Austatud Riigikogu! Algab täiskogu VIII istungjärgu esimese töönädala kolmapäevane istung. Kõigepealt saab üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Priit Toobal, palun!

Lugupeetud kolleegid! 11 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel on mul siseminister Hanno Pevkurile üle anda arupärimine, mis käsitleb riigipiiri kontrolli. 1990. aastate alguses alustati Eesti piirivalve taasloomist. Sealjuures alustas 1992. aastal õppetööd piirivalvekool, mille aastatel 1992–2006 lõpetas 1704 piirivalveametnikku. Väärib märkimist, et aastal 1994 oli Eesti piirivalve teenistuses 133 ohvitseri, 319 allohvitseri, 588 kutselist piirivalvurit ja 675 ajateenijat. 2007. aastal alustas Reformierakonna, IRL-i ja sotsiaaldemokraatide ühine koalitsioon Politseiameti ja Piirivalveameti ühendamist. Ühendamine leidis aset 2010. aasta alguses. Samal aastal tehti ka uuring, kuidas struktuuris töötavad inimesed on rahul uue ühendameti loomisega. 86% tollastest töötajatest ei uskunud, et struktuur moodustub efektiivselt, ja 46% juhtidest olid töökorraldusega rahulolematud. 2012. aastal esitas politsei kutseühing siseministrile pöördumise, milles toodi välja mitmeid murekohti Politsei- ja Piirivalveameti juhtimises ja töökorralduses. Nii endised kui ka praegused piirivalvejuhid on rõhutanud, et organisatsioonide ühendamine on viinud struktuuri tasakaalust välja ning piirivalve ei toimi selle tagajärjel enam korrektselt. Seoses sellega ja, mis seal salata, ka nädalataguse juhtumiga piiril esitame ministrile viis küsimust. Aitäh!

Siret Kotka, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Minul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine põllumajandusminister Ivari Padarile. Selle teema on riigi toimetulek Aafrika seakatku levikuga. Nagu me teame, on üliohtlik sigade haigus ametlikult Eestisse jõudnud. Kui veel esmaspäeval oli teada, et haiguskolle on ainult Valgamaal, siis nüüd on see haigus levinud ka Viljandimaale. Samas, enam kui kuu aega tagasi väitis põllumajandusminister avalikkusele, et ilmselt on seakatk juba Eestis. Sellest hoolimata ei ole riik tunnetanud probleemi tõsidust ega teinud ettevalmistusi, et katkuga reaalselt toime tulla. Meie üks põhiküsimusi ministrile on järgmine. Kui juba augustis oli teada, et Aafrika seakatk võib olla Eestis, siis miks ei alustatud üle-eestilist teavituskampaaniat, mis oleks inimestele katku kohta teavet jaganud ja andnud juhiseid, kuidas käituda näiteks olukorras, kui seenelised leiavad metsast katku surnud metssea? Aitäh!

Kui need kaks arupärimist vastavad kodukorra nõuetele, saadetakse nad adressaatidele.
Enne kohaloleku kontrolli on mul teile üks teade, eriti Šveitsi sõpradele. Pärast tänase istungi lõppu läheb siinsamas saalis lahti Eesti-Šveitsi parlamendirühma moodustamine.
Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohaolijaid on 83, puudujaid 18.

Alustame tööd tänase päevakorra punktidega. Kõigepealt on meil kavas arutada Eesti Arengufondi tegevust aastatel 2013 ja 2014. Riigikogu liikmed, palun tähelepanu! Ma arvan, et tuleb kasuks, kui me tuletame meelde Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 155, siis te teate, kuidas see arutelu käib. Kõigepealt on arengufondi juhatuse esimehe Pirko Konsa ettekanne, mis kestab kuni 30 minutit. Seejärel on võimalik ettekandjale küsimusi esitada, iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised, kus sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Alustame tööd esimese päevakorrapunktiga. Palun kõnepulti Pirko Konsa, Eesti Arengufondi juhatuse esimehe!

Austatud Riigikogu esimees! Head rahvasaadikud! Seisan täna teie ees, et anda teile ülevaade Eesti Arengufondi tegemistest. Tulenevalt Eesti Arengufondi seadusest on meie ülesanne stimuleerida ja toetada muutusi Eesti majanduses. Selleks on meil kaks tegevussuunda: investeeringud ja arenguseire. Meie meeskond on praegu 20-liikmeline ja me oleme ülesandeid, mis Riigikogu on meile pannud, täitnud nüüdseks juba seitse aastat. Meie organisatsioon on unikaalne. Me oleme ühelt poolt ajutrust, kes väheste hulgas Eestis tegeleb kaugeleulatuvate arengustsenaariumidega. Teiselt poolt oleme seadnud eesmärgiks näidata eeskuju. Me oleme nii mõnigi kord haaranud initsiatiivi, et üht või teist meie analüüsis tuvastatud kitsaskohta ise kõrvaldada ning teatepulk seejärel arengufondi käest edasi anda.
Üks käivitavaid mõtteid kogu selle seitsme aasta jooksul on olnud Eestile suurt lisandväärtust andvate töötajate arvu suurendamine ja selliste ettevõtete juurdekasvu tekitamine. Globaliseeruvas majanduskeskkonnas on tootmine kõige väiksema lisandväärtusega osa toote loomisest. Apple'i iPhone'i 600-dollarilisest hinnast moodustab tootmine vaid 12 dollarit. Suurima kasu teenivad need, kes tegelevad teadusuuringute, tootearenduse, disaini, müügi ja turundusega. Need on väärtusahela tipud, kus luuakse kõige rohkem väärtust. Meie kõigi soov on, et Eestis oleks rohkem ettevõtmisi, mis hõlmaksid kogu väärtusahelat. Loomulikult on kogu väärtusahelat hõlmavate toodete loomine riskantsem kui vaid ühele etapile keskendumine, aga ainult uute toodete loomine annab meile võimaluse need väärtusahela otsad enda kätte haarata. Pigem on ebatõenäoline, et rahvusvahelised suurettevõtted strateegilist juhtimist või tootearendust praegu siia tooksid. Me oleme just hiljuti näinud, kuidas suured ettevõtted, nagu Fazer või PKC Group, oma tootmist kiiresti vastavalt vajadusele ümber paigutavad. Selleks et ahela väärtuslikud osad Eestisse jääksid, oleks parem, et need siin ka sünniksid.
Meenutan teile muinasjutuna kõlavat lugu neljast eestlasest, kes olid ühe sellise ettevõtte asutajate hulgas, mille müügist teenisid nad ühel hetkel kokku ühe protsendi kogu Eesti SKT-st. Selle ettevõtte nime teavad ilmselt kõik, kuid mitte kõik ei mõista, et see on parim näide selle kohta, et Eesti ühiskonnale ei loo rikkust mitte ainult keskmise palga kasv, vaid just need säravad ettevõtjad, kes võtavad riske, et luua toode, mida vajavad sajad, tuhanded või hoopis miljonid inimesed üle maailma. Selliste tehingutega loodav lisandväärtus ületab kümneid või sadu kordi Eesti või maailma keskmist lisandväärtust töötaja kohta. Skype'i tehinguga võrreldava lisandväärtuse loomiseks oleks keskmine Eesti palgatöötaja pidanud töötama rohkem kui 4700 aastat.
Teine näide. 2006. aastal lõi internetis tegutsev mööblikauplus ON24 oma logistikaosakonna, 2007. aastal alustas see osakond hiljem SmartPosti nime saanud ettevõttena, mis asus arendama toona maailmas tundmatut automaatset pakiautomaadilahendust. Arengufondi ja Eesti kaasinvestorite toel avati 2009. aastal SmartPosti pakiautomaatide võrgustik, mis kahe tegutsemisaastaga näitas nii kiiret kliendibaasi ja turuosa kasvu, et Soome päritolu rahvusvaheline logistikahiid Itella otsustas nii võrgustiku kui ka kaubamärgi omandada. SmartPostist sai Itella osa, aga tootearendus jätkus Cleveroni nime all. Nüüd on SmartPosti automaadivõrgustik Soomes juba mitu korda suurem kui Eestis. Möödunud aastal paigaldati Cleveroni loodud automaate Brasiiliasse, samuti vaatab ettevõte Norrasse ja Hispaaniasse. 19. augustil avas Cleveron uue pakiautomaate tootva tehase Viljandis, mis annab tööd 70 inimesele.
Miks ma neist kahest ettevõttest räägin? Sellepärast, et viimaste nädalate debatt start-up'ide või eesti keeles idufirmade teemal on lootusetult mööda pannud start-up'i ühest peamisest iseloomustajast. Tegu ei ole lihtsalt alustava ettevõttega, isegi mitte ekspordile suunatud ettevõttega. Start-up on oma loomuselt tootearendusettevõte, elav ärilabor, mille eesmärk on reaalsetes tingimustes võimalikult kiiresti proovida ühe või teise äriidee elujõulisust. See elujõulisus peab väljenduma skaleeritavuses. Tootel tuginev äri peab näitama – mitte paberil, vaid päriselus – kiiret kasvu. Start-up on nagu laborikatse: loeb iga tulemus, nii positiivne kui ka negatiivne. Kui bakterid katseklaasis kiratsevad, siis järelikult tuleb proovida midagi muud. Kui kultuur hakkab vohama, siis on õnnestunud õigele soonele sattuda ja tuleb rauda edasi taguda. Selline kõik-või-mitte-midagi-lähenemine on andnud põhjust idufirmasid süüdistada väheses panuses majandusse. See on muidugi risti vastupidine idufirma olemusele proovida ideed kiiresti ja toorelt, teha täiendusi reaalajas ja kasutajate tagasisidet arvesse võttes, selle asemel et pikki aastaid suurkorporatsiooni arendusosakonnas eelarvet kurnata. Muuseas võib ebaõnnestunud katse pöörduda ka positiivseks, nagu on näidanud lemmikloomapidajate Facebook ehk United Dogs and Cats. Selle idufirma meeskond pani aluse müügitarkvara arendavale start-up'ile Pipedrive, mis annab praegu tööd 35 inimesele peamiselt Tallinnas, ent ka Californias. Lähema aasta jooksul plaanivad nad peaaegu teist niisama palju inimesi juurde palgata.
Meiesuguse väikeriigi jaoks on start-up'ikultuur ainuvõimalik, sest see seab meid konkurentsivõimelt ühele pulgale kõigi maailma suurtega. See oli ka põhjus, miks arengufondi loomisel sai üheks peamiseks ülesandeks rajada teed idufirmasse panustava targa raha ehk riskikapitalituru arengule. Miks tark raha? Sest sõnast "riskikapital" jääb enamasti hambusse sõna esimene pool "risk", mitte selle sõna sisu. Riskikapitali riskid on kalkuleeritud ja nendega kaasneb enamasti märkimisväärne teadmiste ja sidemete juurdevool investeeringu saanud idufirmasse. Mitte kõik investeeringud ei õigusta ennast, aga riskikapitali eripära on äririskide aktsepteerimises suure arenguhüppe nimel. Sellist hüpet ei võimalda ärimudelid, mis on üles ehitatud lokaalselt ja alalhoidlikult, küll aga võimaldavad seda oma globaalset nišši targalt otsivad ambitsioonikad mudelid.
Arengufondi investeeringute portfelli kuulub praegu 21 ettevõtet. Nende hulka lisandus sellel aastal kaks uut investeeringut: Cloutex ja Lingvist. Meie investeeringuportfelli väärtus on aja jooksul kasvanud ning nüüdseks oleme pidanud maha kandma vaid kolm investeeringut. Eriti hea meel on selle üle, et viimases kahes investeeringus osales suur hulk Eesti äriingleid. Mis või kes on äriinglid? Need on juba endale kapitali kogunud kogemustega ettevõtjad, kes selle asemel, et oma vara lihtsalt tarbimisse suunata, toetavad oma raha ja kogemustega ambitsioonikaid varajase faasi ettevõtjaid.
Eestis on juba peaaegu kaks aastat tegutsenud Eesti Äriinglite Assotsiatsioon, kus on nüüdseks üle 70 liikme.
Siinkohal on õige koht rääkida muutustest Eesti riskikapitaliturul. Arengufond alustas oludes, kui riskikapitali pakkumine Eestis oli olematu ja investeeringud tehnoloogiaettevõtetesse peaaegu puudusid. Praeguseks oleme selle tõrke likvideerinud, riskikapitaliinvesteeringute arv ja maht Eestis on mitu korda kasvanud ja per capita on Eesti selle poolest isegi maailmas esirinnas. Eestisse ja siinsetesse idufirmadesse usaldatakse raha üha rohkem. Hea näide on ettevõtte TransferWise ja tema 25 miljoni euro suurune rahasüst investoritelt, kelle hulka kuulus ka ikooniline ärimees Richard Branson.
Praegune pakilisim probleem seisneb pigem selles, kas riskikapitali jaoks investeerimiskõlblike ettevõtete juurdekasv on piisav. Augustis kokku tulnud arengufondi nõukogu algataski uue investeerimisstrateegia väljatöötamise, mis on kavas kinnitada aasta lõpus. See paneb rõhu riskikapitali asemel ettevõtete sünni soodustamisele sellele eelnevas arenguetapis. Meie ühine arusaam koos partneritega on, et parim viis seda teha on investeerida vähemalt kolme professionaalsesse mikroinvesteeringuid tegevasse ja start-up'e arendavasse ettevõttesse. Siinkohal märgin, et tegu peaks olema eraettevõtetega. Uus strateegia eeldab ka Eesti Arengufondi seaduses muudatuste tegemist. Selle võiks ära teha veel Riigikogu see koosseis. Strateegia loomisesse on kaasatud mitu osapoolt, sh KredEx, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning mitmed partnerid erasektorist.
Eesti peab seadma endale eesmärgiks olla üks maailma parimatest paikadest senist turgu muutvatele toodetele. Meie keskkonnas ja inimestes on olemas ainulaadseid puudusi: eestlaslik jonn, nõukogude ajast pärinev ja tundub, et geneetiliselt edasiantav oskus teha mitte millestki midagi. Kõik need arengutõrked saavad olla meie tugevused, millele tuleb lisada oskus luua inimeste vajadustele kõige paremini vastavaid tooteid. Uus investeerimisstrateegia aitab kaasa vähemalt saja uue idufirma sünnile, kellest parimad suudaksid ehk korrata Eestist päris Skype'i inseneride edulugu. Meie võimuses on ka ettevõtluskeskkonda soodustada, n-ö mulda kobestada. Arengufondi selle aasta ühel kõige rohkem kõlapinda leidnud ettevõtmisel, arenguideede konkursil, millest hiljem põhjalikumalt räägin, tegid iduettevõtjad ise ettepanekuid, kuidas Eesti äriseadustikku oleks võimalik alustavatele ja ambitsioonikatele ettevõtjatele soodsamaks muuta. Kui praegu on TransferWise'i, Pipedrive'i ja mitme teise start-up'id Eestis vaid oma arendusüksusega ja nende emafirma isamaa on hoopis Ameerika Ühendriigid või Suurbritannia, siis mul on hea meel tõdeda, et koostöös Justiitsministeeriumiga ja teiega, head seadusandjad, on arengufond uuendamas idufirmasid käsitlevaid seadusi. Muudatused puudutavad osakapitali tingimuslikku suurendamist, vahetusvõlakirjade emiteerimist, osaühingute osadele erinevate õiguste seadmist ja muud just start-up'idele olulist. Selle taga on soov, et emafirmade isamaaks saaks edaspidi üha enam Eesti.
Aga majanduses vajalikke muudatusi ei saavuta me ainuüksi idufirmadele pühendudes. Arengufond otsib koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga valdkondi, kus Eestil oleks kõige suurem võimalus luua lisandväärtust. Nimetame seda nutikaks spetsialiseerumiseks. Spetsialiseerumine ei tähenda välistamist. Pigem tähendab see nende elualade eelisarendamist, kus Eestis on juba nüüd olemas arvestatavaid teadmisi ning kus ettevõtluse ja teaduse kokkuviimises peitub meie arvates potentsiaal suurimaks lisandväärtuseks. Neid valdkondi oleme välja toonud kuus. Toon siin kaks näidet.
Esmalt, tervishoiuvaldkond. On selge, et arvestades meie demograafilist olukorda, mille tõttu tekkinud probleeme saab võrrelda ülejäänud arenenud maailma probleemidega, peame otsima uut mudelit. Eesti e-tervise süsteemi ja digiloo käivitamisest on möödas kümme aastat ning tervishoid vajab uut hoogu. Ta võiks olla rohkem ettevõtlusele avatud. Praegu on küsimus selles, kuidas panna inimesi oma tervise vastu rohkem huvi tundma ja sellesse panustama. Selleks soodsate eelduste kujundamisel on meil oma roll täita. Näiteks saab riik kujundada eeldused uute, sh ennetava iseloomuga terviseteenuseid pakkuvate ettevõtete turule tulekuks, ehk haigete ravimise kõrval tuleks terveid inimesi juurde tekitada. Tervishoiu kui majandusvaldkonna areng peaks liikuma selle poole, et tehnoloogiad aitaksid inimestel endil oma tervise eest paremini hoolitseda. Niisama oluline on see, et haiglad, Eesti Haigekassa ja kogu tervishoiusüsteem oleksid valmis uuenduste kasutuselevõtuks ning valmis ka osalema nende loomisel ja toodeteks kujunemisel. Möödunud nädalal käis Eestis Ameerika Ühendriikide president, kelle kõnest jäi ilmselt paljudele meelde humoorikas kommentaar, et USA riikliku tervisekindlustuse veebilehe loomisel, mis valmis suurte äpardustega ja mille eelarve oli kolossaalne, oleks pidanud konsulteerima eestlastega. Selline kommentaar tõendab, et Eesti pole kaugel sellest, et meie e-riigi kõrval saaks maailmas tuntuks ka meie e-tervishoid. Peame kasutama meie unikaalseid eeliseid: tugevat IT-platvormi ja kiiret rakendamisvõimet, et globaalselt e-tervishoiu vedajate seas olla.
Teine näide nutika spetsialiseerumise vallas puudutab ehitust, nimelt teadmistepõhist ehitust. Infotehnoloogia tähtsus Eestile on väljaspool kahtlust. Aga kui palju suudame kasutada IT-d selleks, et sellises traditsioonilises valdkonnas nagu ehitus vältida inimlikke vigu, kiirendada planeerimisprotsessi, automatiseerida, luua kvaliteetsemaid ja paremaid hooneid? Olgugi et arhitekt, elektrik ja küttesüsteemi paigaldaja loovad jooniseid nüüd digitaalsel kujul, võrreldakse neid praegugi paberil. See meenutab aga aega enne e-maksuametit, kui suur osa tööst oli osapooltelt andmete kogumine ja käsitsi kokkuviimine, selle asemel et lasta andmetöötluse ja vigade vältimisega tegelda arvutil. Samuti on meil juba praegu märkimisväärsed saavutused puitmajade tootmisel ning puidu kui taastuva materjali kasutamisel keerukates ehituskonstruktsioonides.
Alustasin praktiliste tegevuste loetelu, mis arengufondi tööplaanis on. Jätkan samamoodi. Teist aastat järjest tegi arengufond Eestis Euroopa ettevõtlusmonitooringut, mis annab meile võimaluse võrrelda meie ettevõtlussuhtumist ja ühiskondlikke hoiakuid teiste riikide omadega. Raport lõplikul kujul ilmub selle kuu lõpuks. Etteruttavalt võin aga öelda, et esile tõusid kaks järeldust. Esiteks, ettevõtjatena tegutsevad Eesti inimesed on õnnelikumad. Teiseks, Eestis mõtlevad paljud ettevõtluse alustamisele, aga võrreldes teiste riikidega jõuavad selleni väga vähesed. Ühe probleemina toovad inimesed välja, et neil puuduvad ettevõtluseks vajalikud teadmised ja oskused. Samuti on hirm ebaõnnestumise ees. Küsimus on hoiakutes, eestlased on ebakindlad ja ettevõtluse suhtes pigem ujedalt meelestatud. Selle uuringu tulemused kinnitavad meie kogemusi, mille põhjal oleme muutmas ka oma investeeringute strateegiat. Peame rõhku panema ettevõtluse julgustamisele, et riskikapitalile suunatud projektide puhul oleks esimestest sammudest kaugemale jõudjaid rohkem. Selleks alustab juba tänavu sügisel tegevust Founder Institute, eestipäraselt öeldes iduettevõtjate instituut, mille sihtgrupiks on just 30-ndates ja 40-ndates eluaastates inimesed, kes töötavad praegu juhtide või spetsialistidena, kellel on ärivaistu, probleemide lahendamise oskust ja eestvedajale vajalikke isikuomadusi, ent kes ühel või teisel põhjusel on seni oma idee teostamisega viivitanud. Tegu on maailma suurima idufirmadele mõeldud programmiga. Arengufond on eelkõige selle Eestisse tooja ja käivitaja, mitte niivõrd koolitaja. Loodame, et mõne aasta jooksul programmi Eesti haru iseseisvub ja hakkab sõitma ilma arengufondi abiratasteta, nii nagu varem on läinud Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni ning Eesti Äriinglite Assotsiatsiooniga.
Kutsume julgelt mõtlema ka väga edukaks kujunenud arenguideede konkursil ning peatselt ilmuva arengufondi mõtteraamatu lehekülgedel, mis on järg möödunud aasta mõtteraamatule. Arenguideede konkursi puhul on meie soov toetada neid inimesi, kes tahaksid mõnda olulist ideed ellu viia. Selleks panime parimatele ideedele välja stipendiumi ja kolm esimest stipendiaati alustasidki juba 1. septembril tööd. Esimene neist on ilmselt kõigile hästi tuttav 10 miljoni e-residendi mõte, mille taga olid Taavi Kotka, Siim Sikkut ja Ruth Annus. Stipendiaadi roll konkursi järel on täita lünk, mis jääb riigi loodava lahenduse ja sellele praktilise väärtuse andmise vahele. Kui riik loob infrastruktuuri, et väljastada rahvusvaheliselt digitaalset ID-d, mis võimaldaks juurdepääsu Eesti e-teenustele, siis stipendiaadi roll on leida üles need kasutusstsenaariumid ja teenused, mis Eestile e-residente juurde peaksid tooma. Teisisõnu, riik annab vaid võimaluse digiidee elluviimiseks ja eestlaste juurdeleidmiseks, aga esmaste partnerite ja teenusepakkujate leidmine, kes e-eestlusele sisu hakkavad andma, jääb meie stipendiaadi ülesandeks.
Teine stipendiumi pälvinud idee tuli Heateo Sihtasutuselt, kes pakkus välja innovaatilise lahenduse – ühiskondliku mõju võlakirjad, inglise keeles social impact bonds. Selle lahenduse mõte on viia kokku era-, avalik ja kolmas sektor ning anda erasektorile võimalus oma praktiliste kogemustega aidata investorina riigil mõnda oma funktsiooni paremini täita.
Kui riigi seatud eesmärgid täidetakse, siis investorile tagatakse võlakirjade lunastamise kaudu tootlus ning riik saab endale uue ja hea lahenduse. Kui eesmärgid jäävad täitmata, siis kaotab investor oma investeeringu. Usun, et see on kindlasti üks viis, kuidas tuua uuenduslikku mõtlemist riigi ees seisvate probleemide lahendamisse, olgu need siis sotsiaalset või muud laadi.
Kolmas idee on Eesti kui hackerspace'i loomine, kus kõik eestlased saaksid vabatahtlikult lüüa kaasa mõne elektroonilise toote disainimisel, väljaarendamisel ja katsetamisel. Kaugemas plaanis aitab see idee kasvatada riistvarainseneride hulka Eestis.
Niipalju siis arenguideede konkursi kohta. Nüüd räägin meie suurprojektist – energiamajanduse arengukavast. Eesmärk on aasta lõpuks see arengukava heaks kiita. Arengukava kirjeldab Eesti energiapoliitika võimalikke arengusuundi aastani 2030 koos perspektiiviga aastani 2050. Tegu on tõeliselt suure ettevõtmisega, mis koondab ühtekokku viis eri arengukava – transpordi, soojamajanduse, ehituse ja teistes valdkondades –, et luua terviklik pilt sellest, milline on meie energiavajadus ja milliseid energialiike on Eestil mõistlik kasutada. Viie energiakava ühendamisel on kaasa löönud kümned kui mitte sajad eksperdid. Tulemuseks on energiamajanduse stsenaariumid, mis võimaldavad valida eri arengusuundade vahel: milline on energia kättesaadavus ja hind meie inimestele, kui rohelise mõttelaadi me soovime omaks võtta või kui sõltumatud soovime olla Vene gaasist. Arengukava esitab need stsenaariumid sellisel kujul, et nende põhjal oleks võimalik teha juba poliitilisi valikuid. Üks sõnum rohemajanduse valdkonnast on see, et energiamajanduse lahendused ei peitu vaid riiklikes toetusmehhanismides, mis üht või teist energiaallikat eelistama suunaksid. Tuhanded energiaühistud Saksamaal ja Taanis aitavad kodanikel rahuldada energiavajadust ilma suurte tootmisettevõtete abita, suunates kohalike tootmisüksuste toodetud energiat ühistuliikmete vahelisse võrku. Peale kulude kokkuhoiu ja varustuskindluse tähendab see ka puhtamat ja mõnusamat elukeskkonda ning koostegemise ja isetegemise kogemust ühistuliikmetele.
Maikuus alustasime koos Tartu Linnavalitsusega tööd rattaringluse projektiga. Ütlen, neile, kes seda ei tea, et rattaringlus tähendab võimalust haarata hommikul tööle minnes kodulähedasest laenutusest jalgratas ja jätta see tööle jõudes töökoha lähedal asuvasse laenutusse. Maailmas on üle 600 linna, kus rattaringlus toimib, aga meie eesmärk on teha asja uuenduslikult, tehnoloogiat ära kasutades. Meie arvates võiks Eestis lähiaastatel olla vähemalt neli-viis linna, kus jalgrattad sellisel moel käest kätte võiksid käia. Sellega jõuan taas mõtteni reaalsuse võrgutamisest, mida arengufond Eesti ühiskonnas edasi tahab anda. Riik ei pea inimeste eest kõike ära tegema. Piisab keskkonna loomisest ja kodanike iseseisvalt tehtavate valikute soosimisest.
Austatud Riigikogu! Need näited arengufondi tegevuste ja plaanide kohta näitavad, et muutuste juhtimise ülesandega organisatsioon peab ka ise pidevalt muutustega kohanema. Kui riskikapitali pakkumise tõrge on kõrvaldatud, on meie ülesanne liikuda sinna, kus ettevõtlus praegu meie abi vajab. Samuti peame tulevikus olema tegusad nii makro- kui ka mikrotasemel majanduskeskkonna kujundajatena. Peame töötama ühelt poolt ainsa sõltumatu ajutrustina Eestis kaugele vaatavate majandusstsenaariumide ja -visioonidega. Teiselt poolt peame olema ideede inkubaatoriks ja elujõuliseks saanud idee korral teatepulga edasi andma, nagu oleme teinud rattaringluse või arenguideede konkursi võitjate puhul.
Arengufondi nõukogu koosneb inimestest, kellel on pikaajaline vaade Eesti ühiskonnale ja majandusele. Nõukogu ees seisab lähiajal ülesanne leida arengufondile uus juhatuse esimees, kes oleks uue olukorraga kohaneva investeerimisstrateegia valguses parim võimalikest ja kellel oleks valmisolek arengufondi spetsialistidest koosnevat ajutrusti juhtima hakata. Arengufondi on vaja selleks, et Eesti poliitika kujundajatel oleks võimalik vaadata kaugemale kui vaid mõne aasta taha ja Eesti ettevõtjatel oleks julgust teha rohkem, kui mugavaks äraelamiseks piisab. Need on meie ülesanded ja me võtame neid väga tõsiselt. Tänan teid kuulamast!

Küsimused. Valeri Korb.

Aitäh! Lugupeetud Eesti Arengufondi juhatuse esimees! Kuulasin, kuidas te rääkisite uuest finantseerimisstrateegiast. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kas te ei karda, et uus finantseerimisstrateegia kitsendab Eesti Arengufondi tegevusvaldkondi, mis on aastatega formeeritud?

Aitäh! Ma arvan, et ei kitsenda. Minu arvates on arengufondi ülesanne tegutseda ainult seal, kus ettevõtlus ilma meie abita hakkama ei saa. Nagu ma enne rääkisin, me oleme kõikide turuosalistega ühisel arvamusel, et kui riskikapitalitehingud on suurusjärgus miljon eurot või suuremad ja neid tehakse juba suhteliselt arenenud ettevõtetesse, siis see turg toimib. Pigem on probleem selles, kuidas kasvatada selliseid ettevõtteid, kes oleksid valmis miljoni euro suurust investeeringut vastu võtma.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja, tänan ettekande eest, see oli hästi ülevaatlik! Aga ma tahtsin küsida arenguseirete kohta, mida te olete teinud. Te rääkisite oma ettekandes, et üks neist on pooleli. 2012. aastal tehti üks põhjalikum aruanne ettevõtlusaktiivsuse kohta Eestis, kus toodi välja, et meil on varase staadiumi ettevõtteid teiste riikidega võrreldes rohkem, aga väljakujunenud ettevõtteid jällegi vähem. Ma küsin selle valmiva aruande kohta, mis toob välja meie ettevõtlusmaastiku peamised kitsaskohad. Kas te oskate juba öelda, mis need on? On see teadmiste-oskuste puudus või ideede puudus, kapitali puudulik kättesaadavus või vähene julgus? Mis on need tegurid, mis takistavad seda, et ettevõtjaid oleks tööealise elanikkonna hulgas rohkem?

Ma arvan, et probleem on väga paljuski selles, et meie ettevõtluskogemus, mis kujunes välja 1990. aastatel või ka 2000. aastate alguses, on eelkõige seotud allhangete tegemisega teistele ettevõtetele. Mitu korda keerukam on luua oma toodet ja minna seda suurde maailma pakkuma. Selliseid asju lihtsalt ülikoolis või koolipingis õppida ei saa, neid tuleb õppida nende inimeste käest, kellel need kogemused on juba olemas. Ma arvan, et Skype'i edulugu andis Eestile kõige rohkem just seda, mida me nüüd ka järjest rohkem näeme: meie hulka tekib neid inimesi, kellel need kogemused on. Küsimus on selles, kuidas me neid praktilisi kogemusi saame jagada võimalikult paljude inimestega, kuidas me saaksime aidata neid inimesi, kellel on mõni hea mõte juba olemas. Me peaksime nad viima kokku kogenud ettevõtjatega, kellega koos nad võiksid uue ettevõtte üles ehitada. See on minu arvates kõige olulisem ülesanne. See, et selliseid kogemustega inimesi väga palju ei ole, võib olla üks põhjus, mis genereerib ebakindlust, mille tõttu inimesed ei taha ideest kaugemale minna ja paljud head ideed jäävadki ainult ideedeks ega kujune ettevõteteks.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Maailmas on muidugi väga palju häid mõtteid ja ideid. Kuid tihtipeale jäävad paljud neist ellu viimata, sest öeldakse, et raha ei ole. Minu kõrv püüdis teie ettekandes kinni ühe mõneti üllatava, kusjuures väga meeldivalt üllatava lõigu. Te kinnitasite, et riskikapitali n-ö kõrvalt kaasamine on tunduvalt paranenud ja võib tekkida hoopis mure, et oleks vaja rohkem ideid, mille elluviimisesse seda kapitali paigutada. Ma mäletan, et aastate eest oli alati see probleem, et riigil ei olnud võimalust nii palju investeerida, kui oleks vaja olnud. Kas terav kapitali puuduse probleem on peaaegu lahendatud ja nüüd ongi nii, et andke ainult ideid?

Aitäh! Kapitali probleem on liikunud ühest kohast teise. Riskikapitali pakkumine on Eestis läinud tõesti paremaks. Vaatame, mida teeb KredEx. Käivitunud on Balti Innovatsioonifond, mis tõi Baltikumi turule 100 miljonit eurot täiendavat investeerimiskapitali. Uue struktuurivahendite perioodi jooksul plaanitakse KredExi alla luua veel üks fondifond, mis paiskab riigi poolt turule lisaks 60 miljonit eurot. Sellest moodustatakse vähemalt üks riskikapitalifond. Ma ütleksin, et kapitali juurdevool turule on päris hea perspektiiviga ja riik tegutseb seal endiselt pisut teiste vahenditega. Kui arengufond tegi seda otseinvesteeringutega, siis KredExi strateegia on olla n-ö fondifond ja valida välja erainvestorid, kes riigi raha koos oma rahaga investeerivad. Probleem on kindlasti selles, et sellised fondid on valmis investeerima teatud valmidusastmega ettevõtetesse. Keegi peab aga need ettevõtted valmis tegema ja tegema ilmselt ka esimese investeeringu. Siin, ma arvan, on väga suur roll just äriinglitel, kellest ma rääkisin. Nendega koostöös tuleks luua investeerimis- ja tootearendusettevõtteid, kuhu meie arvates arengufond peaks investeerima, et aidata tekkida uutel ettevõtetel, kuhu riskikapital saaks hiljem juba ise investeerida.

Rein Randver, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud ettekandja, ka mina tänan selle ülevaate eest! Kindlasti olete aruteludel tõdenud mõtteid, mida Eestis on välja öeldud, et me oleme väikesed, aga et saada suureks, peab tegutsema suurelt ja koos. Minu märksõna ongi koostöö. Kuidas te seda koostööd praegu eri tegevuste puhul hindate? Ma pean silmas nutikat spetsialiseerumist, riigi tegevust, teadlaste sisendeid ettevõtluses või ka näiteks ettevõtjate omavahelist koostööd.

Aitäh! Kahjuks ei saa sellele väga kõrget hinnangut anda. Ma arvan, et üks põhjus on selles, et koostöövajadus on muutunud palju aktuaalsemaks, kui see oli võib-olla kümme aastat tagasi. Siis sai ettevõte kvalifitseeritud tööjõu abil lihtsalt konkureerida, aga nüüd ta tihtilugu üksi enam ei saa tootlikkust suurendada ja uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, tal on vaja head partnerit. Ka ülikoolid ja arendusasutused ei ole harjunud Eesti ettevõtetega koostööd tegema. See harjumus tuleb luua. Arengufondi nõukogu on väga hea koht, kus arutada, kuidas hakata koostööd parandama, sest kõik asjaga seotud inimesed istuvad seal laua taga: kaks rektorit, kaks ministrit, Riigikogu ja ettevõtluse esindajad. Nagu ma välja tõin, me püüame nutika spetsialiseerumise abil üles leida neid kohti, kus koostööd käivitada ja tulemusi saada on võimalik kõige kiiremini. Ei saa öelda, et koostööd üldse ei tehta. Pigem on küsimus selles, kui palju neid ettevõtteid ja ülikoole on ning kui suur on selle töö maht. See asi peab kasvama. Piimatööstusettevõtted ja ehitusettevõtted teevad ka praegu ülikoolidega koostööd, aga küsimus on selles, kui palju see muutub n-ö kasvavaks lisandväärtuseks ja kui palju väärtuslikumaks muutub selle tõttu nende toode. See on väga tähtis. Ma arvan, et koostöö parandamisel on võimalik väga palju ära teha. Arengufond näeb seda nii, et meie üks ülesandeid ongi püüda kokku leppida eesmärkides, kuidas koostöö välja peaks nägema. Ma rääkisin e-tervisest, kus haiglate, patsientide, riigi ja IT-ettevõtjate huvid on väga erinevad. Kui me tahame, et midagi muutuks, siis tuleks need huvid ühendada.

Arto Aas, palun!

Aitäh! Arengufondi ellukutsujana on Riigikogul tõenäoliselt ka järelevalvefunktsioon. Seetõttu lugesin ma Eesti Arengufondi 2013. aasta majandusaasta aruannet ja silma jäid paar asja, mida palun võimaluse korral kommenteerida. Esiteks äratas tähelepanu, et arengufondi tegev- ja kõrgema juhtkonnaga seotud ettevõtetest osteti 2013. aasta jooksul teenuseid summas 38 188 eurot. Äkki kommenteerite, milliseid selliseid tehinguid arengufond teinud on? Teine küsimus puudutab aktsiate optsiooniprogrammi, millest mina varem teadlik ei olnud. Arengufondile kuuluv AS SmartCap võib tegevjuhtkonnale, nõukogu ja juhatuse liikmetele väljastada ka optsioone. Kas seda on tehtud ja mis mahus?

Aitäh! Kahjuks jään esimesele küsimusele vastuse võlgu, sellele ma praegu vastata ei oska. Aga mis puudutab optsiooniprogrammi, siis see on arengufondi loomisest peale olnud üks osa töötajate motiveerimisest. Seda programmi ei ole täies ulatuses rakendatud. Küll on nii juhatusele kui ka töötajatele optsioone väljastatud. Osa neist on töötajate lahkumise korral tagasi ostetud. Kui palgatakse uus töötaja, siis ka tema kohta n-ö kehtib optsiooniprogramm. Neid optsioone on võimalik realiseerida progresseeruvalt ajas, sõltuvalt sellest, kui kaua inimene on fondi jaoks töötanud. Selline optsiooniprogramm on täiesti levinud praktika riskikapitalitööstuses, sest selles ettevõtluses on investeerimisjuhtide kõige parem motivaator see, kui nad ettevõtte väärtust kasvatavad. Optsiooniprogramm võimaldab tasustada töötajaid selle eest, kui nad kasvatavad fondi väärtust, ja mitte maksta neile palka.

Kalev Kallemets, palun!

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Mul õnnestus üle kahe aasta töötada ettevõttes, mis nutika spetsialiseerumise teemal tegi arengufondiga koostööd. Osalesin ka mitmetel töökoosolekutel, seetõttu on mul praktilisi kogemusi. Ma viisin ennast natuke kurssi nutika spetsialiseerumise kolme põhivaldkonnaga: ITK, e-tervis ja ressursside efektiivsem kasutamine ehk puitmajad ja põlevkivi. Nende sektorite ettevõtete juhatuste liikmetega vesteldes küsisin nende käest, kas arengufond on teinud nendega fookustatud koostööd. Üldiselt sain vastuse, et ei ole. Eesti juhtivatest ettevõtetest, nagu Helmes, Nortal, Kodumaja, Eesti Energia, VKG, on inimesi kutsutud lihtsalt osalema, aga see töö ei ole olnud fookustatud. Kas te usute, et ilma fookustatud koostööta Eesti juhtivate ettevõtetega õnnestub nutika spetsialiseerumise 60 miljoni euroga saavutada Eesti reaalmajanduses arenguhüpet, millega kaasneks käibe, ekspordi ja töökohtade arvu kasv?

Aitäh! Esiteks parandan, et nutika spetsialiseerumise eelarve on 142 miljonit eurot, mitte 60 miljonit. Ma olen seisukohal, et nutikas spetsialiseerumine ei ole projekt, kus me toodame mingi dokumendi ja sellega nutikas spetsialiseerumine lõpeb. See on jätkuv protsess, mis kestab kuni selle struktuurivahendite perioodi lõpuni. Me oleme moodustanud üle 20 fookusgrupi, mis on vähemalt kaks korda koos käinud ja nad jätkavad koostööd. Võib-olla oleme lihtsalt asjade alguses, aga kindlasti ei ole meil kavas teha midagi ettevõtjate selja taga, vaid ikka nendega rääkides. Kellel on huvi, võib alati arengufondi poole pöörduda ja kaasa lüüa. Me ei ole kedagi siiani ukselt tagasi saatnud.

Jaak Aaviksoo, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma peatun ka nutikal spetsialiseerumisel. Teatavasti ei spetsialiseeru nutikalt mitte EAS ega isegi mitte ettevõtjad või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, vaid Eesti Vabariik. Seetõttu peab niisugune strateegiline poliitiline otsus, mis on nutika spetsialiseerumise valdkonnad, olema tehtud avalikkuse teadmisel ja toetusel. Ainult siis on võimalik loota, et sellest kujuneb Eesti majandust strateegiliselt edendavate kasvuvaldkondade komplekt. Teine eeldus on see, et kasvuvaldkondadel on praegu arvestatav osa ja tõsiselt võetav kasvupotentsiaal. Mul on konkreetne küsimus. Te mainisite kolme kasvuvaldkonda ja mõnda nišispetsialiseerumist. Kui suure osa need kasvuvaldkonnad moodustavad Eesti SKT-st ja kui suureks olete planeerinud nende kasvu eelseisva kümne aasta jooksul?

Aitäh! Mul ei jää üle muud kui teie kommentaariga nõustuda. Minu arvates on arengufondil väga tähtis roll eestvedajana selles, et kui mingid valdkonnad välja valitakse ja milleski kokku lepitakse, siis sellel peab olema palju laiapõhjalisem heakskiit kui ühe või teise ministeeriumi või ühe või teise ametiasutuse oma. Mis puudutab seda, kui suur on nutika spetsialiseerumise valdkondade mõju majandusele, siis vaatame neid nišše spetsiifilisemalt. Meditsiini või tervishoiu osakaal SKT-s on, kui ma õigesti mäletan, 3–4%. Kui me vaatame, kui suure osakaalu annab töötlev tööstus, ja arvestame, et meie arusaam, et IKT peab aitama tööstusel robotiseeruda, automatiseeruda, et luua Eestisse tootmine, mis oleks pikaajaliselt konkurentsivõimeline, siis see mõju on lai. Kui me vaatame, kui palju ettevõtteid on seotud ühe või teise toote väljatöötamisega, siis see toodete käive ei pruugigi nii suur olla. Aga küsimus on selles, kuidas see efekt avaldub majanduses laiemalt. Räägime näiteks ehitusest. Ehitussektori maht aastas on kolm miljardit eurot. Kui me suudame tegutseda selles sektoris 10% paremini, siis see tähendab, et meil on 300 miljonit eurot täiendavalt tekkinud väärtust. Ma usun, et valitud on punktid, millel on suhteliselt lai mõju.

Mihhail Korb, palun!

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud esineja! Ma lähen suurematest küsimustest natukene pisema teema juurde ja räägin arengufondi sisemisest elust. Ma tahan küsida suvel toimunu ehk Tõnis Arro lahkumise kohta Eesti Arengufondi juhatuse esimehe kohalt. Põhjuseks toodi endise juhataja ja nõukogu seisukohtade erinevus põhimõttelistes küsimustes. Palun teil kommenteerida, missugused need põhimõttelised küsimused on, kuidas neid nägi endine juhatuse esimees ja kuidas neid näeb praegune nõukogu. Ma saan aru, et te peate vastama väga delikaatselt, aga palun lihtsalt üldjoontes tutvustada, milles need eriarvamused seisnesid, ma mõtlen just põhimõtteliselt.

Aitäh! Esiteks, see, millest mina täna siin rääkisin, on kokku lepitud nõukogu esimehega, see oli nõukogu soov. Milles seisnesid erimeelsused? Ma arvan, et nagu ka lahkumise ajal pressiteates öeldi, olid põhimõttelised erinevused suhtumises strateegiasse. Tõnis Arro arvates peaks arengufond tegema pisut muud kui seda, millest mina siin täna rääkisin. Teine osa erimeelsustes puudutas põhimõttelisi erinevusi juhtimises. Aga mina ei ole nende nõukogu ja juhataja vestluste juures olnud, nii et kui ma siin neid kommenteeriksin, siis tegeleksin ma spekuleerimisega.

Annely Akkermann, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja, suur tänu teile ettekande eest! Te ütlesite, et globaalses äris targalt oma niši leidmine on rahvusvahelistuvate ettevõtete äriedu üks nurgakivi. Ma saan aru, et maksumaksja raha toel on leidunud ingelinvestoreid ja samuti on tekkinud riskikapitalifondid. Aga rahvusvahelistumine nõuab palju rohkem kapitali. Kas teie arvates Eesti rahaturg funktsioneerib piisavalt ja on küllalt dünaamiline, et tavalised säästjad, nn väikeinvestorid, saaksid paigutada oma sääste ettevõtete rahvusvahelistumisse?

Aitäh! Vastan sellele kahe punktiga. Esiteks, mis puudutab ambitsioonikaid ettevõtteid, siis rahaturg on juba ammu nii globaliseerunud, et need Eesti ettevõtted, kes seda kapitali vajavad, ei otsi seda kindlasti ainult Eestist, vaid nad otsivad endale kõige sobivamaid investoreid. Kui eile lugupeetud peaminister avas TransferWise'i uue kontori, siis olid kohal ka kahe TransferWise'i investorettevõtte esindajad, mis mõlemad asuvad praegu New Yorgis, kuna seal on kõige tugevamad spetsialistid n-ö finantsteenuseid arendavatesse ettevõtetesse investeerivates fondides. Selles mõttes on maailm muutunud üsna väikseks. Teine punkt puudutab Eesti säästjate või Eesti kodanike raha paremaid paigutusvõimalusi. Üks asi, millest ma täna ei rääkinud, on see, et nii nagu on võimalik inimeselt inimesele järjest rohkem raha laenata, on maailmas tekkinud ka sellised keskkonnad, kus eraisikutel on võimalik ettevõtetesse väikeste summade kaupa otse raha investeerida. Eesti praegune õigusraamistik tegelikult ei võimalda seda, kui näiteks mina tahaksin teha oma väikest pagaritöökoda ja sooviksin sinna mõne internetilahenduse kaudu kaasata väikeinvestoreid. Me oleme teinud analüüsi, mida peaks muutma, ja me läheme sellega edasi. See võtab küll omajagu aega, aga ma usun, et me tuleme mõne aja pärast teie juurde mõningate ettepanekutega, et kasutada uusi tehnoloogiavõimalusi selleks, et Eesti inimestel oleks parem uutesse või uuenduslikesse ettevõtetesse Eesti õigusruumis investeerida.

Jaanus Tamkivi, palun!

Aitäh, esimees! Lugupeetud ettekandja! Paar aastat tagasi, kui Eesti Arengufondi arengutest ja plaanidest tegi meile siin väikese ülevaate arengufondi juhatuse eelmine esimees, siis ta rääkis, et Eesti majanduskeskkonna üks peamisi arenguprobleeme on see, et Eesti ühiskonnas on liiga vähe ettevõtlikke inimesi ja ettevõtjaid. Ta väitis, et arengufond võiks olla see, mille eestvedamisel hakatakse Eesti ühiskonnas n-ö mastaapselt ette valmistama tuhandete kaupa uusi ettevõtjaid. Kas see plaan ka arengufondis kuidagi veel lendab või on sellest saanud ajalugu?

Aitäh! Ma arvan, et Tõnis Arro rääkis väga õigetest asjadest. Küsimus on selles, kes ja kuidas peaks seda tegema. Minu isiklik seisukoht on, et Eestis võiks olla nii – me oleme ka EAS-i ja KredExiga oma tööjaotuse nõnda kokku leppinud –, et need nutikad, globaalset ettevõtlust muutvad start-up'id on see, milles arengufond on spetsialist, enamiku ettevõtete aitamisega peaksid aga tegelema EAS ja KredEx. Selles mõttes lendab see mõte edasi. Nagu ma ka ettekandes rääkisin, on meie inimestel endiselt probleem sellega, et nad küll tahaksid olla ettevõtjad, aga nad kas ei oska või ei julge. Aga ma arvan, et arengufond ei peaks kõike ise ära tegema, vaid pigem koostöös EAS-iga mõtlema välja parimad lahendused, kasutama ära kõike seda, mis Eesti riik on juba maksumaksja raha eest loonud, on need siis maakondlikud arenduskeskused, EAS-i programmid või see, mida arengufond teeb. Oluline on lihtsalt tööjaotus paika panna.

Neeme Suur, palun!

Aitäh, härra juhataja! Aitäh ettekandjale! Milline on regionaalsete kompetentsikeskuste positsioon arengufondi koostöövõrgustikus? Millisena te seda positsiooni näete?

Aitäh! See on jälle üks väga ilmekas näide selle kohta, et Eesti teadus- ja arendustegevust planeeritakse väga erinevates kohtades. Teatavasti rahastatakse kompetentsikeskuste programmi Siseministeeriumi vahenditest. Praegu nutika spetsialiseerumise eesmärke, ka seda, milline võiks olla Eesti laiem pilt, justkui ei arvestata. Aga meie arusaam kaugemas perspektiivis on see, et ka Siseministeeriumi planeeritud tegevused ja programmid peaksid olema sinna kaasatud, samamoodi Põllumajandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi tegevused.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja, suur tänu ka minu poolt ettekande eest! Te rääkisite ettevõtlikkuse kasvust ja sellest, et on startinud uus programm 30–40-aastastele. Suvel toimus ka üks lastele mõeldud üritus, kus te koostöös Eesti äriinglite organisatsiooniga müüsite limonaadi või vähemalt korraldasite lastele sellise toreda ürituse. Kas teil on plaanis jätkata noorte, laste ja koolilaste kaasamist või neile mingisuguste programmide väljatöötamist või on selleks teised organisatsioonid, kes sellega peavad tegelema?

Aitäh! Me oleme ettevõtluskeskkonda analüüsinud ja püüdnud aru saada, mis on probleemid. Ettevõtliku hoiaku kasvatamine peab toimuma juba lasteaias ja koolis. Inimene peab nägema karjäärivõimalusena mitte ainult seda, et ta läheb kellegi juurde üheksast viieni tööle, vaid ta võib näha oma karjäärivõimalusena seda, et ta ise võtab liidrirolli ja lahendab mingi olulise probleemi ära. Me tahtsime limonaadipäevaga näidata, et suhteliselt väikeste vahenditega, lihtsalt koostööd tehes on võimalik väga kiirelt muutust tekitada. Nagu ma oma kõnes rääkisin, arengufondi ülesanne on ka väga praktilisel tasemel oma tegevusega eeskuju näidata. Me ei kavatse limonaadipäeva korraldajaks jääda, kuid ma loodan, et koostöös selle alaga seotud organisatsioonidega saab see päev traditsiooniks. Äärmiselt tore on, et me võime ka asumipäevadel näha, et noored tegelevad ettevõtlusega. Minu arust on see väga positiivne tendents. Jah, see on ühekordne projekt, aga me loodame, et keegi korjab selle idee üles.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Arengufond jäi mõni aeg tagasi ilma oma selgest kapitalist, kui riik otsustas Eesti Telekomi võõrandada. Peale seda on arengufond olnud sellises kummalises staatuses: talt justkui oodatakse palju, aga ega tal väga palju majanduslikke võimalusi ei ole. Te räägite palju koostööst EAS-iga. Kas te olete omakeskis arutanud, järsku tasuks see teie arengumootor lülitada EAS-i koosseisu? Siis te pääseksite kapitalile ligemale. Võib-olla sünniks sellest liitumisest tekkivast sünergiast tõeline kasu Eesti majanduse arengule ja teid ei saaks keegi enam süüdistada? Kas sellist mõtet ei ole läbi käinud?

Aitäh! Loomulikult on ka minu teada seda küsimust arutatud ja me oleme seda isekeskiski arutanud. Kuid ma arvan, et EAS-i ja Eesti Arengufondi vahel on üks väga suur erinevus. Meie oleme eraldiseisev organisatsioon Riigikogu alluvuses ning saame seetõttu tegelda pikaajaliste probleemidega ja kaasata eri osapooli. EAS on selgelt riigi poliitikat ellu rakendav asutus. Ka EAS ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et neil on arengufondist iseseisvana palju rohkem kasu, mitte nii, et me oleksime üks osa sellest suurest masinavärgist, kuna me saame neile anda nõu, nähes laiemat pilti.

Riigikogu liikmetel hetkel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, juhatuse esimees! Üllataval ja kahetsusväärsel kombel jäi vastamata Riigikogu liikme Arto Aasa ühele küsimusele. Palun seda teha! Aitäh! Avan läbirääkimised. Valdo Randpere, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Ma seisan täna teie ees kui Reformierakonna fraktsiooni esindaja ja ühtlasi Eesti Arengufondi nõukogu suhteliselt uus liige, et mitte öelda väga värske liige. Olen ette valmistanud ka väikese kõne.
Eesti Arengufond alustas oma tegevust 2007. aasta aprillis. Arengufondi on Riigikogu ellu kutsunud selleks, et algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid majandusstruktuuri ajakohastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Nende eesmärkide saavutamiseks korraldab Eesti Arengufond arenguseiret ning teostab koos erainvestoritega riskikapitaliinvesteeringuid Eesti uuenduslikesse, kasvavatesse ja rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse.
Arengufondi investeerimiskapitali taastamise ja investeerimistegevuse jätkamise kava kohaselt asutas arengufond 1. märtsil 2011. aastal 100%-lise tütarettevõtte AS SmartCap, millele taotleti riskikapitalifondi fondivalitseja tegevusluba Finantsinspektsioonilt. Inspektsioon väljastaski AS-ile SmartCap tegevusloa, mille kohaselt võib SmartCap tegutseda riskikapitalifondide fondivalitsejana investeerimisfondide seaduse järgi. SmartCap allub Finantsinspektsiooni riiklikule finantsjärelevalvele ja alates 1. aprillist 2012 teostab arengufond oma investeerimistegevuse eesmärke SmartCapi kaudu.
Praeguseks juhib arengufond oma investeerimisettevõtte kaudu enam kui 33 miljoni euro suurust varase faasi investeerimisfondi, millest üle 10 miljoni on investeeritud. Peale selle investeerimiskapitali on kaasatud üle 30 miljoni euro lisakapitali erainvestoritelt. Seire- ja kasvuprogrammide kaudu toetab arengufond investeerimistegevust ja loob eeldusi selleks, et Eestis tekiks rohkem uusi innovaatilisi maailmavallutuspotentsiaaliga ettevõtteid, suurt lisandväärtust loovaid töökohti, teadmuspõhiseid kapitaliste.
Arengufondi seirevaldkonnad on ettevõtlus, rohemajandus ja -energeetika ning nutikas spetsialiseerumine. Seire- ja kasvuprogrammide tellijad-partnerid on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Keskkonnaministeerium. Koostööd tehakse ka Riigikogu komisjonidega, eelkõige majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoniga.
Kui hinnata arengufondi senist tegevust, siis investeeringute pool SmartCap on oma rolli väga hästi täitnud. Varase faasi investeeringute keskkond Eestis on väga aktiivne ja seda suuresti tänu just SmartCapile. Põhimõtteliselt on see sektor jõudnud faasi, kus otseinvesteeringuid enam SmartCapi kaudu pole vaja teha. Seirepoolel on aga möödunud aastatel ilmnenud mõningaid probleeme. Seda eelkõige kolmes plaanis: koostöö partneritega, ebaselged eesmärgid eri seirevaldkondades ja seiretulemuste elluviimine praktikas. Need probleemid said minu meelest ka üsna hästi esile toodud siin küsimuste-vastuste voorus. Aga teistpidi öeldes võiks seda väljendada nii, et mis kasu on meil teadmistest, kui neid ei kasutata.
Edasipidises tegevuses peakski arengufond parandama koostööd ministeeriumidega – eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peaks olema Eesti Arengufondi igapäevane koostööpartner –, ülikoolide ja muidugi ka Riigikoguga. Arengufondile ja Eestile tuleb kasuks, kui arengufond tegeleb väiksema hulga asjadega põhjalikult, mitte kõigega pealiskaudselt ja ainult ideid sünnitades. Ideed tuleb ka ellu viia ning selle elluviimise eestvedaja roll peab muutuma loomulikuks osaks arengufondi tööst.
Lõpetuseks. Arengufond saab temale pandud ülesandeid edukalt täita üksnes siis, kui tema töötulemused tekitavad ka siin saalis huvi muutuste vastu. Mina arengufondi nõukogu noore liikmena luban – usutavasti võin ma seda teha ka kolleeg Indrek Saare nimel –, et me teeme edaspidi kõik meist oleneva, et arengufondi nutikad järeldused leiaksid seadusandliku kõlapinna Riigikogus. Siin enne räägiti ettevõtlikkusest ja ettevõtlikkuse kasvatamisest Eestis ja eestlaste hulgas. Jällegi isiklik väide on see, et minu kodutöö on selles suhtes tehtud. Pidasin hiljuti oma 15-aastase pojaga kodus arenguvestluse ja küsimusele, kelleks ta tahab saada, vastas ta, et investoriks. Aitäh!

Jaak Aaviksoo Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana, palun!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Kuivõrd minul on olnud au olla arengufondi idee sünni juures – see oli juba rohkem kui 20 aastat tagasi – ja jälgida selle organisatsiooni sündi seitsme aasta eest ning tema tegemisi viiel viimasel aastal, siis lubatagu mul vaadata sellele natukene üldisemas kontekstis kui konkreetne tegevusaasta ja konkreetsed projektid.
Pole vist saladus, et arengufond, nagu me teda täna tunneme, on loodud Soome Sitra fondi eeskujul ja oli kavandatud täitma neidsamu eesmärke, mida Sitra on täitnud aastakümnete kestel, tõsi, erineva edukusega. Ilmselt on Sitra nüüdseks minetanud oma omaaegse rolli või vähemasti oma mõjujõu Soome ühiskonnas. Seepärast ei saa kindlasti arengufondi vaadata nii, nagu me vaataksime otsa Sitra väiksemale vennale Eesti väljaandes. Küll aga, ma arvan, on asjakohane küsida – seda ka tulenevalt eelnevast ettekandest –, kas tegemist on tõepoolest Eesti sotsiaal-majandusliku arengu strateegilise instrumendiga, mis õigustaks sellise avalik-õigusliku institutsiooni eksistentsi oma seaduse alusel parlamendi otsealluvuses, või on tegemist taktikalise organisatsiooniga, kes lahendab olulisi, aga siiski valdavalt taktikalisele tasemele jäävaid küsimusi, olgu nendeks siis ettevõtluse propageerimine koolides, rattaringluse korraldamine alla 100 000 elanikuga linnades või mõned muud ettevõtmised, mille strateegilisuses on mul õigustatult põhjust kahelda. Seepärast arvan, et need küsimused, millega arengufond tegeleb, peaksid olema laiema ehk, nagu öeldud, strateegilise mõjuga Eesti sotsiaal-majanduslikule arengule. Praeguse seisuga ei ole seda minu arvates ei investeeringutegevus ega ka arenguseire, mis on teiseks oluliseks tegevusvaldkonnaks. See ei ole etteheide tegevjuhtkonnale või arengufondile kui niisugusele, küll aga juhin arengufondi asutanud Riigikogu tähelepanu sellele, et meil tasuks tõsiselt vaadata, kas selline institutsioon nendes objektiivsetes tegutsemisraamides, nagu Riigikogu on rahastamisotsuste ja ka seadustega paika pannud, vastab parimal võimalikul moel sellele rollile ja seaduses sõnastatud arengufondi eesmärgile. Investeerimistegevus ja portfell on tõenäoliselt professionaalselt ja hästi hallatud, ilmselt võime oodata sealt ka edulugusid, nende võimaluste piirides, mis fondil on olnud. Tõsi, juhtkonnale pakutud optsiooniprogramm avaliku sektori raha arvel on minu arvates midagi, mis vajaks vähemasti põhjalikku avalikku selgitust, enne kui sellele saaks ühemõtteliselt alla kirjutada.
Viimases osas peatun niisugusel olulisel tegevusel nagu nutikas spetsialiseerumine, mis teatavasti on kogu Euroopas ettevõetud lähenemine. See võimaldab riikidel natukene muuta oma majanduslikku tegevust ja kaotada, kui soovite, tarbetu dubleerimise erinevate riiklike ambitsioonide vahel. Seepärast on oluline, missuguseid strateegilisi valikuid nutika spetsialiseerumise raames tehakse. Mulle tundub, et nutika spetsialiseerumise valdkonnad ei ole piisavalt tõsiselt läbi töötatud, rääkimata partneritega kokkuleppimisest, avalikustamisest ja muutmisest riigi sotsiaal-majandusliku arengu keskseteks valikuteks, nii nagu oli algselt kavandatud. Usun, et siin on piisavalt arenguruumi mitte ainult arengufondil – pean silmas tema juhatust ja nõukogu –, vaid ka valitsusel, Riigikogul ja asjaosalistel ministeeriumidel.
Palun aega pikendada!

Kolm minutit lisaaega.

Loodan, et asjaosalised otsustuskogud tulevad selle küsimuse juurde tagasi ja lähimal võimalikul ajal saavutatakse suurem konsensus, kuidas Eesti majandust eelkõige struktuurivahendite toel tõepoolest strateegilises võtmes arendada, kasvatades tema rahvusvahelist konkurentsivõimet. Arengufondi koduleheküljel olev 13. augusti kuupäevaga dokument, mis kannab pealkirja "Nutika spetsialiseerumise niššide loetelu" tõenäoliselt ei ole samm selles suunas, mis võimaldaks kujundada Eesti sotsiaal-majanduslikku olukorda niisugusel moel, et kasvataks oluliselt ja mõjusal määral Eesti rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Räägin veel ühest teemast, mis väärib tähelepanu mitte ainult arengufondi, vaid ka mitmeid teisi Eesti olulisi avalik-õiguslikke asutusi silmas pidades. See puudutab tulevikuseiret, strateegilisi valikuid nii majanduses kui ka poliitikas. See on strateegiline koostöö, konkurents ja sünergia otsimine asutuste vahel. Kui Eestis millestki puudu on, siis see ei ole raha, isegi häid ideid aeg-ajalt liigub. Meil on puudus inimestest, kes oleksid võimelised professionaalsel, tänapäevasel ja rahvusvaheliselt nähtaval moel arendama nendest ideedest välja midagi, millel oleks ellujäämistõenäosus nii ajalises, rahalises kui ka poliitilises perspektiivis. Need organisatsioonid, kellel on inimpotentsiaali teemadega tegelemiseks, on lisaks arengufondile kindlasti EAS koos KredExiga, aga ka teaduste akadeemia ja ülikoolid ning võib-olla kõige tõsiseltvõetavama organisatsioonina erasektorist mõttekoda või arenduskeskus Praxis. Ma arvan, et arengufondi initsiatiivil peaks otsima võimalusi sisulisemaks strateegiliseks koostööks, et lahendada üksikuid olulisi küsimusi, aga lahendada neid niisugusel moel, et kaasatud oleks kogu olemasolev inimpotentsiaal. See on, tõsi, tagasihoidlik, aga vajaduse korral suudame lünkasid täita ka oskusliku valiku abil teistest riikidest spetsialiste otsides, et me suudaksime nendest strateegilistest valikutest küpsetada otsuseid, mis leiaksid tõsiselt võetaval tasemel siinsamas Riigikogus heakskiitmist ja mida valitsus läbi aastate toetaks, olgu siis Euroopa struktuurivahendite toel või ilma nendeta.
Seepärast lubage mul Eesti Arengufondile soovida eelseisval perioodil julgust, õnne ja ka mõistlikku poliitilist toetust, et nad suudaksid neid ülesandeid väärikalt täita ja tulla minu poolest juba aasta möödudes siia Riigikogu saali oma ettekande raamides ettepanekutega, mis pärast seda ettekannet realiseeruksid seaduseelnõudena ja poliitiliste initsiatiividena Riigikogu tasemel. Tänan tähelepanu eest!

Tiit Tammsaar, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lubage sotsiaaldemokraatide nimel ka paar sõna öelda. Seitse aastat ühe institutsiooni elus ei ole teab mis pikk aeg. Nagu öeldakse, tegijal ikka juhtub, kes ei tee, sel ei juhtu ka. Need märkused ja küsimused, mis siin Riigikogu saalis tehti ja esitati, on põhjendatud ja nendega ühineme ka meie. Ma usun, et arengufondi juhtkond – ma pean silmas tugevdatud nõukogu ja uut valitavat juhatuse esimeest – võtab need märkused ja ettepanekud arvesse. Kokku võttes arvame, et sellise staatusega arengufond, nagu eespool räägitud, mis on Soome Sitra eeskujul loodud, on kahtlemata Eesti riigile vajalik. Me arvame, et õige on just selline staatus. See circa miljon eurot, mis seni on riigieelarvest igal aastal eraldatud, on vajalik Eesti riigi majanduslik-poliitiliste ja majanduslike suundumuste ja suundade toetamiseks. Nii et jõudu tööle teile ja jõudu koostööks selle majaga!

Kalev Kallo, palun, Keskerakonna fraktsiooni esindaja!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Teatavasti on Riigikogu kutsunud Eesti Arengufondi ellu selleks, et algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis kiirendaksid majandusstruktuuri ajakohastamist, viiksid ekspordi kasvule ja aitaksid luua uusi, kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti. Tuleb meelde, et ühel eelmisel arengufondi aastaaruande arutelul siin saalis kutsus arengufondi tollane juhatuse esimees Riigikogu kui arengufondi loojat tihedamale koostööle ja ütles, et Riigikogu komisjonid võiksid oma tegevuses rohkem ära kasutada arengufondi potentsiaali. Vaadates arengufondi töövaldkondi, on selge, et Riigikogu majanduskomisjon ei ole kindlasti mitte ainuke, kellel võiks olla selle fondiga tihedam koostöö. Minu arvates oli see igati adekvaatne ja mõistlik ettepanek. Kahjuks tuleb nentida, et Riigikogus on ettepanekust aru saadud hoopis miinusmärgiga. Pean silmas seda, et arutluse all oleva 2013. majandusaasta aruande eelnevaks aruteluks ei leidnud aega ega võimalust isegi mitte Riigikogu majanduskomisjon. Varem on see arutelu ikka toimunud. Täna on see aruanne jõudnud siia saali arutlusele, ilma et majanduskomisjon oleks seda eelnevalt arutanud, ehkki sellest aruandest võime üllatusega lugeda, et senisest suuremat sisulist koostööd tehakse ka Riigikogu komisjonidega, eelkõige majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoniga. Eelöeldu põhjal ei oska küll seda suuremat ja sisulist koostööd kommenteerida, aga kindlasti on tore, kui see nii on.
Ma ei hakka peatuma raamatupidamisaruandel, vaid vaatan mõningaid tegevusi, mis on kajastatud tegevusaruandes. Sellest jäi mulle positiivse näitena silma, et arengufond alustas Eesti ettevõtlusmaastiku täpsemat kvalitatiivset analüüsi koostöös globaalse ettevõtluse arendamise instituudiga. Selle analüüsi tulemusena peaksid selguma Eesti ettevõtlusmaastiku peamised kitsaskohad. Nii väikese ja ressursivaese majanduse tingimustes on majandust pärssivate kitsaskohtade täpne teadmine kindlasti väga tähtis. Veel tähtsam on minu arvates see, et analüüsi tulemusi võtaksid oma tegevuse planeerimisel arvesse asjaomased riigiasutused ja loomulikult ka erasektor, et saadud informatsioon ei jääks lihtsalt riiulile. Kindlasti oleks hea, kui nende tulemustega töötaksid ka Riigikogu komisjonid ja leiaksid sealt kasulikku oma tegevuse planeerimisel.
Rõõmustav oli ettekandes kuulda, et algaastate tõsine riskikapitali probleem on mõningal määral lahenemas, kuigi lisaküsimuse vastusest sain aru, et ega riskikapital päris algstaadiumis ligi ei tule, vaid siis, kui paistab, et midagi hakkab juba looma. Aga ikkagi, rõõmustav on see, et kapitali on võimalik ka kõrvalt kaasata. Oleks vaid rohkem häid ideid ja neid häid idusid, mida kasvama panna! Minu arvates on see üks arengufondi pika ja visa töö tulemusi. Tahan soovida arengufondile edukat tööd, heade strateegiate väljatöötamist ja nende väljapakkumist nii, et poliitikud neid usuksid ning asuksid aktiivselt toetama ja ellu viima. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Tänan arengufondi juhatuse esimeest ettekande eest ja kõiki ametikaaslasi selles arutelus kaasalöömise eest! Päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume järgmise päevakorrapunkti juurde. Teine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 667 teine lugemine. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liige Rein Aidma.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 667 sätestab elektroonilise tervisetõendi, mille inimene esitab liiklusvahendi juhtimise loa saamiseks. Selle taotlemiseks saab kasutada tervise infosüsteemi. See ongi selle eelnõu sisuline olemus. Riigikogu arutas seda seaduseelnõu esimesel lugemisel, mis ka lõpetati, 4. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei fraktsioonid, komisjonid ega Riigikogu liikmed ühtegi muudatusettepanekut ei esitanud. Komisjon arutas seda seaduseelnõu enne teisele lugemisele saatmist 8. septembril. Arutelul oli kõne all, et mitte kõik, kellel oleks võimalik tervisetõendit tervise infosüsteemi kaudu ID-kaarti kasutades vormistada, seda ei tee, sest teatud osa inimesi lihtsalt ei kasuta kahjuks ID-kaarti. Seetõttu on ka edaspidi olemas võimalus täita tervisedeklaratsiooni tervishoiuteenuse osutaja juures paberil. Sotsiaalkomisjon otsustas saata Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 667 teisele lugemisele 10. septembriks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Samuti otsustas komisjon, et kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis tuleks eelnõu saata kolmandale lugemisele 17. septembril ja panna lõpphääletusele. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Ma tänan!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Kõnesoove ei ole. Eelnõu 667 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine samuti.

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde. Algab Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse 679 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Rein Aidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 679 sätestab ravikindlustuse seaduses ja teistes seadustes töövõimetuslehe väljakirjutamise ning selle tööandjale ja haigekassale esitamise elektroonilisel kujul. Esimene lugemine lõpetati 20. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud seaduseelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon arutas ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu enne teisele lugemisele saatmist oma 8. septembri istungil ja otsustas saata ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 679 teisele lugemisele 10. septembriks ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Samuti langetas sotsiaalkomisjon otsuse, mille kohaselt juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, tuleks eelnõu saata kolmandale lugemisele 17. septembriks ning panna lõpphääletusele. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Ma tänan!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse läbirääkimisi pidada? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 679 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Seega on teine lugemine lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti. Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu teie töös!

Istungi lõpp kell 15.27.