Austatud Riigikogu! Kui on soovi üle anda eelnõusid ja arupärimisi, siis nüüd on õige aeg. Urbo Vaarmann, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Soovin üle anda arupärimise põllumajandusminister Ivari Padarile. Eelmisel nädalal sõlmis Eesti riik Valgevenega riikidevahelise vastastikuse mõistmise memorandumi, mis sisuliselt avab meie toiduainete tootjatele võimaluse Valgevenesse senisest rohkem eksportida. Eriti puudutab see kala- ja piimatooteid. Sellega seoses tekkis aga probleem, et meie väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling leidis, et arvestades praegusi sanktsioone ei ole see mõistlik. Seetõttu soovime põllumajandusministrile kolm küsimust esitada ja selle arupärimise üle anda. Aitäh!

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Lugupeetud kolleegid! Annan Riigikogu menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud lesepensioni seaduse eelnõu. Selle eesmärk on kehtestada veel üks, viies pensioniliik, mis annaks võimaluse ühele abikaasadest, kes on vanaduspensionieas ning kelle abikaasa on surnud, valida kas enda pension või abikaasa pension, juhul kui see on suurem. On üsna tüüpiline, et ühel abikaasal on pension suurem kui teisel. Väga paljud naised on lapsi kasvatanud ja nii ei ole neil sellist tööstaaži nagu nende meestel, osa naisi saab vaid rahvapensioni. Oleks õigustatud ja õiglane, kui sellised inimesed hakkaksid saama oma kadunud abikaasa pensioni.
On omaette huvitav lugu, kuidas see eelnõu üldse tekkis. Kohtusin Narvas valijatega ja, mis seal salata, enamik neist olid vanemad inimesed. Me arutasime Eesti pensionisüsteemi ja seda, kuidas pensioni maksmine on korraldatud teistes riikides. Seal kerkiski üles lesepensioni mõiste. Nii et tegu on rahvaalgatusega. Mul on palju rohkem lehti kui see, mida ma praegu teile näitan. Üle 700 inimese on minu poole pöördunud palvega see seaduseelnõu algatada ja seda ma praegu ka teen. Aitäh!

Olen vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Mõlemat käsitletakse kodu- ja töökorra seadusega ettenähtud  korras.
Nüüd teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 77 Riigikogu liiget, puudub 24.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on riigikaitsekomisjoni algatatud erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 719 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu 719 vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, seetõttu teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohal on 73 Riigikogu liiget, puudub 28. (Juhataja helistab kella.) Auväärsed!
Panen hääletusele riigikaitsekomisjoni algatatud erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 719. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 719 vastuvõtmise poolt on 76 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi, erapooletuid ka ei ole. Erakorralise seisukorra seaduse, hädaolukorra seaduse ja Kaitseväe korralduse seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 721 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 721 lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 721. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 721 vastuvõtmise poolt on 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Kaitseväeteenistuse seaduse, kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 735 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu lõpphääletusele. Teie lahkel loal läheme lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 735. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 735 vastuvõtmise poolt on 72 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi. Kunstiteoste tellimise seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 746 kolmas lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev. Palun!

Head kolleegid! Enda nime ma sellelt kollaselt paberilt ei leidnud, aga sellegipoolest annan ülevaate, mis komisjonis seoses 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõuga vahepeal toimunud on. Rahanduskomisjon arutas eelnõu kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel 12. novembril ning 1. ja 2. detsembril. Eelnõu eesmärk on eelmise aasta sügisel koostatud eelarvet kohandada, et muutunud oludes oleks võimalik riigiasutuste seatud eesmärke saavutada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 17. november kell 17.15, laekus üks muudatusettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt, komisjon ise koostas koostöös ministeeriumidega samuti ühe muudatusettepaneku. Eelnõu kolmanda lugemise tekstis on tehtud ka keelelised ja tehnilised muudatused.
Nüüd muudatusettepanekutest. Tulenevalt Riigikohtu otsusest, mis puudutab erakoolidega arveldamist, suunatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala sihtotstarbeliste toetuste eelarvesse lisasummad, mis on ette nähtud kohalike omavalitsuste võimalike nõuete katteks. Katteallikaks on Riigi Kinnisvara AS-i poolt finantskulude eelarve täpsustamisest vabanenud vahendid, õpilaste väiksemast arvust tulenev õppetoetuste jääk, kavandatust väiksemast taotlejate arvust tulenev sügava puudega laste vanematele õppelaenude tagastamisega seotud kulude jääk ning erakoolide tegevustoetusega ja juriidiliste isikutega lepingute korrastamisega seotud tegevuste 2015. aastasse üleviimisest tulenev jääk. Samuti eraldatakse raha Tartu Ülikooli Kliinikumile ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglale võrgustamisega seotud kulude katmiseks, seda 2 miljoni euro ulatuses.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu kolmapäeva, 3. detsembri päevakorda, kolmas lugemine lõpetada ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te läksite muudatusettepanekutest päris kiiresti üle. Kas te selgitaksite, millistest vahenditest leidis haridusministeerium need 4 miljonit, mis on tarvis kohalikele omavalitsustele üle kanda, et kohtuotsust täita? Kust need vabad vahendid tekkisid?

Aitäh! Lugesin need ette, aga loen uuesti, võib-olla on siis lihtsam aru saada. See raha tuleb Riigi Kinnisvara AS-i poolt finantskulude eelarve täpsustamisest vabanenud vahenditest, õpilaste väiksemast arvust tulenevast õppetoetuste jäägist, kavandatust väiksemast taotlejate arvust tulenevast sügava puudega laste vanematele õppelaenude tagasimaksmisega seotud kulude jäägist ning erakoolide tegevustoetusega ja juriidiliste isikutega lepingute korrastamisega seotud tegevuste üleviimisest 2015. aastasse ehk siis sellest tulenevast jäägist. Need on need katteallikad, kust Haridus- ja Teadusministeerium on leidnud raha, et täita erakoolidega seotud kohtuotsust.

Kadri Simson, palun!

Seal oli üks eriti suur ülejääk – 2,2 miljonit, mida haridusministeerium sai kasutada nüüd, eelarveaasta lõpus. Mis valdkonnast see tuli?

Ausalt öeldes ma sellist arvu siit hetkel ei leia – ei näe, et mingi sellises mahus täpsustus oleks. Aga kõik muudatused on meil kantud siia tabelisse ja siit on võimalik jälgida, mis huvi pakub.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Ma saan aru, et me oleme kolmanda lugemise juures. Kas me käsitleme ikka õiget eelnõu? Kas kolmandal lugemisel saab ka küsimusi esitada?

Kas küsimus on mulle? Jah, riigieelarve puhul saab. Kas ettekandjale on veel küsimusi? Mailis Reps, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et teil oli komisjonis erakoolide rahastamise teemal pikem arutelu. Kas te võiksite kahe lausega öelda, milline on see plaan kaugemas perspektiivis? Praegu me teeme tagantjärele tõsteid, kasutades ülejääke. Kas me järgmistel aastatel arvestame õppetoetuste puhul ka igaks juhuks ülejäägi või kuidas edasi planeeritakse?

Ma kasutan võimalust, et täpsustada eelküsitud 2,2 miljoni päritolu. Tõepoolest selline arv siin on – 2 220 000. Need on sihtotstarbelised toetused ja nende jäägist kantakse 2,2 miljonit kõnealuste kulude katmiseks. Aga jah, seda teemat on meil komisjonis arutatud nii 2014. aasta eelarve kontekstis kui ka 2015. aasta eelarve kontekstis. Praegu lahendatakse see probleem ära 4 miljoni euro ulatuses. See summa peaks tänaste teadmiste järgi katma vahendid, mis eeldatavasti lähiajal puudu jäävad, aga kaugem perspektiiv tõenäoliselt nõuab veel mõningast korrigeerimist. Ent teema on olnud üleval ning Haridus- ja Teadusministeerium jälgib seda, millised konkreetsed nõuded koondatakse. Täpset informatsiooni ei ole selle kohta veel olemas. Tean, et need omavalitsused, kus erakoole on, praegu sellega tegelevad. Eks lõplik pilt millalgi selgub. Iseenesest ei ole see Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks kuigi mugav teema, aga need vahendid kindlasti leitakse.

Tarmo Tamm, esimene küsimus ettekandjale. Palun!

Aitäh, juhataja, kõigepealt informeeriva märkuse eest! Aga, hea ettekandja, see 4 miljonit kindlasti ei kata vajadusi. Ma arvutan lihtsalt peast: Tartu nõue on umbes 1 miljon, Tallinna nõue on 1,9 miljonit, Pärnul on 0,8 miljonit. Ainuüksi see teeb 4 miljonit kokku. Nii et te peate sinna palju raha juurde andma. Kas kellelgi üldse on ülevaadet, kui suur see summa võib kokku olla, mis riigil tuleb aastas täiendavalt maksta?

Haridus- ja Teadusministeerium on teinud esmased prognoosid ja sellest on nad lähtunud. Ma siin puldis peast arvutama ei hakka, sest mul puudub täpne ülevaade kõigist asjaomastest omavalitsustest. Ma tean, et peale nende, keda küsija mainis, on tõesti teisigi.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Kõigepealt ma aitan teid. Meie oleme kultuurikomisjonis arutanud, et raha võib vaja minna 13–14 miljoni ringis, kui kõik oma nõuded kokku koguvad. Aga kas te ütleksite, teades Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvet ning kui pingeline selle seis on, millised sihtotstarbelised eraldised lükatakse järgmistesse aastatesse või millest peab loobuma?

Need sihtotstarbelised eraldised puudutavad neidsamu teemasid, millele ma siin kaks korda olen viidanud. Selle kohta, kuidas 2015. aastasse üleviimisest tulenevat jääki täpsemalt kasutatakse, on mõistlik küsida kas haridusministeeriumist või otse haridus- ja teadusministrilt. Nii detailset ülevaadet meile rahanduskomisjonis ei antud, kuna ükski komisjoni liige seda ei küsinud.

Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised fraktsioonide esindajatele. Läbirääkimissoovi ei ole. Eelnõu 746 kolmandale lugemisele on esitatud kaks muudatusettepanekut. Esimene on rahanduskomisjoni ettepanek ja arvestatud täielikult. Teine on Reformierakonna fraktsiooni esitatud ja ka arvestatud täielikult. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 746 lõpphääletus.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 746. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 746 vastuvõtmise poolt on 61 Riigikogu liiget, 1 on erapooletu, vastu ei ole keegi. 2014. aasta riigieelarve seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 613 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu 613 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 613. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 613 vastuvõtmise poolt on 67 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Audiitortegevuse seaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seadus on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 715 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni esimees Rannar Vassiljev. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamise otsuse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel 18. novembril ja 1. detsembril. Muudatusettepanekuid ei laekunud, keelelisi ja tehnilisi muudatusi ei tehtud ning küsimusi ega teemasid täiendavalt ei tõstatatud.
Riigikontrolli esitatud kontrolliaruande järgi on riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruanne olulises osas õige ning riigi tähtsaimad majandustehingud sooritati riigieelarve seadusest lähtudes. Eelarvenõukogu hinnangul vastas 2013. aasta valitsussektori struktuurne ülejääk ootustele. 2013. aastal kasvas Eesti majandus revideeritud andmetel 1,6%, SKT revideeritud andmetel kujunes valitsussektori eelarve puudujäägiks 0,5%, vana SKT aegrea põhjal oli see 0,2%.
Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 3. detsembril, lõpetada teine lugemine ja panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Muudatusettepanekuid ei ole laekunud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna otsuse eelnõu 715 lõpphääletusele.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 715. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu 715 vastuvõtmise poolt on 48 Riigikogu liiget, vastu 2, erapooletuid ei ole. Riigikogu otsus "Riigi 2013. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" on vastu võetud.

Meie järgmine päevakorrapunkt on lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" arutelu. Ma arvan, et on otstarbekas tutvustada rahvasaadikutele asjaomast menetluskorda. Kõigepealt on kultuuriminister Urve Tiiduse ettekanne kuni 20 minutit, siis kultuurikomisjoni esimehe Lauri Luige ettekanne kuni 20 minutit. Mõlemale ettekandjale saab Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse. Pärast seda on läbirääkimised, kus võivad sõna võtta komisjonide ja fraktsioonide esindajad ning teisedki Riigikogu liikmed. Arutelu lõppemise järel Riigikogu otsust vastu ei võta. Alustame! Palun ettekandjaks kultuuriminister Urve Tiiduse!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lubage mul esitleda valdkondlikku arengukava "Lõimuv Eesti 2020". Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on riigi ülesanne tagada eesti rahvuse ja kultuuri säilimine, aga samas kehtestab see igaühe õiguse säilitada oma rahvuskuuluvus. Eesti riigi tugevuse, julgeoleku ja jätkusuutlikkuse oluline eeldus on ühiskonna sotsiaalne sidusus ning kodanikkonna ühtsustunne. See aga sõltub igast inimesest ning meie rahvus- ja kultuurirühmadest, kes peavad olema valmis aktiivselt osalema ühiskonnaelus ja jagama demokraatlikke väärtushinnanguid. Arengukava "Lõimuv Eesti 2020" lähtub Eesti ühiskonna mitmekultuurilisusest ja selle hoidmise väärtustamisest. Lõimumispoliitika elluviimisel järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiväärtusi.
Arengukava "Lõimuv Eesti 2020" on kahe varasema strateegilise dokumendi, riikliku programmi "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007" ja valdkondliku arengukava "Eesti lõimumiskava 2008–2013" jätkudokument. "Lõimuv Eesti 2020" on aluseks riikliku lõimumispoliitika rakendamisele ja rahastamise planeerimisele aastatel 2014–2020. Arengukava loodi eri ministeeriumide ja rakendusasutuste koostöös. See tugineb laiaulatuslikule avalikule kaasamisele ja valdkonnaekspertide arvamusele.
Riigi eelarvestrateegias läbib lõimumine horisontaalse teemana mitut tulemusvaldkonda ning aitab saavutada nende eesmärke, sh hoida eesti keelt ja kultuuri, suurendada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Eesti riigi julgeolekut. Teisisõnu on lõimumine teema, mis puudutab meid kõiki, seejuures väga otseselt. Arengukava arvestab samuti Vabariigi Valitsuse 2014.–2015. aasta tegevusprogrammis kirjas olevate kodakondsus-, keele- ja rahvuspoliitika ning hariduse, teaduse ja tööhõive valdkonna lõimumisega seotud tegevuste ja eesmärkidega. Arengukava tegevused toetavad ka venekeelse inforuumi komisjoni soovitusi venekeelse avalik-õigusliku meedia tugevdamise kohta Eestis.
Veidi ka selle kava koostamisest. Arengukava koostamist juhtisid kultuuriministri kinnitatud juhtkomitee ja juhtrühm. Dokumendi väljatöötamine algas kaks aastat tagasi ja selles osales sadu inimesi: ametnikke, eksperte, teadlasi ning vabaühenduste ja kohalike omavalitsuste, erinevate sihtrühmade esindajaid, nii Eesti kui teiste riikide kodanikke. Julgen kinnitada, et nii suurt eeltööd võimalikult paljusid huve hõlmava kokkuleppe saavutamiseks ei tehta kuigi tihti. Koostajate hinnangul osales kava koostamise protsessis üle 1000 inimese. Ka fakt, et seda teemat arutatakse Riigikogu suures saalis, näitab, kui oluline lõimumine Eesti jaoks on.
Arengukava koostamise metoodiliseks alusmaterjaliks olid regulaarselt läbi viidud monitooringud ja uuringud, arvesse on võetud eelmiste arengukavade ning Euroopa Liidu vahendite kasutamise hindamise ja seire tulemused. Keskne alusdokument oli aga Tartu Ülikooli, AS-i Emor ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis aastal 2011 läbi viidud Eesti integratsiooni monitooring. Lisaks telliti 2013. aastal arengukava koostamise toetamiseks ja Euroopa Liidu finantsperioodi 2014–2020 planeerimiseks mitmeid temaatilisi uuringuid ning eksperdiarvamusi. Sadadel erineva kodakondsusega Eesti inimestel oli võimalus kaasa rääkida diskussiooniklubide aruteludes, mille kokkuvõtted said samuti arengukava koostamisel oluliseks sisendiks. Veebilehe www.integratsioon.ee kaudu oli arengukava koostamise protsessi ajal võimalik kõigil avaldada oma arvamust ning teha ettepanekuid. Kava koostamisel lähtuti eri uuringute soovitusest võtta aluseks kitsam, sihtrühmapõhine lähenemine. See tähendas vajadust arvestada senisest enam nende Eesti inimeste riigikeeleoskuse, kodanikuidentiteedi ja ühiskonnaelus osalemise aktiivsusega, kelle emakeel ei ole eesti keel. Lõimumispoliitika peab olema paindlik ja arvestama inimeste praktilisi vajadusi.
Kui hästilõimunute puhul on uuringutes esikohal olnud osalusvõimaluste ja võrdse kohtlemisega seotud teemad, siis vähelõimunute sõlmküsimuseks on paremad töövõimalused ja sotsiaalne turvatunne. Ühiskonna väärtusorientatsioonide avatumaks muutmiseks on kõigile Eesti elanikele, nii eestlastele kui teistest rahvustest inimestele, vaja pakkuda eelkõige selleteemalist infot ja võimalust ka oma seisukohad kuuldavaks teha. Oluline roll jääb kanda kodanikuühendustel ning eri rahvuste esindajaid ühendavate kultuuriürituste eestvedajatel. Seda, et arusaamad lõimumisest on muutunud, näitab ka see, et uues lõimumisvaldkonna arengukavas pühendatakse suurt tähelepanu uussisserändajatele. Soovime või mitte, kuid oma avatud ühiskonna ja majandusega riigis peame arvestama ka tulevikus toimuvate arengutega, mis tulenevad Euroopa Liidu liikmesusest ja majanduse rahvusvahelistumisest.
Räägin lühidalt ka arengukava üldeesmärgist ja alaeesmärkidest. Arengukava üldeesmärk kõlab järgmiselt: Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus. Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtushinnanguid. Sellest lähtuvalt on sõnastatud kolm valdkondlikku alaeesmärki. Esiteks, lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on Eesti ühiskonnas kinnistunud. Teiseks, vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud tänu Eesti kodakondsuse ning uute ühiskondlike teadmiste omandamisele. Kolmandaks, uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud. Lisaks on sõnastatud kolm teiste arengukavade alusel elluviidavat valdkondlikku lõimumisalast eesmärki, mis puudutavad haridust, noorsootööd ja tööhõivevaldkonna tegevusi.
Arengukava rakendamise plaan on koostatud perioodiks 2014–2017. Selles kajastuvad arengukava tegevused ning vastavad mõõdikud. Arengukava rahalised vahendid ei hõlma lõimumist toetavaid tegevusi, mida rahastatakse teiste arengukavade raames. Näiteks Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonnas aitab lõimumisele kaasa elukestva õppe strateegia, eesti keele arengukava ja noortevaldkonna arengukava, Sotsiaalministeerium aitab kaasa Vabariigi Valitsuse tööhõiveprogrammi raames ja Siseministeerium viib lõimumisega seotud tegevusi ellu kodanikuühiskonna arengukava raames.
Tugev ja jätkusuutlik riik vajab ühist identiteeti. Eesti riigi tugevuse olulisimaid märke on kodanikkonna ühtsustunne ning identiteeti kindlustavad kultuuritraditsioonid, hoiakud ja väärtushinnangud, mille edasikandjateks on suurel määral haridus, kultuur ja meedia. Eesti riigil tuleb lahendada ülesanne, kuidas aidata eri päritoluga inimestel ühelt poolt hoida neile ainuomast identiteeti ning samas julgustada neid olema avatud ka ühistele jagatud väärtushinnangutele. Need teemad ja küsimused on Eesti uue lõimumispoliitika keskmes. Kolmanda mõõtmena lisandub siia riigi julgeoleku teema, sest mida eraldatumad on rahvastikurühmad, seda kergem on ühiskonna stabiilsust kõigutada. 2014. aasta välispoliitilised sündmused kinnitavad, et riiklikku lõimumispoliitikat on Eestile vaja, samuti on vaja riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, erasektori ja vabakondade vastastikust tihedat valdkondlikku koostööd.
Suurim sisuline muutus, mida me soovime uue arengukavaga saavutada, on, et lõimumist käsitataks kui laiapõhjalist protsessi ühiskonnas, mitte ühe või teise grupi integreerimist kuhugi. Igast inimesest ning rahvus- ja kultuurirühmast sõltub, kui edukad me suudame üheskoos olla. Seepärast räägime lõimumisest ühiskonnas, mitte lõimumisest ühiskonda. Lõimumine on igat ühiskonnaliiget puudutav protsess. Kõige paremini toetavad lõimumist otsesed kontaktid ja kogemused. Plaanitakse toetada kultuuriasutusi, muuseume, teatreid ja kontserdiasutusi, et need saaksid oma programmi pakkuda ka teistes keeltes, samuti tagada lisavõimalusi keeleõppeks, sealjuures praktiseerida eesti keelt loomulikus keelekeskkonnas.
Lõimumispoliitika peab tagama kõigile inimestele võrdväärsema ligipääsu nii tööle, haridusele kui ka kultuurile ja soodustama omavahelist läbikäimist, sõltumata keelelisest või kultuurilisest taustast. Kui inimestel on tööd ja nad saavad majanduslikult hakkama, on ka radikaalsetel vaadetel vähem kandepinda. Seega panustame lõimumistegevustega otseselt ka julgeolekusse. Senisest enam tuleb pöörata tähelepanu probleemidele, mis on seotud sellega, et teise keele- ja kultuuritaustaga inimestel ei ole sugugi lihtne Eesti ühiskonnas läbi lüüa. Kui me soovime edenevat ühiskonda, siis ei saa me endale sellist olukorda lubada. See aga ei tähenda, et me hakkame probleeme rahvusest lähtuvalt käsitlema. Väga  olulised tegurid ühiskonnas edukalt hakkama saamiseks on inimeste keeleoskus, haridustase ja motivatsioon.
Vaatamata määratlemata kodakondsusega inimeste arvu vähenemisele on neid Eestis endiselt üsna suur hulk. Peab ka tõdema, et ligi veerand venekeelsest elanikkonnast ei oska eesti keelt. See osakaal on küll aastatega vähenenud. Eesti keele mitteoskajate hulgas on palju vanema põlvkonna esindajaid, Venemaa Föderatsiooni kodakondsusega ja määratlemata kodakondsusega inimesi. Seetõttu toetatakse endiselt vajalike keeletasemete ja kodakondsuse eksamiks ettevalmistavaid kursusi.
Keeleoskus on oluline. Peale vene koolides järkjärgulisele eestikeelsele aineõppele ülemineku ja pädevate õpetajate ettevalmistamise jätkuvad lõimumise toetamiseks ka täiendavad keeleõppetegevused. Mida paremini oskavad muu emakeelega inimesed siin Eestis eesti keelt, seda edukamalt saavad nad ühiskonnaelus osaleda, seda lihtsam on neil tööd leida, saada osa eestikeelsest meediaruumist ja lävida teistest rahvustest inimestega. Seega ka nende sotsiaalne aktiivsus kasvab. Selles valdkonnas panustatakse kõigepealt end juba õigustanud ettevõtmistele, nagu keelekümblus, lõimitud aineõpe koolides ning täiskasvanutele suunatud keeleklubid ja keeleõppekulude hüvitamine. Õppurite keeleoskuse arendamise eesmärk on õpetada vene keele taustaga noortele eesti keel nii hästi selgeks, et nad saaksid õpinguid jätkata eestikeelses ülikoolis või ametiõppes. Tänapäev paneb suurema koorma ka õpetajatele, kes peavad suutma õpetada mitmest rahvusest õpilasi, orienteerudes nende väga eripalgelises kultuuritaustas. Selleks on tähtis arendada kogu haridussüsteemi, sealjuures suurendada ka pedagoogide kultuuripädevust.
Avatud ühiskonna ja majandusega riigis tuleb olla valmis tegelema sellega, et aidata siia elama tulnud inimestel võimalikult valutult meie ühiskonda sulanduda. Vaid siis on Eesti atraktiivne ka targa tööjõu silmis. Selleks töötab riik välja paketi, mis koosneb uussisserändajate kohanemist toetavatest teenustest. Eelolevatel aastatel teenivad lõimumiskava eesmärke ka tööturuteenused. Inimestele tähendab see asjakohaseid praktilisi koolitusi, rohkem informatsiooni, keeleõpet ja kvalifikatsiooni parandamise võimalusi. Eesti elanike elatustaseme erinevuste vähendamisel on lõimumisvaldkonna tegevustel kindel roll. Kindlasti ei saa praeguse olukorraga veel täielikult rahul olla. Eestis elavate inimeste keeleline või kultuuriline taust ei tohiks nende heaolu mõjutada. See on kindlasti lähiaastate olulisimaid väljakutseid Eesti ühiskonna arengut silmas pidades.
Uus arengukava mõtestab lõimumist senisest palju laiemalt. Me ei lahterda inimesi nende emakeele või rahvuse alusel, peamine rõhk on ühisosa leidmisel ja selle võimendamisel. Kõiki arengukavas seatud eesmärke ja tegevusi tulebki selle mõttega lugeda. Eesti lõimumispoliitika keskmes on väärtushinnangud ja hoiakud, mis toetavad erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ühist riigiidentiteeti. Eestlaste roll lõimumise konteksti loojana vajab ka tähelepanu, sellest sõltub, kui kaasatuna teistest rahvustest inimesed end siin tunnevad. Arengukavaga on seatud eesmärk liikuda edasi keelekümblusest kultuurikümbluseni ning suurendada huvi Eesti ajaloo ja kultuuri vastu. Samuti toetatakse kommunikatsiooni valda kuuluvaid ettevõtmisi, mis aitavad ühiskonnas suurendada sidusust, avatust, tolerantsust ja vastastikuse mõistmisega seotud väärtusi. Lõimumiskava siht on arendada lõimumisvaldkonna sidusgruppide võimekust ellu viia ka poliitilisi eesmärke. Siinjuures on eriti oluline arendada vabakonna ühenduste suhtlemist, mille tulemusel tekivad püsivad koostöövõrgustikud ning piirid avaliku, era- ja kolmanda sektori tegevuste vahel muutuvad märksa paindlikumaks.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Arusaamine lõimumisest ja suhtumine sellesse on viimase 20 aastaga palju muutunud. Kui 1990. aastatel käsitati integratsiooni mitte-eestlaste sulandumisena Eesti ühiskonda, siis nüüd näeme lõimumist rõhutatult mitmepoolsena, kus igast inimesest ning rahvus- ja kultuurirühmast sõltub, kui edukad suudetakse üheskoos olla. Lõimumise edukuse seisukohalt on tähtis, et arusaamad ja hoiakud toetaksid põhimõtet, et üldise positiivse ühiskondliku fooniga õnnestub lõimumine paremini. Meil kõigil on võimalus sellele kaasa aidata. Ma tänan südamest kõiki, kes selle arengukava valmimisele on kaasa aidanud! Oli tuliseid arutelusid ja ka tõsisemaid vaidlusi. Lõpptulemusena saadi aga hea arengukava, mida ma täna valitsuse nimel teile esitlesin. Tänan teid tähelepanu eest!

Küsimused ministrile. Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Kui uut kava koostatakse, siis on mõistlik vaadata ka varasemaid selle teema kohaseid kavasid ja nende tulemuslikkust. Seda olete selles dokumendis ka teinud. Üks osa sellest räägib eesti keele oskuse parandamisest, et on tehtud suuri edusamme. Kirjutatakse, et aastal 2008–2013 kehtinud lõimumiskava kohaselt on käivitatud keeleõppeprogramme, täienduskoolitusi, keeleklubisid, tasuta eesti keele kursuseid. Kokku võttes on märgitud, et on suurenenud nii eestikeelse meedia tarbimine kui ka usaldus eestikeelse meedia vastu. Ma mõnevõrra kordan infotunnis küsitut – Heimar Lenk esitas üsna emotsionaalselt ühe küsimuse ja ma küsin põhimõtteliselt sama. Kui kõik on suhteliselt heas korras, eesti keele õppimisel on edusamme tehtud, suurem hulk venelasi juba räägib eesti keelt ja saab sellest aru ning eestikeelse meedia tarbimine on kasvanud, siis miks pööratakse nüüd kõik põhimõtteliselt pea peale? Rahvusringhäälingus tehakse venekeelset kanalit, mis tähendab seda, et enam ei pea oskama eesti keelt, et olla Eesti inforuumi kaasatud.

Tänan teid küsimuse eest, härra Toobal! Vastupidi, trendid on olnud positiivsed. Tõesti, eesti keele omandamine on kogu aeg paremaks läinud, aga see ei tähenda seda, et kõik mõistavad eesti keelt. Olukord on väga erinev ja sõltub natuke vanusest, samuti ajast, millal Eestisse elama asuti ja siin elamisluba saadi, ning mitmest teisest asjaolust. Meil on siiski olemas auditoorium, kelle jaoks on meediaruumis vene keel funktsionaalsem keel. Seda näitavad ka meediauuringud. Lõimumiskavad ja arengukavad on oma olemuselt paraku sellised, et nad ei tekita kunagi ideaalset olukorda, et kõik probleemid on lahendatud, kõik asjad on tehtud, tõmbame joone alla ja unustame selle teema ära. Elu ja inimesed toimivad protsessis ja olukorrad muutuvad. Tulevad uued migrandid, kes vajavad  neidsamu tegevusi, aga parema kvaliteediga. Sellised on objektiivsed vajadused, ka vajadus vene keeles Eesti elust rääkida on endiselt olemas.

Andrus Saare, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Kava lugedes tuleb välja, et kõige suurem tööpõld lõimumise valdkonnas ootab meil ees Ida-Virumaal. Teine põhipaik on Harjumaa, sh Tallinn. Rakenduskavast ma loen välja mitmeid meetmeid, mis on mõeldud Ida-Virumaale, ja see on minu arvates igati põhjendatud. Kas kava koostades oli arutluse all, et võiks fookusesse võtta ka Tallinna ja kogu Harjumaa, või olete kindel, et nende rakendusmeetmete kaudu, mis praegu plaanis on, saab Harjumaa piisavalt palju tähelepanu?

Suur tänu küsimuse eest, härra Saare! Jah, Ida-Virumaa on siin esile tõstetud. Kava koostajad, sh kõik eksperdid, keda ma nimetasin, on seadnud esiplaanile Ida-Virumaa. Aga tegelikult te väga hästi suunasite minu vastust. Kõik rakenduskavad toetavad üldiste meetmete kaudu ikkagi kõigi muu emakeelega inimeste tööhõive, kvalifikatsiooni, keeleõppe ja kultuurist osasaamise probleemide lahendamist. Mingeid väga radikaalseid erinevusi kindlasti ei ole, nii et keegi oleks tähelepanu alt kõrvale jäetud.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud proua minister! Nii pikka aega istusime rahanduskomisjonis teineteise vastas. Ma praegu õudselt kahetsen, et ma ei kasutanud seda aega, et teiega integratsioonist ja lõimumisest rääkida. Aga kes siis teadis, et teist saab kultuuriminister, kes selle valdkonna eest vastutab. Praegu, kus mul on soovi kümneid küsimusi esitada, pean piirduma ainult ühega. On üks teema, mis mind pidevalt vaevab. Teie kõnest käis see ka läbi. Te rääkisite lõimumisest kui ühest riigi julgeoleku tingimusest ja viitasite selle aasta sündmustele, tõenäoliselt Ukrainale. Kas te tõesti arvate, et Eestis on võimalik, et korduvad samasugused sündmused nagu Ukrainas? Kas ei ole solvav nii eestlastele kui siin elavatele venelastele, et meie olukorda võrreldakse kodusõjaga Ukrainas?

Suur tänu küsimuse eest, härra Stalnuhhin! Mina ei maininud oma esitluses kordagi Ukrainat. Pean aga ütlema, et kui me käisime rahanduskomisjoniga visiidil Ida-Virumaal, siis meil oli väga meeldiv võimalus pidada seal ääretult huvitavaid vestlusi. Usun, et neid võimalusi tuleb veel. Ootan huviga teie mõtteid.

Marika Tuus-Laul, palun!

Aitäh! Üks tunnikene tagasi, kui Heimar Lenk küsis venekeelse programmi läbikukutamise kohta kunagi ETV-s, siis te ütlesite, et te küll ei tea ega mäleta seda. Ma võin pisut meenutada. Minu mäletamist mööda eraldati selleks isegi teatud raha, aga kahjuks läks niimoodi, et tol korral otsustas reformierakondliku taustaga rahvusringhäälingu juhatuse esimees koos juhatusega anda ETV2, mis oli mõeldud venekeelsete saadete kanaliks, laste- ja noortesaadete tegemiseks. Sellepärast võibki otse öelda, et see kukutati teadlikult läbi. Ega teil ei ole infot, miks tol korral nii läks?

Suur tänu küsimuse eest, proua Marika Tuus-Laul! Tõepoolest, ma oleksin pidanud vahepeal selle info hankimisega tegelema, aga aeg läks nii kiiresti, et lihtsalt ei jõudnud. Ma tean, et Eesti Rahvusringhäälingus on olnud väga palju huvitavaid venekeelseid saateid, mida rahastati projektipõhiselt eri programmide kaudu. Sellisena need kõik ei olnud jätkusuutlikud, kuigi vaatajaskond oli olemas ja populaarsus samuti. Selle kohta, miks Eesti Rahvusringhääling sellest väidetavast venekeelse kanali loomise plaanist loobus, tuleb küsida ringhäälingunõukogu tollastelt liikmetelt. Ma kahjuks ei suuda siin praegu midagi lisada.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Praegu räägitakse vene kanalist, aga iga tööd teevad ju inimesed. Minu küsimus ongi seoses sellega. Te olete selle sfääri inimene. Kas te ise näete ministrina seda meeskonda, kes võtaks selle koorma enda kanda ja viiks selle plaani ellu, nii et paari-kolme aasta pärast me tuleksime kokku ja ütleksime, et näete, tuli välja?

Suur aitäh, härra Valeri Korb! On muidugi väga kena, kui te küsite seda minu käest, pidades silmas, et ma olen kunagi meedias töötanud. Lihtsalt täpsustan, et pärast seda ma olen olnud tervelt kaheksa aastat kohalikus omavalitsuses ja see on minu kompetentsi tänapäeva meedias vähendanud. Aga kordan enne infotunnis öeldut. Kas selliseid võimekaid meeskondi on võimalik Eestis leida? Ma olen üdini optimistlik inimene. Ma olen näinud, kuidas inimesed arenevad vastavalt kohustuste tasemele. Eks arenguks ongi vaja uusi väljakutseid. Kellele see sõna ei meeldi, leidku mõni teine. Aga see on rahvusringhäälingu kohustus need inimesed leida. Minister siin muud moodi kui natukene filosofeerides kaasa aidata ei saa. Meil on ju olnud fantastilisi saatejuhte, nii et võib öelda, et neid võib olla küll vähe, aga ikkagi leidub Eestis.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud proua minister! Kas Eesti siin üksinda hätta ei jää? Kas ta suudab sellise väikse rahvaarvuga ja väikse võimekusega suure riigi propagandale vastu seista? Kas kolmel Balti riigil poleks tark koopereeruda – kolmekesi on jõud suurem, auditoorium aga sisuliselt üks? Kas siin ei peitu selle ettevõtmise võti?

Aitäh küsimuse eest, härra Tarmo Tamm! Teatavasti on sellel aastal olnud päevakorral venekeelne Balti või isegi üleeuroopaline kanal. Äsja ma lugesin, et Poolagi on valmis koopereeruma. Niisugusel ühistegevusel on mõtet. Kohtumistel ühtede või teiste Balti riikidest pärit inimestega on see teema esile kerkinud ja kindlasti seda ühisosa leiab, just nimelt hankeprogrammide ja filmide ostmisel. Aga jällegi, see on meediaprofessionaalide valdkond, nemad oskavad täpsemalt öelda. Iseenesest Balti riikide koostööd me ju väga hindame ja ootame, et see oleks tihedam. Selles valdkonnas on see šanss tegelikult olemas.

Aitäh! Mõlemale ettekandjale saab esitada ühe suulise küsimuse. Nii et ma eeldan, et Marika Tuus-Laul esitab teise küsimuse meie teisele ettekandjale. Aga kultuuriministrile rohkem küsimusi ei ole. Seetõttu võib ta puldist ära minna ja sinna tuleb nüüd Lauri Luik, kes on meie teine ettekandja ja kultuurikomisjoni esimees. Palun, Lauri Luik!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Arengukava "Lõimuv Eesti 2020" näol on tegemist Eesti lõimumispoliitika valdkondlike tegevussuundadega järgmiseks kuueks aastaks, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseadusest ja Euroopa Liidu põhiväärtustest. Väga lihtsustatult kokku võttes on meie eesmärk ühtne Eesti – et siinsed inimesed, olenemata oma keele- või kultuuritaustast, tunneksid end ühtse terviku täieõigusliku osana.
Arengukavas seatud väärtushinnangud ja loetletud tegevused on kavandatud salliva ja avatud ühiskonna arendamiseks laiema kodanikuhariduse kaudu. Lõimumise teemal arutledes küsitakse sageli, mida selle all siiski täpselt mõeldakse. Praeguses kontekstis peame silmas eelkõige kultuurilise, poliitilise ja sotsiaal-majandusliku sidususe suurenemist ehk lihtsamalt öeldes ühiskonna võimekust tagada kõigi liikmete heaolu ja vähendada erinevusi. Ideaalis tähendaks see ühiskonda, mis koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult. See on ka selle arengukava peamine eesmärk.
Lõimumisvaldkonnas on eristatavad kolm peamist väljakutset: esiteks, kogu ühiskonna avatuse suurendamine, teiseks, mitte-eesti emakeelega püsielanike lõimumise jätkuv toetamine ja kolmandaks, uussisserändajate siinse ühiskonnaga kohanemise ja lõimumise toetamine. Sellest tulenevalt oleme seadnud ka kolm alaeesmärki. Esimene alaeesmärk: lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on meie ühiskonnas kinnistunud. See näeb ette terve hulga meetmeid, näiteks ühise inforuumi arendamine, kultuurilise mitmekesisuse tunnustamise toetamine, n-ö kultuurikümblus, igapäevase suhtluse arendamine, etniliste vähemuste toetamine jne. Teine alaeesmärk: vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud. Näiteks toon sellised meetmed nagu Eesti kodakondsuse ja uute ühiskondlike teadmiste omandamine, ühiskondliku aktiivsuse suurendamine ning võrdse kohtlemise edendamine. Kolmas alaeesmärk: uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud. Meetmetena võib nimetada kohanemiskoolitusi ja vastavaid tugiteenuseid.
Lisaks oleme sõnastanud kolm teiste arengukavade kaudu elluviidavat valdkondlikku eesmärki, mis on suunatud mitte-eesti emakeelega inimestele ning puudutavad esiteks konkurentsivõimelist haridust, sh head keeleoskust, teiseks aktiivset ja avatud noorsootööd ning kolmandaks tööhõivetemaatikat, sh teadmiste ja oskuste täiendamist. Neid eesmärke aitab ellu viia detailne rakendusplaan järgmiseks kolmeks aastaks. Arengukava prognoositav rahaline maht on ca 40 miljonit eurot.
Kultuurikomisjon arutas arengukava s.a 16. juunil ja 18. novembril. Arutelude käigus tõstatus hulk küsimusi, millest annan teile lühikese ülevaate. Uuriti, kas arengukavas on ette nähtud ka võimaliku venekeelse telekanali loomise rahastamine. Ministeeriumi kinnitusel saavad asjaomased lisasummad vajaduse korral rakenduskavale lisatud. Mõni nädal tagasi toetas valitsus teatavasti venekeelse telekanali loomise ideed. Küsiti ka õpilasvahetuse ja keelelaagrite rahastamise kohta. Koolide vahetusprogramm on kaetud elukestva õppe strateegiaga. See on eraldi tegevus, mida rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. Täiskasvanute riigikeeleoskuse parandamiseks on kokku 5,2 miljonit eurot, noortele pakutakse mitmesugust keeleõpet laagrites, mida rahastatakse noorsootöö valdkonna arengukava kaudu.
Veel küsiti komisjonis, kui palju meil uussisserändajaid on ja kuidas nendega seotud tegevusi rahastatakse. Siseministeeriumi tegevus on keskendunud n-ö talendipoliitikale. Kohanemisprogrammides on ette nähtud keeleõpe tasemel A1, mida rahastab Siseministeerium oma eelarvest. Haridus- ja Teadusministeerium ning Kultuuriministeerium pakuvad programme, et omandada keeles kõrgemat tasandit – A2 kuni B1, et saada kodakondsus ning üldse paremini kohaneda. Ministeeriumide vahel toimub selles valdkonnas tihe koostöö. Uussisserändajate eelarve moodustab umbes 15% lõimumiskava eelarvest.  Siseministeeriumi prognoosi kohaselt võib uussisserändajate arv aastaks 2020 ulatuda ca 16 000-ni. Oluline on rõhutada, et tegemist on prognoosiga, tegelikkus sõltub talendipoliitikast, majanduse arengust, inimeste võimalustest jne. Aastas tuleb Eestisse umbes 3000 inimest, kuid osa läheb ka ära. Näiteks võib tuua hooajatöölised. Töös on eelnõu, kus määratakse sisserändekvoot. Pagulaste integreerimise ja keeleõppega tegeleb Sotsiaalministeerium, vajalik raha tuleb Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist.
Kuna arengukava väljatöötamise käigus tuli esile ministeeriumidevahelisi lahkarvamusi, siis küsiti ka komisjonis selle kohta. Suurim etteheide olevat olnud see, et arengukava ei kata kõiki valdkondi. Kuna arengukava on horisontaalne ja kaetud paljude teiste arengukavadega, siis vaieldi, kuidas saaks teisi eesmärke arengukavas paremini kajastada. Lisaks heideti ette, et võrdsele kohtlemisele on vähe tähelepanu pööratud. Vaidlusteemaks olid ka määratlemata kodakondsusega isikud. Lisaks sooviti rohkem informatsiooni Tallinna ja Narva nõustamiskeskuse töölerakendamise kohta. Pilootprojekt käivitati sel aastal ning see oli kaetud Euroopa Komisjoni vahenditega, nõustamisega tegeles Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus. Praegu töötab nõustamispunkt Narva Linnavalitsuse juures ning nõustamise eest maksab Kultuuriministeerium. Soov on kontseptsioon üle vaadata ja seda täiendada.
Küsiti ka kultuuriseltside arengu ja uussisserändajate kogukondade kohta. Kultuuriseltside arv on kasvanud paari aasta taguselt 300-lt 400-ni. Uussisserändajatest hindudel on aktiivne kogukond Tartus. Aafrikast sisserännanute ja moslemite arv ei ole kasvanud. Taotlusi on olnud Angola kultuuriseltsi tegevuse toetamiseks, kusjuures rahastamine käib katusorganisatsiooni kaudu. Viimase teemana oli kõne all kohalike omavalitsuste kaasamine. Koostöö omavalitsustega käib mitut moodi ning ka varem on omavalitsuste ametnikke selles vallas koolitatud. Tugivõrgustiku loomine omavalitsuste juurde on kavasse sisse planeeritud tegevus. Suuremate omavalitsustega, kus on ka kõige suuremad otsesed sihtgrupid, on koostöö hea. Lõimumiskava juhtrühma on kaasatud kohalike omavalitsuste esindajad, samuti Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Lõpetuseks: kultuurikomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku esitada lõimumisvaldkonna arengukava "Lõimuv Eesti 2020" aruteluks täiskogu istungi päevakorda tänaseks, 3. detsembriks ja määrata ettekandjaks kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik. Otsused langetati konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Mihhail Stalnuhhin!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Mul on puhttehniline, terminoloogiaga seotud küsimus. Teie ja proua minister kasutasite mitu korda sellist sõna nagu "uussisserändajad". See eeldab, et kuskil dokumendis on olemas ka "vanasisserändajad". Kui see nii on, siis palun selgitage, kes need on, need vanasisserändajad. Kui seda sõna aga ei ole, siis miks te kasutate seda "uussisserändajat"? Kas te ei saa aru, et see paneb küsimuse alla praegu Eestis elavate ja töötavate maksumaksjate staatuse?

Aitäh! See on tõepoolest hea tehniline küsimus. Ma arvan, seda on õigem küsida arengukava koostanud spetsialistidelt, aga üldiselt käsitatakse uussisserändajatena siin vähem kui viis aastat elanud inimesi. Võib-olla see termin ei ole tõepoolest kõige õnnestunum ja kui leitakse parem sõna, siis miks mitte seda kasutada.

Aitäh! Palun, Peeter Laurson!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Millised on selle arengukava olulisemad muudatused võrreldes eelmise arengukavaga? Tooge palun välja, mille poolest erineb see arengukava eelmisest!

Eks lõimumine ole pikk protsess. On loogiline, et seda tööd on tehtud aastaid ja see ka jätkub, eriti kui me peame silmas, et sihtrühmaks on ka inimesed, keda Eestisse pidevalt juurde tuleb. See protsess peab olema pidev. Minu arvates kõige olulisem muutus, mis kogu selles kontseptsioonis on aastate jooksul toimunud, on see, et kui mõnda aega tagasi räägiti konkreetse sihtrühma integreerimisest või lõimimisest ühiskonda, siis nüüd me räägime lõimumisest ühiskonnas. Suures osas on see hoiaku muutus. Teiselt poolt on selles konkreetses arengukavas väga selgelt välja toodud kolm peamist väljakutset, mida siin sai ka rõhutatud: esiteks, ühiskonna avatuse suurendamine, teiseks, mitte-eesti emakeelega püsielanike lõimumise jätkuv toetamine ning kolmandaks, uussisserändajate kohanemise ja lõimumise toetamine.
Uues arengukavas on rõhutatud just nimelt neid kolme väljakutset ja nende baasil seatud kolme alaeesmärki, mille siht on nendele väljakutsetele lahendused leida. Ma võin need ka üle korrata. Esiteks, lõimumist toetavad hoiakud ja väärtused on ühiskonnas kinnistunud. Selle raames on plaanis terve rida meetmeid ja nendega seotud tegevusi, näiteks ühise inforuumi arendamine, kultuuri mitmekesistamine, teadlikkuse tõstmine, igapäevase suhtluse arendamine, etniliste vähemuste toetamine jms. Teine alaeesmärk: vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalus ühiskonnas on kasvanud. Meetmeteks on näiteks kodakondsuse omandamise protsessi lihtsustamine, ühiskonnateadmiste ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamine, võrdse kohtlemise edendamine jms. Kolmandast väljakutsest tulenev alaeesmärk on, et uussisserändajad on ühiskonnaga kohanenud. Meetmeteks on kohanemiskoolitused ja muud tugiteenused. Nii et kavas on terve hulk väga konkreetseid tegevusi, mis peaksid olukorda paremaks muutma.

Aitäh! Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on natukene laiem küsimus. Mõni aeg tagasi tegid nn vana Euroopa riikide liidrid sellise resümee, et neil on integratsioonipraktika ebaõnnestunud. Paar nädalat või juba rohkemgi aega tagasi väljendas ka Suurbritannia peaminister oma nägemust migratsioonist. Kuidas sa hindad, kas Eesti lõimumiskava koostamisel on arvestatud kõiki plusse ja miinuseid, mis nende riikide kogemustega seoses selgunud on? Neil on ju rohkem kogemusi kui meil.

Väga hea küsimus. Ma soovin siinkohal tänada selle arengukava koostajaid, kes on minu hinnangul ära teinud väga põhjaliku töö. Puutun iga päev mitmesuguste seaduseelnõude ja arengukavadega kokku, aga nii põhjalikku tööd kuigi tihti ei näe. Seda kava on ette valmistatud pisut üle kahe aasta ja töösse oli kaasatud üle 1000 inimese, kaasa arvatud valdkonnaspetsialistid, teadlased, vähemuste esindajad jne. Kui te seda lõimuva Eesti arengukava loete, siis näete, et selles on pikk loetelu dokumentidest, mis on kava koostamisel aluseks võetud. Üks peamisi dokumente on Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring aastast 2011, aga on veel terve pikk rida muid dokumente. Kui te kava lahti võtate, siis saate ükshaaval kõiges näpuga järge ajada ja kasutatud allikatest veel lisaks uurida. Ma usun küll, et arengukava koostamisele eelnes laiapõhjaline arutelu. Kiitus veel kord tegijatele!

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma vaatan seda osa, kus on räägitud otsestest kuludest. Esimene küsimus on selline. Aastail 2014–2020 on plaanitud eraldada 40 miljonit eurot, 25 miljonit läheb käiku esimesel kolmel aastal ja 14,6 miljonit teisel kolmel aastal. Aga kui me vaatame perioodi 2014–2017, siis tuleb välja, et Kultuuriministeerium saab ligi 19 miljonit eurot, Haridus- ja Teadusministeerium 659 550 eurot. See tähendab, et vahe on umbes 30-kordne. Minu meelest me astume jälle tagasi sinna, kus me oleme need aastad olnud. Me õpetame inimesi, kes 60–65-aastaselt peavad õppima eesti keelt, aga te ise rääkisite ka keelekümblusest ja lastepäevakodudest, kus õpetatakse lapsi eesti keeles. Vabandust, võib-olla ma saan sellest probleemist valesti aru.

Minu arvates teeb lõimumise arengukava eriliseks just see, et dokument on horisontaalne ja hõlmab mitmeid valdkondi, mis jäävad eri ministeeriumide haldusalasse. Nende ministeeriumide haldusalade eelarved on tõesti mõneti erinevad – kus on mingite tegevustega seotud töömaht suurem, kus pisut väiksem. Seepärast on need arvud ka erinevad. Muide, lisaks sellele 40 miljonile on lõimumiseks teiste ministeeriumide arengukavade raames täiendavaid summasid eraldatud. Nii et see 40 miljonit eurot on orienteeriv summa, tegelikult on neid vahendeid märksa rohkem. Aga üks ühele neid ministeeriume võrrelda ei ole mõtet, arengukava hõlmab mitut valdkonda ja me peame arvestama üldsummat, mis on sinna suunatud. Kui te soovite, võime hiljem konkreetsed valdkonnad rakenduskavapõhiselt ka ükshaaval ette võtta. Rakenduskava on tõepoolest koostatud detailse dokumendina kuni aastani 2017, hilisemaks tegevuseks lisanduvad sinna uued ettevõtmised kuni aastani 2020 ja loomulikult ka sealt edasi.

Aitäh! Palun, Viktor Vassiljev!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas te siiski ei ürita natuke lahtisest uksest sisse murda? Vaadake, meil on inimesi, kes on küll vereliini pidi kuskilt mujalt pärit, aga nad on siin aastakümneid elanud, siin lapsed sigitanud ja lapselapsi kasvatanud. Nad elavad siin, sellepärast et nendele meeldib see maa, see riigikord, meeldivad need seadused. Nad elavad siin. Kui palju siin keegi ühte või teist keelt räägib, on iseasi. Aga ma toon paralleeli. Kui te olete Pariisi linnas ja teile tuleb vastu mustanahaline kodanik ning te ütlete tema kohta, et ta on senegallane, siis võite tema käest vastu lõugu saada ja tal jääb õigust veel ülegi. Ta pole kunagi Aafrikas käinud ja ütleb, et ta on prantslane. Ja ta ongi prantslane. Kui mina näiteks lähen kuskile Euroopasse ja üritan seal mainida, et ma olen venelane, siis öeldakse, et sul on passis ju "eestlane". Kas võiks selle teema kuidagi kokku võtta ja rohkem keskenduda uussisserändajatele?

Kahtlemata on tähtis tegelda ka uussisserändajatega ja neile ongi suhteliselt suur osa arengukava tegevustest suunatud. Aga mina vaatan lõimumist tervikpildina. Olen üritanud seda enda jaoks lihtsustada. Seetõttu ma ütlesingi alguses, et minu arvates tähendab see kahe sõnaga kokkuvõetult ühtsemat Eestit. Kui veel lihtsustada või piltlikustada, siis võiks see olla üks ilus terviklik puslepilt, mis koosneb suurest hulgast väikestest osadest, mis moodustavad ühe terviku, ja seda just nimelt teatud kombinatsioonis. Selle ühe harmoonilise terviku loomine ongi meie eesmärk. Minu arvates on igati positiivne, et arengukava on nii laiapõhjaline. Me oleme teadvustanud, et üks väljakutse, üks aspekt on tõepoolest tegelda uussisserändajatega, teine aspekt on need inimesed, kes on siin kauem elanud, ja kolmas aspekt on üldiste väärtushinnangute arendamine. Praegust pilti tuleb vaadata ikkagi laiemalt ja minu arvates on see saanud päris hea.

Aitäh! Palun, Urbo Vaarmann!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui Vene kodanik läheb Soome või läheb sinna Eestist inimene, kes räägib Soomes vene keeles, siis suudetakse ta paari aastaga täiesti sellesse ühiskonda sulandada. Meil on nüüd vabadust olnud 23 aastat ja me ei ole suutnud seda saavutada. Kas te siiski ei näe, et midagi on tehtud väga vales suunas, kui Eestis on kohti, kus ei ole suudetud õpetada inimesi eesti keeles rääkima? Kuidas see võimalik on?

Ma olen algusest peale olnud seda meelt, et lõimumist kui sellist ei saa kindlasti teha sunniviisiliselt. Nii nagu ei saa tekitada inimeses armastust sunniviisiliselt, nii ei saa talle ka öelda, et nüüd sa pead sellesse meie puslepilti sobituma, kuigi sinu tükk on hoopis teise kujuga. Ma arvan, et see peab toimuma nii, et inimesed teevad läbi isikliku kujunemisprotsessi omal vabal tahtel. Eelkõige peab ka inimesel endal olema tahe õppida, tal peab olema motivatsioon midagi teha, et siin ühiskonnas kaasa rääkida ja toimetada. Eks see on samamoodi mis tahes valdkonnas. Võtame näiteks õppimise – kui ikka laps õppida ei taha, siis olgu õpetaja nii hea kui tahes, laps lihtsalt ei õpi. Nii et inimesel endal peab tahe olemas olema, meie ülesanne on, et oleks olemas asjaomane arengukava koos rakenduskavadega. Kõik need meetmed peavad looma lõimumiseks vajalikud tingimused. Me üritame teha nii palju kui võimalik, et muu hulgas ka meedia antav informatsioon oleks objektiivne, et inimestel oleks, millele toetudes otsuseid langetada. Meie ülesanne on luua soodne keskkond, aga eelkõige tuleb inimestel endil leida sisemine tahtmine saada Eesti ühiskonna osaks.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, Lauri Luik! Me asume läbirääkimiste juurde. Palun, Maimu Berg esimesena!

Lugupeetud proua eesistuja! Head kuulajad! Tunnustan muidugi arengukava koostamisel tehtud suurt tööd. Nagu proua minister ütles, lõimumine on inimlik ja emotsionaalne teema, mis puudutab terveid rahvusrühmi ja samas iga inimest eraldi. Lihtne on seda teemat rohmakalt käsitledes kellelegi haiget teha, trotsi tekitada või solvata. Ükskõik milliste näitajate järgi me ka ei klassifitseeriks oma ühiskonna neid liikmeid, kelle emakeeleks ei ole meie riigikeel, igaühte võivad need asjad puudutada eraldi ja isiklikult.
Mul on meeles, kuidas Saksamaa taasühinemise 20. aastapäeval läks kantsler Angela Merkel hoogsal sammul kõnepulti ja teatas kokkutulnud Saksamaa Kristlik-Demokraatliku Liidu noortekogule: "Multikulti ist absolut gescheitert." Multikulti on täiesti nurjunud. Kas meil on põhjust täna uue lõimumiskava valguses siit puldist hüüda, et meie senine lõimumispoliitika on nurjunud, või rõõmustada, et oleme hakkama saanud ja astume sellel teel kindlalt edasi? Eks me ole üht-teist saavutanud, aga teinud ka suuremaid ja väiksemaid vigu. Oleme ehk lõimumist näinud eeskätt ühepoolse protsessina, kus venekeelne elanikkond on muutunud objektiks, kelles ei ole osatud või tahetud näha subjekti omapoolsete arvamuste, nägemuste ja ootustega. Oleme sageli jätnud küsimata, mida nemad lõimumiselt ootavad. Aga ega me pole seda ka eestlastelt küsinud. Me ei ole aidanud eestlaskonnal tänapäeva üleilmastuva ühiskonna väärtustega kohaneda, vaid oleme eestlastele pigem ette heitnud sallimatust. Aga ka eestlased vajavad lõimumise käigus toetust, et mitte meile omase ja olulise katkematu individuaalse identifitseerimisprotsessiga üksi jääda, et suuta tekitada ja hoida ühiskondlikku ühtekuuluvustunnet, et mitte tunda end riiklikus lõimumistuhinas oma põlisel kodumaal ülekohtuselt kohelduna.
Mureliku sõnavõtuga esines hiljuti Strasbourgis Euroopa Parlamendi ees paavst Franciscus, kes rääkis pigem üksikisikutest kui rahvustest. Üks oluline teema, mida paavst puudutas, oli sisserändajate inimväärikus. Ta rõhutas, et üksikisiku väärikus peaks olema Euroopa idee keskmes, aga selle asemel kohtame pigem isekat elustiili, mida iseloomustab ükskõiksus ümbritseva maailma vastu. Sellisest egoistlikust ükskõiksusest, empaatia puudumisest saab alguse inimväärikuse ja inimõiguste alahindamine, aga kui need väärtused on paigast ära, ei ole meil ka lõimumises suurt edu loota.
Muutunud olukorra tõttu meie naabruses oleme praegu rohkem kui varem mures, et meie venekeelne elanikkond paikneb suuresti eestikeelsest erinevas inforuumis. Lootused on venekeelse telekanali loomisel. Paraku oleks selline kanal pidanud meil olemas olema juba 10–15 aastat. Nüüd, kui suur osa infovahetusest on kolinud sotsiaalmeediasse, võib venekeelne TV-kanal tähtis tunduda, aga kindlasti oleks veel parem, kui venekeelsel auditooriumil oleks väljakujunenud harjumus just sellelt kanalilt oma teavet saada, kui seal oleks juba aastaid tegutsenud ajakirjanikena tuntust kogunud tugevad professionaalid, kelle arvamusel on kaalu. Kust neid praegu võtta? Lõimumine on pidev protsess, aga kindlasti ei tohi lõimuvaid pooli võtta ühetaolise massina. Küllap on paljud meist kohanud Eesti venekeelseid inimesi mõnes välisriigis, kus nemadki identifitseerivad ennast eestlastena ja kui vaja, kaitsevad koos meiega Eesti riigi seisukohti ja tõekspidamisi.
Kohtumistel lugejatega on mul oma romaani "Ma armastasin venelast" tõlkeid välismaal esitledes tulnud sageli vastata küsimusele, kuidas eestlased ja venelased Eestis omavahel läbi saavad. Moskvas oma raamatut tutvustades ma seda küsimust ei kuulnud, küll aga tunti huvi, kuidas läheb eesti kirjandusel. Mitmed kohale tulnud venekeelsed eestlased – nimetan neid julgesti nii – rääkisid moskvalastele asjatundlikult eesti kirjandusest, kuigi olid seda lugenud eeskätt vene keeles.
Meile sisserändavate inimeste päritolumaad ja emakeel muutuvad aja jooksul üha mitmekesisemaks. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et Eestis ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, keele, päritolu või usutunnistuse tõttu. Sallivuse ja võrdse kohtlemise edendamine on arengukava "Lõimuv Eesti 2020" peamisi aluspõhimõtteid. Peaasi, et see ei jääks sõnade tegemiseks, vaid leiaks ka igakülgse rakenduse meie igapäevases elus.
Palun üks minut lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Ühest minutist aitab. Mida paremini on majanduslikult ja sotsiaalselt kindlustatud meie Eesti elanikud, eriti suure naaberriigiga võrreldes, mida kindlamini ja turvalisemalt me kõik ennast oma riigis tunneme, seda ühtsemad oleme, seda ühtsem on siin elav rahvas. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et rahva sotsiaalse kindlustunde ning majandusliku heaolu kasv, võrdne kohtlemine ja iga isiku inimväärikuse tunnustamine on kõige kindlam tagatis edukale lõimumispoliitikale. Tänan!

Aitäh! Ma palun kõnetooli Mihhail Stalnuhhini! Kaheksa minutit.

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud proua kultuuriminister! Nii minu kui ka paljude minu kolleegide arvates olete teie kõige sümpaatsem inimene selles valitsuses, seepärast ma pöördun isiklikult teie poole. Täna on siin saalis palju räägitud meediast – sellest meediast, mida hakatakse venelaste jaoks eraldi looma, et see lõimumine kergemini toimuks. Mina ütleks, et enne kui uut luua, oleks vaja vaadata, kuidas toimib senine meediaruum.
Paar kuud tagasi olin ma just Narvast tulnud ja küsisin kolleegide käest, kuidas neile meeldib Narva uus kaldapealne. Selle taga oli europrojekt oma suure rahaga ja kõik sai tohutult ilus. Ma tunnen uhkust, et ise kunagi selle projekti käivitamise juures olin. Aga mitte keegi kolleegidest ei olnud mitte midagi näinud, sest see on toimunud Narvas ja Eesti meedia sellest ülejäänud Eestile lihtsalt ei jutusta.
Võib-olla üks veidi piltlikum lugu. Aastat seitse tagasi toimus Narvas ühel ilusal septembripäeval hobuste võistlus. 120 kogu Euroopast tulnud fantastiliselt ilusat hobust võistlesid omavahel linnuses terve päeva. Me vaatasime, et hobusekasvatajate liidu esimees jookseb ringi, ei võta nagu üldse peost osa ja justkui ootab midagi. Me ütlesime, et lase end lõdvaks, kõik on õnnestunud, kõik on korras. Vaata, juba 5000 narvakat on kohal käinud ja veel paar tuhat jõuab päeva lõpuks ära käia. Sa vaata, kui tore, kui ilus on! Ta ütles, et ta ei saa lõdvestuda, ta ootab ETV esindajat. Ta ei saanud aru, miks narvakad ümberringi naerma hakkasid, ja küsis, milles asi. Me selgitasime talle, et kui Narvas oleks midagi maha põlenud või keegi oleks maha löödud, kui oleks juhtunud midagi väga halba, siis oleks ETV esindaja otsemaid kohal olnud ja sellest reportaaži teinud. Aga seda, et ETV hobuste võistlustele tuleb ja näitab Eestile, kui ilus on Narva, kui ilus on linnus, kui tore pidupäev seal täna on, ei juhtu mitte kunagi. Sellest ei räägita iial.
Vaadake, võib-olla tasuks seda parandada. Meedia peaks inimesi ühiskonna poole tõmbama, aga ta lükkab neid kaugemale. Kes oskaks mulle tuua näite, millal ta on lugenud või telekast näinud või raadiost kuulnud mingit head uudist Venemaalt? Seda lihtsalt ei ole, seda looduses ei eksisteeri. Ma tegin mõni aasta tagasi ära suure töö, vaatasin Delfi alates 2000. aastast hoolega läbi. Venemaa kohta käivad uudised moodustavad rubriigis "Maailm" 25%, mõnikord ligi 40%. Positiivseks saaks ehk nimetada uudist, et Putin valmistub lennuks Kuule, kavatseb kosmonaudiks saada või midagi säärast. Kõik ülejäänu on puhas negatiivsus. Mis te arvate, kuidas reageerivad Eestis elavad mitte-eestlased sellise asja peale? Meeldib see teile või mitte, aga see on nende ja minu jaoks meie päris maa. See on meie päris maa ja kui te seda pidevalt sõimate, siis see sõim kandub meile üle. Aga see ei ole objektiivne pilt maailmast, absoluutselt mitte.
Räägiksin suhtumisest veel. Oleme terve aasta rääkinud Ukrainast ja kogu aeg on esitatud ainult ühte seisukohta. See ei ole päris see, mis maailmas tegelikult toimub. Ja kui ma siin majas kuskil suitsuruumis hakkan siin töötavale inimesele rääkima üht, teist ja kolmandat asja, siis ta mind ei usu. Me läheme kompu juurde, ma näitan talle dokumentaalkaadreid, aga Eesti meedias neid ei ole. Eesti meedias on kõik must-valge ja kõik on ette ära otsustatud.
Lugupeetud proua minister, teie alluvuses, nagu ma aru saan, on ERR. Te vist kureerite seda kuidagi. Ah Riigikogu? Siis ma esitan pretensiooni iseendale, mis teha. Kuidas peaks suhtuma meediasse? Vaadake, meil oli sel aastal valimiskampaania. Erakondadele öeldi, et teil on kolm raadiodebatti ja üks teledebatt, jaotage omavahel ära. Vene keeles. Mulle ja Yana Toomile ütles erakond, et otsustage omavahel ise. Viskasime münti ja tuli välja, et Yana Toom läks esimesse raadiodebatti ja teledebatti, mulle jäi kaks raadiodebatti. Ja siis äkki, viimasel hetkel öeldi, et ei saa üks ja sama inimene olla nii seal kui ka seal. No hea küll, loobusin eelviimasest debatist, sest viimases olid esinumbrid. Kui ma läksin raadiomajja, siis jooksis saatejuht, või kes ta seal oli, kohale, turvamehed kaasas. Üks turvamees seisis kohe minu kõrval, nad vist kartsid, et ma hakkan jõuga sinna majja sisse ronima. Teine seisis samas ukse taga.
Miks ma seda räägin? See on põhjus, miks mina isiklikult boikoteerin ETV-d ja kogu ERR-i süsteemi. See süsteem on ebaobjektiivne ja seda on ka see info, mis sealt tuleb. Te võite luua ükspuha mida, rääkides sellest, et on vaja integratsiooni, lõimumist jne, te teete selle uue kanali. Aga seda hakkavad tegema needsamad inimesed, kes teevad televisiooni praegu, ja seda hakkavad juhtima needsamad inimesed, kes juhivad praegu. Mitte et ma oleks kade, aga see raha, mis selleks eraldatakse, on puhtalt maha visatud raha.
Mul on veel minut aega. Lõimumisest, keelsusest ja meelsusest me oleme rääkinud juba 15 aastat. Riigikeelt on vaja osata, näiteks arst peab seda keelt oskama. Aga kui küsid inimese käest ja ütled, et tal on valida: on kaks kirurgi, sul on ohtlik operatsioon ees. Üks on äsja ülikooli lõpetanud ja mingit erilist kogemust tal ei ole, aga ta oskab väga hästi eesti keelt. Teine on selline, kellel on eesti keelega väga suured probleemid, vaevu oskab, aga tal on 20 või 30 aastat kogemust. Kelle sa valid?
Kui me võtame vastu poliitilisi otsuseid, siis me peame olema sama targad, nagu me oleme tavaelus. Ei maksa välja mõelda mingeid saavutamatuid eesmärke ja tohutult sellele raha raisata. Elu on vaja muuta, mitte luua uusi nn võimalusi nagu see venekeelne meediakanal. Aitäh!

Palun, Andrus Saare!

Austatud juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Tegemist on kindlasti väga vajaliku dokumendiga, mille eesmärk on üheselt arusaadav: sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond. Ega eesmärgilatti allapoole lasta ei saagi. See on keerukas ülesanne meile kõigile, mille tulemust saame positiivseks pidada siis, kui kõik Eestimaal elavad erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad ühtmoodi aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtushinnanguid.
Sama ambitsioonikas oli ka lõimumiskava aastateks 2008–2013 ja veel varasem programm "Integratsioon Eesti ühiskonnas 2000–2007". Kas me saame praegu kinnitada, et eelmiste programmide eesmärgid on saavutatud? Isegi lugemata uuringuid ja teadmata statistilist tagasisidet, tunnetame kõik, et senise tulemusega ei saa rahul olla. Ja mitte sellepärast, et varasemad kavad oleksid olnud halvasti koostatud või programmide elluviimiseks ei oleks piisavalt raha olnud. Ei, kindlasti mitte. Nii nagu eelmised on ka uus kava ning sellega seotud lisamaterjalid ja uuringud oma ala spetsialistide ja teadlaste tehtud. Suur tänu neile mahuka töö eest! Tegu on arengukavaga, mille koostamisse on olnud kaasatud enim inimesi, ministeeriume ja muid ametkondi, ülikoole ja uurimisasutusi. Aga selle kava elluviimise eest ei vastuta enam niivõrd selle koostajad, kuivõrd ametnikud ja poliitikud.
Kultuurilise, poliitilise ja sotsiaal-majandusliku eduka lõimumise eelduseks on riigikeele oskus. Kas vähesel või rohkemal määral, pole nii oluline, aga tähtis on soov osata selle riigi keelt, kus sa elad. Seepärast ma süvenesin eriti nende uuringute tulemustesse, mis puudutasid keeleõpet. Üldjoontes ei ole tulemustes midagi üllatavat. Mida rohkem eesti keelt osatakse, seda enam mõistetakse ühiskonnas toimuvaid protsesse, saadakse aru, milleks üks või teine reform riigis vajalik on, osaletakse enam kultuuriüritustel, kuulatakse, loetakse või vaadatakse kas või natukenegi kohalikku meediat. Ja vastupidi: need, kes eesti keelt üldse ei oska või saavad sellest aru minimaalselt, ei mõista riigipoolseid ümberkorraldusi ega tea, milliseid teenuseid pakuvad omavalitsus ja riigiametid. Need inimesed on nagu ehitanud enda ümber nähtamatu müüri ja üha keerulisem on neid ühiskonda kaasata. Tegelik seis on uuringute järgi otsustades kurb. Jah, tendents on positiivne, eesti keele oskajate arv suureneb, aga see tendents süveneb ilmselgelt liiga aeglaselt. Arvan, et meie arengukavad ja nende rahastus võimaldaks hoopis pikemal sammul edasi liikuda.
Ma loen ette ainult mõned üksikud tähelepanekud, mida uuringute läbiviijad oma kokkuvõtetes on välja toonud. See puudutab vaid koolide õpilasi ja nende õpetajaid. Selgus, et õpetajad ei valda muukeelsete laste arengut toetavaid õpetamismeetodeid. Veelgi enam, õpetajad leiavad muukeelsete laste õpetamises mis tahes puudusi, välja arvatud kõige kriitilisemas aspektis – õpetaja enda puudulikud teadmised ja oskused. Teiselt poolt selgub, et Eesti õpetajate oskused varieeruvad vastavalt nende koolitusele. Vene koolide õpetajad osutusid näiteks matemaatika õpetamises märksa efektiivsemaks kui eesti koolide õpetajad. See osutab süstemaatilisele puudusele eesti õpetajate koolituses. Uuringu tegijad toovad kogutud andmetele tuginedes välja, et osa õpetajaid kasutab ebaefektiivseid ja õpilasi emotsionaalselt frustreerivaid õpetamismeetodeid ja kasvatusstiili. Nii ei olegi võimalik noores inimeses eesti keele vastu huvi äratada. Me oleme saavutanud ja saame ka edaspidi soovitule täiesti vastupidise efekti. Uuringutest selgub aga ka nii mõndagi positiivset. Näiteks on eesti kooli valinud muukeelsete laste vanemad valitud kooliga enamikus rahul ega muudaks oma valikut, kui peaks selle uuesti tegema.
Need olid vaid mõned väljarebitud näited. Soovitan soojalt kõigil, kellele see teema korda läheb, aga eriti poliitikutel, kes edasiste sammude üle otsustama peavad, need uurimismaterjalid ja projektid, mis lõimumiskavaga haakuvad, kindlasti läbi lugeda.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit juurde.

Soovin veel ära markeerida teema, mis meil kultuurikomisjonis üles kerkis. See teema on eesti keele kursused muukeelsetele elanikele kas kodakondsuse taotlemiseks või töökoha saamiseks. Enamasti viiakse need läbi Euroopa Liidu projektirahade eest. Koolitaja leidmiseks kuulutatakse välja konkurss, kus võidab loomulikult kõige odavama koolituse pakkuja. Eks nii nagu muudeski valdkondades tuleb sama järeldust nentida ka siin: kõige odavam ei ole alati kõige parem. Kõige kurvastavam asja juures on aga see, et on ilmnenud ka kuritarvitamisi: koolitused paberite järgi otsustades justkui toimuvad, aga tegelikult neid läbi ei viida. Üks ülesanne on muidugi garanteerida, et tulevikus oleksid fiktiivsed koolitused välistatud. Teine aspekt aga on see, et selliste tingimustega konkursside läbiviimisel me jätame kõrvale meie kõrgkoolid, meie pädevad õppejõud. Minu arvates on siin mõttekoht – tuleb mõelda, kuidas edaspidi korraldada konkursse keelekoolituste läbiviimiseks nii, et meie ülikoolid, kes pakuvad parimat kvaliteeti, ka koolitusi läbi viia saaks.
Lõimumispoliitika saab olla ainult siis tulemuslik, kui meil on üks poliitika – lõimumiskavale toetuv riiklik poliitika. Kahjuks see nii ei ole. Üks viimase aja markantseimaid näiteid selle kohta, et poliitikud lõimumise meetmetest täiesti vastassuunas liiguvad, on meie pealinna valitsejate otsus, et viis Tallinna gümnaasiumi võivad ka edaspidi kasutada õppekeelena ainult vene keelt. Kuidagi teisiti seda otsust hinnata ei saa. Jah, jälle on valimised tulemas ja jälle kistakse eri keelt rääkivad inimesed oma valimisvankritesse. Mis sellest, et paljud väga erinevad uuringud ja ühiskonnateadlased kinnitavad, et mida paremini riigikeelt osatakse, seda paremini suudab noor inimene tööturul hakkama saada. Parem haridus, parem palk.
Ma olen nõus nende inimestega, kes kritiseerivad õppematerjali kõikuvat taset. Selles vallas on veel arenguruumi. Need kitsaskohad on tegelikult ju teada ja mingit järeleandmist õppematerjali kvaliteedis ei tohiks olla. Valitsusel, ministeeriumil ja tema hallatavatel asutustel tuleb leida kiire lahendus, kuidas saaks välja töötatud uus, tänapäevane õppematerjal ka vene õppekeelega gümnaasiumide jaoks ja anda noortele võimalus selle järgi õppida. Õpetajate koolitusest ja täienduskoolitusest ma juba rääkisin.
Lõpetuseks kutsun teid üles, et teeme esimese ja üliolulise ühise sammu lõimumiskava elluviimisel: lepime kokku, et oleme rohkem riigimehed, kui me seni oleme olnud, ega vastanda eelseisvatel Riigikogu valimistel inimesi, lähtudes nende rahvusest ja emakeelest. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Eldar Efendijev!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Meie ees on lõimumisvaldkonna arengukava aastani 2020. See on kolmas valdkondlik arengukava. Suur töö on tehtud. Minu lugupidamine kõikidele, kes koostasid selle arengukava, ja ka ministrile, kes seda täna siin saalis tutvustas! Samas teeb mind murelikuks see olukord, mille kohta ma küsisin kolleeg Lauri Luigelt. Mõni aeg tagasi tegid nn vana Euroopa riikide liidrid resümee, et neil on integratsioonipraktika läbi kukkunud. Ka Suurbritannia migratsioonipoliitikat tuleb tõsiselt võtta. Kui arvestada, et nende riikide kogemused selles vallas on palju pikaaegsemad kui meie omad, siis tundub, et seda praktikat võib võtta nagu testi meie jaoks. Võiksime sellega arvestada.
Aga minu aeg on piiratud, saan puudutada ainult mõningaid valdkondi. Arengukava on üles ehitatud nii, et domineerivad sotsiaalsed suhted. Võib öelda, et see on sotsiaal-institutsionaalne dokument. See on arusaadav, sest arengukava elluviimine vajab juhtimist ja administreerimist. Samas tekib küsimus, kas sotsiaal-institutsionaalsus haarab või katab lõimumisvaldkonda terviklikult. Ära jääb etnoloogiline hinnang protsessidele Eestis. Etnilised stereotüübid, sellealased kogemused ja etnokultuuriline käitumine on väga olulised, sest annavad võimaluse saada vastuseid küsimustele, miks inimesed käituvad just nii ja mitte teisiti.
Tuleb arvestada sellega, et Eestis on ligi 150 etnilist kogukonda ja mõned etnostereotüübid on omavahel vastuolus. Sellest tuleneb ka eestlaste roll kogu lõimumisprotsessis ja teiste kogukondade ootus, millise mudeli alusel see valdkondlik kava loodud on. Siit tulebki teine küsimus: mis mudel on kava aluseks? Kui ajalooliselt utreerida ja äärmusi mitte arvesse võtta, siis on meil kaks mudelit. Need on assimileerimine ja sümbioos. Eesti valdkondlik praktika jääb nende vahele: ühe jalaga seisame assimileerimises ja teisega sümbioosis. Kogu integratsioonipraktika on viimastel aastatel olnud nn pehme assimileerimine. Seda võib järeldada statistika alusel. Mul puuduvad hetkel andmed eelmise ja tänavuse aasta kohta, kuid iga aasta on sadu inimesi eri kogukondadest muutnud oma perekonnanime eestipäraseks. Tekib küsimus, millised on selle reaalsed, mitte retoorilised eesmärgid. Milline mudel on vaja valida, et selle alusel  sõnastada eesmärke ja väärtushinnanguid, luua sotsiaalseid institutsioone ja suhteid?
Omal ajal me määratlesime printsiibid, mis võiksid olla ühise lõimetegevuse aluseks: püsiv dialoog, kahe- või mitmepoolne lõimumisprotsess. Aga praktika näitas, et domineerisid ühepoolne monoloog ja ühepoolsed nõuded. Selline käitumine sünnitas uued stereotüübid, mille võib kokku võtta suhtumisega: see on teie riik, see on teie valitsus, meist midagi ei sõltu. Kui võtta sõna "integratsioon", siis mitte-eestlaste hulgas on tunda pigem halba suhtumist sellesse.
Ma palun lisaaega!

Kolm minutit juurde.

Siin on ka vastus küsimusele, miks peetakse Ida-Virumaal demokratiseerimise protsessi vähem tähtsaks kui keskmiselt Eestis. On teada, et Ida-Virumaal osaleb Riigikogu valimistel kõige väiksem protsent hääleõigusega kodanikest. Ja siin pole küsimus mitte ainult statistilisele valimisaktiivsusele hinnangu andmises, küsimus on palju sügavam ja suurema tähendusega. Selline olukord nõrgendab partnerlust ja seda on vaja arvestada. Psühholoogide kinnitusel tuleb selleks, et muuta väljakujunenud stereotüüpe, luua mitu uut stereotüüpi. Kas meil on nii palju ressurssi, sh ajaressurssi, et lõimumisprotsessis endale eksimist lubada?
Juba mitu aastat on räägitud kohalike omavalitsuste tööst selles valdkonnas. Praegu nad ei ole kohustatud lõimumisvaldkonnaga tegelema. Muidugi, osa omavalitsusi toetab rahvuskultuuri seltse, aga see on ainult osa vajalikust tegevusest – tähtis, aga ikkagi vaid osa. Ainult Tallinn tuli välja oma integratsiooniprogrammi ja rahufoorumiga. Üldiselt aga on partnerlus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel nõrgaks jäänud. Võib-olla on aeg muuta kohalike omavalitsuste rolli protsessis, riik ja kohalikud omavalitsused peaksid koos tegutsema.
Üks tähtis eesmärk on kodakondsuseta inimeste arvu vähendamine. See on eesmärk juba ammu ja selle järgi on kava edukust hinnatud. Selle kohta ütlen lühidalt, et ees on kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu ja selle eelnõu kohta on Keskerakonna fraktsioon esitanud oma muudatusettepanekud. Loodame, et seekord kulgeb nende arutelu positiivsemas õhkkonnas.
Edasi: eesti keele õpe. Omal ajal oli diskussioon, mis on prioriteet, kas eesti keel või eesti meel. Prioriteediks seati keel, meel jäi varju. Keeleõppepraktika on näidanud, et probleemid püsivad endiselt. Me ei saa öelda, et need kitsaskohad, mis said kümme aastat tagasi sõnastatud, on lahendatud.
Viimane punkt: regionaalne tegevus, sh Ida-Virumaal. Olukord Ida-Virumaal on viimase viie-kuue aasta jooksul kõvasti muutunud. On teada, et Maailmapank teeb igal aastal monitooringuid ja annab hinnanguid asjade seisu kohta eri riikides ja nende piirkondades. Väga palju aastaid tähendas Ida-Virumaa kvalifitseeritud tööjõu ressurssi Eestile, aga viis-kuus aastat tagasi Ida-Virumaa ja Eesti kaotasid selle ressursi. Põhjuseks on väljaränne. Ida-Virumaal oli see protsess kõige intensiivsem. Aga minu aeg on otsas.
Lõpetuseks viitan eelmise nädala Postimehes ilmunud artiklile, mis kajastas autori hinnangut lõimumisprotsessile. Ma saan aru, et sõnavabadus on tähtis asi, aga sellised arvamusavaldused panevad küsimärgi alla kogu riigi tegevuse. Tekib küsimus, mis kajastab ausat suhtumist lõimumisse – kas kajastab seda riigi lõimumiskava või kajastavad seda eestlaste seisukohavõtud. Selles kontekstis tuleb hindamisele usaldus. Kui palju maksab usaldus? Usaldust ei saa mõõta, kui suur või väike see on, usaldus kas on või seda ei ole. Usaldus on suur väärtus. Loodan väga, et meil on nii palju jõudu, et usaldust hoida, et selle eest hoolitseda. Aitäh!

Aitäh! Palun katsume ikka pikendatud aja piiresse jääda! Kõned on lõppenud, sulgen läbirääkimised. Selle päevakorrapunkti arutelu on lõppenud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse eelnõu 725 teine lugemine. Rahanduskomisjoni liige Remo Holsmer, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on riigilõivuseaduse eelnõu 725. Räägin lühidalt eelnõu sisust. Esiteks, enamik selles eelnõus ettenähtud muudatusi on seotud riigilõivude ümardamisega. Euro kasutusele võtmisel arvutati riigilõivumäärad ümber sendi täpsusega. Ümardamise mõte on selles, et inimestel oleks lõivusid mugavam tasuda ning lõivuvõtjatel neid lihtsam hallata ja arvestada. Lõivumäärad on ümardatud ülespoole, lähima mõistliku rahaühikuni. Teiseks, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti toimingute riigilõivumäärasid muudetakse riigilõivuseaduses sätestatud kulupõhimõtetest lähtudes ehk riigilõiv peab olema kulupõhine, mitte doteeritud.
Rahanduskomisjoni koosolekutel arutasime eelnõu 11. ja 17. novembril ning 1. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaja jooksul Riigikogu liikmed, komisjonid ega fraktsioonid eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga on rahanduskomisjon oma muudatusettepanekuid ette valmistades arvestanud komisjonile eelnõu menetlemise käigus saadetud Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi ettepanekuid. Neid menetluse käigus laekunud ettepanekuid on toetanud ka Rahandusministeerium.
Eelnevast tulenevalt on juhtivkomisjon ette valmistanud 20 muudatusettepanekut. Ma nimetan neist kahte olulisemat.
Muudatusettepaneku nr 4 eesmärk on muuta põlvnemise tuvastamine taotlejale odavamaks ja mugavamaks. Selleks muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus põlvnemise tuvastamise hagi läbivaatamisega seonduvate kulude kandmise korda ning riigilõivuseaduses põlvnemise tuvastamise hagilt tasutava riigilõivu regulatsiooni. Impulss selle muudatuse ettevalmistamiseks tuli õiguskantslerilt. Seda ettepanekut toetas rahanduskomisjon konsensuslikult.
Muudatusettepanek nr 8 käsitleb Põllumajandusministeeriumi valitsemisala. Lõivude tõusu tõttu pöördus peale eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja menetlemist rahanduskomisjonis Riigikogu rahanduskomisjoni ja maaelukomisjoni poole Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Nende ettepanek oli mitte tõsta lõivumäärasid eelnõus esialgu pakutud kujul. 5. novembril korraldasid Põllumajandusministeerium ja põllumajandus-kaubanduskoda kohtumise sektori esindajatega, mille tulemusel otsustas Põllumajandusministeerium esitada rahanduskomisjonile kaalumiseks ettepanekud mahepõllunduse, seemnete sertifitseerimise ja sordikaitse valdkonna riigilõivude muutmiseks. Nimetatud ettepanekud leidsid rahanduskomisjonis toetust. Kordan veel, et kui algul esitati meile eelnõu, mille alusel oleksid mainitud lõivumäärad pidanud tõusma, siis Riigikogus toimunud protsessi tulemusena võeti need ettepanekud tagasi ja lõivumäärad ei tõusnud.
Nagu ma enne ütlesin, muudatusettepanekuid on kokku 20, millest kaks võib-olla olulisemat tõin ma siin ka välja. Ülejäänud ettepanekud on tehnilist laadi. Rahanduskomisjon otsustas peale pikki ja põhjalikke arutelusid esitada eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, 3. detsembriks, ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Soovitan ka teil seda eelnõu toetada. Tänan!

Aitäh! Hetkel on laekunud üks küsimus. Hea kolleeg Jüri Ratas, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja, ma kõigepealt tänan väga põhjaliku ja, julgen öelda, sisulise ülevaate eest, mille te eelnõust 725 andsite! Eelnõu kohta, nagu te ütlesite, laekus juhtivkomisjonilt 20 muudatusettepanekut. Juhtivkomisjon toetas kõiki neid muudatusettepanekuid, sest ta oli ise need teinud. Teil on päris pikaajalised Riigikogu komisjonis töötamise ja eelnõude menetlemise kogemused. Kas selle eelnõu võiks võtta heade menetlustavade aluseks ka teistel juhtudel, et leida ühiskonnas võimalikult palju just konsensuslikke aspekte?

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Erinevalt teist olen mina alles neljandat aastat Riigikogus. Teie kogemused on olnud kahtlemata ligi kaks korda pikaajalisemad. Ma usun, et näiteid selle kohta, kuidas komisjon on konsensuslikult muudatusettepanekuid toetanud, leidub ka eelmise koosseisu praktikast. Kui te pidasite silmas, kas selle koosseisu jooksul on olnud sellist head õigusloome praktikat, et rahanduskomisjon või mõni teine komisjon on sisulist tööd teinud, eelnõu parandanud, tehes seda nii komisjoni koosolekutel kui sisuliselt ka Riigikogu istungisaalis – ka täna me hakkame ju muudatusettepanekuid läbi vaatama –, siis mina usun, et see on hea näide. Võite seda kindlasti ka oma valijatele valimiskampaanias näitena tuua.

Täname erakordselt sisulise küsimuse eest!

Ta ise lahkub.

Ta järgmisi küsimusi enam kuulata ei taha, kuigi Siret Kotkal on ka kindlasti väga sisuline küsimus.

Lugupeetud istungi juhataja! Hea eestkõneleja! Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kohtumisel maaelukomisjoniga oli juttu riigilõivudest. Põllumeestele tuli väga suure üllatusena, et tegelikult taheti riigilõive tõsta nende selja taga. Maaelukomisjonis esitas koda väga selge seisukoha, et põllumajandussektori riigilõivude osa tuleks riigilõivuseadusest välja võtta. Kas teil oli see komisjonis jutuks?

Ma viitasin ka oma ettekandes sellele, et põllumajandus-kaubanduskoda kohtus 5. novembril Põllumajandusministeeriumi ja sektori esindajatega. Ta kohtus, nagu ma aru saan, ka maaelukomisjoniga. Nende kohtumiste tulemusel saadeti rahanduskomisjonile ettepanek, mis nägi ette eelnõu algvariandis toodud riigilõivumäärad tagasi võtta ehk riigilõivumäärasid mitte tõsta. Rahanduskomisjon toetas seda ettepanekut ja see on teie laudadel.

Järgmine küsija on Jaanus Tamkivi. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud sõnavõtja! Kas te komisjonis saite ülevaate sellest, kuidas Eesti riigilõivumajanduse poolest üldse välja paistab, võrreldes teiste Euroopa riikidega? Meile väga meeldib ennast ju võrrelda, et kas me oleme teistest pikemad või lühemad. Kuidas selles valdkonnas pilt on? Kas meie riigilõivud on arvu ja suuruse poolest üldse võrreldavad teiste Euroopa riikide riigilõivudega?

Aitäh! See eelnõu lähtub kahest ideoloogilisest põhisuunisest. Üks on see, et riigilõive ümardatakse sendi täpsusega. Teine on see, et riigilõivud peaksid olema kulupõhised. Õiguskantsleri hinnangul – see väljub küll natuke eelnõu arutamise raamidest, aga küsimus oli selle kohta – on tsiviilkohtupidamises riigilõivumäärad liiga kõrged. Rahanduskomisjoni arutelu käigus anti meile ülevaade teiste riikide riigilõivudest. Selle eelnõu kontekstis oli komisjoni arutelu fookus pigem sellel, mis ajaks võiksid ministeeriumid suuta oma valdkonnas riigilõivud kulupõhiseks muuta. Riigil on parasjagu käsil suurem revisjon ja ministeeriumidel on palutud järgmise aasta märtsiks esitada detailne ülevaade lõivude kulupõhisusest. Loodetavasti kas järgmise aasta teises pooles või millalgi hiljem tulevad ettepanekud riigilõivude korrigeerimiseks. Kui kuskil ei ole selleks ajaks jõutud lõive kulupõhiseks muuta, siis valitsus selle ettepaneku kindlasti teeb.

Suur tänu nende põhjalike vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole, inimestel on kõik selge. Nüüd on võimalik kõnelda. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Vaatame läbi muudatusettepanekud, kõik need on teinud rahanduskomisjon. Muudatusettepanekud nr 1, nr 2, nr 3, nr 4, nr 5, nr 6, nr 7, nr 8, nr 9, nr 10, nr 11, nr 12, nr 13, nr 14, nr 15, nr 16, nr 17, nr 18, nr 19 ja nr 20. Kõik ettepanekud on teinud rahanduskomisjon ja komisjoni ettepanek on neid kõiki täielikult arvestada. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 725 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu 571 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Deniss Boroditši!

Istungi juhataja! Head kolleegid! Teadaolevalt algatas Vabariigi Valitsus planeerimisseaduse eelnõu 571 s.a 13. jaanuaril. Räägin natuke meeldetuletuseks. Seaduseelnõuga tehtavad olulisemad muudatused on kohaldamisala piiritlemine ja seostatus teiste õigusvaldkondadega ning selgete põhimõtete sätestamine, sh avalikkuse osalemise ja teabe kättesaadavuse, huvide tasakaalustamise, kõikehaaravuse, otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse ning elukvaliteedi parandamise põhimõtete kehtestamine. Planeerimismenetlus on nüüd läbivalt ühtlustatud keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlusega. Menetlused on etappide kaupa integreeritud ning ühtlustatud on koostöö ja kaasamise nõudeid. Planeeringud ja nende menetlused on eristatud liikide kaupa, sealjuures on iga liigi kohta välja toodud eraldi menetlusnormid. Planeeringute ülesandeid on osaliselt muudetud ning on analüüsitud ülesannete muutumist ja seostatust, lähtudes eri liikidest.
Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus s.a 25. veebruaril ning see lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtpäev oli 25. märts 2014. Ettepanekuid esitasid Keskerakonna fraktsioon ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon võttis 7. oktoobril oma ettepanekud tagasi. Seetõttu neid siin loetelus ei ole. Majanduskomisjonile esitasid arvamusi ja ettepanekuid ka väga paljud organisatsioonid: ministeeriumid, linnade liit, maaomavalitsuste liit, ettevõtted jt. Lisaks otsustas komisjon pidada 5. mail Riigikogu konverentsisaalis avaliku istungi, kuhu me kutsusime kohale kõik huvitatud osapooled, et neil oleks võimalik esitada eelnõu kohta arvamusi ja ettepanekuid ning nende üle arutleda. Nii ka toimus.
Majanduskomisjon arutas eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ja eelnõu teisele lugemisele saatmist oma kolmel istungil: 4., 6. ja 11. novembril. Kokku on eelnõu kohta tehtud 139 muudatusettepanekut. Lisan veel, et eelnõu teksti vaatas üle Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna nõunik, kelle märkusi arvestades on muudatusettepanekud tehtud. Enamasti on muudatusettepanekud küll tehnilist laadi, täpsustavad ja parandavad, aga kuna neid on palju, siis võttis juhtivkomisjon vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse eelnõu Riigikogu täiskogusse teiseks lugemiseks 3. detsembriks ehk tänaseks ja teeb ettepaneku teine lugemine katkestada. Meil on ka ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 17. detsember kell 17. Nii et kui teie arvates mõni teema või mingi asjaolu on jäänud eelnõus käsitlemata või on seda valesti käsitletud, siis kümne tööpäeva jooksul on nii fraktsioonidel kui ka rahvasaadikutel võimalik teha komisjonile uusi ettepanekuid. Aitäh!

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Palun, Andres Herkel!

Aitäh! Austatud ettekandja! Mina sellel konverentsilaadsel üritusel ei osalenud, aga ma vaatan siit, et muudatusettepanekuid on palju ja see, mis käsitleb eriplaneeringut, on alla joonitud. Äkki te avate nende muudatuste sisu lähemalt? Kas siin üldse on suhe ja kui on, siis milline suhe on teemadel "eriplaneering ja kaasamine", "eriplaneering ja kohalik omavalitsus"? Missugune roll neil hakkab olema?

Ma arvan, et detailselt te saate seda eelnõu tekstist lugeda, aga üldiselt rakendatakse uut menetlusliiki, eriplaneeringut, riigi põhjendatud huvi korral teatud asjaolude vastu, mis on tõesti riikliku tähtsusega. Kaasamine toimub eriplaneeringu ja ka teiste planeeringute puhul vähemalt kolmel korral. Vajalik on keskkonnastrateegiline hindamine. Koha valik ei pruugi alguses väga konkreetselt selge olla, nii et kaasamine toimub esiteks siis, hiljem üldidee puhul ja kolmandat korda siis, kui planeering on valmis. Kindlasti toimub kogu kaasamine kohaliku omavalitsuse kaudu. Praegu on kaasamine ja avalikkuse teavitamine minu meelest päris hästi lahendatud.

Palun, Kalev Kallo!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Olen nende asjadega elu jooksul üsna palju tegelnud. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et see eelnõu suurendab bürokraatiat kui mitte kaks korda, siis poolteist korda kindlasti. Aga kuna te komisjonis meelekindlalt lükkasite tagasi enamiku ettepanekuid, mis püüdsid bürokraatiat vähendada, ja seega tunnete seda ala tõenäoliselt minust tunduvalt paremini, siis ma küsin, mitu protsenti selle eelnõu seaduseks saamine praeguse olukorraga võrreldes teie arvates bürokraatiat suurendab.

Aitäh! Ma ei hakka praegu siin puldis spekuleerima, kas bürokraatiat on edaspidi rohkem või vähem. Aga me peame mitmesuguste õigusaktidega tegeldes kindlasti arvestama, et näiteks keskkonnamõju hindamise korral, kus väga paljud nõuded tulenevad Euroopa direktiivist, me peame tegelema avalikustamisega, me peame avalikkust kaasama. See nõuab kindlasti aega ja võib vahel venida. Minu meelest on selles eelnõus positiivne see, et me esmakordselt panime seadusesse planeerimismenetlusele konkreetse tähtaja. Kogu see menetlus peab mahtuma kolme aasta sisse ehk kolme aasta jooksul peab näiteks kohalik omavalitsus otsustama, kas planeering kehtestatakse või jäetakse kehtestamata. Praegu seda nõuet ei ole. Me kõik teame, et on väga palju planeeringuid, mida menetletakse isegi üle kümne aasta. Nii et vara on spekuleerida, aga seadusandja on lähtunud selgest huvist, et avalikkus oleks kaasatud, ja samas on soov vähendada ka bürokraatiat. Aga ükski seadus ei ole igavene. Kui te tõesti arvate, et seda seadust saab veel paremaks ja avatumaks teha ning menetlust kiiremaks muuta, siis, nagu ma ütlesin, kümne tööpäeva jooksul on teil võimalik muudatusettepanekuid esitada. Kindlasti ei ole seadusandja huvitatud sellest, et planeerimismenetlus oleks väga aeglane, ei oleks avalik ja oleks liiga bürokraatlik.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Hea kolleeg! Mind huvitavad sellised kohalikud omavalitsused, kus on linnaosad. Ega neid palju ei ole, aga ma ikkagi tahan täpsustada. Kas pärast üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist toimub üldplaneeringu avalik väljapanek linnaosas või toimub see linnavalitsuses ja siis linnaosas? Kas see on kahe- või üheetapiline protsess?

Aitäh! See oli ka üks muudatusettepanekutest, mille me sisse panime, et nendes linnades, kus on ka linnaosad, peab see toimuma linnaosa keskuses.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Deniss Boroditš! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu kohta on tehtud 139 muudatusettepanekut. (Vahelehüüe.) Muudatusettepanekud tuleb ikka läbi vaadata. Ma nimetan ettepanekuid sektsioonide kaupa, et saaksime need kõik ilusasti läbi vaadata. Ettepanekud nr 1–6 on majanduskomisjoni tehtud. Ettepanekud nr 1, nr 2, nr 3, nr 4, nr 5 ja nr 6 – ettepanek on neid täielikult arvestada. Ettepanek nr 7 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on sisuliselt arvestada. Ettepanekud nr 8–13 on majanduskomisjonilt. Ettepanekud nr 8, nr 9, nr 10, nr 11, nr 12 ja nr 13 – ettepanek on neid täielikult arvestada. Number 14 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta ettepanek arvestamata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei panda ettepanekut hääletusele. Number 15 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 16 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut ei panda hääletusele. Ettepanekud nr 17 ja 18 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon paneb ette arvestada täielikult. Number 19 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on sisuliselt arvestada. Number 20 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut ei panda hääletusele. Number 21 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut ei panda hääletusele. Muudatusettepanekud nr 22–60 on majanduskomisjonilt. Number 22, nr 23, nr 24, nr 25, nr 26, nr 27, nr 28, nr 29, nr 30, nr 31, nr 32, nr 33, nr 34, nr 35, nr 36, nr 37, nr 38, nr 39, nr 40, nr 41, nr 42, nr 43, nr 44, nr 45, nr 46, nr 47, nr 48, nr 49, nr 50, nr 51, nr 52, nr 53, nr 54, nr 55, nr 56, nr 57, nr 58, nr 59 ja nr 60 – juhtivkomisjoni ettepanek on neid täielikult arvestada. Number 61 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 62 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud. Number 63 on majanduskomisjonilt, täielikult arvestatud. Number 64 on Keskerakonna fraktsioonilt ja on osaliselt arvestatud. Number 65 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanekud nr 66–68 on majanduskomisjonilt. Number 66, nr 67 ja nr 68 – ettepanek on neid täielikult arvestada. Number 69 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 70 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanekud nr 71–73 on majanduskomisjonilt. Number 71, nr 72 ja nr 73 – ettepanek on täielikult arvestada. Number 74 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on sisuliselt arvestada. Number 75 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut ei panda hääletusele. Number 76 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 77 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on sisuliselt arvestada. Ettepanekud nr 78–99 on majanduskomisjonilt, ettepanek on neid täielikult arvestada. Number 78, nr 79, nr 80, nr 81, nr 82, nr 83, nr 84, nr 85, nr 86, nr 87, nr 88, nr 89, nr 90, nr 91, nr 92, nr 93, nr 94, nr 95, nr 96, nr 97, nr 98 ja nr 99. Ettepanek nr 100 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on sisuliselt arvestada. Ettepanekud nr 101–103 on majanduskomisjonilt ja täielikult arvestatud. Number 104 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut ei panda hääletusele. Number 105 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 106 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanekud nr 107–109 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 110 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut ei panda hääletusele. Number 111 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 112 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 113 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 114 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut ei panda hääletusele. Number 115 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 116 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 117 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 118 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 119 on Keskerakonnalt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut ei panda hääletusele. Number 120 on Keskerakonnalt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut ei panda hääletusele. Number 121 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 122 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 123 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 124 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 125 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 126 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 127 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 128 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 129 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 130 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 131 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 132 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 133 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 134 ja nr 135 on mõlemad majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 136 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 137 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 138 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 139 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada.
Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 571 teine lugemine tuleks katkestada. Määran eelnõu 571 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. detsembri kell 17.

Me hakkame arutama järgmist päevakorrapunkti. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu 555 teine lugemine. Ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Deniss Boroditši!

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Jällegi ütlen teie mälu värskenduseks, et kõnealuse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta 9. detsembril. Seaduseelnõuga tehtavad olulisemad muudatused on erivaldkondade ja -ehitiste reeglite koondamine ning ühtsete õiguslike aluste loomine. Põhimõtteliselt koondatakse kõik ehitisi puudutavad seadused, mida minu mäletamist mööda on 12, ühte seadustikku. Reguleeritavad valdkonnad on järgmised: üldehitised, elektripaigaldised, sideehitised, survetorustikud ja -anumad, raudteeinfrastruktuur ning seda teenindavad rajatised, liftid, köisteed ja muud tõsteseadmed, teed, ehitised avalikus veekogus ning riigikaitselised ja julgeolekuasutuste ehitised. Lisaks on seadustikus reguleeritud energiatõhususe ja ehitise kaitsevööndi kohta kehtestatud nõudeid ning ühitatud järelevalve ja vastutuse sätteid. Nendes valdkondades on loodud ühtsed mõisted ja menetlusnormid, dubleerivad ja vastukäivad normid on eemaldatud. Eeldatavasti peaks see vähendama halduskoormust ja muutma üksikisikule selgemaks seaduse rakendamise. Varasemast põhjalikumalt on reguleeritud ka projekteerimistingimusi, on täpsustatud projekteerimistingimuste sisu, andmise aluseid, menetlust, sh menetlustähtaegu, ja kaasamist.
Inimestele on võib-olla kõige südamelähedasem see, et väheneb lubade küsimise kohustus. Selgelt on reguleeritud, millal peab ehitisest teavitama ja millal on vaja luba. Teavitamine on riigilõivuvaba, mis vähendab eraisikute kulutusi ja alandab eelkõige kohalike omavalitsuste halduskoormust. Samuti lüheneb ehitusloa andmise aeg, sest kogu menetlus hakkab toimuma ehitisregistris, kus toimub ka elektrooniline kooskõlastamine. Riik ja kohalikud omavalitsused on kohustatud elektroonilisi kooskõlastusi andma kümne päeva jooksul, isik ei pea enam ise ühest ametiasutusest teise jooksma.
Eelnõu esimene lugemine Riigikogu täiskogus toimus s.a 25. veebruaril ning see lõpetati. Muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks, 25. märtsiks 2014, esitas muudatusettepanekuid Eesti Keskerakonna fraktsioon. Lisaks esitasid majanduskomisjonile arvamusi ja ettepanekuid näiteks Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, paljude teiste omavalitsuste ja muude organisatsioonide esindajad. Ka selle eelnõu menetlemise ajal pidas majanduskomisjon otstarbekaks korraldada Riigikogu konverentsisaalis avaliku istungi. See toimus 9. juunil. Kaasatud olid kõik arvamusi ja ettepanekuid esitanud osapooled.
Majanduskomisjon arutas eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekuid ja eelnõu teisele lugemisele suunamist oma istungil 20. novembril. Muudatusettepanekuid tuli komisjonilt ja Keskerakonna fraktsioonilt kokku 76. Otsustasime jällegi, et kuigi enamik neist muudatusettepanekutest on tehnilist laadi, on siiski korrektsem tulla täiskogu ette muudetud tekstiga. Juhtivkomisjon võttis vastu otsuse saata Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku eelnõu 555 teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogusse s.a 3. detsembriks ehk tänaseks. Meie ettepanek on teine lugemine katkestada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva, seega on tähtpäev 17. detsembril kell 17. Aitäh!

Suur tänu! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, Väino Linde! Palun, hakake küsima!

Ah soo. Aitäh, ma loobun!

Ei soovi küsida. Palun, Jaanus Tamkivi!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minul on selle eelnõu kohta sama küsimus, mida härra Kallo enne küsis. Kuidas seda eelnõu menetledes tundub, kas bürokraatiat kipub juurde tulema või on lootust, et seda jääb vähemaks?

Aitäh! Minu isikliku arvamuse kohaselt on seadusandja eesmärk teha väga paljude ehitisliikide korral ehituse lubamine lihtsamaks. Aga kindlasti võib elus kõike juhtuda. Vanasti läks enamik asju loamenetluse alla. Ehitusseadustiku juures on tabelid, kus on näha ehitiste liigid ja seal on kirjutatud, millist ehitist võib lihtsalt ehitama hakata, millise ehitamist võib alustada kohalikku omavalitsust teavitades, millise jaoks on vaja ehitusprojekti ja millise jaoks ehitusluba. Luba on edaspidi tarvis palju väiksema arvu toimingute jaoks kui praegu. Ma arvan, et seetõttu peaks see protsess muutuma nii kohalikule omavalitsusele kui ka tavakodanikule palju lihtsamaks ja bürokraatiavabamaks. Näiteks selleks, et ehitada kuuri või sauna, mille suurus on kuni 20 ruutmeetrit, ei pea edaspidi kohalikku omavalitsust isegi teavitama.

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Eelnõu kohta on tehtud 76 muudatusettepanekut. Vaatame need läbi. Muudatusettepanekud nr 1–3 on majanduskomisjonilt, ettepanek on neid täielikult arvestada. Number 4 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Ettepanekud nr 5–8 on majanduskomisjonilt, ettepanek on neid täielikult arvestada. Number 9 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 alusel ei panda ettepanekut hääletusele. Ettepanekud nr 10–12 on majanduskomisjonilt, ettepanek on neid täielikult  arvestada. Number 13 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanekud nr 14–19 on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on neid täielikult arvestada. Number 20 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon paneb ette jätta arvestamata. Ettepanekut nr 20 ei panda hääletusele. Number 21 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on sisuliselt arvestada. Number 22 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 23 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Number 24 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 25 on Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanekut nr 25 ei panda hääletusele. Number 26 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Ettepanekud nr 27 ja nr 28 on majanduskomisjonilt, ettepanek on neid täielikult arvestada. Ettepanek nr 29 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 30 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 31 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 32 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 33 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on sisuliselt arvestada. Number 34 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 35 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanekut nr 35 ei panda hääletamisele. Number 36 on majanduskomisjonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Number 37 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on täielikult arvestada. Ettepanekud nr 38–42 on majanduskomisjonilt, ettepanek on neid täielikult arvestada. Number 43 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanekut nr 43 ei panda hääletusele. Ettepanekud nr 44–69 on majanduskomisjoni tehtud, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada neid täielikult. Number 70 on Keskerakonna fraktsioonilt, ettepanek on jätta arvestamata. Ettepanekut nr 70 ei panda hääletusele. Ettepanekud nr 71–76 on majanduskomisjoni tehtud, ettepanek on neid täielikult arvestada.
Muudatusettepanekud on läbi vaadatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 555 teine lugemine katkestada. Määran eelnõu 555 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. detsembri kell 17. Ka see päevakorrapunkt on menetletud.

Me läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud seadme ohutuse seaduse eelnõu 758 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli majandus- ja taristuminister Urve Palo!

Tere õhtust, lugupeetud proua aseesimees! Head kolleegid! Räägin lühidalt sellest seaduseelnõust. Seadme ohutuse seaduse eelnõu eesmärk on kaitsta inimese elu, tervist ja vara ning keskkonda potentsiaalselt ohtlikest seadmetest ja nende kasutamisest tulenevate ohtude eest. Seaduses sätestatud põhimõtete ja nõuete järgimine muudab seadmest, selle kasutamisest ja tööst tulenevate ohtude ilmnemise tõenäosuse võimalikult väikeseks ning vähendab võimaliku kahju suurust.
Tegemist ei ole uue õiguse loomisega, vaid eelkõige õiguse korrastamisega. Uus seadus asendab nelja kehtivat seadust: surveseadme ohutuse seadus, küttegaasi ohutuse seadus, masina ohutuse seadus ja elektriohutusseadus. Need seadused tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv õigus on sarnase eesmärgi ja regulatsiooniga seaduste paljususe tõttu killustatud ja sageli lünklik. Seadme ohutuse seadus loob ühtse terviku ja võimaldab vältida õiguse killustatusest tulenevaid probleeme, muu hulgas lünklikkust. Seadme ohutuse seadus ei sisalda uusi nõudeid ega too kaasa tehniliste nõuete muutumist. Eelnõus ei ole tehtud järeleandmisi sisulistes ja ohutust tagavates nõuetes. Eelnõu ei ole sisult liberaalsem ega ka rangem kui kehtiv õigus. Endiselt lähtutakse eeldusest, et ohutuse tagab seadmega kokkupuutuvate isikute kompetentsus ja hoolsuskohustus seadmele kehtestatud nõuete täitmisel, sh korrashoiu nõuete järgimine ning kolmanda osapoole tehtav perioodiline kontroll ehk audit.
Seaduses nimetatud instrumendid on juba praegu kasutuses ja vastavad valdkonna tavadele. Ohutus saab olla tagatud üksnes siis, kui seadus ise, aga ka seadme paigaldamine ja kasutamine vastavad nõuetele. Samuti on vaja, et seadmega kokkupuutuvatel isikutel oleks piisavalt teadmisi ja oskusi. Seadme omadused muutuvad aja jooksul ning tulenevalt kasutamisest võib esineda ka ohtlikke rikkeid. Seetõttu on oluline seadmete korrashoid ja selle perioodiline kontrollimine. Esmalt peab korrasolekut jälgima seadme kasutaja, sageli ei ole korrasoleku tuvastamine aga ilma eriteadmiste või erivahenditeta võimalik. Isegi kui seadme kasutajal on eriteadmised, ei pruugi ta seadmega seonduvaid riske õigesti ja objektiivselt hinnata. Seetõttu peab seadme kasutaja tagama teatud seadmetele sõltumatu pädeva isiku järelevalve, st auditi ehk tehnilise kontrolli.
Seadus on kavandatud jõustuma 1. juulil 2015. aastal. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur aitäh, Urve Palo! Kaasettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme Kalev Kallemetsa!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! 17. novembril arutasime seda seaduseelnõu majanduskomisjonis. Tegemist on kehtivate seaduste liitmisega. Komisjoni liikmetel olid mõned küsimused vesiniku- ja gaasiautode ning lõbustuspargiseadmete tehniliste nõuete kohta. Me saime neile vastused. Ühe teema üle tuleb komisjonis enne teist lugemist tõenäoliselt arutelu, ma pean silmas 5. peatüki §-s 16 käsitletud vastutust nõuete rikkumise eest. Arutelu all on, kui suured peaksid olema trahvimäärad, et välditaks kahju tekitamist inimese elule ja tervisele, asjadele või keskkonnale. Aga muudes küsimustes komisjonis diskussiooni ei olnud. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada ja parandusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk 17. skp. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Suur tänu, Kalev Kallemets! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 758 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. detsembri kell 17.

Meil on suurepärane võimalus arutada järgmist päevakorrapunkti. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 771 esimene lugemine. Ettekandeks palun kõnetooli keskkonnaminister Mati Raidma!

Austatud Riigikogu! Teile on esitatud Keskkonnaministeeriumis ette valmistatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille peamised eesmärgid on sätestada kallasraja regulatsiooni täitmiseks võimalus rakendada riikliku järelevalve erimeetmeid ja väärteovastutust, lahendada järelevalveasutuse pädevuse küsimus metsaseaduse nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel ning luua suurem õigusselgus hüdrogeoloogiliste tööde litsentside kehtivusaja määramisel.
Korrakaitseseaduse alusel on Keskkonnainspektsioonil ja kohalikul omavalitsusel praegu võimalik kohaldada kallasraja regulatsiooni rikkumise korral korrakaitse üldmeetmeid, kuid ei ole võimalik kohaldada erimeetmeid, kuna seadus seda otseselt ei sätesta. Üldmeetmed on eelkõige hoiatuse ja ettekirjutuse tegemine ning sunniraha määramine. Erimeetmete võtmiseks – erimeetmed on eelkõige valdusesse sisenemine, inimeste küsitlemine ja dokumendi nõudmine – võib tekkida ootamatu vajadus ja selleks tuleb selline võimalus sätestada seaduses. Muudatusega ei looda uusi õigusnorme, vaid tuuakse looduskaitseseaduses kehtivad normid keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Eelnõu kohaselt võivad Keskkonnainspektsioon ja kohalik omavalitsus võtta selliseid erimeetmeid nagu küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, valdusesse sisenemine ning selle läbivaatus. Keskkonnainspektsioon võib vajaduse korral isiku ka kinni pidada.
Eelnõust on välja jäetud võimalus võtta selliseid korrakaitseseaduses ettenähtud erimeetmeid nagu sõiduki peatamine ja vallasasjaga seotud toimingud, kuna analüüsimisel leiti, et need ei ole kallasraja regulatsiooni täitmiseks vajalikud. Sunniraha ülemmäär on sama mis looduskaitseseaduses – 32 000 eurot. Sunniraha suurust hinnatakse iga konkreetse juhtumi korral ja sunniraha määratakse proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Mida raskem ja ohtlikum on korrarikkumise võimalik tagajärg ning mida olulisem on avalik hüve, mida piiratakse, seda suurem on kohaldatav sunniraha. Seetõttu peab maksimaalne võimalik sunnirahamäär olema selline, mis ka kõige suurema ärihuvi üles kaalub.
Vastutuse osa on analoogiline looduskaitseseaduses sätestatuga. Trahvimäärad on samad: 300 trahviühikut füüsilisel isikul ja 3200 eurot juriidilisel isikul. Väärteo koosseis on sõnastatud täpsemalt kui looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitsenõuete rikkumine. Looduskaitseseadus sätestab mitmeid ranna- ja kaldakaitsenõudeid, kallasraja regulatsioon moodustas vaid osa sellest. Arest on eelnõust välja jäetud, sest kallasraja sulgemine ei ole nii tõsine ja ühiskonnale ohtlik väärtegu, et karistusena peaks kohaldama vabaduse võtmist. Looduskaitseseaduses on välistatud õiguspärane ootus, et ehituskeeluvööndisse püstitatud ebaseaduslik ehitis jääb püsima. Kuna riikliku järelevalve käigus võidakse kallasraja tõkend või sulg lammutada, siis on oluline võimaliku kohtuvaidluse korral välistada õiguspärane ootus, et ehitis jääb püsima ka kallasraja ebaseadusliku tõkestamise või sulgemise korral.
Metsaseaduse muudatusega täpsustatakse Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni järelevalvepädevust metsaseaduses sätestatud metsakaitsenõuete täitmise üle. Sisuliselt ei kehtestata uut regulatsiooni, vaid seaduse teksti täpsustatakse väljakujunenud praktikast lähtudes.
Veeseaduse muudatus on seotud majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse jõustumisega 1. juulil 2014. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse kohaselt on osa seni tähtajaliselt antud tegevuslube alates 1.  juulist 2014 muutunud tähtajatuks, kui tegevusloa andmise nõuded ei ole muutunud. Hüdrogeoloogiliste tööde litsentsid, mis on antud enne nimetatud kuupäeva kaheks aastaks, ei saa automaatselt tähtajatuks muutuda, kuna tegevusloa saamise nõuded on muutunud. Praegu kehtib enne 1. juulit 2014 antud hüdrogeoloogiliste tööde litsentside kohta haldusmenetluse seaduses sätestatud üldnorm, mille kohaselt litsents kehtib tähtaja lõpuni. Kuna kõik asutused ei tõlgenda seda ühtemoodi, siis on vaja sätestada rakendussäte, mis ütleb selgelt, et enne 1. juulit 2014 antud hüdrogeoloogiliste tööde tegevuslitsentsid kehtivad tähtaja lõpuni.
Lugupeetud Riigikogu, palun teid eelnõuga kavandatud muudatusi toetada! Aitäh!

Aitäh! Asume küsimuste juurde. Palun, Kalev Kallemets!

Lugupeetud minister! Võib-olla te kuulsite minu eelmist ettekannet, kui ma tutvustasin ühte seaduseelnõu ja tõin esile ministeeriumiametnike ettepandud trahvimäärad väärteo eest. Kas teil on ülevaadet, on Keskkonnaministeeriumis mingi süsteem, milline on trahvimäärade skaala miinimummäärast kuni maksimummäärani ja nende määrade seotus väärtegudega? Kas selline teo raskusega seotud trahvimäärade süsteem on teie teada olemas?

Aitäh! Ma pakun, et nn menüü puudub, sest iga tegu on väga eripärane ning tehtud konkreetses keskkonnas, konkreetsetel tingimustel, konkreetse tagamõttega. Sunniraha suurus määratakse ikkagi iga juhtumi korral eraldi ja seda tehakse proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Määrade skaala on tõesti väga lai ja igal juhul tuleb teha eraldi otsus.

Aitäh! Palun, Valeri Korb!

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Kui see seadus vastu võetakse, siis Keskkonnaameti töökoormus suureneb. Ma usun, et seal tekib ka lisakulutusi. Tahangi teada, kas järgmise aasta eelarves on selleks raha ette nähtud.

Aitäh teile! Konkreetselt selle eelnõuga seotud eelarvemuudatusi ette nähtud ei ole. Kindlasti on see eelnõu keskkonna hoidmise alal suur samm edasi. Järgmisel aastal annab Keskkonnainspektsioon endast parima, et täita ka neid ülesandeid, mis selle eelnõuga lisanduvad. Kuid tuleks alla joonida, et selle eelnõuga on plaanis Keskkonnainspektsiooni töötajatele anda ka palju uusi õigusi, et nad saaksid paremini täita neid ülesandeid, mis neil seni konkreetses valdkonnas ehk kaldaradade valdkonnas on puudunud.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Suur tänu, keskkonnaminister Mati Raidma! Ma palun kaasettekandeks kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Rainer Vakra!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu keskkonnakomisjon arutas eelnõu kahel korral: 11. ja 17. novembril. Üks olulisemaid küsimusi, mis keskkonnakomisjonis tekkis, oli see, mis konkreetselt muutub Keskkonnainspektsiooni jaoks, kui see seadusmuudatus vastu võetakse. Keskkonnainspektsiooni esindaja selgitas, et nad saaksid hakata rikkujaid jälle vastutusele võtma, kuna alates keskkonnaseadustiku üldosa seaduse jõustumisest kuni tänaseni ei ole saanud väärteo korras karistada neid rikkujaid, kes on kallasraja ebaseaduslikult sulgenud. Muid olulisi muudatusi ei tehta. Olukord muutub inimestele selgemaks ning neil ei ole enam vaja lugeda mitut seadust. Kui suvilaomaniku aed läheb veepiirini välja, siis on inspektsioonil õigus teda karistada ning on olemas ka karistusmäärad. Maksimumkaristus eelnõu järgi on 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Asi lõpeb ikkagi sellega, et kallasrada saab vabaks. Alustatakse haldusmenetlust ning kui kinnistuomanik ettekirjutuses sätestatud tähtajaks kallasrada ei ava, siis palkab Keskkonnainspektsioon ehitajad, kes sealse takistuse lammutavad.
Komisjoni liikmetel oli hulk küsimusi. Näiteks, kui palju aega umbes võtab kallasraja avamine menetluse alustamisest kuni raja tegeliku vabastamiseni? Selgus, et kui inimene ei ole koostööaldis ega taha ise kallasrada avada, siis võtab see aega kolm kuni neli kuud, kui kõik ilusasti sujub. Aga on ka menetlusi, mis kestavad aasta või poolteist. Komisjoni aseesimees Erki Nool päris, kas Keskkonnainspektsioon kasutab oma töös satelliitpilte. Vastati, et kasutab küll. Küll aga tekitas komisjonis arutelu see, kas Keskkonnainspektsioonil on kallasrajaga tegelemise aluseks ainult kellegi avaldus või võib selleks aluseks olla ka midagi muud. Tõepoolest, Keskkonnainspektsioonil on selle teema kohta tööplaan. Vaadatakse satelliitpilte ja inspektorid määravad tööplaanis kindlaks piirkonnad, mida konkreetselt vaadeldakse ja kus tehakse järelevalvet, ning märgitakse ära muudatust vajavad kohad. Ühe punktina oli kõne all, kuidas saab välja selgitada ebaseadusliku sulgemise ja tõkestamise vahe. Vastus on see, et üks on totaalne sulgemine, tõkestatakse aga näiteks okastraadi või elektrikarjuse abil, millest saab üle astuda või mille alt läbi ronida.
Keskkonnakomisjon otsustas saata eelnõu 771 Riigikogu täiskogu päevakorda ja esimese lugemise lõpetada. Seda otsustati konsensuslikult. Lisaks tehti ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg, milleks on 17. detsember kell 17.15. Ka seda tegi keskkonnakomisjon konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Palun, Kalev Kallemets, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mind ikkagi paelub see sanktsioneerimise küsimus. Teatud väärteo puhul küll rakendatakse trahve, aga kas sa oskad vastata, kas selle seaduse alusel nähakse ette ka seadusvastase rajatise kõrvaldamine või tehakse trahvi, aga see rajatis jääb ikka alles?

Aitäh! Nagu ma ettekandes mainisin, seadusmuudatuse eesmärk on see, et kallasrada peab vabaks saama. Kui alustatakse haldusmenetlust ja kinnistuomanik ettekirjutuses sätestatud tähtajaks kallasrada ei ava, siis palkab Keskkonnainspektsioon ehitajad, kes sealse takistuse lammutavad.

Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Aitäh, Rainer Vakra! Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et eelnõu 771 esimene lugemine tuleks lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. detsembri kell 17.15.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse eelnõu 772 esimene lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli kaitseminister Sven Mikseri!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule riigikaitseseaduse eelnõu. Selle peamine eesmärk on ajakohastada riigikaitse juhtimist, et tagada meie valmisolek ja tõhus reaktsioon tänapäevastele julgeolekuohtudele. Riigikaitseseaduse eelnõus ühendatakse uuendatud kujul praegu eraldi seadustena kehtivad rahuaja riigikaitse seadus, sõjaaja riigikaitse seadus ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus. Eelnõu väljatöötamisel osales enam kui kolme aasta vältel üle saja inimese asjaomastest ametiasutustest ja organisatsioonidest.
Riigikaitseseaduse eelnõu põhineb 2011. aastal vastu võetud riigikaitse strateegias toodud riigikaitse n-ö laia käsituse põhimõtetel. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud meie enda 2007. aasta aprillikriisi kogemusi, samuti 2008. aasta Gruusia sõda ja viimase aasta jooksul Ukrainas toimunut ning senisest enam arvestatakse meie kuulumist NATO-sse.
Saadud õppetundidel põhinevad olulised muudatused on järgmised. Esiteks annab eelnõu alused riigikaitse selgeks ja tõhusaks juhtimiseks. Muu hulgas näeb eelnõu ette riigikaitse valitsuskeskse juhtimise. Senisest enam tugevdatakse peaministri, valitsuse ja Riigikantselei rolli. Lisaks muudetakse paindlikumaks riigijuhtide asendamise kord, et tagada tõhus juhtimine olukorras, kus rünnatakse just riigi poliitilist juhtkonda.
Teiseks annab eelnõu alused paindlikuks reageerimiseks tänapäevastele julgeolekuohtudele. Selleks korrastatakse muu hulgas planeerimisega seonduvat, luuakse õiguslik alus riigikaitse ühtsuse tagamiseks ja ohtudele valdkonnaülese reageerimise planeerimiseks. Samuti antakse alus asjaomaste institutsioonide riigikaitseülesannete kindlaksmääramiseks ning seetõttu suureneb kõigi ministeeriumide ja valitsemisalade osalus riigi kaitsmises. Et tagada riigi parem reageerimisvõime, luuakse võimalus kehtestada riigis kõrgendatud kaitsevalmidus, et viia kõik asjaomased asutused ja isikud kõrgendatud valmidusse ning jagada ümber riigikaitseks vajalikud vahendid ja varud. Samuti luuakse uus töökohustuse liik riigikaitseülesannetega asutustes. Sellega tagatakse riigikaitseülesannete täitmine ka riiki ähvardava ohu ajal. Lisaks tehakse paindlikumaks reservarmee kasutamine. Selleks täpsustatakse mobilisatsiooni mõistet ning olemust, muudetakse paindlikumaks kaitseväeteenistuse regulatsiooni aja-, reserv- ja asendusteenistuse korraldamisel ning luuakse uued võimalused lisaõppekogunemiste korraldamiseks, mis võimaldavad reservarmeed kiiresti kokku kutsuda.
Riigikaitseseadusega koondatakse senised riigikaitseliste objektide, suure rünnakuriskiga objektide ja riigile elutähtsate objektide regulatsioonid. Nii tagatakse kõigi riigi julgeoleku seisukohalt oluliste objektide kaitse ühtsetel alustel. Riigikaitseseaduse eelnõuga täiendatakse Kaitseliidu seadust, võimaldades Kaitseliidul paindlikumalt panustada Eesti riigi kaitsesse ja reguleerides Kaitseliidu juhtimist sõjaajal. Lisaks täpsustatakse Eestit toetavate välisriikide relvajõudude õigusi ja kohustusi Eesti territooriumil toimuval sõjalisel operatsioonil. Muudetakse paindlikumaks Kaitseväe kasutamine ka rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel, millega muutub kiiremaks Eesti panustamine rahvusvaheliste kriiside lahendamisse. Lisaks luuakse selge alus Kaitseväe kasutamiseks konsulaarseaduse tähenduses hädasolijate evakueerimisel.
Eelnõu seadusena vastuvõtmine ei tähenda, et kõik riigikaitseprobleemid saavad siis lahendatud. Eelnõu väljatöötamise käigus selgus, et mitmes valdkonnas on vaja veel põhjalikku analüüsi ja seejärel ka lisaregulatsioone. Näiteks on vaja reguleerida see, kuidas toimub sõjaajal kriminaal- ja väärteomenetlus ning kohtupidamine, ja on veel mitmeid muid küsimusi.
Teie ees olevas seaduseelnõus täiendatakse ka tervishoiuteenuste korraldamise seadust sõjaaja meditsiinivaldkonna toimimise sätetega. Nende regulatsioonide väljatöötamisele eelnes sõjaaja meditsiini töögrupi aastatepikkune töö. Ma olen veendunud, et samamoodi tuleb vaadata ka teiste valdkondade toimimist sõjaajal ja valdkondlikke õigusakte vajaduse korral täiendada.
Nagu öeldud, eelnõu väljatöötamine on väldanud enam kui kolm aastat. Ma loodan, et Riigikogu see koosseis leiab võimaluse seda põhjalikult menetleda ja seadusena vastu võtta. Julgeolekuolukorda arvestades on ülimalt oluline seadus kiiresti vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu! Läheme küsimuste juurde. Palun, Lauri Laasi!

Aitäh! Austatud minister! Te sissejuhatuses mainisite, et Eesti kaitseväelaste missioonipiirkondadesse lähetamise kord muutub. Ma soovingi teada, milliseks see kord muutub ja milliseks muutub selle korra raames Riigikogu roll.

Aitäh! Riigikogu annab mandaadi Kaitseväe kasutamiseks välismissioonidel, võttes aluseks kehtiva rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse. Alates meie liitumisest NATO-ga oleme neid regulatsioone mõnevõrra muutnud. Nii näiteks loeme juba praegu n-ö ennetava mandaadiga kaetuks need operatsioonid, mis otseselt tulenevad meie kuulumisest kollektiivkaitseorganisatsiooni. Teisisõnu, ratifitseerides omal ajal siin Riigikogus Washingtoni lepet ehk NATO aluslepet, andsime Eesti Kaitseväele n-ö ennetava mandaadi NATO alusleppe artikli 5 alusel toimuvates kollektiivkaitseoperatsioonides osalemiseks.
Me oleme juba muutnud neid regulatsioone, mis puudutavad rahvusvahelistes kiirreageerimisjõududes osalevaid Eesti Kaitseväe üksusi, olgu näiteks toodud NATO kiirreageerimisjõud NRF või Euroopa Liidu lahingugrupid. Tegelikult tekib riigikaitseseadusega sellele regulatsioonile teatud loogiline lõpp. Andes mandaadi Eesti Kaitseväe üksuste osalemiseks rahvusvahelistes kiirreageerimisjõududes n-ö valmidusperioodi jooksul, Riigikogu ühtlasi ennetavalt aktsepteerib nende üksuste osalemist, juhul kui need kiirreageerimisjõud peaks asjaomase organisatsiooni otsusega lähetatama rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile.
Lisaks, selle aasta alguses pidi Riigikogu väga kiiresti menetlema eelnõu, millega anti mandaat Eesti Kaitseväe lähetamiseks Kesk-Aafrika Vabariiki. Arvestades võimalust, et ka tulevikus võib mis tahes hetkel mõni rahvusvaheline kriis kiiresti eskaleeruda ja näiteks Euroopa Liit või NATO võib olla sunnitud kiiresti lähetama rahvusvahelisi jõude kriisi reguleerima, antakse Eesti parlamendile võimalus määrata ennetavalt kindlaks kaitseväelaste piirmäär, keda võib kasutada esmakordsel osalemisel Euroopa Liidu, NATO või NATO liikmesriigi juhitavas rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, selle klausliga, et kui seda missiooni soovitakse pikendada, siis peab juba n-ö tavakorras eelnõuga parlamendi ette tulema. Nii et põhimõtteliselt on tegemist juba varem alanud protsessi loogilise lõpetamisega.

Aitäh! Palun, Ene Ergma!

Suur tänu! Lugupeetud minister! Mul on küsimus § 31 kohta. Paragrahv kõlab niimoodi: "Kaitseväe osalemise rahvusvahelisel sõjalisel õppusel otsustab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister." Kas neid ministreid võib olla mitu?

Aitäh! See formulatsioon tuleneb otseselt Vabariigi Valitsuse seadusest, mida hiljuti muudeti. Teadupärast võimaldab muudetud Vabariigi Valitsuse seadus ühes ministeeriumis ametisse nimetada kaks või enam ministrit. Seetõttu on valdkondlikus õigusaktis tihtipeale üks või teine delegatsiooninorm, mis on mõeldud just nimelt valdkonna eest vastutavale ministrile. Näiteks on eelnõus tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise rakendussätetes nimetatud valdkonna eest vastutavat ministrit. Varem oleks siin nimetatud sotsiaalministrit, aga näiteks praeguses valitsuses on Sotsiaalministeeriumis tööl sotsiaalkaitseminister ja tervise- ja tööminister ning tulevases valitsuses võib see liigendus olla jälle teistsugune. Seda tähendabki formulatsioon "valdkonna eest vastutav minister".

Aitäh! Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ütlesite, et kolm aastat on seda eelnõu tehtud. See mind natuke üllatas, sest ma olen aru saanud, et selle eelnõuga on muutunud olukorra tõttu ootamatult kiireks läinud ja seepärast me menetleme seda üsna intensiivselt. Aga sealt on täielikult välja jäänud sundkoormiste osa, mis ju kriisisituatsioonis ühiskonda väga tõsiselt kõnetab, sest lisaks riigikaitsekohustuse täitmisele peame hakkama ära andma ka oma asju: autosid, kütust, mida iganes. Millal on plaan selleni jõuda? Ausalt öeldes ei meenu, et taasiseseisvunud Eestis oleks 23 aasta jooksul keegi sundkoormiste teemat üldse julgenud seaduse tasemel lauale tõsta.

Aitäh! Tegemist on õigusi päris oluliselt piirava regulatsiooniga, mille kehtestamine on kindlasti juriidiliselt ja ilmselt ka poliitiliselt keeruline. Nagu te õigesti märkisite, on see üks nendest olulistest seadustest, mida tuleb pärast riigikaitseseaduse vastuvõtmist asuda välja töötama. Ma loodan, et parlamendi järgmine koosseis selle ka vastu võtab.

Aitäh! Palun, Kalev Kallemets!

Lugupeetud minister! Tuleb teid tunnustada, et lõpuks on eelnõu valmis saanud ja esitamisküps. Mina Kaitseliidu värske liikmena tunnen huvi § 112 "Korrakaitseseaduse muutmine" vastu, millega nähakse ette Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine avaliku korra kaitse tagamisse. Seaduste puhul on alati oluline nende rakendamine. Siin on ette nähtud, et kaasatakse vaid vastava väljaõppe läbinud kaitseväelane või Kaitseliidu tegevliige. Millised on praegu plaanid, kuidas kaitseväelaste ja Kaitseliidu liikmete väljaõpet järgmise aasta või tulevaste aastate jooksul tõhustada? Kas need plaanid on üldse olemas?

Aitäh! Need plaanid on kindlasti olemas. Aga see küsimus väljub väga suurel määral selle seaduse reguleerimisalast. Kindlasti on võimalus kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu ka avaliku korra kaitsesse oluline olukorras, kus mustvalge liigendus rahu- ja sõjaajaks tegelikult enam ei kehti ning kus kriisidel või konfliktidel võib olla hübriidne iseloom. Samal ajal on tähtis, et neid tegevusi, mis eeldavad n-ö sisekaitselist reageerimist, ohjaksid ikkagi politseiliselt korraldatud jõud, mitte ei kasutataks selleks kergel käel riigikaitselisi või relvastatud struktuure. See väljaõpe on kindlasti oluline nendele kaitseväelastele ja kaitseliitlastele, keda seaduse alusel on võimalik avaliku korra kaitsesse kaasata.

Aitäh! Palun, Priit Toobal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on seaduseelnõu § 134 kohta, mis räägib Vabariigi Valitsuse seadusest ning ministrite ja valitsuse ametivande andmisest. Teatavasti ütleb põhiseaduse § 91 väga selgelt, et valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees, aga selle seaduseelnõuga nähakse ette regulatsioon, et edasilükkamatutel juhtudel võib Vabariigi Valitsus või minister ametivande anda mitte Riigikogu, vaid Riigikogu esimehe ees. Kas te ei leia, et siin on vastuolu põhiseadusega? Kas tuleks muuta põhiseadust või see regulatsioon üle vaadata?

Juhul, kui riigikaitsekomisjon leiab, et tegemist võib olla põhiseaduse riivega või põhiseadusele mittevastava regulatsiooniga, siis ma loodan, et Riigikogu leiab võimaluse seda menetluse käigus korrigeerida. On tõsi, et see problemaatika tuli seaduseelnõu arutamisel kõne alla ka mõne teise paragrahvi puhul. Põhiseadus kehtival kujul ei pruugi olla kõige paremal moel valmis olukorraks, kus toimub rünnak just nimelt riigi poliitilise juhtkonna vastu. Näiteks saab ka presidenti, kui ta osutub võimetuks oma ametikohustusi täitma, asendada üksnes Riigikogu esimees, mis võib olla problemaatiline olukorras, kus nii president kui ka Riigikogu esimees on ühel ajal võimetud oma kohustusi täitma. Kindlasti ei ole võimalik kiiresti ega ilmselt ka mõistlik asuda kergel käel põhiseadust muutma, küll aga tuleks püüda leida selliseid kehtiva põhiseadusega kooskõlas olevaid võimalusi, mis suudaksid neid väga tõsiseid lünki täita.

Palun, Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Ühele eelmisele küsimusele te vastasite, et iga konkreetne missioon enam Riigikogus otsustamisele ei tule, ja tõite paralleeli, et aasta alguses läks Kesk-Aafrika Vabariiki missiooni saatmisega kiireks. Samas tundub mulle, et selle eelnõu § 34 alusel oleks ka Kesk-Aafrika missiooni saatmist tulnud otsustada Riigikogus, sest Riigikogu peaks määrama liikmesriigi, kelle kiirreageerimisjõudude koosseisus Kaitseväe üksus tegutseb. Samas ütleb lõige 2, et Riigikogul ei ole mingit rolli, kui Kaitsevägi läheb operatsioonile, mis tuleneb ratifitseeritud välislepingust. Kas te võite tuua mingi näite mõne viimase aja missiooni kohta, kus Riigikogul edaspidi enam rolli ei ole, sest see operatsioon tuleneb ratifitseeritud välislepingust?

Aitäh! Siin oli mitu küsimust ühes küsimuses koos. Tõepoolest, § 34 ütleb, et Kaitseväe kasutamise kiirreageerimisjõudude koosseisus otsustab Riigikogu enne Kaitseväe üksuse kiirreageerimisvalmidusse asumist ja igaks aastaks määratakse kaitseväelaste piirarv, kes võivad osaleda Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel. See on see regulatsioon, mis käiks Kesk-Aafrika Vabariigi operatsiooni kohta. See operatsioon oli Euroopa Liidu missioon, kus, jah, n-ö raamriigiks oli küll Prantsusmaa. See on üks selline juhtum, mille puhul võiks tulevikus kehtida ennetav piirarv. Kui Vabariigi Valitsus peaks mingil põhjusel soovima panustada sellest piirarvust rohkem, siis tuleb paratamatult ikkagi tulla parlamendi ette.
Mis puudutab välislepingu ratifitseerimisest tulenevat kohustust, siis kollektiivse enesekaitse põhimõtet sätestav välisleping on näiteks seesama Põhja-Atlandi lepe ehk Washingtoni lepe, mis ütleb artiklis 5, et välise agressiooni korral kaitsevad kõik liikmesriigid üksteist ühiselt. Põhja-Atlandi leppe ratifitseerimisega oleme võtnud endale kohustuse osaleda ühiskaitselistel operatsioonidel. Artikli 5 rakendamise otsustab Põhja-Atlandi Nõukogu konsensuslikult, st ka Eesti esindaja osavõtul ja nõusolekul. Kui artikkel 5 on rakendunud mõne liikmesriigi kaitseks, siis Eesti Kaitseväe kasutamiseks sellel kollektiivkaitseoperatsioonil ei pea enam Riigikogu poole pöörduma.

Kalev Kallemets, palun!

Lugupeetud minister! Ka see küsimus on sama teema kohta mis minu eelmine küsimus. Eelnõu §-s 112 on toodud korrakaitseseaduse § 16¹, mille lõige 4 piiritleb, et Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasatakse selles paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisse ehk avaliku korra kaitsesse kõige kauem 30 päevaks otsuse tegemise päevast arvates. Kuidas see punkt põhjendatud on? Võib-olla kestab mõni juhtum, mida me ei oska praegu ette näha, kauem kui 30 päeva. Järgmine lause ütleb väga kategooriliselt, et Vabariigi Valitsus ei või käesolevas lõikes sätestatud juhul otsustada Kaitseväe või Kaitseliidu uut kaasamist sama juhtumi lahendamisse. See tundub olevat hästi kategooriline.

Kui te soovite teada selle paragrahvi saamislugu ja põhjendust, mida ministeeriumi ametnikud või eelnõu väljatöötajad silmas pidasid, otsustades, et õige on just nimelt 30 päeva, mitte näiteks 40 või 20 päeva, siis selle ma püüan enne teist lugemist välja selgitada ja teile edastada. On selge, et riigikaitselise ülesandega relvastatud struktuuride kaasamine avaliku korra tagamisse peab olema erakorraline, mitte tavapärane protseduur. Seetõttu on kindlasti mõistlik kehtestada siin teatud lävi, et seda otsust ei langetataks kergel käel. Samal ajal ei peaks seda muutma ka n-ö rutiiniks. Mingisugused piirangud, kui kaua võib Kaitsevägi või Kaitseliit politseilise iseloomuga tegevuses osaleda, on kindlasti põhjendatud.

Priit Toobal, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Ma jätkan oma küsimust võimaliku vastuolu kohta põhiseadusega, mis puudutab valitsuse ja ministrite ametivannet. Te väitsite lootvat, et komisjon kaalub seda küsimust. Ka mina loodan seda ja usun, et riigikaitsekomisjon võiks pöörduda põhiseaduskomisjoni poole seisukoha saamiseks. Aga teatavasti osaleb Vabariigi Valitsuse istungitel ka õiguskantsler. Kas tema ei ole kooskõlastusringil või Vabariigi Valitsuses juhtinud tähelepanu võimalikule vastuolule põhiseadusega? Mis on teie kui ministri seisukoht, kas teie näete siin vastuolu põhiseadusega?

Kindlasti on tegemist piiripealse juhtumiga. Põhiseadus otseselt ei kirjelda seda, kuidas Riigikogu esimees võiks Riigikogu nimel ametivannet vastu võtta. Aga nagu ma ütlesin, põhiseadust koostades ja vastu võttes ei osatud ilmselt ette näha olukordi, kus riigi toimepidevuse võib küsimuse alla seada rünnak just nimelt riigi poliitilise juhtkonna vastu. Samas, vaadates viimase aastakümne sõdu ja kriise Euroopas ning selle lähiümbruses, oleks sellist võimalust välistada või selleks mitte valmis olla ohtlik ja isegi vastutustundetu. Loomulikult on põhiseadus teiste seaduste suhtes ülimuslik ja seda tuleb täita. Kindlasti tuleb leida põhiseadusega kooskõlas olev viis, kuidas tagada, et riik suudaks kriisi või sõja ajal edasi toimida, et kriisiga tegelemine või sõjategevuse juhtimine saaks toimuda olukorras, kus mõni riigi tippjuhtidest või tippametnikest ei ole mingil põhjusel võimeline oma ülesandeid täitma.
Seaduseelnõu tegi läbi kooskõlastusringi, sai valitsuse heakskiidu ja jõudis sellisel kujul, nagu ta teie ees on, Riigikokku. Nüüd on n-ö pastakas Riigikogu käes. Loomulikult on pärast seaduse vastuvõtmist ka presidendil võimalus anda hinnang sellele, kas kõik sätted on põhiseadusega vastavuses. Minu kui kaitseministri ja ka valitsuse eesmärk on, et vastu võetaks seadus, mille president välja kuulutab ning mis vastab põhiseaduse sättele ja mõttele. See võiks olla meie kõigi ühine eesmärk.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, Riigikogu asejuhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin sama asja. Selline vande andmine toimub edasilükkamatutel asjaoludel ja vanne antakse ainult Riigikogu esimehele. Kui selline asi üldse päevakorrale tuleb ja kui see ei ole põhiseadusega vastuolus, siis peaks neid inimesi kindlasti rohkem olema, näiteks tuleks nende hulka lisada kas või aseesimees. Esimeest saab ka lihtsalt elimineerida. Kui see muudatus Vabariigi Valitsuse seadusesse sisse läheb, siis järgmisel suvel, kui Riigikogu on suvepuhkusel, võime ühel päeval avastada, et Nestor ja Mikser saavad kokku ning annavad vastastikku vande. On see siis tark? See ei puuduta ainult sõjaaja riigikaitse seadust. Kui Vabariigi Valitsuse seadust muudetakse, siis see muudatus ei kehti ainult sõjaajal, see kehtib iga päev. Järgmine aasta võib ühel päeval keegi tulla siia Nestori ette, kui Nestor on siis veel Riigikogu esimees, ja anda vande. Seadus ju võimaldab seda.

Ei, seadus kindlasti ei võimalda Nestoril ja Mikseril kokku tulla ning teineteist vastastikku ministriks või presidendiks nimetada. Tegemist on eriregulatsiooniga, mis kehtib erakorraliste asjaolude puhul. Vajadus uut ministrit ametisse nimetada tekib ikkagi siis, kus senine minister ei ole mingil põhjusel võimeline oma ametiülesandeid täitma.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Minu küsimus on Kaitseväe missioonide kohta. Kas midagi on jäänud tegemata, et te seda korda muudate? Minu teada on kõik ju seni toiminud.

Aitäh! Kindlasti on regulatsioone, mis vajavad parandamist või täiendamist. Seni on missioonidele lähetamine toimunud kehtiva rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse alusel ja kindlasti on see mõnes olukorras olnud piirav asjaolu. Me teame, et Riigikogu töötab oma kodu- ja töökorra seaduse järgi. Istungjärkude vahel kehtib Riigikogu istungil suurendatud kvoorumi nõue. Kriisid võivad aga puhkeda ka Riigikogu korraliste istungjärkude vahelisel ajal ja siis võib olla üsna keeruline parlamendilt kiiresti mandaati saada, isegi kui parlamendil on selleks soov olemas. Kui praegune regulatsioon jääb kehtima, siis võib juhtuda, et mõnel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil jääb Eestil osalemata, kuigi võime ja valmidus osaleda on olemas, või asutakse seal osalema alles siis, kui parlament on saanud koguneda. Aga põhimõtteliselt on ka pakutud uue regulatsiooni puhul ju nii, et parlament võib ennetava piirarvu Euroopa Liidu, NATO või selle liikmesriigi juhitava operatsiooni jaoks kas anda või mitte anda. Kui Riigikogu ei ole ennetavalt andnud mõnel sellisel operatsioonil osalemise mandaati, ei ole piirarvu kehtestanud, siis ka pärast uue seaduse kehtima hakkamist peab valitsus ikkagi tulema Riigikogu ette konkreetseks missiooniks mandaati küsima, näidates ära piirkonna, kaitseväelaste piirarvu ja operatsiooni kestuse.

Valeri Korb, palun!

Aitäh! Lugupeetud kaitseminister! Väga tore, et me laiendame peaministri, Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei võimalusi ning suurendame nende rolli kriisiajal. Ma vaatan, et Vabariigi Valitsus moodustab julgeolekukomisjoni, mille koosseisu ta ise kinnitab. Minu küsimus on riigikaitsekomisjoni kohta, kes töötab Riigikogus. Missugust rolli te näete temal kriisiajal?

Riigikaitseseaduse üks läbiv mõte on see, et riigi juhtimine nii sõja- kui ka rahuajal peaks toimuma võimalikult ühetaoliselt, et valdkondlikud vastutajad sõja- ja rahuajal ning ka kõrgendatud valmiduse perioodil oleksid, kui iganes võimalik, ühed ja samad, et erandeid oleks võimalikult vähe. See tagab juhtimise selguse ja loogilisuse ning võimaldab riigi valmisolekut paindlikult ja järk-järgult suurendada, minnes rahuaegselt toimimiselt üle kriisiaegsele toimimisele. Nii saab ka valitsus paindlikkuse otsustada, mil määral jaotada ümber riigi ressursse, millises ulatuses näiteks korraldada lisaõppekogunemisi, selleks et olla kriisi eskaleerudes paremini valmis kas või sõjaajaks. See paindlikkus on kindlasti mõistlik. Aga riigikaitsekomisjoni ja kogu parlamendi võim ning tegevusvaldkonnad seni kehtivate seadustega võrreldes olulisel määral ei muutu.

Tarmo Tamm, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin teie käest otse: kui Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse selline oluline muudatus, kas see kehtib siis ka rahuajal?

Vabandust! Mis muudatus ja mis paragrahv?

Palun küsige uuesti!

Kui Vabariigi Valitsuse seadusesse viiakse sisse selline oluline muudatus, et vande võib anda Riigikogu esimehele, kas see kehtib ka rahuajal?

Paragrahv 134 ütleb, et kui Riigikogu istungeid ei toimu, võib edasilükkamatutel juhtudel Vabariigi Valitsus või minister ametisse astuda ametivande andmisega Riigikogu esimehele. (Sumin. Juhataja helistab kella.) Jah, see redaktsioon näeb ette, et edasilükkamatutel juhtudel võib see niimoodi olla, kui Riigikogu istungeid ei toimu, mis tähendab, et Riigikogu ei saa sel ajal koguneda.

Urbo Vaarmann, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Aga miks me üldse siin istume? Lähme kõik rahulikult koju. Te järjest võtate meilt ülesandeid ära, väidate, et me ei saa tööga hakkama. Ise te istusite ka siin enne koos meiega. Milleks üldse Riigikogu vaja on?

Aitäh! Ei, kindlasti ei väida ma, et te ei saa tööga hakkama. Aga Riigikogu asi on menetleda seaduseelnõusid, mille valitsus on üle andnud, ja teha neis vajaduse korral muudatusi. Kui Riigikogu selle seaduse vastu võtab, siis hakkab see kehtima, kui Riigikogu seda ei tee, siis ei hakka kehtima. Nii et tegelikult on teie pädevuses otsustada, kui palju võimu te tahate valitsusele anda või kui palju seda enda käes hoida. Samal ajal on selge, et kriisid ja sõjad on tänapäeva maailmas – tegelikult on nad seda olnud läbi ajaloo – erakorralised olukorrad, mis nõuavad tavaliste rahuaegsete otsustusvormide ja -protseduuride muutmist ning teatud õiguste piiramist. Kindlasti on parlament see koht, kus tuleks otsustada, mil määral sellised piirangud on põhjendatud ja põhiseadusega kooskõlas.
Samal ajal tuleb meeles pidada, et parlamendi täiendavatel ja erakorralistel istungitel kehtib suurema kvoorumi nõue ning erinevalt valitsusest ei käi parlament koos kõigil tööpäevadel aasta jooksul, vaid parlamendil on päris pikk istungjärkudevaheline periood, mil tema võime kiiresti koguneda võib olla piiratud. Kuna me ei saa seadusesse kirjutada regulatsiooni, et Eesti Vabariiki võib relvastatud rünnak tabada üksnes Riigikogu istungjärkude ajal, siis tuleb otsida võimalusi, kuidas riik saaks toimida ning vajalikud otsused ära teha ka siis, kui parlament ei ole mingil põhjusel võimeline kogunema ja kui näiteks president ega peaminister ei ole võimelised oma ülesandeid täitma. Kindlasti tuleb neid regulatsioone väga hoolega kaaluda. Tuleb olla kindel, et me ei lähe n-ö kirvega kurge püüdma, ei kehtesta liiga kergel käel näiteks põhiõiguste piiranguid ega võta liiga lihtsalt parlamendilt volitusi ära. Kindlasti on parlament see koht, kus need erandid tuleb väga põhjalikult läbi kaaluda.
Valitsus on selle eelnõuga Riigikogu ette tulnud ning tema eesmärk ei ole kindlasti võtta Riigikogult ära võimalikult palju võimu ja koondada see valitsuse või peaministri kätte. Meie eesmärk on tagada, et riik suudaks toimida ja ennast kaitsta hübriidsõja tingimustes ja otsese sõjalise rünnaku korral ning kaasata vajalikke ressursse. Kindlasti on see keeruline ja tundlik teema, aga sellega tegelda on vältimatult vajalik, kui me näeme ette, et Eesti riigis võib tekkida olukord, kus me oleme sunnitud ennast välise sõjalise ohu eest kaitsma.

Rait Maruste, palun!

Tänan! Härra minister! Selle eelnõu üldine taotlus on mõistetav ja põhimõtteliselt ei saa midagi olla üldise taotluse vastu. Aga ma loen näiteks § 10 "Isikute põhiõiguste ja -vabaduste piiramine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal". Seal nähakse ette piiravad meetmed, kusjuures neid võidakse kehtestada haldusaktiga. Kas te olete päris kindel, et selline põhiõiguste ja -vabaduste piiramine haldusaktiga on põhiseadusega kooskõlas?

Eelnõu kooskõlastusringil ei leitud, et see oleks põhiseadusega otseselt vastuolus. Aga kindlasti on jällegi tegemist võrdlemisi piiripealse juhtumiga. On selge, et isikute vabaduste ja õiguste piiramisel tuleb olla ülimalt ettevaatlik. Samal ajal on selge, et avatud maailmas, olukorras, kus Eesti riik kaitseb ennast reservarmee põhimõttel ning inimestel on võimalik vabalt liikuda ka üle Eesti riigi piiride, võib nende õiguste ja vabaduste piiramine olla põhjendatud. Kui palju konkreetselt sellest regulatsioonist peaks olema toodud seaduse tasemele, on jällegi parlamentaarse debati üks võimalik teema.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Te vastasite mitmele küsimusele nii, et see seadus annab riigile võimaluse kaitsta ennast ka võimaliku hübriidsõja tingimustes ja seetõttu tuleb Riigikogu rolli vähendada. Ma tulen tagasi välismissioonide juurde. Põhimõtteliselt ei puuduta need meie enda kaitsevõimet. Riigikogult võetakse ära tema roll Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kiirreageerimisjõudude moodustamisel. Neid missioone ei saadeta välja aga kiiremini kui paari nädala jooksul. Kindlasti suudab Eesti Riigikogu sellise aja jooksul koguneda. Kas teile ei tundu, et te teete meile lihtsalt lisatööd? Me hakkame aasta alguses andma välja missioonimandaate, kuigi aasta jooksul neid missioone ei toimu. Me võtame lihtsalt vastu tühje otsuseid.

Aitäh! See on põhimõtteliselt võimalik. Tulen teie küsimuse sissejuhatuses toodud eelduse juurde, et me soovime võtta Riigikogult ära võimu. See kindlasti ei ole meie ega loodetavasti ka teie soov. Me tegelikult tahame, et Eesti riik oleks võimeline vajaduse korral reageerima tundide, mitte nädalate jooksul, olukorras, kus kriiside eelhoiatusaeg võib olla mõõdetav tundides, mitte nädalates. Mis puudutab ennetavaid mandaate, siis kui me räägime näiteks Euroopa Liidu lahingugruppidest, siis need on kiirreageerimisüksused, mille lähetamise poliitiline otsustamine ja ka tegelik missioonipiirkonda lähetamine toimub mõne päeva jooksul. Riigikogu võime kahe nädalaga koguneda võib teatud olukorras olla piisav aeg, teatud olukorras võib-olla ka mitte. See aeg ei pruugi olla piisav selleks, et langetada otsust näiteks Euroopa Liidu lahingugrupi missioonipiirkonda lähetamiseks.
Sama kehtib NATO kiirreageerimisjõudude NRF puhul, aga ka näiteks kaheksa NATO liikmesriigi ühiselt loodava kiirreageerimisjõu puhul, milles tulevikus osalemise soovi on Eesti väljendanud. Nii et kindlasti ei pruugi parlamendi võime istungjärkudevahelisel ajal suhteliselt kiiresti koguneda olla piisav. Teine asi on see, kui parlament annab Eesti Kaitseväe üksusele mandaadi osaleda kiirreageerimisjõududes valmidusperioodi vältel, siis see, et mandaat katab ära ka võimaliku osalemise välisoperatsioonil, juhul kui see kiirreageerimisjõud aktiveeritakse ja lähetatakse missioonipiirkonda, parlamendile lisatööd kindlasti juurde ei tee. Ka siiamaani on valitsenud arusaam, et kui Euroopa Liit on loonud kiirreageerimisvõimekuse jaoks lahingugruppide kontseptsiooni, siis need üksused on mõeldud kasutamiseks ning kui me lähetame Eesti Kaitseväe üksusi neis osalema, siis me seda otsust langetades võtame endale vastutuse, et kiirreageerimisjõu aktiveerimise korral läheb meie lähetatud üksus missioonipiirkonda. Kindlasti on parlamendil voli sellist ennetavat mandaati anda, samal ajal on keeruline seda andes ette näha näiteks täpset missioonipiirkonda, kus valmiduses olevat üksust võidakse kasutada.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh! Mulle on jäänud mulje, et meie partnerid NATO-s, just Euroopa poole peal, kõik suuremad sõjalised jõud on oma sõdurite missioonipiirkonda lähetamisel olnud konservatiivsed. Eesti on olnud tavaliselt kohal esimeste seas ja lahkunud viimaste hulgas. Kas te oskate tuua näiteid, kuidas on teistes NATO riikides üksuste missioonipiirkonda saatmine korraldatud? Kas seal on samamoodi teie pakutud põrsa ja koti efekt või on seal ikkagi kandev roll parlamendil, kes otsustab, kas saata üksus missioonipiirkonda või mitte?

See on NATO liikmesriikides lahendatud võrdlemisi erinevalt ja nii ka Euroopa Liidus, kui me räägime näiteks Euroopa Liidu lahingugruppidest. Ka NATO-s on mitmeid riike, võib öelda, et need on ekspeditsioonikorpuse põhimõttel sõdivad riigid, kes tavaliselt kasutavad valitsuskeskset lähenemist. Päris mitmes NATO liikmesriigis on välismissioonidel osalemise otsus täitevvõimu pädevuses ja parlamendil seal mingit aktiivset rolli ei olegi. On aga riike, kus parlamendi osa on väga suur, ka selliseid riike, kus parlament, tõepoolest, kehtestab osalevatele vägedele n-ö oma piiranguid ja tingimusi. Eesti on tõesti seni püüdnud hoiduda lisapiirangutest ja -tingimustest, saades aru, et need võivad pärssida lähetatava üksuse sihipärast kasutamist. Me oleme lähtunud ka arusaamast, et Eesti Kaitseväe üksused osalevad tavaliselt missioonil mõne juhtriigi suurema üksuse koosseisus ja see, kui Eesti üksusel on omad piirangud, võib takistada üksuse ülemal seda üksust mõistlikult juhtida. Sellised piirangud võivad vastupidi plaanitule kujutada endast ohtu ka kaitseväelaste elule ja tervisele.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Me peame riigikaitseseaduse eelnõu menetlema teadmisega, et seda tuleb võib-olla ka reaalses kaitses rakendama hakata. Venemaa agressioon Ukraina vastu, aga muudki sündmused maailmas on näidanud, et rahvusvaheline julgeolekuolukord on pöördumatult muutunud. Uued ohud nõuavad ajakohasemat lähenemist ka riigikaitses ja seda reguleerivates õigusaktides.
Nagu kaitseminister juba mainis, hakkab riigikaitseseadus asendama kehtivaid rahuaja riigikaitse seadust, sõjaaja riigikaitse seadust ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadust. Sõja- ja rahuaega ei ole enam selgelt ja üheselt võimalik eristada, juhtimises ei tohi tekkida lünki ning Eestit ähvardavad ohud on palju mitmekesisemad kui puhtakujulised sõjalised rünnakud. Seetõttu ei ole rahu- ja sõjaaja riigikaitse korraldamise sätestamine kahes seaduses tänapäevases julgeolekuruumis enam asjakohane ega võimalda kiirelt ja paindlikult reageerida välistele julgeolekuohtudele. Peale selle ei ole Eesti kaitsmine piisavalt tõhus ilma välispartneriteta, mistõttu on otstarbekas reguleerida samas seaduses ka rahvusvahelist sõjalist koostööd.
Samuti ei ole kehtivates seadustes arvestatud riigikaitse laia käsituse põhimõttega. Riigikaitseseadusega muudetakse riigikaitse sõjalise tegevuse kesksest riigi tegevuse keskseks ning seaduse kohaselt kasvab iga ministeeriumi vastutus riigi kaitsmisel. Peame lahti saama mentaliteedist, et sõda on miski, mis puudutab ainult Kaitseministeeriumi valitsemisala ja jõustruktuure. Riik peab suutma terviklikult toimida ning jätkata avalike teenuste osutamist ka kriisi- ja sõjaolukorras. Samuti peab iga Eesti elanik olema informeeritud sellest, mida riik temalt ootab ning mida tema saab kriisi- ja sõjaolukorras teha oma lähedaste, kodu ja riigi kaitseks.
Riigi paindlikkus ohtudele reageerimisel tagatakse eelnõus ka uue mobilisatsiooni ja kaitsevalmiduse astmete süsteemi väljatöötamisega. Eelnõu kohaselt kehtestatakse mobilisatsioon ainult Kaitseväele ning mobilisatsiooni kehtestamine ei sõltu sellest, kas riigis on välja kuulutatud sõjaseisukord või mitte. Ülejäänud riigis kehtestatakse kriisi puhul vajaduse korral kõrgendatud valmisolek, et oleks võimalik näiteks paindlikumalt ümber jagada riigi vara ja inimesi tööle kohustada. Rahvusvahelise sõjalise koostöö peatükis täpsustatakse kehtiva seadusega võrreldes neid sätteid, mis reguleerivad välisriikide relvajõudude Eestis viibimist ja siin jõu kasutamist.
Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu 18. novembril. Komisjoni liikmetele tutvustasid eelnõu kaitseminister ja Kaitseväe juhataja. Istungil arutleti muu hulgas selle üle, kas eelnõus või konkreetselt selle 2. peatükis peaks käsitlema Riigikaitse Nõukoguga seonduvat, kuivõrd tegemist on presidendile nõu andva koguga, mitte riigikaitse planeerimisse panustava organiga. Samuti olid kõne all kaitseväelaste teenistusalased tagatised mobilisatsiooni korral: kas ja kui palju on riigil tõenäoliselt võimalik pärast mobilisatsiooni lõppu tavaolukorras ette nähtud garantiisid tagada. Neil ja teistel teemadel arutelud komisjonis kindlasti jätkuvad. Riigikaitsekomisjon teeb ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtpäevaks 17. detsember.
Lõpetuseks toetan natukene kaitseministrit. Praeguses julgeolekuolukorras on oluline, et uue riigikaitseseaduse võtaks vastu veel see Riigikogu koosseis. Aitäh!

Austatud ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole.

Kus on härra kaitseminister?

Soovitakse pidada läbirääkimisi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu! Kindlasti tekib paljudel ametikaaslastel küsimus, kuidas on see võimalik. See on võimalik tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. Nimelt, Riigikogu juhatusele on laekunud kiri, milles öeldakse, et Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni seisukohta tutvustab riigikaitseseaduse eelnõu 772 arutelul Riigikogu liige Aivar Riisalu. Kirjale on alla kirjutanud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees ning kirja all on ka kontaktisiku nimi, nii nagu peab olema. Palun, Aivar Riisalu!

Aitäh, hea Riigikogu asespiiker, teie südamliku põhjalikkuse eest! Riigikaitseseadus on kaua oodatud seadus. Kõik eelkõnelejad on markeerinud seda, millest tulenevalt on meil selle seadusega nüüd natukene kiiremaks läinud, kui me võib-olla tahaksime. Mind väga üllatasid kaitseministri seisukohad, et selle seaduseelnõu väljatöötamist alustati kolm aastat tagasi. See võib tõepoolest niimoodi olla. Ma ei saa öelda, millal see protsess algas, aga ma tean, et riigikaitsekomisjon on seda eelnõu pikisilmi oodanud ja sellel kevadel sai selgeks, et see eelnõu meie kätte ka jõuab.
Tuleb tunnistada, et selles eelnõus tegeldakse väga paljude oluliste küsimustega, mida on vaja lahendada. Üks positiivsemaid asju, mida ma välja toon, on see, et lahenduse leiab vabatahtlike rakendamine riigikaitses. See puudutab eelkõige üsna arvestatavat osa Eesti ühiskonnast, inimesi, kes on liitunud Kaitseliiduga ega ole sõjaväekohustuslased. Seadused ei näinud ette, et riik võiks nendega arvestada kui sisuliselt riigikaitsesse panustajatega. See probleem on nüüd lahendatud ja selle tõttu on Eesti juba võitnud esimese lahingu potentsiaalse vastasega. Ei ole midagi suuremat kui vabatahtlike tahe. Kui Eesti riik seda hindab ja tunnustab ning annab vabatahtlikele võimaluse kriisisituatsiooni ja sõjaolukorra ajal riigikaitses osaleda, siis ma leian, et see on suur võit. Aastaid on diskuteeritud, kuidas seda osalemissoovi rakendada.
Riigikaitseseaduse eelnõus on proovitud ära lahendada väga keerulisi probleeme. Selle tõttu ma väidan, et diskussioon, mis ka täna siin saalis puhkes ja mis tegelikult veel edasi läheb, on keeruline. Ma tahan taas kord kaitsta seaduse loojaid. Me peame kuidagiviisi seaduses ära kirjeldama kas või näiteks sellesama asendamise süsteemi. Aga pange silmad kinni ja kujutlege ennast sõjaolukorras, kus toimub lahingutegevus, rullib ringi päris palju põgenikke ja tegelikult valitseb üsna korralik kaos. Kuidas seda olukorda ja teooriat omavahel ühendada? Selle eelnõuga proovitakse seda teha.
Me võime minna teatud detailides väga sügavale, aga tegelikult ei suudagi leida head lahendust. Sellepärast, et me ei suuda omavahel kokku monteerida neid kahte asja: meie head kavatsust olla efektiivsed ja tegelikku kaost. See on alati hästi keeruline ülesanne. Ma kardan, et võib juhtuda selline lugu, et kõiki neid vaidlusi pidades ei jõua praegune Riigikogu koosseis siiski selle seaduse tegemisega lõpule. Kui Kaitseliidu keskkogus algas debatt selle seaduseelnõu üle, siis see oli väga kirglik. Kodanikualgatus proovib väita, et seadus tekitab muret ja nii edasi, mis ju tõele ei vasta. Aga ma tahan öelda, et parlament peaks järgima häid seadusloome tavu. Riigikaitseseadus puudutab kõiki riigikaitsekohustuslastest kodanikke, kellel peaks justkui olema õigus avaldada oma arvamust seaduseelnõu menetlusel. Kui kõikide nende kodanike arvamused hakkavad lõpuks laekuma või kodanikud näitavad selle eelnõu menetlemisel üles aktiivsust, siis ma kardan ...
Ma võtan kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

... et selles olukorras võib meil minna väga tõsiseks debatiks ja aega võib lihtsalt puudu jääda. Ma kardan seda, aga samas leian, et see seadus on nii tähtis, et seda ei tohi teha uisapäisa. Seda sellel lihtsal põhjusel, et see seadus seab inimestele arvestatavaid piiranguid. See puudutab eelkõige riigikaitsekohustuslastest kodanikke, aga kriis puudutab ju kõiki, sõda puudutab ka kõiki. Seetõttu ma arvan, et see on viimaste aegade üks tõsisemaid seaduseelnõusid. Kas see meeldib meile või ei, aga reaalne sõjategevus on tulnud meile lähemale kui kunagi varem, kui ma jätan kõrvale teise maailmasõja, mis jääb ju mitmekümne aasta taha. Sõda on tulnud meile lähemale kui kunagi varem ning selle peale mõtlemine ja sellega tegelemine on ülimalt oluline.
Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel kinnitan, et me panustame igapidi selle seaduseelnõu efektiivsesse menetlemisse. Me oleme seisukohal, et see on Eestile ülioluline seadus, mis tagab, et me järjest rohkem ähvardava kriisi ajal ei oleks peata, riik oleks juhitud ja kodanikud teaksid, kuidas käituda. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Marianne Mikko!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Aasta 2014 jäi ajalukku kui aasta, mil Euroopas käib sõda. Tõsi, see toimus ja toimub meist piisavalt kaugel, aga tõsi on ka see, et Ukraina agressiooni osaline on meie naaberriik Venemaa, kellega meil ka praegu puudub piirileping de iure. Seega on julgeolekuolukord absoluutselt teine kui seaduseelnõu koostamise alguses 2011. aastal. See aga ei tähenda seda, et riigikaitseseaduse vastuvõtmisega võiks oodata veel kolm aastat, vastupidi. Kaitseminister ütles õigesti, et tegemist on eelnõuga, mis on arvesse võtnud meie enda 2007. aasta aprillikriisi, 2008. aastat Gruusias ning praegu Ukrainas toimuvat. Ühtlasi arvestatakse seaduseelnõus senisest enam meie kuulumist Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni – NATO-sse. Seega on tegemist äärmiselt vajaliku seaduseelnõuga, mida saab päriselus käsiraamatuna kasutada kohe pärast seda, kui me siin saalis oleme andnud rohelise tule selle seaduseks saamisele.
Oluline on alla kriipsutada, et eelnõu põhineb kolm aastat tagasi elujõu saanud riigikaitse strateegias kehtestatud riigikaitse laia käsituse põhimõtetel. Tähtis on, et lahti on kirjutatud, kuidas täpselt toimib kriisiolukorras Eesti riigikaitse. Võtmesõnad, nagu me kuulsime ja lugeda võime, on "kiirus" ja "efektiivsus". Riigikaitseseadus reguleerib ohtusid laiemalt, seal ei peeta silmas pelka sõjalist rünnakut. Vastuse saab küsimusele, kas riigikaitseks peab valmistuma ainult Kaitsevägi. Ei, seda peavad tegema kõik riigiasutused, ausalt öeldes kogu ühiskond. Samas, riigikaitset juhivad seaduseelnõu järgi nii rahu- kui ka sõjaajal peaminister ja Vabariigi Valitsus. Muidugi võib retooriliselt küsida, nagu paljud kolleegid siin kaitseministrit küsimustega pommitades tegidki, kas sellega on Riigikogu roll pisenemas. Võib rahulikult vastata, et on olukordi, kus see, mis loeb, on tõepoolest kiirus. Seega, hukkamõistmise asemel võtkem teadmiseks, et valitsus hakkab rahuajal ministeeriumideüleselt laiapinnalist riigikaitset planeerima ja haarab sõja korral ohjad. See tähendab, et valitsus asub riigikaitset juhtima.
Kaitseminister loetles, mil kombel Eesti riik paindlikult reageerib tänapäevastele julgeolekuohtudele. Ma ei hakka seda kordama. Tähtis on aga rõhutada, et reservarmee kasutamine muutub paindlikuks. Pikemalt ja igast küljest käsitleb riigikaitseseaduse eelnõu mobilisatsiooni. Tuleb tunnustada täiendavate võimaluste loomist lisaõppekogunemiste jaoks. Hea meel on ka selle üle, et eelnõu näeb Kaitseliidule ette võimaluse paindlikult panustada Eesti riigi kaitsesse. Riigikaitseseaduse eelnõuga täiendatakse ju ka Kaitseliidu seadust.
Kui küsida, kas täna esimesel lugemisel olev riigikaitseseaduse eelnõu on ideaalne, siis vastus saab olla ainult see, et loomulikult mitte. Muudatusettepanekud on menetluses ju alati igati teretulnud. Selleks aga, et me ei eiraks Euroopas kujunenud julgeolekuolukorda, on sotsiaaldemokraatide meelest oluline, et me lõpetaksime eelnõu esimese lugemise ja, veelgi enam, enne kui me 19. veebruaril laiali läheme, oleksime selle väärt eelnõu riigikaitseseadusena vastu võtnud. Tänan!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni esindaja, riigikaitsekomisjoni esimees Jürgen Ligi ütles, et komisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 772 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. detsembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 13. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 14. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu 756 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli tervise- ja tööminister Urmas Kruuse!

Väga austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Külalised! Mul on hea meel teile esitleda rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille Riigikogu võttis menetlusse 4. novembril. Kõnealuse eelnõuga kehtestatakse õiguslik alus vähi sõeluuringute registri asutamiseks ja pidamiseks riikliku tervisevaldkonna andmekoguna. Eelnõuga kehtestatakse registri eesmärk, kogutavad andmed, andmete esitajad ja andmekogu vastutav töötleja. Samuti antakse eelnõuga Vabariigi Valitsusele volitusnorm vähi sõeluuringute registri põhimääruse kehtestamiseks. Registri loomise eesmärk on koguda ja analüüsida riiklikus tervisepoliitikas kindlaksmääratud sihtrühma hulgas korraldatud vähi sõeluuringute programmi käigus saadud andmeid, esialgu rinna- ja emakakaelavähi, hiljem vajaduse korral ka teiste paikmete kohta. Samuti on eesmärk hõlbustada sõeluuringus osalemise kutsete edastamist, et tagada kõikide kommunikatsioonivahendite kasutamine. Registrisse kogutud andmete põhjal on võimalik analüüsida ja regulaarselt hinnata sõeluuringuprogrammi tõhusust ja kvaliteeti. Raportid analüüsi tulemustega tehakse üldsusele kättesaadavaks.
Register on kavandatud asutada rahvastikupõhise riikliku registrina, mille volitatud töötleja on Tervise Arengu Instituut. Sellesse registrisse esitavad tervise infosüsteemi vahendusel andmeid kõik uuringuid tegevad tervishoiuteenuste osutajad, kellel on vastaval aastal Eesti Haigekassaga sõlmitud sõeluuringuprogrammi teenuse osutamise leping. Registri infosüsteemi loomist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond 87 240 euroga, millele lisandub omafinantseering. Edaspidi kaetakse registri haldamisega seotud kulud riigieelarvest.
Kokkuvõtvalt öeldes on tegemist eelnõuga, mis aitab sõeluuringuid paremini planeerida, peaks tagama parema sõeluuringus osalemise sihtrühma seas ning mille eesmärk on parem vähiennetus ja haiguse varajane avastamine. Varajane avastamine võimaldab õigeaegset ravi ja paremaid ravitulemusi ning parandab inimese elukvaliteeti. Vähiravile minevaid kaudseid kulusid on raske prognoosida, aga mida varem vähk avastatakse, seda väiksemad on ravikulud. Samuti vähenevad välditud ravijuhtude tõttu Eesti Haigekassa tervishoiu kogukulud. Kaugemas perspektiivis väheneb sõeluuringute regulaarse korraldamise tulemusel suremus rinna- ja emakakaelavähki.
Auväärt Riigikogu, palun seda seaduseelnõu kindlasti menetleda ja see seadusena vastu võtta!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Aare Heinvee!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas rahvatervise seaduse muutmise seaduse eelnõu 756 s.a 17. novembril. Osalesid kõik komisjoni liikmed. Eelnõu tutvustas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, küsimustele vastasid Piret Veerus Tervise Arengu Instituudist ja Mari Asser Eesti E-tervise Sihtasutusest.
Minister andis eelnõust põhjaliku ülevaate. Järgnenud arutelus küsiti, miks sõeluuringute registrid peavad olema seadusega sätestatud, kas ei piisa määrusest. Vastati, et kõigi riiklike andmekogude asutamise õiguslik alus peab olema seadusega kehtestatud. Loodav vähi sõeluuringute register on seotud isiku- ja terviseandmetega, millega tegelemine ei saa olla vaid spetsialistide pärusmaa. Rakendusaktid kehtestatakse edaspidi Vabariigi Valitsuse määrusega. Järgmised küsimused puudutasid sõeluuringute sihtgruppi, sinna kuuluvate inimeste vanust ja senist uuringutes osalemise aktiivsust. Küsiti ka eesnäärmevähi sõeluuringute võimaluse kohta. Vastuses nenditi, et üleeuroopalise uuringu kohaselt ei saa eesnäärme seisundi hindamiseks tehtavat PSA-testi lugeda kasvajaspetsiifiliseks, sest test annab palju valepositiivseid tulemusi. Seetõttu ei saa veel usaldusväärseid sõeluuringuid teha.
Nüüd räägin menetluslikest otsustest. Esiteks otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda 3. detsembriks 2014. Teiseks otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Kolmandaks otsustati määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. detsember kell 16. Neljandaks otsustati määrata komisjoni ettekandjaks Aare Heinvee. Otsused olid konsensuslikud.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Kas Riigikogu fraktsioonide esindajad soovivad läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 756 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. detsembri kell 16. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja 14. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume 15. päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõu 757 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli tervise- ja tööminister Urmas Kruuse!

Auväärt istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel esitleda teile rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõu, mille Riigikogu võttis menetlusse 4. novembril. Eelnõu põhieesmärk on korrastada rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ning siirdamise korraldust Eestis. Inimpäritolu bioloogilise materjali – rakkude, kudede ja elundite – siirdamine on teatud haiguste ravis ainus elupäästev viis. Samas on rakkude, kudede ja elundite kliiniline kasutamine meditsiiniliselt väga komplitseeritud ja suurte riskidega seotud protseduur. Rakkude, kudede ja elundite defitsiit on ülemaailmne probleem nii kliinilises tegevuses kui ka teadusuuringutes. Rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ning siirdamise protsessis on ka mitmeid eetilisi ja juriidilisi probleeme. Eesti senist rakkude, kudede ja elundite siirdamise korraldust iseloomustab eklektilisus, mis on tekitanud praktikas segadust. Samuti pole Eestis seaduse tasandil siiani täpselt sätestatud, kuidas rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ning siirdamise süsteem peab olema korraldatud. Eelkõige on problemaatiline elundite siirdamise valdkond. Neerusiirdamisega tegeldakse Eestis juba 1968. aastast. Muude elundite, nagu maksa, kopsude, südame ja pankrease siirdamise kompetentsus on Eestis hakanud välja arenema alles viimasel kümnendil.
Kuivõrd rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusesse tehtavate muudatuste ja täienduste hulk ületas seaduse muutmiseks ettenähtud mahu, oli otstarbekas ette valmistada seaduse uus terviktekst. Eelnevast tulenevalt täpsustatakse eelnõuga muu hulgas rakkude, kudede ja elundite hankimises, käitlemises, siirdamises ning rahastamises osalevate institutsioonide õigusi ja kohustusi, doonoriks olemise tahteavalduse tegemist, seda, kuidas saab piiratud töövõimega isikust doonor, kuidas peetakse elundi siirdamise ootelehte ja millistel tingimustel registreeritakse isikuid elundi siirdamise ootelehele, kuidas tuvastatakse selle isiku surm, kellest saab rakkude, kudede või elundite doonor, ning kes võib elundite siirdamisega Eestis tegelda.
Sotsiaalministeerium on eelnevatel aastatel mitme eraldisega toetanud Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmist. 2015. aasta riigieelarves on riikliku siirdamisasutuse ülesannete täitmiseks planeeritud 178 393 eurot. Ravikindlustusega hõlmamata isikutele osutatud tervishoiuteenuste kulud, mis on seotud elundi ja vereloome tüvirakkude hankimise ja käitlemisega ning elundi eemaldamise tagajärjel tekkinud terviseseisundist tuleneva raviga, kaetakse ravikindlustusega hõlmamata isikute vältimatu abi rahalistest vahenditest, mida on 2015. aasta eelarvesse planeeritud kokku 7,2 miljonit eurot.
Kokkuvõtvalt öeldes on tegemist eelnõuga, mis aitab muuta elundisiirdamise korralduse arusaadavamaks ja läbipaistvamaks. Palun austatud Riigikogul seda seaduseelnõu menetleda ja see seadusena vastu võtta!

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Reet Roosi!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas esmaspäeval, 17. novembril 2014 rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seaduse eelnõu 757. Peale komisjoni liikmete olid kohal tervise- ja tööminister Urmas Kruuse ning Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialist Ingrid Ots-Vaik. Minister andis eelnõust ülevaate. Eelnõu eesmärk on, nagu räägitud, korrastada rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ning siirdamise korraldust.
Komisjonis arutleti peamiselt kahel teemal. Esiteks käsitleti piiratud teovõimega isiku elundidoonorlust ja teiseks arutati, kuidas uue seadusega luuakse riiklikud eeldused liitumiseks rahvusvaheliste elundivahetamise organisatsioonidega. Saime teada, et eelnõu abil viime piiratud teovõimega isiku olukorra kooskõlla inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooniga, mille järgi võib eemaldada ainult taastuvaid rakke ja kudesid. Võrreldes kehtiva seadusega me tegelikult isegi piirame isikute ringi, kellele võib neid taastuvaid rakke ja kudesid annetada. Taastuvad rakud, saime teada, on nahk ja luukude, samuti maks. Isikud, kellele võib neid annetada, on vend, õde, laps ja bioloogiline vanem. Teise teema kohta saime teada, et Tartu Ülikooli Kliinikum peab Eesti riigi nimel läbirääkimisi Scandiatransplantiga ja juba järgmise aasta kevadel on liitumisleping ilmselt sõlmitud. Praegu on lepingu sõlmimine seisnud peaasjalikult selle taga, et Eesti riigil ei ole Skandinaavia maadega ühtlustatud protseduure, need tuleb alles sisse töötada.
Komisjon otsustas konsensuslikult saata eelnõu tänasesse päevakorda ning teha ettepanekud esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. detsember kell 17.15. Aitäh!

Hea ametikaaslane, ka teile ei ole küsimusi. Nüüd palun fraktsioonide esindajatel, kes soovivad, osaleda läbirääkimistel. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna juhtivkomisjon on seisukohal, mida kinnitas ka sotsiaalkomisjoni liige Reet Roos, et esimene lugemine tuleks lõpetada, siis määran eelnõu 757 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. detsembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 15. päevakorrapunkti käsitlemine samuti.
Head ametikaaslased, ma tänan teid! Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös!

Istungi lõpp kell 18.03.