Austatud Riigikogu! Alustame kolmapäevast istungit. Kas on soovi üle anda eelnõusid või isegi arupärimisi? On soovi. Priit Toobal, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Isegi on üks arupärimine üle anda. Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitavad majandus- ja taristuminister Urve Palole arupärimise, mis kannab pealkirja "Huvide konflikti ohu kohta". Selle aasta 3. oktoobril allkirjastas minister raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamise dokumendid ja moodustati ka selle valdusettevõtte juhatus. Juhatuse moodustamiseks avalikku konkurssi paraku välja ei kuulutatud. Valdusettevõtte üheks ülesandeks on rahastamistaotluste, projekteerimis-, ehitus- ja muude hangete ettevalmistamine ja tegemine, tema kohustuste hulka kuulub ka äriplaani koostamine, seega hakkab sellest valdusettevõttest läbi liikuma kogu Euroopa Liidu fondide raha, mis on mõeldud raudteetrassi ehitamiseks. Seetõttu on ülimalt oluline, et juba ettevõtte loomisest alates oleks tema tegevus läbipaistev ja kontrollitav. Praegu on aga ettevõtte juhtkonda komplekteeritud suhteliselt subjektiivselt ja läbipaistmatult. Olukorra teeb veel keerulisemaks fakt, et minister Palo erakonna üks suurtoetajatest on avaldanud soovi oma firma Skinest Rail kaudu Rail Balticu ehitamises osaleda. Keskerakonna fraktsiooni liikmed tunnevad selle olukorra pärast suurt muret, sest kõik see võib kogu Rail Balticu projektile negatiivselt mõjuda. Seetõttu esitame ministrile kolm küsimust. Aitäh!

Aitäh! Rohkem arupärimisi ega eelnõusid üle anda ei soovita. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees selle adressaadile viivitamatult.
Head kolleegid, palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 85 ja puudub 16 Riigikogu liiget.
Päevakorra kohta on öelda, et tänase kuuenda päevakorrapunkti, Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 778 esimese lugemise arutelul teeb algatajate nimel ettekande siseminister Hanno Pevkur.

Nüüd hakkame arutama tänase päevakorra punkte. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 718 kolmas lugemine. Kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Me valmistume lõpphääletuseks.
Kuna eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme taas kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 90 ja puudub 11 Riigikogu liiget.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 718. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 87 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Seega on eelnõu seadusena vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 730 kolmas lugemine. Ma palun ettekandeks kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Annan lühikese ülevaate sellest, mis on ...

Austatud ettekandja, palun vabandust! (Juhataja helistab kella.) Palun jätkake!

Annan lühikese ülevaate sellest, mis on toimunud riigieelarve seaduse eelnõuga teise ja kolmanda lugemise vahelisel ajal. Komisjon valmistas eelnõu kolmandat lugemist ette 2., 4., 8. ja 9. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 27. novembriks, esitasid Riigikogu fraktsioonid eelnõu kohta 16 muudatusettepanekut. Suurem osa neist kattub teiseks lugemiseks esitatud muudatusettepanekutega. Rahanduskomisjon koostas ühe muudatusettepaneku, mis koosneb peamiselt mitmest ministeeriumide valitsemisalade sees tehtud tehnilisest muudatusest ja paragrahvide täpsustamisest. Rahanduskomisjoni muudatusettepanekuga suurendatakse fraktsioonide ettepanekutest lähtudes ka regionaalseid investeeringuid ning toetatakse mitmesuguseid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte. Nende ettepanekute koondloend on veebilehel seaduseelnõu juures. Rahanduskomisjoni tehtud muudatustega tõuseb õpetajate töötasu alammäär 900 eurole kuus ning eraldatakse lisavahendeid tervishoiutöötajate palga tõusuks ja rahvusringhäälingule venekeelse kanali loomise jaoks.
Nüüd räägin komisjoni menetluslikest otsustest. Rahanduskomisjoni ettepanek on panna eelnõu kolmandal lugemisel lõpphääletusele. Selle poolt oli 6 ja vastu 4 komisjoni liiget. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada kaks suulist küsimust. Palun, Kalev Kallemets!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin õpetajate miinimumpalga tõstmise katteallikate kohta. Kas te leiate selle muudatusettepaneku üles? Kas teie hinnangul on need kolm katteallikat, mis siin on toodud, ühekordsed või pidevad?

Aitäh! Komisjonis küsiti seda Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajalt, kes oli istungile kutsutud. Saime vastuseks, et kõik need muudatused on arvestatud kulubaasi sisse. Sellest tulenevalt jõuti järeldusele, et tegu ei ole ühekordsete kulutustega, kuna seda, kust raha võetakse, on riigi eelarvestrateegias haridusministeeriumi kululage määrates arvestatud.

Aitäh! Palun, Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Sa andsid meile ülevaate sellest, mis toimus muudatusettepanekute menetlemisel komisjonis. Me oleme kõik sellega komisjonides juba pikemat aega tegelnud. Kui suur vahe on sellel seaduseelnõul, mis oli alguses, ja sellel, mis täna tõenäoliselt seadusena vastu võetakse? Kas eelnõu on muutunud ja kui on, siis mis suunas, kas sotsiaalsemaks, progressiivsemaks või regressiivsemaks?

Aitäh! Eks omadussõnu annab välja mõelda igasuguseid, aga kui arvude keeles rääkida, siis vahe on kaks miljonit eurot. See väga suur ei ole. Eks sisulisi muudatusi tehti, kuid ma arvan, et üldprintsiipides vastab praegune eelnõu ikkagi sellele, mis Riigikokku tuli, ja usun, et eelnõu on saanud mõnevõrra paremaks.

Aitäh! Palun, Andres Herkel!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Pean tunnistama, et ma olen natuke segaduses. Ajakirjandus räägib üht- ja teistpidi katuserahast, mida on jagatud, teie tulete pulti ja ütlete selle kohta paar lauset. Rääkige sellest, mis asi see katuseraha on ja kas see on kuidagimoodi ka eelarvesse toodud. Mismoodi selle raha eraldamist menetleti? Muidu on väga suur vastuolu teie lakoonilise esinemise ja selle vahel, mida ma ajakirjandusest ja sotsiaalmeediast loen.
Teine küsimus. Viis erakonda esitasid rahanduskomisjonile märgukirja, milles paluti katteallikana ikkagi kasutusele võtta riigilt erakondadele eraldatavad 5,4 miljonit eurot. Millistele järeldustele te selle kirja põhjal jõudsite? Millised olid nende erakondade seisukohad, kes on rahanduskomisjonis ja üldse parlamendis fraktsioonidena esindatud?

Aitäh! Esimesele küsimusele vastan, et nagu ma mainisin, on fraktsioonide ettepanekutest lähtudes rahanduskomisjon teinud muudatusi. Mis nimi sellele meedias antakse, selle kohta ei oska mina siit puldist hinnangut või kommentaari anda, õigemini, ma ei tee seda. Ma ei saa nende nimetuste eest kuidagi vastutada ja samamoodi ei ole minu mõjutada see, millises mahus seda tegevust kuskil kajastatakse. Kõik need muudatusettepanekud objekti täpsusega on toodud eelnõu 730 juures ära ja need on koduleheküljel kõigile kättesaadavad. Kõigil on õigus selle informatsiooniga niimoodi ümber käia, nagu neile kõige parem või mõistlikum tundub.
Teisele küsimusele vastan, et riigieelarve kohta tehti muudatusettepanek, mis käsitles sedasama temaatikat. Kõigil komisjoni liikmetel oli võimalus selle arutamise raames oma arvamust avaldada.

Aitäh! Enne, kui ma annan sõna Tarmo Tammele küsimuse esitamiseks, juhin tähelepanu, et saalis on kogu aeg mõõdukas sumin ja on näha, et mõned Riigikogu liikmed peavad kõvasti kõrvu kikitama, et esinejat kuulda. Tundub, et see neil väga hästi ei õnnestu. Nii et palun saalis vaikust! Palun, Tarmo Tamm!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Teise ja kolmanda lugemise vahel liigutati riigieelarves päris suuri summasid, aga üks koht, kuhu raha ikkagi ei jätku, on põllumeeste top-up. Kuidas tundub sotsiaaldemokraatidele, kellele kuulub ka maaelukomisjoni esimehe ja põllumajandusministri koht, kas tõesti ei oleks riigieelarves leidunud kolme, nelja või viit miljonit eurot top-up'i jaoks?

Selles raamistikus, nagu riigieelarvet praegu menetletakse, seda raha ei leitud. Pikemalt käsitlesin seda teemat mitmes vastuses eelnõu eelmisel lugemisel siin saalis. Kõik see on stenogrammis olemas. Ma ei hakkaks parem kolleegide aega sellega kulutama, et seda kõike korrata.

Aitäh! Jürgen Ligi on tõstnud käe ja soovib esitada protseduurilist küsimust. Ma loodan, et see ikka on protseduuriline küsimus, mitte mingisugune muude arvete õiendamine. (Naer.) Palun, protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi!

Aitäh! Ma ei õienda siin mingeid arveid, aga juba eelmise lugemise ajal häiris mind väga üks protseduuriline probleem. Pidevalt küsitakse rahanduskomisjoni esindajalt, mida arvab tema isiklikult või mida arvab tema partei. Ta kahjuks ei ole suutnud jääda erapooletuks ja on kippunud alati sellele samamoodi vastama. Kas oleks võimalik, et juhataja tuletaks vahel meelde nii küsijatele kui ka vastajatele, et komisjoni esindaja esindab komisjoni, mitte oma parteid ega isiklikult ennast? Ma arvan, et see on põhimõtteline asi, mida Riigikogus peab kogu aeg jälgima.

Suurepärane märkus. Kindlasti kõik kuulsid Jürgen Ligi ettepanekut. Aga ausalt öeldes ei näe ma küll varianti, et nende minuti kestvate küsimuste ajal jõuaks istungi juhataja pikalt manitsustega tegelda. Siin on praegu enamasti vähemalt nelja-aastase kogemusega Riigikogu liikmed. Jürgen Ligi märkus sai stenogrammi kirja ja soovitame Riigikogu liikmetel seda lugeda. Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni ettekandja! Mind huvitab Eesti Rahvusringhäälingule venekeelse kanali tarbeks eraldatud summa. Ringhäälingunõukogu on esitanud oma ettepaneku ja arusaama valitsusele, kuid valitsus on otsustanud eraldada mingi teistsuguse summa. Ma komisjonis küsisin selle kohta Rahandusministeeriumi esindajalt ja sain aru, et sel hetkel oligi võimalik teha ainult ühekordne otsus. Kuid ringhäälingunõukogu on pidanud oluliseks, et kui seda kanalit rahastada, siis peaks see olema pikaajaline ja jätkusuutlik tegevus. Kas teistel komisjoni istungitel, kus ma ei osalenud, oli juttu, mismoodi see perspektiivis välja hakkab nägema ning millised vahendid selleks tulevikus eraldatakse? Ma arvan, et ka 2015. aastal on väga oluline, kas ringhääling saab neid vahendeid kasutada või mitte.

Aitäh! Minu mälu järgi teistel komisjoni istungitel seda teemat nii põhjalikult ei lahatud. Aga tuleb tõdeda, nagu ka Rahandusministeeriumi esindaja ütles, et 2016. aasta eelarve koostamisel on vaja näha ette lisavahendid selle projekti jätkamiseks. Praegune 2,5 miljonit eurot on ikkagi selle kanali käimalükkamise raha. Ma ei oska öelda, milline on täpselt selle kanali aastane kuluvajadus, kui ta on juba käima lükatud. See on ringhäälingunõukogul kindlasti paremini teada. Aga kõik möönsid, et see ei saa olla ühekordne projekt ja 2016. aasta eelarves tuleb raha ette näha.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees, aitäh sulle, et sa ei hakanud uuesti rääkima nendest muudatusettepanekutest, mis on teist korda üle antud! Seda, mida arvab valitsus nende kohta ja kuidas käis hääletamine, me oleme juba kuulnud. Vaevalt seal midagi muutunud on. Aga ma palun, et sa keskenduksid muudatusettepanekule nr 1. See ettepanek on Riigikontrolli kohta ja seda muudatusettepanekut varem ei eksisteerinud. Ma stenogrammi huvides palun, et sa räägiksid nii selle ettepaneku sisust kui ka Vabariigi Valitsuse arvamusest, ja kui mäletad, siis ka arutelust, mis meil komisjonis oli.

Aitäh! Tõepoolest laekus meile muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ettepanek suurendada Riigikontrolli eelarvelisi vahendeid, mida põhjendati kaitsevaldkonna ja sisejulgeoleku valdkonna auditeerimise vajadusega. Komisjon arutas seda teemat ning me palusime Rahandusministeeriumilt selle kohta kommentaari ja hinnangut, mille ta ka andis. Selle järgi eraldati Riigikontrolli palgafondi kasvuks sellel, 2014. aastal, 162 000 eurot ja järgmiseks ehk 2015. aastaks 98 000 eurot. Mainiti ära, et valitsemisalal on õigus suunata palgafondi vahendeid kriitilisematesse valdkondadesse ning leida vahendeid juurde sisemiste struktuurimuudatuste ja prioriteetide seadmise abil. See oli Rahandusministeeriumi kommentaar. Kogu kavandatav maht on 22,2 miljonit eurot, sh vabad vahendid ettenägematuteks kuludeks, mida on 6,7 miljonit eurot. Ministeeriumi hinnangul peaks nendest vahenditest piisama selleks, et oleks võimalik kaitsevaldkonda ja sisejulgeoleku valdkonda auditeerida, ning Riigikontrollile on jäetud piisavalt vabadust eraldada prioriteetsetele valdkondadele rohkem vahendeid. Selline oli Rahandusministeeriumi kommentaar.

Palun, Sven Sester!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Täna avaldati Eesti Panga majandusprognoos. Ma vaatan prognooside aegridasid. Rahandusministeeriumi prognoosis, mille järgi ta valmistas ette järgmise aasta riigieelarve, oli majanduskasvuks pakutud 2,5%, panga suvises prognoosis 3,9% ja nüüd ütleb pank, et majanduskasv on 2,1%. Käekiri on viimastel aastatel olnud selline, et alguses on prognoositud paremat ja helgemat tulevikku, siis aga on prognoosi pidevalt allapoole kärbitud. Ma tahan loota, et nii ei lähe, aga miski ei välista, et lähikuudel me näeme veelgi pessimistlikumat prognoosi. Selles valguses tahan teilt teada, mis hetkel teie kui eelarve peamenetleja parlamendis tunnetate, et me võiksime korra pidurit tõmmata ja vaadata oma kulukärped üle. Kas see tuleneb mingist protsendist või toimub kuidagi muud moodi?

Aitäh! Mis puudutab seda tänast uudist, siis tuleb kindlasti tähelepanu pöörata sellele, et Eesti Pank selle aasta majandusprognoosi tõstis. Teisisõnu ei ole küsimus järgmise ja selle aasta majandusprognoosi võrdluses, vaid pigem selles, milline majanduse maht kokku on. Kui selle aasta prognoosi tõsta ja järgmise aasta oma kärpida, siis summa summarum ei pruugi see maht tegelikult muutuda. Iseenesest ei ole praegu kuskilt tulnud mingit väga selget signaali, et oleks vaja eelarve kulupoolt kärpida ja tulupoolt suurendada. Nagu ma olen varem öelnud, loomulikult, kui need signaalid tulevad ja on läbi analüüsitud ka see, kuidas majandusmuutused mõjutavad maksulaekumisi, siis tuleb see teema üle vaadata, sõltumata sellest, kas aasta on siis 2015, 2016, 2017 või 2018. See on tavapärane protsess. Praegu ei ole mina küll saanud signaale, nagu oleks olukord muutunud nii kriitiliseks, et oleks vaja hakata riigieelarvet ümber tegema. Aga prognoosidega on laias laastus kolm võimalust: need lähevad optimistlikumaks, pessimistlikumaks või jäävad samaks. Üks neist võimalustest tulevikus kindlasti tõeks saab.

Aitäh! Palun, Imre Sooäär!

Ma tänan, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma palun, et sa täpsustaksid oma vastust ühele eelnevale küsimusele, mis oli haridusministeeriumi palgafondi ja kulubaasi kohta. Võib-olla sa väljendasid ennast kuidagi ekslikult. Sa ütlesid, et komisjonis seda arutati ja see kasv on pandud ka eelarvestrateegia kulubaasi. Kuidas on võimalik ühel ministeeriumil, praegusel juhul haridusministeeriumil, ühepoolselt eelarvestrateegiat muuta? Siiani on see olnud valitsuse pädevuses.

Aitäh! Võib-olla see informatsioon ei jõudnud kohale sellisel kujul, nagu informatsiooni andja silmas pidas. Haridus- ja Teadusministeeriumi väitel on need ümberkorraldused, mis on selles valdkonnas tehtud, tulevikus kulubaasi sisse arvestatud. Teisisõnu, üks kulubaasi sisse arvestatud kulu asendatakse teisega, see on eelarvestrateegia mõttes igati korrektne. Ka Rahandusministeeriumil ei olnud sellele komisjonis vastuväiteid.

Aitäh! Palun, Andres Herkel, teine küsimus!

Aitäh! Jätkan oma esimest küsimust. Ma ei peagi silmas, et see raha läheks valesse kohta, aga minu meelest me jõuame nn katuserahaga klientelistliku poliitika uutele rajajoontele. See jagamise mehhanism on kindlasti vale ja kodanikuühendused on seda ka kritiseerinud. Parlamendi enesekehtestamine riigieelarvega oleks võinud toimuda hoopis teisiti. Nimelt, rahandusminister on käinud selle eelarvega Riigikogu ees ainult ühel korral, see toimus esimesel lugemisel, ja siis oli minister meie nüüdne kolleeg Jürgen Ligi. Praegune rahandusminister seda eelarvet Riigikogu ees kaitsnud ei ole. Miks? Kas komisjonis see küsimus ei tekkinud? Ta oleks võinud kas või muutuvaid majandusprognoose analüüsida. Minu meelest olnuks see hädavajalik.

Aitäh! Sellisel kujul see teema komisjonis tõesti käsitlust ei leidnud. Mis puudutab majandusprognooside analüüsimist, siis igati austades seda formaati, mis meil praegu kasutusel on, ei ole ma kindel, et see oleks selleks otstarbeks kõige tõhusam võimalus. Vajaduse korral tuleb neid analüüse kindlasti teha. Kui neid tehakse, siis on mõistlik kaasata ka rahandusminister. Endine rahandusminister on selle eelarve kokkupanemisega poliitilises mõttes kõige rohkem kokku puutunud. Ma arvan, et on igati korrektne, kui just eelmine rahandusminister sai seda eelarvet siin parlamendi ees kaitsta. Nii et lühike vastus on ei. Komisjonis see teema, et uus rahandusminister peaks selle eelarvega suure saali ette tulema, ei tõstatunud.

Aitäh! Palun, Rein Lang!

Aitäh, juhataja! Hea komisjoni esimees! Enne kolmandat lugemist on Riigikogu fraktsioonid esitanud riigieelarve seaduse eelnõu kohta päris korraliku muudatusettepanekute paketi. Selle tulemusena on tekkinud üks tabel, mis on üsna lõbus lugemine. Oma intervjuus "Aktuaalsele kaamerale" te minu arvates ütlesite, et komisjon üldse ei süvenenud tehtavate kulutuste mõistuspärasusse. Kas ma sain teie sõnadest valesti aru või ajasite te ise midagi segamini? Seletage, palun, Riigikogu suures saalis täpselt ära, mismoodi selle nn katuseraha menetlemine rahanduskomisjonis teie juhtimisel käis.

Aitäh! Ma arvan, et te ei saanud mitte valesti aru, vaid ma ei väljendunud sedasi, et rahanduskomisjon üldse ei süvenenud sellesse, kas need kulutused on mõistuspärased või mitte. Tõele vastab see, et kogu seda objektide hulka ei ole rahanduskomisjonil lihtsalt personali vähesuse tõttu detailideni läbi analüüsida praktiliselt võimalik. Küll aga käidi koostöös Rahandusministeeriumiga see tabel üle ning vaadati, et need põhimõtted, mis me oleme seadnud, seal ka kajastatud oleksid. Kõiki omavalitsusi ja MTÜ-sid, mida seal tabelis on päris palju, tõesti läbi ei analüüsitud. See oli minu kommentaari mõte. Protsess aga nägi välja täpselt selline, nagu ma olen seda üritanud kirjeldada mitmes meediakanalis. Fraktsioonidelt laekusid komisjonile ettepanekud, need töötati koos Rahandusministeeriumiga läbi ja sellest lähtudes koostati muudatusettepanek. Lühidalt öeldes näeb see välja ministeeriumide kulude suurenemisena, aga kuna see tõenäoliselt lugejale mingit head pilti ei anna, siis on lisatud ka nende objektide nimekiri. Kellel on soovi, saab tutvuda sellega, kuhu need vahendid lähevad.

Palun, Tarmo Tamm, teine küsimus!

Aitäh, juhataja! Hea komisjoni esimees! Mul oli üllatav kuulda, et rahanduskomisjon kinnitas õpetajate miinimumpalga. Kas haridusministeerium on ka veel Eestis olemas või on see oma tähtsuse kaotanud, kui rahanduskomisjon kinnitab õpetajate alampalka? Küsimus on aga selline. Minu teada peaks selleks, et täita Riigikohtu lahendit erakoolide rahastamise kohta, järgmise aasta eelarves olema 16 miljonit eurot. Kas see raha on eelarves olemas?

Aitäh! Ma vaatasin üle, milline oli mu sõnastus, kui ma rääkisin õpetajate töötasu alammäärast. Ma ütlesin, et rahanduskomisjoni tehtud muudatusega töötasu alammäär tõuseb ehk rahanduskomisjon eraldab vahendid. Sellist otsust, et rahanduskomisjon kinnitab õpetajate palga alammäära, kindlasti tehtud ei ole. Küll aga annab see natuke rohkem kui 3,2 miljonit eurot võimaluse, et õpetajate palga alammäär tõuseks praeguselt 800 eurolt 900 eurole. Tinglikult eraldatakse õpetaja kohta omavalitsusele 1080 eurot. See vahe on selleks, et oleks võimalik palku diferentseerida.

Aitäh! Palun, Erki Nool!

Aitäh! Ma ei tea, kas Rein Lang jäi teie vastusega rahule. Mina sain tema küsimusest paremini aru kui teie vastusest. Aga mul on teile kui komisjoni esimehele hoopis selline küsimus. Üks asi on paberi peal olev eelarve, kus kõik on ilus, arvud peaaegu klapivad, kuid mis teie isiklikult arvate või mida teie komisjon planeerib, kui suur on 2015. aasta lõpuks miinus, silmas pidades, et uuest aastast alkoholiaktsiis tõuseb? See on ju planeeritud tulude laekumise huvides. Kui vaadata aastat 2013 või näiteks perioodi 2014. aasta augustist oktoobrini, siis on näha, et alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekus sel ajal oluliselt vähem. Milline on teie isiklik hinnang selle eelarve valguses, kui suureks lõpuks miinus jääb?

Aitäh! Ma konkreetseid arve ja erinevusi kindlasti välja tooma ei hakka. Praeguse teadmise järgi kujuneb eelarve tasakaal selliseks, nagu on meile siin esitatud. Kui me arvaksime midagi muud, siis me peaksime hakkama eelarvet ümber tegema. Kuna me seda teinud ei ole, siis praeguse teadmise järgi saab öelda, et eelarve struktuurne ja nominaalne tasakaal on täpselt sellised, nagu esitatud on.

Aitäh! Palun, Sven Sester, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Teie viimase vastuse peale ütlen ma, et IRL arvab teistmoodi. Me arvame, et eelarve struktuurne tasakaal ei ole enam paigas. Me tugineme seda öeldes Euroopa Komisjoni arvutustele. Euroopa Komisjon on nimetanud riigid, kes on täitnud neid kohustusi, mis on omavahel kokku lepitud. Eesti ei ole nende hulgas, millest on kahju. Siit ka minu küsimus teile: kuidas edasi? Teie jutt baseerub ainult ütlusel, et teie arvate niimoodi. Me oleme Euroopas nagu ühes peres. Ka teie, olles hoopis teisest erakonnast ja kuuludes praegu koalitsiooni, peaksite aktsepteerima selle pere mängureegleid, kuhu me ise oleme tahtnud kuuluda. Miks te ühel hetkel ütlete, et seda mängureeglit pole mõtet enam järgida ega selle järgi käituda? Miks see nii on?

Aitäh! Nüüd omistati mulle küll väga palju väiteid, mida ma kunagi öelnud ei ole. Aga ma üritan seda teemat natuke üldisemalt lahata. Ma sain aru, et küsimus puudutas struktuurset tasakaalu. Me rääkisime sellest pikalt eelmisel lugemisel siinsamas saalis, seda võib stenogrammist järele vaadata. Mälu järgi ütlen, et ma vastasin sellele küsimusele kahel või kolmel korral üsna põhjalikult, ma ei hakka seda üle kordama. Nagu teavad kõik, kes siin saalis ja rahanduskomisjonis on olnud, on põhiline küsimus, milles Euroopa Komisjon ning Eesti ja koos Eestiga mitmed rahvusvahelised organisatsioonid on eri meelt, meie majandustsükli hindamine, sh nn SKT lõhe hindamine. See teema ei ole uus, see probleem tekkis juba aastaid tagasi. Euroopa Komisjon ei ole meile teinud ühtegi ettekirjutust selle kohta, et me peaksime oma eelarve üle vaatama. Meie eelarve struktuurne tasakaal on varasemate aastatega võrreldes paranenud, nii et liikumine on toimunud. Küsimus on selles, et ühe hinnangu järgi on struktuurne tasakaal 0,7-ga plussis, teise järgi 0,8-ga miinuses. Eks see struktuurse tasakaalu tõlgenduslik probleem jääb ka tulevikus alles. Põhjused, miks need hinnangud erinevad, on osas riikides tõenäoliselt objektiivsemad, teistes vähem objektiivsed. Kui Rahandusministeerium oleks institutsioonidest ainus, kes nii tõlgendab, siis ma arvan, et oleks alust aruteluks. Kui Euroopa Komisjon oleks teinud meile ettepaneku, siis me peaksime seda tõsiselt kaaluma. Kumbagi neist eeldustest täidetud ei ole. Mina isiklikult ei näe praegu struktuurse tasakaalu hindamisel nii suurt probleemi, et me peaksime hakkama seda kuidagi korrigeerima.

Aitäh! Palun, Rein Lang, teine küsimus!

Tänan, aulik juhataja! Hea komisjoni esimees! Ehkki Eesti konstitutsioon annab sulle parlamendis või selle organites avaldusi tehes immuniteedi, ütle, palun, selges eesti keeles, kas sa võid meile kinnitada, et õpetajate palga tõusuks ettenähtud vahendid ei ole ei 2014. aasta eelarves, 2015. aasta eelarves ega ka RES-iga haridusministeeriumi 2016. aasta eelarves ettenähtud ühekordsete kulude arvel tehtud jooksev kulu?

Aitäh! Seda ei saa siin väita. Aga ma saan väita, et neid kulutusi on arvestatud haridusministeeriumi kululage määrates. Teisisõnu on neid kulutusi võimalik tulevikus täpselt samamoodi seda kululage ületamata teha.

Aitäh! Palun, Mihhail Stalnuhhin, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma sisuliselt kordan kolleeg Tarmo Tamme küsimust, sest vastust me sellele ei saanud. Riigikohtu lahendi kohaselt peaks riik järgmisest aastast oletatavasti hakkama finantseerima erakoole. Selle rahastamise kogusumma on umbes 6 miljonit eurot. Kus see summa on selles eelarves, mida me hakkame täna vastu võtma? Kui seda seal ei ole, siis mis põhjusel? Riigikohtu otsust tuleks siiski täita, eriti valitsusel.

Aitäh! Praeguse seisuga on järgmise aasta eelarves arvestatud seitsme miljoni euroga. Ma ei oska öelda, kas see vastab koguvajadusele või mitte. Ma tean, et esmaspäeval on kultuurikomisjoni istung, kus seda teemat taas kord põhjalikult lahatakse. Seitse miljonit eurot tuleb leida Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rahandusministeeriumi koostöös. Ma tean, et sellega on tegeldud. Mulle on kinnitatud, et sellise summa leidmine järgmise aasta eelarves on realistlik ja sellega on arvestatud. Kui vajalik summa on suurem, mille kohta minul ja ka rahanduskomisjonil teadmine puudub, siis tuleb sellega täiendavalt tegelda.

Aitäh! Palun, Aivar Sõerd!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Riigieelarve kolmandaks lugemiseks tuli IRL-ilt ettepanek kärpida mõne ministeeriumi majanduskulusid 5% ja Vabariigi Valitsuse reservi 10 või isegi 12 miljonit eurot. Komisjonis me seda ettepanekut ei toetanud. Äkki te seletate siin saalis ka, miks me ei saanud toetada sellist toredat asja, et võtame raha ära, mis nad seal aasta lõpul kulutavad. Mida selline ettepanek sisuliselt oleks tähendanud ministeeriumidele ja nende hallatavatele asutustele?

Aitäh! Tõepoolest, selline muudatusettepanek laekus. See puudutas väga mitmeid asutusi ja ministeeriume. Seal ei olnud konkreetselt kirjas, mis selle muudatusettepaneku tõttu tegemata jääks. Panen vastu kiusatusele seda pikemalt kommenteerida, sest nagu ma olen nii mõnegi siin saalis põhjalikku arutlust leidnud muudatusettepaneku kohta öelnud, sai seda teemat päris korralikult kajastatud eelmisel, teisel lugemisel. Vahepeal ei ole selle muudatusettepaneku kontekstis toimunud põhjalikke muutusi või tegelikult ei ole muutusi üldse toimunud ja minu seisukohad on kõik kättesaadavad stenogrammist.

Aitäh! Palun, Erki Nool, teine küsimus!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Minu küsimus on võib-olla kentsakas, aga ma küsin selleks, et aru saada. Kui teie lähete panka eluasemelaenu võtma, kas pank siis hindab teie nominaalset või struktuurset bilanssi? Millise bilansi alusel te pangalaenu kätte saate? Milline bilanss, mida ka finantsasutused aktsepteeriksid, näitab teie finantsseisu?

Aitäh! Kui ma sinna eraisikuna läksin, siis ma sellist bilanssi otseselt ei esitanudki. Kasumiaruande te oleksite saanud mu sissetulekutest ja väljaminekutest tõenäoliselt ühel või teisel kujul tuletada, aga ka seda ma panka eluasemelaenu taotlema minnes ei esitanud. Milliseid parameetreid pank konkreetselt arvesse võtab, seda oleks mõistlik küsida mõne krediidiasutuse käest. Ma usun, et sõltuvalt isikust ja sellest, milleks raha taotletakse, need parameetrid varieeruvad. Ma arvan, et isikliku majapidamise ja riigieelarve vahel paralleelide tõmbamine on vahel paslik, vahel mitte. Praegu on siin paralleeli tõmmata minu hinnangul üsna keeruline.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Eile kirjutas kaitseminister alla lepingule, mille järgi tuleb kuni aastani 2020 maksta 138 miljonit eurot. Ajakirjandusest on igasuguseid arve läbi käinud. Kui palju on 2015. aasta eelarves selle lepingu täitmiseks raha arvestatud?

Aitäh! Otseselt seda teemat me komisjonis lahanud ei ole. Kokku on kaitsekulutusteks arvestatud pisut rohkem kui 2% SKT-st, täpsemalt öeldes 2,05%, mis on veidi üle 400 miljoni euro. Sellest rahast kõik kulutused, mis aastal 2015 tehakse, kindlasti ka kaetakse.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ma palun Keskerakonna fraktsiooni nimel kõnelema Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mõne aja pärast võetakse Riigikogus vastu järgmise aasta riigieelarve. Just nimelt võetakse, sest selle poolt hääletavad vaid koalitsiooni liikmed. Opositsioonil on raske eelarvet toetada, kui sisuliselt on tõrjutud kõiki opositsiooni muudatusettepanekuid, isegi kui nendes pakutud muudatusi ja nende vajadust tunnistatakse. Nii kordub see juba aastast aastasse. Öeldakse, et riigieelarve ongi poliitiliste valikute küsimus. Aga sel aastal me jõudsime vähemalt niikaugele, et meie katteallikas ühele koalitsioonipartnerile meeldis. Tõsi, tunnistati ka seda, et koalitsioonis olemise hind on õiget asja mitte toetada.
Meie oleme oma muudatusettepanekutega kannatlikud, aga ma kardan, et Eesti inimeste kannatus katkeb peagi. Ma räägin päris Eesti inimestest, lihast ja luust inimestest, kes siin elavad ja peavad Eestit oma koduks. Paraku tundub viimasel ajal, et eelarvet kokku pannes neid inimesi meeles ei peeta. Järjest enam räägitakse e-eestlastest, aga unustatakse need inimesed, kes elavad maal ja on igapäevase toimetulekuga raskustes. Kui Eesti tulevik on täielik e-riik, siis kas me arvame, et seal elavad ainult e-residendid, kes arveldavad e-rahaga ning kellele riik peale e-teenuste ei peagi midagi pakkuma? Mul ei ole häbi rääkida välismaal Eesti e-riigi kontseptsioonist ja paberivabast asjaajamisest, aga mul on kurb rääkida sellest, kuidas elab keskmine eestlane maapiirkonnas. Selle vastu ei leia rohtu ka järgmisest riigieelarvest. Ämari siledal asfaldil kõndides unustame kiiresti ära, et paljude inimeste elu ei ole sugugi roosiline ja eelarves lubatud lahendused ei tee seda elu lihtsamaks.
Järgmisel aastal alaneb tulumaksu määr 21%-lt 20%-le, suuresti just ühe erakonna surve tõttu. See läheb hoolimata lubadustest riigile palju maksma, tulu toob aga vähestele. Järgmisel aastal võidab alampalka teeniv inimene tulumaksu määra vähendamisest 26,6 eurot aastas, keskmist palka teeniv isik, kellest Reformierakonnale meeldib rääkida, 97,2 eurot, Riigikogu liige 373 eurot ja peaminister 583 eurot. Kordan need arvud veel üle: miinimumpalka teeniv inimene saab 26,6 eurot ja peaminister 583 eurot. Kas see tundub õiglane? Keskerakonna fraktsioon ütleb selgelt, et see on ebaõiglane meede. Me leiame, et sellist netoebavõrdsust kasvatavat sammu ei tohiks ühiskond astuda. Tegemist on väga suure kingitusega keskmisest kõrgema palga saajatele kõigi Eesti inimeste arvel. Mõni inimene saab selle raha eest osta endale mõne paari kalleid värvilisi sokke, mis sobituvad lipsu värviga, kuid alampalga saajale on see igapäevase elementaarse toimetuleku küsimus. Nendele inimestele on ülioluline, et tulumaksu määra vähendamise asemel suureneks hoopis rohkem näiteks tulumaksuvaba miinimum, sest sellest võidaksid ühepalju kõik töötajad, vahet ei ole, oled sa siis haiglas hooldaja, oskustööline, pangaanalüütik või peaminister.
Tööjõumaksude vähendamiseks on mitu võimalust ja kahjuks on Reformierakond valinud selleks tulumaksu määra alandamise tee. Juba viimased kümme aastat on nad keskendunud just sellele. Samal ajal kuuleme, et ei jätku raha inimestele oluliste teenuste tagamiseks. See on kurb. Me liigume iga päevaga järjest enam selle poole, et varsti on Eesti riigis ainukesed tagatud teenused e-arstijärjekorrad, e-kool, e-maksuamet ja veebipolitsei. Need kõik on toredad ja mugavad asjad, kuid arstijärjekord inimest ei ravi, e-kool kajastab hindeid ja õppimist, kuid ei anna lastele haridust, e-maksuamet ei vähenda maksuauke ja veebipolitseinik tänaval kotiröövlit ei püüa.
Keskerakond esitas eelarve kolmandale lugemisele seitse muudatusettepanekut. Alustan kõige väiksema mahuga, aga ometi väga olulisest ettepanekust, mis nägi ette eraldada Riigikontrollile 250 000 eurot. Riigikontrollil puudub praegu võime kontrollida, kuidas kasutatakse kaitsekulutusteks eraldatud raha. Seda muudatusettepanekut ei toetatud, kuigi see, et 2% SKT-st oleks läbipaistvalt kasutatud, peaks olema nii riigieelarve seisukohast kui ka üldisest läbipaistvusest lähtudes väga oluline. Me saime vastuse, et Riigikontroll leidku see raha enam-vähem sisemiste struktuurimuudatuste teel. Aga seda ju ei sünni!
Peale Riigikontrolli ning Politsei- ja Piirivalveameti palgafondi suurendamise soovisime tõsta koolilõunatoetuse ühele eurole, maksta Eesti põllumeestele täiendavat otsetoetust Euroopa Liidu lubatud mahus, suurendada kohalike teede rahastust ning lubada eriotstarbelist diislikütust kasutada ka järgmisel aastal kütmiseks ja seeläbi hoida ära maksutõusu, mis toob paljudele Eesti peredele järgmisel aastal 38% suuremad küttearved. Me soovisime ka tagada Eesti inimestele tasuta bussisõidu maakonnaliinidel. Kõike seda oleks saanud teha, kui oleks jäetud ära tulumaksu määra alandamine. Opositsiooni muudatusettepanekutel peab alati olema kate, meie ei saa võtta riigieelarvele lisaks laenu, meie ei saa kasutusele võtta reserve.
Selles eelarves võib kindlasti kiita seda, et tasuta koolilõuna jõuab ka gümnaasiumiastmesse. Keskerakond on selle eest aastaid seisnud. Aga aastaid, õigemini juba viiendat aastat, oleme rääkinud ka seda, et eraldatud 78 sendist ei piisa enam selleks, et pakkuda õpilastele tervislikku ja maitsvat sooja koolilõunat. Sellest 78 sendist ei piisa ka gümnaasiumiõpilastele lõuna pakkumiseks. Tegelikult pannakse tasuta koolilõuna lubamisega veel üks koorem kohalikele omavalitsustele, kes peavad leidma lisaraha, et tasuta koolilõuna õpilastele kättesaadavaks teha.
Keskerakonna fraktsioon ei saa kahjuks järgmise aasta riigieelarvet toetada. Jah, me tunnistame, et küsimus on valikutes. Aga anda riigieelarvest ära niivõrd suur raha ja samas jätta tegemata valik, et riik oma ülesandeid korralikult täidaks, on meie arvates vale. Me usume, et valija teeb õige valiku järgmise aasta 1. märtsil. Tänan tähelepanu eest!

Kas on veel kõnesoove? Aivar Sõerd, kohalt kaks minutit, palun!

Ma soovin kõnet pidada. Ma vajutasin vale nupu peale.

Vajutage siis uuesti. Palun, Aivar Sõerd Reformierakonna fraktsiooni nimel!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Järgmise aasta eelarve koostamise protsess, mis sai alguse kevadel, on lõpule jõudmas. On selge, et ühe aasta eelarvega ei saa lahendada kõiki riigi ees seisvaid probleeme. Järgmise aasta eelarvel on väga selged prioriteedid: inimeste heaolu kasv ja kindlustunde suurendamine ning julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamine. Me saame seda lubada, sest majanduskasv ja maksude paranenud laekumine seda kõike võimaldavad. Ka Eesti Pank oma täna avaldatud majandusprognoosis ütles väga selgelt, et Eesti majandusel on läinud üsna hästi, ka 2%-line kasv on teiste Euroopa Liidu maade, meie põhiliste kaubanduspartnerite majanduskasvuga võrreldes täiesti korralik.
Ma ütlen paar sõna ka eelarve tasakaalu kohta. Meil on loodud riigisisese institutsioonina organ, kes hindab eelarve tasakaalu. See on Eesti Panga juures asuv eelarvenõukogu. See nõukogu on andnud selge soovituse kindlustada eelarve struktuurne positsioon selliselt, et see oleks vähemalt 0,6% suurem kui kevadine eelarvestrateegia ette nägi. Valitsusele esitatud eelarvekavas on see soovitus täidetud. Nagu kord ette näeb, Riigikogu oma menetluses eelarve tasakaalu muuta ei saa, nii et see positsioon on ka vastuvõetavas eelarves samasugune.
Igal juhul peab eelarvekava järgima ja ka järgib senist konservatiivset hoiakut. Me peame arvestama, et Euroopas on majanduskasv pidurdunud ja Euroopa riikide majanduse taastumine on hoogu kaotamas. 2015. aasta eelarve kindlustab raamistiku, mis tagab parema välis- ja sisejulgeoleku, parandab inimeste toimetulekut, toetab majanduskasvu ja järgib seni hoitud konservatiivset suunda.
Nüüd räägin muudatustest, mida Riigikogu rahanduskomisjon arutas. Suuremad muudatused olid muidugi regionaalsed investeeringud, aga oli ka otsus õpetajate palga täiendava tõusu kohta. Rahanduskomisjoni seisukoht oli, et õpetajate palga alammäär tuleks tõsta 900 eurole. See tähendab, et õpetajate miinimumpalk tõuseb tänavuse aastaga võrreldes 12,5%. Aga palgad tõusevad ka mitmes teises prioriteetses valdkonnas, mitme teise ministeeriumi valitsemisalas, näiteks Kultuuriministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas, aga ka sisejulgeoleku valdkonna töötajatel.
Palun lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Samas ei saanud rahanduskomisjon kuidagi toetada sellist ettepanekut, mis minu hinnangul oleks vaid näiliselt eelarvepositsiooni parandanud, ehk ettepanekut kärpida Vabariigi Valitsuse reservi kümme miljonit eurot või enamgi. Reservis lihtsalt pole selliseid vahendeid. Seal on vahendeid erakorraliste kulude katteks samas suurusjärgus, nagu on alati olnud. Näiteks oleks Maanteeameti majanduskulude 5%-line kärbe tähendanud 3,5 miljoni euro võrra teehoiuvahendite kärpimist.
Aga kokkuvõtlikult öeldes on eelarves palju inimesi rõõmustavaid sõnumeid. Suurenevad lastega perede toetused, tõusevad pensionid, kasvavad riigilt palka saavate inimeste sissetulekud. Palgasaajatele on häid sõnumeid: langeb tulumaksu määr ja väheneb töötuskindlustusmakse, suureneb maksuvaba miinimum ja kuna tarbijahindade tõus on alanenud, aga palgakasv jätkub, siis reaalpalga kasv ületab ka järgmisel aastal majanduse üldist kasvutempot.
Muidugi tuleb arvestada, et eelarvepoliitika ei lähtu ainult ühest aastast, selle mõju ulatub kaugemale. Sellepärast on tähtis, et maksukoormus püsib samal tasemel mis tänavu, s.o 32,7% SKT-st. Kiiremini kui eelarve üldine kasv suureneb riigi haridustoetus. Riigieelarve ja Euroopa Liidu vahendite toel jätkub koolivõrgu korrastamine. Tahan veel rõhutada, et maksutulude struktuuris toimub oluline muudatus just maksukeskkonna kasvusõbralikumaks muutumise suunas, kuna tööjõumaksude osakaal väheneb.
Kuidagi ei saanud rahanduskomisjon nõustuda ettepanekuga seada mõne kulusid suurendava ettepaneku katteallikaks 2011. aastal vastu võetud tulumaksuseaduse muudatus, tõstes tulumaksu määra 1%. Majanduskeskkonda halvendavaid, maksukoormust üldiselt ja sealjuures ka tööjõumaksude koormust suurendavaid muudatusettepanekuid ei saanud toetada.
Ma tänan kõiki neid, kes eelarve menetlemise pikas protsessis oma panuse andsid! Lõpetuseks ütlen, et Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab 2015. aasta eelarve vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Palun, Rannar Vassiljev Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel!

Head kolleegid! Mul on selle eelarve kontekstis olnud võimalik siin päris palju mõtteid avaldada ja ma üritan nüüd teha võrdlemisi lühidalt. Tihti juhtub nii, et see, mis on olnud, muutub normiks ja väga palju keskendutakse sellele, mis seda juba olnut muudab. Üritan minagi eelarvet natuke selle nurga alt lahata.
Selle eelarve menetlemise protsess on olnud pisut teistsugune kui varem, sest mäletatavasti sündis kevadel, märtsikuus uus koalitsioon ja päris palju sai eelarvedebatti peetud juba toona. Tegelikult toimusid siis varasemaga võrreldes päris põhimõttelised muudatused. Võib-olla see, et see teema on nii meedia kui kindlasti ka kõigi parlamendiliikmete tähelepanu all olnud juba kevadest peale, on ka põhjus, miks siin saalis on vahest vähem tähelepanu leidnud n-ö suuremad muudatused rahalises mõttes, aga ma julgen öelda, et ka sisulises mõttes. Päris palju oleme rääkinud mitmetest väiksema mahuga muudatustest, nii nendest ettepanekutest, mis leidsid enamuse heakskiitu, kui ka nendest, mis ei leidnud.
Ma siiski julgen markeerida teemasid, mis minu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni hinnangul on kõige suuremad muudatused varasemaga võrreldes. Päris palju on siin saalis ja ka väljaspool seda olnud juttu sellistest asjadest, mille kohta on öeldud, et mõte on olnud küll hea, aga katteallikat kuidagi ei leia. Neid teemasid on üsna palju. Päris mitmed neist probleemidest on saanud ühel või teisel kujul lahenduse 2015. aasta eelarves. Meie arvates on kindlasti kõige suurem muudatus, mis järgmisel aastal aset leiab, lapsetoetuse tõus. Sellest on siin saalis küllalt palju räägitud. Mäletatavasti korraldasime natuke rohkem kui aasta tagasi sel teemal ka ööistungi. Rohkem selliseid ööistungeid loodetavasti ei tule. Nüüd saab 11 aastat täis sellest ajast, kui esimese ja teise lapse toetus viimati tõusis, ja see jääb praegu viimaseks selliseks tähtpäevaks. See on kahtlemata sotsiaaldemokraatide arvates oluline sisuline muudatus, aga see on ka suure rahalise mahuga muudatus.
Samuti on pikalt räägitud töötuskindlustusmakse vähendamisest ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamisest. Alati on räägitud, et tahaks küll seda teha, aga katteallikat ei leia. Seekord leiti. Täpselt sama jutt on olnud koolitoidu kohta. Nüüd hakkavad tasuta koolilõunat saama ka gümnasistid. Teisisõnu, päris paljude selliste asjade tegemiseks, mida aastaid on peetud asjadeks, mida küll tahaks teha, aga ei ole võimalik teha, see riigieelarve eeldused ja võimalused loob.
Tahan tänada koalitsioonipartner Reformierakonda. Mis siin salata, kevadel koalitsiooni moodustades me nentisime, et me küll koalitsioonilepingu sõlmime, aga maailmavaadet ei ühtlusta. Ega see lihtne protsess ei ole olnud, aga minu meelest on see olnud igati konstruktiivne ja edukas.
Palun ühe minuti lisaaega!

Üks minut lisaks.

Ma arvan, et on saanud ära teha päris palju asju, millest kogu Eestile võiks kasu olla. Tihti kasutatakse poliitikast rääkides ingliskeelset mõtet all politics is local ehk kogu poliitika on kohalik. Seda omistatakse mitmetele inimestele, kõige rohkem vist Tip O'Neillile, esindajatekoja spiikrile. Ma arvan, et see põhimõte peab paika. Ma loodan, et neid inimesi, kes reaalselt tunnevad, et 2015. aasta eelarvega nende elus varasemaga võrreldes midagi muutub, on üle Eesti võimalikult palju. Aitäh!

Aitäh! Palun, Sven Sester, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui septembris, ligi kolm kuud tagasi, see eelarve üle anti, siis ütles peaminister, et tegemist on kindlustunde eelarvega. Pange tähele, hiljem ei ole eelarve menetlemise jooksul seda sõna enam peaaegu üldse kasutatud. Ma ütlesin juba eelarve üleandmise ajal välja põhjuse, miks keegi seda enam ei kasuta. Räägitakse kindlustunde eelarvest, aga me näeme, mis muutused tulevad järgmisel aastal. Me näeme, et vanemapensioni kehtima hakkamine lükatakse kolmeks aastaks edasi. Koalitsioon ütleb, et kellelgi ei jää midagi saamata. Mina küsin, et kui kellelgi ei jää midagi saamata, siis kust tuleb raha juurde. Selle edasilükkamisega leitakse lisaks 23 miljonit eurot tulupoolele, st kellelgi jääb 23 miljonit eurot saamata. Kellelgi jääb tegelikult isegi 70 miljonit eurot saamata, kui arvestada seda, et vanemapension lükatakse edasi kolmeks aastaks. Samamoodi on järgmisel aastal lood põllumeestega. Me näeme, et üleminekutoetused on viidud ümmarguse nullini. See on siis see kindlustunde koht! Gaasiaktsiisi tõusust ei ole mõtet rääkidagi. Taheti anda selgitust, et ega see aktsiis väga palju ei tõuse. Sõbrad, gaasiaktsiis tõuseb lähima kolme aastaga 100%. Kui see väga palju ei ole, siis tekib küsimus, mis teie arvates on väga palju. Aga kui te ütlete, et rahaliselt seda väga palju ei ole, siis mina ütlen, et kolmandal aastal on see juba kümme miljonit eurot. See tuleb kellegi arvel, see on puhas ümberjagamine. Niipalju sellest kindlustunde eelarvest, millest me tegelikult enam ei räägi.
Nüüd mõni sõna muudatusettepanekutest, mis IRL tegi. Ma tahan eraldi esile tuua ühe muudatusettepaneku nendest üheksast, mida me viimaseks, kolmandaks lugemiseks esitasime. See muudatusettepanek näeb ette meie oma eelarvepositsiooni parandamist. Me tegime ettepaneku vähendada kümne miljoni euro võrra riigieelarve järgmise aasta kulusid, võttes selle raha lihtsalt valitsuse reservist ära. Varem ei ole üldiselt tavaks olnud, et tehakse ettepanekuid positsiooni parandamise kohta, eriti opositsiooni seisukohalt võttes. See ettepanek ei leidnud toetust. Kui ma vaatan Euroopa Komisjoni hinnanguid, siis on näha, et järgmisel aastal me oleme struktuurselt 0,8%-lises miinuses. Sellest, et me nominaalselt oleme miinuses ehk meie igapäevaelu on miinuses, on kõik juba aru saanud ja keegi vastu ei vaidle. Me oleme järgmisel aastal 100 miljoni euroga miinuses. Siiamaani on püütud argumenteerida, et võtame ühekordsed tulud ja kulud maha ning siis näeme, et me oleme siiski plussi poole liikumas. No ei ole niimoodi! Euroopa Komisjon on nimetanud viis riiki, kelle kohta tal ei ole ühtegi märkust: Saksamaa, Holland, Luksemburg, Slovakkia ja Iirimaa. Need riigid täidavad eelarvereegleid. Kõigile teistele on vähemal või suuremal määral märkusi. Eesti ei kuulu nende viie hulka. Ausalt, sellest on kahju. Ma ütlen siia juurde, et 2016. aastal on Eesti eelarvenõukogul otsustamise koht, kui ta peab üle vaatama järgmise aasta eelarvet. Sisetunne ütleb mulle, et me kuuleme siis märkusi.
Räägin veel muudatusettepanekutest. IRL tegi ettepaneku eraldada lisavahendeid kommunismiohvrite memoriaali ehitamiseks. Siin tundub olevat ühiskondlik kokkulepe, aga paraku järgmisel aastal seda raha ei eraldata. Ka riigipiiri kohta tegime nii teiseks kui ka kolmandaks lugemiseks ettepaneku. Osaliselt vahendeid leiti, aga ma ütlen ausalt, et riigipiiriga seonduv ei ole vaid Eston Kohvri juhtum. Alates piiriülesest salakaubaveost ja lõpetades sõna otseses mõttes inimkaubandusega – seda kõike on vaja tõkestada. Põllumeestest ma juba rääkisin. IRL tegi ettepaneku osaliselt taastada üleminekutoetused. Nägime ette, et ka teadus- ja arendustegevusse oleks vaja lisaraha. Kui me tahame olla innovaatilised, tahame olla riik, kes arendab teadust, siis see summa, mis seal praegu näha on, on liiga väike. Mainin ka üksikvanema elatisfondi. Me oleme andnud menetlusse eelnõu, et valitsus peaks selle loomiseks välja töötama konkreetse seaduseelnõu. Meie nägime väljatöötamiseks ette 300 000 eurot.
Head kolleegid, mis on kõigi nende muudatusettepanekute ühine nimetaja? Mitte ühtegi neist ei toetatud. See on nende ühine joon.
Täna tuli Eesti Panga uus majandusprognoos. Me näeme, et 3,9%, mida suvel pakuti järgmise aasta majanduskasvuks, on nüüd muutunud 2,1%-ks. Me teame, et riigieelarve on tehtud arvestusega, et järgmise aasta majanduskasv on 2,5%. Me teame ka seda, et iga järgmine prognoos on pessimistlikum. Ma kardan, et kui me näeme järgmise aasta alguses majandusprognoosi, siis kuigi ma ei tahaks nii mõelda, on see veelgi pessimistlikum. Selles valguses tekib küsimus, kas me peaksime tegema mingeid kulukärpeid. Koalitsiooni vastus on ei, me ei pea neid tegema, meil ei ole neid võimalik teha, sest järgmisel aastal on valimised. Ma arvan, et see ei ole õige.
Me oleme kaotamas ühte aastat. Eile andis Rahandusministeerium hävitava hinnangu keskkonnatasudele. Ta ütles, et formaal-juriidiliselt ei ole keskkonnatasud küll maksud, kuid olemuselt on nad üks riigi käes olev maksupoliitiline instrument majanduskeskkonna juhtimiseks. Mida ütles Rahandusministeerium? Ta ütles, et see on süsteemitu ja suure pildita maksupoliitika. Kordan veel: süsteemitu ja suure pildita maksupoliitika. Seda ütleb Rahandusministeerium Keskkonnaministeeriumile. Sõbrad, riigieelarvel on täpselt sama sõnum, see on süsteemitu ja suure pildita. Ma nendin veel kord, et minu arvates me oleme selle eelarvega kaotamas Eesti jaoks ühte aastat. Vaid see teadmine, et tegemist on valimiseelse vahe-eelarvega, mille on ajutine valitsus meie laua peale toonud, annab võimaluse täna siin puldis üldse millegi üle debateerida.
Peale valimisi saame keskenduda meetmetele, mis tegelikult parandavad inimeste toimetulekut, toetavad majanduskasvu, vähendavad tööjõumakse ja aitavad luua uusi töökohti, me saame keskenduda nendele meetmetele, alates madalapalgaliste maksureformist ja lõpetades majandust elavdavate meetmetega. See eelarve kahjuks seda ei võimalda. IRL ei toeta selle eelarve vastuvõtmist. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised ja me asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Eelnõu kohta on tehtud 17 muudatusettepanekut. Muudatusettepanek nr 1 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõike 5 kohaselt ei kuulu ettepanek nr 1 hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 2 on teinud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 3 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanek nr 3 ei kuulu hääletamisele, lähtudes eespool mainitud paragrahvist. Iga kord, kui ma seda ütlen, pean silmas viidet § 120 lõikele 5. Number 4 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 5 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 6 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 7 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 8 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 9 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 10 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 11 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 12 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 13 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 14 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 15 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 16 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele. Number 17 on Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ei kuulu hääletamisele, lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5.
Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud ja me asume eelnõu lõpphääletuse juurde, sest just niisugune on juhtivkomisjoni ettepanek. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 730. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu 725 kolmas lugemine. Ma palun kõnetooli Aivar Riisalu, kellel on olemas volitus esindada IRL-i fraktsiooni. Palun!

Hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Meil on laual järjekordne riigilõivuseadus. Riigilõivudest on Eesti valitsuse kätes saanud terve majandusharu. Riigilõivude eri tasemed vajavad regulaarselt putitamist ja tuleb suureks kurvastuseks tunnistada, et Eesti mõistes ongi tegemist majandusharuga, millele on pandud ülesanne täita riigieelarvet. Riigilõivu sügavam olemus ei eelda, et ta on riigieelarve täitmise vahend. Riigilõiv on selline raha, mida võetakse kulupõhiselt nende toimingute tegemiseks, mida riigil ja temaga suhestuvatel subjektidel on vaja teha. Kahjuks ei ole me suutnud Eestis välja mõelda sellist unikaalset ja toredat süsteemi, mis kõiki osapooli rahuldaks.
Seda seadust lugedes jäi kummaline tunne. Kulupõhisus on ilmselt nii keeruline põhimõte, et riigilõivuseadusesse pannakse arve nii, et vaatan korraks üles, kuulan, mida Ants sealt ülevalt ütleb, ja selle kirjutangi seadusesse sisse. Ma toon mõne näite, mille ma seda seadust sirvides täiesti juhusliku valimi põhimõttel alla joonisin. Kui te registreerite patenditaotluse, siis maksate selle eest esimesel aastal riigilõivu 26 eurot, aga kui te tahate, et teie patenteeritud eset mõne aja jooksul mitte keegi teine ei saaks jäljendada, omaks tunnistada või sellega mida iganes teha, siis näiteks kahekümnendal aastal peate patendi säilimiseks maksma 630 eurot. Kus on siin loogika? Tundub, et seda ei olegi, lihtsalt kuskilt ülevalt on antud märk, et kahekümnendal aastal võiks see niimoodi olla, sest pole vaja, et mingi leiduri looming oleks kaitstud ka kahekümne aasta pärast, vaid siis võivad kõik vabalt toimetada ja kõik on jube hästi. See oli üks juhuslik näide.
Asja teine ja palju traagilisem pool, millest on poliitikas ka väga palju räägitud, on oma õiguste kaitsmine näiteks kohtumenetluses. Ma toon järjekordse näite. Kui sa tahad esitada kohtumenetluse avalduse ja sinu nõue on näiteks 500 eurot, siis riigilõiv menetluse alustamiseks on 100 eurot, kui nõue on aga 100 000 eurot, siis on riigilõiv 1200 eurot. Vaatame proportsioone: sinu probleem versus tasutav riigilõiv – vahe on kümnetes kordades. Me saame loogiliselt aru, et inimene, kellele 500 eurot võib olla suur raha, ei hakka mitte kunagi mõistlikuks pidama isegi menetluse alustamist, et põhimõttelist ebaõiglust heastada, sest, andke andeks, 100-eurose riigilõivu eest 500 eurot tagasi nõudma ei lähe isegi mina. Sellel lihtsal põhjusel, et sellel ei ole väga sügavat sisu.
Räägime veel riigist ja tema käitumisvõimalustest, mis selle eelnõuga võib-olla mitte kõige otsesemas puutumuses ei ole, aga servapidi küll. Notarid on tõstnud üles küsimuse, et kui Eesti vahetas oma valuutasüsteemi ...
Ma võtan igaks juhuks kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Me läksime üle eurole, aga kõikides registrites on näiteks hüpoteegid endiselt kirjas Eesti kroonides. Sellega on tehtud elu sedajagu keerulisemaks, et iga kord tehinguid tehes ja hüpoteekidega manööverdades peab keegi aastaid, aastaid ja aastaid hiljem neid kroonides arvestatud hüpoteeke eurodesse ümber panema. Ma küsisin notari käest, et kui ma tulen hüpoteeki eurodesse ümber arvestama, mis siis saab. Ta ütles, et see on notariaalne tehing ja selle tegemisel tuleb täpselt samamoodi sellestsamast seadusest tulenevat riigilõivu maksta. Ehk lihtsalt see, et me oleme arenenud ja meie riik on astunud suure sammu edasi, läinud eurotsooni, toob kodanikele sellest seadusest tulenevalt kaasa kulutusi, mida need inimesed justkui tegema ei peaks. Mul on seadusandjatele ehk teile üleskutse. Meie asi on muuta sellist, kuidas ma ütlen, edust tulenevat ebaõiglust. Kui me deklareerime, et riigilõivud ei ole riigile raha teenimise mehhanism, siis me peaksime näiteks kõik hüpoteegid kehtivasse valuutasse tasuta ümber arvestama. Aga kas meil jätkub selleks kodanikujulgust, selles ma nii väga kindel ei ole.
Me arutasime fraktsioonis riigilõivude temaatikat sügavuti ja jõudsime sügavale sisemisele äratundmisele, et riigilõivuseaduse paljud kohad sellisel kujul on meile arusaamatud. Tundub meelevaldne, et riigilõivud pidevalt tõusevad. Kuna me ei saa leppida sellega, et riigilõivumehhanism on riigile raha teenimise allikas, ja meie arvates tuleks siin lähtuda kulupõhisusest, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon seda seaduseelnõu ei toeta. Aitäh!

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Me valmistume lõpphääletuseks. Kuna see eelnõu nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.
Me asume hääletuse juurde. Hea Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu 725. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastu oli 30, erapooletuks ei jäänud keegi. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Me jätkame istungit. Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 748 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli õiguskomisjoni liikme Jüri Morozovi!

Proua juhataja! Head kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas seda eelnõu ja valmistas seda teiseks lugemiseks ette teisipäeval, 2. detsembril. Tuletan meelde, et konventsioonil on kolm eesmärki. Esiteks, soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet arvestades ennetada inimkaubandust ja selle vastu võidelda. Teiseks, kaitsta inimkaubanduse ohvrite inimõigusi, luua soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet arvestades ohvrite ja tunnistajate kaitse ja abistamise üldine normistik ning tagada tõhus uurimine ja kohtu alla andmine. Kolmandaks, edendada rahvusvahelist inimkaubandusvastast koostööd.
Konventsiooni tõhusa rakendamise tagamiseks luuakse asjakohane järelevalvesüsteem. Konventsiooni kohaldatakse kõikidele riigisisese ja riikidevahelise inimkaubanduse avaldumise vormidele, sõltumata nende seotusest organiseeritud kuritegevusega. Konventsiooniosalised rakendavad konventsiooni sätteid, eelkõige ohvrite õiguste kaitsmise ja edendamise meetmeid, ilma mis tahes vahetegemiseta soo, rassi, nahavärvi, keele, usu, poliitiliste või muude vaadete, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuulumise või varandusliku, sünnipärase või muu seisundi alusel. Konventsioonile on alla kirjutanud 43 ja selle ratifitseerinud 41 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Ratifitseerinud pole seda veel Eesti ja Tšehhi. Komisjonis mingisuguseid arutelusid ei olnud, muudatusettepanekuid ei tehtud. Otsustati saata eelnõu täiskogu saali 10. detsembriks, s.o tänaseks (see oli konsensuslik otsus) ja panna eelnõu lõpphääletusele (samuti konsensuslik otsus). Aitäh!

Suur tänu! Teile on üks küsimus. Palun, Aivar Kokk!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Äkki sa ütled kõigile siin saalis, mida endas sisaldavad artikli 31 lõike 1 punktid d ja e, mida Eesti riik ei pea kohaldama.

Jah, eelnõu §-s 2 "Deklaratsioon" on öeldud, et kooskõlas konventsiooni artikli 31 lõikega 2 deklareerib Eesti Vabariik, et jätab endale õiguse mitte kohaldada konventsiooni artikli 31 lõike 1 punkte d ja e. Artikkel 31 "Jurisdiktsioon" ütleb sedamoodi, et konventsiooniosaline võtab seadusandlikke või muid meetmeid, et kehtestada oma jurisdiktsioon konventsioonis nimetatud kuriteo üle, kui see on toime pandud (punkt d) tema kodaniku poolt või kodakondsuseta isiku poolt, kelle alaline elukoht on tema territooriumil, kui kuritegu on kriminaalõiguse järgi karistatav selle toimepanemise kohas või kui kuritegu on toime pandud väljaspool mis tahes riigi territoriaalset jurisdiktsiooni või (punkt e) asjaomase konventsiooniosalise kodaniku vastu.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Kas on läbirääkimissoove? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 748 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud inimkaubandusvastase Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 751 teine lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli õiguskomisjoni liige Kalle Jents. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõnealuse eelnõu esimene lugemine oli siin suures saalis 12. novembril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 26. november. Ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, küll aga tegi õiguskomisjon ise tervelt 19 muudatusettepanekut. Õiguskomisjon arutas eelnõu 2. detsembril, arutelul osales ka Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Heili Sepp. See arutelu päädis 19 muudatusettepanekuga, nagu ma juba mainisin.
Esimese muudatusettepaneku kohaselt muutus eelnõu pealkiri. Kui enne oli karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, siis nüüd on karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lisandusid veel kahe seaduse muudatused, muudetakse maksukorralduse seadust ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadust.
Ma ei hakka kõiki muudatusi ühekaupa käsitlema. Väga põhimõttelisi kursimuutusi ei ole, sisuliselt on tegemist karistusõiguse revisjoni tulemusel kevadel vastu võetud seaduse vigade parandusega. Korrektiive on tehtud peamiselt karistusseadustiku eri koosseisudes.
Olgu öeldud, et komisjon võttis kõik otsused vastu konsensuslikult ning tegi ettepanekud saata eelnõu täiskogu päevakorda 10. detsembriks, s.o tänaseks, ja teine lugemine lõpetada (tõsi küll, sellele oli üks komisjoni liige vastu). Tehti ka ettepanekud saata eelnõu kolmandale lugemisele, kui teine lõpetatakse, 16. detsembriks ning panna eelnõu lõpphääletusele (jälle konsensuslikult).

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Seda tehakse tavaliselt küll esimesel lugemisel, aga võib-olla sa siiski kiirelt selgitad selle eelnõu eesmärki. Mille pärast me niisuguse auditeerimise üldse ette võtsime?

Kui see eelnõu tuli esimesele lugemisele, siis tulid siia juurde uued koosseisud, just ebaseadusliku piiriületamisega seotud koosseisud. Kindlasti mõjutasid eelnõu teket teatud juhtumid, mis meil piiril olid toimunud. Aga nende uute parandusettepanekutega, nagu ma märkisin, tõepoolest kohendatakse mitmeid koosseise, just selle kevadise karistusseadustiku revisjoni tulemusena. See on teise lugemise tulemus.

Rohkem küsimusi ei ole. Kõik on selge. Suur tänu, Kalle Jents! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu kohta on laekunud 19 muudatusettepanekut ja me vaatame need hästi rahulikult läbi. Muudatusettepaneku nr 1 on teinud õiguskomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 2 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 3 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 4 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 5 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 6 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 7 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 8 on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on täielikult arvestada. Number 9, selle ettepaneku on teinud õiguskomisjon, täielikult arvestatud. Number 10 on õiguskomisjonilt ja täielikult arvestatud, 11. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, täielikult arvestatud, 12. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, täielikult arvestatud, 13. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt, täielikult arvestatud. Muudatusettepanekud nr 14, 15, 16, 17, 18 ja 19 on õiguskomisjonilt ja täielikult arvestatud. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 778 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli siseminister Hanno Pevkuri!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Kolleegi palvel ja teie lahkel loal lubage mul tutvustada keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu 778. Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt täiendatakse keskkonnatasude seaduse § 9 lõikega 5¹, mis võimaldab rakendada liiva ja kruusa kaevandamise korral allpool põhjavee taset maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamisel koefitsienti 0,5. Koefitsient on vajalik selleks, et soodustada liiva ja kruusa kaevandamist ka mäeeraldiste puhul, kus liiv ja kruus asuvad allpool põhjavee taset ning kaevandatakse vee seest. Kaevandamine ilma põhjavee taset alandamata või sama liiva- või kruusakoguse kaevandamiseks uut karjääri avamata ja olemasolevat ära kasutades on väiksema keskkonnamõjuga. Kaevandamisega ei tekitata põhjavee alanduslehtrit, samuti võetakse sama ulatusega karjäärist välja palju rohkem maavaravaru, kui oleks võimalik ilma sügavuti minemata. Ilma vee alt kaevandamata peaks sama koguse maavara kaevandamiseks rajama sellises mahus uue karjääri või laiendama olemasolevat, sellega aga laiendataks mõjutatud ökosüsteemide pindala, kuigi sama tegevus on võimalik ka ilma mõju suurendamata. Väiksem keskkonnamõju avaldub maavara täielikumas väljakaevamises nii horisontaalses kui ka vertikaalses suunas. Uute karjääride avamise korral rikutaks suuremal alal pinnast ja maastikku, samuti kaasneks suuremal maa-alal kaevandamisega lisamõju loodus-, sotsiaalsele ja ka majanduskeskkonnale. Seega on muudatuse konkreetne eesmärk maavaravaru võimalikult täielik väljakaevamine sellega lisakahju tekitamata.
Eelnõu esitati kooskõlastusringile ministeeriumidele ning linnade ja maaomavalitsuste liitudele 22. septembril. Kooskõlastamise tähtajaks määrati tollal 13. oktoober. Valitsus jõudis eelnõu arutama hakata 13. novembril ja nüüd oleme eelnõuga jõudnud suurde saali. Eelnõu on varem menetletud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse ning keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõuna. Kuna eeldatavasti ei jõutaks nimetatud eelnõu § 1 punkti 1 enne 2015. aastat kehtetuks tunnistada, tuleb muuta keskkonnatasude seadust. Eelnõu vormistati sellest lähtudes ümber. Ettepanek ongi jõustada eelnõu seadusena 1. jaanuaril.
8. detsembril 2010 vastu võetud keskkonnatasude seaduse ja euro kasutusele võtmise seaduse muutmise seaduse § 1 punkt 1 näeb ette tunnistada keskkonnatasude seaduse § 9 lõige 5 kehtetuks 1. jaanuarist 2015. Tollal põhjendati eelnõu seletuskirjas koefitsiendi kaotamist probleemidega koefitsiendi rakendamisel. Koefitsienti ei peaks rakendama kaevandamisel meres ning kui kaevandatakse loas märgitud põhjavee tasemest allpool, kuid põhjavee taset reaalselt alandatakse. Lisaks viidati seletuskirjas ettevõtete arvutuste puudumisele, mis tõendaksid allpool põhjavee taset kaevandamise suuremat kulukust. Samuti esitasid Keskkonnaministeeriumile arvutused kaevandamise kulude kohta nii Kiiu Soon kui ka Maanteeamet, kellel on õigus allpool põhjavee taset kaevandada 14 mäeeraldises.
Muudatus, mis on teie ette toodud, puudutab hinnanguliselt 48 kaevandamisluba, mille alusel 2013. aastal kaevandamistegevus toimus. Nendest 14 luba kulub Maanteeametile. Maanteeamet on prognoosinud muudatuse mõjul ka tee-ehituses kasutatava materjali hinna kasvu nii Maanteeameti kulude kasvu kui ka turul müüdava materjali hinna kasvu tõttu. Hinnanguliselt 600 000 kuupmeetri puhul tuleks ilma koefitsiendi rakendamiseta maksta materjali eest umbes poole rohkem.
Kaevandamise maht eelmisel aastal oli hinnanguliselt 636 000 kuupmeetrit ja tasu maksti 335 000 eurot. Ettevõtteid, mida see muudatus puudutab, on circa 20. On selge, et kulude vahekorra tõttu võidakse hakata vee alt vähem kaevandama ja kindlasti ei soodusta see selle meetodi edaspidist rakendamist. Muudatus puudutab 21 omavalitsust, kuna liiva ja kruusa kohalikest maardlatest kaevandamise tasud kantakse kohalike omavalitsuste eelarvetesse. Kaevandamisõiguse tasud on kohalikele omavalitsustele samas liialt volatiilsed tuluallikad, et nende prognoosi alusel planeerida kulude katmist.
Kui vaadata lõppeesmärki, siis kindlasti on koefitsiendil positiivne mõju liiva- ja kruusamaardlate täielikumale väljamisele ning sama materjali hakatakse kaevandama väiksema keskkonnamõjuga. Keskkonnasäästliku kaevandamise soodustamine on üks keskkonnatasude seaduse suuremaid eesmärke. Valitsuse esindajana ma kindlasti toetan keskkonnakomisjoni otsust eelnõu esimene lugemine lõpetada ja see kiiresti seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann, küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et 22. septembril saadeti see eelnõu kooskõlastusringile. Linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu esindajad olid meil komisjonis kohal ning tekkis küsimus, miks see nii hilja nende kätte jõudis ja miks oli nii vähe aega jäetud planeerimiseks. See eelnõu oli väga pikalt nagu kuskil kinni.

Aitäh! Raske öelda, miks see eelnõu alles 22. septembril kooskõlastusringile jõudis. Aga fakt on see, et kuna 1. jaanuarist 2015 peaks koefitsient muutuma, siis oli see tagumine aeg, millal seda üldse kooskõlastusele saata. Loomulikult oleks võinud võimaluse korral seda ka varem teha. Ma usun, et keskkonnaminister on infotunnis või arupärimisele vastates suuteline seda täpsemalt selgitama. Teadmata täpseid tehiolusid, aga vaadates õigusaktide menetlemise loogikat, ütlen, et septembrikuu oli selleks viimane aeg, kui soovitakse seadus enne aasta lõppu vastu võtta.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Seletuskirjas on päris hästi kirjutatud sellest, mida mõtlevad sellest eelnõust maaomavalitsuste liit ja linnade liit. Juttu on rohkem kui 40 kohalikust omavalitsusest ja see summa, mille maaomavalitsuste liit ja linnade liit vaidlustavad, on suurem kui 300 000 eurot. Nii mõnelegi kohalikule omavalitsusele ehk vallale on see päris suur summa. Missugune on valitsuse sõnum nendele kohalikele omavalitsustele seoses selle eelnõuga?

Aitäh! Kindlasti on see põhjendatud mure. Loomulikult, selle muudatuse tõttu jääb omavalitsustel, keda see puudutab, teatud tulu laekumata. Laekumata jääva tulu suurus ei ole selge, sest on tehtud selline tuim arvestus, praegune tasu on lihtsalt kahega korrutatud. Kui me vaatame võimalikku mõju ettevõtjate poole pealt, siis nemad võib-olla ütlevad selle peale, et nad siis ei hakkagi enam kaevandama, ja see mõju ei pruugi siis olla sellises mahus. Nii et ei saa üheselt öelda, kas see mõju on 300 000 eurot või mingi muu summa. Seda on äärmiselt keeruline ette hinnata. Aga alates septembrist on omavalitsustel olnud võimalik sellega arvestada. On olnud teada, et eelnõu saadeti kooskõlastusele ja selle tulemusel võib Riigikogu võtta vastu otsuse, et 1. jaanuarist jääb koefitsient samaks. Eks siin ole kaalukausil erinevad väärtused: ühest küljest maavarade kaevandamine teatud viisil ja teisest küljest võimalik tulu selle eest. Nüüd on eelnõu pandud teie ette sellisel kujul. Ma loodan, et keskkonnakomisjon on teinud piisavat eeltööd, et kujundada suure saali jaoks välja õiglane seisukoht.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Hanno Pevkur! Palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Tõnis Kõivu!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas seda kahepunktilist eelnõu kahel istungil: esmaspäeval, 1. detsembril, ja teisipäeval, 2. detsembril. Järgnevalt annan lühikese ülevaate nendest küsimustest, mis selles arutelus esile tõusid, ja nendele antud vastustest. Oluline on veel märkida, et 1. detsembril toimunud arutelul osalesid Eesti Linnade Liidu esindaja, Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liidu esindaja ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu esindaja ning loomulikult Keskkonnaministeeriumi esindajad, kohal oli ka Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna töötaja.
Soovimata korrata ülevaadet, mille minister eelnõu kohta juba andis, ma paar sõna siiski ütlen. See on väga keskkonnasõbralik eelnõu, millega muudetakse koefitsienti. Liiva ja kruusa kaevandamise korral allpool põhjavee taset on maavara kaevandamisõiguse tasu arvutamisel koefitsient ka edaspidi 0,5 ega muutu 1,0-ks. Koefitsient on vajalik selleks, et soodustada liiva ja kruusa kaevandamist ka nende mäeeraldiste puhul, kus liiv ja kruus asuvad allpool põhjavee taset ning neid kaevandatakse vee seest ilma põhjavee taset alandamata. Kaevandamine ilma põhjavee taset alandamata või sama liiva- ja kruusakoguse kaevandamiseks uut karjääri avamata, olemasolevat ära kasutades, on väiksema keskkonnamõjuga. Väiksem keskkonnamõju avaldub maavara täielikumas väljamises nii horisontaalses kui ka vertikaalses suunas. Kui liiva või kruusa saab väljata vee alt, siis jäävad sama koguse maavara saamiseks avamata uued karjäärid ja see on kindlasti keskkonnakaitseliselt mõistlik. Siis jääb rikkumata suurem osa pinnasest ja maastikust ning kaevandamisega ei kaasne lisamõju loodus-, sotsiaalsele ega majanduskeskkonnale.
Keskkonnakomisjonis saime teemast pika ja põhjaliku ülevaate. Mitmed küsimused puudutasid eelnõuga kaasnevat rahalist mõju, eelkõige mõju kohalikele omavalitsustele. Ka siin kõlas küsimus, kas kohalikud omavalitsused on õigel ajal teada saanud, et koefitsient ei tõuse 1 peale või on plaan seda mitte kasvatada kahekordseks, ja kas neil on olnud võimalik sellega kuidagi arvestada. Sellele anti järgmine vastus. Kõigepealt, praegune süsteem on selline, et seda, kui palju kaevandatakse, on võimalik prognoosida, aga seda ei ole võimalik täpselt ette teada. Tasu arvestatakse kvartaalselt ehk esimese kvartali lõpukuu 17. kuupäevaks tuleb arvestus ja siis selgub summa. Niisiis on kaevandamisõiguse tasu kohalikule omavalitsusele väga volatiilne ehk kõikuv tuluallikas, mitte garanteeritud lisatulu. Selliselt tuleb seda ka võtta. Lisaks, kui oli küsimus, kas omavalitsusliidud said riigiga eelarveläbirääkimisi pidades teada plaanist koefitsienti mitte kasvatada, siis tuleb rõhutada, et läbirääkimised toimusid varem ja eelnõu, mille järgi koefitsient ei kasva kahekordseks, tuli kooskõlastusringile hiljem. Ilmselt ei ole võimalik läbi rääkida millegi üle või teavitada millestki, mida ei ole veel olemas ettepanekuna või sellisel kuju, et temaga saaks arvestada.
Küsiti seda, miks aastaid tagasi üldse kehtestati selline regulatsioon, et koefitsient on ajutiselt 0,5 ja siis ta muutub 1-ks. Põhjus oli see, et tol hetkel ei olnud väga täpselt kindel, kuidas arvestada põhjavee taset, ega olnud ka nii häid teadmisi võimaliku keskkonnamõju kohta. Nüüdseks on need teadmised paranenud, põhjavee taseme hindamise võimekus on kasvanud ning keskkonnatasude raamkava 2016+ väljatöötamise käigus on selgunud vajadus, et koefitsient 0,5 peaks jääma alles, seda ei peaks ära kaotama. Keskkonnatasude raamkava ja sellest tuleneva seaduseelnõu koostamine on võtnud arvatust rohkem aega. Seetõttu oli vaja see konkreetne kahepunktiline osa raamkavast välja võtta ja eraldi eelnõuna esitada, et jõuaks selle, kui vähegi võimalik, menetleda ära veel sellel aastal ja see saaks jõustuda 1. jaanuarist 2015.
Omavalitsusliidud esitasid eelnõu kohta oma kirjalikud seisukohad oktoobris 2014. Linnade liit on ette heitnud, et neid ei teavitatud sellest muudatusest enne, kui eelnõu kooskõlastusringile läks. Eesti Maaomavalitsuste Liit on teada andnud, et neile ei ole selge, kas valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude vahel toimunud eelarveläbirääkimistel on arvestatud koefitsiendiga 0,5 või koefitsiendiga 1,0.
Esimesel koosolekul, mis toimus esmaspäeval, 1. detsembril, jõudis keskkonnakomisjon arusaamale, et on vaja eelnõu üks kord veel arutada ja teha seda juba järgmisel päeval. Teisipäeval, 2. detsembril, toimuski järjekordne keskkonnakomisjoni arutelu, kus peale mitme ametniku oli kohal ka keskkonnaminister Mati Raidma. Toimus lühike arutelu, kus põhimure ei olnud tegelikult seotud mitte selle seaduseelnõuga, vaid tulevase keskkonnatasude seaduse eelnõuga. Arutati, millal see tuleb ja mis sellega saab. Komisjon tegi ettepaneku saata eelnõu 778 täiskogu päevakorda 10. detsembriks ja teha ettepanek eelnõu 778 esimene lugemine lõpetada. Esimene oli konsensuslik otsus, aga teist hääletati: 6 komisjoni liiget olid poolt, vastu ei olnud keegi ja erapooletuks jäi 2. Kolmandaks otsustati teha ettepanek määrata eelnõu 778 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. detsember 2014 kell 13. Ka see otsus oli konsensuslik. Neljandaks otsustati määrata eelnõu ettekandjaks siinkõneleja. Sellega olid otsused eelnõu kohta langetatud ja ka minu ülevaade on antud. Aitäh!

Aitäh! Enamik otsuseid olid konsensuslikud, aga ikka on veel vähemalt üks küsimus. Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Tuleb kohe alguses öelda, et mina nende konsensuslike otsuste langetamise ajal teie komisjonis ei olnud. Ma töötan põhiseaduskomisjonis ja selle komisjoni tööst tulenevalt mul ongi küsimus. Kas keskkonnakomisjon arutas omavalitsuste tulubaasi muutumise seda aspekti, et siin võib olla väikene riive, sest tulubaasi muutumisest etteteatamise aeg oli liiga lühike? Kas ei või tekkida olukord, kus me kohtuvõimu korraldusel peame kunagi selle eelnõu juurde tagasi pöörduma?

Aitäh, hea küsija! Kui põhiseaduskomisjon vaatab selliseid asju, siis ta langetab ise otsuse, kuidas need asjad võiksid olla, aga keskkonnakomisjonil on selliste küsimuste lahendamisel alati hea nõu küsida. Keskkonnakomisjon ongi küsinud kirjaliku arvamuse Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnalt ning sellelt osakonnalt saadud 6–7-leheküljelise analüüsi lõppjäreldus on see, et sellel muudatusel ei ole omavalitsuste rahastamissüsteemi stabiilsusele olulist mõju. Õigus- ja analüüsiosakond arvab, et see ei ole kohaliku omavalitsuse finantssüsteemi stabiilsust oluliselt mõjutav muudatus ja seetõttu ei ole siin tegu ka põhiseaduse riivega.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Ma siiski tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Minister kutsuti ka selleks välja, et ta räägiks nendest kuupäevadest, kes millal kirja kätte sai. Äkki te stenogrammi huvides ütlete, millal Eesti Maaomavalitsuste Liitu ja Eesti Linnade Liitu täpselt teavitati. See ei olnud septembris, see oli ikkagi tunduvalt hiljem. Äkki saate öelda täpse kuupäeva.

Aitäh, hea küsija, komisjoni liige! Nendest materjalidest, mis meil olemas on ja mis on eelnõule lisatud, ehk keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisel esitatud märkuste ja ettepanekute tabelist nähtub, et Eesti Maaomavalitsuste Liit vastas ja esitas oma seisukoha 13. oktoobril ja Eesti Linnade Liit 14. oktoobril. Need kuupäevad on siin selgelt olemas. Võib näha, et Eesti Maaomavalitsuste Liit sai kirja 19. septembril ja kuskil siin oli ka Eesti Linnade Liidu paber. Ma seda praegu üles ei leia, aga üks nendest sai informatsiooni 19. septembril. Need kirjad saadetakse ilmselt ju korraga, järelikult sai ka teine kirja kätte samal ajal.

Peep Aru, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma võin veel korra küsida, kasutades mulle kodukorras ettenähtud õigust. Hea ettekandja! Ma olen nõus, et see seadusmuudatus on vajalik. Ma olen nõus ka õigus- ja analüüsiosakonna analüüsi tulemiga, et ilmselt ei ole tegemist olulise muudatusega. Aga sellel asjal on ka üks teine aspekt, see ajaline faktor, kunas muudatusest teada antakse. Ma tean, et ettevõtjad on oma esindusorganisatsiooni kaudu pöördunud Riigikogu poole, et neid puudutavates asjades peaks lõtk otsuse vastuvõtmise ja jõustumise vahel olema vähemalt pool aastat. Kas omavalitsused on siis kehvemad?

Aitäh, hea küsija! Ma kõigepealt ütlen, et ma leidsin Eesti Linnade Liidu paberi üles. Ka nende kirjal on kuupäev 19. september 2014. Aga kui hea kolleegi põhimõttelisele küsimusele vastata, siis tuleb öelda – see oli komisjonis arutelul –, et ilmselt on ka eelnõu algataja näinud siin, ütleme niimoodi, probleemi. Eelnõu seletuskirjas on ju päris mitu lehekülge pühendatud sellele, miks see eelnõu nii lühikese aja jooksul tuleb, miks just selline otsus on vaja langetada, milline on selle positiivne keskkonnamõju, mille üle ei olegi vaidlust, ja milline on selle otsuse väheoluline, mittemärkimisväärne mõju kohalike omavalitsuste tulubaasile, kui väikesele osale omavalitsustest ning kuidas see mõju avaldub. Lisaks on siin rõhutatud, et on olemas selge seos kaevandamise ja selle tasu maksmise vahel. Kui kaevandatakse, siis makstakse. Selle tasu eesmärk on hüvitada kaevandamisega kaasnevat mõju kohalikule kogukonnale või võtta mingisuguseid leevendavaid meetmeid. Loogiline järeldus on ju see, et kui ei kaevandata, siis tasu ei laeku, aga siis ei ole vaja ka neid meetmeid võtta. Nii et ka siin on eelnõu algataja näinud teatud ilmselt pehmendavat seost sellega, miks see aeg nii lühike on. Aga aeg on alati lühike.

Hea ettekandja, küsimused ei ole veel ammendatud. Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Niisama hea ettekandja! Edasi puurides küsin, kas komisjonis oli arutlusel ka see, mis ajaks võiks olla see eelnõu Riigikogus seadusena vastu võetud ja heal juhul ka riigipeal välja kuulutatud ning mis ajal see seadus kehtima peaks hakkama. Kui pikk see ajavahemik võiks olla, kas kaks päeva, kaks nädalat, kaks kuud, kaks aastat?

Aitäh, hea kolleeg, küsimuse eest! Keskkonnakomisjon koguneb küll alles homme kell üks seda eelnõu uuesti arutama, kui esimene lugemine täna lõpetatakse. Aga arvestades muudatusettepanekute esitamiseks antud tähtaega, mis on juba homme, ja eeldades, milline otsus võib tulla, on ilmselt keskkonnakomisjonil ikkagi plaanis see eelnõu saata täiskogu ette teiseks ja kolmandaks lugemiseks järgmisel nädalal, nii et see võetaks ka vastu järgmisel nädalal ehk detsembris. Edasi väljub menetlemine Riigikogu kätest. Aga siht on see, et seadus jõustuks 1. jaanuarist 2015 ehk enne, kui järgmine eelarveaasta algab.

Kalev Kallemets, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus samal teemal. Aasta lõpuni ei ole jäänud palju päevi ja järgmine töönädal on meil selle aasta viimane. Kas teil komisjonis on olnud arutelu, et seda rakendamise tähtaega mõnevõrra kaugemale lükata, näiteks järgmise aasta keskpaika?

Aitäh küsimuse eest! Ei, need materjalid, mis minu käsutuses on, küll sellist arutelu ei näita. Algataja siht ja soov on pigem ära hoida sellist üles-alla hüppamist, et kui koefitsient on olnud aastaid 0,5, siis nüüd ta mingisuguseks lühikeseks perioodiks hüppaks 1,0 peale ehk kahekordistuks ja siis me jälle langetaksime ta 0,5 peale. Nagu ma olen korra öelnud, keskkonnatasude raamkava 2016+ näeb ette, et see koefitsient on ka edaspidi 0,5, mitte 1,0. Kui ta nüüd oleks mõne päeva, nädala või kuu 1,0, siis oleks see suhteliselt tarbetu kõigutamine lühikese aja jooksul, millel ei oleks kindlasti positiivset mõju ei kohalikele omavalitsustele ega ettevõtetele, rääkimata võib-olla tekkivast teatud majandamistõrkest. Vaevalt et see ka keskkonnale hästi mõjuks.

Veel küsimusi, palun! Ei ole. Suur tänu ettekandjale ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd, head fraktsioonide esindajad, on võimalik pidada läbirääkimisi. Palun! Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 778 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. detsembri kell 13. Esimene lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 787 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullingu!

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel esitleda teile ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille Riigikogu võttis menetlusse 20. novembril. Tegemist on seaduseelnõuga, mille peamine eesmärk on sätestada ettevõtluse toetamise liigid ning riigipoolse toetamise põhimõtted. Kehtivas seaduses on ettevõtluse toetamise liigina välja toodud otsetoetused, laenud ja riiklik tagatis. Seaduse muutmise eesmärk on neid instrumente mitmekesistada ja tänapäevastada. Eestis on peale ettevõtluse otsetoetuste edendatud ka finantsmeetmeid, sh käendusi ja laene, kuid palju vähem on tähelepanu pööratud äriühingute omakapitali rahastamisele.
Esimese muudatusena sätestatakse eelnõuga täiendavalt uus ettevõtluse toetamise liik, milleks on investeeringud investeerimisfondidesse, mis omakorda investeerivad ettevõtete omakapitali. Riik ei hakka otse investeerima ettevõtete omakapitali, seda tehakse ainult fondide kaudu. Muudatuse eesmärk on pakkuda ettevõtjatele praegusel üsnagi panganduskesksel finantsturul mitmekesisemaid rahastamisvõimalusi. Olulist mahajäämust naaberriikidega võrreldes võib täheldada just äriühingute omakapitali rahastamisel. Era- ja riskikapitaliinvesteeringud moodustasid Eestis 2012. aastal 0,1% SKT-st, mis oli kuus korda väiksem Rootsi vastavast näitajast ja 2,5 korda väiksem Euroopa keskmisest näitajast. Riik ei konkureeri erafondijuhtidega, aga arendab kogu turgu terviklikult. Nii tehakse seda enamikus maailma arenenud riikides. Riski- ja erakapitalituru areng pakub lisaks ka pensionifondidele võimalust Eestisse investeerida. Perioodil 2015–2020 on kavas eraldada Euroopa Liidu struktuurivahenditest KredExile 60 miljonit eurot fondifondi loomiseks, mis investeerib varajase faasi fondidesse, mis omakorda investeerivad väikese ja keskmise suurusega ettevõtete omakapitali. Eelnõuga ei välistata tulevikus ka teisi fondiinvesteeringuid, mis aitavad kaasa finantseerimisvõimaluste parendamisele.
Teise muudatusega suurendatakse maksimaalset riiklikku tagatist 80%-ni laenusummast. Kehtivas seaduses on maksimaalne riiklik tagatis 75% laenusummast. Euroopa Liidu riigiabi reeglid lubavad aga riiklikku tagatist pakkuda just 80% ulatuses ning muudatus võrdsustab Eesti ettevõtjate konkurentsipositsiooni teiste liikmesriikide omaga. Suurem riiklik tagatis on eriti oluline väiksematele ja alustavatele ettevõtjatele, kellel on raskem pakkuda pangale piisavat tagatist. KredEx pakub garantiid vaid juhul, kui pank hindab ettevõtja äriprojekti laenukõlblikuks. Muudatus ei tähenda riigile otseseid kulusid, sest KredExi olemasolev kapital on praegu piisav ka tavapärasest suuremate kahjude katmiseks. KredExil on võimalik rakendada käenduse piirmäära eri teenuste puhul erinevalt, arvestades muudatuse mõju nii KredExi riskidele kui ka laenuvõtjate investeeringutele ja riikliku poliitika eesmärkide saavutamisele.
Kolmanda muudatusega antakse KredExile õigus laenuandmisest tulenevate huvide kaitseks omandada osalus laenu saanud äriühingutes, samuti osalust võõrandada, kohaldamata riigivaraseaduse § 78 lõike 1 punktis 3 sätestatut, mille kohaselt võib üksnes Vabariigi Valitsuse volituse alusel asutajaõiguste teostaja seaduses sätestatud korras oma pädevuse piires otsustada riigi sihtasutuse poolt äriühingus olulise osaluse omandamise või võõrandamise või teiste sihtasutuste asutamises osalemise. KredEx omandab osaluse, et sekkuda ettevõtte juhtimisse ja kaitsta oma huve laenuandjana. Sel eesmärgil osaluse soetamised jäävad küll pigem erandlikuks, kuid olukorras, kus see vajalikuks osutub, on vaja kiiresti reageerida. KredEx võõrandab osaluse tagasi peale laenu tagasimaksmist. Muudatus annab seega lisavõimaluse teatud projekte rahastada ja KredExi kui laenuandja huvisid kaitsta. Aitäh!

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Selles saalis kõlas viimase kolmveerand tunni jooksul kaks mõtet. Esiteks, Eesti majandusel läks või läheb hästi. Teiseks, riigieelarve ei kasva nii kiiresti või palju, nagu ta peaks kasvama. Mis te arvate, kui ühest küljest läheb Eesti majandusel hästi, aga riigieelarve ei kasva nii kiiresti, kui paljud inimesed tahaksid, siis milles seisneb nende kahe mõtte põhiline vastuolu?

Majanduskasvu loomise taga on ettevõtjad. See seadusmuudatus, mida me oleme planeerinud, on ju ka mõeldud ettevõtluse finantseerimise soodustamiseks, et ettevõtlusel oleks rohkem võimalusi finantsvahendeid kaasata ja seeläbi toetada nii alustavaid kui ka kasvavaid ettevõtteid. Seda tehakse just sel eesmärgil, mida te nimetasite, et majanduskasv oleks suurem.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! KredEx teatud mõttes riskib selle tagatisega, mis ta ettevõtjatele annab. Kui ettevõte läheb pankrotti või satub makseraskustesse, kas siis KredEx ise võib olla pankrotimenetluse algataja?

KredEx loomulikult võtab riske ja riik on selles suhtes tagatis. Kui vaadata nende laenude või tagatiste protsenti, mis võiksid hapuks minna, siis ettevõtluslaenude puhul on see protsent 4–5% ehk 1 laen 20-st. KredExi eesmärk on ikkagi püsida plussis ja see on tal ka õnnestunud. Kui me vaatame, millised tulemused on KredExil aja jooksul olnud, siis näeme, et tal on olnud kaks miinusmärgiga aastat, aga praegu on KredEx viie miljoni euroga plussis.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh! Ma küsin täpsustavalt. Kui KredExil need laenud hapuks lähevad, kas siis KredEx ise ei hakka neid tagasi nõudma?

Kui laenud lähevad hapuks, siis KredEx loomulikult sekkub. Näiteks, seesama ettepanek, mis on see kolmas punkt, n-ö mezzanine-finantseerimine, seal on eesmärk võimaldada KredExil kiiresti sekkuda. Ta läheb ise osalusega ettevõttesse, et seal vajalikud otsused vastu võtta. Seda nimetatakse mezzanine-laenuks.

Austatud minister, rohkem küsimusi ei ole! Ma tänan teid! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalev Kallemetsa!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu arutati majanduskomisjonis 10. skp. See on tõepoolest Eesti majandusele väga oluline eelnõu, mille eesmärk on elavdada Eesti kapitaliturgu ja kaasata Eesti pensionifondide vara Eesti ettevõtete kasvu, jätkates juba alustatud rada. Eesti era- ja riskikapitaliinvesteeringud moodustasid 2012. aastal vaid 0,1% SKT-st, mis on kuus korda väiksem Rootsi vastavast näitajast ja 2,5 korda väiksem Euroopa Liidu keskmisest näitajast. See ei ole sobiv Eestile kui e-riigi tiigrile. Me lõime juba 2012. aastal koos Läti ja Leeduga Euroopa Investeerimisfondi kaudu Balti Innovatsioonifondi, panustades sinna 20 miljonit eurot. See fond investeerib 2013.–2016. aasta jooksul 100 miljonit eurot era- ja riskikapitali investeerimisfondidesse, millele lisatakse vahendid pensionifondidest. Selle aasta sügisel jagati investeerimismandaat fondihalduritele, nagu BaltCap, Livonia ja Ambient Sound Investments. Üks neist on kaasanud lisaks 15 miljonile eurole Balti Innovatsioonifondist veel pensionifondidest 55 miljonit eurot ning esimene konkreetne investeering rahvusvahelise arengupotentsiaaliga ettevõttesse on ettevalmistamisel. Nii et kui meie täna siin menetleme KredExi uut meedet, siis protsess, et see realiseeruks tegeliku investeeringu ja rahapaigutusena majandusse, võtab kaks aastat aega. See aga on oluline, et me täna need sammud astume.
Toon veel ühe paralleeli. Soome Vabariigis toimib aastast 1995 Suomen Teollisuussijoitus Oy, mille kaudu riik on investeerinud kümnetesse ja kümnetesse ettevõtetesse. Investeeringuportfell on seal 793 miljonit eurot. Investeeritakse ka otse, näiteks on eraldi kaevandusettevõtete programm, mille raames on investeeritud kaheksasse ettevõttesse 30 miljonit eurot omakapitali. Peamiselt investeeritakse erasektori fondide kaudu. On kümneid fonde, mille abil võimendatakse erakapitali toimet ja elavdatakse Soome kapitaliturgu. See on hea eeskuju.
Eelnõuga loodav uus meede on mõeldud nii alles alustavatele kui ka keskmise suurusega äriühingutele. Esimeste puhul on suunitlus sarnane juba arengufondi algatatud SmartCapiga, mille kaudu aastatel 2007–2013 tehti äriühingutesse 15 investeeringut summas 11 miljonit eurot. Uus meede on aga fondihalduse andmine erasektori halduritele ning olulisel määral ka erakapitali kaasamine. Kui antakse mandaat fondihaldurile, näiteks BaltCapile, Livoniale või ASI-le, siis 30–40% kaasatakse pensionifondide või muude investorite erakapitali ehk võimendatakse riigi raha. Fondihaldur teeb investeerimisotsuseid aga ise. Otsetoetuste, laenude ja tagatiste kõrvale loob riik uue rahastamisvõimalusega fondifondi ning võimaldab kaasata Eesti pankade ja kindlustusseltside juures olevaid päris suuri pensionifondide vahendeid.
Eelmisel aastal tehti Eesti ettevõtetesse 27,5 miljoni euro eest varajasi riskikapitaliinvesteeringuid. Aga seda on väga vähe. Võrreldes Euroopa Liidu keskmiste mahtudega on meie riski- ja ka erakapitaliinvesteeringute maht suhteliselt väike. Erinevalt Soomest, Rootsist ja teistest riikidest ei ole meil kümneid ja kümneid erakapitalifonde, mis neid häid ideid, mis kas "Ajujahi", Garage48 või muude ideegeneraatorite ja ülikooliprogrammide kaudu tekivad, tõhusalt rahastaksid. Meil ei ole paraku sellist tugistruktuuri ja seda see seaduseelnõu kavatseb luua.
Minister mainis, et selles fondifondis on planeeritud rakendada kuni 60 miljonit eurot Euroopa Liidu struktuurifondide raha. Me ei kuluta struktuurifondide raha ära, vaid me loome uut väärtust, mida tulevikus realiseerides, juba väljaspool konkreetsetest investeeringutest, saab edasi investeerida ja kasutada ning seda kasvatada. See on minu arust väga oluline sõnum kõikidele tulevastele tegijatele, kes tahavad olla seniste suurepäraste eestlaste väärilised. Ma pean silmas Jaan Tallinna, Toivo Annust, Ahti Heinlat, Kristo Käärmanni, Taavet Hinrikust ja Hardi Meybaumi.
Komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. detsember.

Aitäh! Teile on üks küsimus. Valeri Korb, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Kuulsime, et KredExi raha kasutamine on väga keeruline, seda on keeruline saada. Aga võib-olla on see vaid mõne inimese arvamus. Sa püüdsid rääkida pensionifondidest. Ainult väike osa sealt kasutatakse investeeringuteks, vaid 6%, aga Leedus on see näitaja 30%. Millest see vahe tuleb? Vahemaa on 250–300 kilomeetrit, aga investeeringute vahe on suur.

Sul on täiesti õigus. Kui ma ei eksi, siis vaid 6% Eesti pensionifondide ligi kahe miljardi euro suurusest mahust on investeeritud Eesti võlakirjadesse või aktsiatesse. Üks põhjus on see, et meie börs ja ettevõtete noteeritud väärtpaberite maht on suhteliselt väikesed. See turg on väike ja vähelikviidne isegi Vilniuse börsiga võrreldes. Pensionifondide reeglid ei võimalda suuremat osakaalu väiksele Tallinna börsile või Tallinna OMX-i ettevõtetesse raha paigutamisel. Teine põhjus, mida me peame oluliseks pidama, on see, et nagu fondihaldurid on püüdnud selgitada, on reeglite kõrval tähtis ka see, kuidas riik pehmete meetmetega, selgitustega, juhib pensionifondide tähelepanu sellelesamale, millele sina tähelepanu juhtisid. Aga kõige olulisem on küsimus, mida teha. See meede, mida me praegu konkreetselt arutame, võimaldaks täiendavalt kaasata 30–40 miljonit eurot pensionifondide vahendeid. 30–40 miljonit ligi kahest miljardist ei ole küll suur protsent, aga neid võimalusi luues me saame suurendada seda mahtu, kui palju pensionifondid Eesti turule raha paigutavad.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 787 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. detsembri kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kaheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 747 esimene lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli rahandusminister Maris Lauri.

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise eesmärk on täiendada sõltuvusega mängijate kaitseks mõeldud meetmeid, kahandada järelevalveasutuse ja korraldajate halduskoormust ning muuta reklaamituru regulatsioon selgemaks.
Esiteks tehakse muudatused, mis teevad sõltuvusprobleemidega mängijate kaitse efektiivsemaks. 2009. aastal loodi enesevälistusnimekiri, et piirata kasiinodes mängimise võimalusi. Sellist võimalust on kasutanud üle 3000 inimese. Muudatustega laieneb enesevälistusnimekirja mõju ka totodele ja klassikalistele loteriidele. Enesevälistusnimekirja mõjuala laiendamine ennustusmängudele ja loteriidele on üks efektiivsemaid sõltlaste kaitse meetmeid. Edaspidi peab inimene end nimekirja kandes märkima, kas ta soovib seada piirangut ka kasiinomängudes, ennustusmängudes, loteriides või kõigis nendes mänguviisides osalemisele. Samuti muutub enesevälistusnimekirjast kustutamine. Kui varem kustutati isik nimekirjast automaatselt peale piiranguperioodi lõppu, milleks võis olla kuus kuud kuni kolm aastat, siis nüüd peab mängija piiranguaja möödumisel enda nimekirjast kustutamiseks esitama Maksu- ja Tolliametile avalduse. Kustutamine toimub kahe tööpäeva jooksul peale avalduse esitamist. Enesevälistusnimekirja rakendamiseks on vaja spordiennustusmängude piletite ja loteriipiletite müüjatel alates 2016. aastast kontrollida pildiga dokumendi alusel klientide isikusamasust. Protseduur lähtub minimaalsuse põhimõttest ehk ostja andmeid kasutatakse üksnes enesevälistusnimekirjas oleku kontrollimiseks. Andmeid ei säilitata muul eesmärgil. Isikusamasuse tuvastamise nõue ei puuduta kiirloteriisid ehk kraapekaarte. Neid on võimalik ka edaspidi osta ilma et kontrollitaks, kas ostja on enesevälistusnimekirjas.
Teiseks korrastatakse hasartmängureklaami regulatsiooni. Nagu mitmes Euroopa riigis, näiteks Suurbritannias, Taanis, Belgias, Soomes, Rootsis ja mujal, kehtestatakse ka meil sõltuvusriskidest lähtuv gradatsioon. Enim piiratakse õnne- ehk kasiinomängude reklaame, vähem loteriide ja osavusmängude reklaame. Kõigi reklaamide kohustuslikuks osaks saab hoiatustekst. Muudatused on vajalikud õigusselguse loomiseks ning need lõpetavad järelevalvelised vaidlused, mida kehtivate sätete laia tõlgendamise võimalus on tekitanud.
Viimane eesmärk on kahandada järelevalveasutuse ja korraldajate halduskoormust. Kaotatakse korraldajate kvartaalne paberaruandlus ning infot hakatakse edaspidi edastama Maksu- ja Tolliametile elektroonilise arvestus- ja kontrollsüsteemi kaudu. Tänan!

Teile on vähemalt üks küsimus. Kalev Kallemets, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Ma usun, et te mäletate, et kui me majanduskomisjonis seda eelnõu menetlesime, siis me panime tähele, et enesevälistusnimekirja olid kaasatud ka tavaloteriid. See tähendab, et tavaloteriipileti ostu korral peab inimene selle ostu ID-kaardiga registreerima. Küllap te mäletate, et see tekitas küsimusi. Kas ametnikud on andnud teile nende päevade jooksul mingisuguseid lisaselgitusi selle kohta, miks tavaloteriis osalemine peaks olema sellesse enesevälistusnimekirja kaasatud, või ootame teise lugemise arutelu komisjonis?

Kõigepealt tuleb märkida, et väga suur osa inimesi ostab loteriipileteid internetis, mis tähendab, et nad registreerivad ennast automaatselt ja neid kontrollitakse. Teiseks tuleb kindlasti arvestada, et loteriides osalejaid on väga palju, hinnanguliselt 43% 15–74-aastastest inimestest. Uuringute põhjal on märgitud, et umbes 3% nendest võivad olla patoloogilised mängijad ehk need, kellel on sõltuvusprobleemid. See tähendab, et neid inimesi on ligikaudu 13 000. See on märkimisväärne arv, seega võiks nendele 13 000 inimesele tähelepanu pöörata.

Toomas Tõniste.

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin selle peale järgmist. Kas ei tundu natuke kentsakas, et me reklaamime loteriisid ja kutsume kõiki mängima ehk tekitame hasartmängusõltlasi juurde, aga siis pakume neile võimalust ennast mängijate hulgast välistama hakata? Kas raha on selles olukorras tähtsam kui inimeste tervis?

Nagu ma ütlesin, loteriimängijaid on praegu päris palju, analüüsi põhjal on neid 43% elanikkonnast. Kui laiendada reklaamivõimalusi ja sellega kasvatada mängijate potentsiaalset hulka, võib tõesti juhtuda, et sõltlasi tekib juurde. Aga me võime ka eeldada, et need, kellel on kalduvus sõltuvuseks, juba mängivad. See tähendab, et potentsiaalsed lisandujad tõenäoliselt ei ole sõltuvusprobleemidega inimesed.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Seletuskirjas on öeldud, et tahetakse suunata inimesi n-ö pehmete mängude poole. Igal reklaamil on aga ikkagi ainult üks funktsioon: saada rohkem kliente. See kehtib kindlasti ka hasartmänguseaduse ja reklaamiseaduse muutmise korral. Kas me siis mustvalgelt öeldes loodame, et Eesti inimesed hakkaksid rohkem hasartmänge mängima, või ongi eesmärk see, et kui nad hakkavad lotot mängima, siis nad kasiinosse ei lähe? Mis see põhiidee ikkagi on, kas raha kättesaamine või siis rahvahulga kättesaamine?

Tänan küsimuse eest! Nende muudatustega ei tehta praegusi reegleid leebemaks. Kõige suurema ohuga mängude ehk kasiinomängude kohta kehtivad reeglid jäävad samaks, need ei lähe leebemaks. Leebemaks lähevad loteriide ehk vähem riskantsete hasartmängude kohta kehtivad reeglid. See tähendab, et inimesed võivad hakata riskantsemate mängude kõrval märkama ka leebemaid mänge ning kui nad otsustavad hasartmängu mängida, siis nad tõenäoliselt valivad leebema variandi ega satu riskantsemate mängude küüsi.

Kalle Palling, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on küsimus enesevälistusnimekirja kohta. Kuidas neid andmeid, mis seal nimekirjas on, hoiustatakse ja kes seda teeb? Kas neid andmeid on võimalik kasutada ka teisel eesmärgil kui inimese vabal tahtel enda välistamine hasartmängude mängimisest? Näiteks, kui inimene kandideerib mingile töökohale või taotleb kas või riigisaladusele juurdepääsu luba, siis uuritakse tema tausta, seda, millega ta vabal ajal tegeleb. Kas on võimalik teada saada, et üks või teine inimene on ennast enesevälistusnimekirja kirja pannud?

Nagu ma oma kõnes mainisin, ei kasutata enesevälistusnimekirja mitte mingil muul otstarbel. Ei ole mingit ohtu, et neid andmeid kuidagi muud moodi kasutataks.

Kalev Kallemets, palun!

Lugupeetud minister! Te ütlesite, et kuni 13 000 inimesel võib olla loteriidest sõltuvuse probleem. Ma tean päris paljusid selliseid asju, millega inimesed võivad kord nädalas või teatud muu regulaarsusega tegelda ja mida võib iseloomustada teatud sõltuvusena. Aga mind huvitab väga, kui palju on uuritud lotomängudest sõltuvuse probleemi. Kas seda, kui inimene regulaarselt ostab lotopileteid, peetakse juba sõltuvusprobleemiks? Kas seda probleemi on lotomängude puhul sügavamalt uuritud?

Uuringus vaadati Eesti elanike kokkupuuteid hasartmängudega 2012. aastal. Analüüsiti, kui sageli inimestel neid kokkupuuteid on ja kui suures sõltuvuses nad nendest mängudest on. Vaadati seda, kui palju nad loteriipileteid ostavad, kui palju nad sellele kulutavad ja kas nad suudavad sellest ostust soovi korral loobuda. Kui inimene iga nädal loteriipileti ostab, siis see ei tähenda, et ta on sõltuvuses. Sõltuvus tekib juhul, kui inimene ei suuda sellest ostust loobuda, kui ta neid oste teeb väga palju ja väga suurte summade eest ning satub nende tõttu rahaprobleemidesse. See oli sõltuvuse määratlus.

Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas ma saan õigesti aru, et kui me hakkame näiteks reklaamima õllejoomist, siis me teeme positiivse sammu selles suunas, et viinajoojad enam viina ei jooks, ja lahendame nii alkoholismiprobleeme? See näide tundub kanduvat hasartmänguteema peale üle. Kas saab sellist võrdlust tuua?

Selline võrdlus on mõnevõrra suvaline ja ebatäpne. Alkohol tekitab sõltuvust kindlasti rohkem ja sellel on tõsised tagajärjed. Hasartmängusõltuvuses on vähem inimesi, aga tagajärjed võivad teatud juhtudel olla raskemad. Selle tõttu on enesevälistusnimekirjad põhjendatud. Aga samamoodi võiks diskuteerida selle üle, kas panna ka õllejoojad nimekirja. Ilmselt ei ole me kõik seda nõus tegema. Siin on asi natuke ka proportsionaalsuse põhimõttes. Mina ei leia, et alkoholi ja hasartmängu võiks samastada.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Mul on kahju kuulda, et te ei näe ohtu praegu menetletava eelnõu selles osas, mis oluliselt liberaliseerib hasartmängude reklaami. Ma siiski jätkan Toomas Tõniste mõttekäiku. Meil on riigis vastu võetud alkoholipoliitika roheline raamat, mis väga tõsiselt tegeleb sellega, et välja rookida noortele mõeldud reklaamid, elustiilireklaamid ja kõik muu selline, mis võiks noortele alkoholi liialt palju näidata. Seda tehakse just sellepärast, et kui on harjutud lahja alkoholiga, siis edasi minnakse kange peale üle. Hasartmängudega on samamoodi. Kui me inimesi lotomängudega harjutame, neid pidevalt afišeerime, justkui see oleks lihtsa raha saamise koht ja väga fun, siis lõpuks võibki selline mulje jääda. Kas te siiski ei leia, et selline teguviis on amoraalne?

Ma juhin tähelepanu sellele, et hasartmängude reklaami ei tehta oluliselt leebemaks. Eelkõige täpsustatakse piire. On olnud väga palju vaidlusi, kas meil on n-ö tutvustavad reklaamid, kaubamärgireklaamid, või on nende tegelik sisu see, et inimesed hakkaksid neid mänge mängima. Eelkõige on tegemist selge piiri tõmbamisega, mitte sellega, et kutsutakse inimesi mängima. Siin on väga selged piirangud, kus ja millist laadi reklaami tohib teha, nii et kindlasti ei teki tunduvalt rohkem reklaami. Selles olen ma teiega nõus, et alkoholi tarbimist tuleb mõistlikus määras piirata, aga asjaga ei tohi ka üle serva minna.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh, Jüri Ratas! Hea minister! Te kirjeldasite selle seaduse mõjusid niiviisi, et tänu lotode ja loteriide reklaamipiirangute leevendamisele need hasartmängurid, kes muidu mängiksid teie arust riskantsemaid hasartmänge, hakkavad nüüd mängima n-ö leebemaid mänge. Aga kuidas te selgitate seda, et te sellesama seaduseelnõu seletuskirjas näete ette hasartmängumaksu laekumise suurenemist? Kuidas see saab nii olla? Tähendab, te ikkagi arvate, et lihtsama reklaamimise tõttu hasartmängurite arv suureneb.

Hasartmängurite arvu suurenemine ei tähenda ilmtingimata seda, et suureneb sõltlaste arv, nagu ma juba enne seletasin. Me võime eeldada, et need inimesed, kellel on tõsisemad probleemid, juba on sõltlased. Nende jaoks ongi mõeldud enesevälistusnimekirjad. Nüüd laienevad need nimekirjad ka teistele hasartmänguliikidele, mis praegu nende alla ei kuulu. Nii et nendel inimestel, kellel on sõltuvusprobleemid, on võimalik neist mängudest paremini eemale hoida. Kui need inimesed, kellel ei ole probleeme ja ilmselt ei tekigi probleeme, rohkem hasartmänge mängivad, siis mina ei näe selles probleemi. Kui probleemid tekivad, siis nendega saab tegelda.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Siin on eraldi välja toodud, et ei peeta vajalikuks kehtestada seda piirangut kiirloteriidele ehk nn kraapekaartidele. Kas te ei karda, et neid hakatakse siis rohkem ostma ja läheb samamoodi nagu alkoholiga, et ostetakse lahjemat alkoholi ehk hakatakse teist varianti kasutama?

Muidugi ei saa välistada, et selline asi juhtub. Kuid praegu on analüüsi põhjal selgunud, et kiirloteriide puhul on tegemist väga väikeste summadega ja seal ei ole vähemalt esialgu sellist sõltuvust väga olulisel määral täheldatud.

Kaia Iva, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teie vastus minu küsimusele pani mind pisut imestama. Te ütlesite, et tegemist ei ole reklaamitingimuste lõdvendamisega, vaid ainult piiride täpsustamisega. Ma meenutan sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna koalitsioonilepet ning nende lubaduste katteallikaid. Oli plaanitud, et Eesti Lotoga seotud reklaami mahu suurenemine ja reklaamitingimuste lõdvendamine annab kolm miljonit eurot lisatulu aastas. Kas tõepoolest ainult reklaamitingimuste täpsustamise tulemusena on võimalik saada riigikassasse kolm miljonit eurot lisatulu aastas?

Kui rohkem inimesi hakkab mängima – ja reklaami kasvamise tõttu võib eeldada, et nii läheb, sest üldiselt reklaam mõjub –, siis ilmselt kasvavad ka hasartmängumaksust laekuvad tulud. Samas, nagu ma juba ütlesin, võime eeldada, et uutel mängijatel ei ole sõltuvusprobleeme või neid ei teki. Need inimesed, kellel on sõltuvusprobleemid, me hoiame ettenähtud meetmetega mängimisest eemale.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh! Austatud minister, väga põnevad seisukohad on teil! Esiteks eeldate, et kui see eelnõu, mida te siin meile esitate, saab seaduseks, siis hasartmängurite arv suureneb. Teiseks ütlesite, et te ei näe probleemi, kui see arv suureneb. Ma küsin siis niimoodi, et mida te selles Eesti rahvale head näete. Mis Eesti rahval paremaks läheb, kui mängijate arv Eesti riigis suureneb? Mis õnne see meie õuele toob? Miks te täna selle eelnõuga siin olete?

Nagu ma ütlesin, on sellel seadusel kolm eesmärki. Ma loen need uuesti ette. Esiteks, täiendada sõltuvuses mängijate kaitseks mõeldud meetmeid, teiseks, kahandada järelevalveasutuse ja korraldajate halduskoormust, kolmandaks, muuta reklaamituru regulatsioon selgemaks. Sellepärast ongi need muudatused esitatud. Kui tuleb juurde uusi mängijaid, siis ei tähenda see ilmtingimata midagi halba. Ei tähenda! See ei ole üheselt ja kasuaalselt seotud, seda enam, et muudatustega täiendatakse meetmeid, mis käivad just nimelt sõltuvusega mängijate kohta. Ma ei näe midagi halba selles, kui inimene mängib natukene loteriid. Kui see sõltuvusprobleeme ei tekita, siis miks mitte?

Erki Nool, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mul on hea meel, et te ei tunne ühtegi kasiinosõltlast. Minul on kahjuks au neid tunda. Ma olen näinud, kuidas inimesed on oma pereelu ära rikkunud ja oma finantsilise turvatunde kasiino- või hasartmängusõltuvuse tõttu kaotanud. Teie vastused jäävad ikkagi natukene arusaamatuks. Me planeerime eelarvesse – eelarve võeti vastu – hasartmängumaksust laekuva tulu suurenemist. Reklaam igal juhul suurendab hasartmängusõltuvuse tekkimist. Teie aga olete andnud vastupidiseid vastuseid. Mismoodi see reklaamitingimuste täpsustamine ikkagi vähendab kasiinosõltlaste arvu?

Ma seletan veel kord. Reklaam suurendab kindlasti mängijate hulka. Aga kui samal ajal muudetakse sõltuvusprobleemidega inimestele kehtestatud piirangud täpsemaks ja tugevamaks, siis võib eeldada, et ei kasva mitte sõltuvusprobleemidega mängurite, vaid nende mängurite arv, kellel ei ole sõltuvusprobleeme. Kindlasti on hasartmängumaksu laekumise kasvu üheks teguriks see, et inimeste sissetulekud kasvavad ja nad lihtsalt kulutavad nendele mängudele natuke rohkem. Mina ei näe siin vastuolu.

Peeter Laurson, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kust kohast algab sõltuvus? Te ütlesite, et sõltuvusega inimesed saab mängimisest eemale hoida. Aga tekivad ju uued inimesed, kes hakkavad hasartmänge mängima. Mis hetkest hakatakse neid inimesi sõltlasteks pidama? Uued inimesed tulevad reklaami tõttu hasartmänguturule ja nad muutuvad ka ühel hetkel sõltlasteks.

Kindlasti ei muutu iga mängija sõltlaseks. Ma arvan, et enamik mängijaid ei muutu sõltlaseks, enamik inimesi suudab ennast ohjeldada ja jälgida ning nendest ei saa sõltlasi. Need, kellest saavad sõltlased, saavad võib-olla sõprade ja sugulaste abiga ravile minna ning panna ennast ka enesevälistusnimekirja. Praegu saavad nad panna endale kirja näiteks kasiinos mängimise keelu kuueks kuuks, aga kuue kuu möödudes on nad automaatselt nimekirjast väljas. Nad lähevad uuesti kasiinosse ja löövad raha sirgeks, nädala pärast saavad ennast jälle nimekirja panna ja kõik oleks justkui korras. Aga kahju on juba tehtud. Uute regulatsioonide järgi panevad nad ennast nimekirja, aga nad arvatakse nimekirjast välja alles siis, kui nad kirjutavad selleks avalduse. See on üks tõke. Teine tõke on see, et nad ei saa minna ka kihlvedusid sõlmima, loteriid või midagi muud mängima. Nad ei leia endale asendustegevust.

Peeter Laurson, teine küsimus, palun!

Aitäh! Teie vastusest sain ma aru, et kui alkoholisõltlane hoitakse alkoholist eemal, alkoholireklaami tehakse aga ikkagi ja reklaami tõttu tekivad uued alkoholitarbijad, siis teie arvates ei saa neist kunagi sõltlasi. Mina küll nii ei arva. Miks teie nii arvate? Miks nendest, kes on saadud reklaami abiga hasartmänge mängima, ei saa kunagi sõltlasi?

Kahtlemata ei saa välistada, et inimesed, kes praegu hasartmänge ei mängi, saavad mängima hakates sõltlasteks. Aga ma eeldan, et need, kellel on sõltuvusprobleemid, mängivad juba praegu. Mittemängijate hulgas on sõltuvusriskiga inimesi palju vähem. Neid ei tule nii palju juurde. Aga kui sellised inimesed tekivad, siis nad saavad panna ennast enesevälistusnimekirja, mis on palju rangem praegusest, ja me oletame, et nad saavad kiiremini sellest probleemist lahti.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Siin on pikk nimekiri kohtadest, kus reklaam on keelatud. Siin on kirjas ajalehe ning ajakirja esi- ja tagakülg, välja arvatud juhul, kui see reklaam on avaldatud koos sponsorteatega. Aga praegu antakse tihti uudistes teada, et keegi võitis sellise või sellise summa või läheb loosi niisugune või teistsugune summa. Mis nüüd nendest võitudest teavitamisest ja sellest kõigest saab?

Ma palun vabandust, aga ma ei leia sellele küsimusele kiiresti vastust. Otsime hiljem õige koha üles.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma arvan, et kui 13 000 inimest on sõltuvuses kasiinost ja hasartmängudest, siis see on riigi probleem. See on tõesti haigus. Olen mõne aasta tegelnud sellega, et luua tingimusi, mis oleksid abiks peredele, kus on palju pisaraid, sest suur hulk nende perede raha läheb ei tea kuhu. Neid inimesi on vaja ravida. Eestis on sellega tegelevaid mittetulundusühinguid ja tervisekeskusi. Neid ei ole küll palju, aga nad vajavad natuke riigi toetust. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kas siis, kui te arutasite järgmise aasta eelarvet, te eraldasite nendele midagi või jääb see kõik jälle õhku?

Ma kahjuks ei oska teie küsimusele praegu vastata. Ma ei kujutanud ette, et tuleb selline küsimus. Ma proovin seda teemat uurida.

Austatud minister, ma tänan teid ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalle Pallingu!

Väga austatud juhataja! Head kolleegid, kes on saali jäänud! Riigikogu majanduskomisjon arutas hasartmänguseaduse, meediateenuste seaduse ja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu 747 esmaspäeval, 1. detsembril. Komisjoni istungile olid kutsutud rahandusminister Maris Lauri, ministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius ning sama osakonna jurist Taivo Põrk, kes andsid ülevaate eelnõu sisust ja eesmärkidest, vastasid küsimustele ning andsid lisaselgitusi. Järgnevalt annan lühiülevaate komisjonis toimunud arutelust.
Kõigepealt küsiti, kas reklaamiga seonduvad sätted puudutavad ka õnnemängude reklaami internetis. Vastus oli, et kõik, mis puudutab enesevälistusnimekirju, puudutab ka internetti. Reklaami kohta käivad üldsätted kehtivad ka internetis reklaamides.
Veel sooviti täpsustust, milline reklaam on seaduse järgi lubatud ning kas seaduses eristatakse reklaami ja teavitust. Vastuseks öeldi, et mänge käsitletakse erinevalt, põhinedes sõltuvusriski tekkimise tõenäosusel. Kõige vähem riskantsed on loteriid ja osalusmängud, kõige riskantsemad on kasiinomängud ning spordiennustused on vahepealse riskitasemega. Õnnemängude reklaami piirangud on kõige karmimad. Spordiennustuse reklaamimiseks on rohkem võimalusi, näiteks on lubatud sponsorteated. Loterii reklaamimise piirangud on kõige leebemad, mis tähendab, et reklaamida ei tohi ainult alaealistele ja lasteasutustes. Kui enne võis reklaamida vaid lototulemusi edastavate saadete eel, ajal või järel, siis nüüd on seda keelatud teha vaid lastesaadete ajal. Kuna on keeruline vahet teha, mis on reklaam ja mis on teavitus, on teavitamisega seonduv seadusest välja jäetud.
Järgmiseks tunti huvi, millal küsitakse mängudes osalemiseks ID-kaarti, kuidas ID-kaardi esitamine mõjutab piletiostmist ning kuidas neid andmeid kogutakse, säilitatakse ja kasutatakse. Nagu minister enne siin kõnetoolis mainis, on ID-kaardi küsimine vajalik, tegemaks kindlaks, et ostja ei ole enesevälistusnimekirjas. See kehtib klassikaliste loteriide kohta (Bingo Loto, Viking Lotto, Keno Loto ja Eurojackpot) ega kehti kraabitavate kaartide kohta. Andmebaasist kontrollitakse inimese nime, et teha kindlaks, kas ta on enesevälistusnimekirjas. Eesti Loto võib andmete baasil luua kliendiinfosüsteemi, seda seadus kuidagi ei reguleeri. Mängimise kohta riik andmeid ei kogu.
Veel paluti selgitada, kas enesevälistusnimekirja saab inimese kanda keegi teine, näiteks lisakaristusena. Vastus oli, et see ei ole praegu võimalik, aga selle üle võib tulevikus mõelda, et kroonilisi võlglasi ohjeldada.
Tekkis küsimus, miks laiendada reklaamivõimalusi, kui see soodustab mängimist. Sellega seoses küsiti Eesti Loto eesmärkide kohta. Laienenud võimalus ennast lotomängimise enesevälistusnimekirja kanda vähendab sõltlaste mängimisvõimalusi ja ka dokumendiga registreerimine peletab õnnemängudest pigem eemale. Uued mängijad ei ole tõenäoliselt selles olukorras, et neil oleks vaja end enesevälistusnimekirja kanda. Eesti Loto eesmärgid selle seadusega ei muutu. Eesmärk on meelitada inimesi pehmemaid mänge mängima ja koguda raha Hasartmängumaksu Nõukogule. Reklaamivõimaluste laiendamine oli oluline, et tõmmata selgem piir, milline reklaam on lubatud ja milline mitte, et vähendada vaidlusi Tarbijakaitseameti ja mängude korraldajate vahel.
Viimasena paluti kommenteerida Eesti Loto ettepanekut kriminaliseerida kokkuleppemängud. Ministeeriumi vastus oli, et kokkuleppemänge pole veel kriminaliseeritud, aga seda tuleks teha ning selline ettepanek on Justiitsministeeriumile tehtud.
Järgnevalt räägin menetluslikest ettepanekutest. Kõigepealt oli ettepanek saata see eelnõu tänaseks täiskogu päevakorda. Meil on ka ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 29. detsember kell 12. Aitäh!

Aitäh! Teile on üks küsimus. Lauri Luik, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg! Te nimetasite oma ettekandes mitu korda ka Eesti Lotot. Kas komisjonis oli mingil määral arutelu all ka see, et Eesti Loto teenitavat kasumit võiks ühiskonda tagasi suunata, näiteks eraldada mingi protsendi sellest Eesti spordi arendamise heaks?

Ma olen aru saanud, et suur osa sellest rahast lähebki hasartmängumaksuna Eesti spordi edendamiseks, sellega juba tegeldakse. Aga kasumi jagamisest spordi ja muude tegevuste vahel komisjonis juttu ei olnud. Mul ei ole täpset ülevaadet, kus ja kelle vahel see kasum täpselt jagatakse.

Veel küsimusi, palun, head Riigikogu liikmed! Ei ole. Ma tänan ettekandjat!  Näen, et soovitakse pidada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Toomas Tõniste!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kui seda eelnõu vaadata, siis näeb siin päris palju vajalikku ja kasulikku. Kuid nagu tänases diskussioonis selgus, jääb väga paljudele arusaamatuks, miks on vaja reklaamida seda, millega tegelemist me tegelikult ei soovi. Me ei taha, et inimesed hakkaksid hasartmängudega tegelema, tekib juurde sõltlasi jne. Meie aga loome hasartmängusõltlasi juurde ja siis pakume neile võimalust ennast mängurite hulgast välistada. Tõesti ei saa aru, miks me seda teeme, kas saavad Eesti Loto juhid tulemustasu või on riik nii suures rahahädas, et ta vahendeid valimata vaatab, kust aga annaks raha kokku kraapida.
Peamine põhjendus on olnud, et me üritame isikuid suunata nn pehmemate mängude poole. Loteriide pehmem olemus tuleneb peamiselt pikemast intervallist tehtud panuse ning tulemuse teadasaamise vahel. Teine põhjus on võitudeks tagasisuunatavate panuste osakaal, mis loteriidel jääb alla 60%, teiste hasartmängude puhul on tavapäraselt üle 90%. Loteriisid eristab muudest hasartmängudest seega ka iga panustatud euro kohta suurema tulu toomine riigieelarvesse. Jälle jõuame välja peapõhjuseni: saada raha. Me korjame raha, et siis ravida sellega sõltuvust hasartmängust.
Uuringud on näidanud, et loteriimängijatel esineb teiste hasartmängude mängijatega võrreldes ligikaudu kolm korda vähem sõltuvusprobleeme. Tundub sümpaatne. Võttes aga arvesse loteriide suurt populaarsust, moodustavad ka 3% mängijatest, kes on tõenäoliselt patoloogilised, olulise hulga ehk 13 000 potentsiaalselt kaitset vajavat isikut. Siin tekib paralleel, mida me kõik taunime, et võiks ju hakata propageerima lahjade alkohoolsete jookide, näiteks õlle joomist, sest alkoholiprobleem väheneb, kui inimesed ei joo enam Lauaviina. Ma ei usu, et see asi nii lihtne on, pigem tekitab see probleeme juurde, kui me harjutame noori inimesi kas hasartmänge mängima või jooma. Jäi mulje, et riigi arvates ei ole probleem, kui hasartmängurite arv suureneb. Anti ka hea põhjendus, et enesevälistusnimekiri lahendab ju kõik probleemid.
Lõpuks tahan öelda, et kõike ei saa mõõta rahas. Ma loodan tõesti, et pärast esimest lugemist on ministeeriumil võimalik teha muudatusettepanekuid. Äkki mõeldakse hoolikalt läbi täna siin saalis kõlanud kriitika ja vaadatakse seda, kas vastused olid ammendavad. Võib-olla me siis teisel lugemisel enam ei pea olema sellises piinlikus olukorras, kus me justkui tahame, et rahvas hakkaks rohkem hasartmänge mängima, seda sellel lihtsal põhjusel, et me saame nii rohkem raha. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 747 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. detsembri kell 12. Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume üheksanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 793 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Maris Lauri!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõuga jäetakse käibemaksuseadusest välja vääriskivide pöördmaksustamise regulatsioon. Riigikogu võttis 21. mail 2014 vastu käibemaksuseaduse muudatuse, millega sooviti alates 1. jaanuarist 2015 maksupettuste vältimise eesmärgil laiendada pöördmaksustamise kohaldamisala. Vääriskivide pöördmaksustamise võimalust Euroopa Liidu õigus ette ei näe, kuid Euroopa Liidu Nõukogul on Euroopa Komisjoni ettepanekul õigus taotluse esitanud liikmesriigile erandeid kehtestada. Eesti esitas Euroopa Komisjonile selleks taotluse, kuid see lükati tagasi. Komisjoni hinnangul ei ole vääriskivide pöördmaksustamise rakendamine põhjendatud, sest pettuste maht on väike ja nende vältimiseks peaks piisama tavapärastest kontrollimeetmetest. Euroopa Komisjon lükkas tagasi Eesti taotluse kehtestada erand ja Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi järgi puudub Eestil õigus kehtestada alates 1. jaanuarist 2015 vääriskividele pöördmaksustamist. Seetõttu tuleb seadustes teha mõned redaktsioonilised muudatused. Tänan tähelepanu eest!

Austatud minister, teile on küsimusi. Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! See on olnud ju päris suur probleem. Mis need vastukäigud nüüd on, et neid pettusi ei oleks?

Maksu- ja Tolliametil tuleb tihedamalt teha kontrolle ja hoolikamaid analüüse, et pettureid avastada.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Samasugune pöördkäibemaks on, kui ma ei eksi, metalli puhul. Kas seda Euroopa Liit ei keelanud?

Seal on see lubatud.

Austatud minister, tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Rannar Vassiljevi!

Head kolleegid! Austatud Riigikogu aseesimees! Käibemaksuseaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu arutas rahanduskomisjon 2. detsembril. Algataja esindajana tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla. Eelnõu eesmärki just äsja siin tutvustati, nii et ma sellel pikemalt ei peatu. Annan lühidalt ülevaate teemadest, mis rahanduskomisjonis kõne all olid.
Esimene ja kõige rohkem tähelepanu pälvinud teema oli see, miks on eelnõu esitamine Riigikogule võtnud suhteliselt kaua aega. Ministeeriumi esindaja põhjendas seda kaua kestnud kooskõlastusringiga, aga võttis komisjonis tehtud kriitika omaks.
Samuti paluti infot või oletust selle kohta, mis juhtub, kui see seadus 1. jaanuaril 2015 ei jõustu. Sel juhul peaksid kõik, kes vääriskive müüvad ja ostavad, arvestama uue käibemaksu maksmise korraga ehk pöördmaksustamisega. See suurendaks halduskoormust ning niikuinii tuleks seda seadust hiljem muuta, mis tähendaks, et arveid tuleks hakata ümber tegema.
Paluti informatsiooni selle kohta, kui palju on ettevõtteid, kes vääriskivide valdkonnas tegutsevad. Vastuseks sai rahanduskomisjon, et neid on mõnikümmend, enamik tegeleb väärismetallidega ja kivid on pigem lisavaldkond. Täpsustati valdkondi, kus pöördmaksustamist kasutatakse. Direktiivi järgi on see ette nähtud ehitusteenuste osutamisel, metallijäätmete ja CO₂ kvootide puhul, väärismetalli ja ka näiteks puidu kohta on taotletud erandeid.
Komisjon langetas otsused saata eelnõu päevakorda kolmapäevaks, 10. detsembriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (mõlemad otsused olid konsensuslikud) ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsember kell 15 (poolt oli 6 ja vastu 2 komisjoni liiget, erapooletuks jäi 1). Aitäh!

Suur tänu selle ettekande eest! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Palling, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et selle 21. mail vastuvõetud seaduse jõustamiseks oli vaja taotleda Euroopa Liidu Nõukogult luba. Kas sa oskad täpsustada, miks seda luba varem ei taotletud? Me ei peaks siis siin taas seadust muutma.

Aitäh! Väga hea küsimus. Tol hetkel eeldati, et komisjon võiks selle loa anda, sellest tulenevalt see seadus vastu võeti. Iseenesest on eesmärk ju igati üllas – võidelda maksupettuste vastu. Kahjuks läks niipidi, et need lootused, mis Rahandusministeeriumil tol hetkel olid, ei täitunud ja seda luba ei tulnud. Oktoobris laekus komisjonist informatsioon, et pöördmaksustamist sellisel kujul komisjon ei aktsepteeri. Komisjoni enda menetlus võttis ka päris pikalt aega. Minu teada anti see taotlus sisse juba enne seda, kui seadus Riigikogus vastu võeti. Nii et see menetlusprotsess on olnud üsna pikk.

Kalle Palling, palun!

Mul on teine küsimus ka. Kas väärismetallidel ja vääriskividel on siis mingi ühtne üleeuroopaline register, kuhu need kõik on sisse kantud? Kas Eesti register erineb kuidagi teiste Euroopa Liidu riikide omast või on need kõik täpselt ühesugused?

Seda ei oska ma öelda, sest seda komisjonis ei arutatud ja mul endal nii detailne info puudub. Ma ei ole ausalt öeldes tutvunud ei Eesti registriga ega ka mitte Euroopa omaga.

Austatud komisjoni esimees, tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Ma ei näe kõnesoove. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 793 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri kell 15. Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu 794 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Maris Lauri!

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Maksualase teabevahetuse seaduse eesmärk on viia riigisisene õigus kooskõlla Ameerika Ühendriikidega sõlmitud ja juunis ratifitseeritud maksualase teabevahetuse lepinguga ning luua eeldused Euroopa Liidu ja OECD maksualase teabevahetuse uute standardite rakendamiseks. Teabevahetuse eesmärk on vähendada Ameerika Ühendriikide maksukohustuslaste võimalusi tulu peita ning maksudest kõrvale hoida. Meid puudutab see seetõttu, et kui finantsasutus Ameerika Ühendriikidele soovitud teavet ei avalda, peetakse sellele finantsasutusele tehtavatelt väljamaksetelt Ameerika Ühendriikides kinni 30% (tegemist on karistusega).
Nagu ka teised Euroopa Liidu riigid sõlmis Eesti FATCA nõuete täitmiseks Ameerika Ühendriikidega lepingu, nn FATCA kokkuleppe. Eesti võttis kohustuse koguda Eesti finantsasutustelt Ameerika Ühendriikide soovitud teavet ja edastada see kogumina Ameerika Ühendriikidele. Vastu saame teavet Eesti maksuresidentide kontode kohta Ameerika Ühendriikides ning kindluse, et Ameerika Ühendriigid ei pea Eesti finantsasutustele tehtavatelt väljamaksetelt kinni 30%.
Riigisisese õiguse kooskõlla viimiseks FATCA kokkuleppega luuakse uus seadus – maksualase teabevahetuse seadus. Rahvusvahelise automaatse maksualase teabevahetuse reeglite koondamine uude seadusesse teeb need üheselt arusaadavaks maksumaksjatele, finantsasutustele ning järelevalvet tegevale Maksu- ja Tolliametile. Ühtlasi luuakse eeldus, et võtta järgmisel aastal üle ka Euroopa Liidu ja OECD maksualase teabevahetuse uued standardid, mis põhinevad FATCA-l. Seadus on vaja vastu võtta sel aastal, et kõik Eesti finantsasutused saaksid 1. jaanuaril algavale uuele aruandlusperioodile vastu minna ühtsetel ja selgetel alustel.
Lõpetuseks on oluline rõhutada, et maksualase teabevahetuse seadus ei loo ühtegi uut maksukohustust ega suurenda ühtegi maksuseadusi täitva isiku maksukohustust. FATCA kokkulepe ning laiemalt igasuguse maksualase teabevahetuse eesmärk on vaid vähendada piiriülest maksudest kõrvalehoidmist. Tänan!

Austatud minister, mina tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist kahel korral: 2. ja 9. detsembril. Komisjonile tutvustasid eelnõu sisu ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja sama osakonna peaspetsialist Marko Talur.
Arvestades seda, et eelnõu jõudis Riigikogu menetlusse alles eelmisel nädalal, ja algataja soovitud jõustumise tähtaega, mida ka minister rõhutas – see peaks olema 1. jaanuar –, puudutasid mitmed komisjoni liikmete küsimused algatamisega hilinemise ning hilisema jõustumise võimalike tagajärgedega seonduvat. Mis juhtub, kui seadus ei jõustu 1. jaanuaril, milliseid probleeme on senine praktika tekitanud ja millised on probleemid, kui seadus jõustub kuu või paar hiljem? Eelnõu õigel ajal algatamine takerdus ministeeriumide, eelkõige Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi vaidlusesse andmekaitseküsimuste üle. Eelnõu algatajad rõhutasid, et seadus on vaja võimalikult kiiresti jõustada, sest Ameerika Ühendriikidega sõlmitud maksuandmete vahetamise lepingu ratifitseerimise seadus jõustus juba suvel. Selle lepingu täitmise kohta on Rahandusministeeriumi kodulehel juhend, aga praktika on asutustes mõnevõrra erinev ja eelkõige turuosalised soovivad oma kohustuste täitmiseks selget seadusest tulenevat alust. Muidugi, asjasse puutuvad finantsasutused ise on huvitatud seaduse kiirest jõustumisest. Jõustumistähtaja kontekstis käis arutelust läbi see, mida ka minister rõhutas, et eelnõu sisulisi maksuküsimusi ei reguleeri ega muuda ka senist maksustamise korda.
Arutati, kuidas infovahetus toimub. Selgitus oli selline, et pank kogub andmeid isikute kaupa üksnes võimalike USA maksuresidentide kohta ning edastab need Maksu- ja Tolliametile, kes omakorda saadab need USA asjaomasele asutusele.
Komisjon tundis huvi Eesti Pangaliidu tõstatatud probleemide vastu, mis on seotud andmekaitsega. Teisel komisjoni istungil 9. detsembril toimuski kohtumine Eesti Pangaliidu esindajatega. Sellest võtsid osa ka Justiitsministeeriumi ja Rahandusministeeriumi esindajad. Pangaliidu esindajad pidasid eelnõu vajalikuks ja seaduse kiiret jõustumist oluliseks. Me saime aru, et pangaliit oli tänulik, et neid on protsessi kaasatud, aga siiski tõstatasid nad mõne küsimuse andmekaitsereeglite kohta. Esimene küsimus oli teabe kogumise ja teabevahetusest tuleneva klientide teavitamise kohustuse kohta. Arutelu tulemusel nõustus komisjon pangaliidu ettepanekuga võimaldada esitada teavitus panga üldtingimustes. Teine probleem oli sättega, mis näeb ette panga kohustuse esitada kliendi nõudmisel jooksva ja viie eelneva aasta kohta kogu Maksu- ja Tolliametile edastatud teave. Pangaliidu hinnangul on säte sisuliselt kaetud isikuandmete kaitse seaduse nõuetega ja siin seda dubleeritakse. Asjaomased ministeeriumid väljendasid valmisolekut sõnastust täpsustada. See võiks eeldatavasti saada kirja komisjoni muudatusettepanekusse teisel lugemisel.
Tunti huvi ka selle vastu, kui paljusid isikuid üldse kõnealune andmevahetus USA-ga puudutab. Sellele me täpset vastust ei saanud. Pangaliidu esindaja sõnul on nad püüdnud oma liikmete käest seda küsida, aga tagasiside ei ole olnud ammendav. Suurusjärk võib olla 100 isikut.
Komisjon arutas ka teisel istungil seda, et valitsus algatas eelnõu liiga hilja, mistõttu ei ole võimalik seda menetleda tavapärases tempos. Siiski, arvestades kõnealuse regulatsiooni subjektide piiratud ringi ja asjaomaste finantsasutuste huvi seaduse kiire jõustumise vastu, otsustas komisjon eelnõu võimalikult kiiresti menetleda.
Komisjon tegi konsensuslikud ettepanekud määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri kell 15 ja esimene lugemine lõpetada. Samuti langetas komisjon konsensuslikud otsused eelnõu teise ja kolmanda lugemise kohta: komisjoni soov on teha eelnõu teine lugemine 17. detsembril ja kolmas lugemine 18. detsembril. Tänan tähelepanu eest!

Nii et on kolm lugemist. Palun, Kalle Palling, teie küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma sain aru, et selle eelnõu kohaselt jagunevad Eesti finantsasutused kaheks: ühed on aruandekohustuslikud finantsasutused ja teised ei ole. Kas sa oskad tuua näite, millised finantsasutused on aruandekohustuslikud ja millised mitte?

Aitäh! See on hea küsimus. Aruandekohustuslikud on kindlasti kõik krediidiasutused ehk pangad tavapärases tähenduses. Mittearuandekohustuslikud on näiteks seltsingud, varakogumid, fondid, mis võivad USA mõistes omada mingisugust tegevuskohta. Ka Eesti Pank ei ole vist aruandekohustuslik ja äkki pensionifondid ka. Aga ma võin eksida, seda võib täpsustada.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Nüüd on see võimalus, ootame aktiivset osavõttu. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 794 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri kell 15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 11. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu 777 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au teile tutvustada Vabariigi Valitsusest Riigikogule saadetud korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 777, millega tehtavate muudatuste eesmärk on kujundada huvide deklareerimise süsteem eesmärgipärasemaks ning kasutajasõbralikumaks. Samuti soovime muuta deklaratsiooni veelgi suuremas ulatuses riigi andmekogude andmetega eeltäidetavaks. Siinkohal tõstan esile, et seadusmuudatuste kõrval täiendame süsteemi veel tehnilisel tasandil ning teeme muid väiksemaid muudatusi, mis ei nõua seaduse muutmist. Sellised muudatused on näiteks lastelaste kohta käivate andmete automaatne kajastamine deklaratsioonis ja selgitused lisaväljade juures. Muudatusi tehes oleme eelkõige lähtunud nii kasutajate kui ka süsteemi haldajate tagasisidest. Toon esile, et jooksvalt on kavandatud üle vaadata tehnilised lahendused ja neid ka tõhustada. Näiteks saame parandada liiklusregistri andmete ühildumist deklareerimissüsteemi andmetega.
Eelnõu näeb ette järgmisi muudatusi. Loobutakse vabatahtliku kogumispensioni andmete deklareerimise kohustusest. Kehtiva korra järgi ei deklareerita üksnes kohustusliku kogumispensioni osakuid. Kõrvaltegevuste deklareerimine seotakse deklaratsiooni esitamise ajaga. See võimaldab kasutada deklareerimisel automatiseeritult äriregistri andmeid. Eelnõu näeb ette, et deklareerima peab nii deklaratsiooni esitamise aasta kui ka sellele eelnenud aasta kõrvaltegevusi, mis võimaldab kanda äriregistris olevad kehtivad andmed otse deklaratsiooni. See hõlbustab deklaratsiooni täitmist juhul, kui isik tegeleb sama kõrvaltegevusega edasi. Muudetakse ka deklareerimisele kuuluvate saadud või tehtud soodustuste alampiiri. Kehtiva redaktsiooni kohaselt on alampiir seotud deklarandi ametikohal saadud sotsiaalmaksuga maksustatava tuluga. Seda summat on aga keeruline arvestada näiteks juhul, kui ametikohal ei ole saadud regulaarset sissetulekut või sellist sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu üldse ei ole. Kuna praktikas oli seda summat leida kohati äärmiselt keeruline, siis liigutakse nüüd lihtsama ja arusaadavama lahenduse poole. Eelnõuga fikseeritakse deklareeritava soodustuse väärtuse alammääraks 4000 eurot, mis on ka 2015. aastal jõustuva karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt olulise kahju alampiir.
Oleme pakkunud, et seadus jõustuks üldises korras, kuivõrd seeläbi oleks võimalik tagada, et muudatused jõustuksid juba enne 2015. aasta deklareerimisperioodi. Aitäh!

Austatud minister, aitäh! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Rein Langi!

Lugupeetud juhataja! Põhiseaduskomisjon arutas valitsuse esitatud eelnõu, mis Riigikogus on saanud numbri 777 – huvitav number! –, 1. detsembril.
Mis komisjoni istungil toimus? Kõigepealt sai sõna justiitsminister Andres Anvelt, kes rääkis täpselt sama juttu nagu täna siin. Seda ei ole mõtet korrata.
Siis teoretiseeriti natukene selle üle, kuidas selles eeltäidetud süsteemis võiksid kajastuda lastelapsed. Täna oli huvitav ministri suust kuulda, et ta kavatseb tagada, et kõik deklarantide lastelapsed on infosüsteemis kirjas. Mina küll ei kujuta ette, kuidas ta seda suudab.
Natuke teoretiseeriti autode üle. Komisjoni liikmed olid üsna rahulolematud, et deklaratsioon sunnib deklareerima kõikvõimalikke sõidukeid, ka neid, mille väärtus on sisuliselt nullilähedane või mis on museaalse väärtusega. Samuti avaldati rahulolematust selle üle, et eeltäidetud süsteemis kajastuvad sõiduvahendid, mida deklarandil tegelikult juba ammu enam ei ole, mis on realiseeritud või hävitatud. Siin lubas valitsuse esindaja korra majja lüüa. Siinkõneleja küsis, kas 2015. aastal on autode deklareerimisel üldse mingisugune mõte, ja sai ammendava vastuse, et autode deklareerimisel sisulist mõtet ei ole, aga mõte on selles, et poliitikud peaksid olema hästi avatud. Valitsuse esindaja härra Anvelt ütles, et tema isikliku arvamuse kohaselt võiksid registrid, milles kajastuvad näiteks sõidukid, olla üldse vabalt juurdepääsetavad ning kes on uudishimulik, see maksku sellise info eest euro või kaks, aga selle kohta riigis kokkulepet veel ei ole. See vastab ju ka tõele.
Justiitsministeeriumi töötaja Tanel Kalmet küsis suure huviga, kas Euroopa Inimõiguste Kohtus on ka deklareerimissüsteem, ja sai Rait Marustelt ammendava vastuse, et mingit sellist süsteemi ei ole. Seejärel küsiti, milline on üldse olnud huvi täidetud deklaratsioonide vastu. Sellele küsimusele saadi vastus, et huvi sisuliselt puudub, aga süsteem olevat väga tähtis.
Siis oli veel üks autodega seotud küsimus, mida ma tahan nendele, kes viitsivad siin saalis veel kuulata, tsiteerida. Nimelt märkis Indrek Saar Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast: "Autodega seoses on varasemalt olnud juhtumeid, kus Riigikogu liige sõidab uhke autoga, mille päritolu on poliitiku puhul enam kui küsitav, et poliitik üldse kasutab kellegi autot. Isik peab oma autot deklareerima ning selle järgi võib küsida, millega see isik sõidab. Kui seadusest see säte välja võtta, siis avalikkuses võidakse väita, et soovitakse sõita kahtlase päritoluga autodega."
Kuna see oli nii põhjapanev avaldus, siis komisjon tegi selle peale menetluslikud otsused: saata eelnõu päevakorda 10. detsembriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. detsember 2014 kell 14 – juhin tähelepanu, et see on vahetult enne jõululaupäeva – ja määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang. Kõik otsused olid konsensuslikud. Tänan tähelepanu eest!

Hea ametikaaslane, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Ei soovita, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 777 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. detsembri kell 14. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 12. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 770 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lubage mul teile ette kanda kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 770 sisu. Eelnõu eesmärk on paremini tagada isikute õigusi sellistes kriminaalmenetlustoimingutes, mis oluliselt riivavad põhiõigusi. Eelnõuga muudetakse vahistamise ja läbiotsimise regulatsiooni ning tehakse seadustikus läbivalt väiksemat laadi muudatusi praktikas tekkinud probleemide lahendamiseks. Just läbiotsimine ja vahistamine on need toimingud, mis riivavad oluliselt isikute põhiõigusi, seetõttu suurendatakse nende tegemisel kohtulikku kontrolli. Ühtlasi täpsustatakse kaebeõiguse paremaks teostamiseks apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse sätteid kriminaalmenetluses ja teistes kohtumenetlustes. Sellega tagatakse sujuv ja kiire kohtumenetlus ning luuakse suurem selgus menetlusosalistele. Kõik läbiotsimised allutatakse edaspidi kohtulikule eel- või järelkontrollile. Operatiivsuse huvides on teatud kuritegude korral läbiotsimine lubatud ka prokuratuuri määruse alusel, kuid selle määruse peab järgmisel tööpäeval esitama kohtule järelkontrolli. Edasilükkamatut läbiotsimist võib teha ainult prokuröri loal ning kaotatakse uurimisasutuse õigus otsustada ise läbiotsimise lubatavuse üle.
Edasi täpsustatakse menetleja kohustust näidata läbiotsimisel selgemalt ära, mida otsitakse, ning täpsustatakse reegleid, kui läbiotsimisel on ette tulnud nn juhuleid. Nii saab tulevikus näiteks isikuvastase kuriteo menetlemisel peale relva konfiskeerida ka korterist leitud narkootikume.
Eelnõuga vähendatakse maksimaalset vahistamistähtaega kohtueelses menetluses. Praeguse kuue kuu asemel võib teise astme kuritegudes süüdistatava vahistada kuni neljaks kuuks. Kui vahistatu on alaealine, siis võib teda sellisel juhul vahistada kuni kaheks kuuks. Nendest tähtaegadest kauem võib vahi alla võtta vaid erandjuhul, riigi peaprokuröri taotluse alusel. Samuti saab kohus tulevikus anda loa isiku vahistamiseks maksimaalselt kuni kaheks kuuks, teise astme kuriteos kahtlustatava või süüdistatava esmaseks vahistamiseks aga vaid kuni üheks kuuks. Regulaarne vahistuse põhjendatuse kontroll kohtueelses menetluses asendatakse vahistamise pikendamisega. Initsiatiiv selleks peab tulema prokurörilt ning kohtul on võimalik pikendamise tähtaega hinnata juhtumi asjaoludest lähtudes.
Muudatus on ette nähtud ka kaitsja olemasolu reguleerivates sätetes. Isikul peab olema kaitsja, kui ta on vahistatud olnud vähemalt neli kuud. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on see piir kuus kuud.
Kaotatakse jäik katkematuse põhimõte ehk keeld lahendada üldmenetluses arutatava kriminaalasjaga paralleelselt teisi üldmenetluse kriminaalasju. Selle asemel nähakse ette paindlikum reeglistik, mis võimaldab menetleda paralleelselt mitut üldmenetluse kriminaalasja, jälgides samas, et teine, vahelevõetav kriminaalasi ei kahjustaks esimesena alustatud kriminaalasja arutamise jätkumist. Eraldi rõhutatakse, et kohus leiab paralleelseks menetluseks võimaluse, kui süüdistatavale on kohaldatud vahistamist ja kui isikut süüdistatakse alaealisena kuriteo toimepanemises.
Täpsustatakse ja parandatakse muude menetlusosaliste menetluslikke garantiisid. Näiteks nähakse ette, et kohtuotsuse koopia tuleb saata ka kannatanule ja kriminaalasja lõpetamise määrus kolmandale isikule. Need meetmed parandavad isikute kaebeõigust.
Lisaks antakse uus ja selgem kannatanu definitsioon. Suurem kannatanu õiguste kaitse pakett on töös, eelnõu selle kohta valmib 2015. aasta esimeses kvartalis.
Eelnõu näeb ette tuvastamata kahtlustatavaga ehk nn pimedate kriminaalasjade lõpetamise lihtsustatud viisil. Eelnõu kohaselt on võimalik menetlus lõpetada ka siis, kui lisatõendite kogumine ei ole otstarbekas. Tulevikus saaks menetluse lõpetada ka uurimisasutuse määrusega, kui prokuratuur selleks loa annab.
Eelnõu põhimahu moodustab kõigi kohtumenetluse seadustike muutmine Riigikohtu ettepanekute alusel, kõrvaldamaks põhjendamatud erandid apellatsioon-, kassatsioon-, teistmis- ja määruskaebuste menetlemise regulatsioonidest. Mahust hoolimata on siin enamjaolt tegu tehniliste muudatustega.
Eelnõuga kaasnevad kulud on 947 500 eurot: kohtute, prokuratuuri ja ekspertide personalikulud, õigusabi ja konvoeerimise kulud ning e-toimiku arendamise kulud. Kaasnevad kulud on püsiva iseloomuga ning tuleb valitsemisala eelarvesse planeerida alates 2016. aastast. Eesmärk on siiski isikute põhiõiguste laiapõhjaline kaitse ning see vajab eelarvelisi kulusid. Märgin ka, et mõned küsimused, näiteks legaliteedipõhimõtte põhjalik ülevaatamine ja elektrooniliste tõendite küsimus jäävad eelnõuga veel lahendamata, kuna eeldavad põhimõttelisemat laadi ja seadust läbiva mõjuga muudatusi ning seega veel aega võimalike lahenduste hindamiseks.
Eelnõu on kavandatud seadusena jõustuma üldises korras, vahistamiste ja läbiotsimistega seotud muudatused aga 1. jaanuaril 2016. aastal. Tänan!

Tänan, austatud minister! Küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni aseesimehe Marko Pomerantsi!

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Olles väga korralikult ja tähelepanelikult jälginud justiitsministri kõnet, pean ütlema, et ta andis eelnõu sisu teile ammendavalt edasi. Ma ei täheldanud mingeid vajakajäämisi nende teemade kajastamises, mis õiguskomisjonis arutlusel olid. Seetõttu on mul teile vaid teatada, et selle eelnõu menetlemise käigus on õiguskomisjon saavutanud esialgu konsensuse nii tänase arutelu suhtes kui ka tehes ettepaneku selle eelnõu esimene lugemine lõpetada. Rein Lang rääkis, et muudatusettepanekud tuleb teha enne jõule, aga meie eelnõu on paremas olukorras, sellega on natuke rohkem aega. 29. detsembriks kella 16-ks on kõik oma muudatusettepanekutega oodatud. Minu ja komisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleks lõpetada. Määran eelnõu 770 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. detsembri kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja 12. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 13. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 750 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Andres Anvelti!

Härra juhataja! Head Riigikogu liikmed! Nüüd on mul au teile tutvustada kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Selle üldised eesmärgid on suurendada inimeste arvu, kes tasuvad kohtutäiturile võla vabatahtlikult, ning viia kohtutäituri tasud senisest enam kooskõlla kulupõhise arvestusega ning toimingute keerukuse ja mahuga.
Eelnõuga on kavandatud, et alates 2017. aastast pikeneb täitemenetluses nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg 30 päevani. Eesmärk on anda inimestele võimalus tasuda võlg väiksemate kuludega aja jooksul, mille sisse jääb palgapäev. Palka saadakse üldjuhul ju üks kord kuus. Praegu tuleb kohtutäituri kätte läinud võlg vabatahtlikult tasuda kümne päeva jooksul ning pärast seda tähtaega lisanduvad võlgnikule märkimisväärsed menetluskulud. Nõude vabatahtliku täitmise korral on kohtutäituri tasu palju väiksem.
Teiseks on eelnõuga kavandatud muuta kohtutäituri tasude suurust. Kohtutäituri tasu määr mõjutab kõiki täitemenetluse osalisi. Otsene mõju on võlgnikele, kellel on kohustus kohtutäituri tasu maksta, ja kohtutäituritele, kelle sissetulek sõltub tasumäärast ja tasude laekumisest. Täitemenetlus toimib eelkõige sissenõudja huvidest lähtudes. Kehtiv regulatsioon peaks igati soodustama kiiret ja tulemuslikku täitemenetlust. Kohtutäiturid peaksid kasutama kõiki seadusega ettenähtud võimalusi võlgade sissenõudmiseks. Oluline on välistada olukord, kus nn kroonilistel võlgnikel tekib püsiv karistamatuse tunne. Samas peame tagama kohtutäituri tegevuse rahastuse, mistõttu peavad tema tegevuskulud olema seadusega lubatud tasudega kaetud.
Edaspidi sõltub täitemenetluse alustamise tasu sissenõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi või kontaktandmete õigsusest rahvastikuregistris. Kui registris on märgitud inimese õige aadress, siis on kohtutäituri kulud täitmisteate kättetoimetamisel väiksemad. Kui võlgnik maksab võla ära vabatahtlikult, siis ei teki tal muid täitemenetluse kulusid kui ainult menetluse alustamise tasu. Kui kohtutäitur täidab nõude ilma suure tööta, nn kiire elektroonilise pangakonto aresti tulemusena ehk kui võlgniku kontol on arestimise hetkel võlasumma suuruses vahendeid ning kogu nõue saab selle ühe toiminguga täidetud, lisandub võlgnikul menetluse alustamise tasule 16 eurot.
Eelnõu kohaselt muutuvad kohtutäituri lisatasud. Nimelt seatakse piirmäär kinnisvara müügist saadavale kohtutäituri tasule. Praegu on kohtutäituri tasu kinnisvara müügil kuni 3% vara müügihinnast. Eelnõuga seatakse sellele summale nominaalne piir – 2000 eurot. Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus kohtutäitur võib teenida oma tööpanusega võrreldes põhjendamatult kõrget tasu kallima kinnisvara müügilt.
Seadus on määratud jõustuma 2017. aasta algusest, kuna muudatuste elluviimiseks on vaja arendada kohtutäituri tasude arvestamise infosüsteemi. Eelnõuga on kavandatud muuta ka täitemenetluse registri vastutavat töötlejat ja suunata kõik avaliku sektori nõuded täitmisele ühtse süsteemi kaudu. Kavandatud on viia vastutus täitemenetluse infosüsteemide arendamise ja haldamise eest Justiitsministeeriumilt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Võrdse kohtlemise tagamiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks on eelnõus ette nähtud muudatus, mille kohaselt suunatakse edaspidi kõik avaliku sektori nõuded täitmisele ühtse korra alusel ja ühe infosüsteemi kaudu. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh, härra minister! Komisjoni ettekandja on Kalle Laanet. Palun!

Austatud esimees! Head kolleegid! Minister! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu esmaspäeval, 10. novembril. Minister tutvustas seda eelnõu niisama adekvaatselt nagu praegu just enne mind siin. Ma ei hakka seda ümber jutustama. Konsensuslikult otsustati määrata ettekandjaks mind, saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 10. detsembriks, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kui eelnevate eelnõude muudatusettepanekute esitamise tähtajad olid lühemad, siis selle eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on suisa järgmisel aastal ehk 5. jaanuaril 2015 kell 16. Ka see otsus oli konsensuslik. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, kõnesoove ei ole. Eelnõu 750 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. jaanuari 2015 kell 16.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Eelnõu number on 785 ja ettekandja on justiitsminister Andres Anvelt. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kannan teile ette äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu põhilise eesmärgi. Äriseadustiku muutmisega antakse osaühingutele, muu hulgas iduettevõtetele, senisest suuremad võimalused kaasata kapitali ning kujundada osanikevahelisi suhteid ja ühingu tegevust. Muudatuste tulemusel võivad iduettevõtted hakata pakkuma maailmas standardiseeritud ja investoritele juba tuttavaid lahendusi. Eesmärk on muuta Eesti välisinvestoritele atraktiivsemaks sihtriigiks ning motiveerida Eesti osaühinguid jääma siia ka pärast väliskapitali kaasamist.
Eelnimetatud laiema eesmärgi saavutamiseks oleme eelnõus pakkunud järgmisi lahendusi. Esiteks võimaldame osaühingule osakapitali tingimuslikku suurendamist ning vahetusvõlakirjade väljaandmist. Praegu selliseid toiminguid osaühingus teha ei saa. Eelnõu kohaselt võib osaühing juhul, kui see on ette nähtud põhikirjas, lasta osanike otsuse alusel välja vahetusvõlakirju osakapitali tingimuslikuks suurendamiseks. Vahetusvõlakirja alusel on investoril õigus saada kindlaksmääratud tingimustel osaühingu osanikuks ning samuti on investoril võimalik see õigus ehk vahetusvõlakiri võõrandada täpselt samadel tingimustel, nagu see toimub muidu osa võõrandamisel.
Teiseks anname juhatusele või nõukogule õiguse kapitali suurendada. Kehtiv õigus võimaldab üksnes aktsiaseltsil anda põhikirjas nõukogule õiguse kuni kolmeks aastaks aktsiakapitali suurendada. Eelnõuga võimaldatakse see õigus anda ka osaühingu nõukogule või juhatusele. Muudatuse tulemusel saavad iduettevõtted ja teised osaühingud kiired kapitali kaasamise otsused oma juhtorganitele delegeerida. See võimaldab investoriga paindlikumalt kiireloomulisi kokkuleppeid sõlmida.
Kolmandaks kehtestame osaühingutele osade märkimise regulatsiooni. Kehtiv õigus nõuab osakapitali suurendamise otsustamisel, et selles märgitaks iga uue osaniku nimi, isiku- ja registrikood ning muud sellised väga detailsed andmed. Edaspidi saab osakapitali suurendamisel viidata isikutele üldisemalt. Nii saab määrata, et uueks osanikuks võivad saada näiteks kõik töötajad või osakapitali suurendamisel võivad esmalt osasid märkida praegused osanikud ise.
Neljandaks, tulevikus muutuvad leebemaks osaühingu oma osade omandamise tingimused. Selle tulemusel on osaühingul võimalik kasutada optsiooniprogramme, samuti saab kindlamalt kokku leppida osaniku osa tagasivõõrandamise kohustuses, näiteks juhul, kui osanik osaühingu tegevusse kokkulepitud viisil või mahus ei ole panustanud.
Viiendaks peame vajalikuks täpsustada ka osadega seotud eriõiguste kehtestamise regulatsiooni. Otsesõnu sätestatakse, et põhikirjas tuleb eriõigustega osad eraldi tähistada ja vastavate osade liigiga seotud õiguste erisusi peab selliselt ka kajastama.
Kuuendaks lihtsustame nõukogu koosoleku pidamist ja otsuste vastuvõtmist. Kehtivad nõukogu koosoleku pidamise ja otsuste vastuvõtmist reguleerivad normid on ajale jalgu jäänud, eriti olukorras, kus nõukogu liikmed ei asu ühes linnas või üldse mitte Eestis. Nõukogu liikmed saavad eelnõu kohaselt esitada otsuse vastuvõtmiseks vajaliku hääle sidevahendi abil või kirjalikult. Selle muudatuse tulemusel saab äriühingu juhtimisel kasutada tänapäevasemaid sidevahendeid ja see võimaldab ettevõttega seotud otsuseid nõukogu tasandil efektiivsemalt teha.
Viimaseks täpsustame osade jagamise ja osalise käsutamise regulatsiooni.
Eelnõu on plaanitud seadusena jõustuma 1. juulil 2015, kuivõrd kavandatud muudatuste jõustumiseks on vaja teha mõningaid muudatusi äriregistri, aga ka Eesti väärtpaberite keskregistri infosüsteemis. Aitäh!

Aitäh! Kas ministrile on küsimusi? Ei ole. Õiguskomisjoni ettekandja on Igor Gräzin. Palun!

Hea Eiki ja kõik teised! Me vaatasime selle asja läbi. Mis sa siin ikka pikalt seletad! Oli ettepanek saata eelnõu täiskogu päevakorda 10. detsembriks (konsensuslikult), teeme ettepanekud esimene lugemine lõpetada (konsensuslikult), määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. detsember kell 12 (konsensuslikult) ja määrata ettekandjaks Igor Gräzin (ka konsensuslikult). Kuna küsimusi ei olnud, siis ei olnud ka vastuseid. Tänan!

Aitäh! Kas õiguskomisjoni ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Avan läbirääkimised, kõnesoove ei ole. Eelnõu 785 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. detsembri kell 12.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 786 esimene lugemine. Ettekandja on justiitsminister Andres Anvelt. Palun!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõnesolev seaduseelnõu kuulub eelnõude paketti, mille eesmärk on reguleerida ja parandada Eesti kiirlaenuturgu. Varem oleme Riigikogule, nagu te teate, edastanud krediidi kulukuse määra käsitleva eelnõu. Täna arutatava eelnõuga seatakse tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele ülempiir ja täpsustatakse viivise regulatsiooni ning mõningal määral ka tarbijakrediidilepingute tasulise pikendamise regulatsiooni. Eelnõu üldine eesmärk on kaitsta tarbija õigusi ning vältida olukorda, kus mitmesuguste kõrvalnõuete, eelkõige sissenõudmiskulude tõttu kasvab makseraskustesse sattunud inimese võlg hüppeliselt ja ta satub veelgi halvemasse majandusolukorda. Sissenõudmiskulude piirangud kehtivad kõigi lepingute kohta, mille üks pool on tarbija ning teine pool majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik. Piirangud kehtivad nii kiirlaenude, liisingu ja krediitkaartide andjate kui ka järelmaksuga müüjate kohta.
Sissenõudmiskulud on kulud, mis tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud ning võlausaldaja teeb toiminguid, et saada võlgnikuga ühendust. Sissenõudmiskulud võivad olla kulutused, mida on vaja võlgnikuga ühenduse saamiseks, näiteks helistamiseks või meeldetuletuskirjade saatmiseks, samuti inkassoettevõtja teenuse kasutamisega seotud kulud jpm. Kehtivas õiguses ei ole tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude hüvitamise jaoks detailset eriregulatsiooni ette nähtud.
Eelnõuga kavandatavad muudatused on tingitud praktikas ilmnenud probleemidest. Tihti kirjutavad võlausaldajad sissenõudmiskulude suuruse sisse lepingu tüüptingimustesse, mida tarbija ei saa mõjutada. Näiteks võib meeldetuletuskirjade saatmisest saada laenuandjale eraldi tuluteenimise allikas. Sellele peab ennetavalt reageerima. Ei ole harvad juhud, kui 4000-eurosele laenule on sissenõudmiskuluna lisandunud 300 eurot. Oma suuruse tõttu mõjutavad sissenõudmiskulud niigi makseraskustesse sattunud tarbijat negatiivselt.
Eelnõus ettenähtud muudatused saab jagada mitmesse plokki. Esiteks, sissenõudmiskulud. Seaduses sätestatakse tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude konkreetsed ülempiirid, seejuures eristatakse tarbijalt võla sissenõudmist lepingulise suhte kehtivuse ajal ja pärast selle lõppemist. Lepingu kestmise ajal saab võlausaldaja nõuda tarbijalt ainult meeldetuletuskirjade saatmise kulusid. Iga sellel ajal sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kohta saab saata ainult ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille hüvitamiseks võib nõuda tarbijalt kuni viis eurot. See õigus on võlausaldajal juhul, kui ta on enne saatnud tarbijale vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Pärast lepingu kehtimise aja lõppu võib võlgnikule saata kõige rohkem kolm tasulist kirja. Kirju võib saata iga seitsme päeva tagant. Arvestada tuleb ka sissenõudmiskulude kogusumma ülempiiriga. Eelnõus on ette nähtud astmeline süsteem, konkreetse ülempiiri suurus sõltub nõude suurusest. Näiteks on kuni 500 euro suuruse nõude puhul ülempiir 30 eurot, kuni 1000-eurose nõude puhul 40 eurot ja üle 1000-eurose nõude puhul on ülempiir 50 eurot. Kui võlausaldaja kulud on seaduses sätestatud ülempiiri ületanud, saab ta erandlikus olukorras nõuda tarbijalt ainult tõendatud kahju hüvitamist, eelkõige siis, kui sissenõudmistoimingud on mingil põhjusel osutunud iseäranis keeruliseks, näiteks on tarbija välismaal, temaga kontakti saada on raske ning see on seotud lisakuludega. Sissenõudmiskulude ülempiir tähendab tarbijalt nõutavat lubatavat maksimumi, kuid igal üksikjuhul ei pruugi sellise summa väljamõistmine olla õigustatud. Eelnõu kohaselt on tarbijal õigus nõuda kohtus ebamõistlike kulude vähendamist.
Sissenõudmiskulude piirangutest tarbija kahjuks kõrvale kalduvad kokkulepped on tühised. Sissenõudmiskulude piirangute ja krediidi kulukuse määra ülempiiri järgimise järele hakkab valvama Tarbijakaitseamet. Muudatuse kohaselt saab Tarbijakaitseamet teha järelevalvet eelkõige tüüptingimustes sisalduvate sissenõudmiskulude kokkulepete üle. Tarbijakaitseamet saab rikkujale teha ettekirjutuse rikkumise lõpetamiseks ning samuti luuakse väärteokoosseis krediidi kulukuse ülempiiri piirangute ja sissenõudmiskulude piirangute järgimata jätmise eest.
Teine oluline muudatuste plokk käsitleb viivise regulatsiooni. Seda täpsustatakse selliselt, et senine intressilt viivise arvestamise keeld kohaldub selge sõnaga ka muule raha kasutamise tasule, mis on sisuliselt sama eesmärgiga nagu intress. Et tagada tarbijale selgem ülevaade maksetega hilinemise tegelikest tagajärgedest, sätestatakse eelnõus kohustus avaldada tarbijakrediidilepingutes kohalduv viivise määr nii päeva- kui ka aastamäärana.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. juulil 2015. Selline jõustumisaeg valiti, arvestades eelnõu menetlemise eeldatavat aega ning vajadust jätta seaduse rakendajatele ettevalmistusaeg uue regulatsiooni kehtima hakkamiseks. Sama jõustumistähtaeg on määratud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku, võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse muutmise seadusele. Seega jõustub tarbijalt nõutavate sissenõudmiskulude piirangute regulatsioon ühel ajal tarbijakrediidi kulukuse määra ülempiiri regulatsiooniga. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Komisjoni ettekandja on Jüri Morozov. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed siin- ja sealpool teleekraani! Kannan ette, mis toimus Riigikogu õiguskomisjonis võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 786 menetlemisel. Arutelu toimus esmaspäeval, 1. detsembril. Selgitusi andsid lugupeetud justiitsminister Andres Anvelt ja Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Kristiina Koll. Selgitused olid põhjalikud, samuti nagu ministri ettekanne täna siin. Minul komisjoni ettekandjana midagi lisada ei ole. Komisjon tegi menetluslikud otsused. Eelnõu otsustati saata täiskogu päevakorda 10. detsembriks (see otsus oli konsensuslik), tehti ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata 29. detsember (samuti konsensuslikult) ning ettekandjaks määrati Jüri Morozov (samuti konsensuslikult). Aitäh!

Kas Kalev Kotkasel on Jüri Morozovile küsimus? Ei ole. Avan läbirääkimised, kõnesoove ei ole. Seega on eelnõu 786 esimene lugemine lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. detsembri kell 12. Riigikogu kolmapäevane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 18.08.