Tere! Jõudu! Infotund. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 38 Riigikogu liiget, puudub 63. Infotunnis osalevad kaitseminister Sven Mikser peaministri ülesannetes, rahandusminister Maris Lauri ja põllumajandusminister Ivari Padar. Küsijaks on registreerunud neli Riigikogu liiget ja mõistlik on esitada kaks lisaküsimust.

Esimene küsija on Kadri Simson ja küsimus on kaitseministrile peaministri ülesannetes Sven Mikserile. Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud Sven Mikser! Mu küsimus puudutab maksusüsteemi. Nagu teada, enamikus Euroopa Liidu riikides kehtib astmeline tulumaks, ainsad erandid on Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Rumeenia ja Ungari. Eestis on astmelise tulumaksu eelnõu Riigikogus üle andnud ainult Keskerakond. Oleme selle algatanud mitu korda. Sotsiaaldemokraadid ei ole seda seni teinud, aga eile te tutvustasite oma plaani. Ma tahaksin täpsemalt teada, kuidas te näete astmelist tulumaksu. Kas te näete seda kui võimalust koguda väiksema sissetulekuga inimestelt väiksemat maksu kui seni või vastupidi, leiate, et tuleks seada kõrgem aste tuluallikana riigieelarvele?

Aitäh, austatud küsija! Sotsiaaldemokraadina ma toetan loomulikult progressiivset maksustamist. See on aga tunduvalt laiem kontseptsioon kui üksnes üksikisiku tulumaksu astmestamine. Mina, jällegi sotsiaaldemokraadina, ei vaata maksustamise eesmärki väga kitsalt, st kas suurema sotsiaalse õigluse ja sotsiaalse turvalisuse loomise vahendina või riigieelarvele tulude hankimise vahendina. Ma arvan, et ühe riigi toimimiseks on eelarve tulupool erakordselt oluline. Peaaegu kõik maailma riigid kasutavad eelarvetulude allikana maksustamist – maksustatakse tulu, maksustatakse tarbimist, maksustatakse vara, maksustatakse pahesid. Peale eelarvetulu teenimise on maksudel ka muid eesmärke, näiteks suunata inimesi säästvalt tarbima, mitte kahjustama oma tervist mõnuainete tarbimisega jms. Loomulikult ei tohiks ignoreerida ka seda printsiipi, et peale makstava maksu tuleb arvestada ka seda, kui palju inimesele tulu kätte jääb ehk inimese võimet makse maksta. Sotsiaaldemokraadina pean ma ka seda põhimõtet ülimalt oluliseks. Kindlasti on ühest küljest tähtis kergendada nende inimeste maksukoormust, kes oma väikse tulu tõttu peavad iseenda ja oma pere ülalpidamiseks taotlema sotsiaaltoetusi. Teisest küljest on aga mõistlik küsida mõnevõrra suuremat maksu neilt inimestelt, kes teenivad keskmisest tunduvalt suuremat tulu.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Sven Mikser! Ma olen teiega täiesti nõus, et praegu on inimeste maksukoormus ebavõrdselt jagatud ja väiksema sissetulekuga inimeste jaoks on see üle jõu käivalt suur. Aga tulles tagasi astmelise tulumaksu juurde, te olete välja pakkunud, et füüsilise isiku tuluosa, mis ületab 1600 eurot kuus, maksustatakse määraga 29%, st kõrgema maksuastmega. Palun selgitage, kas kõrgem määr kehtestatakse brutotulule, mis ületab 1600 eurot, või maksustatavale tulule?

Aitäh! Nii nagu ka teie olete minu teada pakkunud, lähtuvad sotsiaaldemokraatide progressiivsed tulumaksumudelid põhimõttest, et tuluosa, mis ühes kalendrikuus ületab teatud summat, maksustatakse järgmise maksuastmega. Muide, huvitava detailina, ka IRL on oma astmelises tulumaksumudelis käinud välja tuluosade erineva maksustamise, näiteks tuluosa nullist kuni 500 euroni ei maksustata, aga järgmine tuluosa, kuni 846 euroni maksustatakse ebatavaliselt kõrge 40% määraga. Meie oleme ette näinud, et ühes kalendrikuus 1600 eurot ületav tuluosa – loomulikult aastapõhiselt võetuna – maksustatakse määraga 29%. Kindlasti on põhjendatud ka aastast aastasse selle summa ülevaatamine ja korrigeerimine keskmiste palkade, aga ka elukalliduse tõusu järgi.

Kadri Simson, palun teine küsimus!

Aitäh! Oma esimeses vastuses te mainisite, et inimestel on võimalik saada võitu ka teiste maksude näol ja ma panin tähele, et eile tutvustatud maksuprogrammis ei olnud teil enam juttu käibemaksust. Kui varem on teie valimisprogrammis ikka olnud käibemaksu regressiivse vähendamise ettepanekud, siis nüüd neid ei olnud. Te ei rääkinud enam varem lubatud toiduainetele, ravimite ega ka kultuuriürituste käibemaksu vähendamisest. Kas sotsiaaldemokraadid on valitsuses olles loobunud selliste oluliste kaubagruppide käibemaksumäära vähendamisest?

Kindlasti tuleb maksupaketi, maksuprogrammi koostamisel väga tähelepanelikult jälgida, et lubatu oleks ka vastutustundlik. Sotsiaaldemokraatide maksupakett on. Loomulikult, eri ajad nõuavad erinevaid lahendusi. Palju on juhitud tähelepanu asjaolule, et Eestis tuleks langetada tööjõumakse. Sotsiaaldemokraadid on võtnud seda probleemi täie tõsidusega ja me oleme oma maksuprogrammis pakkunud mitut sotsiaalmaksu erisust. Ühest küljest, nendele inimestele, kelle konkurentsivõime tööturul on tavapärasest väiksem ja kellele on tagatud tervisekindlustus ilma töösuhteta, me näeme ette vabastuse sotsiaalmaksu tervisekindlustuse osast. Teisest küljest, kuna töötamisregister on nüüdseks edukalt rakendunud, pakume, et osaajaga töötamise korral võiks sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa puhul loobuda n-ö miinimummäärast ja koguda pensionikindlustusmaksu inimese tegeliku töökoormuse järgi. Lisaks oleme mõelnud ka regionaalse sotsiaalmaksu erisuse peale. Need meetmed täidavad mitut väga head eesmärki. Esiteks soodustab see osaajaga töötamist, sest on inimesi, kelle puhul tööandjad praegu võib-olla ei vaata väga hea pilguga sellele, et nad üleüldse tööd leiaksid, juhul kui nad täisajaga töötada ei saa. Teiseks aitab see väiksema konkurentsivõimega inimestel tööturule pääseda. Kolmandaks võimaldab see töökohtadel tekkida ja püsida väljaspool suuremaid keskusi, väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Nii et loomulikult maksuerisused, eri määraga maksulangetused teenivad mitut eesmärki. Me peame just nimelt tööhõive ja töökohtade loomisega seonduvat praegusel ajal erakordselt oluliseks.

Aitäh, härra minister! Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud esineja! Astmeline tulumaks on meile hästi tähtis, ma mõtlen eelkõige meie riigile, puht sotsiaalse õigluse printsiipidest lähtudes. Sama tähtsad on muidugi ka vaidlused maksude üle. Kuid mulle tundub, et me peaksime maksusüsteemi muutmise asemel rääkima rohkem hoopis tulude toomisest Eesti riiki. Minu meelest 8,4 miljardit eurot meie sissetulekuteks ei ole väga suur summa. Piltlikult öeldes peaks Eesti Vabariik rohkem teenima, siis oleks ka rohkem jagada. Mis te arvate, kuidas seda teha?

Aitäh! Loomulikult, tulu teenimine on erakordselt oluline. Ma juhin tähelepanu asjaolule, et riikide edukust ei mõõdeta tänapäeval üksnes majanduskasvu näitajates, kuigi ka see on tähtis komponent. Majanduskasv võib teadupärast osutuda tihti tsükliliseks ja väga kiirele kasvufaasile võib järgneda langusaeg või pikaajaline stagnatsioon. Kui me riikide edukust mõõdame, siis ÜRO inimarengu indeks on üks selline hea mõõdupuu, mis peale majanduskasvu võtab arvesse mitmeid teisi näitajaid – näiteks eluiga, tervena elatud aastad, haridus, hariduse kättesaadavus – nii formaalselt kui ka mitteformaalselt. Selles indeksis pääses Eesti maailma esikolmekümne hulka juba enne suurt kriisi, buumiaastail. Paraku kriisi ajal, aga ka kriisist toibumise ajal on meid tabanud seisak. Ma arvan, et võti ongi praegu keskendumine nendele valdkondadele, kus me oleme Euroopa keskmisest, aga ka maailma arenenud riikidest tunduvalt tagapool. Need on tegelikud elukvaliteedi näitajad. Kindlasti tuleb tähelepanu pöörata sellele, et Eestis tekiks töökohti, eelkõige n-ö tarku töökohti, ja et neisse oleks soodne investeerida. Tuleks luua töökohti, mis toodavad suurt lisandväärtust, nii et selle tulemusel tekkivaid teenuseid-kaupu on võimalik eksportida ja kallilt müüa. Siis tuleb ka heaolu Eesti inimeste jaoks. Nii et ma olen nõus, et tulu teenimine on tähtis ja riigi edukuse määravad mitmed tegurid. Me võime teatud valdkondades paista väga edukad, aga samal ajal on meil arengut pärssivaid valdkondi, mida üldise edu nautimise kõrval ei tohiks tähelepanuta jätta.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea kaitseminister peaministri ülesannetes! Enamikus maailma maades moodustub riigi maksutulu suuresti otsestest maksudest, st tulumaksud ja maksud varadelt, ja väiksema osa moodustavad kaudsed maksud, st aktsiisid ja käibemaks. Eestis on risti vastupidi – 60% riigi maksutulust on kaudsed maksud ehk aktsiisid ja käibemaks ning väiksema osa moodustab tulumaks. See tähendab, et kuna vaeseid on alati tunduvalt rohkem kui rikkaid – see on ilmselt loodusseadus –, siis vaesem osa Eesti elanikkonnast annab suurema panuse riigi ülalpidamiseks. Palun seletage meile ära, mille poolest on Eesti rahvale hea, et just vaesem rahvas annab suurema panuse oma riigi ülalpidamiseks!

Aitäh! Ma ei arva kindlasti, et see on hea. Kui me vaatame nn maksukiilu, siis näeme, et Eestis keskmist tulu teeniv inimene on maksustatud suhteliselt sarnaselt n-ö Euroopa keskmisega. Samal ajal näiteks see, kes teenib 2/3 keskmisest tulust, on maksustatud mõnevõrra Euroopa keskmisest rohkem. Jah, see kinnitab teie väljaöeldut, et meil maksavad suhteliselt, ütleme isegi ebatavaliselt kõrgeid makse just need inimesed, kes teenivad väikest tulu, kui me kõik maksud kokku arvame. Selge see, et näiteks väheste erisustega käibemaks tähendab sisuliselt seda, et väikest tulu teenivad inimesed kulutavad valdava osa oma sissetulekust esmatarbekaupade ja teenuste ostmiseks, mis on maksustatud käibemaksu täismääraga. Seetõttu nemad panustavad käibemaksu kaudu palju rohkem oma tuludest kui need, kes teenivad rohkem ega kuluta suurt osa oma sissetulekust Eestis käibemaksuga maksustatavate kaupade ja teenuste ostmiseks. Samas, kui me teie kolleegi Kadri Simsoni tõstatatud küsimuse toiduainete madalamast käibemaksumäärast n-ö pulkadeks lahti võtame ja analüüsime, siis näeme, et saadav võit – see osa riigituludest, mis inimestele justkui tagasi antakse või kätte jäetakse – jõuab samuti pigem nende taskusse, kelle sissetulek on keskmisest suurem. Nii et selles võtmes tasub sellise soodustuse otstarbekust väga tõsiselt analüüsida, enne kui seda kehtestada. Kindlasti on viise, kuidas väiksema sissetulekuga inimeste suhtelist maksukoormust kergendada. Ma arvan, et üldine progressiivne maksustamine on üks viis, kuidas seda kõige mõistlikumalt ja õiglasemalt teha.

Lubatud lisaküsimuste arv on kasutatud. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Sven Sester ja küsimus on rahandusminister Maris Laurile. Palun, Sven Sester!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea rahandusminister! Nüüd on eelarve vastu võetud, aga eks me peame ikka tulevikku vaatama, ka rahanduspoliitikas. Minu küsimus on seotud meie riigieelarve ja kogu meie rahanduse tasakaaluga. Nimelt, kui me eelarve menetlemise ajal seda teemat kritiseerisime ja ütlesime, et eelarve on nominaalses miinuses, siis meid rahustati informatsiooniga, et on vähemasti struktuurne tasakaal ja isegi struktuurne positiivne ülejääk. Hiljem tuli välja, et Euroopa Komisjon andis indikatsiooni, et me oleme tegelikult miinuses. Siis hakati meid rahustama sellega, et vähemalt Eesti Panga hinnangul on kõik korras. Nüüd selgub, eelmise nädala informatsiooni põhjal, et Eesti Pank on oma pressiteates rääkinud struktuursest puudujäägist ja sellest tulenevast konsolideerimisvajadusest, mille tõttu peame võib-olla tõstma makse või piirama kulusid. Seega ka Eesti Pank on seisukohal, et olukord ei ole nii roosiline. Kuidas sa seda kommenteerid?

Tänan küsijat! Rahandusministeeriumi hinnangud Eesti eelarve tasakaalule on kooskõlas sellega, mida on teinud mõned rahvusvahelised institutsioonid, sh IMF, OECD, ka Eesti Pank. Seetõttu komisjoni vaade, nagu oleks meie eelarve tasakaal halb ja nõrk, tuleneb teatavasti sellest, et nemad hindavad meie majandustsüklit teistmoodi. Ma ei tea, kuidas küsija arvab, aga mina leian, et tööpuudus 10–11% on Eesti oludes normaalne. Sellel põhineb komisjoni hinnang eelarve tasakaalu kohta. Kummaline on arvata, et meie tööpuudus võiks olla tunduvalt väiksem. Seetõttu mina usaldan rohkem siiski IMF-i, OECD, Rahandusministeeriumi ja ka Eesti Panga hinnangut. Tuletan meelde, et Eesti Panga hinnangud eelarve tasakaalule siiski toetavad Rahandusministeeriumi omi. See, et Eesti Pank osutas probleemidele, mis muutunud majandusoludes võivad tekkida, on loomulik. Ka meie näeme, et eelarve võib kannatada siis, kui majandusolud osutuvad kehvemaks sellest, mida me ette näeme. Samas ma tuletan meelde, et Rahandusministeeriumi majandusprognoos on küllaltki konservatiivne ja riskistsenaariumis on arvesse võetud kõiki asjaolusid – ka seda, et asjad võivad halvemaks minna.

Sven Sester, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Proua minister! Nüüd me oleme jälle selle koha peal, et te ütlete, usaldagem Eesti Panka. Mina usaldan ka Eesti Panka. Aga nemad ongi öelnud, et praegu oleme juba olukorras, kus meil on potentsiaalne puudujääk. See on eelmise nädala informatsioon. Mul tekib küsimus, et mille jaoks meil on vaja siis kellegi kolmanda hinnangut – praegusel juhul Euroopa Komisjoni hinnangut –, kui me lähtume ainult oma riigi ekspertide arvamusest. Milleks on üldse vaja Euroopas six-pack'i ja two-pack'i loogikast lähtuvat järelevalvet ja kellegi sõltumatut hinnangut? Minu meelest oleme me Euroopa viimaste mängureeglite järgi kokku leppinud, et lähtume sõltumatu eksperdi arvamusest ja see annab võimaluse vaadata tunduvalt konservatiivsemalt neile riikidele, kes on olnud probleemide ees. Kas te lähtute või ei lähtu enam Euroopast? Olge nii kena ja kommenteerige!

Tänan küsimast! Eelarve struktuurne tasakaal põhineb teatavasti SKT tsüklilisuse hindamisel, st sellel, missugune on normaalne ehk potentsiaalne majanduskasv. Potentsiaalne majanduskasv ei ole mingi konkreetne suurus, mida saaks mõõta. Seda hinnatakse eri mudelite kaudu. Ei ole olemas üheselt aktsepteeritavat mudelit, millega seda hinnata. Kellelgi, ükskõik kui suurtel või kõrgelt hinnatud majandusteadlastel ei ole ühest arusaama, milline on kõige õigem meetod. Igal meetodil on oma plussid ja miinused, nõrkused ja tugevused. Praegusel juhul ma väidan – samuti osutavad mitmed Eesti inimesed ning Eesti Pank, IMF ja OECD sellele –, et Euroopa Komisjoni hinnang või meetod, mida ta kasutab kõikide puhul ühtemoodi, ei ole Eesti oludes kõige õigem. Me võtame arvesse, et nemad näevad asju teistmoodi. Oleme alati ka komisjoni teavitanud ja osutanud metodoloogilistele küsitavustele, mida tuleb arvestada. Loodame, et ühel hetkel neid meetodeid kaalutakse ja jõutakse selleni, et vaadatakse probleemid üle. Samuti oleme teinud ettepaneku, et komisjon avaldaks tulevikus oma metoodika, et meie saaksime oma eelarvet koostades võtta arvesse sama metoodika ja arvutused. Praegu kasutame meetodit, mille me leiame olevat kõige usaldusväärsema, kasulikuma ja õigema, kuid komisjon kasutab teistsugust. Kui ka meie kasutaksime komisjoni meetodit, siis me suudaksime koostada täpsema, õigema eelarve. Ma loodan, et komisjon võtab meie ettepanekut arvesse.

Sven Sester, palun!

Aitäh, härra juhataja! Proua minister! Ärge kasutage seda, mis on teile kasulikum, vaid kasutage seda, mis on objektiivsem. Ma arvan, et see viib tunduvalt paremini asju elus edasi. Üks küsimus on mul teile veel, see puudutab võimalikku majanduskasvu ja on otseselt seotud rahanduspoliitikaga, kuna annab meile tulevikuindikatsiooni. Nimelt, vaadates majanduskasvu prognoose järgmiseks aastaks, näeme, et mida hilisem prognoos, seda pessimistlikum see on. Selline tendents on viimastel aastatel nii mõnelgi prognoosijal, kaasa arvatud Rahandusministeeriumil. Nüüd on näha, et ka Eesti Panga viimane prognoos on järjekordselt langenud ja see on isegi madalam kui Rahandusministeeriumi kunagine prognoos, mille alusel eelarve tookord kokku pandi. Sellest tuleneb ka mu küsimus. Mis hetkedel hakkab rahandusministri peas tulukene põlema ja ta ütleb, et oot-oot, vaatame nüüd kulud üle. Ma ei ütle, et see praegu peaks nii olema, aga mind tõesti huvitab teie kui rahandusministri arvamus. Millal me nendime, et majanduskasvu prognoos või reaalsus on juba selline, et me peaksime alustama mingi kulude kärpimise programmiga? Palun olge kena, andke mulle ka selle kohta ülevaade!

Kõigepealt ütlen märkusena, et kindlasti me ei vali seda, mis oleks meile soodsam, vaid selle, mis on meie hinnangul õigem. Tulles teie küsimuse juurde, ütlen, et majandusprognoosid on prognoosid. Sõna "prognoos" tähendab oletust. Oletused tuleviku kohta ei saa kunagi olla täpsed ja on loomulik, et need lähevad mööda. Kui me vaatame prognoose kaugemas perspektiivis, siis on aegu, kus prognoosid jäävad pidevalt ootustele alla, ja on perioode, kus süstemaatiliselt n-ö ületatakse ootusi. Praegu me oleme sellises olukorras, kus kõik loodavad, et asjad lähevad paremaks. Kahjuks ei ole alati niimoodi läinud. Me ei tea, millal jõuab kätte see hetk, kui asjad hakkavad minema prognooside kohaselt või paremaks. Selleks, et seda hinnata, ongi meie igapäevane töö jälgida mitmesuguseid näitajaid ja indikatsioone, eri protsesse, näiteks analüüsida maksulaekumisi. Maksulaekumised on senini olnud ootuspärased, mõnede maksude laekumine isegi parem. See näitab, et praegu ei ole kindlasti põhjust muretseda selle pärast, kas eelarve tulud laekuvad täis või mitte ja kas sellega on probleeme. Rahandusministeeriumis tehakse reeglipäraseid majandusprognoose kaks korda aastas. Vajaduse korral, kui jäävad silma tõsisemad probleemid, hakatakse tegema lisahinnanguid ja -arvutusi. Üks võimalus on jälgida käibemaksu laekumisi ja mul on rõõm öelda, et seni on need olnud ootuspärased ja isegi paremad. Nii et hetkel ma ei näe põhjust hakata tegelema kärbetega. Aga see on üks koht, mida tasub alati jälgida. Peale selle on loomulikult veel muid indikaatoreid.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud esimees! Austatud minister! Eelmisel nädalal võtsime vastu järgmise aasta riigieelarve. Euroopa Liidu uus eelarveprotsess näebki ette, et nüüd hindab liikmesriikide eelarvekavasid Euroopa Komisjon. Ma tean, et komisjoni hinnanguid liikmesriikide eelarvete, sh Eesti eelarve kohta arutas rahandusministrite nõukogu, kus ka teie osalesite. Kas te võiksite kirjeldada, mida rahandusministrid liikmesriikide järgmise aasta eelarvekavade kohta arvavad? Kas öeldi ka midagi Eesti eelarvekava kohta?

Tänan küsimast! Teatavasti jagas Euroopa Komisjon riigid kolme gruppi: need, kus ei olnud probleeme; need, kus olid mõningad küsitavused ehk n-ö piiripealsed; need, kus oli probleeme. Kusjuures eraldi toodi kolm riiki – Prantsusmaa, Belgia ja Itaalia –, kellele esitatakse lisaküsimusi. Just kolmas grupp oli see, kelle kohta tekkisid küsimused. Nende üle arutati ning need riigid seletasid pikalt-laialt, mis plaanid neil on, milles on nad tugevad, milles on komisjon nende arvates eksinud ja mida nad on juba praegu teinud. Kahe esimese grupi kohta ühtegi küsimust ei tekkinud, ühtegi vaidlust ei olnud ja see puudutab ka Eestit.

Viktor Vassiljev, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Eesti riigisektori võlg on teatavasti üsna pisike. Samas on teada, et erasektori võlg on üsna suur, minu teada isegi natuke suurem kui SKT. Teie teate täpsemat arvu, mina ei tea. Aga on riike, kus on risti vastupidi – riigisektor on suures võlas, aga elanikel ja firmadel peaaegu ei olegi võlgu. Kõige eredam näide on Kreeka, keda me kõik abistasime. Ütelge palun, kas teie rahandusministrina arvate, et valitsus, kelle vastutust te jagate, jätkab kuni märtsikuuni ja võib-olla edaspidigi seda poliitikat, et eelistatakse lasta rahvas võlgadesse just selleks, et hoida iga hinna eest riigieelarve tasakaalus, kuigi seda ei saa inimesed patta panna ega selga tõmmata.

Tänan küsimast! Ma pean märkima, et lugupeetud Riigikogu liikmel on väga valed andmed. Esiteks, Eesti erasektori võlg on pidevalt vähenenud ega ole üldse kasvanud, see on tuntavalt väiksem kui meie SKT. Teiseks, tõsi on see, et on riike, kus riigivõlad on suuremad kui erasektori võlad. Probleemriikide puhul (sh Kreeka) on olukord siiski selline, et võlgades on nii erasektor kui ka riigisektor. See ongi kõige suurem oht, kui mõlemad sektorid on probleemides. Meie riigisektori võlg on tagasihoidlik, see võimaldab muuseas Eesti ettevõtetel laenu võtta, et investeerida. Investeerimiseks on ettevõtetel paratamatult alati vaja laenu võtta, sest neil ei ole kunagi piisavalt omavahendeid. Ühekordsete investeeringute maht lühikesel ajavahemikul on alati väga suur. Väga raske on koguda seda summat ette, tuleb ikkagi teha investeering laenu toel ja siis edasi minna. Asjaolu, et meie laenutase erasektoris on n-ö stabiilne – ja nagu ma ütlesin, viimastel aastatel väga kiiresti langenud –, näitab seda, et meil ei ole probleeme. Kui me võrdleme oma erasektori võlga paljude teiste riikide omaga, siis on see vägagi normaalne. Majandusanalüütikuna ma ütlen isegi, et meie erasektoris võiks laenukoormus olla suurem, st eelkõige ettevõtted võiksid rohkem investeerida, sest nii nad loovad uusi töökohti ja uusi kasvuvõimalusi.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Helir-Valdor Seeder ja küsimus on põllumajandusminister Ivari Padarile. Palun, Helir-Valdor Seeder!

Aitäh! Austatud minister! Valitsuskoalitsioon on otsustanud 1. jaanuarist 2015. aastal maksustada füüsiliste isikute põllumajandustoetused ja isegi saamata jäänud tuluhüvitise, näiteks NATURA aladele. Sellega seatakse füüsilised isikud ebavõrdsesse seisu võrreldes FIE-de ja äriühingutega, sest FIE-del on võimalus enne maksude maksmist maha arvata kulutused – seemnele, väetisele, kütusele vms –, aga füüsilistel isikutel enam sellist võimalust ei ole. Öelge palun, miks Põllumajandusministeerium niisuguse ettepaneku tegi! Ma tean, ka minu ajal tulid välja mõned sektori sihtrühmad, Rahandusministeeriumi survest rääkimata, mitu korda samasuguse ideega, et koguda riigile makse, mis on küll väga väikesed, ja tekitada ebavõrdne olukord. Mis kaalutlustel te lõpuks nii otsustasite?

Aitäh küsimast! See on üks maksumuudatus, mis otsustati ära koalitsioonilepingu tegemisel selle aasta kevadel. Nii et sel puhul ei saa rääkida Põllumajandusministeeriumi väga erksast initsiatiivist. Aga muudatusest rääkides, minu arusaamise järgi selle esimest poolt, mis puudutab ühtse pindalatoetuse maksustamist ja ka füüsilise isiku maksustamist, saab võtta selgelt ja loogiliselt. Selge, et ühtse pindalatoetuse makseid võib võtta n-ö tululaadse tuluna ja see toob kogu sektoris suuremat selgust. Samas ka mina ei ole rahul muudatuse teise poolega, et 1. jaanuarist maksustatakse selliseid tulusid, mida nimetatakse saamata jäänud tuluks. Ma tegutsen kindlasti selle nimel, et otsida lahendus – kas või seadusmuudatuse näol – ja seda olukorda parandada. Ma tunnistan, et praegune käsitus ei ole kõige parem.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Tegemist ei ole ju ainult otsetoetuste ja saamata jäänud tuluhüvitisega, vaid seal hulgas on ka toetused karjatamisele ja muud toetused, mida füüsilised isikud saavad. Pealegi, neid saavad tegelikult ainult aktiivsed põllumehed, kellel on loomad. Nii et minu arvates on see probleem laiem ja ebaõiglus suurem. Kas ma sain, härra minister, teie vastusest õigesti aru, et teie ja sotsiaaldemokraadid on valmis tühistama selle maksu, mis toob riigieelarvesse aastas 1,5 miljonit eurot, mitte rohkem, ja puudutab rohkem kui pooli toetuse taotlejaid? Kas olete valmis looma võrdsed tingimused kõigile põllumajandustootjatele juhul, kui te peaksite peale valimisi vabanema Reformierakonna ikkest?

Aitäh, lugupeetud küsija! Mis puudutab ühte poolt maksustatavast tulust ehk põllumajanduse tulusid – olgu selle nimi ÜPT või muu põllumajandusega seonduv tulu –, siis ma ei näe põhjust seadust muuta. Seadusmuudatuseks on põhjust eelkõige selles valdkonnas, kus on saamata jäänud tulu. Näiteks keskkonnaga seotud toetuste puhul on selge, et n-ö filosoofiliselt see ei ole õige.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Viimane küsimus on mul suhkrutrahvi kohta. Nagu me teame, Eesti riik on Euroopa Komisjoniga pikalt vaielnud selle üle, mis puudutab muude laovarude trahvi ja suhkrutrahvi. Muude laovarude asjus me saavutasime lõpuks õiguse ja see raha on Eesti riigile tagasi makstud, aga see moodustas väiksema osa trahvist. Suhkrutrahv oli tunduvalt suurem ja selle vaidlused jäid eelmisel valitsusel üles. Eelmine valitsuskabinet otsustas, et juhul, kui komisjonilt ei tule selget positiivset vastust meie taotlusele tagastada suhkrutrahv, mis on suurel määral analoogne muude laovarude trahviga, pöördutakse kohtusse. Kas te oskate öelda, kui kaugel praegusel valitsusel see asjaajamine on?

Aitäh! Ütlen niimoodi, et enam-vähem sellises vaidluse faasis, nagu oli siis, kui teie valitsusest lahkusite, on see ka praegu. Me ei ole saanud komisjonilt selget seisukohta ja tegutseme edasi sama loogika järgi. Kui me saame teada, kuidas suhkrutrahvi käsitatakse, siis teeme järgmised sammud.

Kalev Kotkas, palun!

Tänan, härra esimees! Austet põllumajandusminister! Eesti sai idaturu probleemide tõttu Euroopa Liidult lisatoetust piimatootjatele. Kas nüüd on selge, mis põhimõtete alusel seda toetust jagatakse, kas liitri või loomade arvu järgi? Kas tehakse ka vahet suurematel ja väiksematel tootjatel?

Aitäh! Vastus on selline, et täna me teeme selle info avalikuks. Ma võin siinsamas rääkida, kuidas me näeme ette ligi 7 miljoni euro suuruse lisatoetuse jaotust. Jaotamise aluseks saab augusti, septembri ja oktoobri kvoodipiim, mille kilogrammi pealt me seda arvestame. Rakendame diferentseeritud lähenemist, tulles vastu väiksematele piimatootjatele, kelle puhul me arvestame kvoodipõhise piimatoetuse suuruseks 4,56 eurosenti kilogrammi kohta. Kõigile, kes lähevad kolme kuu võrdluses koguselt üle 200 000 kilogrammi, tuleb toetuse määraks 4,0 senti piimakilo kohta. Uudis selle kohta ilmub täna, otsus on tehtud. Maksmine on planeeritud jaanuarisse-veebruarisse. Mitte valimiste pärast, vaid lihtsalt loogika on selline, et me ei saa seda varem maksta. Pärast seda hakkame loomulikult pidama Euroopa Komisjoniga jätkuläbirääkimisi kõikide piimatootmist puudutavate kriisimeetmete üle.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma jätkan samal toetuste teemal. Vaadates viimaste päevade muutusi, finantsturu muutusi meie idanaabri pool, on näha, et ikkagi lähevad meilt väga suured kogused Venemaale, kuigi mitte otse, vaid Leedu kokkuostjate kaudu. Kuidas teie näete praeguses turu olukorras – kas see, kui me saame 7 miljonit eurot toetust, on piisav? Peab arvestama ka seda, et peagi tuleb kevadkülv, kuigi odavam kütus praegu küll natuke kompenseerib põllumeeste olukorda. Kas 7 miljoni eurone toetus on praeguseks piisav või mitte?

Aitäh! Mis puudutab kütust, siis loomulikult on meil praegu kuldsed ajad, selles suhtes pole midagi ette heita. Aga nagu ma ütlesin, 7 miljoni euroga kompenseeritakse üks osa saamata jäänud tulust 2014. aastal. Kindlasti jätkuvad läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, et rakendada erakorralisi meetmeid. Teisest küljest ma ütlen, et toetuse tõstmine – eriti piimandusvaldkonnas – näeb kohati välja nagu sõelaga vee kandmine. Sellega on tavaliselt nii, et täpselt sama palju, kui tõstad toetust, langeb kuskil ümbertöötavas tööstuses hind. See on Eesti põllumajanduse jaoks tegelikult suurem probleem. Mis puudutab Venemaa turgu, siis see on muidugi lähedane ja atraktiivne. Aga isegi kui Vene turg peaks uuesti avanema ja kui tuleb otsustada, kui palju me sellele turule tagasi läheme, siis minu sügav soovitus kogu Eesti põllumajandussektorile on selline: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Igal juhul praegune situatsioon on selles mõttes positiivne, et see on meid mugavusasendist välja tõmmanud ja pannud otsima uusi turgusid. Sellega me tegeleme.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsija on Margus Tsahkna ja küsimus on kaitseministrile peaministri ülesannetes. Palun, Margus Tsahkna!

Aitäh! Esitan oma küsimuse puuetega inimeste organisatsioonide palvel ja see on seotud Eesti Päevalehes ilmunud artikliga, mille pealkiri on "Puuetega inimeste organisatsioonidest said raha need, kes reformi vastu meelt ei avaldanud". Puuetega inimeste organisatsioone on kokku 16 ja nad on saanud iga-aastast ühtlast toetust. Artiklist selgub, et sotsiaaldemokraadid on teinud muudatusi, mille järgi maksumaksja raha riigieelarvest on jagatud vaid valitud osale puuetega inimeste organisatsioonidest. Kuidas te põhjendate või mille järgi te olete teinud sellise valiku, et just nimelt need puuetega inimeste organisatsioonid saavad riigieelarvelise lisatoetuse ja paljud teised ei saa?

Aitäh, austatud küsija! Nii palju kui mina tean, toetused eri organisatsioonidele kirjutati riigieelarvesse sisse teise ja kolmanda lugemise vahel, st sel ajal, kui Vabariigi Valitsus enam riigieelarve menetlemise protsessis ei osalenud. Kui te küsite minu arvamust, siis loomulikult, mida rohkem Riigikogu leiab eelarve menetlemise käigus raha, millega toetada tänuväärt tööd tegevaid organisatsioone – olgu koduomanike liit või puuetega inimeste liidud –, seda parem. Toetused peavad muidugi olema eelarve baasseadusega vastavuses. Eri aastatel on Riigikogu tõepoolest leidnud raha organisatsioonidele, aga mitte ainult neile. Väga tänuväärt on ka see, kui leitakse võimalus toetada mõningaid kohalike omavalitsuste investeeringuid ja objekte. Aga olles täna siin kui peaministri ülesandeid täitev kaitseminister, astuksin ma väga kaugele oma rollist välja, kui hakkaksin andma hinnanguid sellele, milliseid muudatusettepanekuid Riigikogu rahanduskomisjon või täiskogu peab vajalikuks toetada ja milliseid mitte.

Margus Tsahkna, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te olete ühtlasi ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja sellepärast ma neid küsimusi küsingi, et te saaksite selgitada. Kui vaadata neid ettepanekuid, mida sotsid tegid, siis sellest artiklist selgub – lihtsalt valgustan teid –, et lisatoetust said just nimelt need organisatsioonid, kes hiljem toetasid töövõimereformi. Need, kes olid reformi vastu ja avaldasid oma liikmete seisukohti, toetust ei saanud. Sellepärast ma Riigikogu liikmena küsin teie käest, kas on mingisugune seos selle teemaga. Kahjuks olen ka ise pidanud Riigikogu liikmena selgitama, et me ei osta hääli ega mõjuta organisatsioone riigieelarveliste eraldistega. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?

Minule teadaolevalt sellist seost ei ole. Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole ka väga tähelepanelikult jälginud – olles küll loomulikult kursis töövõimereformi arutelu ja selle sisuga –, mis organisatsioonid või kes üksikisikutest on osalenud mõttevahetustel või meeleavaldustel, olgu siis reformi poolt või vastu. Sellest, et reform on pälvinud rohkesti tähelepanu, sh mitmete organisatsioonide teravat kriitikat, olen täiesti teadlik. Aga seoseid organisatsioonide riigieelarvelise rahastamise ja nende toetamise või mittetoetamise vahel ma ei oska kommenteerida.

Austatud rahvasaadikud, te olete vabad küsima, mida soovite, aga tuletan meelde, et praegu käib eelkõige valitsusliikmete infotund. Margus Tsahkna, palun teine küsimus!

Aitäh! Ma küsin natuke laiemalt. Puuetega inimeste organisatsioone on 16, nagu ma ütlesin, ja nad esindavad üle 100 000 inimese. Nende seas on tõepoolest tõsine kahtlus, et teatud organisatsioonide tahet on poliitiliselt mõjutatud. Kuidas te valitsusliikmena sellesse suhtute, eriti kui see on seotud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga? Nagu me teame, poliitika peab olema aus, aga see peab ka näima aus. Kas selline poliitika ja niisugune samm oli õigustatud või vajab see pigem rohkem selgitust?

Aitäh! Ma arvan, et Riigikogu menetlemise protsess vajab täielikku selgust ja nii on olnud juba aastaid. Mida selgem, seda parem. Kindlasti saab veel selgust juurde tuua. Selle kohta, mis puudutab ajakirjanduses nn katuserahana käsitatavat raha, ütlen niimoodi, et baasseaduse kohaselt on riigieelarve üks neid eelnõusid, mille algatamise ainuõigus on Vabariigi Valitsusel. Ka Riigikogus tehtavate muudatusettepanekute kohta kehtib väga range reeglistik. Kulusid suurendavate muudatuste puhul peab esitama ka tulude suurendamise või mingite muude kulude vähendamise ettepaneku. Minu arvates on täiesti paratamatu, et riigieelarve tervikuna on poliitiline dokument, mis valitsuse esitatud kujul peegeldab suurel määral valitsuse poliitilisi prioriteete. Samal ajal on kulude n-ö põhimass juba seadustega ette kirjutatud. Ma arvan, et Eesti ei peaks endale eeskujuks võtma selliseid riike – mida ka maailmas leidub –, kus parlamendi roll piirdubki üksnes eelarve poolt või vastu hääletamisega. Ka Riigikogul peab olema võimalus teha eelarvesse muudatusi, sh väikeste kuluartiklite kohta, mida parlament peab vajalikuks toetada, olgu see mõni spordiorganisatsioon, mittetulundusühing või investeerimisobjekt. Kõik sellised kuluread on põhjendatud, vajalikud ja tänuväärsed. Loomulikult on alati neid, kes ei saa nii suurt toetust, kui nad loodavad. Ja kindlasti on ka palju neid, kes ei saa nii suurt toetust, kui nad vajavad. Nii et mina omalt poolt ütlen, et mida rohkem Riigikogu leiab neid võimalusi, kuidas eelarveprotsessi menetlemise käigus lisarahastada eri organisatsioone, sh kahtlemata tänuväärset tööd tegevaid puuetega inimeste organisatsioone, seda parem.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Televaatajatele kommentaariks ütlen, et härra minister valgustas äsja nn katuseraha jagamise süsteemi. Sotsiaaldemokraadid tulid välja oma valimisplatvormiga, selle peale Reformierakonna majandusinimesed ärritusid ning väidavad, et sotsiaaldemokraatide majandusplatvorm teeb meile karuteene, sest majandus jääb seisma jms. Mina küsin, milline on praegu poliitiline sisekliima valitsuses. Kas Eesti inimesed saavad jõululaupäeval südamerahus hapukapsast ja verivorsti süüa?

Aitäh! Kõigepealt aitäh tänuväärsete kommentaaride eest televaatajate heaks! Kindlasti on nüüd palju selgem ülekannet vaadata. Aga ilmselt ei ole poliitikat jälgivatele inimestele väga suureks üllatuseks, et sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna programmiline vaade, näiteks maksupoliitika, on mitmes tahus märkimisväärselt erinev. See oli meile juba enne teada ega üllatanud meid, ei koalitsiooni läbirääkimisi pidades ega ka valitsuses konstruktiivselt koos töötades. Oma visioonid – sellest, kuidas elavdada Eesti majandust, kuidas luua Eestis rohkem töökohti, kuidas suurendada Eesti inimeste sissetulekuid ja kuidas parandada Eesti perede toimetulekut – laotame kindlasti valijate ette peagi käima minevas valimiskampaanias. Sotsiaaldemokraatidel on terviklik ja minu hinnangul väga hea tulevikku vaatav ja selgesti eesmärgistatud programm. Eesmärk, nagu ma ütlesin, on inimeste sissetulekute suurendamine ja toimetuleku parandamine, majandusliku väljarände vähendamine, Eesti majandusele uue hoo sisse lükkamine ja selle tõstmine globaalses konkurentsivõimes järgmisele tasandile. Kahtlemata erineb meie visioon märkimisväärselt mitte üksnes Reformierakonna programmist, vaid julgen arvata, et ka IRL-i ja kindlasti Keskerakonna plaanist, samuti parlamendiväliste erakondade kavadest. Aga eks konkurentsis selgubki tõde. Mis puudutab valitsuse töökliimat, siis juba homsel istungil vaatame taas otsa valitsuse tööplaani täitmisele. Minu hinnangul oleme seda teinud üpris hästi, võib-olla mitte päris hindele 5+, aga igatahes päris tubli tulemuse peale. Suure osa nendest olulistest punktidest, millest koalitsioonileppes juttu ja mis me kevadel kokku leppisime, oleme ellu viinud. Üht-teist on veel töös, mõned asjad teie ees parlamendis arutusel. Nii et koalitsioon tuleb oma tööga hästi toime.

Head kolleegid! Elu on näidanud, et ühe küsimuse arutamise peale kulub meil keskeltläbi 15 minutit. Kuna nii küsijad kui ka vastajad on olnud kokkuhoidlikud – selle eest neile suur aitäh! –, siis selle üheksa minuti jooksul saab esitada lisaküsimusi. Tuleb nimetada ministri nimi ja esitada küsimus ning minister vastab. Priit Toobal, palun!

Lugupeetud esimees, suur tänu võimaluse eest küsida! Ma küsin küsimuse rahandusministri käest selsamal teemal, mille kohta ka kolleegid enne küsisid, see puudutab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna rahandusplatvormi. Oleme kuulnud, et Reformierakonna endine rahandusminister, tollal küll Rahvaliidu liige Aivar Sõerd on selle reformi maapõhja kirunud ja leiab, et see pidurdab Eesti arengut. Ma kuulaksin hea meelega praeguse rahandusministri suust Reformierakonna seisukohta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna rahandusplatvormi suhtes.

Tänan küsimast! Ma pean kahjuks tõdema, et rahandusministri tööpäev on äärmiselt tihe ja mul ei ole olnud võimalust selle materjaliga sügavuti tutvuda. Olen küll tähele pannud mõnda märksõna, mis on minus küsimusi tekitanud, eelkõige ettevõtte tulumaksu kehtestamine, sotsiaalmaksu erisuste laiendamine ja tekitamine, astmelise tulumaksu kehtestamine jne. Ma loodan, et mul tekib rohkem aega sellesse süveneda ja usutavasti suudavad sotsiaaldemokraadid ka oma programmi laiemalt selgitada.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea minister!

Kellele küsimus on? Milline minister?

Hea rahandusminister Maris Lauri! Tänahommikustes uudistes oli paljude portaalide esiuudis rubla drastiline kukkumine. Kuidas see meie riigi rahandust mõjutab ja mida me saaksime teha, et see vähem mõjutaks?

Tänan küsimast! Hetkel ma ei suuda öelda konkreetseid arve ega kirjeldada täpset mõju, sest ministeerium alles teeb n-ö süvendatud analüüsi. Ma tuletan meelde, et sügav langus oli alles eile. Samas, analüütikuna võin ma viidata protsessidele, mille kaudu mõju meie jaoks avaldub. Mõju on ühest küljest kindlasti positiivne, teisest küljest negatiivne. Rubla nõrgenemine tõmbab tõenäoliselt tagasi näiteks Vene turistide kulutusi Eestis ja võib seetõttu tekitada teatud probleeme turismifirmadele, majutusfirmadele. Samas me võime loota, et vähemalt osaliselt on ostud juba tehtud ja külalised siia ikkagi saabuvad. Laiem mõju on tõenäoliselt tagasihoidlikum, sellepärast et Eesti ettevõtted Venemaaga enam nii palju ei kauple, eriti peale sanktsioone. Ma tuletan meelde ka seda, et Eesti ettevõtted on siit Venemaale eksportinud valdavalt transiitkaupu, mis liiguvad läänest itta. Nii et neid Eesti ettevõtteid, kes on mõjutatud, on suhteliselt vähe. Aga kindlasti tekitab rubla nõrgenemine nendele teatud probleeme. Samas, nagu ka ajakirjanduses on märgitud, need inimesed, kes lähevad Eestist Venemaale reisima, saavad teha sealt odavaid ostusid. Jah, me teame, et poliitiline olukord Venemaal on riskantne, aga senini on asjad enam-vähem korras.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Ma küsin küsimuse põllumajandusministrilt. Teie põllumajandusministrina olete pöördunud siseministri poole, et võiks kaaluda võõrtööjõu sissetoomise lihtsustamist. Milline põllumajandussektor vajab tänapäeval võõrtööjõudu?

Aitäh! Kogu see kirjavahetus ja seisukohtade küsimine eri ministritelt on ajendatud ühest Eesti Aiandusliidu kirjast. Aiandussektori esindajad, eelkõige aiandusliit on olnud peamine huviline, kes on Põllumajandusministeeriumi poole pöördunud ja küsinud, millised on võimalused. Meie oleme selle kirja põhjal omakorda esitanud teistele ministeeriumidele küsimuse, kuidas nemad seda näevad, kas mingis majandusvaldkonnas erisuste tegemine oleks põhjendatud või mitte.

Erki Nool, palun!

Hea rahandusminister! Te mainisite enne, et käibemaksu laekumine on prognoositust isegi natukene parem. Me oleme aastast aastasse tõstnud alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Kuidas on praegu laekumised selles sektoris võrreldes eelmise aastaga ja milline on prognoos?

Tänan küsimast! Laekumised on rahuldavad. Täpsemad andmed on saadaval Rahandusministeeriumi koduleheküljel, aga kui te soovite, siis ma saadan need teie meilile.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Mu küsimus on lugupeetud kaitseministrile peaministri ülesannetes. Lugupeetud härra minister! Idavirumaalased on päris mures, mis saab tulevikus põlevkivikeemiatööstusest. Usun, et te olete kursis, mis toimub Viru Keemia Grupi ja Eesti Energia ettevõtetega. Kuidas te kommenteerite seda olukorda ja millisena te näete lähitulevikus elektri- ja keemiatööstuse arengut?

Aitäh! Kindlasti ei ole järelejäänud poolteist minutit piisav, et sellele küsimusele ammendavalt vastata. Aga eks muresid, probleeme põlevkivi- ja põlevkivikeemiasektoris on mitmesuguseid. Näiteks see, kuidas jaguneb ressurss põlevkivi toormena kasutavate ettevõtete vahel, olgu riigi omanduses olev Eesti Energia või Viru Keemia Grupp. Kindlasti teate, et just neil päevil on ka Brüsselis, Euroopa Parlamendis käimas arutelud, mis samuti mõjutavad otseselt põlevkivisektori tulevikku. Praeguse valitsuse eesmärk on lahendada energeetikasektori probleeme viisil, mis võtab arvesse Ida-Virumaa regiooni sotsiaalmajanduslikke huve, samuti viisil, mis tagab Eesti energiavarustuskindluse, ja ka viisil, millel on minimaalne negatiivne mõju Eesti keskkonnaseisundile. Nii et aspekte on palju, aga keerulise probleemiga valitsus tegelebki kompleksselt.

Infotund on lõppenud. Aitäh ministritele!