Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu kolmanda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, Mihhail Korb!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel annan üle arupärimise siseminister Hanno Pevkurile. Arupärimine puudutab Politsei- ja Piirivalveameti reformi, millega kaotatakse mitmeid töökohti kokkuhoiu ettekäändel. Reformi eesmärk on õige – tõsta politseinike töötasu –, kuigi algusest peale on selge, et ilma lisaressursita ei ole võimalik tõsta palku nii, et kvaliteet ei kannataks. Tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati. Juba praeguseks on selge, et politseist lahkub hulgaliselt inimesi, kes ei olnud nõus oma ametipositsiooni madaldamisega. Koos nendega lahkub väärtuslik kogemus. Reformi käigus suureneb jaoskondade teenindatav piirkond, mille tõttu väheneb patrullide reageerimiskiirus. Konstaablite vähendamisega halveneb side politsei ja elanike vahel. See kõik kahandab siseturvalisust ja vähendab kodanike usaldust politsei vastu. Niisuguses olukorras jääb arusaamatuks Siseministeeriumi tegevus, mis kutsub üles noori otsustama karjäärivalikul sisejulgeolekuametniku eriala kasuks, samal ajal kui koondatakse parimaid töötajad, kelle kogemuste pagas on muljet avaldav. Küsime siseministrilt neli küsimust, millega soovime teada reformi tegelikku mõju Eesti Vabariigi turvalisusele. Aitäh teile!

Aitäh! Palun, Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel esitan arupärimise proua Anne Sullingule, väliskaubandus- ja ettevõtlusministrile. Arupärimine puudutab arengufondi nõukogu vastutust. Eesti Arengufondi asutamine sätestati Riigikogus 2006. aasta 15. novembril vastu võetud seadusega. Arengufond loodi põhimõtteliselt kahe ülesande täitmiseks: riigi aitamiseks pikaajaliste strateegiliste valikute tegemisel ja uuenduslike, suure riskiga ideede rahastamise toetamiseks. Siiani on arengufondi üheks edukamaks projektiks osutunud fondi esimene investeering, mis tehti iseteeninduslike postkontorite tehnoloogiavõrguga tegelevasse Smartpost OÜ-sse. Hea uudis arengufondi investeerimistegevuse kohta tuli ka eelmisel nädalal, kui maailma suurim 3D-printerite ja printimislahenduste tootja ostis ära Eesti idufirma GrabCAD. Paraku on Eesti Arengufond pälvinud viimasel ajal rohkem tähelepanu ebapädeva ja laristava juhtimisstiili tõttu. Endine arengufondi juht Tõnis Arro lahkus oma kohalt poolte kokkuleppel juba s.a 24. juulil, kuid lahkumise põhjused jõudsid avalikkuse ette alles eelmisel nädalal. Enne Arro vallandamist valminud auditi kohaselt kulutas arengufondi juht limiiti arvestamata fondi raha ja premeeris end aktsiaoptsioonidega. Näiteks lasi ta arengufondi tütarettevõttel kinni maksta 54 000-eurose koolituse, kui selleks oli ette nähtud ühe kuupalga suurune summa aastas. Samuti sai Arro arengufondi tütarettevõte nõukogu liikme tasu, mis on üldiselt ennekuulmatu. Seetõttu on meil ministrile hulk küsimusi.

Aitäh! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatule, edastab Riigikogu esimees need adressaatidele viivitamatult. Nüüd, head kolleegid, teeme palun kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontrollKohal on 84 ja puudub 17 Riigikogu liiget.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 642 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek oli viia läbi eelnõu 642 lõpphääletus. Valmistume hääletamiseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud toiduseaduse muutmise seaduse eelnõu 642. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
HääletustulemusedPoolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud, seega on eelnõu seadusena vastu võetud.

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 627 kolmas lugemine. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Palun, Jaan Õunapuu! (Juhataja helistab kella.)

Väga austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Juba pikka aega on Tartus asuv Eesti Maaülikooli loomaarstiteaduskond mures oma tuleviku pärast. Ei jätku raha, et käia aja nõuetega kaasas ja tänapäevastada õppetööd sel määral, et see garanteeriks 2015. aastal akrediteeringu. Ülikoolil endal paraku raha ei jätku. Loomaarstiõpe on väga kulukas ja selle valdkonna kvaliteedi väljaarendamine üsna suur investeering. Tuletan meelde, et veterinaarmeditsiini eriala on arvatud Euroopa Liidu seitsme reguleeritud eriala hulka, mis nõuavad erilist riiklikku tähelepanu.
Nagu juba öeldud, veterinaarmeditsiini eriala õpetamine on kulukas, sest eeldab – nagu ka humaanmeditsiini eriala – piisava kliinilise kogemuse omandamist. Loomaarstiõppe rahvusvaheliseks akrediteerimiseks on nõutav, et tudengid omandaksid vilumuse eri loomaliikide haiguste ja patoloogia käsitamisel ning saaksid seejuures piisava käelise kogemuse. Ühe näitena võib tuua suurloomade õppe, kus valdav osa õppe- ja ravitööst toimub farmides. Väljasõidud koos tudengitega nõuavad tavaliselt rohkem aega ja töövahendeid. Peale selle, produktiivloomade puhul lähtub farmer sageli majanduslikust vaatevinklist – ta ei soovi teha kulutusi diagnostikale ja ravile ning eelistab seetõttu pigem looma prakeerimist. Seepärast on maaülikooli loomakliiniku kui õpetava kliiniku kulud palju suuremad kui raviteenustest teenitud tulu. Haridus- ja Teadusministeeriumi, Põllumajandusministeeriumi ning Eesti Maaülikooli esindajate koostöös 2012. aastal tehtud analüüs loomaarstiõppe olukorrast ja jätkusuutlikkusest Eestis näitas, et praegune loomaarstiõppe riiklik rahastamine ei kata üliõpilaste kliinilise õppe kulusid, seepärast on kvaliteetse õppe tagamiseks äärmiselt vajalik leida lisatoetus.
Veterinaarmeditsiini kliinilise õppe lisarahastus on levinud ka teistes maades. Näiteks Soomes on Helsingi ülikooli loomakliiniku lisatoetus üle kahe miljoni euro aastas, kuid isegi seda peetakse ebapiisavaks. Rahvusvaheliselt akrediteeritud veterinaarmeditsiini õppekava säilimine Eestis tagab lõpetanute rahvusvaheliselt aktsepteeritud pädevuse, tõstab Tartu atraktiivsust välisüliõpilaste seas ning tagab teaduspõhiste uuringute võimaluse veterinaar- ja humaanmeditsiinis. Sotsiaaldemokraatidel on hea meel, et selle eelnõu seadusena vastuvõtmine lahendab ühe väga suure mure kogu Eesti loomaarstiõppe tänases ja homses. Suur tänu!

Suur tänu! Kas on veel kõnesoove? Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek oli eelnõu 627 lõpphääletusele panna. Valmistume lõpphääletuseks.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 627. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
HääletustulemusedPoolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.
Meie tänane päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud. Soovin kõikidele kena päeva jätku! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 10.13.