Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VIII istungjärgu üheksanda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson, palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud härra Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Teiseks, korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Andres Anvelt. Kolmandaks, keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Neljandaks, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister Urve Palo. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rahuneme natuke, siis saab edasi minna. (Juhataja helistab kella.) Kadri Simson, palun!

Kadri Simson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Mul on 16 kolleegi nimel rahandusminister Maris Laurile üle anda arupärimine maksureformi vajalikkuse kohta. Meil on rõõm tunnistada tõsiasja, et ministriametis on nüüd inimene, kes vaatab natukene avarama ja analüütilisema pilguga Eesti maksusüsteemile ning seetõttu me pärime aru Maris Laurilt.
Ettevõtja Indrek Neivelt tegi novembri alguses rahvusringhäälingule kirjutatud arvamusloos viis konkreetset ettepanekut, mis tema sõnul aitaksid muu hulgas vähendada väiksema palgaga inimeste maksukoormust. Vajadust langetada eelkõige väikesepalgaliste inimeste makse on varem Eestile ette kirjutanud ka OECD, kelle raportites on rõhutatud, et me peame tegelema madalapalgaliste maksukoormuse leevendamisega. Arutelu sotsiaalmaksu alandamise ja ettevõtete tulumaksu taastamise üle, samuti tulumaksuvaba miinimumi selget tõusu ootavad nii mõnedki Eesti ettevõtjad, peale selle loomulikult väiksema palgaga inimesed. Kuid konkreetseid samme ei ole näha.
Seda, et meie praegune maksusüsteem ei ole toonud meile kiiret edu, rõhutas eelmisel nädalal siin Riigikogu saalis ka riigikontrolör Alar Karis. Oma aastaaruandes ütleb ta nii: "Väikese avatud majanduse ja laissez faire' majanduspoliitika taustal muutub ilmselt üha suuremaks oht hakata kasutama paratamatuse ja välismõjudest sõltumise ettekäänet selleks, et õigustada oma ideede nappust, tahtmatust ja mugavust reforme mitte teha, end mitte muuta." Seepärast on meil viis konkreetset küsimust Eesti maksusüsteemi ja selle mõttekuse kohta Euroopa kontekstis. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Eiki Nestor

Rainer Vakra, palun!

Rainer Vakra

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon algatab keskkonnaseadustiku üldosa seaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu muudatus on tehtud õigusselguse huvides, et oleks täpselt teada, milliste lubade menetlemisele keskkonnaseadustiku üldosa seadus kohaldub. Analoogiline põhimõte kehtib ka haldusmenetluse seaduse kohaldamisel. Seega jõustub keskkonnaseadustiku üldosa seaduse viies peatükk siis, kui jõustub üks eriosa seadus, milles selle peatüki jõustumine on sätestatud. Aitäh teile!

Esimees Eiki Nestor

Olen vastu võtnud kuus eelnõu ja ühe arupärimise. Edasi toimitakse nendega kodu- ja töökorra seaduse kohaselt. Palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohal on 88 Riigikogu liiget, puudub 13. Nüüd tuleb meil kinnitada selle nädala päevakord. Palun, Siim Kiisler!

Siim Kiisler

Aitäh, austatud esimees! Mul on küsimus päevakorra kohta. Miks on meil teisipäevaks pandud ainult üks kolmas lugemine, samas kui kolmapäevaks on ette nähtud jälle väga pikk päevakord, mis selgelt öösse kisub nagu möödunud nädalalgi? Miks on teie arvates otstarbekas ja mõistlik arutada neid punkte just öösel, mitte teisipäeval istungiks planeeritud ajal?

Esimees Eiki Nestor

Sama küsimus tekkis Riigikogu juhatusel. Lähtusime komisjonide ettepanekutest ja sellest, kui kiiresti jõutakse eelnõud ette valmistada. Helir-Valdor Seeder!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Eelmise nädala teisipäevane tööpäev lõppes meil tõesti kell 11, aga kolmapäevane istung venis neljapäeva hommikul kella neljani. Kas juhatus pidas ka komisjonidega läbirääkimisi ja tegi neile ettepaneku olla valmis arutama oma eelnõusid teisipäeval? Mina rahanduskomisjoni kohta küll ei tea, aga ma usun, et kui oleks läbi räägitud, siis me oleksime suutnud tuua oma päevakorrapunktid ka teisipäevale. Veel kord: kas juhatus pidas komisjonidega läbirääkimisi ja tegi ettepaneku arutada mõnda punkti teisipäevasel istungil?

Esimees Eiki Nestor

Pidas. Kaia Iva, palun!

Kaia Iva

Aitäh! See vastus oli küll väga lühike. Ma siis küsin selle vastuse laienduseks veel üle. Kas tõesti ükski komisjon polnud võimeline materjale ühe päeva võrra varem ette valmistama? Kui me vaatame päevakorda, siis on näha, et kolmapäeval on lausa ridamisi kolmandaid lugemisi, milleks teatavasti enam väga pikalt ja põhjalikult materjale ette ei valmistata. Ka teiste lugemiste puhul ei ole ilmselt väga suurt vahet, kas arutatakse üks päev varem või hiljem. Praeguse kava järgi ei ole siin nagunii üle päeva menetlemist ette nähtud. Juhatus ei saa ju lähtuda ainult komisjonide ettepanekutest. Komisjonid ei ole selgeltnägijad, nad ei tea ettepanekut tehes, kas keegi veel on pannud samaks päevaks mõne punkti. Kuidas see planeerimine küll nii võssa on läinud?

Esimees Eiki Nestor

Juhatus lähtuski sellest, et kõige lihtsam ja mõistlikum oleks liigutada teistele kuupäevadele need eelnõud, mis ei vaja ettekandjaid. Sõnavõtud on loomulikud. Kuid kahjuks see polnud tehniliselt võimalik. Peeter Laurson.

Peeter Laurson

Aitäh, hea juhataja! Kas ei oleks siis mõistlik teha täna mõned muudatused, näiteks tuua vähemalt kolm päevakorrapunkti teisipäevale üle, et mitte päris öösel tähtsaid seaduseelnõusid arutada?

Esimees Eiki Nestor

Ei oleks mõistlik, sest siis võib juhtuda, et eelnõud ei jõua õigel ajal teie käsutusse.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele nädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt oli 59 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:10 Keskkonnaminister Mati Raidma ametivanne

Esimees Eiki Nestor

Austatud Riigikogu! Vabariigi President on 17. novembri otsusega nr 528 vabastanud Keit Pentus-Rosimannuse keskkonnaministri ametist ning nimetanud ta välisministriks. Vabariigi Valitsuse seaduse § 7 lõike 2 järgi minister, kes on Vabariigi Valitsuse antud koosseisus ametisse astudes andnud ametivande, ei tee seda uuesti tema nimetamisel juhtima teist ministeeriumi. See aga ei keela meil talle edu soovida. Vabariigi Presidendi otsusega on keskkonnaministriks nimetatud Mati Raidma ja nüüd kuulame ära tema ametivande. Palun!

Keskkonnaminister Mati Raidma

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. (Aplaus.)


2. 15:12 Arupärimine maksupettuste vähendamise kohta kütuseäris (nr 437)

Esimees Eiki Nestor

Meie tänane päevakord algab arupärimisega. Riigikogu liikmed Kalev Kallo, Viktor Vassiljev, Siret Kotka, Mihhail Korb, Mailis Reps, Valeri Korb, Eldar Efendijev, Tarmo Tamm ja Jüri Ratas on esitanud arupärimise rahandusminister Maris Laurile. Palun, ettekandja Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Esitasime oma arupärimise 13. oktoobril rahandusminister Jürgen Ligile, aga aeg lendab nii kiiresti, et vahepeal on ministrid vahetunud, ja nüüd on meie küsimused edasi saadetud lugupeetud proua Maris Laurile, uuele rahandusministrile.

Esimees Eiki Nestor

Üks hetk, Kalev Kallo! (Juhataja helistab kella.) Palun jätka!

Kalev Kallo

2014. aasta juunis mõistis Harju Maakohus kokkuleppemenetluses Oleg Belokrõlovi ja tema üheksa kaasosalist süüdi suuremahulise käibemaksupettusega tegelemiseks kuritegeliku ühenduse loomises. Käibemaksupettuse tagajärjel jäi riigil saamata üle 30 miljoni euro. Kohtuotsuse kohaselt peavad asjaosalised tagastama eelmainitud 30 miljonist vähem kui 7 miljonit eurot. Oleg Belokrõlovi firmadelt tarnisid teiste seas kütust AS Jetoil, AS Olerex, AS Letofin, OÜ MK Kamion, OÜ Mark Oil jt. Seejuures on Jetoil ja Olerex viimastel aastatel võitnud kümnete miljonite eurode eest riigihankeid. Äripäevas avaldatud andmete põhjal on Jetoilil 2012. aasta algusest siiani võidetud riigihankeid ligi 95 miljoni euro eest. Olerexi samal perioodil võidetud riigihanked küündivad üle 20 miljonit euro. Olerex ja Jetoil kinnitavad, et polnud Belokrõlovi maksupettustest teadlikud. Samas on Äripäev mitu korda kirjutanud, et kumbki ettevõte pole nõustunud avalikustama kogu oma tarneahelat.
Selle aasta septembri alguses teatas mitut kütusefirmat ühendav Eesti Õliühing, et riigil jääb kütuseturu maksupettuste tõttu igal aastal saamata umbes 60 miljonit eurot. Kütuseturu suurpetturitega võitlemiseks tegi ühing riigile ettepaneku kehtestada kogu tarneahela üle kütusefirmade kontroll, millega kohustataks kütusemüügiga tegelevaid ettevõtteid avalikustama kõik oma tarnijad. Eesti Õliühingu ettepanekut toetab ka Maksu- ja Tolliamet. Seetõttu on meil lugupeetud ministrile neli küsimust. Soovime teada saada, kas nimetatud ettepanekut toetab ka Rahandusministeerium ja mida ta plaanib teha. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Arupärimisele vastab rahandusminister Maris Lauri. Palun!

Rahandusminister Maris Lauri

Austatud juhataja! Austatud arupärijad, vastan teie arupärimisele maksupettuste vähendamise kohta kütuseäris.
Esimene küsimus: "Kui suureks hindate Te käibemaksu maksuauku antud hetkel kütusesektoris? Kas kütusesektori osas on tegemist kõige probleemsema sektoriga käibemaksu kogumisel?" 2014. aastal, ajavahemikul jaanuarist septembrini on vedelkütuse müügi hinnanguline käibemaksukahju kokku 22,6 miljonit eurot ehk keskmiselt 2,5 miljonit eurot kuus. Eelmise, 2013. aasta sama perioodi kahju oli kokku 52,9 miljonit eurot ehk keskmiselt 5,9 miljonit eurot kuus. See tähendab, et võrreldes eelmise aastaga on sel aastal toimunud märkimisväärsed positiivsed muutused. Maksukahju on aidanud vähendada Maksu- ja Tolliameti tõhusam kontroll. Likvideeritud on suuri petuskeeme, mille tulemusena on käibemaksu laekumine paranenud 30 miljoni euro ehk 38% võrra. Seitsme kuuga on deklareeritud kogukäive vähenenud 479 miljonit eurot. Sellest 48% ehk 230 miljonit eurot moodustab 17 probleemse äriühingu tegevuse peatamine eelmise aasta teises pooles.
Maksu- ja Tolliameti hinnangul on riigile tekitatud suurim käibemaksukahju kütuse hulgikaubanduses, sest kütus on nõutav ja atraktiivne kaup ning selle tarbimine on kõrgelt maksustatud. Vaatamata piirangutele ahvatleb kütusega kauplemine endiselt pettustele. Siiski tehakse pettusi ka muude kaupadega. Üks levinud maksupettuste viise on sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekitamine muude kaupade puhul, nagu suhkur, metallkonstruktsioonid, õli ja kakao. Selle abil vähendatakse kütuse müügil tekkivat käibemaksukohustust. Pettuseskeemis osalevad eri valdkondades tegutsevad äriühingud.
Teine küsimus: "Milliseid konkreetseid meetmeid on riik tarvitusele võtnud kütuseturul suuremahuliste maksupettuste ärahoidmiseks? Kas me oleme tänaseks jõudnud juba olukorda, kus petturid on leidnud vasturohtu kohustusliku tagatisraha kehtestamisele?" Maksu- ja Tolliamet on tõhustanud kontrollimeetmeid ja muutnud taktikat. Uudse meetmena rakendatakse kütuse arestimist. Petturid otsivad ja leiavad uusi maksupettuse võimalusi. Viimasel ajal pöördutakse kohtusse esmase õiguskaitse saamiseks, et vältida suurendatud tagatise otsuse esitamist. Paraku kohtud annavadki õiguskaitse. Õiguskuulekust suurendab karistuse vältimatus ja selle suurus. Retsidiivsus rajaneb suurel määral karistamatusel. Arvestades maksupettuste kriminaalmenetluste keskmist kestust ja riigile tekitatud kahju, tuleb möönda, et maksupetturitele määratud karistused on olnud ebaproportsionaalsed ning riivanud ühiskonna õiglustunnet.
Kolmas küsimus: "Kas Teie hinnangul peaksid kõik kütuseturul tegutsevad ettevõtted avalikustama kogu oma tarneahela? Millal võiks selline nõue jõustuda?" Maksupettuste tõkestamise ja avastamisega tuleb tegeleda. Alates selle aasta 1. novembrist tuleb maksukohuslastel esitada koos käibedeklaratsiooniga lisa (vorm KMD INF), kui arve või arvete kogusumma on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Selle meetmega suudab Maksu- ja Tolliamet avastada ja tõkestada rohkem pettusi. KMD INF lisa võimaldab kiiremini ja täpsemalt määratleda isikud, kellele peab pöörama teravdatud tähelepanu. Kiirem ja täpsem kontrolliobjektide valikuprotsess võimaldab paremini tegeleda maksuriskidega ja kasutada tõhusamalt olemasolevaid ressursse. Koos õliühinguga arutatakse turvalise tarneaja käsitlust, mis on mõeldud ettevõtjatele, kes soovivad välistada oma tehingutes võimaliku pettuse. Osa kütusemüüjaid tahab võidelda pettuste vastu ja osta kütust ausast tarneahelast. Eesti Õliühingu ning Maksu- ja Tolliametiga koostöös arutatakse võimalust teha maksuhalduritele reaalajas kättesaadavaks ladude ja vedelkütuse müügi aruanded. Nii oleks tarneahel reaalajas nähtav alates kütuse maaletoomisest kuni lõpparveteni.
Neljas küsimus: "Kuidas moraalselt hinnata tõsiasja, et riigihankeid võidavad ettevõtted, kelle tarneahelas on käibemaksupetturid?" Hankijad saavad ja peavad kasutama seaduslikke võimalusi, et riigihankeid võidaks ja hankelepinguid täidaks ettevõtted, kelle tarneahelas ei ole käibemaksupettureid. Tuleb möönda, et kogu hankelepingu täitmise tarneahelat kontrollida on väga keeruline, kuid siiski võimalik. Hankija saab kehtestada hankelepingu lisatingimused. Näiteks peab ettevõte iga kord, kui lepingut täidab alltöövõtja, kooskõlastama selle tellijaga. Tellija peab samuti kinnitama alltöövõtja vahetuse. Hankija saab hoiduda maksupettustega seotud alltöövõtjate kasutamisest, kui ta sätestab hankelepingus kohustuse esitada alltöövõtjate andmed. Ühtlasi saab hankija määrata hankelepingu lõpetamise alused, nagu maksuvõlg või maksupettus. Hankijad saavad valdkonna põhjal kaaluda alltöövõtulepingu tingimuste kehtestamist. Nii on tagatud võimalus tõrjuda maksupetturitest alltöövõtjaid. Selleks, et võidelda riigihangete kaudu tegutsevate maksupetturitega, on abiks riigihangete seadus. Sama olulised on ka lepingutingimused, nende täitmise kontrollimine ja omaniku järelevalve. Tellija peab ise seisma hea selle eest, et hankelepingu täitmise ja täitjate üle oleks tõhus kontroll. Tänan!

Esimees Eiki Nestor

Küsimused. Palun, Kalev Kallo!

Kalev Kallo

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Nagu ma aru saan, on teatud lootus pandud üle 1000-euroste arvete n-ö automaatsele kontrollile ja mõningatele muudele meetmetele. Aga teie vastusest jäi kõlama niisugune väide, et maksupetturitele määratud karistused on ebaproportsionaalsed ja riivavad ühiskonna õiglustunnet. Kas Rahandusministeerium kavatseb koos kolleegidega valitsusest tulla välja ettepanekuga muuta seadust nii, et karistusi määrataks teo järgi? Sellisel juhul ei oleks karistused ebaproportsionaalsed.

Rahandusminister Maris Lauri

Karistusi määrab Eesti riigis kohus ja meil ei ole õigust nende kohta arvamust avaldada. Kuid olemasolevad meetmed ja lisameetmed, mida ma teile tutvustasin, võimaldavad meil paremini maksupettureid kinni püüda. Kõige tugevam ja efektiivsem mõju on sellel, kui maksupetturid teavad, et nad võivad ühel hetkel vahele jääda.

Esimees Eiki Nestor

Aivar Kokk.

Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Nagu me teame, järgmise aasta kevadel, maikuus kaob erimärgistatud kütuse soodustus ära ja aktsiis tõuseb 40%. Mis juhtub teie arvates järgmise aasta kevadel ja sügisel kütuseturul? On kaks varianti. Esiteks, inimesed korjavad endale mahutitesse nii palju märgistatud õli kui vähegi võimalik, maksuamet käib kontrollimas ja hakkab neid trahvima. Teine võimalus on see, et koduomanikud sõlmivad transpordifirmadega kokkuleppeid ja hakkavad käibemaksuga mängima – näiteks maksavad sularahas, sest võib-olla siis ei pea käibemaksu maksma. Hinnatõus on nii suur, et mõjutab tuntavalt kõikide inimeste küttekulusid. Kas te leiate, et aktsiisitõus oli õige otsus? Kas ei oleks võinud teha nii, et kodutarbijad oleks oma kodu kütteks kasutatavale erimärgistatud kütusele erisuse saanud ja aktsiis oleks madalam?

Rahandusminister Maris Lauri

Maksuamet järgib Eesti riigi seadusi ja proovib maksupetturid kinni püüda. Siiani on nad selles väga edukad olnud. Ma usun, et nad suudavad ka tulevikus sama hästi tegutseda.

Esimees Eiki Nestor

Jüri Ratas, palun!

Jüri Ratas

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud proua minister! Kui te arupärimises esitatud juhtumeid vaatasite ja meie küsimusi lugesite, siis kuidas te hindate – kas Eesti riik tegi kõik mis võimalik, et kokku võttes riigieelarve maksuauku vähendada, või ei teinud?

Rahandusminister Maris Lauri

Minu hinnangul oli maksuamet väga tubli ja nende tegevus väga efektiivne. Ma uurisin seda juhtumit põhjalikult ja leian, et maksuameti tegevus on olnud väga edukas.

Esimees Eiki Nestor

Helir-Valdor Seeder, palun!

Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! Maksumaksjatel on hea makse maksta ning seda on lihtne kontrollida siis, kui seadused on kergesti arusaadavad, kergesti täidetavad ja kergesti kontrollitavad. Minu küsimus on erimärgistatud kütuse aktsiisi soodustuse kaotamise kohta elamute ja ka teatud munitsipaalhoonete puhul, täpsemalt selle rakendamise kohta. Rahandusministeerium esitas eelnõu ja Riigikogu võttis selle peale arutelu vastu. Soodustuse lõppemise järel järgmise aasta mais, kui on alles jäänud üle saja liitri kütust, tuleb see tagasi müüa. Minu küsimus on, et kellele see müüakse ja mis hinnaga. Kas on tegemist mingi riikliku kokkuostuga? Kui jääb alles alla saja liitri, siis kas see mõõdetakse ära ja inimesel tuleb see vahe tasuda? Kas on võimalik veel keerulisemat, segasemat, raskemini teostatavat ja kontrollitavat rakendusakti välja mõelda? Ärge olge lakooniline, kirjeldage, kuidas seda praktilises elus rakendatakse!

Rahandusminister Maris Lauri

Kuna arupärimine ei puuduta seda küsimust, siis mul ei ole piisavalt materjali ette valmistatud. Aga kui te soovite, otsime ka sellele vastuse.

Esimees Eiki Nestor

Valeri Korb, palun!

Valeri Korb

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Usun, et teil on statistikat selle kohta, kui palju on viimastel aastatel algatatud kütuseäri kriminaalasju ja kui paljud neist on läbinud kohtuprotsessi.

Rahandusminister Maris Lauri

Mul ei ole sellist informatsiooni praegu käepärast.

Esimees Eiki Nestor

Kas ministeerium saab rahvasaadikule vastata kirjalikult?

Rahandusminister Maris Lauri

Kindlasti.

Esimees Eiki Nestor

Viktor Vassiljev, palun!

Viktor Vassiljev

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud proua minister, kas te olete kindel, et maksude tõstmine vähendab maksupettusi?

Rahandusminister Maris Lauri

Maksupettusi vähendab inimeste seaduskuulekas käitumine, samuti see, kui maksupetturid teavad, et nad jäävad vahele ja saavad karistuse.

Esimees Eiki Nestor

Tarmo Tamm, palun!

Tarmo Tamm

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsin inimeste õiglustunde ja ausa konkurentsi kohta. Võib öelda küll, et tänu maksuameti tublile tööle avastati 30 miljonit eurot käibemaksupettuste raha. Kuid riigil jäi see siiski saamata, sest sellest summast saadi kätte ainult 7 miljonit. Teie olete üks kabineti ministritest. Kas te olete rääkinud justiitsministriga? Kuidas on võimalik, et sullereid nii leebelt karistatakse?

Rahandusminister Maris Lauri

Karistusi määrab teatavasti kohus. Küllap siis leiti, et see on otstarbekas.

Esimees Eiki Nestor

Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Avan läbirääkimised. Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma tahan natuke rääkida hambaravist ja päevapoliitikast.

Esimees Eiki Nestor

Meil on praegu läbirääkimised arupärimise asjus.

Marika Tuus-Laul

Aa, teine asi hoopis.

Esimees Eiki Nestor

Kas on soovi arupärimise teemal sõnavõtuga esineda?

Marika Tuus-Laul

Ei, sel teemal mitte. Ma võtan siis sõna järgmises päevakorrapunktis.

Esimees Eiki Nestor

Aitäh! Küsime igaks juhuks järele, kas Heimar Lenk soovib sõna selles küsimuses.

Heimar Lenk

Ei.

Esimees Eiki Nestor

Kui ei, siis tuleb vajutada nupule. Kas nüüd on läbirääkimised lõppenud? Ma eeldan, et ka minister ei soovi enam sõnavõtuga esineda. Lõpetan selle päevakorraküsimuse käsitlemise.


3. 15:31 Vaba mikrofon

Esimees Eiki Nestor

Ja nüüd on vaba mikrofon, kuhu palun teil registreerida ennast peale haamrilööki. Heimar Lenk, palun!

Heimar Lenk

Aitäh, lugupeetud eesistuja, sõnaõiguse eest! Mul on täna terve pakk pabereid käes, kuigi tavaliselt meeldib mulle peast rääkida. Aga et asi oleks konkreetne, võtsin kaasa paberilehed, mis on kõik täna meie uudiseportaalidest välja trükitud.
Teatavasti Elron, meie rongiliiklust korraldav firma, tõstis täna oma hindu 7–12%. Tekib küsimus, mis on selle firmaga juhtunud, et on vaja hindu tõsta, ja miks ta nii halvasti oma töökohustustega hakkama saab. Kindlasti on enamik meist juba lugenud viimaste päevade uudiseid Elroni rongide kohta. Niisuguseid pealkirju nagu "Katastroof Türil", "Rong jäi hiljaks", "Rong oli ülerahvastatud" on internetiportaalid täis. Ma kasutan ühte tänast kommentaari, kus abist ilma jäänud reisija pöördub viimases hädas, ahastuses ühe internetiportaali poole ja ütleb, et ta tahab rääkida loo, kuidas ta eile Elroni rongi hädadest puudutatud sai.
"Kui tulin Balti jaama, siis minu rongi veel polnud, aga seal oli Türi rong ja ma sain teada, et mu rong hilineb 42 minutit. See minu rong seisis teise rongi taga, aga enamik inimesi lihtsalt ei näinud seda ja ka tablool ei olnud infot. Näiteks oli seal kirjas Tallinna–Türi rong, mis pidi väljuma minu meelest 17.35, siis tuli aga kiri: "Hilineb, väljub 18.05". Rahvas ei hakanud platvormil seisma ja läks sisse, et ennast soojendada. Siis järsku kadus kiri "Hilineb" ära, rong sõitis ette ja pani minema. Enamik reisijaid jäigi rongist maha, suurte silmadega platvormile ootama. Tavaliselt on selle rongi ümberistumine Lelles. Rongis saime klienditeenindaja käest teada, et meile tuleb vastu buss, kuna Lellest Pärnu minev rong sõitis juba ära. Tulime Lelles maha (meid oli ca 50 inimest), aga bussi polnud. Ootasime 30 minutit, juba 40 minutit, aga rongi polnud ja bussi ka ei tulnud. Mees, kes tundis rongi klienditeenindajat, helistas ja uuris, kus buss on. Siis saime teada, et bussijuht sõitis valele poole ehk Raplasse ega tulegi. Inimestel tekkis paanika. Seisime keset külma metsa – kedagi pole. Läksime jaamahoonesse, ootasime veel umbes tund aega, kuni saime teada, et bussiga juhtus mingi õnnetus ja bussijuht sai vahepeal surma. Siis saime kätte ühed oma tuttavad, kes tulid, sõitsid 40 kilomeetrit oma autoga ja võtsid meid peale."
Ma ei tea, kuhu nad siis viidi, sest ei hakanud edasi lugema. Selline on meie esindusrongifirma teenindamine. Naisterahvas kirjutab, et see oli õudne. Selliseid juhtumisi Elroni firmaga viimaste aastate jooksul võiks meelde tuletada kümneid. Nüüd tahab Elron – seesama, kes vaevalt suudab inimesed ära teenindada – tõsta piletihindu 12%. Küsime, miks. Mu küsimus on õigustatud, sest alles oli info, et Elroni firma sõitude arv kasvas viimase poole aastaga 50%. Kujutage ette, järsku on poole rohkem sõitjaid! Elroni firma kasum oli eelmisel aastal Eesti Energia järel teine Eestis – 68,6 miljonit eurot. Mispärast on vaja hindu tõsta, kui kasum on 68,6 miljonit eurot? Andrus Ossip, kes seda firmat juhatab, ütleb, et ta tahab uusi liine avada jne. Mina tean, olen seda koolis õppinud, et õiged ja edukad firmad arenevad sel teel, et saavad oma käibe suurendamisest raha, millega ehitavad uusi liine jne. Elroni firma käitub otse vastupidi – ta on saanud tohutuid kasumeid ja väga palju reisijaid, aga tõstab hindu. Tekib küsimus, kas Elroni juhtkonnas on õiged inimesed ja kas Andrus Ossip on õige inimene sellel ametikohal. Kas meie Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium üldse ajab neid asju õigesti? Aitäh kõige eest!

Esimees Eiki Nestor

Marika Tuus-Laul, palun!

Marika Tuus-Laul

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tahan rääkida hambaravi kompenseerimisest, kuigi me kõik teame niigi, et juba ammu on seda vaja. Kohe, kui seda väikest raha kärbiti, hakkas inimeste hammaste olukord halvenema. Praegu on huvitav vaadata, et mida lähemal on Riigikogu valimised, seda rohkem räägivad koalitsiooniparteid – sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond – vajadusest hambaravi kompenseerida. Probleem on olemas, aga teemakäsitlus on tõepoolest väga silmakirjalik, sest tegelikult järgmisest aastast ju mitte midagi juurde ei tule.
Suvel toimus meil suur avalik istung, kus vaeti kõikvõimalikke probleeme, kaaluti eri variante ja arutati, kui suur peaks kompensatsioon olema. Ka ajakirjandus kajastas seda teemat. Inimestele jäi mulje, et praegune valitsus tegeleb asjaga ja otsekohe võetakse midagi ette. Aga seda, kuidas on tegelikult ja milline on inimeste hammaste olukord, ei tea keegi. Sotsiaalministeerium ütles, et nad ei ole mingeid uuringuid teinud. Sama lugu on  haigekassaga. Hambaarstide liit on öelnud, et nemad teavad neid inimesi, kes ravil käivad, aga üldisest olukorrast neil ülevaade puudub. Ma arvan, et meil, kes me palju ringi liigume, on enam-vähem teave olemas. Me näeme Eestimaal ringi käies, et see pilt on väga kurb. Ma kujutan ette, et loomulikult, kui sa oled üksikema ja saadki vaid natuke üle 300 euro kuus, siis ega sul ei jää midagi muud üle kui osta oma lapsele süüa või riideid. Hammaste ravimine lükkub muudkui edasi. Kui oled töötu, siis vaatad üldse, et mitte päris nälga jääda. Loomulikult ei saa inimesed sellises olukorras endale hambaravi lubada.
Ma tahan teile rõhutada, et Eesti Vabariigi algusaastatel oli meil hambaravi tasuta, nagu oli Vene ajal. Seejärel sajandivahetusel, aastal 2000 või selle ümbruses, 50% ravist kompenseeriti ja 50% tuli inimestel endil tasuda. Siis aga olukord järsku muutus ja riigi abi tööealistele sisuliselt kadus. Raviraha anti mitu aastat vaid 150 krooni, ülivähe. Kui Keskerakond oli võimul, tõsteti see summa 300 krooni peale ja natuke abi sellest siiski oli. Aga 2009. aastal kaotati ka see 300-kroonine hüvitis päris ära.
Me oleme sellest ajast peale esitanud väga palju eelnõusid, et kas või veidikenegi kompenseerida inimeste hambaravi, kuid need kõik on välja hääletatud. Kahjuks hääletati välja ka see ettepanek, et vanem inimene võiks hambaraviks kasutada seda raha, mis jääb üle kolme aasta peale ette nähtud proteesirahast. Ometi on see praegu üks arutlusteema, millega peaks tegelema. Samal ajal on meie, Keskerakonna eelnõu juba kevadest saadik sees. Esimene lugemine on isegi läbitud, kuid nüüd on see justkui sügavale ära peidetud ja seisma jäetud. Tänagi veel küsisin, millal me selle välja võtame. Selle peale naerdi ja öeldi, et eks siis järgmisel aastal. Tegelikult peaks see hakkama kehtima juba 2015. aasta jaanuarist, nagu oli meie ettepanek. Nii et selline on praegu tegelik seis. Sellest võib hästi välja lugeda, kas tahetakse seda raha anda või mitte. Meile öeldakse ka, et see raha on nii väike ja 19 euro eest, mis vanasti oli, ei saanud ju midagi. Muidugi ei saanud. Aga see oli vähemalt profülaktiline. Inimene sai korra hambaarsti tooli istuda ja talle öeldi, mis tal viga on. Võib-olla sai isegi väikese töö ära teha.
Valimised lähenevad. Ma tahan teile öelda, et praegu jäetakse mulje, nagu tuleks raviraha juurde järgmisel aastal. Kohtusin just hiljuti haigekassa esimehe Tanel Rossiga, kes ütles otse välja, et järgmisel aastal ei muutu midagi, mingit raviraha juurde ei tule. Ta ei oska midagi öelda ka ülejärgmise aasta kohta. Nii et tegelik olukord on selline. Inimeste hammaste olukord on kehv. OECD ütles paar aastat tagasi, et 70% Eestimaa vaesest rahvast ei saa arsti juurde minna, sest ravi on kallis. Meie peame seda probleemi tõsiseks. On ülioluline, et riik kompenseeriks hambaravi. Aitäh!

Esimees Eiki Nestor

Rohkem kõnesoove ei ole. Tänane istung on lõppenud. Kohtume homme!

Istungi lõpp kell 15.41.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee