Austatud istungi juhataja! Neid austusavaldusi pole vaja edastada, need on praegusega edastatud.
Annan lühikese ülevaate, mis on toimunud rahanduskomisjonis 2015. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimeseks lugemiseks ettevalmistamisel. Mis siin salata, nii mitmedki teemad, mis on tõstatunud komisjonis, on täna leidnud tõstatamist ka siin suures saalis. Seetõttu võib juhtuda, et mõni teema ei ole enam nii paeluv, kui ta siin saalis esmakordselt esitatuna oli, aga ma loodan, et mul siiski õnnestub köita teie tähelepanu ja tekitada põnevust kuni selle päevakorrapunkti arutelu lõppemiseni.
Et alustada päris algusest, oleks paslik ära mainida, et veel enne sügisistungjärgu algust esitas Rahandusministeerium komisjonile ülevaate majandusprognoosist ja sellest tulenevalt ka fiskaalprognoosist, mis võetakse aluseks riigieelarve koostamisel. Riigieelarve eelnõu esimene menetlemine toimus komisjonis 6. oktoobril, kus eelnõu algataja esindajana tutvustas rahandusminister Jürgen Ligi eelarvepoliitikaga vastavuses olevaid riigieelarve eesmärke ja prioriteete ning 2015. aasta riigieelarve tulude ja kulude kujunemist.
Nagu eelmistel aastatel nii otsustas komisjon ka sellel aastal, et kuulab ära kõik ministrid, kes saavad võimaluse anda ülevaade oma haldusala eelarvest, mille järel on komisjoni liikmetel võimalus esitada täpsustavaid küsimusi ja anda kommentaare. Osale ministritele oleme jõudnud seda võimalust juba pakkuda, mõne esinemine seisab veel ees. Meie juures on lisaks rahandusministrile käinud kaitseminister Sven Mikser, siseminister Hanno Pevkur (7. oktoobril), sotsiaalkaitseminister Helmen Kütt (13. oktoobril), põllumajandusminister Ivari Padar, kultuuriminister Urve Tiidus ja välisminister Urmas Paet (14. oktoobril) ning keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski ning justiitsminister Andres Anvelt (20. oktoobril). Esimese ja teise lugemise vahel on komisjonil kavas kohtuda tervise- ja tööminister Urmas Kruusega, majandus- ja taristuminister Urve Paloga ning väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sullinguga. Kuna meie poole on pöördunud Eesti Linnade Liit ja Eesti Maaomavalitsuste Liit, suhtleme komisjoni istungitel ka nendega.
Komisjon on langetanud järgmised otsused: saata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda 22. oktoobriks (6 poolt- ja 4 vastuhäält), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samasugune hääletustulemus) ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. november kell 17.15 (mõnevõrra teistsugune hääletustulemus: toetajaid oli endiselt 6, vastu oli 2 ja erapooletuks jäi samuti 2).
Annan lühikese ülevaate sellest, mis on ministrite osalusel toimunud komisjoni istungitel olnud põhilised teemad, ja edastan lühidalt ka ministrite kommentaarid. Kui kogu toimunu siin üksühele edasi anda, siis see kuidagi ajakavva ei mahuks, seetõttu olen teinud valiku loodetavasti olulisematest teemadest. Kui kellelgi on veel küsimusi või soovib keegi midagi täpsustada, siis selleks on mõistlik kasutada küsimuste või sõnavõttude vooru.
Alustan rahandusministrist. Ma liigun edasi kronoloogilises järjekorras. Järjekord ei peegelda otseselt ministrite tähtsust valitsuses, vaid ma räägin lihtsalt selles järjekorras, nagu nad meie ees käisid. Kuid selle eelnõu puhul võib tõesti öelda, et esimesena komisjonis käinud minister on eelnõu kontekstis vist kõige olulisem minister. Rahandusminister oli niisiis esimene. Nagu ka siin saalis räägiti komisjonis meie idanaabri võimalikust mõjust nii ettevõtetele kui ka eelarvele. Üldiselt on eelnõu koostades lähtutud majandusprognoosist ning selle põhjal arvestatud tulude ja planeeritud kulude mahust. Paratamatult on praegu ühiskonnas laiemalt ebamäärasust ja seda, et kõik tulud täpselt nii, nagu plaanitud, laekuma hakkavad, kunagi garanteerida ei saa. Aga praegu on meil ka minu hinnangul üsna realistlik plaan või eeldus tulude laekumise kohta.
Samuti puudutati erimärgistatud kütuse teemat ja seda, kas ning millisel kujul majapidamiste lisakulutused kompenseeritakse. Nagu siit puldist on täna juba mainitud, KredExil on olemas toetusmeede, millega on võimalik vahetada soojatootmisviis, mis seni on olnud üsna kulukas ja keskkonda saastav, mõnevõrra soodsama ja kindlasti keskkonnasõbralikuma vastu. Majandusministeerium on selle meetme eelnõu välja töötanud ja kooskõlastusringile saatnud. See peaks lähiajal siia saali ette jõudma.
Käsitleti struktuurse ülejäägi teemat, mis on praegu 0,8% SKT-st, ja Euroopa Komisjoni võimalikku hinnangut sellele. Täpsemalt oli küsimus selline, kas me peaksime aluseks võtma Euroopa Komisjoni lähenemise struktuursele ülejäägile. Euroopa Komisjonil on siin mõnevõrra erinev lähenemine kui Rahandusministeeriumil. Üks oluline küsimus puudutas seda, kas praegune palgataseme määr on vastavuses tööhõivega ehk kas saaks tulenevalt sellest, et palgakasv on olnud võrdlemisi tempokas, pidada praegust tööhõive määra potentsiaalse SKT kontekstis optimaalseks. Komisjon on siin ühte meelt ja meie oleme teist meelt. Kui me praegust tööhõive määra optimaalseks peaksime, siis see tähendaks seda, et me peaksime ka praegust töötuse määra normaalseks. Ma arvan, et see tegelikult seda ei ole. Kindlasti tuleb Eesti puhul arvestada väliskeskkonna ja ennekõike Soome mõjudega meie palgatasemele. Tulenevalt sellest, et Euroopa Komisjonil võib olla erinev arusaam meie struktuurse ülejäägi positsioonist, on jäetud 0,8%-line varu, mis peaks igati tagama selle, et me oma struktuurse tasakaalu positsiooniga saame täita nõutud kriteeriume. Samuti käsitleti lisataotluste teemat ja sellelsamal põneval struktuurse tasakaalu teemal oli kõne all Läti riik. Aga tuleb kindlasti mainida, et Läti on Eestiga võrreldes oma majanduse tsüklilise positsiooniga mõnevõrra erinevas asukohas. Nii et üksühele meie struktuurset ja nominaalset tasakaalu kõrvutada ei ole mõistlik, sest see ei anna reaalset pilti.
Vestluses kaitseministriga puudutati peamiselt kaitsekulude summat, seda SKT-ga võrreldes. Uuriti, kas Kaitseministeeriumi eelarves kajastuvad kaitsekulutused, mida NATO ei kvalifitseeri kaitsekulutusteks. Teatavasti on olemas riike, kus olukord selline on. Kaitseministri ja Kaitseministeeriumi ametnike hinnangul meil selliseid kulutusi pole ehk meie kaitsekulutused on ka NATO mõistes kaitsekulutused. Samuti oli küsimuseks palgatõus Kaitseministeeriumi haldusalas, millele vastati, et 2,8% on üldine palgatõus, välja arvatud ministeeriumis ja Kaitseressursside Ametis. Täpsustati ka seda summat, kui palju planeeritavalt Eesti SKT-st järgmisel aastal riigikaitsele kulutama hakkab, seda just NATO hinnangu alusel. Koos liitlasvägede kohaloleku kulude katmisega on see kokku 2,05% SKT-st, mis peaks, eeldades, et meie SKT prognoos paika peab, olema läbi aegade kõige suurem protsent.
Siseministri haldusalast rääkides käsitleti samuti tööjõukulude kasvu teemat. Markeeriti, et praegu on tööjõukulude kasv Siseministeeriumi real, see ei ole ridade vahel jagatud. Seetõttu ei ole pilt korrektne. Jagamine toimub esimese ja teise lugemise vahel, seda tulenevalt sellest, et täpne tööjõukulude kasvu summa sai selgeks eelarve valmimise suhtelises lõppfaasis ja nii ei jõutud seda raha lihtsalt ära jagada. Seda on juhtunud ka varasematel aastatel. Samuti puudutati riigilõivude ideoloogiat. Riigilõivuseaduse eelnõu on meil eraldi menetluses. Kindlasti kerkivad need teemad üles ka selles kontekstis. Üldine arusaam riigilõivudest on, et need võiksid muutuda kulupõhiseks. Samas on Siseministeeriumi haldusalas mitmeid lõive, mis ei ole kulupõhised, näiteks ID-kaardi või passi riigilõiv. Tegelikult on eriti ID-kaardi puhul kulud suuremad, kui on praegune riigilõiv ja uus lõiv uue riigilõivuseaduse järgi. Samuti puudutati kontrolljoone ja selle puhastamise temaatikat. Siseministri sõnul on Riigimetsa Majandamise Keskusega kokkulepe selle puhastamiseks olemas. Eramaade üle toimuvad täiendavad läbirääkimised.
Küsimustes sotsiaalkaitseministrile toodi välja vanemapensioni kolmeks aastaks edasilükkamise temaatika. Tunti huvi, kas see on mõistlik ja kas lubadusest see kolme aasta pärast kehtestada tulevikus ikka kinni peetakse. Minister ütles, et tema isiklikult peab õigeks, et lubadusi täidetakse ja see lubadus tulevikus rakenduse leiab. Täpsustati matusetoetuse saajate ringi. See toetus laieneb kõigile neile inimestele, kes on saanud viimase 12 kuu jooksul toimetulekutoetust. Kui nende lähedastega peaks juhtuma nii, et nad vajavad matmist, siis on õigus selleks toetust saada. Täpsustati ka kolmanda lapse toetuse tõusu. See tõuseb 76 eurolt 100 eurole. Samuti küsiti vajaduspõhisele ja universaalsele lapsetoetusele mineva summa kohta ning puudutati toiduabiprogrammi.
Põllumajandusministriga vesteldes oli teemaks palgakasvu jaotus valitsusalas, samuti nagu siseministri puhul. Ka Põllumajandusministeeriumil on plaanis täpne jaotus teha esimese ja teise lugemise vahel. Lisaks täpsustati kevadel komisjonis üsna palju tähelepanu saanud teemat, millised toetused edaspidi maksustamisele kuuluvad, silmas peeti füüsilistele isikutele makstavaid toetusi. Ka seakatk oli aktuaalne. Kui taud peaks puhkema, siis Euroopa Komisjon kompenseerib 75% kulutustest. Meile tähendab see seda, et kui seakorjused on põletatud, siis antakse toetust.
Lisaks on meie ees käinud, nagu mainitud, kultuuriminister. Tema puhul keskenduti Arvo Pärdi keskusele. Paluti täpsemat infot, mis 3,5 miljoni euro eest tehtud saab. Kultuuriminister ütles, et kokku on projekti eeldatav kogumaksumus 6,5 miljonit eurot. Esialgu on plaanis teha projekt ja ettevalmistustööd, lisaks rajada trassid ja teed. Samuti küsiti, kuidas hakatakse jaotama treenerite palgatoetust ja kas see on kultuuritöötajate palga tõusuks ette nähtud 4,5% sees. Vastus oli, et ei ole selle sees ja jaotus toimub eraldi sihtasutuse kaudu, kust on võimalik raha taotleda. Samuti keskenduti spordiasutuste rahastamisele, nagu ka muuseumide ja teatrite rahastamisele.
Välisministrilt küsiti ühe olulise teemana arenguabi kohta, et mida meilt eeldatakse ja kui palju me seda täita suudame. Ideaalis, ütles välisminister, võiks see maht olla 0,35% SKT-st. Meie ise oleme andnud lubaduse, et see on 0,17%, aga praegu on see 0,14% SKT-st. Lisaks on ka investeeringud Londoni saatkonna hoonesse. Samuti uuriti Ungari saatkonna sulgemise kohta.
Keskkonnaministril oli üks oluline teema looduskaitsealuste maade ost, milleks on 2015. aastal ette nähtud viis miljonit eurot. Samuti räägiti tulevikus maa hindamisest maamaksu kontekstis ning keskkonnatasudest, millest siin varem täna juttu oli.
Haridus- ja teadusministrilt küsiti koolitoidu kohta ja sellest tulenevalt kalli toidu kohta lasteaedades. Selle kohta ütles minister, et see on poliitiline otsus, et 2015. aasta eelarves see aspekt ei kajastu. Samuti oli teemaks IT Akadeemia finantseerimine ning ka riigilõivud nagu Siseministeeriumi puhulgi.
Justiitsministriga räägiti nagu siseministriga riigilõivudest ning nende ideoloogiast. Samuti küsiti trahvipoliitika kohta. Käidi välja mõte – kas-küsimuse vormis küll –, kas võiks viia trahvi suuruse sõltuvusse sissetulekust. Sellega on teatavad õiguslikud probleemid, aga ministri hinnangul on suund õige ja kaugemas plaanis tasub seda kaaluda. Samuti oli kõne all kohturegistrite reorganiseerimine.
Siinkohal ma oma ülevaate lõpetan. Lühidalt lisan, et kuigi ma olen siin ennekõike komisjoni esindaja, on mul sotsiaaldemokraadina hea meel selle üle, et paljud teemad, mille kohta me oleme aastate jooksul ettepanekuid teinud, on seekord leidnud valitsuse eelnõus kajastamist. Aitäh!