga vaadatakse üle ka tulumaksuvaba alammäär.

Aseesimees Laine Randjärv

Palun, Aivar Kokk, teine küsimus!

Aivar Kokk

Aitäh! Ma tänan vastuse eest esimesele küsimusele! Ma küsin nüüd pensionikindlustusosaku arvutamise meetodi kohta. Me räägime keskmisest palgast. Ega keegi väga hästi aru ei saa, kust see keskmine palk tuleb. See on kogu aeg tuhande euro ümber. Kas selle eelnõuga ei oleks võinud teha sellise väikese tabeliparanduse, et seadusega kehtestatud miinimumpalk, mida täiskohaga töötamise eest saadakse, võiks anda ikkagi ühe osaku ja sealt edasi tuleksid juba järgmised arvutused? Ma ei räägi seal taga olevatest arvudest, vaid inimestele on see küsimus psühholoogiliselt oluline. Sa rääkisid enne aastakoefitsiendi nimetusest. Nüüd hakkavad inimesed seda teistpidi võtma, et näed, mina saan ikkagi 0,3. Kuidas see nii on, et seadus on üks, aga tegelikult on kõik ikka muudmoodi?

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Aitäh küsimuse eest! Me võime korrutada selle 0,3 näiteks, ma ei tea, kümnega. Siis saab inimene, kes töötab alampalga eest, koefitsiendiks 1, aga see, kes töötab keskmise palga eest, saab ikka kolm korda rohkem. Kas see alampalga saajat nii väga lohutaks? Siis me natukene nagu, kuidas ma ütlen, manipuleeriksime inimestega. Tegelikult ei muutuks ju midagi, arvestus jääks samaks, põhimõtteid me ei muudaks. See eelnõu loob lihtsalt õigusselguse terminites. Kui hakata põhimõtteid muutma, siis võib võtta vastu ka otsuse, et Eesti riigis hakkavad kõik teatud ajast pensionile minevad inimesed saama ühesuurust pensioni. Kas see on õiglane? On ju inimesi, kes üldse pole töötanud, ja on neid, kes on töötanud 15 aastat. Kas see on õiglane nende suhtes, kes on töötanud, ma ei tea, keskmise palga eest? Praegu on süsteem selline, et on olemas teine sammas, kuhu inimene ise raha kogub, ja on olemas baasosa, mis on kõigile tagatud. On olemas rahvapension nende jaoks, kellel ei ole kokku 15 tööaastat. Ma võin tuua mõne näite, mis seda teemat iseloomustavad ja annavad ka rahvasaadikutele sellest hea pildi. Näiteks tuleb 2015. aastal 63-aastane mees vanaduspensioni taotlema. Ta töötas alates 1990. aastast kuni 2014. aasta lõpuni alampalga eest. Enne 1999. aastat ta ei töötanud, tal on 15 aastat pensionistaaži ja tal tekib nüüd õigus vanaduspensioni saada. Tema pension on selle valemi järgi 157 eurot 25 senti. Teine näide, 2015. aastal tuleb vanaduspensioni taotlema ka selline 63-aastane mees, kes töötas alates 1999. aastast kuni 2014. aasta lõpuni keskmise palga eest ja kes ka enne 1999. aastat ei töötanud. Tööstaaži mõttes on need inimesed võrdsed, aga ta sai riigi keskmist palka. Tema pension on 209 eurot. Vahe ei ole mitte kolmekordne. Kolmas näide, ikka sellelsamal 2015. aastal tuleb 63-aastane mees pensioni vormistama. Ka temal on 15 aastat pensionistaaži ja ta enne 1999. aastat ei töötanud. Aga tema on töötanud viiekordse keskmise palga eest. Talle määratakse kindlustusosaku järgi koefitsiendiks 5 (see ei tähenda mitte viit aastat, vaid see on koefitsient). Tema pension ikka sellesama 15 aasta eest on 475 eurot. Need olid lihtsalt näited selle kohta, millist pensioni hakkavad saama 63-aastased mehed, kellel on täpselt ühesugune staaž, aga kes on saanud erinevat palka. Minu süda valutab selle mehe pärast, kes on pidanud töötama 15 aastat alampalga eest ja pidanud 15 aastat selle rahaga elama, võib-olla kasvatanud ka lapsi ja lapselapsi. See, kes on saanud keskmist palka, on saanud natuke paremini elada, ja see, kes on saanud viiekordset keskmist palka, on saanud, ma väidan, peaaegu viis korda paremini elada. Aga pensionid ei ole neil nii erinevad. 2004. aasta 19. veebruaril tuli Marko Pomerants Riigikogu ette seaduseelnõuga, et teha ettepanek suurendada pensioni baasosa ja tõsta aastahinnet. Räägin veel sellest näitest. Tõepoolest, see, kellel on 15 aastat staaži, aga kes on töötanud alampalga eest, saab 157 eurot pensioni. Sellel, kellel on ka 15 aastat staaži, aga kes on saanud keskmist palka, on pension veidi üle 200 euro. Vahe on 50 eurot. Me teame pensionäride arvu Eestis, me teame riigieelarve seisu ja me teame juba praegu, kui palju me riigieelarve muudest vahenditest pensionideks maksame. Kui Riigikogu nii arvab, siis me peaksime võtma vastu otsuse. Minul sotsiaalkaitseministrina oli selle lühikese aja jooksul, mis mulle on antud – ma ei mõtle eluiga, vaid tööaega ministrina –, võimalus vähemalt termineid korrigeerida. Ma austan kõrgelt kõiki eelmisi sotsiaalministreid, kellest mitmed ka siin saalis on: Tiiu Aro, Eiki Nestor, Siiri Oviir, Marko Pomerants, Jaak Aab, Maret Maripuu, Hanno Pevkur ja Taavi Rõivas. Kõik nad olid tegelikult väga väärikad ministrid. Aga peale seda, kui see seadus 1999. aastal jõustus ja kehtima hakkas, ei ole tehtud muid muudatusi peale selle, et Marko Pomerants nägi ette baasosa täiendava suurendamise. Nii et see on teema, mida me peame arutama ja tegema seda väga riigimehelikult, mitte rääkima sellest ainult valimiseelses diskussioonis. Ma kaalusin, kas üldse tulla selle eelnõuga siia, sest valimiseelsel ajal on väga kerge pidada Riigikogu kõnepuldist kõnesid ja tuua näiteid selle kohta, kuidas valitsus ei aita ega austa pensionäre. See on vale, pensionid tõusevad ja suureneb tulumaksuvaba osa. Seda on teinud eelnevad valitsused ja ma arvan, et teevad ka järgmised valitsused tulevikus.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et arvestus läheb selgemaks. Aga ma küsin, kas keegi selle uue arvestuse tõttu ka kannatab.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Kindlasti mitte.

Tarmo Tamm

Ma ei olnud küsimusega veel lõpule jõudnud.

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Vabandust!

Tarmo Tamm

Kas pensionikassa kulu jääb samaks, –380 miljonit eurot?

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Tegelikult on iga-aastane puudujääk 411 762 000 eurot, see on hetkeseis. Keegi ei kannata, nagu ma alguses ütlesin, see eelnõu korrastab termineid ja suurendab õigusselgust.

Aseesimees Laine Randjärv

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, Helmen Kütt!

Sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt

Tänan väga ja jõudu!

Aseesimees Laine Randjärv

Ma palun kaasettekandeks kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Rein Aidma

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõnealuse seaduseelnõu arutelu toimus sotsiaalkomisjonis esmaspäeval, 15. detsembril. Minister esines ettekandega, küsimustele vastamisel osales ka Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna pensionipoliitika juht Kristiina Rääk. Kuna neidsamu küsimusi esitati ka siin saalis, siin oli küsimusi rohkemgi, siis lähen kohe menetluslike otsuste juurde. Kõigepealt võeti vastu ettepanek saata seaduseelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuariks ehk tänaseks ja tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Meil on ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. jaanuar kell 17.15 ja ettekandjaks määras komisjon siinkõneleja. Kõik otsused võeti vastu konsensuslikult. Ma tänan!

Aseesimees Laine Randjärv

Suur tänu! Marika Tuus-Laul, kahjuks ei saa te rohkem küsida, kaks küsimust on eelmisele ... Kas teil on protseduuriline küsimus?

Marika Tuus-Laul

Ma tahtsin ... Mul on sõnavõtt kohalt.
(Vahelehüüe saalist: Ta tahab fraktsiooni nimel võtta sõna, aga kohalt.)

Aseesimees Laine Randjärv

Selge. Ma annan teile siis uuesti sõna. Peep Aru, küsimus.

Peep Aru

Aitäh, hea eesistuja! Õnneks on mul ainult üks küsimus kasutatud. Ma küsin sinu käest, Rein, sama küsimuse nagu ministri käest. Mida nüüd siis pensionäridega kohtudes öelda, mida see eelnõu nende elus parandab?

Rein Aidma

Aitäh küsimuse eest! Ta ei paranda tõesti rahalist seisu, sest see eelnõu ei muuda pensionikassast väljamakstava pensioni suurust. Aga nagu minister korduvalt vastas, muudab ta selgemaks pensioni arvutamisel kasutatava põhimõiste. Seni kehtinud eksitav "aastakoefitsient" asendatakse mõistega "kindlustusosak". Sisu poolest on eelnõu, jah, bürokraatlik, aga muudab siiski asja selgemaks. See ongi selle seaduseelnõu mõte.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Tarmo Tamm

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult võib ju öelda, et küsimus on terminites ja nende muutmises. Sain ma õigesti aru?

Rein Aidma

Aitäh küsimuse eest! Jah, just nii ongi, eesmärk on õigusselgus. Selles ongi selle eelnõu mõte.

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Kas on veel küsimusi! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Palun, Eiki Nestor, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Eiki Nestor

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma loodan saada hakkama ilma lisaajata, aga et ma võin hoogu minna, siis igaks juhuks ikka palun!
Olgu muld Endel Eerole kerge, ma ütlen teile, sõbrad! See seadus, mida me täna muudame, võeti siin vastu 17 aastat tagasi. Riigikogu arutas seda 1998. aastal ja maikuus võeti see vastu. Aga nagu on selgunud, on sellest arusaamisega raskusi. Väga viisakalt öeldes saavad sellest aru väga vähesed. See tekitab eksiarvamusi ja võimaldab ka populistlikku poliitikat. Tegelikult antakse praegu ühele mõistele seaduse mõttes lihtsalt õige nimi, mis on väga õige tegu. Saksamaal on see nimi pensionipunkt, ka Inglismaal on pensionipunkt, olgu meil siis kindlustusosak.
Teine asi, mida peab teadma iga Riigikogu liige, juhul kui ta pensionäride ette läheb. Kui meie pensionäri pension välja arvutatakse, siis see koosneb kahest osast. Üks on kõigile võrdne, ühesuurune, sõltumata sellest, mitu aastat inimene töötas, 15, 16 või 45 aastat, või kui suurt palka ta sai. Kunagi, kui see süsteem loodi, oli see kolmandik keskmisest pensionist. Teine osa sõltub inimese panusest ehk töötatud aastatest ja palgast. Kui me võrdleme alampalka ja keskmist palka, siis näeme, et vahe on kolmekordne, aga pensionide vahe on tänu sellele võrdsele osale kahekordne. Kui me tahame teha süsteemi veelgi n-ö solidaarsemaks, siis see võib olla debati koht.
Välja on käidud üks idee. Ma palun, et kui Keskerakond eelnõudega välja tuleb, siis ta seletaks rahvale kahte asja, millest mina oma mõistusega aru ei saa. Te olete teinud ettepaneku, mille sisu on selles, et kõik inimesed, kelle palk oli vahemikus alampalgast keskmise palgani, hakkaksid saama ühesugust pensioni. Ma ei saa aru, miks need, kes kõrgemat palka said, hakkaksid saama kõrgemat pensioni. See on nagu kõrgemapalgaliste inimeste kaitse eelnõu. Selle sisu läheb vastupidiseks sellele, mida te tahate rääkida. Kui teie mõte on, et kõik, kes said alampalgast kuni keskmise palgani, saaksid ühesugust pensioni, siis vastake ka küsimusele, miks kõrgemapalgalised saaksid kõrgemat pensioni.
Teine ja natuke keerukam lugu on rahalise poolega. Rahvasaadik Kokka küll ei ole praegu siin, aga ütlen talle teadmiseks, et tegemist on kindlustusega, see on pensionikindlustus ja see on rahaliselt jätkusuutlik siis, kui sissetulev ja väljaminev raha on pika aja jooksul balansis. Näiteks, kui tõsta kõigi alampalka kuni keskmist palka saanud inimeste pensione, muutes need ühesuuruseks, siis tekib küsimus, kui palju peaks nende pealt pensionikassasse maksma. Kas ka keskmise palga pealt? Ehk inimene saab alampalka, aga sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa on nagu keskmise palga puhul. Siis on see asi rahaliselt tasakaalus ja Eestis on kõik tehased kinni. Mina olen kohanud Keskerakonnas inimesi, kes teavad, mis asi on Eesti pensionisüsteem. Mul oleks väga hea meel, kui te leiaksite aega nendega vestelda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Palun, Marika Tuus-Laul, fraktsiooni sõnavõtt kohalt!

Marika Tuus-Laul

Mulle väga meeldib see nimetus, mida praegu Saksamaal kasutatakse – "pensionipunkt". See oleks väga ilus ja rahvalik sõna. Minu meelest on "pensioniaasta" niisama sümboolne ja see sobikski selleks nimetuseks. Aga pensionikindlustusosak läheb mõttetult keeruliseks, me ei peaks nii tegema. Ma kordan veel, et "pensioniaasta" ei olnud terminina mõeldud, vaid see on rahva seas käibele läinud sõna, mida lihtsalt pruugitakse.
Aga proua minister uhkeldas siin, nagu tuleks suur pensionitõus, kui kevadel pensionid 5,9% tõusevad. Ma arvan, et kui kõik eelmised aastad on pension tõusnud vähem, kui indeks ette on näinud, ja ühel aastal olid pensionid külmutatud, siis ei ole mõtet sellega väga uhkeldada. Ma tuletan meelde Eiki Nestori kuulsat lauset, et mitte valitsus ei tõsta pensione, nagu minister täna väitis, vaid indeks tõstab pensione, sest on olemas kindel indeks, mille järgi pensionid muutuvad.
Teiseks, proua minister räägib ajalehtedes, et kui alampalk jõudsalt tõuseb, siis nelja aastaga tõuseb pension 560 eurole. See on kindlasti väär, sest me teame, et pensionid on indekseeritud ja neid ei saa sellisel viisil tõsta. See ei tõsta praeguste pensionäride pensioni, see tõstab praeguste noorte pensioni, kes koguvad oma kindlustusosakusse rohkem raha, mis võib suurendada teise samba pensioni. Aga praeguseid pensionäre ei ole mõtet lollitada sellega, et kui tõstetakse alampalka, siis tõuseb nelja aastaga ka pension. Seda ma tahtsingi öelda. Aitäh!

Aseesimees Laine Randjärv

Aitäh! Te esitasite retoorilise küsimuse, sest vastajat siin praegu ei ole. Küll aga küsin, kas minister soovib lõppsõnaks midagi öelda. Ei soovi. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 808 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. jaanuari kell 17.15.


7. 16:29 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (818 SE) esimene lugemine

Aseesimees Laine Randjärv

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 818 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli tervise- ja tööminister Urmas Kruuse!

Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse

Väga austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Mul on hea meel teile esitleda ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega töötatakse välja lahendus, kuidas tagada vabakutseliste loovisikute ja teiste ebaregulaarse sissetulekuga isikute või mitme võlaõigusliku lepingu alusel töötavate isikute sotsiaalsed garantiid, kui nende eest on makstud sotsiaalmaksu. Muudatuse vajalikkusele on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler oma märgukirjas Sotsiaalministeeriumile ja Riigikogule on esitatud ettepanek viia põhiseadusega kooskõlla ravikindlustuse seaduse sätted, mis reguleerivad võlaõigusliku lepingu alusel töötamist. Eelnõu koostamisel on arvestatud 1. juulist 2014 rakendunud töötamise registri andmeid, mille kohaselt circa 50% tööandjatest, kelle töötajad töötavad võlaõigusliku lepingu alusel, on jätnud Maksu- ja Tolliametile miinimummääras sotsiaalmaksu deklareerimata ja maksmata. Vähemalt kehtestatud miinimummääras igas kuus tasutud sotsiaalmaks on aga kindlustuskaitse saamise eeldus.
Eelnõuga muudetakse juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme ning võlaõigusliku lepingu alusel töö- ja teenustasusid saava kindlustatud isiku definitsiooni. Kindlustatud on isik, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna. Kindlustuskaitse algus ja peatumine on edaspidi seotud sotsiaalmaksu maksudeklaratsiooni esitamisega Maksu- ja Tolliametile, kusjuures kindlustuskaitse saamiseks peab isiku eest olema deklareeritud sotsiaalmaksu ühes kuus vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Maksuandmete deklareerimise tulemusena on kindlustuskaitse väga paindlik. Kindlustuskaitse saamine ei ole enam seotud võlaõigusliku lepingu tähtajaga. Olenevalt juhtimis- ja kontrollorgani liikme või võlaõigusliku lepingu sõlmimise ajast ja selle alusel tehtud väljamaksetest võib kindlustuskaitse algamise tähtaeg olla 11 päeva kuni kaks kuud. Isiku kindlustuskaitse peatub järgmisel päeval pärast tähtajaks miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist. Peatamise sätet ei kohaldata, kui isikul on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist. Peatunud kindlustuskaitse jätkub pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud andmete saamist. Muudatus puudutab kõiki juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid ning võlaõigusliku lepingu alusel töötavaid isikuid, sh loovisikuid, kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.
Maksu- ja Tolliameti andmetel on ainult mitme võlaõigusliku lepingu alusel tulu saavaid isikuid igas kuus keskmiselt 60. 2014. aasta novembri seisuga oli töötamise registri andmetel võlaõiguslike lepingute alusel töötavaid isikuid, kellel oli õigus kindlustuskaitsele, 10 343 ning juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid 15 030. Maksu- ja Tolliameti andmetel võtab uue X-tee teenuse loomine aega 3–5 kuud ja toob kaasa kulutusi suurusjärgus 35 000 eurot. Andmete automaatseks vastuvõtmiseks ning ravikindlustuse tekkimiseks ja peatamiseks peab Eesti Haigekassa oma süsteemides arendustöid tegema, mille maksumuseks on haigekassa hinnanud umbes 100 000 eurot ja teostamise ajaks 6–7 kuud. Lisaks luuakse eelnõuga võimalus, et projektipõhiselt, sh loovisikutena töötavad isikud saavad kindlustuskaitse haigekassaga lepingu sõlmimise teel. Lepingu alusel tasuvad kindlustatud isikuga võrdsustatud isikud haigekassale kindlustusmakseid kui keskmise palga saajad. Eelmisel aastal oli see summa 123 eurot kuus, kvartalimakse oli 369 eurot ja aastamakse 1476 eurot. Kindlustusmakse suurus muutub igal aastal pärast seda, kui Statistikaamet on avaldanud eelmise kalendriaasta Eesti keskmise brutokuupalga. Kindlustuskaitse saamise eeldus on see, et isiku eest on eelneval kalendriaastal tasutud töiselt tulult sotsiaalmaksu vähemalt miinimummääras. Arvestuslikult võib see muudatus puudutada circa 4000-t ebaregulaarse sissetulekuga inimest.
Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sätted, mis reguleerivad haigekassa ravikindlustushüvitise tagasinõudeõigust isikult, kes ei ole täitnud sotsiaalmaksu maksmise miinimumkohustust. Eelnõu seaduseks saamise korral on maksuvõlgnevuse sissenõudmine Maksu- ja Tolliameti pädevuses, seetõttu ei ole haigekassa tagasinõudeõigus enam vajalik.
Ravikindlustuse seaduse muudatus, mis reguleerib haigekassaga lepingu sõlmimist, on kavandatud jõustuma üldises korras, teised muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuarist 2016. Jõustumistähtaja kehtestamisel on arvestatud IT-lahenduste tagamise ajaga.
Kokkuvõtvalt öeldes on tegemist eelnõuga, mis muudab ebaregulaarse sissetulekuga inimeste olukorra stabiilsemaks, sest neile on tagatud ravikindlustus ja võimalus saada meditsiinilist abi, kuna nende eest on tasutud sotsiaalmaksu. Auväärt Riigikogu, palun eelnõu esimene lugemine lõpetada!

Aseesimees Laine Randjärv

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Urmas Kruuse! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Heljo Pikhofi!

Heljo Pikhof

Austatud Riigikogu! Sotsiaalkomisjon arutas valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu oma istungil 15. detsembril 2014. aastal. Eelnõu tutvustas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse. Selgitusi andsid Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ülle Jordan ja Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusala juht Helen Tralla.
Algataja vastas küsimustele kindlustuskaitse tekkimise ja peatamise kohta. Kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisega. Haigekassa teeb kande järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametist andmete saamist. Sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitamise tähtaeg on maksuperioodile järgneva kuu kümnes päev. Kindlustuskaitse peatub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametist saadud andmete kohaselt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist. Vastuseks küsimusele, kas oleks võimalik summeerida ka töölepingud ja võlaõiguslikud lepingud, öeldi, et see on plaanis, töölepingu ja võlaõigusliku lepingu alusel töötavate inimeste kindlustuskaitse vahel on erinevusi ja nende ühitamine vajab analüüsimist. Printsiipi aga toetatakse, vastas Sotsiaalministeerium. Küsiti ka haigushüvitise kohta summeeritud kindlustuskaitse puhul. Sellele vastati, et töövõimetuslehe alusel makstakse hüvitist üldistel alustel.
Nüüd räägin otsustest. Komisjon otsustas konsensuslikult teha ettepaneku saata eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuariks 2015 ning teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. jaanuar kell 17.15. Ettekandjaks määrati sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Küsimusi ei ole. Nüüd on niiviisi, head ametikaaslased, nagu meil on esimesel lugemisel tavaks, et kõik, kes soovivad, saavad fraktsiooni esindajatena läbirääkimistel sõna võtta. See tuleneb kodu- ja töökorra seaduse §-st 98 ja kuna siin on kohal ka justiitsminister, siis ütlen täpselt, et lõikest 5. Sõna võib võtta Riigikogu kõnetoolist viis minutit ja kui soovitakse, siis saab kolm minutit lisaaega. Sõna võib võtta ka kohalt. Aga siis saab sõna võtta ainult kuni kaks minutit. Läbirääkimistel, nagu on tavaks saanud, saavad esineda ainult fraktsioonide esindajad. Kui keegi fraktsiooniväline rahvasaadik soovib esineda, siis peab ta saama volituse fraktsiooni juhtkonda kuuluvalt Riigikogu liikmelt. Peale läbirääkimisi sulgeb juhataja läbirääkimised. Kui läbirääkimiste käigus ei tule eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, siis ma määran muudatusettepanekute esitamise tähtaja. Ma küsingi, kas siin on fraktsioonide esindajaid, kes soovivad läbi rääkida. Kuna ma tean, et on, siis lubage, et ma võtan kolmeks minutiks juhataja vaheaja ja pärast seda läheme istungiga edasi. Vaheaeg kolm minutit.
V a h e a e g

Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, ma tänan teid! Juhataja vaheaeg on lõppenud. Avan läbirääkimised, me arutame eelnõu 818. Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Laine Randjärve!

Laine Randjärv

Suur tänu selle võimaluse eest! Head kolleegid! Ravikindlustuse seaduse eelnõu 818 kohta võiks öelda, et kaua tehtud kaunikene. Nende pikaajaliste arutelude põhjus ei ole olnud mitte niivõrd poliitiline, kuivõrd tehniline.
Kultuuriministeerium alustas koostöös erialaliitudega ja teiste sotsiaalpartneritega läbirääkimisi loovisikute sissetulekute summeerimise teemadel juba aastaid tagasi. 2011. aastal tehti ka töörühm, kuhu kuulusid Kultuuriministeeriumi, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Eesti Kultuuri Koja ja Eesti Teatriliidu esindajad. Põhiteema oli vabakutselistele loovisikutele ravikindlustuse võimaldamine. Kultuuriministeerium oli esitanud asjaomastele ministeeriumidele ettepaneku sotsiaalmaksu summeerimiseks. Vajadus oli ilmselge, sest on terve hulk loovisikuid ja mitmes teises valdkonnas tegutsevaid inimesi, kes saavad aasta jooksul piisavalt sissetulekut, millelt makstakse ka minimaalselt nõutavad maksud, ent sellest hoolimata ei ole neil inimestel siiani ravikindlustust olnud.
Töörühm pidi pärast mitmeaastast tegutsemist 2013. aastal ikka veel kurblikult tõdema, et Eesti Haigekassa ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasid ei ole ühildatavad ning Maksu- ja Tolliameti edastatavatest andmetest ei nähtu, millise kindlustusliigi alusel võiks isikule ravikindlustuse seaduse järgi ravikindlustust võimaldada. Õnneks on e-revolutsioon jõudu kogunud ja nüüd on see ebaõiglase kohtlemise probleem lahendust leidmas. Ka põhiseadusega on vastuolus, kui iga vabakutseline loovisik, kes töötab eri kultuuriasutuses, aga igal pool mitte tingimata täiskoormusega, peab sotsiaalsete garantiide saamiseks end ilmtingimata võtma füüsilisest isikust ettevõtjana arvele. Kõnealune seaduseelnõu lahendab selle loovisikute ning muul alal projektipõhiselt töötavate isikute ebavõrdse kohtlemise ka tänu sellele, et õnneks on andmebaaside tehnoloogiline võimekus kasvanud ning seega on poliitikutel lõpuks võimalik teha selles küsimuses poliitiline otsus. Eelnõu täidab ka Vabariigi Valitsuse 2014.–2015. aasta tegevusprogrammis seatud eesmärki töötada välja lahendus, et vabakutselistele loovisikutele ja teistele ebaregulaarse sissetulekuga isikutele, kelle eest on tasutud sotsiaalmaks, või mitme tööandja juures töötavatele isikutele oleksid tagatud sotsiaalsed garantiid. Seda kirjeldab koalitsiooni tegevuskava kultuuriosa alapunkt nr 2.
Kokkuvõtteks. Seaduseelnõu eesmärk on kehtestada ravikindlustuse seaduse uus redaktsioon kooskõlas põhiseadusega, olenemata sellest, kas isikul on üks või mitu võlaõiguslikku lepingut või kas ta on ühe või mitme juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, samuti täita Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi. Eelnõuga muudetakse seaduse § 22, sätestades ebaregulaarse sissetulekuga isikutele, eelkõige loovisikutele ja projektipõhiselt töötavatele isikutele, võimalus saada lepingu sõlmimisega kindlustuskaitse. Kindlustuskaitse andmisel arvestatakse eelnevalt ravikindlustuse vahenditesse panustatud sotsiaalmaksu. Tegemist on väga hea eelnõuga. Reformierakonna fraktsioon toetab seda ning kutsub ka kõiki teisi fraktsioone üles seda tegema. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Tänan selle pika kõne eest! Oleme selle nüüd ära kuulanud. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 818 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. jaanuari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja juba seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


8. 16:46 Prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu (802 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Läheme edasi. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu 802 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Justiitsminister Andres Anvelt

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Justiitsministeeriumis on valminud ja Vabariigi Valitsus on teile edastanud prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu. See eelnõu tundub esmasel pealevaatamisel olevat küll suhteliselt tehniline, kuid tema sisuline eesmärk on parandada riikliku süüdistuse kvaliteeti ning lihtsustada prokuröride ja kohtunike võimalusi jagada oskusteavet väljaspool prokuratuuri ja kohtusüsteemi.
Riikliku süüdistuse kvaliteedi parandamiseks ning tagamiseks kaotatakse erinevus prokuröri abide ja ülejäänud prokuröride haridusnõuete vahel. Võttes arvesse prokuröri abide ametiülesandeid kohtueelse kriminaalmenetluse juhtimisel ja riikliku süüdistuse esindamisel kohtus, ei ole tänapäeval erinevad haridusnõuded enam põhjendatud. Eelnõu kohaselt peab tulevikus ka abidel olema riiklikult tunnustatud magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Haridusnõuete muutmine ei mõjuta juba prokuröri abi ametis olevaid isikuid, kes saavad jätkata senistel tingimustel abiprokuröri ametikohal. Ühtlasi muudetakse eelnõuga prokuröri abi ametinimetust ja asendatakse see abiprokuröri ametinimetusega, mis on sisuliselt paremini vastavuses prokuröri pädevusega. Kümne aasta jooksul, kui on olnud kasutusel prokuröri abi mõiste, on selgeks saanud, et "prokuröri abi" tekitab ametinimetusena segadust ega ole vastavuses prokuröri tegeliku pädevusega. Ametinimetus "prokuröri abi" viitab keeleliselt sellele, et tegemist ei ole iseseisva pädevusega riikliku süüdistaja, vaid pelgalt prokuröri abistajaga. Tegelikkuses on aga abiprokuröril iseseisva riikliku süüdistaja pädevus, ta on ju samuti prokurör.
Eelnõu kohaselt laiendatakse ja lihtsustatakse prokuröride võimalust jagada oma oskusteavet ka väljaspool prokuratuuri. Selleks nähakse ette võimalus viia prokurör konkursita üle Riigikohtu teenistusse. Kehtiva korra kohaselt võib prokuröri üle viia Riigiprokuratuuri või Justiitsministeeriumi koosseisus ettenähtud ametikohale.
Samamoodi, nagu näevad ette prokuratuuriseaduses kavandatavad muudatused, täpsustatakse ja lihtsustatakse kohtute seaduses kohtuniku üleviimise või tema riigi peaprokuröriks nimetamise regulatsiooni. Kohtute seadusest jäetakse välja ajaline piirang, mille kohaselt võib kohtunikku Riigikohtusse või Justiitsministeeriumisse üle viia määratud ajaks, kuni kolmeks aastaks. Samuti nähakse ette, et üleviimisel ei korraldata konkurssi. Prokuröride ja kohtunike üleviimise regulatsiooni muutmise eesmärk on lihtsustada ja täpsustada kehtivat korda ning parandada ametnike motivatsiooni oma oskusteabe jagamiseks väljaspool senist ametikohta.
Eelnõu oli algselt kavandatud seadusena jõustuma s.a 1. veebruarist, sest jõustumisnorm võimaldab kindla kuupäevaga määrata abiprokuröride ametisse nimetamise erisuse sätteid. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ... Vabandust! Palun küsimusi esitada natuke kiiremini! Neeme Suur, palun!

Neeme Suur

Vabandust, härra juhataja! Härra minister! Kuidas on selle eelnõu ettevalmistamisel kulgenud koostöö Riigiprokuratuuri ja riigiprokuröriga?

Justiitsminister Andres Anvelt

Aitäh küsimuse eest! Koostöö Riigiprokuratuuri ja riigiprokuröriga on igapäevane, nii seda eelnõu ette valmistades kui ka igapäevaste asjatoimetamistega tegeldes. Kui te oma järgmise küsimusega täpsustate, mida te konkreetselt mõtlete, siis ma oskan ka vastata.

Aseesimees Jüri Ratas

Neeme Suur, palun!

Neeme Suur

Aitäh! Täpsustan niipalju, et see eelnõu käsitleb otseselt prokuratuuri igapäevast töökorraldust. Kas on olnud mõnel teemal n-ö tugevamaid läbirääkimisi kas nii või naa? On see protsess olnud sujuv ja kulgenud rõõmsas üksmeeles või on olnud ka kohti, kus on vaja olnud ületada võimalikke erimeelsusi? Ma küsin just protsessi sujuvuse kohta.

Justiitsminister Andres Anvelt

Aitäh! Ütleme nii, et Justiitsministeerium ja tema valitsemisala tegutsevad oma eesmärkide seadmisel pidevate läbirääkimiste vaimus. Me peame arvestama valitsemisalale, sh prokuratuurile seadusega pandud ülesannete ja ka rahaliste võimalustega, mis tulenevad riigieelarvest. Kindlasti on selles eelnõus just abiprokuröride staatuse sisseviimine üheks näiteks, et me vaatame tulevikku. Juba praegu on prokuratuur tulenevalt sellestsamast seadusest alustanud enda sees võimaliku tulevase ümberkorraldamise idee n-ö viljastamist. Mispärast? Me teame, et prokuratuurile pandud ülesannete arv on väga suur, samas on päris paljud kohad vakantsed. Seesama abiprokuröri staatuse sisseviimine ja hariduserinevuste vähendamine on selge suund sellele, et abiprokuröri ametikoht hakkab karjääris olema hüppelauaks täiskohaga prokuröriks saamisel. See seadus ongi hea näide selle kohta, kuidas prokuratuur ei eksisteeri mitte täielikult väljaspool muud riiklikku süsteemi, vaid selle seadusega võimaldatakse prokuröridel käia näiteks Justiitsministeeriumis või ka Riigikohtus ühtpidi edasi andmas oma oskusi, teistpidi kogumas informatsiooni, et veel rohkem parandada niiviisi ministeeriumi kui poliitika kujundaja tööd. Prokuratuuri ja kohtute vahel, kes seadusi ellu viivad, on vaja paremat suhtlemist. Ma arvan, et seesama seadus annab sellele, ütleme niimoodi, sünergiale veel suurema jõu.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere!

Valdo Randpere

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid, keda küll väga palju ei ole! Aga teeme oma tööd edasi, ma arvan, et kõik oma tubades ootavad suure huviga seda eelnõu, mis ei ole küll mingit pidi maailmarevolutsiooniline, küll aga on ta huvitav selle teema mõttes, mida siin ka minister puudutas, et me nimetame prokuröri abid abiprokurörideks. Tegelikult tegi Riigikogu täpselt vastupidise käigu 2004. aastal, kui abiprokurörid nimetati prokuröri abideks. Seda tehti just täpselt vastupidisel põhjusel, sest siis tundus, et abiprokurör on kuidagi nadi nimetus. Aga tänapäeval on inimesed mitmeid kordi öelnud, et nad ei taha rääkida prokuröri abiga, äkki saaks ikka päris prokuröriga rääkida. Ajas ja lingvistikas on toimunud väike nihe ning nüüd me muudame asja tagasi, mis näitab, et me oleme dünaamilised ja õppimisvõimelised.
Õiguskomisjon arutas seda eelnõu oma 8. detsembril istungil, millest võtsid osa Igor Gräzin, Jüri Morozov, Kalle Jents, Kalle Laanet, Mihhail Korb, Valdo Randpere, Linnar Liivamägi, kes on nõunik, Raini Laide, kes on nõunik, ja komisjoni esimees Neeme Suur. Puudusid Ken-Marti Vaher, Marko Pomerants ja Peeter Võsa. Kutsututena olid kohal justiitsminister Andres Anvelt, tema nõunik Kristen Kanarik, karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepp, sama talituse nõunik Markus Kärner ja õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse nõunik Monika Tappo. Justiitsminister tutvustas komisjonile prokuratuuriseaduse ja kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärke ja sisu. Eelnõu näeb ette, nagu minister siin juba ütles, kaotada riikliku süüdistuse kvaliteedi parandamiseks ning tagamiseks erinevused prokuröri abide ja kõrgemalseisvate prokuröride haridusnõuete vahel. Nagu ma ütlesin, kaotatakse nimetus "prokuröri abi" üldse ära, selle asemel hakatakse kasutama nimetust "abiprokurör". Eelnõu kohaselt võib edaspidi prokuröri ametisse nimetada isiku, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. Igal juhul on vaja õigusalast haridust. Praegu on haridus võinud olla tegelikult ükskõik mis valdkonnas, peaasi, et on kõrgharidus. Ühtlasi muudetakse eelnõuga prokuröri abi ametinimetust. Eelnõuga laiendatakse ja lihtsustatakse prokuröride võimalusi jagada oma oskusteavet väljaspool prokuratuuri. Ka sellest rääkis minister juba küllaltki üksikasjaliselt.
Komisjon otsustas peale pisukest arutelu järgmist: teha ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 14. jaanuariks, s.o tänaseks (see oli konsensuslik otsus), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (ka see oli konsensuslik otsus) ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. jaanuar kell 16. Seegi oli konsensuslik otsus, nagu on õiguskomisjonis tavapärane, me oleme üksmeelsed. Jällegi üksmeelselt määrati ettekandjaks Valdo Randpere. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 802 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 20. jaanuari kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


9. 16:58 Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi. Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Maris Lauri!

Rahandusminister Maris Lauri

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Euroopa stabiilsusmehhanismi ESM-i asutamislepingu ratifitseerimisel sätestas Riigikogu valitsusele ülesande anda kord aastas aru ESM-i tegemistest. ESM-i teisel tegevusaastal ei olnud temast väga palju kuulda, mis ongi hea, sest see näitab, et ei ole tõsist kriisi, mille lahendamisse oleks vaja sekkuda. ESM saavutas täistöövõime mullu aprillis, kui laekusid asutajaliikmete viimased osamaksed sissemakstavasse kapitali. Kokku 80 miljardit eurot, millest Eesti osa on 148,8 miljonit eurot. ESM-i maksimaalne toimevõime on 500 miljardit eurot. Sissemakstavat kapitali ei kasutata toetusprogrammide rahastamisel. See on tagatiseks ESM-i eri vormis võlakohustuste emiteerimiseks. Suur sissemakstava kapitali osakaal, seda ka võrdluses teiste finantsinstitutsioonidega, ning tippklassi reitingud Fitchilt ja Moody'selt nii lühiajalistele kui ka pikaajalistele võlakirjadele on lubanud ESM-i toetusprogrammide rahavajaduste katteks saada turgudelt väga soodsat rahastust.
2014. aastal anti ESM-i kaudu finantsstabiilsuse toetust Küprosele. Küprose laiapõhjaline toetuslaenuprogramm sisaldab mitmeid meetmeid: pankade rekapitaliseerimine, riigirahanduse korrastamine ning struktuurireformide korraldamine. 2014. aasta jooksul maksti Küprosele välja 1,1 miljardit eurot. Kavandatud 9 miljardist eurost on ära kasutatud 5,7 miljardit. Programm lõpeb 2016. aasta märtsis. Jätkus ka programmi tingimuste täitmise regulaarne ülevaatus. Aasta jooksul kinnitati kolm ülevaateraportit koos kaasnevate memorandumi tehniliste muudatustega, millest Euroopa Liidu asjade komisjoni on teavitatud ja millest komisjon on teadlik. Finantssektori ümberkorraldused toimusid Küprosel rahuldavalt ning toime tuldi riigirahanduse korrastamisega. Tõsisemaks proovikiviks osutus erasektori võlakoormuse vähendamine. Takerdunud on laenutagatiseks oleva kinnisvara sundmüüki võimaldava õigusraamistiku reform. Kuid Küprose valitsus pingutab, et kohandumisprogrammis antud lubadust täita.
Hispaania väljus aktiivse kliendi rollist 2013. aastal ning alustas eelmisel aastal pankade rekapitaliseerimiseks saadud toetuslaenu tagasimakseid. Tagasi maksti 1,6 miljardit eurot. Euroopa Komisjoni programmi järgsed seireraportid näitavad, et Hispaania on toetuslaenu pakutud leevenduse majanduses ümberkorralduste tegemiseks edukalt ära kasutanud. Neid kahte programmi arvestades on ESM-il vaba ressurssi 451,3 miljardit eurot.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kaasati ESM-i otsuste ettevalmistamisse ja heakskiitmisesse. ELAK sai regulaarseid ülevaateid programmide täitmisest. Programmide muudatuste menetlus Euroopa Liidu asjade komisjonis on olnud konstruktiivne. Eelmisel aastal andis Riigikogu oma mandaadi ESM-i tööriistakasti laiendamiseks pankade otserekapitaliseerimise vahendiga. ESM-i juhtorganid kiitsid vahendi heaks 8. detsembril. Tegemist on pangandusliidu rakendumisele kindlust andva viimase ringi kaitsemeetmega. Vahendi reaalne kasutamine ei ole päevakorral.
Mida on oodata 2015. aastal? Leedust saab euroala liikmena lähiajal ka ESM-i osanik. Leedu liitumisega kaasneb meie suhtelise osaluse vähenemine 0,1855%-st 0,1847%-ni. Nominaalselt meie osalus ei muutu. Jätkub Küprose programmi elluviimine koos selle juurde kuuluva seirega.
Euroalale loodud turvavõrk ESM on oluline osa finantsstabiilsuse kaitsemüürist ja on ootusi õigustanud. Portugal ja Iirimaa väljusid programmist edukalt, Hispaaniale andis panganduse toetuslaen vajalikku hingamisruumi majanduse korrastamiseks, Küprose programm edeneb ja ka Kreekas on positiivsed arengusuunad. ESM-i, aga ka EFSF-i toetuslaenud võimaldasid riikidel märkimisväärset kokkuhoidu võlateeninduskuludes, võrreldes turult teoreetiliselt saadava rahastusega. 2013. aastal teenis ESM kasumit 253 miljonit eurot, mis suunati reservfondi. Usun, et ka 2014. aasta tulemused annavad võimaluse reserve suurendada. ESM ise areneb, on täiustunud riskijuhtimine ja rakendunud eelhoiatussüsteem võimalike tagasimakseraskuste ennetamiseks. Veel ühe rahuliku ESM-i aasta ootuses loodan, et ka tulevikus jätkub hea koostöö ESM-i küsimuste menetlemisel. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Vähemalt üks küsimus on. Kadri Simson, palun küsimus!

Kadri Simson

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Te oma ettekandes mainisite, et ESM-ist rääkides võite öelda, et Kreekas on olnud positiivsed arengud. Järgmisel pühapäeval on Kreekas erakorralised parlamendivalimised. Kas te oskate öelda, mil määral need võivad mõjutada Kreeka saatust ESM-i programmiriigina?

Rahandusminister Maris Lauri

Ma tänan küsimuse eest! Ma teen täpsustuse. Kreeka ei ole ESM-i programmiriik, ta on EFSF-i programmi all. Mis puudutab Kreeka valimisi, siis seal on selgelt olemas risk, et Kreekas võivad peale valimistulemuste selgumist tekkida probleemid. Siiski tuletan meelde, et Kreekale ei ole praegu eraldatud kogu summat, viimane osa on seni eraldamata. Selle eraldamine sõltub kindlasti ka valimistulemustest ja sellest, mida uus valitsus tegema hakkab. Ma usun, et hoolimata suurtest spekulatsioonidest ja Syriza lubadustest, et nad n-ö hakkavad programmi eitama ja kustutavad võla, seda siiski ei toimu, kuna Kreeka rahvas on väga huvitatud eurotsoonis püsimisest ja Euroopa Liidu liikmeks olemisega kaasnevatest hüvedest. Küll võib see tekitada teatavaid pingeseisundeid finantsturgudel. Kreeka majanduse seis on kõvasti paranenud, tõenäoliselt saavutati eelmisel aastal positiivne majanduskasv. Eelarve on väikeses primaarses ülejäägis, mis tähendab, et nad ei tule toime üksnes oma võla teenindamisega. Nii et Kreekal oleks nagu potentsiaali, kuid ta ei ole siiski ise võimeline veel turgudelt raha laenama ja pikaajaliselt selles majanduslikus seisus püsima, eriti kui valitsus otsustab loobuda olemasolevatest programmidest või kuulutab, et ta võlga tagasi ei maksa. Ma meenutan, et Kreeka võla tagasimaksed algavad 2023. aastal. Nii et isegi kui Syriza vastutustundetult teatab, et ta võlga tagasi ei maksa, võib juhtuda, et peagi tulevad uued valimised ja uus valitsus keerab selle otsuse tagasi.

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Igal Riigikogu liikmel on selle päevakorrapunkti raames üks suuline küsimus. Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Ma küsin ka Kreeka kohta. Saksamaa on avalikult tunnistanud, et Kreeka ilmselt lahkub Euroopa Liidust. Kui Kreeka lahkub Euroopa Liidust, siis ta lahkub küllap ka eurotsoonist. Kas teised liikmesriigid peavad tegema täiendavaid kapitali sissemakseid, juhul kui Kreeka lahkub?

Rahandusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Minu teada ei ole Saksamaa avaldanud ametlikult arvamust, et Kreeka lahkub eurotsoonist või, seda enam, Euroopa Liidust. See on tõenäoliselt teatud analüütikute spekulatsioon. Mina usun, et Kreeka ei lahku. Nagu ma ütlesin, Kreeka rahva tahe eurotsoonis püsida on väga suur. Muidugi, kunagi ei saa asjades sada protsenti kindel olla, eriti siis, kui võimule tikuvad vasakäärmuslased. Kreeka lahkumine eurotsoonist tekitaks kindlasti kõikidele riikidele teatavas mõttes probleeme, eriti kui otsustatakse võlakohustusi maha kanda. Aga nagu ma ütlesin, ma ei usu, et see juhtub.

Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Ma tahtsin küsida sellist asja. Kas ei peaks tegema aruande ka EFSF-i kohta, sest käesolev aruanne ja ESM-i majandusaasta aruanne vist ka ei sisalda EFSF-i andmeid? Kõige suuremad riskid on vähemalt hetketeadmise järgi seotud Kreekaga ja Kreekaga seotud kohustused ongi EFSF-is. Oleks hea teada. EFSF on ju võtnud ka kohustusi, ta maksab neid laene mingitest vahenditest tagasi, samas algavad Kreeka tagasimaksed alles kümne aasta pärast. Hea oleks näha ka EFSF-i majandustegevust. Kas sellist aruannet ei peaks tegema?

Rahandusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Riigikogu ei ole seadnud kohustust sellist aruannet esitada.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi selle ülevaate kohta ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Selle päevakorrapunkti raames me pärast arutelu lõppemist Riigikogus otsust vastu ei võta. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


10. 17:10 Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (819 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi. Kümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 819 esimene lugemine. Mul on suur au anda sõna juba Riigikogu kõnetoolis olevale rahandusminister Maris Laurile. Palun!

Rahandusminister Maris Lauri

Austatud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Eesti ja Luksemburgi vahel sõlmiti topeltmaksustamise vältimise leping 2006. aastal. Kehtivat lepingut on vaja muuta, et viia teabevahetus kooskõlla rahvusvahelise standardiga. Muudetud on ka mitmeid teisi lepingu artikleid. Üks olulisemaid muudatusi on see, et residendina käsitletakse ka lepingulisi investeerimisfonde. Lepingu protokollis nimetatud või edaspidi kahepoolselt kokkulepitud investeerimisfondid võivad taotleda residentsustõendi alusel lepingu kohaldamist. Lepingusse lisati kohustus vahetada teavet ka juhul, kui riigil endal ei ole küsitud maksuteavet vaja. Teabevahetus ei ole piiratud lepingus nimetatud maksudega. Riik ei või keelduda teabe andmisest põhjendusega, et teabe valdaja on krediidiasutus või isiku esindaja. Lepingut täiendati vahekohtumenetluse sättega. Kui pädevad ametiisikud, kelleks on tavaliselt maksuhaldurid, ei suuda isiku kaebust kahe aasta jooksul lahendada ning maksuasjas pole kohtueelse vaidlusorgani ega kohtu otsust, on isikul õigus nõuda asja vahekohtule arutamiseks esitamist. Luksemburgiga sõlmitav leping järgib Eesti maksulepingupoliitika suunda jätta tulu saaja residendiriigile võimalikult laiad maksustamisõigused. Uue lepingu kohaselt ei või üle 10% osalusega mitteresidendi dividendidelt tulumaksu kinni pidada ning muudel juhtudel on tuluallikariigil võimalik kinni pidada 10% tulumaksu. Topeltmaksustamise vältimiseks kasutab Eesti sõltuvalt tululiigist vabastus- või tasaarveldusmeetodit. Kui Eesti resident saab tulu või kui tal on vara, mida on maksustatud Luksemburgis, vabastab Eesti selle tulumaksust. Dividendide puhul kasutab Eesti topeltmaksustamise vältimiseks tasaarveldusmeetodit. Tänan!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Peeter Laursoni!

Peeter Laurson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 819 arutas rahanduskomisjon oma möödunud aasta 15. detsembri istungil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro. Eelnõu eesmärk on ratifitseerida leping, mis soodustab investeeringuid lepinguosaliste riikide vahel, kõrvaldab võimaliku topeltmaksustamise ja loob lisavõimalusi maksupettuste tõkestamiseks.
Niisiis, küsimused ja teemad, mida komisjonis arutati. Tunti huvi, kas Eesti nõudis ka lisa- või eritingimusi seoses Luksemburgi suurkorporatsioonidele antavate soodustuste skandaaliga. Selgus, et läbirääkimised olid lõppenud enne, kui seda teemat arutama hakati. Küsiti veel, mitmes sarnane leping see on. Nüüdseks on jõustunud 56 sarnast riikidevahelist lepingut, varsti läheneme 60-le. Dividendide maksustamine. Kinnipeetava maksuga ei maksustata dividendi, mille saaja on äriühing, kelle osalus dividendi maksvas äriühingus on vähemalt 10%. Kõigil ülejäänud juhtudel on kinnipeetava maksu ülempiir 10% dividendi brutosummast. Tulumaksuseaduse alusel dividendilt tulumaksu kinni ei peeta, mistõttu leping mitteresidendile makstava dividendi maksustamist ei mõjuta.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: saata eelnõu päevakorda 14. jaanuariks 2015. aastal, esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. jaanuar kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, nüüd on võimalus küsida. Palun, Sven Sester!

Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te ütlesite, et oleme 60 lepingu juurde jõudmas. Iseenesest on arv päris suur. Tuleb aga nentida, et mida rohkem on meil riikidega kahepoolseid omavahelisi lepinguid, seda suurem on ka ettevõtjate kindlus ühte või teise riiki investeerida. Kuidas te ise tunnetate, olles mitmeid aastaid olnud Riigikogus ja rahanduskomisjonis eelnõusid menetlenud, kas see tempo, mis me praegu topeltmaksustamise vältimise lepingute menetlemisel oleme saavutanud, on küllaldane või peaksime andma valitsusele signaali, et ta tegutseks intensiivsemalt eri riikidega lepingute sõlmimiseks?

Peeter Laurson

Üldiselt võiks see tempo olla kiirem. Ettevõtted ja äriühingud ootaksid kindlasti selliste lepingute kiiremat jõustumist. Kuid valitsuse seisukohalt on arusaadav, et kõikide riikide puhul ei sõltu läbirääkimiste venimine just meie riigist, vaid on tingitud riikide iseärasustest. Seal on vaja suuremaid kokkuleppeid.

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei näe, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on kindlal seisukohal, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Määran eelnõu 819 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. jaanuari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


11. 17:18 Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu (795 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu 795 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Maris Lauri!

Rahandusminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Valitsuse tegevusprogrammi üks eesmärke on võtta tarbijate kaitsmiseks ja vastutustundetult laenamise piiramiseks kiirlaenufirmade tegevus rangema kontrolli alla, muu hulgas kehtestada neile tegevusloanõue. Kõnealuse eelnõuga viiakse mittepankadest krediidiandjad Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Edaspidi peab ettevõtjal, kes annab või vahendab tarbijatele krediiti, olema Finantsinspektsioonist antav tegevusluba. Tegevusluba ei ole vaja, kui laenu väljastatakse üksnes juriidilistele isikutele, sellised laenuandjad Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei lähe.
Tarbijatele krediidi andmine on rahasumma laenamine eraisikule, samuti järelmaksu või liisingu pakkumine. Lai kohaldumisala on põhjendatav sellega, et tarbijale ei ole vahet, missugusel kujul ta krediiti saab, kas tavalise laenu, järelmaksu või liisinguna. Igal juhul on tegemist finantskohustuse võtmisega. Praktikas on teada mitmeid juhtumeid, kus järelmaksuga toote ostnud tarbija ei ole suutnud hiljem maksekohustusi täita ja on võtnud uue kiirlaenu. Seetõttu võidakse sattuda võlaspiraali, kust väljuda on äärmiselt keeruline. Üldjuhul tarbijad ei teadvusta endale, et järelmaks on ka finantskohustus.
Erisusena ei laiene tegevusloa taotlemine nendele liisinguandjatele, kes kuuluvad pangaga samasse konsolideerimisgruppi. Põhjus on see, et pangal juba on Finantsinspektsiooni tegevusluba ja ta on seega konsolideeritud järelevalve all. Pank tagab, et liisinguandja, kes kuulub panga konsolideerimisgruppi, täidab laenude andmisel seadusega sätestatud nõudeid. Järelevalvet ei kohaldata avalikes huvides ja soodsamatel tingimustel laenu andvatele ühingutele, näiteks KredExile. Tegevusloa taotlemise kohustus ei laiene hoiu-laenuühistutele. Kui Finantsinspektsioon hakkab tegevusluba andma, siis ta kontrollib mitmeid aspekte, sh juhtide pädevust ja omanike tausta, ettevõtte organisatsioonilist ülesehitust ja krediidi andmisel rakendatavaid protseduurireegleid. On nõutav, et ettevõtte juhid oleksid laitmatu mainega. Juhtidel tuleb tagada, et töötajate teadmised, oskused ja kogemused vastaksid seaduses sätestatud nõuetele.
Võrreldes tavaettevõtetega on laenuandjatele kehtestatud suurem kapitalinõue, praegusel juhul 50 000 eurot. Tarbijale krediidi väljastamise nõuded on kehtestatud võlaõigusseadusega. Uued nõuded sätestatakse tarbija maksevõime hindamisele, näiteks see, millist infot tuleb tarbija käest koguda. Tarbija kohta koostatakse krediiditoimik, kuhu koondatakse kõik andmed tarbijakrediidisuhte kohta. Hiljem peab krediidiandja suutma Finantsinspektsioonile tõestada, et krediidi andmise otsus oli põhjendatud. Eksimuse korral saab Finantsinspektsioon laenufirmat sanktsioneerida. Kehtestatakse kohustus esitada Finantsinspektsioonile regulaarseid aruandeid. Aruanded peavad andma ülevaate väljaantud või vahendatud krediidimahtudest, millest praegu reguleerimata turu tingimustes täpset ülevaadet ei ole. Lisaks tuleb järelevalve raames teavitada Finantsinspektsiooni kõikidest muudatustest, võrreldes tegevusloa taotlemisel esitatud dokumentidega, mis võivad oluliselt mõjutada laenufirma tegevust. Sellised muudatused on näiteks juhi või audiitori vahetamine. Krediidiandjad ja -vahendajad peavad Finantsinspektsioonile hakkama maksma järelevalvetasu.
Eelnõu jõustub üldises korras. Juba tegutsevad laenufirmad peavad oma tegevuse viima nõuetega vastavusse 2016. aasta 21. märtsiks. Muudatuste tegemiseks on vajalik piisav üleminekuaeg ja see on ka põhjus, miks see seadus tuleks Riigikogus kiiresti vastu võtta. Peale seaduse vastuvõtmist jääb vastutus laenuvõtmise eest siiski inimesele ehk inimene peab olema alati suuteline endale aru andma, kas tal on laenu vaja ja kas ta suudab seda hiljem teenindada. Kui isik satub makseraskustesse, siis võla tasumisel Finantsinspektsioon appi ei tule. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on vähemalt üks küsimus. Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Väga tore, et see eelnõu on menetluses. Seda on pikalt oodatud. Minu küsimus teile on see. Kas rahaline määr, mis on kehtestatud, on piisav? Kui te ütlete, et jah, on piisav, siis mind huvitab, kust ja millest tegelikult tuleneb see 50 000 eurot, miks siin ei ole mingi muu summa. Kas see on mingite analüüside ja läbirääkimiste tulemusel või mingil kolmandal põhjusel tekkinud?

Rahandusminister Maris Lauri

Kapitalinõue 50 000 eurot tuleneb järgmistest kaalutlustest. Üldiselt on finantssektoris ettevõtetele kehtestatud kõrgemad kapitalinõuded, eesmärk on suurendada finantsasutuse usaldusväärsust. Sellega tagatakse, et finantsteenuse osutaja on jätkusuutlik ja võimeline oma kohustusi täitma. See tagab ka vastutuse kliendi vara säilimise eest. Näiteks on miinimumkapitalinõue pankadele 5 miljonit eurot, investeerimisfondide valitsejatele 125 000 eurot. Eestis on kõige madalam kapitalinõue finantssektoris eriseaduste kohaselt 50 000 eurot, mis kohaldub makseasutustele ja e-raha asutustele. Need asutused ei kaasa investoritelt vahendeid, vaid osutavad maksete tegemise teenust, seega on see kapitalinõue kehtestatud eesmärgiga kontrollida turul tegutseja võimekust oma tegevust korraldada ja kaitsta tarbijate õigusi, ta peab suutma neid kohustusi täita. See on kaalutlus, mille põhjal on krediidiandjatele, mis ei ole pangad ega kaasa hoiuseid, kehtestatud 50 000 euro suurune kapitalinõue.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on veel küsimusi. Sven Sester, palun!

Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! See on pikk ja põhjalik dokument, mis meil täna laudadel on. Me püüame selle ära menetleda veel Riigikogu selle koosseisu tööaja jooksul. Kas see, mis meil täna töölaudadel on, on selline versioon, mis võiks siit minna lõpuks seadusena välja, või on teil juba praegu mingit informatsiooni, mida te tahate eelnõu algatajana ministeeriumi nimel meile lisada?

Rahandusminister Maris Lauri

Tänan küsimast! Minul ei ole küll mingisuguseid mõtteid, et seda seaduseelnõu peaks muutma. Minu hinnangul on tegemist n-ö valmis eelnõuga.

Aseesimees Jüri Ratas

Rannar Vassiljev, palun!

Rannar Vassiljev

Aitäh! Ma lähen oma küsimusega üldiselt üksikule tagasi. Mul on väga konkreetne küsimus. Kuidas on selle seaduseelnõu kontekstis sätestatud tegevusloatasude tekkimise mehhanism?

Rahandusminister Maris Lauri

Tegevusloatasud sõltuvad mitmest asjaolust. See tasu koosneb nagu kahest osast: kapitaliosa ja mahuosa. See katab Finantsinspektsiooni tegevuse ja järelevalvega seotud kulud. Kapitaliosa on konstantsem, mahuosa sõltub krediidiandjate väljastatud tarbimislaenude mahust ehk mida rohkem neid väljastatakse, seda suurem on mahuosa. Krediidivahendajate puhul sõltub see vahendatud tarbimislaenude mahust, suuremad vahendajad peavad maksma ka suuremat järelevalvetasu. Selline põhimõtteline lähenemine on omane kõigile Finantsinspektsiooni järelevalvetasudele.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid! Minister andis algataja nimel juba sisuülevaate ära, mistõttu ma sellel väga pikalt ei peatu, vaid räägin ennekõike sellest, milline on näinud välja eelnõu menetlusprotsess rahanduskomisjonis. Eelnõu tutvustas komisjonis rahandusminister Maris Lauri, kes vastas koos ministeeriumi ametnikega komisjoni liikmete küsimustele. Ma esitan aruteluteemad ja küsimused teemade kaupa ning nende all tutvustan konkreetseid küsimusi ja neile antud vastuseid.
Esimene teema oli tegevusluba. Küsiti, kas ettevõttel, kes soovib anda eraisikule laenu kõrvaltegevusena või kes soovib seda teha ühe korra, peab samuti olema tegevusluba. Ministeeriumi vastuse põhjal puudutab eelnõu üksnes eraisikutele antavaid laene, laenuandmine eraisikule ehk tarbijale aga nõuab tegevusluba. Oma töötajatele laenude andmist eelnõu ei reguleeri, samuti ei puuduta regulatsioon investeerimist.
Tunti huvi, miks juriidilistele isikutele laenude andmine on eelnõu reguleerimisalast välja jäänud. Näiteks võib see, kui üks ettevõte teisele laenu tagasi maksmata jätab, mõjutada omakorda laenu andnud ettevõttega seotud teisi ettevõtteid ja tekitada neile raskusi. Ministeeriumi vastuse järgi on juriidiliste isikute omavaheline asjaajamine pigem äririski teema ja laiem majandusküsimus. Tarbijate teadmised, võib eeldada, on pigem nõrgemad, eeldatakse, et ettevõttejuhtidel on finants- ja majandusalased teadmised olemas.
Puudutati teemat, miks seadus ei reguleeri KredExiga seotut. Vastuseks kõlas, et KredEx annab laene avalikes huvides, ka eraisikutele antud KredExi laenud on avalikes huvides.
Küsiti ka kapitalinõuete kohta, tunti huvi, millest need tulenevad. Nii krediidiandja kui ka krediidivahendaja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 50 000 eurot. Selle suuruse määramisel lähtuti analoogiast teiste finantssektoris tegutsevate sarnaste ettevõtetega, millel on niisama suur kapitalinõue, näiteks e-raha asutus ja makseasutus. Krediidivahendaja on võrreldav makseasutusega, nad on sarnased juba tarbijakaitse huvide aspektist ja seega pole nende kapitaliseeritus nii olulisel kohal. Eesmärk ei ole kaitsta laenuandjaid tervikuna, vaid suunata käitumist laenuandmisel. Samuti puudutati laenuandjate käitumise muutumise ja võimalike uute nn jokk-skeemide tekke teemat. Küsiti, millised on võimalikud eelnõust tulenevad ümberkorraldused regulatsiooni alla kuuluvate ettevõtete käitumises, pidades sealhulgas silmas võimalikke uusi jokk-skeeme. Ministeerium loodab, et ei ole võimalusi regulatsioonist mööda hiilida. Pole teada, mida võidakse veel täpselt välja mõelda nõuetest pääsemiseks. Aga mööndi, et loogilised on sellised ümberkorraldused, kus grupi sees luuakse üks litsentsitud järelmaksupakkuja, kes pakub teenust kogu grupi sees.
Laenutaotleja laenuvõime hindamine oli samuti komisjonis kõne all. Eelnõu näeb ette, et laenuandja sise-eeskirjas kehtestatakse metoodika laenuvõime hindamiseks ja kontrollimiseks. Küsiti, kuidas käib varalise seisundi, sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste väljaselgitamine, kas esitatakse päringud Maksu- ja Tolliametile ja teistele krediidiasutustele vms. Rahandusministeeriumi vastuse järgi tuleb teabe kogumiseks kasutada kõiki võimalusi ja õigusi, näiteks Krediidiinfo maksehäireregistrit. Krediidiandjad on mõistnud info jagamise otstarbekust ning nad kavandavad andmevahetussüsteemi. Kogu avalik ja kättesaadav info tuleb koguda ja kirjeldada. Kui näiteks laenuandja on asjaomase andmevahetussüsteemi liige, siis tuleb tal seda maksevõime hindamisel kasutada.
Samuti tunti huvi, kas luuakse võla- ja krediidiregister. Ministeeriumi hinnangul on asjast huvitatud ettevõtjad seda ise loomas, osalevad mitmed pangad, suuremad krediidiandjad, ka Krediidiinfo. Kõik pangad pole praeguse info kohaselt siiski registrist huvitatud. Eeskätt mainiti turuliidreid. Kuid sellega on arvestatud, sest ka teistes riikides on olnud suhteliselt sarnane praktika.
Samuti oli kõne all nn kiirlaenuregulatsiooni paketi meetmete koosmõju. Täpsemalt küsiti, kas on hinnatud kõikide meetmete ehk Riigikogus menetluses oleva nelja eelnõu asjakohasust ja vajalikkust kogumis. Näiteks, kas reklaami väga oluline piiramine on vajalik, kui muude meetmetega tagatakse laenuvõime hindamine ja laenuvõimest lähtumine. Minister märkis, et koosmõju on arutamist väärt, kuid hindas käesolevat seaduseelnõu meetmetest kõige olulisemaks. Toodi välja, et asjaomast reklaami piiramise meedet on põhjendatud sellega, et intensiivne reklaam tekitab liigset huvi ja ahvatleb nn kiirlaenu andma ja saama. Eelnõud, mis sätestavad erinevaid meetmeid, on kavandatud jõustuma eri aegadel. Näiteks peaks reklaamiseadus jõustuma 1. märtsil ning muude meetmete rakendumiseni peaks see liigset ja mõtlematut laenamist eeldatavasti tagasi tõmbama.
Puudutati ka krediidiandjate ja -vahendajate aruandlust ehk seda, mis infot neilt täpsemalt nõutakse. Koostöös Finantsinspektsiooniga täpset aruandlusskeemi alles töötatakse välja, eesmärk on saada ennekõike infot laenumahtude kohta. Klientide kaupa nimeliselt infot ei esitata, aruanded on kvartaalsed ja esitatakse Finantsinspektsioonile. Saadud info põhjal peab olema võimalik määrata ka järelevalvetasu suurust. Küsiti selle kohta, kuidas järelevalvetasu määratakse. Ministeeriumi hinnangul analoogselt nagu seni pankade puhul, tasud kinnitatakse Finantsinspektsiooni nõukogu ettepanekul rahandusministri määrusega. Pankade järelevalvetasu ettepanekut tehes on Finantsinspektsioon lähtunud järelevalvekuludest. Nii et ettepanek on tekitada see n-ö kulupõhisena.
Viimase teemana käsitleti laenuvõime hindamise ja vastutustundliku laenamise problemaatikat, seda, kuidas eelnõu välistab laenuandmise isikutele, kes ei ole ilmselgelt võimelised laenu tagasi maksma. Näiteks on suuri laene saanud ka sügava puudega isikud. Ministeeriumi hinnangul on eelnõus nõue selliste protseduuride ettenägemiseks, mis peaksid sellisel puhul laenuandmise välistama. Kui laenu on antud reegleid järgimata, siis eelnõu kohaselt võtab Finantsinspektsioon laenuandja vastutusele.
Tunti huvi selle vastu, et eelnõule lisatud ministri määruse kavandist ei ole veel näha laenu tagatuse suhtarvu määra ega laenumaksete suhtarvu maksimummäära. Tunti huvi, millised need näitajad olema hakkavad. Näiteks on Eesti Pank kavandamas krediidiasutustele minimaalse omafinantseeringu nõudeid ning maksimaalset sissetulekute ja laenusumma mahu suhet. Ministeeriumi vastuse järgi näeb eelnõu ette vastutustundliku laenamise põhimõtteid. Viidatud Eesti Panga meetmed puudutavad üksnes krediidiasutuste väljastatud kinnisvaralaene. Nimetatud Eesti Panga piirmääradest lähtumine tarbimislaenude puhul on arutelu objekt, kuid pigem võiksid nõuded ja piirmäärad olla samad. Määruse eelnõu alles töötatakse välja. Kui kliendil juba on kinnisvaralaene, siis tarbimislaenude laenuvõime hindamisel tuleks ikka kõik kohustused arvesse võtta. Kui juhtub, et on juba kaetud kinnisvaralaen ja soovitakse ka tarbimislaenu, siis praktikas on laenuandjad ennast kaitsnud võlaõiguslike lisameetmetega. Näiteks on laenulepingutes keeld üle teatud piiri muid laene võtta, lisalaenude võtmisest teavitamise kohustus, samuti on näiteks laenuvõtjal kohustus teatada töökoha kaotusest või muust säärasest tema finantsseisundit mõjutavast asjaolust.
Nagu kuulsite, arutelu oli üsna pikk ja põhjalik, aga otsused tehti konsensuslikult ja need olid järgmised: teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, st 28. jaanuar kell 17.15. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Sven Sesteri! Palun valmis panna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajal Neeme Suurel! Palun, härra Sester!

Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, kes on siia Riigikogu saali veel jäänud! Tegelikult on selle eelnõu menetlemine üks oluline verstapost. Nagu te kuulsite eelmisest ettekandest, oli komisjonis sellel teemal elav arutelu. Täiesti üllatav, et täna on Riigikogu saalis kohal niivõrd vähe Riigikogu liikmeid.
Aga ma tahtsin selle eelnõu menetlemise raames rääkida üldiselt tarbijakrediitidest ja olukorrast, kus me praegu oleme. Nimelt, napilt aasta tagasi, oktoobris 2013, toimus rahanduskomisjoni initsiatiivil nelja komisjoni ühisistung, kus osalesid rahanduskomisjon, majanduskomisjon, sotsiaalkomisjon ja õiguskomisjon. Me palusime sellele ühisistungile eri ministeeriumide esindajad, lisaks inimesi Eesti Pangast, pangaliidust, Tarbijakaitseametist ja mitmest teisest institutsioonist. Tegemist oli avaliku parlamentaarse kuulamisega sellel teemal. Võiks öelda, et oktoobris 2013 me esimest korda andsime reaalselt sisendi, et me peaksime selle teemaga edasi minema.
Miks oli nii palju eri ministeeriume kaasatud? Põhjus oli selles, et siiamaani olid kiirlaenude ja üldse tarbimislaenudega seonduvad probleemid pidevalt n-ö kahe tooli vahel ehk eri ministeeriumidel olid eri seadused ega olnud ühtegi koordineerivat üksust, kes oleks need asjad kokku võtnud. Sel hetkel me selgitasime välja eri ministeeriumide võimaliku puutumuse tarbijakrediiditemaatikaga, mis tuli huvitavalt välja. Ma toon teile näite, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonnas on põhimõtteliselt kaks seadust, mis suuremal või vähemal määral on selle teemaga puutumuses: reklaamiseadus ja tarbijakaitseseadus. Rahandusministeeriumi töövaldkonnas on selle teemaga puutumus Finantsinspektsiooni seadusel ja mitmel finantsvaldkonda reguleerival seadusel: krediidiasutuste seadus, makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, ka praegu menetletav seaduseelnõu. Samamoodi on teemaga seotud Justiitsministeeriumi töövaldkonda kuuluvad võlaõigusseadus ja kõik võlaõiguskaitsemeetmeid käsitlevad seadused, näiteks võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus jt. Sotsiaalministeeriumi töövaldkonda kuulub sotsiaalhoolekande seadus, mis otseselt võlanõustamist ju ei reguleeri, aga seal kavandatakse sotsiaalseadustiku eelnõu, mis hakkab seda tegema. Nii et mitmed ministeeriumid olid selle teemaga suuremal või vähemal määral puutumuses.
Peale 15. oktoobri 2013. aasta ühisistungit palusin ma rahanduskomisjoni esimehena anda tagasisidet, kuidas edasi minnakse. Ministeeriumid lõid töögrupi nendestsamadest asjaosalistest, kes sellel parlamentaarsel kuulamisel osalesid. Selle töögrupi juhtijaks sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nad tulid eelmise aasta alguses, mõni kuu hiljem, 27. jaanuaril uuesti rahanduskomisjoni. Selleks ajaks olid nad ära teinud analüüsi ja esimese monitooringu. Tulemused olid kurvad. Reaalsus oli selline, et oli viimane aeg selle temaatikaga tegelema hakata. See turg ei olnud sugugi reguleeritud ja riigil puudus reaalne informatsioon, olid vaid oletused ja tagajärgi võis näha lihtsalt kohtupaberitest. Ei olnud täpset informatsiooni, kui palju võlgnikke on, olid lihtsalt üldised nägemused.
Palun lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, muidugi! Kas kolm minutit, kaks minutit või üks minut? Kolm minutit juurde.

Sven Sester

Peale seda jaanuaris toimunud kohtumist rahanduskomisjonis andis töögrupi juht lubaduse, et tullakse välja väga konkreetsete ettepanekutega ja informeeritakse ka komisjoni. Eelmise aasta aprillis, omakorda mõni kuu hiljem, 7. aprillil 2014, oli rahanduskomisjonis olemas lõplik ülevaade tehtud tööst. See kujutas endast raportit, mis anti ka Vabariigi Valitsusele. Selle raporti valguses võib öelda, et me oleme tõesti suure töö lävel ja suur töö on ka ära tehtud. Meil on menetluses tsiviilkohtumenetluse seadustik, millega keelatakse tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamine vahekohtus ja seatakse ülempiir tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määrale. Meil on menetluses reklaamiseadus, millega keelatakse teatud kanalites reklaam ja kõik sellega seonduv. Meil on menetluses võlaõigusseadus, millega kehtestatakse ülempiir tarbijate sissenõudmiskuludele ja täpsustatakse viivise regulatsiooni. Täna me arutame krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu, millega me tegelikult sätestame tegevusloakohustuse ja koondame sisuliselt kõik krediidiandjad ja -vahendajad Finantsinspektsiooni alla. See on minu meelest väga märgiline olukord, et finantsturu ühes sektoris hakkab kehtima täiesti uus olukord. Ma arvan, et menetlus, mis meil lähinädalatel ees seisab, viib lõpuks selleni, et me saame seda turgu rohkem ohjata ja viia selle selgema regulatsiooni alla. Ma arvan, et võitjaks saavad olla ainult tarbijad. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Neeme Suure! Lahkesti on läbirääkimistele oodatud ka Keskerakonna ja Reformierakonna fraktsiooni esindajad. Palun, härra Suur!

Neeme Suur

Palun kolm minutit lisaaega!

Aseesimees Jüri Ratas

Kaheksa minutit.

Neeme Suur

Kõigepealt aitäh eelnevatele ettekandjatele, ministrile, Riigikogu rahanduskomisjoni esimehele ja aseesimehele väga ülevaatlike ettekannete eest! Ka mina oma fraktsiooni ettekandes juhin tähelepanu selle eelnõu laiemale kontekstile. Sest tõesti, me ei saa seda vaadata üksi, tema üksikus ilus, vaid me peame nägema ka kõrvalolevaid eelnõusid ja seda, kuidas nad tervikuna meie kiirlaenuturgu kujundavad.
Kiirlaenude maht kasvab, viimastel aastatel lausa 30% aastas. Kõikidest tarbimislaenudest veerandi moodustavad kiirlaenud. Need on mitu korda, kui mitte sada korda kallimad kui tavalised laenud. Eelmise aasta alguse seisuga oli Eestis 34 706 isikut, kes on kiirlaenu või tarbijakrediidi tasumisega hätta jäänud, sh on 19 671 inimesel üks kehtiv maksehäire ja 15 035 inimesel kaks või rohkem kehtivat maksehäiret.
Et kiirlaenuturg vajab reguleerimist, see oli ilmselge. 2013. aastal vastuvõetud, pigem heale tavale manitsevast seadusmuudatusest, millega kohustati laenuandjaid hoolikamalt laenusaaja maksevõimet kontrollima, jäi selgelt väheseks. 2014. aasta kevadel võttis sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioon oma eesmärgiks kiirlaenuturgu otsustavalt korrastada. Mitte et see otsus ei oleks vaidlemata saavutatud, eks ikka on arvamusi, et ettevõtlusvabadus on midagi, mida ei tohiks väärata, ja inimesel ongi õigus ise oma vead teha. Kuid lõpuks, kui probleemid on silmaga nähtavad, saavad kõik aru, et liigkasuvõtmine ei ole osa ettevõtlusvabadusest ja laenulõksu langemine ei ole inimese vaba tahte väljendus. Ehk nagu seadus ütleb, laenuandja peaks ju olema teadlik laenuvõtja erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest asjaoludest ja mitte selliseid laene andma. Kui aga hea tava ilmselgelt ei toimi, siis tuleb võtta vastu vajalikud otsused.
Koalitsiooni planeeritud meetmete pakett oli tõhus ja täielik. Rahandusministeeriumile tehti ülesandeks töötada välja eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse tegevusloakohustus tarbijakrediidi ettevõtetele ja allutatakse kiirlaenukontorid Finantsinspektsiooni järelevalvele. See on eelnõu 795, mida arutatakse praegu siin saalis ja mida menetletakse rahanduskomisjonis. Justiitsministeeriumi kohustati esitama eelnõu laenude krediidi kulukuse määra piiramiseks ja vahekohtute kasutamise keelamiseks tarbijakrediidilepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel. See on eelnõu 713, mida menetletakse õiguskomisjonis. Õiguskomisjoni lauale tuli veel eelnõu laenudega seotud sissenõudmiskulude reguleerimiseks ehk eelnõu 786. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile tehti ülesandeks esitada eelnõu tarbijakrediidireklaami piiramiseks, see on eelnõu 780, mis on menetluses majanduskomisjonis. Kõik need eelnõud on praegu Riigikogu menetluses, toimuvad arutelud komisjonides ja Riigikogu täiskogu istungitel. Täpselt nii nagu minu eelkõneleja, lugupeetud rahanduskomisjoni aseesimees, avaldas lootust, nii avaldan ka mina lootust, et need kõik veel selle Riigikogu koosseisu tööajal operatiivselt vastu võetakse. Lisaks analüüsib Justiitsministeerium eraisikute võlgade ümberkujundamise menetluse tõhustamise võimalusi ja Sotsiaalministeerium võlanõustamisteenuse kättesaadavust. Kõik loetletu on hädavajalik abi inimestele.
Lõpuks pean vägagi nõustuma rahandusministri ettekande lõpus väljaöelduga. Praegu me teeme riigi regulatsioonide osas kõik, mis on võimalik, aga on veel üks asi ja see on inimeste endi teadlikkuse parandamine. Siin on meil kõigil veel pikk maa minna. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd Kesk- ja Reformierakonna suured kõned! Ei ole, selge. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 795 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. jaanuari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


12. 17:49 Kindlustustegevuse seaduse eelnõu (796 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 12. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kindlustustegevuse seaduse eelnõu 796 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Maris Lauri! Olgu niipalju veel Riigikogu liikmetele öeldud, et on tulnud ka teade, et rahanduskomisjoni ettekandja ei ole keegi muu kui esimees isiklikult, Rannar Vassiljev. Palun, proua minister!

Rahandusminister Maris Lauri

Austatud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Esimesel lugemisel on kindlustustegevuse seaduse eelnõu. Kehtiv seadus on vastu võetud 2004. aastal. Uus seadus töötati välja kahel põhjusel. Peamine ajend on Euroopa Liidu ülene kindlustusvaldkonna reform ehk projekt Solventsus II. Eelnõuga võetakse üle ka kaks kindlustusvaldkonna direktiivi. Direktiivide ülevõtmise tähtaeg on s.a 31. märts. Teine ajend on kõrvaldada kehtivast seadusest puudused, mis on aja jooksul ilmnenud, pean silmas tegevuslubade peatükki ning kindlustusvahendust või kindlustusandja pankrotiküsimusi. Need on teemad, kus muutmine lähtus riigisisesest vajadusest.
Nüüd annan ülevaate uuest seadusest ning selle aluseks olevast Solventsus II-st. Kindlustustegevuse seadus on klassikaline finantssektori seadus ning reguleerib kindlustusandja asutamist ja piiriülest tegutsemist, kindlustusandja omanikke, juhtimist, kapitalinõudeid, tegevuse lõpetamist, järelevalvet ja vastutust.
Kindlustusandjate uus usaldatavusnõuete süsteem põhineb kolmel sambal ja sarnaneb juba pangandussektoris kehtivaga. Esimene sammas kehtestab kindlustusandjatele uued kvalitatiivsed usaldatavusnõuded. Teise samba eesmärk on rõhutada kindlustusandja riskijuhtimise ja kapitalivajaduse sisemise hindamise tähtsust ning tõhustada järelevalvelist tegevust. Kolmanda sambaga tagatakse, et nii finantsjärelevalve kui ka avalikkus saaksid kindlustusandja tegevuse kohta kogu vajaliku teabe. Seaduse eesmärk on, et Eestis asutatud kindlustusandja oleks maksejõuline, jätkusuutlik, hästi juhitud ja oma tegevuses läbipaistev. Võetavad järelevalvemeetmed aitavad kaitsta kliendi huve.
Rangemaks muudetakse kindlustusandjate kapitalivajaduse arvutamise põhimõtted, nõuded omavahenditele ja juhtimiseeskirjad. Suureneb järelevalve esitatavate aruannete ja avalikustatava teabe mahu üle. Kindlustusandja kapitalivajaduse määramisel võetakse kasutusele majanduslikel riskidel põhinev lähenemine. See tähendab, et kõik riskid, millega kindlustusandja oma tegevuses kokku puutub, kajastatakse ka kapitalinõudes.
Täiendatud nõuded hakkavad kehtima ka kindlustusvahendajatele. Eelnõus on kindlustusvahenduse regulatsioon üks terviklik peatükk. Muudatuste tegemisel lähtutakse eesmärgist, et kindlustusvahendajad oleksid lojaalsed kliendi huvidele ning oma tegevuses professionaalsed. Samuti on oluline, et vajaduse korral oleks järelevalvel piisavalt võimalusi sekkuda.
Milline on kindlustusturu valmisolek uute nõuete rakendamiseks? Eesti kindlustusandjad teevad ettevalmistusi uue seaduse rakendamiseks. Seniste stressitestide põhjal võib eeldada, et mõnel kindlustusandjal võivad kapitalinõuded kasvada. Kuid kui me vaatame üldist olukorda, siis on Eesti kindlustusandjad juba praegu piisavalt kapitaliseeritud. Turuosalistel on vaja teha mõned IT-arendused ning värvata ja koolitada personali. Arendustegevuseks on jäetud seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele piisav ajavaru. Meie arusaama kohaselt jõustuks seadus põhiosas 2016. aasta 1. jaanuaril ja osaliselt s.a 1. aprillil. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Rannar Vassiljev

Head kolleegid, tänan tähelepanu eest! Vastutasuks annan kõigile siinviibijatele ülevaate sellest, milline on olnud kindlustustegevuse seaduse eelnõu arutelu käik komisjonis.
Oleme seda teemat arutanud kahel komisjoni istungil. Esimene neist toimus 16. detsembril. Toona andis rahandusminister Maris Lauri ülevaate eelnõu eesmärkidest ning vastas komisjoni liikmete küsimustele. Esiteks tunti huvi kindlustusvahendusega seonduva vastu. Kehtiv seadus ei vasta enam mitme teema osas kindlustusturu ega järelevalve vajadustele. Probleemid, mille vastu huvi tunti, olid võimalik huvide konflikt, segadus vahendatud rollide ja tegevuse eesmärgiga, järelevalve võimalused sekkumiseks.
Küsiti, kuidas mõjutab komisjonitasu suurus ehk see, et ühelt seltsilt saab küsida suuremat tasu kui teiselt, maaklerite usaldusväärsust ja kuidas see avaldab mõju kliendi huvide kaitsele. Algataja esindaja selgitas, et seda küsimust on arutatud Konkurentsiameti ja Finantsinspektsiooniga. Analüüsitud on maakleritasusid. Mustrit, nagu komisjonitasu suurus mõjutaks otseselt kindlustustoote müüki, välja ei ole joonistunud. Seetõttu puudub tasude regulatsiooni kehtestamise järele vajadus.
Tunti huvi, kuidas maandatakse huvide konflikti vahenduse puhul. Maakleril on kohustus lähtuda kliendi huvidest, tal on lojaalsuskohustus kliendi ees. Maakleril on kohustus avaldada vahendustasu suurus, mis on ka kehtivas seaduses nii. Näiteks ei tohi motivatsioonipakett motiveerida kindlustusvõtjat kahjulikus suunas.
Komisjoni liikmed tõid välja, et eelnõu on mahukas ja selle menetlemiseks Riigikogus ei ole piisavat ajavaru. Eelnõu kooskõlastustabelist nähtub, et eelnõu kohta on esitatud arvukalt märkusi ja ettepanekuid. Küsiti, kas on teemasid, milles huvirühmadega ühist keelt ei leitud. Ministeeriumi esindaja möönis, et märkusi tuli rohkelt, kuid enamik erimeelsustest on lahendatud. Vahendusega seotud küsimused on kõige probleemsemad. Tulenevalt arutluskäigust tuli komisjoni liikmetelt ettepanek kuulata huvirühmad komisjonis ära.
13. jaanuaril ehk eile toimuski kõlanud ettepanekust tulenevalt rahanduskomisjoni istung, kus osalesid huvigrupid: Eesti Kindlustusseltside Liit, Eesti Kindlustusmaaklerite Liit, Eesti Liisingühingute Liit ja Eesti Turismifirmade Liit. Samuti olid palutud osalema Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi esindajad. Osapooled tõid välja järgmised probleemid.
Kõigepealt, Eesti Liisingühingute Liidu hinnangul eelistab eelnõu selgelt kindlustusseltse ega soosi kindlustusmaaklerite tegevust. Nad leiavad, et piirang, mis lubab kindlustusmaakleril kindlustusvahendusega hõlmatud tegevust edasi anda üksnes teisele registreeritud kindlustusmaaklerile, pärsib ebaproportsionaalselt liisinguandjate võimalusi pakkuda oma klientidele kindlustuslahendusi koostöös maakleritega. Näiteks, kui liisingufirma tegutseb agendina, siis võib välja selgitada kindlustushuvi ja sõlmida lepingu, kui ta esindab maaklerit, siis kindlustushuvi välja selgitada ei või.
Eesti Turismifirmade Liit on seisukohal, et vahendustasu avaldamise nõue ei ole reisikindlustuse valdkonnas eesmärgipärane ega põhjendatud. Avaldamiskohustus kohaldub, kui vahendatakse mitme kindlustusandja lepinguid. Erandina ei pea vahendustasu avaldama, kui pakutakse ühe kindlustusandja lepinguid. Eesti Turismifirmade Liit leiab, et see toob kaasa olukorra, kus reisifirmad hakkavad pakkuma ühe kindlustaja toodet, selle asemel, et avaldada vahendustasu suurus, või vähemalt on seadusandja selleks eelduse või motivatsiooni loonud.
Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu hinnangul on kindlustustegevuse seaduse olulisim eesmärk kaitsta kindlustusvõtjat. Eesti kindlustusvõtja armastab kindlustustooteid võrrelda ja kindlustusmaaklerite teenust kasutada. Üle 50% kahjukindlustuslepingutest sõlmitakse kindlustusmaaklerite vahendusel. Kindlustusmaakleri tegevuse regulatsioon peab sarnanema kindlustusandja tegevuse regulatsiooniga, et ei piirataks vaba konkurentsi ja kindlustusteenuse kättesaadavust riskide osas, mille vastu Eesti kindlustusandjad kindlustust ei paku või siis pakuvad oluliselt kõrgema hinnaga. Maaklerid ei pea õigeks põhimõtet, mille järgi kindlustusandja võib kogu oma põhitegevuse edasi anda, aga kindlustusmaakleritel on keeld oma tegevust mis tahes osas edasi anda. Näiteks võib kindlustusandja kasutada sõiduki ülevaatamiseks spetsialiseeritud koostööpartneri abi, aga maakler ei või. Kindlustusmaaklerile ja kindlustusagendile peaksid kehtima sarnased regulatiivsed nõuded. Regulatsioon ei tohiks kallutada ettevõtet valima, kumma kindlustusvahendusvormi ta valib.
Eesti Kindlustusseltside Liit on kirjas rahanduskomisjonile toonud 20 lehel välja oma märkused. Kohtumisel oli nende põhisõnum, et seaduse vastuvõtmisega ei peaks kiirustama, vaid selle vastuvõtmine võiks jääda Riigikogu järgmisele koosseisule, siis oleks võimalik menetluse käigus lahendada võimalikult palju probleeme, millele kirjas on ka viidatud. Komisjoni esimehe kommentaarina ütlen, et üldiselt võib need probleemsed kohad jagada kaheks. Ühed on sellised õigusloomepõhised kohad ehk probleemne on see, kuidas mõte on kirja pandud. On küsitav, kas need, kes on kirja pannud selle, mille nad kirja on pannud, ja need, kes seda loevad, saavad sellest täpselt ühtemoodi aru. Need on teemad, millega seadusloome käigus tuleks tegelda ja üritada probleeme lahendada. Teiseks on aga põhimõttelisemad küsimused, millest kahel komisjoni koosolekul kõige rohkem puudutati kahte teemat. Esiteks, maaklerite kohustus lähtuda kliendi huvidest, selle regulatsioon, ja teiseks, maakleritele ja agentidele kehtestatud erinev reeglistik. Iseenesest on see mõnes mõttes arusaadav, sest agent ei esinda klienti, aga maakler esindab, mistõttu ongi need reeglistikud erinevad. See on tõenäoliselt tekitanud põhjuseid, miks näiteks liisingühingute liit ja turismifirmade liit peavad tulevikus mingil määral üle vaatama oma senist praktikat, kuidas kindlustustooteid pakutakse. See on tekitanud teataval määral probleeme. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja!

Rannar Vassiljev

Vabandust, mul jäid infot edasi andes märkimata menetlusotsused, mida on kindlasti äärmiselt oluline siit puldist kogu seda saali täitvale rahvale edasi anda. Nimelt, rahanduskomisjon otsustas teha Riigikogu täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks otsustati määrata kümme tööpäeva, s.o 28. jaanuar kell 17.15. Otsused olid kõik konsensuslikud. Aitäh!

Aseesimees Jüri Ratas

Mul on üks küsimus. Kas komisjon otsustas määrata muudatusettepanekute esitamise tähtaja või komisjon otsustas teha ettepaneku muudatusettepanekute esitamise tähtaja määramiseks?

Rannar Vassiljev

Tänan selle küsimuse eest! Kuna komisjonil puudub pädevus teha otsust muudatusettepanekute tähtaja ja ka eelnõu lugemise lõpetamise kohta, siis oli tegu ettepanekutega. Tänan küsimuse eest ja võimaluse eest seda täpsustada!

Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu teile, hea ametikaaslane ja komisjoni esimees! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 796 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. jaanuari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


13. 18:04 Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (821 SE) esimene lugemine

Aseesimees Jüri Ratas

Liigume 13. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu 821 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Maris Lauri!

Rahandusminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõuga sätestatakse meetmed, kuidas ennetada ja lahendada pankade finantsprobleeme, eelkõige lähtudes 2008. aastal maailma tabanud finantskriisi kogemustest. Kriisi õppetundide põhjal töötati Euroopa Liidus välja direktiiv, millel see eelnõu põhineb.
Eelnõuga soovitakse vähendada võimalust, et pankade tervise parandamiseks ehk saneerimiseks oleks vaja kasutada riigieelarvelisi vahendeid. Sätestatakse otsesõnu, et maksumaksjate raha võib kasutada üksnes juhul, kui aktsionärid ja võlausaldajad on esmase kahju kandnud. Eelnõuga määratakse Finantsinspektsioon kriisilahendusasutuseks. Finantsinspektsioon saab senisest suuremad volitused, sekkumaks pangas esinevate probleemide korral.
Esiteks sätestatakse eelnõuga kriisiolukorraks ettevalmistavad meetmed. Igale pangale pannakse kohustus koostada regulaarselt finantsseisundi taastamise kava. Finantsinspektsioon peab omakorda koostama kriisilahenduskava iga panga kohta. Kavade eesmärk on tagada piisav valmisolek võimaliku kriisi efektiivseks lahendamiseks. Finantsinspektsioonile antakse õigus nõuda panga juriidilise või operatsioonilise üksuse muutmist. Näiteks, kui investeerimistegevus tundub pangale liiga riskantse ärina, siis võib Finantsinspektsioon nõuda selle eraldamist tavapangandusest.
Teiseks nähakse Finantsinspektsioonile ette meetmed varajaseks sekkumiseks. Kui pank ei ole veel maksejõuetuks muutunud, kuid esinevad teatud märgid likviidsusprobleemidest, siis on Finantsinspektsioonil õigus nõuda pangajuhtide väljavahetamist ja kasumist väljamaksete tegemise keelustamist või võtta vajaduse korral panga juhtimine ka üle ehk määrata panka juhtima ajutine erihaldur.
Kolmandaks, tõsisemate probleemide esinemise korral antakse Finantsinspektsioonile mitmed uued volitused kriisiolukorra lahendamiseks. Nii saab Finantsinspektsioon õiguse nõuda panga kohustuste konverteerimist omakapitaliks või need kohustused maha kirjutada. See tähendab, et võlausaldajad võivad jääda teatud ulatuses või ka tervikuna oma rahast ilma. Näiteks, kui mõni pank on andnud laenu teisele pangale, kes satub probleemidesse, siis võib laenuandjast pank oma raha kaotada või seda mitte täies ulatuses tagasi saada. Sellise otsuse saab teha Finantsinspektsioon. Tavahoiustajate hoiused ei lähe mahakirjutamisele, seda ei tohi teha. Samuti, kui panka ei saneerita, vaid ta läheb pankrotti, tagab tavahoiustajate kuni 100 000 euroseid hoiuseid endiselt Tagatisfond.
Finantsinspektsioon saab kriisi lahendamiseks võtta lisameetmeid, näiteks võib ta lahutada probleemse panga head ja halvad varad, ehk moodustada n-ö halva panga, või moodustada ajutise pangaüksuse ehk sildpanga eesmärgiga tagada panga kõige olulisemate funktsioonide, sularaha väljavõtmise ja maksete teostamise jätkumine. Kokkuvõtlikult lähtub Finantsinspektsioon kriisi lahendamisel põhimõttest, et võlausaldajate kahjud ei tohi olla suuremad kui krediidiasutuste pankrotimenetluse korral. Finantsinspektsioon võtab kriisilahendusmeetmeid üksnes juhul, kui panga pankrot tavaolukorras oleks kõikidele osapooltele veelgi kulukam.
Neljas muudatuste valdkond puudutab Tagatisfondi juurde loodavat kriisilahenduse osafondi. Selle fondi vahendeid võib vajaduse korral kasutada probleemidesse sattunud panga saneerimiseks, näiteks panga kohustuste garanteerimiseks, laenuandmiseks või probleemsete varade omandamiseks. Kriisilahendusfondi hakkavad pangad igal aastal sissemakseid tegema. Alates aastast 2016 hakatakse riigisisesesse kriisilahendusfondi kogutud makseid kandma edasi Euroopa Liidu kesksesse kriisilahendusfondi. Kesksesse kriisilahendusfondi teevad kohustuslikus korras makseid kõik eurotsooni pangad ja nende riikide pangad, kes on pangandusliiduga vabatahtlikult liitunud.
Seadus jõustub üldises korras ja pankade tegevus peab olema uute nõuetega täielikult kooskõlas selle aasta lõpuks. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile on üks küsimus. Aivar Sõerd, palun!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on selline küsimus. Eestil on oma eripära. 80% meie turu hõlvanud krediidiasutustest on sellised, kelle emaettevõtted asuvad Skandinaavia maades. Nagu ma aru saan, mängivad ka järelevalves esimest viiulit just nende Skandinaavia maade finantsinspektsioonid. Meie pangad on hästi kapitaliseeritud, aga riskid võivad tekkida just Rootsi turul, kus kinnisvaramull on juba pikka aega kestnud. Meie risk võib olla see, et kui Rootsi pankadel tekivad raskused, siis nad hakkavad kapitali meie pankadest välja viima, näiteks konsolideerimisgrupi finantstoetustena, milline instrument on selles seaduses ette nähtud. Kuidas see regulatsioon meie spetsiifilisi riske maandab?

Rahandusminister Maris Lauri

Tänan küsimuse eest! Kuid praeguses olukorras on Eestis tegutsevate ja registreeritud pankade järelevalve siiski Eesti Finantsinspektsiooni käes. Jah, nad teevad väga tihedat koostööd omanikpankade riikidega, st Rootsi finantsinspektsiooniga ja Taani vastava asutusega. Nüüd on see koostöö tase liikunud lihtsalt astme võrra kõrgemale, lisaks Eesti Finantsinspektsioonile on kaasatud ka pangaliidu vastavad organisatsioonid. Need barjäärid, mis välistavad probleemide kandumise Rootsist Eestisse, on siiski kindlustatud. Omandus ei tähenda ilmtingimata, et omaniku probleemid kanduvad siia üle, sest Eestis ei ole tegemist mitte filiaalidega, vaid eraldi kapitaliseeritud ja eraldi pangandusnormatiive täitvate pankadega.

Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head allesjäänud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 821 oma 16. detsembri 2014. aasta istungil. Algataja esindajana tutvustas eelnõu rahandusminister Maris Lauri.
Annan ülevaate küsimustest ja teemadest, mida me komisjonis käsitlesime. Kõigepealt, seaduse vastuvõtmise korral saab Finantsinspektsioon volitused finantskriisi lahendamiseks ning vaja on aega ettevalmistuste tegemiseks. Üks teema oli see, kuidas me peaksime Riigikogus seda eelnõu menetlema. Algataja sõnum meile oli, et selle eelnõuga on kiire. Algataja soovib ja eeldab kiiret ja konstruktiivset menetlemist. Direktiivi tekst ise, mille me nüüd üle võtame, avaldati eelmise aasta juunis. Ülevõtmiseks jäi vähe aega, siin on keerukad konstruktsioonid. Rahandusministeeriumil võttis selle eelnõu ettevalmistamine koos Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Justiitsministeeriumiga seetõttu aega.
Komisjoni liikmetel oli küsimus selle kohta, kas eelnõus on sätestatud krediidiasutustele nõue esitada nimekiri oma klientidest, kellele jäävad hoiused välja maksmata. Vastus oli, et nimekiri tuleb, aga eelnõu eesmärk on eelkõige finantskriisi tekkimist vältida ja nende kreeditoride nimekiri, kelle nõudeid võidakse vähendada, selgub alles finantskriisi käigus. Regulatsiooni põhiidee on luua fond, et kui kriis tekib, siis oleks teada, kuidas peaks käituma.
Oli küsimus selle kohta, kuidas selle seadusega peaks lahendama Tagatisfondi probleemi, kui on selline olukord, et ei ole teada, kellele raha tagastada. Sellele oli vastus, et see on hoopis Tagatisfondi seaduse teema. Uus hoiuste tagamise direktiiv on tulemas, seal võivad olla ka sellealased regulatsioonid.
Oli küsimus, kas pankadel on õigus teenustasusid suurendada ja kust summad tulevad. See küsimus oli seotud pankade osamaksetega fondi. Vastus oli, et pangad peaksid seda tegema ikkagi oma vahenditest, seos kliendiga on kaudne ja mõte ei ole see, et tasub maksumaksja, vaid tasub panga klient. Praegu ka ju pangad kannavad teatavasti vahendeid Tagatisfondi. Nüüd luuakse uus üleeuroopaline fond, sinna koguneb tasapisi raha ja lõpptulemus peaks olema see, et kriisiolukorras ei ole vaja riigieelarve raha kulutada.
Küsimus oli selle kohta, kas seaduses on kindlaks määratud pangajuhtide võetud riskid, vead ja karistusmäärad. Vastus oli jah, sihilik ja tahtlik tegevus on karistatav, aga pigem on sanktsioonide pool krediidiasutuste seaduse subjekt.
Oli selline küsimus, kas pangad peaksid Tagatisfondi sissemakseid tegema paralleelselt maksetega kriisilahendusfondi, et miks mitte need fondid ühendada. Vastus oli, et Tagatisfond on mõeldud ikkagi hoiuste jaoks ja kriisilahendusfond pangakriisi jaoks. Praegune regulatsioon käsitleb majandustegevusest tekkivaid probleeme.
Tunti huvi selle vastu, et kui praegune riigisisene regulatsioon ja see eelnõu, mida me menetleme, on osa Euroopa Liidu kriisihaldusmehhanismist, siis kui kaugel on teised riigid direktiivi ülevõtmisega. Vastus oli, et tõesti, riikidel on selleks vähe aega jäänud. Tegelikult oleks töö pidanud juba 31. detsembriks 2014 tehtud olema, aga ka teistes riikides töö veel käib. Kogu pakett koosneb direktiivist, määrusest ja juriidilise isikuna loodud kriisihaldusnõukogust. Nii et seda tööd on palju.
Siis oli küsimus selle kohta, et Finantsinspektsioon on nii järelevalve teostaja kui ka kriisi lahendaja. Kas see on õige, kui Finantsinspektsioon laseb järelevalve lõdvaks ja seejärel peab hakkama seda kriisi lahendama? Vastus oli, et Finantsinspektsioon saab ikkagi esimesena teada, kui probleem tekib, ja saab kohe reageerida. Pangad võib-olla tajuvad probleemi, aga ei pruugi seda näidata.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: otsustati teha ettepanek saata eelnõu päevakorda kolmapäevaks, 14. jaanuariks, ja esimene lugemine lõpetada. Komisjon tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 28. jaanuar kell 17.15. Tänan tähelepanu eest!

Aseesimees Jüri Ratas

Jah, mina tänan ka! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ei soovi. Juhtivkomisjon on olnud väga kindlameelne ja palunud esimese lugemise lõpetada. Määran eelnõu 821 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 28. jaanuari kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, tänane istung on kahjuks lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile edu meie töös!

Istungi lõpp kell 18.19.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee